Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2.-1/24/17-5 |
Registreeritud | 17.09.2024 |
Sünkroonitud | 18.09.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
Toimik | 2.2.-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Agnes Järvela (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga
rahulolu uuring 2024
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh
tema nimi ja kontaktandmed)?
Volitatud töötleja
andmekaitsespetsialist on
Kelly Niinas, tel 6268 544,
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Ei
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või
selle kavand.
Ei
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
70000734, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,
625 6101, [email protected].
Kontakt: Karl Annus, [email protected], 5850
4847
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Volitatud töötleja aadressil.
Vastutav töötleja on tellija ega töötle
isikuandmeid.
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
AS Emor, 10076576
Maakri 21, Tallinn, Harjumaa, 10145
+372 626 8500, [email protected]
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
telefoninumber [email protected], +372 626 8580
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
X
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 kohaselt on
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisalas regionaalpoliitika ja -arengu,
kohaliku omavalitsuse poliitika ning kohalike
omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika
kavandamine ja elluviimine.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põhimääruse § 6 kohaselt on ministeeriumi
tegevuse eesmärk aidata kaasa kohalike
omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida
kohalikku elu. Põhimääruse § 13 lõike 2 punkti
5 kohaselt on kohalike omavalitsuste osakonna
üks põhiülesanne töötada välja kohaliku
omavalitsuse poliitika ning kohalike
omavalitsuste finantseerimise ja finants-
juhtimise põhimõtted ja poliitika, nõustada
kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes
küsimustes, panustada maakondade
tasakaalustatud ja terviklikku arengusse ning
anda arvamusi konkreetset maakonda
puudutava valdkondliku poliitika kohta. Samuti
osaleda regionaalpoliitika ning eelarvepoliitika
kavandamisel ja väljatöötamisel, korraldada
koostööd piirkondlike riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse üksustega ning analüüsida
kohalike omavalitsuste teenuseid.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni juuli 2023 Rahandusministeerium) on koostöös
partneritega välja töötanud metoodika andmaks hinnanguid omavalitsuste teenustele ja arendanud
veebilehe tulemuste kuvamiseks (minuomavalitsus.ee), mille eesmärk on aidata kaasa kohalike
teenuste arendamisele üle Eesti. Selleks antakse veebilehel sadade kriteeriumite kaudu
süstematiseeritud ülevaade kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast kohalike omavalitsuste
põhiselt. Andmed omavalitsuste kohta pärinevad eelkõige riiklikest andmebaasidest,
omavalitsuste küsitlustest ja elanike rahulolu uuringust. Info aktuaalsena hoidmiseks uuendatakse
andmebaasidest ja KOV küsitlusest andmeid iga-aastaselt. Elanike rahulolu uuringut uuendatakse
üle aasta. Viimane elanike rahulolu uuring toimus 2022. a sügisel (andmed avalikustati 2023 I
pa). Rahulolu küsitluse tulemused on avaldatud Minuomavalitsuse veebilehel konkreetsete
mõõdikutena ja ka eraldiseisval töölaual: Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus.
Eesmärk on 2024. aasta sügisel läbi viia uus küsitlus, et oleks võimalik hinnata ja analüüsida
KOV teenuste ning elukeskkonna arenemist ja muudatusi ajas, kasutades selleks elanike rahulolu-
hinnanguid. Eesmärk on uuringut läbi viia iga kahe aasta tagant.
Uuringu tulemusel saadakse detailne ülevaade elanike rahulolust kohalike avalike teenuste ja
elukeskkonnaga kõigi KOVide põhiselt. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring eeldab
küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise
valimi kasutamist.
Kuna küsitluse tulemused peavad näitama elanike rahulolu elukeskkonna ja KOV teenustega iga
KOV põhiselt, on vajalik saavutada esinduslik (piisavalt suur ning üldjoontes proportsionaalne)
valim kõigis omavalitsustes (v.a väikesaared Kihnu, Vormsi ja Ruhnu vald). Esinduslikuks
loetakse siinkohal lõppvalimi suurust, mille puhul tulemuste üldistamisel veapiir 90%-lisel
usaldusnivool ei ületa 8% piiri, st igas omavalitsuses vähemalt 110 vastajat. Tallinna puhul on
lõppvalim suurem: igas linnaosas on plaanis küsitleda 110 vastajat, kuna arvestades Tallinna
suurust ja sealse elukeskkonna mitmekesisust, on Tallinna puhul mõistlik tulemusi vaadelda ka
linnaosade tasandil. Eesti kolmes kõige väiksemas omavalitsuses (Kihnu, Vormsi ja Ruhnu) on
elanike arv alla tuhande ja esinduslikkuse saavutamiseks soovitud usaldusnivool tuleks küsitleda
enamust valla elanikest, mistõttu jäävad kolm väikesaart küsitlusest välja. Juhul kui mõni vastaja
märgib elukohaks siiski ühe nimetatud väikesaare (vastaja saab ise enda elukoha omavalitsust
valida, rahvastikuregistri andmetest lähtutakse valimi moodustamisel mitte tulemuste
esitamiseks), siis jäetakse need vastused lõplikust vastuste tabelist välja ja vastused hävitatakse.
Küsitlusuuring on plaanis läbi viia veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil, milleks on
omakorda vajalik isikupõhine valim. Kuna omavalitsused on elanike arvult väga erinevad, oleks
esindusliku valimi saavutamine kõigis KOV-ides ilma isikupõhise valimita keeruline (ajaliselt ja
rahaliselt kulukas), kuna nt juhuslikult valitud telefoninumbreid läbi helistades satub väikeste
omavalitsuste elanikke valimisse suuremate omavalitsustega võrreldes oluliselt vähem. Samuti
puuduvad uuringufirmadel sellise valimi saavutamiseks (110 vastajat igas omavalitsuses)
piisavalt suured veebipaneelid. Ilma kontaktibaasi omamata oleks soovitud parameetritele vastava
valimi saavutamine mõeldav ainult ukselt-uksele tehtava küsitlusega, kuid see tähendaks oluliselt
suuremat aja- ja rahakulu kui praegu planeeritav veebi- ja telefoniküsitlus. Samuti tuleb
arvestada, et inimeste eelistused küsitlusetele vastamise osas on ajas muutunud, ning veebis
vastamine on enamiku inimeste jaoks kiirem ja mugavam variant kui ankeedi täitmine
kodukülastuse käigus.
Esmane kutse uuringus osalemiseks saadetakse valimisse võetud isikutele e-kirjaga. Juhul, kui
valimiisik kirjas toodud tähtajaks ankeeti (lõpuni) ei täida, ega anna (kirjas oleva keeldumise lingi
kaudu või muul viisil, nt uuringufirmasse helistades või kirjutades) teada sellest, et keeldub
uuringus osalemisest, saadetakse talle e-kirjaga meeldetuletus. Kui veebiküsitluse tulemusena
laekub mõnes KOV-is või elanikkonnarühmas ankeete planeeritust vähem, kogutakse
puuduolevad ankeedid telefoniküsitlusega.
Kokku on plaanis küsitleda vähemalt 9130 vastajat ning moodustada valim rahvastikuregistri
elanikkonnaandmetest stratifitseeritud juhuvalikuga (omavalitsuste põhjal moodustatud
kihtidest). Arvestades seda, et mõnedes omavalitsustes ning elanikkonna rühmades võib
vastamisaktiivsus olla madal, ning ka rahvastikuregistri elanikkonnaandmed on kohati vigased,
soovime pärida valimi 10 kordses mahus, st kokku ca 91 300 inimese kontaktandmed).
Kuivõrd uuringus on oluline jälgida vastuste jaotumist vastaja taustatunnuste lõikes (sugu,
vanuserühm, keel) ka iga omavalitsuse sees, on suurem väljavõtt oluline tagamaks piisav
vastajate hulk kõigis, sh madalama vastamisaktiivsusega sihtrühmades. AS Emori kogemus
näitab, et alates 2022. aastast on jätkumas üldine trend vastamismäära languse suunas, seda eriti
veebiuuringutes. Antud uuringus on eesmärk jõuda veebiuuringuga valdava enamuseni vastajatest
ning rakendada telefoniküsitlust juhul, kui veebiküsitlusega soovitud vastuste arvuni (seejuures
vastajate taustatunnuseid jälgides) ei jõua. Sama metoodika kasutamine võimalikult suurel osal
valimist välistab metoodiliste erisuste mõju tulemustele.
Optimeerime küsitavate kontaktide arvu, küsides eeldatavalt kõrgema vastamismääraga
regioonides ning sihtrühmades kontakte väiksema ning eeldatavalt madalama
vastamisaktiivsusega regioonides ja sihtrühmades suurema varuga. Siiski, tagamaks vajaliku arvu
vastajateni jõudmist kõigis omavalitsustes, on teatav varu kontaktides oluline, kuivõrd
vastamismäära täpne ette ennustamine ei ole võimalik.
Küsitluse tulemuste avaldamisel kasutatakse vastaja esitatud andmeid enda elukoha omavalitsuse,
soo ja vanuserühma kohta. Rahvastikuregistrist saadud andmeid ei avalikustata ega seota
küsitluse vastustega.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Isikuandmed on vajalikud küsitluse läbiviimiseks: igas KOV-is esinduslikult suure, ning vähemalt
maakondlikus vaates soo ja vanuserühma lõikes proportsionaalse lõppvalimi saavutamiseks.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Lisaks punktis 4 välja toodud Minuomavalitsuse portaalis andmete uuendamisele ja
arengu/muutuste analüüsimisele on elukeskkonna ja KOV teenustega rahulolu seatud ka
arengustrateegia Eesti 2035 mõõdikuteks, andmaks hinnanguid arengutele ja piirkondlikele
erisustele.
Samuti on uuringu andmeid võimalik kasutada mitmetel ministeeriumitel poliitika
kujundamiseks. Uuringu küsimustiku ettevalmistamise käigus on koostööd tehtud Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi teiste osakondadega, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kliimaministeeriumiga ja Siseministeeriumiga, kes
kõik saavad saadud andmeid kasutada valdkonnapoliitikate kujundamisel. Elanike kohalike
avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring võimaldab:
saada ülevaade elanike teenustega rahulolust ja arenguvõimalustest kõigis omavalitsustes,
et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;
võrrelda kohalike teenustega rahulolu tasemeid Eesti omavalitsustes, mis aitab kaasa
kogemuste jagamisele;
suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike
informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide osas kaasa rääkimisel;
kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikaid, arvestades
piirkondlike erisustega;
hinnata rakendatud poliitikate mõju elanike rahulolule (hinnangutele).
Uuringu tulemused on sisendiks ka omavalitsustele kohaliku elu ja teenuste arendamisel. Kuigi
KOVid viivad ka ise läbi rahuloluküsitlusi (nii teenuste kui ka elukeskkonnaga rahulolu), on need
tehtud erinevatel metoodilistel alustel, ei võimalda KOVide omavahelist võrdlust ning ei toeta
seetõttu ei riigi ega KOV tasandil võrdlevat analüüsi poliitikate kujundamise alusena.
Tegemist on kordusuuringuga 2022. a küsitlusest, mistõttu on tagatud ka võrreldavus ja muutuste
analüüsi võimalus. 2024. a küsitluse ankeedis on tehtud mõningaid kohendusi lähtuvalt
aktuaalsetest reformidest (liikuvus, ringmajandus/jäätmekäitlus) ning eelmise 2022. a küsitluse
käigus selgunud muudatusvajadustest. Mõningad teemad on ka välja jäetud, mille küsitlussagedus
peaks olema pikem (enam kui kaks aastat) või mille järgi puudub kordusküsitluse vajadus.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute
läbiviimine. Küsitluse tulemusel valmiv küsitlusandmete fail on umbisikustatud, st küsitlusele
vastanute nimesid ja kontaktandmeid ei viida kokku nende poolt küsitluse käigus antud
vastustega.
Uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste faili Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja avalikustamiseks. Küsitluse tulemuste
üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on vastused muudetud
täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et
vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal- ja Põllumajandus-
ministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused
(nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks
esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on
ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema
isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei
esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (1. liidetakse kategooriad „Algharidus“ ja
„Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus (bakalaureus või kesk-eriharidus)“ ja
“Magistri ja/või doktorikraad“). Avalikustatavast andmefailist eemaldatakse Tartu ja Kohtla-Järve
linnaosade tunnused. Vajadusel agregeeritakse väiksema elanike arvudega KOVide andmeid
veelgi.
Rahvastikuregistrist tehakse päring küsitlustöö läbiviimiseks vajaliku minimaalse
andmekoosseisu kohta, ning valim päritakse (minimaalses) suuruses, mis võimaldab saavutada
hanketingimustele vastava lõppvalimi.
Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus
otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Valimisse sattunud isikutele
saadetakse rahvastikuregistris esitatud e-maili aadressile uuringut tutvustav kiri, mis selgitab isiku
sattumist küsitlusvalimisse ja uuringu eesmärke (sh andmete kasutust ja seda, et umbisikustatud
küsitlusandmed edastatakse teistele osapooltele) ning sisaldab personaalset linki küsitlusankeedile.
Kutsekirjas on toodud välja ka see, et küsitluses osalemine on vabatahtlik, samuti on seal olemas
keeldumise link, millele vajutades saab valimiisik anda märku oma soovimatusest küsitluses
osaleda, ning uuringu läbiviijate kontaktid (telefon/e-mail), mille kaudu saab valimiisik küsida
uuringu kohta täpsustavat infot või oma keeldumisest teada anda.
Vajadusel (kui mõne KOVi osas on vastamise määr madal) helistatakse teatud osale valimist ning
palutakse vastuseid telefoni teel. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis.
Peale uuringutulemuste üleandmist isikuandmeid sisaldavad failid (rahvastikuregistrist saadud
valimid) kustutatakse ning uuringu läbiviija kinnitab andmete kustutamist vastava akti
allkirjastamisega. Isikuandmed kustutatakse hiljemalt 2025. a I kvartali lõpuks (sh personaalsete
küsitluslinkide kaudu kogutud IP-aadressid).
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Isikuandmete allikaks on rahvastikuregister.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on läbi viinud uuringu hankemenetluse (riigihange
„Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024 Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile”, viitenumber 276317) ja sõlminud töövõtulepingu eduka
pakkujaga. Teadusuuringu läbiviijaks ja isikuandmete volitatud töötlejaks on Emor AS. Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium uuringu tellijana isikuandmeid ei töötle ega oma. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium sõlmis uuringu läbiviijaga andmetöötluse lepingu andmete kaitseks
ning uuringu järgseks isikustud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks. Lepingute projektid on
leitavad hankedokumentidena: Riigihangete register 5.6.11 (riigihanked.riik.ee)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium volitab Emor AS-i esitama taotlust rahvastikuregistri
andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis (https://rr-taotlus.smit.ee/). Valim
moodustatakse isikuvalimi disaini reeglite alusel ca 109560 isiku valimibaas. Saadud andmeid
kasutab Emor AS ainult antud küsitluse käigus valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku
saamiseks ja küsitlemiseks. Isikuandmeid sisaldav valim edastatakse krüpteerituna uuringu
läbiviija volitatud töötaja e-maili aadressile.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Küsitlus viiakse läbi 76 omavalitsuses vähemalt 16-aastaste elanike seas. Valimisse ei hõlmata
Kihnu, Vormsi ja Ruhnu saare rahvastikuregistri järgseid elanikke.
Minimaalne lõplik vastajate arv peaks olema 9130 inimest. Arvestades kogemust küsitluste
läbiviimisel, et isikutel ei pruugi kontaktandmed olla korrektsed ning arvestades küsitluse
vastamisaktiivsust, päritakse valim 10 kordses mahus, st kokku ca 91300 inimese kontaktandmed.
Tellitavate kontaktide arvu määramisel on arvestatud AS Emori varasema kogemusega
rahvastikuregistri põhjal tehtavate uuringute vastamismääraga ja eesmärgiga tagada
usaldusväärseks tulemuste laiendamiseks piisav vastajate arv kõigis omavalitsustes.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Andmed päritakse rahvastikuregistrist päringu tegemise seisuga.
Andmed rahvastikuregistrist:
andmed kasutusviis
elukoha andmed KOV
täpsusega (Tallinna puhul
linnaosa täpsusega)
moodustamaks KOV- ja Tallinna linnaosade-põhist valimit
4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava
keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
isikunimi (ees- ja
perekonnanimi)
on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma
taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle
meiliaadress või telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise
inimese kontaktiks antud. Lisaks suurendab nimeline
pöördumine vastamisaktiivsust.
sugu saavutamaks proportsionaalset valimit maakonna/ Eesti
tervikuna vaatest
kontaktandmed (e-post,
telefon)
e-posti aadress uuringut tutvustava kirja ja digitaalse küsitlus-
lingi saatmiseks, telefoni number küsitluse läbiviimiseks kui
veebiküsitlus ei anna KOV põhiselt piisavalt vastuseid
sünniandmed (vanus) vanuse andmed rahvastikuregistrile taotluse esitamise või
jooksva seisuga, saavutamaks proportsionaalset valimit
maakonna/ Eesti tervikuna vaatest
rahvus (selle puudumisel
emakeel)
saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest
rahvuse põhiselt
haridus saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest
haridustaseme põhiselt ning planeerimaks täpsemalt ja paremini
vastajale lähenemise kanaleid: kõrgema haridustasemega
vastajad on paremini kättesaadavad veebiküsitluses; madalama
haridustasemega vastajateni jõudmiseks on parem
telefoniküsitlus
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Kõik andmed pärinevad rahvastikuregistrist.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Tegemist on 2022. a kordusuuringuga, mil kasutati samuti rahvastikuregistri andmeid. 2024. a
osas täiendavalt ei ole suhelnud.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Rahvastikuregistri andmeid ei kasutata tulemuste esitamisel. Uuringu käigus kogutud vastused
anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk uuringu läbiviija poolt ja uuringu läbiviija edastab
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja avalikustamiseks küsitluste
tulemuste juba anonümiseeritud üksikvastuste faili. Pseudonümiseerimine ei ole vajalik, sest
puudub vajadus hilisemaks vastajate identifitseerimiseks.
Küsitluse tulemuste üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on
vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt
tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule
viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse
tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena
(väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on
sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab
järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (1. liidetakse
kategooriad „Algharidus“ ja „Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus (bakalaureus
või kesk-eriharidus)“ ja “Magistri ja/või doktorikraad“). Avalikustatavast andmefailist
eemaldatakse Tartu ja Kohtla-Järve linnaosade tunnused. Vajadusel agregeeritakse väiksema
elanike arvudega KOVide andmeid veelgi.
Volitatud töötleja anonümiseerib andmed järgnevalt:
- Uuringu valimiinfo ehk valimifail, mis sisaldab potentsiaalsete vastajate kontakte (e-maili
aadresse, telefoninumbrit) laaditakse Nfield küsitlussüsteemi.
- Nfield küsitlussüsteem saadab potentsiaalsetele vastajatele e-maili kutsega vastata uuringule
või helistab neile telefoniküsitleja süsteemi poolt etteantud numbrile.
- Vastajad, kes on nõus uuringus osalema, täidavad ankeedi Nfield süsteemis või sisestab nende
vastused telefoniküsitleja.
- Küsitlusperioodi lõppedes laetakse Nfield küsitlussüsteemist alla fail vastajate vastustega.
Selles failis ei ole vastaja e-maili aadressi ega telefoninumbrit, kuid on unikaalne ID.
- Nfieldi küsitlussüsteemist kustutatakse kontaktandmed ühekorraga kohe peale küsitlustöö
lõppu.
- Valimiinfole ja unikaalse IDga andmetele on ligipääs ainult konkreetsel andmetöötlusspetsia-
listil, kellele on vastav õigus omistatud.
- Andmetöötluse esimeses etapis nimetatud ID eemaldatakse ning edasistes analüüsides ja tööt-
lustes kasutatakse faili, mis ei sisalda viidet konkreetsele vastajale. Sellest hetkest peale ei
ole küsimustiku vastused enam mitte kellegi jaoks kokkuviidavad kontaktidega.
Tellijale esitatavas SPSS-formaadis andmefailis on ainult kirjed vastustega küsimustikule, kuid
mitte vastaja nime ega kontaktandmetega. Küsitlus on ainult elektroonne ning paberkandjal
küsimustikke ei ole. Vabaväljaga vastatud küsimused töötatakse läbi uuringu analüütiku poolt
eesmärgiga eemaldada ebasobivad täitmised (nt suvaliselt sisestatud tähed, ebasünnis
keelekasutus, vihakõne). Vabaväljaga küsimused ei küsi vastaja kontakte ega nime. Kui seal
peaks olema spetsiifiliselt isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
-
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
-
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
-
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
Kõik andmesubjektid kaasatakse küsitlusse ja
neile saadetakse küsimustiku kutse, kus neid
teavitatakse küsitluse läbiviimisel andmete
päritolust, vastamise vabatahtlikkusest ning
5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
edasises uuringuandmete analüüsis
anonüümitud andmete kasutamisest, uuringu
tellijast ning andmete edastamisest teistele
osapooltele.
Isikupõhise valimi moodustamisel rahvastiku-
registri andmetest andmesubjekte sellest ei
teavitata. Taotleja kinnitab, et kõik IKS § 6
lõike 3 loetletud tingimused on käesoleva
uuringu puhul täidetud. Vastavalt IKS § 6
lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või
riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti
nõusolekuta tema kohta käivate andmete
töötlemine andmesubjekti tuvastamist
võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on
täidetud järgmised tingimused:
1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete
eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid
enam saavutatavad või neid oleks
ebamõistlikult raske saavutada;
2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku
statistika tegija hinnangul on selleks
ülekaalukas avalik huvi;
3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei
muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega
kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti
õigusi.
Nimetatud tingimused on täidetud ning alus
töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused6?
https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/
https://www.kantaremor.ee/principy-
konfidencialnosti/
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Otseselt ei edastata, kuid uuringu küsitluse
läbiviimisel kasutab volitatud töötleja järgmisi
allhankijaid:
Veebiküsitluse läbiviimisel:
- Nfield Online veebiküsitluste lahendust pakub
Hollandi firma NIPO Software B.V. Admin li-
gipääs on Nipo töötajatel Hollandist ja Hispaa-
niast. Nfield Online alltöövõtjad on Microsoft
Azure pilvelahendus asukohaga Amsterdamis,
georeplikeeritud Iirimaale ja Elastic Email, mis
6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art
12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
võimaldab teenuseid pakkuda regioonide põhi-
selt, Euroopa klientide puhul kasutatakse and-
mekeskust Prantsusmaal (Pariisis).
Telefoniküsitluse läbiviimisel:
- AS Emor grupi telefoniküsitluste pakkumise
pilvelahendus, mille serverid paiknevad Iiri-
maal, Dublinis. Pilvandmetöötluse pakkuja tagab piisava and-
mekaitse taseme, et täita üldmääruse nõudeid.
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Marko Gorban (allkirjastatud digitaalselt,
Kantsler kuupäev digiallkirjas)
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad9:
Lisa 1: Hankeleping
Lisa 2: Küsimustik
8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud
taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2.-1/24/17-5 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Agnes Järvela
Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2024 Tallinnas
Taotluse esitaja
Marko Gorban
kantsler
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 alusel otsustan:
1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika
kujundamise uuringus „Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja
elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024“ 17.09.2024 taotluses esitatud tingimustel ja
mahus;
2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt
vastavalt taotluse punktile 7 hiljemalt 31.03.2025.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1
sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1
sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja
andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne
nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja
arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise
ulatus tulenevad õigusaktist.
2 (2)
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse
eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud
ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute
kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.
Taotluse kohaselt on rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes igal
inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Palun
arvestada, et kui uuring viiakse läbi isiku nõusolekul, siis peab uuringus osalejalt võtma nõusoleku
mh ka küsitlusuuringus isikuandmete töötlemise kohta. Andmesubjektilt võetav nõusolek peab
vastama isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 7 ja artikli 4 punktis 11 sätestatule, arvestades
põhjenduspunkti 32. See tähendab, et nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille
töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk, andmete kolmandatele isikutele
edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas.
Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning antud aktiivses vormis.
Inimesel peab olema enne nõusoleku andmist selge, kuidas tema isikuandmeid selle konkreetse
uuringu kontekstis töödeldakse. Inimesele tuleb ka teada anda, et tal on õigus nõusolek igal ajal
tagasi võtta.
Taotluses on selgitatud ka seda, et uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud
üksikvastuste faili Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja
avalikustamiseks. Küsitluse tulemuste üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks.
Avalikustatud failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt
ega kaudselt tuvastatavad. Kuivõrd tegemist on kordusuuringuga, siis juhin ka sel korral
tähelepanu sellele ja rõhutan, et vastuste üksikfailide avaldamisel tuleb veenduda, et vastajaid ei
oleks võimalik ka kaudselt tuvastada ehk täielikult tuleb tagada see, et üksikfailides olevad andmed
oleksid täielikult anonümiseeritud.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib
tingimustel, mis on 17.09.2024 inspektsioonile esitatud taotluses.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni
teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agnes Järvela
jurist
peadirektori volitusel
Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Täiendatud taotluse esitamine | 17.09.2024 | 1 | 2.2.-1/24/17-4 🔒 | Sissetulev kiri | aki | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |