Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/24/4109-3
Registreeritud	16.09.2024
Sünkroonitud	18.09.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kuusalu Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (56336 tm).

Failid

7.2-2244109-3 16.09.2024 Valjaminev kiri.asice

Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine.pdf

Lisa 1. Kuusalu_Kuusalu tee 5_ kinnistu_DP_ seletuskiri.pdf

Lisa 2. Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 DP_põhijoonis_170824.pdf

Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 21.08.2024 nr 7-1/939-2

Meie 16.09.2024 nr 7.2-2/24/4109-3

Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonna Kuusalu valla Kuusalu aleviku

Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 35201:004:0230; edaspidi planeering)

Planeeringuga soovitakse luua eeldused kinnistu jagamiseks kaheks elamukrundiks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11106 Kuusalu tee (edaspidi riigitee) km 1,452-1,524.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2760 autot, kiiruserežiim 50 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 1, § 71 lg 3, § 72 lg 2, § 92 lg 1, § 99

lg 3 ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 p 4 ja 7 ning kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. PlanS § 126 lg 1 punkt 7 alusel on planeeringu ülesandeks määrata planeeringuala

liikluskorralduse põhimõtted. Täpsustamist vajab planeeringu põhijoonisel näidatud

olemasolev ristumiskoht riigitee km 1,492, mille lahendusega peab tagama, et sõidukite

manöövrid oleksid sooritatavad ilma riigiteel tagurdamiseta. Palume kirjeldada

detailsemalt, kuidas toimub kinnistule sisse- ja väljasõit.

Planeeringu põhijoonisele kanda seletuskirja p 4.2 Liikluskorraldus ja parkimise korraldus

kohane parkimislahendus.

2. Põhijoonisel kujutatud tänava kaitsevööndi laius ei ühti Maa-ameti teeregistri tänava

kaitsevööndi laiusega (vt joonis 1). Palume kontrollida ja korrigeerida planeeringu

põhijoonisel näidatud tänava kaitsevööndi laiust, lisada vastav mõõtkett. EhS § 71 lg 3

kohaselt on tänava kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

10 m.

2 (5)

Joonis 1. Väljavõtted Maa-ametist teeregistrist ja planeeringu põhijoonisest

3. Põhijoonisele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

tuleb näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Lisaks märgime, et juurdepääs moodustatavale krundile POS 2 on näidatud läbi

olemasoleva heki (vt joonis 2).

Joonis 2. Väljavõtted tänavavaatest ja planeeringu põhijoonisest

Planeeringu põhijoonist korrigeerida ja näidata olemasolev hekk likvideeritavana.

4. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku

asukoha määramine. Planeeringuga on kavandatud riigitee alusele maale mitmed

tehnovõrgud. EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või

loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Planeeringuga

kavandatud tehnovõrgud ei ole tee toimimiseks vajalikud rajatised, kuid vaba maa

olemasolul saame kaaluda nõusoleku andmist. Tehnorajatise planeerimisel

transpordimaale tuleb arvestada järgnevate märkustega.

4.1.Planeeringu seletuskirja p 4.6.2 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on selgitatud:

Kanalisatsiooni liitumispunktis Kuusalu teel on eelnevalt paigaldatud kaev, mis asub

tänavavõrgu trassil. Moodustatavate kruntide reoveed juhitakse isevoolse torustikuga

3 (5)

liitumiskaevu. Planeeringu põhijoonisel näidatud lahendus ja seletuskirjas olev selgitus

on vastuolus. Palume korrigeerida nimetatud vastuolu (vt joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

4.2.Planeeringu seletuskirja p 4.6.2 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on selgitatud:

Kuusalu tee 5 detailplaneeringuga moodustatavate uute kruntide joogivee

liitumispunktidesse paigaldatakse maakraanid DN25 olemasoleva maakraani

vahetusse lähedusse Kuusalu teel. Lubatud veevõtt liitumispunktides on 1,0 m³/h.

Kinnistud ühendatakse maakraaniga DN 25 PE plasttoruga. Krundi Pos 2

veevarustuse torustik läbib krunti Pos 1.

Planeeringu seletuskirjas olev selgitus on vastuolus põhijoonisel näidatud lahendusega.

Palume korrigeerida nimetatud lahendust ning viia vastavusse seletuskirjas

kirjeldatuga (vt joonis 4).

Joonis 4. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

4.3.Planeeringu seletuskirja p 4.7 Elektrivarustus on selgitatud: Moodustatava krundi Pos

2 elektrivarustuseks ehitatakse välja kaabelliin õhuliini mastist ning paigaldatakse

sokliga liitumiskilp krundi piirile Kuusalu tee äärde Liitumiskilbist ehitatakse 0.4 kV

maa-alune kaabelliin tarbija peakilbini ning see ehitatakse välja tarbija kulul.

Planeeringu põhijoonisel on näidatud kavandatav 0,4 kV elektriliin ja liitumiskilp

riigitee alusele maale. Arvestades, et kavandatud tehnovõrgud (elektrikaabel ja

liitumiskilp) ei ole EhS § 92 lg 1 nimetatud rajatised, mis on vajalikud tee toimimiseks

ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe me

võimalust nimetatud tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale ning

4 (5)

riigitee kaitsevööndisse. Palume leida lahendusele uus asukoht kinnistu siseselt (vt

joonis 5).

Joonis 5. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

4.4.Planeeringu seletuskirja p 4.8 Sidevarustus on selgitatud: Telekommunikatsioonivõrk

krundil Pos 1 on eelnevalt olemas. Sidevarustuseks krundile Pos 2 on planeeritud uus

liitumine vastavalt Telia tehnilistele tingimustele. Planeeringu joonisel näidatud side

liitumiskilp on tähistatud reoveekanalisatsiooni kaevu leppemärgiga. Kavandatava

sidekanalisatsiooni trassi leppemärk on tähistatud projekteeritud

sademeveekanalisatsiooni -SK1- joonestiiliga, kuid korrektne oleks projekteeritud

sidekanalisatsiooni joonestiiliga -S1-. Joonise arusaadavama loetavuse tagamiseks

palume korrigeerida nimetatud trassi leppemärke. Kajastada joonisel sidetrassi

liitumispunkti asukoht vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele (vt joonis 6).

Joonis 6. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Lisada seletuskirja, et lähtuda tuleb Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude

ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

5. Lisada planeeringu seletuskirja p 4.6.2 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon, et sademevett

ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele.

6. Lisada planeeringu seletuskirja p 4.13 Planeeringu elluviimise kava nõue: arendusega

seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

5 (5)

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes

hoone kasutusloa väljastamist.

7. Kanda planeeringu põhijoonisele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide

(hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

8. Planeeringu materjalides kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Kuusalu_Kuusalu tee 5_ kinnistu_DP_ seletuskiri

- Lisa 2. Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 DP_põhijoonis_170824

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Lisa 1. Kuusalu_Kuusalu tee 5_ kinnistu_DP_ seletuskiri.pdf

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Kuusalu vald Kuusalu alevik Töö nr M 0202/24 Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneering mai 2024

Töö nr: M 0202/24

Huvitatud isik: Marius Maripuu

Planeeringu algataja: Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Kuusalu tee 5 kinnistu DETAILPLANEERING

Kuusalu alevik, Kuusalu vald.

Seletuskiri. Joonised.

Planeerija: Melotrix Grupp OÜ Peeter Aunapu Käo tee 23 tel 58115200

Elva linn [email protected]

Reg 11170952

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI .............................................................................................................................................. 3

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 3

2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................. 3

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................................... 3

3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS ............................................................................................................. 3

3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL ............................................................................................. 5

3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS .............................................................................................................. 6

3.4 GEODEESIA ....................................................................................................................................... 6

4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV ...................................................................................................... 6

4.1 RUUM ................................................................................................................................................. 6

4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded ........................................................................................................ 6

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................... 7

4.1.3 Krundi hoonestuse analüüs .......................................................................................................... 7

4.1.4 Kooskõla Kuusalu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 8

4.1.5 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele ................................................................................ 10

4.1.6 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ....................................................................................... 10

4.1.7 Kavandatud krundi ehitusõigus ................................................................................................. 10

4.1.8 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks ................................................................................... 11

4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS ................................................................... 12

4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD ........................................................................ 13

4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud .......................................................................................... 13

4.3.2 Haljastus .................................................................................................................................... 13

4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus ............................................................................................................ 14

4.3.4 Soojavarustuse põhimõtted ........................................................................................................ 14

4.3.5 Insolatsioonitingimuste muutumine ........................................................................................... 14

4.4 TULEOHUTUS.................................................................................................................................. 14

4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........................................ 15

TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................................................ 16

4.6 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................................. 16

4.6.1 Üldosa ........................................................................................................................................ 16

4.6.2 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon ......................................................................................... 16

4.7 ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................................................ 16

4.8 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................... 17

4.9 SOOJUSVARUSTUS ......................................................................................................................... 17

4.9.1 Üldosa ........................................................................................................................................ 17

4.9.2 Soojusvarustus ........................................................................................................................... 17

4.10 ETTEPANEKUD MAA-ALADE VÕI ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS ................. 17

4.11 SERVITUUDID JA NAABRUSÕIGUSED ......................................................................................... 17

4.12 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ......... 18

4.13 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ........................................................................... 18

II KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL .................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

III JOONISED

1. Situatsiooniskeem LEHT 1 2. Olemasolev olukord LEHT 2 3. Põhijoonis LEHT 3

I SELETUSKIRI 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise alused:

 Kuusalu Vallavalitsuse 13. september 2023 korraldus nr 384 „Kuusalu aleviku

Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“  Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne.

Lisa Kuusalu Vallavalitsuse 13.09.2023.a korraldusele nr 384

Käesolev detailplaneering on algatatud vastavalt Planeerimisseaduse § 125 lõikele 1, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks kompaktse asustusega alal. Detailplaneering on koostatud vastavalt huvitatud isikuga (maaomanikuga) sõlmitud lepingule. Koostatud detailplaneering vastab Kuusalu valla üldplaneeringule. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:

 Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015. a, jõustus 01.07.2015. a);  Kuusalu valla üldplaneering.

Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 „Topo-geodeetiline alusplaan“. Koostatud Geodeesia Partner OÜ poolt 30.10. 2023, töö nr 1576-23 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringuga tehakse ettepanek hoonestatud 2320 m² suuruse kinnistu jagamiseks kaheks elamukrundiks. Uutele moodustatavatele kruntidele määratakse ehitusõigused elamu ning abihoonete rajamiseks. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Kuusalu alevikus asuvat Kuusalu tee 5 katastriüksust (katastritunnus 35201:004:0230; pindala 2320 m². Planeeritava katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100 % elamumaa (EP). Planeeritav krunt asuvad Kuusalu aleviku kompaktse hoonestusega alal. Planeeritava ala põhjaosa piirneb Kuusalu teega. Olemasolev tänavavõrk loob head võimalused planeeritavale alale ligipääsuks olulistelt maanteedelt ning Kuusalu aleviku keskusest. Planeeritav krunt on mittevõrdkülgse ristküliku kujuline, diagonaalid umbes 75 x 65 meetri pikkused.

Planeeritavat ala ümbritsevad põhiliselt elamumaa sihtotstarbega 1100 -2000 m² suurused krundid. Planeeritaval krundil on telekommunikatsiooni- ja elektriühendused. Krundil asub mitmeid kommunikatsiooniliine.

Foto 1. Vaade planeeritavale krundile läänest, Kuusalu teelt. Planeeritaval alal asuvad planeeringu koostamise ajal järgmised ehitised:

 Elamu , ehitisregistri kood 116011259; ehitisealune pind 239 m²  Pesuköök-kuur, ehitisregistri kood 116011260; ehitisealune pind 78 m²  Kuur, ehitisregistri kood 116011262; ehitisealune pind 31 m²

Foto 2. Vaade planeeritava krundi hoonestusele idast, Kuusalu teelt. Reljeefilt on planeeritav ala praktiliselt tasane. Planeeritava krundi keskmine kõrgus on EH2000 süsteemis 39.20 meetrit. Kõlvikuliselt on Kuusalu tee 5 katastriüksus kõik õuemaa (232 m²) . Looduskaitsealuseid objekte planeeringualal ei leidu. Loodusobjekti kaitsevööndi ulatus on tähistatud detailplaneeringu kaartidel.

KATASTRIÜKSUSE PIIRANGUD.

 Planeeringualal asub Elektrilevi OÜ õhuliin, millel on 2 meetri laiune kaitsevöönd kummalegi poole liini telge.

 Telia telekommunikatsiooniliinid 1 m kaitsevööndiga.  Tänavavalgustuse kaabelliin 1 m laiuse kaitsevööndiga  Tänava kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja servast

3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL

Planeeritaval alal asub järgmine katastriüksus:

Aadress Pindala m²

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

Kuusalu tee 5 Kuusalu alevik Kuusalu vald Harju maakond

2320

35201:004:0230

Elamumaa 100%

Eraomand

3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS Krundi õu on heakorrastatud ning haljastatud. Planeeritaval krundil on täies elujõus üksikuid leht- ja okaspuud.

3.4 GEODEESIA Reljeefilt on planeeritav ala praktiliselt tasane. Madalaimad kohad on maaüksuse idaosas- abs +38.40 m ning kõrgeimad lääneosas abs +39.20 m EH2000 kõrguste süsteemis. 4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV

4.1 RUUM

Kuusalu tee 5 katastriüksus asub Kuusalu alevikus, Kuusalu tee lõunapoolses ääres. Kuusalu Laurentsiuse kirik on ca 0.5 kilomeetrit läänesuunas. Kuusalu tee põhjapoolsel krundil asub toidupood. Tallinn- Narva maantee on põhjas ca 1 km. Planeeringuala paiknemine ruumis on näidatud situatsiooniskeemil, graafilise osa leht 1. 4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringu ülesanneteks on vastavalt lähteülesandele määratud: 1. Kinnistu jagamine kuni kaheks üksikelamukrundiks ja ehitusõiguse ning hoonestusalade määramine arvestades üldplaneeringus toodud tingimuste ja piirkonnas välja kujunenud hoonestuslaadiga. 2. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine, sh Transpordiametilt detailplaneeringu koostamiseks vajalike tingimuste taotlemine. 3. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. 4. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. 5. Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala asub Kuusalu vallas, Kuusalu aleviku keskosas. Planeeringualale tagab hea juurdepääsu Kuusalu tee. Kuusalu kirik jääb krundi piirist poole kilomeetri kaugusele läänekaarde. Planeeritavat ala lähiümbruses on valdavalt elamumaa krundid. Läänes ja edelas on Kuusalu tee 7 (35201:004:0260) ja Vahtra tn 1 (35201:004:1280) katastriüksused. Lõunas piirneb planeeritav katastriüksus Vahtra tn 3 (35201:004:0054), läänes Kuusalu tee 3 (35201:041:0053; Ärimaa 50% / Elamumaa 50%) maaüksusega. Krunt piirneb põhjas Kuusalu teega (11106 Kuusalu tee, riigitee; 35201:004:0014; transpordimaa) Planeeringuala kontaktvööndis on kehtestatud 01.06.2011 Vahtra tn 3 kinnistu detailplaneering ning 30.05.2007 Kuusalu tee 3 kinnistu detailplaneering. Kontaktvööndis on enamus katastriüksusi hoonestatud, hoonestus ning asustustihedus on tüüpiline Kuusalu aleviku asustusalale. Kontaktvööndis olevad hooned on enamuses viilkatustega, mille katusekalded jäävad vahemikku 30-45°, kuid ei puudu ka lamekatustega ning parapett-lahendustega hooned. Abihoonete juures domineerivad madalama kaldega katused. Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringuga kavandatav hoonestus haakub piirkonnas olevate elamute arhitektuuriga, rikastab ja mitmekesistab aleviku arhitektuuri. Planeeringuga kavandatav hoonestus järgib antud piirkonnas väljakujunenud hoonestuse üldmuljet ja rütmi. Kohustuslike ehitusjoonte asukohad planeeringus ei ole määratud piirkonna asustuse iseloomu arvestades. Kõik kontaktvööndis asuvad maaüksused on planeeringuala mõjuvööndis. Planeeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ja nende kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita uusi märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab miljööd positiivselt ala korrastamine, uute, sobivate hoonete ehitamine. Detailplaneeringu rakendumisega ei kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu piirnevatel tänavatel, millelt on lahendatud juurdepääs. Kavandatu mõju kontaktvööndile võib pidada positiivseks ning elavdab väljakujunenud aleviku miljööd. Detailplaneeringuga kavandatavad hoonemahud on proportsioonis ning ei muutu dominandiks olemasoleva hoonestuse ega looduse suhtes. Planeeringuga kavandatule ei avalda selle paiknemine Kuusalu alevikus olulist mõju. Analüüsides ruumi mõjusid planeeritud hoonestatavale õuealale, puuduvad negatiivsed tegurid. Majanduslikust ja ehituslikust aspektist on planeeringuga kavandatav ainuõige ja sobiv nii planeeritavale krundile kui ka ümbritsevale ruumile. Mõjuala analüüs toetab käesoleva detailplaneeringuga kavandatut. Eelpooltoodut analüüsides on planeeringuga kavandatu sobiv nii planeeritavale krundile kui ka aleviku miljööle. 4.1.3 Krundi ja kontaktvööndi hoonestuse analüüs

Kuusalu tee 5 kinnistul asuv elamu on valminud ehitisregistri oletuslikel andmetel 1898. aastal ning projekteeritud lähtuvalt selle aja tavadele ja funktsionaalsusele. Hoone on mitmeid kordi ümber ehitatud ning renoveeritud kuid säilitanud oma algse stiili. Abihoonete arhitektuur on erinev alates katusekaldest ja lõpetades välisviimistlusega. Katastriüksuse jagamisel tekkiva uue krundi hoonestamisel ei pea lähtuma olemasolevate hoonete arhitektuurist ning hoonete asetusest ilmakaarte suhtes.

Detailplaneeringuga kavandatavad uued hooned ehitatakse määratud hoonestusaladesse. Moodustatavale krundile Pos 2 on kavandatud üksikelamu ja 2 abihoonet. Hooned projekteeritakse sobivana aleviku keskkonda. Kavandatav hoonestus moodustab terviku- elamu koos seda teenindavate abihoonetega ning hooneid ühendavate teede ja platsidega.

4.1.4 Kooskõla Kuusalu valla üldplaneeringuga

Kuusalu valla üldplaneeringus on määratud ehitamise printsiibid tiheasustuses. Väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast: 7.1 Ehitamise printsiibid tiheasustuses

Tiheasustatud aladel on ehitamise aluseks vaja koostada detailplaneering.

Käesoleva planeeringuga määratakse, et tiheasustatud aladel on edaspidi uute

väikeelamute krundi minimaalseks suuruseks 800 m² ja maksimaalseks suuruseks 2000 m²

ja väikeelamu krundile on lubatud ehitada üks elamu, kui on

tagatud krundi suurus vähemalt 800 m².

Olemasolevates elamurajoonides olevad tühjad alad jagada kruntideks. Tühjad

alad suurusega alla 600 m² jagada ümbritsevatele kruntidele.

Korruselamute krundi suuruseks arvestada korruste põrandapind + ehitusalune

pind.

Enne ehitusloa väljastamist tuleb:

• tagada puuduvate tehnovõrkude väljaehitamine;

• tagada elamualadel normatiivne mürakaitse, kasutades selleks maksimaalselt looduslikke

mürabarjääre;

• tagada ühiskondlike asutuste ja teenindusettevõtete juurde piisav arv

parkimiskohti.

Planeeringulahendus on kooskõlas Kuusalu valla üldplaneeringuga.

Joonis 1. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust Üldplaneeringu leppemärgid:

K uusalu tee 5

4.1.5 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele Katusekalle: üksikelamu: 30-450; abihoone: 0-450; Maksimaalne kõrgus maapinnast: üksikelamud 8 m, abihooned 6 m; Välisviimistlus: puit, krohv, tellis; Katusekattematerjal: vaba (kivi, profiilplekk, rullmaterjal); Hooneid planeeritaval krundil ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala võib paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadustikuga. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Katusekalded moodustataval krundil peavad olema vahemikus 20 – 450 (olemasoleva elamu katusekalle on 450), lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Kavandatavate hoonete katuste harjajooned paralleelsed või risti Kuusalu tänava poolse piiriga. Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Planeeritava krundi piiridele on lubatud rajada statsionaarseid piirdeaedasid - PVC kattega keevisvõrk aiad, mille kõrguseks kuni 1,5 m. Lubatud on ka piirkonnale iseloomulikud horisontaal- või vertikaalsetest puitlippidest piirded (h max = 1,5 m). Oluline on piirde sobivus kavandatavate hoonete arhitektuuriga. 4.1.6 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Kehtiv krundijaotus jääb kinnistu välispiiri osas püsima. Kinnistu jagatakse kruntideks vastavalt omaniku soovile ja arvestades väljakujunenud looduslikke tingimusi ning seadustest tulenevaid piiranguid. Ala kruntideks jagamine ning hoonete vahelised kaugused ei lähe vastuollu piirkonnas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga. Planeeringuga tehakse ettepanek kahe uue üksikelamu maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks. Olemasolev Kuusalu tee 5 kinnistu pindalaga 2320 m² jagatakse kaheks eraldi krundiks alljärgnevalt:

 Pos.1: Kuusalu tee 5; pindalaga 1482 m², sihtotstarbega 100 % üksikelamu maa (EP);

 Pos.2: Kuusalu tee 5a; pindalaga 838 m², sihtotstarbega 100 % üksikelamu maa (EP) 4.1.7 Kavandatud krundi ehitusõigus Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigused hoonete ja rajatiste (sealhulgas eraldiseisvad varjualused, keldrid jms) püstitamiseks, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paiknemine ning soovitavad olmejäätmete kogumise konteinerite asupaigad. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , kelp kui ka poolkelp katused. Põhihoonel- üksikelamul on katusekorruse kavandamisel soovitav viilkatus kaldega 45 kraadi ja kalle kogu katuse

ulatuses samasugune. Ühekordse hoone kavandamisel on soovitav katusekalle ca 20-23 kraadi Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et tagada sajuvee äravool. Reljeefimuudatused peavad jääma vahemikku ± 0.5 m olemasolevast maapinnast. Krundile on lubatud põhiotstarbe teenindamiseks teede, platside ja tehnovõrkude rajamine ning kuni 20m² ehitisealuse pinnaga väikeehitiste püstitamine vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele ja ehitusseadustikule. Väikeehitiste kavandamisel väljapoole detailplaneeringuga määratud hoonestusala, tuleb need kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega. Krundi ehitusõigustes sisaldub kõikide üle 20m² ehitisealuse pinnaga ehitiste kogupind. Krundi ehitusõigusega (tabel 1) on määratud: 1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud kõrgus; 4) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala

Krundi ehitusõigus Tabel 1

krundi

aadress

planeeritud

krundi

pindala,

sihtotstarv

hoonete suurim

lubatud arv

krundil

Krundi kavandatud

max ehitisealune

pind

hoonete suurim

lubatud kõrgus

katusekalde

vahemik

Pos 1

Kuusalu tee 5

1482 m2

100% EP

1 üksikelamu

2 abihoonet

400 m2

8 m

(üksikelamul)

6 m

30 – 45 0

0 – 45 0

(abihoonel)

Pos 2

Kuusalu tee 5a

838 m2

100% EP

1 üksikelamu

2 abihoonet

300 m2

8 m

(üksikelamul)

6 m

30 – 45 0

0 – 45 0

(abihoonel)

Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013" : EP – üksikelamu maa 4.1.8 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks Projektide koostamiseks on määratud järgmised tingimused:

 Hoonete eskiiskavandid kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.

4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Planeeringuga säilitatakse varem kasutuses olnud juurdepääs Kuusalu teelt. Juurdepääsuks moodustatavale krundile Pos 2 rajatakse pääs krundilt Pos 1. Krundi põhjapiiril kulgev Kuusalu tee on riigitee (11106 Kuusalu tee; 35201:004:0014; transpordimaa). Riigiteel on kaitsevöönd, mis kujutab endast teed ümbritsevat maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Ehitusseadustiku § 72 lg 1-le, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada maavara ja maa-ainest; teha metsa lageraiet; teha vee- režiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Detailplaneeringu koostamisel on neid nõudeid arvestatud. Ehitusseadustiku § 72 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet. Planeeringualal Ehitusseadustiku § 27 alusel projekteerimistingimuste andmisel kaasata Transpordiamet menetlusse juhul, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee kaitsevööndis ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Teekaitsevöönd on kantud planeeringu joonistele. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel tuleb kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu igakordne omanik.

Parkimine on krundil planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Krundile pääsud on planeeritud joonisel märgitud kohtadest (ehitusloa taotlemisel esitatavate ehitusprojektide asendiplaaniga võib täpsustada arendaja ja omavalitsuse loal krundi sissepääsutee paiknemist). Lubatud on antud kohtades sisse- ja väljasõidud ning pöörded. Krundisisesed läbipääsud ja ühendusteed peavad laiuselt vastama tuleohutusnõuetele. Krundisisesed liiklusskeemid lahendatakse ehitusprojektidega. Teede täpsem lahendus ja profiilid lahendatakse eraldi tööprojektiga. Planeeringuga ei kaasne arendustegevust väljaspool planeeritavat ala.

4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud Planeeringu arendamisel on tehtud järgmised ettepanekud: o Võimalusel tuleks säilitada kõrghaljastus krundi perimeetril, millel on suveperioodil

ekraniseeriv toime müra leevendamisel ja privaatsuse tagamisel. Võimalusel suurendada haljastuse osakaalu. Säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus täpsustatakse ehitusloa taotlemisel esitatavate ehitusprojektidega.

o Korraldada moodustatavatel kruntidel jäätmete sorteeritult kogumise süsteem o Mitte lubada immutada reovett pinnasesse, et kaitsta põhjavett.

4.3.2 Haljastus

Kuusalu tee 5 olemasolev õu on heakorrastatud ja haljastatud. Uue kavandatava hoonestusala asukohas on hooldatud murupind, millel kasvavad üksikud puud ja põõsad. Haljastuse täpsem lahendus antakse ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojektiga. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke ja karantiinseid haigusi ega kahjureid, kuivanud oksi, ega oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi, kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Ehitustööde käigus kaitsta puid võimalike vigastuste eest, paigaldada tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude võrasid. Lisaks tuleb krundi haljastamisel jälgida, et • haljastuse rajamisel arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning omavahelise sobivusega; haljastamisel istutada heitlehiseid ja igihaljaid puid ning põõsaid suhtearvuga vähemalt 3:1; • haljastamisel kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust; • lubamatu on kõrghaljastuse rajamine hoonele lähemale kui 3 m (oleneb puu liigist); • järgida kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega.

4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus

Tekkivad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele, jäätmed sorteeritakse ja kogutakse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äraveoks sõlmitakse leping vastavat litsentsi omava ettevõttega.

4.3.4 Soojavarustuse põhimõtted

Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. 4.3.5 Insolatsioonitingimuste muutumine Planeeritava krundi naabruses ei ole elamuid, mis jääksid planeeritavate hoonete varju. Sellest tulenevalt ei ole vajadust insolatsiooni-analüüsi koostamiseks. 4.3.6 Õhureostus ja müra Käesoleva detailplaneeringuga ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Planeeringu ala läheduses ei ole mürarikast või ohtlikku ettevõtet, suure liiklustihedusega või tolmavat maanteed ega muud elu või tervist ohustavat saasteallikat välisõhu kaitse seaduse tähenduses. Rajatavad hooned ei suurenda oluliselt lokaalset liikluskoormust. Sellest võib järeldada, et müra ega õhureostuse kasv planeeringu rakendumisel ei suurene. Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole vajalik keskkonnamõjude strateegiline hindamine, kuna kavandatav tegevus, hoonestusviis ja tihedus ei avalda olulist mõju ümbritsevale keskkonnale. 4.3.7 Radooniriske vähendavad abinõud Kavandatava elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt kehtivatele seadustele ja Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Normaalse ja suure radoonisisaldusega piirkondades tuleb pinnaseõhu radoonisisaldust mõõta enne ehitusprojekti koostamist ning pärast hoone kasutuselevõttu esimesel talvel teha radoonisisalduse kontrollmõõtmised Radooniriski vähendamiseks tuleb välja selgitada pinnaseõhu kõrgenenud radoonisisalduse allikas: kui see on mingi kõrge raadiumisisaldusega maapinnakiht (näiteks graptoliitargilliit (varasema nimega diktüoneemakilt), võib osutuda vajalikuks maja alt ja mõne meetri kauguselt vundamendist selle kihi eemaldamine. Teiseks on oluline, et vundamendi ja põranda ehitamiseks kasutataks tihedaid materjale ning ehitamise käigus välditaks lõhede (ja mikrolõhede), kavernide jne teket. Samuti tuleb ruumide ventilatsiooni projekteerimisel vältida alarõhu kujunemist ja kõrgendatud radoonisisaldusega (üle 40 Bq/kg) ehitusmaterjalide kasutamist. Kindlasti tuleks kavandada korralikud ruumide puhta välisõhuga tuulutuse võimalused. Tuulutamine on üks lihtsamid viise ruumide siseõhu radoonisisalduse vähendamiseks.

4.4 TULEOHUTUS

Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud Siseministri 30.03.2017.a määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Hoonestusalal peavad ehitistevahelised kujad vastama EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele ja tagama vaba ligipääsu hoonetele. Ehitiste suurim lubatud suletud netopind peab vastama tuleohutusklassi alusel määratud tuletõkkesektsiooni piirpindalaga vastavuses Siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele. Kavandatavate hoonete tuleohutusklassi määrab kasutusviis, korruselisus ja konstruktsioonides kasutatavad materjalid. Minimaalselt peab aga iga planeeritav hoone vastama tuleohutusklassi TP-3 nõuetele. Hoonete vaheline kuja erinevatel kinnistutel peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Naaberkinnistul paikneva elamu või abihoone tulelevik peab olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit. [RT I, 30.11.2018, 7 - jõust. 03.12.2018] Väline tulekustutusvesi lahendatakse vastavalt Siseministri määrusele nr 10 (01.03.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Lähim nõuetele vastav tuletõrje hüdrant nr 12 (tagab kustutusvee 10 l/sek kolme tunni jooksul) asub Kuusalu tee põhjapoolses ääres, kaugus planeeringualast ca 20-50 meetrit.

4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud järgmiste strateegiatega:

 Hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;  selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  territoriaalsus; Projekteerimisel ja hilisemal väljaehitamisel tuleks arvestada veel täiendavalt järgnevaga:  jälgitavus (video- ja naabrivalve);  atraktiivsed materjalid, värvid;  kvaliteetsete ja vastupidavate materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud jne);

KORRASHOID. Halvasti korrashoitud alad ja hoonestus võivad luua mulje peremehe puudumisest ja kinnisvara hooletusse jätmisest, mis võib kaasa tuua vandalismi. Korrashoid on oluline tegur tõstmaks ümbruses turvalisuse tunnet. VÄLISVALGUSTUS. Hoonete sissekäigud ja lähiümbrus peaksid olema pimedal ajal valgustatud. See tagab parema nähtavuse naabritele ja möödakäijatele. MUUD MEETMED.

Lukustatavad aiad ja tõkkepuud ei anna reeglina tulemusi ning samas tekitab see probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral Päästeteenistuse autodele. Hoonetele paigaldatud turvasüsteemid (mitmesugused valvesüsteemid) tagavad parema tulemuse. Viimasel ajal on meil levinud naabrivalve põhimõtete rakendamine. TEHNOVÕRGUD 4.6 TEHNOVÕRGUD 4.6.1 Üldosa Planeeritaval alal asub olemasoleva elamu elektrivarustuseks Elektrilevi OÜ 0,4 kV õhuliin. Olemasolevatele ja kavandatavatele tehnorajatistele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kinnitatud „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 4.6.2 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon Planeerimislahendusega on ette nähtud moodustatavate kruntide liitumine Kuusalu valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga vastavalt OÜ Kuusalu Soojus 23.02.2024 tehnilistele tingimustele nr 006. Olemasoleval krundil Kuusalu tee 5 on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumiste valmisolek eelnevalt välja ehitatud. Kuusalu tee 5 detailplaneeringuga moodustatavate uute kruntide joogivee liitumispunktidesse paigaldatakse maakraanid DN25 olemasoleva maakraani vahetusse lähedusse Kuusalu teel. Lubatud veevõtt liitumispunktides on 1,0 m³/h. Kinnistud ühendatakse maakraaniga DN 25 PE plasttoruga. Krundi Pos 2 veevarustuse torustik läbib krunti Pos 1. Kanalisatsiooni liitumispunktis Kuusalu teel on eelnevalt paigaldatud kaev, mis asub tänavavõrgu trassil. Moodustatavate kruntide reoveed juhitakse isevoolse torustikuga liitumiskaevu. Kruntidel paiknevate hoonete vesivarustuse veemõõdusõlmed koos sulgarmatuuridega ehitatakse välja krundiomaniku poolt vastavalt OÜ Kuusalu Soojus tingimustele. Sajuvee kanaliseerimist ja drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette nähtud. 4.7 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritava ala elektrivarustus lahendatakse perspektiivis vastavalt OÜ Elektrilevi poolt 12.02.2024. väljastatud tehnilistele tingimustele nr 467694. Krundil Pos 1 on liitumine Eesti Energia elektrisüsteemiga eelnevalt olemas. Moodustatava krundi Pos 2 elektrivarustuseks ehitatakse välja kaabelliin õhuliini mastist ning paigaldatakse sokliga liitumiskilp krundi piirile Kuusalu tee äärde Liitumiskilbist ehitatakse 0.4 kV maa-alune kaabelliin tarbija peakilbini ning see ehitatakse välja tarbija kulul. Krundi õuealade välisvalgustus paigaldatakse hoonete fassaadidele või eraldi õuevalgustitena. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektide koosseisus. Antud lahendused ja tingimused on kokku lepitud ja kooskõlastatud OÜ-ga Elektrilevi.

4.8 SIDEVARUSTUS Telekommunikatsioonivõrk krundil Pos 1 on eelnevalt olemas. Sidevarustuseks krundile Pos 2 on planeeritud uus liitumine vastavalt Telia tehnilistele tingimustele. 4.9 SOOJUSVARUSTUS 4.9.1 Üldosa

Käesoleva tööga on lahendatud planeeritava ala moodustatava krundi Pos 2 soojavarustus detailplaneeringu mahus. 4.9.2 Soojusvarustus Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Soovitav on kasutada loodust säästvaid tehnoloogiaid. Kasutatavatele kütteseadmetele piiranguid ei seata. Keelatud on kivisöe kasutamine kütteainena. Maakütte kavandamisel on soovitav kontuuri paiknemine hoonestusala piires. Maakütte torustiku paiknemine lahendatakse ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti mahus.

4.10 ETTEPANEKUD MAA-ALADE VÕI ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS

Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud ettepanekuid uusi üksikobjekte ega maa-alasid kaitse alla võtta.

4.11 SERVITUUDID JA NAABRUSÕIGUSED Planeeringu elluviimisel tekkivad naabrusõigused lahendatakse omanike vaheliste lepete alusel, mis kinnitatakse kannetega kinnisturaamatusse. Pos 1 kinnistu omanikul lasub kohustus seada tasuta ja tähtajatu tehnovõrgu servituut Pos 2 kinnistu kasuks. Kitsendused planeeritaval katastriüksusel Pos 1:

 Elektrilevi OÜ õhuliin 1 meetri laiuse kaitsevööndiga mõlemale poole liini telge  Krundi Pos 2 veevarustuse-ja kanalisatsioonitrassid  Telekommunikatsiooni kaabelliin 1 meetri laiuse kaitsevööndiga mõlemale poole liini

telge.  Kuusalu tee kaitsevöönd 10 m sõiduraja servast.

Kitsendused planeeritaval katastriüksusel Pos 2:

 Telekommunikatsiooni kaabelliin 1 meetri laiuse kaitsevööndiga mõlemale poole liini telge.

 Tänavavalgustuse kaabelliin 1 meetri laiuse kaitsevööndiga mõlemale poole liini telge.  Kuusalu tee kaitsevöönd 10 m sõiduraja servast.

4.12 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik.  Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub vastavalt  kehtivatele seadustele igakordse krundiomaniku kulul.

4.13 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud detailplaneeringuga ettenähtud tegevusi ellu viima, määratakse huvitatud isikute kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted tegevuste elluviimise järgselt. Huvitatud osapoolena mõeldakse planeeringualal paikneva kinnisasja omanikku. Kavandatavad tegevused ning nendele eelnevad ja järgnevad tegevused jagatakse omakorda kolme ossa:

1. Kinnistu jagamine 2. Projekteerimine 3. Vajalike lubade taotlemine

Projekteerimine. Ehitusprojekti tellijaks ja finantseerijaks on huvitatud isik. Korrektselt koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks. Riigilõivud tasub huvitatud isik. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub võrguhaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte ja tehnovõrkude valdajate vahelise lepingu alusel ja finantseerimisel, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus konkreetsele krundile esitatud ehitusõigusele ja muudele täiendatavatele tingimustele. Vajadusel väljastab kohalik omavalitsus täiendavad arhitektuur-ehituslikud lisatingimused, mis võivad täpsustada katusekaldeid, katusetüüpe või kasutatavaid materjale. Ehitamine. Ehitusprojektide alusel taotleb huvitatud isik ehitusload. Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Krundisiseste tehnovõrkude ning teede ehitamine toimub kinnistute omanike initsiatiivil ning lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldi projektidega. Tehnovõrgu servituudid vastavalt detailplaneeringule seatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem enne kavandatavate hoonete ehituslubade taotlemist.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	17.02.2025	1	7.2-2/25/4109-10	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus
Harjumaa Kuusalu vald Kuusalu Kuusalu tee 5 detailplaneeringu kordus kooskõlastamine	21.01.2025	1	7.2-2/25/4109-8	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus
Kiri	23.12.2024	1	7.2-2/24/4109-7	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus
Harju maakond Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 kinnistu korrigeeritud detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine	02.12.2024	2	7.2-2/24/4109-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus
Kiri	12.11.2024	2	7.2-2/24/4109-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus
Harju maakond Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 kinnistu korrigeeritud detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine	17.10.2024	4	7.2-2/24/4109-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus
Harju maakond Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 kinnistu korrigeeritud detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine lisadega	17.10.2024	4	7.2-2/24/4109-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus
Harju maakond Kuusalu aleviku Kuusalu tee 5 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine	21.08.2024	2	7.2-2/24/4109-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kuusalu Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed