Harjumaa Kose vald Krei küla Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine

KOSE VALLAVALITSUS

___________________________________________________ Hariduse tn 1, 75101 Kose alevik Telefon + 372 54 620 123 E-post: [email protected] Kose vald, Harjumaa Veebileht www.kosevald.ee Registrikood 75011547 Konto EE872200001120132608

Lp koostöö tegija ja kaasatav (vastavalt nimekirjale) /kuupäev digiallkirjas/ nr 7-1.2/2007-2

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine (Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering) Menetlemisel on Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering (Ruumi Grupp OÜ töö nr DP-28/10-2021), mis algatati Kose-Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldusega nr 852. Teavitasime Teid detailplaneeringu algatamisest 23.11.2021 kirjadega nr 7-1.2/2077, 7-1.2/2078 ja 7-1.2/2007-1. Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktidele 10 (tuleohutusnõuded) ja 14 (tegevused riigitee kaitsevööndis) esitame kõnealuse detailplaneeringu Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks. Planeeritava ala pindala on 1,8 ha ning see hõlmab Vana-Hallikivi (katastritunnus 33801:001:0748), osaliselt Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L3 (katastritunnus 33801:001:0749) ja osaliselt 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee (katastritunnus 33701:002:0401) katastriüksust. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Palume planeering kooskõlastada või planeeringule arvamus esitada 30 päeva jooksul. Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Detailplaneeringu projekt asub kirjale lisatud digikonteineris „Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse_DP_22.08.2024.asice“. Detailplaneeringu muude dokumentidega on võimalik tutvuda https://www.kosevald.ee/dokumendiregister ja https://service.eomap.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/229 . Küsimused ja täiendav info: Kose Vallavalitsuse majandusosakond, arhitekt-planeerija Siiri Hunt, [email protected], tel 54700707. Juhime tehnovõrkude valdajate tähelepanu, et planeerija on planeeringulahenduse võrguvaldajatega kooskõlastanud 2023. a augustis ja septembris (kooskõlastused on leitavad https://service.eomap.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/229), kuid praeguseks on lahendus

2

Vana-Hallikivi katastriüksuse siseselt mõnevõrra muutunud. Samaks on jäänud kruntide (elamuühikute) arv ja Vana-Hallikivi katastriüksusest liitumispunktideni planeeritud elektri- ja sidetrass. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Siem vallavanem Lisa: Detailplaneeringu projekt digikonteineris „Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse_DP_22.08.2024.asice“ Siiri Hunt, [email protected], tel 54700707

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-28/10-2021

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse

detailplaneering

Asukoht:

Krei küla, Kose vald, Harju maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Kose Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Riina Jansson

Planeerija:

Egle Heero

Tartu

2024

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _______________________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed _______________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 6

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 7

8. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 7

9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 8

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ___________________________________ 8

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________________ 9

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________________ 9

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________10

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________11

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus _______________________________________ 11

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ____________________________________________ 12

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus __________________________________________ 14

14.4. Soojavarustus _________________________________________________________ 14

14.5. Sidevarustus __________________________________________________________ 14

15. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________15

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ____________________16

17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________17

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________17

19. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________18

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 20

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI

FAILIDENA) ____________________________________________________________________ 21

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord __________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ____________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon __________________________________________skeem

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kose Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldus nr 852 „Krei

külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine, maakasutuse sihtotstarbe

muutmine, ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Kose vallas Krei külas 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

tee ääres. Planeeringuala hõlmab Vana-Hallikivi katastriüksust (k/ü 33801:001:0748, pindala

16226 m², 100% maatulundusmaa) ning osaliselt lähialana Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee

L3 (k/ü 33801:001:0749) ja 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee (k/ü 33701:002:0401)

katastriüksust. Planeeringuala suurus on ca 1.8 ha.

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Kose valla

üldplaneeringu (kehtestatud Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284) kohaselt on

planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone

püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. Maakasutuse juhtotstarve on väikeelamu

maa-ala. Koostatava detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Vana-Hallikivi katastriüksuse geodeetiline plaan

täpsusastmega M 1:500. Koostaja Kose Maakorralduse OÜ (reg nr: 10037895; litsentsid:

EEG000077, EEP002384; töö nr: 1519-09.22; 04.10.2022). Koordinaadid on L-EST97

süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise

korraldaja on Kose Vallavalitsus.

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Kose Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldus nr 852 „Krei külas asuva Vana-Hallikivi

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju

maakonnaplaneering 2030+“;

 Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284 kehtestatud „Kose valla üldplaneering;

 Kose Vallavolikogu 22.02.2024 määrusega nr 63 kinnitatud „Kose valla ühisveevärgi ja –

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

4

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023—2034“;

 Kose Vallavolikogu 30.06.2022 vastu võetud määrus nr 19 „Kose valla reovee kohtkäitluse

ja äraveo eeskiri“

 Kose Vallavolikogu 31.05.2022 vastu võetud määrus nr 11 „Kose valla

jäätmehoolduseeskiri“;

 Kose Vallavolikogu 24.09.2009 vastu võetud määrus nr 151 „Kose valla heakorra eeskiri“;

 Planeerimisseadus (RT I, 11.06.2024, 12);

 Ehitusseadustik (edaspidi EhS) (RT I, 11.06.2024, 5);

 Muud standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel: http://planeerimine.ee/.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Krei külas 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee idapoolsel küljel.

Planeeringuala hõlmab Vana-Hallikivi (k/ü 33801:001:0748, pindala 16226 m 2

) katastriüksust ja

lähiala. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala

asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud

joonisel 2.

Planeeringuala on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel olemasolevad hooned ja rajatised

puuduvad. Juurdepääs planeeringualale puudub, kuid on võimalik planeerida 11205 Kuivajõe -

Kose-Uuemõisa teelt. Sissesõidutee, piirded ning muud rajatised puuduvad.

Planeeringuala on suures ulatuses raiesmik, millele on kasvama jäetud üksikud hajali

paiknevad säilikpuud (kõrgekasvulised leht- ja okaspuud) ning teeäärses osas on rohumaa.

Reljeef on planeeringualal suhteliselt tasane, languga ida ja lääne suunas. Suurim kõrguste

erinevus planeeringuala erinevate osade vahel on ca 2.1 m (absoluutkõrgused 57.70-59.80 m),

välja arvatud teede ja lähiala osas. Ala kõrgeim koht asub planeeringuala keskosas ning

madalaim koht planeeringuala kaguosas. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga.

Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Lähim alajaam

Puruvana:(Kose) paikneb Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L4 (k/ü 33801:001:0768)

katastriüksusel, planeeringuala keskosast ca 280 m kaugusel. Piki 11205 Kuivajõe - Kose-

Uuemõisa teed kulgeb sidekanalisatsioon.

Planeeringuala transpordimaa osa läbib põhja-lõuna suunas madalpingekaabel, mille

kaitsevöönd on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“ §-le 10 piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest

1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Lisaks läbib planeeringuala

maatulundusmaa osa sideehitise kaitsevöönd ulatusega 1 m mõlemal pool sideehitist.

Vastavalt EhS §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

riigimaantee kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

5

30 m.

Planeeringualal ega lähialal ei paikne muid kultuurimälestisi, Natura 2000 võrgustiku alasid ega

teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga

kavandatav tegevus võib mõjutada.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Kose valla põhjaosas. Lähim alevik Kose-Uuemõisa on planeeringualast

ca 1 km kaugusel põhja suunas. Kontaktvööndi olulisemateks funktsioonideks on

maatulundusmaa ning elamumaa. Planeeritav ala on vahetult ümbritsetud samuti

maatulundusmaadega (millel on paljudel õuemaa kõlvik) ning transpordimaaga.

Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik avaliku kasutusega 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

teelt. Lähimad ühistranspordipeatused (Krei ja Kuivajõe 5) asuvad ca 100-300 m kaugusel

11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa teel. Kergliiklustee on välja ehitatud 11205 Kuivajõe - Kose-

Uuemõisa teel idapoolsele küljele. Olulisemad sotsiaalobjektid paiknevad kaugemal Kose-

Uuemõisa alevikus.

Planeeringualal lähiümbruses kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute nimetused,

numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on

olnud elamukruntide moodustamine, aga ka üks äri- ja tootmismaa planeering. Enamus neist

on veel hoonestamata. Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja

arhitektuurinõuded kontaktvööndi üksikelamu kruntide osas on üldjoontes järgnevad: krundi

suurused 2231-7186 m 2

, ehitisealune pind 250-600 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil 2-4,

suurim lubatud korruselisus 2, lubatud maksimaalne kõrgus põhihoonel 8-9 m ja abihoonel 6

m, katusekalle 10-45° ja 25°, katuse harjajoon vaba, piirdeaia lubatud kõrgus 1.1-1.5 m.

Arhitektuuri ja välisviimistluse nõuded on küllaltki vabad, kuid soovituslikud on

looduslähedased materjalid nagu puit, krohv ja kivi. Keelatud on plankaia tüüpi piirded.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

Piibe (k/ü 33801:001:0767) maatulundusmaa 100%

Liivaaugu (k/ü 33701:002:0456) maatulundusmaa 100%

Väljataguse (k/ü 33801:001:0752) maatulundusmaa 100%

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L2

(k/ü 33801:001:0753)

transpordimaa 100%

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L3

(k/ü 33801:001:0749)

transpordimaa 100%

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L4

(k/ü 33801:001:0768)

transpordimaa 100%

11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee

(k/ü 33701:002:0401)

transpordimaa 100%

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

6

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades ei ole planeeringuala määratletud kui

väärtuslik põllumajandusmaa ega kui väärtuslik maastik. Maakonnaplaneeringus ei ole

planeeringuala määratud kui linnalise asutusega ala (kompaktse asustuse arenguks sobilik ala,

mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal) ega jää rohelise

võrgustiku aladele. Planeeritaval tegevusel puudub vastuolu Harju maakonnaplaneeringuga

2030+.

Kose valla üldplaneeringus ei ole planeeringuala määratud kui väärtuslik maastik ega kui

rohevõrgustiku ala. Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist

tiheasustusalaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu

koostamise kohustus. Maakasutuse juhtotstarve on väikeelamu maa-ala. Väikeelamu maa-ala

on üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja, kahe korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud

maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid

teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Seega koostatav detailplaneering on

üldplaneeringu kohane.

Üldplaneeringuga seatud olulisemad tingimused on järgnevad:

 uute elamukruntide vähim suurus Krei külas Kose-Uuemõisa ja Kose aleviku vahel 2500

m 2

;

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 25% krundi pindalast;

 eluhoone kõrgus kuni 9 m, abihoonel kuni 6 m;

 krundile on lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni 3 abihoonet;

 haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30% krundi pindalast; metsastel kruntidel tuleb säilitada

iseloomulik looduslik (kõrg)haljastus;

 piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1.5 m, läbipaistmatud piirdeaiad ei ole lubatud.

Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering.

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala elamumaadele planeeritud ehitusõiguse

näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub olemasolevaid elamuid ning

üldplaneeringu järgi on ala määratud tiheasustusala ja elamumaade laienemise piirkonnaks,

siis on teeäärse planeeringuala elamumaaks muutmine kooskõlas üldisema maakasutuse ja

piirkonna arengusuundadega, et ei tekiks üksikuid elamugruppe lagealadele. Uushoonestust

planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui suuremahuline elamuarendus, arvestatakse

olemasoleva hoonestustihedusega ja krundid kavandatakse üldplaneeringuga seatud

miinimumsuuruse järgi. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne piirkonna

ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Planeeringulahendusega välja pakutud krundid on traditsioonilise kujuga, paindliku

hoonestusalaga ja oma suuruse tõttu väga hästi kasutatavad. Kuna riigiteele mahasõidu

asukoht on fikseeritud, siis võimaldab planeeritud sõidutee viimine planeeringuala põhjaosasse

paremat maakasutust. Arvestades kontaktvööndis olevat hoonestuslaadi sobib planeeritud

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

7

hoonestusmaht ja krundijaotus piirkonda, võimaldades kujundada funktsionaalsed ja

loodusliku muljega krundid.

Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas

valla üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kolm elamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 tootmismaa

krunt. Planeeritavad krundi piirid, pindala ja sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis 4).

Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning tabelis 2.

Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks

POS

Krundi planeeritud

sihtotstarve ja

osakaalu % (DP

liikides)

Krundi

planeeritud

suurus

Moodustatakse

kinnistutest (k/ü)

Jagatava

krundi suurus

Jagatava kinnistu senine

sihtotstarve ja osakaalu

% (DP liikides)

1 EP 100% 4328 m 2

Vana-Hallikivi

(33801:001:074)

16226 m 2

MP 100%

2 EP 100% 4182 m 2

3 EP 100% 4123 m 2

4 OV 100% 683 m 2

5 LT 100% 2910 m 2

*Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa; OV – vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, LT –

tee ja tänava maa, MP – põllumajandusmaa.

8. Krundi ehitusõigus

Kavandatud kruntide ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis.

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu sisse arvestatakse nii

ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.

Kruntide maksimaalne täisehituse osakaal on ca 11 %.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 11103 – suvila

 12744 – abihoone

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

8

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on

maapealsete rajatiste (nt jalgrataste varjualused, prügimajad) püstitamine, kuid nende

ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek ja

nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid.

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja

planeeringualal olevatest piirangutest. Hoonestusalad on kavandatud riigitee kaitsevööndist

väljapoole, planeeritud sõidutee servast vähemalt 10 m kaugusele ja äärmistest krundi piiridest

5 m kaugusele. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.

Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, nende sidumine krundi piiridega ning võimalik

hoonete paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne

ehitisealune pind ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale kavandatakse riigiteelt km 0.865, eeldusel et kavandatava

ristumiskoha kasutatavus on kuni 20 a/ööp (tüüpiliselt kuni 3 elamut). Planeeringualale

juurdepääsu tagamiseks on ette nähtud moodustada üks transpordimaa krunt POS 5.

Ristumiskoha rajamisel tuleb olemasolev avatud kraav asendada osaliselt truubiga. Planeeritud

sõidutee määratakse avalikku kasutusse ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine

vallale. Transpordimaa planeeritakse tupikuna, mille lõpus ümberpööramiskoht päästehnikale,

prügiveoautodele jne. Moodustatava transpordimaa krundi laiuseks on planeeritud 14 m, mille

hulgas on 4.5 m laiune sõidutee. Avalikult kasutatav sõidutee tuleb rajada tolmuvaba kattega.

Juurdepääsud planeeritud kruntidele (POS 1-3) ja lisaks perspektiivselt ka Liivaaugu kinnistule

(k/ü 33701:002:0456) on planeeritud moodustatavalt transpordimaalt. Orienteeruvad

juurdepääsude asukohad kruntidele ja põhimõtteline juurdepääsutee lahendus koos

parkimisega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Sõidutee laius ja katend ning juurdepääsud

täpsustatakse hiljem vastava projektiga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Vana-

Hallikivi teele (POS 5) tänava kaitsevöönd laiusega 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Võttes aluseks Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ on

põhijoonisele (joonis 4) kantud nähtavuskolmnurgad (projektkiirusel 90 km/h), kus ei tohi

paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Lisaks on näidatud nähtavuskolmnurk kergliiklustee

lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega, vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71

„Tee projekteerimise normid“. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2)

enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Ristumiskoha

väljaehitamisel tuleb tagada nähtavus nõlval ja liituva tee vertikaallahendus tuleb allutada

peatee lahendusele. Planeeringualal ei paikne nähtavuskolmnurkades nähtavust takistavaid

objekte.

Planeeringualale ulatub riigimaantee poolt EhS § 71 kohane avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

9

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid,

mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda

nõuded projektile Transpordiametilt (EhS § 99 lg 3). Kui planeeringu koosseisus kavandatakse

riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liiklussageduse kasvu. Tabelis 3 on

näidatud minimaalne parkimiskohtade vajadus. Planeeritud parkimiskohtade arv on kokku 9.

Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus

Elamu liik Elamu asukoht

Eramu

Linnakeskus Korruselamute ala Väike-elamute ala

Uus Olev Uus Olev Uus Olev

2 2 2 2 3 3

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires võib

lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike

või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning

üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud

linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning keskkonna

arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja

moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Rajatavad hooned,

abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse

arhitektuurse keelega.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

10

Maksimaalne lubatud korruselisus: põhihoonel 2 korrust ja abihoonel 1 korrus. Lubatud

katusekalde vahemik 0-45 O

(soovituslikult viilkatus). Katusekatte materjalidest on soovitatavad

katusekivid, katuseplekk, bituumenkatuseplaadid, eterniit või rullmaterjal. Katuseharja

kulgemise suund paralleelselt planeeritud teega. Hoonete suurim lubatud kõrgus on esitatud nii

suhtelise kui ka absoluutkõrgusena, mille määramisel on arvestatud hoonestusala aluse

maapinna kõrgeimat punkti. Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks

üheski maapinnaga kokkupuutepunktis suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline

kõrgus. Hoonete ±0.00 sidumine lahendada lähtuvalt hoone suurimast lubatud

absoluutkõrgusest ja sokli kõrgusest soovitavalt alates 0.3 m.

Välisviimistluses kasutada looduslikke ja ümbrusega sobivaid materjale (puitlaudis, kivi, krohv,

tellis, betoon, klaas), mille valikul jälgida piirkonna üldist miljööd. Soovituslik ka

taluarhitektuuriga sarnane stiil. Keelatud on madalakvaliteedilised imiteerivad materjalid ja

välisvooderduseta ümarpalkmajad. Värvilahenduses eelistada naturaalseid ümbruskonda

sobivaid värvitoone. Planeeringuala hooned tuleb lahendada sarnases stiilis ning sarnase

materjalikasutusega, et saavutada terviklikkus. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud

välisviimistluse lahendus.

Piirdeid on lubatud rajada POS 1, POS 2 ja POS 3 omavahelisele krundi piirile. Liivaaugu ja

Väljataguse kinnistutega piirnevalt vähemalt 1 m krundi piirist sissepoole (juhul kui tulevikus

tuleb naaberkinnistu omanikuga ühisomandis olev aed krundi piirile, siis see on lubatud). POS

1 ja POS 3 kraavidega piirnevates külgedes tuleb rajada piirdeaed vähemalt 1 m kraavi servast,

selliselt et kraav jääks piirdeaiast väljapoole. Piirded või hekid ei tohi takistada teel liikumist ega

paikneda nähtavuskolmnurkades. Lubatud on puit-, võrk-, metall- ja keevispaneelaiad. Lubatud

ei ole läbipaistmatu piirdeaia rajamine. Piirdeaia maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 1.5 m.

Hekid on lubatud piirdeaia sisemisele küljele. Heki maksimaalne lubatud kõrgus 1.5 m.

Soovituslik piire on piirdeaed ilma piirdehekita. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja

ümbritseva keskkonnaga ning järgima ümbruses juba väljakujunenud tavasid.

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal esineb kõrghaljastust, mis tuleb maksimaalselt säilitada. Puid tohib likvideerida

ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede, tehnorajatiste ja

parkimiskohtade rajamiseks. Planeeringulahendusega on ette nähtud likvideerida 7 puud, mis

jäävad planeeritud sõidutee kohale.

Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb haljastada. Haljastatava/looduslikuna säiliva

osa krundi pindalast peab olema vähemalt 30%. Täiendavat kõrghaljastust on planeeritud

teeäärsele alale liiklushäiringute tõkestamiseks. Uushaljastust võib planeerida kogu alale,

näiteks ala liigirikkamaks muutmiseks ning ka teeäärsele alale, et vähendada liiklusmüra ja

saastet, takistamata seejuures teede ristumiskohas nähtavust (ilma nähtavust piiramata võib

teeäärsele alale võib planeerida kuni 30 cm kõrgust haljastust). Uushaljastuse kavandamisel

arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega ja taimede istutusvahedega. Soovitavalt

kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Kruntide haljastuse täpsemal

planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.

Planeeringualal on lubatud olemasoleva reljeefi võimendamine ja korrigeerimine näiteks hoone

all ja ümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et tagada ehitiste säilimine ning

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

11

sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine. Vertikaalplaneerimisel

on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale, selleks tuleb maapinna lang kujundada põhja-

lõuna ning ida-lääne suunas ning tuleb tagada, et sademeveed ei valgu naaberkinnistutele.

Krundi pinna tõstmiseks naaberkinnistule lähemal kui 5 m ja üle 0.5 m võrreldes naaberkinnistu

maapinnaga tuleb see piirinaabritega kooskõlastada. Vertikaalplaneerimine ja loodavad

pinnavormid peavad toetama kruntide sulandumist ümbritsevasse poollooduslikku kooslusse.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale

jäätmeseadusele ja Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed on planeeritud koguda eraldi,

see tähendab ühiseid mahuteid pole kavandatud. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

kinnistesse prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt

keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Jäätmekonteinerid soovitavalt

piirdeaia sees igast küljest aiaga ümbritsetud ning märkamatuks jäävad. Konteineritele ligipääs

ja vaba teenindamine väravaga krundi välimisel küljel. Planeeritaval alal tagatakse jäätmete

kogumine ja äraveo võimalus kõigile korraldatud jäätmeveoga võimaldatud jäätmeliikidele.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Kose valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 5), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Olemasolevad

liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Veevarustus ja kanalisatsioon on planeeringus

lahendatud lokaalselt, kuid alternatiivselt võib need lahendada ka ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumise baasil.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala lähiümbruses puudub ühisveevärk. Kruntide veevarustus on planeeritud

lahendada ühe ühise (aitab vältida põhjavee reostusohtu) puurkaevu baasil, mis kavandatakse

krundile POS 4. Planeeringus on ära näidatud ka perspektiivne ühendus ühisveevärgiga. Juhul

kui piirkonda rajatakse ühisveevärk, siis on tiheasustusalas kohustus sellega liituda ja puurkaev

likvideerida. Veetorustikud tuleb projekteerida nii, et arvestataks tulevikus ka ühisveevärgiga

liitumise võimalust. Puurkaevu asukoht on planeeritud selliselt, et need oleks võimalike

reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid,

kanaliseerimata saunad jne) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna

kallakut) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal. Vastavalt Veeseaduse §-le 154

on puurkaevu hooldusala ulatuseks 10 m, kui vett võetakse puurkaevust alla 10 m 3

ööpäevas.

Orienteeruv ööpäevane keskmine veetarbimine vastavalt Eesti Standardile EVS 835:2022

„Hoone veevärk“ on 143 l inimese kohta ja leibkonna elanike arvuks on arvestatud 4. Sellisel

juhul keskmine ööpäevane veetarbimine on ca 0.57 m 3

/d elamu kohta. Kastmisperioodil on

keskmine veetarbimine ca 0.97 m 3

/d elamu kohta. Planeeringuala veetarbimine on kokku

seega orienteeruvalt 1.7 m 3

/d ja kastmisperioodil ca 2.9 m 3

/d. Puurkaevu projekteerimisel tuleb

lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 vastu võetud määruses nr 43 sätestatud nõuetest. Kuna

lähipiirkonnas on esimesse põhjaveekihti rajatud puurkaevude puhul esinenud reostumise

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

12

juhtumeid, siis seetõttu tuleks riskide vältimiseks vett võtta teisest põhjaveekihist. Puurkaevu

täpne asukoht ja tootlikkus määratakse koostatavas puurkaevu projektis. Puurkaevu

hooldusalal on sademevee immutamine keelatud.

Puurkaev ja veetorustik võivad jääda arendaja omandisse, kes tagab vee kättesaadavuse ja

toimiva lahenduse, kuid nende edasise omandiõiguse, haldamise ja hoolduse saab üle anda

ka krundivaldajatele, kes seda ühiselt korraldavad (moodustades näiteks MTÜ) ja tagavad selle

nõuetele vastavuse. Kui tulevikus peaks planeeringuala liituma ühisveevärgiga, siis saab

veetorustikud kuni liitumispunktideni vee-ettevõtjale üle anda. Puurkaevu toimimise tagamiseks

on vajalik sõlmida ka vastavad servituudilepingud. Samamoodi tuleb lahendada ka tuletõrje

veemahuti omand ja kasutusõigus.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Planeeringuala tuletõrjeveevarustus on planeeritud lahendada uue tehisliku

veevõtukoha baasil. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned, mis tähendab, et veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks loetakse vähemalt

30 m³ (kasulik maht) ja normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s. Võimalik mahuti asukoht

on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Selle kaugus planeeritud hoonete kaugeimast sissepääsust

või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist ei ole kaugemal kui 200 m. Veevõtukoha juurde

on planeeritud ka möödasõidukoht hüdrandil oleva päästeauto jaoks. Lähim teadaolev

veevõtukoht on planeeritud Vana-Ehala (k/ü 33801:001:1669) katastriüksusele, u 500 m

kaugusele.

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumispiirkonda. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi

asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega maa-alal (kõrge reostusohtlikkus).

Planeeringuga on kavandatud kruntidele biopuhastid ja imbsüsteemid, kuid näidatud on ka

perspektiivne ühendus ühiskanalisatsiooniga. Juhul kui piirkonda rajatakse ühiskanalisatsioon,

siis on tiheasustusalas kohustus sellega liituda ning olemasolevad süsteemid (biopuhastid ja

imbväljakud) tuleb likvideerida. Veeseaduse § 127 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal/hooldusalal ning lähemal kui

50 meetrit sanitaarkaitseala/hooldusala välispiirist ehk heitvee pinnasesse juhtimise keeluala

ulatus on puurkaevust 60 m (10 m+50 m). See tähendab, et naaberkinnistud, mis jäävad

rajatavast imbsüsteemist 60 m raadiusesse, peavad andma oma kirjaliku nõusoleku

imbsüsteemi rajamiseks selle arvestusega, et antud kuja ulatuses ei saa rajada joogiveekaevu.

Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on heitvett lubatud

juhtida pinnasesse kuni 10 m 3

ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast

reovee bioloogilist puhastamist ning kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel

pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei

sisalda vesikäimlast pärit reovett. Kuni 5 m 3

heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole

vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama veeseaduse § 128 lõike 7 alusel

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

13

kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Planeeringualalt ärajuhitava reovee

orienteeruv kogus on alates ca 0.57 m 3

/d elamu kohta ehk kokku ligikaudu 1.7 m 3

/d. Täpsem

lahendus ja reovee kogus määratakse edasise projekteerimise käigus.

Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ on

omapuhasti kuja ulatus 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral, millel on 5 m. Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi

vähemalt 1.2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Puhasti peab jääma joogiveekaevu ja

põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva, peab jääma üleujutusohuga alast väljapoole ning

elamust vähemalt 10 m kaugusele. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud orienteeruvalt sobivad

alad biopuhasti rajamiseks. Omapuhasti ja imbväljaku täpne asukoht ja tehnoloogiline

lahendus selgub edasise projekteerimise käigus, milles hinnatakse konkreetse ala geoloogilisi

ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning

puurkaevudele esitatavatest nõuetest.

Kui reoveepuhasti ning imbsüsteemi rajamisel ei ole võimalik eespool nimetatud tingimusi täita

on alternatiivne lahendus reovee kogumine suletud kogumismahutitesse. Kogumismahuti peab

olema lekkekindel ja seda tuleb perioodiliselt tühjendada. Kogumismahuti suurus peab olema

vähemalt 10 m 3

, sellisel juhul tuleb seda tühjendada vähemalt kord kuus või vajadusel

sagedamini, sõltuvalt veekasutusest.

Planeeringuala lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon. Eraldi sademevee-

kanalisatsiooni ei ole kavandatud. Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt

pinnasesse. Sademeveed tuleks suunata vertikaalplaneerimisega (looduslikku reljeefi

võimendades) ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale, et tagada ehitiste säilimine ning

sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine. Lisaks on kavandatud

planeeringuala põhja, ida- ja läänepoolsesse serva imbkraavid, mis vähendavad valingvihma-

aegset ülekoormust. Liigvesi saab sealt viivitusega edasi pinnasesse imbuda ning aurustuda.

Sõidutee POS 5 sademevesi on planeeritud juhtida külgkaldega tänava ääres olevasse kraavi,

mis on truubiga ühendatud ka planeeringuala idaservas oleva kraaviga. Sademevee

immutamiseks sobib ka vihmapeenar vms säästlikud sademevee lahendused, millega saab

sademevee ajutiselt ära juhtida ja ajapikku pinnasesse immutada. Sademevee vooluhulga

minimeerimiseks ja ühtlustamiseks rajada soovituslikult krundisisesed platsid vett läbilaskvatest

materjalidest (vältida asfaltkatte kasutamist) ning mitte oluliselt suurendada mitteläbilaskvate

pindade osakaalu. Lisaks sademevee immutamisele tuleb seda maksimaalselt ka oma krundi

piires ära kasutada (kastmiseks, auto pesemiseks vms). Selleks tuleb sademevett katustelt

kokku koguda ja juhtida mahutisse (täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada.

Soovituslikult kasutada maa-aluseid mahuteid (10 m 3

), mille võimalik ligikaudne paiknemine on

näidatud ka põhijoonisel. Kruntide POS 1-3 lõunapoolses osas on lubatud tiigi kaevamine

(sademevee kogumiseks, kastmisvee võtmiseks jne). Sademevee kokkukogumise ja

ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise

vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.

Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud. Samuti on keelatud

sademevee juhtimine naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni, maaparandussüsteemi

kollektoritesse ja riigimaantee alusele maaüksusele. Suublasse juhitav sademevesi peab

vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

14

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolt 12.06.2023 väljastatud

tehnilised tingimused nr 450606. Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud

Puruvana:(Kose) alajaamast, mis paikneb Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L4 (k/ü

33801:001:0768) maaüksusel. Toide on planeeritud sealt mööda 0.4 kV maakaableid

liitumiskilpideni. Planeeritavate hoonete elektriga varustamiseks on kavandatud kruntide

piiridele 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud ühe- ja

kahekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Peakaitsmete orienteeruv suurus on 25A.

Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Elektrivarustuse terviklik

lahendus on toodud põhijoonisel esitatud skeemil 1.

Tänavavalgustust ei ole planeeritud. Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi

olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid. Need peavad olema

suunatud oma krundi äärest keskele suunas ega tohi valgustada naaberkinnistuid.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Kruntide soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused (soovituslikult maaküte, puuküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine teha soovitavalt hoone konstruktsiooni osana

(katusega võimalikult samasse tasapinda), mitte eraldi seisvana maapinnal. Päikesepaneelide

kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega naabreid. Maasoojussüsteemi ja

päikesepaneelide rajamisel peavad need vastama üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud

nõuetele.

14.5. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA)

poolt 17.08.2023 väljastatud elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2333HR.

11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa teel (k/ü 33701:002:0401) planeeringualast keskosast ca 300

m kaugusel põhjasuunas paikneb sidekaev 085YK02. Planeeritud ühenduskohaks olemasoleva

sidevõrguga on sidekaevu kaablimuhv 085YM04. Sidekaevuni tuleb rajada sidetrass (multitoru

14/10 ja kaabel min Ø6mm). Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele majapidamisele tuleb

paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus igale krundile tuleb ette näha

individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid. Võimalusel jätta kliendikaevu või

kappi ka vabad sisendid naaberkinnistutele liitumiseks. Sõidutee alla näha ette piisavat

koormust taluvad torud. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud paigaldada kinnisel meetodil.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

15

Krundisisesed sidekaablid ja -torustikud lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Terviklik

sidevarustuse lahendus on esitatud põhijoonisel paikneval skeemil nr 1.

Alternatiivne variant on sidevarustus lahendada mobiilsidevõrguga.

15. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse

vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks (tabel 4). Servituudid seatakse kehtestatud

planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse

tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituudialad on näidatud

planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Joonise parema loetavuse huvides pole servituutide

vajadust näidatud transpordimaadele.

Tabel 4. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi

Valitsev

isik/kinnisasi

Servituudi sisu

POS 4

POS 5

Veevõrgu valdaja

Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvat veetorustikku, tuletõrje

veemahutit ja puurkaevu.

POS 4

POS 5

POS 1

POS 2

POS 3

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus liituda

puurkaevuga ning rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat

veetrassi ja tuletõrje veemahutit.

POS 5

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

kergtee L3

(k/ü 33801:001:0749)

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

kergtee L4

(k/ü 33801:001:0768)

Elektrivõrgu

valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvaid elektrikaableid ja -

rajatisi.

POS 5

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

kergtee L3

(k/ü 33801:001:0749)

11205 Kuivajõe - Kose-

Uuemõisa tee

(k/ü 33701:002:0401)

Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on ehitada ja hooldada teenival

kinnisasja asuvaid sidekaableid ja –rajatisi.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

16

Teeniv kinnisasi

Valitsev

isik/kinnisasi

Servituudi sisu

POS 1

POS 4

POS 5

Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on ehitada ja hooldada teenival

kinnisasja asuvaid sidekaableid ja –rajatisi.

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine.

Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna- ja maastiku muutuse ning

inimtegevuse mõju suurenemise. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral

liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel, kuid arvestades kavandatava

tegevuse mahtu ei ole mõju oluline. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka

ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon,

müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja

kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed

ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb

järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala

ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb nõuetekohaselt teisaldada.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala piirkonnas, mis tähendab, et tegemist on

kõrge reostusohtlikkusega alaga. Seetõttu on reovee käitlemiseks kavandatud biopuhastid.

Heitvee pinnasesse juhtimisel on rakendatud piirangute summeerimist ehk lähtutud on

rangeimast nõudest. Reostusohu vältimiseks võib heitvee koguda ka kogumismahutisse.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Detailplaneeringuga on paigutatud hoonestus

riigimaantee kaitsevööndist väljapoole, nõnda et tee mõju elukeskkonnale on võimalikult väike.

Müralevikut ja õhusaastet aitab vähesel määral leevendada mitmerindelise haljastuse rajamine

maantee äärde ja põõsamassiivide ning ka okaspuude kasutamine. Vältida tuleb ka

olemasoleva haljastuse likvideerimist. Haljastusel ei ole küll täielikult müralevikut tõkestavat

efekti, kuid müraallikale vaate puudumine vähendab tavaliselt inimeste jaoks psühholoogiliselt

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

17

müra häirivust. Tagada tuleb II kategooria müra normtasemed vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1. Eelpoolnimetatud mõjudega tuleb kindlasti

arvestada ka hoone arhitektuurse projekti koostamisel, nähes ette arhitektuurseid leevendavaid

meetmeid nii müra, õhusaaste kui ka vibratsiooni osas. Hoonestuse rajamisel tagada, et

siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Tee omanik (Transpordiamet)

on teavitanud asjaosalisi riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta

endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2020) on planeeringualal normaalse

radoonisisaldusega pinnas (30-50 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on aga märgitud

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleb

planeeritaval maa-alal ka enne eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada

hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja

läbiviikude tihendamine, ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamise, isoleerimise

vastava kilega ja hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete elu-, puhke- ja

tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³.

17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 üksikelamu krundid eraldada piirdeaedadega;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab

sissemurdmiste riski;

 tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud ning vältida tagumiste

juurdepääsude rajamist;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

18

 tegevuspiirangud elektrimaakaabelliinide ja sidekommunikatsiooniliinide kaitsevööndites,

mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord

ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud veetorustike ja -ehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud veehaarde sanitaarkaitsealas/hooldusalas, mis on kooskõlas

veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud reoveepuhasti kujas, mis on kooskõlas määruses „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas

ehitusseadustikus sätestatuga.

19. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Vana-Hallikivi katastriüksuse üksuse omaniku (edaspidi: arendaja) kohustus on teostada

esmalt detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud. Arendaja tagab

detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike avalikult kasutatavate

teede ja nendega seonduvad rajatiste (sh sõidutee, tuletõrjeveemahuti, kraavid, varjav

haljastus, puurkaev ja muud avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised) väljaehitamise

ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja vastavasisulises lepingus

sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Planeeritud avalikult kasutatava tee üleandmise vallale,

avaliku kasutuse tingimused ja huvitatud isiku kohustused rajatiste väljaehitamisel määratakse

samuti Kose valla ja arendaja vahelise vastavasisulise lepinguga. Vastavasisuline leping

sõlmitakse Kose valla ja arendaja vahel enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Rajatiste

väljaehitamine on detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise tingimuseks.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele ning

servituudilepingud sõlmitakse arendaja, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele

tuginedes. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee, parkimisalade ja haljastuse rajamine

realiseeritakse krundivaldaja poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

19

Arendaja maksejõuetuse korral langeb arenduskohustus kinnistute omanikele.

Planeering viiakse ellu neljas etapis:

1. Planeeringu järgsete katastriüksuste moodustamine.

2. Vajalike servituutide seadmine.

3. Avalikult kasutatavate teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine, ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine.

Ehituslubade väljastamine ja planeeritud teede, tehnovõrkude, rajatiste ehitamine ning

kasutusloa saamine.

4. Planeeringu järgsete hoonete ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine, ehituslubade

taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Enne POS 1, POS 2, POS 3 hoonetele ehitusloa taotlemist peavad olema varasemad etapid

ellu viidud. Põhjendatud juhul on Kose vallal õigus nõuet lepinguga leevendada.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

20

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrguvaldajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 28.08.23 Eraldi kaustas, lk Marge Kasenurm, Elektrilevi OÜ

volitatud esindaja

Märkused: kooskõlastatud tingimustel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Telia Eesti AS 29.08.23 Eraldi kaustas, lk Dmitri Kirsanov, Telia Eesti AS

volitatud esindaja

Märkused: Projekt kooskõlastatakse märkustega.

3 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasustus

05.09.23 Eraldi kaustas, lk Marko Mittal, Projektijuht

Märkused: Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud.

4 Päästeameti Põhja

Päästekeskus

Eraldi kaustas, lk

Märkused: -

5 Transpordiamet Eraldi kaustas, lk

Märkused:

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

21

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord ____________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ____________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ______________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________skeem

KOSE VALLAVALITSUS

___________________________________________________ Hariduse tn 1, 75101 Kose alevik Telefon + 372 54 620 123 E-post: [email protected] Kose vald, Harjumaa Veebileht www.kosevald.ee Registrikood 75011547 Konto EE872200001120132608

Lp koostöö tegija ja kaasatav (vastavalt nimekirjale) /kuupäev digiallkirjas/ nr 7-1.2/2007-2

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine (Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering) Menetlemisel on Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering (Ruumi Grupp OÜ töö nr DP-28/10-2021), mis algatati Kose-Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldusega nr 852. Teavitasime Teid detailplaneeringu algatamisest 23.11.2021 kirjadega nr 7-1.2/2077, 7-1.2/2078 ja 7-1.2/2007-1. Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktidele 10 (tuleohutusnõuded) ja 14 (tegevused riigitee kaitsevööndis) esitame kõnealuse detailplaneeringu Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks. Planeeritava ala pindala on 1,8 ha ning see hõlmab Vana-Hallikivi (katastritunnus 33801:001:0748), osaliselt Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L3 (katastritunnus 33801:001:0749) ja osaliselt 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee (katastritunnus 33701:002:0401) katastriüksust. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Palume planeering kooskõlastada või planeeringule arvamus esitada 30 päeva jooksul. Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Detailplaneeringu projekt asub kirjale lisatud digikonteineris „Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse_DP_22.08.2024.asice“. Detailplaneeringu muude dokumentidega on võimalik tutvuda https://www.kosevald.ee/dokumendiregister ja https://service.eomap.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/229 . Küsimused ja täiendav info: Kose Vallavalitsuse majandusosakond, arhitekt-planeerija Siiri Hunt, [email protected], tel 54700707. Juhime tehnovõrkude valdajate tähelepanu, et planeerija on planeeringulahenduse võrguvaldajatega kooskõlastanud 2023. a augustis ja septembris (kooskõlastused on leitavad https://service.eomap.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/229), kuid praeguseks on lahendus

2

Vana-Hallikivi katastriüksuse siseselt mõnevõrra muutunud. Samaks on jäänud kruntide (elamuühikute) arv ja Vana-Hallikivi katastriüksusest liitumispunktideni planeeritud elektri- ja sidetrass. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Siem vallavanem Lisa: Detailplaneeringu projekt digikonteineris „Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse_DP_22.08.2024.asice“ Siiri Hunt, [email protected], tel 54700707

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-28/10-2021

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse

detailplaneering

Asukoht:

Krei küla, Kose vald, Harju maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Kose Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Riina Jansson

Planeerija:

Egle Heero

Tartu

2024

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _______________________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed _______________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 6

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 7

8. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 7

9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 8

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ___________________________________ 8

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________________ 9

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________________ 9

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________10

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________11

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus _______________________________________ 11

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ____________________________________________ 12

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus __________________________________________ 14

14.4. Soojavarustus _________________________________________________________ 14

14.5. Sidevarustus __________________________________________________________ 14

15. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________15

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ____________________16

17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________17

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________17

19. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________18

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 20

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI

FAILIDENA) ____________________________________________________________________ 21

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord __________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ____________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon __________________________________________skeem

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kose Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldus nr 852 „Krei

külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine, maakasutuse sihtotstarbe

muutmine, ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Kose vallas Krei külas 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

tee ääres. Planeeringuala hõlmab Vana-Hallikivi katastriüksust (k/ü 33801:001:0748, pindala

16226 m², 100% maatulundusmaa) ning osaliselt lähialana Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee

L3 (k/ü 33801:001:0749) ja 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee (k/ü 33701:002:0401)

katastriüksust. Planeeringuala suurus on ca 1.8 ha.

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Kose valla

üldplaneeringu (kehtestatud Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284) kohaselt on

planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone

püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. Maakasutuse juhtotstarve on väikeelamu

maa-ala. Koostatava detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Vana-Hallikivi katastriüksuse geodeetiline plaan

täpsusastmega M 1:500. Koostaja Kose Maakorralduse OÜ (reg nr: 10037895; litsentsid:

EEG000077, EEP002384; töö nr: 1519-09.22; 04.10.2022). Koordinaadid on L-EST97

süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise

korraldaja on Kose Vallavalitsus.

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Kose Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldus nr 852 „Krei külas asuva Vana-Hallikivi

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju

maakonnaplaneering 2030+“;

 Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284 kehtestatud „Kose valla üldplaneering;

 Kose Vallavolikogu 22.02.2024 määrusega nr 63 kinnitatud „Kose valla ühisveevärgi ja –

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

4

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023—2034“;

 Kose Vallavolikogu 30.06.2022 vastu võetud määrus nr 19 „Kose valla reovee kohtkäitluse

ja äraveo eeskiri“

 Kose Vallavolikogu 31.05.2022 vastu võetud määrus nr 11 „Kose valla

jäätmehoolduseeskiri“;

 Kose Vallavolikogu 24.09.2009 vastu võetud määrus nr 151 „Kose valla heakorra eeskiri“;

 Planeerimisseadus (RT I, 11.06.2024, 12);

 Ehitusseadustik (edaspidi EhS) (RT I, 11.06.2024, 5);

 Muud standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel: http://planeerimine.ee/.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Krei külas 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee idapoolsel küljel.

Planeeringuala hõlmab Vana-Hallikivi (k/ü 33801:001:0748, pindala 16226 m 2

) katastriüksust ja

lähiala. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala

asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud

joonisel 2.

Planeeringuala on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel olemasolevad hooned ja rajatised

puuduvad. Juurdepääs planeeringualale puudub, kuid on võimalik planeerida 11205 Kuivajõe -

Kose-Uuemõisa teelt. Sissesõidutee, piirded ning muud rajatised puuduvad.

Planeeringuala on suures ulatuses raiesmik, millele on kasvama jäetud üksikud hajali

paiknevad säilikpuud (kõrgekasvulised leht- ja okaspuud) ning teeäärses osas on rohumaa.

Reljeef on planeeringualal suhteliselt tasane, languga ida ja lääne suunas. Suurim kõrguste

erinevus planeeringuala erinevate osade vahel on ca 2.1 m (absoluutkõrgused 57.70-59.80 m),

välja arvatud teede ja lähiala osas. Ala kõrgeim koht asub planeeringuala keskosas ning

madalaim koht planeeringuala kaguosas. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga.

Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Lähim alajaam

Puruvana:(Kose) paikneb Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L4 (k/ü 33801:001:0768)

katastriüksusel, planeeringuala keskosast ca 280 m kaugusel. Piki 11205 Kuivajõe - Kose-

Uuemõisa teed kulgeb sidekanalisatsioon.

Planeeringuala transpordimaa osa läbib põhja-lõuna suunas madalpingekaabel, mille

kaitsevöönd on vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“ §-le 10 piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest

1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Lisaks läbib planeeringuala

maatulundusmaa osa sideehitise kaitsevöönd ulatusega 1 m mõlemal pool sideehitist.

Vastavalt EhS §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

riigimaantee kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

5

30 m.

Planeeringualal ega lähialal ei paikne muid kultuurimälestisi, Natura 2000 võrgustiku alasid ega

teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga

kavandatav tegevus võib mõjutada.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Kose valla põhjaosas. Lähim alevik Kose-Uuemõisa on planeeringualast

ca 1 km kaugusel põhja suunas. Kontaktvööndi olulisemateks funktsioonideks on

maatulundusmaa ning elamumaa. Planeeritav ala on vahetult ümbritsetud samuti

maatulundusmaadega (millel on paljudel õuemaa kõlvik) ning transpordimaaga.

Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik avaliku kasutusega 11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

teelt. Lähimad ühistranspordipeatused (Krei ja Kuivajõe 5) asuvad ca 100-300 m kaugusel

11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa teel. Kergliiklustee on välja ehitatud 11205 Kuivajõe - Kose-

Uuemõisa teel idapoolsele küljele. Olulisemad sotsiaalobjektid paiknevad kaugemal Kose-

Uuemõisa alevikus.

Planeeringualal lähiümbruses kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute nimetused,

numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on

olnud elamukruntide moodustamine, aga ka üks äri- ja tootmismaa planeering. Enamus neist

on veel hoonestamata. Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja

arhitektuurinõuded kontaktvööndi üksikelamu kruntide osas on üldjoontes järgnevad: krundi

suurused 2231-7186 m 2

, ehitisealune pind 250-600 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil 2-4,

suurim lubatud korruselisus 2, lubatud maksimaalne kõrgus põhihoonel 8-9 m ja abihoonel 6

m, katusekalle 10-45° ja 25°, katuse harjajoon vaba, piirdeaia lubatud kõrgus 1.1-1.5 m.

Arhitektuuri ja välisviimistluse nõuded on küllaltki vabad, kuid soovituslikud on

looduslähedased materjalid nagu puit, krohv ja kivi. Keelatud on plankaia tüüpi piirded.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

Piibe (k/ü 33801:001:0767) maatulundusmaa 100%

Liivaaugu (k/ü 33701:002:0456) maatulundusmaa 100%

Väljataguse (k/ü 33801:001:0752) maatulundusmaa 100%

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L2

(k/ü 33801:001:0753)

transpordimaa 100%

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L3

(k/ü 33801:001:0749)

transpordimaa 100%

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L4

(k/ü 33801:001:0768)

transpordimaa 100%

11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee

(k/ü 33701:002:0401)

transpordimaa 100%

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

6

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades ei ole planeeringuala määratletud kui

väärtuslik põllumajandusmaa ega kui väärtuslik maastik. Maakonnaplaneeringus ei ole

planeeringuala määratud kui linnalise asutusega ala (kompaktse asustuse arenguks sobilik ala,

mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal) ega jää rohelise

võrgustiku aladele. Planeeritaval tegevusel puudub vastuolu Harju maakonnaplaneeringuga

2030+.

Kose valla üldplaneeringus ei ole planeeringuala määratud kui väärtuslik maastik ega kui

rohevõrgustiku ala. Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist

tiheasustusalaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu

koostamise kohustus. Maakasutuse juhtotstarve on väikeelamu maa-ala. Väikeelamu maa-ala

on üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja, kahe korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud

maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid

teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Seega koostatav detailplaneering on

üldplaneeringu kohane.

Üldplaneeringuga seatud olulisemad tingimused on järgnevad:

 uute elamukruntide vähim suurus Krei külas Kose-Uuemõisa ja Kose aleviku vahel 2500

m 2

;

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 25% krundi pindalast;

 eluhoone kõrgus kuni 9 m, abihoonel kuni 6 m;

 krundile on lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni 3 abihoonet;

 haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30% krundi pindalast; metsastel kruntidel tuleb säilitada

iseloomulik looduslik (kõrg)haljastus;

 piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1.5 m, läbipaistmatud piirdeaiad ei ole lubatud.

Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering.

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala elamumaadele planeeritud ehitusõiguse

näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub olemasolevaid elamuid ning

üldplaneeringu järgi on ala määratud tiheasustusala ja elamumaade laienemise piirkonnaks,

siis on teeäärse planeeringuala elamumaaks muutmine kooskõlas üldisema maakasutuse ja

piirkonna arengusuundadega, et ei tekiks üksikuid elamugruppe lagealadele. Uushoonestust

planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui suuremahuline elamuarendus, arvestatakse

olemasoleva hoonestustihedusega ja krundid kavandatakse üldplaneeringuga seatud

miinimumsuuruse järgi. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne piirkonna

ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Planeeringulahendusega välja pakutud krundid on traditsioonilise kujuga, paindliku

hoonestusalaga ja oma suuruse tõttu väga hästi kasutatavad. Kuna riigiteele mahasõidu

asukoht on fikseeritud, siis võimaldab planeeritud sõidutee viimine planeeringuala põhjaosasse

paremat maakasutust. Arvestades kontaktvööndis olevat hoonestuslaadi sobib planeeritud

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

7

hoonestusmaht ja krundijaotus piirkonda, võimaldades kujundada funktsionaalsed ja

loodusliku muljega krundid.

Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas

valla üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kolm elamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 tootmismaa

krunt. Planeeritavad krundi piirid, pindala ja sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis 4).

Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning tabelis 2.

Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks

POS

Krundi planeeritud

sihtotstarve ja

osakaalu % (DP

liikides)

Krundi

planeeritud

suurus

Moodustatakse

kinnistutest (k/ü)

Jagatava

krundi suurus

Jagatava kinnistu senine

sihtotstarve ja osakaalu

% (DP liikides)

1 EP 100% 4328 m 2

Vana-Hallikivi

(33801:001:074)

16226 m 2

MP 100%

2 EP 100% 4182 m 2

3 EP 100% 4123 m 2

4 OV 100% 683 m 2

5 LT 100% 2910 m 2

*Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa; OV – vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, LT –

tee ja tänava maa, MP – põllumajandusmaa.

8. Krundi ehitusõigus

Kavandatud kruntide ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis.

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu sisse arvestatakse nii

ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.

Kruntide maksimaalne täisehituse osakaal on ca 11 %.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 11103 – suvila

 12744 – abihoone

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

8

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on

maapealsete rajatiste (nt jalgrataste varjualused, prügimajad) püstitamine, kuid nende

ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek ja

nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid.

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja

planeeringualal olevatest piirangutest. Hoonestusalad on kavandatud riigitee kaitsevööndist

väljapoole, planeeritud sõidutee servast vähemalt 10 m kaugusele ja äärmistest krundi piiridest

5 m kaugusele. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.

Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, nende sidumine krundi piiridega ning võimalik

hoonete paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne

ehitisealune pind ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale kavandatakse riigiteelt km 0.865, eeldusel et kavandatava

ristumiskoha kasutatavus on kuni 20 a/ööp (tüüpiliselt kuni 3 elamut). Planeeringualale

juurdepääsu tagamiseks on ette nähtud moodustada üks transpordimaa krunt POS 5.

Ristumiskoha rajamisel tuleb olemasolev avatud kraav asendada osaliselt truubiga. Planeeritud

sõidutee määratakse avalikku kasutusse ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine

vallale. Transpordimaa planeeritakse tupikuna, mille lõpus ümberpööramiskoht päästehnikale,

prügiveoautodele jne. Moodustatava transpordimaa krundi laiuseks on planeeritud 14 m, mille

hulgas on 4.5 m laiune sõidutee. Avalikult kasutatav sõidutee tuleb rajada tolmuvaba kattega.

Juurdepääsud planeeritud kruntidele (POS 1-3) ja lisaks perspektiivselt ka Liivaaugu kinnistule

(k/ü 33701:002:0456) on planeeritud moodustatavalt transpordimaalt. Orienteeruvad

juurdepääsude asukohad kruntidele ja põhimõtteline juurdepääsutee lahendus koos

parkimisega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Sõidutee laius ja katend ning juurdepääsud

täpsustatakse hiljem vastava projektiga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Vana-

Hallikivi teele (POS 5) tänava kaitsevöönd laiusega 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Võttes aluseks Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ on

põhijoonisele (joonis 4) kantud nähtavuskolmnurgad (projektkiirusel 90 km/h), kus ei tohi

paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Lisaks on näidatud nähtavuskolmnurk kergliiklustee

lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega, vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71

„Tee projekteerimise normid“. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2)

enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Ristumiskoha

väljaehitamisel tuleb tagada nähtavus nõlval ja liituva tee vertikaallahendus tuleb allutada

peatee lahendusele. Planeeringualal ei paikne nähtavuskolmnurkades nähtavust takistavaid

objekte.

Planeeringualale ulatub riigimaantee poolt EhS § 71 kohane avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

9

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid,

mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda

nõuded projektile Transpordiametilt (EhS § 99 lg 3). Kui planeeringu koosseisus kavandatakse

riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liiklussageduse kasvu. Tabelis 3 on

näidatud minimaalne parkimiskohtade vajadus. Planeeritud parkimiskohtade arv on kokku 9.

Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus

Elamu liik Elamu asukoht

Eramu

Linnakeskus Korruselamute ala Väike-elamute ala

Uus Olev Uus Olev Uus Olev

2 2 2 2 3 3

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires võib

lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike

või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning

üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud

linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning keskkonna

arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja

moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Rajatavad hooned,

abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse

arhitektuurse keelega.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

10

Maksimaalne lubatud korruselisus: põhihoonel 2 korrust ja abihoonel 1 korrus. Lubatud

katusekalde vahemik 0-45 O

(soovituslikult viilkatus). Katusekatte materjalidest on soovitatavad

katusekivid, katuseplekk, bituumenkatuseplaadid, eterniit või rullmaterjal. Katuseharja

kulgemise suund paralleelselt planeeritud teega. Hoonete suurim lubatud kõrgus on esitatud nii

suhtelise kui ka absoluutkõrgusena, mille määramisel on arvestatud hoonestusala aluse

maapinna kõrgeimat punkti. Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks

üheski maapinnaga kokkupuutepunktis suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline

kõrgus. Hoonete ±0.00 sidumine lahendada lähtuvalt hoone suurimast lubatud

absoluutkõrgusest ja sokli kõrgusest soovitavalt alates 0.3 m.

Välisviimistluses kasutada looduslikke ja ümbrusega sobivaid materjale (puitlaudis, kivi, krohv,

tellis, betoon, klaas), mille valikul jälgida piirkonna üldist miljööd. Soovituslik ka

taluarhitektuuriga sarnane stiil. Keelatud on madalakvaliteedilised imiteerivad materjalid ja

välisvooderduseta ümarpalkmajad. Värvilahenduses eelistada naturaalseid ümbruskonda

sobivaid värvitoone. Planeeringuala hooned tuleb lahendada sarnases stiilis ning sarnase

materjalikasutusega, et saavutada terviklikkus. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud

välisviimistluse lahendus.

Piirdeid on lubatud rajada POS 1, POS 2 ja POS 3 omavahelisele krundi piirile. Liivaaugu ja

Väljataguse kinnistutega piirnevalt vähemalt 1 m krundi piirist sissepoole (juhul kui tulevikus

tuleb naaberkinnistu omanikuga ühisomandis olev aed krundi piirile, siis see on lubatud). POS

1 ja POS 3 kraavidega piirnevates külgedes tuleb rajada piirdeaed vähemalt 1 m kraavi servast,

selliselt et kraav jääks piirdeaiast väljapoole. Piirded või hekid ei tohi takistada teel liikumist ega

paikneda nähtavuskolmnurkades. Lubatud on puit-, võrk-, metall- ja keevispaneelaiad. Lubatud

ei ole läbipaistmatu piirdeaia rajamine. Piirdeaia maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 1.5 m.

Hekid on lubatud piirdeaia sisemisele küljele. Heki maksimaalne lubatud kõrgus 1.5 m.

Soovituslik piire on piirdeaed ilma piirdehekita. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja

ümbritseva keskkonnaga ning järgima ümbruses juba väljakujunenud tavasid.

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal esineb kõrghaljastust, mis tuleb maksimaalselt säilitada. Puid tohib likvideerida

ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede, tehnorajatiste ja

parkimiskohtade rajamiseks. Planeeringulahendusega on ette nähtud likvideerida 7 puud, mis

jäävad planeeritud sõidutee kohale.

Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb haljastada. Haljastatava/looduslikuna säiliva

osa krundi pindalast peab olema vähemalt 30%. Täiendavat kõrghaljastust on planeeritud

teeäärsele alale liiklushäiringute tõkestamiseks. Uushaljastust võib planeerida kogu alale,

näiteks ala liigirikkamaks muutmiseks ning ka teeäärsele alale, et vähendada liiklusmüra ja

saastet, takistamata seejuures teede ristumiskohas nähtavust (ilma nähtavust piiramata võib

teeäärsele alale võib planeerida kuni 30 cm kõrgust haljastust). Uushaljastuse kavandamisel

arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega ja taimede istutusvahedega. Soovitavalt

kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Kruntide haljastuse täpsemal

planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.

Planeeringualal on lubatud olemasoleva reljeefi võimendamine ja korrigeerimine näiteks hoone

all ja ümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et tagada ehitiste säilimine ning

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

11

sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine. Vertikaalplaneerimisel

on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale, selleks tuleb maapinna lang kujundada põhja-

lõuna ning ida-lääne suunas ning tuleb tagada, et sademeveed ei valgu naaberkinnistutele.

Krundi pinna tõstmiseks naaberkinnistule lähemal kui 5 m ja üle 0.5 m võrreldes naaberkinnistu

maapinnaga tuleb see piirinaabritega kooskõlastada. Vertikaalplaneerimine ja loodavad

pinnavormid peavad toetama kruntide sulandumist ümbritsevasse poollooduslikku kooslusse.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale

jäätmeseadusele ja Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed on planeeritud koguda eraldi,

see tähendab ühiseid mahuteid pole kavandatud. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

kinnistesse prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt

keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Jäätmekonteinerid soovitavalt

piirdeaia sees igast küljest aiaga ümbritsetud ning märkamatuks jäävad. Konteineritele ligipääs

ja vaba teenindamine väravaga krundi välimisel küljel. Planeeritaval alal tagatakse jäätmete

kogumine ja äraveo võimalus kõigile korraldatud jäätmeveoga võimaldatud jäätmeliikidele.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Kose valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 5), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Olemasolevad

liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Veevarustus ja kanalisatsioon on planeeringus

lahendatud lokaalselt, kuid alternatiivselt võib need lahendada ka ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumise baasil.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala lähiümbruses puudub ühisveevärk. Kruntide veevarustus on planeeritud

lahendada ühe ühise (aitab vältida põhjavee reostusohtu) puurkaevu baasil, mis kavandatakse

krundile POS 4. Planeeringus on ära näidatud ka perspektiivne ühendus ühisveevärgiga. Juhul

kui piirkonda rajatakse ühisveevärk, siis on tiheasustusalas kohustus sellega liituda ja puurkaev

likvideerida. Veetorustikud tuleb projekteerida nii, et arvestataks tulevikus ka ühisveevärgiga

liitumise võimalust. Puurkaevu asukoht on planeeritud selliselt, et need oleks võimalike

reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid,

kanaliseerimata saunad jne) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna

kallakut) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal. Vastavalt Veeseaduse §-le 154

on puurkaevu hooldusala ulatuseks 10 m, kui vett võetakse puurkaevust alla 10 m 3

ööpäevas.

Orienteeruv ööpäevane keskmine veetarbimine vastavalt Eesti Standardile EVS 835:2022

„Hoone veevärk“ on 143 l inimese kohta ja leibkonna elanike arvuks on arvestatud 4. Sellisel

juhul keskmine ööpäevane veetarbimine on ca 0.57 m 3

/d elamu kohta. Kastmisperioodil on

keskmine veetarbimine ca 0.97 m 3

/d elamu kohta. Planeeringuala veetarbimine on kokku

seega orienteeruvalt 1.7 m 3

/d ja kastmisperioodil ca 2.9 m 3

/d. Puurkaevu projekteerimisel tuleb

lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 vastu võetud määruses nr 43 sätestatud nõuetest. Kuna

lähipiirkonnas on esimesse põhjaveekihti rajatud puurkaevude puhul esinenud reostumise

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

12

juhtumeid, siis seetõttu tuleks riskide vältimiseks vett võtta teisest põhjaveekihist. Puurkaevu

täpne asukoht ja tootlikkus määratakse koostatavas puurkaevu projektis. Puurkaevu

hooldusalal on sademevee immutamine keelatud.

Puurkaev ja veetorustik võivad jääda arendaja omandisse, kes tagab vee kättesaadavuse ja

toimiva lahenduse, kuid nende edasise omandiõiguse, haldamise ja hoolduse saab üle anda

ka krundivaldajatele, kes seda ühiselt korraldavad (moodustades näiteks MTÜ) ja tagavad selle

nõuetele vastavuse. Kui tulevikus peaks planeeringuala liituma ühisveevärgiga, siis saab

veetorustikud kuni liitumispunktideni vee-ettevõtjale üle anda. Puurkaevu toimimise tagamiseks

on vajalik sõlmida ka vastavad servituudilepingud. Samamoodi tuleb lahendada ka tuletõrje

veemahuti omand ja kasutusõigus.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Planeeringuala tuletõrjeveevarustus on planeeritud lahendada uue tehisliku

veevõtukoha baasil. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned, mis tähendab, et veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks loetakse vähemalt

30 m³ (kasulik maht) ja normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s. Võimalik mahuti asukoht

on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Selle kaugus planeeritud hoonete kaugeimast sissepääsust

või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist ei ole kaugemal kui 200 m. Veevõtukoha juurde

on planeeritud ka möödasõidukoht hüdrandil oleva päästeauto jaoks. Lähim teadaolev

veevõtukoht on planeeritud Vana-Ehala (k/ü 33801:001:1669) katastriüksusele, u 500 m

kaugusele.

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumispiirkonda. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi

asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega maa-alal (kõrge reostusohtlikkus).

Planeeringuga on kavandatud kruntidele biopuhastid ja imbsüsteemid, kuid näidatud on ka

perspektiivne ühendus ühiskanalisatsiooniga. Juhul kui piirkonda rajatakse ühiskanalisatsioon,

siis on tiheasustusalas kohustus sellega liituda ning olemasolevad süsteemid (biopuhastid ja

imbväljakud) tuleb likvideerida. Veeseaduse § 127 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal/hooldusalal ning lähemal kui

50 meetrit sanitaarkaitseala/hooldusala välispiirist ehk heitvee pinnasesse juhtimise keeluala

ulatus on puurkaevust 60 m (10 m+50 m). See tähendab, et naaberkinnistud, mis jäävad

rajatavast imbsüsteemist 60 m raadiusesse, peavad andma oma kirjaliku nõusoleku

imbsüsteemi rajamiseks selle arvestusega, et antud kuja ulatuses ei saa rajada joogiveekaevu.

Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on heitvett lubatud

juhtida pinnasesse kuni 10 m 3

ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast

reovee bioloogilist puhastamist ning kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel

pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei

sisalda vesikäimlast pärit reovett. Kuni 5 m 3

heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole

vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama veeseaduse § 128 lõike 7 alusel

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

13

kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Planeeringualalt ärajuhitava reovee

orienteeruv kogus on alates ca 0.57 m 3

/d elamu kohta ehk kokku ligikaudu 1.7 m 3

/d. Täpsem

lahendus ja reovee kogus määratakse edasise projekteerimise käigus.

Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ on

omapuhasti kuja ulatus 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral, millel on 5 m. Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi

vähemalt 1.2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Puhasti peab jääma joogiveekaevu ja

põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva, peab jääma üleujutusohuga alast väljapoole ning

elamust vähemalt 10 m kaugusele. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud orienteeruvalt sobivad

alad biopuhasti rajamiseks. Omapuhasti ja imbväljaku täpne asukoht ja tehnoloogiline

lahendus selgub edasise projekteerimise käigus, milles hinnatakse konkreetse ala geoloogilisi

ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning

puurkaevudele esitatavatest nõuetest.

Kui reoveepuhasti ning imbsüsteemi rajamisel ei ole võimalik eespool nimetatud tingimusi täita

on alternatiivne lahendus reovee kogumine suletud kogumismahutitesse. Kogumismahuti peab

olema lekkekindel ja seda tuleb perioodiliselt tühjendada. Kogumismahuti suurus peab olema

vähemalt 10 m 3

, sellisel juhul tuleb seda tühjendada vähemalt kord kuus või vajadusel

sagedamini, sõltuvalt veekasutusest.

Planeeringuala lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon. Eraldi sademevee-

kanalisatsiooni ei ole kavandatud. Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt

pinnasesse. Sademeveed tuleks suunata vertikaalplaneerimisega (looduslikku reljeefi

võimendades) ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale, et tagada ehitiste säilimine ning

sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine. Lisaks on kavandatud

planeeringuala põhja, ida- ja läänepoolsesse serva imbkraavid, mis vähendavad valingvihma-

aegset ülekoormust. Liigvesi saab sealt viivitusega edasi pinnasesse imbuda ning aurustuda.

Sõidutee POS 5 sademevesi on planeeritud juhtida külgkaldega tänava ääres olevasse kraavi,

mis on truubiga ühendatud ka planeeringuala idaservas oleva kraaviga. Sademevee

immutamiseks sobib ka vihmapeenar vms säästlikud sademevee lahendused, millega saab

sademevee ajutiselt ära juhtida ja ajapikku pinnasesse immutada. Sademevee vooluhulga

minimeerimiseks ja ühtlustamiseks rajada soovituslikult krundisisesed platsid vett läbilaskvatest

materjalidest (vältida asfaltkatte kasutamist) ning mitte oluliselt suurendada mitteläbilaskvate

pindade osakaalu. Lisaks sademevee immutamisele tuleb seda maksimaalselt ka oma krundi

piires ära kasutada (kastmiseks, auto pesemiseks vms). Selleks tuleb sademevett katustelt

kokku koguda ja juhtida mahutisse (täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada.

Soovituslikult kasutada maa-aluseid mahuteid (10 m 3

), mille võimalik ligikaudne paiknemine on

näidatud ka põhijoonisel. Kruntide POS 1-3 lõunapoolses osas on lubatud tiigi kaevamine

(sademevee kogumiseks, kastmisvee võtmiseks jne). Sademevee kokkukogumise ja

ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise

vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.

Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud. Samuti on keelatud

sademevee juhtimine naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni, maaparandussüsteemi

kollektoritesse ja riigimaantee alusele maaüksusele. Suublasse juhitav sademevesi peab

vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

14

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolt 12.06.2023 väljastatud

tehnilised tingimused nr 450606. Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud

Puruvana:(Kose) alajaamast, mis paikneb Kuivajõe - Kose-Uuemõisa kergtee L4 (k/ü

33801:001:0768) maaüksusel. Toide on planeeritud sealt mööda 0.4 kV maakaableid

liitumiskilpideni. Planeeritavate hoonete elektriga varustamiseks on kavandatud kruntide

piiridele 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud ühe- ja

kahekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Peakaitsmete orienteeruv suurus on 25A.

Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Elektrivarustuse terviklik

lahendus on toodud põhijoonisel esitatud skeemil 1.

Tänavavalgustust ei ole planeeritud. Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi

olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid. Need peavad olema

suunatud oma krundi äärest keskele suunas ega tohi valgustada naaberkinnistuid.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Kruntide soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused (soovituslikult maaküte, puuküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine teha soovitavalt hoone konstruktsiooni osana

(katusega võimalikult samasse tasapinda), mitte eraldi seisvana maapinnal. Päikesepaneelide

kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega naabreid. Maasoojussüsteemi ja

päikesepaneelide rajamisel peavad need vastama üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud

nõuetele.

14.5. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA)

poolt 17.08.2023 väljastatud elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2333HR.

11205 Kuivajõe - Kose-Uuemõisa teel (k/ü 33701:002:0401) planeeringualast keskosast ca 300

m kaugusel põhjasuunas paikneb sidekaev 085YK02. Planeeritud ühenduskohaks olemasoleva

sidevõrguga on sidekaevu kaablimuhv 085YM04. Sidekaevuni tuleb rajada sidetrass (multitoru

14/10 ja kaabel min Ø6mm). Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele majapidamisele tuleb

paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus igale krundile tuleb ette näha

individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid. Võimalusel jätta kliendikaevu või

kappi ka vabad sisendid naaberkinnistutele liitumiseks. Sõidutee alla näha ette piisavat

koormust taluvad torud. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud paigaldada kinnisel meetodil.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

15

Krundisisesed sidekaablid ja -torustikud lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Terviklik

sidevarustuse lahendus on esitatud põhijoonisel paikneval skeemil nr 1.

Alternatiivne variant on sidevarustus lahendada mobiilsidevõrguga.

15. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse

vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks (tabel 4). Servituudid seatakse kehtestatud

planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse

tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituudialad on näidatud

planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Joonise parema loetavuse huvides pole servituutide

vajadust näidatud transpordimaadele.

Tabel 4. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi

Valitsev

isik/kinnisasi

Servituudi sisu

POS 4

POS 5

Veevõrgu valdaja

Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvat veetorustikku, tuletõrje

veemahutit ja puurkaevu.

POS 4

POS 5

POS 1

POS 2

POS 3

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus liituda

puurkaevuga ning rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat

veetrassi ja tuletõrje veemahutit.

POS 5

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

kergtee L3

(k/ü 33801:001:0749)

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

kergtee L4

(k/ü 33801:001:0768)

Elektrivõrgu

valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvaid elektrikaableid ja -

rajatisi.

POS 5

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa

kergtee L3

(k/ü 33801:001:0749)

11205 Kuivajõe - Kose-

Uuemõisa tee

(k/ü 33701:002:0401)

Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on ehitada ja hooldada teenival

kinnisasja asuvaid sidekaableid ja –rajatisi.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

16

Teeniv kinnisasi

Valitsev

isik/kinnisasi

Servituudi sisu

POS 1

POS 4

POS 5

Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on ehitada ja hooldada teenival

kinnisasja asuvaid sidekaableid ja –rajatisi.

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine.

Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna- ja maastiku muutuse ning

inimtegevuse mõju suurenemise. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral

liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel, kuid arvestades kavandatava

tegevuse mahtu ei ole mõju oluline. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka

ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon,

müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja

kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed

ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb

järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala

ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb nõuetekohaselt teisaldada.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala piirkonnas, mis tähendab, et tegemist on

kõrge reostusohtlikkusega alaga. Seetõttu on reovee käitlemiseks kavandatud biopuhastid.

Heitvee pinnasesse juhtimisel on rakendatud piirangute summeerimist ehk lähtutud on

rangeimast nõudest. Reostusohu vältimiseks võib heitvee koguda ka kogumismahutisse.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Detailplaneeringuga on paigutatud hoonestus

riigimaantee kaitsevööndist väljapoole, nõnda et tee mõju elukeskkonnale on võimalikult väike.

Müralevikut ja õhusaastet aitab vähesel määral leevendada mitmerindelise haljastuse rajamine

maantee äärde ja põõsamassiivide ning ka okaspuude kasutamine. Vältida tuleb ka

olemasoleva haljastuse likvideerimist. Haljastusel ei ole küll täielikult müralevikut tõkestavat

efekti, kuid müraallikale vaate puudumine vähendab tavaliselt inimeste jaoks psühholoogiliselt

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

17

müra häirivust. Tagada tuleb II kategooria müra normtasemed vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1. Eelpoolnimetatud mõjudega tuleb kindlasti

arvestada ka hoone arhitektuurse projekti koostamisel, nähes ette arhitektuurseid leevendavaid

meetmeid nii müra, õhusaaste kui ka vibratsiooni osas. Hoonestuse rajamisel tagada, et

siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Tee omanik (Transpordiamet)

on teavitanud asjaosalisi riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta

endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2020) on planeeringualal normaalse

radoonisisaldusega pinnas (30-50 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on aga märgitud

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleb

planeeritaval maa-alal ka enne eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada

hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja

läbiviikude tihendamine, ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamise, isoleerimise

vastava kilega ja hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete elu-, puhke- ja

tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³.

17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 üksikelamu krundid eraldada piirdeaedadega;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab

sissemurdmiste riski;

 tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud ning vältida tagumiste

juurdepääsude rajamist;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

18

 tegevuspiirangud elektrimaakaabelliinide ja sidekommunikatsiooniliinide kaitsevööndites,

mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord

ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud veetorustike ja -ehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud veehaarde sanitaarkaitsealas/hooldusalas, mis on kooskõlas

veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud reoveepuhasti kujas, mis on kooskõlas määruses „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas

ehitusseadustikus sätestatuga.

19. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Vana-Hallikivi katastriüksuse üksuse omaniku (edaspidi: arendaja) kohustus on teostada

esmalt detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud. Arendaja tagab

detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike avalikult kasutatavate

teede ja nendega seonduvad rajatiste (sh sõidutee, tuletõrjeveemahuti, kraavid, varjav

haljastus, puurkaev ja muud avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised) väljaehitamise

ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja vastavasisulises lepingus

sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Planeeritud avalikult kasutatava tee üleandmise vallale,

avaliku kasutuse tingimused ja huvitatud isiku kohustused rajatiste väljaehitamisel määratakse

samuti Kose valla ja arendaja vahelise vastavasisulise lepinguga. Vastavasisuline leping

sõlmitakse Kose valla ja arendaja vahel enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Rajatiste

väljaehitamine on detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise tingimuseks.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele ning

servituudilepingud sõlmitakse arendaja, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele

tuginedes. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee, parkimisalade ja haljastuse rajamine

realiseeritakse krundivaldaja poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

19

Arendaja maksejõuetuse korral langeb arenduskohustus kinnistute omanikele.

Planeering viiakse ellu neljas etapis:

1. Planeeringu järgsete katastriüksuste moodustamine.

2. Vajalike servituutide seadmine.

3. Avalikult kasutatavate teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine, ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine.

Ehituslubade väljastamine ja planeeritud teede, tehnovõrkude, rajatiste ehitamine ning

kasutusloa saamine.

4. Planeeringu järgsete hoonete ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine, ehituslubade

taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Enne POS 1, POS 2, POS 3 hoonetele ehitusloa taotlemist peavad olema varasemad etapid

ellu viidud. Põhjendatud juhul on Kose vallal õigus nõuet lepinguga leevendada.

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

20

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrguvaldajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 28.08.23 Eraldi kaustas, lk Marge Kasenurm, Elektrilevi OÜ

volitatud esindaja

Märkused: kooskõlastatud tingimustel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Telia Eesti AS 29.08.23 Eraldi kaustas, lk Dmitri Kirsanov, Telia Eesti AS

volitatud esindaja

Märkused: Projekt kooskõlastatakse märkustega.

3 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasustus

05.09.23 Eraldi kaustas, lk Marko Mittal, Projektijuht

Märkused: Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud.

4 Päästeameti Põhja

Päästekeskus

Eraldi kaustas, lk

Märkused: -

5 Transpordiamet Eraldi kaustas, lk

Märkused:

Krei külas asuva Vana-Hallikivi katastriüksuse detailplaneering

21

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord ____________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ____________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ______________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________skeem