Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse korralduse

eelnõu kooskõlastamine (perioodi

2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekiri)

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega

kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.

Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise

käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid ning perioodi 2021–2027 rakenduskava

muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/4111-1

2

meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse

meetmete nimekiri”

4. Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete

nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (19.01.2024 kinnitatud VV korralduse nr

13 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” võrdlus

kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga)

Piret Loorand 5885 1456

[email protected]

3

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

EELNÕU

2024

KORRALDUS

2024 nr

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:

1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“.

2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite

veebilehel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise

korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja

andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on

koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi ÜKP

rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete

nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste

hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise

eest vastutavaid asutusi.

Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 19. jaanuaril 2024. a Vabariigi Valitsuse

korraldusega nr 13 kinnitatud nimekirja asemel. Uus meetmete nimekiri sisaldab endas

programmperioodi 2021–2027 rakenduskava muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi

Valitsuse protokollilise otsusega, Ida-Viru ettevõtlusmeetmete ülebroneeringut ning

ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid teisi muudatusi.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite

talituse nõunik Piret Loorand ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected]).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks

Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.

3. Eelnõu sisu

3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.

Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi

kolmel põhjusel:

3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muutmisest tulenevad

muudatusettepanekud: 4. juulil Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused on

esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need

sisse ka meetmete nimekirja.

3.1.2 Rakenduskava ülebroneeringu võtmisega seotud muudatus: Euroopa Komisjoni

soovitusel kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide

maandamiseks ülebroneeringut. 2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava

ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid.

Ülebroneering võeti kriiside mõjude leevendamiseks, otsused tehti Vabariigi Valitsuse

poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena. 2021–2027 perioodil kaalutakse

ülebroneeringute süsteemsemat kasutamist, kuid ettepanek selleks esitatakse peale

Euroopa Komisjoniga kokkulepitud rakenduskava vaheülevaatust, mis toimub 2025.

aasta alguses. Ainsa erandina lubatakse varasem ülebroneering Õiglase Ülemineku

Fondi ettevõtlustoetustele, kus tänu toetuse tingimuste leevenemisele ja heale

teavitustegevusele on saavutatud Ida-Virumaal oluliselt suurem taotlemisaktiivsus ning

kus toetuse kasutamise periood on teistest fondidest lühem. Eelmiste perioodide

kogemus on näidanud, et sama tüüpi projektid lõppevad sageli kavandatud eelarvega

võrreldes väiksemas mahus (projektide muudatused, katkestamised,

finantskorrektsioonid), seetõttu on otstarbekas Ida-Virumaa ettevõtluse toetamiseks

mõeldud eelarve täielikuks ärakasutamiseks teha toetusotsuseid ca 10% suuremas

mahus võrreldes kinnitatud eelarvega. Ülebroneering kaetakse projektide elluviimisel

kasutamata jäävast eelarvest.

3.1.3 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.

3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata

seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks

esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:

3.2.1 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.2.2., mille rakendusasutus on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), väljundnäitajate „Toetatavad

ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja

„Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 15-le ja 2029.

aasta sihttaseme muutmine 30-lt 230-le ning väljundnäitaja „Uued või uuendatud

digiteenused, -tooted ja -protsessid“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 0-le ja 2029.

aasta sihttaseme muutmine 30-lt 85-le.

Põhjendus: Sekkumise sisu muutmine, kus lisandusid digiteekaardiga seotud

tegevused. Digiriigi meetme raames suunati rakenduskava planeerimisel

digivaldkonnast 20 mln eurot ettevõtluse fookusesse. Hetkel on planeeritud toetuse

andmise tingimused ettevõtte digitaliseerimise teekaardi toetuseks EL toetusega 5 mln

eurot, mille puhul nähakse ette väiksemad toetussummad ja seeläbi saavutatakse

mõõdikutesse panustamine märgatavalt suuremas mahus. Alles jääva 15 mln euro osas

toimub veel planeerimistegevus.

3.2.2 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1., mille rakendusasutus on MKM,

täiendava väljundnäitaja „Toetatud rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“

lisamine 2024 sihttasemega 12 ja 2029 sihttasemega 111.

Põhjendus: Kuna olemasolevad väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud

projektidele, on vajalik täiendava väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme

edenemist ja tulemusi paremini mõõta.

3.2.3 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.1.4., mille rakendusasutus on

Kliimaministeerium (KLIM), Euroopa Liidu toetuse eelarve suureneb 5 000 000 euro,

omafinantseering 2 142 857 euro ja meetme kogumaksumus 7 142 857 euro võrra;

väljundnäitaja „Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2024. aasta vahetase muutub 230-

lt 750-le ja 2029. aasta sihttase 1850-lt 2350-le.

Põhjendus: Meetmest 21.2.2.1 suunatakse 5 000 000 eurot EL toetust meetmesse

21.2.1.4. Lisanduvaid vahendeid on plaanis kasutada sekkumise „Elamute liitumine

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ jaoks.

Muudatuse tulemusel toetatakse tihedalt asustatud piirkondades ligikaudu 2350 elamus

vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist

kaugküttevõrku. Nõudlus eraisikutel elamute kohtkütte korrastamiseks õhukvaliteedi

parandamiseks on suur.

3.2.4 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.2.1., mille rakendusasutus on KLIM,

EL toetuse eelarve väheneb 5 000 000 euro, omafinantseering 9 666 667 euro ja meetme

kogumaksumus 1 466 667 euro võrra; lisatakse uus väljundnäitaja „Biometaani

sisestuspunktid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 3 ning uus tulemusnäitaja

„Gaasivõrku sisestatud biometaan“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 100

GWh/aastas. Eelmistest näitajatest loobutakse.

Põhjendus: Seoses sekkumise sisu muutmisega, mis osutus vajalikuks, kuna eelnevalt

planeeritud tegevusi ja eesmärke ei olnud riigiabi reeglite muutmise tõttu võimalik ellu

viia, asendati näitajad ning osa toetusest suunati meetmesse 21.2.1.4.

3.2.5 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.3.1., mille rakendusasutus on KLIM,

tulemusnäitaja „Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja

tegutsevad“ algtaseme muutmine 59-lt 47-le ja sihttase 2029 muutmine 85-lt 67-le.

Põhjendus: Tuginedes Eurobaromeetri 2021 kliimamuutuste teadlikkuse uuringule, on

47% Eesti inimestest kliimamuutustest teadlikud ja viimase kuue kuu jooksul isiklikult

võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. 2023. aastal tõusis

kliimamuutustest teadlike inimeste osakaal 48%-le. Kuna algselt valitud baastase 59%

ei vastanud tegelikule Eurobaromeetri uuringu tulemusele, tehakse ettepanek 2019

asemel valida baasaastaks 2021. aasta ning lähtetasemeks 47%. Võttes arvesse

ülevaltoodud informatsiooni ja teadmist, et 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu

kohaselt on Euroopa Liidu keskmine osakaal inimestest, kes on kliimamuutustest

teadlikud ja on võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, 63%

(2021 aastal oli Euroopa Liidu keskmine osakaal 64%), vähendatakse sihttaset 85%-lt

realistliku ja saavutatava, kuid sellegipoolest ambitsioonika 67%-ni.

3.2.6 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM,

väljundnäitaja „Investeeringud ringmajandusse“ sihttaseme muutmine 300 000 eurole

aastaks 2024 ja 6 839 665 eurole aastaks 2029.

Põhjendus: Seoses meetme 21.2.4.1 siseste eelarve ümbertõstetega ei panusta

väljundnäitaja VVV04 täitmisesse sekkumine 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“ 5 882 353 euro ulatuses (sh EL toetus +

riiklik kaasfinantseering). Sellest 3 529 411 eurot suunatakse sekkumisse 21.2.4.11 riigi

tegevuste täiendavaks toetamiseks. Kokkuvõtvalt väheneb seoses sekkumiste 21.2.4.11

ja 21.2.4.15 eelarve muudatusega väljundnäitaja VVV04 „Investeeringud

ringmajanduse arendamisse“ sihttase 2 352 941 euro võrra.

3.2.7 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.1., mille rakendusasutus on

Sotsiaalministeerium (SOM), rakendusasutuse muutmine vastavalt „MKM“, EL toetuse

suurendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu suurendamine 4 694 681

euro ja kogumaksumuse suurendamine 15 648 936 euro võrra ning väljundnäitaja

„Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“ sihttaseme muutmine 0-le ja

sihttase 2029 muutmine 20-le.

Põhjendus: Rakendusasutuse muudatus ja eelarve suurendamine meetme 21.4.3.4.

arvelt on seotud vastavate ministeeriumite vahelise vastutusvaldkondade

ümberkorraldusega 2023. a suvel. Seoses ministeeriumide vaheliste tegevuste

muudatustega on tekkinud vajadus teha SOM-st MKM-i üle tulnud alategevusele uus

VVV näitaja, kuna olemasolevad näitajad ei kata üle tulnud tegevuse sisu.

3.2.8 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.4., rakendusasutuse muutmine

vastavalt „SOM“, EL toetuse vähendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu

vähendamine 4 694 681 euro ja kogumaksumuse vähendamine 15 648 936 euro võrra.

Põhjendus: Rakendusasutuse ja eelarve muudatus on seotud vastavate ministeeriumide

vahelise vastutusvaldkondade ümberkorraldusega 2023. a suvel.

3.2.9 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.4.1., mille rakendusasutus on

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), väljundnäitaja „Koolitustel (maht vähemalt 32

ak tundi) osalenud haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv“ sihttase 2024 muutmine

3 800-lt 500-le.

Põhjendus: näitaja 2024. aasta sihttase (3800) tuleb tuua allapoole, kuna meedet viiakse

ellu kuludest sõltumatu rahastamisskeemi (FNLC) abil. Skeemi väljatöötamise käigus

on selgunud tegelikult reaalsed vahesihttasemed, mis on ühtlasi iga-aastaste

väljamaksete aluseks. Lõppsihttase aastaks 2029 ei muutu.

3.2.10 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.1., mille rakendusasutus on

MKM, EL toetuse eelarve ja omafinantseering suurenevad kumbki 15 900 000 euro

võrra, meetme kogumaksumus suureneb 31 800 000 euro võrra; väljundnäitajate

„Toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured

ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid suurendatakse 20-lt 26-

le, tulemusnäitaja „Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 1000-lt

1098-le ja tulemusnäitaja „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori

toetust“ 2029. a sihttaset 153 000 000-lt 168 9000 000-le.

Põhjendus: Eelarvemuudatus koosneb kolmest osast: rakenduskava muudatusega

suunati meetmest 9 100 000 eurot EL toetust meetmetesse 21.6.1.4 ja 21.6.1.10,

rakendamise käigus on aga selgunud väga suur huvi Ida-Viru ettevõtlustoetuste (sh

tööstuse toetamise) vastu ning seetõttu suurendatakse EL toetuse eelarvet 10 000 000

euro võrra meetme 21.6.1.2 ja 15 000 000 euro võrra rakenduskavale võetava

ülebroneeringu arvelt. Väljund- ja tulemusnäitajad suurenevad seoses eelarve

muutmisega.

3.2.11 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.2, mille rakendusasutus on MKM,

EL toetuse eelarve väheneb 10 000 000 euro võrra, omafinantseering 4 285 714 ja

kogumaksumus 14 285 714 euro võrra; väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad (nende

hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja „Toetustega

toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid vähendatakse 8-lt 4-le ning tulemusnäitaja

„Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 75-lt 45-le ja tulemusnäitaja

„Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ 2029. a sihttaset

15 000 000-lt 9 000 000-le

Põhjendus: Meetmes on taotlejate võimekus projekte elu viia osutunud loodetust

madalamaks. Sellega seoses suunatakse osa vahendeid Ida-Viru suurinvesteeringute

toetuseks (sh tööstusele).

3.2.12 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.4., mille rakendusasutus on

MKM, EL toetuse ja meetme kogumaksumus eelarve suureneb 4 000 000 euro võrra;

lisatakse uus valitsuse tasandi väljundnäitaja „Inkubaatorite rajamist toetavad äripargid“

sihttasemega 1.

Põhjendus: Tõste eesmärk on Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine, mis on

eelduseks sama meetme teiste tegevuste elluviimiseks (Jõhvi digi- ja

multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstuse inkubaatorite rajamine). Kuna

olemasolevad väljundnäitajad sellele tegevusele ei kohaldu, on vajalik täiendava

väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme edenemist ja tulemusi paremini mõõta.

Näitaja sihttase saavutatakse eeldatavasti 2026. aastal.

3.2.13 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus on KLIM,

väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 muutub 67-lt hektarilt

74-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade,

sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 suureneb 41-

lt hektarilt 44-le hektarile. Lisatakse väljundnäitaja „Läbiviidud uuringute arv“ 2024

sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 1.

Põhjendus: Sihttasemeid suurendatakse seoses lisarahastusega ära jäänud sekkumise

„Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala

sulgemislahenduse rekonstrueerimine“ arvelt. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate

sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu. Uus väljundnäitaja lisatakse, kuna olemasolevad

väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud projektidele, et meetme edenemist

ja tulemusi paremini mõõta.

3.2.14 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.10, mille rakendusasutus on

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Euroopa Liidu toetuse eelarve

suureneb 5 100 000 euro võrra, omafinantseering suureneb 900 000 euro võrra ja

meetme kogumaksumus suureneb 6 000 000 euro võrra. Väljundnäitaja „Omavalitsuste

investeeringute maht“ sihttase aastaks 2029 suureneb 23 700 000-ni.

Põhjendus: Sekkumise eelarve muutmine võimaldab täiendavalt aidata Ida-Virumaa

KOV’idel avaliku taristu ümberkorraldamise ja energiatõhusamaks muutmise läbi hoida

kokku püsikulusid.

3.2.15 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on

KLIM, Euroopa Liidu toetuse eelarve väheneb 15 000 000 euro võrra, omafinantseering

väheneb 13 888 889 euro võrra ja meetme kogumaksumus väheneb 28 888 889 euro

võrra; tulemusnäitaja „Lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest:

elektrienergia, soojusenergia)“ sihttase 2029 väheneb 75-lt 7-le ja tulemusnäitaja

„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtase 1 701 000-lt 8848-le ja 2029.

a sihttase 1 523 000-lt 211-le.

Põhjendus: Meedet 21.6.1.13 muudetakse ja kohaldatakse see Narva asemel

väiksemale linnale Kiviõlile, kus on meetme eesmärkide täitmiseks vaja Euroopa Liidu

toetust 20 000 000 euro asemel 5 000 000 eurot. Euroopa Liidu toetuse vahendid 15

000 000 eurot suunatakse meetmesse 21.6.1.16. Muudatus nõuab ka väljundnäitaja

RCO22 sihttaseme vähendamist 75 MW pealt 7 MW peale aastaks 2029 ning

tulemusnäitaja RCR29 algtaseme vähendamist 8848 t CO2/a peale ja sihttaseme

vähendamist 211 t CO2/a peale aastaks 2029.

3.2.16 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.14, mille rakendusasutus on

KLIM, väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 väheneb 10-lt

hektarilt 3-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade,

sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 väheneb 5-lt

hektarilt 2-le hektarile.

Põhjendus: Tööd on läinud oluliselt kallimaks ja varasemalt prognoositud hektareid ei

ole võimalik antud eelarvega korrastada. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate

sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu.

3.2.17 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.16 lisamine, mille rakendusasutus

on KLIM, EL toetuse eelarve 15 000 000 eurot, omafinantseering 6 428 571 eurot ja

meetme kogumaksumus 21 428 571 eurot. Meetmele lisatakse väljundnäitaja „Suurema

energiatõhususega eluruumid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 400,

tulemusnäitaja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtasemega 1300

tonni CO2 ekv/a ja 2029 sihttasemega 1000 tonni CO2 ekv/a ning tulemusnäitaja

„Primaarenergia aastane tarbimine“ algtasemega 6000 MWh ja 2029 sihttasemega 3600

MWh/aastas.

Põhjendus: Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek meetme 21.6.1.13 muutmise

tulemusena vabanes 15 000 000 Euroopa Liidu toetust, mille kasutamiseks avatakse

poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ all uus meede 21.6.1.16. Hinnangulised

sihttasemed näitajate jaoks on arvutatud ÕUF toetuse summalt, mida sekkumise jaoks

kasutatakse.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele

Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).

5. Eelnõu mõju

Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa

Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) kasutamise täpsem

siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete

nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks

vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.

6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369

miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering)

1,814 miljardit eurot. Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF

projektidele.

Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse

vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,

erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks

kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava

ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.

7. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.