Põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määruse nr 64 „Sööda esmatoodangu väikesed kogused ning nende turuleviimise nõuded“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määruse nr 64

„Sööda esmatoodangu väikesed kogused ning nende

turuleviimise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 6 lõike 10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 08.02.2005,

lk 1‒22), artikli 2 lõike 3 alusel.

Põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määruse nr 64 „Sööda esmatoodangu väikesed

kogused ning nende turuleviimise nõuded“ §-s 1 asendatakse sõnad „viie tonni sööda

esmatoodangu“ sõnadega ,,viiehektariselt kasvupinnalt saadud mitteloomse sööda

esmatoodangu koguse“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

EELNÕU

17.09.2024

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/957

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määruse nr 64

„Sööda esmatoodangu väikesed kogused ning nende turuleviimise nõuded“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_M_64_muutmine.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_M_64_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet

Eda Ernes

6256 126 [email protected]

Diana Rammul

[email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a

määruse nr 64 „Sööda esmatoodangu väikesed kogused ning nende turuleviimise nõuded“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määruse

nr 64 „Sööda esmatoodangu väikesed kogused ning nende turuleviimise nõuded“ muutmine“

eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud söödaseaduse § 6 lõike 10 alusel ning kooskõlas

määruse (EÜ) nr 183/20051 artikli 2 lõikega 3.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest ajakohastada määrusega kehtestatud sööda

esmatoodangu väike kogus, mida turustab sööda käitleja kohalikule ettevõtjale tema ettevõtte

tarbeks. Sööda esmatoodang on määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 3 punkti f kohaselt toodang,

mis on saadud sööda esmatootmise käigus. Esmatootmise all mõistetakse põllumajandussaaduste

tootmist, eelkõige taimekasvatust, saagikoristust, lüpsmist, loomade tapaeelset pidamist või

kalapüüki, millest saadavad saadused ei läbi pärast selle koristust, varumist või püüki ühtki

töötlust peale lihtsa füüsilise töötluse.

Põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määrusega nr 64 „Sööda esmatoodangu väikesed

kogused ning nende turuleviimise nõuded“ (edaspidi põllumajandusministri määrus nr 64) on

kehtestatud esmatoodangu väike kogus, milleks on kuni viis tonni mistahes sööda esmatoodet

aastas. Tegemist on 17 aastat vana normiga. Arvestades tehnoloogia arengut ja

põllumajandusettevõtetes toimunud uuendusi nii loomakasvatuses kui ka põllukultuuride

kasvatamisel, oleks otstarbekam edaspidi loobuda sööda esmatoodangu täpsest kogusest ja siduda

see põllukultuuride kasvupinnaga.

Arvestades eelnevat, tuleb põllumajandusministri määrust nr 64 muuta, et ajakohastada

määrusega kehtestatud sööda esmatoodangu väike kogus, mida turustab sööda käitleja kohalikule

ettevõtjale tema ettevõtte tarbeks.

Põhiline mõjutatav sihtrühm on sööda esmatootjad, kes tegelevad põllukultuuride kasvatamisega

oma ettevõtte tarbeks. Põllumajandusministri määruse nr 64 muutmine ei too sööda esmatootjale

kaasa uusi nõudeid ega ülesandeid. Eelnõus kavandatu vähendab väikese söödakoguse turustajate

halduskoormust, sest määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 2 kohaselt ei ole väikese söödakoguse

turustajal majandustegevusteate esitamise kohustust. Eelnõuga suurendatakse sööda

esmatoodangu väikest kogust, mistõttu kasvab nimetatud ettevõtjate arv. Samuti puudub sellistel

ettevõtjatel kohustus eraldi arvepidamiseks väljaläinud sööda sihtkoha ja koguse kohta, kuna

lühike tarneahel tagab sööda jälgitavuse.

Põllumajandusministri määruse nr 64 muutmine mõjutab positiivselt Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) töökorraldust, sest sööda esmatoodangu väikese koguse sidumine

kasvupinnaga tagab sööda esmatoodete väikest kogust ületava koguse turustamise korral

tõhusama kontrolli. Erinevalt kehtivast normist on põllukultuuride kasvupinda võimalik kindlaks

teha ilma kohapealse kontrollita, kasutades Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

(edaspidi PRIA) kogutud andmeid põllumassiivide kohta2. Kavandatava muudatusega võib

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded

(ELT L 35, 08.02.2005, lk 1–22). 2 Põllumassiivide kaart

KAVAND

17.09.2024

kaasneda PTA töökoormuse ajutine kasv, kuna „Riigi toidu ja sööda käitlejate registris“ tuleb

korrastada sööda esmatootjate osa ning käitlejaid tuleb teavitada teatamiskohustuse muudatustest.

Eelnõus kavandatu toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“

alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud

keskkond“ saavutamist, sest soodustab mitteloomsete esmatoodete otse tarnimist kohalikule

loomakasvatajale, vähendades nii transpordist tingitud süsiniku jalajälge võrreldes kolmandatest

riikidest transporditava söödaga, samas mõjutamata toodetava sööda ohutust ja kvaliteeti.

Eelnõu on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

nõunik Eda Ernes (625 6126, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud sama

ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6259, [email protected]) ja

eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 2 lõikega 3 antakse liikmesriigile võimalus kehtestada nõuded

sööda esmatoodangu väikeste koguste kohalikul tasandil otsetarnimise kohta tootja poolt

kohalikele põllumajandusettevõtetele nende põllumajandusettevõtete tarbeks. Riigisisesed

nõuded peavad tagama nimetatud määruse eesmärkide saavutamise. Turuleviidav sööt peab

olema ohutu ja selle eest vastutab isik, kes sööda esmatoodangu turule viib.

Liikmesriikide lähenemine sööda esmatoodangu väikese koguse kindlaks määramisel on olnud

erinev, võttes arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Euroopa Komisjoni teatise3 I lisas on

esitatud näiteid liikmesriikides kehtestatud sööda esmatoodangu väikeste koguste kohta.

Põllumajandusministri määruse nr 64 kohaselt käsitatakse sööda esmatoodangu väikese kogusena

kuni viie tonni sööda esmatoodangu müügiks pakkumist, müüki või muul viisil tasu eest või

tasuta üleandmist ühe kalendriaasta jooksul, kui turuleviidav sööda esmatoodang on pärit käitleja

enda tootmistegevusest ning see antakse üle põllumajandustootjale, kelle põllumajandusettevõte

asub Eestis.

Eelnõus kavandatu kohaselt määratakse esmatoodangu väikeseks koguseks selline sööda kogus,

mis on saadud kuni viiehektariselt kasvupinnalt. Sööda esmatoodangu väikese koguse kindlaks

määramisel on arvestatud kultuuride kasvupinda, nende saaki ja saagikust ning ka seda, et

kindlaks määratud kasvupinnalt toodetud sööt kataks loomsete esmatoodete (piim, munad)

väikeste koguste tootmiseks vajaliku sööda.

Peamiselt on sööda ematoodanguks teravili, hein või silo. Kehtiv sööda esmatoodangu kogus kuni

viis tonni pärineb aastast 2007. Põlluharimismeetodid on aastatega oluliselt muutunud ning

kasvanud on ettevõtja teadlikkus ohutute ja kvaliteetsete põllukultuuride kasvatamise kohta.

Suurenenud on ühelt hektarilt saadava põllukultuuri, näiteks teravilja kogus. Statistikaameti

kogutud andmetest selgub, et aastatel 2007–2023 oli teravilja keskmine saagikus 3,4 t/ha, aga

aastatel 2019–2023 oli see 4 t/ha. Eeldatav teravilja kogus, mida oleks teraviljakasvatajal

võimalik aastas viielt hektarilt koristada, oleks keskmiselt 20 tonni teravilja. Sellise koguse otse

tarnimine kohalikule põllumajandustootjale tema ettevõttes kasutamiseks ei mõjuta otseselt sööda

ohutust ega kvaliteeti. Tagatud on ka sööda jälgitavus, sest isik, kes esmatoodet ostab ja sellest

sööta toodab, peab täitma määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa nõudeid, muuhulgas pidama arvestust

iga sissetulnud sööda allika ja koguse kohta.

3 Komisjoni teatis 2019/C 225/01 juhenddokument määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni

nõuded) teatavate sätete rakendamiseks (ELT C 225, 05.07.2019, lk 1–28).

Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 714 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded“

§ 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt on toorpiima otse tarbijale turustamiseks mõeldud väike kogus lehma

toorpiima puhul kuni 100 kilogrammi päevas või kuni 700 kilogrammi nädalas. Samas kulub

praegu sellise koguse piima tootmiseks aastas rohkem kui viis tonni silo, sest suurenenud on

koresööda (nt hein, silo) osakaal mäletsejaliste söödaratsioonis.

Võttes arvesse seda, et olenemata kogusest on loomsete söödamaterjalide puhul alati tegemist

kõrgema riskiga toodetega ja määruses (EÜ) nr 183/2005 on kehtestatud võimalus määrata

kindlaks sööda esmatoodangu väike kogus, on võrreldes kehtiva määrusega selguse huvides

täpsustatud, et eelnõuga kehtestatakse mitteloomse sööda esmatoote väike kogus. Loomsete

söödamaterjalide, sealhulgas putukate või neid sisaldava sööda põllumajandusloomadele

söötmise korral tuleb järgida kehtestatud erinõudeid ja kasutamispiiranguid, et vältida söödast

tekkida võivat kahjulikku mõju loomade tervisele ja loomse toidu tarbijatele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni

nõuded (ELT L 35, 08.02.2005, lk 1–22).

4. Määruse mõjud

Määrusega kaasneb majanduslik mõju esmatoodete tootjale ja turustajale ning vähene mõju

riigiasutuste töökorraldusele ja looduskeskkonnale. Määrus ei mõjuta riigi julgeolekut ega

välissuhteid, siseturvalisust, regionaalarengut, riigivalitsemist, haridust, kultuuri, sporti,

infotehnoloogiat ega infoühiskonda.

Eelnõus kehtestatakse mitteloomse sööda esmatoodete väikesed kogused.

4.1. Mõju valdkond. Mõju majandusele, sealhulgas mõju söödakäitlejate halduskoormusele

Mõju sihtrühm. Söödakäitlejad, kes toodavad ja turustavad või kavatsevad toota ja turustada

väikeses koguses mitteloomse sööda esmatooteid otse põllumajandustootjale tema ettevõttes

kasutamiseks

Sihtrühma moodustavate käitlejate arv ei ole otseselt teada. Söödakäitleja toodetud ja turustatud

sööda esmatoodangu koguse ja sihtkoha kohta eraldi andmeid ei koguta, mistõttu ei ole täpselt

teada, kui palju on neid isikuid, kes edaspidi majandustegevusteadet esitama ei pea. „Riigi toidu

ja sööda käitlejate registri“ andmetel on Eestis 2024. aasta 8. juuli seisuga 1665 söödakäitlejat,

kelle ettevõttes tegeletakse sööda esmatootmise ja selle turuleviimisega ning kelle hulgas on

eeldatavasti isikuid, keda eelnõu nõuded mõjutavad.

Mõju kirjeldus

Mitteloomse sööda esmatoodete väikese koguse sidumine kasvupinnaga mõjutab vähesel määral

neid käitlejaid, kes tegelevad või kavatsevad hakata tegelema sööda esmatootmise ja selle

turuleviimisega. Mõju on pigem positiivne, sest sihtrühma halduskoormus väheneb, kuna väikese

söödakoguse turuleviija ei pea esitama PTA-le majandustegevusteadet. Samuti puudub neil

esmatootjatel edaspidi kohustus pidada eraldi arvestust ettevõttest väljaläinud sööda sihtkoha ja

koguse kohta, kes juba tegelevad või kavatsevad hakata tegelema mitteloomse sööda esmatoote

väikese koguse turuleviimisega. Sööda jälgitavuse tagab lühike tarneahel ning määrusest (EÜ)

nr 183/2005 tulenev arvepidamise kohustus isikule, kes esmatoodet ostab ja sellest sööta toodab.

Mõju ulatus on väike, kuna eelnõus kavandatu ei mõjuta oluliselt sihtrühma kuuluvate käitlejate

tegevust. Sööda esmatootjad saavad jätkata väikeses koguses mitteloomse sööda esmatoote

turustamist otse põllumajandustootjale tema ettevõttes kasutamiseks. Sellise tegevusega tegelev

isik vastutab sööda ohutuse ja kvaliteedi eest.

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk

4 RT I, 25.11.2021, 6

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike, kuna käitlejale ei lisandu

tegevusi ning muud negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Mõju olulisus

Nii tegutsevale kui ka alustavale käitlejale ei kaasne lisategevusi ega -kohustusi, seega ei kaasne

negatiivse toimega mõju ning avalduv mõju on pigem positiivne, samas väheoluline.

4.2. Mõju valdkond. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm. PTA

Mõju kirjeldus

Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid. Need on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult

kohalduvais määrustes ja söödaseaduses. Eelnõus kavandatuga ei kaasne mitteloomse sööda

esmatoodete tootjate ja turustajate arvu kasvu, vaid pigem väheneb nende söödakäitlejate arv, kes

peavad esitama PTA-le majandustegevusteate. Põllumajandusministri määruses nr 64

kavandatava muudatusega võib kaasneda PTA töökoormuse ajutine kasv, kuna „Riigi toidu ja

sööda käitlejate registri“ korrastamiseks tuleb üle vaadata registrisse tehtud kanded sööda

esmatootjate kohta ning käitlejaid tuleb teavitada teatamiskohustuse muudatustest. Eelnõus

kavandatu mõjutab positiivselt PTA töökorraldust, sest sööda esmatoodangu väikese koguse

sidumine kasvupinnaga tagab sööda esmatoodete väikest kogust ületava koguse turustamise

tõhusama kontrolli, võimaldades nimetatud kogust kindlaks teha ilma kohapealse kontrollita,

kasutades PRIA kogutud andmeid põllumassiivide kohta.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna järelevalveametnikele ei lisandu tegevusi

ja negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Mõju olulisus

Mõjude ulatus ja nende esinemise sagedus on väike, sest PTA-le ei lisandu uusi kohustusi. Kuna

ebasoovitavate mõjude risk on väike, võib muudatusega kaasnevat organisatsioonilist laadi mõju

PTA-le hinnata väheoluliseks.

4.3. Mõju valdkond. Mõju looduskeskkonnale

Mõju kirjeldus

Eelnõus kavandatu mõjutab kaudselt looduskeskkonda, sest soodustab mitteloomsete

esmatoodete otse tarnimist kohalikule loomakasvatajale, vähendades nii transpordist tekkivat

süsiniku jalajälge võrreldes kolmandatest riikidest transporditava söödaga.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju olulisus. Oluline mõju puudub.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi ega esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ning Kliimaministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks erialaorganisatsioonidest Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale ja Eestimaa Talupidajate Keskliidule.