Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 13.09.2024 nr 1.1-10.1/4043-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 18.09.2024 nr 1-12/1041-2

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning

teiste seaduste muutmise seadus

Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu ning palume lisada eelnõusse ka hasartmängumaksu

seaduse muutmine järgmiselt:

hasartmängumaksu seaduse paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „60,6 “ arvuga „52“.

Selgitus:

Hasartmängmaksuseaduse (edaspidi HasMMS) § 7 lõike 2 punkti 1 kohaselt eraldatakse Eesti

Kultuurkapitalile (edaspidi Kultuurkapital) vahendid, mille suurus vastab 47,8 protsendile

hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti eraldatakse

kultuuriehitistele ja 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö

edendamiseks.

HasMMS-i muudatusega sätestatakse, et alates 2026. aasta 1. jaanuarist eraldatakse sellest

laekumisest kultuuriehitistele 52 protsenti. Muudatuse eesmärk on suurendada Kultuurkapitali

sihtkapitalide, mida on 8, ja maakondlike ekspertgruppide käsutusse antavate kultuuri- ja

spordivaldkonna toetusteks kasutatavate vahendite mahtu. Muudatus ei puuduta kunstide ja

rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks antavat eraldist.

HasMMS-i muudatuse eesmärk on tasakaalustada kultuuri- ja spordivaldkonna riigi poolt

toetamist ning teha seda riigieelarve seisukohast otstarbekohasemal viisil.

Paragrahviga muudetakse HasMMS § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud kultuuriehitistele eraldatavate

vahendite määra 60,6 protsendilt 52 protsendile. Säte puudutab riigieelarvesse laekunud

hasartmängumaksu eraldist Kultuurkapitalile ning selle sisemist jaotust. Muudatus ei puuduta

Kultuurkapitalile HasMMS-i alusel eraldatavat üldsummat. Selle suurus jääb 47,8 protsendile

hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Samuti ei puuduta muudatus kunstide ja

rahvakultuuri valdkondade õppejõududele mõeldud eraldist.

Kultuurkapitali tegevuse eesmärgiks on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning

kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Selle ülesande täitmiseks maksab

Kultuurkapital preemiaid ja stipendiume ning projekti-, tegevus-, investeeringu-, elutöö-, juubeli,

ravimi- ja matusetoetust ning loometöötasu (KultKS § 1 ja 2). Kultuurkapitali selleks otstarbeks

kasutatavad vahendid moodustavad eelkõige laekumised alkoholi- ja tubakaaktsiist ning

hasartmängumaksust. Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse

Kultuurkapitalile 3,5 protsenti, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale

kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile (ATKEAS § 29 lg 2). HasMMS alusel eraldatakse

Kultuurkapitalile riigieelarves vahendid summas, mille suurus vastab 47,8 protsendile

hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti eraldatakse

kultuuriehitistele ja 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö

edendamiseks (§ 7 lg 2 p 1). Muudatusega vähendatakse kultuuriehitiste ehitamiseks ja

renoveerimiseks sihtotstarbeliselt ette nähtud eraldise määra. Selle arvelt on võimalik suunata

enam vahendeid sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kasutusse kultuuri- ja

spordivaldkonna sisulise tegevuse toetamiseks. Täpsemalt on Kultuurkapitali aastatulu jagunemise

sätestatud KultKS § 41 lõikes 3. Selle sätte sisu jääb muudatuse järgselt samaks.

Aastatel 2022-2023 on hasartmängumaksu laekumine kasvanud oodatust kiiremini. Alates 2024.

aastast tõusid hasartmängumaksu maksumäärad ning järgmine maksumäärade tõus on kavandatud

2026. aastasse. Samas Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos ning senine

laekumiste praktika näitab seda, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine on pidurdunud või isegi

väikeses languses. Näiteks selle aasta seitsme kuu aktsiiside laekumine on olnud

Rahandusministeeriumi prognoositust 3,6% tagasihoidlikum. Ka võrdluses aasta varasema

perioodiga, on selle aasta tegelik laekumine hoolimata aktsiisimäärade tõusust olnud 2,8%

madalam.  Sellest johtuvalt on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamiseks ettenähtud

vahendid kasvanud kiiremini kui sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kasutusse antavad

vahendid. Et seda olukorda tasakaalustada, on mõistlik suunata osa investeeringuteks ettenähtud

vahendeid sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kasutusse sisuliste tegevuste

toetuseks. Käesoleva aasta augustis Rahandusministeeriumi poolt tehtud majandusprognoosi

alusel saab arvutada, et kavandatava muudatuse jõustumisel suunatakse 2026. aastal

sihtkapitalidele täiendavalt kuni 2,0 miljonit eurot ning maakondlikele ekspertgruppidele ja

nõukogule kultuurivaldkondade vahelistele projektidele täiendavalt kuni 0,67 miljonit eurot.

Riiklikult tähtsate kultuuriehituste rajamiseks ja renoveerimiseks ettenähtud vahendid vähenevad

muudatusega 14,1%. Riigikogu 13.09.2021.a otsuse alusel kuulub riiklikult tähtsate

kultuuriehitiste pingeritta viis objekti: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi

kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi

praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak. Lisaks on Kultuurkapitali nõukogu KultKS §

11 lg 22 otsustanud riiklikult tähtsa kultuuriehitisena rahastada Eesti Rahvusringhäälingu uue

telekompleksi ehitamist kultuurkapitali vahenditest. Hetkeseisuga on Kultuurkapital sõlminud

investeeringu lepingud Tartu südalinna Kultuurikeskuse ja Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ning

Eesti Rahvusringhäälingu telekompleksi ehituste rahastamiseks. Muudatus ei tooks kaasa vajadust

sõlmitud lepingute muutmiseks, kuid võib pikendada mõningal määral veel alustamata objektide

rahastamise perioode. Samas sõltub nende objektide rajamisega alustamine ka teistest asjaoludest,

mis ei sõltu Kultuurkapitalist.

Kokkuvõtvalt tähendaks kavandatud muudatus, et alates 2026. aastast jääb Kultuurkapitali

vahenditest umbes kaks kolmandikku kultuuri- ja spordivaldkonna sisulistele tegevustele ning

umbes üks kolmandik kultuuriehitiste rajamise toetamiseks. Selline lahendus on

proportsionaalsem ning võimaldab rohkem arvestada kultuuri- ja spordivaldkonna sisulisi

vajadusi.

Lisaks on muudatuse väljatöötamisel arvestatud riigieelarve üldist seisu ning vajadusi tõmmata

kokku ministeeriumide valitsemisalade kulusid. See võib kaasa tuua vajaduse vähendada

Kultuuriministeeriumi eelarves vabatahtlike toetuste mahte ning suunata valdkonnas tegutsejaid

enam Kultuurkapitali poole. Muudatus toetab ka kultuuri- ja spordi rahastamises dubleerimise

vähendamist. Sellega tugevdatakse Kultuurkapitali kui riigi poolt loodud kultuuri- ja

spordivaldkonna toetamiseks loodud institutsiooni põhiülesannete täitmist, kus ülesande täitmisse

on kaasatud vastavate valdkondade esindajad.

Muudatusega kaasnev mõju:

Kavandatav muudatus: Kultuurkapitalile hasartmängumaksu eraldisest kultuuriehitistele

eraldatava protsendi vähendamine 52 %-le, millega suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna

sisulistele tegevustele toetuste andmise maht.

Kaasnev mõju: mõju kultuurile ja spordile

Sihtrühm: Kultuurkapitalist kultuuri- ja spordivaldkonna toetuste, sh loometöötasu taotlejad

(kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud), riiklikult tähtsate

kultuuriehitiste rajajad.

Mõju ulatus. Kultuurkapital on üks peamisi kultuuri- ja sporditoetusi jagavaid avaliku sektori

asutusi ning sealt toetuste taotlemine on nendes valdkondades tegutsevatele isikutele tuttav.

Muudatus ei too toetuse taotlemise protsessis kaasa muudatusi ega lisa juurde halduskoormust.

Riiklikult tähtsate kultuuriehituste nimekirja kuulub 5+1 objekti. Kolme objekti osas on

rahastamise lepingud sõlmitud ning kavandatud muudatus ei oma mõju nende täitmisele.

Kavandatud muudatus võib omada mõningast mõju veel alustamata objektide rahastamise

perioodidele. Samas ei sõltu nende objektide rajamisega alustamine ega ehitamine üksnes

Kultuurkapitalist.

Mõju olulisus. Kultuurkapitalile hasartmängumaksu eraldise sisemise jaotuse proportsioonide

muutmisel on Eesti kultuuri- ja spordikorraldusele mõju tervikuna pigem väike. Koosmõjus on

aga selline lahendus proportsionaalsem ja võimaldab rohkem arvestada kultuuri- ja

spordivaldkonna sisulisi vajadusi, ehk kaasa aidata loomesektori jätkusuutlikkusele ning seeläbi

pakkuda jätkuvalt mitmekülgset sisu kultuuritarbijatele.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kultuuri- ja spordivaldkonna sisulistele tegevustele toetuste andmise

mahu võimaliku suurenemisega ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Kultuuriehituste

rajamiseks ettenähtud vahendite vähendamine võib kaasa tuua veel alustamata objektide rajamise

rahastamine perioodi mõningal määral pikenemist. Samas sõltub nende objektide rajamisega

alustamine ka teistest asjaoludest, mis ei sõltu Kultuurkapitalist.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele.

Kaasnev mõju: mõju Kultuurkapitali korraldusele.

Muudatusel on mõningane mõju Kultuurkapitali töökorraldusele, kuna eelduslikult võib kasvada

taotluste maht, kuid see ei eelda asutuse töökorralduse muutmist ega täiendava ressurssi lisamist.

Samuti võib olla vajalik Kultuurkapitali toetuste maksmise kordade muutmine, kuid see jääb

tavapärase töö raamidesse.

Muudatusettepanek on kavandatud jõustada 2026. aasta 1. jaanuarist. Sellega jäetakse piisav aeg

muudatuse rakendamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.

Käesolev ettepanek on koostatud koostöös Eesti Kultuurkapitaliga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Teadmiseks:

Eesti Kultuurkapital

Merle Põld 628 2347

[email protected]