Arvamuse avaldamine tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Rahandusministeerium Teie 13.09.2024 nr 1.1-10.1/4044-1
[email protected]
[email protected] Meie 18.09.2024 nr 4/147





Arvamuse avaldamine tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud Jürgen Ligi!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega muu hulgas uuendatakse välislähetuse päevaraha, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise, töötaja majutamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste ning laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise sätteid. Kaubanduskoda toetab maksuvabade piirmäärade tõstmist ning peab positiivseks, et Rahandusministeerium on mitme piirmäära muutmisel võtnud arvesse ka Kaubanduskoja varasemaid ettepanekuid. Järgnevalt esitame eelnõu kohta oma detailsemad kommentaarid ja ettepanekud.

1. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär
Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt tõuseb välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär praeguselt 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ja praeguselt 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta.
Peame väga positiivseks, et Rahandusministeerium on võtnud arvesse Kaubanduskoja 2024. aasta alguses esitatud ettepanekut tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära. Nõustume, et hetkel kehtivad piirmäärad ei vasta enam ettevõtjate ega ka töötajate vajadustele, sest piirmäärasid ei ole tõstetud alates 2016. aastast, kuid selle aja jooksul on nii Euroopa Liidus kui ka muudes riikides olnud märkimisväärne inflatsioon. Seega toetame eelnõu § 2 punktis 1 sätestatud piirmäärasid.
Eelnõu seletuskirjas (lk 19) on toodud välja, et eelnõu rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. Juhime tähelepanu, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 punktis 3. Seetõttu palume muuta ka viidatud määruse sättes välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära.

2. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär
Eelnõu § 2 punkt 2 muudab töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks. Kui hetkel on ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus iga hüvitist maksva tööandja kohta, siis eelnõu kohaselt suureneb see 0,50 euroni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kuus.
Täname Rahandusministeeriumit, et olete võtnud arvesse Kaubanduskoja varasemat ettepanekut tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära. Toetame piirmäärade tõstmist eelnõus sätestatud ulatuses. Piirmäärade tõstmine on igati mõistlik, sest neid pole tõstetud rohkem kui 10 aastat, kuid selle aja jooksul on inflatsioon, sh kütusehinnad, sõiduautode ning nende hooldamise ja kasutamisega seotud kulud, kasvanud olulisel määral ning kehtiv piirmäär ei võimalda enam katta töösõitudega seotud kulusid varasemas mahus.
Kuna isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär on sätestatud ka Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-s 5, siis palume lisaks tulumaksuseadusele muuta ka viidatud sättes maksuvabasid piirmäärasid.

3. Töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulutused
Eelnõu teeb kolm muudatust seoses tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksustamisega. Esiteks, kui kehtiva seaduse kohaselt on piirmäär 100 eurot töötaja kohta kvartalis, siis eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt on piirmäär edaspidi 400 eurot aastas Teiseks, maksuvabade kulutuste loetellu lisanduvad massaažiga otseselt seotud kulutused (§ 2 punkt 7). Kolmandaks, edaspidi on piirmäära ulatuses maksuvabad ka kulutused tervishoiutöötajate või kutset või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele (§ 2 punkt 8).
Tunnustame Rahandusministeeriumit, et olete võtnud arvesse meie varasemat ettepanekut täiendada tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja massaažiteenuste ja tervishoiutöötajate osutatud teenustega seotud kulutustega. Nende muudatuste jõustamine annab tööandjatele tänasest avaramad võimalused, et toetada töötajate tervise edendamist, sh nii vaimsete kui ka füüsiliste tervisehädade ennetamist ja leevendamist. Toetame ka plaanitavat muudatust, mille kohaselt on maksuvaba piirmäär aastapõhine, mitte enam kvartalipõhine.
Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et lisaks tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja laiendamisele tuleb tõsta ka maksuvaba piirmäära. Peamine põhjus seisneb selles, et võrreldes piirmäära jõustumise ajaga (2018. aasta jaanuar) on tarbijahinnaindeks kasvanud Statistikaameti andmetel tänaseks üle 48 protsendi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ilmselt ei hakata piirmäära järgmisel või ülejärgmisel aastal muutma ning seetõttu on põhjendatud, et piirmäär kasvab rohkem kui on olnud eelneva perioodi tarbijahinnaindeksi kasv. Kui laiendada maksuvaba piirarvu alla minevate kulutuste loetelu tervishoiuteenuste kulutustega, siis on piirmäära tõstmine vajalik ka selleks, et tööandjad saaksid hüvitada täiendavaid kulutusi, mis täna ei lähe piirmäära arvestusse. Eeltoodud põhjustel teeme taaskord ettepaneku tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 400 eurolt 1000 euroni aastas.

4. Muud maksuvabad piirmäärad
Eelnõu § 2 sisaldab veel teisigi muudatusi, millega tõstetakse tulumaksuseaduses sätestatud maksuvabasid piirmäärasid, näiteks seoses töötajate majutamisega, reklaamkingitustega ja vastuvõtukuludega. Kaubanduskoda nõustub ministeeriumiga, et neid piirmäärasid on mõistlik suurendada seoses viimaste aastate kiire tarbijahinnaindeksi kasvuga. Seega avaldame nendele muudatustele toetust.

Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected] 6040070

Rahandusministeerium Teie 13.09.2024 nr 1.1-10.1/4044-1
[email protected]
[email protected] Meie 18.09.2024 nr 4/147





Arvamuse avaldamine tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud Jürgen Ligi!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega muu hulgas uuendatakse välislähetuse päevaraha, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise, töötaja majutamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste ning laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise sätteid. Kaubanduskoda toetab maksuvabade piirmäärade tõstmist ning peab positiivseks, et Rahandusministeerium on mitme piirmäära muutmisel võtnud arvesse ka Kaubanduskoja varasemaid ettepanekuid. Järgnevalt esitame eelnõu kohta oma detailsemad kommentaarid ja ettepanekud.

1. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär
Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt tõuseb välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär praeguselt 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ja praeguselt 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta.
Peame väga positiivseks, et Rahandusministeerium on võtnud arvesse Kaubanduskoja 2024. aasta alguses esitatud ettepanekut tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära. Nõustume, et hetkel kehtivad piirmäärad ei vasta enam ettevõtjate ega ka töötajate vajadustele, sest piirmäärasid ei ole tõstetud alates 2016. aastast, kuid selle aja jooksul on nii Euroopa Liidus kui ka muudes riikides olnud märkimisväärne inflatsioon. Seega toetame eelnõu § 2 punktis 1 sätestatud piirmäärasid.
Eelnõu seletuskirjas (lk 19) on toodud välja, et eelnõu rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. Juhime tähelepanu, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 punktis 3. Seetõttu palume muuta ka viidatud määruse sättes välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära.

2. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär
Eelnõu § 2 punkt 2 muudab töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks. Kui hetkel on ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus iga hüvitist maksva tööandja kohta, siis eelnõu kohaselt suureneb see 0,50 euroni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kuus.
Täname Rahandusministeeriumit, et olete võtnud arvesse Kaubanduskoja varasemat ettepanekut tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära. Toetame piirmäärade tõstmist eelnõus sätestatud ulatuses. Piirmäärade tõstmine on igati mõistlik, sest neid pole tõstetud rohkem kui 10 aastat, kuid selle aja jooksul on inflatsioon, sh kütusehinnad, sõiduautode ning nende hooldamise ja kasutamisega seotud kulud, kasvanud olulisel määral ning kehtiv piirmäär ei võimalda enam katta töösõitudega seotud kulusid varasemas mahus.
Kuna isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär on sätestatud ka Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-s 5, siis palume lisaks tulumaksuseadusele muuta ka viidatud sättes maksuvabasid piirmäärasid.

3. Töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulutused
Eelnõu teeb kolm muudatust seoses tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksustamisega. Esiteks, kui kehtiva seaduse kohaselt on piirmäär 100 eurot töötaja kohta kvartalis, siis eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt on piirmäär edaspidi 400 eurot aastas Teiseks, maksuvabade kulutuste loetellu lisanduvad massaažiga otseselt seotud kulutused (§ 2 punkt 7). Kolmandaks, edaspidi on piirmäära ulatuses maksuvabad ka kulutused tervishoiutöötajate või kutset või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele (§ 2 punkt 8).
Tunnustame Rahandusministeeriumit, et olete võtnud arvesse meie varasemat ettepanekut täiendada tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja massaažiteenuste ja tervishoiutöötajate osutatud teenustega seotud kulutustega. Nende muudatuste jõustamine annab tööandjatele tänasest avaramad võimalused, et toetada töötajate tervise edendamist, sh nii vaimsete kui ka füüsiliste tervisehädade ennetamist ja leevendamist. Toetame ka plaanitavat muudatust, mille kohaselt on maksuvaba piirmäär aastapõhine, mitte enam kvartalipõhine.
Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et lisaks tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja laiendamisele tuleb tõsta ka maksuvaba piirmäära. Peamine põhjus seisneb selles, et võrreldes piirmäära jõustumise ajaga (2018. aasta jaanuar) on tarbijahinnaindeks kasvanud Statistikaameti andmetel tänaseks üle 48 protsendi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ilmselt ei hakata piirmäära järgmisel või ülejärgmisel aastal muutma ning seetõttu on põhjendatud, et piirmäär kasvab rohkem kui on olnud eelneva perioodi tarbijahinnaindeksi kasv. Kui laiendada maksuvaba piirarvu alla minevate kulutuste loetelu tervishoiuteenuste kulutustega, siis on piirmäära tõstmine vajalik ka selleks, et tööandjad saaksid hüvitada täiendavaid kulutusi, mis täna ei lähe piirmäära arvestusse. Eeltoodud põhjustel teeme taaskord ettepaneku tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 400 eurolt 1000 euroni aastas.

4. Muud maksuvabad piirmäärad
Eelnõu § 2 sisaldab veel teisigi muudatusi, millega tõstetakse tulumaksuseaduses sätestatud maksuvabasid piirmäärasid, näiteks seoses töötajate majutamisega, reklaamkingitustega ja vastuvõtukuludega. Kaubanduskoda nõustub ministeeriumiga, et neid piirmäärasid on mõistlik suurendada seoses viimaste aastate kiire tarbijahinnaindeksi kasvuga. Seega avaldame nendele muudatustele toetust.

Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected] 6040070