Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-10.1/4044-2 |
Registreeritud | 18.09.2024 |
Sünkroonitud | 19.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.1-10.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | SA Muuseumikaart |
Saabumis/saatmisviis | SA Muuseumikaart |
Vastutaja | Kersti Kivistik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Arvamuse esitamine Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse osas 17.09.2024
Teeme ettepaneku lisada tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 erisoodustusmaksuvabade kulude juurde ka kultuuri tarbimisega seotud kulud, võimaldades hüvitada ka kulutusi, mis on tehtud seoses muuseumi, teatri, kino või kontserdi külastamisega.
Muudatuse ettepanek lähtub kultuurivaldkonna arengukavast Kultuur 20301 ning see soodustaks meetme paindlikumat kasutamist ja suurendaks kasusaajate hulka. Kultuurivaldkond saab panustada vaimse tervise probleemide ennetamisse ning olemasoleva meetme laiendamisel kultuurivaldkonda on tugev töötajate2 ja tööandjate3 tugi, eriti suur (85%) on toetus nende seas, kel on praegu võimalik meedet sportimiskulude hüvitamiseks kasutada, kuid seda eri põhjustel ei tee.
Kultuuriorganisatsioonide tellitud ja HAAP Consultingu läbi viidud uuringu4 tulemusel suureneks kultuuriasutuste tulud 0,6–6,5 mln euro võrra, tõenäoliselt vahemikus 2–3 mln eurot aastas. Arvestades riigi rahanduse keerulist seisu ja kultuuriasutuste vähenevaid eelarveid, oleks muudatusest kultuurivaldkonna jaoks suur kasu.
Täiendavast tarbimisest tulenevalt suureneks riigi käibemaksu laekumine ning ühtlasi võimaldaks muudatus kaasata kultuurivaldkonda senisest enam eraraha (praeguse meetme puhul on avaliku sektori kasutus u 17%4.)
Oleme tutvustanud vastavat ettepanekut nii rahandus- kui ka kultuuriministeeriumile ning Riigikogu kultuurikomisjonile. Meetme laiendamisel oleks oluline positiivne mõju kultuuris osalemisele ja kultuurivaldkonna tegevusele. Lisasime koostatud materjalid ja tellitud uuringud käesoleva kirja lõppu lisamaterjalidena.
Teeme ettepaneku, et erisoodustusmaksu vaba hüvitamise alla võiks kuuluda ka “muuseumi või näituse külastamisega, teatri-, kino-, spordi- ja muu analoogse sündmuse, kontserdi või festivali külastamisega” seonduvad kulud. Oleme omalt poolt valmis kaasa mõtlema meetme täpsema sisustamise ja sõnastuse osas.
Lugupidamisega
Eesti Autorite Ühing Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Filmi Instituut Eesti Muuseumide Liit Eesti Muuseumiühing Music Estonia Muuseumikaart
Lisamaterjalid: Kultuuritoetuse rakendamise ettepanek – kultuurivaldkonna koostatud kokkuvõte uuringute ja muudatuse mõjude kohta
1. Kultuuri arengukava 2021–2030, lk 14, p 1.17. 2. Elanikkonna uuring koostöös Norstatiga, oktoober–november 2023, lk 14–15. 3. Kultuuriministeeriumi tellitud uuring “Eraraha kaasamine kultuuri ja spordi
valdkondades”, lk 35. 4. Tööandjapoolse spordi- ja tervisetoetuse meetme kultuurivaldkonda laiendamise
mõju, HAAP Consulting, 2024.
Arvamuse esitamine Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse osas 17.09.2024
Teeme ettepaneku lisada tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 erisoodustusmaksuvabade kulude juurde ka kultuuri tarbimisega seotud kulud, võimaldades hüvitada ka kulutusi, mis on tehtud seoses muuseumi, teatri, kino või kontserdi külastamisega.
Muudatuse ettepanek lähtub kultuurivaldkonna arengukavast Kultuur 20301 ning see soodustaks meetme paindlikumat kasutamist ja suurendaks kasusaajate hulka. Kultuurivaldkond saab panustada vaimse tervise probleemide ennetamisse ning olemasoleva meetme laiendamisel kultuurivaldkonda on tugev töötajate2 ja tööandjate3 tugi, eriti suur (85%) on toetus nende seas, kel on praegu võimalik meedet sportimiskulude hüvitamiseks kasutada, kuid seda eri põhjustel ei tee.
Kultuuriorganisatsioonide tellitud ja HAAP Consultingu läbi viidud uuringu4 tulemusel suureneks kultuuriasutuste tulud 0,6–6,5 mln euro võrra, tõenäoliselt vahemikus 2–3 mln eurot aastas. Arvestades riigi rahanduse keerulist seisu ja kultuuriasutuste vähenevaid eelarveid, oleks muudatusest kultuurivaldkonna jaoks suur kasu.
Täiendavast tarbimisest tulenevalt suureneks riigi käibemaksu laekumine ning ühtlasi võimaldaks muudatus kaasata kultuurivaldkonda senisest enam eraraha (praeguse meetme puhul on avaliku sektori kasutus u 17%4.)
Oleme tutvustanud vastavat ettepanekut nii rahandus- kui ka kultuuriministeeriumile ning Riigikogu kultuurikomisjonile. Meetme laiendamisel oleks oluline positiivne mõju kultuuris osalemisele ja kultuurivaldkonna tegevusele. Lisasime koostatud materjalid ja tellitud uuringud käesoleva kirja lõppu lisamaterjalidena.
Teeme ettepaneku, et erisoodustusmaksu vaba hüvitamise alla võiks kuuluda ka “muuseumi või näituse külastamisega, teatri-, kino-, spordi- ja muu analoogse sündmuse, kontserdi või festivali külastamisega” seonduvad kulud. Oleme omalt poolt valmis kaasa mõtlema meetme täpsema sisustamise ja sõnastuse osas.
Lugupidamisega
Eesti Autorite Ühing Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Filmi Instituut Eesti Muuseumide Liit Eesti Muuseumiühing Music Estonia Muuseumikaart
Lisamaterjalid: Kultuuritoetuse rakendamise ettepanek – kultuurivaldkonna koostatud kokkuvõte uuringute ja muudatuse mõjude kohta
1. Kultuuri arengukava 2021–2030, lk 14, p 1.17. 2. Elanikkonna uuring koostöös Norstatiga, oktoober–november 2023, lk 14–15. 3. Kultuuriministeeriumi tellitud uuring “Eraraha kaasamine kultuuri ja spordi
valdkondades”, lk 35. 4. Tööandjapoolse spordi- ja tervisetoetuse meetme kultuurivaldkonda laiendamise
mõju, HAAP Consulting, 2024.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|