Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

EELNÕU

21.08.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 25 lõike 9 alusel valdkonna eest

vastutava ministri määrusega kehtestatud alkoholi aktsiisideklaratsioonis, tubaka

aktsiisideklaratsioonis ja energiatoote aktsiisideklaratsioonis ette nähtud andmed;

2) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 37 lõike 2 alusel valdkonna eest

vastutava ministri määrusega kehtestatud alkoholi liikumise ja laoseisu aruandes, tubakatoote

liikumise ja laoseisu aruandes ning kütuse liikumise ja laoseisu aruandes ette nähtud andmed;“;

2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) pakendiaktsiisi seaduse § 7 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kehtestatud pakendi aktsiisideklaratsioonis ette nähtud andmed.“;

3) paragrahvi 321 pealkirjas, lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna

„register“ sõnaga „rakendus“ vastavas käändes;

4) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „andmed maksude määramise kohta“

sõnadega „andmed laekunud maksusummade ja maksude määramise kohta“;

5) paragrahvi 39 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „RASKEVEOKIMAKS“ tekstiosaga „RVM“;

6) paragrahvi 421 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veergudes D3, F10–F16, F20–

F33, F40–F45, F50, F51 ja G2–G5 nimetatud andmed;“;

7) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses:

„3) andmed aktsiisilaopidaja ja tema laoseisu aruande kohta – aktsiisilaopidaja nimi,

registrikood, aktsiisilaopidaja ja aktsiisilao identifitseerimistähis, laoseisu aruande periood,

kategooria, number ja esitamise kuupäev ning laoseisu aruande esitaja nimi;

2

4) andmed laoseisu aruandes kajastatud aktsiisikauba ja selle liikumise kohta – aktsiisikauba

saatja ja saaja nimi, registrikood ja identifitseerimistähis, aktsiisikauba liik, koodid, kirjeldus

ja kogus, aktsiisikauba liikumise suund, staatus ja saatmise või vastuvõtmise kuupäev ning

täiendav teave;

5) vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 36 lõike 1 punktile 181 või §

50 lõikele 32 Maksu- ja Tolliametile esitatud analüüsiakt;

6) andmed punktis 5 nimetatud analüüsiakti kohta – analüüsiakti number või analüüsiaktile

süsteemi poolt genereeritud number, analüüsiakti koostamise kuupäev, analüüsi objekti täpsem

määratlus, analüüsiaktile vastava saatelehe number, analüüsiakti koostanud ettevõtja ärinimi,

registrikood, riik ja aadress, analüüsiakti esitanud ettevõtja ärinimi, registrikood, riik ja

aadress, analüüsiakti süsteemi üles laadinud isiku nimi ja isikukood ning täiendav teave.";

8) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „GARA/TAGATISED“ tekstiosaga

„TAGATISED“;

9) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) Vabariigi Valitsuse 27. mai 2024.a määruse nr 27 „Venemaa Föderatsiooni tegevusega

seoses kehtestatud piiravate meetmete rakendamine ja pädeva asutuse määramine“ § 3 alusel

Rahapesu Andmebüroolt laekuvad andmed – makse algataja ärinimi, registreerimisnumber,

aadress ja tema residendiriik, makse saaja ärinimi, registreerimisnumber, aadress ja tema

residendiriik, makse algataja ja makse saaja maksekonto number ja vastava makseteenuse

pakkuja tunnuskood, makse kuupäev, maksesumma suurus ja valuuta, tehingu kirjeldus ning

täiendav teave;

14) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 133 alusel krediidiasutustelt laekuvad andmed –

makse algataja ärinimi, registreerimisnumber ja tema residendiriik, makse saaja ärinimi,

registreerimisnumber ja tema residendiriik, teave kauba saaja ja saatja kohta (kui need on makse

algatajast või makse saajast erinevad), kaubakood, makse suund (kas laekuv või väljuv

makse), maksesumma suurus, valuuta ja maksejuhise selgitus, viide asjaomasele

sanktsioonimäärusele ja selle artiklile, teate esitanud krediidiasutuse nimi ja tema esindaja

kontaktandmed ning täiendav teave.“;

10) paragrahvi 78 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Register likvideeritakse seaduse alusel.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Paragrahvi 1 punkt 6 jõustub 2024. aasta 15. oktoobril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel, mille kohaselt

maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 3 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA).

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7.märtsi 2019.a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste

registri põhimäärus“ 1.mai 2024.a redaktsioonis (RT I, 03.04.2024, 4).

Eelnõu peamine eesmärk on anda MTA-le õiguslik alus töödelda oma süsteemides1 andmeid,

mis laekuvad:

 Riigikogu poolt 15.mail 2024.a vastu võetud seadusega2 rahvusvahelise sanktsiooni

seadusesse (edaspidi RSanS) lisatud paragrahvi 133 alusel.

Antud sättega on pandud krediidiasutustele rahvusvahelise sanktsiooniga kehtestatud

kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtlusest või ohust MTA teavitamise

kohustus.

 Vabariigi Valitsuse 27.mai 2024.a määruse nr 27 „Venemaa Föderatsiooni tegevusega

seoses kehtestatud piiravate meetmete rakendamine ja pädeva asutuse määramine“ (RT

I, 29.05.2024, 1; edaspidi määrus nr 27) paragrahvi 3 alusel.

Antud sätte kohaselt on Rahapesu Andmebürool ja Finantsinspektsioonil õigus –

rakendamaks riigisiseselt nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid

meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukoda Ukrainas3, artiklit 5r

– edastada asjakohast teavet teistele pädevatele ja järelevalveasutustele, kes hindavad

saadud teavet kooskõlas artikli 5r lõikega 3 ning edastavad oma järeldused

Välisministeeriumile. Eelnimetatud pädevaks asutuseks on samuti MTA (RSanS § 11

lg 3 p 4).

Ülaltoodud eesmärgil (küll mööndusega Finantsinspektsiooni osas, vt seletuskirja osa 2 punkti

9 kohta) laiendatakse MKR-i alamregistri staatuses oleva tollikontrolli ülesannete lahendamise

süsteemi (edaspidi TOTS2) andmekoosseisu.

1 Vt ka MKR-i põhimääruse § 1 lg 2, mille kohaselt MKR koondab Maksu- ja Tolliameti hallatavad rakendused,

infotehnoloogilised süsteemid ja muud alamregistrid. 2 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

RT I, 07.06.2024, 1. 3 ELT L 229, 31.07.2014, lk 1–11. Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 konsolideeritud tekst veebis:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02014R0833-20240224

2

Samuti tehakse eelnõuga sisuline muudatus sisenemisformaalsuste rakenduse (edaspidi NES)

andmekoosseisus.

Samas tehakse NES-i andmekoosseisus, samuti aktsiisideklaratsioonide rakenduse (edaspidi

ADEK), maksuarvestuse pidamise ja võlamenetluse läbiviimise rakenduses (edaspidi APEX-

TELLER) ning siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektroonilise

süsteemi (edaspidi SADHES) andmekoosseisudes formaalset laadi muudatused. Keelelist,

terminoloogilist ja tehnilist laadi parandusi tehakse ka mujal MKR-i põhimääruse tekstis.

Eelnõuga ühtegi uut alamregistrit ei looda ja ühtegi senist alamregistrit ei kaotata4.

Määrus on kavandatud jõustuma kahes osas: valdavalt üldises korras, st esimesel võimalusel,

kuid NES-i puudutav – 15.oktoobril 2024.a.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise

osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]).

TOTS2 puudutavas osales eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA tollikorralduse osakonna

tollikuulekuse juht Valeri Rauam (e-post [email protected]), NES-i käsitlevas – sama

osakonna arendusspetsialist Leili Kristovald (e-post [email protected]) ja SADHES-i

puudutavas – MTA aktsiiside osakonna peakasutaja Kairit Sirel (e-post [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused:

Punktis 1 tehakse keeleline korrektuur ADEK-i kohta käiva § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning

parandatakse terminoloogiline eksimus seonduvalt energiatoote aktsiisideklaratsiooniga.5

Punktis 2 kaasatakse ADEK-i andmekoosseisu pakendi aktsiisideklaratsiooni andmed, mis on

seni MKR-i põhimääruses ekslikult kajastamata jäänud. Tegemist ei ole sisulise täiendusega,

kuivõrd nii, nagu teistegi aktsiisideklaratsioonide andmeid, töödeldakse täna ka pakendi

aktsiisideklaratsiooni andmeid ADEK-is.

Punktis 3 tehakse terminoloogiline korrektuur §-s 321, asendades maamaksu alusandmete

registri nimetuses sõna „register“ sõnaga „rakendus“. Ametlik lühend MARE jääb kehtima.

Muudatus on kantud taotlusest saavutada MKR-i alamregistrite liiginimetustes ühetaolisus.

Täpsemalt on peetud silmas seda, et register ja andmekogu kui alamregistri liiginimetused

4 Seisuga 01.05.2024 kuulub MKR-i koosseisu kokku 60 alamregistrit. 5 Rahandusministri 19. veebruari 2003.a määrus nr 35 „Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020003

3

oleksid kasutusel vaid juhul, kui see alamregister tuleneb otse seadusest. Näiteks töötamise

register (MKS § 251), laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (MKS § 259) ning töövõtuahela

ja töötamise kestuse andmekogu (MKS § 2510), aga ka tulevane mootorsõidukimaksu register

(vt mootorsõidukimaksu seaduse6 § 16). Muudel puhkudel oleksid MKR-i alamregistri

liiginimetusena kasutusel rakendus või süsteem (viimane peamiselt tolli alamregistrite puhul

tulenevalt EL tollialastest regulatsioonidest).

Kuna MARE-t ei ole maamaksuseaduses otse nimetatud, siis sel põhjusel on õigustatud MARE

käsitlemine „rakendusena“.7

Punktis 4 kaasatakse APEX-TELLER-i andmekoosseisu seal seni ekslikult kajastamata jäänud

andmed laekunud maksusummade kohta. Tegemist ei ole sisulise täiendusega, kuivõrd – nagu

nähtub rakenduse nimetusest – maksuarvestust vabatahtlikult, ilma maksuhalduri sunnita

tasutud maksude üle peetakse APEX-TELLER-is ka täna.

Punktis 5 korrigeeritakse raskeveokimaksu rakenduse ametlikku lühendit, tuues senise lühendi

asemele lühendi RVM, mis on MTA praktikas tegelikult käibiv ja mis vastab senisest paremini

lühendi kui sellise olemusele.

Punktis 6 tuuakse NES-i andmekoosseisus esinevad viited komisjoni delegeeritud määruse

(EL) nr 2015/2446 lisa B veergudele esile senisest detailsemalt8, kuid samas laiendatakse selle

alamregistri andmekoosseisu veeruga D (täpsemalt – D3). Andmete, mis on nimetatud veerus

D3 (koostoimes veeruga G4, samuti veerus G3) kaasamine NES-i andmekoosseisu on kantud

eesmärgist hakata NES-i liidusiseste saadetiste andmeid esitama manifestide funktsionaalsuse

kaudu, mis on mugavam tolliklientide jaoks, samuti ressursisäästlikum MTA-le. Tekib terviklik

ülevaade õhu- ja meretranspordiga Eestisse saabuvate kaupade kohta, sh ülevaade järgnevatest

toimingutest.

Manifesti esitamisel NES-i tuleb edastada kauba andmete andmekoosseis elektroonselt õhu- ja

meretranspordi saabumisel teisest liikmesriigist mahalaaditava kauba kohta. Manifestiga

esitatud andmete puhul saab tegemist olla nii liidu tollistaatusega kaupade kui liiduväliste

kaupadega. Manifestide puhul saab rakendada automatiseeritud tollistaatuse tõendamist

elektroonilise transpordidokumendi transiitdeklaratsioonina kasutamise loaga esitatud isikule

või päringuga süsteemi PoUS9. Liiduväliste kaupade puhul jätkub automaatselt manifesti

esitamisel ajutine ladustamine, kus enam ei ole vajalik täiendavalt esitada ajutise ladustamise

deklaratsioon.

NES-manifesti funktsionaalsusele soovib MTA paindlikult üle minna alates 15.oktoobrist

2024.a. Tootestamise aja valikul on lähtutud tollikliendi mugavusest, pidades silmas, et uue

funktsionaalsuse tootestamine ei langeks kokku teiste oluliste tollisüsteemide tootestamise

ajaga käesoleval aastal.

Punktis 7 kaasatakse SADHES-i andmekoosseisu moodulite AKLA ja LIDO kaudu

maksuhaldurile laekuvad andmed, mis on seni MKR-i põhimääruses ekslikult kajastamata

6 Mootorsõidukimaksu seadus. RT I, 17.08.2024, 1. 7 Siiski ei saa siinset käsitlust võtta reservatsioonideta. Näiteks hasartmänguseaduse § 39 näeb ette, et MKR-i

alamregistriks on hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri. Samas – arvestades, kui laialt käibiv on

selle andmekogu tänane nimetus – oleks sõna „nimekiri“ asendamine näiteks sõnaga „register“ ilmselgelt

ebamõistlik. 8 Vrdl viiteid määruse nr 2015/2446 lisa B veergudele alamregistrite AES, IMPULSS, PoUS, SMARTDECL ja

NCTS andmekoosseisude puhul. 9 Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus (MKR PM § 222).

4

jäänud. Tegemist ei ole sisulise täiendusega, kuivõrd nii, nagu mooduli ASD kaudu laekuvaid

andmeid aktsiisikauba saatelehtede kohta (MKR-i põhimääruse § 43 lg 2 p 1 ja 2), töödeldakse

täna andmeid aktsiisikauba laoseisu aruannete ja aktsiisikauba lisadokumentide kohta samuti

SADHES-is. Viimasel puhul vt ATKEAS10 § 36 lõike 1 p 181 ja § 50 lg 32 ettevõtjale pandud

esitamiskohustust; andmehalduse analoogia mõttes vrdl ka MKR-i põhimääruse § 27 lg 2 p 11.

Punktis 8 korrigeeritakse tagatiste haldamise rakenduse ametlikku lühendit, kuivõrd see on

versioonipõhine – küll aga on rakenduse versioon GARA sulgemisel. GARA kaudu kogutud

andmete töötlemist jätkatakse versioonis TAGATISED, mis saab ka kõnealuse rakenduse

ametlikuks lühendiks.

Punktis 9 täiendatakse MKR-i põhimääruse §-s 50 esitatud TOTS2 andmekoosseisu uute

punktidega 13 ja 14.

Esmalt esitatud TOTS2 andmekoosseisu täiendus (uus p 13) tuleneb määruse nr 27 paragrahvist

3, mille kohaselt nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 5r lõike 3 rakendamiseks on

Rahapesu Andmebürool ja Finantsinspektsioonil õigus edastada asjakohast teavet teistele

pädevatele ja järelevalveasutustele – kelleks on ka MTA –, kes hindavad saadud teavet

kooskõlas artikli 5r lõikega 3 ning edastavad oma järeldused Välisministeeriumile.

Välisministeerium teavitab järeldustest korrapäraselt teisi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni.

Täpsemalt vt määruse nr 27 eelnõu seletuskirja11 lk 4 – 5.

Küll on käesoleva eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitatavas redaktsioonis piirdutud

andmete vastu võtmisega Rahapesu Andmebüroolt ja jäetud välja viide Finantsinspektsioonile,

kuivõrd Finantsinspektsioon on eelnõu kooskõlastusprotsessis andnud teada12, et neid

puudutavas on vajalik käesolevas eelnõus sätestatu toimimiseks muuta FIS-s sätestatut, et

võimaldada eelnõus ettenähtud informatsiooni jagamist. Siit tulenevalt peavad eelnõu

koostajad otstarbekaks pöörduda MKR-i põhimääruse sellekohase täiendamise juurde tagasi

siis, kui on lahendatud küsimus võimalikust puudusest Finantsinspektsiooni seaduse13 §-s 54.

Teisena esitatud TOTS2 andmekoosseisu täiendus (uus p 14) tuleneb joonealuses märkes 2

nimetatud seadusega RSanS-i lisatud uuest paragrahvist 133, mille kohaselt on krediidiasutustel

kohustus edastada asjakohast teavet kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu

korral MTA-le, samuti vastata MTA päringutele. Täpsemalt vt joonealuses märkes 2 nimetatud

seaduse eelnõu seletuskirja14 lk 19 – 20.

Eraldi väärib esile toomist, et MTA ja Eesti Pangaliit on RSanS § 133 rakendamise

läbirääkimistel jõudnud kokkuleppele, et krediidiasutuste-poolne teavituskohustuse täitmine

saab üldjuhul toimuma Salv Technologies OÜ poolt välja töötatud reaalajas andmete ja

dokumentide vahetamise platvormi Bridge kaudu. Bridge võimaldab turvalisel ja krüpteeritud

kujul pooltel omavahel informatsiooni, andmeid ja dokumente vahetada. Bridge kasutamiseks

sõlmivad nii krediidiasutused kui MTA lepingu Salv Technologies OÜ-ga. Seejuures

juhindutakse põhimõttest, et andmete töötlemine on lubatud üksnes kaubandussanktsiooni

rikkumiste tõkestamise eesmärgil, millist eesmärki käsitatakse avaliku huvi küsimusena.

Andmeid ei töödelda täiendavalt viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile.

10 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. RT I, 21.06.2024, 8. 11 Kättesaadav EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb3eb0b7-789a-4e13-af2a-a55bb4bd80e7 12 Finantsinspektsiooni 06.08.2024.a kiri nr 5-8/3986-1. 13 Finantsinspektsiooni seadus. RT I, 04.07.2024, 12. 14 Kättesaadav Riigikogu veebilehel 332 SE juures: Seletuskiri

5

Punktis 10 sätestatakse, et MKR-i likvideerimine toimub seaduse alusel15 seniselt märgitud

Vabariigi Valitsuse otsustuspädevuse asemel. Muudatus on kantud asjaolust, et Vabariigi

Valitsus ei saa oma äranägemisel lõpetada andmekogu, mille pidamine on seadusega (antud

juhul – MKS § 17 lõikega 1) ette nähtud. Sellele üldlevinud puudusele erinevate andmekogude

põhimäärustes on tähelepanu juhtinud ka Andmekaitse Inspektsioon.16

Eelnõu §-s 2 sedastatakse erand määruse valdavast jõustumisest üldises korras. Paragrahvi 1

punkt 6 jõustub 15.oktoobril 2024.a, milliseks kuupäevaks on MTA viinud lõpule

ettevalmistavad tegevused NES-i laienduse kasutusele võtmiseks. Paragrahvi 1 punktid 1 – 5 ja

punktid 7 – 10 jõustuvad esimesel võimalusel, st üldises korras ehk kolmandal päeval pärast

Riigi Teatajas avaldamist.17

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga laiendatakse MKR-i alamregistrite TOTS2 ja NES andmekoosseisu. Samas tehakse

NES-i, samuti ADEK-i, APEX-TELLER-i ja SADHES-i andmekoosseisudes formaalset laadi

muudatused. Keelelist, terminoloogilist ja tehnilist laadi parandusi tehakse ka mujal MKR-i

põhimääruse tekstis. Eeltoodu kannab eesmärki tagada MKR-i põhimääruse ajakohasus ja

loetavus.

Eraldi võib avalduvate mõjude osas tuua esile järgmist:

5.1. TOTS2 andmekoosseisu laiendamine

Esineb mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõningal määral ka majandusele. Nimetatud

mõjude kohta vt joonealuses märkes 14 toodud seletuskirja lk 54 – 55, samuti joonealuses

märkes 11 toodud seletuskirja lk 6.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et MKR-i põhimääruse täiendamine siinnimetatud küsimuses

võimaldab kehtestatud ELi sanktsioonirežiimi rakendada ühelt poolt tõhusalt, teisalt –

korrektses õiguskeskkonnas.

5.2. NES-i andmekoosseisu laiendamine

Sihtrühmad: tollikliendid, MTA

Mõju kirjeldus: Edaspidi ei ole eraldi vaja esitada liiduvälise tollistaatusega kaupadele ajutise

ladustamise deklaratsiooni, kuivõrd manifest täidab pärast kaupade esitamist ajutise

15 Vt kunagise maamaksu infosüsteemi likvideerimise kohta Maamaksuseadus § 122. 16 AKI 01.aprilli 2021.a kirjaga nr 1.2.-2/21/1302 edastatud materjalid. 17 Vt Haldusmenetluse seadus § 93 lg 2.

6

ladustamise deklaratsiooni rolli. Siseneval suunal tekib võimalus tollitoimingute

kombineerimiseks ehk realiseeritakse LTS18 art 145 lg 5 punkt b ettenähtud võimalus teostada

ühe dokumendi alusel mitu tollitoimingut. See omakorda vähendab tolliprotseduurideks

kuluvat aega. Samuti paraneb NES-i kaasatud manifesti korral andmekvaliteet, misläbi saab

teha esitatud andmetele tõhusamat riskianalüüsi. Siit omakorda – paraneb järelevalve kaupade

tollistaatuste kinnitamise ja tõendamise üle.

Kokkuvõtlikult toetab NES-iga seotud muudatus MTA arengukava19 eesmärki tagada

õiguskuulekale maksukohustuslasele lihtne, kiire ja mugav maksu- ja tollikohustuste täitmise

võimalus. Kui maksude maksmine on lihtsam kui nendest hoidumine, suureneb inimeste tahe

oma maksu- ja tollikohustused õigeaegselt ja korrektselt täita ning seeläbi – maksukuulekus.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.3. NES-i, samuti ADEK-i, APEX-TELLER-i ja SADHES-i andmekoosseisude ning

laiemalt MKR-i põhimääruse teksti korrigeerimine

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: muudatused on tehnilist laadi, omades pigem tähendust õigusselguse

tagamisel.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.4. Üldisemalt

Muudatustega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva; pigem on

muudatused (NES, vt p 5.2.) nende vaates positiivse mõjuga.

Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

Eelnõuga käsitletavates küsimustes on ainus teadaolev kulu seoses NES-iga.

NES-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse maksumus

ilma käibemaksuta on kokku 521 349 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva

maksumusega 30 000 eurot. Tegevused on planeeritud lõpule viia 15.oktoobriks 2024.a.

Arendaja on Nortal AS ja turvatestide teostaja Clarified Security OÜ.

Muudes eelnõuga reguleeritavates küsimustes kulu puudub. Näiteks pakendi

aktsiisideklaratsioonide, samuti laekunud maksusummade andmete kaasamine vastavalt

ADEK-i ja APEX-TELLER-i andmekoosseisu on formaalset laadi, kuivõrd mainitud andmete

töötlemine eelnimetatud alamregistrites toimub juba praegu. Siit tulenevalt – kumbki olukord

ei eelda ega tingi eraldi arendust. Eelöeldu käib ka SADHES-i ja TOTS2 andmekoosseisu

laiendamise kohta.

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik. ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj/est 19 Kättesaadav MTA veebilehel: Arengukava 2023 | 439.02 KB | pdf

7

Viimasel puhul tasub märkida, et vastavalt MTA ja Salv Technologies OÜ vahelisele lepingule

andmete edastamine krediidiasutuste poolt MTA-le ameti jaoks kulu kaasa ei too. Küll tuleb

tõdeda, et krediidiasutustelt, samuti järelevalveasutustelt laekuva teabe menetlemine tekitab

MTA-le mõningal määral lisakoormust, mis aga maandatakse olemasoleva personaliressursi

raames (st uusi ametikohti ei looda).

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kahes osas:

 § 1 punktid 1 – 5 ja punktid 7 – 10 jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval pärast

Riigi Teatajas avaldamist

 § 1 punkt 6 (NES-i kohta) jõustub 15. oktoobril 2024.a.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Ühtlasi esitati eelnõu arvamuse saamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, samuti (seonduvalt TOTS2 andmekoosseisu laiendamisega) Rahapesu

Andmebüroole, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Nimetatud kooskõlastused on nähtavad

EIS-is. Kirjalik tagasiside laekus ka Finantsinspektsioonilt (vt joonealune märge 12).

Kooskõlastustabel on lisatud eelnõu seletuskirjale.

Küll on oluline tuua siinkohal esile, et võrreldes kooskõlastamiseks esitatud dokumentidega on

nüüdseks:

 tulenevalt Finantsinspektsiooni tagasisidest – jäetud TOTS2 andmekoosseisu

täiendamisel välja viide Finantsinspektsioonile kui andmeandjale

 tulenevalt Justiitsministeeriumi tagasisidest – loobutud TOTS2 andmekoosseisu

täiendamise tagasiulatuvast rakendamisest

 kuivõrd TOTS2 andmekoosseisu täiendamise tagasiulatuv rakendamine (mis oli

kavandatud kahest eri kuupäevast arvates) jääb eelöeldult ära – senised kaks erinevat

muutmiskäsku on liidetud üheks muutmiskäsuks eelnõu § 1 punktina 9 ja eelnõu § 1

senine punkt 11 on numereeritud kui punkt 10.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. MKR PM 2024 EN;

2. MKR PM 2024 SK;

3. kooskõlastustabel_lisa1

Artur Lundalin 611 3219

[email protected]

Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/4114-1

2

1

lisa 1

Kooskõlastusringidel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määrusele esitatud arvamused ja

ettepanekud ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused on kajastatud järgnevas tabelis.

Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata

jätmise põhjendus

1 Justiitsministeeriu

m

„Palume täiendavalt selgitada, kas eelnõu § 1 p-dega 9 ja 10 ettenähtav

töödeldavate andmete kogum sisaldab ka isikuandmeid. Samuti

palume Rahandusministeeriumil esimesel võimalusel arvestada

maksukorralduse seaduse § 17 muutmise vajadusega.“

ARVESTATUD

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 ettenähtav töödeldavate andmete

kogum ei sisalda isikuandmeid ning Maksu- ja Tolliametil on

võimalik koostöö käigus ka juhtida tähelepanu sellele, et

isikuandmeid edastatavate andmeartiklite seas ei oleks.

Mis puudutab maksukorralduse seaduse § 17 muutmise vajadust, siis

oleme probleemi olemasolust teadlikud ning oleme analüüsimas

võimalikke lahendusi.

„Eelnõu § 2 lg-tes 2 ja 3 sätestatakse eelmainitud eelnõu § 1 p-de 9 ja

10 tagasiulatuv rakendamine. Palume eelnõu koostajatel täiendavalt

analüüsida sellise lahenduse põhjendatust. Õigusnormi tagasiulatuv

rakendamine peab õiguskorras jääma erandlikuks nähtuseks, mille

lubatavust ja vajalikkust tuleb iga kord põhjalikult hinnata.

Palume kaaluda, kas tagasiulatuva rakendamise asemel saaks olukorda

paremini lahendada rakendussätte sõnastamisega, millega

reguleeritakse enne eelnõukohase määruse jõustumist saadud andmete

kandmist vastavatesse rakendustesse.“

ARVESTATUD

Rahandusministeerium analüüsis viidatud sätete vajalikkust koostöös

Maksu- ja Tolliametiga ning jõudis seisukohale, et nende jaoks otsest

vajadust tegelikult ei ole. Sellest tulenevalt on need sätted eelnõust

eemaldatud.

Niisamuti ei ole vajadust ka mingi muu alternatiivse lahenduse järele,

sh Justiitsministeeriumi ettepanekule näha ette rakendussäte.

Eemaldatud normidele seega mingit alternatiivset lahendust ei ole

lisatud ning Justiitsministeeriumiga on sellel teemal ka suheldud.

Normitehnilised märkused. ARVESTATUD OSALISELT

Justiitsministeerium tegi dokumentidele normitehnilisi/keelelisi

ettepanekuid ning parandusi, millega enamjaolt on ka arvestatud.

Küll aga jätsime arvestamata Justiitsministeeriumi märkused

seonduvalt sulgude kasutamisega eelnõu tekstis. Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirjas (HÕNTE) on küll öeldud, et sulgude

kasutamist „välditakse“, kuid märgime, et see on üldine

normitehniline suunis, mitte otsene ja ühemõtteline keeld sulgusid

2

kasutada. Seda tõlgendust kinnitab ka tõdemus, et HÕNTE sisaldab

ka expressis verbis keeldusid, st mida konkreetselt „ei tohi“ teha (vt

näiteks HÕNTE § 12, § 18 lõige 3 ja § 53).

Antud eelnõus on tegemist erandliku olukorraga, kus sulgude

kasutamine lihtsustab normi teksti lugemist ja seega suurendab

õigusselgust. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et sulgude

kasutamine Justiitsministeeriumi poolt viidatud normides on

aktsepteeritav.

2 Finantsinspektsio

on

„Kehtivas õiguses ja eelnõus puudub seaduslik alus

Finantsinspektsioonile edastada konfidentsiaalset järelevalvelist teavet

nendele asutustele, mis ei ole nimetatud Finantsinspektsiooni seaduse

(edaspidi FIS) § 54 lõikes 4.“

[…]

„Eelnõus sätestatu eeldab samas nimetatud õiguse olemasolu, sest

eelnõu puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse määrusega, mis

normitehnilise hierarhia kohaselt ei saa muuta seaduses sätestatut.

Eelnevast tulenevalt on vajalik käesoleva eelnõus sätestatu

toimimiseks muuta FIS-s sätestatut, et võimaldada eelnõus ettenähtud

informatsiooni jagamist.“

ARVESTATUD

Eelnõust ning seletuskirjast on eemaldatud viited

Finantsinspektsioonile.