Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus

Austatud haridus- ja teadusminister

Rahandusministeerium kooskõlastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega.

1. Lahendamist vajava probleemina toob VTK välja koolide ebaühtlase

juhtimiskvaliteedi üldhariduses ja selle põhjusena nimetatakse asjaolu, et koolijuhtide

enda sihipärane professionaalne arendamine on väga ebaühtlane ning osa

koolipidajaid ei tegele koolijuhi kompetentside ja töö tulemuslikkuse süstemaatilise

hindamisega.

Kahe peamise lahendusena pakutakse välja: 1) säilitada võimalus tähtajatu töölepingu

alusel töötada, kuid kooli pidajale antakse täiendavad alused koolijuhi töölepingu

lõpetamiseks ning koolijuhi hindamise süsteemi ja kriteeriume täiendatakse

(kohustuslik atesteerimine, ekspertide kaasamine värbamisse); 2) muuta koolijuhtide

töölepingud tähtajalisteks ning täiendada koolijuhi hindamise süsteemi ja kriteeriume

(kohustuslik atesteerimise, ekspertide kaasamine värbamisse). Kokkuvõtvalt

eelistatakse VTK kohaselt teist varianti.

Kehtivate õigusaktidega pole reguleeritud koolijuhtide hindamist, tagasisidestamist

ega atesteerimist. Vastavalt kehtivale põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on kooli

direktori kvalifikatsiooninõuded vähemalt magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses

ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Nagu VTK-s märgitud, kui õppeasutuse pidaja

leiab, et õppeasutuse juht ei vasta nõuetele, siis on tal võimalus lõpetada temaga

tööleping, võttes aluseks vastavad töölepingu seaduse sätted. Õppeasutuse juhi

vastavust oma ametikohale tuleb hinnata neile kehtestatud kvalifikatsiooninõuete

valguses ehk õiguslikud võimalused töölepingu ülesütlemiseks sisuliste probleemide

tõttu on olemas, kuid hetkel ei ole VTK kohaselt süsteemi, mis kohustaks õppeasutuse

pidajatel neid järgima ja vastavalt reageerima.

Teie 26.07.2024 nr 8-1/24/3277;

HTM/24-0793/-1K

Meie 17.09.2024 nr 1.1-11/3451-2

2

VTK-s on märgitud, et nii tähtajatute kui tähtajaliste töölepingutega on võimalik

ühendada koolijuhtide atesteerimist ja arenguhindamist erinevas vormis ning erineva

perioodilisusega, samuti värbamisega seonduv. VTK-s pole kaalutud võimalust

täiendada õigusaktidega koolijuhi hindamise süsteemi ja kriteeriumite (sh VTK-s

pakutud töölepingus kohustusliku tingimuse kehtestamine juhi enesearenguks või

juhtimiskompetentside täiendamiseks, st õppeasutuse juht on kohustatud läbima

perioodiliselt koolitusi või osalema riigi poolt korraldatavates programmides) ilma

töölepingu tähtajalisuse muutmiseta, millisel juhul oleks võimalik ka tähtajatu

töölepinguga töötaja puhul hinnata tema sobivust ametikohale.

Palume kaaluda, kas tähtajatu töösuhe koos pakutud arenguvestluste ning

atesteerimissüsteemiga saaks samamoodi üldhariduskoolide juhtimiskvaliteeti

parandada. Lisaks pole kaalutud varianti, et koolipidaja saaks ise valida, kas

asjakohasem oleks tähtajatu või tähtajaline tööleping, samuti, kas võiks lubada

koolipidajal valida töölepingu tähtaja pikkust.

Kokkuvõtvalt leiame, et koolipidaja autonoomiasse sekkumine peab olema väga

kaalukalt põhjendatud ja riik peab olema seadusandluses ja argumentatsioonis

järjekindel. Lepingute tähtajalisusest loobumisel olid arusaadavad põhjused, mis pole

muutunud. Lepingu vormi ettekirjutuse korduv välja vahetamine ei aita meie arvates

koolijuhtimise kvaliteeti tõsta ja eelistame jätta see vorm vabaks. Tähtajalise lepingu

lõpetamine, kui juhtimisega on probleemid, on veel keerulisem kui tähtajatu. Seepärast

tuleks regulatsioon keskendada välise sekkumise mehhanismile kvaliteedihindamise

alusel.

2. Teretulnud on soov panustada inimestesse (antud juhul koolijuhtide kvaliteeti) uute

hoonete püstitamise asemel. Rahandusministeerium ei saa toetada riigi kulude

suurenemist. Haridus- ja Teadusministeerium peab tagama katte riigieelarves

muudatusega seotud kuludele programmi tegevuse (HS110203) Õpetajate ja

haridusasutuste juhtide arengu toetamine alt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Kutt Kommel 5885 1402

[email protected]

3

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]