Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3577-2 |
Registreeritud | 17.09.2024 |
Sünkroonitud | 19.09.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kliimaministeerium
Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse
muutmise seadus
Austatud kliimaminister
Rahandusministeerium ei kooskõlasta looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse
eelnõud (edaspidi eelnõu), kuna ei ole läbi viidud põhjalikku analüüsi selle kohta, kui suur
võib olla mõju riigieelarvele ja KOVide maamaksu laekumistele. Seletuskirja lk 38 on
märgitud vaid järgmist: „Muudatusel võib olla mõju eelarvele (nii KOVi kui ka riigieelarvele)
riikliku kaitse alla võetavatel aladel kehtima hakkava maamaksusoodustuste, seal makstava
metsatoetuste, võimalike kinnisasjade riigile omandamise tõttu. Nende kulude täpsemad
mahud sõltuvad kaitse alla võetava maal, sh metsamaal, kehtima hakkavatest piirangutest.”
Nii ulatusliku muudatuse puhul peab kindlasti olema tehtud võimalikult põhjalik eelarve
mõjude analüüs, kuid praegu ei ole seda kahjuks üldse analüüsitud. Muudatust tehes tuleb ette
näha ka riigieelarvest vahendid isikutele-omanikele õiglase hüvitise maksmiseks, mis jääb
neil piirangute tõttu saamata. Lisaks, kui piirangutega maalt vähendatakse maamaksu
kohustust, siis tuleks leida võimalus, et maa asukoha KOV saaks need kaotatud tulud tagasi
mõnest muust allikast.
Palume eelnõu edasisel menetlemisel lisaks arvestada järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 punkti 17 sissejuhatavas osas on ilmselt mõeldud looduskaitseseaduse
(edaspidi LKS) § 20 lõiget 1¹ (mitte lõiget 2¹).
2. Eelnõu § 1 punktidega 19, 21 ja 22 antakse otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti
sisaldavate kinnisasjade riigile omandamise puhul Keskkonnaameti peadirektorile.
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) kohaselt korraldab ja otsustab riigivara omandamist
ja võõrandamist riigivara valitseja (ministeerium) ning üldjuhul määrab ta ka
riigivaraga seotud volitatud asutuse õiguste ulatuse. RVS § 4 lõikes 3 on toodud
erandid, mil seaduse alusel võib riigivara valitseja ülesandeid täita ka keegi teine,
seetõttu peaks ühetaolise kohaldamise mõttes antud juhul muutma RVS § 4 lõiget 3,
näiteks nii: “Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab
riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus, maareformi seaduses ja selle alusel
antud määrustes sätestatud juhtudel Maa-amet ning looduskaitseseaduses ja selle
alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Keskkonnaamet.“
Teie 12.08.2024 nr 1-4/24/3855,
KLIM/24-0810/-1K
Meie 17.09.2024 nr 1.1-11/3577-2
2
3. Eelnõu § 1 punkti 18 sissejuhatavas osas on ilmselt mõeldud LKS § 20 lõiget 2¹ (mitte
lõiget 1²).
4. Eelnõu seletuskirja lk 34 on toodud selgitused jahiseaduse § 14 lõike 9 muutmise
kohta, aga eelnõus seda sätet ei ole ja viidatud paragrahv on kehtetu.
5. Küsitav on seletuskirja lk 33-34 toodud järeldus, et JAHIS ei ole andmekogu ja
seepärast puudub vajadus andmekogu asutamise volitusnormi loomiseks ning
andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Avaliku teabe seadus määratleb
andmekoguks riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke
ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete
kogumi, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või
rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Antud juhul on tegemist
korrastatud andmete kogumiga, mida kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete
täitmiseks.
6. Lisaks tuleb täiendada eelnõu seletuskirja punktis 7 kulude ja tulude osa. Seletuskirja
mõjude peatükis kirjeldatakse erinevate nõuete puhul nii vähenevat töökoormust
asutustele kui ka suurenevat töökoormust. Seejuures tulude/kulude peatükk ei kajasta
summaliselt kui suured on rahalised mõjud erinevate töökoormuste muutumisel. Juhul
kui kulud summaarselt suurenevad, tuleb välja tuua, kuidas on planeeritud kulud katta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Helena Lehtis 5860 0704
Helje Päivil 5885 1353
Rando Kängsepp 5982 5053
Agnes Peterson 5885 1301
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|