Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Korrakaitseseaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsus

Austatud justiits- ja digiminister

Rahandusministeerium kooskõlastab korrakaitseseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega.

1) Vastame esiteks VTK-s esitatud küsimustele (lk 77), mille osas on

Rahandusministeeriumi valitsemisalal puutumus.

1.1.Millised korrakaitseorganid kohaldavad riikliku järelevalve läbiviimise käigus

viibimiskeeldu? Kui tihti nad viibimiskeeldu kohaldavad ning kas nad tajuvad

samuti vajadust viibimiskeelu kohaldamise aega pikendada?

Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) kui korrakaitseorgan peab lähtuma

eriseadustest, mis annavad pädevuse korrakaitseseaduses (edaspidi KorS)

sätestatud erimeetmete kohaldamiseks. Riiklikku järelevalvet teostatakse eelkõige

alkoholiseaduse, autoveoseaduse, liiklusseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse

seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel. Viibimiskeelu kohaldamist

lubab tolliseadus, vedelkütuse seadus ja tubakaseadus – seega on MTA ametnikel

väga piiratud võimalused viibimiskeelu kohaldamiseks. Praktikas tuleb

viibimiskeeldu rakendada eelkõige tubakaseaduse alusel müügikoha kontrollimise

käigus, tagamaks kontrolli sujuv läbiviimine (näide: sel ajal ei pruugi olla

otstarbekas lubada kliente müügisaali). Kuivõrd viibimiskeelu kohaldamine leiab

aset pigem erandlikel juhtudel – tavaliselt on need olnud lühiajalised ja ilma vahetu

sunni kasutamiseta –, siis statistika puudub. Praegune 12 tundi on olnud piisav

meede MTA-le, kuid samas võib praktikas tulla ette asjaolusid, kus on vajalik

pikema perioodi kohaldamine. Näiteks kui kaupa ei ole võimalik koheselt üle

lugeda ja fikseerida, siis võiks ühe meetmena ette näha viibimiskeelu kohaldamise,

Teie 24.06.2024 nr 8-3/5025-1,

JUM/24-0682/-1K

Meie 17.09.2024 nr 1.1-11/2961-2

2

tagamaks sündmuskoha puutumatus. Teatud juhtudel saab MTA võtta kauba

tollijärelevalve alla, kuid mitte alati. Seega toetame viibimiskeelu pikendamise

võimalust, kuid eeskätt on küsimus alkoholiseaduse täiendamises kõnealuse

meetmega tubakaseaduse eeskujul – muuhulgas põhjusel, et menetlustoimingute

käigus oleks võimalik hoida eemal asjasse mittepuutuvaid isikuid, kes häirivad

menetlustoimingu läbiviimist või kujutavad menetlustoimingut teostavale

ametnikule otsest ohtu ning nõuda selliste isikute kohest lahkumist vastavalt KorS

§ 44 lg 1 p 1 või p 6.

1.2.Millised on korrakaitseorganite praktilised vajadused kontrolltehingute tegemisel?

Kontrolltehingu regulatsiooni kasutamise õigus tubakaseaduse ja alkoholiseaduse

alusel jõustus 2018. aastal. 2018.-2023. a on koostatud kokku 268 kontrolltehingu

läbiviimise otsust, millest kontrolltehinguid teostati kokku 164 korral ja rikkumisi

avastati 151 korral. Kontrolltehingu lisamine tubakaseadusesse ja

alkoholiseadusesse järelevalvemeetmena oli mõeldud eelkõige olukordadeks, kus:

a) salakaupa pakutakse avalikult internetis müügiks ja sellel tegevusel on ilmselge

kaubanduslik kavatsus; b) ainus järelevalveline võimalus eelnimetatud

kaubanduse puhul on kontrolltehingu tegemine, kuivõrd asjaosaliste tuvastamine

muul moel on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Neist kriteeriumitest MTA

ka lähtub. Siiski näeb MTA, et kohandamaks seadustega loodud „tööriistakasti“

ameti igapäevatöös kerkivate vajadustega, tuleks kiiremas korras täiendada

kontrolltehingu regulatsiooni võimalusega kasutada varinime (võimalik et ka muid

fiktiivseid kasutajatunnuseid) ja variisikut. Samuti tuleks täpsemalt reguleerida

kõnealuse toimingu vormistuslikud küsimused juhtudel, kus ametnik küll suhtleb

müüjaga, kuid tehingut lõpuni viia ei õnnestu ja isik jääb kindlaks tegemata. Lisaks

alkoholiseadusele ja tubakaseadusele oleks vaja sätestada kontrolltehingu

regulatsioon ka kütuse müüjate osas (vedelkütuse seadus), sest paraku on MTA

praktika näidanud, et vähemintensiivsed meetmed ei aita vedelkütuse

ebaseadusliku käitlemise probleeme lahendada. Kokkuvõttes pooldame

kontrolltehingu regulatsiooni ühtlustamist ja selle KorS-i toomist (praegu on see

eriseadustes erimoodi sõnastatud).

1.3.Millistel korrakaitseorganitel on riikliku järelevalve teostamisel vaja õigust heli ja

pilti salvestava jälgimisseadmestiku kasutamiseks? Millistes olukordades ja

millisel eesmärgil see vajalik on?

Toetame pilti ja heli salvestava jälgimisseadmestiku kasutamisega seonduvate

küsimustega seaduse tasemel tegelemist ja regulatsiooni kaasajastamist.

Kindlasti kasutaks MTA protokolli kirjaliku koostamise asemel salvestamist.

Laiemalt on küsimus salvestiste kui tõendite lubatavusest, kusjuures eraldi väärib

märkimist salvestis kui tõend väidetavaid võimuliialdusi käsitlevate

distsiplinaarmenetluste läbiviimisel. Ühtlasi juhime tähelepanu, et KorS-s võiks

olla reguleeritud salvestiste hoiustamise tähtaeg, kui rikkumist ei tuvastata ja kui

rikkumine avastatakse. Kuna tegemist on isikuandmete kaitse teemaga ja võib

puudutada ka kolmandaid isikuid, siis peaks olema selge, kas ja millal tuleks

salvestised kustutada. Kokkuvõttes teeme ettepaneku tõsta see teema kiiremat

korraldamist vajavate teemade juurde, kuna mõned korrakaitseorganid riiklikus

3

järelevalves vormikaameraid juba laialdaselt kasutavad. Toetame vormikaamerate

regulatsiooni kehtestamist KorS-s.

1.4.Millistel korrakaitseorganitel on riikliku järelevalve teostamisel vaja mehitamata

õhusõidukitele paigaldatud jälgimisseadmestikku kasutada? Millistes olukordades

ja millisel eesmärgil see vajalik on?

MTA näeb seonduvalt oma tegevusvaldkonnaga vajadust mehitamata

õhusõidukitele paigaldatava jälgimisseadmestiku järele. MTA seadusejärgne

ülesanne on salakaubaveo tõkestamine ja välispiiril, eelkõige nn rohelisel piiril

oleks jälgimisseadmestikuga varustatud MÕS-ide kasutamine efektiivne

järelevalvemeede.

1.5.Kui sageli on isikud taotlenud korrakaitseorgani poolt õiguspärase tegevusega

tekitatud kahju hüvitamist ja kui sageli need taotlused rahuldatakse?

Kahju hüvitamise nõudeid on esitatud põhiliselt kahju hüvitamiseks, nt on lõhutud

isiku vara riikliku järelevalve käigus. Teine põhiline pöördumine on riikliku

järelevalve käigus tekkinud kulude hüvitamine. Näiteks suunab MTA

salakaubaveo kahtlusega transpordivahendi läbivaatuse tegemiseks tolliasutusse,

kus asub sõiduki läbivalgustusseade ja isik esitab avalduse läbivaatusele

sõitmiseks kulunud kütuse kompenseerimiseks. Kui ametniku käitumises on

esinenud süüline tegevus vara kahjustamisel, siis on kahjunõue hüvitatud; muudel

juhtudel – kui kahjunõue ei ole leidnud tõendamist, vaid tegemist on paljasõnalise

väitega –, on nõue jäetud rahuldamata. Siinjuures on oluline, et MTA poolt

teostatud toimingud on läbi viidud pädevate ametnike poolt oma

teenistusülesandeid täites ja seadust järgides; teisalt – kontrollitoimingute

teostamise riive ei ole olnud sedavõrd intensiivne, et seda saaks pidada

ebaproportsionaalseks või isiku õigusi liialt intensiivselt riivavaks.

Siiski pooldame, et see teema võiks seaduses olla paremini reguleeritud, sest

kehtiv KorS § 83 lg 2 näeb ette ainult vallasasja läbivaatusel hüvitamise, kui seda

asja ei ole võimalik tavapäraselt kasutada. Samas muud kulud, mis tekivad

seonduvalt vallasasja läbivaatusega, kui rikkumist ei avastata – nende hüvitamine

või mittehüvitamine võiks ka olla reguleeritud seaduses (näide: kui isik peab enda

sõidukiga sõitma 100 km edasi-tagasi, kas tal on õigus kütusekulu hüvitamiseks?).

Korrakaitseorgani poolt õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni

tekitamisega seoses tuleb märkida, et VTK-s ei ole seda teemat piisavalt avatud

ega näitlikustatud ning ei ole selge, milliseid juhtumeid see võiks hõlmata ja

millises olukorras peaks riik hakkama kahjusid hüvitama ja millises ulatuses.

1.6.Millistel juhtudel oleks mõistlik korrarikkujalt kahju hüvitamist nõuda?

Korrarikkuja poolt tekitatud kahju hüvitamisega (probleem 16) seoses on

tõenäoliselt mõeldud kitsalt korrakaitseorganile kaasnenud kulusid, KorS-i

muutmisvajadused on kaardistatud ennekõike politsei vajadustest ja

tähelepanekutest lähtudes. Eelnõu koostamisel tuleks täpsustada korrakaitseorgani

kulude liike või olemust.

4

Samas märgime, et kuna osaliselt mõistetakse kulud välja ka süüteomenetluses,

siis on raske piiri tuua. Näitena olgu toodud, et kui isik peetakse kinni

ebaseadusliku kütuse veol, siis võivad tekkida kulud järgneva menetluse

tagamiseks (näide: esineb vajadus kütus maanteel ümber laadida).

1.7.Kas avaliku koha mõiste laiendamine küberruumile on vajalik?

Leiame, et küberruumis aset leidvate rikkumiste tuvastamine ja kogu vastav

teematika vajab rohkem seaduses sisustamist. Kuivõrd tänapäeval on väga

aktuaalne avalike allikate monitooring ja analüüs (OSINT), kus ametnikud ise

loovad kontosid ja vaatavad, mis toimub suhtlusportaalides või kasutavad

automaatseid otsingumootoreid õigusrikkumiste avastamiseks, siis oleks hea, kui

selline tegevus riiklikus järelevalves oleks reguleeritud. Paraku praegu selline

regulatsioon puudub, mistõttu ametiasutused toimetavad nn hallis tsoonis, kus on

väga raske piiritleda, mis on lubatud ja mis mitte. Toetame selle teema püstitamist

ja avaliku koha mõiste laiendamist. MTA huvi on seotud veebi kaudu turustatavate

illegaalsete toodete turustamise tõkestamise vajadusega.

2) Kui muudetakse KorS § 30 lõiget 3 (probleem 7), hõlmates sellega lisaks

dokumentidele ka muus vormis talletatud andmeid (nt videosalvestised), siis võiks

muuta vastavalt ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 75² lg 1 punktis 1 sätestatut (kehtiva

sõnastuse kohaselt on haldusjärelevalve teostajal õigus nõuda järelevalvatavalt

seletusi ja dokumentide esitamist).

3) VTK-s tuuakse välja, et riigile võivad kaasneda kulud näiteks töökoormuse

suurenemisega, koolitusega, arendusele mõeldud kulud (sh püsikulud), kuid samas

tuuakse ka välja, et eelnõu peaks vähendama teatud tööle kuluvat ressurssi. Saame aru,

et tekkivaid kulusid on keeruline hinnata eelnõu koostamise varases faasis, kui siiski

palume välja tuua täpsemalt kulude-tulude analüüsi ühes peatükis kokkuvõtvalt ja ning

planeerida tekkivatele kuludele katteallikas.

4) VTK ei kajasta KorS-i analüüsis sisaldunud ettepanekut (lk 6): „Täpsustada, et isiku

õigus saada korrakaitseorganilt abi ei hõlma õigust nõuda riikliku järelevalve

menetluse algatamist ega õigust nõuda konkreetse riikliku järelevalve meetme

kohaldamist, kui korrakaitseorganil on nende küsimuste otsustamiseks

kaalutlusruum.“

5) VTK ei kajasta KorS-i analüüsis sisaldunud ettepanekut (lk 24), mis võiks olla

õigusselguse ja kaebeõiguse kasutamise seisukohast tervitatav: „Kaaluda vajadust

täpsustada KorS-i riikliku järelevalve meetmete õiguslikku olemust.“

(haldustoimingute eristamine haldusaktidest).

6) Täiendavalt palume tervikuna vaadata KorS-s üle hoiule võetud vallasasja müümise

või hävitamise alused, kuivõrd meie hinnangul on KorS § 53 ebaõnnestunult

sõnastatud – küll aga on üha enam olukordi, kus väärteomenetlust ei peeta

otstarbekaks alustada, kuid keelatud kaup, näiteks e-sigaretid, tuleks hävitada.

Seejuures võiks olla selge alus hävitamaks mittenõuetekohast kaupa, mida ei ole

võimalik valdajale/omanikule tagastada ja teine olukord, kui omanikku ei ole

tuvastatud (ja väärteomenetlust ei ole alustatud). Samuti juhime tähelepanu lõike 1

5

punktis 4 sätestatud tähtajale üks aasta, mis mittenõuetekohast kaupa puudutavas on

selgelt liiga pikk. Ühtlasi palume kaaluda, kas § 53 lg 7 on vajalik, kui otsus asja

hävitamise või riigi omandisse pööramisele suunamise kohta toimetatakse isikule

nagunii kätte (§ 53 lg 6) ja enne lõplikke sammude astumist oodatakse ära vaide

esitamise tähtaeg – miks on vaja pärastpoole saata isikule veel üks teade?

7) Viimastel aastatel on marulise tehnoloogilise arengu tingimustes esile kerkinud

küsimus isikuandmete töötlemise ulatusest ohu ennetamise faasis. Massisikuandmete

töötlemine riikliku järelevalve paremaks sihistamiseks on mõistetav soov, ent vajab

isikuandmete kaitse aspektist kehtiva õigusega võrreldes oluliselt selgemat

regulatsiooni. Mõned algatused selleks on juba tehtud ja debatt ühiskonnas ka

tõusetunud (vt nt https://www.err.ee/1609358409/maksuamet-tahaks-pankadelt-infot-

ettevotete-kontolt-labi-kainud-raha-kohta). Tegemist on olulise teemaga, mis vajab

selget ja läbimõeldud regulatsiooni.

Kuna tegemist on teemaga, mis puudutab pea kõiki erikorrakaitseorganeid, tasub

kaaluda ka ühtse (keskse) regulatsiooni loomist KorS-i. Keskse regulatsiooni loomine

aitaks tagada nii erikorrakaitseorgani tegevuse prognoositavuse ja läbipaistvuse kui ka

ühtse praktika. Keskse regulatsiooni puudumise tõttu killustus praktika nt

kontrollitehingute puhul – probleem, mille lahendamise vajadust VTK-s jaatatakse.

Vajadusele luua selgem ja võimalusel ühtne regulatsioon on viidatud ka

õiguskirjanduses (vt nt M.Mikiver, N.Siitam: „Massisikuandmete sõelumine kui

haldusmenetluse ettevalmistus: õppetunnid Euroopa Kohtu otsusest asjas C-175/20“;

Juridica 7/2023). Palume viidatud teemaga eelnõu väljatöötamisel arvestada.

8) Ohu ennetamise temaatika ei piirdu vaid isikuandmete töötlemise dimensiooniga.

KorS-i väljatöötamisel märgiti, et inspektsiooniline riiklik järelevalve (KorS-i

rakendamise käigus nimetati see ohu ennetamiseks) peaks olema piiratum võrreldes

konkreetse ohukahtluse või ohu korral teostatava järelevalvega (vt KorS-i eelnõu

seletuskirja, nt lk 48). Tegemist on põhimõttelise küsimusega isiku põhiõigustesse ja

-vabadustesse sekkumise lävendist ja ulatusest olukorras, kus puudub igasugune

kahtlus korrarikkumisest. Ka peeti toona põhjendatuks, et inspektsioonilise järelevalve

käigus kohaldatavad meetmed tuleks ette näha pigem igas eriseaduses. Kehtiv õigus

ei näe ette ohu ennetamise meetmeid igas eriseaduses reguleerituna, vaid keskse

regulatsioonina KorS-is. Samas ei nähtu korrakaitseseaduse rakendamise seaduse

seletuskirjast kontseptuaalset analüüsi ohu ennetamise kohta tervikuna. Kehtiv KorS

sätestab ohu ennetamise peamise erisusena ohuprognoosi koostamise vajaduse. Olulisi

põhimõttelisi erinevusi riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise osas seadus

siiski ette ei näe.

VTK-s ei ole ohu ennetamise temaatikat käsitletud, millest saab järeldada, et

ületamatuid probleeme praktikas tekkinud ei ole. Palume siiski Justiitsministeeriumil

kaaluda võimalust analüüsida ohu ennetamise kontseptsiooni tervikuna ja vajadusel

adresseerida teemat vähemalt koostatava eelnõu seletuskirjas.

6

Kokkuvõtvalt palume kaasata MTA eelnõu ettevalmistamisse, eriti probleemides 3

(kontrolltehing), 5 (vormikaamerad) ja 17 (küberruum), kus on tuleb analüüsida igakülgselt

kõiki riikliku järelevalve teostamist käsitlevaid valdkondlikke seaduseid ja teha neis

samaaegselt vajalikud muudatused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Eve-Ly Kübard 5885 1341

[email protected]

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]

Marju Saar 5885 1438

[email protected]

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]