Otsus

Lisa 1 Rakvere Vallavolikogu

22.08.2024 otsusele nr …

Pajulille ja Oja kinnistute Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

1 Lähteülesande koostamise alus

Rakvere Vallavalitsusele 30.05.2024 aastal Plannum OÜ poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek.

2 Planeeritava ala asukoht ja suurus

Planeeritav ala asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille ja Oja katastriüksustel. Planeeritavad katastriüksused

Katastriüksus Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Pajulille 66201:001:0933 46615 m² Maatulundusmaa

Oja 66201:001:0932 105794 m² Maatulundusmaa

Σ152409 m² Planeeritava ala külgnemine järgmiste kinnistutega

Asustusüksus Katastriüksuse tunnus Sihtotstarve

Linna 66204:002:0019 Tootmismaa 95% Transpordimaa 5%

Sooääre 66101:001:0163 Maatulundusmaa 100%

Põlula metskond 185 66201:001:0692 Kaitsealune maa 100%

Vallimäe 66204:002:0544 Maatulundusmaa 100%

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 66201:001:0934 Transpordimaa 100%

Asukohaplaan

Maa-amet geoportaal

3 Detailplaneeringu koostamise eesmärk

2 / 6

Detailplaneeringuga soovitakse Pajulille ja Oja kinnistutel muuta maatulundusmaa sihtotstarve 57% äri- ja/või tootmismaa juhtotstarveks, 28% maatulundusmaaks ja 15% transpordimaaks. Olemasolevad katastriüksused jagatakse 26 krundiks. Neist 24 äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääs, parkimine, haljastus tehnovõrkudega varustatus ja heakord.

4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus

Rakvere Vallavalitsuse hinnangul ei oma eeldatavalt tegevus olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud, kuna: o kavandatav tegevus ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel. Sihtkaitsevööndi nõudeid arvesse

võttes ei mõjutata Taaravainu käpaliste püsielupaika; o sadevee nõuetekohase juhtimine ning reovee kanaliseerimine ei oma eeldatavalt olulist negatiivset mõju

pinnasele ja põhjaveele. o alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase

või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; o planeeringu elluviimisel ei esine eeldatavalt olulist mürataseme ületamist ning häiringuid; o kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju ületava

ebameeldiva lõhnahäiringu teket; o oskuslike võtteid kasutades ei kaasne tegevusega õnnetuste esinemise tõenäosuse kasvu; o Puuduvad muud olulised asjaolud KSH algatamise vajaduseks.

5 Vastavus üldplaneeringule

Detailplaneering teeb ettepaneku Rakvere valla üldplaneeringu kohase maakasutuse muutmiseks. Rakvere valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud 100% maatulundusmaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tahetakse määrata planeeringualale 57% äri- ja/või tootmismaa juhtotstarve, 28% maatulundusmaa ja 15% transpordimaa.

Käesoleva planeeringu maa-alal ei ole kehtivat detailplaneeringut. Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud: o Taaravainu küla, Linna kinnistu maa-ala detailplaneering (Rakvere Vallavalitsus 30.06.2016 korraldus nr 2-

3/165-1); o Taaravainu küla, Mirdimäe katastriüksuse detailplaneering (Rakvere Vallavolikogu 18.08.2010 otsus nr

16);

6 Nõuded detailplaneeringu koostamiseks 6.1 Detailplaneeringu aluskaart

detailplaneeringu koostamise aluskaardiks kasutada kehtivat (vanusega kuni kaks aastat, olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) geodeetilist alusplaani täpsusastmega m 1 : 500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg.

6.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

o lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud krundile, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

o kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; o Juurdepääs mõlemale krundile tagada olemasoleva, riigiteel asuva ristumiskoha kaudu.

3 / 6

6.3 Olemasoleva olukorra analüüs Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal: o planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala); o planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad; o planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; o senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; o olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

6.4 Krundi ehitusõiguse määramine

o krundi kasutamise sihtotstarve äri- ja tootmismaa; o hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 40%. o hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m; o Tootmis- ja ärimaadele planeerida haljasalad, et leevendada võimalikku

tootmistegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju (krundist 20% haljastus, millest 50% kõrghaljastus).

o äri maa-alal hoonete ümbrused tuleb kujundada heakorrastatud haljasalaks. 6.5 Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

o Kavandatavate hoonete puhul tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja keskkonda sobivus, mis vääristaks ümbritsevat linnaruumi ja looduskeskkonda.

o hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m; o katusekalded ja tüüp- määrata planeeringuga; o välisviimistluse materjalid ja värvid- määrata planeeringuga; o kohustuslik ehitusjoon- määrata planeeringuga; o +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga;

6.6 Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

o tähistada jalakäijate/jalgratturite liikumisalad; o tähistada juurdepääsude asukohad krundile, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust

väljasõitude rajamine on keelatud; o liikluskorralduse põhimõtted; o parkimiskorraldus, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv

koos vastava arvutusega. Võtta aluseks Eesti Standardist EVS 843:2016 tulenev parkimisnormatiiv. Parkimine lahendada oma krundil;

o 6.7 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

o olemasoleva olukorra kirjeldus; o planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus

(veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus)

o Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni lahendada vastavalt Rakvere Vesi AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele;

o lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel; o tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad; o tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

6.8 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist: o määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

4 / 6

o määrata kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp(Keelatud on läbipaistmatud piirded, Piirdeaed ei tohi olla üldjuhul kõrgemad kui 2 meetrit. Tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal elamupiirkondades tänavapoolses osas ei tohi piirdeaed olla kõrgem kui 1,5 meetrit.);

o määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute absoluutkõrguste määramine, sademe vee ärajuhtimine).

6.9 Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid. Tule leviku takistamiseks hoonete omavaheline vähim lubatud kaugus peab olema vähemalt 8m. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike- või muude abimeetoditega. Hoonestusala kaugus krundi välisperimeetri piirist minimaalselt 4 m, maantee poolsel krundi piiril kaugus vastavalt Transpordiameti tingimustele.

6.10 Keskkonnatingimuste seadmine

o Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga ning seal toodud järeldustega.

o Määrata jäätmekäitluse korraldamine ning vajadusel muud keskkonnatingimused. o Kinnistud asuvad maaparandussüsteemi maa-alal. Vajaduse korral määrab PTA kooskõlastuse või loa

kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva.

o Arendustegevusel peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste normidele vastav tase. o Rakvere valla aladele ei ole lubatud rajada ettevõtteid, millega käitamisega kaasneb olulises mahus

keskkonnasaastet.

6.11 Krundi hoonestusala piiritlemine Hoonestatavatel kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Kavandatavad ehitusloakohustuslikud hooned peavad paiknema planeeritaval hoonestusalal. Tule leviku takistamiseks hoonete omavaheline vähim lubatud kaugus peab olema vähemalt 8m. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Hoonestusala kaugus krundi välisperimeetri piirist minimaalselt 4 m, maantee poolsel krundi piiril kaugus vastavalt Transpordiameti tingimustele.

6.12 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Pajulille katastriükuse kitsendused ja mõjualad: o Elektrilevi OÜ-le kuulub elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin). Kaitsevööndi koridori laius 20 m. o Ala läbib Tobia peakraavi veekaitsevöönd, ulatusega 10 m. o Kaitsmata põhjaveega ala o Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala). o Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee).

Oja katastriükuse kitsendused ja mõjualad: o Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin). Kaitsevööndi koridori ulatus 50 m. o Ala läbib Tobia peakraavi veekaitsevöönd, ulatusega 10 m. o Alale ulatub maaparandussüsteemi maa-ala. o Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) o III kategooria kaitsealused liigid:

5 / 6

o Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) Orchis militaris (hall käpp) Listera ovata (suur käopõll)

6.13 Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadusest.

6.14 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

6.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kahju hüvitab igakordne krundi omanik.

6.16 Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Rakvere Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.

7 Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised

o Situatsiooniskeem, M 1:10000; o Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 või 1:5000; o Olemasolev olukord M 1:500 või 1:1000; o Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500 või 1:1000; o Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.

8 Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb planeeringus fikseerida.

9 Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Rakvere Vallavalitsusele. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: o Päästeametiga; o Regionaal- ja Põllumajandusministeerium o Transpordiametiga; o Põllumajandus- ja Toiduametiga; o Keskkonnaamet o Tehnovõrkude valdajatega;

6 / 6

o Isikud, kelle õigusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud, sh üle tee paiknevad naaberkinnistute omanikud.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata kooskõlastatav instants, kooskõlastuse asukoht, kooskõlastuse kuupäev, kooskõlastaja nimi ja ametinimi ning märkused.

10 Detailplaneeringu esitamine o Detailplaneering esitada Rakvere Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel kujul bdoc

(joonised pdf ja dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ning ühes eksemplaris paberkandjal. o Planeeringu kaardikihid ja tärkandmed esitada vastavalt Riigihaldusministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (vt ptk 1.1.), st need peavad olema valmis esitamiseks Maa-ametile ja planeeringute andmekogusse PLANK

Koostas: Madis Akel, Planeerimise ja ehitusnõunik, Rakvere Vallavalitsus.

Rakvere valla, Taaravainu küla, Pajulille ja

Oja kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Aruanne

Koostaja: Sandra Schmidt

Rakvere Vallavalitsus,

Keskkonnaspetsialist

Rakvere vald, 2024

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3

1. Asukoht ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................... 5

2. Tegevuse seotus teiste planeerimisdokumentidega ........................................................ 6

3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .......................................... 7

3.1. Maakasutus ................................................................................................................................. 7

3.2. Kaitstavad üksikobjektid, alad ja Natura 2000 alad ............................................................... 8

3.3. Kaitstavad liigid ......................................................................................................................... 8

3.4. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ............................................................................. 8

3.5. Nitraaditundlik ala ..................................................................................................................... 9

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajaduse

määramine ................................................................................................................................. 9

4.1. Mõju maakasutusele ................................................................................................................. 9

4.2. Mõju pinnasele ja põhjaveele, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ......................... 9

Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal. ................................................................................................................................... 9

4.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................... 10

4.4. Mõju pärandkultuuri objektidele ........................................................................................... 11

4.5. Mõju õhu kvaliteedile............................................................................................................... 11

4.6. Jäätmekäitlus ............................................................................................................................ 11

4.7. Mõju inimeste tervisele ja heaolule ......................................................................................... 12

4.8. Õnnetuste esinemise võimalikkus ..................................................................................... 12

4.9. Kumulatiivne ja piiriülene mõju ...................................................................................... 12

5. Eelhinnangu järeldus ..................................................................................................... 13

Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhindamine on koostatud

veel algatamata Rakvere vallas Taaravainu külas asuvatele Pajulille ja Oja kinnistu

detailplaneeringule. Hetkel kehtivast Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale

kavandatud maatulundusmaa juhtotstarve.

Joonis 1. Väljavõte kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. Planeeritav ala on tähistatud

roosa kriips-punkt joonega

Koostamisel oleva Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud äri- ja

tootmise juhtotstarve.

Joonis 2. Väljavõte koostamisel olevast üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. Planeeritav ala

on tähistatud roosa kriips-punkt joonega

Koostatud detailplaneeringu eskiis sisaldab hetkel kehtiva Rakvere valla üldplaneeringu

muutmise ettepanekut muuta maatulundusmaa sihtotstarve muuta 24 äri- ja/või tootmismaa

sihtotstarbeks, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbeks. Anda ehitusõigus 24

põhihoone ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud

kõrgus 12 m. Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju

hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja KSH eelhinnangu juhendist (juhend)

(R.Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt).

PlanS § 2 lõike 3 järgi kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale

keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt

PlanS § 142 lõike 1 punktile 1 on detailplaneering üldplaneeringut muutev, kui taotletakse

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmist. PlanS § 142 lõike 6

kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes KeHJS

§ 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatust ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatud KSH-d ja eelhindamine ei

eelda täiendavate uuringute läbiviimist.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH

algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus lähtudes asjaomaste asutuste

seisukohtadest.

1. Asukoht ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeritav ala asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille

(66201:001:0933) ja Oja (66201:001:0932) katastriüksustel. Planeeringuala suurus kokku on

15,24 ha. Olemasolevad katastriüksused on hoonestamata.

Joonis 3: Maa-ameti kaardirakendus, kitsenduste kaart

21.04.2010 määrusega nr 4 kehtestatud Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale

kavandatud maatulundusmaa juhtotstarve. Rakvere Vallavolikogu algatas 17.10.2018 otsusega

nr 59 Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uue

üldplaneeringu kohaselt on alale ette nähtud äri- ja tootmismaa, mistõttu on koostamisel oleva

üldplaneeringuga planeeringus kavandatav kooskõlas. Arvestades asjaoluga, et uus

üldplaneering ei ole kehtestatud, siis tuleb anda tegevusele eelhinnang võttes arvesse kehtivat

üldplaneeringut.

Eesmärk on moodustada 26 krunti, neist 24 äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega, 1

transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Anda ehitusõigus 24 põhihoone

ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud kõrgus 12 m.

Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine.

Moodustatavate kruntide ligikaudne suurus on 3000 m² kuni ~7200 m² äri- ja tootmismaa

kruntidel, ~ 42800 m² maatulundusmaa krunt ja ~ 22000 m² transpordimaa krunt. Igale äri-

ja/või tootmismaa krundile on kavandatud 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet. Põhihoone kõrgus

kuni 12 m ja korruseid kuni 3.

Arhitektuursed tingimused (katuse harjajoon ja -kalle, välisviimistluse materjalid, piirete

tüübid, ehitusjoon jne) lahendatakse planeeringu käigus.

Võimalikku keskkonnaohtu kujutavat rajatist alale ei kavandata.

Tehnovõrkudest planeeritakse alale veevarustus (ühisveevärk), kanalisatsioon

(ühiskanalisatsioon), soojusvarustus, side ning elekter. Servituutide vajadus piirinaabritega

selgub planeeringu koostamise käigus.

Planeeringuga kavandatakse kokku ca 334 parkimiskohta. Juurdepääs planeeriavale alale on

ette nähtud katastriüksuselt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, planeeritavale alale nähakse ette

transpordimaa sihtotstarbega krunt, millelt on kavandatud ligipääsud planeeritavatele

kruntidele.

Planeeritavate hoonete, tehnovõrkude, teede ja planeeritava parkla alalt tuleb eemaldada

kõrghaljastus

2. Tegevuse seotus teiste planeerimisdokumentidega

Koostamisel on uus Rakvere valla üldplaneering, milles on ette nähtud planeeritavale alale äri-

ja tootmismaa juhtotstarve. Seni kuni koostatav üldplaneering ei ole veel kehtestatud tuleb

arvestada maakonnaplaneeringus välja toodud arengusuundi. Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga käsitletakse Rakvere linna lähivööndis veel lisaks nö vahevööndit,

mille osa on ka Taaravainu küla. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga võetakse eesmärgiks

eelkõige vahevööndi tihendamine. Seega aastaks 2030+ on Rakvere linna vahevöönd

kompaktsem ja tihedam kui seda on tänase käsitluse järgi linna lähivöönd. Linna lähivööndi ja

selle vahevööndi arengu põhimõtteks on linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna

kvaliteedi parendamine. Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb linnade ja teiste suuremate

asulate planeerimisel säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele

seni kõrvale jäänud maid. Oja ja Pajulille katastriüksused on oma paiknemiselt sobivad äri- ja

tootmismaa kavandamiseks, sest paikneb hästi ligipääsetavas kohas ja külgnevale alale on

kehtivas üldplaneeringus ette nähtud perspektiivne ärimaa, kuhu hetkel koostatakse Linna ja

Ringtee 4 kinnistute detailplaneeringut, mis näeb ette samuti tootmis- ja ärimaa.

Lääne-Virumaa oma asukohaga on Eesti suurimate majandus- ja ettevõtluspiirkondade vahetus

läheduses omab võimalust ja potentsiaali ettevõtlusalade arendamiseks, seega on planeeritav

lahendus kooskõlas piirkonna üldiste arengusuundadega.

3. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Maa-ala külgneb põhjakirdest Linna (katastritunnus 66204:002:0019; Tootmismaa 95%,

Transpordimaa 5%), põhjaloodest Sooääre (katastritunnus 66101:001:0163; Maatulundusmaa

100%) läänest Põlula metskond 185 (katastritunnus 66201:001:0692; Kaitsealune maa 100%),

lõunakagust Vallimäe (katastritunnus 66204:002:0544; Maatulundusmaa 100%) ja idast

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (katastritunnus 66201:001:0934; Transpordimaa 100%)

3.1. Maakasutus

Hoonestamata Pajulille ja Oja kinnistutele on plaanis rajada äri- ja tootmismaa krundid, millest

tulenevalt on vaja muuta maakasutuse sihtotstarvet (maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse

äri- ja tootmismaa, transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbeks). Alale kavandatakse

kokku 26 uut krunti. Alale on plaanis rajada kuni 24 põhihoonet ning igale äri- ja tootmismaa

krundile lisaks kuni 2 abihoonet. Põhihoonete kõrgus kuni 12 meetrit. Ala ümbritsevatel

kinnistutel hoonestus puudub. Läänest külgneb ala riigiomandis oleva transpordimaaga (5

Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee). Alale planeeritakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning

soojavarustus, side ja elekter.

Oja kinnistu paikneb osaliselt maaparandussüsteemi Tobia mk (MS 1107540010010001) maa-

alal mille omanik/tellija vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on Põllumajandus- ja

Toiduamet (edaspidi PTA).

Maaparandussüsteemi maa-alale äri- ja tootmishoonete rajamist muu ehitise ehitamisena

(MaaParS § 50) mis tuleb ehitusloa või muu loa (nt keskkonnaluba) andja poolt PTA-ga

kooskõlastada. PTA kooskõlastab või annab loa tegevuseks, kui sellega ei kahjustata

maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab PTA

kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva

maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja

rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise vajadus

sõltub planeeritud tegevuste mastaabist. Rekonstrueerimise korral võib

projekteerimistingimuste taotluse esitada ning uurimistööd ja vajadusel rekonstrueerimistööd

võib teha enne muu ehitise ehitusloa taotlemist, selle ajal või pärast seda, aga tuleb arvestada,

et muu ehitise ehitamisega võib alustada alles peale rekonstrueeritud maaparandusehitistele

PTA poolt kasutusloa väljastamist ning detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala

maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist (MaaParS § 31 lg 1, § 54).

3.2. Kaitstavad üksikobjektid, alad ja Natura 2000 alad

Planeeringualale (Oja kinnistule, läänesuunal) jääb Taaravainu käpaliste püsielupaiga

sihtkaitsevöönd (KLO3101454) ja vahetult üle transpordimaa idasuunal linnulennult ca 32,8

meetrit jääb samuti Taaravainu käpaliste püsielupaik (KLO3101454). Linnulennult ca 518,66

meetri kaugusele jääb Rakvere tammiku maastikukaitseala (KLO1000102) ja ca 618,24 meetri

kaugusele jääb Rakvere Rahvapark ehk Rakvere mõisa park (KLO1200166).

Lähimad Natura 2000 alad jäävad planeeringualast linnulennult ca 4,18 km (Mädapea

loodusala; RAH0000366), ca 7,75 km (Vinni-Pajusti loodusala; RAH0000369), ca 7,87 km

(Mõdriku-Roela loodusala; RAH0000370), ca 11,05 km (Neeruti loodusala; RAH0000359) ja

11,32 km (Porkuni loodusala; RAH0000374) kaugusele. Ohepalu linnuala (RAH000088) jääb

planeeringualast linnulennult ca 19,6 km kaugusele.

3.3. Kaitstavad liigid

Planeeringualale jäävad II kategooria kaitsealused liigid: Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking; KLO9315858), Ophrys insectifera (kärbesõis; KLO9337169); Pedicularis sceptrum-

carolinum (kuninga-kuuskjalg; KLO9319919)

Planeeringualale jäävad III kategooria kaitsealused liigid: Orchis militaris (hall käpp;

KLO9322394), Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat; KLO9322385), Neottia nidus-avis

(pruunikas pesajuur; KLO9322347), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel; KLO9322378);

Listera ovata (suur käopõll; KLO9342806), Epipactis palustris (soo-neiuvaip; KLO9319908),

Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp; KLO9319864)

3.4. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Planeeringuala jääb ca 842,95 meetri kaugusele Pariisi tuled OÜ (C-kategooria, ohuala raadius

25 meetrit) ja ca 1,16 ja 1,82 km kaugusele Olerex AS Rakvere teenindusjaam-tanklad (C-

kategooria, ohuala meetrit 436 m). AS Maag Eesti Rakvere tootmisüksus jääb planeeringualast

linnulennult ca 4,1 km kaugusele (C-kategooria, ohuala raadius 1000 meetrit).

3.5. Nitraaditundlik ala

Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001).

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal on kaitse-eeskirjaga kehtestatud

kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Oja ja

Pajulille katastriüksused asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajaduse

määramine

4.1. Mõju maakasutusele

Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on tegemist 100 % maatulundusmaaga. Kuna tegemist ei

ole haritava põllumaaga ega majandatava metsamaaga, siis maakasutusele otsene mõju puudub.

Kaitsealuste liikide kaitseks on planeeritud alale osaliselt jätta maatulundusmaa sihtotstarve.

Arvestades, et ala asub Tobia mk (MS 1107540010010001) maaparandussüsteemi maa-alal,

siis ehitusloa andja kohustus on see enne väljaandmist PTA-ga kooskõlastada (vt. p 3.2.). PTA

poolt määratud tingimuste täitmisel ei oma detailplaneeringu kehtestamine eeldatavalt olulist

negatiivset mõju maakasutusele.

4.2. Mõju pinnasele ja põhjaveele, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal.

Otsene mõju on ehitise alla jäävale pinnasele. Mõju avaldub ehitusaladele ehitustööde käigus

ning on lokaalne. Ala visuaalne ilme muutub. Eeldatavalt ei toimu saasteainete heidet

pinnasesse ega põhjavette. Tööde teostamisel tuleb jälgida tehnika korrasolekut, masinad

peavad olema läbinud tehnilise ülevaatuse ning olema lekkekindlad. Igasuguse lekke puhul

tuleb reostus koheselt likvideerida. Vältida tuleb ohtlike ainete kandumist

kuivenduskraavidesse. Tobia peakraavi puhul on arvestatud veekaitsevööndiga 20 meetrit.

Tegevuse piirangud veekaitsevööndis on loetletud veeseaduse §-s 119. Maaparandussüsteemi

hoiuks on veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsasrinde raie.

Ohtlike ainetega saastunud pinnas või absorbent tuleb üle anda vastavat keskkonnaluba või

keskkonnakompleksluba omavale ettevõtjale. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke

üldjuhul minimaalne.

Alale ei planeerita keskkonnaohtlike objekte. Hoonete kasutamisel tekkiv reovesi suunatakse

ühiskanalisatsiooni. Sademevee käitlemisel tuleb vältida selle reostumist ning eelistada

lahendust, mis võimaldab sademeveest vabaneda selle tekkekohas. Tuleb kasutada

looduslähedasi lahendusi. (VeeS § 129 lg 1 ja lg 3). Detailplaneeringu algatamise taotluses

nähakse planeeringualale ette rajada rohealad. Rohealasid tuleks kasutada reostumata

sademevee immutamiseks. Sademevee ärajuhtimiseks maaparandussüsteemi tuleb küsida PTA

kooskõlastus. Kooskõlastuse saamisel lähtuda Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused1“. Peale planeeringuala elluviimist nõuetekohaselt olulist mõju pinnasele ja

põhjaveele ette ei nähta.

Detailplaneeringualal ei ole teadaolevaid keskkonda saastavaid jääkreostuse objekte. Kui

planeeringu elluviimisel ehituskäigus selgub, et alal on jääkreostust, tuleb ehitustegevus

peatada ning reostus likvideerida vastavalt nõuetele enne ehitustööde jätkamist.

Hoonete küttelahenduse süsteemi täpsem valik selgub edasise planeerimise käigus. Ehitustööde

käigus võib esineda müra, mille mõju ei ole oluline, kuna töid teostatakse päevasel ajal,

eeldatavalt 8 tundi päevas. Häiringute ärahoidmiseks tuleb lähtuda sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Häiringute ilmnemisel tuleb kasutusele võtta müra

vähendavad meetmed.

Vibratsioon võib esineda ehitustööde käigus, kuid see on lühiajaline.

Praeguseks ei ole teada täpne inimeste hulk, transpordivoogude suurus ega muud asjaolud,

millest oleneb tekkivate saasteainete nomenklatuur ja hulk. Planeeringualale kavandatakse

eeldatavalt tänavavalgustus. Tänavavalgustus on inimese ohutuse tagamiseks planeeringualal

oluline.

Kiirgust planeeringualal ega planeeringu elluviimisel ette näha ei ole. Lõhnahäiring võib

kaasneda ehitustööde teostamisel masinate töötamisel või kütuse laadimisel, mis on lühiajaline.

Olulist lõhnahäiringut tegevusega ei kaasne.

4.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringualale ja selle vahetusse lähedusse jäävad II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid

(Taaravainu käpaliste püsielupaik, kaitseala valitseja on Keskkonnaamet). Tegemist on

sihtkaitsevööndiga, kus kehtivad looduskaitseseaduse § 30 nõuded. Taaravainu käpaliste

püsielupaika ei planeerita ehitisi ega rajatisi, ala jääb maatulundusmaa sihtotstarbega.

Ehitustööde käigus ning hilisemal kasutamisel tuleb vältida sõidukite sattumist

sihtkatsevööndisse. Järgides seadusest tulenevaid nõudeid ei ole ette näha planeeringu

elluviimisel ja hilisemal kasutamisel olulist negatiivset mõju Taaravainu käpaliste

püsielupaigale.

4.4. Mõju pärandkultuuri objektidele

Planeeringualal ega selle ümbruses ei ole pärandkultuuri objekte, mida planeeringulahenduse

elluviimine võiks mõjutada.

4.5. Mõju õhu kvaliteedile

Mõju õhukvaliteedile saab avalduda ehitustööde käigus masinate töötamisel (kütuse

põletamisel) ning kütuse laadimisel, kuna tegevusega kaasneb vähesel määral saasteainete

paiskumist välisõhku. Lisaks võib kütuse laadimisel esineda lõhnahäiringuid, mis on

lühiajalised ning mis ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele olulist mõju. Ehitustööde

käigus võib esineda ka tolmu levikut (k.a. peenosakesed). Tolmu leviku tõkestamiseks tuleb

tolmavat ala vajadusel kasta. Kaevetööde käigus saadud pinnase ladustamisel tuleks võimalusel

vältida ladustamist väga tuulise ilmaga. Enne tööde alustamist tuleb veenduda, et tehnika oleks

läbinud tehnilise ülevaatuse. Alale ei planeerita keskkonnaohtliku ehitisi või rajatisi kus

toimuks põletamist või selliste kemikaalide kasutamist, mis oma omaduselt mõjutaks

atmosfääriõhku.

Ehitustööde lõppedes ning planeeringuala hilisemal kasutamisel olulist keskkonna ohtu näha ei

ole.

4.6. Jäätmekäitlus

Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja (tööde

teostaja) peab rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,

korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat

keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Jäätmete käitlemise (sh

kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Rakvere Vallavolikogu poolt

kehtestatud „Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Planeeringuala elluviimisel tuleb

alal koguda liigiti vähemalt segaolmejäätmed, paber ja papp, pakendjäätmed ning biolagunevad

jäätmed.

4.7. Mõju inimeste tervisele ja heaolule

Inimese tervise kaitsmiseks on kehtestatud nõuded nii müra, õhusaaste kui veesaaste tasemetel.

Kui kehtivaid nõudeid on täidetud, siis inimese tervist mõjutavat keskkonnamõju ette näha ei

ole.

Vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu ja täpsustatud

nõuded“ tuleb hinnata vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna mõjusid ümbruskonnale.

Ehitustöödel võib esineda müra ja vibratsiooni, kuid see on lühiajaliselt päevasel ajal.

Valgusreostus tekib valgustusest, kuid olulist negatiivset mõju ümbruskonnale ette näha ei ole.

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist soojuse, kiirguse ega lõhna häiringuid.

Heakorra põhimõtted tuleb täpsustada edasise planeerimise käigus järgides Rakvere valla

heakorraeeskirja ning jäätmehoolduseeskirja.

4.8. Õnnetuste esinemise võimalikkus

Oskuslike võtteid kasutades ei ole olulist õnnetuste esinemist planeeringu elluviimisel ette

näha.

4.9.Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Oluline kumulatiivne ja piiriülene mõju puudub.

5. Eelhinnangu järeldus

Rakvere Vallavalitsuse hinnangul ei oma eeldatavalt tegevus olulist keskkonnamõju ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud, kuna:

 kavandatav tegevus ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel.

Sihtkaitsevööndi nõudeid arvesse võttes ei mõjutata Taaravainu käpaliste püsielupaika;

 sadevee nõuetekohase juhtimine ning reovee kanaliseerimine ei oma eeldatavalt olulist

negatiivset mõju pinnasele ja põhjaveele.

 alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole

eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

majandustegevusele;

 planeeringu elluviimisel ei esine eeldatavalt olulist mürataseme ületamist ning

häiringuid;

 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

 oskuslike võtteid kasutades ei kaasne tegevusega õnnetuste esinemise tõenäosuse kasvu;

 Puuduvad muud olulised asjaolud KSH algatamise vajaduseks.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rakvere Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

44305, Lääne-Viru maakond,

Rakvere vald, Sõmeru alevik

Teie 09.08.2024 nr 7-2/68-2

Meie 17.09.2024 nr 7.2-2/24/14063-2

Seisukohtade väljastamine Pajulille ja Oja

kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

Olete küsinud meie seisukohta Rakvere valla Taaravainu küla Pajulille ja Oja kinnistute

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 66201:001:0933 ja 66201:001:0932, edaspidi

planeering) lähteseisukohtadele ning KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule. Planeeringut ei ole

algatatud.

Planeeringuga soovitakse muuta Pajulille ja Oja kinnistutel maatulundusmaa sihtotstarve 57% äri-

ja/või tootmismaa juhtotstarbeks, 28% maatulundusmaaks ja 15% transpordimaaks. Olemasolevad

katastriüksused jagatakse 26 krundiks, millest 24 äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega, 1

transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringuga lahendatakse juurdepääs,

parkimine, haljastus ja heakord ning tehnovõrkudega varustatus.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (edaspidi riigitee) km 172,86-

173,11. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4964 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Planeeringuala olemasolevale maakasutusele (maatulundusmaa, ristumiskoha ööpäevane

pöördeliiklussagedus < 20 sõidukit) on tagatud juurdepääs riigitee km 172,892 ristumiskohalt.

Planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerimisega kaasneb ristumiskoha ööpäevase

liiklussageduse kasv > 20 sõidukit ning vajalik on olemasoleva ristumiskoha ümberehitamine

ristmikuks. Vastavalt normide Lisa 1 tabelile 17 on antud asukohas lubatud ristmike vähim

vahekaugus 500 m. Tulenevalt sellest, et teisel pool riigiteed km 172,952 asub Linnuse ristmik

(riigiteede nr 5 ja nr 17202 ristmik), ei ole võimalik riigitee km 172,892 ristumiskoha

ümberehitamine äri- ja tootmismaad teenindavaks ristmikuks.

Juurdepääsu kavandamiseks planeeringualale on järgmised võimalused.

1.1. Riigitee km 172,952 Linnuse ristmiku ümberehitamine ringristmikuks, kust tagatakse

juurdepääs ka planeeringualale.

1.2. Planeeringualale tagatakse juurdepääs riigitee km 172,55/172,589 ringristmikult

(Taaravainu ring) läbi Ringtee 4 (katastritunnus 66204:002:1483) ning Linna

(katastritunnus 66204:002:0019) katastriüksuste.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Kavandada riigitee km 172,952 ristumiskoha likvideerimine ja luua eeldused meie kirja

2 (3)

punktide 1.1 või 1.2 elluviimiseks. Näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega

teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning

ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning planeeringu ruumiline lahendus siduda

koostamisel oleva Linna (katastritunnus 66204:002:0019) ja Ringtee 4 (katastritunnus

66204:002:1483) kinnistute detailplaneeringu lahendusega.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ringristmiku nähtavused vastavalt normide lisa 2

joonisele 9. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed (sh riigitee

ringristmik) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes

hoone või rajatise ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, tehnorajatis

jms) kaugused riigitee katte servast.

3 (3)

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigitee ristmiku ehitamiseks tuleb taotleda meie käest

[email protected] nõuded.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Meil ei ole vastuväiteid KSH algatamata jätmisele.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Lisa 1 - Pajulille ja Oja kinnistute lähteseisukohad DP koostamiseks

2. Lisa 2 - Pajulille ja Oja kinnistute DP KSH eelhinnang

3. lahendusskeem

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Orchis militaris (hall käpp)

Orchis militaris (hall käpp)

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)

Listera ovata (suur käopõll)

Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)

Orobanche bartlingii (põdrajuure-soomukas)

Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)

66201:001:0933 Pajulille

Maatulundusmaa 100%

66201:001:0932 Oja

Maatulundusmaa 100%

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

18

19

20

16

17 14

15

24

23

21

22

25

26

Tob ia

pe ak

raa vi u

us as

uk oh

t

Tobia peakraavi uus asukoht

14,0

14,0

20,0

50,0

10,0

20,0

2,0

4,0

4,0

8,0

50,0

60,0

Rakvere vald Oja ja Pajulille katastriüksuste detailplaneeringu lahendusskeem. M 1:1000

LAHENDUSSKEEM

Juurdepääs krundile

1 Pos. number

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Kraavi veekaitsevöönd

Planeeritud krundipiir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud haljasala

Planeeritud kõrghaljastuse illustreeriv asukoht

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Planeeritud autoliikluse ala

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse nimetus

Katastriüksuse tunnus

Katastriüksuse sihtotstarve

Maaparandussüsteemi maa-ala piir

Planeeritud tulemüür

66201:001:0933 Pajulille

Maatulundusmaa 100%

Teekaitsevöönd

Märkused: Alusena on kasutatud Guvana Disain OÜ poolt koostatud geodeetilist alusplaani, töö nr: G_866_24, aprill 2024.

1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, EH2000 Euroopa kõrgussüsteem. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga aprill 2024 a. ja on informatiivsed; 3. Lähtepunktid rajatud Trimble GNSS R8-ga mõõdistatud Trimble S5-ga.

SIHTOTSTARVE % KAT.ÜKSUSE LIIKIDES

MAAPEALNE HOONETE EHITISE-

ALUNE PINDALAMEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n MAA-ALUNE

HOONETE EHITISE- ALUNE PINDALA

Krundi ehitusõigus

Plan. parkimiskohtade arv õues

Plan. parkimiskohtade arv hoones

m²

1 Ä ja/või T 0-100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

2 Ä ja/või T 0-100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

26 M100%

- -

- -

-

- - -

m²

3 Ä ja/või T 0-100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

4 Ä ja/või T 0-100% 12 m

3 1200 1+2

3000 23

m²

5 Ä ja/või T 0-100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

6 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

7 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

8 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

9 Ä ja/või T 100%

12 m 3

2886 1+2

7214 55 m²

10 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1656 1+2

4140 32

m²

11 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1680 1+2

4200 32

m²

12 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1680 1+2

4200 32

m²

13 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1596 1+2

3990 31

m²

14 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1364 1+2

3410 26

m²

15 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1259 1+2

3147 24

m²

22 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

21 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1376 1+2

3441 26

m²

23 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1635 1+2

4087 31 m²

24 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1767 1+2

4417 34

m²

20 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1373 1+2

3432 26

m²

19 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1200 1+2

3000 23

m²

18 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1495 1+2

3738 29

m²

17 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1386 1+2

3465 26

m²

16 Ä ja/või T 100%

12 m 3

1833 1+2

4583 35

Maatulundusmaa

Äri- ja/või tootmismaa

Maakasutuse sihtotstarve:

** Parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks, et 1/3 ulatuses on suletud brutopinnast äri kasutusotstarve ja 2/3 on tootmise/lao kasutusotstarve. Parkimiskohtade arv on orienteeruv ja täpsustub edasistes etappides.

III kategooria kaitsealune liik

m²

25 L 100%

- -

- -

-

- - -