Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu ja selle lähitänavate detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõule arvamuse küsimine

Lisa 2
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ….2024
otsuse nr ….juurde


Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistule (katastritunnus 63801:001:1199) ja selle lähiümbruse tänavate detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Osapooled
Planeeringust huvitatud isik on OG Elektra AS., kellele kuulub Uus tn 20a kinnistu ja seal paiknev toidupood. Tänavad kuuluvad vallale.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood 77000234; Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond,87701).

Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord
OG Elektra AS soovib algatada detailplaneeringu Uus tn 20a, Pärnu-Jaagupi alevis (katastritunnus 63801:001:1199, suurusega 2389m², ärimaa 100%). Põhja-Pärnumaa vallavalitsus lisas juurde kinnistuga piirnevad tänavad.
Maa-ala suurus on ligikaudu 3155m²

DP koostamise eesmärk on laiendada olemasolevat kauplust.
Olemasolev olukord
Olemasoleva kaupluse rajamiseks on varem koostatud Uus tn 20 a detailplaneering, mis kehtestati 2018 aastal.

Olemasolev kinnistu (pindalaga 1700m²) laienes juurde ostetud maaüksuse arvelt ja sellel osal puudus detailplaneering. Kuna kauplust soovitakse laiendada rohkem, kui 33% esialgsest mahust, siis on detailplaneering Pärnu-Jaagupi alevis kohustuslik.
Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub olemasolev detailplaneering kehtetuks.

Pärnu maakonna planeeringus on tegemist piirkondliku keskusega (Pärnu-Jaagupi alev), mis on piirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Pärnu-Jaagupi alevi puhul on oluline asula tähtsus Via Baltica arengukoridoris töökohtade pakkujana, olles nii Põhja-Pärnumaa majandusruumi kui ka lokaalse pendelrände keskuseks.
Ühtlasi on Pärnu-Jaagupi ka maaline keskuskant.
Maakonnaplaneeringus on antud asustuse suunamise üldised põhimõtted:
• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada
• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades
• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede… ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid
Pärnu-Jaagupi alev on ka linnalise asutusega ala, kus elab vähemalt 500 elanikku ning hoonete vaheline vahekaugus on väiksem kui 200m. Selle ala sees on ta määratud ka tiheasutusalaks, kus väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri, miljööd ja ajaloolist ehituspärandit ning uue hoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seades eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase.
Hetkel kehtiva Halinga valla üldplaneeringuga ja ka koostatava Põhja-Pärnumaa üldplaneeringuga on Pärnu-Jaagupi alevis asuv detailplaneeringuala tiheasutusalas.
Pärnu maakonnaplaneeringus jääb Pärnu-Jaagupi piirkond A33 Pärnu-Jaagupi väärtusliku maastiku alale:
• Maa sihtotstarbe muutmisel säilitada maastikumuster
• Hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente
• Uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused, sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega.
Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus on maa osaliselt perspektiivne tootmismaa (lillatriibuline) ja osaliselt elamumaa (kollane).

Joonis 1. Väljavõte Halinga valla üldplaneeringust.

Koostamisel olevas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on juhtotstarbeks äri-ja teenindusettevõtte maa (tumeroosa) ja segahoonestusala (heleroosa), mis juba arvestab seda, et piirkonnas võiks olla ka ärihooneid. Seetõttu detailplaneering uue üldplaneeringuga vastuolus ei ole, aga üldplaneering ei ole veel kehtestatud. Selleni võib minna veel aega.


Joonis 2.Väljavõte Põhja-Pärnumaa üldplaneeringust
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta praegu kehtiva Halinga valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvet , kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu protsess alles käib, kus sarnane ettepanek on tehtud. Äri ja kaubandus on kindlasti keskkonnasõbralikum kui perspektiivne tootmismaa.
Kinnistutel põhjustavad kitsendusi (joonis 3):
- elektriga seotud kitsendused (lilla ruudutus);
- siderajatiste kaitsevööndid (oranž viirutus).

Joonis 3. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)
Võimalikud keskkonnamõjud
Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele
Natura võrgustiku alasid lähiümbruses ei asu.
Kinnistust ca 200 m kaugusel asub üldplaneeringukohane riigile kuuluv kaitsemetsa ala, mis on ette nähtud asula kaitsmiseks Via Baltica trassilt tuleva liiklusmüra eest.
Tänaseks on seal siiski tehtud ulatuslikku lageraiet, mis on registreeritud ajavahemikus mai 2017-juuni 2019.
Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitsealad ja vääriselupaigad:
KLO1200051 Halinga põlispuude grupp, Tõrdu külas – ca 2 km kaugusel edelas.
KLO9300274 III kategooria kaitsealused taimed Kodesma külas - 1,2 km kaugusel loodes.
Maima raba oma kaitsealuste liikidega asub 3km kaugusel.
VEP210949 - 1 km kaugusel
Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ja selle lähiümbruses ei asu.
Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele.
Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.03.2022 määruse nr 4 „Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringuala piirneb munitsipaalomandis olevate Soo ja Uue tänavaga. Liikluskoormus on kõnealusel teel aastatega samaks jäänud, kaupluse sellises mahus laiendamisega seda ka suurenemas ei prognoosita.
Kaupluse puhul ei ole müra nii suure tähtsusega kui elamute puhul.
Kogu Pärnu-Jaagupi alev asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, seetõttu ka planeeringu ala. Planeeringuala on hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama sellega, et reoveed tuleb juhtida alevi reovee võrku, mis tagab keskkonnamõju puudumise ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele ei ole ette näha. Kaupluse laiendamisega ei ole reoveekoguse suurenemist ette näha
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Ehitustööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju.
Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Tallinn-Pärnu-Ikla mnt läheduses järgida igasuguse maakasutuse muudatuse ja ehitustegevuse puhul Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringus "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0" sätestatud tingimusi.
Nimetatud teemaplaneeringu kohaselt on trassikoridoris soovitatav vältida sotsiaalobjektide või uute elamute kavandamist. Nende planeerimisel tagada müra jms keskkonnasaaste arvestamine objekti ehitaja poolt kasutades insenertehnilisi meetmeid (mürasumutavad seina, akna jne konstruktsioonid, arendaja poolt rajatavad müratõkked vms) või näha ette tee ja hoonestuse vahele täiendav haljastus. Detailplaneeringutes, kus elamu või elamud või müratundlikud sotsiaalfunktsiooniga hooned nähakse ette uuele teele lähemale kui 300 m, tuleb läbi viia müraprognoos ja planeeringud/projektid kooskõlastada Maanteeameti (hetkel Transpordiamet) ja Terviseametiga. Tegemist ei ole elu- ega sotsiaalobjektiga, seetõttu müraprognoosi vajalikkust ei näe.
Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.
Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi.
Mõju kultuuriväärtusetele
Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim ehitismälestis asub ca 50m kaugusel – Pärnu-Jaagupi kirik (registrikood 16628) koos kirikuaiaga (registrikood 16629) ja selle piirdemüüriga (registrikood 16630).
Pärnu-Jaagupi kalmistu (registrikoodiga 8306) jääb linnu-lennult 150m kaugusele, teed mööda ca 250m kaugusele. Kultuuriväärtusi eraldab planeeringualast väikeelamute rajoon.
Planeeringuala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.
Visuaalne mõju
Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid.
Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju
Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus moodustab kõrvalolevate hoonetega sünergia ja negatiivset mõju teadaolevalt ei teki;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
5. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6. Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.
Eelnevast lähtuvalt teeb Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.
Eelhinnangu koostaja on Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.



Uus tn 20a kinnistu detailplaneeringu algatamine Pärnu-Jaagupi alevis (sinise joonega piiratud). Uus planeering hõlmab terve varem kehtestatud planeeringuala (punase joonega piiratud).

Lisa1
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu…otsuse nr ….juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS
Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu detailplaneering
2. KOOSTAMISE KORRALDAJA
HUVITATUD ISIK: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus
ALGATAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus
KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS
Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib PlanS §125 lõike 1 punkt 2 alusel (alevites ehitusloakohustusliku hoone laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust)
4. PLANEERITAVA ALA ULATUS
63801:001:1199 Uus tn 20a, Pärnu-Jaagupi alev
Sihtotstarve: ärimaa 100%; 2389m²
PLANEERINGUALA SUURUS : ca 3155m²

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada olemasolevat kauplusehoonet.
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus on planeeringualal tegemist perspektiivse tootmismaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus on ca 5830 m², millest antud kinnistule jääb ca 1400m², ehk siis 24% ) ja elamumaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus kinnistul on 989 m², ehk siis alla 1%).
Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve ärimaa ja väikeses osas segahoonestusala.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED
1. Kinnistute piire ei muudeta
2. Määrata kruntide hoonestusala.
3. Määrata kruntide ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala.
4. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused.
5. Vajadusel seada kruntidele tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.
6. Kavandada kruntide veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.
7. Kavandada kruntidel tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad
8. Kavandada kruntide elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.
9. Kavandada kruntidele planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.
10. Kui kruntidele planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.
11. Vajadusel määrata kruntidelt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.
12. Määrata parkimise põhimõtted kruntidel.
13. Määrata kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted.
14. Määrata servituutide vajadus ja asukohad.
15. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujade ja kaitsevööndite ulatus.
16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused.
17. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL
ARVESTADA:
1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74.
2. Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0".
3. Kehtiva Halinga valla üldplaneeringuga kehtestatud 31.10.2012halinga Vallavolikogu määrusega nr22
4. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 ja eelnõu avalikul väljapanekul saabunud ettepanekutega täpsustatud aprillis 2022.
GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Uus 20a kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.07.2018 korraldus nr 279.
8. ERITINGIMUSED JA PIIRANGUD
1. Planeeringualal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliin ja õhuliinid ning nende kaitsevööndid, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.
2. Planeeringualal asuvad veel ELA102 (ELASA) valguskaablid koos oma kaitsevöönditega ja maismaal asuvad sidetrassid koos oma kaitsevöönditega, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel samuti arvestada.
3. Planeeritav ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal
4. Detailplaneeringu ala jääb ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda (ÜVK ala)
9. UURINGUD
• Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada
10. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED
1. SIHTOTSTARVE: Uus 20a (ärimaa). Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid.
2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1 põhihoone ja 1 abihoone.
3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi (max 956m² - 40% krundi pindalast).
4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).
5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3
6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 3 korrust elamul ja 1 korrus abihoonel.
7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 11 m olemasolevast maapinnast.
8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.
9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.
10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt olemasoleva hoonele või piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm).
11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, puid jm).
12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele.
13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.
14. LAMMUTATAVAD EHITISED: lammutamisele kuuluvad hooned puuduvad.
15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga.
16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga.
17. JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva Uus tänav L1 ning Soo tänavaga. Põhjas asub Pärnu mnt 41/45/Uus tn22/Kirikumõisa kinnistu (62701:003:0006) ja läänes Uus tn 20 (63801:001:1198) ning Soo tn 2 (62701:003:0032) kinnistud. Juurdepääsud lahendada valla tänavaid kasutades.
18. TÄNAVAD/TEED: jäävad olemasolevad, uusi tänavaid ei planeerita.
19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul vastavalt parkimisnormatiividele.
20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile.
Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari. Haljastuse osakaal krundist 15%, s.h kõrghaljastus vähemalt 10%.
11. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: ühendada alevi ühisveevärgi võrguga. Tehnilised tingimused AS MAKO.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas on osaline sademevee kanalisatsioon ja kraavitus, lahendada detailplaneeringuga.
ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, kaugküte)
TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga.
MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.
12. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED:
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
• Päästeamet
• Transpordiamet (VIA Baltica trassikoridor)
KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada):
• AS MAKO
• Elektrilevi OÜ
• Telia Eesti AS
• Soo 2 omanikud
• Pärnu mnt 41/45/Uus tn22/Kirikumõisa kinnistu Vihtra tee 1a omanikud
• Uus tn 39, 41 ja 43 omanikud
•
13. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.
Alates 01.09.2022 kehtiv uus planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
(https://planeerimine.ee/digi/plank/plank-juhendid/planeeringute-vormistamise-juhend-alates-1-novembrist-2022-kehtestatud-planeeringutele/)
Planeeringu vormistatavad osad on:
◦ seletuskiri;
◦ joonised, mis koosnevad
▪ esituskujudest ja
▪ digitaalsetest kihtidest;
• Alusandmed
• Planeeringulahenduse ruumiandmed
• Teised esitamiseks vajalikud andmed
◦ planeeringu juurde kuuluvad lisad.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
• Seletuskiri
• Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
• Asendiskeem
• Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega)
• Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise joonisega)
• Tehnovõrkude joonis
• Planeeringulahenduse illustratsioon
• Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)
• Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse (PLANK) esitatavatele nõuetele.
14. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS
ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis
AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA
- 1 eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf formaadis
- lisad (kogutud originaaldokumendid)
KEHTESTAMISEKS
• 1 eksemplar paberkandjal
• Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks
15. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA
DP algatamine
oktoober 2024
16.
Eskiislahenduse koostamine
Oktoober-detsember 2024
17.
DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)
Detsember-jaanuar 2024
18.
DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
Jaanuar-märts 2024
19.
DP vastuvõtmine
Aprill-mai 2024

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek
Mai-juuni 2024

DP korrigeerimine (vajadusel)
Juuli-august 2024

DP kehtestamine
August-september 2024
Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Detailplaneeringu lähteseisukohad koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

EELNÕU
Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu ja selle lähitänavate
detailplaneeringu algatamine

OG Elektra AS teeb ettepaneku algatada Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a (katastritunnus 63801:001:1199, ärimaa 100%, suurus 2389m²) kinnistu detailplaneering.
Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada olemasolevat kauplusehoonet.
Planeeringuala suurus on ca 3155m² kaasates ka lähiümbruse tänavaid.
Planeeringu vastavus üldplaneeringule: Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus on planeeringualal tegemist perspektiivse tootmismaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus on ca 5830 m², millest antud kinnistule jääb ca 1400m², ehk siis 24% ) ja elamumaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus kinnistul on 989 m², ehk siis alla 1%).
Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve ärimaa.
Uue detailplaneeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse antud kinnistule varem kehtestatud detailplaneering.
Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1” on antud tegevusvaldkonnad, millede hulka antud tegevus ei kuulu – kaupluse laiendamine rajoonis, kus infrastruktuur on juba välja ehitatud ja kus asuvad põhiosas elamud.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumile, Keskkonnaametile ja Transpordiametile…
Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu.
Arvestades eeltoodut ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128, Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas §3 alusel:
1. Algatada Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu detailplaneering ja jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
2. Kinnitada nimetatud detailplaneeringu asukohaskeem ja lähteseisukohad (lisa 1ja 2), mis on käesoleva korralduse lahutamatud lisad.
3. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha.
4. Majandusosakonnal korraldada koostamise algatamise teate avaldamine 14 päeva jooksul valla veebilehel ja Ametlikes teadaannetes ning 30 päeva jooksul valla ajalehes ja Pärnu Postimehes planeeringu algatamisest arvates.
5. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Lisa 2
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ….2024
otsuse nr ….juurde


Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistule (katastritunnus 63801:001:1199) ja selle lähiümbruse tänavate detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Osapooled
Planeeringust huvitatud isik on OG Elektra AS., kellele kuulub Uus tn 20a kinnistu ja seal paiknev toidupood. Tänavad kuuluvad vallale.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood 77000234; Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond,87701).

Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord
OG Elektra AS soovib algatada detailplaneeringu Uus tn 20a, Pärnu-Jaagupi alevis (katastritunnus 63801:001:1199, suurusega 2389m², ärimaa 100%). Põhja-Pärnumaa vallavalitsus lisas juurde kinnistuga piirnevad tänavad.
Maa-ala suurus on ligikaudu 3155m²

DP koostamise eesmärk on laiendada olemasolevat kauplust.
Olemasolev olukord
Olemasoleva kaupluse rajamiseks on varem koostatud Uus tn 20 a detailplaneering, mis kehtestati 2018 aastal.

Olemasolev kinnistu (pindalaga 1700m²) laienes juurde ostetud maaüksuse arvelt ja sellel osal puudus detailplaneering. Kuna kauplust soovitakse laiendada rohkem, kui 33% esialgsest mahust, siis on detailplaneering Pärnu-Jaagupi alevis kohustuslik.
Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub olemasolev detailplaneering kehtetuks.

Pärnu maakonna planeeringus on tegemist piirkondliku keskusega (Pärnu-Jaagupi alev), mis on piirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Pärnu-Jaagupi alevi puhul on oluline asula tähtsus Via Baltica arengukoridoris töökohtade pakkujana, olles nii Põhja-Pärnumaa majandusruumi kui ka lokaalse pendelrände keskuseks.
Ühtlasi on Pärnu-Jaagupi ka maaline keskuskant.
Maakonnaplaneeringus on antud asustuse suunamise üldised põhimõtted:
• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada
• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades
• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede… ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid
Pärnu-Jaagupi alev on ka linnalise asutusega ala, kus elab vähemalt 500 elanikku ning hoonete vaheline vahekaugus on väiksem kui 200m. Selle ala sees on ta määratud ka tiheasutusalaks, kus väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri, miljööd ja ajaloolist ehituspärandit ning uue hoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seades eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase.
Hetkel kehtiva Halinga valla üldplaneeringuga ja ka koostatava Põhja-Pärnumaa üldplaneeringuga on Pärnu-Jaagupi alevis asuv detailplaneeringuala tiheasutusalas.
Pärnu maakonnaplaneeringus jääb Pärnu-Jaagupi piirkond A33 Pärnu-Jaagupi väärtusliku maastiku alale:
• Maa sihtotstarbe muutmisel säilitada maastikumuster
• Hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente
• Uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused, sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega.
Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus on maa osaliselt perspektiivne tootmismaa (lillatriibuline) ja osaliselt elamumaa (kollane).

Joonis 1. Väljavõte Halinga valla üldplaneeringust.

Koostamisel olevas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on juhtotstarbeks äri-ja teenindusettevõtte maa (tumeroosa) ja segahoonestusala (heleroosa), mis juba arvestab seda, et piirkonnas võiks olla ka ärihooneid. Seetõttu detailplaneering uue üldplaneeringuga vastuolus ei ole, aga üldplaneering ei ole veel kehtestatud. Selleni võib minna veel aega.


Joonis 2.Väljavõte Põhja-Pärnumaa üldplaneeringust
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta praegu kehtiva Halinga valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvet , kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu protsess alles käib, kus sarnane ettepanek on tehtud. Äri ja kaubandus on kindlasti keskkonnasõbralikum kui perspektiivne tootmismaa.
Kinnistutel põhjustavad kitsendusi (joonis 3):
- elektriga seotud kitsendused (lilla ruudutus);
- siderajatiste kaitsevööndid (oranž viirutus).

Joonis 3. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)
Võimalikud keskkonnamõjud
Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele
Natura võrgustiku alasid lähiümbruses ei asu.
Kinnistust ca 200 m kaugusel asub üldplaneeringukohane riigile kuuluv kaitsemetsa ala, mis on ette nähtud asula kaitsmiseks Via Baltica trassilt tuleva liiklusmüra eest.
Tänaseks on seal siiski tehtud ulatuslikku lageraiet, mis on registreeritud ajavahemikus mai 2017-juuni 2019.
Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitsealad ja vääriselupaigad:
KLO1200051 Halinga põlispuude grupp, Tõrdu külas – ca 2 km kaugusel edelas.
KLO9300274 III kategooria kaitsealused taimed Kodesma külas - 1,2 km kaugusel loodes.
Maima raba oma kaitsealuste liikidega asub 3km kaugusel.
VEP210949 - 1 km kaugusel
Kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaikasid planeeringualal ja selle lähiümbruses ei asu.
Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele.
Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.03.2022 määruse nr 4 „Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringuala piirneb munitsipaalomandis olevate Soo ja Uue tänavaga. Liikluskoormus on kõnealusel teel aastatega samaks jäänud, kaupluse sellises mahus laiendamisega seda ka suurenemas ei prognoosita.
Kaupluse puhul ei ole müra nii suure tähtsusega kui elamute puhul.
Kogu Pärnu-Jaagupi alev asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, seetõttu ka planeeringu ala. Planeeringuala on hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama sellega, et reoveed tuleb juhtida alevi reovee võrku, mis tagab keskkonnamõju puudumise ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele ei ole ette näha. Kaupluse laiendamisega ei ole reoveekoguse suurenemist ette näha
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Ehitustööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju.
Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Tallinn-Pärnu-Ikla mnt läheduses järgida igasuguse maakasutuse muudatuse ja ehitustegevuse puhul Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringus "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0" sätestatud tingimusi.
Nimetatud teemaplaneeringu kohaselt on trassikoridoris soovitatav vältida sotsiaalobjektide või uute elamute kavandamist. Nende planeerimisel tagada müra jms keskkonnasaaste arvestamine objekti ehitaja poolt kasutades insenertehnilisi meetmeid (mürasumutavad seina, akna jne konstruktsioonid, arendaja poolt rajatavad müratõkked vms) või näha ette tee ja hoonestuse vahele täiendav haljastus. Detailplaneeringutes, kus elamu või elamud või müratundlikud sotsiaalfunktsiooniga hooned nähakse ette uuele teele lähemale kui 300 m, tuleb läbi viia müraprognoos ja planeeringud/projektid kooskõlastada Maanteeameti (hetkel Transpordiamet) ja Terviseametiga. Tegemist ei ole elu- ega sotsiaalobjektiga, seetõttu müraprognoosi vajalikkust ei näe.
Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.
Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi.
Mõju kultuuriväärtusetele
Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim ehitismälestis asub ca 50m kaugusel – Pärnu-Jaagupi kirik (registrikood 16628) koos kirikuaiaga (registrikood 16629) ja selle piirdemüüriga (registrikood 16630).
Pärnu-Jaagupi kalmistu (registrikoodiga 8306) jääb linnu-lennult 150m kaugusele, teed mööda ca 250m kaugusele. Kultuuriväärtusi eraldab planeeringualast väikeelamute rajoon.
Planeeringuala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.
Visuaalne mõju
Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid.
Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju
Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus moodustab kõrvalolevate hoonetega sünergia ja negatiivset mõju teadaolevalt ei teki;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
5. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6. Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.
Eelnevast lähtuvalt teeb Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.
Eelhinnangu koostaja on Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.



Uus tn 20a kinnistu detailplaneeringu algatamine Pärnu-Jaagupi alevis (sinise joonega piiratud). Uus planeering hõlmab terve varem kehtestatud planeeringuala (punase joonega piiratud).

Lisa1
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu…otsuse nr ….juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS
Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu detailplaneering
2. KOOSTAMISE KORRALDAJA
HUVITATUD ISIK: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus
ALGATAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus
KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS
Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib PlanS §125 lõike 1 punkt 2 alusel (alevites ehitusloakohustusliku hoone laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust)
4. PLANEERITAVA ALA ULATUS
63801:001:1199 Uus tn 20a, Pärnu-Jaagupi alev
Sihtotstarve: ärimaa 100%; 2389m²
PLANEERINGUALA SUURUS : ca 3155m²

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada olemasolevat kauplusehoonet.
PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus on planeeringualal tegemist perspektiivse tootmismaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus on ca 5830 m², millest antud kinnistule jääb ca 1400m², ehk siis 24% ) ja elamumaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus kinnistul on 989 m², ehk siis alla 1%).
Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve ärimaa ja väikeses osas segahoonestusala.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED
1. Kinnistute piire ei muudeta
2. Määrata kruntide hoonestusala.
3. Määrata kruntide ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala.
4. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused.
5. Vajadusel seada kruntidele tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.
6. Kavandada kruntide veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.
7. Kavandada kruntidel tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad
8. Kavandada kruntide elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.
9. Kavandada kruntidele planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.
10. Kui kruntidele planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.
11. Vajadusel määrata kruntidelt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.
12. Määrata parkimise põhimõtted kruntidel.
13. Määrata kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted.
14. Määrata servituutide vajadus ja asukohad.
15. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujade ja kaitsevööndite ulatus.
16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused.
17. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL
ARVESTADA:
1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74.
2. Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0".
3. Kehtiva Halinga valla üldplaneeringuga kehtestatud 31.10.2012halinga Vallavolikogu määrusega nr22
4. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 ja eelnõu avalikul väljapanekul saabunud ettepanekutega täpsustatud aprillis 2022.
GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Uus 20a kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.07.2018 korraldus nr 279.
8. ERITINGIMUSED JA PIIRANGUD
1. Planeeringualal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliin ja õhuliinid ning nende kaitsevööndid, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.
2. Planeeringualal asuvad veel ELA102 (ELASA) valguskaablid koos oma kaitsevöönditega ja maismaal asuvad sidetrassid koos oma kaitsevöönditega, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel samuti arvestada.
3. Planeeritav ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal
4. Detailplaneeringu ala jääb ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda (ÜVK ala)
9. UURINGUD
• Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada
10. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED
1. SIHTOTSTARVE: Uus 20a (ärimaa). Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid.
2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1 põhihoone ja 1 abihoone.
3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi (max 956m² - 40% krundi pindalast).
4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).
5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3
6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 3 korrust elamul ja 1 korrus abihoonel.
7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 11 m olemasolevast maapinnast.
8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.
9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.
10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt olemasoleva hoonele või piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm).
11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, puid jm).
12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele.
13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.
14. LAMMUTATAVAD EHITISED: lammutamisele kuuluvad hooned puuduvad.
15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga.
16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga.
17. JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva Uus tänav L1 ning Soo tänavaga. Põhjas asub Pärnu mnt 41/45/Uus tn22/Kirikumõisa kinnistu (62701:003:0006) ja läänes Uus tn 20 (63801:001:1198) ning Soo tn 2 (62701:003:0032) kinnistud. Juurdepääsud lahendada valla tänavaid kasutades.
18. TÄNAVAD/TEED: jäävad olemasolevad, uusi tänavaid ei planeerita.
19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul vastavalt parkimisnormatiividele.
20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile.
Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari. Haljastuse osakaal krundist 15%, s.h kõrghaljastus vähemalt 10%.
11. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: ühendada alevi ühisveevärgi võrguga. Tehnilised tingimused AS MAKO.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas on osaline sademevee kanalisatsioon ja kraavitus, lahendada detailplaneeringuga.
ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, kaugküte)
TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga.
MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.
12. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED:
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
• Päästeamet
• Transpordiamet (VIA Baltica trassikoridor)
KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada):
• AS MAKO
• Elektrilevi OÜ
• Telia Eesti AS
• Soo 2 omanikud
• Pärnu mnt 41/45/Uus tn22/Kirikumõisa kinnistu Vihtra tee 1a omanikud
• Uus tn 39, 41 ja 43 omanikud
•
13. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.
Alates 01.09.2022 kehtiv uus planeeringute vormistamise juhend on leitav siit.
(https://planeerimine.ee/digi/plank/plank-juhendid/planeeringute-vormistamise-juhend-alates-1-novembrist-2022-kehtestatud-planeeringutele/)
Planeeringu vormistatavad osad on:
◦ seletuskiri;
◦ joonised, mis koosnevad
▪ esituskujudest ja
▪ digitaalsetest kihtidest;
• Alusandmed
• Planeeringulahenduse ruumiandmed
• Teised esitamiseks vajalikud andmed
◦ planeeringu juurde kuuluvad lisad.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
• Seletuskiri
• Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
• Asendiskeem
• Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega)
• Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise joonisega)
• Tehnovõrkude joonis
• Planeeringulahenduse illustratsioon
• Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)
• Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse (PLANK) esitatavatele nõuetele.
14. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS
ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis
AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA
- 1 eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf formaadis
- lisad (kogutud originaaldokumendid)
KEHTESTAMISEKS
• 1 eksemplar paberkandjal
• Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks
15. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA
DP algatamine
oktoober 2024
16.
Eskiislahenduse koostamine
Oktoober-detsember 2024
17.
DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)
Detsember-jaanuar 2024
18.
DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
Jaanuar-märts 2024
19.
DP vastuvõtmine
Aprill-mai 2024

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek
Mai-juuni 2024

DP korrigeerimine (vajadusel)
Juuli-august 2024

DP kehtestamine
August-september 2024
Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Detailplaneeringu lähteseisukohad koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

EELNÕU
Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu ja selle lähitänavate
detailplaneeringu algatamine

OG Elektra AS teeb ettepaneku algatada Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a (katastritunnus 63801:001:1199, ärimaa 100%, suurus 2389m²) kinnistu detailplaneering.
Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada olemasolevat kauplusehoonet.
Planeeringuala suurus on ca 3155m² kaasates ka lähiümbruse tänavaid.
Planeeringu vastavus üldplaneeringule: Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus on planeeringualal tegemist perspektiivse tootmismaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus on ca 5830 m², millest antud kinnistule jääb ca 1400m², ehk siis 24% ) ja elamumaaga (juhtfunktsiooniga ala suurus kinnistul on 989 m², ehk siis alla 1%).
Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve ärimaa.
Uue detailplaneeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse antud kinnistule varem kehtestatud detailplaneering.
Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1” on antud tegevusvaldkonnad, millede hulka antud tegevus ei kuulu – kaupluse laiendamine rajoonis, kus infrastruktuur on juba välja ehitatud ja kus asuvad põhiosas elamud.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumile, Keskkonnaametile ja Transpordiametile…
Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu.
Arvestades eeltoodut ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128, Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas §3 alusel:
1. Algatada Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Uus tn 20a kinnistu detailplaneering ja jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
2. Kinnitada nimetatud detailplaneeringu asukohaskeem ja lähteseisukohad (lisa 1ja 2), mis on käesoleva korralduse lahutamatud lisad.
3. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha.
4. Majandusosakonnal korraldada koostamise algatamise teate avaldamine 14 päeva jooksul valla veebilehel ja Ametlikes teadaannetes ning 30 päeva jooksul valla ajalehes ja Pärnu Postimehes planeeringu algatamisest arvates.
5. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.