Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri)
| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-8/24/2140-1 |
| Registreeritud | 18.09.2024 |
| Sünkroonitud | 19.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
| Sari | 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-8/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu kooskõlastamine (perioodi
2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekiri)
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega
kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise
käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid ning perioodi 2021–2027 rakenduskava
muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/4111-1
2
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri”
4. Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete
nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (19.01.2024 kinnitatud VV korralduse nr
13 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” võrdlus
kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga)
Piret Loorand 5885 1456
3
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiitsministeerium
Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
EELNÕU
2024
KORRALDUS
2024 nr
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:
1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“.
2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite
veebilehel.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop Riigisekretär
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja
andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on
koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi ÜKP
rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete
nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste
hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise
eest vastutavaid asutusi.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 19. jaanuaril 2024. a Vabariigi Valitsuse
korraldusega nr 13 kinnitatud nimekirja asemel. Uus meetmete nimekiri sisaldab endas
programmperioodi 2021–2027 rakenduskava muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi
Valitsuse protokollilise otsusega, Ida-Viru ettevõtlusmeetmete ülebroneeringut ning
ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid teisi muudatusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite
talituse nõunik Piret Loorand ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks
Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
3. Eelnõu sisu
3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.
Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi
kolmel põhjusel:
3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muutmisest tulenevad
muudatusettepanekud: 4. juulil Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused on
esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need
sisse ka meetmete nimekirja.
3.1.2 Rakenduskava ülebroneeringu võtmisega seotud muudatus: Euroopa Komisjoni
soovitusel kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide
maandamiseks ülebroneeringut. 2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava
ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid.
Ülebroneering võeti kriiside mõjude leevendamiseks, otsused tehti Vabariigi Valitsuse
poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena. 2021–2027 perioodil kaalutakse
ülebroneeringute süsteemsemat kasutamist, kuid ettepanek selleks esitatakse peale
Euroopa Komisjoniga kokkulepitud rakenduskava vaheülevaatust, mis toimub 2025.
aasta alguses. Ainsa erandina lubatakse varasem ülebroneering Õiglase Ülemineku
Fondi ettevõtlustoetustele, kus tänu toetuse tingimuste leevenemisele ja heale
teavitustegevusele on saavutatud Ida-Virumaal oluliselt suurem taotlemisaktiivsus ning
kus toetuse kasutamise periood on teistest fondidest lühem. Eelmiste perioodide
kogemus on näidanud, et sama tüüpi projektid lõppevad sageli kavandatud eelarvega
võrreldes väiksemas mahus (projektide muudatused, katkestamised,
finantskorrektsioonid), seetõttu on otstarbekas Ida-Virumaa ettevõtluse toetamiseks
mõeldud eelarve täielikuks ärakasutamiseks teha toetusotsuseid ca 10% suuremas
mahus võrreldes kinnitatud eelarvega. Ülebroneering kaetakse projektide elluviimisel
kasutamata jäävast eelarvest.
3.1.3 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.
3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata
seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks
esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:
3.2.1 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.2.2., mille rakendusasutus on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), väljundnäitajate „Toetatavad
ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja
„Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 15-le ja 2029.
aasta sihttaseme muutmine 30-lt 230-le ning väljundnäitaja „Uued või uuendatud
digiteenused, -tooted ja -protsessid“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 0-le ja 2029.
aasta sihttaseme muutmine 30-lt 85-le.
Põhjendus: Sekkumise sisu muutmine, kus lisandusid digiteekaardiga seotud
tegevused. Digiriigi meetme raames suunati rakenduskava planeerimisel
digivaldkonnast 20 mln eurot ettevõtluse fookusesse. Hetkel on planeeritud toetuse
andmise tingimused ettevõtte digitaliseerimise teekaardi toetuseks EL toetusega 5 mln
eurot, mille puhul nähakse ette väiksemad toetussummad ja seeläbi saavutatakse
mõõdikutesse panustamine märgatavalt suuremas mahus. Alles jääva 15 mln euro osas
toimub veel planeerimistegevus.
3.2.2 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1., mille rakendusasutus on MKM,
täiendava väljundnäitaja „Toetatud rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“
lisamine 2024 sihttasemega 12 ja 2029 sihttasemega 111.
Põhjendus: Kuna olemasolevad väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud
projektidele, on vajalik täiendava väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme
edenemist ja tulemusi paremini mõõta.
3.2.3 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.1.4., mille rakendusasutus on
Kliimaministeerium (KLIM), Euroopa Liidu toetuse eelarve suureneb 5 000 000 euro,
omafinantseering 2 142 857 euro ja meetme kogumaksumus 7 142 857 euro võrra;
väljundnäitaja „Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2024. aasta vahetase muutub 230-
lt 750-le ja 2029. aasta sihttase 1850-lt 2350-le.
Põhjendus: Meetmest 21.2.2.1 suunatakse 5 000 000 eurot EL toetust meetmesse
21.2.1.4. Lisanduvaid vahendeid on plaanis kasutada sekkumise „Elamute liitumine
kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ jaoks.
Muudatuse tulemusel toetatakse tihedalt asustatud piirkondades ligikaudu 2350 elamus
vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist
kaugküttevõrku. Nõudlus eraisikutel elamute kohtkütte korrastamiseks õhukvaliteedi
parandamiseks on suur.
3.2.4 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.2.1., mille rakendusasutus on KLIM,
EL toetuse eelarve väheneb 5 000 000 euro, omafinantseering 9 666 667 euro ja meetme
kogumaksumus 1 466 667 euro võrra; lisatakse uus väljundnäitaja „Biometaani
sisestuspunktid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 3 ning uus tulemusnäitaja
„Gaasivõrku sisestatud biometaan“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 100
GWh/aastas. Eelmistest näitajatest loobutakse.
Põhjendus: Seoses sekkumise sisu muutmisega, mis osutus vajalikuks, kuna eelnevalt
planeeritud tegevusi ja eesmärke ei olnud riigiabi reeglite muutmise tõttu võimalik ellu
viia, asendati näitajad ning osa toetusest suunati meetmesse 21.2.1.4.
3.2.5 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.3.1., mille rakendusasutus on KLIM,
tulemusnäitaja „Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja
tegutsevad“ algtaseme muutmine 59-lt 47-le ja sihttase 2029 muutmine 85-lt 67-le.
Põhjendus: Tuginedes Eurobaromeetri 2021 kliimamuutuste teadlikkuse uuringule, on
47% Eesti inimestest kliimamuutustest teadlikud ja viimase kuue kuu jooksul isiklikult
võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. 2023. aastal tõusis
kliimamuutustest teadlike inimeste osakaal 48%-le. Kuna algselt valitud baastase 59%
ei vastanud tegelikule Eurobaromeetri uuringu tulemusele, tehakse ettepanek 2019
asemel valida baasaastaks 2021. aasta ning lähtetasemeks 47%. Võttes arvesse
ülevaltoodud informatsiooni ja teadmist, et 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu
kohaselt on Euroopa Liidu keskmine osakaal inimestest, kes on kliimamuutustest
teadlikud ja on võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, 63%
(2021 aastal oli Euroopa Liidu keskmine osakaal 64%), vähendatakse sihttaset 85%-lt
realistliku ja saavutatava, kuid sellegipoolest ambitsioonika 67%-ni.
3.2.6 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM,
väljundnäitaja „Investeeringud ringmajandusse“ sihttaseme muutmine 300 000 eurole
aastaks 2024 ja 6 839 665 eurole aastaks 2029.
Põhjendus: Seoses meetme 21.2.4.1 siseste eelarve ümbertõstetega ei panusta
väljundnäitaja VVV04 täitmisesse sekkumine 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse
tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“ 5 882 353 euro ulatuses (sh EL toetus +
riiklik kaasfinantseering). Sellest 3 529 411 eurot suunatakse sekkumisse 21.2.4.11 riigi
tegevuste täiendavaks toetamiseks. Kokkuvõtvalt väheneb seoses sekkumiste 21.2.4.11
ja 21.2.4.15 eelarve muudatusega väljundnäitaja VVV04 „Investeeringud
ringmajanduse arendamisse“ sihttase 2 352 941 euro võrra.
3.2.7 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.1., mille rakendusasutus on
Sotsiaalministeerium (SOM), rakendusasutuse muutmine vastavalt „MKM“, EL toetuse
suurendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu suurendamine 4 694 681
euro ja kogumaksumuse suurendamine 15 648 936 euro võrra ning väljundnäitaja
„Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“ sihttaseme muutmine 0-le ja
sihttase 2029 muutmine 20-le.
Põhjendus: Rakendusasutusemuudatus ja eelarve suurendamine meetme 21.4.3.4.
arvelt on seotud vastavate ministeeriumite vahelise vastutusvaldkondade
ümberkorraldusega 2023. a suvel. Seosesministeeriumide vaheliste tegevuste
muudatustega on tekkinud vajadus teha SOM-st MKM-i üle tulnud alategevusele uus
VVV näitaja, kuna olemasolevad näitajad ei kata üle tulnud tegevuse sisu.
3.2.8 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.4., rakendusasutuse muutmine
vastavalt „SOM“, EL toetuse vähendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu
vähendamine 4 694 681 euro ja kogumaksumuse vähendamine 15 648 936 euro võrra.
Põhjendus: Rakendusasutuse ja eelarvemuudatus on seotud vastavate ministeeriumide
vahelise vastutusvaldkondade ümberkorraldusega 2023. a suvel.
3.2.9 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.4.1., mille rakendusasutus on
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), väljundnäitaja „Koolitustel (maht vähemalt 32
ak tundi) osalenud haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv“ sihttase 2024 muutmine
3 800-lt 500-le.
Põhjendus: näitaja 2024. aasta sihttase (3800) tuleb tuua allapoole, kuna meedet viiakse
ellu kuludest sõltumatu rahastamisskeemi (FNLC) abil. Skeemi väljatöötamise käigus
on selgunud tegelikult reaalsed vahesihttasemed, mis on ühtlasi iga-aastaste
väljamaksete aluseks. Lõppsihttase aastaks 2029 ei muutu.
3.2.10 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.1., mille rakendusasutus on
MKM, EL toetuse eelarve ja omafinantseering suurenevad kumbki 15 900 000 euro
võrra, meetme kogumaksumus suureneb 31 800 000 euro võrra; väljundnäitajate
„Toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured
ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid suurendatakse 20-lt 26-
le, tulemusnäitaja „Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 1000-lt
1098-le ja tulemusnäitaja „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori
toetust“ 2029. a sihttaset 153 000 000-lt 168 9000 000-le.
Põhjendus: Eelarvemuudatus koosneb kolmest osast: rakenduskava muudatusega
suunati meetmest 9 100 000 eurot EL toetust meetmetesse 21.6.1.4 ja 21.6.1.10,
rakendamise käigus on aga selgunud väga suur huvi Ida-Viru ettevõtlustoetuste (sh
tööstuse toetamise) vastu ning seetõttu suurendatakse EL toetuse eelarvet 10 000 000
euro võrra meetme 21.6.1.2 ja 15 000 000 euro võrra rakenduskavale võetava
ülebroneeringu arvelt. Väljund- ja tulemusnäitajad suurenevad seoses eelarve
muutmisega.
3.2.11 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.2, mille rakendusasutus on MKM,
EL toetuse eelarve väheneb 10 000 000 euro võrra, omafinantseering 4 285 714 ja
kogumaksumus 14 285 714 euro võrra; väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad (nende
hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja „Toetustega
toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid vähendatakse 8-lt 4-le ning tulemusnäitaja
„Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 75-lt 45-le ja tulemusnäitaja
„Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ 2029. a sihttaset
15 000 000-lt 9 000 000-le
Põhjendus: Meetmes on taotlejate võimekus projekte elu viia osutunud loodetust
madalamaks. Sellega seoses suunatakse osa vahendeid Ida-Viru suurinvesteeringute
toetuseks (sh tööstusele).
3.2.12 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.4., mille rakendusasutus on
MKM, EL toetuse ja meetme kogumaksumus eelarve suureneb 4 000 000 euro võrra;
lisatakse uus valitsuse tasandi väljundnäitaja „Inkubaatorite rajamist toetavad äripargid“
sihttasemega 1.
Põhjendus: Tõste eesmärk on Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine, mis on
eelduseks sama meetme teiste tegevuste elluviimiseks (Jõhvi digi- ja
multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstuse inkubaatorite rajamine). Kuna
olemasolevad väljundnäitajad sellele tegevusele ei kohaldu, on vajalik täiendava
väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme edenemist ja tulemusi paremini mõõta.
Näitaja sihttase saavutatakse eeldatavasti 2026. aastal.
3.2.13 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus on KLIM,
väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 muutub 67-lt hektarilt
74-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade,
sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 suureneb 41-
lt hektarilt 44-le hektarile. Lisatakse väljundnäitaja „Läbiviidud uuringute arv“ 2024
sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 1.
Põhjendus: Sihttasemeid suurendatakse seoses lisarahastusega ära jäänud sekkumise
„Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala
sulgemislahenduse rekonstrueerimine“ arvelt. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate
sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu. Uus väljundnäitaja lisatakse, kuna olemasolevad
väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud projektidele, et meetme edenemist
ja tulemusi paremini mõõta.
3.2.14 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.10, mille rakendusasutus on
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Euroopa Liidu toetuse eelarve
suureneb 5 100 000 euro võrra, omafinantseering suureneb 900 000 euro võrra ja
meetme kogumaksumus suureneb 6 000 000 euro võrra. Väljundnäitaja „Omavalitsuste
investeeringute maht“ sihttase aastaks 2029 suureneb 23 700 000-ni.
Põhjendus: Sekkumise eelarve muutmine võimaldab täiendavalt aidata Ida-Virumaa
KOV’idel avaliku taristu ümberkorraldamise ja energiatõhusamaks muutmise läbi hoida
kokku püsikulusid.
3.2.15 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on
KLIM, Euroopa Liidu toetuse eelarve väheneb 15 000 000 euro võrra, omafinantseering
väheneb 13 888 889 euro võrra ja meetme kogumaksumus väheneb 28 888 889 euro
võrra; tulemusnäitaja „Lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest:
elektrienergia, soojusenergia)“ sihttase 2029 väheneb 75-lt 7-le ja tulemusnäitaja
„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtase 1 701 000-lt 8848-le ja 2029.
a sihttase 1 523 000-lt 211-le.
Põhjendus: Meedet 21.6.1.13 muudetakse ja kohaldatakse see Narva asemel
väiksemale linnale Kiviõlile, kus on meetme eesmärkide täitmiseks vaja Euroopa Liidu
toetust 20 000 000 euro asemel 5 000 000 eurot. Euroopa Liidu toetuse vahendid 15
000 000 eurot suunatakse meetmesse 21.6.1.16.Muudatusnõuab ka väljundnäitaja
RCO22 sihttaseme vähendamist 75 MW pealt 7 MW peale aastaks 2029 ning
tulemusnäitaja RCR29 algtaseme vähendamist 8848 t CO2/a peale ja sihttaseme
vähendamist 211 t CO2/a peale aastaks 2029.
3.2.16 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.14, mille rakendusasutus on
KLIM, väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 väheneb 10-lt
hektarilt 3-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade,
sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 väheneb 5-lt
hektarilt 2-le hektarile.
Põhjendus: Tööd on läinud oluliselt kallimaks ja varasemalt prognoositud hektareid ei
ole võimalik antud eelarvega korrastada. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate
sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu.
3.2.17 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.16 lisamine, mille rakendusasutus
on KLIM, EL toetuse eelarve 15 000 000 eurot, omafinantseering 6 428 571 eurot ja
meetme kogumaksumus 21 428 571 eurot. Meetmele lisatakse väljundnäitaja „Suurema
energiatõhususega eluruumid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 400,
tulemusnäitaja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtasemega 1300
tonni CO2 ekv/a ja 2029 sihttasemega 1000 tonni CO2 ekv/a ning tulemusnäitaja
„Primaarenergia aastane tarbimine“ algtasemega 6000 MWh ja 2029 sihttasemega 3600
MWh/aastas.
Põhjendus: Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek meetme 21.6.1.13 muutmise
tulemusena vabanes 15 000 000 Euroopa Liidu toetust, mille kasutamiseks avatakse
poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ all uus meede 21.6.1.16. Hinnangulised
sihttasemed näitajate jaoks on arvutatud ÕUF toetuse summalt, mida sekkumise jaoks
kasutatakse.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).
5. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa
Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) kasutamise täpsem
siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete
nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks
vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369
miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering)
1,814 miljardit eurot. Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF
projektidele.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse
vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,
erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks
kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava
ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.
7. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
|
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Digiallkirjad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu kooskõlastamine (perioodi
2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekiri)
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega
kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise
käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid ning perioodi 2021–2027 rakenduskava
muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/4111-1
2
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri”
4. Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete
nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (19.01.2024 kinnitatud VV korralduse nr
13 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” võrdlus
kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga)
Piret Loorand 5885 1456
3
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiitsministeerium
Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
EELNÕU
2024
KORRALDUS
2024 nr
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:
1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“.
2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite
veebilehel.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop Riigisekretär
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja
andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on
koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi ÜKP
rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete
nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste
hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise
eest vastutavaid asutusi.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 19. jaanuaril 2024. a Vabariigi Valitsuse
korraldusega nr 13 kinnitatud nimekirja asemel. Uus meetmete nimekiri sisaldab endas
programmperioodi 2021–2027 rakenduskava muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi
Valitsuse protokollilise otsusega, Ida-Viru ettevõtlusmeetmete ülebroneeringut ning
ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid teisi muudatusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite
talituse nõunik Piret Loorand ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks
Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
3. Eelnõu sisu
3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.
Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi
kolmel põhjusel:
3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muutmisest tulenevad
muudatusettepanekud: 4. juulil Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused on
esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need
sisse ka meetmete nimekirja.
3.1.2 Rakenduskava ülebroneeringu võtmisega seotud muudatus: Euroopa Komisjoni
soovitusel kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide
maandamiseks ülebroneeringut. 2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava
ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid.
Ülebroneering võeti kriiside mõjude leevendamiseks, otsused tehti Vabariigi Valitsuse
poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena. 2021–2027 perioodil kaalutakse
ülebroneeringute süsteemsemat kasutamist, kuid ettepanek selleks esitatakse peale
Euroopa Komisjoniga kokkulepitud rakenduskava vaheülevaatust, mis toimub 2025.
aasta alguses. Ainsa erandina lubatakse varasem ülebroneering Õiglase Ülemineku
Fondi ettevõtlustoetustele, kus tänu toetuse tingimuste leevenemisele ja heale
teavitustegevusele on saavutatud Ida-Virumaal oluliselt suurem taotlemisaktiivsus ning
kus toetuse kasutamise periood on teistest fondidest lühem. Eelmiste perioodide
kogemus on näidanud, et sama tüüpi projektid lõppevad sageli kavandatud eelarvega
võrreldes väiksemas mahus (projektide muudatused, katkestamised,
finantskorrektsioonid), seetõttu on otstarbekas Ida-Virumaa ettevõtluse toetamiseks
mõeldud eelarve täielikuks ärakasutamiseks teha toetusotsuseid ca 10% suuremas
mahus võrreldes kinnitatud eelarvega. Ülebroneering kaetakse projektide elluviimisel
kasutamata jäävast eelarvest.
3.1.3 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.
3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata
seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks
esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:
3.2.1 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.2.2., mille rakendusasutus on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), väljundnäitajate „Toetatavad
ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja
„Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 15-le ja 2029.
aasta sihttaseme muutmine 30-lt 230-le ning väljundnäitaja „Uued või uuendatud
digiteenused, -tooted ja -protsessid“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 0-le ja 2029.
aasta sihttaseme muutmine 30-lt 85-le.
Põhjendus: Sekkumise sisu muutmine, kus lisandusid digiteekaardiga seotud
tegevused. Digiriigi meetme raames suunati rakenduskava planeerimisel
digivaldkonnast 20 mln eurot ettevõtluse fookusesse. Hetkel on planeeritud toetuse
andmise tingimused ettevõtte digitaliseerimise teekaardi toetuseks EL toetusega 5 mln
eurot, mille puhul nähakse ette väiksemad toetussummad ja seeläbi saavutatakse
mõõdikutesse panustamine märgatavalt suuremas mahus. Alles jääva 15 mln euro osas
toimub veel planeerimistegevus.
3.2.2 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1., mille rakendusasutus on MKM,
täiendava väljundnäitaja „Toetatud rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“
lisamine 2024 sihttasemega 12 ja 2029 sihttasemega 111.
Põhjendus: Kuna olemasolevad väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud
projektidele, on vajalik täiendava väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme
edenemist ja tulemusi paremini mõõta.
3.2.3 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.1.4., mille rakendusasutus on
Kliimaministeerium (KLIM), Euroopa Liidu toetuse eelarve suureneb 5 000 000 euro,
omafinantseering 2 142 857 euro ja meetme kogumaksumus 7 142 857 euro võrra;
väljundnäitaja „Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2024. aasta vahetase muutub 230-
lt 750-le ja 2029. aasta sihttase 1850-lt 2350-le.
Põhjendus: Meetmest 21.2.2.1 suunatakse 5 000 000 eurot EL toetust meetmesse
21.2.1.4. Lisanduvaid vahendeid on plaanis kasutada sekkumise „Elamute liitumine
kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ jaoks.
Muudatuse tulemusel toetatakse tihedalt asustatud piirkondades ligikaudu 2350 elamus
vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist
kaugküttevõrku. Nõudlus eraisikutel elamute kohtkütte korrastamiseks õhukvaliteedi
parandamiseks on suur.
3.2.4 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.2.1., mille rakendusasutus on KLIM,
EL toetuse eelarve väheneb 5 000 000 euro, omafinantseering 9 666 667 euro ja meetme
kogumaksumus 1 466 667 euro võrra; lisatakse uus väljundnäitaja „Biometaani
sisestuspunktid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 3 ning uus tulemusnäitaja
„Gaasivõrku sisestatud biometaan“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 100
GWh/aastas. Eelmistest näitajatest loobutakse.
Põhjendus: Seoses sekkumise sisu muutmisega, mis osutus vajalikuks, kuna eelnevalt
planeeritud tegevusi ja eesmärke ei olnud riigiabi reeglite muutmise tõttu võimalik ellu
viia, asendati näitajad ning osa toetusest suunati meetmesse 21.2.1.4.
3.2.5 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.3.1., mille rakendusasutus on KLIM,
tulemusnäitaja „Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja
tegutsevad“ algtaseme muutmine 59-lt 47-le ja sihttase 2029 muutmine 85-lt 67-le.
Põhjendus: Tuginedes Eurobaromeetri 2021 kliimamuutuste teadlikkuse uuringule, on
47% Eesti inimestest kliimamuutustest teadlikud ja viimase kuue kuu jooksul isiklikult
võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. 2023. aastal tõusis
kliimamuutustest teadlike inimeste osakaal 48%-le. Kuna algselt valitud baastase 59%
ei vastanud tegelikule Eurobaromeetri uuringu tulemusele, tehakse ettepanek 2019
asemel valida baasaastaks 2021. aasta ning lähtetasemeks 47%. Võttes arvesse
ülevaltoodud informatsiooni ja teadmist, et 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu
kohaselt on Euroopa Liidu keskmine osakaal inimestest, kes on kliimamuutustest
teadlikud ja on võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, 63%
(2021 aastal oli Euroopa Liidu keskmine osakaal 64%), vähendatakse sihttaset 85%-lt
realistliku ja saavutatava, kuid sellegipoolest ambitsioonika 67%-ni.
3.2.6 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM,
väljundnäitaja „Investeeringud ringmajandusse“ sihttaseme muutmine 300 000 eurole
aastaks 2024 ja 6 839 665 eurole aastaks 2029.
Põhjendus: Seoses meetme 21.2.4.1 siseste eelarve ümbertõstetega ei panusta
väljundnäitaja VVV04 täitmisesse sekkumine 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse
tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“ 5 882 353 euro ulatuses (sh EL toetus +
riiklik kaasfinantseering). Sellest 3 529 411 eurot suunatakse sekkumisse 21.2.4.11 riigi
tegevuste täiendavaks toetamiseks. Kokkuvõtvalt väheneb seoses sekkumiste 21.2.4.11
ja 21.2.4.15 eelarve muudatusega väljundnäitaja VVV04 „Investeeringud
ringmajanduse arendamisse“ sihttase 2 352 941 euro võrra.
3.2.7 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.1., mille rakendusasutus on
Sotsiaalministeerium (SOM), rakendusasutuse muutmine vastavalt „MKM“, EL toetuse
suurendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu suurendamine 4 694 681
euro ja kogumaksumuse suurendamine 15 648 936 euro võrra ning väljundnäitaja
„Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“ sihttaseme muutmine 0-le ja
sihttase 2029 muutmine 20-le.
Põhjendus: Rakendusasutusemuudatus ja eelarve suurendamine meetme 21.4.3.4.
arvelt on seotud vastavate ministeeriumite vahelise vastutusvaldkondade
ümberkorraldusega 2023. a suvel. Seosesministeeriumide vaheliste tegevuste
muudatustega on tekkinud vajadus teha SOM-st MKM-i üle tulnud alategevusele uus
VVV näitaja, kuna olemasolevad näitajad ei kata üle tulnud tegevuse sisu.
3.2.8 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.4., rakendusasutuse muutmine
vastavalt „SOM“, EL toetuse vähendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu
vähendamine 4 694 681 euro ja kogumaksumuse vähendamine 15 648 936 euro võrra.
Põhjendus: Rakendusasutuse ja eelarvemuudatus on seotud vastavate ministeeriumide
vahelise vastutusvaldkondade ümberkorraldusega 2023. a suvel.
3.2.9 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.4.1., mille rakendusasutus on
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), väljundnäitaja „Koolitustel (maht vähemalt 32
ak tundi) osalenud haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv“ sihttase 2024 muutmine
3 800-lt 500-le.
Põhjendus: näitaja 2024. aasta sihttase (3800) tuleb tuua allapoole, kuna meedet viiakse
ellu kuludest sõltumatu rahastamisskeemi (FNLC) abil. Skeemi väljatöötamise käigus
on selgunud tegelikult reaalsed vahesihttasemed, mis on ühtlasi iga-aastaste
väljamaksete aluseks. Lõppsihttase aastaks 2029 ei muutu.
3.2.10 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.1., mille rakendusasutus on
MKM, EL toetuse eelarve ja omafinantseering suurenevad kumbki 15 900 000 euro
võrra, meetme kogumaksumus suureneb 31 800 000 euro võrra; väljundnäitajate
„Toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured
ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid suurendatakse 20-lt 26-
le, tulemusnäitaja „Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 1000-lt
1098-le ja tulemusnäitaja „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori
toetust“ 2029. a sihttaset 153 000 000-lt 168 9000 000-le.
Põhjendus: Eelarvemuudatus koosneb kolmest osast: rakenduskava muudatusega
suunati meetmest 9 100 000 eurot EL toetust meetmetesse 21.6.1.4 ja 21.6.1.10,
rakendamise käigus on aga selgunud väga suur huvi Ida-Viru ettevõtlustoetuste (sh
tööstuse toetamise) vastu ning seetõttu suurendatakse EL toetuse eelarvet 10 000 000
euro võrra meetme 21.6.1.2 ja 15 000 000 euro võrra rakenduskavale võetava
ülebroneeringu arvelt. Väljund- ja tulemusnäitajad suurenevad seoses eelarve
muutmisega.
3.2.11 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.2, mille rakendusasutus on MKM,
EL toetuse eelarve väheneb 10 000 000 euro võrra, omafinantseering 4 285 714 ja
kogumaksumus 14 285 714 euro võrra; väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad (nende
hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja „Toetustega
toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid vähendatakse 8-lt 4-le ning tulemusnäitaja
„Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 75-lt 45-le ja tulemusnäitaja
„Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ 2029. a sihttaset
15 000 000-lt 9 000 000-le
Põhjendus: Meetmes on taotlejate võimekus projekte elu viia osutunud loodetust
madalamaks. Sellega seoses suunatakse osa vahendeid Ida-Viru suurinvesteeringute
toetuseks (sh tööstusele).
3.2.12 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.4., mille rakendusasutus on
MKM, EL toetuse ja meetme kogumaksumus eelarve suureneb 4 000 000 euro võrra;
lisatakse uus valitsuse tasandi väljundnäitaja „Inkubaatorite rajamist toetavad äripargid“
sihttasemega 1.
Põhjendus: Tõste eesmärk on Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine, mis on
eelduseks sama meetme teiste tegevuste elluviimiseks (Jõhvi digi- ja
multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstuse inkubaatorite rajamine). Kuna
olemasolevad väljundnäitajad sellele tegevusele ei kohaldu, on vajalik täiendava
väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme edenemist ja tulemusi paremini mõõta.
Näitaja sihttase saavutatakse eeldatavasti 2026. aastal.
3.2.13 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus on KLIM,
väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 muutub 67-lt hektarilt
74-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade,
sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 suureneb 41-
lt hektarilt 44-le hektarile. Lisatakse väljundnäitaja „Läbiviidud uuringute arv“ 2024
sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 1.
Põhjendus: Sihttasemeid suurendatakse seoses lisarahastusega ära jäänud sekkumise
„Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala
sulgemislahenduse rekonstrueerimine“ arvelt. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate
sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu. Uus väljundnäitaja lisatakse, kuna olemasolevad
väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud projektidele, et meetme edenemist
ja tulemusi paremini mõõta.
3.2.14 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.10, mille rakendusasutus on
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Euroopa Liidu toetuse eelarve
suureneb 5 100 000 euro võrra, omafinantseering suureneb 900 000 euro võrra ja
meetme kogumaksumus suureneb 6 000 000 euro võrra. Väljundnäitaja „Omavalitsuste
investeeringute maht“ sihttase aastaks 2029 suureneb 23 700 000-ni.
Põhjendus: Sekkumise eelarve muutmine võimaldab täiendavalt aidata Ida-Virumaa
KOV’idel avaliku taristu ümberkorraldamise ja energiatõhusamaks muutmise läbi hoida
kokku püsikulusid.
3.2.15 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on
KLIM, Euroopa Liidu toetuse eelarve väheneb 15 000 000 euro võrra, omafinantseering
väheneb 13 888 889 euro võrra ja meetme kogumaksumus väheneb 28 888 889 euro
võrra; tulemusnäitaja „Lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest:
elektrienergia, soojusenergia)“ sihttase 2029 väheneb 75-lt 7-le ja tulemusnäitaja
„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtase 1 701 000-lt 8848-le ja 2029.
a sihttase 1 523 000-lt 211-le.
Põhjendus: Meedet 21.6.1.13 muudetakse ja kohaldatakse see Narva asemel
väiksemale linnale Kiviõlile, kus on meetme eesmärkide täitmiseks vaja Euroopa Liidu
toetust 20 000 000 euro asemel 5 000 000 eurot. Euroopa Liidu toetuse vahendid 15
000 000 eurot suunatakse meetmesse 21.6.1.16.Muudatusnõuab ka väljundnäitaja
RCO22 sihttaseme vähendamist 75 MW pealt 7 MW peale aastaks 2029 ning
tulemusnäitaja RCR29 algtaseme vähendamist 8848 t CO2/a peale ja sihttaseme
vähendamist 211 t CO2/a peale aastaks 2029.
3.2.16 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.14, mille rakendusasutus on
KLIM, väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 väheneb 10-lt
hektarilt 3-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade,
sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 väheneb 5-lt
hektarilt 2-le hektarile.
Põhjendus: Tööd on läinud oluliselt kallimaks ja varasemalt prognoositud hektareid ei
ole võimalik antud eelarvega korrastada. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate
sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu.
3.2.17 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.16 lisamine, mille rakendusasutus
on KLIM, EL toetuse eelarve 15 000 000 eurot, omafinantseering 6 428 571 eurot ja
meetme kogumaksumus 21 428 571 eurot. Meetmele lisatakse väljundnäitaja „Suurema
energiatõhususega eluruumid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 400,
tulemusnäitaja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtasemega 1300
tonni CO2 ekv/a ja 2029 sihttasemega 1000 tonni CO2 ekv/a ning tulemusnäitaja
„Primaarenergia aastane tarbimine“ algtasemega 6000 MWh ja 2029 sihttasemega 3600
MWh/aastas.
Põhjendus: Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek meetme 21.6.1.13 muutmise
tulemusena vabanes 15 000 000 Euroopa Liidu toetust, mille kasutamiseks avatakse
poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ all uus meede 21.6.1.16. Hinnangulised
sihttasemed näitajate jaoks on arvutatud ÕUF toetuse summalt, mida sekkumise jaoks
kasutatakse.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).
5. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa
Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) kasutamise täpsem
siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete
nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks
vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369
miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering)
1,814 miljardit eurot. Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF
projektidele.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse
vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,
erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks
kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava
ministeeriumi või Riigikantselei eelarves.
7. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.