Pr Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
18.09.2024
KIRJALIK KÜSIMUS
Eesti Vabariigi seaduste tõlkimise vene keelde lõpetamisest
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Augusti lõpus teatas Justiitsministeerium, et lõpetab Eesti Vabariigi seaduste tõlkimise vene keelde. Eesti alustas osade seaduste tõlkimist vene keelde 2014. aastal ning vene keelde tõlgitud seaduste tekstid olid avaldatud Riigi Teatajas ja „Jurist aitab“ portaalis – kokku umbes 200 seadust. Samal ajal andis ministeerium teada, et seaduste tõlkimine inglise keelde jätkub.
Põhjendasite seda sammu rahalise kokkuhoiuga summas 12 900 eurot aastas, mainides, et see samm ei mõjuta Eesti õiguskorra mõistetavust või õiguse toimimise arusaadavust.
Kahjuks ei kõla see kokkuhoiu jutt eriti tõsiseltvõetavalt, kuna teame, et Justiitsministeeriumi valitsemisala 2024. aasta tulude maht on 45 mln eurot ja kulude kogumaht 231 mln eurot. 12 900 eurot on nende numbrite kõrval põhimõtteliselt märkamatu summa, mis moodustab ministeeriumi kuludest ca 0,005%.
Suurt muret seoses selle ministeeriumi sammuga on väljendanud Eesti Ametiühingute Keskliit, kelle esindajad andsid mõista, et selline otsus võib vähendada venekeelsete töötajate arusaamist enda õigustest ja kohustustest. Liidu sõnul on tööga seotud seaduste selgus ja arusaadavus iga töötaja põhivajadus, et kaitsta oma õigusi ja tagada endale õiglane kohtlemine töökohal. „Eestis, kus ligikaudu 400 000 elanikku räägib vene keelt ja moodustab olulise osa tööjõust, on hädavajalik jätkata tööga seotud seaduste tõlkimist eesti keelest vene keelde. See mitte ainult ei paranda venekeelsete töötajate teadlikkust oma õigustest, vaid aitab ka ennetada töövaidlusi ning tõhusamalt töiseid konflikte lahendada,“ märkis liit.
Lisaks annavad Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad teada, et kui töötajad ei ole teadlikud oma õigustest või ei mõista oma võimalusi probleemide korral, kasvab paratamatult töövaidluskomisjoni esitatavate kaebuste arv: „Kaebuste hulka suurendab ka see, kui tööandja kasutab töötaja keelebarjääri ära ja sõlmib temaga ebaseadusliku lepingu. Töötaja, kelle õigusi on rikutud, pöördub suure tõenäosusega töövaidluskomisjoni. Samas on juba praegu kaebuste hulk komisjonis väga suur.“
Liidu hinnangul ongi seetõttu hädavajalik, et ministeerium jätkaks tööseaduste tõlkimist vene keelde selleks, et tagada venekeelsetele töötajatele eestikeelsele töötajaskonnaga võrdne arusaamine oma õigustest ja kohustustest.
Seoses ülaltooduga palun Teil vastata alljärgnevatele küsimustele:
1) Mis on tegelik põhjus, miks Justiitsministeerium lõpetab seaduste tõlkimise vene keelde, samal ajal jätkates tõlkimist inglise keelde? Jutt kokkuhoiust ei kõla kahjuks eriti usutavalt, kuna selle teenuse osutamisele minev summa on Justiitsministeeriumi eelarve mastaabis marginaalne.
2) Kas Justiitsministeeriumile on teada, kui palju venekeelseid inimesi ja kui palju inglisekeelseid inimesi elab Eestis?
3) Mis on Teie vastus Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt avaldatud murele? Kas Teie arvates olukord, kus tänu Teie otsusele väheneb venekeelsete töötajate arusaam nende õigustest ja kohustustest, mis paratamatult suurendab töövaidluskomisjoni esitatavate kaebuste arvu, on meie riigi huvides?
4) Kas Teie jutt kokkuhoiust omab üldse mingit tõsiseltvõetavust Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt välja toodud kontekstis, kus Teie otsus suurendab töövaidluskomisjoni esitatavate kaebuste arvu ja sellega ka vältimatult riigi rahalist koormust?
5) Kas Teie arvates on olukord Eestis viimase kümne aasta jooksul nii palju muutunud, et nüüd ei vaja enam meie riigis elavad venekeelsed inimesed Eesti Vabariigi seaduste vene keelde tõlkimist, vaatamata sellele, millele osutab Eesti Ametiühingute Keskliit?
6) Pole saladus, et valdav enamus Ukraina sõjapõgenikke, kes praegu viibivad Eestis, oskavad vene keelt, inglise keelt oskavad nad palju vähem. Kuidas Teie arvates aitab nende elule Eestis kaasa otsus edaspidi mitte tõlkida Eesti seadused vene keelde? Kas tänu sellele suureneb või siiski pigem väheneb nende informeeritus ja teadlikus Eestis kehtivate seaduste sisust? Mis signaali see neile saadab?
Lugupidamisega
[allkirjastatud digitaalselt]
Vadim Belobrovtsev
Riigikogu liige