Vastuskiri
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/2324-5 |
| Registreeritud | 19.09.2024 |
| Sünkroonitud | 20.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Vastutaja | Maria-Helena Rahumets (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-09-18 10:43:23
Erkki Keldo Teie 16.09.2024 nr 2-2/2324-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/118-1
15165 Tallinn
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Austatud minister,
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) eesmärgiga, millega riikliku lepitaja ülesanded antakse üle õiguskantslerile.
Mõistame, et muudatuse ajendiks on kulude kokkuhoid, kuid seda ei saa teha tööandjate ja töötajate esindajate õiguste kärpimisega. Seda enam, et kulusid eeldab ka õiguskantslerile uute ülesannete lisamine, kasvõi uute ametnike tööle võtmiseks, koolitusteks jne.
Me ei saa nõustuda, et tööturu osapooltelt võetakse ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks. Leiame, et riiklik lepitaja kui isik peab omama kogemusi ettevõtlusest, tööturust ja kollektiivsetest töösuhetest, samas kui õiguskantsleril peab olema akadeemiline juriidiline haridus ning ta peab olema tunnustatud jurist. Töötülide lahendamine pole aga üldjuhul juriidiline vaidlus.
Riiklikuks lepitajaks sobib praktilise töökogemusega inimene, kes tunneb hästi tööturu valdkonda ning suudab edukalt pooli nõustada ning läbirääkimisi pidada. Samuti peab ta olema vaidlevate poolte jaoks piisavalt usaldusväärne ja autoriteetne. Sellised isikud leitakse tavapäraselt mõlema tööturu osapoole, tööandjate ja ametiühingute, koostöös ja nende ettepanekul. Õiguskantsleri nimetab aga ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning tööturu osapoolte ettepanek ei oma siinkohal mingit rolli. On täiesti selge, et õiguskantsleri põhifookus ja kompetents ei ole tööturuga seotud.
Lisaks eeltoodule märgime, et riigil on kujunenud ebameeldiv praktika, kus tööturu osapooletele antakse eelnõudele arvamuse avaldamiseks äärmiselt ebamõistlik tähtaeg. Samuti häirib meid suundumus, et järjest enam soovivad osad poliitikud võtta üle sotsiaalpartnerite rolli (nt alampalga küsimustes). See ei kõnele heast poliitilisest kultuurist.
Oleme veendunud, et ka praeguse lepitaja töökorralduse juures on võimalik kulude kärbe ilma, et sellega saaks riikliku lepitaja funktsioon oluliselt kahjustada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Erkki Keldo Teie 16.09.2024 nr 2-2/2324-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/118-1
15165 Tallinn
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Austatud minister,
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) eesmärgiga, millega riikliku lepitaja ülesanded antakse üle õiguskantslerile.
Mõistame, et muudatuse ajendiks on kulude kokkuhoid, kuid seda ei saa teha tööandjate ja töötajate esindajate õiguste kärpimisega. Seda enam, et kulusid eeldab ka õiguskantslerile uute ülesannete lisamine, kasvõi uute ametnike tööle võtmiseks, koolitusteks jne.
Me ei saa nõustuda, et tööturu osapooltelt võetakse ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks. Leiame, et riiklik lepitaja kui isik peab omama kogemusi ettevõtlusest, tööturust ja kollektiivsetest töösuhetest, samas kui õiguskantsleril peab olema akadeemiline juriidiline haridus ning ta peab olema tunnustatud jurist. Töötülide lahendamine pole aga üldjuhul juriidiline vaidlus.
Riiklikuks lepitajaks sobib praktilise töökogemusega inimene, kes tunneb hästi tööturu valdkonda ning suudab edukalt pooli nõustada ning läbirääkimisi pidada. Samuti peab ta olema vaidlevate poolte jaoks piisavalt usaldusväärne ja autoriteetne. Sellised isikud leitakse tavapäraselt mõlema tööturu osapoole, tööandjate ja ametiühingute, koostöös ja nende ettepanekul. Õiguskantsleri nimetab aga ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning tööturu osapoolte ettepanek ei oma siinkohal mingit rolli. On täiesti selge, et õiguskantsleri põhifookus ja kompetents ei ole tööturuga seotud.
Lisaks eeltoodule märgime, et riigil on kujunenud ebameeldiv praktika, kus tööturu osapooletele antakse eelnõudele arvamuse avaldamiseks äärmiselt ebamõistlik tähtaeg. Samuti häirib meid suundumus, et järjest enam soovivad osad poliitikud võtta üle sotsiaalpartnerite rolli (nt alampalga küsimustes). See ei kõnele heast poliitilisest kultuurist.
Oleme veendunud, et ka praeguse lepitaja töökorralduse juures on võimalik kulude kärbe ilma, et sellega saaks riikliku lepitaja funktsioon oluliselt kahjustada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Tere
Eesti Tööandjate Keskliidu tagasiside leiate allkirjastatult lisas.
Lugupidamisega
Ilona Pallon
Büroojuht/Office manager
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
+372 5265 489
www.employers.ee | facebook/tooandjad | linkedin/tooandjad | twitter/tooandjad
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid.
Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, September 16, 2024 11:35 AM
To: Õiguskantsleri Kantselei <[email protected]>; Riikliku Lepitaja Kantselei <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Ametiühingute Keskliit <[email protected]>; Tööinspektsioon <[email protected]>
Subject: Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-09-18 10:43:23
Erkki Keldo Teie 16.09.2024 nr 2-2/2324-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/118-1
15165 Tallinn
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Austatud minister,
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) eesmärgiga, millega riikliku lepitaja ülesanded antakse üle õiguskantslerile.
Mõistame, et muudatuse ajendiks on kulude kokkuhoid, kuid seda ei saa teha tööandjate ja töötajate esindajate õiguste kärpimisega. Seda enam, et kulusid eeldab ka õiguskantslerile uute ülesannete lisamine, kasvõi uute ametnike tööle võtmiseks, koolitusteks jne.
Me ei saa nõustuda, et tööturu osapooltelt võetakse ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks. Leiame, et riiklik lepitaja kui isik peab omama kogemusi ettevõtlusest, tööturust ja kollektiivsetest töösuhetest, samas kui õiguskantsleril peab olema akadeemiline juriidiline haridus ning ta peab olema tunnustatud jurist. Töötülide lahendamine pole aga üldjuhul juriidiline vaidlus.
Riiklikuks lepitajaks sobib praktilise töökogemusega inimene, kes tunneb hästi tööturu valdkonda ning suudab edukalt pooli nõustada ning läbirääkimisi pidada. Samuti peab ta olema vaidlevate poolte jaoks piisavalt usaldusväärne ja autoriteetne. Sellised isikud leitakse tavapäraselt mõlema tööturu osapoole, tööandjate ja ametiühingute, koostöös ja nende ettepanekul. Õiguskantsleri nimetab aga ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning tööturu osapoolte ettepanek ei oma siinkohal mingit rolli. On täiesti selge, et õiguskantsleri põhifookus ja kompetents ei ole tööturuga seotud.
Lisaks eeltoodule märgime, et riigil on kujunenud ebameeldiv praktika, kus tööturu osapooletele antakse eelnõudele arvamuse avaldamiseks äärmiselt ebamõistlik tähtaeg. Samuti häirib meid suundumus, et järjest enam soovivad osad poliitikud võtta üle sotsiaalpartnerite rolli (nt alampalga küsimustes). See ei kõnele heast poliitilisest kultuurist.
Oleme veendunud, et ka praeguse lepitaja töökorralduse juures on võimalik kulude kärbe ilma, et sellega saaks riikliku lepitaja funktsioon oluliselt kahjustada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Erkki Keldo Teie 16.09.2024 nr 2-2/2324-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/118-1
15165 Tallinn
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Austatud minister,
Eesti Tööandjate Keskliit ei nõustu kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) eesmärgiga, millega riikliku lepitaja ülesanded antakse üle õiguskantslerile.
Mõistame, et muudatuse ajendiks on kulude kokkuhoid, kuid seda ei saa teha tööandjate ja töötajate esindajate õiguste kärpimisega. Seda enam, et kulusid eeldab ka õiguskantslerile uute ülesannete lisamine, kasvõi uute ametnike tööle võtmiseks, koolitusteks jne.
Me ei saa nõustuda, et tööturu osapooltelt võetakse ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks. Leiame, et riiklik lepitaja kui isik peab omama kogemusi ettevõtlusest, tööturust ja kollektiivsetest töösuhetest, samas kui õiguskantsleril peab olema akadeemiline juriidiline haridus ning ta peab olema tunnustatud jurist. Töötülide lahendamine pole aga üldjuhul juriidiline vaidlus.
Riiklikuks lepitajaks sobib praktilise töökogemusega inimene, kes tunneb hästi tööturu valdkonda ning suudab edukalt pooli nõustada ning läbirääkimisi pidada. Samuti peab ta olema vaidlevate poolte jaoks piisavalt usaldusväärne ja autoriteetne. Sellised isikud leitakse tavapäraselt mõlema tööturu osapoole, tööandjate ja ametiühingute, koostöös ja nende ettepanekul. Õiguskantsleri nimetab aga ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning tööturu osapoolte ettepanek ei oma siinkohal mingit rolli. On täiesti selge, et õiguskantsleri põhifookus ja kompetents ei ole tööturuga seotud.
Lisaks eeltoodule märgime, et riigil on kujunenud ebameeldiv praktika, kus tööturu osapooletele antakse eelnõudele arvamuse avaldamiseks äärmiselt ebamõistlik tähtaeg. Samuti häirib meid suundumus, et järjest enam soovivad osad poliitikud võtta üle sotsiaalpartnerite rolli (nt alampalga küsimustes). See ei kõnele heast poliitilisest kultuurist.
Oleme veendunud, et ka praeguse lepitaja töökorralduse juures on võimalik kulude kärbe ilma, et sellega saaks riikliku lepitaja funktsioon oluliselt kahjustada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|