Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete lihtprogrammi rakendamisel osaleva partneri valimise kord

vara

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja

müügiedendusmeetmete lihtprogrammi rakendamisel

osaleva partneri valimise kord

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 95

lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja

müügiedendusmeetmete lihtprogrammide taotlusvoorus heakskiidu saanud programmi

rakendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja

kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete

kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317,

04.11.2014, lk 56–70), artikkel 13 kohase rakendusasutuse (edaspidi partner) valimise kord.

§ 2. Partneri valimine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 8 lõikes 2 nimetatud

kutse alusel toetuse saamiseks teavitus- või müügiedendusprogrammi (edaspidi programm)

esitav organisatsioon valib sama määruse artikli 13 alusel programmi või selle osa

rakendamiseks konkursi teel partneri.

(2) Kui programmi esitanud organisatsioon (edaspidi organisatsioon) on riigihangete seaduse

tähenduses hankija, valitakse partner nimetatud seaduse kohaselt.

§ 3. Nõuded konkursiteatele

(1) Organisatsioon koostab võrreldavate pakkumuste saamiseks pakkumuste esitamise

ettepaneku (edaspidi konkursiteade), mis sisaldab muu hulgas järgmiseid andmeid:

1) teave selle kohta, et partner valitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

1144/2014 artikli 13 alusel;

2) teave komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate

põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L

266, 13.10.2015, lk 14–26), artikli 10 lõikes 3 nimetatud programmi elluviimist reguleeriva

lepingu (edaspidi toetusleping) partnerile kohalduvate sätete kohta, mis reguleerivad

EELNÕU

18.09.2024

2

programmi nõuetekohast rakendamist, huvide konflikti vältimise kohustust, konfidentsiaalsuse

nõudeid, kooskõla eetikanormidega, nõuet rahastamise päritolu nähtavuse kohta, erieeskirju

meetme rakendamiseks, teavitamiskohustust, kontrollide ja järelevalve tegemist ning andmete

säilitamist;

3) programmi tutvustus ja eesmärgid koos tellitavate tööde ja teenuste üksikasjaliku tehnilise

kirjeldusega;

4) programmi rakendamise ajakava ja kuupäevad;

5) sõlmitava lepingu olulised tingimused;

6) pakkumuse hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud;

7) paragrahvis 4 sätestatud nõuded, millest pakkuja peab pakkumuse koostamisel lähtuma.

(2) Lõike 1 punktis 6 nimetatud pakkumuse hindamise kriteeriume ei koostata juhul, kui

majanduslikult soodsaim pakkumus leitakse üksnes madalaima hinna alusel.

(3) Organisatsioon võib konkursiteates lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele sätestada ka

pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused.

(4) Organisatsioon avaldab konkursiteate elektroonilises hankekeskkonnas, kui partnerit

valitakse sellise programmi või selle osa rakendamiseks, mille eeldatav käibemaksuta

maksumus on alla riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud hankijatele

kohalduva asjade ja teenuste rahvusvahelise piirmäära. Konkursiteate avalikult nähtav olemise

tähtaeg ja pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva.

(5) Organisatsioon avaldab eesti- ja ingliskeelse konkursiteate riigihangete registris või

hankekeskkonnas, mis võimaldab konkursiteate avaldamist rahvusvaheliselt, kui partnerit

valitakse sellise programmi või selle osa rakendamiseks, mille eeldatav käibemaksuta

maksumus on üle riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud hankijatele

kohalduva asjade ja teenuste rahvusvahelise piirmäära. Konkursiteate avalikult nähtav olemise

tähtaeg ja pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva.

§ 4. Nõuded pakkumusele

(1) Pakkumus sisaldab programmi nime, pakkuja nime ja kontaktandmeid, pakkumuse

väljastamise kuupäeva, pakkumuse kehtivusaega, programmi või selle osa rakendamise

käibemaksuta maksumust ja käibemaksu lisandumisel käibemaksuga maksumust ning teisi

konkursiteates nõutud andmeid.

(2) Pakkumuses on iga töö ja teenuse hind eraldi välja toodud.

§ 5. Pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

(1) Organisatsioon hindab pakkumuste vastavust § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tehnilisele

kirjeldusele ning §-s 4 sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavaid pakkumusi hindab

organisatsioon § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud hindamiskriteeriumide või § 3 lõikes 2

nimetatud juhul madalaima hinna alusel.

(2) Hindamistulemuse põhjal moodustatakse pakkumuste paremusjärjestus, milles loetakse

parimaks suurima hindepunktide summa saanud pakkumus.

3

(3) Võrdsete hindepunktide summaga pakkumuste puhul eelistatakse pakkumust, milles toodud

hind on madalam. Kui ka pakkumustes toodud hinnad on võrdsed, eelistatakse pakkumust, mis

sai suurema hindepunktide summa suurema osakaaluga hindamiskriteeriumi alusel.

(4) Pärast pakkumuste paremusjärjestuse moodustamist koostab organisatsioon pakkumuste

hindamise protokolli, mis sisaldab järgmiseid andmeid:

1) pakkujate nimed ja äriregistri koodid ning esindajate kontaktandmed;

2) pakkumuste kogumaksumused;

3) pakkumustele antud hindepunktid;

4) organisatsiooni põhjendatud otsus partneri valiku kohta.

(5) Kui majanduslikult soodsaim pakkumus leitakse üksnes madalaima hinna alusel, koostab

organisatsioon protokolli, milles märgitakse lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed.

§ 6. Huvide konflikti vältimine

Organisatsioon ja partner ei tohi olla omavahel seotud isikud tulumaksuseaduse § 8 lõike 1

tähenduses.

§ 7. Programmi rakendava partneri valimise nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) on komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikli 10 lõike 2 kohaselt teavitanud organisatsiooni

heakskiidetud programmist, esitab organisatsioon PRIA-le 14 kalendripäeva jooksul kirjaliku

sooviavalduse lepingu sõlmimiseks koos heakskiidetud programmi ärakirjaga ning teavitab

PRIA-t partneri valimise ajakavast.

(2) Toetuslepingu sõlmimiseks esitab organisatsioon PRIA-le 60 kalendripäeva jooksul

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 11 lõikes 2 nimetatud

komisjoni rakendusakti vastuvõtmisest arvates elektrooniliselt või kirjalikult paberil teabe

partneri valimise kohta ning ärakirjad järgmistest dokumentidest, kui need ei ole

hankekeskkonnast kättesaadavad:

1) konkursiteade ning teave selle avaldamise koha ja ajavahemiku kohta;

2) pakkumused;

3) paragrahvi 5 lõikes 4 või 5 nimetatud protokoll.

(3) Enne toetuslepingu sõlmimist esitab organisatsioon PRIA-le partneriga sõlmitud lepingu.

(4) PRIA kontrollib partneri valimise vastavust määruses sätestatud nõuetele ja sõlmib

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikli 10 lõike 3 kohaselt organisatsiooniga

toetuslepingu või keeldub toetuslepingu sõlmimisest.

§ 8. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente organisatsioonile ei tagastata. Nimetatud dokumente

säilitab PRIA vähemalt viis aastat programmi lõppmakse tegemise kuupäevast arvates.

4

§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine

Maaeluministri 23. jaanuari 2019. a määrus nr 6 „Euroopa Liidu põllumajandussaaduste ja -

toodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete lihtprogrammi rakendamiseks rakendusasutuse

valimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/963

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja

müügiedendusmeetmete lihtprogrammi rakendamisel osaleva partneri valimise kord“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete taotlusvoorusid

korraldab Euroopa Teadusuuringute Rakendusagentuur, taotlusi saab esitada vaid

elektrooniliselt EL rahastamis- ja hankeportaali EU funding and tenders portal keskkonna

kaudu. Tegemist on kiireloomulise eelnõuga, kuna 2024. aasta taotlusvooru esitas taotluse üks

Eesti tunnustatud tootjaorganisatsioon. Kuigi taotlusvooru tulemused ei ole veel selgunud, tuleb

taotlejal esimesel võimalusel alustada ettevalmistusi programmi rakendava partneri valimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_EL_muugiedendus.pdf;

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_EL_muugiedendus.pdf.

Kerli Nõges

625 6560

[email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Euroopa Liidu põllumajandustoodete

teavitus- ja müügiedendusmeetmete lihtprogrammi rakendamisel osaleva partneri

valimise kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse1 § 95 lõike 2 alusel.

Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed on Euroopa

Komisjoni poolt kaasrahastatavad ja koordineeritavad meetmed, mille eesmärk on

edendada põllumajandussektori konkurentsivõimet, tõsta tarbijate teadlikkust liidu

põllumajandustoodetest ja nende omadustest ning suurendada nende turuosa.

Toetust saab taotleda kuni kolmeaastase teavitus- ja müügiedendusprogrammi (edaspidi

programm) rahastamiseks. Toetuse taotleja ehk programmi esitav organisatsioon (edaspidi

organisatsioon) võib olla näiteks tunnustatud tootjaorganisatsioon, selle liit või

põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektori esindusorganisatsioon. Programmi saavad

esitada koostöös ka mitu organisatsiooni ühest või mitmest liikmesriigist. Üksikud

ettevõtted toetust taotleda ei saa.

Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmeid rakendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/20142 alusel. Lisaks sätestatakse

meetmete rakendamise täpsemad nõuded komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/18313 ja

komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/18294.

Toetust saab taotleda kuni kolmeaastase programmi rahastamiseks, mille eesmärk on tõsta

tarbija teadlikkust Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja nende tootmisviiside eelistest,

suurendada liidu kvaliteedikavade tuntust ning põllumajandustoodete konkurentsivõimet ja

nende tarbimist, tõsta nende nähtavust nii liidus kui ka väljaspool või suurendada

põllumajandustoodete turuosa, keskendudes eelkõige suurema kasvupotentsiaaliga

kolmandate riikide turule. Programm on tegevuste sidus kogum, mis aitab saavutada

organisatsooni poolt taotluses seatud eesmärki.

1 RT I, 04.01.2024, 6 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1144/2014, siseturul ja kolmandates riikides võetavate

põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70) 3 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus-

ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14–26) 4 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus-

ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3–8)

2

Programmi tegevuste sisu on peamiselt avalikkuse teavitamine, näiteks teavituskampaaniad

meedias (televisioonis, raadios), messidel osalemine, üritused müügikohtades,

teavitusmaterjalide tootmine, aga ka B2B-tüüpi (business to business) üritused. Programm

peab olema üldise iseloomuga ja Euroopa Liidu sõnumiga, mis tähendab, et programm ei

tohi olla kaubamärgipõhine ning peab panustama kogu Euroopa Liidu kõnealuse sektori

hüvanguks.

Programmide haldamine ja järelevalve oleneb programmi tüübist. Programmid jagunevad

kaheks: ühest liikmesriigist pärit organisatsiooni või organisatsioonide koostöös esitatud

programmid ehk lihtprogrammid ning mitme liikmesriigi organisatsioonide koostöös või

Euroopa Liidu tasandi organisatsioonide esitatud programmid ehk multiprogrammid.

Multiprogrammide haldamise ja järelevalve eest vastutab Euroopa Teadusuuringute

Rakendusagentuur (European Research Executive Agency) REA. Lihtprogramme haldab

Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega ning iga liikmesriik määrab oma riigis pädeva

asutuse, kes vastutab kõnealusest riigist esitatud ning heaks kiidetud programmide

rakendamise järelevalve eest. Eestis on pädevaks asutuseks Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

Taotlusvoor avatakse liht- ja multiprogrammidele samal ajal. Taotlusvoor toimub kord

aastas ning taotlusi saab esitada vaid elektrooniliselt EL rahastamis- ja hankeportaali EU

funding and tenders portal keskkonna kaudu. Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid ning

edukad programmid kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni rakendusaktiga.

Euroopa Komisjon töötab igaks aastaks välja tööprogrammi, millega määratakse

taotlusvoorude prioriteedid ning jaotatakse toetuse eelarve teemade, sihtturgude ja

programmi tüübi kaupa. Tööprogrammis on fikseeritud ka võimalus korraldada erakorralisi

taotlusvoore ning kavandatud nende korraldamiseks vajalikud reservid. Erakorraline

taotlusvoor avatakse juhul, kui kriis mõnes põllumajandussektoris on väga tõsine ja hõlmab

kogu Euroopa Liidu territooriumit.

Selleks, et tagada Euroopa Liidu vahendite tõhus ja läbipaistev kasutamine, on

organisatsioonil kohustus programmi tegevuste elluviimiseks valida konkursi korras

programmi rakendav partnerina rakendusasutus ehk alltöövõtja (edaspidi partner), kelle

ülesandeks on programmi või selle osa rakendamine. Programmi rakendamises võib

osaleda mitu partnerit. Partneriks saab olla teenusepakkuja, kellel on programmis

kavandatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid ning varasem kogemus.

Tulenevalt programmide sisust, on rakendamisel osalevateks partneriteks enamasti

turundus- või kommunikatsiooniagentuurid.

Euroopa Komisjon on saatnud liikmesriikidele suunised5, mille kohaselt tuleb

liikmesriikidel tagada lihtprogrammide rakendamisel parim hinna ja kvaliteedi suhe ning

vältida huvide konflikti tekkimist. Käesoleva määruse eesmärk on eeltoodust tulenevalt

sätestada tingimused Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja

müügiedendusmeetmete lihtprogrammi rakendamisel osaleva partneri valimiseks. Partneri

võib toetust taotlev organisatsioon valida enne programmi koostamist (sellisel juhul võib

partner osaleda ka programmi koostamisel), pärast programmi esitamist või pärast Euroopa

Komisjoni poolt programmi heakskiitmist. Partner peab olema valitud hiljemalt

60 kalendripäeva pärast Euroopa Komisjoni heakskiitva rakendusotsuse tegemist. Seejärel

5 Guidance on competitive procedure 2016

3

on PRIA-l 30 kalendripäeva aega programmi rakendava partneri valimise nõuetekohasuse

kontrollimiseks ning toetuslepingu sõlmimiseks. Partneri valimine peab vastama

käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmeid reformiti

2014. aastal. Lihtprogrammi toetustaotluse on sellest ajast alates esitanud kaks Eesti

taotlejat – 2016. aasta ja 2024. aasta taotlusvoorudes. Programmide eelarve suurus ei ole

meetme regulatsiooni alusel piiratud. Enamasti jäävad heakskiidu saanud programmide

eelarved vahemikku 600 000–1 000 000 eurot. Peamiste põhjustena, miks Eesti

põllumajandus- ja toidusektori organisatsioonid meedet aktiivselt ei ole taotlenud, tuuakse

välja rahastamise jäika skeemi ning rangeid nõudeid kaubamärkide esitamisele.

Määrusega kehtestatakse uus terviktekst kehtiva Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel. Viimaste aastate jooksul on muudetud

toetuslepingu tüüpvormi, mistõttu vajavad määruse viited ajakohastamist. Selleks, et

vältida edaspidi sagedast määruse muutmist, seotakse summa, millest alates tuleb

konkursiteate avaldamiseks kasutada riigihangete registrit või hankekeskkonda, mis

võimaldab teate rahvusvahelist avaldamist, riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktides 2-5

nimetatud hankijatele kohalduva asjade ja teenuste rahvusvahelise piirmääraga. Määrusega

reguleeritakse üksnes lihtprogrammide taotlusvoorus heaks kiidetud programmide

rakendamiseks partneri valimise kord.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna toidu müügiedendamise valdkonna juht Kerli Nõges

(625 6560, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (56 691 973,

[email protected]) ning keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Laura

Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb üheksast paragrahvist.

Määruse eesmärk on tagada EL-i vahendite säästlik ja läbipaistev kasutamine ning selleks

kehtestatakse meetme lihtprogrammide taotlusvoorus heakskiidu saanud programmide

rakendamiseks partneri valimise kord; nõuded konkursiteatele ja selle avalikustamisele,

nõuded pakkumusele, pakkumuste hindamise kord ning programmi rakendamiseks partneri

valimise nõuetekohasuse kontrollimine.

Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Määrust kohaldatakse organisatsioonidele, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 7 sätestatud nõuetele ja on esitanud toetuse taotluse

artikli 8 lõike 2 alusel. Taotlusvoorus edukaks osutunud lihtprogrammid kiidab heaks

Euroopa Komisjon sama määruse artikli 11 kohaselt. Edukaks osutunud programmi

esitanud organisatsioon on kohustatud valima programmi või selle osa elluviimiseks

partneri. Partneri valimine peab toimuma enne toetuslepingu sõlmimist liikmesriigi ja

toetuse saaja vahel. Kui partner valitakse enne toetustaotluse esitamist, võib partner osaleda

taotluse koostamisel, mis omakorda aitab taotluses esitada täpsemad hinnakalkulatsioonid.

Kui partner valitakse pärast toetustaotluse esitamist ning tegevuste lõplik maksumus osutub

4

toetustaotluses prognoositust kallimaks, siis tuleb toetuse saajal maksetaotluse esitamisel

lähtuda heakskiidu saanud programmis esitatud eelarvest.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse kohustus valida programmi rakendav partner konkursi korras.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on organisatsioonil kohustus valida programmi või selle osa

rakendamiseks partner konkursi korras. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1144/2014 artikli 13 kohaselt võib organisatsioon programmi teatud osa ka ise ellu viia,

kui on täidetud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklis 11 nimetatud

tingimused.

See tähendab, et organisatsioonil on vähemalt kolmeaastane teavitus- ja

müügiedendusmeetmete rakendamise kogemus ning rakendatavad tegevused viiakse ellu

tavapäraste turuhindadega. See tähendab, et organisatsioonil peab olema võimalik

tõendada, et tegevused vastavad turuhinnale. Näiteks saab turuhinna väljaselgitamiseks

kasutada hinnapäringuid, veebilehtedelt hinnakirjade väljavõtteid jne.

Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et kui organisatsioon on riigihangete seaduse6 (edaspidi

RHS) tähenduses hankija, valitakse partner RHS-i kohaselt. Hankija definitsioon on

esitatud RHSi §-s 5.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded konkursiteatele ja selle avaldamisele.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse täpsemad nõuded konkursiteatele.

Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab konkursiteates välja tooma teabe selle kohta, et

partner valitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)1144/2014 artikli 13 alusel,

mis tagab pakkujale arusaamise, et tegemist on Euroopa Liidu toetusega, millega kaasnevad

nõuded tegevuste elluviimisele ja kohustus võimaldada järelevalve teostamist toetuse

sihipärase kasutamise üle.

Meetme rakendamise nõuded on toodud järgmistes Euroopa Liidu õigusaktides: Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1144/2014, komisjoni rakendusmäärus (EL)

2015/1831 ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et organisatsioon esitab konkursiteates teabe

kohustuste kohta, mis tulenevad organisatsiooni ja PRIA vahel sõlmitava toetuslepingu

sätetest, mis kohalduvad programmi rakendamises osalevale partnerile. Vastavalt

toetuslepingu tüüpprojektile kohalduvad kõigile programmi rakendamises osalevatele

alltöövõtjatele sätted, mis reguleerivad programmi nõuetekohast rakendamist, huvide

konflikti vältimise kohustust, konfidentsiaalsuse nõudeid, kooskõla eetikanormidega, nõuet

rahastamise päritolu nähtavusele, erieeskirju meetme rakendamiseks, teavitamiskohustust,

kontrollide ja järelevalve teostamist ning andmete säilitamist.

Toetuslepingust tulenevatest nõuetest informeerimine on oluline, sest toetuse saaja peab

tagama, et toetuslepingu alusel kontrolle, järelevalvet ja auditeid teostavad asutused (nt

PRIA, OLAF, Euroopa Kontrollikoda jne) saavad kasutada oma õigusi ka alltöövõtjate ehk

programmi rakendamises osalevate partnerite suhtes. Need hõlmavad muuhulgas partneri

6 RT I, 01.07.2017, 1

5

kohustust pidada programmi tegevuste elluviimiseks tehtud kulude üle eraldi arvestust,

säilitada kuludokumente ning võimaldada neid kontrollida igal ajal kuni viie aasta

möödumiseni programmi lõppmakse tegemisest. Toetuslepingu tüüpprojekt on avaldatud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et organisatsioonil on kohustus esitada

konkursiteates ülevaade programmist ja selle eesmärkidest ning nende hangitavate tööde ja

teenuste tehniline kirjeldus, mille kohta ootab programmi esitanud organisatsioon

konkureerivaid pakkumisi. Näiteks trükiteenuse puhul tuleb tehnilises kirjelduses välja tuua

programmi elluviimise jooksul kavandatavate trükiste arv, tiraaž, sisu maht, keelenõuded,

trükiste formaadid ja kvaliteedinõuded. Messil osalemise puhul tuleb välja tuua programmi

jooksul kavandatavate messide arv, messistendide kavandatav suurus, tehnilised nõuded,

nõuded kujundusele, nõuded logode esitamisele, vajalikud lisateenused ja muu asjakohane

teave.

Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab organisatsioon esitama programmi rakendamise

eeldatava ajakava. Esitada tuleb nii programmi rakendamise kavandatav algus- ja

lõppkuupäev, aga võimaluse korral ka konkreetsete tegevuste kuupäevad. Näiteks saab

esitada suurte rahvusvaheliste messide kuupäevad, mis on partneri valimise ajal juba teada.

Olenevalt sellest, kas partner valitakse enne või pärast seda, kui Euroopa Komisjon on

programmi heaks kiitnud, võib programmi rakendamise alustamisele eelneda kuni poolteist

aastat ooteaega. Kui partner valitakse enne programmi kohta heakskiitva otsuse saamist, on

soovituslik lisada ajakava juurde klausel, mis võimaldab programmi mittevalituks

osutumise korral lepingu sõlmimisest taganeda.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 5 kohaselt avaldab organisatsioon konkursiteates ka sõlmitava

lepingu olulised tingimused. Organisatsioon hindab, millised tingimused on partneri

seisukohalt olulised ja esitab need konkursiteates. Näiteks võib selline teave puudutada

maksetingimusi või programmi rakendamise nõudeid, mis tulenevad toetuslepingust.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 6 sätestatakse kohustus avaldada konkursiteates kriteeriumid,

mille alusel selgitatakse edukaim pakkumus. Kui pakkumuste hindamise aluseks ei ole

üksnes madalaim hind, koostab programmi esitanud organisatsioon pakkumuste hindamise

kriteeriumid. Hindamiskriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega (RHS §

85 lg 1) ehk programmi või selle osaga, milleks partnerit valitakse. Kui kriteeriume on mitu,

tuleb määrata ka nende osakaalud. Kui programmi oluliseks osaks on loovust eeldavad

tööd, näiteks messistendide ja trükiste kujundamine, võib programmi esitanud

organisatsioon hinnata lisaks pakkumuses toodud maksumusele ka näidistöid. Sellisel juhul

tuleb mõlemale hindamiskriteeriumile määrata osakaal, näiteks pakkumuses toodud

maksumus (60%) ja loovtööde osa (40%), ning hindepunktide arvutamise valem. Samuti

tuleb kirjeldada loovtööde hindamise metoodika.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 7 on osutatud nõuetele, millele programmi rakendamises

osaleva partneri pakkumus peab vastama. Kõnealused nõuded on sätestatud määruse §-s 4.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et pakkumuse hindamise kriteeriume ei koostata juhul,

kui majanduslikult kõige soodsam pakkumus leitakse üksnes odavaima hinna alusel. See

eeldab, et organisatsioon on kõik tingimused ning kvaliteedinõuded üksikasjalikult ette

kirjutanud.

6

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt on organisatsioonil soovi korral võimalik tuua konkursiteates

välja tingimused, millele valitav partner peab vastama. Näiteks võib

kvalifitseerimistingimustena esitada nõudeid partneri netokäibe, varasema kogemuse,

tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Kui programm või selle osa eeldab töö teostajalt

ISO kvaliteedijuhtimissertifikaatide olemasolu, saab nende olemasolu sätestada

kvalifitseerimistingimusena. Kui programmi osa on näiteks B2B-tüüpi teavitamisürituse

korraldamine, võib kvalifitseerimistingimusena sätestada varasema kogemuse nõude

sarnaste ürituse korraldamisel. Organisatsioonil on võimalik sätestada tingimus

samalaadsete lepingute täitmise kohta, kirjeldades võimalikult üksikasjalikult

samalaadsuse sisu.

Eelnõu § 3 lõigetes 4–5 sätestatakse programmi või selle osade maksumuse piirmäärad,

millest lähtuvalt tuleb valida konkursiteate avaldamise keskkond ja ajavahemik, mille

jooksul peab konkursiteade pakkujate jaoks avalikult kättesaadav olema.

Selleks, et otsustada, millises keskkonnas ja kui pikaks ajaks tuleb konkursiteade avaldada,

tuleb lähtuda programmi või selle osa maksumusest ehk ostetavate tööde ja teenuste

eeldatavast maksumusest. Käesolevas määruses on tingimuste sätestamisel võetud aluseks

riigihangete piirmäärad. Hangete piirmäärad kehtestatakse perioodiliselt Komisjoni

delegeeritud määrustega (EL) 2023/24957, (EL) 2023/24968 ja (EL) 2023/24979.

Piirmäärad sõltuvad hankija tüübist ehk sellest, kas tegemist on riigi või riigiasutuse või

keskvalitsuse tasandist madalama taseme hankijatega (edaspidi teised hankijad).

Vastavalt RHS-i § 5 lõikele 2 on avaliku sektori hankija:

1) riik või riigiasutus;

2) kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse

üksuste ühendus;

3) muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;

4) sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille asutajatest rohkem kui pool on punktis

2 või 3 nimetatud hankijad või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad

punktides 1–3 nimetatud hankijad;

5) eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena

ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt

rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad

või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi punktides 1–4 nimetatud

hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised

käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.

Punktis 1 nimetatud hankija on riik, punktides 2–5 nimetatud on teised hankijad. Kuna

programmi esitav organisatsioon, kellele käesolevad sätted kohalduvad, ei ole riik või

7 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2495, 15. november 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL seoses asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute ning ideekonkursside

suhtes kohaldatavate piirmääradega, ELT L, 2023/2495, 16.11.2023 8 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2496, 15. november 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL seoses asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute ning ideekonkursside

suhtes kohaldatavate piirmääradega, ELT L, 2023/2496, 16.11.2023, 9 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2497, 15. november 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL seoses kontsessioonilepingute suhtes kohaldatavate piirmääradega, ELT L,

2023/2497, 16.11.2023

7

riigiasutus, peab ta lähtuma teistele hankijatele ehk punktides 2–5 nimetatud hankijatele

kehtivast piirmäärast.

Konkursiteate elektroonilises hankekeskkonnas avaldamise infot võib täiendavalt levitada

erinevate veebilehtede, sotsiaalmeedia ning printmeedia väljaannete vahendusel, et info

jõuaks võimalikult paljude sobivate teenusepakkujateni. Pakkumusi saab esitada üksnes

valitud keskkonna vahendusel, täiendavalt e-kirja teel esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et organisatsioon peab avaldama konkursiteate

elektroonilises hankekeskkonnas, kui partnerit valitakse sellise programmi või selle osa

rakendamiseks, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla riigihangete seaduse § 5

lõike 2 punktides 2–5 nimetatud hankijatele kohalduva asjade ja teenuste rahvusvahelise

piirmäära. Sellisel juhul on konkursiteate avalikult nähtav olemise tähtaeg ja pakkumuste

esitamise tähtaeg vähemalt 15 kalendripäeva.

Rahvusvahelised piirmäärad hankijatele, mis kehtivad aastatel 2024–2025, on kehtestatud

järgmiste Euroopa Komisjoni õigusaktidega:

Direktiivi 2014/24/EL muutmine - Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2495,

15. november 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/24/EL seoses asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute ning

ideekonkursside suhtes kohaldatavate piirmääradega (europa.eu)

Direktiivi 2014/25/EL muutmine - Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2496,

15. november 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/25/EL seoses asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute ning

ideekonkursside suhtes kohaldatavate piirmääradega (europa.eu)

Direktiivi 2014/23/EL muutmine - Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2497,

15. november 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/23/EL seoses kontsessioonilepingute suhtes kohaldatavate piirmääradega

(europa.eu)

Direktiivi 2009/81/EÜ muutmine - Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2510,

15. november 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/81/EÜ seoses asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute suhtes

kohaldatavate piirmääradega (europa.eu)

Peab arvestama, et direktiivid muutuvad ajas ning seetõttu peab programmi esitav

organisatsioon enne partneri valimist kontrollima, millised piirmäärad partneri valimise

ajahetkel teistele hankijatele kehtivad. Kehtivad riigihanke piirmäärad on kättesaadavad ka

Rahandusministeeriumi veebilehelt: Kasulik teave | Rahandusministeerium (fin.ee)

Näiteks 2024. aastal on rahvusvahelise hanke piirmäär riigihangete seaduse § 5 lõike 2

punktides 2–5 nimetatud hankijatele asjade ja teenuste ostmiseks 221 000 eurot

käibemaksuta.

Hankekeskkonna portaali võib organisatsioon ise vabalt valida, kuid see peab olema

üldtuntud ja pakkujate seas laialt kasutatav, et tagada konkursiteate piisav levik. Näiteks

võib organisatsioon avaldada konkursiteate riigihangete registris (edaspidi RHR) või

hankekeskkonnas Mercell.

8

Organisatsioon peab enne konkursiteate avaldamist tutvuma konkreetse keskkonna

nõuetega. Mõned hankekeskkonnad võivad olla tasulised ning ka avaldatavate

dokumentide kohta võivad kehtida teatud nõuded.

Eelnõu § 3 lõikes 5 sätestatakse, et organisatsioon avaldab eesti- ja ingliskeelse

konkursiteate RHR-is või hankekeskkonnas, mis võimaldab konkursiteate avaldamist

rahvusvaheliselt, kui partnerit valitakse sellise programmi või selle osa rakendamiseks,

mille eeldatav käibemaksuta maksumus on üle RHS-i § 5 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud

hankijatele kohalduva asjade ja teenuste rahvusvahelist piirmäära. Rahvusvahelist

avaldamist võimaldava hankekeskkonna all peetakse silmas hankeportaale, mis on

aktiivselt kasutusel ka teistes riikides. Näiteks võimaldab hankeportaal Mercell avaldada

konkursiteadet enamikes Euroopa riikides (sh Läti, Leedu, Eesti, Soome, Saksamaa, Taani

jne), kus pakkujatel on võimalik pakkumusi sisestada oma emakeelses keskkonnas.

Konkursiteate avalikult nähtav olemise tähtaeg ja pakkumuste esitamise tähtaeg on

vähemalt 30 kalendripäeva.

Kui organisatsioon valib konkursiteate avaldamiseks RHR-i, tuleb valida menetlusliik

„toetuse saaja ost“ ja hankija alaliik „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“.

Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole

hankijad RHS-i tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on

kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel10.

Nõude, mille kohaselt tuleb konkursiteade avaldada ka inglise keeles, eesmärk on tagada

avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja võimaldada pakkumusi esitada ka

välisriikide ettevõtjatel. Organisatsioon võib täiendavalt saata infot avaliku konkursiteate

kohta vabalt valitud ettevõtjatele, kes on tegutsemas sihtturul, kus programmi tegevusi

rakendatakse.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded pakkumusele. Organisatsioon peab konkursiteates selgelt

märkima nõuded, millest programmi rakendamises osalev partner peab pakkumuse

koostamisel lähtuma ja mida organisatsioon pakkumuste hindamisel kontrollib.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et pakkumus peab sisaldama programmi nime, pakkuja

nime, pakkuja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning pakkumuses

toodud programmi rakendamise käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Pakkuja peab

oma pakkumuses määrama ka pakkumuse jõusoleku aja. Euroopa Komisjoni programme

heakskiitvale rakendusaktile eelneb kuus kuud kestev taotluste hindamise protsess. Juhul,

kui organisatsioon valis partneri enne programmi esitamist või Euroopa Komisjoni

heakskiitvat otsust, võib olla vajalik, et pakkumus oleks jõus kauem kui üks aasta enne

lepingu sõlmimist ja tegevustega alustamist. Seetõttu on oluline, et pakkumuses oleks teave

pakkumuse jõusoleku kohta. Konkursiteates võib organisatsioon seada pakkumisele ka

täiendavaid nõudeid.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et iga hangitava töö või teenuse hind peab pakkumuses

olema eraldi välja toodud. Kui töö või teenus koosneb erinevatest tegevustest või

etappidest, tuleb välja tuua peamised kuluartiklid, mille abil on võimalik aru saada töö või

10 Riigihangete registri kasutusjuhendid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid.

9

teenuse maksumuse kujunemisest. Näiteks tuleb eelarves välja tuua messil osalemise

korraldamise puhul eraldi pinna rentimise, reisikulude, vajalike tarvikute rendi,

degusteerimise korraldamise ja vajadusel muude kavandatud tegevuste maksumused. Ära

tuleb näidata kõikide programmi osaks olevate ja konkursiteates loetletud tööde ja teenuste

maksumused, mille kohta organisatsioon võrreldavaid pakkumusi küsis.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hindamise kord.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et organisatsioon hindab pakkumuste vastavust § 3 lõike

1 punktis 3 nimetatud tehnilisele kirjeldusele ning §-s 4 sätestatud nõuetele. Nõuetele

vastavaid pakkumusi hindab organisatsioon § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud

hindamiskriteeriumide või § 3 lõikes 2 nimetatud juhul madalaima hinna alusel.

Organisatsioon veendub, kas esitatud pakkumused vastavad konkursiteates § 3 lõike 1

punkti 3 alusel koostatud tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Samuti tuleb veenduda, et

pakkumuses on välja toodud programmi nimi, pakkuja nimi ja kontaktandmeid, pakkumuse

väljastamise kuupäev, pakkumuse kehtivuse aeg, programmi või selle osa rakendamise

käibemaksuta maksumus ja käibemaksu lisandumisel käibemaksuga maksumus ning

vajadusel teised konkursiteates nõutud andmeid. Nende andmete küsimiseks võib kasutada

etteantud vormi.

Kui pakkumused vastavad eelpool nimetatud nõuetele, hindab organisatsioon pakkumusi

§ 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel. Kui hindamiskriteeriume ei

koostatud, leitakse majanduslikult soodsaim pakkumus üksnes madalaima hinna alusel.

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on tutvunud ja arvestanud kõikide §-s 3

nimetatud ja konkursiteates välja toodud nõuetega.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et saadud hindamistulemuste alusel moodustab

organisatsioon pakkumuste paremusjärjestuse, milles loetakse parimaks

hindamiskriteeriumide alusel suurima hindepunktide summa saanud pakkumus.

Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse, et võrdsete hindepunktide summaga pakkumuste puhul

eelistatakse pakkumust, milles toodud hind on madalam. Kui ka pakkumustes toodud

programmi rakendamise maksumused on võrdsed, eelistatakse pakkumust, mis sai suurema

hindepunktide suurema osakaaluga hindamiskriteeriumi alusel. Partneri valimisel tuleb

eelkõige silmas pidada parima hinna ja kvaliteedi suhet, mistõttu on peamine näitaja hind,

kuid samas ei pea valima automaatselt pakkumust, milles toodud hind on kõige madalam.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt koostab organisatsioon hindepunktide alusel paremusjärjestuse

ja koostab hindamise protokolli. Lõikes 4 sätestatakse andmed, mida protokoll peab

sisaldama.

Eelnõu § 5 lõikes 5 on sätestatud, et kui majanduslikult soodsaim pakkumine leitakse

üksnes madalaima hinna alusel, koostab organisatsioon protokolli, milles märgitakse

lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed.

Eelnõu § 6 kohaselt ei tohi organisatsioon ega programmi rakendamises osalev partner olla

omavahel seotud. Partneri valimisel tuleb tagada huvide konflikti vältimine. Selle eesmärk

10

on tagada, et partneri valimise protseduur ei ole mõjutatud äri- või erahuvidest, mis võib

mõjutada partneri valikut ja pakutava teenuse hinda.

Organisatsioon peab tagama programmi erapooletu ja objektiivse rakendamise, mida ei

mõjuta majanduslikud, poliitilised, rahvuslikud, perekondlike või emotsionaalsete

sidemetega seotud huvid.

Tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine

majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud

isikutena järgmisi isikuid:

1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;

2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia-

või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia-

või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist,

häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja

samad isikud;

8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;

9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani

liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

Organisatsioon saab lähtuda äriregistri vahendusel kättesaadavatest andmetest.

Eelnõu § 7 sätestab partneri valimise nõuetekohasuse kontrollimise.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse aeg, mille jooksul organisatsioon peab programmi

heakskiitmise korral teavitama PRIA-t soovist sõlmida toetusleping.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikli 10 lõike 2 kohaselt teavitab liikmesriik

organisatsiooni viivitamata sellise Euroopa Komisjoni rakendusakti vastuvõtmisest,

millega taotlusvoorus esitatud lihtprogramm kinnitatakse või tagasi lükatakse.

Neljateistkümne kalendripäeva jooksul pärast teavitamist esitab organisatsioon PRIA-le

sooviavalduse lepingu sõlmimiseks koos programmi ärakirjaga ja teavitab PRIA-t partneri

valimiseks vajaliku menetluse ajakavast. Organisatsiooni sooviavaldus on kinnitus PRIA-

le, et taotluste hindamisele kulunud aja jooksul ei ole ära langenud taotluse esitanud

organisatsiooni huvi programmi rakendada ning programmi ärakiri võimaldab alustada

toetuslepingu projekti ettevalmistusi.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse teave, mis tuleb esitada PRIA-le partneri valimise

nõuetekohasuse tõendamiseks hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul arvates selle Euroopa

Komisjoni rakendusakti vastuvõtmisest, millega programm heaks kiideti.

Kui konkursiteade, selle avaldamise aeg, saabunud pakkumused ja § 5 lõikes 4 või 5

nimetatud protokoll ei ole PRIA-le kättesaadavad kasutatud hankeportaali vahendusel,

tuleb esitada ärakirjad järgmistest dokumentidest:

1) konkursiteade, teave konkursiteate avaldamise koha ja ajavahemiku kohta;

11

2) pakkumused;

3) paragrahvi 5 lõikes 4 või 5 nimetatud protokoll.

Kui organisatsioon kasutab konkursiteate avaldamiseks riigihangete registrit ning ei soovi

kõiki konkursi nõuetekohast läbiviimist tõendavaid dokumente ükshaaval esitada, piisab

sellest, kui määrata PRIA esindaja hankekesskonda hanke meeskonna koosseisu.

Keskkonnas on võimalik määrata erinevate õigustega meeskonnaliikmeid. Näiteks on

võimalik märkida PRIA esindaja audiitoriks, mis võimaldab PRIA esindajal näha

hankekeskkonnas kõiki dokumente. Sellisel juhul piisab, kui edastada PRIA-le

konkursiteate viitenumber, mille abil on vajalik teave PRIA-le kättesaadav ja kontrollitav.

Ka hankekeskkond Mercell võimaldab PRIA esindaja määramist hanke meeskonda.

PRIA peab veenduma, kas programmi esitanud organisatsioon on koostanud nõuetekohase

konkursiteate, selle nõuetekohaselt avaldanud, kas määruse § 5 lõikes 4 nimetatud

protokollis on esitatud korrektsed andmed ning pakkumuste hindamise protseduur on

korrektselt läbi viidud.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et kui partneri valimine vastab määruse nõuetele, siis

sõlmib PRIA organisatsiooniga toetuslepingu. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL)

2015/1831 artiklile 10, tuleb liikmesriigil programmide elluviimist reguleeriv toetusleping

sõlmida 90 kalendripäeva jooksul pärast määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 11 lõikes 2

viidatud komisjoni aktist teatamist, tingimusel et delegeeritud määruse (EL) 2015/1829

artiklis 2 sätestatud korra kohaselt on valitud määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 13

osutatud partnerid. Pärast seda tähtaega ei tohi lepinguid ilma komisjoni eelneva loata

sõlmida. Kui partneri valimine ei vasta nõuetele, siis keeldub PRIA lepingu sõlmimisest.

Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse, et organisatsioon esitab PRIA-le partneriga sõlmitud

lepingu enne toetuslepingu sõlmimist. See on vajalik, et pärast toetuslepingu sõlmimist

oleks kindel, et organisatsioon asub programmi rakendava partnerina kasutama

lepingupartnerit, kelle ta konkursi korras välja valis. Organisatsioonil on soovituslik lisada

programmi rakendamises osaleva partneriga sõlmitavasse lepingusse punkt, mille alusel

võib sõlmitavast lepingust taganeda juhul, kui toetuslepingut ei sõlmita.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse dokumentide säilitamine.

Määruse alusel esitatud dokumente säilitatakse PRIA-s vähemalt viis aastat programmi

lõppmakse tegemise kuupäevast arvates. Programmi esitanud organisatsiooni poolt esitatud

dokumente PRIA ei tagasta.

Eelnõu §-ga 9 tunnistatakse kehtetuks maaeluministri 23. jaanuari 2019. a määrus nr 6

„Euroopa Liidu põllumajandussaaduste ja -toodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete

lihtprogrammi rakendamiseks rakendusasutuse valimise kord“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL),

nr 1144/2014, komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829 ja komisjoni rakendusmäärus

(EL) 2015/1831.

12

4. Määruse mõjud

Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed aitavad tõsta Euroopa

Liidu põllumajandustoodete konkurentsivõimet nii siseturul kui ka kolmandates riikides.

Määrusega kehtestatav lihtprogrammide rakendamiseks partneri valimise kord aitab luua selge

raamistiku programmi esitanud organisatsioonile ehk toetuse taotlejale programmi

rakendamises osaleva partneri valimiseks.

Liikmesriigil on kohustus kontrollida lihtprogrammi rakendamiseks partneri valimise

protseduuri ja veenduda, et partneri valimisel on tagatud protseduuri selgus, parim hinna ja

kvaliteedi suhe ning huvide konflikti vältimine.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise

eeldatavad tulud

EL siseturule suunatud lihtprogrammide puhul on Euroopa Liidu kaasrahastuse osa kuni 70%

programmi eelarvest. Kolmandate riikide turule suunatud projektide puhul on Euroopa Liidu

kaasrahastuse osa kuni 80% programmi eelarvest. Ülejäänud osa tuleb katta taotlejal

omafinantseeringuga. Liikmesriik rahaliselt programmide rakendamisse ei panusta.

PRIA-le tuleneb määrusest kohustus kontrollida, kas programmi rakendamises osaleva partneri

valimine vastab määruse nõuetele. Tegemist on PRIA tavapärase töörutiiniga, millega ei kaasne

PRIA-le täiendavaid kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ka sektori esindusorganisatsioonidele, kes saaksid olla

toetuse taotlejad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler