Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust

___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Jürgen Ligi

Rahandusministeerium Teie: 13.09.2024 nr 1.1-10.1/4044-1

Meie: 18.09.2024 nr 1809/2024

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest avaldada

arvamust tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Eelnõus on välja pakutud rida mõistlikke lahendusi õiges suunas. Kõigepealt tuleb aga

järjekordselt tähelepanu juhtida sellele, et tähtaeg arvamuse avaldamiseks on ebamõistlikult

lühike – meil ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul küsida oma liikmetelt tagasisidet ning

ettepanekuid. Alljärgnevalt toome siiski välja mõned eelnõu probleemid ja puudused.

1. Töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutuste juures muudetakse eelnõus kvartaalne

arvestus aastapõhiseks. Probleem seisneb aga selles, et ka kulutuste piirmäära väärtust

on inflatsioon alates 2018. aastast vähendanud ja asjakohane oleks seaduses sätestada

tervise edendamise kulutusteks 400 eurost oluliselt suurem summa.

2. Eelnõuga on seaduse tekstist välja võetud töötaja tervise edendamiseks teenuseid

osutavate spetsialistide nimekiri (taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed

ja kliiniline psühholoog). Iseenesest on hea, kui seaduses ei ole ammendavat loetelu,

aga samas oleks vaja täpsemalt sätestada, milliste erialast pädevust omavate

spetsialistide poolt teenuste osutamist silmas peetakse ja kuidas selle pädevuse

omamist tuleb tõendada. Eelnõust ei selgu üheselt, kas tegemist peaks olema

tervishoiuteenusega ja kas seda teenust võiks osutada ainult tervishoiutöötaja või

tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik. Eelnõusse võiks jääda tervisespetsialistide

näidisnimekiri ehk avatud loetelu või mõni muu laiem erialast pädevust täpsustav

piiritlus. EVEA arvates on oluline ka hambaravi kulude maksuvaba katmine ja see tundub

eelnõu järgi olevat edaspidi võimalik.

3. EVEA hinnangul tuleks töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutuste loetelu laiendada.

Erisoodustusena ei peaks maksustama näiteks spordivahendite soetamiseks tehtud

kulutusi. Eriti oluline on see nende töötajate jaoks, kes elavad spordirajatistest ja –

saalidest eemal.

4. Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud

kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja

elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab

transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse

tähenduses. EVEA teeb ettepaneku, et tööandja korraldatud transport tööle ja koju

tuleks vabastada erisoodustusmaksust sõltumata sõiduki suurusest ja töökoha

kaugusest.

5. Kõik töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud kohustused on samuti

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Eelnõus sätestatud täiendus, et ettevõtlusega on

seotud ka kõik tööandja tehtud mõistlikud ja vajalikud kulud töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, on seega liigne kordus.

6. Ühtlasi juhime tähelepanu, et TuMS §48 võiks täiendada nii, et lisaks terviseedenduse

kuludele saaksid tööandjad panustada näiteks ka töötajate pensioni kogumisse – nn

tööandjapension. Kuna terviseedendusega seotud kulutuste tegemisel on nagunii väga

suur regionaalne ebavõrdsus – väljaspool suuremaid linnu ei pruugi olla ligipääsu neile

teenustele, mida seadus võimaldab erisoodustusmaksuvabalt teha. Seega teeme

ettepaneku, et loetelusse lisataks ka tööandja maksed töötajatele III sambasse – st

tööandja makset töötaja eest vabatahtlikku pensionifondi. Tööandjapension on Eestis

vähe levinud, isegi Lätis ja Leedus on tööandjad palju varmamad seda kasutama. Üheks

põhjuseks on, et tööandja vaatest on tööandjapensioni maksed samasugune hüvis nagu

terviseedenduse kulud. Samas maksustatakse neid sotsiaalmaksuga. Tulumaksuseaduse

muutmine aitaks takistust leevendada. Muudatus ei võtaks tööandjatelt ära võimalust

pakkuda töötajatele tervisekindlustust või tegeleda tervisedendusega, kuid annaks

huvitatud tööandjatele (ning nende valmisoleku korral töötajatele) täiendava võimaluse

kasutada maksuvabastust. Tööandjapensioni maksetel on sarnaselt terviseedenduse

kuludele ka sotsiaalne mõju.

7. Juhime ka tähelepanu, et koos tulumaksuseaduse täiendamisega on asjakohane ja

mõistlik tõsta piirmäära, mille ületamisel tekib ettevõtjal kohustus end

maksukohustuslasena registreerida. Hetkel on sellise käibe suuruseks 40 000 eurot.

Probleem puudutab enim väikeseid ettevõtjaid, kes osutavad teenuseid väljaspool

suuremaid asustusüksusi. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks leevendusmeetmena

säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. See võimaldaks näiteks

säilitada oma tegevust 1-2 töökohaga mikroettevõtetel, sh maaturismi ettevõtetel, kes

müüvad otse lõpptarbijatele ja kelle sisendis ei domineeri käibemaksuga maksustatud

kaup, vaid hoopis erinevad isikuteenused ning käsitöö.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

Koostas: M. Sepp, [email protected]

___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Jürgen Ligi

Rahandusministeerium Teie: 13.09.2024 nr 1.1-10.1/4044-1

Meie: 18.09.2024 nr 1809/2024

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest avaldada

arvamust tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Eelnõus on välja pakutud rida mõistlikke lahendusi õiges suunas. Kõigepealt tuleb aga

järjekordselt tähelepanu juhtida sellele, et tähtaeg arvamuse avaldamiseks on ebamõistlikult

lühike – meil ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul küsida oma liikmetelt tagasisidet ning

ettepanekuid. Alljärgnevalt toome siiski välja mõned eelnõu probleemid ja puudused.

1. Töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutuste juures muudetakse eelnõus kvartaalne

arvestus aastapõhiseks. Probleem seisneb aga selles, et ka kulutuste piirmäära väärtust

on inflatsioon alates 2018. aastast vähendanud ja asjakohane oleks seaduses sätestada

tervise edendamise kulutusteks 400 eurost oluliselt suurem summa.

2. Eelnõuga on seaduse tekstist välja võetud töötaja tervise edendamiseks teenuseid

osutavate spetsialistide nimekiri (taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed

ja kliiniline psühholoog). Iseenesest on hea, kui seaduses ei ole ammendavat loetelu,

aga samas oleks vaja täpsemalt sätestada, milliste erialast pädevust omavate

spetsialistide poolt teenuste osutamist silmas peetakse ja kuidas selle pädevuse

omamist tuleb tõendada. Eelnõust ei selgu üheselt, kas tegemist peaks olema

tervishoiuteenusega ja kas seda teenust võiks osutada ainult tervishoiutöötaja või

tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik. Eelnõusse võiks jääda tervisespetsialistide

näidisnimekiri ehk avatud loetelu või mõni muu laiem erialast pädevust täpsustav

piiritlus. EVEA arvates on oluline ka hambaravi kulude maksuvaba katmine ja see tundub

eelnõu järgi olevat edaspidi võimalik.

3. EVEA hinnangul tuleks töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutuste loetelu laiendada.

Erisoodustusena ei peaks maksustama näiteks spordivahendite soetamiseks tehtud

kulutusi. Eriti oluline on see nende töötajate jaoks, kes elavad spordirajatistest ja –

saalidest eemal.

4. Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud

kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja

elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab

transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse

tähenduses. EVEA teeb ettepaneku, et tööandja korraldatud transport tööle ja koju

tuleks vabastada erisoodustusmaksust sõltumata sõiduki suurusest ja töökoha

kaugusest.

5. Kõik töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud kohustused on samuti

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Eelnõus sätestatud täiendus, et ettevõtlusega on

seotud ka kõik tööandja tehtud mõistlikud ja vajalikud kulud töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, on seega liigne kordus.

6. Ühtlasi juhime tähelepanu, et TuMS §48 võiks täiendada nii, et lisaks terviseedenduse

kuludele saaksid tööandjad panustada näiteks ka töötajate pensioni kogumisse – nn

tööandjapension. Kuna terviseedendusega seotud kulutuste tegemisel on nagunii väga

suur regionaalne ebavõrdsus – väljaspool suuremaid linnu ei pruugi olla ligipääsu neile

teenustele, mida seadus võimaldab erisoodustusmaksuvabalt teha. Seega teeme

ettepaneku, et loetelusse lisataks ka tööandja maksed töötajatele III sambasse – st

tööandja makset töötaja eest vabatahtlikku pensionifondi. Tööandjapension on Eestis

vähe levinud, isegi Lätis ja Leedus on tööandjad palju varmamad seda kasutama. Üheks

põhjuseks on, et tööandja vaatest on tööandjapensioni maksed samasugune hüvis nagu

terviseedenduse kulud. Samas maksustatakse neid sotsiaalmaksuga. Tulumaksuseaduse

muutmine aitaks takistust leevendada. Muudatus ei võtaks tööandjatelt ära võimalust

pakkuda töötajatele tervisekindlustust või tegeleda tervisedendusega, kuid annaks

huvitatud tööandjatele (ning nende valmisoleku korral töötajatele) täiendava võimaluse

kasutada maksuvabastust. Tööandjapensioni maksetel on sarnaselt terviseedenduse

kuludele ka sotsiaalne mõju.

7. Juhime ka tähelepanu, et koos tulumaksuseaduse täiendamisega on asjakohane ja

mõistlik tõsta piirmäära, mille ületamisel tekib ettevõtjal kohustus end

maksukohustuslasena registreerida. Hetkel on sellise käibe suuruseks 40 000 eurot.

Probleem puudutab enim väikeseid ettevõtjaid, kes osutavad teenuseid väljaspool

suuremaid asustusüksusi. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks leevendusmeetmena

säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. See võimaldaks näiteks

säilitada oma tegevust 1-2 töökohaga mikroettevõtetel, sh maaturismi ettevõtetel, kes

müüvad otse lõpptarbijatele ja kelle sisendis ei domineeri käibemaksuga maksustatud

kaup, vaid hoopis erinevad isikuteenused ning käsitöö.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

Koostas: M. Sepp, [email protected]