ETTEPANEKUD
“Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus” eelnõu muutmiseks
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
Ettepanek nr 1.
Lisada eelnõu paragrahvi 2 punkt 13 järgmise tekstiga:
13) Tulumaksuseaduse paragrahvi 1 lõige 3 teksti muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt:
“(3) Paragrahvides 49–52 ja 541 ja 545 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud sh põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks tehtud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara.”
Ettepanek nr 2.
Lisada eelnõu paragrahvi 2 uus punkt 14 järgmise tekstiga:
14) Tulumaksuseaduse paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
“16) kulusid, mis on tehtud põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks.”
Ettepanek nr 3.
Lisada eelnõu paragrahvi 2 uus punkt 15 järgmise tekstiga:
15) paragrahvi 51 lõige 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“1) paragrahvi 34 punktides 3–6, 11, 13 ja 16 nimetatud kulud või väljamaksed;”
Lisatud ettepanekute seletuskiri 7 leheküljel
“Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse”
eelnõu muutmise ettepanekute seletuskiri
Vabariigi Valitsus on algatanud Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise. Seetõttu on igati mõistlik ja ajakohane teha ühe menetlusega ka tulumaksuseaduses väga olulised ning vajalikud muudatused. Tulumaksuseaduse muutmise ettepanekutega muudetakse residendist juriidilise isiku maksustamine edaspidi eesmärgipärasemaks, vajaduspõhisemaks ning edaspidi maksustatakse tulumaksuga ka residendist juriidilise isiku poolt põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks tehtud kulud.
Eesti iga seadus peab teenima põhiseadusega püstitatud riigi põhieesmärke – aidata säilitada eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust. Kuid residendist juriidilise isiku poolt põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks tehtud kulude tulumaksuvabastus ei ole teeninud põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamist, vaid sellega on hoopis riiklikult intensiivistatud põllumajandus- ja metsamaade koondumist juriidiliste isikute omandisse ning seega põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamisele vastu tegutsetud.
Lisaks sellele annavad käesolevad seadusemuudatused võimaluse saada riigieelarvesse igal aastal ca 69 milj eurot täiendavat maksutulu.
Eelnõu muutmise eesmärk
Eelnõukohase seaduse muutmise eesmärk on muuta tulumaksuga maksustamine eesmärgipärasemaks ja vajaduspõhisemaks ning pidurdada kahjulikku protsessi – järjest suuremat maade koondumist üksikute isikute omandisse.
Lisaks eelnevale on muutmise eesmärgiks luua õiguslikud alused, et ka Tulumaksuseadus saaks kaasa aidata Põhiseaduses püstitatud Eesti Vabariigi põhieesmärkide - tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade – täitmisele ja saavutamisele.
Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust - ei ole võimalik täita, kui ei ole piisaval arvul Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevuse kandjaid ning nende omandis põllumajandus- ja metsamaad.
Eelnõu muutmise sisu
Antud seadusemuudatused muudavad residendist juriidilise isiku maksustamine edaspidi eesmärgipärasemaks ja vajaduspõhisemaks ning võimaldavad teenida riigieelarvesse täiendavaid vahendeid ja pidurdada omariikluse seisukohalt väga negatiivset protsessi – riigi poolt soodustatud endiste põliste talumaade (põllumajandus-ja metsamaade) intensiivset koondumist juriidiliste isikute (eriti aga välismaiste ja kolmandate riikide firmade) omandisse.
PRAEGUSES OLUKORRAS RESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU POOLT PÕLLUMAJANDUS- JA METSAMAA OSTUKS TEHTUD KULUDE TULUMAKSUGA MITTEMAKSUSTAMINE:
1) vähendab Eesti kultuuri järjepidevuse säilitamist.
Eestlased on Eesti Vabariigi põlisrahvas. Eesti põliskultuuri juured on maaelus. Eestlastele omase kultuuri ja traditsioonid on loonud ning kujundanud maaga seotud inimesed – peamiselt talupojad. Seega võime öelda, et talupojakultuur on Eesti põliskultuur. Eesti põliskultuur on otseselt seotud loodusega – maa ja metsaga. Sellest lähtuvalt sõltub eesti põliskultuur väga oluliselt maa- ja metsaomanike arvust. Talud ja maamajapidamised on peamised kultuuri järjepidevuse uute kandjate kasvatajad.
Järjest kiiremini väheneb taluomanike, meie põliskultuuri järjepidevuse peamiste kandjate, arv ning taluomanike omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa pindala.
Erakordselt intensiivselt on viimasel ajal kasvanud juriidiliste isikute (edaspidi firmade) omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa pindala (seda kindlasti tänu riiklikule tulumaksusoodustusele).
Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus. Säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” kohaselt on Eesti esmaseks pikaajalise säästva arengu eesmärgiks aastani 2030 Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine.
Kultuur on jätkusuutlik, kui on arvukas, aktiivne ja järjepidev kultuurikandjate arv ning nendele on loodud soodne elu- ja majanduskeskkond. Kultuurikandjaks ei sünnita vaid kujunetakse ja kasvatakse vastavas kultuuri- ning majandusruumis.
Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust - ei ole võimalik täita, kui ei ole piisaval arvul Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevuse kandjaid ning nendele loodud soodsat elu- ja majanduskeskkonda.
Talumaade pindala ja taluomanike arv on praktiliselt vähenenud kriitilise piirini ning jätkuv vähenemine ohustab juba eesti põliskultuuri järjepidevuse säilitamist ja on ka ohuks Eesti omariiklusele.
2) on soodustanud suurmaaomandite teket ja nn. uusmõisastumist.
1919. aasta maareformi eesmärgiks oli suurmajapidamiste täielik likvideerimine ning jagada mõisamaad väikemajapidamisteks ja anda need uusmaasaajale põliseks kasutamiseks.
1939.a. põllumajandusloenduse andmeil oli Eestis 144 000 talumajapidamist ja neile kuulus 3,13 milj. ha maad.
1940 aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Seejärel natsionaliseeriti nii maa kui ka vara. Maa kuulus riigile ja põllumajanduslikuks tootmiseks loodi sundkorras kolhoosid ning sovhoosid. Aastaks 1989 oli Eestis kokku 326 kolhoosi ja sovhoosi (ehk uusmõisa) ning nende keskmine suurus oli 7630 hektarit.
1991.aastal alanud maa- ja omandireformiga taheti Eesti põllumajandustootmises minna üle suurtootmiselt väiketootmisele ja seniste suurmajandite asemele pidid tekkima talumajapidamised. Kuid reformide eesmärki ei ole saavutatud ning järjest enam areneb suurtootmine ja väheneb väiketootmine.
Põllumajanduslikud ettevõtjad ja nende maakasutus
Aasta
Juriidilised isikud
Füüsilised isikud
Ettevõtjate arv
Kasutatav põllumajandusmaa (ha)
Ettevõtjate arv
Kasutatav põllumajandusmaa (ha)
2010
1 651
490 396
13 504
439 291
2020
3 661
694 323
7 708
281 000
Allikas: Põllumajandusloendus – 2010
Põllumajandusloendus – 2020
Olukorra tõsidust näitab teadlase Marii Rasva poolt 2023 aasta märtsis kaitstud doktoritöö - Põllumajandusmaa kasutuse muutused Eestis: tasakaalustatud maakasutuse vöimalused – mis kinnitab, et Eestis toimub negatiivse protsessina intensiivne põllumajandusmaa koondumine väheste ettevõtete kätte.
“Selle protsessi peatamiseks vajab Eesti regulatsioone, mis aitaksid tagada laia maaomanike ringi, maa kättesaadavuse väiketootjatele ja uutele põllumajandustootjatele ning maapiirkondade elujõulisuse. Vajalikud kehtestatud piirangud võivad olla füüsilistele ja juriidilistele isikutele erinevad.
Põllumajandusmaa koondumine avaldab negatiivset mõju maakogukondade arengule, sest väikesed põllumajandustootjad on need, kes säilitavad maakultuuripärandit ja elu maapiirkondades, kasutavad loodusressursse säästlikult. Võimalikult suur omanike arv tagab säästlikuma maaressursi kasutamise ning loodusliku mitmekesisuse säilimise.
Näiteks Lätis ja Leedus on kehtestatud regulatsioonid, millega piiratakse maaomandi koondumist. Piirangud põllumajandusmaa omandamisele on seadnud ka Leedu, kus füüsiline või juriidiline isik ja seotud isikud ei saa riigilt ja teistelt müüjatelt omandada ja/ega omada üle 500 hektari põllumajandusmaad.
Eestis oli pärast taasiseseisvumist soov minna sovhoosidest ja kolhoosidest üle euroopalikule peretaludel põhinevale põllumajandustootmisele. Kuid kahjuks on 30 aastat hiljem Eestis olukord, kus suur hulk maad on koondunud aina väiksema arvu kasutajate kätte. Nii põllu- kui metsamajanduslik maakasutuse jagunemise struktuur hakkab üha rohkem sarnanema sovhoosidele ja kolhoosidele (ehk tegemist on järjekordse uusmõisastumisega – T.L.), erinedes sageli vaid selle poolest, et praeguste suurtootjate maakasutus on tunduvalt rohkem tükeldatud ja ei asu kompaktselt ühes piirkonnas.
Põllumajandusmaa koondumist võiks Eestis piirata suurte põllumajandustootjate omanduses ja võib-olla ka kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala edaspidise suurenemise peatamisega sarnaselt Lätile ja Leedule. Selleks tuleb kehtestada maksimaalne põllumajandusmaa pindala, mis saab kuuluda ühe tootja või seotud tootjate omandusse.
Lai maaomanike ring on tagatis riiklikule julgeolekule. Ainult firmade majanduslike huvide eelistamine ei tohi kaaluda üles inimeste toimetulekut maapiirkonnas.”
3) on kujundanud Eestist Euroopa suurima firmametsade osakaaluga riigi.
Euroopa riikides kuulub firmadele keskmiselt alla 10 % metsamaast. Ainult Rootsis kuulub ligemale 24 % metsamaast firmadele. Kuid see protsent ei ole seal alates 20 sajandi algusest saati suurenenud.
Eestis on käesolevaks aastaks läinud firmade omandisse SMI hinnangul 23 % metsamaast. Tänu residendist juriidilise isiku poolt metsamaa ostuks tehtud kulude tulumaksuvabastusele ja firmadele makstavatele metsanduslikele toetustele suureneb nende metsaomand jõudsalt veelgi. (Näiteks ainuüksi Tornator Eesti OÜ on võrdlemisi lühikese ajaga kokku ostnud ligemale 70 000 ha metsamaad.)
Firmade metsaomand Eestis (ha)
2005*
2010*
2019*
2024**
Firmade metsaomand / protsent metsamaast
188 000/
8 %
245 000/
11 %
475 000/
22 %
539 000/
23 %
Eesti metsamaa KOKKU
2 260 000
2 212 000
2 333 000
2 334 000
Allikad:* Aastaraamat “Mets 2019”
**SMI, seisuga 10.06.2024
Eestil on otstarbekas eeskuju võtta Rootsi riigist. Kui 20 sajandi alguseks oli Rootsis firmade omandisse läinud juba ligemale 24 % metsamaast, siis valitsus tunnetas firmametsade suurenemisest riiklikku ohtu ja võeti vastu seadus, mille järgi ei olnud firmadel enam õigust talumaad (metsa ja põldu) juurde osta. Küll võisid nad omavahel maid osta või müüa. Ja selline kord kehtib Rootsis tänini. Seetõttu ongi Rootsi suured metsafirmad huvitatud Eesti põliste talumaade kokkuostust.
4) ei toeta vaid vähendab säästvat metsandust.
Rahvusvaheliselt on tunnustatud ning Eestis ja mujal maailmas on ka praktikas leidnud kinnitust, et kõige säästvam metsade majandamine on talumetsandus, see tähendab füüsilisest isikust metsaomanike poolt metsade majandamine. Kõige vähemsäästvam on firmametsandus, see tähendab juriidilisest isikust metsaomanike poolt metsade majandamine. Seda eeskätt seetõttu, et mets on talumetsaomanikule eelkõige ELUKESKKOND ning seepärast arvestab ta metsa majandamisel võrdselt nii kultuuriliste, sotsiaalsete, ökoloogiliste kui ka majanduslike mõjudega. Metsa majandades säilitab talumetsaomanik ka oma elukeskkonna ja metsa elurikkuse.
Firma jaoks on mets aga siiski peamiselt MAJANDUSKESKKOND (mets on ju maksimaalse majandusliku tulu teenimiseks ostetud) ning seepärast jääb kultuuriliste, sotsiaalsete ja ökoloogiliste mõjude arvestamine tagaplaanile. Esimesel kohal on selgelt ja jõuliselt ainult majanduslikud huvid!
Suurmetsaomanikest firmadel on metsade majandamine nagunii majanduslikult tasuv ja nemad ei vajaks ebavõrdsuse suurendamiseks ning metsamaade kokkuostu soodustamiseks täiendavat riikliku toetamist.
Väikemetsaomanike toetamise eelistamine suurendab olulisel määral ka säästva metsanduse edenemist ja võimaldab väikemetsaomanikel oma metsi jätkusuutlikumalt majandada.
Tänane firmametsade majandamine on tugevalt kaldu intensiivse üleraiumise suunas. Uurimustest on selgunud, et firmad raiuvad oma metsades keskmiselt mitu korda üle juurdekasvu ehk üle säästva metsakasutuse normi. Samal ajal talumetsades tehtavad raied on keskmiselt oluliselt alla juurdekasvu.
5) ei ole vajaduspõhine ja eesmärgipärane ning suurendab kõlvatut konkurentsi.
Toetada tuleb neid, kes tegelikult toetust vajavad, seda eriti piiratud vahendite korral.
Ühiskond peab toetama neid, kes annavad ühiskonnale tervikuna rohkem tagasi ja teevad selleks olulisi kulutusi.
Toetada tuleb säästvat ja jätkusuutlikku metsade majandamist. Firmametsandus on kõige vähemsäästvam ja talumetsandus on kõige säästvam metsandus.
Juriidilistele isikutele ehk firmadele on aastast 2000 riigi poolt loodud majandamiseks ebamõistlik ning oluliselt (üle 40 % maksueelis) soodsam majandus- ja maksukeskkond kui füüsilistele isikutele.
Firmad ei pea maksma 20(22) % tulumaksu, kui tulu ei lähe ettevõtlusest välja. Ja seda ka maade ostuks tehtud kulutustelt.
Firmad saavad 20 %-lise käibemaksu tagasi.
Füüsilised isikud peavad metsanduslikelt toetustelt, erinevalt firmadest, maksma 20 %-list tulumaksu.
Firmadel on suurem majandusvõimekus ning majanduslikku tulukust suurendab ka maaomandi suurus ja sellest tingitud suurusefekt. Väiksema maaomandi majandamine on vähem tulukas ning suhteliselt suuremate kuludega ühiku kohta.
2019 aastal oli 107 suurema firma (omavad 80 % firmametsadest) keskmine metsaomand 3452 ha ja keskmine talumetsaomandi suurus oli 6,6 ha.
Nii on firmadel vaja ühe tihumeetri puidu tootmiseks teha oluliselt vähem kulutusi kui talumetsaomanikel.
Et riik on loonud firmadele oluliselt soodsama majanduskeskkonna, siis seepärast ei vaja nad ka niipalju riiklikku toetamist. Firmadele siseriiklike metsanduslike toetuste jätkuva maksmisega suurendatakse riiklikult majanduskeskkondade ebavõrdsust, kahjustatakse maaelu ja soodustatakse juriidilise metsaomandi vormile loodud kõlvatut konkurentsi veelgi. Selles olukorras soodustatakse sisuliselt riiklikult firmasid metsamaade kokkuostmisel.
Riigi poolt füüsilisest isikust metsaomanikele üle 40% ebasoodsama metsade majandamise keskkonna loomine ja juriidilisest isikust metsaomanike toetamine on põhjustanud selle, et Eesti kodanikud on sunnitud pikaajaliselt toimiva ebavõrdse konkurentsi tingimustes lõpuks oma maa ära müüma. Müügisurvet suurendab veelgi lähiajal suurenev maamaks.
6) töötab vastu arvuka püsiomanikkonna tekkele ja säilimisele.
Taasiseseisvunud Eestis olid paljud valiku ees, kas võtta omandireformi käigus oma esivanemate maa tagasi või võtta selle aemel kompensatsiooni. Need inimesed, kes võtsid maad tagasi, soovisid seda kindla sooviga majandada ja edaspidi pärandada järeltulevatele põlvedele. Kuid üliliberaalne majanduskeskond ja firmade riiklik toetamine on viinud selleni, et paljud taluomanikud on olnud sunnitud oma maaomandist loobuma.
Tulumaksusoodustus ja siseriiklike metsanduslike toetuste maksmine firmadele on soodustanud maa(metsa)omandi kiiret ja suuremahulist koondumist firmade (eeskätt välismaise (ka venemaise) kapitaliga firmade) omandisse. Maksusoodustus ei ole teeninud põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamist, vaid on hoopis põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamisele vastu toiminud.
Riigi poolt soodustatud metsaomandi koondumine firmade omandisse kaotab sõjaeelse Eesti Vabariigi ajast jäänud maaomandi järjepidevuse. Kodanikest maaomanike püsiomanikkonna pidev ja suurearvuline vähenemine on suureks ohuks nii metsade loodusliku mitmekesisuse säilimisele kui ka Eesti riigi turvalisusele ja julgeolekule.
Metsade looduslik mitmekesisus säilib oluliselt paremini, kui metsadel on järjepidevuse alusel võimalikult palju erinevaid metsaomanikke.
7) aitab kaasa Eesti inimeste siirdumisele välismaale elama.
Kuna riik on loonud firmadele oluliselt soodsama majanduskeskkonna kui füüsilisest isikust maaomanikele ning lisaks sellele maksab ka metsanduslikke toetusi, siis paljud maaomanikud on sunnitud selles kõlvatu konkurentsi olukorras oma maad firmadele ära müüma. Ja kui inimesed ei oma enam Eestis maad, siis nad ei ole enam nii tugevasti Eestiga seotud. Seetõttu teevad nad oluliselt kergemini otsuse välismaale elama minna, kui need, kes omavad Eestis oma esivanemate maad.
Mida rohkem on meil maaomanikke, seda väiksem on ka eestlaste väljaränne. Kui inimesi ei seo Eestiga enam maa- ja metsaomand, siis suureneb ka nende inimeste väljaränne kas maalt linna või üldse välismaale. Kui riigis ei hoolita sellest, et meil oleks võimalikult arvukas taluomanikkond, siis lähevad maaomanikud kergemini ka oma maaomandist loobumisele.
8) nõrgestab Eesti omariiklust.
Omariikluse seisukohalt on väga oluline, et võimalikult palju maid ja metsi kuuluksid riigi kodanikele. Firmadele kuuluvad, eriti aga väliskapitalile kuuluvad, maad ja metsad vahetavad väga tihti omanikke, mis omakorda mõjutab väga olulisel määral ka meie maaelu ja majanduskeskkonda.
Seoses koroonakriisiga on Euroopas täheldatud, et Hiina (ja varjatult ka Venemaa) on asunud aktiivselt oma majanduslikku mõjuvõimu suurendama. Hiina ja Venemaa jaoks ei ole äri ainult äri. Alati on ka poliitilised tagamaad. Hiina püüab osta Euroopa firmade kontrollpakette. Koroona- ja maanduskriisiga kaasnenud majandusraskutesse sattunud firmad (nende seas maid ja metsi omavad firmad) on suurtele välisinvestoritele väga ihaldusväärsed ostuobjektid.
Maa omamine füüsiliste isikute poolt tugevdab selgelt omariiklust. Füüsilisest isikust maaomanikud lähevad kaitsma oma elukohta ja omandit. Seega oleneb riigi julgeolek ja kaitsevõime suuresti ka kodanikkonna maaomandi suurusest. Mida rohkem on kodanikest maaomanikke, seda suurem on rahva kaitsetahe ja motiveeritus oma kodu (-maad) kaitsta. Seda tõestab ajalugu. On teada tõsiasi, et Vabadussõda võideti ka ainult tänu sellele, et mindi võitlusse OMA MAA eest! Sama näitab ka olukord Ukrainas.
Mida rohkem endisi talumaid läheb juriidiliste isikute omandisse, seda väiksem on riigi julgeolek, turvalisus ja kaitsevõime ning inimeste kaitsetahe.
Eestlased peavad olema peremehed oma maal. Tuleb vältida sellise olukorra tekkimist nagu Soomes, kus avastati oma sõjaväebaaside läheduses naaberriigi suunatud investeeringuid. Mitmed Eestis metsamaid omavad firmad on seotud Venemaa kapitaliga ning saavad taodelda Eestis metsanduslikke toetusi ja kasutada tulumaksusoodustust.
Praeguses julgeoleku olukorras on Eesti riigil kahjulik tulumaksusoodustusega riiklikult toetada firmasid maade (metsade) kokkuostul.
Eesti julgeoleku peamine küsimus on see - kellele kuulub Eesti maa!
Eesti ühiskond on seda tervem, mida rohkem on meil inimesi-peresid, kellel on oma maa- ja metsaomand, kuhu on võimalik alati minna puhkama, „patareisid” laadima või kriisiolukorras kaugtööd tegema. Maa- ja metsaomandi omamine osutus väga oluliseks ka koroonakriisi ajal.
9) jätab riigikassasse laekumata ca 63 milj eurot maksutulu.
Maa-ameti allikail kaubeldakse kinnisvaraturul igal aastal keskmiselt umbes 82 000 hektari maaga, millest umbes 25 000 hektarit moodustab haritav maa ja umbes 45 000 hektarit metsamaa. Püsivalt koondub igal aastal juriidilisest isikust omanike kätte järjest rohkem maad. Kogu müügis oleva maa pindalast ostavad 85% juriidilised isikud, igal aastal keskmiselt 70 000 hektarit, millest umbes 28% moodustab haritav maa ja umbes 57% metsamaa.
Näiteks: 70 000 ha x ca 4 500 eur (ligilähedane ühe ha maksumus) = ca 315 000 000 eur
Tulumaks ca 315 milj. eurolt on ca 69 milj. eurot.
Maahinna tõus suurendab tulumaksu laekumist veelgi.
10) on kujunenud riigikahjulikuks protsessiks ja firmade poolt maade ostuks tehtud kulude tulumaksuga mittemaksustamine tuleb seetõttu lõpetada.
18.09.2024
MTÜ Ambla Metsaühistu
Toomas Lemming
Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/