Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tagasiside


Jürgen Ligi Teie 13.09.2024 kirjad nr 1.1-10.1/4044-1 ja 4043-1
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/117-1
15165 Tallinn




Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tagasiside


Austatud minister,

Olete kooskõlastuseks saatnud Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi TuMS) ja Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ATKEAS), millele anname järgnevalt tööandjate tagasiside.

Üldised kommentaarid
1) Kõnealused eelnõud on vaid väike osa üldisest maksudebatist, mistõttu on neile eraldiseisvalt raske tagasisidet anda. Leiame, et aus ja mõistlik oleks maksupoliitikat käsitleda tervikuna ja terviklikult analüüsida ka selle mõju ettevõtte tegevusele või kogu majandusele. Isegi konkreetsete eelnõude mõjuanalüüsid pole piisavad. Teeme ettepaneku kogu maksupoliitika enne selle rakendamist põhjalikult ära kirjeldada, analüüsida selle mõju majanduse konkurentsivõimele ja teha vajadusel vastavad teadmuspõhised muudatused. Ükski maksutõus ei leevenda rahvastiku vähenemise, inflatsiooni ega rahvusvahelise nõudluse või konkurentsivõime probleemi, pigem süvendab neid.

2) Eelnõude vajadust on põhjendatud eelarvetulude erakorralise suurendamise vajadusega. Statistikaameti andmetel on riigieelarve tulud viimasel 3-4 aastal kasvanud keskmiselt üle 10% aastas. Sellises olukorras ei ole eelarvepuudujääk põhjendatav teisiti kui, et valitsussektor on elanud üle oma võimete. Olgu need tegevuskulud, teenused või toetused elanikele või ettevõtetele – kulusid tuleb piirata. Praegu on asutud maksukoormust tõstma sadade miljonite eurode saamiseks, kuid eelarvekärbetest on isegi räägitud tagasihoidlikult. Kogu tulemuspõhise eelarve eesmärk on riigikulude Valitsuse prioriteetidest lähtuv juhtimine. Meil on küsimus, millised prioriteedid valitsusel on, kuidas on ülejäänud valdkondades kulusid plaanis kärpida ning kuidas on võimalik riigirahandust kiiresti kohandada nt sellises olukorras, kui majanduslangus peaks oluliselt süvenema?
3) Käimasolev maksupoliitika on halb näide õigusloomest ja poliitilisest kultuurist. Nii koalitsioonileppes kokku lepitud maksutõusud, kui hiljem lisandunud maksumuudatused on tehtud tohutu kiirusega, mõjusid analüüsimata ja ühiskonnas läbi arutamata. Selline õiguskeskkond on ise investeeringuid ja tarbimist takistav.

4) Eelnõude kooskõlastamiseks olete jätnud vaid kolm tööpäeva, mis ei ole kuidagi piisav. Nii lühikeseks kooskõlastamiseks puudub ka hea põhjus, sest riigieelarve tasakaalu nigel seis on olnud teada juba 3-4 aastat.

TuMS tagasiside
1) Positiivne, et valitsus on lõpuks otsustanud ellu viia terve rea erisoodustuste maksuvabastuste laiendamisi, mida oleme pikalt soovitanud: terviseedendus, päevarahad ja isikliku sõiduauto kompensatsioon. Need soodustused võimaldavad tööandjatel vabatahtlikkuse ja võimaluste alusel toetada inimeste tervist, hõivet, liikuvust, avaldamata olulist negatiivset mõju riigieelarvele. Töötingimustesse ja -tervishoidu aitab senisest rohkem panustada muudatus, millega kaotatakse tööohutuse ja tervishoiuga seotud kulutuste ettevõtlusega seotuks (ja seega maksuvabaks) lugemise eeldusena riskianalüüsi või töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu. Teeme ettepaneku tervishoiuteenused ka koguselise piirmäära alt välja viia.

2) Me ei toeta tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 700 euroni, kuivõrd see on väga kulukas meede.

ATKEAS tagasiside
1) Eelnõuga rikutakse oluliselt õiguskindluse põhimõtet, kuna alles aasta eest otsustas valitsus, et aktsiisimäärad tõusevad 5% aastas, kuni 2026. Teeme ettepaneku maksutõusud eelnevalt tootjatega läbi rääkida ja hinnata piirikaubanduse riske, nagu lubatud koalitsioonileppes. Keskliidu liikmete hinnangul võivad juba 10%lised aktsiisitõusud piirikaubanduse tarbija jaoks taas atraktiivseks muuta.

Mõistame, et tasakaalus eelarve on majanduskeskkonnas usalduse tekitamiseks oluline ja eelnevad valitsuskoosseisud ei ole sellega hakkama saanud. Samas hoiab just ebakindlus ja määramatus tagasi sisenõudluse kasvu ja investeeringuid. Kiirustades tehtud, analüüsimata ja kooskõlastamata otsused suurendavad seda ebakindlust ühiskonnas ja lükkavad edasi ka maksulaekumiste kasvu. Palume maksutõuse pidurdada ja nende kõrvale kiiresti tekitada korras riigirahanduse võrrandi teine pool, milleks on kulude piiramine.



Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht


Jürgen Ligi Teie 13.09.2024 kirjad nr 1.1-10.1/4044-1 ja 4043-1
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/117-1
15165 Tallinn




Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tagasiside


Austatud minister,

Olete kooskõlastuseks saatnud Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi TuMS) ja Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ATKEAS), millele anname järgnevalt tööandjate tagasiside.

Üldised kommentaarid
1) Kõnealused eelnõud on vaid väike osa üldisest maksudebatist, mistõttu on neile eraldiseisvalt raske tagasisidet anda. Leiame, et aus ja mõistlik oleks maksupoliitikat käsitleda tervikuna ja terviklikult analüüsida ka selle mõju ettevõtte tegevusele või kogu majandusele. Isegi konkreetsete eelnõude mõjuanalüüsid pole piisavad. Teeme ettepaneku kogu maksupoliitika enne selle rakendamist põhjalikult ära kirjeldada, analüüsida selle mõju majanduse konkurentsivõimele ja teha vajadusel vastavad teadmuspõhised muudatused. Ükski maksutõus ei leevenda rahvastiku vähenemise, inflatsiooni ega rahvusvahelise nõudluse või konkurentsivõime probleemi, pigem süvendab neid.

2) Eelnõude vajadust on põhjendatud eelarvetulude erakorralise suurendamise vajadusega. Statistikaameti andmetel on riigieelarve tulud viimasel 3-4 aastal kasvanud keskmiselt üle 10% aastas. Sellises olukorras ei ole eelarvepuudujääk põhjendatav teisiti kui, et valitsussektor on elanud üle oma võimete. Olgu need tegevuskulud, teenused või toetused elanikele või ettevõtetele – kulusid tuleb piirata. Praegu on asutud maksukoormust tõstma sadade miljonite eurode saamiseks, kuid eelarvekärbetest on isegi räägitud tagasihoidlikult. Kogu tulemuspõhise eelarve eesmärk on riigikulude Valitsuse prioriteetidest lähtuv juhtimine. Meil on küsimus, millised prioriteedid valitsusel on, kuidas on ülejäänud valdkondades kulusid plaanis kärpida ning kuidas on võimalik riigirahandust kiiresti kohandada nt sellises olukorras, kui majanduslangus peaks oluliselt süvenema?
3) Käimasolev maksupoliitika on halb näide õigusloomest ja poliitilisest kultuurist. Nii koalitsioonileppes kokku lepitud maksutõusud, kui hiljem lisandunud maksumuudatused on tehtud tohutu kiirusega, mõjusid analüüsimata ja ühiskonnas läbi arutamata. Selline õiguskeskkond on ise investeeringuid ja tarbimist takistav.

4) Eelnõude kooskõlastamiseks olete jätnud vaid kolm tööpäeva, mis ei ole kuidagi piisav. Nii lühikeseks kooskõlastamiseks puudub ka hea põhjus, sest riigieelarve tasakaalu nigel seis on olnud teada juba 3-4 aastat.

TuMS tagasiside
1) Positiivne, et valitsus on lõpuks otsustanud ellu viia terve rea erisoodustuste maksuvabastuste laiendamisi, mida oleme pikalt soovitanud: terviseedendus, päevarahad ja isikliku sõiduauto kompensatsioon. Need soodustused võimaldavad tööandjatel vabatahtlikkuse ja võimaluste alusel toetada inimeste tervist, hõivet, liikuvust, avaldamata olulist negatiivset mõju riigieelarvele. Töötingimustesse ja -tervishoidu aitab senisest rohkem panustada muudatus, millega kaotatakse tööohutuse ja tervishoiuga seotud kulutuste ettevõtlusega seotuks (ja seega maksuvabaks) lugemise eeldusena riskianalüüsi või töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu. Teeme ettepaneku tervishoiuteenused ka koguselise piirmäära alt välja viia.

2) Me ei toeta tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 700 euroni, kuivõrd see on väga kulukas meede.

ATKEAS tagasiside
1) Eelnõuga rikutakse oluliselt õiguskindluse põhimõtet, kuna alles aasta eest otsustas valitsus, et aktsiisimäärad tõusevad 5% aastas, kuni 2026. Teeme ettepaneku maksutõusud eelnevalt tootjatega läbi rääkida ja hinnata piirikaubanduse riske, nagu lubatud koalitsioonileppes. Keskliidu liikmete hinnangul võivad juba 10%lised aktsiisitõusud piirikaubanduse tarbija jaoks taas atraktiivseks muuta.

Mõistame, et tasakaalus eelarve on majanduskeskkonnas usalduse tekitamiseks oluline ja eelnevad valitsuskoosseisud ei ole sellega hakkama saanud. Samas hoiab just ebakindlus ja määramatus tagasi sisenõudluse kasvu ja investeeringuid. Kiirustades tehtud, analüüsimata ja kooskõlastamata otsused suurendavad seda ebakindlust ühiskonnas ja lükkavad edasi ka maksulaekumiste kasvu. Palume maksutõuse pidurdada ja nende kõrvale kiiresti tekitada korras riigirahanduse võrrandi teine pool, milleks on kulude piiramine.



Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht