Seisukoht

Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <epikoda@epikoda.ee>

Saadetud: 18.09.2024 18:23

Adressaat: Kohalikud väljaanded <pressilist.kohalik@epikoda.ee>;

Pressilist 1 <pressilist1@epikoda.ee>

Teema: Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht võimaliku eriarsti

visiiditasu tõusu jt planeeritavate tõusude osas

Head ajakirjanikud

Eesti Puuetega Inimeste Koda on saatnud Sotsiaalministeeriumile oma

seisukoha võimaliku eriarsti visiiditasu tõusu jt planeeritavate tõusude

osas.

Pöördumise on kokku pannud EPIKoja jurist Kristi Rekand (pöördumine ja

foto manuses).

Lugupidamisega

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste

Koda

Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with

Disabilities

&#43;372 5401 0462

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 17.09.2024 nr 49

info@sm.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku seisukoht eriarsti visiidi- ja teiste planeeritavate

tasude tõstmise osas

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ja EPIKoja võrgustiku organisatsioonid (EPIKoja

liikmed) juhivad tähelepanu, et eriarsti visiidi- ja teiste planeeritavate tasude

tõstmise analüüsimisel, arutamisel ja menetlemisel pole arvestatud hea kaasamise tavaga,

kuivõrd planeeritavaid muudatusi, mis puudega ja vähenenud töövõimega inimesi ning kroonilisi

haigeid ja nende peresid otseselt puudutavad ei ole sihtgruppidele tutvustatud ega arvamust

küsitud, sisuliselt on üks oluline mõjustatud osapool jäetud kaasamata. Ka ei ole teostatud niivõrd

olulise teema puhul planeeritava muudatusega kaasnevat mõjude analüüsi, mistõttu puudub

terviklik ja süsteemne vaade.

Mõistame riigipoolset vajadust teha muudatusi ja võtta vastu otsuseid, kuid tervishoiu

rahastamisega seonduvad probleemid on olnud asjaosalistele teada juba aastakümneid, mistõttu

puuduvad veenvad ja arusaadavad argumendid sihtgrupi jaoks oluliste muudatuste tegemiseks

ilma sihtgruppi kaasamata. Seda enam olukorras, mil vastavad muudatused on sihtgrupi jaoks

koormavad tuues kaasa rahalise kohustuse suurenemise.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

EPIKoja poole on viimase nädala jooksul pöördunud arvukalt inimesi, EPIKoja liikmeid ning ka

ajakirjanikke, kelle jaoks on planeeritavad muudatused samuti arusaamatud. Inimestel on suur

mure muudatustega kaasnevate kasvavate kuludega, ravi kättesaadavuse vähenemise ning

võimaliku krooniliste terviseprobleemide ägenemistega seoses. Lisaks on palju arusaamatust

tasude tõstmise plaanide kommunikeerimise ja sellega seotud teadmatusega seoses, puudub

arusaam, keda muudatused otseselt või kaudselt puudutavad ja millisel määral ja mahus.

EPIKoda ega EPIKoja liikmeid muudatustega seonduvatesse aruteludesse kaasatud ei ole, sh ei

ole me näinud kirjalikke põhjendusi, analüüse ega argumente, mistõttu saame avaldada seisukoha

üksnes senini avalikkuses esitatu pinnal.

1.Ministeerium plaanib tõsta retsepti-, eriarsti visiidi- ja voodipäevatasu põhjendustega saada

muudatustega raha juurde riigikassasse.

Inimeste omaosalus tervishoiuga seonduvate kulude katmisel on juba hetkel liiga suur ning

inimeste jaoks liigselt koormav (rahvusvaheliselt on vastav näitaja keskmiselt 15%, Eesti

keskmine on 2022 aasta andmetel 22%). Eelneva tõttu ei saa olla lahenduseks tervishoius

omaosaluse tõstmine. Viitame ka Sotsiaalministeeriumi 2021. aasta analüüsile, kus on leitud, et

elanikkonna omaosaluse suurendamine ei saa olla lahendus tervishoiu rahastamise

jätkusuutlikumaks muutmisel. Analüüsis on täiendavalt märgitud, et Eestis on tõsine proovikivi

vähendada tervishoiukuludest tingitud vaesumist. Lisaks leitakse, et tervishoiukulude

omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele on suur. Ebavõrdsus

tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane,

mistõttu peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste omaosalust

tervishoius vähendada ning inimesi suurte kulude ja vaesumise eest kaitsta.1

Sotsiaalministeeriumi kodulehel on viitega WHO raportile märgitud, et tervishoiusüsteemide

liiga suur patsiendi omaosalus muudab paljudele vajaliku ravi kättesaamatuks, süvendades

inimeste seas aina kasvavat ravivajadust. Suur omaosalus toob kaasa suhtelise vaesuse tõusu ning

kasvatab ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu.2 Lisaks on sotsiaalminister 2023 aastal

1 Tervishoiu rahastamise analuus (sm.ee)

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

ajakirjanduses avaldanud, et Eestis valitseb tervishoius suur ebavõrdsus, mis osaliselt on

põhjustatud omaosaluse kõrgest tasemest, kaaluda tuleb omaosalusele lae kehtestamist.2

Lähtudes eeltoodust leiame, et tervishoiuteenuste puhul omaosaluse tõstmine ei ole sihtgrupi

huvidest ega vajadustest lähtuv, pigem tekib võimalus et inimeste kroonilised terviseprobleemid

ägenevad kuna puudub rahaline võimekus minna eriarsti juurde, haiglas viibitakse vähem aega

või ei osteta vajalikke ravimeid välja, sest see on liiga kulukas. Tulemuseks on aga see, et haigus

süveneb ja lõppkokkuvõttes läheb ravi riigile veelgi rohkem maksma.

2. Avalikkuses on toodud välja erinevaid sihtgruppe, keda visiiditasu tõus ei puuduta. Kuna

EPIKoda ega EPIKoja liikmeid muudatustega seonduvatesse aruteludesse kaasatud ei ole, siis

saame tugineda üksnes ajakirjanduses toodule, erinevates artiklites on aga vastavad sihtgrupid

loetletud erinevalt. Nt mõnes artiklis on viidatud loeteluna nimetatud töötud, rasedad, puudega

inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed, mõnes artiklis on lisandunud ka

toimetulekutoetuse saajad, lapsed ja eakad. Puudub arusaam, keda ja millisel määral on plaanis

tasude tõusust vabastada või soodustavat erisust teha.

Lisaks juhime tähelepanu ka asjaolule, et Eestis elab suhtelises vaesuses üle 20% elanikkonnast,

Statistikaameti hinnangu on suhteline vaesus kasvanud eelkõige lastega peredes, üksi elavate 65-

aastaste ja vanemate vanusegrupis on suhetelise vaesuses näitaja 79,1% elanikkonnast.3

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et peaaegu pooltel Eesti inimestest on vähemalt üks krooniline

haigus ja ligi kolmandikul vähemalt kaks kroonilist haigust4 tuleb viidatud muudatuste mõju

hinnata erilise tähelepanuga ja kõiki võimalikke muudatuse sihtgruppe arvestades.

Viitame ka hiljutisele terviseuuringule, kus on leitud, et terviseseisundis, tervisekäitumises ja

hinnangutes terviseseisundile on jätkuvalt palju ebavõrdust, vaja on muuta ravikindlustuse

katvuse ning omaosaluse poliitikat ning tervishoiuteenuse ostmist, et vähendada sotsiaalset ja

piirkondlikku ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses, sest väiksema sissetulekuga

inimesed kalduvad pigem vajalikust ravist loobuma.5 Analüüsi kohaselt peavad madala

2 Sikkuti hinnangul tuleks tervishoius omaosalusele lagi kehtestada | Eesti | ERR 3 Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda | Statistikaamet 4 Kolmandikul Eesti inimestest on kaks või enam kroonilist haigust (postimees.ee) 5 Eesti tervisesüsteemi ülevaade: enim eluaastaid kaotame ebavõrdsusele | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

sissetulekuga inimesed maksma tervishoiuteenustele ära suurema osa oma sissetulekust ja

loobuvad seetõttu ka suurema tõenäosusega loobuvad vajalikest tervishoiuteenustest.

3. Küsisime planeeritava muudatusega seoses ka EPIKoja liikmete arvamust, saadud teabe põhjal

edastame kokkuvõtvad tähelepanekud:

- Autoimmuunse haiguse puhul peab suurem osa sihtrühma patsiente peale peamise eriarsti

külastama ka teisi eriarste, mistõttu hakkab visiiditasu tõus nimetatud patsientide toimetulekut

mõjutama ning seda eeskätt madala sissetulekuga patsientide puhul ning patsientide puhul, kelle

peamiseks sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega inimese sotsiaaltoetus.

Muudatusega seonduvalt tekivad küsimused: kas kõrgem visiiditasu tähendab, et ravijärjekorrad

lühenevad ja eriarstide koormus väheneb; kas ravikvaliteet tõuseb ning paraneb eriarsti ja

patsiendi vaheline koostöö; kuidas reguleeritakse raviasutustes Tervisekassa poolt eraldatud

visiidiaegade ja tasuliste visiidiaegade suhe.

- Krooniliste haigete hulgas on väga palju inimesi, kellel ei ole töövõimet hinnatud või vähenenud

töövõime tuvastatud, aga eriarsti juures peavad palju käima (nt diabeetikud peavad külastama

lisaks endokrinoloogile veel 3-4 eriarsti), mistõttu tähendab kolmekordne hinnatõus diabeetikule

mitmekordset lisakulud (20 euro asemel 100 eurot) ning seda kas iga kuu või iga paari kuu järel

ning pidevalt.

- Reumahaiged on aktiivsed ja võimalusel töötavad, kuid saavad sageli üksnes miinimumpalka.

Haiguse kontrolli all hoidmiseks tuleb iga 1-3 kuu tagant reumatoloogi konsultatsioonil käia, et

hinnata ravi efektiivsust ja vajadusel seda muuta, mis tähendab muudatuse pinnal olulist

lisakulu.

Haiguse ägenemisel vajavad reumahaiged enamasti erinevate eriarstide visiite. Lisaks on

reumahaigetel sageli mitmed kaasuvad haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet,

neeruhaigused, kopsuhaigused, mis tähendab samuti erinevaid eriarstide visiite. Taastusraviarsti

juures tuleb käia regulaarselt töövõime säilitamise eesmärgil ning peale ägenemist taastumise

eesmärgil. Kõik eelnev kogumina tähendab erinevaid eriarstide visiite ja seda korduvalt,

tegemist ei ole üksnes ühekordse 20-eurose visiiditasu tasumisega. Samas ei ole eriarstiabi

kättesaadav igas piirkonnas, mis tähendab veel täiendavat transpordikulu ja töölt eemal

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

viibimisega seonduvat kulu. Ka taastusraviarstid on väga mures, kuna plaan on tõsta ka

statsionaarse taastusravi omaosalust.

Omaosaluse tõstmine tööealiste puhul on suure koormusega just kroonilistele haigetele. Juba

praegu on keeruline, kohati lausa võimatu saada eriarstile aega. Lisaks aja saamise keerukusele

võib nüüd piiravaks faktoriks saada ka suurenenud visiiditasu. Samas on ravi katkestamine juba

praegu väga suur probleem, mis hiljem muutub suureks koormaks erakorralise meditsiini

osakonnale. E-konsultatsioonid ei ole reumahaigete puhul haiguse ägenemise korral alternatiiv,

kuna paistes ja haigete liigeste palpeerimine ei ole virtuaalselt võimalik, samuti tuleb vaatluse

teel jälgida patsiendi kõnnimustrit ja mõõta liigeste liikumisulatust jms. EMO tasu tõstmine

võib viia omakorda hoopis kiirabi kutsumise tõusuni.

- Insuldipatsiendid seisavad täna sageli silmitsi sellega, et korduvhindamise perioodil enam

vähenenud töövõimet ei tuvastata, mistõttu on sissetulek piiratud ning igasugune raviga

seonduvate kulude tõus on mõeldamatu. Eriarsti juurde pääsemine on samuti insuldipatsientide

jaoks väga keeruline ja kui järjekorrad veel pikemaks venivad ning visiiditasud ka lisaks

kasvavad, halveneb inimeste olukord drastiliselt. Insult on raske, sageli surmaga lõppev haigus,

abi saamine on juba täna väga konarlik. Meie hinnangul ei too muudatus ka EMO koormuse

vähenemist, kuna insuldist tingitud valud jm tekitavad sageli ärevust ja hirmu, mil helistatakse

pigem kiirabisse, kui pöördutakse perearsti poole.

- Enamus Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi liikmeid ei ole puuduva töövõimega ega ole

tuvastatud ka puude raskusastet. Eriarsti visiiditasu tõus kuni 20 euroni võib tuua patsientidele

kaasa mitmeid tõsiseid ohte ehk kõrgem visiiditasu võib takistada väiksema sissetulekuga

patsientidel arsti juurde jõudmist, mis võib omakorda halvendada nende tervislikku seisundit. Ka

võib kõrgema hinna tõttu tekkida kiusatus arsti juurde minekut edasi lükata, mis omakorda toob

kaasa hilinenud diagnoosid ja ravivõimalused süvendades haiguse kulgu. Kui arsti ei külastata

hinna tõttu, võivad terviseprobleemid süveneda ja hiljem vajada keerulisemat ning kallimat ravi.

Tööinimestele ja sagedast arstiabi vajavatele patsientidele tähendab kõrgem tasu täiendavat

rahalist survet, mis võib mõjutada nende igapäevast toimetulekut. Visiiditasu tõus suurendab

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

tervishoiuteenuste kättesaamatust madalama sissetulekuga inimestele, süvendades sotsiaalset

ebavõrdsust ja luues suurema lõhe tervishoiusüsteemi kasutamise võimalustes.

Leiame kokkuvõttes, et planeeritav muudatus ei arvesta sihtgrupi huve ja vajadusi,

muudatus on ennatlik ning krooniliste haigete jt sihtgruppidega kooskõlastamata,

muudatuse tagajärg on patsientide kui mõjutatud osapoolte jaoks lubamatult koormav.

Lisaks puudub muudatuste mõju terviklik hinnang, mis arvestaks erinevate sihtgruppide

vajadustega ( sh siseriiklike ja rahvusvahelisi soovitusi omaosaluse vähendamiseks) ning

hindaks ka võimalikke kaasuvaid tagajärgi (ravimata haiguste ägenemine, vaesusriski

suurenemine jms). Lähtudes eeltoodust leiame, et juhul kui Sotsiaalministeerium ka

planeerib retsepti-, eriarsti visiidi- ja voodipäevatasude tõstmist, siis tuleb algatada vastav

korrektne protsess kaasates kõiki olulisi ja puudutatud osapooli ning teostada põhjalik

mõjude analüüs.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Rekand

Jurist

6715909, kristi.rekand@epikoda.ee

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 17.09.2024 nr 49

info@sm.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku seisukoht eriarsti visiidi- ja teiste planeeritavate

tasude tõstmise osas

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ja EPIKoja võrgustiku organisatsioonid (EPIKoja

liikmed) juhivad tähelepanu, et eriarsti visiidi- ja teiste planeeritavate tasude

tõstmise analüüsimisel, arutamisel ja menetlemisel pole arvestatud hea kaasamise tavaga,

kuivõrd planeeritavaid muudatusi, mis puudega ja vähenenud töövõimega inimesi ning kroonilisi

haigeid ja nende peresid otseselt puudutavad ei ole sihtgruppidele tutvustatud ega arvamust

küsitud, sisuliselt on üks oluline mõjustatud osapool jäetud kaasamata. Ka ei ole teostatud niivõrd

olulise teema puhul planeeritava muudatusega kaasnevat mõjude analüüsi, mistõttu puudub

terviklik ja süsteemne vaade.

Mõistame riigipoolset vajadust teha muudatusi ja võtta vastu otsuseid, kuid tervishoiu

rahastamisega seonduvad probleemid on olnud asjaosalistele teada juba aastakümneid, mistõttu

puuduvad veenvad ja arusaadavad argumendid sihtgrupi jaoks oluliste muudatuste tegemiseks

ilma sihtgruppi kaasamata. Seda enam olukorras, mil vastavad muudatused on sihtgrupi jaoks

koormavad tuues kaasa rahalise kohustuse suurenemise.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

EPIKoja poole on viimase nädala jooksul pöördunud arvukalt inimesi, EPIKoja liikmeid ning ka

ajakirjanikke, kelle jaoks on planeeritavad muudatused samuti arusaamatud. Inimestel on suur

mure muudatustega kaasnevate kasvavate kuludega, ravi kättesaadavuse vähenemise ning

võimaliku krooniliste terviseprobleemide ägenemistega seoses. Lisaks on palju arusaamatust

tasude tõstmise plaanide kommunikeerimise ja sellega seotud teadmatusega seoses, puudub

arusaam, keda muudatused otseselt või kaudselt puudutavad ja millisel määral ja mahus.

EPIKoda ega EPIKoja liikmeid muudatustega seonduvatesse aruteludesse kaasatud ei ole, sh ei

ole me näinud kirjalikke põhjendusi, analüüse ega argumente, mistõttu saame avaldada seisukoha

üksnes senini avalikkuses esitatu pinnal.

1.Ministeerium plaanib tõsta retsepti-, eriarsti visiidi- ja voodipäevatasu põhjendustega saada

muudatustega raha juurde riigikassasse.

Inimeste omaosalus tervishoiuga seonduvate kulude katmisel on juba hetkel liiga suur ning

inimeste jaoks liigselt koormav (rahvusvaheliselt on vastav näitaja keskmiselt 15%, Eesti

keskmine on 2022 aasta andmetel 22%). Eelneva tõttu ei saa olla lahenduseks tervishoius

omaosaluse tõstmine. Viitame ka Sotsiaalministeeriumi 2021. aasta analüüsile, kus on leitud, et

elanikkonna omaosaluse suurendamine ei saa olla lahendus tervishoiu rahastamise

jätkusuutlikumaks muutmisel. Analüüsis on täiendavalt märgitud, et Eestis on tõsine proovikivi

vähendada tervishoiukuludest tingitud vaesumist. Lisaks leitakse, et tervishoiukulude

omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele on suur. Ebavõrdsus

tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane,

mistõttu peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste omaosalust

tervishoius vähendada ning inimesi suurte kulude ja vaesumise eest kaitsta.1

Sotsiaalministeeriumi kodulehel on viitega WHO raportile märgitud, et tervishoiusüsteemide

liiga suur patsiendi omaosalus muudab paljudele vajaliku ravi kättesaamatuks, süvendades

inimeste seas aina kasvavat ravivajadust. Suur omaosalus toob kaasa suhtelise vaesuse tõusu ning

kasvatab ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu.2 Lisaks on sotsiaalminister 2023 aastal

1 Tervishoiu rahastamise analuus (sm.ee)

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

ajakirjanduses avaldanud, et Eestis valitseb tervishoius suur ebavõrdsus, mis osaliselt on

põhjustatud omaosaluse kõrgest tasemest, kaaluda tuleb omaosalusele lae kehtestamist.2

Lähtudes eeltoodust leiame, et tervishoiuteenuste puhul omaosaluse tõstmine ei ole sihtgrupi

huvidest ega vajadustest lähtuv, pigem tekib võimalus et inimeste kroonilised terviseprobleemid

ägenevad kuna puudub rahaline võimekus minna eriarsti juurde, haiglas viibitakse vähem aega

või ei osteta vajalikke ravimeid välja, sest see on liiga kulukas. Tulemuseks on aga see, et haigus

süveneb ja lõppkokkuvõttes läheb ravi riigile veelgi rohkem maksma.

2. Avalikkuses on toodud välja erinevaid sihtgruppe, keda visiiditasu tõus ei puuduta. Kuna

EPIKoda ega EPIKoja liikmeid muudatustega seonduvatesse aruteludesse kaasatud ei ole, siis

saame tugineda üksnes ajakirjanduses toodule, erinevates artiklites on aga vastavad sihtgrupid

loetletud erinevalt. Nt mõnes artiklis on viidatud loeteluna nimetatud töötud, rasedad, puudega

inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed, mõnes artiklis on lisandunud ka

toimetulekutoetuse saajad, lapsed ja eakad. Puudub arusaam, keda ja millisel määral on plaanis

tasude tõusust vabastada või soodustavat erisust teha.

Lisaks juhime tähelepanu ka asjaolule, et Eestis elab suhtelises vaesuses üle 20% elanikkonnast,

Statistikaameti hinnangu on suhteline vaesus kasvanud eelkõige lastega peredes, üksi elavate 65-

aastaste ja vanemate vanusegrupis on suhetelise vaesuses näitaja 79,1% elanikkonnast.3

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et peaaegu pooltel Eesti inimestest on vähemalt üks krooniline

haigus ja ligi kolmandikul vähemalt kaks kroonilist haigust4 tuleb viidatud muudatuste mõju

hinnata erilise tähelepanuga ja kõiki võimalikke muudatuse sihtgruppe arvestades.

Viitame ka hiljutisele terviseuuringule, kus on leitud, et terviseseisundis, tervisekäitumises ja

hinnangutes terviseseisundile on jätkuvalt palju ebavõrdust, vaja on muuta ravikindlustuse

katvuse ning omaosaluse poliitikat ning tervishoiuteenuse ostmist, et vähendada sotsiaalset ja

piirkondlikku ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses, sest väiksema sissetulekuga

inimesed kalduvad pigem vajalikust ravist loobuma.5 Analüüsi kohaselt peavad madala

2 Sikkuti hinnangul tuleks tervishoius omaosalusele lagi kehtestada | Eesti | ERR 3 Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda | Statistikaamet 4 Kolmandikul Eesti inimestest on kaks või enam kroonilist haigust (postimees.ee) 5 Eesti tervisesüsteemi ülevaade: enim eluaastaid kaotame ebavõrdsusele | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

sissetulekuga inimesed maksma tervishoiuteenustele ära suurema osa oma sissetulekust ja

loobuvad seetõttu ka suurema tõenäosusega loobuvad vajalikest tervishoiuteenustest.

3. Küsisime planeeritava muudatusega seoses ka EPIKoja liikmete arvamust, saadud teabe põhjal

edastame kokkuvõtvad tähelepanekud:

- Autoimmuunse haiguse puhul peab suurem osa sihtrühma patsiente peale peamise eriarsti

külastama ka teisi eriarste, mistõttu hakkab visiiditasu tõus nimetatud patsientide toimetulekut

mõjutama ning seda eeskätt madala sissetulekuga patsientide puhul ning patsientide puhul, kelle

peamiseks sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega inimese sotsiaaltoetus.

Muudatusega seonduvalt tekivad küsimused: kas kõrgem visiiditasu tähendab, et ravijärjekorrad

lühenevad ja eriarstide koormus väheneb; kas ravikvaliteet tõuseb ning paraneb eriarsti ja

patsiendi vaheline koostöö; kuidas reguleeritakse raviasutustes Tervisekassa poolt eraldatud

visiidiaegade ja tasuliste visiidiaegade suhe.

- Krooniliste haigete hulgas on väga palju inimesi, kellel ei ole töövõimet hinnatud või vähenenud

töövõime tuvastatud, aga eriarsti juures peavad palju käima (nt diabeetikud peavad külastama

lisaks endokrinoloogile veel 3-4 eriarsti), mistõttu tähendab kolmekordne hinnatõus diabeetikule

mitmekordset lisakulud (20 euro asemel 100 eurot) ning seda kas iga kuu või iga paari kuu järel

ning pidevalt.

- Reumahaiged on aktiivsed ja võimalusel töötavad, kuid saavad sageli üksnes miinimumpalka.

Haiguse kontrolli all hoidmiseks tuleb iga 1-3 kuu tagant reumatoloogi konsultatsioonil käia, et

hinnata ravi efektiivsust ja vajadusel seda muuta, mis tähendab muudatuse pinnal olulist

lisakulu.

Haiguse ägenemisel vajavad reumahaiged enamasti erinevate eriarstide visiite. Lisaks on

reumahaigetel sageli mitmed kaasuvad haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet,

neeruhaigused, kopsuhaigused, mis tähendab samuti erinevaid eriarstide visiite. Taastusraviarsti

juures tuleb käia regulaarselt töövõime säilitamise eesmärgil ning peale ägenemist taastumise

eesmärgil. Kõik eelnev kogumina tähendab erinevaid eriarstide visiite ja seda korduvalt,

tegemist ei ole üksnes ühekordse 20-eurose visiiditasu tasumisega. Samas ei ole eriarstiabi

kättesaadav igas piirkonnas, mis tähendab veel täiendavat transpordikulu ja töölt eemal

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

viibimisega seonduvat kulu. Ka taastusraviarstid on väga mures, kuna plaan on tõsta ka

statsionaarse taastusravi omaosalust.

Omaosaluse tõstmine tööealiste puhul on suure koormusega just kroonilistele haigetele. Juba

praegu on keeruline, kohati lausa võimatu saada eriarstile aega. Lisaks aja saamise keerukusele

võib nüüd piiravaks faktoriks saada ka suurenenud visiiditasu. Samas on ravi katkestamine juba

praegu väga suur probleem, mis hiljem muutub suureks koormaks erakorralise meditsiini

osakonnale. E-konsultatsioonid ei ole reumahaigete puhul haiguse ägenemise korral alternatiiv,

kuna paistes ja haigete liigeste palpeerimine ei ole virtuaalselt võimalik, samuti tuleb vaatluse

teel jälgida patsiendi kõnnimustrit ja mõõta liigeste liikumisulatust jms. EMO tasu tõstmine

võib viia omakorda hoopis kiirabi kutsumise tõusuni.

- Insuldipatsiendid seisavad täna sageli silmitsi sellega, et korduvhindamise perioodil enam

vähenenud töövõimet ei tuvastata, mistõttu on sissetulek piiratud ning igasugune raviga

seonduvate kulude tõus on mõeldamatu. Eriarsti juurde pääsemine on samuti insuldipatsientide

jaoks väga keeruline ja kui järjekorrad veel pikemaks venivad ning visiiditasud ka lisaks

kasvavad, halveneb inimeste olukord drastiliselt. Insult on raske, sageli surmaga lõppev haigus,

abi saamine on juba täna väga konarlik. Meie hinnangul ei too muudatus ka EMO koormuse

vähenemist, kuna insuldist tingitud valud jm tekitavad sageli ärevust ja hirmu, mil helistatakse

pigem kiirabisse, kui pöördutakse perearsti poole.

- Enamus Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi liikmeid ei ole puuduva töövõimega ega ole

tuvastatud ka puude raskusastet. Eriarsti visiiditasu tõus kuni 20 euroni võib tuua patsientidele

kaasa mitmeid tõsiseid ohte ehk kõrgem visiiditasu võib takistada väiksema sissetulekuga

patsientidel arsti juurde jõudmist, mis võib omakorda halvendada nende tervislikku seisundit. Ka

võib kõrgema hinna tõttu tekkida kiusatus arsti juurde minekut edasi lükata, mis omakorda toob

kaasa hilinenud diagnoosid ja ravivõimalused süvendades haiguse kulgu. Kui arsti ei külastata

hinna tõttu, võivad terviseprobleemid süveneda ja hiljem vajada keerulisemat ning kallimat ravi.

Tööinimestele ja sagedast arstiabi vajavatele patsientidele tähendab kõrgem tasu täiendavat

rahalist survet, mis võib mõjutada nende igapäevast toimetulekut. Visiiditasu tõus suurendab

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: epikoda@epikoda.ee

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

tervishoiuteenuste kättesaamatust madalama sissetulekuga inimestele, süvendades sotsiaalset

ebavõrdsust ja luues suurema lõhe tervishoiusüsteemi kasutamise võimalustes.

Leiame kokkuvõttes, et planeeritav muudatus ei arvesta sihtgrupi huve ja vajadusi,

muudatus on ennatlik ning krooniliste haigete jt sihtgruppidega kooskõlastamata,

muudatuse tagajärg on patsientide kui mõjutatud osapoolte jaoks lubamatult koormav.

Lisaks puudub muudatuste mõju terviklik hinnang, mis arvestaks erinevate sihtgruppide

vajadustega ( sh siseriiklike ja rahvusvahelisi soovitusi omaosaluse vähendamiseks) ning

hindaks ka võimalikke kaasuvaid tagajärgi (ravimata haiguste ägenemine, vaesusriski

suurenemine jms). Lähtudes eeltoodust leiame, et juhul kui Sotsiaalministeerium ka

planeerib retsepti-, eriarsti visiidi- ja voodipäevatasude tõstmist, siis tuleb algatada vastav

korrektne protsess kaasates kõiki olulisi ja puudutatud osapooli ning teostada põhjalik

mõjude analüüs.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Rekand

Jurist

6715909, kristi.rekand@epikoda.ee