Vastus

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/831
Registreeritud	19.03.2024
Sünkroonitud	23.03.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Iivika Sale (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (201236 tm).

Failid

8-2831 19.03.2024 Väljaminev kiri.asice

ITDSi muutmine_EN_I_JuM.docx

ITDSi muutmine_SK_I_JuM.docx

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.pdf

ITDSi muutmine_EN_I_JuM.docx

EELNÕU
12.01.2024

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 pealkirjas, lõigetes 1–3 ning lõike 5 esimeses ja teises lauses, § 41 tekstis, § 95 lõigetes 1 ja 2, § 114 lõikes 6, § 116 lõikes 10, § 121 lõikes 9, § 152 lõigetes 2 ja 6 ning § 2015 lõikes 2 asendatakse sõnad „isikut tõendav dokument“ sõnaga „dokument“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 31 lõikest 3, § 206 pealkirjast ning § 207 pealkirjast, lõike 3 sissejuhatavast lauseosast ning lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja sõnad „, kehtivuse peatamise“;

3) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eestis elaval Eesti kodanikul peab olema kehtiv isikutunnistus või Eesti kodaniku pass.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti ei pea olema Eestis elaval alla 15‑aastasel Eesti kodanikul.“;

4) seaduse 3. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „sertifikaadi kehtivuse peatamine ja taastamine ning“;

5) paragrahvi 91 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isiku ees- või perekonnanimi ületab 30 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmeväljale ei mahu.“;

6) paragrahvi 91 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning kanne kinnitatakse pitsatiga“;

7) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku dokumenti ning Politsei- ja Piirivalveametil tekib põhjendatud kahtlus, kas välisriigis väljaantud Eesti kodakondsuse õigust tõendav dokument on ehtne või kas selle alusandmed on õiged, võib Politsei- ja Piirivalveamet nõuda isikult tasulist DNA-ekspertiisi kohtuekspertiisi seaduse § 11 lõike 5 alusel kehtestatud korras ning töödelda selle andmeid.

(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud DNA-ekspertiisi tellib ja kulud kannab isik.

(63) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud DNA-ekspertiisiga seotud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja. Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud DNA-ekspertiisi andmeid ja neid töödelda.“;

8) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Haldusorgan võib kasutada isiku kontaktandmeid, et saata talle käesolevas seaduses sätestatud menetluse kohta teavituse.“;

9) paragrahvi 92 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse alusel kogutud isikuandmeid kolmandale isikule selleks, et selgitada välja ja kontrollida dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses, sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluses või e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Kolmas isik võib töödelda talle edastatud isikuandmeid üksnes selleks, et selgitada välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid.“;

10) paragrahvi 92 lõigetest 8 ja 9 jäetakse välja sõnad „kehtivuse peatamise ja“;

11) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse päringu peale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud ning e‑residendi digitaalse isikutunnistuse kohta järgmisi andmeid:
1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood, kui see on olemas, sünniaeg, sugu, kodakondsus ning kontaktandmed;
2) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise koht, väljaandmise aeg, kehtivusaeg ja kehtetuks tunnistamise aeg;
3) e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.

(82) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 81 nimetatud andmeid selleks, et:
1) analüüsida käesoleva seaduse § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmise tulemuslikkust ja mõju ning osutada selle eesmärgi täitmiseks vajalikke personaliseeritud teenuseid;
2) tuvastada ja maandada e-residendiga seotud riske.“;

12) paragrahvi 92 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Haldusorgan võib koguda dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses, sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult. Nimetatud isikud ja asutused peavad need andmed haldusorganile edastama ja haldusorgan võib neid andmeid töödelda.“;

13) paragrahv 95 ning § 112 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 113 lõikes 3 ja § 122 lõikes 2 asendatakse sõna „vanglatöötaja“ sõnaga „vanglaametnik“ vastavas käändes;

15) paragrahvi 115 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 115 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „lõikes 1“;

17) paragrahvi 115 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vanglaametnik edastab Eesti vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kontrollib isiku isikusamasust ning võib võtta isiku biomeetrilised andmed, kui:
1) taotlus on põhjendatud;
2) isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti;
3) isiklik pöördumine Politsei- ja Piirivalveametisse on nõutav, kuid isikul ei ole võimalik seda teha.“;

18) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Vanglaametnik võtab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Eesti vanglas kinni peetava isiku biomeetrilised andmed käesoleva seaduse § 15 lõike 6 alusel kehtestatud korras.

(42) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võetud Eesti vanglas kinni peetava isiku biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS.

(43) Kui vanglaametnik ei võta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Eesti vanglas kinni peetava isiku biomeetrilisi andmeid, võtab need Politsei- ja Piirivalveamet vanglas.“;

19) paragrahvi 115 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 115 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Politsei- ja Piirivalveamet võtab Eesti vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse vastu juhul, kui vanglaametnik lisab taotlusele põhjendatud kinnituse, mis tõendab isiku vajadust taotleda dokumenti.“;

21) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik ei läbi Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel käesoleva seaduse § 92 lõikes 61 nimetatud DNA-ekspertiisi 90 päeva jooksul.“;

22) paragrahvi 121 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „dokumendi taotlemisel“;

23) paragrahvi 121 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Dokumendi taotleja soovil võib selle väljaandja toimetada dokumendi kätte turvalise teenuse osutaja vahendusel. Turvalise teenuse osutaja määrab kindlaks dokumendi väljaandja. Turvalise teenuse kulud kannab dokumendi taotleja.“;

24) paragrahvi 121 lõikes 24 asendatakse sõnad „posti teel“ sõnadega „turvalise teenuse osutaja vahendusel“;

25) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 26 järgmises sõnastuses:

„(26) Kui dokumendi väljaandja ei nõua, et selle taotleja ilmuks dokumendi väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse, kontrollitakse dokumendi taotleja isikusamasust dokumenti kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.“;

26) paragrahvi 121 lõigetes 3 ja 4 asendatakse läbivalt arv „15“ arvuga „18“;

27) paragrahvi 13 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „peatamine või“;

28) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Dokumendi väljastaja teeb kehtetuks tunnistatud dokumendi kasutamiskõlbmatuks, kui dokumendi taotleja selle uue dokumendi väljastamisel esitab.“;

29) paragrahvi 131 tekstis, § 14 lõikes 4 ja § 17 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „väljaandnud asutus“ sõnaga „väljaandja“ vastavas käändes;

30) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui dokumendi andmed on muutunud, peab dokumendi kasutaja taotlema uue dokumendi ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.“;

31) paragrahvi 14 lõikes 2 ja § 25 lõikes 2 asendatakse sõnad „väljaandnud valitsusasutus“ sõnaga „väljaandja“ vastavas käändes;

32) paragrahvi 14 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja teavitab selle väljaandjat oma kontaktandmete muutumisest.“;

34) paragrahvi 152 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnadega „käesolevas paragrahvis“;

35) paragrahvi 152 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses javõi määruses sätestatud ülesande täitmisel isiku tuvastamise kohta, käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise ning selle dokumendi taotleja või kasutaja kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) taotleja ja kasutaja üldandmed;
2) taotleja ja kasutaja sünnikoht, rahvus ja dokumendi andmed;
3) kasutaja sünnitunnistuse ja Eesti kodakondsust tõendava dokumendi andmed;
4) taotleja ja kasutaja biomeetrilised andmed;
5) taotleja ja kasutaja hariduse andmed;
6) taotleja ja kasutaja vanema üldandmed ja sünnikoht;
7) taotleja ja kasutaja esindaja esindusõiguse andmed;
8) välismaalasest taotleja elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse andmed;
9) ajutise reisidokumendi taotlemise korral riik, kuhu taotleja lahkub, ja lahkumise põhjus;
10) taotleja ettevõtluse andmed;
11) taotleja karistatuse ja süüteomenetluse andmed;
12) taotlejaga seotud ettevõtja;
13) taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus;
14) taotleja isikliku ja temaga seotud ettevõtja pangakonto ja makseasutuse konto andmed ning andmed virtuaalvääringu kasutamise kohta;
15) taotleja terrorismi, rahapesu või majandus- või küberkuriteo kahtluse ja sanktsiooni andmed;
16) taotlejale viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed;
17) taotleja relvajõududes teenimise ja sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed;
18) taotleja ühiskondlikusse organisatsiooni kuulumise andmed;
19) taotleja terroriorganisatsiooni kuulumise andmed;
20) taotluse esitamise põhjus ja viis ning taotlusele lisatud dokumendi ja riigilõivu andmed;
21) väljaantud dokumendi andmed;
22) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.“;

36) paragrahvi 152 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.“;

37) paragrahvi 152 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu andmete täpne koosseis määratakse andmekogu põhimääruses.“;

38) paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Andmekogu andmeid võib säilitada alaliselt. Andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.“;

39) paragrahvi 154 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“;

40) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kuni 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS põhimääruses.“;

41) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui dokument ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele dokumendi väljaandja tõttu, antakse dokumendi kasutajale välja sama kehtivusajaga uus dokument. Politsei- ja Piirivalveamet võib võtta uue dokumendi väljaandmiseks selle kasutaja biomeetrilised andmed.“;

42) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tõendit ei anta, kui dokumendi kasutaja esitab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandjale.“;

43) paragrahvi 181 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui dokumendi kasutaja isikusamasust kontrollitakse päringuga saadud dokumendiandmete alusel, mis on tehtud kättesaadavaks avaliku teabe seaduse § 321 lõikes 1 nimetatud Eesti teabevärava kaudu, on see samaväärne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase isikusamasuse kontrollimisega.“;

44) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Isikutunnistuse ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on samad. Kui isikutunnistusele kantud digitaalsete andmete kehtivus lõpetatakse, ei ole see isikutunnistuse kehtivuse lõppemise alus.“;

45) paragrahvi 201 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 204 lõiked 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 205 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-residendi digitaalne isikutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on digitaalne isikutunnistus, mis antakse välja välisriigi kodanikule, kellel ei ole ja kes ei taotle e-residendi digitaalse isikutunnistusega samal ajal käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 12 nimetatud kehtivat dokumenti.“;

48) paragrahvi 206 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud erisusi.

(12) Kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e‑residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

49) paragrahvi 206 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 207 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus esitatakse isiklikult Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.“;

51) paragrahvi 208 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma pädevuse piires:
1) Politsei- ja Piirivalveamet;
2) Kaitsepolitseiamet;
3) Rahapesu Andmebüroo;
4) Maksu- ja Tolliamet.“;

52) paragrahvi 208 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Rahapesu Andmebüroo võib riiklikus järelevalves töödelda käesolevas seaduses sätestatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud andmeid ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesandeid.“;

53) paragrahvi 208 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või kehtivuse peatamise“;

54) paragrahvi 2012 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2012. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise erisused

(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja ilmub isiklikult isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse e‑residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.“;

55) paragrahvi 2012 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on alla 15-aastane, ilmub ta isiklikult koos seadusliku esindajaga isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.“;

56) paragrahvi 2012 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Et hoida ära e-residendi digitaalse isikutunnistuse väärkasutust ning kaitsta selle kasutaja õigusi ja huve, võib isikutunnistuse väljaandja nõuda, et isikutunnistuse taotleja ilmuks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse.“;

57) paragrahvi 2012 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 2015 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Diplomaatilise isikutunnistuse taotleja ilmub selle väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta. Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku diplomaatiline isikutunnistus väljastatakse tema seaduslikule esindajale. 15–17-aastase isiku diplomaatilise isikutunnistuse võib väljastada tema seaduslikule esindajale.“;

59) paragrahvi 27 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada“;

60) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut ei pea esitama välisriigi kodanik, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses.“;

61) paragrahvi 343 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamisloakaardi ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on samad. Kui elamisloakaardile kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg lõpetatakse, ei ole see elamisloakaardi kehtivuse lõppemise alus.“;

62) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tagasipöördumistunnistuse taotlejat ei daktüloskopeerita.“;

63) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tagasipöördumise loa taotlejat ei daktüloskopeerita.“;

64) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlejat ei daktüloskopeerita.“.

§ 2. Kodakondsuse seaduse muutmine

Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 pealkirjas asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

2) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnadega „käesolevas paragrahvis“;

3) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses javõi määruses sätestatud ülesande täitmisel Eesti kodakondsuse taotlemise, taastamise või kaotamise menetluses kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isiku sünnikoht;
3) isiku foto või näokujutis;
4) isiku perekonnaseisuandmed;
5) isiku hariduse andmed;
6) isiku terviseseisundi andmed;
7) isiku karistatuse andmed;
8) isiku maksuvõlgnevuse andmed;
9) isiku välisriigi kodakondsus, mille ta on omandanud või mida ta taotleb, Eesti kodakondsusest loobumise või vabastamise põhjus, senisest kodakondsusest vabastamise ja välisriigi kodakondsuse saamise andmed;
10) Eestis sündinud isiku vanema Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud;
11) isiku Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud ning koos temaga Eestisse saabunud isiku üldandmed;
12) isiku lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja seos isikuga;
13) isiku ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise andmed;
14) rahvusvahelise kaitse saaja rahvusvahelise kaitse saamist tõendava dokumendi andmed ja andmed selle kohta, et olukord rahvusvahelise kaitse saaja päritoluriigis ei ole muutunud;
15) isiku seadusliku esindaja üldandmed ja sünnikoht;
16) menetlustoimingu ja otsuse andmed.“;

4) paragrahvi 21 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „võib määrata“ sõnaga „määratakse“;

5) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu andmete täpne koosseis määratakse andmekogu põhimääruses.“;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Andmekogu andmeid võib säilitada alaliselt. Andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.“;

7) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“;

8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse alaliselt.“.

§ 3. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 121 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“;

2) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse neli kuud isikut tõendava dokumendi taotluse Politsei- ja Piirivalveametile edastamisest arvates.“;

3) paragrahvi 48 pealkirjast jäetakse välja sõnad „taotluse edastamine ning digitaalse isikutunnistuse“;

4) paragrahvi 48 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 48 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja välismaalasele“.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 1092 muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1092 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kuni 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS põhimääruses.“.

§ 5. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

„§ 192. Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete töötlemine

(1) Piirikontrolli andmekogus töödeldakse isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid.

(2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrreldakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) kaudu piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid.

(3) Piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid võib isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrrelda andmekogu ABIS biomeetriliste andmetega.

(4) Piirikontrolli andmekogu biomeetrilised andmed kustutatakse piirikontrolli andmekogust ja andmekogust ABIS pärast isiku piiriületuse kohta otsuse tegemist.“;

2) seaduse 3. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. jagu
Andmekogu ABIS“;

3) paragrahvi 257 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 257. Andmekogu ABIS“;

4) paragrahvi 257 lõikes 1 asendatakse sõnad „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS)“ sõnadega „Andmekogu ABIS“.

§ 6. Riigilõivuseaduse § 272 muutmine

Riigilõivuseaduse §-s 272 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 120 eurot. Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus jäetakse läbi vaatamata, ei tagastata riigilõivu.“;

3) lõige 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(20) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 3, 5, 7, 8, 10, 11 või 13 nimetatud dokumendi välisesinduses või aukonsuli kaudu väljastamise eest tasutakse dokumendi taotlemisel riigilõivu 20 eurot. Kui dokumendi taotleja muudab selle väljastamise viisi pärast seda, kui dokumendi taotlust on hakatud läbi vaatama, ei tagastata riigilõivu.“;

4) lõikest 20 jäetakse välja arv „5,“.

§ 7. Vangistusseaduse § 55 muutmine

Vangistusseaduse §-s 55 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kuni 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS põhimääruses.“.

§ 8. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“.

§ 9. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lahkumisettekirjutus tehakse lahkumiseks käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud vastuvõtvasse riiki.“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui lahkumisettekirjutus tehakse lahkumiseks kolmandasse riiki, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.“;

3) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „riikliku registri“ sõnadega „(edaspidi käesolevas paragrahvis register)“;

4) paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse sõnad „Sissesõidukeeldude riikliku registri“ sõnadega „Registri pidamise“;

5) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses javõi määruses sätestatud ülesande täitmisel sissesõidukeelu kohaldamise, kehtivusaja muutmise või peatamise menetluses kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase sünniaeg ja -koht ning isikut tõendava dokumendi andmed;
3) välismaalase eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk;
4) teave, kas välismaalane on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud tegevusega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), artiklites 3–14;
5) andmed sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate kohta, mis kantakse Schengeni infosüsteemi;
6) teave, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige või muu isik, kellel on vaba liikumise õigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 07.12.2018, lk 14–55), artiklis 26;
7) teave, kas riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu otsus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 24 lõike 1 punktis b osutatud sissesõidukeelul või lõike 2 punktis a osutatud varasemal süüdimõistmisel, punktis b osutatud tõsisel julgeolekuohul või punktis c osutatud riiki sisenemist ja seal viibimist käsitleva Euroopa Liidu või riikliku õiguse täitmisest kõrvalehoidmisel või artiklis 25 osutatud piiraval meetmel;
8) välismaalase süüteo andmed;
9) välismaalase foto ja näokujutis;
10) välismaalase daktüloskoopilised andmed;
11) sissesõidukeelu kohaldamise ja rakendamise andmed;
12) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.“;

6) paragrahvi 33 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Registri andmete täpne koosseis määratakse registri põhimääruses.“;

7) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Registri andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) alalise sissesõidukeelu andmed – alaliselt;
2) tähtajalise sissesõidukeelu andmed – aktiivselt kuni kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu lõppemist ja arhiiviosas kuni 40 aastat.

(82) Tähtajalise sissesõidukeelu andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja registri põhimääruses.“;

8) paragrahvi 331 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 07.12.2018, lk 14–55)“;

9) paragrahvi 3314 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmekogu“ sõnadega „(edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu)“;

10) paragrahvi 3314 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses javõi määruses sätestatud ülesande täitmisel Eestis seadusliku aluseta viibiva või viibinud välismaalase Eestis viibimise või Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluses kogutud ja sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase isanimi, sünniaeg ja -koht, rahvus ning usulise kuuluvuse andmed;
3) välismaalase isikut tõendava dokumendi andmed;
4) välismaalase keeleoskuse ja hariduse andmed;
5) välismaalase perekonnaseisuandmed;
6) välismaalase päritolu- ja transiidiriigis viibimise ning nendest riikidest lahkumise andmed;
7) välismaalase Eestisse saabumise andmed;
8) välismaalase süüteo andmed;
9) välismaalase foto ja näokujutis;
10) välismaalase daktüloskoopilised andmed;
11) välismaalase erivajaduse andmed;
12) välismaalase eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk;
13) välismaalase isiku, sealhulgas tema vanuse tuvastamise viisi andmed;
14) välismaalase seadusliku esindaja üldandmed;
15) välismaalase perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht, perekonnaseisuandmed ja seos välismaalasega;
16) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise andmed;
17) välismaalasele tehtud lahkumisettekirjutuse ning sellega koos kohaldatud sissesõidukeelu ja järelevalvemeetmete andmed;
18) välismaalasele tehtud seadustamisettekirjutuse ja sellega koos kohaldatud järelevalvemeetmete andmed;
19) välismaalasega sõlmitud Eestist lahkumise kokkuleppe andmed;
20) välismaalase kinnipidamise ja kinnipidamisest vabastamise andmed;
21) välismaalase tervisekontrolli ja riskihindamise andmed;
22) teave, kas välismaalane on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud tegevusega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14;
23) andmed välismaalase tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate kohta, mis kantakse Schengeni infosüsteemi;
24) välismaalase suhtes riikliku järelevalve meetme, turvaabinõu või vahetu sunni vahendi kohaldamise andmed;
25) välismaalase distsiplinaarkaristuse andmed;
26) välismaalase väljasaatmise ja üleandmise andmed;
27) välismaalase väljasõidukohustuse sundtäitmise ja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kulude andmed;
28) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.“;

11) paragrahvi 3314 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu andmete täpne koosseis määratakse andmekogu põhimääruses.“;

12) paragrahvi 3314 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Andmekogu andmeid säilitatakse aktiivselt kuni kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates ja arhiiviosas kuni 40 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.“;

13) paragrahvi 3315 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“;

14) paragrahvi 3315 lõiget 71 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS põhimääruses.“.

§ 10. Väärteomenetluse seadustiku § 316 muutmine

Väärteomenetluse seadustiku §-s 316 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu ABIS andmete täpne koosseis määratakse andmekogu ABIS põhimääruses.“;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kuni 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS põhimääruses.“.

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 48 jõustub 2024. aasta 1. augustil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 5, 10, 13, 27, 45, 49 ja 53, § 3 punktid 3–5 ning § 6 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2025. aasta 1. novembril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 25 jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, ……………… 2024
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2024

ITDSi muutmine_SK_I_JuM.docx

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja, et suurendada identiteedihalduse turvalisust ja ajakohastada tööprotsesse, viies need vastavusse tänapäevaste vajaduste ja võimalustega. Selleks on kavandatud teha järgmised olulisemad muudatused.

1) Luuakse õiguslik alus tagastada läbi vaatamata e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi e‑residendi digi-ID) taotlus juhul, kui e-residendi digi-ID taotleja on kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe (edaspidi riskiriik).

2) Antakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS) õigus töödelda e‑residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud isikuandmeid ja e‑residendi digi-ID andmeid.

3) Antakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) õigus nõuda DNA-ekspertiisi juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsuse õigust tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. Praktikas on sagenenud olukorrad, kus Venemaa või Valgevene kodanik soovib hilisema isaduse tuvastamisega tõendada, et ta põlvneb Eesti kodanikust, kuid esitatud tõendites või andmetes on põhjust kahelda.

4) Ajakohastatakse isikut tõendava dokumendi (edaspidi dokument) väljaandmist: luuakse dokumendi taotlejale erinevaid võimalusi, tõhustatakse menetlust ja vähendatakse bürokraatiat. Näiteks võimaldatakse Eesti kodanikul valida kohustusliku dokumendina isikutunnistuse asemel ka passi ja luuakse võimalus volitada esindajat dokumenti kätte saama ka pärast dokumendi väljaandmise taotluse (edaspidi dokumendi taotlus) esitamist.

5) Luuakse võimalus kontrollida isikusamasust mobiilirakenduse (edaspidi mRiik) kaudu.

6) 1. novembrist 2025 kaotatakse:
• turvalisuse kaalutlustel võimalus dokumendi sertifikaadi (edaspidi sertifikaat) kehtivust peatada ja taastada, kuna hakatakse rakendama uut ID-1 formaadis dokumentide1 tootmise lepingut, ning
• vähese vajaduse ja kulude optimeerimise tõttu võimalus anda välja ID-1 formaadis teiseseid digitaalseid isikutunnistusi.

7) Tuuakse põhimäärusest seaduse tasandile automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS), Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) ning sissesõidukeeldude riikliku registri andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg ja andmekoosseis. Et tuua ABIS-e andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg seaduse tasandile, muudetakse lisaks ITDS-ile seitset seadust.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele, välissuhetele ja majandusele. Mõju riigiasutuste korraldusele, e-riigile ja infoühiskonnale ning sotsiaalne mõju on väheolulised.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
• nõunik Elen Kraavik (elen.kraavik@siseministeerium.ee);
• õigusnõunik Maret Saanküll (maret.saankyll@siseministeerium.ee);
• õigusnõunik Kaspar Lepper (kaspar.lepper@siseministeerium.ee) – politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) muudatused.

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), EIS, Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), PPA ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Gerly Herm (tel 612 5230, gerly.herm@siseministeerium.ee) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, kertu.nurmsalu@siseministeerium.ee).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, heike.olmre@siseministeerium.ee).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse õigusselguse huvides vaid juba Eesti õigusesse üle võetud tagasisaatmisdirektiivi2 rakendamise regulatsiooni VSS-is,

Eelnõu § 1 punkt 43, millega võimaldatakse kontrollida isikusamasust mRiigi kaudu, on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20273 eesmärgiga 3.2.4 „Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni“.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) ITDS – RT I, 06.07.2023, 35;
2) kodakondsuse seadus (edaspidi KodS) – RT I, 06.07.2023, 44;
3) konsulaarseadus (edaspidi KonS) – RT I, 20.06.2022, 58;
4) kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) – RT I, 06.07.2023, 50;
5) PPVS – RT I, 06.07.2023, 64;
6) riigilõivuseadus (edaspidi RLS) – RT I, 06.07.2023, 83;
7) vangistusseadus (edaspidi VangS) – RT I, 06.07.2023, 115;
8) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (edaspidi VRKS) – RT I, 06.07.2023, 119;
9) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS) – RT I, 06.07.2023, 126;
10) väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) – RT I, 06.07.2023, 127.

Eelnõu on seotud:
• siseturvalisuse arengukava 2020–20304 alaeesmärgiga 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“, mille kohaselt on vaja arendada ja viia ellu usaldusväärset ja turvalist identiteedihalduspoliitikat ning tagada tõsikindel isikutuvastus;
• eID valge raamatu5 eesmärkide ja põhimõtetega, sealhulgas sellega, et Eesti on innovaatiline ja uuenduslik tugeva e-riigi mainega riik, kus katsetatakse uusi lahendusi ja tehnoloogiat;
• e-residentsuse jätkustrateegiaga 2022–20256, milles on toodud ühe riskimaandusviisina välja, et e-residentsust ei pakuta üldjuhul nende riikide kodanikele, millest tuleneb ulatuslik julgeoleku- või e-residendi digi-ID väärkasutuse oht, ja et e-residendina on eriti eelistatud taotlejad riikidest, millega on Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöö.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punktide 1 ja 14 kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest muudetakse KodS-i ja KrMS-i.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja hetkeolukord

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ kohaselt on muu hulgas vaja arendada ja viia ellu usaldusväärset ja turvalist identiteedihalduspoliitikat ning tagada tõsikindel isikutuvastus.

Eesti on turvaliste digidokumentide väljaandmises ja kasutamises maailmas esikohal. Kuigi ka praegune süsteem toimib hästi, on valdkondlik areng ja muudatused vältimatult vajalikud, et seda positsiooni säilitada. Tuleb käia kaasas ühiskonna ootuste ning valdkondliku ja infotehnoloogilise arenguga, ajakohastades õigusruumi ja tööprotsesse. Tugev identiteedihaldus on oluline alustala riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamisel. Selleks on riigil riikliku identiteedi loomisel kohustus tõsikindlalt veenduda isiku isikusamasuses ja õiguses sellele identiteedile.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendused

Ühiskonna ootus saada mugavamaid teenuseid ja tehnoloogia kiire areng koosmõjus rangete rahvusvaheliste standardite ja keerulise julgeolekuolukorraga seavad riigile väljakutse, kuidas leida tasakaal rangete turvanõuete ja ühiskonna ootuste vahel. Sellest lähtudes on eelnõul kaks peamist eesmärki:
1) suurendada identiteedihalduse turvalisust;
2) ajakohastada identiteedihalduspoliitika valdkonna tööprotsesse, et viia need vastavusse tänapäevaste vajaduste ja võimalustega.

Ühelt poolt tuuakse identiteedihalduspoliitika valdkonda innovaatilisust ja paindlikkust. Näiteks ootab ühiskond vajaduspõhiseid muudatusi, mis võimaldaksid kontrollida isikusamasust mobiiltelefoniga. Teiselt poolt edendatakse märgatavalt identiteedihalduspoliitika valdkonna riskihaldust, võimaldades riigil rakendada julgeolekukaalutlustel tugevamaid meetmeid, tagamaks, et riiklik staatus antakse vaid õiguskuulekale isikule, kellel on sellele õigus.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga õigusselguse huvides tagasisaatmisdirektiivist tulenevat lahkumisettekirjutuse regulatsiooni ning korrastatakse ABIS-e ja teiste andmekogude regulatsiooni, et tagada ühetaoline lähenemine ja vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele7. Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid.

2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

2.3.1. Siseministeeriumi väljatöötamiskavatsus

ITDS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus8 riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotluse vastuvõtmisest keeldumise kohta oli eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel 24.05.2023–07.06.2023. Selle kooskõlastasid Justiitsministeerium (edaspidi JUM), Rahandusministeerium (edaspidi RAM) ja Välisministeerium (edaspidi VÄM) märkustega. Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud. Arvamust avaldasid Andmekaitse Inspektsioon, KAPO, Maksu- ja Tolliamet, PPA, RAB ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

Seletuskirja koostamisel on arvestatud JUM-i ja RAM-i märkustega ning esitatud arvamustega. Lisatud on selgitusi riskiriigi kodanikele kehtestatavate piirangute kohta ja ajakohastatud statistikat.

• VÄM-i ettepanek jätta riskiriikide loetelust välja Saudi Araabia

VÄM tegi ITDS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamisel ettepaneku jätta riskiriikide seast välja Saudi Araabia põhjusel, et Saudi Araabia on Eesti äridiplomaatia prioriteetne sihtriik, Saudi Araabia turul on suur potentsiaal ja riik on muutunud viimastel aastatel oluliselt avatumaks. Samuti ei ole VÄM‑i sõnul otstarbekas tõmmata piire Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu liikmete9 vahel.

Ettepanekut kaaludes on Siseministeerium (edaspidi SIM) koos allasutuste ja RAB-iga jõudnud seisukohale, et julgeolekukaalutlustel ei ole praegu võimalik teha Saudi Araabiale erandit. See muudaks Eesti majanduskeskkonna terrorismi rahastamise suhtes haavatavaks. Saudi Araabia on jätkuvalt üks islamifundamentalismi keskmeid. See maailmavaade on omakorda alus julgeolekuohtlikule islamistlikule äärmusideoloogiale. Saudi Araabias valitsevad arusaamad inimõigustest ja isikuvabadustest ei ole kooskõlas demokraatlike lääneriikide arusaamadega. Saudi Araabia toimib endiselt usuäärmusluse koolituskeskusena, mille mõju Eestis võib erand soodustada. Saudi Araabia on riik, kes toetab mittedemokraatlikku ideoloogiat ja vaigistab kriitikat monarhia vastu muu hulgas terrorismivastase seadustiku alusel.10

Seega ei saa inimõiguste kaitse puudulikkuse tõttu usaldada ka Saudi Araabia nende sõnul „üha edukamat“ tööd terrorismivastase võitluse nimel. Selle julmimaks näiteks võib pidada ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmist 2017. aastal11. Samuti kuulub Saudi Araabia kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide hulka. Saudi Araabia kodanike kohta kehtivad samad erisused nagu teiste riskiriikide kodanike kohta. Neile võimaldatakse taotleda e-residendi digi-ID-d juhul, kui nad tegelevad Eestis tõestatavalt majandustegevusega, elavad püsivalt Euroopa Liidus või Ühendkuningriigis või on Eesti välisesinduse töötajad või aukonsulid, või juhul, kui nad esitavad korduvtaotluse.

Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kodanikele erandi võimaldamise oluline argument oli Eesti välisesinduse olemasolu nendes riikides. See on hea näitaja riikidevahelise toimiva koostöö kohta.

2.3.2. MKM-i väljatöötamiskavatsus

MKM-i ITDS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus12, milles kavandati anda EIS‑ile õigus töödelda e-residendiga seotud andmeid, oli eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel 12.12.2022–10.01.2023. Selle kooskõlastasid märkustega JUM ning märkusteta RAM, SIM ja VÄM. Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud. Arvamust avaldas Statistikaamet. Seletuskirja koostamisel on arvestatud JUM‑i märkustega.

Nii SIM-i kui ka MKM-i väljatöötamiskavatsus esitati arvamuse avaldamiseks ka Riigikogule.

2.3.3. Andmekogude regulatsiooni korrastamine

Andmekogude regulatsiooni korrastamise kohta ei koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõuga korrastatakse ABIS-e, Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, ITDAK‑i ning sissesõidukeeldude riikliku registri regulatsiooni, et see vastaks isikuandmete kaitse üldmäärusele, ning tagatakse regulatsiooni ühetaolisus. Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid. Andmekogude andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad on praegu sätestatud andmekogude põhimäärustes. Eelnõuga tuuakse regulatsioon määruse tasandilt seaduse tasandile. Sisulisi muudatusi andmekogude regulatsioonis eelnõuga ei tehta, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

2.3.4. Lahkumisettekirjutuse regulatsiooni korrastamine

Lahkumisettekirjutuse regulatsiooni korrastamise kohta ei koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõuga korrastatakse lahkumisettekirjutuse regulatsiooni, et oleks üheselt arusaadav, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus lahkumiseks VSS‑i §-s 17 nimetatud vastuvõtvasse riiki, ning kui see on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Eelnõuga ei muudeta lahkumisettekirjutuse regulatsiooni põhimõtteid. Lahkumisettekirjutuses märgitakse ka praegu ära, millisesse riiki viibimisaluseta Eestis viibiv välismaalane peab lahkuma. Samuti on lahkumisettekirjutuses märgitud, et kui vastuvõttev riik on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla praktika ja tagasisaatmisdirektiivi täpse sõnastusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ITDS-i, §-ga 2 KodS-i, §‑ga 3 KonS-i, §-ga 4 KrMS-i, §-ga 5 PPVS-i, §-ga 6 RLS-i, §-ga 7 VangS-i, §-ga 8 VRKS-i, §-ga 9 VSS-i ja §-ga 10 VTMS-i. Eelnõu §-s 11 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Võrdlev analüüs on jagatud teema järgi kuueks alapeatükiks.

Võrdleva analüüsi sisukord
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 6
3.1. E-residendi digi-ID väljaandmine 7
3.1.1. Haldusorgani õigus edastada isikuandmeid järelevalvemenetluses (§ 1 p-d 9 ja 12) 7
3.1.2. PPA õigus edastada andmeid EIS-ile ja EIS-i õigus neid töödelda (§ 1 p 11) 7
3.1.3. E-residendi kohustus hoida oma kontaktandmed ajakohasena (§ 1 p 33) 10
3.1.4. RAB-i õigus töödelda e-residendi andmeid (§ 1 p-d 51 ja 52) 10
3.1.5. Riskiriigi kodanikule e-residendi digi-ID väljaandmise piiramine (§ 1 p 48) 11
3.1.6. E-residendi digi-ID taotlemine ainult PPA iseteeninduses ja isikliku ilmumise kohustus (§ 1 p-d 50 ja 54–57) 14
3.1.7. E-residendi digi-ID riigilõiv (§ 6 p-d 2 ja 3) 15
3.1.8. Viitemuudatus e‑residendi digi-ID väljaandmise aluses (§ 1 p 47) 16
3.2. Dokumendiliigid, dokumendikohustus ja isikusamasuse kontrollimine 16
3.2.1. Pass kohustusliku dokumendina (§ 1 p 3) ja koduteeninduse piirangu kaotamine (§ 1 p-d 15 ja 16) 16
3.2.2. Sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise lõpetamine (§ 1 p-d 2, 4, 10, 13, 27, 49 ja 53) 18
3.2.3. Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise lõpetamine (§ 1 p-d 13, 45 ja 46, § 3 p-d 3–5 ning § 6 p-d 1 ja 4) 18
3.2.4. Uue dokumendi taotlemine andmete muutumise korral (§ 1 p 30) 19
3.2.5. Terminikasutuse ühtlustamine (§ 1 p 1) ning samaliigilise dokumendi esitamise ja surma korral dokumendi tagastamise nõude kaotamine (§ 1 p-d 28 ja 32) 20
3.2.6. Dokumendi kontrollimine (§ 1 p-d 41 ja 42) 21
3.2.7. mRiik (§ 1 p 43) 21
3.2.8. Digitaalsete andmete kehtivusaeg (§ 1 p-d 44 ja 61) 22
3.3. Dokumendi väljaandmise menetlus ja andmetöötlus 22
3.3.1. Isikunime dokumenti kandmine (§ 1 p-d 5 ja 6) 22
3.3.2. Dokumendi taotleja DNA-ekspertiis (§ 1 p-d 7 ja 21) 22
3.3.3. Isikuandmete töötlemine teavituse saatmiseks (§ 1 p 8) 24
3.3.4. Dokumendi taotlemine vanglas (§ 1 p-d 14 ja 17–20) 24
3.3.5. Volitatud esindaja määramine dokumendi taotluse menetlemise ajal (§ 1 p 22) 25
3.3.6. Dokumendi väljastamine (§ 1 p-d 23–26 ja 58) ja väljaandja termin (§ 1 p-d 29 ja 31) 25
3.3.7. Välismaalase passi väljaandmise alus (§ 1 p-d 59 ja 60) 26
3.3.8. Isiku daktüloskopeerimine tagasipöördumisdokumendi taotlemise korral (§ 1 p‑d 62–64) 27
3.4. Andmete töötlemine riiklikes andmekogudes 27
3.4.1. ITDAK-i andmekoosseis ja ITDAK-i andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p-d 34–38) 27
3.4.2. ABIS-e andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p-d 39 ja 40, § 2 p-d 7 ja 8, § 3 p-d 1 ja 2, §‑d 4, 7 ja 8, § 9 p-d 13 ja 14 ning § 10) 28
3.4.3. Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad (§ 2 p-d 3–6) 30
3.4.4. Sissesõidukeeldude riikliku registri ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad (§ 9 p‑d 5–7 ja 10–12) 30
3.4.5. Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete võrdlemine (§ 5 p 1) 31
3.4.6. Andmekogude regulatsiooni tehnilised muudatused (§ 2 p-d 1 ja 2, § 5 p-d 2–4 ning § 9 p-d 3, 4, 8 ja 9) 33
3.5. Lahkumisettekirjutus (§ 9 p-d 1 ja 2) 34
3.6. Seaduse jõustumine (§ 11) 34

3.1. E-residendi digi-ID väljaandmine

3.1.1. Haldusorgani õigus edastada isikuandmeid järelevalvemenetluses (§ 1 p-d 9 ja 12)

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 12 muudetakse ITDS-i § 92 lõikeid 8 ja 9, et lubada PPA-l e‑residendi digi-ID kasutamise üle järelevalve menetluses:
• edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele (lg 8) ja
• koguda andmeid menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest, teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt (lg 9).

PPA-l on kohustus e‑residendi digi-ID taotlejat selle kasutamise üle järelevalve menetluses põhjalikult eel- ja järelkontrollida ning teha vajadusel päringuid e-residendi digi-ID taotleja kodakondsusriigi pädevatesse asutustesse, et veenduda tema õiguskuulekuses ja esitatud andmete õigsuses. Näiteks on PPA‑l Soomega karistusregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille alusel tagatakse PPA-le juurdepääs statistikale, mis näitab mitmel isikul oli mingil perioodil Soomes kehtiv kriminaalkaristus e-residendi digi-ID taotluse menetlemise või järelkontrolli ajal.

Lisaks muudetakse ITDS-i § 92 lõigete 8 ja 9 sõnastus kompaktsemaks. Kehtivas sõnastuses on eristatud e-residendi digi-ID-d ja muid dokumente, kuid õigus andmeid edastada on mõlemal juhul sama, välja arvatud järelevalvemenetluses. Kuna e-residendi digi-ID on ITDS-i tähenduses digitaalne isikutunnistus ehk dokument ning õigus edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses laieneb ka e-residendi digi-ID-le, on vaja eristada e-residendi digi-ID-d vaid selle kasutamise üle järelevalve menetluses. Muude dokumentide kasutamise üle ITDS-i alusel järelevalvet ei teostata.

3.1.2. PPA õigus edastada andmeid EIS-ile ja EIS-i õigus neid töödelda (§ 1 p 11)

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse ITDS-i § 92 lõigetega 81 ja 82.

Lõikega 81 antakse PPA-le õigus edastada EIS-ile – täpsemalt e-residentsuse programmi meeskonnale – tema päringu peale e‑residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid ja e-residendi digi-ID andmeid:
• e-residendi digi-ID taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kui see on olemas, sugu, sünniaeg, kodakondsus ja kontaktandmed;
• e-residendi digi-ID väljaandmise koht ja aeg, kehtivusaeg ja kehtetuks tunnistamise aeg;
• e-residendi digi-ID taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.

Et võimaldada põhjalikumat taustakontrolli ja e-residendi digi-ID taotluse eesmärgipärasuse paremat hindamist, täiendati 1. aprillil 2021 siseministri määrust13 loeteluga lisaandmetest, mille peab e-residendi digi-ID taotleja esitama. E-residendi digi-ID taotlejale avaneb PPA iseteeninduses mahukas taotlusankeet valikvastustega, kus ta peab oskama teha selge valiku oma taotlemise eesmärgi kohta, lähtudes e-residentsuse programmi eesmärgist soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut. Lisaks peab e-residendi digi-ID taotleja selgitama oma taotlemise eesmärgi valikut, põhjendama taotlemist ja kirjeldama planeeritavat tegevust, milleks ta e‑residendi digi-ID-d vajab. Nii on PPA-l rohkem võimalusi teha põhjalikku taustakontrolli ja hinnata e-residendi digi-ID taotluse eesmärgipärasust. See omakorda aitab vähendada ja ennetada e-residendi digi-ID võimalikku väärkasutust.

Lõikega 82 antakse EIS-ile õigus lõikes 81 nimetatud andmeid töödelda vaid selleks, et:
1) analüüsida ITDS-i § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgi14 täitmise tulemuslikkust ja mõju ning osutada selle eesmärgi täitmiseks vajalikke personaliseeritud teenuseid;
2) tuvastada ja maandada konkreetse e-residendiga seotud riske.

E-residentsuse programmi eesmärkide saavutamiseks ja tegevusteks on EIS-il teatud määral vaja töödelda e-residendi isikuandmeid ja e‑residendi digi-ID andmeid. Isikuandmete töötlemine peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Isikuandmete töötlemise põhimõtted on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5, mille lõike 1 punkti b kohaselt peab isikuandmeid koguma täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Samuti võib punkti c kohaselt töödelda üksnes isikuandmeid, mis on asjakohased, olulised ja vajalikud töötlemise eesmärgi saavutamiseks.

EIS-i õiguslik alus isikuandmeid töödelda on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e: avalikes huvides oleva ülesande täitmine. EIS-i üks ülesanne on EIS-i põhikirja15 punkti 2.1.1 kohaselt „aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele“. See on avalikes huvides olev ülesanne. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt peab avalikes huvides oleva ülesande täitmise korral olema isikuandmete töötlemise alus kehtestatud liikmesriigi õiguses. Seejuures võib see alus sisaldada erisätteid, näiteks:
• töötlemise seaduslikkust;
• töödeldavate andmete liiki;
• andmesubjekte;
• üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid ning
• töötlemise eesmärgi piirangut.

Praegu töötleb EIS e-residendi andmeid e-residendi nõusolekul. Samas täidab EIS seejuures avalikes huvides olevat ülesannet, mis ei saa sõltuda e-residendi nõusolekust. Nõusolekupõhine andmetöötlus ei anna riigile vajalikku kogupilti. Samuti võib see mõjutada EIS-i analüüside ja uuringute täpsust, mistõttu ei pruugi nende põhjal tehtud otsused viia õige tulemuseni. PPA andmetel ei anna umbes 20% e-residentidest nõusolekut oma andmete töötlemiseks. Lisaks võib e-resident võtta alati oma nõusoleku tagasi, mis võib samuti statistikat moonutada. E‑residente oli 1. juuli 2023. aasta seisuga 105 000. Ehkki EIS-i põhikirja kohaselt on EIS-il andmete töötlemise õigus16, vajab ta õigusselguse põhimõtte17 ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt e‑residendi andmete töötlemiseks selget õiguslikku alust.

Andmetöötlus võimaldab EIS-il paremini e-residente toetada

E-residendi isikuandmete töötlemine annab EIS-ile võimaluse e-residenti paremini toetada, lähtudes tema profiilist ning e-residendi digi-ID taotlemise eesmärgist ja plaanitavast tegevusest, näiteks toetada teda Eestis ettevõtlusega alustamisel sõltuvalt tema tegevusvaldkonnast. EIS-i e-residentsuse programmi meeskonnal on e-residendiga Eestis kõige vahetum kontakt terve e-residentsuse jooksul. Seetõttu on EIS loogiline kontaktpunkt riigi ja e‑residendi vahel, et selgitada välja, mis näiteks takistab e-residendil liikuda selle eesmärgi poole, mille saavutamiseks ta e‑residendiks hakkas. Näiteks, kui e-resident on e‑residendi digi-ID taotluses märkinud, et ta on Saksamaal iduettevõtja ja tema eesmärk on luua Eestisse finantstehnoloogia ettevõte, saab EIS teda toetada vajaliku infoga, millist tegevusluba on selleks vaja, ja viia ta kokku erialaekspertidega, kes oskavad teda abistada. Samuti loob EIS rakendust „My e‑Residency Portal“, mis toob asutuste info ühte personaalsesse keskkonda kokku. Kõik see kannab eesmärki, et e-residendi huvi luua Eestis ettevõte ja panustada Eesti majandusse ei raugeks.

E-residendi digi-ID taotlemise eesmärgi ja plaanitava tegevuse andmete töötlemine aitab EIS‑il ka täiustada e-residentidele teenuse osutajate võrgustikku „e-Residency Marketplace“, võimaldades aru saada, kas ja milliseid teenuseid on vaja võrgustikku juurde. Näiteks, kui andmeanalüüsist selgub, et suur hulk Hispaania e-residente on loovsektori taustaga ja huvitatud looma Eestis ettevõtte oma intellektuaalomandi haldamiseks, on väga tähtis, et EIS tagaks ennetavalt piisava hulga õigusbüroosid, kes spetsialiseeruvad intellektuaalomandiõigusele ja suudavad neid e-residente teenindada.

EIS saab pakkuda PPA-le isikuandmete edastamiseks ka tehnilist tuge. Näiteks on EIS valmis aitama PPA-d e-residendi digi-ID tehnilise toega ja digi-ID kehtivuse lõppemisest teavitamisel, et e-resident esitaks õigel ajal uue e-residendi digi-ID taotluse. Praegu saadab PPA e-residendile teavitusi ainult e‑kirja teel, kuid kui see ülesanne liiguks EIS-ile, saaks kasutada ka muid teavituskanaleid, näiteks SMS-e, mille võimekust PPA-l ei ole.

Andmetöötlus võimaldab maandada riske kooskõlas andmekaitsepõhimõtetega

Järelevalves on äärmiselt oluline kasutada EIS-i e-residentsuse programmi meeskonna vahetut kontakti e-residentidega, et programmi riske tõhusamalt maandada. EIS-i e-residentsuse programmi meeskonnas on eraldi riskijuht, kes vastutab keskse riskijuhtimise eest. E‑residentide andmete töötlemine annab võimaluse tuvastada võimalikke e-residendi digi-ID väärkasutuse mustreid ja e-residendi profiilist tulenevaid riske ning luua riskiaruandeid, mis võimaldavad anda järelevalveasutustele regulaarset infot ja tõhustada koostööd laiemalt. Riskihalduse ja järelevalve tõhustamiseks EIS-ile e-residendi andmete töötlemise õiguse andmine on praeguses julgeolekuolukorras väga vajalik meede. Tõenäoliselt on just ebaausate kavatsustega e-residendid selle umbes 20% hulgas, kes ei anna EIS-ile oma andmete töötlemiseks vabatahtlikku nõusolekut ning soovivad tegutseda võimalikult varjatult ja tagaplaanil. Riskide maandamise lisavõimekus on toodud vajadusena välja nii rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus18 kui ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (edaspidi Moneyval) hindamisaruandes19.

Kõik EIS-i tegevused ja e-residendi andmete töötlemise eesmärgid on kooskõlas andmete kogumise algse eesmärgiga ega ole seega vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktiga b. E-residendi andmete edastamiseks EIS-ile luuakse automatiseeritud andmevahetus üle infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee). Andmed liiguvad ITDAK-ist e‑residentsuse andmebaasi kord ööpäevas. E-residentsuse andmebaas on majutatud riigipilve, mida haldab EIS-i IT-haldus. E‑residentsuse andmebaasi andmetele on ligipääs kolmel e‑residentsuse programmi meeskonna liikmel, kelle tööülesanded on seotud e-residentide andmete töötlemisega. E-residentsuse andmebaasi kasutajad autendivad ennast sisselogimisel ja juurdepääs on piiratud EIS-i seesmiseks kasutamiseks mõeldud IP-aadressidega. Andmetöötlus logitakse kasutaja kaupa kronoloogilise jadana, mida on võimalik võtta kahtluse korral välja.

3.1.3. E-residendi kohustus hoida oma kontaktandmed ajakohasena (§ 1 p 33)

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse ITDS-i § 14 lõikega 6. Muudatusega kohustatakse e‑residendi digi-ID kasutajat hoidma oma kontaktandmed, eelkõige e-posti aadressi, ajakohasena, et PPA saaks vajadusel saata talle tema dokumendi kohta teavitusi. Kohustus pannakse e‑residentidele, kuna praktikas on just nendega kõige keerulisem saada vajadusel kontakti.

3.1.4. RAB-i õigus töödelda e-residendi andmeid (§ 1 p-d 51 ja 52)

Eelnõu § 1 punktidega 51 ja 52 muudetakse ITDS-i § 208 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi lõikega 21.

Lõikes 1 loetletud e-residendi digi-ID kasutamise üle riikliku järelevalve teostajate hulka lisatakse RAB. Samuti täpsustatakse, et lõikes 1 nimetatud asutused teostavad riiklikku järelevalvet oma pädevuse piires.

RAB-i järelevalvepädevus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 60 lõikest 51, mille kohaselt on RAB-il õigus edastada sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet PPA-le, et PPA saaks otsustada e-residendi digi-ID väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise, andmisest või pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise üle.

Eelnõuga lisatakse RAB ka ITDS-i § 208 lõikes 1 sätestatud järelevalveasutuste loetellu, et oleks üheselt selge, et tal on pädevus teostada järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle.

Lõikega 21 antakse RAB-ile õigus riiklikus järelevalves töödelda e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid ning e‑residendi digi-ID kasutamise andmeid, et RAB saaks täita oma RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesandeid. RahaPTS-i § 58 lõike 1 kohaselt on RAB‑il õigus oma seadusjärgsete ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet teistelt riigiasutustelt. E-residendi digi-ID kasutamise logiandmetest on RAB‑il võimalik kontrollida oma seadusjärgsete ülesannete täitmisel näiteks seda, kas e-residendi digi-ID‑d on kasutatud riskiriigis.

3.1.5. Riskiriigi kodanikule e-residendi digi-ID väljaandmise piiramine (§ 1 p 48)

Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse ITDS-i § 206 lõigetega 11 ja 12, millega luuakse õiguslik alus tagastada riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotlus läbi vaatamata ning volitatakse siseministrit kehtestama määrusega riskiriikide nimekirja ja riskiriigi kodanikule e‑residendi digi-ID väljaandmise erisused. Muudatus ei mõjuta kehtiva e-residendi digi-ID-ga riskiriigi kodanikke. Kehtiv e-residendi digi-ID kehtib kuni kehtivusaja lõpuni või järelevalvemenetluse tulemusena kehtetuks tunnistamiseni. E-residendi digi-ID kehtib üldjuhul viis aastat.

2014. aastal loodud e-residentsuse programmi eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, et võimaldada välismaalastele turvalist ligipääsu Eesti e‑teenustele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusruumile. E-residendil on võimalik oma digi‑ID-d kasutada e-keskkonnas isiku tõendamiseks ja digiallkirjastamiseks. Nii saab luua ettevõtte ja kasutada finantsteenuseid.

E-residendi digi-ID väljaandmise riske on hallatud e-residentsuse programmi loomisest alates. See on pidev protsess, mis peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti e-residendid, ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. E-residendi digi-ID taotluse esitamisel peab isik põhjendama oma taotlust, täitma mahuka taotlusankeedi ja esitama lisaandmeid oma tausta kohta. Samuti tehakse talle taustakontroll. PPA kontrollib e-residendi digi-ID taotleja isikusamasust, tema seost Eestiga ning seda, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis ja kas teda kahtlustatakse rahapesus. Samuti teeb PPA muid menetlustoiminguid, lähtudes e-residendi digi-ID taotleja profiilist.

Riskide maandamiseks on juba kohaldatud meetmeid, näiteks:
• täiendatud e-residendi digi-ID taotlemise iseteenindust, et saada lisainfot ja tõhustada taustakontrolli;
• suurendatud e-residentsuse ohuhinnangute ja menetlustaktika analüüsivõimet PPA-s;
• rakendatud spetsiifilisemat riskipõhist lähenemist, sealhulgas pööratud tõendamiskohustust ehk nõuet esitada karistuse või ärikeelu puudumist tõendavaid dokumente.

Meetmete kohaldamise tulemusena on suurenenud esmase e-residendi digi-ID taotluse kohta negatiivse otsuse tegemise ja digi-ID kehtetuks tunnistamise arv. Kui 2018. aastal oli negatiivsete otsuste osakaal 2%, siis 2022. aastal 8%. Järelkontrolli tulemusena on 2022. aastal tunnistatud kehtetuks 224 e-residendi digi-ID-d, 2020. ja 2021. aastal vastavalt 29 ja 89. Alates 2022. aasta juunist kasutab PPA ka järelkontrolli automaatlahendust, mis võimaldab kontrollida e-residendiga seotud riskiinfot regulaarselt ja automaatselt.

Sellele vaatamata on osa e-residentsuse programmi riske realiseerunud. Tuvastatud on äärmusluse ja terrorismiga seotud e-residente ning e-residentsuse programmi on püütud kasutada immigratsioonipettustes. Samuti on tuvastatud juhtumeid, kus e-residentide ettevõtted on seotud investeerimis- ja laenupõhise ühisrahastuse kelmustega. Ka virtuaalvääringu valdkonnas võidakse e-residentsust kuritarvitada, näiteks anda e-residendi digi-ID kasutada teisele isikule. Selline käitumine ei ole õiguspärane, kuna teisel isikul on keelatud e-residendi digi-ID‑d kasutada. Nii rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kui ka Moneyvali hindamisaruandes on toodud välja, et e-residentsuse programm võimaldab välismaalasel kasutada Eesti e-residentsust ebasoovitavaks ettevõtluseks ning varjata ettevõtluse tegelikku sisu ja eesmärki ning sellest kasu saajaid.

Eriti probleemne on see selliste kolmandate riikide puhul, kellega puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, st koostöö ei ole reguleeritud näiteks rahvusvahelise konventsiooni, kahepoolse lepingu ega vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöösuhte puudumine tähendab, et Eestil ei ole võimalik kontrollida e-residendi digi-ID taotleja tausta tema kodakondsusriigi pädevast asutusest, et kontrollida tema esitatud andmete usaldusväärsust. Sageli on just riskiriigid seotud suurema rahapesu ning terrorismi ja selle rahastamise ohuga ning pelgalt tugevam taustakontroll pole piisav, et maandada kuritegevus- ja julgeolekuriske määral, mis võimaldaks Eestil vältida olulist kahju.

Sellise jääkriski võtmine riigina toob kuritegevus- ja julgeolekuohtude kõrval mainekahju nii Eesti riigile, majandusruumile kui ka e-residentsuse programmile ning ei ole kooskõlas programmi eesmärgiga. Seetõttu on võetud suund võimaldada e-residentsust eelkõige nende riikide kodanikele, kellega on Eestil viisavabadus või justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe. Eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus, mis võimaldab PPA-l tagastada riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotluse läbi vaatamata. Ka Moneyvali hindamine kinnitas, et selline muudatus on äärmiselt oluline muu hulgas selleks, et Eesti ei satuks ise riskiriikide nimekirja, kuna e-residentsuse programmis nägid eksperdid rahapesuohte.

Riskiriikide määramisel lähtutakse RAB-i nimekirjast „Kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk nn riskiriigid“20 (edaspidi RAB-i riskiriikide nimekiri), kohaldades erisusi, mis võtavad lisaks julgeolekukaalutlustele arvesse Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e‑residentsuse programmi üldeesmärke. RAB-i riskiriikide nimekiri on küll suure terrorismi rahastamise riskiga riikide kohta, kuid kuna rahapesu- ja terrorismi rahastamise risk on üldjuhul suur samades riikides, on muudatusega kaetud ka suure rahapesuriskiga riigid. Muudatusest mõjutatud riskiriikide loetelu on tabelis 1. Riskiriikide kodanikel on 1. juuli 2023. aasta seisuga 8097 kehtivat e-residendi digi-ID-d, mis on umbes 13% kõikidest kehtivatest e-residendi digi-ID‑dest.

Tabel 1. Riskiriigid, kelle kodanike e-residendi digi-ID taotlus tagastatakse pärast muudatuse jõustumist läbi vaatamata, ja nende kodanikele väljaantud kehtivate e‑residendi digi-ID-de arv 2023. aasta 1. juuli seisuga

Riskiriik
Kehtivate e-residendi digi-ID-de arv
1
Afganistani Islamivabariik
30
2
Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik
164
3
Burkina Faso
11
4
Egiptuse Araabia Vabariik
504
5
Iraagi Vabariik
52
6
Iraani Islamivabariik
637
7
Jeemeni Vabariik
44
8
Jordaania Hašimiidi Kuningriik
113
9
Kongo Demokraatlik Vabariik
18
10
Liibanoni Vabariik
146
11
Liibüa Riik
47
12
Lõuna-Sudaani Vabariik
0
13
Mali Vabariik
13
14
Maroko Kuningriik
269
15
Mosambiigi Vabariik
1
16
Nigeeria Liitvabariik
158
17
Nigeri Vabariik
0
18
Pakistani Islamivabariik
684
19
Palestiina Omavalitsus
35
20
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
0
21
Saudi Araabia Kuningriik
34
22
Somaalia Liitvabariik
1
23
Sudaan
29
24
Süüria Araabia Vabariik
127
25
Tuneesia Vabariik
359
26
Usbekistan
85
27
Valgene Vabariik
793
28
Venemaa Föderatsioon
3743

KOKKU
8097
Allikas: PPA

Võrreldes RAB-i riskiriikide nimekirjaga jäetakse eelnõuga välja Türgi ja Araabia Ühendemiraadid ning lisatakse Venemaa ja Valgevene. Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kodanike e‑residendi digi-ID taotlust ei jäeta läbi vaatamata nii julgeoleku-, majandus- kui ka välispoliitilistel põhjustel.
• Türgi on NATO liikmesriigina Eestile oluline julgeolekupartner ning RAB-i riskiriikide nimekirja riskiriikidest on Türgil kõige suurem aktiivsete e-residentide kogukond. 1. juuli 2023. aasta seisuga on 2855 Türgi kodanikku, kellel on kehtiv e-residendi digi-ID. See on umbes 4,5% kõikidest kehtivatest e-residendi digi-ID-dest. Võrreldes teiste RAB-i riskiriikide nimekirja riskiriikidega on Türgi e-residentide ettevõtted enim alustanud reaalset majandustegevust Eestis. Kõikide RAB-i riskiriikide nimekirja riskiriikide e‑residentide ettevõtete tasutud maksudest on Türgi e-residentide ettevõtete riiklikud maksud umbes 96% ja tööjõumaksud 90%.
• Araabia Ühendemiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ja edendamisel ning Eesti ekspordi arendamisel. Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas e-residentide ettevõtetel on suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris. Araabia Ühendemiraatide e-residente on vähe: 1. juuli 2023. aasta seisuga on neil üheksa kehtivat e-residendi digi-ID-d.

Riigi riskiriigiks määramine ei tähenda selle kodanikele, et nad ei saa üldse e-residendi digi-ID‑d taotleda. Eelnõuga antakse siseministrile volitus kehtestada määrus, millega luuakse erisused riskiriigi kodanikele, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest21.
1) Isik on elanud vahetult enne e-residendi digi-ID taotluse esitamist vähemalt kolm järjestikust aastat Euroopa Liidu liikmesriigis või Ühendkuningriigis ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kui endise Euroopa Liidu liikmesriigi vahel on toimivad koostöösuhted ja andmevahetusmudel, misläbi on Eestil võimalik saada nendest riikidest isiku kohta usaldusväärset lisainfot. Neis riikides on kehtestatud ühtsed elamisloakaartide standardid, mis võimaldavad menetlejal veenduda isiku esitatud andmete ja dokumendi õigsuses. Kolmandates riikides on aga kasutusel erinevad elamisõigust tõendavad alusdokumendid, mille õigsuse tuvastamine ei pruugi olla võimalik.
2) Isikul on Eestis püsiv majandustegevus. E-residendi digi-ID-d võimaldatakse taotleda riskiriigi kodanikul, kes tegeleb tõestatavalt Eestis majandustegevusega, st ta on loonud enne e-residendiks saamist Eestis ettevõtte või tal on ettevõtlusseos Eesti ettevõtjaga, näiteks juhatuse liikmena. Erisust kohaldatakse juhul, kui ettevõte tegutseb aktiivselt ning selle kohustused Eesti ees on täidetud ja puuduvad võlad. Ettevõttele, kellel on nullkäive ja kes ei maksa makse, erisust ei kohaldata. Eestil on majandustegevusega tegelevate riskiriikide kodanike ja nende tegevuse kohta lisainfot, mida on võimalik kontrollida.
3) Isik esitab e-residendi digi-ID korduvtaotluse. Korduvtaotluse menetlemisel on võimalik hinnata e-residendi senist tegevust ja seda, kas ta täidab e-residentsuse programmi eesmärki, panustades Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse. Erisust kohaldatakse juhul, kui e-resident tegeleb tõestatavalt Eestis majandustegevusega ja sellega kaasneb Eestile maksutulu, st nullkäibega ettevõttele erisust ei kohaldata.
4) Isik on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul. Eestil on ka riskiriikides, näiteks Egiptuses, välisesindusi ja ei ole välistatud, et välisesinduse töötaja, kes vajab oma tööülesannete täitmiseks e-residendi digi-ID-d, on riskiriigi kodanik. Kõik sellised isikud läbivad põhjaliku taustakontrolli ja riskide ilmnemise korral saab PPA e-residendi digi-ID taotluse tagastada seda läbi vaatamata.

76% riskiriigi kodanikest e-residentidest ei ela Euroopa Liidus ega Ühendkuningriigis, sealhulgas ei ole neist 53%-l Eestis ärisuhteid. Seega puudutab eelnõu tõenäoliselt umbes 53% riskiriigi kodanikest e‑residente. Kõikidest kehtiva e-residendi digi-ID-ga e-residentidest on see ca 3%.

Tõhustatud eel- ja järelkontrolli ning muid juba juurutatud riskide maandamise meetmeid rakendatakse eriti rangelt nende suhtes, kellele kohaldatakse eelnimetatud erisusi, ja nende suhtes, kes ei ole küll riskiriigi kodanikud, kuid märgivad oma elukohariigiks riskiriigi, Türgi või Araabia Ühendemiraadid.

Riskiriikide loetelu, erisused riskiriigi kodanikele ja jääkriskid on otsustatud e‑residentsuse nõukokku kuuluvate ministeeriumide ja asutuste22 ühisel kokkuleppel, et muudatus arvestaks laiapinnaliselt Eesti huve ja seisukohti. On äärmiselt tundlik ja keeruline väljakutse leida Eesti riigi huvide tagamiseks tasakaal, mis lähtub riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamise vajadusest, arvestades samas riigi maine ning välispoliitiliste, majanduslike ja e-residentsuse programmi eesmärkidega. Kavandatud erisustega see tasakaal saavutatakse.

3.1.6. E-residendi digi-ID taotlemine ainult PPA iseteeninduses ja isikliku ilmumise kohustus (§ 1 p-d 50 ja 54–57)

Eelnõu § 1 punktidega 50 ja 54–57 muudetakse ITDS-i § 207 lõiget 11 ning § 2012 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2, täiendatakse § 2012 lõikega 11 ja tunnistatakse kehtetuks § 2012 lõige 3. Muudatustega viiakse kehtiv õigus kooskõlla väljakujunenud praktikaga, et e-residendi digi-ID taotluse saab esitada vaid PPA iseteeninduses.

1) ITDS-i § 207 lõiget 11 muudetakse nii, et edaspidi esitatakse e-residendi digi-ID taotlus isiklikult PPA iseteeninduses. Kehtiva lõike kohaselt võib isik esitada e-residendi digi-ID taotluse Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle pärast taotleja isikusamasuse kontrollimist ja biomeetriliste andmete võtmist PPA-le läbivaatamiseks. Praktikas kasutatakse aga e-residendi digi-ID taotluse esitamiseks PPA iseteenindust. E-residendi digi-ID taotlejad elavad üldjuhul välisriigis ja seetõttu on taotluse esitamine PPA iseteeninduses neile oluliselt mugavam. Seega viiakse ITDS kooskõlla IT-lahenduste ja praktikaga.

2) ITDS-i § 2012 pealkirja täiendatakse sõnadega „isikusamasuse kontrollimise“. Isik tuvastatakse, kui ta taotleb dokumenti esimest korda ja riigil puuduvad tema kohta andmed. Kui isik taotleb hiljem uut dokumenti, kontrollitakse isikusamasust. Seetõttu on korrektne tuua pealkirjas esile isikutuvastuse kõrval ka isikusamasuse kontroll.

3) ITDS-i § 2012 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja osa, mille kohaselt ei pea ilmuma e‑residendi digi-ID taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. Eelnõu § 1 punktiga 50 sätestatakse, et e-residendi digi-ID taotlus esitatakse isiklikult PPA iseteeninduses. Seega ei ole enam asjakohane viidata ITDS-i § 2012 lõikes 1 nõudele ilmuda e-residendi digi-ID taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. Nii praktikas kui ka ITDS-i § 2012 lõigete 1 ja 2 muudatuse kohaselt peab e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ilmuma isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse üksnes e‑residendi digi-ID väljaandmise menetluses või e-residendi digi-ID väljastamisel. Selline lahendus on paindlik ja võimaldab e-residendi digi-ID taotlejal otsustada, millal tal on mugavam minna enda isikut tuvastama või isikusamasust kontrollima.

4) ITDS-i § 2012 lõikega 11 kehtestatakse nõue, et alla 15-aastane e-residendi digi-ID taotleja peab isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ilmuma e-residendi digi-ID väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isiklikult koos seadusliku esindajaga. ITDS‑i § 121 lõigete 3 ja 4 kohaselt ei pea alla 15-aastane dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja asukohta ilmuma ning dokumendi võib väljastada tema seaduslikule esindajale. ITDS-i § 2012 lõikega 11 kehtestatakse erisus alla 15-aastasele e-residendi digi‑ID taotlejale. Muudatus on vajalik alaealise õiguste ja huvide kaitseks. Sellega antakse dokumendi väljaandjale võimalus veenduda, et e-residendi digi-ID taotluses esitatud isikuandmete taga on tegelik isik ja ei ole esitatud valeandmeid ehk laps ei ole fiktiivne.

5) ITDS-i § 2012 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna e-residendi digi-ID taotluse saab esitada vaid PPA iseteeninduses, mitte e-posti teel, nagu on kehtivas lõikes.

3.1.7. E-residendi digi-ID riigilõiv (§ 6 p-d 2 ja 3)

Eelnõu § 6 punktidega 2 ja 3 muudetakse RLS-i § 272 lõikeid 6 ja 20.

Lõikest 6 jäetakse välja Eesti välisesinduses e-residendi digi-ID taotlemise riigilõiv, kuna e‑residendi digi-ID-d on võimalik taotleda vaid PPA iseteeninduses. Lisaks täiendatakse lõiget teise lausega, sätestades, et kui e-residendi digi-ID taotlus jäetakse läbi vaatamata, ei tagastata riigilõivu. Riigilõivu tagastamine on põhjendatud juhul, kui e‑residendi digi-ID taotleja on näiteks kogemata esitanud korraga kaks e-residendi digi-ID taotlust ja tasunud riigilõivu topelt või loobub taotlemisest enne, kui tema e-residendi digi-ID taotlus on võetud menetlusse. Kui e-residendi digi-ID taotlust on hakatud juba sisuliselt menetlema ja e-residendi digi-ID taotleja ei kõrvalda menetleja tuvastatud puuduseid või ei täida tõendamiskohustust, näiteks ei esita pärast korduvaid meeldetuletusi passi nõuetekohast koopiat, ei suuda põhjendada e-residendiks saamise motiive või ei esita oma kodakondsusriigi karistusregistri väljavõtet, on põhjust kahelda tema motiivides ja huvis saada e-residendiks.

E-residentsus on ajutine hüve, mille andmisel lähtutakse ühelt poolt riigi julgeolekuolukorrast ja e-residentsuse programmi eesmärkidest ning teiselt poolt e-residendi digi-ID taotleja motiividest ja tema panusest e-residentsuse programmi eesmärkidesse. Eestil on kohustus tagada, et riiklik dokument antakse välja vaid selleks õigustatud isikule. Riigil on pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. E-residendi digi-ID väljaandmise menetlus on oluliselt ressursimahukam kui Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise menetlus. E‑residendi digi-ID väljaandmise menetluses tehakse e-residendi digi-ID taotlejale taustakontroll, mis sisaldab päringuid ja lisaandmete küsimist, et veenduda isiku isikusamasuses ja tema motiivides ning selles, et ta ei kujuta ohtu riigi julgeolekule. Kui e-residendi digi-ID taotleja ei ole korduvate meeldetuletuste peale esitanud e-residendi staatuse saamiseks ja digi-ID väljaandmiseks korrektseid andmeid ega selgeid põhjendusi, on riigilõivu tagastamata jätmine põhjendatud, sest e-residendi digi-ID taotluse menetlemisel on juba tehtud tööd ja toiminguid, mis on toonud riigile kaasa kulu.

Lõikest 20 jäetakse välja viide ITDS-i § 272 lõikele 6, sest eelnõu kohaselt arvestatakse e‑residendi digi-ID väljastamise riigilõiv selle taotlemise riigilõivu sisse. Üldjuhul elavad e‑residendid välisriigis, mistõttu saavad nad oma e-residendi digi-ID kätte Eesti välisesindusest.

3.1.8. Viitemuudatus e‑residendi digi-ID väljaandmise aluses (§ 1 p 47)

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse ITDS-i § 205 lõiget 1, milles on määratletud e‑residendi digi-ID. Kehtiva lõike järgi antakse e-residendi digi-ID välja ITDS-i § 201 lõikes 2 nimetamata isikule. Kuna see lõige tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 45 kehtetuks, tuleb muuta ka viidet dokumendile, mille omamise või taotlemise korral ei anta isikule e‑residendi digi-ID-d. Muudatuse kohaselt ei anta edaspidi e-residendi digi-ID-d isikule, kellel on kehtiv Eesti isikutunnistus või elamisloakaart või kes taotleb seda e-residendi digi-ID-ga samal ajal. Muudatus on tehniline.

3.2. Dokumendiliigid, dokumendikohustus ja isikusamasuse kontrollimine

3.2.1. Pass kohustusliku dokumendina (§ 1 p 3) ja koduteeninduse piirangu kaotamine (§ 1 p-d 15 ja 16)

Eelnõu § 1 punktidega 3, 15 ja 16 muudetakse ITDS-i § 5 lõikeid 1 ja 2 ning § 115 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks § 115 lõige 2.

ITDS-i § 5 lõike 1 kohaselt peab Eestis elaval Eesti kodanikul olema isikutunnistus. Pass on vabatahtlik. Muudatusega võimaldatakse inimesel valida, kas ta taotleb kohustusliku dokumendina isikutunnistust või passi. Isikutunnistuse kohustuslikkus oli oluline Eesti e-riigi ja e-teenuste laialdase kasutuselevõtu toetamiseks, olles alguses ainus eID vahend23. Praegu on aga infoühiskond ja e‑teenused pigem mobiilipõhised ning inimesed eelistavad e-keskkonnas kasutada mobiil-ID vormis digitaalset isikutunnistust (edaspidi mobiil-ID) või muid mobiilipõhiseid autentimis- ja allkirjastamisvahendeid. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist on passi kehtivusaeg üldjuhul kümme aastat24. Seevastu isikutunnistus kehtib viis aastat. Isikutunnistuse viieaastane kehtivusaeg tuleneb vajadusest tagada eID-tehnoloogia – kiibi, sertifikaatide, võtmete ja algoritmide – turvalisus ja kasutatavus kogu füüsilise dokumendi kehtivusajal.

Muudatus annab inimesele võimaluse taotleda kohustusliku dokumendina pikema kehtivusajaga pass, säästes selliselt nii riigilõivukulu kui ka aega, mis kulub dokumendi taotlemisele ja kättesaamisele. Kui inimene kasutab e-keskkonnas mobiilipõhist autentimis- ja allkirjastamisvahendit ehk mobiil-ID-d ja füüsilise dokumendina passi, on tal tarvis taotleda PPA-st dokumenti iga kümne aasta tagant. Pass kohustusliku dokumendina sobib ka sellele sihtrühmale, kes mingil põhjusel e-teenuseid ei tarbi, näiteks osa vanemaealisi. Mobiil-ID-d on võimalik taotleda kehtiva dokumendi olemasolu korral ja selleks sobib nii isikutunnistus kui ka pass.
• Isikutunnistuse alusel saab mobiil-ID-d taotleda nii mobiilioperaatori esinduses kui ka iseteeninduses. Mobiil-ID kehtib viis aastat. Samuti saab isikutunnistuse alusel registreerida Smart-ID konto. Smart-ID konto kehtib kolm aastat.
• Passi alusel mobiil-ID taotlemiseks ja lepingu sõlmimiseks tuleb minna sobiva mobiilioperaatori25 esindusse, mis asuvad suuremates ostukeskustes. Mobiilioperaator kontrollib kohapeal mobiil-ID taotleja isikusamasust ja pärast lepingu sõlmimist on mobiil-ID kohe kasutusvalmis.
• Passi alusel Smart-ID konto registreerimine sõltub sellest, kas Smart-ID-d taotletakse esimest korda või korduvalt. Esimest korda on võimalik Smart-ID-d taotleda pangakontoris. Eestis pakuvad seda teenust Luminor, SEB ja Swedbank. Pärast esimest korda on võimalik täisealisel isikustada Smart-ID konto passiga biomeetrilise isikutuvastuse26 abil.

Tabel 2. Kehtivate dokumentide ja Smart-ID kordumatute kasutajate statistika seisuga 17.08.2023
Eesti kodaniku pass
Isikutunnistus
Mobiil-ID
Smart-ID
840 667
1 095 955
244 000
694 000
Allikas: PPA ja SK ID Solutions AS

Võrreldes passiga on isikutunnistuse eelis selle kompaktsus kaasas kandmisel, arvestades, et isikutunnistusega on võimalik reisida ka Euroopa Liidus ja Schengeni alal. Kehtiva dokumendi kaasas kandmine on piiriületusel kohustuslik, isegi kui seda piiril ei kontrollita, näiteks laeva, auto või bussiga naaberriiki sõites. Eestis ei pea üldjuhul dokumenti kaasas kandma. Dokumendi kaasas kandmise kohustus kehtib vaid juhtudel, kui on tarvis tõendada teatud eriõigusi, näiteks mootorsõiduki juhtimisel juhul, kui juhiluba ei ole kaasas, relva kandmisel või näiteks alkoholi ostes vanuse tõendamisel.

Isikutunnistusel on veel teisi funktsioone, näiteks kasutatakse seda sageli kliendikaardina, et ei peaks rahakotis kandma mitmeid plastkaarte. Ka see funktsioon on muutumas isikutunnistuspõhisest mobiilipõhiseks, sest infoühiskond ja inimeste käitumisharjumused on muutunud ning kõiki toiminguid eelistatakse teha mobiiltelefoniga. Püsikliendi staatus on enamasti seotud isikukoodiga ja oma õigust saada soodustusi saab sellega tõendada. Isikukoodi esitamiseks ja püsikliendi staatusega sidumiseks ei ole tänapäeval tingimata vaja kanda isikutunnistust füüsiliselt kaasas. Lisaks töötatakse välja mRiiki, mis võimaldab kontrollida isikusamasust ja esitada andmeid, sealhulgas isikukoodi, Eesti riikliku teabevärava mobiilirakenduses, ning Euroopa Liidu tasandil kavandatakse eIDAS-e määruse 2.027 raames digikukru lahendust, mille üks osa on ka digidokument. Kokkuvõtvalt ei teki muudatusega inimestele lisakohustust, vaid antakse valikuvõimalus, arvestades tegelikke vajadusi.

ITDS-i § 5 lõikes 2 sätestatakse, et kehtivat isikutunnistust ega Eesti kodaniku passi ei pea olema Eestis elaval alla 15-aastasel Eesti kodanikul. Kehtivas lõikes on viidatud konkreetselt isikutunnistusele, aga lõike 1 muudatuse tõttu tuleb lõikes 2 hõlmata ka Eesti kodaniku pass.

ITDS-i § 115 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja lõiget 3 muudetakse, et kaotada piirang PPA koduteenindusele reisidokumendi taotlemisel. Praegu võib PPA minna reisidokumendi taotluse vastuvõtmiseks ja biomeetriliste andmete võtmiseks reisidokumendi taotleja Eesti elamis- või viibimiskohta vaid kahel juhul:
1) kui taotleja esitab reisidokumendi taotluse koos isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega, mis on praegu kohustuslikud dokumendid, või
2) kui reisidokumenti on vaja ravi saamise eesmärgil välisriiki reisimiseks.

Edaspidi ei ole neid põhjendusi vaja, sest ka reisidokument on võimalik valida kohustuslikuks dokumendiks. Kohustusliku dokumendi taotlemisel võib PPA pakkuda taotlejale koduteenindust, kui taotleja terviseseisund ei võimalda tal minna isiklikult PPA-sse kohale. Sellisel juhul peab taotleja koduteeninduse taotlusele lisama enda terviseseisundit tõendava dokumendi.

3.2.2. Sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise lõpetamine (§ 1 p-d 2, 4, 10, 13, 27, 49 ja 53)

Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 49 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 95 ja § 206 lõige 5. Eelnõu § 1 punktidega 2, 4, 10, 27 ja 53 muudetakse ITDS-i § 31 lõiget 3, 3. peatüki pealkirja, § 92 lõikeid 8 ja 9, § 13 lõiget 12, § 206 pealkirja, § 207 pealkirja, lõike 3 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 4 ja 5 ning § 208 lõiget 3. Muudatustega jäetakse ITDS-ist välja viited sertifikaadi kehtivuse peatamisele ja taastamisele.

ITDS-i § 95 kohaselt on dokumendi väljaandjal õigus peatada dokumendi sertifikaadi kehtivus ning taastada peatatud kehtivusega sertifikaadi kehtivus e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud tingimustel. Peatatud kehtivusega sertifikaadiga on aga teoreetiliselt võimalik luua krüptograafiline allkiri ja sertifikaadi kehtivuse taastamisel ei ole võimalik tuvastada, et allkiri on antud ajal, kui sertifikaadi kehtivus oli peatatud. See on aga vastuolus eIDAS-e määruse28 artikli 32 nõudega kvalifitseeritud e-allkirja valideerimise kohta, sest puudub võimalus kontrollida, kas sertifikaat oli allkirja andmise ajal kehtiv. Seega lõpetatakse uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamisega 1. novembrist 2025 võimalus sertifikaadi kehtivust peatada ja taastada nii uue lepingu alusel välja antava dokumendi kui ka varasema lepingu alusel välja antud kehtiva dokumendi puhul.

3.2.3. Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise lõpetamine (§ 1 p-d 13, 45 ja 46, § 3 p-d 3–5 ning § 6 p-d 1 ja 4)

1) Eelnõu § 1 punktidega 13, 45 ja 46 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 112 lõiked 5 ja 6, § 201 lõige 2 ning § 204 lõiked 6 ja 8.
2) Eelnõu § 3 punktidega 3–5 muudetakse KonS-i § 48 pealkirja ja lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 1.
3) Eelnõu § 6 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 272 lõige 5 ja punktiga 4 muudetakse lõiget 20.

ITDS-i § 112 lõigetes 5 ja 6 ning § 201 lõikes 2, KonS-i §-s 48 ja RLS-i § 272 lõigetes 5 ja 20 on reguleeritud digitaalse isikutunnistuse taotlemist, väljaandmist ja väljastamist ning väljaandmise riigilõivu määra.

Muudatused puudutavad ainult seda digitaalset isikutunnistust, mis antakse välja ITDS-i § 201 lõike 2 alusel29. Lisaks sellele on digitaalsed isikutunnistused ITDS-i § 204 lõike 1 kohaselt mobiil-ID ja § 205 lõike 1 kohaselt e-residendi digi-ID, kuid neid muudatused ei puuduta. Seetõttu:
1) jääb kehtima osa sätteid, milles on reguleeritud digitaalseid isikutunnistusi, ja
2) muudetakse osa sätteid selliselt, et neid kohaldatakse edaspidi vaid e-residendi digi-ID-le, näiteks jääb KonS-i § 48 edaspidi reguleerima vaid e-residendi digi-ID väljastamist, sest erinevalt muust digitaalsest isikutunnistusest saab e-residendi digi-ID taotluse esitada vaid iseteeninduses, kuid e-residendi digi-ID-d on võimalik kätte saada ka Eesti välisesinduses.

Digitaalne isikutunnistus, mis antakse välja ITDS-i § 201 lõike 2 alusel, on teisene dokument, mida on võimalik kasutada vaid e-keskkonnas oma isiku tuvastamiseks ja digiallkirja andmiseks. Digitaalsel isikutunnistusel ei ole fotot ja seda ei saa kasutada oma isiku füüsiliseks tõendamiseks. Inimeste vajadus digitaalse isikutunnistuse järele on olnud viimastel aastatel langustrendis ning infoühiskonda ja kaasaegseid e-teenuseid eelistatakse pigem kasutada mobiil-ID-ga. Seda näitab selgelt ka tabel 3.

Tabel 3. Digitaalse isikutunnistuse ja mobiil-ID taotluste arv aastatel 2019–2023

2019
2020
2021
2022
01.01.–31.08.2023
Digitaalne isikutunnistus
5103
4762
5019
4136
2746
Mobiil-ID
59 466
62 649
80 751
76 886
42 953
Allikas: PPA

PPA prognoosi kohaselt väheneb lähiaastatel vajadus digitaalse isikutunnistuse järele veelgi. Tavapäraselt taotlevad digitaalset isikutunnistust korduvalt umbes 50% taotlejatest.

Seega lõpetatakse uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamisega alates 1. novembrist 2025 digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ja tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 272 lõige 5, milles on reguleeritud digitaalse isikutunnistuse taotluse läbivaatamise riigilõivu, ja muudetakse lõiget 20, et jätta välja viide lõikele 5.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 204 lõiked 6 ja 8. Lõike 6 kohaselt ei pea valdkonna eest vastutav minister kehtestama mobiil-ID taotluse vormi. Mobiil-ID taotluse vormi ei ole vaja kehtestada, kuna mobiil-ID taotlus esitatakse mobiilioperaatorile, kelle sisemisse töökorraldusse ei ole vaja määruse tasandil sekkuda. ITDS-i § 204 lõikes 8 sätestatud volitusnormi, mis võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega mobiil-ID väljaandmise üksikasjad ja mis kehtib 2014. aasta 1. maist, ei ole läinud praktikas seni vaja. Seetõttu on otstarbekas tunnistada need sisutühjad lõiked kehtetuks. Muudatused on tehnilised.

3.2.4. Uue dokumendi taotlemine andmete muutumise korral (§ 1 p 30)

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse õigusselguse huvides ITDS-i § 14 lõiget 1, sätestades, et kui dokumendi andmed on muutunud, peab dokumendi kasutaja taotlema uue dokumendi ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.

ITDS-i § 13 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et dokument tunnistatakse kehtetuks, kui see või selle kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged. Samas ei kohaldata ebaõigete andmetega dokumendi jätkuva kasutamise korral karistusmeetmeid. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus inimene ei taotle uut dokumenti enne eelmise dokumendi kehtivusaja lõppemist ja kasutab aktiivselt ebaõigete andmetega dokumenti. Näiteks on inimene muutnud nime abiellumisel või muul põhjusel30, kuid ei taotle uue nimega dokumenti. Selliselt võib näiteks isikutunnistusega digiallkirjastamise korral tekkida olukord, kus rahvastikuregistri andmetel on isikul üks perekonnanimi, kuid digiallkirjal teine. Muudatusega pannakse inimesele selge kohustus taotleda andmete muutumise korral ühe kuu jooksul uus dokument. Andmete muutumise korral teavitatakse inimest sellest kohustusest ja antakse ühtlasi teada, et kui ta ei taotle uut dokumenti ühe kuu jooksul, tunnistatakse tema dokument kehtetuks. Kui dokumendi taotlus on esitatud selle tähtaja jooksul, ei tunnistata dokumenti kehtetuks enne, kui uus dokument on väljastatud.

3.2.5. Terminikasutuse ühtlustamine (§ 1 p 1) ning samaliigilise dokumendi esitamise ja surma korral dokumendi tagastamise nõude kaotamine (§ 1 p-d 28 ja 32)

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ITDS-i § 31 pealkirja ning lõikeid 1–3 ja 5, § 41, § 95 lõikeid 1 ja 2, § 114 lõiget 6, § 116 lõiget 10, § 121 lõiget 9, § 152 lõikeid 2 ja 6 ning § 2015 lõiget 2, et ühtlustada ITDS-is lühendi „dokument“ kasutamist. See on vajalik, sest ITDS-i § 2 lõikes 1 on sätestatud, et ITDS-is kasutatakse termini „isikut tõendav dokument“ asemel edaspidi terminit „dokument“. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktidega 28 ja 32 muudetakse ITDS-i § 13 lõiget 5 ning tunnistatakse kehtetuks § 14 lõiked 3 ja 5, mis on kaotanud oma ajakohasuse ja ei täida tänapäevases infoühiskonnas enam oma eesmärki.

ITDS-i § 13 lõike 5 kohaselt teeb dokumendi väljastaja kehtetuks tunnistatud dokumenti kehtetuks tunnistamise kohta märke või muudab selle muul viisil kasutamiskõlbmatuks, välja arvatud juhul, kui dokument on kadunud või hävinud. Praktikas tagatakse dokumendi kasutamiskõlbmatus selle nurga äralõikamisega ja märget dokumenti ei tehta. Lõiget 5 muudetakse seega selliselt, et edaspidi teeb dokumendi väljastaja kehtetuks tunnistatud dokumendi kasutamiskõlbmatuks siis, kui dokumendi taotleja selle uue dokumendi väljastamisel esitab. Muudatus on tehniline ja seotud ITDS-i § 14 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega.

ITDS-i § 14 lõike 3 kohaselt tuleb praegu dokumendi väljastamisel esitada samaliigiline dokument, et PPA menetleja saaks teha selle nurga äralõikamisega kasutamiskõlbmatuks. Nõue on aegunud, sest varasem samaliigiline dokument tunnistatakse ITDAK-is kehtetuks ja teave kehtetuks tunnistatud dokumendi kohta saadetakse ka rahvusvahelistesse andmebaasidesse: Schengeni infosüsteemi ning INTERPOL-i varastatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendavate dokumentide andmebaasi.

Lõike 3 kehtetuks tunnistamisega lihtsustatakse inimese jaoks protsessi, sest ta ei pea edaspidi uue dokumendi kätte saamiseks tingimata esitama samaliigilist dokumenti. Näiteks ei teki passi ja isikutunnistuse koos taotlemisel edaspidi olukorda, kus inimesele, kes on võtnud kaasa vaid ühe kehtiva dokumendi, ei väljastata teist dokumenti. Sama kehtib olukorras, kus inimene on taotlenud passi ja sellele järele minnes ei ole talle võimalik seda kätte anda, kuna tal on kaasas vaid isikutunnistus ja kehtiv pass on ununenud koju. Kui aga inimene siiski esitab uue dokumendi väljastamisel kehtiva samaliigilise dokumendi, teeb menetleja selle endiselt kasutamiskõlbmatuks.

ITDS-i § 14 lõike 5 kohaselt tuleb praegu dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral tagastada dokument selle väljaandjale. See on samuti ajale jalgu jäänud nõue, sest dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral tunnistatakse tema dokument automaatselt kehtetuks. Oht, et kehtetuks tunnistatud füüsilist dokumenti kuritarvitatakse või kasutatakse võltsimiseks, on tänapäevase dokumendi turvaelementide ja kehtivuse digitaalse kontrollimise võimekuse tõttu minimaalne. Seetõttu tunnistatakse lõige 5 kehtetuks.

3.2.6. Dokumendi kontrollimine (§ 1 p-d 41 ja 42)

Eelnõu § 1 punktiga 41 loetakse ITDS-i § 16 tekst lõikeks 1 ja täiendatakse paragrahvi lõikega 2.

Kui garantii- ja veamenetluses kontrollitakse dokumendi terviklikkust ning selgub, et dokument tuleb välja vahetada vea tõttu, mis ei ole tingitud dokumendi kasutajast, vaid näiteks dokumendi tootmisel tekkinud vea või praagi tõttu, antakse dokumendi kasutajale välja sama kehtivusajaga uus dokument. Muudatusega viiakse ITDS kooskõlla praktikaga.

PPA võib kasutada garantii- ja veamenetluses uue dokumendi välja andmise korral biomeetrilisi andmeid, mis on võetud väljavahetatava dokumendi taotlemisel, või võtta dokumendi kasutajalt uued biomeetrilised andmed. Seetõttu ei pea dokumendi kasutaja tingimata esitama uut fotot ega andma uusi sõrmejälgi, vaid uus dokument antakse välja samade andmetega nagu eelmine. Vajadusel võib aga PPA võtta dokumendi kasutajalt ka uued biomeetrilised andmed, näiteks kui varasem näokujutis või sõrmejäljed ei ole enam võrreldavad või kui isik soovib ise anda uued biomeetrilised andmed või kui varem ei olnud dokumendi kasutajal kohustust anda biomeetrilisi andmeid.

Garantii- ja veamenetlusi registreeriti 2021. aastal 1406, 2022. aastal 1498 ja 2023. aastal 31. oktoobri seisuga 842.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse ITDS-i § 17 lõikega 32. ITDS-i § 17 lõike 1 kohaselt võib PPA või KAPO põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks ja § 17 lõike 3 punkti 1 kohaselt anda selle kohta kasutajale allkirjastatud tõendi. PPA kohaldab seda ka garantii- ja veamenetluses dokumendi terviklikkuse kontrollimisel, kui dokument on vaja saata füüsilisse ekspertiisi. Garantii- ja veamenetluses koostab PPA menetleja garantiitaotluse, mis sisaldab samuti dokumendi kasutaja isikuandmeid, ning selle allkirjastab nii dokumendi kasutaja kui ka PPA menetleja. Samas menetluses ei ole vaja küsida andmeid kaks korda ega allkirjastada kahte tõendit. Dokumendi kasutajale antakse allkirjastatud garantiitaotlus, mis tõendab, et dokument on PPA-s. Seega täpsustatakse lõikega 32, et ITDS-i § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud tõendit ei anta, kui dokumendi kasutaja esitab ise dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandjale.
3.2.7. mRiik (§ 1 p 43)

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ITDS-i § 181 lõikega 11, et luua võimalus isikusamasuse kontrollimiseks mRiigi kaudu.

mRiigis kuvatakse isikutunnistust, passi ja juhiluba ning teenuseid, mille leiab ka eesti.ee-st, näiteks andmed laste, retseptide, töövõimetuslehtede ja sõidukite kohta. Dokumendivaade on mRiigis infoteenusena sarnaselt eesti.ee‑ga, st inimesele kuvatakse tema dokumendi andmed. Lisafunktsioonina võimaldab mRiik esitada isikusamasuse kontrollimiseks oma dokumendi füüsilises keskkonnas, näiteks poes oma vanuse tõendamisel. Muudatus annab mRiigi kaudu isikusamasuse kontrollimisele samaväärse õigusliku tähenduse, nagu on füüsilise dokumendi alusel isikusamasuse kontrollimisel. mRiiki sisselogimisel kasutaja autenditakse ja talle kuvatakse tema dokument. Isikusamasuse kontrollimiseks teeb teenuseosutaja dokumendi ruutkoodi, triipkoodi või lähiväljaside abil kontrollpäringu X-tee kaudu riiklikusse andmekogusse, mis on isikutunnistuse ja passi puhul ITDAK. Dokumendi näitamisel ja valideerimisel saab dokumendi kasutaja valida, kas ta jagab teenuseosutajaga kõiki dokumendi andmeid või ainult osa, näiteks ainult sünniaega ja fotot vanuse kontrolliks või isikukoodi kliendisoodustuse saamiseks.

Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–202731 eesmärgiga 3.2.4 „Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni“.

3.2.8. Digitaalsete andmete kehtivusaeg (§ 1 p-d 44 ja 61)

Eelnõu § 1 punktidega 44 ja 61 muudetakse ITDS-i § 20 lõiget 3 ja § 343 lõiget 3. Mõlema lõike esimeses lauses on volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega isikutunnistusele või elamisloakaardile kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja. Dokumenti kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on sätestatud seaduse tasandil, mistõttu ei ole volitusnorme vaja. Lisaks ei tohi digitaalsete andmete kehtivusaeg kehtivate lõigete kohaselt ületada dokumendi kehtivusaega. See ei ole päris korrektne, sest seda on võimalik tõlgendada nii, et digitaalsete andmete kehtivusaeg võib olla lühem kui dokumendi kehtivusaeg. Seega täpsustatakse ka, et digitaalsete andmete kehtivusaeg on sama nagu dokumendi oma.

3.3. Dokumendi väljaandmise menetlus ja andmetöötlus

3.3.1. Isikunime dokumenti kandmine (§ 1 p-d 5 ja 6)

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ITDS-i § 91 lõiget 2. Uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamisega tekib võimalus kirjutada perekonnanimi pikemalt dokumendile välja. Praegu saab dokumenti kirjutada perekonnanimeks kuni 28 tähemärki. Kui perekonnanimi on pikem, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmeväljale ei mahu. Muudatuse tulemusel on edaspidi võimalik nii ees- kui ka perekonnanime puhul kanda dokumenti 30 tähemärki.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ITDS-i § 91 lõiget 3. ITDS-i § 91 lõikes 1 on sätestatud, et kui isikunimes on võõrtähti, kantakse see dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, ja lõikes 2, et kui isikunimi ei mahu andmeväljale, jäetakse selle lõpust tähed kirjutamata. Nendel juhtudel kantakse ITDS-i § 91 lõike 3 kohaselt isikunimi algupärasel kujul reisidokumendi märkustelehele ja kanne kinnitatakse pitsatiga. Praktikas kantakse algupärane isikunimi küll endiselt reisidokumendi märkustelehele, kuid kannet ei kinnitata pitsatiga. Seetõttu jäetakse muudatusega lõikest 3 välja sõnad „ning kanne kinnitatakse pitsatiga“.

3.3.2. Dokumendi taotleja DNA-ekspertiis (§ 1 p-d 7 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 21 täiendatakse ITDS-i § 92 lõigetega 61–63 ja § 117 lõikega 3.

Kehtiva õiguse32 kohaselt peab dokumendi taotleja, kellele ei ole antud varem välja Eesti kodaniku passi ega isikutunnistust, lisama taotlusele Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi ning oma mõlema vanema nime, kodakondsuse, isikukoodi või sünniaja ja -koha.

1) ITDS-i § 92 lõikega 61 antakse PPA-le õigus nõuda piiratud juhtudel lisaks eelnimetatud andmetele DNA-ekspertiisi. DNA-ekspertiisi võib nõuda juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku dokumenti ja PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsuse õigust tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. PPA nõuab DNA-ekspertiisi vaid üksikutel juhtudel, kui isadus on tuvastatud aastaid pärast välismaalase sünni registreerimist või vahetult enne dokumendi taotlemist ja PPA-l on alust kahelda esitatud lisaandmete õigsuses või tõendite ehtsuses. Kui välismaalane keeldub DNA-ekspertiisist, keeldub PPA dokumendi väljaandmisest.

Praktikas on sagenenud olukorrad, kus Venemaa või Valgevene kodanik soovib hilisema isaduse tuvastamisega tõendada, et ta põlvneb Eesti kodanikust, kuid esitatud andmetes või tõendites on põhjust kahelda. Muudatus puudutab väga väikest rühma välismaalasi, kes esitavad PPA-le dokumendi esmataotluse, tõendades Eesti kodakondsuse õigust hilisema isaduse tuvastamise kaudu, ja kelle suhtes tekib PPA-l põhjendatud kahtlus, kas Eesti kodakondsuse õigust tõendav dokument või selle alusandmed on õiged. Selliseid juhtumeid on seni olnud kümmekond, kuid need on viimastel aastatel sagenenud. Kõik sellised juhtumid on seotud Venemaa või Valgevene kodanikega. Esitatud on nii Venemaa kohtuotsuseid kui ka isaduse tuvastamise tunnistusi. Kohtumenetluses on seni suudetud valeandmete ja -tõendite esitamist tõendada.

Kõikides senistes kohtuasjades on Eesti kodanikku mõjutatud end isaks tunnistama, kuid oli ka kohtuasi, kus oli esitatud Venemaa kohtule võltsitud volikiri ja tehtud kohtuotsus Eesti kodaniku teadmata. Kahtluse korral küsib PPA menetluses lisaandmeid ja tõendeid ning saab praegu üksnes soovitada dokumendi taotlejal esitada isaduse kohta DNA-ekspertiisi tulemus. Kui välismaalane sellest keeldub, suurendab see selgelt kahtlust, kas tal on õigus Eesti kodakondsusele ja dokumendile. Kui välismaalane ei esita lisaandmeid ega tõendeid, jätab PPA dokumendi taotluse läbi vaatamata. Dokumendi taotluse läbi vaatamata jätmise korral pöörduvad dokumendi taotlejad sageli kohtusse. Kohtumenetlus on aga riigile ressursi- ja ajamahukas. Muudatusega on võimalik säästa nii PPA kui ka kohtute ressurssi.

2) ITDS-i § 92 lõike 62 kohaselt tellib DNA-ekspertiisi ja katab selle kulud isik. Kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 5 alusel kehtestatava korra33 kohaselt maksab tasuline DNA-ekspertiis 70 eurot.

3) ITDS-i § 92 lõikega 63 antakse PPA-le õigus saada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt DNA-ekspertiisi andmeid ja neid töödelda ning edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile DNA-ekspertiisiga seotud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja. DNA-ekspertiisi andmeid ei või kasutada muudes menetlustes.

4) ITDS-i § 117 lõike 3 kohaselt jäetakse dokumendi taotlus läbi vaatamata, kui isik ei läbi PPA nõudmisel DNA-ekspertiisi 90 päeva jooksul. Muudatus puudutab väikest hulka välismaalasi, kes esitavad PPA-le Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise esmataotluse ja soovivad tõendada Eesti kodakondsuse õigust hilisema isaduse tuvastamise kaudu. Kui PPA-l tekib põhjendatud kahtlus Eesti kodakondsuse õigust tõendava dokumendi või selle alusandmete õigsuses, annab PPA taotluse kohta puuduste kõrvaldamise määruse, milles nõuab, et isik läbiks 90 päeva jooksul DNA-ekspertiisi. Kui selle aja jooksul ei ole isik DNA-ekspertiisi läbinud, jätab PPA dokumendi taotluse ITDS-i § 117 lõike 2 alusel läbi vaatamata. 90 päeva arvestatakse alates dokumendi taotlejale puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest.

3.3.3. Isikuandmete töötlemine teavituse saatmiseks (§ 1 p 8)

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse ITDS-i § 92 lõikega 71. ITDS-i § 92 lõike 7 kohaselt on haldusorganil õigus töödelda ITDS-i menetlustes isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Lõikega 71 antakse PPA-le selge õigus töödelda isikuandmeid ka selleks, et saata ITDS‑i menetluste kohta teavitusi, näiteks dokumendi väljaandmise menetluse staatuse või kehtivuse lõpptähtaja kohta, kasutades selleks varasema dokumendi väljaandmise menetluse andmeid.

3.3.4. Dokumendi taotlemine vanglas (§ 1 p-d 14 ja 17–20)

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse ITDS-i § 113 lõiget 3 ja § 122 lõiget 2, et asendada ITDS‑is termin „vanglatöötaja“ VangS-i terminiga „vanglaametnik“. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktidega 17–20 muudetakse ITDS-i § 115 lõikeid 4 ja 6, täiendatakse paragrahvi lõigetega 41–43 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 5.

ITDS-i § 115 lõigetes 4–6 on reguleeritud dokumendi taotluse vastuvõtmist vanglas. Kinnipeetavale kohaldatakse ITDS-i §-s 71 sätestatud dokumendikohustuse erisust, mille kohaselt ei pea tal olema isikutunnistust, elamisloakaarti ega Eesti reisidokumenti. PPA võib aga võtta kinnipeetava dokumendi taotluse vastu vanglas juhul, kui taotlus on põhjendatud, kinnipeetav vajab vanglas viibimise ajal dokumenti piiriületuseks ja vangla direktor tõendab piiriületuse vajadust. Põhjendatud vajaduseks loetakse ka kinnipeetava vanglast vabanemist. Kui kinnipeetaval ei ole kehtivat dokumenti, võimaldatakse tal paremaks taasühiskonnastumiseks taotleda kohustuslikku dokumenti ja toimetatakse see talle tema vabanemise ajaks kätte.

1) Lõiget 4 muudetakse nii, et edaspidi ei pea PPA minema kinnipeetava taotluse vastuvõtmiseks, isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ja biomeetriliste andmete võtmiseks vanglasse kohapeale, vaid vanglaametnik edastab kinnipeetava dokumendi taotluse PPA-le. Samuti kontrollib vanglaametnik edaspidi kinnipeetava isikusamasust ja võib võtta tema biomeetrilised andmed.

Ka praegu edastab vangla kinnipeetava allkirjastatud dokumenditaotluse PPA-le posti või e‑posti teel ja kontrollib isikusamasust. PPA peab minema vanglasse vaid kinnipeetava sõrmejälgede võtmiseks. Muudatusega võimaldatakse vanglaametnikul edaspidi võtta dokumendi väljaandmise menetluses ise kinnipeetava sõrmejäljed. Vanglaametnik on läbinud daktüloskopeerimiskoolituse ning tal on vajalik pädevus, tehnilised oskused ja hõiveseadmed. Vanglas kasutatakse biomeetriliste andmete võtmiseks hõiveseadmeid, mille kaudu saab andmed edastada ABIS-esse.

2) Lõigetega 41 ja 42 täpsustatakse, et:
• dokumendi väljaandmise menetluses biomeetriliste andmete võtmisel kohaldab vanglaametnik ITDS-i § 15 lõike 6 alusel kehtestatud sõrmejälgede võtmise korda34;
• vanglaametniku võetud kinnipeetava biomeetrilised andmed kantakse ABIS-esse.

3) Sõrmejälgede võtmine dokumendi väljaandmise menetluses saab võimalikuks tänu ABIS‑e valdkonnaülesele rakendamisele, kuid eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Seega luuakse lõike 4 muudatusega õiguslik võimalus, mida saab hakata kohaldama pärast arendustöid. Arendustööd peaksid valmima hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Seetõttu jäetakse lõikega 43 PPA-le alles võimalus võtta kinnipeetava biomeetrilised andmed vanglas.

Kinnipeetava dokumendi taotlusi ei ole palju: 2023. aastal on neid augusti lõpu seisuga olnud 89.

4) Lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see kordab sisult lõiget 4. ITDS-i § 115 lõigete 4–6 algeesmärk oli reguleerida eraldi kohustusliku isikutunnistuse ja elamisloakaardi (lg 4) ning piiriületuseks reisidokumendi (lg-d 5 ja 6) taotlemist. Kehtiv lõige 5 jõustus 1. jaanuaril 2011, kui Euroopa Liidus võeti kasutusele elamisloakaart. Siis asendati sõna „reisidokument“ sõnaga „dokument“, nagu on lõikes 4. Kuivõrd praegu on võimalik reisida Euroopa Liidu ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides ka isikutunnistusega ning arvestades, et eelnõuga soovitakse anda dokumendi taotlejale võimalus valida kohustuslikuks dokumendiks ka pass, ei ole vaja säilitada nii lõiget 4 kui ka 5. Seega tunnistatakse lõige 5 kehtetuks.

5) Lõiget 6 muudetakse nii, et edaspidi võtab PPA kinnipeetava dokumendi taotluse vastu juhul, kui vanglaametnik lisab taotlusele põhjendatud kinnituse kinnipeetava vajaduse kohta dokumenti taotleda. Kehtivas lõikes on, et juhul, kui kinnipeetav taotleb dokumenti piiriületuseks, annab põhjendatud kinnituse dokumendi vajaduse kohta vangla direktor. Arvestades, et kinnipeetaval on võimalik taotleda dokumenti ka vabanemise korral, ei ole põhjendatud siduda kinnitus vajadusega ületada riigipiiri. Samuti, kuna kinnipeetava vajadust dokumenti taotleda tuleb edaspidi põhjendada igal juhul ja kinnipeetavaga suhtleb otse vanglaametnik, oskab dokumendi taotlemise vajadust hinnata ja põhjendada kõige paremini just vanglaametnik. Seega ei ole otstarbekas koormata dokumendi taotlemise vajaduse kinnitamisega vangla direktorit.

3.3.5. Volitatud esindaja määramine dokumendi taotluse menetlemise ajal (§ 1 p 22)

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ITDS-i § 121 lõiget 21. Kehtiva lõike kohaselt on dokumendi taotlejal võimalik määrata dokumendi kättesaamiseks volitatud esindaja vaid dokumendi taotlemisel. Muudatusega võimaldatakse edaspidi määrata volitatud esindaja ka dokumendi taotluse menetluse ajal. Praktikas on väga sagedased olukorrad, kui volitamisvajadus selgub hiljem ja dokumendi taotlejal võib erinevatel põhjustel olla keeruline minna ise dokumendile järele, kuid seda on reisimiseks, e-teenuste kasutamiseks või digiallkirjastamiseks viivitamata vaja. Ka vanematel või maal elavatel inimestel on sageli keeruline minna ise dokumendile järele ja hilisem volitamine loob paindliku võimaluse lubada enda esindajal tuua dokument koju kätte. Dokumendi taotleja edastab dokumendi väljaandjale lihtkirjaliku volituse, milles volitab oma esindajat dokumenti vastu võtma. Dokumendi taotleja esindaja peab dokumendile järele minnes esitama dokumendi väljaandjale enda kehtiva dokumendi.

3.3.6. Dokumendi väljastamine (§ 1 p-d 23–26 ja 58) ja väljaandja termin (§ 1 p-d 29 ja 31)

Eelnõu § 1 punktidega 23 ja 24 muudetakse ITDS-i § 121 lõikeid 22 ja 24. Lõigetest jäetakse välja sõnad „posti teel“ ja „postiteenuse pakkuja“ ning asendatakse need terminiga „turvalise teenuse osutaja“.

Dokumendi väljastamisel peab olema tagatud, et see antakse vahetult üle vaid selle vastuvõtmise õigusega isikule ega jäeta järelevalveta postkasti. Sõnad „posti teel“ ja „postiteenuse pakkuja“ võivad jätta vale mulje võimalikust kättetoimetamise viisist. PPA toimetab välismaal elavatele Eesti kodanikele reisidokumente kätte kullerteenuse osutaja vahendusel. Turvalise teenuse osutaja valib PPA riigihankega. Uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamisega saab võimalikuks ka ID-1 formaadis dokumentide kulleriga kättetoimetamine ja siis toimetatakse dokumente kulleriga kätte nii välismaal kui ka Eestis. Seetõttu on regulatsiooni täpsustamine vältimatult vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse ITDS-i § 121 lõikega 26. Uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamine 1. novembrist 2025 toob dokumendi väljaandmise menetluses kaasa mitmeid uuendusi. Lõikega 26 võetakse uue lepingu rakendamise järel35 kasutusele mugav lahendus, mille abil saab dokumendi taotleja, autentides end elektroonilises keskkonnas kehtiva eID-vahendiga36, aktiveerida ise oma dokumendi ja sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti elanikul on kehtiv eID-vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse kohale, vaid dokumendi toimetab talle kätte näiteks kuller ning dokument ja sertifikaadid aktiveeritakse ning sertifikaatide turvakoodid toimetatakse kätte elektrooniliselt.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 58 muudetakse ITDS-i § 121 lõikeid 3 ja 4 ning § 2015 lõiget 4, mille kohaselt tuleb praegu 15–17-aastase dokument väljastada talle isiklikult, mitte tema seadusliku esindaja kaudu, välja arvatud juhul, kui ta on taotlemise ajal andnud selleks volituse. ITDS-i § 10 lõikes 3 on sätestatud, et vähemalt 15-aastane võib teha ITDS-is sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt. ITDS-i § 121 lõiked 3 ja 4 ning § 205 lõige 4 on aga imperatiivsed. Kuigi 15-aastasel on Eesti õiguse kohaselt piiratud teovõime, ei ole dokumendi väljastamiseks isiklikult kohale ilmumise nõue selles vanuserühmas põhjendatud ja on tekitanud praktikas segadust. Muudatusega ühtlustatakse regulatsiooni nii, et edaspidi kohaldatakse ka 15–17-aastase dokumendi väljastamisel ITDS-i § 10 lõiget 3 ning dokumendi võib väljastada 15–17-aastasele isiklikult või tema seaduslikule esindajale.

Eelnõu § 1 punktidega 29 ja 31 muudetakse ITDS-i § 131, § 14 lõikeid 2 ja 4, § 17 lõike 3 punkti 3 ning § 25 lõiget 2, et võtta ITDS-is kasutusele termin „dokumendi väljaandja“ seniste erinevate terminite asemel. Muudatus on tehniline.

3.3.7. Välismaalase passi väljaandmise alus (§ 1 p-d 59 ja 60)

Eelnõu § 1 punktidega 59 ja 60 muudetakse ITDS-i § 27 lõiget 3 ja täiendatakse paragrahvi lõikega 4.

ITDS-i §-s 27 on reguleeritud välismaalase passi väljaandmise alust. Selle lõike 1 kohaselt on õigus anda välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või -õigus, kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. Lisaks saab kehtiva lõike 3 alusel anda välismaalase passi välja välisriigi kodanikule, kes esitab oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmise kohta või tõendab, et nõusolekut ei ole võimalik saada.

Lõiget 3 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 4 nii, et edaspidi ei nõuta kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut vaid välisriigi kodanikult, kes on täiendava kaitse saaja VRKS-i § 4 lõike 3 tähenduses. Eesmärk on täpsustada välismaalase passi saajate sihtrühma. Eestis viibivale välismaalasele, kes vajab reisimiseks dokumenti, kuid kellele ei kohaldata välismaalase passi regulatsiooni ja kes ei saa oma kodakondsusriigi reisidokumenti, on võimalik anda välja ajutine reisidokument.

2023. aasta augusti seisuga on kehtivaid välismaalase passe 52 678. Ajutisi reisidokumente antakse aastas välja umbes 150.

3.3.8. Isiku daktüloskopeerimine tagasipöördumisdokumendi taotlemise korral (§ 1 p‑d 62–64)

Eelnõu § 1 punktidega 62–64 täiendatakse ITDS-i § 35 lõikega 5, § 361 lõikega 3 ja § 364 lõikega 3.

ITDS-i § 116 lõike 3 kohaselt daktüloskopeeritakse dokumendi taotleja taotluse esitamisel. Seega tuleks kõik dokumendi taotlejad daktüloskopeerida. Erand on diplomaatilise isikutunnistuse taotleja (ITDS-i § 2015 lg 3) ja sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotleja juhul, kui on täidetud ITDS-i § 211 lõikes 1 sätestatud tingimused (ITDS-i § 211 lg 3).

Uute lõigetega sätestatakse, et dokumendi taotleja daktüloskopeerimise nõue ei kehti ka juhul, kui taotleja taotleb tagasipöördumistunnistust, tagasipöördumise luba või Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistust, sest praktikas ei daktüloskopeerita nende taotlejaid ka praegu. Sellised dokumendid antakse välja paberil ja neile ei kanta andmeid digitaalselt. Neile kleebitakse foto. Need on dokumendid, mis antakse välja erandolukorras, näiteks kui inimene on reisil olles oma dokumendi ära kaotanud või dokument on rikutud. Nende dokumentide väljaandmise menetlus kestab üldjuhul kolm tööpäeva ja nende taotlemiseks ei pea inimene minema tingimata Eesti välisesindusse isiklikult kohale. Sageli antakse tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus välja ka ootetööna. Eesti välisesindusse on sellise dokumendi taotlejal vaja minna üksnes selle kättesaamiseks.

3.4. Andmete töötlemine riiklikes andmekogudes

Eelnõu § 1 punktidega 34–40, §-ga 2, § 3 punktidega 1 ja 2 ning §-dega 4, 5 ja 7–10 muudetakse ITDS-i §-e 152 ja 154, KodS-i §-e 21 ja 24, KonS-i §-e 121 ja 48, KrMS-i § 1092, PPVS-i 3. peatükki, VangS-i § 55, VRKS-i § 137, VSS-i §-e 33, 331, 3314 ja 3315 ning VTMS-i § 316, tuues muu hulgas põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning nende andmete koosseisu, mida töödeldakse ABIS-ses, Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogus, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus, ITDAK-is ning sissesõidukeeldude riiklikus registris.

3.4.1. ITDAK-i andmekoosseis ja ITDAK-i andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p-d 34–38)

Praegu on ITDAK-i täpne andmekoosseis sätestatud ITDAK-i põhimääruses37. Samuti on ITDAK-i andmete säilitamise tähtajad sätestatud ITDAK-i ja ABIS-e põhimääruses38. Dokumendi väljaandmise menetluses võetud biomeetrilised andmed kantakse ITDAK-i kaudu ABIS-esse, kus neid ka säilitatakse (vt seletuskirja p 3.4.2).

Andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel tuleb lähtuda sellest, kui kaua on neid vaja selle eesmärgi täitmiseks, milleks need koguti. ITDAK-i pidamise eesmärk ei ole vaid menetleda dokumendi taotlusi, vaid tagada ka avalik kord ja riigi julgeolek, võimaldades tuvastada riikliku identiteedi saanuid. ITDAK on üks riigi peamine andmekogu, mille andmetele tuginevad nii riigiasutused, notarid ja muud vabade kutsete esindajad kui ka erasektor.

Kuna ITDAK-i andmeid on vaja kasutada läbi kogu inimese elu ning teatud juhtudel ka pärast tema surma, näiteks põlvnemis- ja kodakondsusküsimustes või identiteedikonflikti lahendamisel, säilitatakse ITDAK-i andmeid kõige kauem alaliselt ITDAK-i kandmisest arvates. Alaliselt säilitatakse vaid Eesti kodaniku dokumendi esmataotlemisel kogutud andmeid, kuna isiku sünnijärgne Eesti kodakondsus määratletakse Eesti kodaniku passi ja/või isikutunnistuse väljaandmise menetluses, mille andmeid töödeldakse ITDAK-is. Selleks, et tagada õigus Eesti kodakondsusele ka mitmenda põlve järeltulijale, on vaja neid andmeid säilitada alaliselt. Kui ITDAK-i andmeid säilitada lühemalt, ei ole võimalik ITDAK-i pidajal täita selle pidamise põhieesmärki tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Muude ITDAK-i andmete säilitamise tähtajad on lühemad ja need kehtestatakse ITDAK-i põhimääruses.

Isikuandmete säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele. Eelnõuga sätestatakse ITDS-is ka ITDAK-i andmekoosseis, mis on praegu ITDAK-i põhimääruses. Seega ei ole andmekoosseisu ITDS-is sätestamisel andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjektil võimalik saada ITDS-i lugedes aru, et andmeid, mille ta on dokumendi taotluses esitanud, töödeldakse ITDAK-is. Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu asjaolu, et isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alusel ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.

3.4.2. ABIS-e andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p-d 39 ja 40, § 2 p-d 7 ja 8, § 3 p-d 1 ja 2, §‑d 4, 7 ja 8, § 9 p-d 13 ja 14 ning § 10)

1) ITDS-i alusel ITDAK-i kaudu ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse kuni 75 aastat. ABIS-e andmete säilitamise tähtajad võivad olla ka lühemad ja need kehtestatakse ABIS-e põhimääruses. ABIS‑e põhimääruse § 38 lõikes 1 on täpsustatud, et fotot või näokujutist ja sõrmejälgi säilitatakse aktiivselt 15 aastat, pärast mida kantakse need ABIS-e arhiivi, kus neid säilitatakse 50 aastat. ABIS-e põhimäärust on kavas pärast eelnõu jõustumist muuta, et kehtestada nende andmete maksimaalseks säilitustähtajaks 75 aastat.

2) KodS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid võib säilitada alaliselt. ABIS-e põhimääruse § 40 lõikes 1 on täpsustatud, et neid andmeid säilitatakse aktiivselt 20 aastat, pärast mida kantakse need ABIS-e arhiivi, kus neid säilitatakse alaliselt. KodS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid peab säilitama alaliselt, kuna need võivad olla asjakohased ka pärast inimese surma. ABIS-es hoitakse biomeetrilisi andmeid kõigi inimeste kohta, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kelle Eesti kodakondsus on taastatud või kes on Eesti kodakondsuse kaotanud.

Eesti peab teadma, kes on tema kodanikud, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 8 on sätestatud kodakondsuse alusena põhimõte, et igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Et kellegi kodakondsuse üle otsustada, on oluline teada, kas tema vanemad olid tema sünni ajal Eesti kodanikud. Andmed Eesti kodakondsuse saamise, taastamise või kaotamise kohta on olulised ka pärast inimese surma, et hiljem määrata tema järeltulijate staatus. Eesti kodaniku laps saab samuti Eesti kodakondsuse. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, omandab Eesti kodanik ka Euroopa Liidu kodaniku õigused. Seega on kodakondsuse andmete säilitamine ühtlasi kodanikkonna kujunemise ajaloo säilitamine praegusest põlvkondi edasi. Kõiki KodS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid ei edastata rahvastikuregistrile, mistõttu on samuti oluline säilitada andmeid alaliselt. Lisaks on Rahvusarhiiv kuulutanud Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu toimikud arhiiviväärtuslikuks ning neid säilitatakse riigiarhiivis.

3) KonS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse neli kuud pärast dokumendi taotluse edastamist PPA-le. Enne ABIS-e kasutusele võtmist kanti need andmed konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogusse, kus neid säilitati samuti neli kuud pärast dokumendi taotluse edastamist PPA-le.

4) KrMS-i, VangS-i ja VTMS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse kuni 75 aastat ABIS-esse kandmisest arvates. Lühema säilitustähtaja võib kehtestada ABIS-e põhimääruses. Kõnealuseid andmeid töödeldi varem riiklikus sõrmejälgede registris (edaspidi RSR). RSR ja riiklik DNA-register ühendati riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks (edaspidi RSBR). ABIS-e biomeetrilisi andmeid peab olema võimalik viia kokku RSBR-i biograafiliste andmetega kogu nende töötlemise jooksul. See on vajalik, et täita andmete kogumise eesmärki. RSBR-i biograafilised andmed ja ABIS-e andmed võetakse samas menetluses ning ka nende säilitamise tähtajad on samad. KrMS-i, VangS-i ja VTMS‑i alusel ABIS-esse kantud andmete säilitamise regulatsioon ühtib kohtuekspertiisiseaduses ja RSBR-i põhimääruse39 §-s 16 sätestatud andmete säilitamise regulatsiooniga.

5) VRKS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse kuni 50 aastat. Säilitustähtaja määramisel on lähtutud vajadusest tagada riigi julgeolek ja siseturvalisus, kuivõrd Eestis suureneb iga aastaga rahvusvahelise kaitse taotlejate arv. Rahvusvahelise kaitse taotlejaid kontrollivad põhjalikult Eesti pädevad asutused. Oluline on tuvastada välismaalane nii riigipiiril kui ka järgnevates menetlustes. Tuleb arvestada, et välismaalase kohta, kes reisib või saabub Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse, ebaseaduslikult või varjupaigataotlejana, ei ole Eestil sageli rohkem andmeid, kui välismaalase ütlused enda päritolu kohta, tema esitatud dokumendid ja foto ning temalt võetud sõrmejäljed. Sellisel välismaalasel on õigus esitada perekonna taasühendamise taotlusi ja korduvtaotlusi ning elamisloa taotlusi eri alustel.

Et vältida varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ning tagada välismaalase ja temaga seotud isiku tuvastamine, arvestades vajadust tagada riigi julgeolek ja siseturvalisus, on oluline välismaalase kohta kogutud andmeid säilitada võimalikult kaua. Andmete pikk säilitamine tagab, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustel on piisavad võimalused julgeolekuohtude ennetamiseks ning avastamiseks. Kuna VRKS-i alusel ABIS-esse kantud andmete säilitamise tähtaeg on sätestatud VRKS-i § 137 lõikes 71, tuleb eelnõu §-ga 8 jätta sama paragrahvi lõikest 7 välja osa, mille kohaselt nähakse ABIS‑e andmete säilitamise tähtaeg ette ABIS-e põhimääruses.

6) VSS-i alusel alalise sissesõidukeelu kohaldamise menetluses sissesõidukeeldude riikliku registri kaudu ABIS-esse kantud alalise sissesõidukeelu andmeid säilitatakse alaliselt. Tähtajalise sissesõidukeelu andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida need arhiveeritakse. Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat.

VSS-i alusel Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu kaudu ABIS‑esse kantud andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates, pärast mida need arhiveeritakse. Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat.

VSS-i § 3315 lõike 71 kohaselt võib VSS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid säilitada alaliselt. Eelnõu § 9 punktiga 14 täpsustatakse, et lühema säilitustähtaja võib näha ette ABIS-e põhimääruses. Kuna VSS-i alusel ABIS-esse kantud andmete säilitamise tähtaeg on sätestatud VSS-i § 3315 lõikes 71, tuleb eelnõu § 9 punktiga 13 jätta sama paragrahvi lõikest 7 välja osa, mille kohaselt nähakse ABIS-e andmete säilitamise tähtaeg ette ABIS-e põhimääruses.

3.4.3. Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad (§ 2 p-d 3–6)

Praegu on Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu täpne andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad sätestatud andmekogu põhimääruses40. Isikuandmete säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele. Eelnõuga sätestatakse Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu täpne andmekoosseis ja andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg KodS-is. Andmekoosseisu ja andmete säilitamise tähtaja KodS-is sätestamisel ei ole andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Sellega ei muutu asjaolu, et isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alusel ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.

3.4.4. Sissesõidukeeldude riikliku registri ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad (§ 9 p‑d 5–7 ja 10–12)

Eelnõu § 9 punktidega 5–7 muudetakse VSS-i § 33 lõikeid 3 ja 8 ning täiendatakse paragrahvi lõigetega 81 ja 82. Punktidega 10–12 muudetakse VSS-i § 3314 lõikeid 3 ja 7 ning täiendatakse paragrahvi lõikega 71. Muudatustega sätestatakse VSS-is nende andmete koosseis ja säilitamise tähtajad, mida töödeldakse sissesõidukeeldude riiklikus registris (VSS-i § 33) ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus (VSS-i § 3314). Lisaks säilitatakse punktidega 6 ja 11 võimalus täpsustada nende andmekogude andmekoosseisu andmekogude põhimäärustes, arvestades VSS-is sätestatud andmekoosseisu.

Välismaalasele võib kohaldada sissesõidukeeldu erinevatel eesmärkidel.
• Rahvusvahelise sanktsioonina võib sissesõidukeeld olla välispoliitiline meede, et toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.
• Sissesõidukeeldu võib kohaldada välismaalasele karistusseadustiku alusel lisakaristusena juhul, kui välismaalane on mõistetud süüdi tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja teda on karistatud vangistusega.
• Sissesõidukeeldu võib kohaldada välismaalasele ka tõkendina, et vältida tema Eestisse saabumist või siin viibimist avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel.
• Lisaks tuleb sissesõidukeeldu kohaldada Eestis ebaseaduslikult viibivale kolmanda riigi kodanikule, keda on ettekirjutusega kohustatud Eestist lahkuma.

Sissesõidukeeldude riiklik register

Sõltumata sissesõidukeelu kohaldamise eesmärgist kantakse kõik sissesõidukeelu kohaldamise andmed sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse. Kui välismaalasele kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu, luuakse Schengeni infosüsteemis sissesõidukeeldude riikliku registri andmete alusel automaatselt sissesõidukeeldu käsitlev hoiatusteade vastavalt määrusele (EL) 2018/1861. Schengeni infosüsteemist saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigratsiooniasutused kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik, kes Schengeni alale siseneb või siin viibib, täidab Schengeni piirieeskirjades41 sätestatud sisenemis- ja viibimisnõudeid. Kui kolmanda riigi kodanikule on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see alus keelduda teda riiki lubamast või tunnistada tema viibimisõigus või elamisluba kehtetuks ja saata ta riigist välja.

Seetõttu töödeldakse sissesõidukeeldude riiklikus registris andmeid, mis on vajalikud, et tuvastada, kas välismaalasel, kes soovib Eestisse siseneda või siin viibida, on kehtiv sissesõidukeeld. Lisaks töödeldakse sissesõidukeeldude riiklikus registris andmeid, mis on vajalikud, et luua määruse (EL) 2018/1861 alusel sissesõidukeeldu käsitlev hoiatusteade ja seda ajakohastada. VSS-i § 271 lõike 1 kohaselt võib sissesõidukeeld olla alaline või tähtajaline. Andmeid, mis kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse alalise sissesõidukeelu kohaldamise menetluses, säilitatakse alaliselt. Tähtajalise sissesõidukeelu andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida need arhiveeritakse. Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat.

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu

Andmed, mida töödeldakse Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluses, toetavad samuti Schengeni infosüsteemi pidamise eesmärkide täitmist. Määruse (EL) 2018/1860 kohaselt tuleb sarnaselt Schengeni sissesõidukeelu kohaldamisele luua Schengeni infosüsteemis tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade, kui ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalasele on tehtud lahkumisettekirjutus, millega kohustatakse teda Euroopa Liidust lahkuma. Määruse (EL) 2018/1860 artiklis 4 on sätestatud, mis andmete põhjal tagasisaatmist käsitlev hoiatusteade luuakse. Kuigi tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate andmehulk on üsna piiratud, peab Euroopa Liidu liikmesriik vajadusel olema valmis teise liikmesriigi palvel edastama ka muid andmeid, mis on kogutud välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluses.

Seadusliku aluseta Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates, pärast mida need arhiveeritakse. Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat.

3.4.5. Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete võrdlemine (§ 5 p 1)

Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Schengeni piirieeskirju. Pärast seda, kui Eesti ühines Schengeni alaga 2007. aasta lõpus maismaa- ja merepiiril ning 2008. aasta algul õhupiiril, avanes isikutel võimalus ületada riigipiiri ilma piirikontrollita liikmesriikidevahelistel riigipiiridel ehk sisepiiridel. Usaldust sisepiirideta ala toimimisse peab tagama tõhus piirikontroll välispiiridel ja välispiiride valve. Schengeni piirieeskirjade järgi peab piirikontroll aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervishoiule ja rahvusvahelistele suhetele.

Kuna rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka edaspidi, on üha olulisem tagada välispiiride tõhus valve ja piirikontrolli kvaliteet. Rändevoo suurenemist arvestades tuleb piiripunktides piiriületajate paremaks kontrollimiseks ja tuvastamiseks võtta kasutusele kaasaegne ajasäästlik tehnoloogia, mis toetab piirikontrolli. Üha enam kasutatakse piiriületaja biomeetrilisi andmeid: sõrmejälgi ja näokujutist. Selleks on muudetud Schengeni piirieeskirju ja võetud vastu uusi õigusakte või muudetud kehtivaid õigusakte, milles on reguleeritud muu hulgas piirikontrolli toetavaid IT-süsteeme: riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, viisainfosüsteemi ja Schengeni infosüsteemi.

Piirivalve kasutab Eesti välispiiril piirikontrolliks piirikontrolli andmekogu (edaspidi PIKO). PIKO toetub biomeetriliste andmete võrdlemiseks teistele andmekogudele, sest PIKO-l ei ole tehnilist võimekust biomeetrilisi andmeid võrrelda.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse PPVS-i §-ga 192, mille lõikes 2 sätestatakse, et PIKO kasutab ABIS-e tehnilist lahendust, et võrrelda piirikontrollis PIKO‑sse kantud biomeetrilisi andmeid. Samuti sätestatakse lõikes 3, et piirivalvur võib PIKO kaudu kasutada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ka ABIS-e andmeid. Lõike 4 kohaselt kustutatakse need andmed PIKO-st ja ABIS-est pärast isiku piiriületuse kohta otsuse tegemist.

Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt annab välispiiri ületaja biomeetrilised andmed, kui see on nõutud selleks, et:
1) koostada isiklik toimik riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;
2) teha piiril isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks päringuid asjaomastesse andmekogudesse, eelkõige Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi;
3) võrrelda reisidokumendi näokujutist või sõrmejäljekujutisi piiriületaja tegeliku näo või sõrmejälgedega.

Eelnõuga ei reguleerita PPVS-is riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis isikliku toimiku loomist, kuna selleks on PPVS-is õiguslik alus juba olemas. Küll aga tuleb õigusselguseks reguleerida biomeetrilist võrdlusuuringut selliste Euroopa Liidu andmekogudega, millesse tehtud päringu tulemus ei ole lõplik, vaid võimalik tabamus.

Schengeni infosüsteemi kasutamist piirikontrolli valdkonnas on reguleeritud määruses (EL) 2018/1861. Selle artikli 33 lõike 2 kohaselt tuleb teha isiku tuvastamiseks daktüloskoopiliste andmete ehk sõrmejälgede päring, kui isikusamasust ei saa kindlaks teha muul viisil. Artikli 3 punkti 8 järgi käsitatakse päringutabamusena biomeetriliste andmete võrdlemise tulemust, kui selle on kinnitanud kooskõlas riigisiseste menetlustega pädev asutus ehk PPA.

Näide. Eestisse soovib siseneda välismaalane, kes esitab välispiiril reisidokumendi, mille foto ei ühti tema välimusega. Välismaalane ütleb oma nime, kuid tähtnumbriline päring andmekogudes on tulemusteta. PPA võtab välismaalase tuvastamiseks sõrmejäljekujutised, kannab need PIKO-sse ja võrdleb ABIS-e võrdlusmootorit kasutades neid sõrmejäljekujutistega reisidokumendi kiibil. Reisidokumendi kiibi sõrmejäljekujutised ei ühti välismaalaselt võetutega. PPA teeb päringu andmekogudesse ja saab Schengeni infosüsteemist võimaliku tabamuse. Tabamuse kontrollimiseks tuleb välismaalaselt võetud sõrmejäljekujutisi ja Schengeni infosüsteemi võimalikku tabamust võrrelda ABIS-e võrdlusmootori abil. Alles siis võib väita, et välismaalane on või ei ole tõsikindlalt tuvastatud.

Põhjalik kontroll riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel tuleb läbida ainult kolmanda riigi kodanikel. Muudatus ei puuduta Eesti ja muude Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke. Oluline on ka, et ABIS-e andmeid PPVS-i § 192 lõike 2 kohases võrdlusuuringus ei töödelda.

Samuti on Schengeni piireeskirjade kohaselt kohustuslik teha päringud Schengeni infosüsteemi, viisainfosüsteemi ning INTERPOL-i varastatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendavate dokumentide andmebaasi.

Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei ole piiratud liikmesriigi õigus teha päringuid riigisisestes andmekogudes. Seega sätestatakse PPVS-i § 192 lõikes 3, et piirikontrollis võetud biomeetrilisi andmeid võib isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrrelda ABIS‑e biomeetriliste andmetega. See täiendus on samuti õigusselguseks. Praegu ei päri PIKO andmeid ABIS-est, kuid seda vajadust ei saa välistada.

ITDS-i § 155 lõigetes 6 ja 7 on reguleeritud, millal võib ABIS-e andmeid töödelda isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Piirikontrollis tehtav päring vastab üldjuhul ITDS-is sätestatud tingimustele. Küll aga rakendatakse piirikontrollis korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja ABIS-e loomisel on antud hinnang, et isiku tuvastamiseks võib teha korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetme rakendamisel päringu juhul, kui see on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks.

Võimalike vaidluste ennetamiseks sätestatakse seega lõikes 3, et juhul kui piiriületajat ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, võib kasutada ABIS-e andmeid. Ei saa välistada elulisi olukordi, kus piiriületaja isikut ei ole võimalik tuvastada muude andmekogude kui ABIS-e andmete põhjal. Kvaliteetse piirikontrolli tagamiseks on mõistlik kasutada ka ABIS-st, mille loomise üks eesmärk oli isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine. See puudutab vaid neid piiriületajaid, kelle isikut ei ole võimalik tuvastada või kelle isikusamasuses on kahtlusi, näiteks kui isik üritab Eestisse siseneda võõra või võltsitud reisidokumendiga või ilma dokumendita. Biomeetrilised andmed kustutatakse pärast isiku riiki lubamist või sisenemiskeelu otsust.

PPVS-i uue § 192 eesmärk on isikuandmete kaitset silmas pidades ja õigusselguse huvides sätestada, et piiriületusel võetud biomeetrilisi andmeid võrreldakse ABIS-e võrdlusmootorit kasutades. Seega ei ole muudatusel olulist mõju, kuna PPA peab rakendama Schengeni piirieeskirju ja kontrollib ka praegu välispiiri ületajaid. Samuti võib piirikontrollis võetud sõrmejälgi võrrelda ABIS-e andmetega, kui piiriületajat ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasuses on kahtlusi. Muudatus ei ole põhimõtteline, sest sellised juhtumid läbivad praegu teise astme kontrolli42 ja Eestisse ei lubata kolmanda riigi kodanikku, keda ei ole võimalik tuvastada või kelle isikusamasuses on kahtlusi. ABIS-e andmete kasutamine on lisavõimalus teise astme kontrollis isiku tuvastamiseks või tema isikusamasuse kontrollimiseks.

3.4.6. Andmekogude regulatsiooni tehnilised muudatused (§ 2 p-d 1 ja 2, § 5 p-d 2–4 ning § 9 p-d 3, 4, 8 ja 9)

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse KodS-i § 21 pealkirja ja lõiget 1.
1) Punktiga 1 asendatakse paragrahvi pealkirjas sõna „ja“ sõnaga „või“, et ühtlustada Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogule viitamist.
2) Punktiga 2 täpsustatakse, et andmekogu lühendit kasutatakse vaid KodS-i §-s 21.

Eelnõu § 5 punktidega 2–4 asendatakse PPVS-i 3. peatüki 6. jao pealkirjas ning § 257 pealkirjas ja lõikes 1 ABIS-e täisnimetus lühendiga. Muudatus on vajalik, sest eelnõu § 9 punktiga 1 võetakse ABIS-e lühend kasutusele PPVS‑i § 192 lõikes 2.

Eelnõu § 9 punktidega 3, 4 ja 9 ühtlustatakse lühendikasutust.
1) Punktiga 3 muudetakse VSS-i § 33 lõiget 1 ja antakse sissesõidukeeldude riikliku registri lühend, mida edaspidi paragrahvis kasutatakse.
2) Punktiga 4 muudetakse VSS-i § 33 lõiget 2 ja kasutatakse selles sissesõidukeeldude riikliku registri täisnimetuse asemel lühendit.
3) Punktiga 9 muudetakse VSS-i § 3314 lõiget 1 ning antakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu lühend, mis on paragrahvis juba kasutusel.

Eelnõu § 9 punktiga 8 jäetakse VSS-i § 331 lõikest 2 välja täisviide määrusele (EL) 2018/1861, sest kuna sissesõidukeeldude riikliku registri andmekoosseis tuuakse seaduse tasandile, antakse see edaspidi VSS-i § 33 lõike 3 punktis 6.

3.5. Lahkumisettekirjutus (§ 9 p-d 1 ja 2)

Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 muudetakse VSS-i § 7, et täpsustada VSS-is välismaalase lahkumiskohustuse territoriaalset ulatust. Euroopa Komisjon on Schengeni hindamistel juhtinud Euroopa Liidu liikmesriikide tähelepanu sellele, et tagasisaatmisdirektiivi reguleerimisalas on nii Schengeni konventsiooni kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide territoorium. See tähendab, et välismaalane, kelle vastuvõttev riik on kolmas riik, peab lahkuma mitte üksnes lahkumisettekirjutuse tegija territooriumilt, vaid ka teiste Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt.

3.6. Seaduse jõustumine (§ 11)

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub üldises korras, sest selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada.

Muudatused, mille rakendamiseks on vaja teha infotehnoloogilisi arendustöid, jõustuvad pärast nende valmimist.
• Eelnõu § 1 punkt 48, millega reguleeritakse e-residentsuse riskiriike, jõustub 2024. aasta 1. augustil.
• Eelnõu § 1 punktid 2, 4, 5, 10, 13, 27, 45, 49 ja 53, § 3 punktid 3–5 ning § 6 punktid 1 ja 4, millega lõpetatakse digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ning sertifikaadi kehtivuse peatamine ja taastamine ning suurendatakse perekonnanime tähemärkide arvu dokumendil, jõustuvad 2025. aasta 1. novembril.
• Eelnõu § 1 punkt 25, millega võimaldatakse dokumendi taotlejal aktiveerida ID-1 formaadis dokument ja sertifikaadid elektrooniliselt, jõustub 2026. aasta 1. juunil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele termin „turvalise teenuse osutaja“. See on teenuseosutaja, kelle on PPA riigihankega valinud ja kelle vahendusel toimetatakse dokument selle taotlejale kätte. Termini kasutusele võtmine on oluline, sest dokumendi kättetoimetamisel peab olema tagatud, et see antakse vahetult üle vaid selle vastuvõtmise õigusega isikule ja seda ei jäeta järelevalveta postkasti. Seega on oluline tagada, et dokument, mis toimetatakse kätte teenuseosutaja vahendusel, jõuab kindlasti selle õige kasutajani.

Eelnõuga asendatakse ka termin „vanglatöötaja“ terminiga „vanglaametnik“, et viia ITDS kooskõlla VangS-iga, ja ühtlustatakse lühendikasutust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid.

Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse juba Eesti õigusesse üle võetud tagasisaatmisdirektiivist tulenevat regulatsiooni selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus lahkumiseks VSS-i §-s 17 nimetatud vastuvõtvasse riiki, ning kui see on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.

6. Seaduse mõjud

6.1. E-residendi digi-ID väljaandmine

6.1.1. E-residendi andmete töötlemine

1) Eelnõuga antakse PPA-le õigus e-residendi digi-ID kasutamise üle järelevalve menetluses:
• edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele;
• koguda andmeid tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest, teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt.

2) Lisatakse RAB tema pädevuse piires e-residendi digi-ID kasutamise üle riikliku järelevalve teostajate loetellu.

3) Antakse PPA-le õigus edastada EIS-i e-residentsuse programmi meeskonnale e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid: e-residendi digi-ID taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, kodakondsus ja kontaktandmed, taotlemise eesmärk ja põhjendus, plaanitava tegevuse kirjeldus ning e-residendi digi-ID väljastamise koht, väljaandmise aeg, kehtivusaeg ja kehtetuks tunnistamise aeg. E-residendi andmeid võib EIS töödelda vaid selleks, et analüüsida ITDS‑i § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmise tulemuslikkust ja mõju ning osutada selle eesmärgi täitmiseks vajalikke personaliseeritud teenuseid ning tuvastada ja maandada e‑residendiga seotud riske.

4) Kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga, et e-residendi digi-ID taotluse saab esitada vaid PPA iseteeninduses.

6.1.1.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: e-residendi digi-ID taotlejad. E‑residente on 1. juuli 2023. aasta seisuga 105 000.

Tabel 4. E-residendi digi-ID taotlejate prognoositud arv aastatel 2024–2028

2024
2025
2026
2027
2028
E-residendi digi-ID taotlejate arv
16 600
15 200
16 300
17 000
18 700
Allikas: PPA

Võrreldes teiste PPA väljaantavate dokumentide43 taotlejatega, st Eesti elanikega, keda on 2023. aasta seisuga 1 365 88444, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed, kuna muudatustega ei kaasne e-residendile lisategevusi ega kohanemisraskusi. Andmeid töödeldakse e-residenti vahetult kaasamata ja lisaandmeid küsimata. Seega, e-residendi koormus andmeid esitada ei suurene. Muudatustel on e-residendile positiivne mõju, sest tänu sellele, et EIS-il on põhjalikum teave e-residentide ja nende eesmärkide kohta, on e-residendile mõeldud tegevused ja teenused paremini analüüsitud ja sihistatud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. E-residendi andmeid võivad töödelda seaduses toodud eesmärkidel selleks volitatud isikud ja andmeid töödeldakse andmekaitsereeglite järgi.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.1.1.2. Mõju riigiasutuste ja EIS-i töökorraldusele

Sihtrühm
1) PPA ametnikud, kes edastavad EIS-ile e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid. Neid on üks-kaks.
2) EIS-i töötajad, kellel on õigus PPA edastatud andmeid töödelda. Neid on kolm.
3) RAB-i teenistujad, kes teostavad järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle45.
PPA-s töötab umbes 5000 ja EIS-is 550 inimest. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed, sest muudatused ei too sihtrühmale kaasa vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida. Edaspidi vahetab PPA EIS-iga andmeid automaatselt, mistõttu on võimalik rakendada seni käsitsi andmeid edastanud PPA ametnikke ja EIS-i töötajaid otstarbekamalt. Muudatus, mille kohaselt esitatakse e-residendi digi-ID taotlus PPA iseteeninduses, PPA töökorraldust ei mõjuta, kuna praktikas see selliselt juba toimibki. Samuti ei mõjuta järelevalvemuudatus märgatavalt RAB-i töökorraldust, kuna RAB teostab riiklikku järelevalvet endiselt oma pädevuse piires.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. Muudatustega ei kaasne negatiivset mõju. PPA ametnike ja EIS-i töötajate töömaht väheneb ning tänu automatiseeritud andmevahetusele kasvab andmetöötluse turvalisus.

Seega on muudatustel sihtrühmale positiivne, kuid väheoluline mõju.

6.1.2. Riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotluse tagastamine läbi vaatamata

Eelnõuga luuakse õiguslik alus tagastada seletuskirja tabelis 1 nimetatud riskiriigi kodaniku e‑residendi digi-ID taotlus läbi vaatamata juhul, kui talle ei kohaldata ITDS‑i § 206 lisatava lõike 12 alusel kehtestatud erisusi. Seeläbi kaotab riskiriigi kodanik võimaluse kasutada Eesti e‑teenuseid, sealhulgas kasutada e-residendi digi-ID-d äritegevuseks Eestis ja Euroopa Liidus. Eestil ei ole kohustust anda e-residendi digi-ID-d välja. E-residendi digi-ID väljaandmisega annab Eesti välismaalasele õiguse siseneda Eesti infoühiskonda ja kasutada Eesti e-teenuseid. See on ajutine hüve, mille andmise tingimused võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest muutuda. Seega on Eestil pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada.

Muudatuse mõju hindamisel tuleb võtta arvesse nii otsest mõju sihtrühmale kui ka laiemat, sealhulgas kaudset, ehk teisest mõju Eesti mainele. Samuti tuleb arvestada võimalike tagajärgedega, mis võivad järgneda muudatuse kohaldamata jätmise korral, näiteks võimalus sattuda Moneyvali hindamisel riskiriikide nimekirja ning selle mõju Eesti majandusele ja elanikele. E-residentsuse programmi eesmärk on tagada võimalikult ulatuslik positiivne mõju Eestile. Seega on muudatusel oluline positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, majandusele ning mainele, vaatamata sellele, et sotsiaalse ja demograafilise mõju ulatus on väike, kuna e-residendi digi-ID-ga ei kaasne sihtrühmale olulisi eeliseid.

6.1.2.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: riskiriigi kodanikud, kes soovivad taotleda e-residendi digi-ID-d. 1. juuli 2023. aasta seisuga on riskiriigi kodanikest e-residente 8097. Arvestades kavandatavaid erisusi, puudutab muudatus tõenäoliselt 53% riskiriigi kodanikest e-residendi digi-ID taotlejaid. E‑residendi staatuse on alates 2014. aastast saanud kokku üle 105 000 inimese. 1. juuli 2023. aasta seisuga oli kehtivaid e-residendi digi-ID-sid 62 430. Tõenäoliselt jääb riskiriigi kodanikest e‑residendi digi-ID taotlejate arv ligikaudu samaks ja sihtrühm on võrreldes e-residentide koguarvuga keskmine.

Mõju ulatus on väike, kuna e-residendi digi-ID-ga ei kaasne sihtrühmale olulisi eeliseid: see ei anna kodakondsust, ei ole reisidokument ega viisa ega anna õigust Eestis viibida. E-residendi digi-ID-d saab kasutada vaid Eesti e-teenuste tarbimiseks. Välisriigi kodanikul, kellel puudub Eestiga seos, ei ole e-residendi digi-ID-d vaja. Seega puudub sihtrühmal kohanemisvajadus ja kohanemisraskusi ei teki.

Mõju esinemise sagedus on väike, sest sihtrühma kokkupuude muudatusega on ebaregulaarne ja juhuslik. Riskiriigi kodanikel, kellel puudub Eestiga seos, ei ole e-residendi digi-ID-d igapäevaelus vaja.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tulemusel ei ole riskiriigi kodanikul edaspidi võimalik taotleda e-residendi digi-ID-d, välja arvatud juhul, kui talle kohalduvad kavandatavad erisused, ega seeläbi kasutada Eesti e‑teenuseid. Enamasti kasutatakse e‑residendi digi-ID-d äritegevuseks. Ühe erisusena kavandatakse anda riskiriigi kodanikule võimalus taotleda e-residendi digi-ID-d, kui tal on Eestis tõestatav majandustegevus. Lisaks saab praegu riskiriigi kodanik luua ettevõtte notari vahendusel. Sellega kaasneb talle suurem halduskoormus, kuna tal puudub võimalus kasutada ettevõtte loomiseks, asjaajamiseks ja aruandluseks e‑residendi digi-ID-d ja Eesti e-teenuseid.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.1.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes menetlevad e-residendi digi-ID taotlusi. Neid on kaheksa. PPA‑s töötab umbes 5000 inimest. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed, kuna muudatus ei too PPA ametnikele kaasa vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. PPA ametnike töömaht ei suurene, vaid pigem väheneb nende e-residendi digi-ID taotlejate võrra, kes on riskiriigi kodanikud ja kellele ei kohaldu kavandatavad erisused.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.1.2.3. Mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele ja välissuhetele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2023. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 365 884 inimest.46 Sihtrühm on seega suur.

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, arvestades majanduslikke ja välispoliitilisi huve. Positiivse mõju saavutamiseks peab riik võtma tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Riikide puhul, kellega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöö, ei ole e‑residentsuse riskide maandamist võimalik tagada muul moel, kui piirata nende riikide kodanikele e-residendi digi-ID väljaandmist. Riskiriigi kodanikele e-residentsuse võimaldamine on vastuolus e‑residentsuse eesmärgiga ning kahjustab Eesti julgeolekut ja mainet, sealhulgas välissuhteid.

Riskiriigi kodanikud võivad kasutada e-residendi digi-ID-d erinevate küber- ja majanduskuritegude toimepanemiseks või hüppelaua ja abivahendina viisa või elamisloa taotlemisel. E‑residentsust on kasutatud immigratsioonipettustes. Seeläbi on varjatud eesmärkidega isikul lihtsam siseneda rändemenetlusse, mille tulemusena suurenevad julgeoleku- ja ränderiskid. Näiteks taotlevad Iraani kodanikest e-residendid tihti ka luba Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Iraani avalike allikate põhjal47 annab Eesti e-residentsus võimaluse siseneda Euroopa Liitu ja teha rahvusvahelist äri, kuna lihtsustab viibimisaluse saamist Eestis ja Euroopa Liidus. PPA statistika kohaselt on või on olnud 15%-l Iraani kodanikest e-residentidel muid viibimisaluseid, näiteks elamisluba. See on riskiriikide kodanike seas suurim osakaal.

Tabel 5. Iraani kodanike e-residendi digi-ID taotlused aastatel 2014–2022
Kodakondsus
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Kokku
Iraan
1
25
59
82
213
189
129
161
116
975
Allikas: PPA

Muudatus aitab maandada ja ennetada riigi julgeolekut ja siseturvalisust ohustavaid riske ning nendega kaasnevaid ühiskondlikke tagajärgi, mis tulenevad riskiriigi kodanike kogukondade suurenemisest. Need riskid on vaenulik mõjutustegevus, terrorism, radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, eriti majanduskuritegevus, korruptsioon, rahapesu, terrorismi rahastamine ja küberkuritegevus. Muudatus mõjub positiivselt elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele.

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, kuigi mõju ulatus, esinemise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on sihtrühmale väikesed. Muudatus ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist tegevust ega eelda neilt sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eesti elanike elukorraldusele ja turvalisusele suureneksid, kui jätta muudatus tegemata.

Seega on muudatusel sihtrühmale positiivne oluline mõju.

6.1.2.4. Mõju majandusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2023. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 365 884 inimest.48 Sihtrühm on seega suur.

Riskiriigi kodanikest e-residentide ettevõtted ning nende käive ja tööjõumaksud

16.06.2023 oli kehtiva e-residendi digi-ID-ga riskiriigi kodanikest e-residentidel seos 1121 ettevõttega. See on 4,5% kõikidest e-residendi ettevõtetest, millest omakorda oli maksumaksjaid, st käibega ettevõtteid, umbes 18%.

Tabel 6. Riskiriigi kodanikest e-residentide ettevõtete arv riskiriigi kaupa

Riik
Ettevõtete arv
1
Afganistani Islamivabariik
7
2
Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik
53
3
Burkina Faso
4
4
Egiptuse Araabia Vabariik
166
5
Iraagi Vabariik
16
6
Iraani Islamivabariik
192
7
Jeemeni Vabariik
15
8
Jordaania Hašimiidi Kuningriik
34
9
Kongo Demokraatlik Vabariik
6
10
Liibanoni Vabariik
68
11
Liibüa Riik
15
12
Lõuna-Sudaani Vabariik
0
13
Mali Vabariik
4
14
Maroko Kuningriik
100
15
Mosambiigi Vabariik
0
16
Nigeeria Liitvabariik
67
17
Nigeri Vabariik
0
18
Pakistani Islamivabariik
137
19
Palestiina Omavalitsus
10
20
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
0
21
Saudi Araabia Kuningriik
8
22
Somaalia Liitvabariik
1
23
Sudaan
12
24
Süüria Araabia Vabariik
40
25
Tuneesia Vabariik
121
26
Usbekistan
52
27
Valgene Vabariik
449
28
Venemaa Föderatsioon
2039

KOKKU
3609
Allikas: PPA

2022. aasta III kvartalist kuni 2023. aasta I kvartalini deklareeris käivet või maksis tööjõumakse 158 riskiriigi kodanikust e-residendi ettevõtet. Neist 121 deklareeris käibe ja 42 maksis tööjõumakse.
• Riskiriigi kodanikest e-residentide ettevõtete deklareeritud käive oli 39 miljonit. Sellest 30% ehk 11,6 miljonit oli selliste ettevõtete käive, millega seotud riskiriigi kodanikust e‑resident elab väljaspool riskiriiki.
• Riskiriigi kodanikest e-residentide ettevõtted tasusid tööjõumaksudena 281 840 eurot. Sellest 36,5% ehk 102 872 eurot tasusid riskiriigi kodanikest e-residendid, kes elavad väljaspool riskiriiki. See teeb 0,07% kõigist e-residentide ettevõtete tööjõumaksudest.

Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena võib väheneda e-residentsuse programmi võimalik tulu riigile, kuid arvestades, et riskiriigi kodanikest e-residente on vähe, on võimalik saamata jääv tulu marginaalne ega kaalu üles muudatuse rakendamata jätmise võimalikku kahju Eesti julgeolekule. E-residentsuse programmi kogutulu on 1. juuli 2023. aasta seisuga 179 miljonit eurot.

Hoolimata võimalikust saamata jäävast tulust avaldab muudatus Eesti majandusele olulist positiivset mõju. Ühe suurima e-residentsuse programmi riskina toodi Moneyvali hindamise aruandes välja, et e-residentsuse programm võimaldab välismaalasel kasutada e-residentsust ebasoovitavaks ettevõtluseks ning varjata ettevõtluse tegelikku sisu ja eesmärki ning sellest kasu saajaid. See on eriti probleemne riskiriikide kodanike puhul. Moneyvali hindamise tulemusena võib hinnatav riik sattuda riskiriikide halli või musta nimekirja49. See tooks kaasa ulatusliku mõju Eesti kodanikele ja ettevõtjatele, sest sellise nimekirja riigi ettevõtete ja eraisikute suhtes tuleb kõikidel välispankadel ja teistel asutustel rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid.

Eesti tegi Moneyvali hindamisel tõsiseid pingutusi, et selgitada rahvusvahelistele ekspertidele e-residentsuse programmi olemust ja põhjendada, miks Eesti ei ole juba kehtestanud riskiriigi kodanikele piiranguid. Moneyvali hindamise ekspertide tõsiste kahtluste korral on Eesti riskiriikide nimekirja sattumise tõenäosus suur. Selle tulemusena viiksid Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtjad suure tõenäosusega oma ettevõtted mujale ning Eesti ettevõtjatel ja eraisikutel oleks pangakonto avamine keerulisem ning tõuseks laenuintress. Ka üldine asjaajamine ja arveldamine oleks Eesti ettevõtjatega raskem, kuna maksed peaksid läbima tihedama sõela. Ettevõtjad peaksid täpsemalt tõestama raha päritolu ja kinnitama, et tehing pole teeseldud. Seega on muudatuse mõju ulatus ja esinemise sagedus suured.

Ebasoovitava mõjuna võib väheneda riskiriigi kodanikest e-residentide ettevõtetest Eestile laekuv tulu. Kui riskiriigi kodanik soovib end Eestiga siduda ja siin ettevõtte luua, jääb talle nagu kõikidele mitteresidentidele võimalus luua ettevõte notari vahendusel. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on seega väike.

Kokkuvõtvalt on muudatusel sihtrühmale positiivne oluline mõju.

6.2. Dokumendiliigid, dokumendikohustus ja isikusamasuse kontrollimine

Eelnõuga ajakohastatakse dokumendiliikide, dokumendi omamise kohustuslikkuse ja isikusamasuse kontrollimise regulatsiooni:
1) luuakse võimalus kontrollida füüsilises keskkonnas isikusamasust digitaalselt mRiigi kaudu;
2) antakse Eesti kodanikule valikuvabadus, kas omada kohustusliku dokumendina isikutunnistust või passi;
3) kaotatakse kohustus esitada dokumendi kättesaamisel samaliigiline kehtiv dokument;
4) kaotatakse nõue tagastada isiku surma või surnuks tunnistamise korral dokument selle väljaandjale;
5) karmistatakse kohustust taotleda andmete, näiteks nime muutumise korral uus kohustuslik dokument: edaspidi peab seda tegema ühe kuu jooksul, pärast mida tunnistatakse valede andmetega dokument kehtetuks;
6) lõpetatakse Eesti kodanikule ja elanikule digitaalse isikutunnistuse väljaandmine;
7) lõpetatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise võimalus.

6.2.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: dokumentide taotlejad. Need võivad olla kõik Eesti elanikud. Eestis elab 1 365 884 inimest.50 Osa muudatusi, näiteks pass kohustusliku dokumendina ja mRiigi kasutuselevõtt, puudutab vaid Eestis elavaid Eesti kodanikke. 1. augusti 2023. aasta seisuga on rahvastikuregistri kohaselt Eesti kodanikke, kelle elukoht on registreeritud Eestis või registreerimata, 1 146 789. Kuna sihtrühm võib olla kogu Eesti elanikkond, on see suur.

PPA prognoos aastatel 2024–2028 dokumentide taotlejate arvu kohta on toodud tabelis 8.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Muudatused ei too sihtrühmale kaasa erilisi uusi kohustusi ja puudub tarvidus nendega kohaneda. Kohustus teavitada PPA-d oma andmete muutumisest on ITDS-i § 14 lõikes 1 ka praegu, kuid kui inimene ei taotle uute andmetega dokumenti, kehtib valede andmetega dokument kuni kehtivusaja lõpuni. Muudatuse tulemusel teavitab PPA edaspidi inimest kohustusest taotleda uus dokument ja kui inimene seda kohustust tähtajal ei täida, tunnistab valede andmetega dokumendi automaatselt kehtetuks. PPA teavitab inimest korduvalt, enne kui tunnistab dokumendi kehtetuks.

Digitaalsed isikutunnistused, mis on antud välja enne muudatuse jõustumist, kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni. Endiselt jääb alles võimalus kasutada e-keskkondadesse sisselogimisel isikutunnistust ehk ID-kaarti. Dokumenti, sealhulgas kohustuslikku dokumenti, taotleb sihtrühm regulaarselt: üldjuhul iga 5–10 aasta tagant.

Turvalisuse kaalutlustel lõpetatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise võimalus, kuid endiselt jääb alles võimalus tunnistada sertifikaat kehtetuks näiteks juhul, kui isikutunnistus või elamisloakaart on läinud kaduma. Ajavahemikul 01.01.–31.10.2023 peatati sertifikaadi kehtivus 6368 ja taastati 1704 korral.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Enamik muudatusi on positiivsed. Võimalikud riskid või turvalisusküsimused on maandatud kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste ja tänapäevaste füüsiliste dokumentide tugeva turvalisusega. Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise lõpetamine võib tuua sihtrühma üksikutele inimestele kaasa ebamugavusi, kui nad on harjunud kasutama digitaalset isikutunnistust. Selle asemel saab aga endiselt kasutada isikutunnistust või mobiil-ID-d.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes menetlevad dokumentide taotlusi. Neid on umbes 160. PPA-s töötab umbes 5000 inimest. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Muudatused ei too PPA ametnikele kaasa vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida. Muudatused võivad osaliselt vähendada töökoormust, näiteks seetõttu, et PPA ei anna enam välja digitaalseid isikutunnistusi või menetleb vähem isikutunnistuse taotlusi tänu sellele, et edaspidi on võimalik taotleda kohustusliku dokumendina ka passi. Kuna digitaalse isikutunnistuse väljaandmine lõpetatakse, ei ole PPA-l edaspidi vaja hankida selle isikustamiseks spetsiifilist riistvara. Töökoormus väheneb ka seetõttu, et lõpetatakse sertifikaadi kehtivuse peatamine ja taastamine.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. PPA ametnike töökorraldus ei muutu oluliselt. Tänu sellele, et vähenevad dokumendiliikide arv ning sertifikaadi kehtivuse peatamise ja uuendamisega seotud ülesanded, PPA ametnike töömaht pigem väheneb.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

Tabel 7. Väljastatud dokumentide arv aastatel 2019–2023
Allikas: PPA

Tabel 8. Dokumentide taotluste prognoositud arv aastatel 2024–2028
Allikas: PPA

6.3. Dokumendi väljaandmise menetlus ja andmetöötlus

Eelnõuga muudetakse dokumendi väljaandmise menetlust, et suurendada identiteedihalduse menetlustõhusust ja turvalisust ning kohandada õigusruumi ühiskonna arenguga. Riiklike dokumentide väljaandmise üks põhimõte on, et iga riik dokumenteerib oma kodanikud ise. Selle põhimõtte ja Eesti identiteedihalduspoliitika turvalisuse tagamiseks:
1) antakse PPA-le piiratud õigus nõuda DNA-ekspertiisi välismaalaselt, kes taotleb esimest korda Eesti kodaniku dokumenti;
2) täpsustatakse välismaalase passi saajate sihtrühma;
3) võimaldatakse volitada dokumenti kätte saama ka pärast dokumendi taotluse esitamist;
4) võimaldatakse 15–17-aastase isiku dokumendi väljastamist tema seaduslikule esindajale;
5) antakse vanglaametnikule õigus võtta sõrmejäljed dokumendi väljaandmise menetluses;
6) luuakse dokumendi taotlejale võimalus aktiveerida oma dokument ja sertifikaadid ise.

6.3.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: dokumentide taotlejad. Need võivad olla kõik Eesti elanikud. Eestis elab 2023. aasta alguse seisuga 1 365 884 inimest.51 Kuna muudatused võivad mõjutada kõiki Eesti elanikke, on sihtrühm suur.

Mõju ulatus on väike ja esinemise sagedus keskmine. Enamik muudatustest on positiivsed ja ei too sihtrühmale kaasa uusi kohustusi ega vajadust kohaneda.

Näiteks võimaldatakse uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamisega dokumendi taotlejal aktiveerida oma dokument ja sertifikaadid ise. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti kodanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema isiklikult Eesti välisesindusse kohale – dokumendi toimetab talle kätte kuller, dokumendi ja sertifikaadid aktiveerib ta ise, autentides end kehtiva eID vahendiga, ning sertifikaatide turvakoodid saab ta kätte elektrooniliselt.

Muudatus, millega antakse PPA-le õigus nõuda DNA-ekspertiisi isikult, kes taotleb esimest korda Eesti kodaniku dokumenti, toob väikesele osale sihtrühmast kaasa DNA-ekspertiisi kohustuse. Muudatuse sihtrühm ning neile avalduva mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed, sest seni on selliseid isikuid olnud umbes kümmekond ja DNA-ekspertiis on ühekordne. Muudatus puudutab valdavalt Venemaa ja Valgevene kodanikke, kes soovivad omandada Eesti dokumendi taotlemise kaudu Eesti kodakondsuse. Eestil on kohustus tõsikindlalt veenduda, et isikul on Eesti kodakondsuse õigus, ja välistada selle omandamine pettuse teel. Muudatus ei puuduta dokumendi taotlejaid, kelle esitatud andmetes või tõendites ei ole alust kahelda.

Samuti on vaid väga väike osa sihtrühmast neid, kellele antakse välismaalase pass välja ilma kodakondsusriigi nõusolekuta.

Üldiselt puutub sihtrühm muudatustega kokku regulaarselt, kuna Eesti elanikud taotlevad dokumenti iga 5–10 aasta tagant.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest muudatused on tänu menetluse tõhustamisele ja turvalisuse suurendamisele Eesti elanikele positiivsed.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.3.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm
1) PPA ametnikud, kes menetlevad dokumentide taotlusi. Neid on umbes 160. PPA-s töötab umbes 5000 inimest.
2) Eesti välisesinduste töötajad, kes väljastavad dokumente. Neid on 73. Eesti välisesindustes töötab kokku 358 inimest.
3) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-eksperdid. Neid on 13. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis töötab 138 inimest.
4) Vanglaametnikud, kes võtavad kinnipeetavate sõrmejälgi. Neid on umbes 12. Vanglateenistuses töötab 1176 inimest.
Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Muudatused ei too sihtrühmale kaasa vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida. Muudatused on positiivsed ning vähendavad Eesti välisesinduste, PPA ja vanglate töökoormust. Eesti välisesinduste töökoormus väheneb, sest välismaal elavad Eesti elanikud, kellel on kehtiv eID vahend, saavad oma dokumendi edaspidi kätte kulleriga ning saavad selle ja sertifikaadid ise aktiveerida. PPA töökoormus väheneb, sest PPA ametnik ei pea edaspidi minema sõrmejälgede võtmiseks vanglasse kohapeale, ja vangla töökoormus väheneb, sest vangla ei pea korraldama PPA ametniku sisenemist pääslas. 2023. aastal on kinnipeetavatele taotletud 89 dokumenti. Samuti võib PPA töökoormus väheneda tänu võimalike kohtumenetluste äralangemisele. Kui inimese tõsikindel õigus Eesti kodakondsusele ja dokumendi omamisele selgitatakse välja objektiivsete tõendite alusel väljaspool kohtumenetlust, ei pea PPA ametnikud tegelema vaidlustatud otsustega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töökorraldust muudatused ei mõjuta, sest juhtumeid, kus on vaja kontrollida dokumendi taotleja õigust Eesti kodakondsusele, on alates Eesti taasiseseisvumisest 20. augustil 1991 olnud kümmekond.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest muudatused on tänu menetluse tõhustamisele ja turvalisuse suurendamisele sihtrühmale positiivsed.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.4. Lahkumisettekirjutus

Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse juba Eesti õigusesse üle võetud tagasisaatmisdirektiivist tulenevat regulatsiooni selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus lahkumiseks VSS-i §-s 17 nimetatud vastuvõtvasse riiki, ning kui see on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Tagasisaatmisdirektiiv võeti Eesti õigusesse üle 24. detsembril 2010 jõustunud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadusega52, mille rakendamise mõju on hinnatud selle eelnõu seletuskirjas53.

Eelnõuga kavandatud täpsustus ei too kaasa lisamõju. Lahkumisettekirjutuses märgitakse ka praegu ära, millisesse riiki peab viibimisaluseta Eestis viibiv välismaalane lahkuma. Samuti on lahkumisettekirjutuses märgitud, et kui vastuvõttev riik on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest. Eelnõuga viiakse regulatsioon kooskõlla praktika ja tagasisaatmisdirektiivi täpse sõnastusega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine toob kaasa infosüsteemide arendamise kulud. SMIT hindab arendusmahtu PPA esitatavate arendusvajaduste alusel ja kulud kaetakse SMIT-i eelarvest.

1) Muudatus, millega antakse vanglaametnikule õigus võtta kinnipeetava sõrmejälgi, eeldab väiksemaid arendustöid nii PPA (ABIS) kui ka vangla (kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu) infosüsteemides. Arenduskulud on veel väljaselgitamisel. Need kaetakse vanglate ja ABIS-e projekti eelarvest.

2) Muudatus, millega piiratakse e-residendi digi-ID väljaandmist riskiriigi kodanikele, toob samuti kaasa PPA iseteeninduse arenduskulud, mis kaetakse SMIT-i eelarvest. Arenduskulud on väljaselgitamisel.

3) Muudatus, millega antakse EIS-ile e-residendi isikuandmete töötlemise õigus, eeldab arendustöid, et võimaldada teha päringuid ITDAK-is ja e-residentsuse andmebaasis ning liidestada e-residentsuse andmebaas X-teega. Arendustööde hinnanguline maksumus on 60 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud kaetakse e‑residentsuse programmi tegevuskuludest ja SMIT-i eelarvest.

4) mRiigi suuremahulise rakendamisega võivad tekkida lisakulud, kui mRiik võetakse laialdaselt kasutusele. Selleks, et katta ITDAK-i andmetega võrdlemise päringute mahtu, võib tekkida vajadus suurendada ITDAK-i andmekogu serverite jõudlust. Vajaduse ilmnemise korral planeeritakse selleks raha SMIT-i eelarvesse.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:
1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;
2) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“;
3) siseministri 30. novembri 2015. aasta määrus nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“;
4) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“;
5) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“;
6) siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“.

Siseministri 10. juuli 2009. aasta määruses nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tuleb eelnõu jõustumisel teha nii palju muudatusi, et otstarbekas on kehtestada uus terviktekst.

Samuti tuleb kehtestada ITDS-i § 206 lõike 12 alusel uus siseministri määrus „Kõrgema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused“. Volitusnormi vajalikkust, selle eesmärki, sisu ja ulatust ning selle alusel kavandatava rakendusakti vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele on põhjendatud seletuskirja punktides 2.3.1. ja 3.1.5. Volitusnorm jõustub 2024. aasta 1. augustil, kuna selle rakendamiseks on vajalikud infotehnoloogilised arendustööd.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas. Need on esialgsed ja võivad muutuda.

Volitusnormide (ITDS-i § 20 lg 3, § 204 lg 8 ja § 343 lg 3) kehtetuks tunnistamine

1) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 204 lõige 8, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega mobiil-ID väljaandmise üksikasjad, sealhulgas mobiil-ID:
• lühema kehtivusaja kui viis aastat, kui mobiil-ID andmekandja tehniline lahendus ei vasta tingimustele, mis on vajalikud mobiil-ID turvaliseks kasutamiseks viie aasta jooksul;
• kehtivusaja, kui hinnang mobiil-ID tehnilise lahenduse turvalisusele muutub ja mobiil-ID andmekandja tehniline lahendus võimaldab uue hinnangu kohaselt mobiil-ID turvalist kasutamist pikema aja vältel kui esialgne hinnang;
• tehnilise lahenduse sama paragrahvi lõikes 7 sätestatud kooskõlastuse sisu ja ulatuse, kooskõlastuse andmise korra ja tähtaja ning tähtpäeva, alates millest on kooskõlastuse olemasolu kohustuslik.

See volitusnorm jõustus 1. mail 2014, kuid selle alusel ei ole määrust antud. Seetõttu ei ole seda otstarbekas säilitada.

2) Eelnõuga muudetakse ITDS-i § 20 lõiget 3. Selle tulemusena muutub kehtetuks volitusnorm, mille kohaselt määrab isikutunnistusele kantud digitaalsete andmete kehtivusaja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm on ebavajalik, kuna eelnõuga sätestatakse ITDS-i § 20 lõikes 3, et isikutunnistuse ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on samad. Volitusnormi alusel ei ole määrust antud.

3) Eelnõuga muudetakse ITDS-i § 343 lõiget 3. Selle tulemusena muutub kehtetuks volitusnorm, mille kohaselt määrab elamisloakaardile kantud digitaalsete andmete kehtivusaja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm on ebavajalik, kuna eelnõuga sätestatakse ITDS-i § 343 lõikes 3, et elamisloakaardi ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on samad. Volitusnormi alusel ei ole määrust antud.

9. Seaduse jõustumine

Enamik seadusest jõustub üldises korras, sest selle rakendamiseks ei ole vaja teha ettevalmistusi, arendada infosüsteeme ega korraldada ümber tööd.

Muudatused, mille rakendamiseks tuleb teha infotehnoloogilisi arendustöid, jõustuvad pärast arendustöid järgmiselt.
• Eelnõu § 1 punkt 48, millega reguleeritakse e-residentsuse riskiriike, jõustub 2024. aasta 1. augustil.
• Eelnõu § 1 punktid 2, 4, 5, 10, 13, 27, 45, 49 ja 53, § 3 punktid 3–5 ning § 6 punktid 1 ja 4, millega lõpetatakse digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ning sertifikaadi kehtivuse peatamine ja taastamine ning suurendatakse perekonnanime tähemärkide piirarvu dokumendil, jõustuvad 2025. aasta 1. novembril.
• Eelnõu § 1 punkt 25, millega võimaldatakse dokumendi taotlejal aktiveerida ID-1 formaadis dokument ja sertifikaadid elektrooniliselt, jõustub 2026. aasta 1. juunil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EIS-ile, KAPO-le, PPA-le, RAB‑ile ja SMIT-ile.

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2024

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / info@just.ee / www.just.ee Registrikood 70000898

Siseministeerium info@siseministeerium.ee Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Siseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. I. Põhimõttelised märkused 1. Isikuandmete töötlemine on põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse riive,

mida võib teha ainult kooskõlas seadusega (PS § 3 ja § 11). Sealjuures tuleb tagada, et põhiõiguse riive on vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Olukorras, kus regulatsioon riivab isikute põhiõigusi, tuleb teha põhiõiguse riive proportsionaalsuse analüüs. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Igasuguse isikuandmete töötlemise puhul tuleb lähtuda andmetöötluse üldpõhimõtetest vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklile 5. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja läbipaistev, andmeid kogutakse konkreetsel eesmärgil, minimaalselt ja kogutavad andmed on kooskõlas kogumise eesmärgiga, tagatakse andmete õigsus, sätestatud on säilitamistähtajad ning töötlemine on turvaline. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab olema täpselt ja selgelt määratletud. Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus vastavalt IKÜM artiklile 6. Märgime, et pelgalt andmekogudes andmetele juurdepääsu andmise kaudu ei saa kehtestada õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Seaduse tasandil tuleb kehtestada selge ja konkreetne eesmärk, milleks on andmetöötlus vajalik. Eesmärgi piisav täpsuse aste on vajalik selleks, et andmesubjektile oleks tema andmete kasutamine eeldatav ja ettenähtav. Ka isikuandmete teisesel eesmärgil töötlemine peab olema kehtestatud õigusaktiga ning vajalik ja proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes (IKÜM art 6 lõige 4) ning kooskõlas IKÜM artikli 23 nõuetega. IKÜM põhjenduspunktis 50 on selgitatud, et selleks, et teha kindlaks, kas edasise töötlemise eesmärk vastab eesmärgile, mille jaoks isikuandmed algselt koguti, peab vastutav töötleja võtma pärast kõikide esialgse töötlemise seaduslikkuse seisukohast vajalike nõuete täitmist muu hulgas arvesse mis tahes seoseid sellise eesmärgi ja kavandatava edasise

Teie 22.01.2024 nr 1-6/2896-1, SIM/24- 0064/-1K

Meie 19.03.2024 nr 8-2/831

töötlemise eesmärgi vahel, isikuandmete kogumise konteksti, eelkõige andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelisel suhtel põhinevaid andmesubjekti mõistlikke ootusi andmete edasise kasutamise suhtes, isikuandmete laadi, kavandatava edasise töötlemise tagajärgi andmesubjekti jaoks ning asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu nii esialgsetes kui ka kavandatavates edasistes isikuandmete töötlemise toimingutes. Lisaks märgime, et arvesse tuleb võtta ka läbipaistvuse nõuet andmesubjekti jaoks (IKÜM art 5 lg 1 punkt a). Tuleb luua konkreetsed, selged ja isikutele läbipaistvad ning arusaadavad õiguslikud alused andmetöötluseks ja teha õigusaktides vajalikud muudatused. Eelnõus kavandatud muudatuste osas ei ole läbi viidud põhiseaduspärasuse analüüsi.

Tegemist on olulise puudusega, kuna eelnõus kavandatud isikuandmete töötlemist sisaldavate

muudatuste puhul ei ole võimalik hinnata, kas muudatusega taotletud eesmärki on võimalik

saavutada ka isiku põhiõigusi vähem riivaval moel.

Eelkõige puudutab ülaltoodu järgnevaid eelnõu sätteid, milles sisalduvate puuduste kohta juhime tähelepanu ka käesoleva kirja järgmistes punktides: 1) e-residendi digi-ID andmete väljastamine järelevalvemenetluses (§ 1 p 9 ja 12);

2) andmete väljastamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (EIS) ja nende töötlemine

EIS-i poolt (§ 1 p 11);

3) Rahapesu Andmebüroo (RAB) õigus töödelda e-residendi isikuandmeid (§ 1 p-d 51 ja 52);

4) dokumendi taotleja DNA-ekspertiis (§ 1 p-d 7 ja 21);

5) dokumendi kontrollimine (§ 1 p 41);

6) andmekogudes andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p 38 ja 40, § 2 p 6 ja 8, § 3 p 2, § 4 p 2, § 7

p 2, § 9 p 7 ja 12, § 10 p 2).

Palume eelnõu seletuskirja täiendada kavandatud muudatuste osas ka põhiseaduspärasuse

analüüsiga.

2. Eelnõu § 1 punkt 11 reguleerib Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õigust edastada andmeid

EIS-ile ja EIS-i õigust neid töödelda. EIS-ile soovitakse anda õigus töödelda e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljastamise menetluses kogutud andmeid selleks, et analüüsida isikut tõendavate

dokumentide seaduse (ITDS) § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmise tulemuslikkust ja mõju

ning osutada selle eesmärgi täitmiseks vajalikke personaliseeritud teenuseid ning lisaks tuvastada

ja maandada e-residendiga seotud riske. Tekib küsimus, kas EIS-i poolt kavandatakse

automatiseeritud andmetöötlust IKÜM artikli 22 mõttes?

ITDS § 205 lg 2 kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada

e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.

Sisuliselt kavandatakse EIS-ile järgnevate ülesannete andmist:

1. e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise tulemuslikkuse ja mõju analüüsimine;

2. e-residendile personaliseeritud teenuste osutamine;

3. e-residentidega seotud riskide tuvastamine ja maandamine.

Selleks antakse EIS-le õigus töödelda isikuandmeid järgnevas andmekoosseisus: e-residendi

ees- ja perekonnanimi, isikukood, kui see on olemas, sünniaeg, sugu, kodakondsus ning

kontaktandmed, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise koht, väljaandmise aeg,

kehtivusaeg ja kehtetuks tunnistamise aeg, e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise

eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.

Ebaselge on, kas tulemuslikkuse ja mõju analüüsimise puhul on tegemist uuringuga isikuandmete

kaitse seaduse (IKS) § 6 mõttes. Kui sellel juhul on silmas peetud poliitika kujundamise uuringute

tegemist, siis on vastav pädevus IKS § 6 lg 5 mõttes ainult täidesaatva riigivõimu asutusel. EIS

sellele määratlusele ei vasta. Sellele asjaolule on Justiitsministeerium juhtinud tähelepanu ka

22.01.2023 väljatöötamiskavatsuse kooskõlastuskirjas.

Põhjalikumat hindamist vajab, kas andmete töötlemise õiguse laiendamine personaliseeritud

teenuste osutamiseks on kooskõlas IKÜM artikli 5 lõikes 1 punktis b sätestatud eesmärgipiirangu

põhimõttega (täpsemalt selgitatud käesoleva kirja punktis 1).

E-residentidega seotud riskide hindamine ja maandamine on olemuselt järelevalvetegevus, millele

viitab ka seletuskiri (lk 9). Märgime, et vastavat pädevust EIS põhikirja järgi ei oma ja küsitav on

sellise ülesande andmine avaliku võimu teostamise õigust mitteomavale asutusele.

Eelnevalt välja toodud ebaselguste tõttu ei ole võimalik hinnata ka eelnõus sätestatud EIS-ile

edastatava andmekoosseisu vastavust andmetöötluse eesmärkidele. Kavandatud andmetöötluse

puhul puudub ka info, kuidas on reguleeritud andmetöötlus EIS-i poolt. Selgitame, et seaduse

tasandil pelgalt andmete edastamise ja saamise õiguse kehtestamisel ei looda

andmetöötlemiseks õiguslikku alust IKÜM artikli 6 mõttes ning see ei ole kooskõlas IKÜM artiklis

5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega.

Seletuskirjas (lk 9) viidatu kohaselt on e-residente hinnanguliselt 105 000. Eelnõuga kavandatud

EIS-i ülesanded näevad näiteks tegevuse hindamise ja profiili alusel teenuste osutamise näol ette

e-residentide isiklike aspektide süstemaatilise ja ulatusliku hindamise, mille tulemused võivad

isikutele olulist mõju avaldada. Juhul, kui isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst või

eesmärk võib kaasa tuua inimestele suure ohu (andmelekked, väärkasutuse jms) ning

andmetöötlus on ulatuslik ja süsteemne, tuleb töötlemise kavandamiseks läbi viia

andmekaitsealane mõjuhinnang vastavalt IKÜM artiklile 351. Palume koostada

andmekaitsealane mõjuhinnang, mis peab muuhulgas kajastama kooskõla IKÜM artiklis 5

sätestatud andmetöötluse põhimõtetega, st milliseid andmeid, mis eesmärgil jne

töödeldakse. Täiendavalt juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemisel tuleb seaduse tasandil

sätestada ka töötlemise kestus ehk säilitamise tähtaeg. Palume need küsimused eelnõus

lahendada.

II. Sisulised märkused

3. Eelnõu § 1 punktid 7 ja 21 reguleerivad dokumendi taotlejalt tasulise DNA-ekspertiisi nõudmist.

Muudatusega soovitakse kehtestada DNA-ekspertiisi kohustus isikule esmakordsel Eesti

kodaniku dokumendi taotlemisel juhul, kui PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, kas välisriigis

väljaantud Eesti kodakondsuse õigust tõendav dokument on ehtne või kas selle alusandmed on

õiged. Märgime, et isiku DNA-andmed on IKÜM artikli 9 kohaselt eriliigilised andmed, mille

töötlemine on üldjuhul keelatud, välja arvatud art 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Eelnõu

seletuskirjas ei ole avatud, millisel alusel andmetöötlust kavandatakse. Kui selleks aluseks on

IKÜM art 9 lg 2 punkt g, mille kohaselt on töötlemine vajalik olulise avaliku huviga seotud

liikmesriigi õiguse alusel, siis peab see olema proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austama

isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagama sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti

põhiõiguste ja huvide kaitseks. Seletuskirjas (lk 23) on öeldud, et kui PPA-l on alust kahelda

dokumendi taotleja esitatud lisaandmete õigsuses või tõendite ehtsuses võib nõuda DNA-

ekspertiisi tegemist. Põhjendatud on seda nii, et kui isik ei esita täiendavaid tõendeid ega

dokumente, jätab PPA taotluse läbi vaatamata ja kuna sageli sellised otsused vaidlustatakse, siis

tekib riigile aja- ja ressursikulu. Muudatuse eesmärk on mõistetav, kuid antud juhul ei ole kaalutud,

kas sama eesmärki on võimalik saavutada ka teiste vahenditega, nt täiendavate dokumentaalsete

tõenditega, dokumendile ekspertiisi tegemisega vms. Seletuskirja põhjal on neid juhtumeid vähe,

kuid eelnõuga kehtestatakse sisuliselt kohustus isikule DNA-ekspertiisi tegemiseks, kui

dokumentide põhjal tekib kahtlus isiku päritolus. Samas ei ole selgitatud, kuidas toimub ekspertiisi

tegemine ning ekspertiisi tulemuste töötlemine PPA poolt, millisesse andmekogusse ekspertiisi

tulemused kantakse, mil viisil töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse. Seega ei ole selge, kas

valitud meede on põhjendatud kavandatud eesmärgi täitmiseks. Palume nii eelnõu kui ka

seletuskirja täiendada.

1 Eestis on andmetöötluse ulatuslikkuse kriteeriumiks muuhulgas isikuandmete töötlemine 50000 ja enama isiku kohta. Täpsemalt Andmekaitse Inspektsiooni selgitus: https://www.aki.ee/uudised/mojuhinnang-riskide-kaardistamine-ja-hindamine

Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas (lk 23) räägitakse isaduse tuvastamisest, kuid Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) andmetel on oluliselt rohkem hakatud küsima ka emaduse

tuvastamise võimalusi. Seega oleks õigem rääkida põlvnemisest, mis on laiem mõiste. Samuti on

märgitud (lk 23), et tasuline DNA-ekspertiis maksab 70 eurot. Palume seda selgitust täpsustada,

et hind on 70 eurot ühe analüüsitud isiku kohta. Lisaks palume seletuskirjas täpsemalt kirjeldada,

kuidas sellise DNA-ekspertiisi tellimine praktikas välja nägema hakkab. Kas isikud lähevad ise

EKEI-sse ja tellivad ekspertiisi nagu tavalise tasulise ekspertiisi korral, EKEI sõlmib nendega

lepingu ja väljastab neile eksperdiarvamuse, mille isik esitab seejärel PPA-le? Või tellib ekspertiisi

PPA ning EKEI saadab vastuse ja õiendi tasumiseks PPA-le, kes nõuab ise kulud isikult välja?

4. Eelnõu § 1 punkt 8 näeb haldusorganile ette õiguse isiku kontaktandmeid kasutada talle

menetluse kohta teavituste saatmiseks. Seletuskirjas (lk 24) on selgitatud, et PPA-le antakse selge

õigus töödelda isikuandmeid ka selleks, et saata ITDS-s sätestatud menetluste kohta teavitusi,

näiteks dokumendi väljaandmise menetluse staatuse või kehtivuse lõpptähtaja kohta, kasutades

selleks varasema dokumendi väljaandmise menetluse andmeid. ITDS-s sätestatud menetluste

raames võib isikut teavitada menetluse asjaoludest haldusmenetluse seaduse § 25 lõike 1 alusel.

Juhul, kui eesmärgiks on isikute täiendav teavitamine, peab sellise õiguse kehtestamine olema

põhjalikult kaalutud ja vajalik. Leiame, et eelnõus ei ole sellist vajadust veenvalt põhjendatud.

Juhul, kui isikute täiendav teavitamine siiski kehtestada, on see võimalik ainult juhul, kui isik on

andnud varasemas menetluses selleks nõusoleku ning ka siis peab isikule jääma võimalus

nõusolek igal ajal tagasi võtta. Palume eelnõu vastavalt muuta.

5. Eelnõu § 1 punktid 9–12 reguleerivad haldusorgani õigust edastada isikuandmeid

järelevalvemenetluses ning eelnõu § 1 punktid 51 ja 52 RAB-i õigus töödelda e-residendi

andmeid. Muudatusega soovitakse anda PPA-le õigus edastada ja RAB-ile õigus riiklikus

järelevalves töödelda e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid ning e-

residendi digi-ID kasutamise andmeid, et RAB saaks täita rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesandeid. E-residendi

digi-ID kasutamise logiandmetest on RAB-il võimalik kontrollida oma seadusjärgsete ülesannete

täitmisel näiteks seda, kas e-residendi digi-ID-d on kasutatud riskiriigis (seletuskiri lk 10-11).

Eelnõus ja seletuskirjas ei ole eristatud erinevate ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ega

selgitatud, miks näiteks on vajalik isikuandmete kasutamine RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 2

sätestatud strateegilise ananlüüsi tegemiseks.2 Riikliku järelevalve osas on digi-ID kasutamise üle

järelevalve tegemiseks edastatavate andmetena seletuskirjas viidatud digi-ID logiandmetele, et

tuvastada, kas digi-ID-d on kasutatud riskiriigis. Selgusetu on, millisest allikast pärit ja millisel viisil

logiandmeid edastatakse ning millised tagajärjed kaasnevad isikule muuhulgas riskiriigis digi-ID

kasutamisel. Seetõttu ei ole võimalik hinnata andmetöötluse vajalikkust ja eesmärgipärasust.

Palume nii eelnõu kui ka seletuskirja täiendada.

6. Eelnõu § 1 punktiga 14 asendatakse ITDS § 113 lõikes 3 ja § 122 lõikes 2 sõna „vanglatöötaja“

sõnaga „vanglaametnik“. Samuti kasutatakse „vanglaametnik“ ka eelnõu § 1 punktis 17, 18 ja

20. Kuigi seletuskirjas (lk 24) on märgitud, et tegemist on tehnilise muudatusega, toob antud

muudatus kaasa olukorra, kus taotluse saab esitada ja dokumendi väljastada ainult

vanglaametnikule. Vangistusseaduse (VangS) § 111 kohaselt on vanglaametnik vanglas

teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve,

julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine

vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Peamiselt tegelevad

dokumentidega aga välismaalaste koordinaatorid ja sotsiaaltöötajad, kes ei ole vanglaametnikud,

vaid ametnikud, kes vanglas töötavad. Seega on kavandatud muudatus liigselt piirav ega täidaks

eesmärki, mistõttu me seda muudatust esitatud kujul ei toeta. Näiteks välismaalaste seaduses on

sarnasel juhul kasutatud „selleks volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja“.

2 Strateegiline analüüs ei eelda isikustatud andmete kasutamist. The Financial Action Task Force (FATF) metoodika p 29.4 (b): https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf- gafi/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf.coredownload.pdf

7. Eelnõu 1 punkt 17 reguleerib vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotlust.

Seletuskirjas (lk 24) on välja toodud, et dokumendi taotlus on põhjendatud ka kinnipeetava

vanglast vabanemise korral. Kui kinnipeetaval ei ole kehtivat dokumenti, võimaldatakse tal

paremaks taasühiskonnastumiseks taotleda kohustuslikku dokumenti ja toimetatakse see talle

tema vabanemise ajaks kätte. Juhime tähelepanu, et kinnipeetavatel on võimalik taotleda

ennetähtaegset vabastamist ning kohus võib (sh korduvalt) otsustada kinnipeetavat mitte

ennetähtaegselt vabastada. See tähendab, et kuna vangla ei tea, kas ja millisel korral kohus

kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada otsustab, siis tuleb vanglal esitada kinnipeetava

dokumenditaotlus esimese ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus. Seega selleks, et

kinnipeetaval oleks vabanemise hetkeks kindlasti dokument olemas, võidakse seda taotleda ajal,

mil kinnipeetava (ennetähtaegne) vabanemine ei ole veel kindel. Palume seda asjaolu ka

seletuskirjas täpsustada.

8. Eelnõu 1 punktiga 18 nähakse ette vanglas kinni peetava isiku biomeetriliste andmete võtmine.

Juhime tähelepanu, et VangS § 86 lõige 7 nimetab juhud, kui andmeid võtta ei tule. Palume

vähemalt seletuskirjas VangS § 86 lõikes 7 sätestatule viidata.

9. Eelnõu § 1 punkt 33 sätestab e-residendile kohustuse hoida oma kontaktandmeid ajakohasena.

Juhime tähelepanu, et isiku kohustamisel riigile oma andmete andmiseks ja pidevaks

ajakohastamiseks peab olema selge ja põhjendatud avaliku huvi eesmärk. Seletuskirjas (lk 10) on

toodud, et säte on vajalik selleks, et PPA saaks vajadusel saata e-residendile tema dokumendi

kohta teavitusi. Eelduslikult peaks olema isikul endal huvi neid teavitusi saada, mistõttu avaliku

huvi eesmärk teavituste saatmiseks on antud juhul küsitav. Lisaks on olemuselt tegemist

deklaratiivse sättega, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Eeltoodust tulenevalt palume säte

eelnõust välja jätta.

10. Eelnõu § 1 punkt 35, § 2 punkt 3 ning § 9 punktid 5 ja 10 sedastavad andmekogude

andmekoosseisud. Seletuskirja kohaselt on tegemist kehtivates andmekogude põhimäärustes

sätestatud andmekoosseisude toomisega seaduse tasandile. Toetame muudatuse eesmärki, kuid

kuna andmekoosseisud võivad seaduse tasandil olla üldisemad ning neid võib põhimääruses

täpsustada, tuleb seletuskirjas selguse eesmärgil arusaadavalt lahti kirjutada, millised

põhimääruse andmekoosseisus toodud andmed kuuluvad seaduse tasandil reguleeritavatesse

andmekategooriatesse ning juhul, kui andmekoosseise on hetkel kehtivaga võrreldes laiendatud,

tuua see koos põhjendusega seletuskirjas välja. Ühe näitena võimalikust andmekoosseisu

laiendamisest on eelnõu § 9 punktis 10 sätestatud Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu andmekoosseisu punkti 16, mis erineb põhimääruse §-s 8 sätestatust,

mistõttu tekib küsimus ka andmekoosseisu kooskõlast andmekogu pidamise eesmärgiga.

11. Eelnõu § 1 punktides 38 ja 40, § 2 punktides 6 ja 8, § 3 punktis 2, § 4 punktis 2, § 7 punktis

2, § 9 punktides 7 ja 12, § 10 punktis 2 ning rakendusaktide kavandites 1 ja 2 sätestatakse

andmekogu andmete säilitamise tähtajad. Andmete säilitamise tähtaegade kehtestamist ei ole

seletuskirjas ammendavalt põhjendatud. Eriti hoolikalt vajavad kaalumist pikad

säilitustähtajad, nt tähtajatu ja 75 aastat, kuid põhjendada tuleb kõiki kehtestatavaid

tähtaegu. Palume seletuskirja täiendada säilitustähtaegade võrdlusega, kust nähtub

säilitustähtaegade muutmine võrreldes kehtiva regulatsiooniga (näiteks sissesõidukeeldude

riikliku registri põhimääruse § 17 lõike 1 kohaselt säilitatakse alalise sissesõidukeelu andmeid 50

aastat, kuid eelnõu § 9 punktis 7 sätestatakse nendele andmetele alaline säilitusaeg) ja

muudatuse põhjendus.

12. Eelnõu § 1 punkt 41 kohaselt juhul, kui dokument ei vasta nõuetele dokumendi väljaandja tõttu,

antakse dokumendi kasutajale välja sama kehtivusajaga uus dokument ning PPA võib võtta uue

dokumendi väljaandmiseks selle kasutaja biomeetrilised andmed. Juhime tähelepanu, et kuna

biomeetriliste andmete töötlemise puhul on tegemist eriliigiliste andmete töötlusega, siis kehtivad

sellisele andmetöötlusele rangemad nõuded. Vajalik on põhjalikult kaaluda, millistel juhtudel on

vältimatult vajalik isiku biomeetriliste andmete uuesti kogumine. Lubatud juhud tuleb seaduses

täpselt sätestada.

13. Eelnõu § 1 punktiga 43 luuakse võimalus isikusamasuse kontrollimiseks mRiigi kaudu.

Seletuskirjas (lk 21) tuuakse välja, et isikusamasuse kontrollimiseks teeb teenuseosutaja

dokumendi ruutkoodi, triipkoodi või lähiväljaside abil kontrollpäringu X-tee kaudu riiklikkusse

andmekogusse, mis on isikutunnistuse ja passi puhul ITDAK. Kavandatud muudatuse osas jääb

selgusetuks, kas isikul on õigus nõuda, et ta peab saama oma isikusamasust tõendada mRiigi

lahendusega või sõltub see siiski teenuseosutaja soovist ja võimalustest, kuna kontrollpäringu

tegemine eeldab ka tehnilisi vahendeid. Palume seletuskirjas selgitada, sh mõju vaatest, kuidas

täpsemalt rakendamine mõeldud on.

14. Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse politsei ja piirivalve seadust (PPVS) §-ga 192, millega

võimaldatakse piirikontrolli andmekogus biomeetriliste andmete töötlemine andmekogu ABIS

kaudu. Seletuskirja (lk 32–33) kohaselt on tegemist täiendava võimalusega lisaks piirikontrolli

andmekogule ja Schengeni infosüsteemile. Lisaks selgitatakse seletuskirjas, et võrdlust ABISega

kasutatakse vaid piiratud juhtudel. Juhul, kui on vaja kehtestada täiendav võimalus andmete

töötlemiseks, tuleb täpselt sätestada õiguslik alus ja eesmärk, millistel juhtudel on lisaks juba

kasutatavatele andmekogudele lubatud biomeetriliste andmete töötlemine andmekogu ABIS

kaudu.

III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta

15. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisad: 1. Eelnõu märkused. 2. Seletuskirja märkused Iivika Sale 51964114 Iivika.Sale@just.ee Anu Suviste Mariko Jõeorg-Jurtšenko Keili Kondike-Neiland Markko Künnapu Joel Kook

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus	23.01.2024	61	8-2/831	Sissetulev kiri	jm	Siseministeerium

Vastus

Failid

Digiallkirjad

Seosed