Dokumendiregister | Lääne Ringkonnaprokuratuur |
Viit | LÄRP-15/24/1117 |
Registreeritud | 19.09.2024 |
Sünkroonitud | 20.09.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | LÄRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | LÄRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | LÄRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Marelle Ulla (Lääne Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 18.09.2024, Haapsalu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marelle Ulla
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24257050128
Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXXd kahtlustatakse KarS § 121 lg 2
p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 2024.aastal
ajavahemikul 01.04.2024 kuni 16.07.2024, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas
Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX XXX XXX lõi rihmaga oma alaealist last, 7-aastast XXX,
ühel korral vastu tagumikku, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu XXX füüsilist valu.
Peale selle kahtlustatakse XXX KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt
kehalise väärkohtlemise toimepanemises lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem
toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, 2024.aastal ajavahemikul 01.04.2024 kuni
16.07.2024, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas Lääne maakonnas Haapsalu
linnas XXX XXX XXX lõi mobiiltelefoni laadijaga oma alaealist last, 7-aastast XXX, ühel korral
vastu tagumikku, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu XXX füüsilist valu.
Peale selle kahtlustatakse XXX KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt
kehalise väärkohtlemise toimepanemises lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem
toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, 2024.aastal ajavahemikul 01.04.2024 kuni
16.07.2024, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas Lääne maakonnas Haapsalu
linnas XXX XXX XXX rebis juustest oma alaealist last, 7-aastast XXX, põhjustades oma tahtliku
tegevusega kannatanu XXX füüsilist valu.
Peale selle kahtlustatakse XXX KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt
kehalise väärkohtlemise toimepanemises lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem
toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, 2024.aastal ajavahemikul 01.04.2024 kuni
16.07.2024 täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas Lääne maakonnas Haapsalu
linnas XXX XXX XXX lõi oma alaealist last, 7-aastast XXX ühel korral käega vastu tagumikku,
põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu XXX füüsilist valu.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese
on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse
tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur
kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Viidatud paragrahvi lõike
7 järgi, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata
prokuratuur.
Prokurör, vaadanud läbi kriminaaltoimiku materjalid, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,
isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et käesoleval juhul
esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks järgmistel
motiividel.
Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse
aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo
toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja
arusaamisvõimet ning seaduseandja sätestatud karistusraame. Kahtlustatav XXX on 41-aastane
varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel
käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole isiku suhtes varem kriminaalmenetlust
lõpetatud KrMS § 202 alusel. XXX on kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud kahetsust ning
tunnistanud, et on olnud keeruline aasta, kuid see ei ole õigustus lapse löömiseks. Siiski nendib, et nii
tema kui ka laps vajaksid teraapiat. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka, et vägivalla episoodid on
igal juhul olnud ühekordsed ning vägivalla kasutamine ei ole kannatanule tekitanud tervisekahjustusi,
vaid valuaistingut. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille
eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära.
Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on
koosseisu täitmise korral õigushüve rikkumine ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on
rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud laiaulatuslikud karistusraamid
antud süüteol, annab see signaali, et vägivalla kuriteod võivad olla oma olemuselt ja intensiivsuselt
väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks teoreetiliselt välistatud, et kõne alla võiks tulla ka
rahalise karistuse kohaldamine, mis on leebeim sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud süüteo
eest oleks karistusena vajalik kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel
kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga mis õigustaks tema
suhtes kohtulikku karistamist.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt kas avalikust menetlushuvist
või eripreventiivsest vajadustest. Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid
kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui
kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema
poolt uute süütegude toimepanemise. Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo
iseloomust, sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Avalik menetlushuvi on
üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või
samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja
lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on
olemas näiteks sellistel juhtumitel, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab
avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või
kuriteo tõttu puuduvad kannatanul peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Eelloetletud põhjustel avalik menetlushuvi käesoleva kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub, kuid
kriminaalasjas esineb avalik menetlushuvi seetõttu, et XXX etteheidetavate kuritegude puhul on
tegemist korduva lähisuhtevägivallaga ning menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas
üldpreventiivsete kaalutlustega. Siiski esinevad prokuröri hinnangul käesoleval juhul erandlikud
asjaolud, mille puhul võib järeldada, et avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära
langenud ja seda alljärgnevatel põhjendustel.
Kriminaalasjas on tuvastatud, et kahtlustatav XXX on toime pannud neli vägivallaga episoodi oma
alaealise tütre suhtes. Võttes arvesse senist karistuspraktikat ning riigi signaali, et korduv
lähisuhtevägivald – esiti alaealiste suhtes toimepandud vägivallaaktid – ei ole mitte mingil viisil
taunitav ning selline süütegu vääriks kahtlemata kohtulikku karistamist. Siiski ei saa prokuröri
hinnangul mööda vaadata tagajärjest, mille võiks kaasa tuua kriminaalrepressioon. Kahtlustatava
XXX näol on tegemist üksikvanemaga, kellel puudub tugivõrgustik. Samuti nähtub pere
iseloomustusest, et isikul on teatav alkoholiprobleem. Alaealise kannatanu isa elab küll perest eemal
Pärnus, kuid osaleb lapse elus intensiivselt, suheldes lapsega nii telefoni teel kui ka kontaktselt, võttes
last võimalusel enda juurde. Kahtlustatav XXX on teatanud, et ta on nüüdseks leidnud omale töökoha,
ta teeb koostööd lastekaitsespetsialistiga ning on valmis osalema nõustamisel, mis aitaks tal oma
emotsioonidega toime tulla, et sarnased vägivallaintsidendid tulevikus ei korduks. Käesolevaks ajaks
on ta leidnud psühhiaatrilist abi ja osaleb igakuiselt Läänemaa Haigla kliinilise psühholoogi teraapias.
Kohtulik karistamine tooks kaasa pere heaolu vähendamise, kuivõrd sellega kaasneks
märkimisväärne finantskohustus (sundraha, kaitsjatasu) ning võimalik karistus piirduks rahalise või
tingimisi karistusega. Eelnev aga ei ole abistav meede ega aita kaasa lapse heaolu tagamisele. XXX
on vaja määrata kohustused, mis aitaksid nii teda kui ka alaealist kannatanut. Seetõttu on prokuröri
arvates kriminaalmenetluse lõpetamine ühes kohustuste määramisega vajalik ja eesmärgipärane ning
kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole ilmselgelt mõõdukas. Eelnevat seisukohta toetab ka
kohaliku omavalituse lastekaitsespetsialist. Prokuröri hinnangul, lähtudes kuriteo asjaoludest ning
vajadusest tagada lapse heaolu, tuleb kahtlustatav XXX panna kohustusteks jätkata psühholoogilist
nõustamist kliinilise psühholoogi XXX juures ja osaleda enesehoolegrupi nõustamisel, mis on
suunatud just erivajadustega laste vanematele. Kahtlustatav XXX on avaldanud valmisolekut
määratud kohustuste täitmiseks.
Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et XXXle etteheidetavate süütegude
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele
suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Ka on
KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutatavad ka ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Prokurör, hinnanud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid
ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist, on seisukohal, et KarS § 56 lg 1
sätestatud eesmärke on võimalik saavutada ka kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste
määramisega.
Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX
suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24257050128 menetlus XXX suhtes seoses avaliku menetlushuvi
puudumisega.
2. Määratud kohustuse liik: XXX on kohustatud:
2.1 jätkama psühholoogilist nõustamist kliinilise psühholoogi XXX juures;
2.2 osalema enesehoolegrupi nõustamisel, mis on mõeldud erivajadustega laste vanematele
(selleks võtta ühendust lastekaitse spetsialisti XXX);
2.3 hoiduma igasugusest füüsilisest vägivallast kannatanu XXX suhtes.
Kohustuste täitmise lõpptähtaeg on 18.03.2025. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle
pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat alaealise kannatanu
ülekuulamise salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.
6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: kogutud andmed ei kuulu kustutamisele.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale, alaealise kannatanu seaduslikule esindajale ja Haapsalu Linnavalitsuse
lastekaitse spetsialistile XXX .
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Marelle Ulla
abiprokurör
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:
……………………………………………………………… (XXX allkiri ja kuupäev)