| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 12.2-1/24/193-4 |
| Registreeritud | 19.09.2024 |
| Sünkroonitud | 20.09.2024 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 12.2 Vee terviseohutuse valdkonna järelevalveobjekti toimik |
| Sari | 12.2-1 Järelevalve joogivee üle |
| Toimik | 23/736 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Sistem OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Sistem OÜ |
| Vastutaja | Iris Lints (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: Iris Lints
Sent: Thu, 19 Sep 2024 10:49:28 +0000
To: '[email protected]' <[email protected]>
Subject: Teavitus SUUN24 tulemusest
Tere!
Edastame legionellaproovi tulemuse (manuses).
Teavitasime, teid 12.03.2024 kirjaga 12.2-1/24/193-1 läbi viidavast sihtuuringust „Legionella bakterite esinemine kinnistute veevärkides“.
Terviseamet (edaspidi amet) võttis 09.09.2024 Sistem OÜle kuuluva Hotell Metsis (Kuperjanovi 63, Valga linn) hotelli numbritoa 305 duširuumi dušisegistist joogivee kontrollproovi, mida analüüsiti ameti Rahvatervise Labori nakkushaiguste laboris Legionella spp bakterite sisaldusele.
Labori analüüsiprotokolli NH2024/V150243M kohaselt leiti numbritoa 305 duširuumi dušisegistist tulevast veest 1500 PMÜ/1000 ml Legionella pneumophila.
Palume viia läbi veesüsteemi puhastus, sh vahetada dušiotsikud, tõsta sooja vee temperatuuri üle 60 °C ning voolutada veesüsteem kuuma veega läbi, lisaks teostada termiline dekontaminatsioon („termiline šokk”) vähemalt 5 minutit temperatuuril 71-77 °C.
Pärast toimingute teostamist tuleb teha korduvad kontrolluuringud.
Edaspidi soovitame hoida külma vee temperatuuri alla 20 °C ja sooja vee temperatuuri 55-60 °C tasemel ning vältida vee seiskumist torustikes.
Saadan Teile Legionella bakteri kohta informatsiooni ja 15 punktilise riskiohjekava (manuses). Samuti lisan juurde lingi https://www.terviseamet.ee/et/uudised/legionella-bakter-tekitab-kusimusi-kas-spaade-ja-spordiklubide-kulastamine-ikka-ohutu.
Palume ametit teavitada rakendatud meetmetest.
Lugupidamisega
Iris Lints
inspektor (keskkonnatervis)
Lõuna regionaalosakond
+372 5851 7553
Terviseamet +372 794 3500 [email protected] Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn |
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.
© Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Stockholm, 2016
ECDC TERVISETEAVE
Vastustuse välistamine: selle teabelehe eesmärk on pakkuda üldteavet. Teie riigis kehtivate konkreetsete juhiste või õigusaktide suhtes palume võtta ühendust vastutavate asutustega.
Mis on legionelloos? Taust Igal aastal teatatakse ligikaudu 1000 reisija legionelloosi haigestumisest*. Legionelloosi haigestumise riski turismimajutusettevõtetes on aga võimalik vähendada. See teabeleht sisaldab teavet turismimajutusettevõtete (nt hotellide, korterite ja kämpingute) omanikele ja juhtidele.
Mis on legionelloos? Legionelloos on kopsupõletiku (kopsunakkuse) raske vorm ja seda tekitab Legionella pneumophila bakter. Ligikaudu 5–10% patsientidest sureb haiguse tagajärjel. Siiski mitte kõik, kes Legionella bakteriga kokku puutuvad, ei haigestu. Haigestumise risk on suurem mõnda haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist, kuid haruldasematel juhtudel võib sümptomite tekkimiseni kuluda kuni kolm nädalat.
Haigus algab tavaliselt palaviku, külmavärinate, peavalu ja lihasevaluga. Sellele järgnevad kuiv köha ja hingamisraskused, mis võivad areneda raskeks kopsupõletikuks. Ligikaudu kolmandikul patsientidest võib tekkida kõhulahtisus või oksendamine ja ligikaudu pooltel patsientidest võib esineda meeltesegadust või deliiriumi. Enamik patsiente tuleb hospitaliseerida ja neid tuleb ravida asjakohaste antibiootikumidega. Diagnoosimiseks kasutatakse spetsiaalseid laborianalüüse. Haigus diagnoositakse sageli alles reisija koju jõudmise järel.
Legionelloosi haigestumine Legionelloosi haigestutakse Legionella bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade (aerosooli) sissehingamisel. Need bakterid elavad vees ja paljunevad soodsates tingimustes, näiteks seisvas vees tehislikes veesüsteemides temperatuuril 20–50 °C. Legionella bakterit sisaldav aerosool võib levida näiteks kraanivee või duši, mullivannis veepinnale kerkivate mullide või kliimaseadmete kaudu.
* Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Legionelloos Euroopas, 2014. Stockholm: ECDC, 2016. Kättesaadav aadressil http://ecdc.europa.eu/en/publications/Publications/legionnares-disease-europe-2014.pdf.
Legionelloosi teave turismimajutusettevõtete juhtidele
ECDC TERVISETEAVE Legionelloosi teave turismimajutusettevõtete juhtidele
2
Kas majutusettevõte on nakkuse allikas? Kui legionelloosi haigestunud isik teatab, et ööbis konkreetses majutusettevõttes, ei pruugi see tähendada, et patsient sai nakkuse seal. Ta võis nakatuda paljudes eri kohtades. Kui aga eelkõige lühikese aja jooksul tuleb sama majutusettevõtte kohta kaks või enam haigestumise teadet, on tõenäolisem, et majutusettevõte on nakkuse allikas. Sellisel juhul on vaja majutusettevõtet kiiresti kontrollida.
Turismimajutusettevõtte juhina peaksite olema legionelloosi riskist teadlik ja võtma meetmeid, et riski võimalikult palju vähendada.
Turismimajutusettevõtete riskivaldkonnad Nakkuse oht on kõikjal, kus tekivad veepiisad (aerosoolid). Mõned näited:
• Dušid ja kraanid • Mullivannid • Jahutustornid ja kliimaseadmetena kasutatavad aurustuskondensaatorid • Dekoratiivsed purskkaevud, eriti siseruumides • Niisutussüsteemiga toiduvitriinid ja muud seadmed, mis põhjustavad vee kondenseerumist • Aiavoolikutega kastmissüsteemid
Legionella bakteri kasvukohad • Vesi, mille temperatuur on 20–50 °C • Kuuma- ja külmaveemahutid • Torud, kus veevool on väike või puudub (sh vabades tubades) • Torude ja mahutite sisepindade sete (biokile) või mustusekiht • Kummist ja looduslikust kiust seibid ja tihendid • Boilerid ja kuumaveemahutid • Torude, duššide ja kraanide katlakivi- ja roostekiht.
Need tingimused soodustavad Legionella bakteri kasvu ning suurendavad külastajate ja töötajate nakkusohtu.
Legionelloosi seire Legionelloosi seirega tegeleb legionelloosi Euroopa seirevõrgustik. Võrgustikku koordineerib Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Võrgustikku kuuluvad ELi liikmesriikide ja paljude teiste maailma riikide terviseasutuste määratud epidemioloogid ja mikrobioloogid. Võrgustik jagab nende riikide teavet, kus inimesed on haigestunud, riikidega, kus nad võisid nakatuda. Võrgustikul on kehtestatud ka reisikorraldajatele arvukatest juhtumitest teavitamise kord. Riske saab vähendada Legionella riskiohjekava abil.
Kuidas saab turismimajutusettevõtte juht vältida külastajate nakatumist legionelloosi? Legionella bakteri riski vähendamise 15punktiline riskiohjekava Legionelloosi riski saab vähendada.
Hotelli- ja teiste majutusettevõtete omanikel soovitatakse Legionella bakteri riski vähendamiseks järgida 15punktilist kava.
1. Määrake Legionella bakteri kontrollimise eest vastutav isik.
2. Veenduge, et määratud isikul on piisav väljaõpe ja kogemused ülesande asjatundlikuks täitmiseks ja et teisi töötajaid koolitatakse, et nad teadvustaksid oma rolli tähtsust Legionella kontrollimisel.
3. Tagage kuuma vee pidev ringlus ja jälgige, et kogu kuumaveesüsteemis oleks temperatuur kogu aeg 50–60 °C (sedavõrd kuum vesi, milles saab käsi hoida vaid mõne sekundi).
4. Veenduge, et külm vesi oleks kogu aeg külm. Külm vesi peaks olema kogu süsteemis ja kõigis väljalaskeosades alla 20 °C (see võib olla võimatu, kui ümbritsev temperatuur on kõrge, kuid siiski oleks vaja teha kõik selleks, et hoonesse sisenev ja seal olev vesi oleks võimalikult külm).
ECDC TERVISETEAVE Legionelloosi teave turismimajutusettevõtete juhtidele
3
5. Laske tubades ja muudes ruumides kraanist ja dušist vett joosta mitu minutit (kuni see saavutab punktides 3 ja 4 märgitud temperatuuri) vähemalt kord nädalas, kui toas ei ööbita, ja ka alati enne külastajate saabumist.
6. Hoidke dušiotsakud ja kraanid puhtana ja katlakivita.
7. Puhastage ja desinfitseerige kliimasüsteemide jahutustorne ja nendega seotud torusid korrapäraselt, vähemalt kaks korda aastas.
8. Tühjendage, puhastage ja desinfitseerige boilereid kord aastas.
9. Desinfitseerige kuumaveesüsteeme suure kontsentratsiooniga kloorilahusega (50 mg/l) 2–4 tundi pärast süsteemi ja boilerite hooldustöid ning enne iga hooaja algust.
10. Puhastage ja desinfitseerige kõiki veefiltreid korrapäraselt tootja juhiste kohaselt vähemalt ühe kuni kolme kuu järel.
11. Kontrollige veemahuteid, jahutustorne ja nähtavaid torusid iga kuu. Veenduge, et kõik katted on terved ja kindlalt paigas.
12. Kontrollige külmaveemahuteid vähemalt kord aastas seestpoolt, desinfitseerige kloorilahusega (50 mg/l) ja puhastage, kui neis on setteid või muud mustust.
13. Veenduge, et süsteemi muutmisel või uute seadmete paigaldamisel ei teki veetakistusi, ja desinfitseerige süsteem pärast iga tööd.
14. Mullivanni korral veenduge, et
− seda töödeldakse pidevalt klooriga (2–3 mg/l) või broomiga ning et pH-näitajat ja sisaldust kontrollitakse vähemalt kolm korda päevas;
− vähemalt pool veest vahetatakse iga päev; − liivafiltreid loputatakse iga päev; − kogu süsteemi puhastatakse ja desinfitseeritakse kord nädalas.
15. Registreerige iga päev veetöötlusnäitajad, nagu temperatuur, pH ja kloori sisaldus, ning veenduge, et majutusettevõtte juht kontrollib neid korrapäraselt.
Nõuandeid lisameetmete kohta tuleks küsida valdkonna ekspertidelt. Nad võivad teha majutusettevõtte põhjaliku riskihindamise. Kohalik terviseasutus annab täpsemat nõu.
Keskkonnaalased Legionella bakteri proovid Legionella bakteri proovide võtmine on kasulik, kuid vaid siis, kui seda teevad koolitatud töötajad, kes analüüsivad samal ajal ka veesüsteemi. Veeproove peaksid uurima laboratooriumid, mis on akrediteeritud Legionella bakteri proovide analüüsimiseks (nt UKAS, ISSO, ACCREDIA või samaväärne riiklik asutus). Kui proovi tulemus on negatiivne, ei tähenda see tingimata, et majutusettevõttes ei ole Legionella bakterit või selle ohtu.
Lisateave Lisateavet leiate ELDSNet veebisaidilt* koos linkiga "Legionella liikide ennetamise, kontrolli ja uurimise Euroopa tehnilised suunised, juuni 2017".
* https://ecdc.europa.eu/en/about-us/partnerships-and-networks/disease-and-laboratory-networks/eldsnet
Proov võetud: 09.09.2024 Analüüs alustatud: 09.09.2024
Analüüs lõpetatud: 18.09.2024
Proovivõtuprotokoll nr: EEVVA2024ILIN0073 Protokoll vormistatud: 19.09.2024
Proov toodud laborisse: 09.09.2024
Näitaja Ühik Tulemus Meetod
kell: 14:51
kell: 16:03kell: 9:03
Joogivee mikrobioloogiline analüüs
Proovivõtu koht:
Veeallika valdaja:
Tellija: TA Lõuna regionaalosakond Põllu 1a, 50303 Tartu
Proovivõtja: spetsialist Iris Lints
Piirnorm
Markeering:Veeallika liik: veevärgivesi
Katseprotokoll NH2024/V150243M
Rahvatervise labor
Proovi seisund laborisse saabumisel: Ilma iseärasusteta proov
1500 ISO 11731PMÜ/ 1000 ml 1000Legionella pneumophila
Seletus: PMÜ- pesa moodustav ühik.
Märkus: leitud Legionella pneumophila (sh serogrupp 2-14).
Märkus: ISO 11731 - kasutatud meetod: membraanfiltratsiooni meetod koos pesemise protseduuriga
Piirnormide alus: Sotsiaalministri määrus nr. 61, 18.03.2023 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“.
vee temperatuur 49,2 °CProovivõtja poolt määratud parameeter:
bioanalüütik S.Rudõka
tel: 7 943 600
10131811Aadress: Paldiski mnt. 81, Tallinn, 10614
Terviseamet
Reg. nr.: 70008799 www.terviseamet.ee
Katsetulemused kehtivad uuritud proovide kohta. Protokolli tohib paljundada ainult tervikuna Lk. nr.1(1)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|