Teenistuse korraldamine

1

EELNÕU

05.08.2024

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete

seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise

seadus (tööstusjulgeolek)

§ 1. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses asendatakse sõna „töötlemisluba” sõnadega

„tööstusjulgeoleku sertifikaat” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) administratiivala – piiratud taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava

salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala;“;

3) paragrahvi 3 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„15) töötlev üksus – salastatud teavet töötlev asutus, põhiseaduslik institutsioon, Kaitseliit või

A- kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaati omav juriidiline või füüsiline isik.“;

4) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Riigisaladusele juurdepääsu õigust omava ja omanud füüsilise isiku kohustused“;

5) paragrahvi 19 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigisaladusele juurdepääsu õigust omav füüsiline isik on kohustatud:“;

6) paragrahvi 19 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või töötlemisluba“;

7) paragrahvi 19 lõike l punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) teatama töötlevale üksusele, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on

isikul juurdepääsuõigus, ja Kaitsepolitseiametile kohe igast temale teatavaks saanud käesoleva

seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest;“;

8) paragrahvi 19 lõike 2 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juurdepääsuõigust omav füüsiline isik on kohustatud teatama selle töötleva üksuse, kellega

teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse

kaitset korraldavale isikule töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest

välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, hiljemalt viis tööpäeva enne kavandatava

2

välisreisi algust. Ettenägematust viibimisest välisriigis teatab isik riigisaladuse kaitset

korraldavale isikule põhjendamatu viivituseta. Teates märgitakse isiku nimi, sidevahendite

andmed, välisriik ning selles viibimise aeg ja põhjus.“;

9) paragrahvi 19 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 19 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 4“ tekstiosaga „lõikes 2“;

11) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Hiljemalt juurdepääsuõiguse lõppemise ajaks tagastab isik kõik tema valduses olevad

salastatud teabekandjad töötlevale üksusele, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest

tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus. Kui see ei ole võimalik, annab isik salastatud

teabekandjad üle Kaitsepolitseiametile.

(9) Riigisaladusele juurdepääsu õigust omanud isik on kohustatud pärast juurdepääsuõiguse

lõppemist hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust.“;

12) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldav isik selgitab viivitamata endaga teenistus-

või muus lepingulises suhtes olevale juurdepääsuõigust omavale füüsilisele isikule välisriiki

reisimisega seotud ohtu tema turvalisusele või riigi julgeolekule ning annab soovitusi seoses

välisriiki reisimisega. Vajaduse korral selgitab ohte ja annab soovitusi julgeolekuasutuse

ametnik.

(10) A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivuse lõppemise või tühisuse tuvastamise

korral tagastab töötlev üksus talle riigisaladust edastanud töötlevale üksusele kõik tema

valduses olevad salastatud teabekandjad. Teabekandjad, mis sisaldavad tööstusjulgeoleku

sertifikaati omanud töötleva üksuse loodud riigisaladust või salastatud välisteavet, antakse üle

sellele töötlevale üksusele, kelle jaoks teavet loodi, muul juhul Kaitsepolitseiametile. Salastatud

välisteabe annab Kaitsepolitseiamet üle riigi julgeoleku volitatud esindajale.“;

13) paragrahvi 26 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööstusjulgeoleku sertifikaat ei anna seda omava töötleva üksusega lepingulises või

teenistussuhtes olevale füüsilisele isikule õigust juurdepääsuks riigisaladusele.“;

14) paragrahvi 26 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

„(1) Juurdepääsuloa saamiseks või kehtivuse pikendamiseks esitab füüsiline isik tema suhtes

julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele juurdepääsuloa saamist või pikendamist

toetava töötleva üksuse kaudu või vastavas elektroonilises keskkonnas taotluse, millele

lisatakse järgmised dokumendid:

3

1) juurdepääsuloa toetaja kiri (välja arvatud juhul, kui juurdepääsuloa toetaja ja

julgeolekukontrolli teostaja on sama asutus), milles põhjendatakse teenistus- või lepingulises

suhtes oleva või seda suhet luua sooviva isiku juurdepääsuvajadust ning kõrgeimat riigisaladuse

taset, millele juurdepääsuõigust taotletakse;“;

16) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „tühistatud“ sõnadega „kehtetuks

tunnistatud“;

17) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) kes tarvitab narkootilisi aineid või kellel on või on olnud diagnoositud narkootilise või

psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või hasartmängusõltuvus;“;

18) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 18 asendatakse lauseosa „§ 19 lõike 5“ sõnadega „§ 20 lõike

9“;

19) seaduse 2. peatüki 3. jao 3. jaotise 1. alljaotist täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises

sõnastuses:

„§ 341. Riigisaladuse töötlemise lubatavus

(1) Riigisaladust ja seda sisaldavaid salastatud teabekandjaid võib töödelda riigiasutuse,

Kaitseliidu, Eesti Panga, välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või

rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni valduses oleval kinnis- või vallasasjal, kui

käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(2) Riigisaladust tuleb töödelda turvaalal või administratiivalal, kui käesolevas seaduses või

selle alusel antud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

§ 342. Riigisaladuse elektroonilise töötlemise lubatavus

(1) Riigisaladust võib elektrooniliselt töödelda töötlussüsteemis, millele on Välisluureamet

andnud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa.

(2) Välisluureamet annab töötlussüsteemile akrediteerimise tulemusena vastavussertifikaadi,

kui töötlussüsteem vastab elektroonilise teabeturbe nõuetele. Vastavussertifikaadis määratakse

kindlaks töötlussüsteemis töödelda lubatud riigisaladuse tase ning vastavussertifikaadi

kehtivuse tähtaeg.

(3) Välisluureamet annab töötlussüsteemile akrediteerimise tulemusena ajutise kasutusloa, kui

töötlussüsteem ei vasta kõigile elektroonilise teabeturbe nõuetele, kuid sellest tingitud

turvariskid on ajutiselt vastuvõetavad. Ajutises kasutusloas määratakse kindlaks

töötlussüsteemis töödelda lubatud riigisaladuse tase, ajutise kasutusloa kehtivuse tähtaeg ning

töötlussüsteemi uuesti akrediteerimise kohustus, tingimused ja tähtaeg.

(4) Kui riigisaladust töödeldakse elektrooniliselt väljaspool riigiasutuse, Kaitseliidu, Eesti

Panga, välisriigi riigiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega

4

loodud institutsiooni valduses olevat kinnis- või vallasasja, on vastavussertifikaadi või ajutise

kasutusloa andmise eelduseks lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste

täitmisele ka kehtiv tööstusjulgeoleku A-kategooria sertifikaat.

(5) Töötlussüsteemi vastavussertifikaadi ja ajutise kasutusloa taotlemise, andmise ning nende

kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.“;

20) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigisiseselt võib töötlev üksus talle edastatud riigisaladust edastada üksnes kirjaliku

nõusoleku alusel. Nõusoleku riigisaladuse edastamiseks annab:

1) teabe loonud asutuse, põhiseadusliku institutsiooni või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht

või juhtorgan või juhi või juhtorgani volitatud isik;

2) kriminaalmenetlusega seotud riigisaladuse puhul menetlust juhtiv prokurör või

kõrgemalseisev prokurör;

3) teabe loonud A- kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaati omava töötleva üksuse puhul

põhiseadusliku institutsiooni, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kellega

sõlmitud lepingu täitmiseks on teave loodud, juht või juhi volitatud isik.“;

21) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või juurdepääsu- või töötlemisloa toetajat“;

22) paragrahvi 35 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „välisriigile“ sõnadega

„välisriigi töötlevale üksusele“;

23) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud

institutsioonile võib riigisaladust edastada julgeolekuasutus, kui see on vajalik

julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks ja teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe

avalikuks tuleku eest.“;

24) paragrahvi 35 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

25) seaduse 2. peatüki 3. jao 3. jaotise 2. alljaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„2. alljaotis

Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemine ja andmine, selle kehtivuse pikendamine ja

lõppemine“;

26) paragrahvid 40–45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 40. Tööstusjulgeoleku sertifikaat

(1) Tööstusjulgeoleku sertifikaat kinnitab töötleva üksuse usaldusväärsust ning sobivust temaga

salastatud teabe töötlemiseks lepingulise suhte loomiseks. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi võib

anda:

5

1) füüsilisele isikule;

2) Eesti avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;

3) Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule.

(2) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi kategooria väljendab ulatust, millisel määral ja millistel

tingimustel on isikul lubatud riigisaladust töödelda:

1) A-kategooria – isik võib töödelda riigisaladust enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal;

2) B-kategooria – juriidilise isikuga lepingulises või teenistussuhtes olevad riigisaladusele

juurdepääsuõigust omavad füüsilised isikud võivad töödelda riigisaladust lepingupartneri

valduses oleval kinnis- või vallasasjal.

(3) A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat antakse kuni viieks aastaks ja B-kategooria

tööstusjulgeoleku sertifikaat kuni seitsmeks aastaks.

(4) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemiseks peab juriidiline isik olema:

1) loodud vähemalt kaks aastat tagasi, välja arvatud juhul, kui töödeldakse üksnes piiratud

taseme riigisaladust;

2) majanduslikult aktiivne, välja arvatud juhul, kui töödeldakse üksnes piiratud taseme

riigisaladust.

(5) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemise tasu määrad kehtestatakse riigilõivuseaduses.

§ 41. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi ja selle kehtivuse pikendamise taotlemine

(1) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi saamiseks või kehtivuse pikendamiseks esitab taotleja

Kaitsepolitseiametile taotluse, millele lisab järgmised dokumendid:

1) taotleja kaaskiri, milles selgitatakse tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemise vajadust ja

eesmärki, taotletavat kategooriat, taotleja tegevusvaldkonda ning millise taseme riigisaladust

soovitakse töödelda;

2) füüsilisest isikust taotleja puhul isiku riigisaladusele juurdepääsu õigust tõendav dokument

või selle ärakiri, välja arvatud juhul, kui juurdepääsuõiguse on andnud Kaitsepolitseiamet;

3) tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotleja või sertifikaadi pikenduse taotleja ankeet;

4) juriidilisest isikust taotleja puhul käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud

dokumendid.

(2) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivuse pikendamiseks esitab taotleja

Kaitsepolitseiametile taotluse koos sellele lisatud dokumentidega hiljemalt kuus kuud enne

sertifikaadi kehtivusaja lõppemist.

(3) Kui tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivuse pikendamiseks nõutavad dokumendid on

esitatud tähtaegselt, pikeneb kehtivus kuni pikendamise või taotluse läbi vaatamata jätmise

otsuse tegemiseni.

(4) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi ja selle kehtivuse pikendamise taotluse, tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotleja ankeedi ja pikendaja ankeedi vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras.

6

§ 42. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest

keeldumise alused

(1) Tööstusjulgeoleku sertifikaati andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse füüsilise

isiku puhul:

1) kellel puudub juurdepääsuõigus;

2) kellel puudub põhjendatud vajadus töödelda riigisaladust või seda sisaldavaid salastatud

teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal;

3) kelle juurdepääsuõigus või varasem tööstusjulgeoleku sertifikaat on kehtetuks tunnistatud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete rikkumise tõttu.

(2) Tööstusjulgeoleku sertifikaati andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse

juriidilise isiku puhul:

1) kellel puudub riigisaladuse kaitset korraldav isik või kelle riigisaladuse kaitset korraldaval

isikul puudub töötlevas üksuses töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav

juurdepääsuõigus;

2) kes ei vasta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

3) kelle tegevus on suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu;

4) keda on karistatud selle eest, et ta on tahtlikult toime pannud riigivastase kuriteo või kuriteo

inimsuse vastu, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

5) kellele varem antud tööstusjulgeoleku sertifikaat on kehtetuks tunnistatud riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise tõttu viie aasta

jooksul tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest arvates;

6) kelle puhul esinevad pankrotimenetluse algatamise eelduseks olevad tingimused või kelle

suhtes on algatatud likvideerimismenetlus;

7) kelle puhul tegelikud kasusaajad ei ole tuvastatavad või kes on tegelike kasusaajate kohta

esitanud valeandmeid;

8) kelle ühelgi juhtorgani liikmel ei ole töötleva üksuse töödeldava salastatud teabe kõrgeimale

salastatuse tasemele vastavat juurdepääsuõigust;

9) kelle juhi või juhtorgani liikme puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 4–8

nimetatud asjaolu.

(3) Tööstusjulgeoleku sertifikaati andmast või selle kehtivust pikendamast võib keelduda

juriidilise isiku puhul:

1) kellel puudub juurdepääsuvajadus;

2) kelle tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu või kes oma

tegevusega võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekuhuve;

3) kes on seotud isiku või ühendusega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille

tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele,

territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

4) kes on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatava või süüdistatavana;

5) kellel on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

6) kelle suhtes viiakse läbi väärteomenetlust korruptiivse teo tunnustel või käesoleva seaduse

või selle alusel antud õigusakti rikkumise tunnustel;

7

7) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud;

8) keda on karistatud ettevaatamatusest toimepandud riigivastase kuriteo eest, sõltumata sellest,

kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

9) kelle seaduslik esindaja on julgeolekukontrolli teostavale asutusele tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis või vestlusel tahtlikult varjanud andmeid,

esitanud valeteavet või võltsitud andmeid, mis on olulised juurdepääsuloa andmise

otsustamisel;

10) kes ei ole täitnud oma kohustusi riiklike ja kohalike maksude tasumisel;

11) kelle äri- ja kaubandustegevus ei ole vastavuses heade tavade ja kommetega;

12) kes on viimase kolme aasta jooksul rikkunud riigihangete teostamiseks sõlmitud

hankelepinguid;

13) kelle osade või aktsiate omajatest vähemalt üks neljandik ei ole tuvastatavad;

14) kelles otsene või kaudne oluline osalus või valitsev mõju väärtpaberituru seaduse

tähenduses on isikul, äriühingul või riigil, kes võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut;

15) kelle juhi või juhtorgani liikme puhul esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktides 1–3

või 5–8 nimetatud asjaolu;

16) kellel on viimase viie aasta jooksul esinenud raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisel;

17) kelle puhul on põhjendatud alus kahtlustada, et ta ei ole oma tegudes ja otsustes iseseisev

või võib tegutseda teise riigi huvides;

18) kes on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõudeid;

19) kelle tööstusjulgeoleku sertifikaat on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud nõuete

rikkumise tõttu varem kehtetuks tunnistatud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude kontrollimiseks teostatakse

juriidilise isiku suhtes julgeolekukontroll käesolevas seaduses sätestatud korras.

(5) Julgeolekukontrolli teostav asutus kontrollib juriidilise isiku julgeolekukontrolli raames ka

tema juhi või juhtorgani liikme puhul käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 4–8 ning lõike

2 punktides 1–3 ja 5–8 nimetatud asjaolude esinemist. Juriidilise isiku juhi või juhtorgani liikme

puhul nimetatud asjaolude kontrollimiseks esitab tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotleja isikute

nõusolekud. Kontrolli tulemusel ei saa isik riigisaladusele juurdepääsu õigust.

§ 43. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmine ja selle kehtivuse pikendamine

(1) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise,

pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseks on julgeolekukontrolli käigus

kogutud teave.

(2) A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat antakse taotlejale pärast julgeolekukontrolli

läbimist:

1) piiratud taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui taotleja on kehtestanud administratiivala;

2) konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui taotleja loodud turvaala

on saanud Kaitsepolitseiameti kooskõlastuse.

8

(3) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmine, andmisest keeldumine, kehtivuse pikendamine või

pikendamisest keeldumine otsustatakse füüsilise isiku puhul kolme kuu jooksul ja juriidilise

isiku puhul kuue kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaega võib pikendada füüsilise isiku puhul

kolme kuu ja juriidilise isiku puhul kuue kuu võrra järgmistel juhtudel:

1) tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale

teabele;

2) taotleja või tema seadusliku esindajaga ei ole julgeolekukontrolli teostamiseks kuue kuu

jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik nendest olenevatel

mõjuvatel põhjustel vestlust läbi viia;

3) taotleja suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgmise kuue

kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest keeldumise

alused;

4) taotleja suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva kuue

kuu jooksul võivad tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest keeldumise alused ära langeda.

(5) Kaitsepolitseiamet jätab tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotluse läbi vaatamata järgmistel

juhtudel:

1) isikule tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest või selle pikendamisest on keeldutud ja

taotlusest ei nähtu, et keeldumise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;

2) läbi vaatamata jätmist taotleb tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotleja;

3) taotleja või tema seadusliku esindajaga ei ole julgeolekukontrolli teostamiseks lõikes 3

nimetatud aja jooksul olnud võimalik vestlust läbi viia nendest olenevatel ebaolulistel põhjustel;

4) muul seaduses nimetatud juhul.

(6) Kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolude kaalumise tulemusel ei ole

võimalik taotlejale tööstusjulgeoleku sertifikaati anda või selle kehtivust pikendada taotluses

märgitud taseme riigisaladuse töötlemiseks, võib tööstusjulgeoleku sertifikaadi anda madalama

taseme riigisaladuse töötlemiseks.

(7) Kaitsepolitseiamet võib käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolude kaalumise

tulemusel tööstusjulgeoleku sertifikaadi anda või seda pikendada lühemaks tähtajaks, kui on

sätestatud käesoleva seaduse § 40 lõikes 3.

(8) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise või kehtivuse pikendamise teatises peavad olema

järgmised andmed:

1) tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise või kehtivuse pikendamise kuupäev ja otsuse number;

2) tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise või kehtivuse pikendamise alus ja põhjendus;

3) füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

4) juriidilise isiku puhul nimi või nimetus, asukoht ja registrikood;

5) tööstusjulgeoleku sertifikaadi kategooria ning töödelda lubatava teabe salastatuse tase;

6) tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivusaeg.

(9) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise või kehtivuse pikendamise kohta saadab

Kaitsepolitseiamet taotlejale teatise viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

9

(10) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise

kohta saadab Kaitsepolitseiamet taotlejale motiveeritud otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja

viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

§ 44. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivuse lõppemine

(1) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivus lõpeb seoses:

1) füüsilise isiku riigisaladusele juurdepääsu õiguse lõppemisega;

2) juriidilise isiku lõppemisega;

3) jõustunud kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega töötlemisõiguse äravõtmise

kohta;

4) tööstusjulgeoleku sertifikaadis märgitud tähtaja möödumisega;

5) tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtetuks tunnistamisega.

(2) Tööstusjulgeoleku A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui

füüsilisel isikul ei ole enam põhjendatud vajadust töödelda riigisaladust või seda sisaldavaid

salastatud teabekandjaid enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal.

(3) Tööstusjulgeoleku A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaadi võib tunnistada kehtetuks,

kui töötleva üksuse loodud administratiiv- või turvaala ei vasta käesolevas seaduses ja selle

alusel antud õigusaktides riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate kaitseks kehtestatud

tingimustele.

(4) Tööstusjulgeoleku sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) füüsilise isiku juurdepääsuõigus on lõppenud;

2) juriidilisel isikul esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolu.

(5) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) juriidilisel isikul esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjaolu;

2) juriidiline isik ühineb, jaguneb või kujundatakse ümber.

(6) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi tunnistab kehtetuks Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(7) Kaitsepolitseiamet teavitab füüsilise isiku tööstusjulgeoleku sertifikaadi lõppemisest,

kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest töötlevat üksust, kellega isik on teenistus-

või lepingulises suhtes.

(8) Kaitsepolitseiamet teavitab juriidilise isiku tööstusjulgeoleku sertifikaadi lõppemisest,

kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest juriidilise isiku juhti või juhtorganit, tema

poolt riigisaladuse kaitset korraldama volitatud isikut ja kõiki salastatud teabe töötlemisega

seotud lepingupartnereid ning riigi julgeoleku volitatud esindajat.

§ 45. Tööstusjulgeoleku sertifikaati omava juriidilise isiku kohustused

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud kohustuste täitmisele on tööstusjulgeoleku

sertifikaati omav juriidiline isik kohustatud Kaitsepolitseiametile viivitamata teatama

järgmistest asjaoludest:

10

1) ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;

2) juhi või juhatuse või nõukogu liikmete muutumine;

3) tema suhtes algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

4) riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemist eeldavas hankes osalemine, eduka

pakkumuse otsus sellises hankes ja osalemine muus projektis, mis eeldab salastatud teabe

töötlemist.

(2) Salastatud välisteabega seotud eduka pakkumuse otsusest teavitab tööstusjulgeoleku

sertifikaati omav isik ka riigi julgeoleku volitatud esindajat.“;

27) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 49 lõikes 3 asendatakse sõna „töötlemisloa“ sõnadega „tööstusjulgeoleku

sertifikaadi“ ning sõnad „juurdepääsu- või töötlemisloa“ sõnadega „juurdepääsuloa või

tööstusjulgeoleku sertifikaadi“;

29) paragrahvi 49 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kontrollitava isiku, käesoleva seaduse § 27 lõigetes 2 ja 5 nimetatud asutuse juhi,

juurdepääsuloa toetaja või tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotleja taotlusel lõpetab

julgeolekukontrolli teostav asutus kohe julgeolekukontrolli. Sellisel juhul ei anta isikule

juurdepääsuõigust või tööstusjulgeoleku sertifikaati või ei pikendata selle kehtivust või

võetakse piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ära või tunnistatakse

juurdepääsuluba või tööstusjulgeoleku sertifikaat kehtetuks.“;

30) paragrahvi 53 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, § 42 lõikes 6“;

31) paragrahvi 53 lõikes 3 ja § 54 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „100 000“;

32) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isikult võetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega

seotud väärteo toimepanemise eest ära riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu

õigus või juriidilise isiku tööstusjulgeoleku sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, peab

juurdepääsuluba või tööstusjulgeoleku sertifikaati uuesti taotlema.“;

33) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:

„§ 581. Töötlemislubade kehtivus

(1) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba võrdsustatakse tööstusjulgeoleku A-

kategooria sertifikaadiga.

(2) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni.“.

§ 2. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

11

1) paragrahvi 175 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigisaladuse töötlemise loa“ sõnadega

„tööstusjulgeoleku sertifikaadi“;

2) paragrahvi 178 lõikes 31 asendatakse sõnad „riigisaladuse töötlemise loa“ sõnadega

„tööstusjulgeoleku sertifikaadi“ ning lõiget täiendatakse pärast sõnu „salastatud välisteabele

juurdepääsu sertifikaadi või“ sõnaga „muud“;

3) paragrahvi 178 lõiked 32–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(32) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib paluda taotleja või pakkuja asukohariigi pädeval

ametiasutusel kontrollida hankelepingu täitmiseks kasutatavate tööruumide ja rajatiste,

järgitavate tööstus- ja haldusmenetluste, infohaldusmeetodite ning töötajate vastavust

turbetasemenõuetele.

(4) Hankija võib anda pakkujale või taotlejale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud

tööstusjulgeoleku sertifikaati, riigisaladusele juurdepääsu luba või juurdepääsusertifikaati

salastatud välisteabe kohta veel ei ole, lisaaega sellise loa või sertifikaadi saamiseks, viidates

sellele võimalusele ja tähtajale hanketeates.

(5) Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ja pärast pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse tegemist, kas edukal pakkujal on hankija määratud päeva seisuga olemas vajalik

tööstusjulgeoleku sertifikaat, riigisaladusele juurdepääsu luba või juurdepääsusertifikaat.

Selleks esitab edukas pakkuja enda asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi salastatud teabe

töötlemise lubatavuse või pakkuja töötajal salastatud teabele juurdepääsu loa või salastatud

välisteabele juurdepääsu sertifikaadi olemasolu kohta. Kui ilmneb, et pakkujal ei ole nimetatud

päeval vajalikku luba või sertifikaati, ei sõlmi hankija selle pakkujaga hankelepingut ja teeb

uue otsuse tema kvalifitseerimata jätmise kohta.“.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Seaduse 11. peatüki 2. jagu täiendatakse 5. jaotisega järgmises sõnastuses:

„5. jaotis

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2691. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel väljastatava tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotluse läbivaatamine

(1) Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel väljastatava tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:

1) tööstusjulgeoleku sertifikaadi esmakordsel taotlemisel tasutakse riigilõivu 6000 eurot;

2) tööstusjulgeoleku sertifikaadi pikendamisel tasutakse riigilõivu 3000 eurot.”.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril.

12

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse … seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa

V A B A R I I G I V A L I T S U S

M Ä Ä R U S

Tallinn /kuupäev/ nr…

Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse

nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse“ § 20 lõigete 4 ja 6, § 31

lõike 5, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4 ja § 46 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 17 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tööstusjulgeoleku sertifikaati omav töötlev üksus esitab taotluse Kaitsepolitseiameti kaudu.“;

3) paragrahv 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 84. Salastatud teabekandja hävitamine tööstusjulgeoleku sertifikaati omava isiku poolt

(1) Tööstusjulgeoleku A-kategooria sertifikaati omav isik, kelle valduses on salastatud teave,

edastab hävitamisele kuuluva konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja

hävitamiseks salastatud teabekandja koostanud töötlevale üksusele või Kaitsepolitseiametile.

(2) Kaitsepolitseiameti kirjalikul loal võib A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaati omav isik

hävitada lõikes 1 nimetatud salastatud teabekandja ka iseseisvalt, järgides käesolevas määruses

kehtestatud nõudeid.“;

4) paragrahvi 1221 lõikes 1 asendatakse sõnad „salastatud välisteabe töötlemist või riigisaladuse

edastamist“ sõnadega „salastatud teabe töötlemist või edastamist“;

5) paragrahvi 123 lõikes 4 asendatakse sõnad „riigisaladuse töötlemisluba“ sõnadega „A-

kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat“;

6) paragrahvi 125 lõikes 1 asendatakse sõna „töötlemisloa“ sõnadega „tööstusjulgeoleku

sertifikaadi“;

7) paragrahvi 125 lõikes 2 asendatakse sõna „töötlemisluba“ sõnadega „A-kategooria

tööstusjulgeoleku sertifikaat“;

8) paragrahvi 128 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlemisloa koopia“ sõnadega

„tööstusjulgeoleku sertifikaadi omamise kinnitus“;

9) paragrahvi 128 punktis 4 asendatakse sõnad „juriidilise isiku“ sõnadega „tööstusjulgeoleku

sertifikaati omava töötleva üksuse“;

10) paragrahvis 135 asendatakse sõna „töötlemisloa“ sõnadega „tööstusjulgeoleku

sertifikaadi“;

11) määruse 6. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „TÖÖTLEMISLOA“ sõnadega

„TÖÖSTUSJULGEOLEKU SERTIFIKAADI“;

12) paragrahv 138 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 138. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi vormid

(1) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlus esitatakse lisas 7 kehtestatud vormil.

(2) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotlus esitatakse lisas 8 kehtestatud

vormil.

(3) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisel või selle kehtivuse pikendamise taotlemisel

esitab taotleja tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotleja või pikendaja ankeedi (lisa 9).

(4) Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisel ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel

täidetakse ankeedi lisana nõusoleku vorm (lisa 11).

(5) Taotleja kinnitab tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisel ja selle kehtivuse pikendamise

taotlemisel, et ta on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ja

kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust (lisa 12).

(6) Lõikeid 1–3, 5 ja 6 kohaldatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjale.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub /kuupäev/

Peaminister

Justiitsminister

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse (tööstusjulgeolek) eelnõu. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 30. septembriks 2024.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Seaduseelnõu Seletuskiri Rakendusakti kavand (RSVKK) Lisaadressaadid: Riigikogu Õiguskantsleri Kantselei Riigikontroll Vabariigi Presidendi Kantselei Eesti Pank Andmekaitse Inspektsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Meie 17.09.2024 nr 8-1/6732-1

Signe Reinsalu 56887270 [email protected]

1

05.08.2024

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete

seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse

(tööstusjulgeolek) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada riigisaladuse

ning salastatud välisteabe seadust (RSVS), et juriidilised isikud saaksid salastatud teavet

paindlikumalt töödelda. Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja

riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine oluliselt kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks.

Muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha

põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus

õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides. Eelnõu eesmärk on

kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega

seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekib endal soov ja motivatsioon seadusega

sätestatud tingimustele vastata.

Senise termini töötlemisluba asemel kasutatakse edaspidi terminit tööstusjulgeoleku sertifikaat.

Tööstusjulgeoleku sertifikaadile luuakse kaks kategooriat. A-kategooria tööstusjulgeoleku

sertifikaat võimaldab julgeolekukontrolli läbinud ettevõtjal töödelda salastatud teavet

iseseisvalt enda territooriumil asuval turva- või administratiivalal. Seega vastab A-kategooria

rahvusvahelises praktikas kasutusel olevale valdkondlikule terminile facility security

clearance. B-kategooria sertifikaat tähendab, et julgeolekukontrolli läbinud ettevõtja teenust

osutades iseseisvalt salastatud teabe töötlemise tingimusi ei loo, küll aga osutab teenust või

osaleb projektides, kasutades salastatud teabe töötlemiseks teiste asutuste loodud turva- või

administratiivalasid. Sellise võimaluse loomine on tingitud näiteks teenuse iseloomust

tulenevalt ehk teatud juhtudel ei ole juriidilisel isikul iseseisva turvaala loomine mõistlik.

Samuti on erinevaid Euroopa Liidu ja NATO projekte, mis eeldavad kontrollitud ettevõtte

osalemist, kuid salastatud teavet otseselt ettevõttele endale ei edastata.

Teise olulise põhimõttelise muudatusena haldab edaspidi juriidiliste isikute salastatud teabe

töötlemisega seonduvat keskselt Kaitsepolitseiamet. Esiteks täidab Kaitsepolitseiamet seda

ülesannet osaliselt juba praegu (julgeolekukontrolli teostamine, riigisaladuse töötlemise

koolitused, turvaalade ehitamise nõustamine, julgeolekuohtude nõustamine jne). Teiseks on

olnud senine toetava asutuse nõue või funktsioon osaliselt fiktiivne ja segadust tekitav. Esines

juhtumeid, kus nt kümme aastat tagasi oli juriidilisele isikule andnud töötlemisloa taotlemise

toetuskirja projekti elluviimiseks teatud riigiasutus, kuid viimased kaheksa aastat ettevõtja

riigiasutusele enam ühtegi projekti ei teinud ega teenust ei osutanud. Juriidilise isiku eest

vastutav oli aga endiselt toetuse esialgu andnud riigiasutus, kelle kaudu pidi käima ka kogu

edasine asjaajamine (töötlemisloa pikendamine, teavitused jne).

Eelnõu kohaselt väljastab Kaitsepolitseiamet Eesti juriidilistele isikutele riigisaladuse

töötlemise tööstusjulgeoleku sertifikaate senisest paindlikumalt ja tõenäoliselt rohkematele

juriidilistele isikutele. Samas antakse tööstusjulgeoleku sertifikaadi omanikule senisest enam

2

iseseisvat vastutust oma usaldusväärsuse jätkuvaks kinnitamiseks ehk tööstusjulgeoleku

sertifikaadi säilimise tagamiseks.

Kolmas oluline põhimõtteline muutus on, et tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemiseks ei pea

taotlejal olema vahetut põhjendatud vajadust (näiteks pooleliolevat hanget), vaid taotleja peab

suutma mõistlikult põhjendada, miks tööstusjulgeoleku sertifikaati soovitakse, mis valdkonnas

tegutsetakse ning millised on potentsiaalsed projektid, millesse taotleja panustada soovib.

Sellega lahendatakse praegu kehtiv õiguslik vastuolu, mille kohaselt peab töötlemisloa

saamiseks taotlejal olema juurdepääsuvajadus, mis aga ei teki üldjuhul enne, kui saadakse

osalus projektis või võidetakse Eesti või välisriigi hange. Hankes osalemine on seni aga olnud

tihti keeruline või välistatud, kui töötlemisluba puudub.

Olulise muudatusena kehtestatakse tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemiseks ja

pikendamiseks riigilõiv.

Lisaks täiendatakse ja täpsustatakse sätteid, millele tuginedes võib juurdepääsuõiguse või

tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest keelduda. Muudatused ja täpsustused põhinevad eri

riikide õigusaktide läbitöötamise ning Kaitsepolitseiameti poolt teiste riikide partnerasutustega

peetud konsultatsioonide käigus saadud infol. Muudatuste väljatöötamisel tugineti muu hulgas

kaasustele, mis tekkisid pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas 2022. aasta 24. veebruaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ettevalmistamisse olid kaasatud Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Justiitsministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ning Välisluureameti esindajad. Eelnõu ja

seletuskirja Siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste poolseks koostajaks on

sisejulgeolekupoliitika osakond ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

Justiitsministeeriumis ettevalmistanud õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik

Signe Reinsalu ([email protected]). Eelnõu keeletoimetuse tegi sama osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]) ning eelnõu juriidilist

kvaliteeti kontrollis sama talituse nõunik Katariina Kärsten ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioon

(RT I, 07.03.2023, 10);

2) riigihangete seaduse 2024. aasta 17. juunil jõustunud redaktsioon (RT I, 07.06.2024, 11);

3) riigilõivuseaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvat redaktsioon (RT I, 21.06.2024, 24).

Eelnõu põhineb Siseministeeriumi poolt 24.05.2022 ministeeriumidele kooskõlastamiseks

esitatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse

väljatöötamise kavatsusel ning selle kohta antud tagasisidel (EIS-i toimiku number 22-06681).

Eelnõus on seaduse väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud probleemide lahendamise vajadusega

arvestatud ja selleks muudatusettepanekud esitatud.

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälte enamust.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fedd4d31-2306-4ff4-9cb4-0d77b0098a57

3

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes nii

riigisaladust kui ka salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule

teatavaks saamise eest.

Eelnõuga taotletakse järgmisi eesmärke:

• kehtiva riigisaladuse töötlemise loa regulatsiooni lihtsustamine ja täpsustamine

ning eelnõu väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud küsitavuste lahendamine;

• juriidilistele isikutele riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemiseks

paindlikuma protsessi loomine;

• Eesti ettevõtjatele paremate võimaluste kujundamine riigisaladust hõlmavates

hangetes ja projektides osalemiseks nii Eestis kui ka välismaal;

• riigisaladust töötlevate juriidiliste isikute jaoks keskse halduse, nõustamise ja

koolitamise Kaitsepolitseiametisse koondamine;

• rakenduspraktikas ilmnenud vajadustest lähtuvalt riigisaladusele juurdepääsu

loa andmisest keeldumise alusete täiendamine;

• ettevõtjaid toetava ja julgustava õiguskeskkonna loomine, et ettevõtjatel oleks

üha rohkem huvi kaasuda võimalike julgeolekuprobleemide lahendamisesse;

• riigisaladuse töötlemist eeldavatel riigihangetel konkurentsi ja innovatsiooni

soodustamine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse RSVS muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RSVS-i ja asendatakse sõna „töötlemisluba” sõnadega

„tööstusjulgeoleku sertifikaat” vastavas käändes.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RSVS § 3 punktiga 141, milles sätestatakse

administratiivala mõiste. Hetkel on administratiivala defineeritud Vabariigi Valitsuse 20.

detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

(edaspidi määrus või RSVKK) § 2 punktis 3. Mõistet kasutatakse edaspidi RSVS-s, mistõttu

on vajalik definitsioon sätestada seaduse tasemel. Mõiste sisu jääb samaks – administratiivalal

on lubatud töödelda piiratud taseme riigisaladust või salastatud välisteavet ja seda sisaldavat

salastatud teabekandjat. Administratiivala üldnõuded tulenevad RSVKK 5. peatüki 1. jao 5.

jaotisest.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse töötleva üksuse määratlust selliselt, et töötlev üksus on

edaspidi asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni kõrval ka A-kategooria tööstusjulgeoleku

sertifikaati omav juriidiline ja füüsiline isik. Muudatus lähtub tööstusjulgeoleku sertifikaadi

kategooriatest ehk juriidiline isik, kes töötleb salastatud teavet väljaspool oma territooriumi,

töötlevaks üksuseks ei kvalifitseeru, kuivõrd sellisel juriidilisel isikul ei ole võimalik täita

kohustusi, mis on töötlevale üksusele RSVS alusel ette nähtud.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RSVS § 19 pealkirja ja see sõnastatakse selgemalt,

keskendudes paragrahvis edaspidi üksnes füüsilise isiku kohustustele. Kehtiv säte ei olnud sisu

mõttes õnnestunud, sest juriidiline isik, olles saanud töötlemisloa, kvalifitseerus §-s 20 töötleva

üksuse kohta sätestatud nõuete alla. Nii töötlemisluba omanud juriidiline isik kui edaspidi ka

4

tööstusjulgeoleku A-kategooria sertifikaati omav juriidiline isik on töötlev üksus.

Ebaõnnestunud regulatsioon väljendus selles, et töötlev üksus ei saanud mitmeid §-s 19

sätestatud kohustusi praktikas täita ega ka pidanud seda tegema (näiteks teatamiskohustusega

riiki reisimise teavitus § 19 lg 4). Seda kohustust saavad täita üksnes füüsilised isikud. Samuti

oli sätte ülesehitus ebaõnnestunud, kuna läbivalt viidati juurdepääsuõigusele, mida juriidilisel

isikul samuti olla ei saanud. Muudatusega täiendatakse paragrahvi selliselt, et sättes kajastuksid

ka juurdepääsuõigust omanud füüsilise isiku kohustused, mis varem olid sätestatud eraldi § 26

lõigetes 6 ja 7.

Seega on edaspidi füüsilise isiku kehtivad ja pärast juurdepääsuõiguse lõppemist endiselt

jätkuvad kohustused sätestatud eraldi §-s 19 ning töötleva üksuse kohustused §-s 20.

Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse RSVS § 19 sissejuhatavast lauseosast välja viide töötlevale

üksusele.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse RSVS § 19 lõike 1 punkti 3 ja jäetakse välja sõnad „või

töötlemisluba“. Sätte sisu ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse RSVS § 19 lõike 1 punkt 4 ümber selliselt, et isikul tuleb

teavitada igast talle teatavaks saanud RSVS-i või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest

seda töötlevat üksust, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul

juurdepääsuõigus.

RSVS § 19 lõike 1 punkti 4 järgi on riigisaladusele juurdepääsu õigust omaval isikul kohustus

teatada igast talle teatavaks saanud RSVS-i või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest

töö- või teenistusülesannete täitmise koha järgse asutuse riigisaladuse kaitset korraldavat isikut

ja Kaitsepolitseiametit. Kehtiva punkti 4 sõnastus viis rakenduspraktikas sageli olukorrani, kus

teavituse nõue ei olnud adressaatide jaoks piisavalt õigusselge. Muudatuse eeskujuks on sama

lõike punkt 3.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse RSVS § 19 lõiget 2 selliselt, et kõik teavitused välisriikide

kohta, mille kohta kehtib teatamiskohustus, on edaspidi hõlmatud ühte sättesse. Seega

kirjutatakse senised lõiked 2 ja 4 üheks tervikuks. Normi sisu ei muutu ning kohustusi ei

lisandu.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RSVS § 19 lõiked 4–6.

RSVS § 19 lõike 4 kehtetuks tunnistamine on tingitud eelnõus esitatud muudatusest, millega

viiakse § 19 lõike 4 sisu üle § 19 lõikesse 2.

RSVS § 19 lõike 5 kehtetuks tunnistamine on tingitud eelnõus esitatud muudatusest, millega

viiakse § 19 lõike 5 sisu üle § 20 lõikesse 9.

RSVS § 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna kehtiva sõnastuse kohaselt säilitab töötlev

üksus, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus,

paragrahvi 19 lõike 2 alusel esitatud teateid isiku juurdepääsuõiguse kehtivuse lõppemisele

järgneva kalendriaasta lõpuni. Töötleva üksuse jaoks kehtiv teadete säilitamise kohustus on

dubleeriv ning ebavajalik. Muudatuse tulemusena ei pea töötlev üksus enam säilitama lõike 2

alusel esitatud teateid.

5

Eelnõu § 1 punktiga 10 jäetakse RSVS § 19 lõikest 7 välja viide RSVS § 19 lõikele 4, mis

tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ja mille sisu viiakse üle lõikesse 2.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse RSVS § 19 lõigetega 8 ja 9.

RSVS § 19 lõike 8 muudatus tugineb senise § 26 lõikele 7. Sätte senist sõnastust täpsustatakse,

sisulisi muudatusi ei tehta.

Paragrahvi 19 lõige 9 tugineb senise § 26 lõikele 6, sisulisi muudatusi ei tehta. Olemuslikult on

tegemist juurdepääsuõigust omava füüsilise isiku §-st 19 tuleneva kohustusega.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RSVS § 20 lõigetega 9 ja 10.

RSVS § 20 lõige 9 tugineb senise § 19 lõikele 5, sisulisi muudatusi ei tehta. Säte viiakse üle

töötleva üksuse kohustuse alla, kuna laieneb kõigile töötlevatele üksustele.

RSVS § 20 lõige 10 tugineb senise § 26 lõikele 7. Täpsustatakse sätte senist sõnastust, sisulisi

muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse RSVS § 26 lõike 4 sõnastust. Jätkuvalt ei saa juriidilise

isiku töötajad tööstusjulgeoleku sertifikaadi olemasolul automaatselt õigust riigisaladusele,

vaid füüsiline isik peab juurdepääsuõiguse saamiseks läbima julgeolekukontrolli.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse RSVS § 26 lõiked 6 ja 7 kehtetuks, mis on tingitud

eelnõuga tehtavatest muudatustest, milles viiakse kõnealuste sätete sisu üle § 19 lõigetesse 9 ja

10. Muudatused aitavad tagada RSVS-i teksti selguse. Muudatused ei too endaga kaasa sisulisi

muudatusi, kehtivad nõuded jäävad samaks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täpsustatakse RSVS § 31 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 1

eesmärgiga muuta säte õigusselgemaks. Sätte sisu ei muutu. Paragrahvi 31 lõike 1 puhul

täpsustatakse, et taotluse esitab füüsiline isik, mitte seni kehtinud isik, sest juriidilisele isikule

juurdepääsuluba ei ole kunagi antud. Seega oli seni kehtinud sõnastus ebaõnnestunud. Samuti

on üldistatud terminid põhiseadusliku institutsiooni, valitsusasutuse või valitsusasutuse

hallatava riigiasutuse terminiga töötlev üksus, mis hõlmab ühesõnaliselt kõiki eelnevaid.

Punktis 1 täpsustatakse, et füüsilise isiku juurdepääsuluba toetaval töötleval üksusel tuleb lisaks

juurdepääsuvajadusele tuleb põhjendada ka taotletavat taset.

Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse RSVS § 32 lõike 1 punktis 10 sõna „tühistatud“ sõnadega

„kehtetuks tunnistatud“. Muudatus on tingitud asjaolust, et juurdepääsuluba on haldusakt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes ning HMS-st tulenevalt tunnistab

Kaitsepolitseiamet juurdepääsuloa RSVS-i või selle alusel antud õigusakti sätete rikkumise

tõttu kehtetuks, mitte ei tühista.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse RSVS § 32 lõike 2 punkti 9. Sätte muutmine on tingitud

sellest, et praegune regulatsioon narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitavale isikule

juurdepääsuloa andmisest keeldumise kohta võimaldab arvesse võtta vaid sõltuvuse või häire

diagnoosi. Sõnastus ei võimalda arvesse võtta viidatud ainete tegelikku aktiivset tarvitamist.

Narkootiliste ainete tarvitamine on Kaitsepolitseiameti julgeolekukontrollide praktikas olnud

aastate vältel taotlejate puhul üha kasvav probleem ning seda eriti nooremate isikute puhul.

6

Narkootiliste ainete tarvitamine on ebaseaduslik ning võib olulisel määral ohustada salastatud

teabe kaitstust ja tööülesannete adekvaatset täitmist. Lisaks tuleb arvestada, et näiteks NATO

personalidirektiivi 2 punkti 18 punktis h on selgelt viidatud võimalike keeldumisalustena

tarvitamisele ja liigtarvitamisele: ingl (h) has a history of use of illegal drugs and/or abuse of

legal drugs; (on tarvitanud illegaalseid narkootilisi aineid või liigtarvitanud legaalseid

narkootilisi aineid), ka alkoholi puhul: ingl (g) has a history of abuse of alcohol; (on

liigtarvitanud alkoholi). Samas tuleb rõhutada, et iga Kaitsepolitseiameti otsus ehk haldusakt,

olgu selleks juurdepääsuõiguse andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumine või

juurdepääsuõiguse andmine lühemaks ajaks, peab olema alati selgelt kaalutletud ja piisavalt

põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 32 lõike 2 punktis 18 viidet selliselt, et lauseosa „§ 19

lõike 5“ asendatakse sõnadega „§ 20 lõike 9“. Muudatus on vajalik, sest § 19 lõige 5

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RSVS 2. peatüki 3. jao 3. jaotise 1. alljaotist §-dega 341

(riigisaladuse töötlemise lubatavus) ja 342 (riigisaladuse elektroonilise töötlemise lubatavus).

Sätetes ei looda uusi nõudeid. Muudatuse peamine eesmärk on muuta riigisaladuse töötlemise

normide ülesehitus seaduses loogilisemaks.

Paragrahvi 341 lõike 1 puhul kasutatakse osaliselt senise § 40 lõike 1 sõnastust, kuid sätet

täiendatakse lisaks selge viitega õigusele töödelda riigisaladust ka töötlevates üksustes, mis ei

asu Eestis: näiteks välisriigi riigiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise

kokkuleppega loodud institutsiooni valduses oleval kinnis- või vallasasjal. Selline töötlemine

oli ka varem lubatud, kuid ei olnud sõnaselgelt normis kirjas. Lõikega 2 sätestatakse, et kui

RSVS-is või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, tuleb riigisaladust töödelda

turvaalal. Ka seda nõuet ei olnud varem seaduses ega määruses eraldi välja toodud, see oli

tuletatav muudest normidest. Sõnastus on seotud ka põhimõttega, et piiratud tasemel teavet on

lubatud töödelda administratiivalal, ning RSVKK §-ga 103, mis sätestab teatud juhtudel

salastatud teabe töötlemise erandid väljaspool administratiiv- ja turvaala.

Paragrahvi 342 lõige 1 tugineb senise § 40 lõikele 5. Lõiked 2, 3, 4 ja 5 vastavad senise § 46

lõigetele 1, 2, 3 ja 4. Sisulisi muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RSVS § 35 lõiget 1, et tagada sätte suurem õigusselgus,

liigendades RSVS § 35 lõike 1 punktideks. Muudatus on tehniline ning parandab sätte loetavust

ja arusaadavust ning aitab vältida mitmeti mõistmist.

Eelnõu § 1 punktiga 21 jäetakse RSVS § 35 lõikest 2 välja sõnad „või juurdepääsu- või

töötlemisloa toetajat“. Muudatuse tingib asjaolu, et töötlemisloa toetaja funktsioon edaspidi

regulatsioonis ei kajastu. Sätte õiguslik konstruktsioon oli ebaõnnestunud, sest viide

juurdepääsuloa toetajale ei ole olnud normi konteksti arvestades asjakohane, kuna toetajaks

saab olla üksnes teenistusvälise füüsilise isiku juurdepääsuõigust toetav asutus ja

teenistusväline füüsiline isik on õiguslikult hõlmatud teabe looja mõiste alla.

Eelnõu § 1 punktiga 22 asendatakse RSVS § 35 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas sõna

„välisriigile“ sõnadega „välisriigi töötlevale üksusele“ ning sõna „või“ asendatakse sõnaga „ja“.

2 Riigi julgeoleku volitatud esindaja. Õigusaktid. Rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe kaitse alased

regulatsioonid. Personalijulgeoleku direktiiv. URL: https://nsa.valisluureamet.ee/regulatsioonid.html

7

Kehtiv sõnastus, mis lubas edastada riigisaladust välisriigile, välistas võimaluse edastada teavet

välisriigi eraõiguslikule juriidilisele isikule, kuivõrd viimane ei ole hõlmatud väliriigi mõiste

all. Eelnõuga ka selline edastamine edaspidi võimaldatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse RSVS 35 lõikega 52.

Kehtiva RSVS § 35 lg 4 järgi võib töötlev üksus edastada riigisaladust välisriigile,

rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile

välislepingu alusel või Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe

vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. Riigisaladuse operatiivne

edastamine on võimalik üksnes välislepingu (eelkõige riikidevahelise salastatud teabe

vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe) olemasolu korral. Seetõttu peab välislepingu

puudumise korral riigisaladuse edastamiseks taotlema loa Vabariigi Valitsuse

julgeolekukomisjonilt. Tänapäevaste julgeolekuohtude ennetamine ja tõkestamine nõuab

aktiivset rahvusvahelist koostööd ning väga kiiret reageerimist. Loa taotlemisega kaasneb

paratamatult liigne ajakulu, samuti tekib vastuolu teadmisvajaduse põhimõttega. Sarnaselt

RSVS § 35 lõigetele 5 ja 51 antakse eelnõuga julgeolekuasutustele õigus edastada riigisaladust

iseseisvalt tingimusel, et see on vajalik julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks, ja teabe

vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse RSVS § 35 lõige 6 kehtetuks, mis kohustas riigisaladuse

edastamise välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega

loodud institutsioonile eelnevalt riigi julgeoleku volitatud esindaja juures registreerida. Riigi

julgeoleku volitatud esindaja ja Kaitsepolitseiameti hinnangu kohaselt on mõistlik sellest

nõudest loobuda, kuna tegemist on töötleva üksuse jaoks liigset täiendavat töökoormust loova

kohustusega ning riigi julgeoleku volitatud esindaja ei kasuta kogutavat infot. Lisaks ei ole seda

nõuet kiireloomulistel juhtudel või ühtse andmevoo edastamisel võimalik korrektselt täita.

Välisriiki edastatava teabe üle on järelevalvet võimalik teha endiselt – kogu teabe liikumine

peab olema fikseeritud töötleva üksuse registriandmetes.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse RSVS 2. peatüki 3. jao 3. jaotise 2. alljaotise pealkirja.

Kehtivas RSVS-s on viidatud alljaotise pealkiri „Riigisaladuse töötlemise lubatavus“. Eelnõuga

tehtavate muudatuste tulemusel liigub see osa regulatsioonist §-i 341. Kehtiva seaduse §-d 40–

45 keskenduvad juriidilise isiku töötlemisloale, mistõttu muudetakse alljaotise pealkiri sätete

sisule vastavaks.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse RSVS §-id 40–45.

Eelnõuga muudetakse RSVS § 40. Defineeritakse tööstusjulgeoleku sertifikaadi mõiste ning

reguleeritakse taotlemise korraldus ja tingimused.

Tööstusjulgeoleku sertifikaat on kinnitus taotleja ehk juriidilise või füüsilise isiku

usaldusväärsusele ja seega sobivusele salastatud teabe töötlemiseks. Usaldusväärsuse kinnitus

on sõltumata A- või B-kategooriast ühetaoline ehk erinevus tuleneb üksnes töötlemisvõimekuse

erinevusest. Lisaks sätestatakse punktides 1–3, kellele võib tööstusjulgeoleku sertifikaati anda

(sarnaselt kehtiva RSVS § 40 lõike 3 punktidele 1–3).

8

Muudatuse kohaselt ei saa edaspidi välisriigi eraõigusliku juriidilise isiku Eestis registreeritud

filiaalile tööstusjulgeoleku sertifikaati taotleda. Põhjus on selles, et filiaal on äriseadustiku (ÄS)

kohaselt üksus, mille õigused ja kohustused (sh vastutus) lasuvad välisriigi äriühingul (st ÄS-i

tähenduses juriidilisel isikul). Riigisaladuse töötlemisega seotud kohustused peaksid RSVS-i

kontekstis aga vahetult rakenduma töötlevale üksusele ehk filiaalile, mis aga Eesti õiguse

kohaselt ei ole juriidiline isik ja ei saa neid kohustusi võtta. Samuti tekivad probleemid § 42

sätestatud keeldumisaluste kohaldamisel. Eesmärk on teha julgeolekukontroll peamiselt

riigisaladust töötlema hakkavale üksusele ehk filiaalile, kuid kogu keeldumisaluste loogika on

sõnastatud juriidilise isiku kontekstis. Kuigi filiaalile tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmine

võiks teoreetiliselt endiselt võimalik olla, ei leitud kõigile osapooltele sobivat õiguslikku

konstruktsiooni, et lahendada ÄS-st ja RSVS-st tekkiv vastuolu. Praeguse regulatsiooni

kehtivuse ajal (filiaalile riigisaladuse töötlemise loa andmise regulatsioon pärineb aastast 2010)

ei ole praktikas ükski filiaal ega selle emaettevõtja (välisriigi juriidiline isik) töötlemisloa

saamiseks taotlust esitanud.

Lõikes 2 sätestatakse kaks kategooriat, mis kirjeldavad, millisel viisil on tööstusjulgeoleku

sertifikaadi omanikul lubatud riigisaladust töödelda. A-kategooria puhul on sertifikaadi

omanikul lubatud riigisaladust töödelda enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal. See

tähendab, et sertifikaadi omanik on loonud nõuetele vastava administratiiv- või turvaala. B-

kategooria tähendab, et kontrollitud ja usaldusväärsel juriidilisel isikul ei ole iseseisvaid

töötlemistingimusi, kuid ta osutab teenust oma juurdepääsuõigust omavate töötajate kaudu

lepingupartnerite territooriumil. Praktikas on see osutunud vajalikuks tegevusvaldkonna

iseloomust või osutatava teenuse olemusest tingituna. Kehtiva õiguskorra kohaselt oli

konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabe töötlemise loa saamise eeltingimuseks

isikliku turvaala loomine, mis ei ole kõikide võimalike taotlejate puhul asjakohane. Näiteks ei

pruugi olla juriidilise isiku iseseisva turvaala loomine vajalik osutatava teenuse iseloomust

tulenevalt või juriidilisel isikul puuduvad parasjagu vajalikud vahendid asjakohaaste ruumide

või süsteemide rajamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat antakse kuni viieks aastaks

ning B-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat kuni seitsmeks aastaks. Oluline on rõhutada, et

tähtaeg määratakse vastavalt kategooriale, mitte töödeldava teabe salastatuse tasemele, nagu

see on füüsiliste isikute puhul vastavalt RSVS § 33 lõikele 7.

Lõikes 4 sätestatakse kaks eelkriteeriumi, millele peab juriidiline isik tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotlemiseks vastama, välja arvatud, kui taotleja soovib töödelda üksnes piiratud

tasemel salastatud teavet. Füüsilise isiku kohta need sätted ei rakendu, kuna füüsilise isiku

majandustegevuse kvaliteeti ja majanduslikku järjepidevust hinnata ei ole antud juhul niivõrd

asjakohane. Punkti 1 kohaselt peab taotleja olema asutatud ehk registreeritud vähemalt kaks

aastat tagasi ning punkt 2 sätestab, et taotleja peab olema majanduslikult aktiivne. Tingimused

on usaldusväärsuse ja julgeolekuohu hindamisel vajalikud. Ei ole võimalik objektiivselt hinnata

juriidilist isikut, kes on loodud vahetult enne tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotluse esitamist,

ega ka juriidilist isikut, kes ei ole viimastel aastatel olnud majanduslikult aktiivne ehk kellel

puudub tegelik äritegevus. Rahvusvahelise praktika järgi võimaldab see maandada

julgeolekuohte ja majandusskeeme (ebaselgel eesmärgil juriidiliste isikute ümberkorraldamine

jne). Samuti on tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisel julgeolekukontrolli seisukohast oluline

majandusaasta aruande olemasolu, et ettevõtja majandusliku käekäigu hindamine oleks

võimalikult objektiivne. Punkte 1 ja 2 ei sätestata eraldi võimalike keeldumisalustena, sest

individuaalne ja objektiivne põhjendamine võib osutuda praktikas väga keeruliseks. Seetõttu

9

on selgem ja läbipaistvam sätestada kaks üheselt mõistetavat n-ö eelkriteeriumi. Kehtiva § 40

lõikes 4 esitatud kohustus viiakse üle § 42 lõike 2 punkti 1.

Piiratud tasemel salastatud teabe töötlemiseks taotletavale tööstusjulgeoleku sertifikaadile

nimetatud piiranguid kehtestatud ei ole. Põhjuseks on peamiselt asjaolu, et Euroopa Liidu ja

NATO teadus- ja arendusprojektid, rahastusprogrammid ja ettevõtjate kaasamine võib tingida

olukorra, kus konkreetse projekti tarbeks luuaksegi spetsiaalsed (tütar)ettevõtjaid või

registreeritakse uus juriidiline isik. Seega on otsustatud luua piiratud taseme puhul rohkem

paindlikkust, et võimaldada paremat konkurentsivõimet, kuid ka seetõttu, et piiratud taseme

riigisaladuse töötlemise puhul on kahju mõnevõrra väiksem. Lisaks on oluline, et eelnõuga

võimaldatakse juriidilise isiku juhtkonna kontrollimine senisest põhjalikumalt. Kui juriidilise

isiku puhul ei ole riske selle äsjase loomise või pikemaaegse tegevusetuse tõttu võimalik

hinnata, on võimalik hinnata konkreetseid isikuid ja nendega seotud võimalikke

julgeolekuriske.

Eelnõuga muudetakse RSVS § 41 ja sätestatakse sarnaselt kehtiva regulatsiooniga

tööstusjulgeoleku sertifikaadi (varasem töötlemisluba) taotlemise ja kehtivuse pikendamise

nõuded. Kuigi paragrahv kehtestatakse tervikuna muudetud sõnastuses, ei ole tegemist sisuliste,

vaid valdavalt tehniliste muudatustega. Paragrahvis asendatakse läbivalt termin töötlemisluba

terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Lõike 1 olulisim sisuline muudatus on, et edaspidi ei

tule tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlejal taotlust esitada toetava asutuse kaudu, vaid taotlus

esitatakse otse Kaitsepolitseiametile.

Lõike 1 punkti 1 muudetud sisu on sarnane kehtiva sättega, kuid kui varem pidi taotlust

põhistama toetav asutus, siis edaspidi teeb seda taotleja ise. Taotlejal tuleb kaaskirjas

põhjendada, miks ta tööstusjulgeoleku sertifikaati saada soovib: mis valdkonnas ta tegutseb,

millistes potentsiaalsetes projektides ta osaleda soovib, millise kategooria sertifikaati

soovitakse saada ning kuni millisel tasemel riigisaladuse töötlemiseks. Lisaks tehakse säte

tehnoloogianeutraalseks. Kuigi 2023. aastal jõustunud muudatusega sätestati uue mõistena

elektrooniline keskkond, siis praktikas ei ole vahet, kuidas taotlus esitatakse. Samuti ei ole

praegu võimalik juriidilistel isikutel tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemiseks vajalikke

dokumente elektroonilises keskkonnas esitada, mille tõttu on asjakohane vastav viide seadusest

välja jätta.

Lõike 1 punkti 2 sisu ei muudeta, kuid kuivõrd kehtiva § 41 lõiget 5 paragrahvi uude sõnastusse

üle ei tooda, jäetakse punktist 2 välja vastav viide. Punktid 3 ja 4 vastavad kehtiva paragrahvi

lõike 1 punktile 3. Säte on õigusselguse huvides sätestatud punktidena.

Lõige 2 lähtub kehtiva seaduse lõikest 3, kuid sätestab edaspidi ühetaoliselt, et

tööstusjulgeoleku sertifikaadi pikendamiseks esitatakse taotlus Kaitsepolitseiametile hiljemalt

kuus kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Tähtaega pikendatakse kolmelt kuult kuuele kuule,

sest kolm kuud on minimaalne menetlusaeg. Töötleva üksuse enda huvides on, et dokumendid

saaksid võimalikult varakult ja korrektselt esitatud, et välistada olukorda, kus

julgeolekukontrolli menetlus läheb oluliselt üle tähtaja. Samuti jäetakse välja viide toetavale

asutusele. Kehtiva § 41 lõike 2 sõnastust uude teksti üle ei tooda, sest sätte sisu kajastub lõike

1 punktis 1, st tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisel või selle pikendamisel tuleb taotlejal

põhjendada töödelda soovitava riigisaladuse taset.

Lõikes 3 on kehtiva RSVS § 41 lõike 4 regulatsioon, sõnastuses on termin töötlemisluba

terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat.

10

Lõikes 4 on kehtiva RSVS § 41 lõike 6 regulatsioon, milles asendatakse termin töötlemisluba

terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat.

Eelnõuga muudetakse RSVS § 42. Paragrahvi pealkirjas asendatakse termin töötlemisluba

terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Eelnõuga muudetakse sätete järjekorda, kaotatakse

õigusselguse huvides mitmed ristviited §-le 32 ehk keeldumisalustele, mis kehtivad füüsilisele

isikule juurdepääsuõiguse andmisel, samuti kehtestatakse täiendavad keeldumisalused. RSVS

regulatsioon on Euroopa ja ka muu maailma võrdluses üks väheseid, milles on kajastatud

riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise alused ülimalt detailselt. Valdava

enamiku Eesti jaoks oluliste võrdlusriikide praktikas esineb üksnes viide julgeolekuohule ning

muudest õiguslikest ja riigispetsiifilistest asjaoludest sõltub, kui palju julgeolekukontrolli

teostav asutus keelduvat otsust põhjendama peab. Eesti õiguspraktikas on julgeolekuoht

keeldumisaluse punktides lahti selgitatud ning iga alust tuleb keeldumisel detailselt sisustada ja

põhjendada.

Kehtiva seaduse puuduseks on ebapiisavad keeldumisalused, mida on võimalik kohaldada

juriidilistele isikutele riigisaladuse töötlemise loa andmise menetluses. Muutunud

julgeolekuolukorras tuleb vaadata Eesti õigusruumi Euroopa õigusruumi ühe olulise osana.

Arvestada tuleb asjaoluga, et märkimisväärselt on suurenenud julgeolekuohud, Euroopas on

üha enam tööstusspionaaži ning tihti on just viimase puhul riskiks ettevõtjatega seotud isikud.

Seetõttu on oluline, et ka sellise ohuvektoriga terviklikult tegeletaks, kuivõrd Euroopa Liit

pakub märkimisväärseid rahalisi vahendeid väga paljudele teadus- ja arendustöö ning

julgeolekuvaldkonna ja kaitsetööstusega seotud projektidele. Tihti eeldavad need projektid

riigisaladuse töötlemise võimekust, mille tõttu osutuvad vajalikuks tööstusjulgeoleku sertifikaat

ja selle juriidilised analoogid teistes Euroopa Liidu ja NATO riikides. Sellest lähtuvalt tuleb

tagada, et Eesti õigusruumis oleks võimalik põhjendatult ja läbipaistvalt keelduda loa andmisest

juriidilistele isikutele, kes võivad olulisel määral olla seotud riikidega, kes Eesti julgeolekut

otseselt või kaudselt negatiivselt mõjutavad. Vastasel juhul võidakse ohustada Euroopa ja

NATO kollektiivset julgeolekut organisatsioonide enda rahastusega. Loomulikult on Euroopa

Liidus ja NATO-s ka edaspidi riike, kes määratlevad julgeolekuohte erinevalt, kuid Eesti riigi

huvides on tagada ohutõkestus lähtuvalt meile endale kõige vahetumatest asjaoludest.

Muudetud sõnastuses § 42 seda tervikuna võimaldab – vaadelda laiapindselt kõiki seonduvaid

asjaolusid ning vajadusel keelduda tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest riskipõhiselt.

Otsused peavad olema Kaitsepolitseiameti poolt põhistatud ja kohtus vaidlustatavad.

Lõike 1 sissejuhatavat lauset muudetakse vaid vormiliselt. Lõikes loetletakse

tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise keeldumisalused, mis kohalduvad füüsilisele isikule.

Punkti 1 sisu ei muudeta ning sätte kohaselt ei anta jätkuvalt tööstusjulgeoleku sertifikaati

füüsilisele isikule, kellel puudub juurdepääsuõigus. Kehtiva punkti 3 sõnastust §-s 42 ehk

keeldumisalustena edaspidi ei sätestata, see põhimõte on edaspidi sätestatud § 43 lõikes 2.

Punkti 2 puhul sätte mõte oluliselt ei muutu, kuid sõnastus on võrreldes senisega äraspidine.

Senise sõnastuse kohaselt ei anta töötlemisluba füüsilisele isikule, kellel puudub põhjendatud

vajadus töödelda salastatud teavet väljaspool riigiasutuse, Kaitseliidu või Eesti Panga valduses

olevat kinnis- ja vallasasja. Nagu sõnastus viitab, on eesmärk saada töötlemisõigus väljaspool

riigiasutuste või Kaitseliidu administratiiv- või turvaala.

11

Uue sõnastuse kohaselt ei anta füüsilisele isikule tööstusjulgeoleku sertifikaati, kui tal puudub

põhjendatud vajadus töödelda seda enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal. Sõnastuslikult

võib see tunduda mõneti kitsendav, sest tekib konkreetne nõue, et füüsiline isik peab

tööstusjulgeoleku sertifikaadi saamiseks töötlema teavet enda territooriumil. Tegelikult on see

aga ka varasema sätte mõte, sest kui füüsilisel isikul tekiks lepingu alusel vajadus töödelda

teavet näiteks mõne riigiasutuse territooriumil, siis ei oleks tööstusjulgeoleku sertifikaat vajalik,

vaid piisaks vastaval tasemel juurdepääsuõigusest ja lepingulisest suhtest. Sellist suhet ja nn

teenuse osutamist on ette tulnud paljudel juhtudel. Füüsilisele isikule töötlemisluba kehtiva

seaduse alusel väljastatud ei ole. Eelnõuga jäetakse füüsilise isiku tööstusjulgeoleku sertifikaadi

saamise võimalus seaduse teksti edaspidi üksnes seetõttu, et Euroopa Liidu ja NATO

regulatsioonid ei välista sellise õiguse andmist füüsilisele isikule. Seega õigusselguse ja

võimalike tulevikus esineda võivate olukordade tarbeks on võimalus jätkuvalt seaduses.

Punkti 3 sõnastust täpsustatakse. Tööstusjulgeoleku sertifikaati ei anta füüsilisele isikule, kui

tema juurdepääsuõigus või tööstusjulgeoleku sertifikaat on kehtetuks tunnistatud riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete

rikkumise tõttu. Osaliselt keeldumisalust laiendatakse, sest varem oli õigus keelduda üksnes

juhul, kui töötlemisluba on varem kehtetuks tunnistatud. Samas sätet ka oluliselt kitsendatakse,

sest nüüd on keeldumine seotud üksnes riigisaladuse töötlemise nõuete rikkumisega.

Lõikes 2 asendatakse termin töötlemisluba terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Punktide

sisu ja järjestust muudetakse oluliselt. Lõikest 2 jäetakse keeldumisalusena välja viide

juurdepääsuvajadusele (senise lõike 2 punkt 1), sest see kitsendab oluliselt ettevõtjate võimalusi

potentsiaalsetes hangetes, sh välismaistes hangetes, osaleda. Samuti jäetakse välja senise lõike

2 punkti 2 viide põhjendatud vajadusele, sest koos juurdepääsuvajadusega on need üksteist

teatavas osas välistavad tingimused. Seda vastuolu on põhjalikult käsitletud seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsuses.

Punkti 1 sõnastus on sisult kehtiva seaduse § 42 lõike 2 punkt 3, milles viidatakse § 40 lõikele

4, sätestades, et tööstusjulgeoleku sertifikaati ei anta juriidilisele isikule, kellel puudub

riigisaladuse kaitset korraldav isik või kelle riigisaladuse kaitset korraldaval isikul puudub

töötlevas üksuses töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus.

Punkti 2 uus sõnastus on sisult senise § 42 lõike 2 punkt 3. Sättega viidatakse konkreetselt

eelnõuga muudetava § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustele ehk tööstusjulgeoleku sertifikaati ei

anta, kui taotleja ei ole: 1) füüsiline isik; 2) Eesti avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) Eestis

registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Välja on jäetud välisriigi juriidilise isiku Eestis

registreeritud filiaal, kellele Eestis tööstusjulgeoleku sertifikaati taotleda ei saa.

Punktid 3, 4 ja 5 on oma sisult senise seaduse vastava paragrahvi punkt 4, mille viide § 32 lõike

1 punktidele 7, 8 ja 10 on eraldi punktidena välja kirjutatud. Muutmise eesmärk on suurendada

õigusselgust ja vähendada ristviiteid. Julgeolekukontrolli teostamise praktikas on ristviited

tekitanud taotlejates pigem segadust, selgem sõnastus võimaldab taotlejal paremini aru saada

tingimustest ja võimalikest keeldumisalustest. Tööstusjulgeoleku sertifikaati andmast

keeldutakse juriidilisele isikule, kelle tegevus on suunatud Eesti julgeoleku vastu (punkt 3), kes

on toime pannud riigivastase kuriteo või kuriteo inimsuse vastu (punkt 4) või kellele varem

antud tööstusjulgeoleku sertifikaat on kehtetuks tunnistatud käesolevas seadus sätestatud

regulatsiooni alusel, viie aasta jooksul kehtetuks tunnistamisest alates (punkt 5).

12

Punkt 6 on oma sisult senine punkt 5, mis sätestab, et tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest

keeldutakse juriidilisele isikule, kelle puhul esinevad pankrotimenetluse algatamise eelduseks

olevad tingimused või kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.

Punkt 7 on uus säte, mille kohaselt keeldutakse juriidilisele isikule tööstusjulgeoleku sertifikaati

andmast, kui tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9

tähenduses ei ole tuvastatavad või kui isik on tegelike kasusaajate kohta esitanud valeandmeid.

Tegelikud kasusaajad on üks olulisimaid usaldusväärsuse hindamise meetmeid, sest see näitab,

kes ettevõtja tegevusest enim kasu saab ning kes saab ettevõtjat või selle tegevusi otseselt või

kaudselt olulisel määral mõjutada.

Punkt 8 on uus säte, mille kohaselt ei anta tööstusjulgeoleku sertifikaati juriidilisele isikule, kui

juriidilisel isikul ei ole mitte ühtegi juhtorgani liiget, kellel oleks juurdepääsuõigus sellel

tasemel salastatud teabele, mida tema juhitav juriidiline isik töötleb. Nõue vastab

rahvusvahelisele praktikale (Poola, Horvaatia, Leedu, Sloveenia, Rumeenia, Saksamaa). Siiani

ei ole juhtorgani liikmel olnud kohustust julgeolekukontrolli läbida. Praktikas on

julgeolekukontroll läbitud juhul, kui ettevõtja juht või juhtorgani liige on ise vastutav salastatud

teabe kaitse eest, näiteks on ta riigisaladuse kaitset korraldav isik või vahetult seotud hangete

või muude võimalike salastatud teabe töötlemisega seotud töödega. Arvestades

julgeolekuolukorda, on vajalik, et juriidilise isiku vähemalt üks juht saaks olla detailselt kursis,

millistes projektides ja millistel eesmärkidel neis osaletakse ning missugune on projektist

saadav lõpptulem. Kui projekt on salastatud vähemalt piiratud taseme riigisaladuse või

salastatud välisteabena, ei tohi juhtkonna liige, kel puudub vastav luba, sellega tutvuda. Nõude

näol on tegemist usaldusväärsuse hindamise meetmega ja tööstusjulgeoleku sertifikaat kinnitab

ettevõtja usaldusväärsust (sh rahvusvahelisel tasandil). Sarnaselt välisriikide praktikale peab

tööstusjulgeoleku sertifikaadi omanik eelkõige ise olema huvitatud sertifikaadi olemasolust.

Punkt 9 on uus säte, mis täiendab punkti 8. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest

keeldutakse ka juriidilisele isikule, kelle juhi või juhtorgani liikmel esineb füüsilise isiku

juurdepääsuõigust välistav asjaolu, mis on sätestatud RSVS § 32 lõike 1 punktides 4–8. See

tähendab, et tööstusjulgeoleku sertifikaati ei anta juriidilisele isikule, kes on seotud Eesti riigi

vastase tegevusega või on ohuks Eesti julgeolekule. See säte ei tähenda, et kõikidele juhtkonna

liikmetele tehakse eraldi julgeolekukontroll füüsilise isiku ankeedi alusel, vaid juriidilise isiku

tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisel on juriidilise isiku juhtkond välja toodud taotleja

ankeedis ning juhtkonna liikmeid hinnatakse juriidilise isiku suhtes teostatava

julgeolekukontrolli käigus.

Sarnaselt kehtivale seadusele sätestab lõige 3 alused, mille põhjal on võimalik juriidilisele

isikule tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest keelduda. Sarnaselt eelmise lõike

muudatustega on ka selles lõikes kirjutatud lahti ristviited § 32 lõikele 2, mille tõttu on aluseid

punktide loeteluna näiliselt senisest rohkem. Kaalutlust võimaldavate keeldumisaluste

täiendamise vajadus on tingitud oluliselt muutunud ja pingestunud julgeolekuolukorrast ning

Kaitsepolitseiameti, aga ka mujal maailmas aset leidnud kaasustest.

Punkt 1 sätestab, et juriidilisele isikule tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest võib keelduda,

kui isikul puudub juurdepääsuvajadus. Tegemist on kehtiva seaduse imperatiivse

keeldumisalusega (§ 32 lõike 2 punkt 1). Põhjus, miks säte tõstetakse kaalutlust võimaldavate

keeldumisaluste hulka, seisneb selles, et teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus näiteks

ettevõtjal on tööstusjulgeoleku sertifikaat 10–15 aastat, kuid üheski salastatud teabe töötlust

eeldavas hankes ega projektis ta osalenud ei ole. See annab võimaluse ettevõtjale sertifikaadi

13

andmisest keelduda juurdepääsuvajaduse puudumise põhjendusel, kuna julgeolekukontrolli

teostamine ja ettevõtja riigisaladuse töötlemise loa omajana haldamine on riigile samuti kulu.

Esmataotlejate puhul seda sätet ei rakendata, sest juurdepääsuvajaduse puudumist hakatakse

hindama vastavalt juriidilise isiku edasisele tegevusele või püüetele võita hankeid või osalusi

projektides.

Punkt 2 on sätestatud osaliselt kehtiva keeldumisalusena (§ 42 lõike 3 punkt 1, viitega § 32

lõike 2 punktile 1). Kehtiv sõnastus sätestab, et juriidilisele isikule töötlemisloa andmisest võib

keelduda, kui tema tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi ja tema julgeoleku vastu.

Täiendusena lisatakse, et keelduda võib ka juhul, kui tema tegevus võib kahjustada Eesti

Vabariigi julgeolekuhuve. Sellise täienduse kehtestamine on vajalik tulenevalt sellest, et

praktikas võib tekkida probleemseid olukordi, kus ettevõtja võib tarnida seadmeid, näiteks

sõjavõimekusega droone, ka riikidele, kes Eesti julgeolekule otsest ohtu ei kujuta, kuid on

tihedates suhetes, või isegi aktiivses sõjalises koostöös riigiga, kes seda teeb. Samuti võib

ettevõtjal muul viisil olla vahetut ohtu kujutava riigiga tihe koostöö – see koostöö ei pruugi olla

otsene julgeolekuoht, kuid pikas perspektiivis võib kahjustada julgeolekuhuvisid näiteks

majanduslike sõltuvussuhete tõttu. Ühtlasi on näiteid, kus ettevõtjatel on väga tugevad

majandushuvid ebademokraatlikes riikides, mille tõttu võib ka see pikas perspektiivis

kahjustada Eesti julgeolekut ja demokraatlikku riiki.

Punktid 3–10 vastavad kehtiva seaduse § 42 lõike 3 punktile 1, milles omakorda viidatakse §

32 lõike 2 valitud punktidele. Suurim sõnastuslik muudatus puudutab uut punkti 9. Sisu ei

muutu, kuid erinevus seisneb selles, et kui § 32 lõike 2 punkt 10 on sätestatud füüsilise isiku

kohta, siis uus sõnastus kehtib juriidilise isiku kohta. Punktides 3–10 sätestatakse, et

tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest võib keelduda juriidilisele isikule:

3) kes on seotud isiku või ühendusega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille

tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele,

territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

4) kes on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatava või süüdistatavana;

5) kellel on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

6) kelle suhtes viiakse läbi väärteomenetlust korruptiivse teo tunnustel või käesoleva seaduse

või selle alusel antud õigusakti rikkumise tunnustel;

7) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud;

8) keda on karistatud ettevaatamatusest toimepandud riigivastase kuriteo eest, sõltumata sellest,

kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

9) kelle seaduslik esindaja on julgeolekukontrolli teostavale asutusele tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis või vestlusel tahtlikult varjanud andmeid,

esitanud valeteavet või võltsitud andmeid, mis on olulised juurdepääsuloa andmise

otsustamisel;

10) kes ei ole täitnud oma kohustusi riiklike ja kohalike maksude tasumisel.

Punktid 11 ja 12 vastavad senise seaduse § 42 lõike 3 punktidele 2 (kelle äri- ja

kaubandustegevus ei ole vastavuses heade tavade ja kommetega) ja 3 (kes on viimase kolme

aasta jooksul rikkunud riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepinguid), sätete sisu ei

muudeta.

Punkt 13 vastab senise seaduse § 42 lõike 3 punktile 4, kuid muudetakse ulatust, millisel määral

peab juriidilise isiku osade või aktsiate osakaal olema tuvastatav. Senise ühe kolmandiku

14

asemel on see uue sõnastuse järgi üks neljandik. Muudatus tuleneb rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse §-st 9, mis sätestab tegeliku kasusaaja mõiste ning mille lõige

2 viitab, et oluline osalus algab 25 protsendist: „(2) Kui tegelikku kasusaajat ei ole käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik kindlaks teha, on äriühingu tegelik kasusaaja

selline füüsiline isik, kelle otsene või kaudne osalus või kõigi otseste ja kaudsete osaluste

summa ületab äriühingus 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või

muul viisil.“.

Punkt 14 sätestab uue normina, et tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest on võimalik

keelduda juriidilisele isikule, kelle otsene või kaudne oluline osalus või valitsev mõju

väärtpaberituru seaduse tähenduses on isikul, äriühingul või riigil, kes võib ohustada Eesti

Vabariigi julgeolekut. Norm arvestab Euroopa akuutset julgeolekuolukorda ning taoline

keeldumine tuleb sisustada julgeolekuasutuste ohuhinnangutega.

Punkt 15 on uus säte, mis täiendab lõike 2 punkte 8 ja 9. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi

andmisest võib edaspidi keelduda ka juriidilisele isikule, kelle juhi või juhtorgani liikme

juurdepääsuõiguse välistab asjaolu, mis on sätestatud RSVS § 32 lõikes 2 punktides 1–3 ja 5–

8. Juriidiliste isikute puhul on võimaliku ohu hindamise üks olulisi parameetreid juhtkond,

millest võivad tuleneda isikupõhised keeldumisalused, mis muudavad ettevõtja

julgeolekuprofiili oluliselt negatiivsemaks. Sarnaselt lõike 2 punktile 9 ei tehta kõikidele

juhtkonna liikmetele eraldi julgeolekukontrolli füüsilise isiku ankeedi alusel. Küll aga on

juhtkond välja toodud juriidilise isiku tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotleja ankeedis ning

juhtkonna liikmeid võetakse arvesse juriidilise isiku suhtes teostatava julgeolekukontrolli

käigus. Kaalutluspõhiseid keeldumisi on julgeolekukontrollide menetlustes olnud keskmiselt

seitse aastas, mis on võrreldes julgeolekukontrolli koguarvuga väga väike arv. Seetõttu ei

mõjuta Kaitsepolitseiameti hinnangul selline keeldumisalus oluliselt võimalust

tööstusjulgeoleku sertifikaati saada, eriti kuna sätted viitavad kuritegevusele või

julgeolekuohule. Kui kriitilised asjaolud avalduvad, tuleb neid otsuses selgelt põhistada.

Punkt 16 on uus säte, mille kohaselt võib tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest keelduda

juriidilisele isikule, kellel on esinenud raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisel viimase viie

aasta jooksul. Taas on tegemist kaalutluspunktiga, mis võimaldab eri asjaolude kokkulangemise

korral keelduda tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest, kui juriidilisel isikul on olulised

majanduslikud probleemid. Majanduslike probleemide korral on võimalik võlgade kuhjumine,

aga ka juriidilise isiku pankrot või kiire võõrandamine, mille tulemusel ei ole tegelikult

tööstusjulgeoleku sertifikaat ehk usaldusväärsuse hinnang enam kehtiv (omanikuvahetuse

tõttu).

Punkt 17 on uus alus. Selle kohaselt võib edaspidi tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest

keelduda juriidilisele isikule, kelle puhul on põhjendatud alus kahtlustada, et ta ei ole oma

tegutsemises ja otsustusprotsessides iseseisev või võib tegutseda teise riigi huvides.

Keeldumisalus eeldab julgeolekuasutuse ohuhinnangut ning on seotud Euroopa julgeoleku

olukorraga ning tegutsemisega riigi huvides, kes võib otseselt või kaudselt ohustada Eesti

julgeolekut.

Punktid 18 ja 19 on täiendused lõike 2 punktile 5, mille kohaselt ei anta juriidilisele isikule

tööstusjulgeoleku sertifikaati, kui varasem tööstusjulgeoleku sertifikaat on kehtetuks

tunnistatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse või selle alusel antud õigusakti sätete

rikkumise tõttu viie aasta jooksul tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest

arvates. Punktid 18 ja 19 on paindlikumad, kuid sätestavad võimaluse keelduda

15

tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest, kui juriidiline isik on rikkunud RSVS-is ja selle alusel

sätestatud õigusaktides kehtestatud nõudeid (punkt 18) või kui tema tööstusjulgeoleku

sertifikaat on varem kehtetuks tunnistatud, sõltumata tähtajast (punkt 19). Kuivõrd

Kaitsepolitseiametile tuleb esitada rikkumiste teavitusi ning amet teostab ühtlasi vahetut

järelevalvet riigisaladuse töötlemise nõuete üle, võib ta saada teavet rikkumistest, mis võivad

olla niivõrd süsteemsed, et edaspidi on hädavajalik salastatud teabe töötlemist vältida. Praktikas

ei ole Kaitsepolitseiamet ühtegi senist töötlemisluba kehtetuks tunnistanud ning ei ole esinenud

ka väga tõsiseid rikkumisi. Sellegipoolest on õigusselguse ja salastatud teabe kaitse huvides

oluline, et normid oleksid ühemõtteliselt sõnastatud.

Lõige 4 vastab kehtiva seaduse lõikele 5. Sätte sisuks on viidata, et eelkirjeldatud asjaolude

kontrollimiseks viiakse juriidilise isiku suhtes läbi julgeolekukontroll.

Lõige 5 on uus säte, mis seondub lõike 2 punktiga 9 ja lõike 3 punktiga 15 ehk juriidilise isiku

juhi või juhtorgani liikme kontrolliga. Sätte kohaselt kontrollitakse juriidilise isiku

julgeolekukontrolli käigus konkreetset juhti või juhtorgani liiget tema nõusolekul. Ka varem

vaadeldi konkreetset ettevõtjat, sh juhtkonda, n-ö teabekogumis, sest hinnati osalus- ja

juhtimisskeeme, kuid mitte isikupõhiselt. Isikuandmete töötlemise läbipaistvuse huvides on

oluline, et juriidilisele isikule tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest keeldumist võimaldav

õigusnorm oleks selgemalt sätestatud.

Kehtiva seaduse § 42 lõiked 4 ja 6 eelnõu tekstis ei kajastu. Lõige 4 sätestab, et riigisaladuse

töötlemiseks loodud tingimuste kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus RSVKK-s.

Praktikas eraldi kontrollimise korda kehtestatud ei ole, vaid määruses sätestatakse nõuded,

millele administratiiv- või turvaala peab vastama. Seega lähtub Kaitsepolitseiamet turvaala

kooskõlastamisel RSVKK-s sätestatud nõuetest ja määruse alusel kehtestatud juhendist.

Administratiivala kooskõlastada vaja ei ole, kuid Kaitsepolitseiamet kontrollib määruses ja

juhendis sätestatud nõuetele vastavust. Kehtiva paragrahvi lõige 6 on säte, millel ei ole olnud

praktikas kasutust, mistõttu see jäetakse ettepaneku kohaselt seaduse tekstist välja. Sätte

kohaselt peab tööstusjulgeoleku sertifikaati omava füüsilise isiku või juriidilise isikuga

lepingulises suhtes olev töötlev üksus (näiteks riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon) § 42

lõigetes 1–3 sätestatud asjaolude ilmnemisest viivitamata Kaitsepolitseiametit teavitama. Ei ole

aga objektiivselt mõistlik eeldada, et riigiasutus sellistest asjaoludest kuidagi üldse teada võiks

saada. Teavitamise võimalus jääb alles, kuid kaotatakse kohustus, sest asjaolude esinemist

kontrollib Kaitsepolitseiamet julgeolekukontrolli käigus.

Eelnõuga muudetakse RSVS § 43. Paragrahv ise jääb sisult samaks, sätestades jätkuvalt

tööstusjulgeoleku sertifikaadi (varasema töötlemisloa) andmise ja pikendamise regulatsiooni.

Lõige 1 on samasisuline senise § 43 lõikega 2, kuid sõnastuses võetakse eeskuju RSVS § 33

lõikest 2. Sätestatakse, et tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmise, andmisest keeldumise, või

selle kehtivuse pikendamise, pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseks on

julgeolekukontrolli käigus kogutud teave. Varem oli lõige 1 (töötlemisloa andmine) seotud

riigisaladuse kaitseks nõutud tingimuste, näiteks nõuetele vastava turvaala olemasolu

kontrollimisega, nüüd on see sätestatud põhjalikumalt lõikes 2.

Lõige 2 on osaliselt samasisuline senise lõikega 1. Lõikes 2 sätestatakse tingimused A-

kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaadi väljastamiseks ehk tingimused, millal võib

sertifikaadi omanik riigisaladust töödelda iseseisvalt enda valduses oleval kinnis- või

vallasasjal. Kui taotleja on läbinud julgeolekukontrolli, siis A-kategooria tööstusjulgeoleku

16

sertifikaat väljastatakse piiratud taseme puhul pärast administratiivala loomist.

Konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladuse töötlemiseks peab taotleja looma endale

turvaala ning pärast Kaitsepolitseiameti antud kooskõlastust antakse taotlejale A-kategooria

sertifikaat. Taotleja soovil väljastatakse talle B-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat seniks,

kuni ta ei ole nõuetele vastavaid tingimusi loonud. Paindlikuma regulatsiooni loomise vajadus

tuleneb sellest, et mitmetest asjaoludest tulenevalt võivad ehitustööd aega võtta, kuid B-

kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat võimaldaks ettevõtjal juba hangetes osaleda.

Lõikes 3 korrigeeritakse tähtaegu. Edaspidi otsustatakse füüsilisele isikule tööstusjulgeoleku

sertifikaadi andmine kolme kuu jooksul (varem kaks kuud), juriidilise isiku puhul on tähtaeg

jätkuvalt kuus kuud. Kuivõrd füüsilise isiku juurdepääsuõiguse menetlus kestab minimaalselt

kolm kuud, ei ole praegu kehtiv kaks kuud asjakohane. Samuti ei ole edaspidi vajalik lõike 3

teine lause, milles viidatakse kehtiva § 41 lõikele 5, st füüsilise isiku tööstusjulgeoleku

sertifikaadi andmise otsuse saab teha koos füüsilise isiku juurdepääsuõiguse andmise otsusega.

Lause jäetakse välja seetõttu, et ei senine ega loodav regulatsioon sellist võimalust ei välista,

kuid see sõltub igal juhul esitatud dokumentidest ja loodud tingimuste nõuetekohasusest.

Lõige 4 jääb oma sisult samaks senise lõikega 4, kuid sätte punktides 1–4 asendatakse termin

töötlemisluba läbivalt terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Jätkuvalt sätestab lõige 4,

millistel juhtudel on õigus tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisel julgeolekukontrolli

pikendada: otsuse tegemisel on vajalik tugineda välisriigi teabele (punkt 1); taotlejaga ei ole

olnud võimalik läbi viia vestlust (punkt 2); on võimalik, et järgneva kuue kuu jooksul

keeldumisalus kas ilmneb või langeb ära (punktid 3 ja 4).

Lõige 5 jääb oma sisult samaks senise lõikega 5, kuid sätte punktides 1–3 asendatakse termin

töötlemisluba läbivalt terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Punkti 4 ei muudeta. Lõike 5

punktides 1-4 sätestatakse, millistel juhtudel võib Kaitsepolitseiamet tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotluse jätta läbi vaatamata.

Lõige 6 jääb oma sisult samaks senise lõikega 6. Termin töötlemisluba asendatakse läbivalt

terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Lõikes 6 sätestatakse, et Kaitsepolitseiametil on õigus

tööstusjulgeoleku sertifikaat väljastada madalama taseme riigisaladuse töötlemiseks, kui seda

algselt taotleti.

Lõike 7 sõnastust muudetakse, kuid sätte mõte jääb samaks. Jätkuvalt võib tööstusjulgeoleku

sertifikaadi anda tähtajaliselt ja ka lühemaks ajaks, kuid see ei ole edaspidi seotud ajutise

töötlemisvajadusega, sest eelkõige juriidilise isiku puhul ei ole töötlemisvajadus enam

esmatähtis ega tööstusjulgeoleku sertifikaadi saamisel määrav kriteerium. Edaspidi on

sertifikaadi saamine seotud julgeolekukontrolli käigus ilmnenud asjaoludega. Kõiki otsuseid

tuleb Kaitsepolitseiametil põhjendada.

Lõikes 8 sätestatakse sarnaselt senisele lõikele 8 andmed, mis peavad kajastuma

tööstusjulgeoleku sertifikaadi pikendamisel. Sätte punktides 1–6 asendatakse termin

töötlemisluba läbivalt terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat ning lisaks sätestatakse punktis 5

tööstusjulgeoleku sertifikaadi kategooria (A- või B-kategooria). Senise lõike 7 regulatsiooni,

mis sätestab tähtajalise töötlemisloa andmise võimaluse juhul, kui töötlemise vajadus on

ajutine, uude teksti üle ei tooda. Põhjuseks on asjaolu, et eelnõu kohaselt ei ole

tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmine enam seotud konkreetse töötlemisvajadusega, vaid

tööstusjulgeoleku sertifikaat ise muutub loogiliseks aluseks, mille põhjal juriidilisel isikul üldse

töötlemisvajadus saab tekkida.

17

Lõige 9 jääb oma sisult valdavalt samaks senise lõikega 8. Termin töötlemisluba asendatakse

läbivalt terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Samuti tehakse säte tehnoloogianeutraalseks

ehk jäetakse välja viide elektroonilisele keskkonnale, sest pole oluline, mil viisil teavitus

saadetakse. Valdkonna halduse üldine suundumus on elektrooniliste kanalite kasutamise poole.

Kaitsepolitseiametil on olemas ka vastav keskkond, kuhu osapooled järk-järgult liidestatakse.

Lõiget 10 ei muudeta sisuliselt. Termin töötlemisluba asendatakse terminiga tööstusjulgeoleku

sertifikaat ning viide toetavale asutusele jäetakse välja. Lõige 10 sätestab, et tööstusjulgeoleku

sertifikaadi andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise korral saadan

Kaitsepolitseiamet taotlejale otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja viie tööpäeva jooksul arvates

otsuse tegemisest.

Eelnõuga muudetakse RSVS § 44 ning kehtestatakse tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivuse

lõppemine (kehtiva RSVS kohaselt töötlemisloa kehtivuse lõppemine) uues sõnastuses.

Lõikes 1 asendatakse termin töötlemisluba läbivalt terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat. Säte

reguleerib jätkuvalt, millistel tingimustel tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtivus lõpeb.

Lõige 2 sätestab, et A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat tunnistatakse kehtetuks füüsilisel

isikul, kellel puudub põhjendatud vajadus töödelda riigisaladust või salastatud teabekandjaid

enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal. Varem kehtis § 44 lõige 2 nii juriidilise isiku kui

ka füüsilise isiku kohta. Juriidilise isiku puhul eraldi aluseid, mille tõttu üksnes A-kategooria

sertifikaat kehtetuks tunnistatakse, ei esine. Juriidilised isikud jäetakse välja seetõttu, et

tööstusjulgeoleku sertifikaat ei eelda neilt edaspidi alalist põhjendatud töötlemisvajadust.

Seetõttu ei kajastu uues regulatsioonis enam senise § 44 lõige 3, mis sätestab, et

töötlemisvajaduse ajutise äralangemise puhul võib töötlemisloa jätta kehtetuks tunnistamata.

Lõige 3 sätestab edaspidi, et A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaadi võib kehtetuks

tunnistada, kui töötleva üksuse loodud tingimused ei vasta kõnesolevas seaduses ja selle alusel

antud õigusaktides riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate kaitseks kehtestatud

tingimustele. Säte vastab senise § 44 lõike 2 punktile 2, kuid see oli seni töötlemisloa kehtetuks

tunnistamise aluseks. See tähendab peaasjalikult nõuetele vastava administratiiv- või turvaala

loomist ja tingimuste säilitamist. Kui näiteks kontrolli käigus selgub, et turvaalal esineb oluline

puudus, on võimalik anda ka tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk sertifikaati ei tule

ilmtingimata kehtetuks tunnistada.

Lõige 4 sätestab tingimused, mille esinemise korral tööstusjulgeoleku sertifikaat, sõltumata

kategooriast, tunnistatakse kehtetuks. Punkt 1 sätestab, sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui

füüsilise isiku juurdepääsuõigus on lõppenud (senise § 44 lõike 2 punkt 3). Punkt 2 sätestab, et

sertifikaat tunnistatakse kehtetuks juhul, kui juriidilisel isikul esineb § 42 lõikes 2 nimetatud

asjaolu (senise § 44 lõike 2 punkt 4).

Lõikes 5 sätestatakse, et tööstusjulgeoleku sertifikaat, sõltumata kategooriast, võidakse

tunnistada kehtetuks, kui juriidilisel isikul esineb käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud

asjaolu (punkt 1, senise § 44 lõike 4 punkt 1) ning kui juriidiline isik ühineb, jaguneb või

kujundatakse ümber (punkt 2, senise § 44 lõike 4 punkt 2).

Lõiked 6, 7 ja 8 kajastavad uues sõnastuses osaliselt seniste § 44 lõigete 5, 6 ja 7 regulatsiooni.

Olulisim muudatus on, et toetava asutuse funktsiooni kadumise tõttu ei ole enam vaja toetavat

18

asutust tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest teavitada. Jätkuvalt tunnistab

sertifikaadid kehtetuks Kaitsepolitseiameti peadirektor ning Kaitsepolitseiamet peab teavitama

tööstusjulgeoleku sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest konkreetset füüsilist või juriidilist

isikut, aga lisaks ka kõiki tema asjassepuutuvaid lepingupartnereid. See on vajalik seetõttu, et

lepingupartner, nii Eesti-sisene kui ka -väline hankija või mis tahes projekti haldav üksus, sh

ministeerium, välisriigi riigiasutus või EL-i institutsioon, oleks teadlik, et füüsiline või

juriidiline isik ei saa enam oma kohustusi täita. Välisriigi lepingupartnerit teavitab riigi

julgeoleku volitatud esindaja.

Eelnõuga muudetakse RSVS § 45. Sarnaselt kehtivale RSVS-le sätestatakse lõikes 1

täiendavad asjaolud lisaks §-s 20 sätestatule, mille ilmnemisel tuleb teavitada

Kaitsepolitseiametit. Varem olid need kohustused üksnes töötlemisluba omaval eraõiguslikul

juriidilisel isikul. Edaspidi on § 45 sõnastatud laiemalt ehk tööstusjulgeoleku sertifikaati omava

juriidilise isiku kohta (nii era- kui ka avalik-õigusliku). Praktikas on selgunud, et ei ole

põhjendatud, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud on teavitamiskohustustest vabastatud.

Kuigi nende juhtimisloogika ja korraldus erinevad eraõiguslikust juriidilisest isikust, siis

julgeolekuohtude hindamise vaatepunktist ei ole neil erinevust.

Punkti 1 ei muudeta, jätkuvalt tuleb teavitada ühinemisest, jagunemisest või

ümberkujundamisest.

Punkti 2 täiendatakse nii, et lisaks juhatuse või nõukogu liikme muutumisele tuleb teavitada ka

juhi muutumisest.

Punkt 3 on kehiva normi punkt 5 ehk teavitada tuleb algatatud pankroti- või

likvideerimismenetlusest. Senine punkt 3, mille kohaselt juhatuse ja nõukogu liikmete pikema

kui kolmekuulise välisriigis viibimise korral tuli Kaitsepolitseiametile teatada nende

kontaktandmed, jäetakse tekstist välja.

Punkt 4 on uus punkt, mille kohaselt tuleb tööstusjulgeoleku sertifikaati omaval juriidilisel

isikul teavitada Kaitsepolitseiametit riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemist eeldavas

hankes osalemisest, eduka pakkumuse otsusest sellises hankes või osalemisest muus projektis,

mis eeldab salastatud teabe töötlemist. Esiteks aitab see hinnata pikas perspektiivis, kas

juriidiline isik on soovinud salastatud projektides nii Eestis kui välismaal osaleda või tal on

tööstusjulgeoleku sertifikaat järgnevad 10–15 aastat, aga üheski hankes ta tegelikult ei osale.

Sellisel juhul ei ole ettevõtjal seda sertifikaati vaja ning riigi halduskoormust arvestades saab

tööstusjulgeoleku sertifikaadi jätta pikendamata. Lisaks on sätte praktiline väärtus eelkõige

teadmine, kes võivad olla tööstusjulgeoleku sertifikaadi omaniku peamised lepingupartnerid, st

juhul kui tööstusjulgeoleku sertifikaat kehtetuks tunnistatakse, avastatakse võimalikud

teabelekked vms julgeolekuohud. Sellisel juhul on Kaitsepolitseiametil ka teavituskohustus

vastavalt § 44 lõikele 8.

Uue lõikega 2 sätestatakse, et kui juriidilise isiku eduka pakkumuse otsus ehk nn hankevõit

hõlmab salastatud välisteavet, tuleb sellest teavitada ka riigi julgeoleku volitatud esindajat.

Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistatakse RSVS § 46 kehtetuks.

RSVS § 46 kehtetuks tunnistamine on tingitud eelnõuga tehtavast muudatusest, millega viiakse

kehtiva RSVS § 46 sisu üle uude §-i 342.

19

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse RSVS § 49 lõiget 3 ja asendatakse sõna töötlemisluba

sõnadega tööstusjulgeoleku sertifikaat vastavas käändes ning sõnad juurdepääsu- või

töötlemisloa sõnadega juurdepääsuloa või töötlemissertifikaadi.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse RSVS § 49 lõiget 6.

Olulisima sisulise muudatusena ei kajastata uues sõnastuses enam tööstusjulgeoleku

sertifikaadi (varasem töötlemisluba) taotlemise protsessi puhul toetava asutuse funktsioon,

antud juhul seoses võimaliku taotlusega julgeolekukontrolli lõpetamiseks juriidilise isiku

suhtes. Toetava asutuse asemel on sättes sõnaselgelt välja toodud, et julgeolekukontroll

lõpetatakse tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotleja enda soovil. Lisaks asendatakse sättes termin

töötlemisluba läbivalt terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse RSVS § 53 lg 1 riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise

sätteid.

Lõikest 1 jäetakse välja viide RSVS § 42 lõikele 6, kuna viidatud säte tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 31 asendatakse RSVS § 53 lõikes 3 ja § 54 lõikes 2 arv „32 000“ arvuga

„100 000“.

Kehtiva RSVS § 53 lõikes 3 ja § 54 lõikes 2 sätestatud trahvimäär juriidilistele isikutele RSVS

rikkumise eest on 32 000 eurot, määr kehtib alates 2011. aastast. Sellisel trahvimääral ei ole

enam samasugust hoiatavat ja preventiivset mõju nagu selle kehtestamisel. Arvestades

inflatsiooni, on asjakohane seda summat korrigeerida vastavalt tarbijahinnaindeksile. Viimastel

aastatel on julgeolekuolukord muutunud üha keerulisemaks, mistõttu on oluline, et

trahvimäärad oleksid piisavalt kõrged, et hoida ära potentsiaalseid rikkumisi. Kõrgem

trahvimäär toimib heidutava meetmena, suurendades juriidiliste isikute motivatsiooni järgida

kehtivaid reegleid.

Trahv summas 100 000 eurot on proportsionaalne, arvestades eespool toodut ning võttes

arvesse ettevõtjate majanduslikku võimekust ja trahvimäärade hoiatavat eesmärki. See aitab

täita trahvide preventiivset eesmärki ja tagab, et karistused on proportsionaalsed rikkumise

tõsiduse ja võimalike tagajärgedega.

Eelnõu § 1 punktiga 32 tehakse RSVS § 55 lõikes 2 tehniline muudatus, milles termin

töötlemisluba asendatakse läbivalt terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse RSVSi rakendussättega §-ga 581.

Tegemist on üleminekusättega, mille kohaselt senised kehtivad töötlemisload võrdsustatakse

A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaatidega, sest kõikidel töötlevatel üksustel ehk

juriidilistel isikutel on olemas turvaala või administratiivala. Turvaala loomine on olnud kehtiva

õiguse kohaselt töötlemisloa saamise eeltingimuseks. Eelnõu üks läbivaid eesmärke oligi selle

probleemi lahendamine. Enam ei pea ettevõtja kohustuslikus korras turvaala välja ehitama enne

tööstusjulgeoleku sertifikaadi saamist või ka hiljem, kui ta selleks vajadust ei näe. Piiratud

tasemel salastatud teabe töötlemiseks piisab administratiivalast. Seega tulevikus, nt

tööstusjulgeoleku sertifikaatide pikendamisel, saavad juriidilised isikud ise hinnata, kas neil on

jätkuvalt soov säilitada A-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat või kohapealne

20

töötlemisvõimekus ära kaotada ning minna üle teenuse osutamisele tellija territooriumil, mida

võimaldab B-kategooria tööstusjulgeoleku sertifikaat.

Eelnõu paragrahvis 2 sätestatakse riigihangete seaduse (RHS) muudatused.

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse RHS § 175 lõikes 1 sõnad „riigisaladuse töötlemise loa“

sõnadega „tööstusjulgeoleku sertifikaadi“.

Muudatus on vajalik, et täpsustada ja selgitada seaduse teksti ning tagada ühtne ja arusaadav

terminikasutus. Kuigi sõnastus muutub, säilib muudatuse tulemusena sätte sisu ja eesmärk.

Muudatus on tehniline ja aitab vältida võimalikke segadusi või arusaamatusi seaduse

tõlgendamisel. Tegemist on normi sõnastuse täpsustusega, mille tulemusel sätte sisu ei muutu.

Eelnõu § 2 punktiga 2 asendatakse RHS § 178 lõikes 31 sõnad „riigisaladuse töötlemise loa“

sõnadega „tööstusjulgeoleku sertifikaadi“ ning lõiget täiendatakse pärast sõnu „salastatud

välisteabele juurdepääsu sertifikaadi või“ sõnaga „muud“.

Tegemist on normi sõnastuse täpsustusega, mille tulemusel sätte sisu ei muutu.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse RHS § 178 lõiget 32.

Tegemist on normi sõnastuse täpsustusega, mille tulemusel sisu ei muutu.

Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse RHS § 178 lõige 4.

Tegemist on normi sõnastuse täpsustusega, sisu ei muutu.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse RHS § 178 lõige 5.

Tegemist on normi sõnastuse täpsustusega, kuid sisu ei muutu.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigilõivuseaduse (RLS) muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse RLS 11. peatüki 1. jagu 5. jaotisega ja §-ga 2691, milles

kehtestatakse tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemiseks ja pikendamiseks riigilõiv. Nii oleks

juriidilisel isikul edaspidi võimalik taotleda tööstusjulgeoleku sertifikaati ilma, et ta peaks

ilmtingimata riigisaladust hõlmavas projektis vahetult osalema. Nagu varem öeldud, on

põhimõtteliste muudatuste eesmärk, et juriidiline isik võiks huvi korral tööstusjulgeoleku

sertifikaadi ette taotleda ja sobiva hanke või projekti korral selles operatiivselt osaleda ilma

vajaduseta osaleda paralleelselt tööstusjulgeoleku sertifikaadi menetluses.

Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemise ja pikendamise menetlusega kaasneb kulu, kuid siiani

pole seda lõivustatud. Muudatustega kehtestatakse eraldi tööstusjulgeoleku sertifikaadi

taotlemise riigilõivu määr ja sellest tunduvalt madalam tööstusjulgeoleku sertifikaadi

pikendamise riigilõivu määr. Tööstusjulgeoleku sertifikaadi pikendamise menetluses on paljud

varem esitatud andmed ja dokumendid jätkuvalt asjakohased ning seetõttu on pikendamisega

kaasnev kulu reeglina väiksem esmakordse tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisega

kaasnevast kulust.

21

Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et riigilõiv kehtestatakse sellises määras,

mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle

eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine.

Tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemine ei ole kohustus, vaid võimalus. Tasuline menetlus on

Siseministeeriumi hinnangul üks meetmetest, mis suunab juriidilist isikut iseseisvalt põhjalikult

kaaluma, kas tööstusjulgeoleku sertifikaadi menetluses osalemine on tema tegevust ja eesmärke

silmas pidades asjakohane. Praktika on näidanud, et turul tegutsevad ka sellised ettevõtjad, kes

on tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlenud mitte spetsiifilise teenuse osutamiseks, vaid enda

usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja potentsiaalsete klientide silmis. Riigilõivu

kehtestamine aitaks mõnevõrra ennetada põhjendamatute taotluste esitamist ning on sellest

tulenevalt põhjendatud.

Riigilõivumäära kujundamisel on oluline, et see kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud,

mis riigil tekivad tööstusjulgeoleku sertifikaatide taotluste menetlemise käigus. Senine praktika

on näidanud, et tööstusjulgeoleku sertifikaatide taotluste menetlemine on ressursimahukas

protsess. Kulude katmiseks ja kvaliteetse teenuse tagamiseks on otstarbekas kehtestada

riigilõiv, mis kompenseeriks osaliselt riigile tekkinud kulud. Eelnõuga kavandatavate

muudatuste puhul on arvestatud sellega, et kehtestatavad riigilõivude suurused oleksid sellised,

et need kataksid osa teenuse osutamisega kaasnevatest kuludest.

Eelnõu paragrahvis 4 on esitatud seaduse jõustumisnorm.

Seaduse üldiseks jõustumise ajaks on kavandatud 01.09.2025. Seaduse jõustumiseks soovitakse

jätta vacatio legis, mis võimaldaks Vabariigi Valitsusel kehtestada rakendusakti (RSVKK)

muudatused ühel ajal seadusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Senine termin töötlemisluba asendatakse terminiga tööstusjulgeoleku sertifikaat, sest see

võimaldab kontseptuaalselt senisest enam paindlikkust. Töötlemisluba ei ole asjakohane

ettevõtjate puhul, kes tegelikult enda territooriumil salastatud teavet ei töötle. Ka ingliskeelne

vastav termin facility security clearance viitab pigem kontrollitusele ja usaldusväärsusele, mille

tulemusel saadakse õigus salastatud teavet töödelda.

Arvestades asjaolu, et RSVS-s katab termin töötlemisluba laia adressaatide ringi – eraõiguslike

juriidiliste isikute kõrval ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja füüsilisi isikuid, palume

kooskõlastusel nendel osapooltel, kes peavad vajalikuks kehtiva termini (töötlemisluba)

muutmist, tuua välja põhjendused, miks muudatus on hädavajalik arvestades, et salastatud

teabe töötlemise erinevate tingimuste (nt loa tasemed sõltuvalt töötlemise asukohast) loomine

on võimalik ka kehtivat terminoloogiat arvestades. Termini muudatuse (töötlemisluba vs

tööstusjulgeoleku sertifikaat) võimalikud sõnastusvariandid hindame uuesti üle eelnõu

kooskõlastuse järgselt.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

22

EL-i salastatud teabe kaitseks on kehtestatud 23. septembril 2013 Euroopa Liidu Nõukogu otsus

2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta3. Samuti kehtib

Euroopa Liidu Nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis

käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (2011/C 202/05)4.

Eelnõus on salastatud välisteabe kaitset puudutav osa nende õigusaktidega kooskõlas.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus: juriidilise isiku tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemise

keskseks toetavaks asutuseks määratakse Kaitsepolitseiamet.

Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele ja halduskoormusele

Vajadus senise töökorralduse muutmise järele on vähene. De facto Kaitsepolitseiamet juba

haldab ja nõustab juriidilisi isikuid vahetult, sh konsulteerib töötlemisloa taotlemise osas.

RSVS-is on praegu nõue, et konkreetne riigiasutus peab juriidilist isikut töötlemisloa

taotlemisel põhjendustega toetama. Kaitsepolitseiameti halduskoormus suureneb ettevõtjate

esmanõustamisel ja julgeolekukontrollide arvu suurenemise tõttu (ettevõtjate huvi kasvab).

Arvestades Euroopa Liidu projektide lisandumist ning ettevõtjate võimalikku suurenevat huvi

tööstusjulgeoleku sertifikaati taotleda on prognoositav lisavajadus üks ametikoht.

Mõju sihtrühm: tööstusjulgeoleku sertifikaadi saamist toetavad põhiseaduslikud

institutsioonid, valitsusasutused ja valitsusasutuse hallatavad riigiasutused

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele ja halduskoormusele

Kõikide teiste seni juriidilisi isikuid toetanud riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide

halduskoormus väheneb.

6.2. Kavandatav muudatus: juriidiliselt isikult ei eeldata tööstusjulgeoleku sertifikaadi

taotlemisel enam vahetu juurdepääsu vajadust.

Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele ja halduskoormusele

Kaitsepolitseiameti halduskoormus suureneb juhul, kui märkimisväärselt rohkem juriidilisi

isikuid asub tööstusjulgeoleku sertifikaate taotlema.

Mõju sihtrühm: juriidilised isikud

Kaasnev mõju: majanduslik mõju

Juriidiliste isikute jaoks muutub paindlikumaks riigisaladust hõlmavates riigihangetes

osalemine. Potentsiaalselt suureneb konkurents. Pikas perspektiivis on loota positiivset

majanduslikku mõju, kui juriidilised isikud ja riik hakkavad tegema senisest enam regulaarset

ja strateegilist koostööd julgeolekuvaldkonnas.

3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1486461411539&uri=CELEX:32013D0488 4 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?qid=1486461306197&uri= CELEX:42011A0708(01)

23

6.3. Kavandatav muudatus: tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemiseks ja pikendamiseks

kehtestatakse riigilõiv.

Mõju sihtrühm: juriidilised isikud

Kaasnev mõju: majanduslik mõju

Mõju ulatus on väike, kuna riigilõivu kehtestamine tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisel ja

pikendamisel avaldab juriidilistele isikutele vähest majanduslikku mõju, sest kehtestatavad

lõivud ei ole suured.

Tööstusjulgeoleku sertifikaadi üldine kehtivus on viis aastat ja 6000 euro suurune riigilõiv

esmasel taotlemisel tähendab, et arvestuslikult on kulu viie aasta peale jagatuna 1200 eurot

aastas. See on enamikule juriidilistele isikutele suhteliselt väike kulu. Tööstusjulgeoleku

sertifikaadi pikendamise puhul tähendab 3000 euro suurune riigilõiv, et arvestuslik aastane kulu

on 600 eurot, millel on juriidiliste isikute jaoks veelgi väiksem mõju.

Kehtestavad riigilõivud on juriidiliste isikute jaoks hallatavad, ei mõjuta oluliselt nende

finantsolukorda ega konkurentsivõimet. Väiksematele ettevõtjatele võib riigilõivu

kehtestamine olla tuntavam, kuid ei mõjuta siiski oluliselt ettevõtjate finantsolukorda.

Riigilõivu kehtestamine motiveerib juriidilisi isikuid hoolikalt kaaluma tööstusjulgeoleku

sertifikaadi taotluste esitamist, vähendades seeläbi põhjendamatute taotluste arvu.

6.4. Kavandatavad muudatused: julgeolekukontrolli teostamist puudutavad muudatused

ja juurdepääsuõiguse või tööstusjulgeoleku sertifikaadi andmisest keedumise aluste

täiendused.

Eelnõuga muudetakse RSVS §-de 31, 32, 40, 41, 42 regulatsiooni: täiendatakse

rakenduspraktikas ilmnenud vajadustest lähtuvalt riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest

keeldumise aluseid ning tehakse muid riigisaladusele juurdepääsu õigusega seonduvaid

muudatusi. Eelnõuga muudetakse sätete järjekorda, kaotatakse õigusselguse huvides mitmed

ristviited keeldumisalustele, mis kehtivad füüsilisele isikule juurdepääsuõiguse andmisel,

samuti kehtestatakse täiendavad keeldumisalused (nt juriidilisele isikule tööstusjulgeoleku

sertifikaati andmast keeldutakse, kui tegelikud kasusaajad ei ole tuvastatavad või kui tegelike

kasusaajate kohta on esitatud valeandmeid).

Mõju sihtrühm: julgeolekuasutused, juurdepääsuloa toetajad (RSVS § 31 lg 1 kontekstis) ja

taotlejad

Sihtrühma puudutav teave ei ole avalik.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eespool nimetatud muudatustega ei kaasne julgeolekukontrolli tööprotsessis olulisi muudatusi.

Mõju sihtrühm: juriidilised isikud

24

Kaasnev mõju: juriidilise isiku juht ja juhtorgani liikmed peavad andma nõusoleku RSVS § 32

lg 1 p-des 4–8 ning lg 2 p-des 1–3 ja 5–8 sätestatud asjaolude tuvastamiseks.

RSVS kohaseks julgeolekukontrolliks nõusoleku andmine on eelduseks isiku

julgeolekukontrollist teavitamise kohustuse täitmiseks. Asjaolud, mida eelnõu kohaselt

kontrollitakse, on seotud isiku karistatuse ja isikuga seotud muude oluliste julgeolekuohtude

tuvastamiseks vajalike andmetega.

Kaasnev mõju: majanduslik mõju

Kõik Kaitsepolitseiameti otsused peavad olema põhjendatud ning usaldusväärsuse säilitamine

eeldab ka juriidilise isiku enda panust. Siiani ettevõtjatele töötlemisloa andmisest keeldutud ei

ole ning Kaitsepolitseiamet ei prognoosi, et see uute aluste lisamise järel olulisel määral

muutuks. Samuti ei mõjuta tööstusjulgeoleku sertifikaadi väljastamine ettevõtja äritegevust

olulisel määral, vaid hõlmab üksnes salastatud teavet.

6.5. Mõju halduskoormusele

Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet

Riigilõivu kehtestamine võib suurendada uute tööstusjulgeoleku sertifikaatide taotluste arvu,

mis omakorda suurendab taotluste läbivaatamisega seotud halduskoormust ja kulusid. Eeldatav

mõju ei ole suur, olemasolevate huvitatud juriidiliste isikute põhine prognoos on, et täiendavalt

oleks vaja üht ametikohta.

Mõju sihtrühm: juriidilised isikud

Juriidiliste isikute halduskoormus muudatustega ei suurene, kuid tööstusjulgeoleku sertifikaadi

taotlemisel peavad nad suutma iseseisvalt põhjendada, millistel eesmärkidel nad

tööstusjulgeoleku sertifikaati soovivad.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Väheneb nende riigiasutuste töökoormus, kes toetavad juriidilisi isikuid riigisaladusele

juurdepääsu vajaduse põhjendamisel. Seevastu suureneb osaliselt Kaitsepolitseiameti

töökoormus potentsiaalse halduskoormuse kasvu tõttu, kui senisest enam juriidilisi isikuid

tööstusjulgeoleku sertifikaati taotlevad. Kuigi Kaitsepolitseiametil on juba praegu

tööstusjulgeoleku sertifikaatidega juriidilistest isikutest keskne ülevaade ja ta nõustab neid juba

praegu, on neil keskseks toetavaks asutuseks muutudes potentsiaalselt vaja senisest enam

nõustada juriidilisi isikuid, kes tööstusjulgeoleku sertifikaadi taotlemisele mõtlevad. Kui

suureneb oluliselt juriidiliste isikute hulk, kes tööstusjulgeoleku sertifikaati taotleda soovivad,

on potentsiaalselt vaja täiendavat inimressurssi.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (seletuskirja lisa). Määruse muutmise

täpsemad sõnastusettepanekud töötatakse välja pärast kõnesoleva seaduseelnõu menetlust

seletuskirja lisas esitatud määruse kavandi täiendamise teel.

25

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. septembril 2025. Seaduse jõustumiseks soovitakse jätta vacatio legis, mis

võimaldaks Vabariigi Valitsusel kehtestada rakendusakti (RSVKK) muudatused ühel ajal

seadusega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse saamiseks Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi

Kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale, Riigikontrollile ja Andmekaitse

Inspektsioonile.

Eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, Eesti Väike-

ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidule.