Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu

Hr Mart Võrklaev Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected]

Teie 09.11.2023 nr 13-1.1/6798-1 Meie 06.12.2023 nr 5-9/6298-1

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Rahandusministeeriumi poolt edastatud Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi Eelnõu). Käesolevaga esitab Finantsinspektsioon (edaspidi ka FI) oma kommentaarid Eelnõule. Eelnõu ettepanekud

1. Euroopa järelevalveasutused (ESA-d) on välja töötamas tehnilisi standardeid intsidentidest ja küberohtudest teavitamise kohta, mis esitatakse Euroopa Komisjonile hiljemalt 17.07.2024 (DORA määruse artikkel 20). Tehnilised standardid võivad kehtestada andmete esitamise formaadid, mida subjektid peavad kasutama FI-le andmeid edastades. FI hinnangul tuleb täiendada Eelnõu sätteid intsidentidest ja küberohtudest teavitamise puhul selliselt, et FI-l oleks vajadusel võimalik kehtestada andmete esitamiseks kindel formaat (sarnaselt näiteks MiCA tehniliste standartide eelnõu artiklile 41: „Issuers shall submit the information referred to in this Regulation in the data exchange formats and representations specified by the competent authorities and respecting the data point definition of the data point model and the validation formulae stated in Annex V and the following specifications…“). Sellest tulenevalt teeme järgmised ettepanekud: a) Täiendada Eelnõu § 4 punkti 7, millega täiendatakse investeerimisfondide seadust (edaspidi IFS) §-

ga 3451, lisades IFS § 3451 lõike 1 lõppu lause: „Finantsinspektsioon võib määrata tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist teavitamise formaadi.“ Samasisulise muudatuse palume teha Eelnõu § 5 punktis 6 (kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 1051

lõige 1), § 7 punktis 5 (krediidiasutuse seaduse (edaspidi KAS) § 923 lõige 1), § 8 punktis 16 (makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 636 lõige 6), § 9 punkti 3 (väärtpaberite registri pidamise seaduse (edaspidi EVKS) § 302 lõige 3), § 10 punktis 11 (väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) § 8218 lõige 1).

1 Arvutis kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/Publications/Consultations/2024/Consultation%20 %20on%20ITS%20on%20the%20reporting%20on%20ARTs%20and%20EMTs%20denominated%20in%20a%20non- EU%20currency%20%28MiCAR%29/1063479/CP%20ITS%20on%20reporting%20on%20asset- referenced%20tokens%20under%20MiCAR%20Article%2022%287%29%20MiCAR.pdf

2 / 3

b) Täiendada Eelnõu § 4 punkti 7, lisades IFS § 3451 lõike 3 lõppu lause: „Finantsinspektsioon võib

määrata olulisest küberohust teavitamisel andmete esitamise formaadi.“ Samasisulise muudatuse palume teha Eelnõu § 5 punktis 6 (KindlTS § 1051 lõige 3), § 7 punktis 5 (KAS § 923 lõige 3), § 8 punktis 16 (MERAS § 636 lõige 8), EVKS § 302 lõige 5), § 10 punktis 11 (VPTS § 8218 lõige).

2. Riigisiseselt on tehtud valik mitte kohaldada DORA määrust hoiu-laenuühistule, sest õiguslikult ei ole

hoiu-laenuühistud hetkel finantsjärelevalve subjektid. Käesoleva Eelnõuga samaaegselt on menetluses hoiu-laenuühistute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille lõplikust sisust sõltub, kuidas näha ette digitaalse tegevuskerksuse nõuete rakendamine ka hoiu- laenuühistutele. Hetkel kehtiv KAS § 38 sätestab et ühistupankade tegutsemisel kohaldatakse hoiu- laenuühistu kohta sätestatut, kui KAS-st ei tulene teisiti. Eelnõu §-iga 3 täiendatakse hoiu-laenuühistu seadust §-iga 21, mille kohaselt hoiu-laenuühistule DORA määrust ei kohaldata, mistõttu on selle valguses võimalik ka tõlgendus, et DORA määruse nõuded ühistupankadele ei kohaldu. Selleks, et tagada õigusselgust, tuleb KAS-s selgelt sätestada, et DORA määrus kohaldub ka ühistupankadele. Kui hoiu-laenuühistud tulevad FI järelevalve alla ühistupankade vormis, siis pakutud täienduse alusel hakkab neile ka DORA määrus kohalduma.

3. Juhime tähelepanu, et Eelnõuga täiendatakse väärteokoosseise eriseadustes, kuid karistused on seal alternatiivsed – „karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“ ja juriidilise isiku puhul „karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“. Eelnõuga ei ole sätestatud juhiseid ega kriteeriume, mille alusel peab FI eeltoodud alternatiive kaaluma. Lisaks rõhutame uuesti, et väärteomenetlus pole tõhus menetlusvorm finantsõiguse rikkumiste menetlemiseks.

Täiendavad ettepanekud

4. Kuivõrd Eelnõuga muudetakse enamikke Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud eriseadusi, siis palume IFS-i, KindlTS-i, KAVS-i, KAS-i, MERAS-esse ja VPTS-i sisse viia muudatused kohapealse kontrolli sätetes, mille kohta oleme ettepanekud edastanud Rahandusministeeriumile 08.05.2023 kirjaga nr 5-1/2654. Täpsemad põhjendused leiab samuti nimetatud kirjast.

5. Teeme ettepaneku muuta MERAS-e järgmisi sätteid:

a) MERAS § 17 lõige 5 sätestab, et FI võib jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole esitanud tähtpäevaks nõutud andmeid ja dokumente. Soovime laiendada läbi vaatamata jätmise võimalust ka olukorrale, kus taotlus on esitatud oluliste puudustega. Meie ettepanek on muuta MERAS § 17 lõiget 5 järgmiselt: „(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente või taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata.“.

b) MERAS § 24 lõige 3. FI hinnangul on MERAS-e sätted, mis puudutavad piiriüleselt makseteenuse osutamist kolmandas riigis, ebaselged ja puudulikud, mistõttu on Finantsinspektsioonil takistatud nende taotluste menetlemine, kus taotleja soovib piiriüleseid makseteenuseid osutada kolmandas riigis (näiteks Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis). MERAS § 24 lõike 3 kohaselt kohaldatakse Eesti makseasutuse ja e-raha asutuse poolt kolmandas riigis teenuste osutamisele MERAS §-des 25-28, § 29 lõigetes 1, 2, 8 ja 10 ning § 92 lõigetes 11 ja 12 sätestatut. Käesoleval juhul on asjakohane üksnes § 29 lõiked 1, 2, 8 ja 10. Nimetatud sätetest ükski ei viita sellele, mida FI talle esitatud teabega tegema peab. MERAS § 29 lõike 8 teine lause viitab läbi lõike 6 punkti 1 justkui, et FI peab heakskiidu andma, aga samas nimetatud heakskiidu aluseks on MERAS § 29 lõike 6 kohaselt „sihtriigi finantsjärelevalve asutuse hinnang“. Nimetatud sihtriigi finantsjärelevalve

3 / 3

asutuse hinnangu saamine eeldab siiski MERAS § 29 lõikes 3 nimetatud tegevusi. Sellisel juhul oleks vajalik MERAS § 24 lõike 3 viidete täiendamine. Vastav täiendus kõrvaldaks ka puuduse menetlustähtaja osas, mida käesoleval juhul sätestatud ei ole. Probleemseks peame ka seda, et kolmandas riigis piiriüleselt teenuste osutamise avalduse osas ei ole FI-le jäetud MERAS § 29 lõike 5 kohast dokumentide edastamise keeldumisõigust. Kokkuvõtvalt soovime piiriüleste makseteenuste osutamise avalduste osas kolmandas riigis selgemat reeglistikku, mis ei pea olema üks-ühele lepinguriigi sätetega, aga võiks sisaldada olulisemat, st FI ülesanne, menetlustähtaeg, keeldumisalused jms. Seejuures ei peaks eeltoodud olukorras menetlus olema n-ö kahe-etapiline (lepinguriigi osas teeb FI sisuliselt kaks otsust MERAS § 29 lõiked 3 ja 6), vaid FI teeb samaaegselt otsuse andmete ja dokumentide edastamise ning nimekirja kandmise kohta.

c) MERAS § 44 lõike 1 punktis 3 on viide paragrahvile 54, kuid õige oleks viide §-le 39. Palume nimetatud viide parandada.

Finantsinspektsioon palub käesolevas kirjas välja toodud tähelepanekuid ja kommentaare Eelnõu menetlemisel võtta arvesse. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis oma kommentaare täiendavalt selgitama Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected]