Kohtuotsus 3-23-2701

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number 3-23-2701

Haldusasi Sihtasutuse Kuressaare Haigla kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse 06.09.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1127 ja

30.10.2023 vaideotsuse nr 11.2-55/23/1268 tühistamise

nõudes

Menetlusosalised Kaebaja Sihtasutus Kuressaare Haigla (registrikood

90004059), volitatud esindaja Mart Moorlat

Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad

Heli Simson ja Kathy Tätte

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus osas, milles kaebaja taotleb Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023

otsuse nr 11.1-12/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsuse nr 11.2-55/23/1268 tühistamist seoses

riigihanke nr 243498 suhtes tehtud finantskorrektsiooniga.

2. Keelduda kaebuse muudatuse vastu võtmisest.

3. Rahuldada kaebus. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023 otsus nr 11.1-

12/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsus nr 11.2-55/23/1127 osas, mis puudutab riigihanke nr

250554 suhtes tehtud finantskorrektsiooni.

4. Jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi

2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 221 lg 1 punkt 4.

5. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt sihtasutuse Kuressaare Haigla kasuks välja

menetluskulud summas 6593,68 eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

3-23-2701

2(11)

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tervise- ja tööminister kinnitas 14.06.2021 käskkirjaga nr 74 TAT-i, mille kohaselt

toetatakse Sihtasutus (SA) Kuressaare Haigla projekti „SA Kuressaare Haigla

psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate

ruumide väljaehitamine“ nr 2014-2020.15.02.21-0006 (edaspidi projekt).

2. Toetuse saaja viis projekti raames läbi riigihanke viitenumbriga 243498

„Magnetresonantstomograafi ostmine“ (hange nr 243498) ja riigihanke viitenumbriga 250554

„MRT ruumide väljaehitamine“ (hange nr 250554).

3. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kontrollis, kas kõnealused hanked on läbi viidud

kooskõlas riigihangete seaduses (RHS) sätestatuga ning tegi 06.09.2023 finantskorrektsiooni

otsuse nr 11.1-12/23/1127, millega tuvastas, et SA Kuresaare Haigla ei ole hanke nr 243498 ja

hanke nr 250554 läbiviimisel järginud RHS-s sätestatud nõudeid. RTK tuvastas, et toetuse saaja

on hankes nr 250554 seadnud nõutust lühema pakkumuste esitamise tähtaja (pakkumuste

esitamiseks jäeti 22 päeva, kuid seaduse kohaselt on minimaalne aeg 25 päeva) ning hankes nr

243498 muutnud selgitustega riigihanke alusdokumente, seadnud ebaselged hanketingimused

ja tunnistanud vastavaks mittevastava pakkumuse. Seetõttu kohaldas rakendusüksus

finantskorrektsiooni (hanke nr 243498 osas 25% ja hanke nr 250554 osas 5%) ning luges

mitteabikõlblikuks kuluks 263 800 eurot.

Otsuse tegemise õiguslikeks alusteks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) §

8 lg 2 punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2-3, § 46, § 47, § 48 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lg-d 1-2, § 21 lg 3, § 221 lg 1 p 4, § 223 lg 4, 5, 10, § 228 ja

tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava

haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT määrus)

punkt 7.9.1.

4. SA Kuressaare Haigla esitas vaide RTK 06.09.2023 otsusele, mis jäeti 30.10.2023

vaideotsusega nr 11.2-55/23/1268 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

Rakendusüksus on vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise õiguslikke aluseid ning täitnud

põhjendamiskohustuse vajalikul määral. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et järgitud on

vorminõudeid. RKO on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Vaidlusalune otsus on õiguspärane.

3-23-2701

3(11)

Hange nr 250554

Hange on läbi viidud avatud hankemenetlusena ehitustööde tellimiseks. Pakkumuste

esitamiseks jäeti 22 päeva, kuigi vastavalt RHS § 93 lg 1 p-le 3 oleks pidanud minimaalne

pakkumuste esitamise tähtaeg olema 25 päeva. Kohaldada ei ole võimalik RHS § 93 lg 1 punkti

1 ega § 93 lg-t 2. RHS § 93 lg 1 punkt 1 sätestab pakkumiste esitamise minimaalsed tähtajad

juhul, kui tegemist ei ole ehitusööde hankelepinguga. Hanke nr 250554 puhul oli tegemist

ehitustööde tellimisega. Seega pidi toetuse saaja lähtuma pakkumuste esitamise tähtaja

seadmisel RHS § 93 lg 1 p-st 3, mis sätestab minimaalse tähtaja pakkumise esitamiseks

ehitustööde hankelepingu puhul. RHS § 93 lg 2 võimaldab lühendada teatud juhtudel RHS §

93 lg 1 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tähtaegu. Kuivõrd pakkumuste esitamise tähtaja

seadmisel pidi lähtuma RHS § 93 lg 1 p-st 3, ei olnud pakkumuste esitamise tähtaegu võimalik

RHS § 93 lg 2 alusel lühendada.

Pakkumuse esitamise tähtaja lühendamine 3 päeva võrra ei ole ebaoluline rikkumine.

Minimaalsete pakkumuste esitamise tähtaegade sätestamine RHS-s tagab, et pakkujatel oleks

piisav aeg pakkumuste koostamiseks.

Hange nr 243498

Rakendusüksus on jõudnud otsuses õigesti järeldusele, et toetuse saaja on selgituste andmisega

muutnud riigihanke alusdokumente. RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide

kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma

milleta ei ole pakkumiste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused

riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist

võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Käesoleval

juhul lisati selgituste andmisega tingimus, mille kohaselt võis pakutav seade kasutada patsiendi

positsioneerimiseks 3D kaameraid. Seejuures ei ole oluline, kas hankija jaoks on kõnealune

tingimus samaväärne tehnilises kirjelduses nõutud tingimusega (patsiendi positsioneerimine

laserite abil) või hankijale parem lahendus. Riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks tuleb

tehniline kirjeldus sätestada riigihanke alusdokumentides. Selgituste alusel ei ole lubatud

riigihanke alusdokumente muuta. Seega on rakendusüksus jõudnud otsuses õigesti järeldusele,

et toetuse saaja on hanke nr 243498 läbiviimisel rikkunud muutnud selgituste andmisega

riigihanke alusdokumente ning ei ole seega lähtunud RHS § 46 lg-st 3.

Rakendusüksus on tuvastanud vaidlusaluses otsuses õigesti, et toetuse saaja on hankes nr

243498 seadnud ebaselgeid hanketingimusi. Riigihanke alusdokumentide osade erinev

sõnastus garantiijärgse hoolduse tellimise osas ei võimalda üheselt aru saada, kas hankija

kindlasti soovib või ainult jätab võimaluse garantiijärgse hoolduse tellimiseks. Siinjuures pole

oluline, et garantiijärgset hooldust ei rahastata projektist, kuivõrd ebaselge tingimus riigihanke

alusdokumentide erinevates osades võis omada mõju juba pakkumuste esitamisel ja pakkujate

ringi kujunemisel ning omab seega mõju kogu riigihanke läbiviimise õiguspärasusele. Vaide

lahendaja möönab, et vaide esitaja on õigesti toonud vale viite otsuse punktis 2.2.2, mille

kohaselt on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 98 lg-st

1 tulenevat tingimust. Samas on vaide lahendaja seisukohal, et kõnealuse vale viite tagajärjeks

ei ole kogu haldusakti mitteõiguspärasus, sest otsuses on välja toodud ka korrektne säte, mille

vastu on eksitud – RHS § 3 p 2 ja p 3. Nimetatud sätetest tulenevad pakkujate võrdse

kohtlemise, riigihankes seatavate piirangute proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse

ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtted.

Rakendusüksus on jõudnud otsuses õigesti järeldusele, et hankes nr 243498 on vastavaks ja

edukaks tunnistatud pakkumus, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentidele. Hanke tehnilise

kirjelduse kohaselt tuli pakkuda seadet, mis on varustatud laseritega. Eduka pakkuja seadmel

laserid puuduvad, selle asemel on seadmel patsiendi positsioneerimiseks 3D kaamerad. Seega

3-23-2701

4(11)

on rakendusüksus õigesti tuvastanud, et hankija on rikkunud RHS § 114 lg-st 2 tulenevat

kohustust lükata tagasi pakkumus, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele.

Hanke nr 250554 rikkumise osas on rakendusüksus kohaldanud finantskorrektsiooni määra 5%

ühendmääruse § 221 lg 1 p-s 4 toodud alusel. Hanke nr 243498 rikkumiste osas on

rakendusüksus kaalunud iga rikkumise osas eraldi sellele rikkumisele kohalduvat

finantskorrektsiooni määra ning kohaldanud hankele tervikuna finantskorrektsiooni määra 25%

ühendmääruse § 223 lg-s 5 toodud alusel (ühendmääruse § 21 lg 3). Rakendusüksus on

finantskorrektsiooni otsuses õigesti lähtunud ühendmäärusest, mille kohaselt ühendmääruse §

221 lg 1 punktis 4 ning § 223 lg-s 5 nimetatud rikkumistele on sätestatud konkreetne kohalduv

finantskorrektsiooni määra. Kaalutlusõigus on teostatud juba ühendmääruses rikkumisele

kohalduva finantskorrektsiooni määra sätestamisel.

5. Sihtasutus Kuressaare Haigla esitas 29.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi

Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1127 ja 30.10.2023 vaideotsuse nr 11.2-

55/23/1268 tühistamise nõudes.

6. Vastustaja võttis 19.03.2024 vastu otsuse nr 11.1-12/24/211 finantskorrektsiooni otsuse nr

11.1-12/23/1127 muutmiseks, millega muutis viidatud otsuse resolutsiooni järgmiselt: „1.

lugeda projekti „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ raames

mitteabikõlbulikuks kuluks 17 800 eurot, millest toetus moodustab 17 800 eurot; 2. vähendada

kuluridadel nr 3-5 kulusid hankega nr 250554 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 3. Muuta

tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava

haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused punkti 1.2.4. alljärgnevalt:

„1.2.4. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine,

magnetresonantstomograafia soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine ELi toetuse

summa (REACT-EU ERF) 1 322 200 eurot.““.

7. Kaebaja esitas 14.05.2024 kaebuse muutmise taotluse, milles palub menetlusse võtta

kahju hüvitamise nõue ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks kahjuhüvitisena välja 103 320

eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased.

8.1. Kaebaja korraldas riigihanke „Magnetresonantstomograafi ostmine“ viitenumbriga

243498. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti 18.04.2022 Siemensiga meditsiiniseadmete

hankeleping nr 1-1431/243498. Vastavalt lepingule pidi Siemens esitama kuu aja jooksul

edukaks tunnistatud MRT seadme ja Faraday kambri/RF puuri joonised ja insenertehniliste

kommunikatsioonide tingimused. Siemens esitas joonised ja tehnilised tingimused 19.05.2022

ja 23.05.2022 avaldas kaebaja riigihangete registris hanketeate „MRT ruumide väljaehitamine“

viitenumbriga 250554, millega soovis paigaldada haigla olemasolevatesse ruumidesse B

korpuse 2. korrusele magnetresonantstomograafi (MRT) koos Faraday kambri/RF puuriga ning

välja ehitada kõik seadme töös vajalikud ruumid ja insenertehnilised kommunikatsioonid.

Hankelepingu täitmise tähtaeg oli 5 kuud pärast hankelepingu sõlmimist.

8.2. Kaebaja avaldas hanketeate teadmises, et riigihanke nr 250554 eeldatav maksumus on

100 000 eurot. Haigla ei saanud ehitushanget enne avaldada, kui Siemens MRT seadme

paigaldusjoonised ja tingimused esitab. Vastavalt RHS-le võib ehitushanke, mille eeldatav

maksumus on 100 000 eurot, pakkumuse esitamise tähtaeg olla 15 päeva. Hankija lähtus ehituse

heast tavast ning jättis ehitustööde pakkumuse koostamiseks 22 päeva.

3-23-2701

5(11)

8.3. Hankemenetluses küsimusi ei esitatud, kuna tingimused olid kõikidele pakkujatele

arusaadavad ja pakkumuse esitamiseks ei soovinud ka ükski pakkuja tähtaja pikendamist, mis

on ehitushangetes tavapärane. Laekus 3 pakkumist, mis kõik ületasid 100 000 eurot.

Pakkumuste maksumused olid ka kaebajale üllatuseks, kuid järelepärimisel selgus, et Siemensi

poolt esitatud tingimused välistasid haigla 20 aastat vanade insenertehniliste

kommunikatsioonide kasutamise ja kõik pidi ümber ehitama. Haigla eeldas, et olemasolevaid

kommunikatsioone on võimalik kasutada ja lähtus riigihanke eeldatava maksumuse arvutamisel

sellest. Kaebaja kaalus hankemenetluse tühistamist, kuna kõik pakkumused ületasid eeldatavat

maksumust, kuid arvestades seda, et kõik 3 pakkumust olid sarnaste maksumustega ja uue

hankemenetluse korraldamine ei tagaks paremat tulemust. Pigem vastupidi, kuna ehitushinnad

tõusid. Otsuse tegemisel kaalus kaebaja ka tähtaegasid. Uue hankemenetluse korraldamine

võtaks aega vähemalt 2 kuud ja see oleks seadnud ohtu projekti abikõlblikkuse perioodi. Lisaks

oli MRT seade juba tellitud ja tarne tähtajad kokku lepitud. Kaebaja otsustas tunnistada edukaks

ja sõlmis 13.07.2022 ehituse töövõtulepingu Pihla Grupp OÜ-ga summas 345 398,90 eurot.

Lepingu täitmise tähtaeg oli 12.12.2022. Ehituse töövõtulepingu tegelikuks maksumuseks

kujunes 338 653 eurot ja lõpetamise kuupäev oli 13.12.2022.

8.4. Vastustaja õiguslik põhjendus tugineb üksnes RHS § 93 lg-l 1 ehk puuduval 3 päeval, mis

arvestades hankemenetlust on ebaoluline. Tegemist ei ole olulise rikkumisega, kuna arvestada

tuleb ka muid asjaolusid: 1) uue hankemenetluse korraldamine oleks võtnud aega vähemalt 2

kuud ja see oleks seadnud ohtu projekti abikõlblikkuse perioodi; 2) kõik 3 pakkumust olid väga

sarnaste maksumustega; 3) ehitushinnad tõusid kevadel 2022 ning uus pakkumus oleks tulnud

veel kallim. Kaebaja ei rikkunud ühtegi riigihangete korraldamise üldpõhimõtet.

Sanktsioneerida toetuse saajat ainult selle eest, et hanke eeldatav maksumus on valesti

arvestatud, on ebaproportsionaalne. Rahaline kahju või tõenäoline/potentsiaalne/võimalik

kahju liidu eelarvele puudus. Kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade

eiramisega, tuleb kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtaks kriteeriumite analüüsimisel

arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu 06.12.2017 otsus asjas C-408/16, p

66). Vaidlusaluse otsuse koostamisel ei ole nõuetekohaselt teostatud kaalutlusõigust ega

järgitud proportsionaalsuse põhimõtet.

8.5. Kaebaja esitas 14.05.2024 kaebuse muutmise taotluse, paludes menetlusse võtta kahju

hüvitamise nõude ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 103 320 eurot.

15.12.2022 tasus kaebaja viimase projektiga seotud makse ja eeldas, et projektiga seotud toetus

makstakse välja hiljemalt 31.12.2022. 16.12.2022 esitas kaebaja e-toetuse keskkonda 4

kuludokumenti ja lõpuaruande. Hiljem selgus, et e-toetuste keskkond 19.08.2022 esitatud

riigihangete link ei tööta ja kaebaja esitas täiendavalt hankelepingud 25.01.2023. Seisuga

31.01.2023 on esitatud kõik projektiga seotud kuludokumendid ja aruanded e-toetuste

keskkonda. Vastustaja lõpuaruannet ei kinnitanud ning teatas, et alustab riigihankemenetluste

kontrolli. Kaebaja on kulutanud üle 70 tunni, vastates vastustaja korduvatele järelepärimistele,

selgitanud ja täpsustanud asjaolusid, kaasanud haigla meditsiiniseadmete eriala spetsialiste, kes

on hõivatud oma põhitööga. Kaebaja on seoses vaidemenetlusega kandnud õigusabikulusid.

Hankega nr 243498 on kinni hoitud summa 246 000 eurot ei ole põhjendatud, millest tulenevalt

ütleb kinni hoitud toetuse eest tasuda viivist vastavalt STS § 49 lg-le 1.

9. Vastustaja vaidleb osaliselt kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata osas, mis

puudutab hanget nr 250554. Vastustaja võtab osaliselt (hanke nr 243498 osas) kaebuse õigeks

ja on selle kohta teinud vastava otsuse.

9.1. Seoses hankega nr 243498 leiab vastustaja, et kaebaja on esitanud kohtumenetluses uut

infot, mille alusel ei ole vaidlusaluses otsuses kaks tuvastatud rikkumist (selgitustega riigihanke

alusdokumentide muutmine ning mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine) enam

3-23-2701

6(11)

asjakohased. Vastustaja ei näe ebaselgete hanketingimuste seadmisega seotud rikkumisel

eraldiseisvana finantsmõju.

9.2. Kaebaja on hanke nr 250554 läbiviimisel lubamatult lühendanud pakkumuste esitamise

tähtaega (RHS § 93 lg 1 p 3) ning nimetatud rikkumine mõjutas kulu abikõlblikkust. Hanke nr

250554 hanketeade avaldati riigihangete registris 23.05.2022, pakkumuste esitamise tähtaeg oli

15.06.2022. Seega jättis kaebaja pakkumuste esitamiseks pakkujatele 22 päeva, mis on lühem

kui RHS § 93 lg 1 p-s 3 nimetatud minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg. Kuivõrd hankija

otsustas läbi viia avatud hankemenetluse, siis pidi ta hanke läbiviimisel lähtuma avatud

hankemenetlusele kohaldatavatest sätetest. Kaebajal ei olnud võimalik määrata pakkumuste

esitamiseks lühemat tähtaega ei RHS § 125 lg-st 4 ega ka RHS § 83 lg-st 2 tulenevalt.

9.3. Hanke nr 250554 rikkumine tõi endaga kaasa finantsmõju (STS § 45 lg 1 ja § 46 lg 1).

Rikkumisest tulenevat kahju suurust ei ole võimalik hinnata. Kahju seisnes selles, et ei ole

teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui

hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja. Ei ole teada, kas mõni

potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema

pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal oleks olnud võimalik sõlmida

hankeleping soodsamatel tingimustel. Riigihangetele kohalduvate reeglite rikkumine toob

eelduslikult kaasa finantsmõju, mille suurust pole võimalik hinnata.

9.4. Hanke nr 250554 rikkumise osas on rakendusüksus kohaldanud finantskorrektsiooni määra

5% ühendmääruse nr § 221 lg 1 p-s 4 toodud alusel. Rakendusüksus on kohaldanud hanke nr

250554 osas finantskorrektsiooni määra vastavalt rikkumise sisule ning ühendmääruse § 221 lg

1 punktile 4. Ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega on kohustuse eiramise

võimalikku mõju kaalutud ning kaalutlusõigus on teostatud juba ühendmääruses rikkumisele

kohalduva finantskorrektsiooni määra sätestamisel. Tekitatud kahju osas ei ole nõutav

konkreetse finantsmõju tõendamine (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-743/18, p 67).

9.5. Menetlusse tuleb jätta võtmata 14.05.2024 esitatud kaebuse muutmise taotlus, kuivõrd see

on põhjendamatu ning täitmata on kahju hüvitamise nõude eeldused.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

11. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ja seejärel kaebuse sisuliselt (II) ning

jagab menetluskulud (III).

I

Menetluse osaliselt lõpetamine

12. Vastustaja on teatanud, et võtab kaebuse seoses hankega nr 243298 õigeks ning RTK võttis

19.03.2024 vastu otsuse nr 11.1-12/24/211 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.1-12/23/1127

muutmiseks, millega muutis viidatud otsuse resolutsiooni järgmiselt: „1. lugeda projekti „SA

Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi

soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 17 800

eurot, millest toetus moodustab 17 800 eurot; 2. vähendada kuluridadel nr 3-5 kulusid hankega

nr 250554 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 3. Muuta tervise- ja tööministri 14.06.2021

käskkirjaga nr 7 kinnitatud lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri

investeeringud“ toetuse andmise tingimused punkti 1.2.4 alljärgnevalt: „1.2.4. Projekt nr 5: SA

Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi

soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine ELi toetuse summa (REACT-EU ERF)

1 322 200 eurot.““.

3-23-2701

7(11)

13. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 punktist 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud.

14. Käesoleval juhul on vastustaja tunnistanud kehtetuks vaidlusaluse finantskorrektsiooni

otsuse seoses hankega nr 243498, mistõttu tuleb nimetatud osas menetlus lõpetada. Kaebaja ei

ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes puutuvalt hanke nr 24398

finantskorrektsiooni otsusesse. Kaebaja on küll esitanud kaebuse muutmise taotluse, mille

kohus lahendab allpool. Samuti jagab kohus menetluse lõpetamisest tulenevalt menetluskulud

allpool (vt osa III).

Kaebuse muutmise taotlus

15. Kaebaja palub 14.05.2024 taotluses võtta menetlusse kahju hüvitamise nõue ning mõista

vastustajalt kaebaja kasuks kahjuhüvitisena välja 103 320 eurot.

16. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.

17. Kaebuse muutmise taotlus on esitatud tähtaegselt (vt Tallinna Halduskohtu 02.04.2024

määrus nr 3-23-2701 resolutsiooni punkt 2), kuid kohus ei pea seda otstarbekaks kaebuse

eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja eesmärgiks on vabaneda finantskorrektsiooni otsusest. Selle

eesmärgi on kaebaja saavutanud seoses hankega nr 243498, kuivõrd vastustaja on vaidlusaluse

otsuse viidatud osas kehtetuks tunnistanud 19.03.2024 otsusega. Kaebuse muutmise taotluses

on selgitatud, et taotletav kahju on viivis 26.03.2024 välja makstud toetuse summa 246 000

eurot eest vastavalt STS § 49 lg-le 1; kaebaja on vaidlustanud finantskorrektsiooni otsuse

kohustuslikus vaidemenetluses ning kandnud sellega seoses õigusabikulusid; kaebaja on

kulutanud üle 70 tunni, vastates vastustaja korduvatele järelepärimistele, selgitanud ja

täpsustanud asjaolusid, kaasanud haigla meditsiiniseadmete eriala spetsialiste; kaebaja on

projektiga seotud kulud tasunud ja võtnud kulude tasumiseks laenu; lisaks on jäänud teostamata

mitmed planeeritud investeeringud, kuna lubatud toetust ei laekunud eeldatava aja jooksul ehk

31.12.2022. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõuet otstarbekas lahendada käesolevas

menetluses, kuivõrd kaebaja on sidunud kahju hüvitamise nõude vastustaja tegevusetusega.

Käesoleval juhul on menetluses tühistamisnõue. Ühtlasi tuleks kontrollida kahju hüvitamise

nõude nõutelevastavust ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (sh täiendava riigilõivu

tasumiseks; täpsustada, kas kaebajale tekkinud kahjuks on ka vaidemenetluses kantud

õigusabikulud jne). See aga venitaks menetlust ega oleks otstarbekas. Kaebajal on võimalik

esitada kahju hüvitamise nõue eraldi kaebusena (HKMS § 46 lg 4). Viimaks lisab kohus, et

kaebaja viidatud STS § 49 lg 1 reguleerib toetuse saaja kohustust tasuda viivist, mitte

haldusorgani kohustust tasuda väidetavalt alusetult kinnipeetud toetussummadelt viivist.

18. Eeltoodust lähtuvalt keeldub kohus 14.05.2024 esitatud kaebuse muudatust vastu võtmast.

II

19. Kaebaja on vaidlustanud finantskorrektsiooni otsuse seoses hankega nr 250554. Nimelt on

vastustaja teinud finantskorrektsiooni otsuse, kuivõrd on tuvastanud, et kaebaja on hankes nr

250554 seadnud nõutust lühema pakkumuste esitamise tähtaja.

20. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu

praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2)

rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-

i eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020

otsus C-743/18, p 51). EL-i õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide

3-23-2701

8(11)

rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada

rahastatud projektide juhtimist reguleerivate EL-i õigusnormide nõuetekohast kohaldamist

(otsus C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks

toetuse saaja tahtlus või hooletus (otsus C-743/18, p-d 57-65). Nõutav ei ole ka konkreetse

finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise

võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18, p 67). Eeskirjade eiramise tõttu alusetult saadud

soodustuse tagastamine ei ole sanktsioon, vaid selle tagajärg, et on tuvastatud, et ei ole järgitud

liidu õigusnormide kohaseid soodustuse saamise tingimusi.

21. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või

rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad

finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises.

Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud

rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena

käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 kohaselt EL-i õiguse või selle kohaldamisega

seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide

rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks

võinud kahjustavalt mõjutada EL-i eelarvet põhjendamata kuluartikli EL-i eelarvest

debiteerimise tõttu.

22. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on avaldanud riigihankes nr 250554

hanketeate riigihangete registris 23.05.2022; 2) hanketeates on hankemenetluse liigina

märgitud avatud hankemenetlus (vt IV osa p IV.1.1)); 3) hanketeates eeldatavat maksumust

märgitud ei ole; 4) pakkumuste esitamise kuupäev oli hanketeates 15.06.2022 kell 11.00; 5)

hanke üldandmete kohaselt ei ületa riigihange rahvusvahelist piirmäära; 6) hankemenetluse

tulemusena sõlmiti eduka pakkujaga Pihla Grupp OÜ 13.07.2022 ehitustöövõtuleping nr 07-

250554 maksumusega 345 398,90 eurot. Seega nähtub eeltoodust, et pakkumuse esitamiseks

oli aega 22 päeva (23.05.22-15.06.2022 kell 11.00) (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §

135, § 136 lg 9).

23. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on hankes nr 250554 seadnud nõutust 3 päeva

lühema pakkumuste esitamise tähtaja ning seda olenemata kaebaja väitest, et eeldatav

maksumus hankija hinnangul oli 100 000 eurot (jättes kõrvale asjaolu, et tegemist on

tõendamata väitega). Vastavalt RHS § 93 lg 1 punktile 1 ei või avatud hankemenetluses

pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates,

välja arvatud ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne

riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja kogu

hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Riigihanke piirmäär on ehitustööde

hankelepingu korral 150 000 eurot (RHS § 14 lg 2 p 2). Eeltoodust nähtub, et kuivõrd

hankeleping sõlmiti summas, mis on suurem kui ehitustööde hankelepingute piirmäär, siis RHS

§ 93 lg 1 p 1 ei kohaldu. Tulenevalt RHS § 93 lg 1 punktist 3 ei või avatud hankemenetluses

pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 25 päeva ehitustööde hankelepingu puhul

hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne

riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. Seega on

vastustaja õigesti leidnud, et pakkumuste esitamise tähtaeg oli lühem RHS § 93 lg 1 p-s 3

nõutust.

24. Kaebaja selgitas, et kaalus hankemenetluse tühistamist, kuna kõik pakkumused ületasid

eeldatavat maksumust, kuid arvestades seda, et kõik 3 pakkumust olid sarnaste maksumustega

ja uue hankemenetluse korraldamine ei tagaks paremat tulemust, pigem vastupidi, kuna

ehitushinnad tõusid. Kaebaja lisas, et otsuse tegemisel kaalus kaebaja ka tähtaegasid ning leidis,

et uue hankemenetluse korraldamine võtaks aega vähemalt 2 kuud ja see oleks seadnud ohtu

3-23-2701

9(11)

projekti abikõlblikkuse perioodi, lisaks oli MRT seade juba tellitud ja tarne tähtajad kokku

lepitud.

25. Tulenevalt RHS § 93 lg 2 punktist 2 võib hankija RHS § 93 lg 1 punktides 2, 4 ja 5

nimetatud tähtaegu lühendada kuni 15 päevani ning punktis 6 nimetatud tähtaega kuni 25

päevani, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada

riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu. Käesoleval juhul

reguleeris pakkumuste esitamise tähtaega RHS § 93 lg 1 p 3, mistõttu RHS § 93 lg 2 p 2 ei

kohaldu. Seega on kaebaja rikkunud RHS § 93 lg punkti 3, kui sätestas lühema pakkumuste

esitamise tähtaja.

26. Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on STS § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg 1. Vastavalt STS §

45 lg 1 punktile 3 tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega

kooskõlas, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust STS § 46 lg 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras

(STS § 46 lg 1). Selliseks õigusaktiks on ühendmäärus, mille § 221 lg 1 punkti 4 kohaselt, kui

pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem, vähem kui 30 protsenti,

kohaldatakse hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra.

27. Ühendmäärus ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust, kas finantskorrektsiooni otsus teha

või mitte. Samuti ei näe ühendmääruse § 221 lg 1 p 4 ette kaalutlusõigust, kas kohaldada

finantskorrektsiooni määra väiksemas ulatuses kui 5%. Küll aga on ühendmääruse §-s 228

sätestatud, et kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või

ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des

22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest

ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni

määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Vastavalt ühendmääruse § 21

lg-le 1 kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma

kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

28. Euroopa Komisjon võttis 14.05.2019 vastu otsuse, millega kehtestatakse suunised

kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate

finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks (C(2019) 3452 final) (edaspidi komisjoni

suunised); selle otsuse põhjenduse 4 järgi kajastavad suunised „kogemusi, mis on saadud

riigihanke-eeskirjade rikkumise korral tehtavaid finantskorrektsioone käsitlevate eelmiste

suuniste kohaldamisel, ning neis täpsustatakse proportsionaalsuse põhimõtte ning direktiivide

2014/23/EL, 2014//24/EL ja 2014/25/EL kohaselt tehtavate korrektsioonide suurust“;

põhjenduse 6 järgi peaks komisjon neid suuniseid kasutama selleks, et tagada liidu rahastatavate

kuludega seotud finantskorrektsioonide tegemisel liikmesriikide võrdne kohtlemine,

läbipaistvus ja proportsionaalsus; komisjoni suuniste põhjenduse 6 kohaselt „tuleks [neist]

lähtuda finantskorrektsioonide tegemise menetluses, mis algatatakse pärast käesoleva otsuse

võtmisevõtmise kuupäeva“ ehk pärast 14.05.2019 (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 28.06.2023 otsus nr 5-23-2, p-d 55-56). Vabariigi Valitsus võttis 02.10.2020 vastu

määruse nr 79 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses struktuuritoetuse andmise ja

3-23-2701

10(11)

tagasinõudmisega“, millega täiendas VV määruse vana redaktsiooni § 25 lõikega 5, mille järgi

kohaldatakse selle määruse finantskorrektsiooni määrasid kehtestavaid paragrahve 221-228

alates 01.09.2017 korraldatud riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse

menetlus algatatakse pärast selle määruse jõustumist ehk pärast 09.10.2020 (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsus nr 5-23-2, p 57).

29. Käesoleval juhul oli pakkumuste esitamise tähtaeg 12% (25-22/25) lühem

miinimumtähtajast (25 päevast). Euroopa Komisjoni suunistes on ka sätestatud, et kui

direktiivides sätestatud tähtaega on lühendatud vähem kui 30% võrra, siis kohaldub

korrektsioonimäär 5% (vt komisjoni suunised, lisa 2, lk 9). Samas on Tallinna Ringkonnakohus

selgitanud, et üldjuhul tuleb finantskorrektsiooni otsus teha summas, mis vastab rikkumise

rahalisele suurusele; proportsionaalseks saab pidada finantskorrektsiooni juhul, kui selle ulatus

ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL eelarvele tekitatud kahjuks

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsus nr 3-22-833, p-d 27-28).

30. Kohtu hinnangul ei saa mõju EL-i eelarvele välistada, kuivõrd tõsikindlalt ei saa väita, et

kui pakkumuste esitamise tähtaeg oleks olnud vähemalt 25 päeva, ka siis ei oleks rohkem

pakkumusi esitatud. Kohus nõustub vaidlusaluses otsuses märgituga, et ei ole teada, milliseks

oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks seadnud

nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja; tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni

potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema

pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus

ehitustööde teostamiseks (vt kaebuse lisa 1). Samas arvestades asjaolu, et kõik kolm esitatud

pakkumist jäid samasse suurusjärku, siis on vähetõenäoline, et ka miinimumtähtaja järgimisel

oleks esitatud oluliselt soodsam pakkumus. Seetõttu on kohtu hinnangul ebaproportsionaalne

kohaldada ka miinimumtähtajast 12% võrra lühema tähtaja puhul sama korrektsioonimäära,

mis näiteks miinimumtähtajast 29% võrra lühema tähtaja puhul. Kohtu hinnangul ei ole usutav,

et mõju EL-i eelarvel oleks välja toodud rikkumise puhul 5%.

31. Arvestades aga, et vastustajal tuli lähtuda ühendmääruse § 221 lg 1 p-st 4, kuivõrd see on

erinorm ühendmääruse § 21 lg 1 suhtes, siis ei jäänud vastustajal kaalutlusruumi, millist

korrektsioonimäära kohaldada. Kohtu hinnangul on pigem usutav, et tuvastatud rikkumine võis

mõjutada EL-i eelarvet mitte rohkem kui 2%, milline miinimummäär on sätestatud ka

ühendmääruse § 21 lg-s 1. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb jätta ühendmääruse §

221 lg 1 punkt 4 kohaldamata vastuolu tõttu määruse nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2. „EL õigusega

kooskõla tagamiseks on küll Vabariigi Valitsusel võimalik kehtestada ka selliste rikkumiste

puhuks imperatiivselt kindel finantskorrektsiooni määr, ent ringkonnakohus ei pea võimalikuks

ise tuvastada sellist finantskorrektsiooni määra, mis oleks proportsionaalne ega selle ulatuses

jätta vaidlustatud haldusakte kehtima. Proportsionaalse korrektsiooni üle otsustamisel tuleb

määruse nr 1303/2013 art 143 lg 1 järgi liikmesriigil arvesse võtta eeskirjade eiramise olemust

ja keerukust ning eelarvele tekitatud rahalist kahju. Ühendmääruses ette nähtud

finantskorrektsiooni määr võib mõnel juhul olla proportsionaalne ning EL õigusega kooskõla

tagamiseks piisab, kui 25% määra vähendamine on võimalik erandina.“ (Tallinna

Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsus nr 3-22-833, p 29). Analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu

eeltoodud lahendis märgituga ei pea kohus võimalikuks ise tuvastada sellist

finantskorrektsiooni määra, mis oleks proportsionaalne ega selle ulatuses jätta vaidlustatud

haldusakte kehtima. Vastustajal on võimalik teha uus finantskorrektsiooni otsus, milles tuleb

finantskorrektsiooni määr seada proportsionaalne, st mitte suurem kui 2%.

32. „/…/ ühendmääruse osaline kohaldamata jätmine vastuolu tõttu EL õigusega ei too kaasa

ühendmääruse kehtivuse lõppemist ega olukorda, kus kohaldada tuleb varasemat ühendmääruse

redaktsiooni. /…/ Kuna kaebaja vabaneb ebaproportsionaalses määras finantskorrektsioonist

ühendmääruse osalise kohaldamata jätmisega vastuolu tõttu EL õigusega, ei ole vaja

3-23-2701

11(11)

ühendmääruse põhiseadusevastasust hinnata (vt Riigikohtu 05.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-33-

06, p 32 edasiste viidetega).“ (Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsus nr 3-22-833, p 30).

33. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus rahuldada ning tühistada vaidlusalused otsused osas, mis

puudutavad hanget nr 250554.

III

34. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest.

35. Käesoleval juhul on vastustaja tunnistanud vaidlusaluse otsuse osaliselt kehtetuks, s.o

riigihanget nr 243498 puudutavas osas. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluse haldusakti osaliselt

kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest, kuivõrd ka vastustaja märgib, et

kohtumenetluses on esitatud uut infot, mille alusel ei ole kaks tuvastatud rikkumist riigihankes

nr 243498 enam asjakohased (vt vastustaja 16.02.2024 menetlusdokumendi p 2.1.). Vastustaja

leiab, et järelevalvemenetluses ega vaidemenetluses ei ole kaebaja selgitanud, et tehnilise

kirjelduse punkti 1.5.7. alusel saab pakkuda seadet, mis võimaldab patsiendi positsioneerimist

3D kaameraga (vt vastustaja 16.02.2024 menetlusdokumendi p 2.1.). Riigihangete registrist on

tehniline kirjeldus aga leitav ning ka vastav punkt, mistõttu on arusaamatu vastustaja väide

justkui kaebaja oleks alles kohtumenetluses vastavad selgitused esitanud, mis andsid aluse

otsuse kehtetuks tunnistada vastavas osas. Aga ka juhul, kui see nii oli, siis on ilmne, et

vaidlusalune haldusakt on osaliselt kehtetuks tunnistatud tingituna kaebuse esitamisest ning

HKMS § 108 lg 6 tingimused on täidetud. Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulud seoses hanke

nr 243498 osas tehtud finantskorrektsiooni otsuse vaidlustamisega jätta vastustaja kanda.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad ka menetluskulud seoses

hanke nr 250554 osas tehtud finantskorrektsiooni otsuse vaidlustamisega vastustaja kanda.

37. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 7942,03 eurot (koos

käibemaksuga). Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1050 eurot ning

õigusabikuludest tunnihinnaga 128 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on õigusabi osutatud

44,6 tundi. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja menetluskulud ei ole kogu ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Põhjendamatud kulud on arvel nr 333 kajastatud hüvitamiskaebusega

seoses (7,5 ha), kuivõrd esialgne kaebus hüvitamisnõuet ei sisaldanud ning kaebuse muudatuse

koostamise kulud on kajastatud arvel nr 348. Samuti on põhjendamatud kulud arvel nr 345

seoses hüvitamiskaebuse arvutamisega ning toetuse maksmise tähtajaga (0,6 h) ning arvel nr

348 seoses vaidemenetlusega (1 h). Seega on mõistlikud ja põhjendatud kulud õigusabile 35,5

tundi. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 6593,68

eurot (koos käibemaksuga)1. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 35,5 x 128 = 4544

4544 + 999, 68 = 5543,68

5543,68 + 1050 = 6593,68