Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused

Taristuministri

PP.KK.2024. a määrus nr XX

„Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

Lisa 1

TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED

1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete

registris

1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu

teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise

riigihangete registri (edaspidi register).

1.2. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud toetuse saaja

ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises kirjelduses mõnele

ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis võiks

anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse koos

märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja ostus tuleb käesoleva punkti teine lause

avaldada ostumenetluses registris, lisades selle kas ostu üldandmetesse või asjakohasesse

lisadokumenti, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kogu ostumenetluse avaldamise aja

kättesaadav.

1.3. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib

rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav maksumus

on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks

sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab

lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest.

Ühispakkumuse korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise

eest solidaarselt kuni lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse

iga ühispakkujat.

1.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu registris

avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab

toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva

uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea

pikendama, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei

saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.

1.5. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama kolme tööpäeva jooksul

selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud

ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on

selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale.

Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad

dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente

või mille tulemusel muutuksid juba esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks

nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei ole lubatav selgitustaotlustele vastamise

raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud punktis 1.4 nimetatud juhul, kui

pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega.

1.6. Juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab

ettevõtja pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse,

ühispakkujana. Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse

end ostumenetluses esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema

moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja

ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel

ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda

täidetud, tingimuse täitmiseks andmete summeerimine ei ole lubatav.

1.7. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada meeskonna

liikmetena isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole pakkuja pädevate isikutena

märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest

nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena

osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise päringu saamisest

toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult.

1.8. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel

hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse

saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu

projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel.

Nimetatud juhul teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse,

milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud.

Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

1.9. Punktis 1.8. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste

esitajaid hiljemalt 10 kalendripäevajooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,

kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus.

Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et

pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle

pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid.

Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui

pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada

pakkujal viga parandada koheselt või parandada see ise, teavitades parandusest

viivitamatult ka pakkujat läbi registri.

1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja

kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja

puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus.

1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma

käibemaksuta summana.

1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes

konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse

ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse

igakordselt vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus

kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema

hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem.

1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva

pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.

1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja

ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et

ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja

vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu

muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus.

2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused

2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb

kõrvaldamise alus):

2.1.1 kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või

likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases

olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;

2.1.2 kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või

sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud

juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne

kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse

esinemise kohta.

2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja

poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei

ole pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises

lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid

tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks

nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb

kõrvaldamise alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest,

arvestades punktis 2.4 toodut:

2.3.1 pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–

3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus

loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument,

millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused;

2.3.2 Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohta peab olema võimalik tuvastada, et ühegi

nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem

kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas

valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad.

Võrdlusperioodiks loetakse kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse

alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest

on asutatud või alustanud äritegevust võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema

võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse alustamise kalendrikuu ja lõpuks

ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu;

2.3.3 välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega

samaväärse asutuse tõendid;

2.3.4 pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole

seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui

pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad

pakkuja üldised kinnitused.

2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise

kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik

kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase

tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist,

esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud

tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele.

3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused

3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema

minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna,

et lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana).

3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt

ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne

vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks

loetakse hoonete püstitamise, laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd

ehitustööde peatöövõtjana, mille puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd:

hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, soojustagastusega

sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine, uue küttesüsteemi ehitamine või

rekonstrueerimine.

3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt

olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud,

kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate

pädevustega:

3.3.1 projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete

ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,

spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;

3.3.2 objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega

üldehitustööde tegemine;

3.3.3 ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja

jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine

küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide

ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise

süsteemide ehitamisele;

3.3.4 veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või

ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva

veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;

3.3.5 elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või

elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.

3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“

majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise

süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.

3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris

majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise

ehitamine, sealhulgas paigaldamine.

3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei

kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust

samaväärse tõendiga.

3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud

kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või

samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.

3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise

kuupäevaks on tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse

kinnitatud ehitusaegne tagatis viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Juhul,

kui pooled sõlmivad ehituslepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist, peab pakkuja

esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest.

Kui pakkuja nimetatud tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning

tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Juhul,

kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10

kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite

kohaldamist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse

tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja

arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on

kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt.

3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse

täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida

avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate

dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks.

Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul,

kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele.

4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimus (korterelamu elemendipõhise

rekonstrueerimise korral)

Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu

jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele

olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning

peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate

avaldamist netokäivet summas, mis on võrdne vähemalt poolega ostu objektiks oleva

korterelamu eeldatavast rekonstrueerimise maksumusest.

5. Vastavustingimused

Pakkumus tunnistatakse vastavaksjärgmiste vastavustingimuste täitmisel:

5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;

5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Juhul kui pakkuja ei ole ärisaladust

märkinud, eeldab toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus;

5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud

tingimuste täitmist;

5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise

lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide

tootja kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu

täitmisel, juhul kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja

kirjaliku kinnituse esitamiseks annab toetuse saaja pakkujale kuni 10 kalendripäevase

tähtaja juhul kui vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega;

5.5. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Juhul kui volikirja ei

ole esitatud, tuleb pakkujal esitada see hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava

päringu saamisest toetuse saajalt või teda esindavalt isikult.

6. Hindamiskriteeriumid

Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse

registris automaatselt pakutava valemiga.

September 2024

Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute

rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks.

Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) on

koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lõike 2 alusel analüüsi

arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks taristuminisri ….2024

määruse nr … „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi

TAT) kohaselt tehnilise konsultandi teenusele.

Meetme number: 2021-2027.6 Õiglane üleminek

Meetme number 21.6.1.16. sekkumine „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“

1.1 TOETATAV TEGEVUS

Ühikuhinna alusel toetatakse korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse

kasutamist. Tehnilise konsultandi teenuse osutamisega ei kaasne riigiabi ega vähese tähtsusega

abi.

Tehnilise konsultandi teenuse osutamine on oluline osa rekonstrueerimistööde

ettevalmistavatest tegevustest ja teenust tellitakse juba enne toetuse taotluse esitamist, jätkudes

seejärel kogu projekti elutsükli jooksul. Standardiseeritud ühikuhinna põhistamine on vajalik

selleks, et muuta teenuse tellimine korteriühistute jaoks läbipaistvamaks, selgemaks ja

lihtsamaks. Lisaks aitab standardiseeritud ühikuhind vähendada võimalikke vaidlusi teenuse

hindade üle ning soodustab ausat konkurentsi teenusepakkujate vahel. Ühendmääruse § 19

lõike 1 kohaselt võib TAT-s näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel,

TAT-s reguleerib § 8 lõige 3 (eelnõu).

1.2 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHIND JA TOETUSE SUURUS

Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel on arvestatud EIS poolt rakendatava meetme nr 21.2.1

alusel teostatud 2023. a taotlusvooru (maksumusega ca 80 mln eurot) „Korterelamute

rekonstrueerimise toetus I “ 148 rahastatud toetuse taotluse andmeid, mille puhul oli võimalik

üheselt tehnilise konsultandi teenuse kogumaksumust määrata. 2023. aasta taotlusvooru

andmed on kõige uuemad ja kajastavad kõige adekvaatsemalt hetke turutingimusi. Eelnev

(perioodi 2014-2020 meetme 15.3 korterelamute rekonstrueerimise toetuse) taotlusvoor oli

aastal 2020. Kuna tehnilise konsultandi leping sõlmitakse sageli suurusjärgus aasta enne

taotlusvooru, siis on 2020. aasta taotlusvooru andmed nelja või viie aasta tagused ja arvestades

vahepealset inflatsiooni, ei ole 2020. aasta taotlusvooru tehnilise konsultandi teenuse

maksumuse info enam kasutatav.

Seega on metoodika aluseks perioodi 2021-2027 meetme nr 21.2.1 2023. aasta taotlusvoorus

esitatud tehnilise konsultandi lepingu maksumustega, kuna viimase taotlusvooru andmete

aluseks võtmine on realistlik ja peegeldab kõige täpsemalt tegelikke turutingimusi ja teenuse

maksumust. Ajakohased andmed tagavad, et ühikuhinna kalkulatsioonid põhinevad tegelikel ja

usaldusväärsetel andmetel, mis aitab vältida vaidlusi ja ebakindlust kulude osas. Sellest

lähtuvalt ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis

kasutatud.

Standardiseeritud ühikuhind tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on määratud toetuse

andmise tingimustes (toetuse osakaal 50%). Kõnesolev kulu on hüvitatav ainult lihtsustatud

kulumudeli alusel, mis tähendab, et ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt ning samuti ei

toimu sama kuluartikli alusel kulude hüvitamist kuludokumendi alusel.

Analüüsi aluseks on võetud tehnilise konsultandi teenuse maksumus koos käibemaksuga, mis

on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna korteriühistu ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub

korteriühistul võimalus käibemaksu tagasi taotleda. Juhul, kui korteriühistu on

käibemaksukohuslane ja neil on õigus käibemaksu tagasi küsida riigilt, tuleb ühikuhinna

määramisel arvestada käibemaksu tagasiküsimise võimalusega.

Tabel 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumused 2023.a taotlusvooru andmetel

Teenuse maksumus, €

Keskmine 7 523

Mediaan 7 200

Maksimum 27 360

Miinimum 3 000

Lisaks keskmisele teenuse maksumusele analüüsiti ka võimalikku korterelamu suuruse ja

asukoha mõju teenuse maksumusele.

Korterelamu suuruse (korterite arvu) ja teenuse maksumuse vahel statistiliselt olulist seost ei

tuvastatud. Tehnilise konsultandi teenuse sisu on määratletud toetuse andmise tingimuste

määruses (TAT § 9) ja ei sõltu otseselt hoone suurusest.

Joonis 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse sõltuvus korterelamu korterite arvust.

Maakondade lõikes on teistest kõrgema teenuse maksumusega Harju maakond. Ida-Viru ja

Saare maakonnast toetuse taotlusi ei esitatud.

Tabel 2. Tehnilise konsultandi teenuse maksumus maakondade lõikes 2023.a taotlusvooru andmetel

Maakond TK teenuse

maksumus, €

Erinevus

keskmisest, %

Valimi

suurus

Harju maakond 12 832 71% 10

Hiiu maakond 5 894 -22% 3

Ida-Viru maakond

0

Jõgeva maakond 9 257 23% 3

Järva maakond 6 857 -9% 7

Lääne maakond 6 048 -20% 5

Lääne-Viru maakond 8 689 15% 23

Põlva maakond 6 979 -7% 8

Pärnu maakond 6 444 -14% 17

Rapla maakond 8 455 12% 11

Saare maakond

0

Tartu maakond 6 632 -12% 24

Valga maakond 6 300 -16% 5

Viljandi maakond 6 109 -19% 20

Võru maakond 7 528 0% 12

Paljud tehnilised konsultandid pakuvad teenust üle Eesti ja vältimaks olukorda, kus teenuse

osutamisel eelistatakse ühte maakonda teisele, võetakse ühikuhinna aluseks kõikide

maakondade keskmine teenuse maksumus. Selline lähenemine aitab ära hoida turumoonutusi,

kuna see tagab, et teenuse hind ei sõltu konkreetsest piirkonnast, vältides seeläbi olukorda, kus

väiksema ühikuhinna maksumusega maakondades ei pruugi olla aktiivset teenuse osutamist.

Välistamaks üksikute keskmisest oluliselt kallimate või odavamate pakkumuste mõju

ühikuhinnale, on tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna määramise aluseks tehnilise

konsultandi teenuse mediaankeskmine maksumus 7200 eurot (koos KM-ga). Mediaankeskmine

maksumus näitab maksumust, millest analüüsi aluseks olnud valimist pooled tehnilise

konsultandi teenuse maksumused on suuremad ja pooled on väiksemad.

Tabel 3. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhind 2023.a taotlusvooru andmetel

Ühikuhind (unit cost)

Valimi suurus Ühiku

kogumaksumus, €

Toetuse määr, %

Tehnilise konsultandi

teenus

148 7200 60-80% vastavalt TAT-i

§ 8 lõigetele 1 ja 3

1.3 KULUDE HÜVITAMINE JA MAKSETAOTLUSTE VALIDEERIMINE

Maksete tegemine on seotud saavutatud eesmärkide valideerimisega. Toetuse väljamaksmiseks

esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos TAT-s kehtestatud

tõendusdokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud

ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksus kontrollib

tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Tehnilise

konsultandi teenuse ühikuhinna eest toetuse väljamaksmine toimub ühekordselt pärast teenuse

täielikku osutamist.

Rakendusüksusele esitatakse tõendus eesmärkide saavutamise osas. Tõendusdokumendid on

TAT-s määratletud dokumendid, sh sisaldab järgimisi dokumente standardiseeritud ühikuhinna

tõendamiseks:

1) töö teostamiseks sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse leping;

2) töö sooritamist tõendavad dokumendid - nt kulude tekkimist tõendavate dokumentide

koopiad (nt akt);

3) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse

aluseks olevate kulude tegemist.

1.4 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE

Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste

hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et

standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turu olukorrale või teenuse osutamise ulatus muutub

oluliselt pärast standardiseeritud ühikuhinna kehtestamist (nt, kui projekt nõuab ootamatult

rohkem/vähem ressursse või teenuse maht suureneb/väheneb, võib olla vajalik ühikuhinna

korrigeerimine, et arvestada nende muudatustega), siis tehakse olemasolevate hindade ja

situatsiooni baasil hindade korrigeerimine. Kulumudeli hinnad on põhistatud 2023. a

algandmete keskmiste hindade alusel. Igal järgneval aastal on võimalik mudelis toodud

hindadele lisada vastavalt Statistikaameti poolt määratletud (Tarbijahinnaindeks |

Statistikaamet) tarbijahinnaindeksi keskmist muutust aasta baasil.

1

06.09.2024

Taristuministri määruse „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr

88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11

kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.

Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu ÜSS2021_2027 § 4 lõike 2 alusel

Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas sätestatud poliitika eesmärgi „Õiglane

Üleminek“ ja erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta

energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ elluviimiseks toetuse andmist.

Määrusega kehtestatakse korterelamute energiatõhususe toetuse andmise tingimused ja kord

eesmärgiga soodustada korterelamute tervikrekonstrueerimist, taastuvenergia

kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi ajakohastamist. Määrusega ette nähtud

tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõike 2 punktiga e.

Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive

investeeringute eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) vahenditest. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Energiahinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja oluliselt tõstnud

leibkondade eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on

võimalik oluliselt vähendada korterelamute energiasõltuvust, maandada hinnašokkide riski

ja suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajandussektori

energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu

potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne.

Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside

heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa

ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb

kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka

soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse vähendamise eesmärki.

Ida-Virumaal on palju rekonstrueerimist vajavaid korterelamuid piirkonna tööjõumahuka

tööstuspärandi tõttu. Senine üle-eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et

Ida-Viru maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud

tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimise toetusi on varem diferentseeritud nii, et

2

suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ning turutõrgetega

piirkondadesse, nagu Ida-Virumaa. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust, on

mõistlik suunata lisavahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale.

Ida-Virumaal on väheste taotluste arvu taga vähene teadlikkus, halb ligipääsetavus kapitalile

ning vähene kogemus riiklike toetuste taotlemisel ja sellest tulenev teatud umbusk ja

kartlikkus. Vähene teadlikkus on ennekõike seotud asjaoluga, et madala kinnisvara

turuväärtusega piirkondades ei olnud võimalik varem laenu saada ning seega ei olnud

võimalik tasuda toetusest üle jäävat investeeringu maksumust ja seega ei ole nendesse

piirkondadesse ka eraldi teavitust sihitud.

Nüüdseks pakub rakendusüksus ka renoveerimislaenu ning on loonud vähese

rekonstrueerimise aktiivsusega piirkondadesse nii tehniliste ekspertide tellimise võimaluse,

arendanud üldist nõustamisteenust maakondlikes arenduskeskustes, omab kontaktpunkti

Ida-Virumaal ning on oluliselt suurendanud teavitustööd. See võiks kogumis muuta ka

nimetatud piirkondade ühistud aktiivsemaks selliselt, et tekiks ka vastav kogemus, mida

omakorda nimetatud piirkondades jagada. Kuna probleem ei ole vahendite puuduses, vaid

taotluste esitamata jätmises, siis on tegevused suunatud ühistute teadlikkuse parandamisele,

samuti on tagatud kapitalile ligipääs. Rakendamisel on erinevad meetmed, mis on suunatud

nende piirkondade konkreetsete tõrgete lahendamisele: riiklik renoveerimislaen ja laialdane

nõustamisvõrgustik.

Toetuse andmise eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse ainult Ida-Virumaa

korterelamutes. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia1 järgi on pärast 2000. aastat

ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad ning seetõttu keskendutakse

meetmes eelkõige hoonetele, mis on kasutusse võetud enne 2000. aastat. Ida-Virumaa

korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui

nt väikeelamutel ning seega on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. Toetuse

andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima

saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Tegevusi rahastatakse kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi

lõppemiseni. Meedet rahastatakse õiglase ülemineku fondi vahenditest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna nõunik

Marit Rüüsak ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu

([email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu

([email protected]), välisvahendite juht Annelii Ausmees

([email protected]) ja korteriühistute toetuste valdkonna juht Taniel Vain

([email protected]). Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals ([email protected]) ning

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]).

Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 10 peatükist ja 34 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1 Renoveerimislaine | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 23.05.2024.

3

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärk

ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Määruse 2. peatükis sätestatakse määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud,

projekti abikõlblikkuse periood, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud

tingimused.

3. peatükk

Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine

Määruse 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele

peab vastama taotleja ja taotlus ning kuidas toimub tehnilise konsultandi kaasamine.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Määruse 4. peatükis sätestatakse taotlusvooru avamine ning toetuse taotlemise tähtaeg ja

taotluse esitamise viis.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluse menetlemise, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks

tunnistamise, taotluse rahuldamata jätmise ning taotluse osalise ja kõrvaltingimustega

rahuldamise tingimused ning projektide valikukriteeriumid.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Määruse 6. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks

tunnistamise tingimused ja kord.

7. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, rekonstrueerimistööde

ja teenuste hankimise tingimused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamise kohta aruannete

esitamine ja toetuse maksmine.

4

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Määruse 9. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused, toetuse maksmise erisused,

reguleeritakse maksetaotluse lisadokumentide kohta käivat ning maksetaotluse menetluse

peatamist ja toetuse maksmisest keeldumist.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Määruse 10. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamise

kord.

Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava erieesmärgi

„Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise

toetamine“ eesmärke.

Lõikes 2 luuakse seos poliitika eesmärgi „Õiglane Üleminek“ ja erieesmärgiga „Võimaldada

piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise

ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku

sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“. Toetatakse Ida-Virumaa

korterelamute energiatõhususe suurendamist ja panustatakse korterelamute ohutuse

tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse

taastuvenergia kasutuselevõttu.

Lõike 3 alusel panustab toetus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

Lõike 4 alusel panustab toetus viidatud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ eesmärkide

saavutamisele. Riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud

ruumiloome töörühma ettepanekute järgi tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos

elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad

ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna2.

„Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste

vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini

põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja

mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused.

Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.

Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik

ruum. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk

(sh on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Sellegipoolest on

ligi 91% leibkondadest eluruumide seisundiga rahul (2008. aastal oli vastav näitaja alla 80%).

Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest (2022) toob välja, et elamute ja

mitteelamute energiatarve oli nii 2019. kui ka 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks

2 https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur > kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, kättesaadav seisuga 23.05.2024.

5

teravatt-tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks on vaja

jätkata (elu)hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmetega.

Toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega

projekteerija, kellel on tõendatud teadmised ja oskused „Eesti 2035“ sihtidega arvestamiseks.

Toetatavate projektide kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud pädevad isikud, kellel on

asjakohane erialane väljaõpe. Korteriühistu võib ehitus- või põhiprojekti koostamisse kaasata

arhitektuurivaldkonnas pädeva isiku, kes peab olema vähemalt volitatud arhitekt, tase 7.

Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama

vähemalt ühe osa ehitus- või põhiprojektist. Seitsmenda taseme volitatud arhitekti

kutsestandardi kohaselt on selle kutsetasemega arhitekti töö eesmärk ühendada kunstilised,

tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks

terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi

lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku

elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja

vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise

planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja

väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust

huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava

projekti puhul tagatud kooskõla „Eesti 2035“ strateegiaga.

Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja seda tuleb kasutada kooskõlas

Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste

tingimustega“ (edaspidi ühendmäärus).

Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid selliselt, nagu neid antud määruse

kontekstis tuleks mõista.

Toetus on „korterelamu“ määratluse kohaselt suunatud enne 2000. aastat kasutusse võetud

elamutele, st nt ehitisregistris peab kajastuma hoonele antud kasutusloa või ehitise esmase

kasutuselevõtu aasta, korterelamu peab olema kasutusel, ning selles peab olema moodustatud

korteriühistu.

Terminites käsitletakse ka „naabruskonnapõhist rekonstrueerimist“, mis on kahe või enama

korterelamu rekonstrueerimine, mille ehitusprojekti koostaja ja tööde tegija on leitud ühiste

ostumenetluste tulemusel. Naabruskonnapõhist rekonstrueerimist võib teha toetuse saaja, kes

soovib samal ajal rekonstrueerida mitut enda korterelamut, või kaks või enam toetuse saajat

koos. Korterelamud, mida käsitatakse naabruskonnas olevatena, peavad paiknema samal

õuealal või nendele juurdepääsuks on võimalik kasutada sama juurdepääsuteed või tänavat.

Samal õuealal paiknemiseks loetakse ka seda, kui hoonete vahele jääv õueala kuulub nt

kohaliku omavalitsuse üksusele. Naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel on suurem

potentsiaal panustada elukeskkonna parandamisse ning luua naabruskonnas terviklikke ja

läbimõeldud lahendusi.

Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja tulemused.

Toetuse andmise eesmärgid on:

1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;

2) korterelamute ohutuse tagamine;

3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;

4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;

6

5) elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

Korterelamute rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt

ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile.

Rekonstrueerimistööde käigus paraneb ka korterelamute ohutus. Toetus panustab

korteriühistute võimesse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust

ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Kõik tegevused panustavad tervikuna

elukeskkonna parandamisse Ida-Virumaal.

Väljundnäitaja „suurema energiatõhususega eluruumid“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on

rakenduskava kohaselt 400 eluruumi.

Toetuse tulemusena panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:

1. hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused – sihtväärtus aastaks 2029 on rakenduskava

kohaselt 3600 tonni CO2 ekv/a. Tulemusnäitajate andmed (näitaja absoluutväärtus enne ja

pärast projekti elluviimist) lisab e-toetuse keskkonda rakendusüksus, tuginedes toetuse saaja

poolt järelaruandena esitatavale energiamärgisele;

2. primaarenergia aastane tarbimine – sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt

1000 MWh/aastas.

Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Õiglane Üleminek“ näitajate metoodikas.

Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Ida Virumaa korteriühistute liikmed, kellele

kuuluvad korterid toetust saavates korteriühistutes, sekkumine aitab muuta nende eluruumid

energiatõhusamateks, vähendades sel viisil energiakulu, ja parandatud korterelamute

eluruumide arv suureneb.

Toetuse andmisel hinnatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke

toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus;

2) ligipääsetavus;

3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

4) elamute ja mitteelamute energiatarve.

Määruse §-s 4 nimetatakse sekkumise rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse

rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Kliimaministeerium ning rakendusüksuse

ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused.

Määruse §-s 5 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused.

Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate

saavutamisse.

7

Lõikes 1 määratakse, millistele projektiga seotud tegevustele toetust antakse. Toetatavad on

tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus ning mis panustavat toetuse

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lisaks on toetatavad töödega seotud tegevused, nagu

ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi, sh ligipääsetavuse auditi ja

energiaauditi, tegemine, tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ja omanikujärelevalve.

Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude

suurendamiseks ja tempo kiirendamiseks. Tehases valmistatud elementide eeltootmine, st

tehases varem valmistatud elementide paigaldamine, on selleks sobilik vahend. Tuginedes

majandus- ja taristuministri 24.08.2020. a määrusele nr 51 „Korterelamu elemendipõhise

rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ kui asjakohase pilootprojekti

kogemustele, kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elemendi välisviimistlus on

teostatud tehases. 2/3 fassaadi pinnast peab olema tehases lõplikult viimistletud. Välisseina

element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune ja aknad paigaldatakse

välisseina elementi tehases. Lodža või rõdu sisse jäävat seinaosa ei ole kohustuslik

eeltoodetud elementidega soojustada. Juhul, kui ka katuse rekonstrueerimiseks kasutatakse

eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja soojustuskihi

osas olema tehases koostatud. Katusekatte paigalduse võib teha ka ehitusobjektil.

Kaasnevate eesmärkidena nähakse siinkohal ka ettevõtjate toetamist, aga see toetus on

kaudne, st pigem tugi ja põhjus tootmise automatiseerimiseks ja ekspordiartikli

väljatöötamiseks. Oluline on, et hoone fassaadi ja katuse rekonstrueerimine toimub sellisel

juhul terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning see häirib

vähemal määral igapäevaelu.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel toetatakse veesüsteemi ehitamist hoone vee

sisendist kuni korteri veearvestini (kaasa arvatud) ning kanalisatsioonisüsteemi ehitamine on

toetatav korteri ühendustest kanalisatsiooni püstikutega kuni esimese välise kogumiskaevuni.

Samuti toetatakse sademevee kogumissüsteemi paigaldamist vähendamaks sademevee

kanalisatsiooni juhitava sajuvee hulka. Kogumissüsteemi paigaldamisel on võimalik sajuvett

taaskasutada hoone veevajaduse katmiseks nt tualettruumides või pesumasinates.

Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia

tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate

seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid.

Toetatav on muu hulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide

kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude

vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi

kaasajastamine.

Toetatakse elektriautode laadimistaristu paigaldamist. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 651

lõike 1 kohaselt käsitletakse elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti

või kombinatsiooni juhtmetaristust ja laadimispunktist.

Hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine on toetatav hoone liitumiskilbist

kuni korteri elektriarvestini (kaasa arvatud). Ühtlasi tuleb tagada soojussõlme

ümberlülitamise võimalus välisele elektritoitele. Juhul kui elekter läheb ära, aga kaugkütte

tsirkulatsioon toimib, saaks nt elektrigeneraatoriga ka korterelamu soojusvahetit töös hoida

ja kaugkütte soojust korterelamusse jagada.

8

Toetatav on ka energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete

soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd kuid toetatakse vaid varugeneraatori

soetamist, mis töötab akudel või taastuvallikal põhineval energial (nt biodiisel). Lõike 5

kohaselt ei ole toetatavad investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise,

transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega.

Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid

mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning

mis oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse, ligipääsetavuse

parandamisesse või kliimakindluse tagamisse.

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele

on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavus on eriti oluline

erivajadustega inimestele, eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike

põhjustega seoses, nagu näiteks rasedus või vigastustest taastumine. Kõik inimesed vajavad

oma elukaare jooksul vähemal või suuremal määral ligipääsetavuse lahendusi, mis toetavad

iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist.

Ligipääsetavuse parandamise all mõistetakse muu hulgas üldkasutatavate sissepääsude

juurde panduse ehitamist, sissepääsude ja tuulekodade ligipääsetavuse parandamist,

käsipuude lisamist, invatõstukite paigaldamist, invanõuetele vastava lifti ehitamist ning

nendega kaasnevaid töid, mille tegemine on otstarbekas viia ellu samal ajal tervikliku

rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist toetab ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid

meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Ligipääsetavuse

parandamisega seotud tegevuste puhul on toetatavad töödega seotud tegevused, nagu ehitise

ligipääsetavuse auditi tegemine või tehnilise konsultandi teenuse kasutamine. Kui nimetatud

tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud.

Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti

tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta.

Toetatav on ka tegevus, mis on seotud kliimakindluse tagamisega, nt passiivsete (varjestused,

päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsete (jahutusseadmed) jahutussüsteemide rajamine, samuti

tsentraalsete jahutussüsteemide rajamine (nt ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist).

Samuti säästvate sademeveelahenduste rajamine (rohekatused, roheseinad, vett läbilaskvad

katendid, puhverribad, imbkaevud, -kraavid ja -väljakud, nõvad, vihmapeenrad, kasvukastid,

tiigid ja märgalad).

Toetatakse ka naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul tegevusi, mis on seotud

hoonetevahelise õueala korrastamise ja naabruskonda lisandväärtuse loomisega, sh

haljastuse, valgustuse ja väikevormide paigaldamine mahus kuni 5% projekti kogueelarvest.

Toetatakse õuealale haljastuse, sh kõrghaljastuse, avalikuks kasutamiseks mõeldud

välimööbli (pingid, lauad, pinksilauad, malelauad, piknikulauad, laste mängualade,

väligrillid jms.), katusealuste, välipaviljonide, pergolate, jalutusteede, jalutusradade,

valgustuse või mõne muu ühiselt kasutatava ala tervikliku lahenduse planeerimist ning uute

funktsioonide loomist. Õueala peab olema ühiselt kasutatav ning lähtuma jagatud ruumi

põhimõttest, st on ligipääsetav ka ülejäänud kogukonnale. Ühiselt kasutatavale alale loodav

peab jääma korteriühistu(te) piiri(de)le ning kasutust puudutavad küsimused peavad

korteriühistud vajaduse korral omavahel kokku leppima nt kasutusõigust reguleerivate

kokkulepetega.

9

Toetatavate tegevustena käsitatakse üldjuhul EhSi § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk

rekonstrueerimist. Samas, toetuse andmise eesmärkide järgi on teatud juhul võimalik ka

laiendamine EhSi § 4 lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla lifti ehitamine nt juhul, kui lift

paigaldatakse hoone fassaadile.

Paragrahvis 5 toetatavate tegevustega võib rajada ja korrastada varjumiskohti. Varjumiskoht

on kohandatud või selleks rajatud rajatis või selle osa, mille konstruktsioonid kaitsevad

inimese elu ja tervist rünnaku ajal tolmu, lööklaine ja lendavate osade eest, samuti

kliimamuutustest tulenevate üleujutuste, tormide ja muude ekstreemsete ilmastikunähtuste

eest. Varjumiskoht on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks. Varjumise eesmärk on ohustatud

alal elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal

püsimine elu ja tervise kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest.

Toetatavate tegevuste hulgas on mitmeid abikõlblikke kulusid, mille abil saab rajada või

korrastada varjumiskohti, nt akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine, keldri

rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, ventilatsioonisüsteemi

rekonstrueerimine, kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel

siseviimistluse taastamine, üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või

rekonstrueerimine, energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete

soetamine ja paigaldamine. Korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel on

asjakohaseks juhiseks Päästeameti „Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks

kohandamisel“3.

Lõikes 2 seatakse piirang projekti algusele. Toetust ei anta projektile, mille tegevusi on

alustatud enne taotluse esitamist. Rekonstrueerimistöödega alustamise korral enne toetuse

taotlemist on taotlejal endal võimalus viia projekt ellu ilma toetuseta.

Lõikes 3 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas ELi ja riiklike

keskkonnaalaste õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada

oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Korterelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul võib järeldada, et meede ei

põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi

keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine

panustab kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise eesmärk on

energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa

energiatõhususega seotud tööde tegemine, nagu soojustamine, soojustagastusega

ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi

asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiv on taastuvenergial põhinev

küttesüsteem. Kui pärast hoone rekonstrueerimist on hoone energiatarve väiksem, on

järelikult vaja toota vähem energiat ja selle tulemusena on CO2 heide väiksem;

2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb

sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda

ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega;

3 https://www.rescue.ee/files/dokumendid/2023-paa-soovitused-kortermajade-keldrite-varjumiseks-

kohaldamisele.pdf?6b9593a19c, kättesaadav seisuga 18.06.2024.

10

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita

olulist kahju kestlikule veekasutusele. Veekasutus piirdub olmevee kasutamisega ja

suunamisega ühiskanalisatsiooni kehtivate nõuete kohaselt ning seega ei tekita olulist kahju

veeressursside kestlikule kasutamisele;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate

eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda

jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast,

mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtudes lepingulisest suhtest

ehitustööde tegijaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed

tekivad ning kellel on jäätmeseaduse järgi kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid

nõuetekohaselt või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike

omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete

ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse

suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes

tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri

kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtudes liigiti kohapeal

koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning

taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on

keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid

ringlusse suunata või taaskasutada;

5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid

keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle

vähendamiseks rakendab ehitaja asjakohaseid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast.

Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid

materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu. Eestis turule

lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad EhSist,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse

seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte

kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse

saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud

õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega.

Ehitustööde tegija dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud,

et objektil võib olla linnupesi, siis tuleb ehitustöödel järgida looduskaitseseaduse nõudeid

lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud

olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel

aladel paiknevaid hooneid.

Meetme puhul ei ole otstarbekas rakendada sihtrühma järgi projekti ehk taotluse põhjal

kliimakindluse hindamist, kuna see toob kaasa lisakulu, halduskoormuse ja taotluste

esitamisega võivad tekkida viivitused kliimakindluse hindamise teenuse tellimiseks. Selle

asemel on eelnõus selgitatud kliimamuutustega kohanemise riske ja võimalusi nende

vähendamiseks, kuivõrd toetatavad tegevused on ühetaolised ehk korterelamu

rekonstrueerimisega seotud tööd. Meetme tegevus panustab kliimamuutuste leevendamisse

ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse sajaprotsendiliselt, kuna käsitleb hoonete

rekonstrueerimist. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi CPR), lisa 1 tabeli 1

sekkumisvaldkonnaga 042 „Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine,

11

näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“, mille

koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks on

100%.

Taristu kliimakindluse tagamiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud 16.09.2021 tehnilised

suunised aastateks 2021–20274. Tehnilistes suunistes on selgitatud, mis on taristu ning mida

kliimakindluse hindamine sisaldab.

Kliimakindluse tagamine tähendab kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside

heite vähendamist ning kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindluse tagamine on

defineeritud kui protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele

pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on

kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimamuutustele vastupanuvõimelised on sellised hooned, mida rekonstrueeritakse nii, et

need oleksid olenevalt olukorrast vastupidavad temperatuuri, tuule, vee ja tahke massiga

seotud akuutsetele ning kroonilistele kliimaohtudele5 . Lõplik lahenduste valik jääb siiski

projekteerijale kui pädevale spetsialistile.

Korterelamute rekonstrueerimise kliimakindluse tagamine

Hoonete rekonstrueerimine on oluline tegevus kliimaneutraalsuse saavutamisel. Aastaks

2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu 6 üks peamisi soovitus on

kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse korral,

kuna need meetmed toovad mitte üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamist, vaid ka

rahalist säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu 7 tulemused

näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused,

korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine.

Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada korterelamute rekonstrueerimisel

võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on

Euroopa Komisjoni teatis8 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks

2021-2027“. Kliimakindluse tagamise peamised tegevused on kliimamuutuste leevendamine

(olemasoleva hoonefondi CO2 jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine

(elamute rekonstrueerimise kontekstis siis peamiselt rekonstrueerimisel kasutatavad

tehnilised lahendused, mis maandavad kliimariski).

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03), kättesaadav seisuga 23.05.2024. 5 http://trea.ee/cams/guidelines-for-climate-proofing-ee-projects/, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 6 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi

Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 23.05.2024, 7 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-

04/EL%20struktuurivahenditest%20rahastatud%20meetmete%20m%C3%B5ju%20riigi%20energiamajanduse%20eesm

%C3%A4rkide%20t%C3%A4itmisele%20-%20L%C3%B5pparuanne.pdf Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi

Tallinna Keskus. 2021, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN Euroopa Komisjoni teatis

2021/C 373/01, kättesaadav seisuga 23.05.2024.

12

Kliimamuutuste leevendamine

Korterelamute rekonstrueerimise meetmega toetatakse korterelamute rekonstrueerimist,

millega saavutatakse hoonete energiakasutuse oluline vähenemine. Tervikliku

rekonstrueerimise toetuse taotlemisel on kohustuslik teha järgmised tööd:

• fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine;

• katuse ja katuslae rekonstrueerimine;

• seni vahetamata akende vahetamine;

• keskküttesüsteemi olemasolul küttesüsteemi rekonstrueerimine ja tasakaalustamine;

• ventilatsioonisüsteemi (peamiselt paigaldatakse soojustagastusega süsteemi)

ehitamine.

Lisaks kohustuslikele tegevustele on toetatavad ka muud energiasäästu meetmed. Näitena:

• päikesepaneelide paigaldus elektri tootmiseks;

• päikesekollektorite paigaldus sooja vee tootmiseks;

• kanalisatsiooni soojustagastussüsteemide paigaldus.

Rekonstrueerimisega saavutatud energiasäästu ja CO2 heite vähenemise arvutused tehakse

energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud

ehitisregistri kaudu.

Enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutusel põhinev märgis esitatakse koos

toetuse taotlusega. Märgisel oleva kaugkütte, kütuste (maagaas, pellet, kütteõli jms) ja elektri

kasutuse alusel arvutatakse korterelamu CO2 heite kogus enne rekonstrueerimist.

Taotleja esitab rekonstrueerimistööde lõppemisele järgneva täisaasta kohta mõõdetud

energiakasutuse andmetel põhineva märgise, mille alusel leitakse saavutatud CO2 heite

vähenemine: enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite

kogus – peale rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite kogus.

Arvutusnäide kaugküttega hoonele:

• Elektri kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x elektri eriheite tegur

(tCO2/MWh) = elektri kasutusest tulenev heide (tCO2/a)

• Kaugkütte kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x kaugkütte eriheite

tegur (tCO2/MWh) = kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a)

• Kokku hoone energiakasutusest tulenev CO2 heite kogus (tCO2/a) = elektri kasutusest

tulenev heide (tCO2/a) + kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a)

Aastatel 2016–2020 rekonstrueeritud ja tööde lõpetamisele järgneva kalendriaasta kohta

energiamärgise esitanud 365 korterelamu andmete alusel on rekonstrueerimisega saavutatav

keskmine soojusenergia sääst 52%. Elektrienergia kasutus on suurenenud 3% (peamiselt

ventilatsioonisüsteemide energiatarve).

Tabel 1. Toetusega rekonstrueeritud korterelamute energiakasutuse ja CO2 heite muutus

Köetav pind, Soojusenergia

m2 vähenemine, MWh/a

Elektrienergia

suurenemine, MWh/a

CO2 heite vähenemine,

t/a

807 00065 400 1100 7300

13

Ühe hoone kohta

2200180 3 20

CO2 heite vähenemise arvutustes kasutatud energiakandjate eriheite tegurid:

• elekter 0,68 tCO2/MWh

• kaugküte 0,12 tCO2/MWh

• maagaas 0,202 tCO2/MWh

• kütteõli 0,28 tCO2/MWh

• puitkütused (pellet, halupuit) 0 tCO2/MWh

Kliimamuutustega kohanemine

Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ 9 toob välja, et

peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul

ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus

(kuumalained).

Üleujutused

Üleujutusega seotud riskide hindamine10 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti

läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil

kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti

rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20−40 cm või kuni 40−60 cm.

Siseveekogude puhul kliimamuutuste suundumus lubab eeldada, et jõgede lumesulaveest

põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede

üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega.

Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste

kaardirakenduses10.

Eestis on määratud 16 olulist riskipiirkonda:

• Pärnu linn;

• Võiste alevik;

• Häädemeeste alevik;

• Virtsu alevik;

• Kuresaare linn ja Nasva alevik;

• Kärdla linn;

• Haapsalu linn;

• Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita);

• Kiisa alevik ja Maidla küla;

• Maardu linn;

• Paide linn;

9 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemiseriikliku-

strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti

Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 10 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee),

kättesaadav seisuga 23.05.2024. 10 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee) kättesaadav seisuga 23.05.2024.

14

• Sindi linn;

• Raasiku alevik;

• Tartu linn;

• Aardlapalu küla;

• Võru linn.

Mere või siseveekogude veetaseme tõusust tulenev üleujutuse risk sõltub hoone asukohast.

Uute hoonete ehitamisel on üleujutuse riske võimalik arvesse võtta. Olemasolevate hoonete

rekonstrueerimisel on hoone asukoht määratud ja üleujutuse riskipiirkonda kuulumist

mõjutada ei saa.

Tormide sagenemine

Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse

kasvust tingitud riskid. Sadevee süsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise

nõuded on sätestatud standardites:

• EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk.

• EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks

1:Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad rekonstrueerimise tehnilistesse lahendustesse

projekteerimisnormide muudatuste kaudu.

Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone

ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Korterelamud asuvad peamiselt tiheasustusega

piirkondades, kus ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist

korraldada.

Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST 11 tegeleb kliimatingimuste kohanemise

lahenduste väljatöötamisega rekonstrueerimisele. Projekti tulemused on aluseks

projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid

uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused valmima aastal 2026.

Kuumalainete sagenemine

Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase

kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine

jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuurtõus esineb linnade niinimetatud soojussaarte

piirkondades. Soojussaare risk on kõrgem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad

lamekatused, asfaltpinnad), sealhulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute

piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega

eramajade piirkondades12.

2014. aastal avaldatud uuringus 13 mõõdeti suvist ruumitemperatuuri uutes ja vanemates

korterelamutes. Kokku enam kui sajas korteris. Tulemused näitasid, et vanades

11 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST Kliimaministeerium, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 12 Tallinn on täis linnaruumi eluohtlikult kuumaks kütvaid soojussaari. Kus need asuvad ja miks nad ohtlikud on? Rohegeenius,

kättesaadav seisuga 23.05.2024. 13 Summer Thermal Comfort in New and Old Apartment Buildings. Mikk Maivel, Jarek Kurnitski, Targo

Kalamees. 2014, ETIS, kättesaadav seisuga 23.05.2024.

15

korterelamutes suvise ruumitemperatuuri nõuete ületamist ei esinenud. Uutes korterelamutes

ei täitnud suvise ruumitemperatuuri nõudeid 14% mõõdetud korteritest. Samadel väliskliima

tingimustel oli uute korterelamute korterite sisetemperatuur keskmiselt 1 oC kõrgem kui

vanemate korterelamute korterites. Üheks põhjuseks, miks uutes korterelamutes suvel

ruumitemperatuur liiga kõrgele tõuseb, on suured varjestamata aknapinnad. Vanemates

korterelamutes on aknad väiksemad ja ruumidesse jõuab vähem päikesekiirgust.

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete 14 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või

olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri

nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui

ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi)

ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse

hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil.

Näitena on arvutatud renoveeritud (välisseinad ja katuslagi soojustatud, aknad vahetatud ja

mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem soojustagastusega) vanema

viiekorruselise raudbetoonkorterelamu (tüüpprojekt 1-464) suvise ruumitemperatuuri

kestvuskõver. Arvutuse aluseks on viiekorruselise korterelamu viiendal korrusel ja

lõunapoolses küljel olev kahetoaline korter. Korteril ei ole läbi maja tuulutamise võimalust

ja ülemise korteri rõdu varjestust.

Eluhoonetel on võimalik arvestada avatavate akende tuulutusega. Mudelis on arvestatud, et

elutoa rõduuks ja väiksem osa magamistoa aknast on tuulutuseks avatav. Tuulutuseks on

arvestatud 10% avatava osa pinnast. Klaaspaketi päikeseläbivusteguriks (g) on 0,6.

Joonis 1. Arvutusmudeli hoone vaade ja korteri plaan (parem).

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 23.05.2024.

16

Joonis 2. Arvutusmudeli korteri plaan.

Hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika 15 alusel tehtud arvutuse tulemus on elutoas

67 °Ch (kraadtundi) ja magamistoas 71 °Ch. Elamute suvise ruumitemperatuuri nõue

(< 150 °Ch) on täidetud mõlema ruumi puhul.

Joonis 3. Temperatuuri kestvuskõver, elutuba. Ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C

lubatust rohkem.

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012, kättesaadav seisuga 23.05.2024.

17

Joonis 4. Temperatuuri kestvuskõver, magamistuba. Ruumitemperatuur ei ületa

piirtemperatuuri 27°C lubatust rohkem.

Energiaarvutused (sh suvise ruumitemperatuuri arvutused) tehakse energiaarvutuse baasaasta

alusel. Energiaarvutuse baasaasta sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima

andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1970-2000 ja on

koostatud standardi EVS-EN ISO 15927–4:2005 järgi. Hetkel kehtiv energiaarvutuste

baasaasta ei võta arvesse viimase 20 aasta jooksul toimunud kliimamuutusi.

Eelneva arvutusmudeliga on võimalikest tehnilistest lahendustest näitena analüüsitud

päikesekaitse klaaside kasutust ( päikeseläbivustegur g-0,4) ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu

jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 oC). Eluruumide akende klaaspakettide

päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus

eluruumides.

Eluhoonetes on kõige mõistlikum esimesena kasutada passiivseid lahendusi: akende varjestus

või päikesekaitse klaasid. Eluhoonete õhuvooluhulgad on ainult ventilatsiooniga

jahutamiseks liiga väikesed. Päikesekaitse klaaside kasutamine alandab ruumitemperatuuri

rohkem kui ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamine. Suurusjärkudes on näitena arvutatud

kahetoalise korteri ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutusvõimsus olenevalt arvutusvariandist

kuni 10 korda väiksem, kui on päikesekiirgusest tulenev soojuskoormus. Seega ainult

sissepuhkeõhu jahutamisega ülekuumenemise probleemi ei lahenda. Esmase lahendusena

tuleb kasutada passiivseid lahendusi, mis vähendavad ruumidesse jõudvat päikesekiirgust.

18

Joonis 5. Elutoa temperatuuri kestvuskõverad erinevate meetmete korral.

Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitse meetme kohta on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend 16 , mis aitab projekteerijat suvise ruumide

ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul.

Kliimaministri määrusega „Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58

„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded

energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“

tehtud muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025 jääb projekti abikõlblikkuse perioodi. Kui

ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse pärast 1. märtsi 2025. a, peaks ehitusprojekt

vastama nõuetele, mis hakkavad kehtima 1. märtsil 2025. a.

Jahutusvajadus on hoone põhjal ja erineb ka ühe hoone lõikes. Lõunafassaadil asuva korteri

jahutusvajadus on suurem, kui põhjafassaadil asuva korteri jahutusvajadus. Seega kõiki

rekonstrueeritavaid hooneid hõlmavat jahutussüsteemide paigalduse nõuet ei ole mõistlik

rakendada. Jahutusvajadust tuleb kriitiliste korterite või ruumide alusel eraldi hinnata.

Kuna passiivsed (varjestused, päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsed (jahutusseadmed)

jahutuse lahendused saavad tõenäoliselt edaspidi ka eluhoonete rekonstrueerimisel

kasutatavate tehniliste lahenduste osaks, on korterelamute rekonstrueerimistoetuse

toetatavate tööde hulka lisatud jahutussüsteemi rajamine. Toetatakse tsentraalseid

jahutussüsteeme (nt ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist). Külmaainet sisaldavad

jahutussüsteemid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta esitatud nõuetele. Ühe korteri õhk-õhk

16 Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx Suvise ruumitemperatuuri kontoroolarvutuse juhend.

Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 23.05.2024.

19

soojuspumbal põhinevaid jahutusseadmeid ei toetata, et vältida hoone arhitektuurse välisilme

kahjustamist ja müraprobleeme.

Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust, tuleks koos jahutussüsteemiga

paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelisel

päeval, siis on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et

võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene.

Kliimamuutustega kohanemise tehniliste lahenduste kasutuselevõtt hoonete

rekonstrueerimisel

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on projekti LIFE IP BuildEst partner. Varasemate

rekonstrueerimise toetusmeetmete andmete alusel analüüsitakse seni eluhoonete

rekonstrueerimisel kasutatud tehniliste lahenduste toimivust. Projekti arendustöö tulemusena

töötatakse välja tõendatud toimivusega rekonstrueerimislahendusi ja uuendatakse tehnilisi

juhendeid, mille alusel saab vajaduse korral toetusmeetme tingimustes muudatusi teha.

Lõike 4 kohaselt peab energiatõhususe meetmete toetamisel saama toetada investeeringuid,

mis aitavad vähendada energiaostuvõimetust, tehes seda enamjaolt elamute energiatõhususe

parandamise kaudu.

Lõike 5 kohaselt ei ole toetatavad investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise,

töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega.

Määruse §-s 6 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud.

Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse

§-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

Abikõlblikud on need kulud, mis on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud, vastavad

määruse tingimustele ja on tegevuste elluviimiseks vajalikud. Abikõlbliku kulu eest peab

olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil.

Lõige 2 loetleb täpselt, millised kulud on abikõlblikud. Abikõlblikud on need kulud, mis on

määruses nimetatud. Muud kulud abikõlblikud ei ole.

Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatakse, et kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel

kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetussumma ja abikõlbliku

eelarve määramisel. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude

põhjendatust, tekkimist ja maksmist.

Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab

projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik

saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet

kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel

Kulu abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerija ja ehitaja olema ettevõtja, kes on pädev

vastava teenuse osutamiseks. EhSi § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal

majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja

heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev

20

kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub

ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja määruse kohaselt

rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas on riikliku toetuse eraldamise ja toetuse

eesmärkide järgi oluline, et rekonstrueerivad pädevad isikud parimate tavade kohaselt.

Lõike 2 punktis 3 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve abikõlblikuks

lugemiseks. EhSi § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja

pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud

lepingu isikuga, kes vastab kehtestatud nõuetele.

Taotleja peab arvestama, et määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise

konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi

pädevus- ja kutsenõuetele vastavust.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, nt peale akende

vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse

taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde

kogumaksumusest.

Lõike 2 punkti 6 kohaselt on prügimaja ja rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine ning

naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul hoonete vahelise õueala korrastamine toetatav

vaid juhul, kui need tööd sisalduvad taotleja projektis lisaks hoone energiasäästule suunatud

töödele. Ainult nimetatud tööde tegemisele suunatud projekt ei ole toetatav ega kulud

abikõlblikud.

Lõike 2 punkti 7 kohaselt on korterelamu liitmisel kaugküttevõrguga abikõlblik ka võrgu

liitumistasu.

Lõike 2 punkti 8 kohaselt on vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamise, asendamise või

rekonstrueerimise kulu abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse hoone vee sisendist

kuni korteri veearvestini ja korteri ühendustest kanalisatsiooni püstikutega kuni esimese

välise kogumiskaevuni.

Lõike 2 punkti 9 kohaselt on üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamise või

rekonstrueerimise kulu abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse hoone liitumiskilbist

kuni korterite elektriarvestini.

Lõikes 3 sätestatakse toetuse saajale ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu

avaldamise tingimused. Toetuse saaja peab rakendusüksust kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormisult (nt e-kirjaga või e-toetuse süsteemi kaudu) teavitama enne

ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamist riigihangete registris. Toetuse

saaja ostu nõuetekohane korraldamisel on väga suur mõju toetatava projekti abikõlblikkusele.

Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse elektroonilises riigihangete registris

(edaspidi register) juba enne toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see

tähendab, et rakendusüksusel ei ole olnud vajaduse korral mõistlikult võimalik ostutingimusi

üle vaadata. Lisaks puudub kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste

ostumenetluste korraldamine enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas

ka potentsiaalsete pakkujate vaates. Seetõttu peavad toetuse taotlejad ja neid nõustavad

tehnilised konsultandid arvestama, et nõuetekohase ostumenetluse korraldamine on toetuse

taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus ning ost tehakse, sh teavitatakse

21

rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist

kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

Lõikes 4 sätestatakse, millised kulud on abikõlbmatud. Lisaks ühendmääruses kehtestatud

kuludele on abikõlbmatu korterelamu laiendamise kulu, v.a lifti, rõdu, varikatuse,

jäätmejaama, rattaparkla või hoone nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku

tehnosüsteemi (nt ventilatsioonisüsteem) paigaldamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla

seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldi, st neid

tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure tõenäosusega on ka

korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone

rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Samuti puudub rakendusüksusel võimalus

tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööning või soklikorrus ehitatakse välja nt

ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. EhSi § 4 lõike 2 kohaselt on

laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde ehk

külge, peale või alla ehitamisega.

Toetus ei ole mõeldud kinnisvaraarenduste toetamiseks. Arendustegevused tuleb teha

toetusega rekonstrueerimisest eraldi, sest väga keeruline on tagada, et toetust ei kasutata

kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vaja arvestada, et

kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks loodud üheselt

selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teeb üldjuhul

sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja

laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest

toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks ei ole vähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse

olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel

vajalik.

Abikõlbmatu on põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Kui rekonstrueerimise

käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis tellida ja selle

eest tasuda toetuse saajal.

Abikõlblik ei ole tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu. Arvestades

projektide mahtu ja keerukust, on põhjendatud tehnilise konsultandi ülesannete piiritlemine

projekti elluviimise korraldamise ja juhtimisega.

Abikõlbmatu on ka toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks

sõlmitud lepingu muudatusest, kui lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas

vormis mis algne leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse

saajal põhjendatud alus. Eesmärgiks on välistada fiktiivse iseloomuga kokkulepped, kus

näiteks algselt digitaalselt allkirjastatud lepingut muudetakse, kuid see allkirjastatakse

käsikirjas, mis raskendab kontrollida tegeliku muudatuse aega, sh hinnata teatud juhtudel ka

seda, kas konkreetsel ajahetkel esines vajadus lepingut muuta ettenägematute asjaolude tõttu.

Abikõlbmatu on jäätmete ladestamise ja kõrvaldamisega seotud kulud, välja arvatud nende

jäätmeliikide osas, mida seadusest tulenevalt peab kõrvaldama. Jäätmed tuleb suunata

võimalikult suures koguses taaskasutusse ning selleks tuleb jäätmeid koguda liigiti lähtuvalt

kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Kõrvaldada ja ladestada võib vaid neid

jäätmeid, mida lähtuvalt ohutusest kohustab seadus ning kus kõrvaldamine on ainuvõimalik

lahendus, nt eterniit tuleb ladestada selleks ettenähtud prügilasse.

Naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejad on nõuetele vastavad juhul kui

vähemalt kahe korterelamu projektide kulu loetakse abikõlblikuks ning rekonstrueeritakse

22

vähemalt kaks korterelamut. Kui taotluse esitavad nt neli kortermaja ning neist vähemalt kaks

rekonstrueeritakse siis on tegemist naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega. Kui projekt

jääb hõlmama vaid ühe korterelamu rekonstrueerimist, ei ole tegemist naabruskonnapõhise

rekonstrueerimisega ja vastav toetuse taotlus jäetakse rahuldamata.

Määruse §-s 7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui

31. augustil 2026. aastal.

Taotleja ei tohi projekti tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne

taotluse esitamist rakendusüksusele. Projekti abikõlblikkuse perioodil enne taotluse

rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblikud kulud tööde tegemiseks vajaliku

ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu, ehitise auditi,

ligipääsetavuse auditi või energiaauditi tegemine ning tehnilise konsultandi teenuse

kasutamine. Toetuse saajal on õigus rekonstrueerimistöödega alustada pärast kõrvaltingimuse

täitmist, misjärel tekib toetuse saajal õigus toetuse saamiseks.

Projekti tegevused tuleb lõpetada hiljemalt 31. augustil 2026. aastal.

Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui

lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise

otsuse kehtima hakkamisest. See võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks

toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad tingimusliku kokkuleppe, et tööde

alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti

tegevuste alguse tähtpäev. Leping on olemas enne ja kohustused seega justkui võetud enne

taotlust, aga lepingus on reguleeritud teisiti. Sätestatav erisus kohalduks rekonstrueerimise

puhul, kus tehakse riigihangete registri välised pakkumusmenetlused ja kõrvaltingimusi ei

seata.

Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal.

Korterelamu terviklahendusena rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal 70

kuni 80% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest, ehitusprojekti koostamise kulust,

tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulust ja omanikujärelevalve osutamise kulust.

Toetuse maksimaalne osakaal on kõrgem teatud toetatavate tegevuste teostamisel -

eeltoodetud elementide kasutamisel, ligipääsetava lifti ehitamisel ning naabruskonnapõhisel

rekonstrueerimisel. Nimetatud tegevused ei toeta energiatõhususe eesmärki, kuid on olulised

hoone kasutatavuse ehk ligipääsetavuse tagamise ja rekonstrueerimise efektiivsema ja

innovatiivsema läbiviimise seisukohalt ning elukeskkonna tervikliku parendamise

vaatepunktist.

Rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine, rekonstrueerimistöödega

seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamise toetuse maksimaalne

osakaal on 70 kuni 80% ning antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui

rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole

eraldi abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest.

23

Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna

kogumaksumuse alusel. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika

korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks on esitatud

seletuskirja lisas 2. Toetust arvestatakse korterelamu põhiselt, näiteks kui on mitu ühistut aga

üks korterelamu siis on ühikuhinna kogumaksumus 7200 eurot, kui on üks ühistu ja kaks

kortermaja siis on ühikuhinna kogumaksumus 14 400 eurot jne. Toetusest hüvitatakse

tehnilise konsultandi teenusest 60 kuni 80% olenevalt määruse § 8 lõigetest 1 ja 3 ning

ülejäänud kulu tuleb katta taotleja omafinantseeringuga.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele

kuludele, ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja

omanikujärelevalve osutamise kulule on madalam kui projekti elluviimise tulemusena ei

tagata teatud nõudeid. Sellisel juhul peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena

saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D. Toetuste osakaalude määramise põhimõte

on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotlejal peab olema projekti elluviimiseks vajalik piisav

omafinantseering. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida

toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid

toetusi.

Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja

omafinantseering on null ehk konkreetne renoveerimislaen ei lähe toetuse korral toetuse saaja

omafinantseeringu arvestusse, kuna omafinantseeringu komponent sellisel juhul puudub. Kui

toetuse saaja saab määruse alusel toetust ja soovib toetatava projekti elluviimiseks saada

laenu, mis oleks tagatav struktuurivahenditega, ei kohaldu omafinantseeringu nõue. Toetuse

saaja katab investeerimisvajaku laenuga, seega ei oleks võimalik näidata projektis

omafinantseeringut, mida tagatakse rahastamisvahendiga teises struktuurivahendite skeemis.

Kuluartiklid hoitakse lahus. Rahastamisvahendi põhistamine on tagatud sõltumatu

hindamisega (CPR art 58 lg 3, arvestades ex-ante pt 2.4 ja 2.5 toodud ettepankuid

investeerimisstrateegia elluviimiseks) ja selle korral toimub põhistamine rahastamisvahendi

rakendamise lepingus. Ex-ante loob võimalusi ja seal on välja toodud „capital rebate“ tüüpi

lahendus, samuti laenukäenduse toode jne., mis ei pruugi realiseeruda konkreetses

sekkumises. Seega lähtutakse käsitletava toetuse andmise tingimustest ja väljatöötatud

lahendusest.

Määruse §-s 9 kehtestatakse toetusega saavutatavad tulemused.

Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga

gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid

loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga

gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid heitgaaside

toru kaudu välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada.

Sätestatud on välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid

sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud

energiatõhususe nõuete saavutamist.

Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks ajakohaste

energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne

soojusläbivuse tase paigaldatuna on U ≤ 1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on

24

märgitud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult

rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone

seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende

puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30 –70 aastat

tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud.

Seetõttu ei ole käsitletava toetusega akende vahetamine nõutav, kui need on varem vahetatud.

Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info

taotluse esitamise eel vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos

taotlusega esitatavas ehitusprojektis.

Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või

sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed

peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke

ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele

on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muu hulgas väldib niiskus-

ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse.

Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada

pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni

juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu

tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam

lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega

saavutatakse lisaenergiasääst, mida määrus ei reguleeri.

Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete,

nagu niiskus ja lõhnad, eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke

õhuvooluhulgad arvutatakse väljatõmbe õhuvooluhulkade põhjal, nii et õhuvooluhulgad

oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see

seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates

neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk.

Tagamaks energiatõhusate ventilatsioonilahenduste kasutamist, on sätestatud minimaalsed

soojustagastuse temperatuuri suhtarvud, mis peavad olema tagatud ehitusprojekti kohaste

õhuvooluhulkadega.

Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus

korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides

ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu

korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse nt

olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva

ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui

nt köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe

õhuvooluhulka, tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada WC või pesuruumi

väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse

0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest.

Ventilatsiooninõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele

kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste

nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga

ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse

sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada

sisekliimat.

25

Ventilatsioonisüsteemilt eeldatakse väga head energiatõhusust ja samuti sisekliima kvaliteeti

ning töökindlust. Seetõttu nõutakse, et korterelamus ehitatakse välja soojustagastusega

sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume, või

mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega.

Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete

ventilatsiooniseadmetega, nt hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega,

sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „Teenindab kõiki

korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse

eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides ning vahepeal

peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet

ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas

ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida,

kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga

ruumid, kus paiknevad väljatõmbed.

Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et

sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse

ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete

ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike

soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist

ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on

laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni

rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade

põhjustada suure elektrikasutuse. Seetõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid

ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti

võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga.

Mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega

kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk

filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori.

Määruse §-s 10 sätestatakse toetusega saavutatava tulemuse erisused.

Lõikes 1 sätestatakse võimalus teha rekonstrueerimine mahus mille tulemusel peab

saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D ning mille käigus ei tagata § 9 lõike 1

punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult

rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone

seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende

puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat

tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud.

Sellest tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on

varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole

õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta

näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis.

Lõigetega 2–4 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad erisused.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud

korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib kohaliku

omavalitsuse üksuse seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski

vajaduse korral nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav

26

tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad või nt katus olla

nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete

alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on

kehvem, kui nt suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Ühtlasi on oluline pärandi

algupärase ilme säilitamine. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise

uuringus 17 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli

313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid,

mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute

korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatava

energiasäästu.

Lõikes 4 käsitletakse rekonstrueerimise erisusi kaugküttevõrguga mitteühendatud

korterelamule või kaugküttega ühendatud korterelamule, mis töötab ainult kütteperioodil.

Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri

primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett

valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise

klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni

õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma

erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud

kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil.

Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga,

kus kaugküte on aasta ringi tagatud.

Lõike 5 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis

on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on

kehtestatud, et vältida korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel

elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh 18 .

Elektri CO2 eriheite tegur on 0,69 tCO2/MWh. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud

korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heite vähenemine

piisav, et kompenseerida soojuspumba kasutatava elektri suurenemisest põhjustatud CO2

heite suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud, kuna

madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja

ehitada, kasutades tsentraalset sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile

soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrusega hoonete puhul

ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära

mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks

väljatõmbeõhu soojuspumbale veel kulutõhusat alternatiivi.

Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL,

25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), artikli 2

punktis 41 sätestatud tingimustele.

Määruse §-s 11 reguleeritakse varem tehtud rekonstrueerimistööde arvestamist.

17 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0306261913008714?via%3Dihub Analysis of energy economic

renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540-548. Endrik Arumägi,

Targo Kalamees, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 18 Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov.

Energiakandjate kaalumistegurid, kättesaadav seisuga 23.05.2024.

27

3. peatükk

Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine

Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama

taotleja ja taotlus ning kuidas toimub tehnilise konsultandi kaasamine.

Määruse §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Toetuse taotleja saab olla üksnes Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu. Tagamaks taotlejate

võrdne kohtlemine ja võimalikult tõhus haldusmenetlus, on toetuse taotluse esitamiseks

õigustatud üksnes sellised korteriühistud, mis on vastu võtnud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse nõuetele vastava üldkoosoleku otsuse ning saavad vastava otsuse koos

toetuse taotlusega toetuse taotlemise tahte tõendamiseks esitada. Korteriühistu üldkoosoleku

otsusest peab olema selgelt tuletatav otsustus teha rekonstrueerimistööd, taotleda toetust

rakendusüksuselt ning võtta teadaolevalt vajalikus mahus renoveerimislaenu.

Arvestades, et ehitustööde tegelik maksumus ja seega ka vajaliku omafinantseeringu täpne

suurus selgub peale toetuse taotluse rahuldamist, on võimalik, et esineb vajadus uue

korteriühistu üldkoosoleku pidamiseks, et otsustada renoveerimislaenu täpne suurus.

Eeltoodut arvestades on võimalik, et korteriühistul on vaja teha korduvaid üldkoosoleku

otsuseid, kuid taotlemise õigus tekib üksnes juhul, kui koos taotlusega on võimalik tõendada,

et rekonstrueerimistööde tegemine, toetuse taotlemine ning laenu võtmine on otsustatud.

Sätte eesmärk on tagada vaid selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud

vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke

lisadokumente. Lühike puuduste kõrvaldamise tähtaeg aitab vältida olukorda kus taotluse

esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine ja vajalike tahteavalduste organiseerimine

toetuse saamiseks.

Kui korteriühistu ei ole taotluse esitamise hetkeks korraldanud üldkoosolekut eelnimetatud

nõuete täitmiseks ega esita nõutud dokumente kolme tööpäeva jooksul, kuulub selline toetuse

taotlus rahuldamata jätmisele ning rakendusüksus ei pea andma korteriühistule puuduste

kõrvaldamise lisaaega, mille jooksul alles hakatakse rekonstrueerimistöid käsitlevat

üldkoosolekut korraldama. Kolm tööpäeva nimetatud dokumentide esitamiseks on mõistlik

aeg arvestades, et toetuse taotlejat peab e-toetuste keskkonna kasutamisel abistama selleks

pädev tehniline konsultant.

Toetuse saaja saab olla üksnes korteriühistu, mille korterelamu on elamuna kasutuses nii

ehitisregistri andmete kui ka faktiliselt tuvastatavate asjaolude põhjal, nt korterelamu

kasutamist tõendavad energiatarbimise andmed. Tagatud on ka toetuse taotlemise võimalus

sellistele korteriühistutele, milles on kortereid, mis kuuluvad kas Eesti Vabariigile või

kohaliku omavalitsuse üksusele.

80% nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse

abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata

kohalduma riigiabiga seotud reeglid. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames

korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita,

et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali

moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“,

ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kaubanduse

28

mõjutamise kriteerium ei ole täidetud kuna meetmel on puhtalt lokaalne mõju - toetus antakse

otse lõppkasusaajale ja lõplik kasusaaja kasutab hoonet teenuste osutamiseks piiratud alal

liikmesriigis ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest ega pole

võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriüleste investeerimis-

või asutamistingimustele (st on ebatõenäoline, et meede omaks olulist mõju investorite

otsusele tulla vastavasse piirkonda/liikmesriigi turule). Senistes sarnastes meetmetes riigiabi

või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka selles meetmes abi andmist ei kavandata.

Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.

Ühtlasi tagatakse, et korterelamu ei ole ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute

elumaja. Eesmärk ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Nõue taotlejale on

kehtestatud, et vältida olukorda, kus mitme korteri omanikul on rekonstrueerimise ja laenu

otsuste tegemiseks üksinda moodustada kvoorum ilma teiste korteriomanike arvamust

arvesse võtmata. Kui üks kuni viiest korterist ei kuulu füüsilisele isikule, siis on oht, et

kortermaja ei kvalifitseeru toetuse saamisele. Erand on sisse toodud, kuna riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuse huvides on kortermajade rekonstrueerimine ning mõlemad tasemed ei

sekku otsustusprotsessi vaid tegutsevad rekonstrueerimisel vastavalt korteriühistu enamuse

otsusele.

Määruse §-s 13 kehtestatakse taotlejale kohused.

Taotleja peab ühendmääruse § 2 lõike 3 ning eelnõukohase määruse nõuete kohaselt

tõendama, et taotlustes esitatud teave vastab määruses sätestatule, esitama rakendusüksuse

nõudmisel lisateavet, võimaldama kontrollida taotluste ja taotleja vastavust nõuetele,

sealhulgas teha kohapealset kontrolli vastavalt § 22 lõike 1 punktile 2, teavitama

rakendusüksust taotluses esitatud andmetes muudatusest ning tõendama omafinantseeringu

ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Viidatud kohustused võimaldavad

optimaalselt saavutada määruse eesmärke ja projektide tulemuslikku elluviimist ning

selekteerivad välja võimalikud ebakvaliteetsed taotlejad.

Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka

taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille

elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna

valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka

mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Lisaselgituste või tõendite nõudmise

vajadus võib tekkida siis, kui ei ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale

jõukohane.

Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud,

mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat

esimesel võimalusel teavitama.

Määruse §-s 14 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega ning

taotleja või tema esindusõigusliku isiku allkirjastanuna. Taotlus tuleb esitada tähtaegselt.

Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui see ei ole esitatud ettenähtud ajaks. Lisaks peab taotluses

esitatud teave olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe

vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult

valeandmeid, jäetakse taotlus § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt rahuldamata. Kui taotleja on

29

eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse tegemist taotlejale võimalus

puudused kõrvaldada.

Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste

määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud

näitajatesse, sh „Eesti 2035“ näitajatesse, millega jälgitakse panust horisontaalsete

põhimõtete edendamisse. Projektis toetatavate tegevuste tegemine ja abikõlblike kulude

tekkimine peab jääma lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotletav toetussumma ja selle

osakaal abikõlblikest kuludest peab jääma sätestatu piiresse.

Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse

taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine

on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud

kohustuste täitmist, seega peab taotleja olema toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud.

Energiamärgis tuleb koostada kehtiva hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika järgi.

Toetuse taotlemisel esitatakse rakendusüksuse energiaarvutusel põhinev energiamärgis

vastavalt ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

Esitatavas üldkoosoleku protokollis peavad olema fikseeritud kõik planeeritud tööd ja

kaasnevad teenused koos kirjeldusega. Laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos

laenu võimaliku maksimaalse summaga.

Määruse §-s 15 sätestatakse nõuded tehnilise konsultandile.

Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel,

misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat.

Tehnilise konsultandi teenust võib osutada isik, kel on konkreetne ehitusalane kutse või

korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi kutse.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt sätestatakse tehnilise konsultandi pädevusnõetele erisus, st tehnilise

konsultandi pädevust toetuse saaja ostumenetluse korraldamisel nõutakse ja tõendatakse vaid

juhul, kui ostumenetlus tehakse taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või on toetuse saaja

tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne.

Lõigetes 1–4 sätestatakse pädevusnõuded ja nende tõendamise viis ning kutsenõuded isikule,

kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Abikõlbliku tehnilise konsultandina

saab tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks

rekonstrueerimise nii tehnilistel kui ka organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse

andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid.

Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama asjakohane teenuse

hinnapakkumuse esitamisel asjakohase tunnistuse vms dokumendiga.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehniline konsultant

ei tohi endaga seotud ettevõttelt pakkumusi küsida, isegi kui konsultandi teenuse osutamise

õigust omav isik tegutseb korteriühistu juures mingil viisil juhatuse volitatud isikuna ja saab

valida, kellelt pakkumusi võtta. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja

taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste

põhjal rakendusüksus. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise

konsultandina tegutseb nt korteriühistu juht, kui ta vastab tehnilise konsultandi nõuetele.

30

Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning

tegutseb korteriomanike huvides.

Määruse §-s 16 sätestatakse tehnilise konsultandi ülesanded. Tehnilise konsultandi

ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamise ettevalmistavate

tegevuste tegemine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamine ning toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse

esitamise viis.

Määruse §- 17 sätestatakse taotlusvooru avamine.

Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada

oma veebilehel. Praegu asub veebileht aadressil https://www.kredex.ee. Teavitus taotlemise

algamisest avaldatakse vähemalt kolmkümmend kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

Toetust taotletakse jooksvalt.

Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis.

Taotlemine toimub jooksvalt ning lõppeb siis, kui eelarvevahendid ammenduvad või toetuse

taotlemise periood lõppeb. Kui esitatud taotluste maht ületab meetme eelarve mahu, peatab

või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma

kodulehel. Selline taotlemine võimaldab erinevalt voorulisest taotlusvoorust paindlikult

korteriühistutel taotlusi ette valmistada ja rakendusüksusel sujuvalt rahastamisotsuseid teha.

Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna kaudu, kus taotleja saab esitada taotluse, mis peab

olema esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud.

Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral on taotlejatel õigus esitada taotlus ühiselt, st,

et naabruskonnapõhiste taotlejate taotlused loetakse esitatuks esimese taotleja vastava

taotluse esitamisega. Kõik taotlejad peavad siiski eraldi oma taotluse ja lisadokumendid

esitama. Esimesena esitatavas taotluses tuleb märkida, et tegemist on naabruskonnapõhise

rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejatega ning taotlejate korterelamute andmed - aadressid,

ehitisregistri koodid ja ühine eelarve, mida hiljem muudetakse konkreetse ühistu projekti

põhiseks.

Sätte eesmärk on fikseerida naabruskonnapõhise rekonstrueerimise võimaluse kasutamisel

asjaolud, kuidas korteriühistud või korteriühistu, kes rekonstrueerib naabruskonnapõhise

rekonstrueerimise raames mitu korterelamut, kajastavad taotlemisel teiste kaasatud

korterelamute andmeid ning millal loeb rakendusüksus naabruskonnapõhise

rekonstrueerimise toetuse taotlused esitatuks. Arvestades, et konkreetse projektina

käsitletakse eraldiseisvalt iga korterelamut, mille kohta tuleb esitada ka eraldi toetuse taotlus

ja asjakohased taotluse lisadokumendid, on vajalik tagada õigusselgus, millal on sellised

taotlused esitatud. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise jaoks on ette nähtud eraldi eelarve

ning olukorras, kus esimese kaasatud korterelamu taotlusega ei oleks teised kaasatud

korterelamute taotlused esitatuks loetud, esineb risk, et naabruskonnapõhist

rekonstrueerimist ei oleks seda planeerinud taotlejal või taotlejatel võimalik enam ühiselt

teostada, kuna eelarvelised vahendid on toetusvoorus enne ammendunud kui jõutakse esitada

31

kõigi kaasatud korterelamute taotlused. Eeltoodust tulenevalt loetakse taotluste esitamise

ajaks esimese kaasatud korterelamu kohta taotluse esitamise aeg.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis sätestatakse tingimused taotluse menetlemise, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks

tunnistamise, taotluse rahuldamata jätmise ning taotluse osalise ja kõrvaltingimustega

rahuldamise tingimused ning projektide valikukriteeriumid.

Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates registreerimisest. Kui taotluses või

sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet ja sellega seoses antakse

võimalus taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemiseks ette nähtud

tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja

võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat

selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud

puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles

eeltegevustega alustamine, vajalike tahteavalduste organiseerimine ja vajalike dokumentide

koostamine toetuse saamiseks. Dokumentides olevate puuduste kõrvaldamiseks on 20

tööpäeva toetuse andmise tingimuste koostajate hinnangul piisav. Sätte eesmärk on tagada

selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne

taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke dokumente. Kui taotleja

kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste

kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks, tehakse

taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Taotluse menetlemine koosneb taotluse esitamisest, taotluse menetlusse võtmisest, selgituste

ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate

taotluste hindamisest, taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest, taotluse osalisest või

kõrvaltingimusega rahuldamisest ning taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või kehtetuks

tunnistamisest. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et

taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Sel juhul tuleb ka näidata, millised

asjaolud vajavad lisaselgitust, täiendamist või lisateavet.

Samuti võib rakendusüksus teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või

projektiga seotut. Ettepanek taotluses nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe

esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse

eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud, samuti muul põhjendatud

juhul. Nt kui projekti tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas mahus

sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise

tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende

ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse

taotlus rahuldamata või võimaluse korral tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui

taotleja muudab taotlust ettepaneku järgi ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse

taotluse menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse

kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub, samuti ekspertiisi tegemise ajaks.

32

Määruse §-s 20 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel tunnistatakse taotleja ja taotlus

nõuetele vastavaks.

Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse

kõikidele nõuetele. Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks eelkõige juhul, kui taotleja

vastab määruse §-le 12 ja §-le 13. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus

vastab määruse §-le 14.

Määruse §-s 21 sätestatakse projektide valikukriteeriumid.

Toetusvooru avanemisel toimub jooksev taotlemine kuni taotlusvooru rahastamiseks

ettenähtud raha ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate

projektide spetsiifikat (korterelamute rekonstrueerimine) arvestades puudub põhjendatud

alus anda toetuse taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Seetõttu toimub

toetuse taotluste esitamine jooksva taotlemise raames, kus igas taotluses kirjeldatud projekti

hindamise imperatiivseks lävendiks on fakt, kas toetuse määruses sätestatud nõuded

taotlusele ja taotlejale on täidetud ja projekt vastab kõnelauses paragrahvis nimetatud

valikukriteeriumitele. Toetuse taotlus kuulub seega rahuldamisele, kui täidetud on kõik

toetuse taotlusele, taotlejale esitatud nõuded ning rakendusüksus on veendunud, et toetuse

taotluses kajastatud projekt vastab valikukriteeriumitele.

Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub

rakendusüksus järgmisest:

i) projekt peab panustama sisekliima tagamisse. Seda asjaolu hindab rakendusüksus

taotluse lisadokumendina esitatud põhiprojekti kontrolli käigus. Kriteerium panustab otseselt

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ eesmärkidesse „eluruumi tervislik sisekliima

ja energiatõhususe suurendamine“, lisaks panustatakse otseselt tervisekaitsesse, panustades

seeläbi ka „Rahvastiku tervise arengukava 2020 –2030“ eesmärkidesse ja „Eesti 2035“ sihti

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“;

ii) projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid

keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtet. Ehkki toetuse saajaks on korteriühistu ja toetatavaks tegevuseks

korterelamu rekonstrueerimine, ning ehitustööd teevad vastavad spetsialistid

(ehitusettevõtjad), kelle toetuse saaja määruses sätestatud ostumenetluse raames on

kohustatud leidma, saab rakendusüksus nõudele vastavust kontrollida taotlejapoolse

kinnituse olemasolu teel. Tema kinnitus peab määruse § 14 lõike 19 alusel sisalduma toetuse

taotluses.

iii) toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud kindla pädevusega

projekteerija, kellel on tõendatud teadmised ja oskused „Eesti 2035“ sihtidega arvestamiseks.

Toetatavate projektide kavandamisse ja elluviimisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on

vastav erialane väljaõpe. Korteriühistu võib ehitus- või põhiprojekti koostamisse kaasata

arhitektuurivaldkonnas pädeva isiku, kes peab olema vähemalt volitatud arhitekt, tase 7.

Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama

vähemalt ühe osa ehitus- või põhiprojektist. Volitatud arhitekti 7. taseme kutsestandard

sõnastab, et vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärk on ühendada kunstilised,

tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks

terviklahenduseks, mis sisaldab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi

lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku

elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutsega isik on ka võimeline mõistma ja vahendama

33

üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise,

arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise

ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast

planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava projekti puhul

tagatud kooskõla „Eesti 2035“ strateegiaga.

iv) projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguseid. Seda

asjaolu kontrollib rakendusüksus toetuse määruse § 14 lõike 20 alusel toetuse taotlusest.

Taotleja on kinnituse andmisega taotlusel sellega seotud ning rakendusüksusel on igal ajal,

s.o ka peale toetuse taotluse rahuldamist õigus selle nõude täitmist kontrollida.

Projekti põhjendatuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus asjaolust, kas

taotluses ja selle lisadokumentides kajastatud projekt vastab ehitusseadustiku § 4 lõike 3

punktides 1–3 sätestatud hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamise

põhimõttele, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima. Seda

asjaolu hindab rakendusüksus kogumis nii taotluse lisadokumendiks oleva ehitusprojekti,

toetuse taotluses kajastatud toetatavate tegevuste kui ka toetuse saaja poolt taotlusega koos

esitatud hinnapakkumuste alusel. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks, kui

ehitusprojekt vastab viidatud punktides sätestatud tegevustele, mille põhjal on võimalik

lugeda tegevus rekonstrueerimiseks ning toetuse taotluses kajastatud andmed ja taotlusega

koos esitatud hinnapakkumised võimaldavad asuda põhjendatud seisukohale, et toetatavaid

tegevusi tehakse kogumis.

Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus toetuse

taotluse lisaks olevates hinnapakkumistes ja taotluses kajastatud eelarvekalkulatsioonides

märgitust. Toetuse saaja ei esita taotlusega koos ehitustööde hinnapakkumusi, kuna toetuse

saaja ost ehitustööde tellimiseks toimub elektroonilises riigihangete registris peale toetuse

taotluse kõrvaltingimusega rahuldamist. Küll aga on toetuse saaja kohustatud märkima

toetuse taotluses ka ehitustööde eeldatava maksumuse, millele rakendusüksus saab hinnangu

andmisel tugineda. Ehitustööde eeldatava maksumuse märgib toetuse taotleja taotlusele,

lähtudes korteriühistu üldkoosolekul otsustatust, vastav korteriühistu üldkoosoleku protokoll

on määruse § 14 lõike 13 järgi toetuse taotluse lisadokument. Rakendusüksus loeb projekti

kuluefektiivseks, kui taotlusega koos esitatud hinnapakkumused on nõuetekohaselt võetud

(taotleja on võtnud võrdlevad hinnapakkumused ja taganud seeläbi konkurentsi) ning

taotluses kajastatud ehitustööde eeldatav maksumus ei ole rakendusüksuse praktikale

tuginedes mõistlikult eeldades turuhinnast kõrgem. Kui tegemist on keerukama arhitektuurse

lahendusega või miljööväärtusliku hoonega, on rakendusüksusel õigus lugeda kõnealusele

valikukriteeriumile vastavaks ka selline projekt, mille puhul ei ole keskmist turuhinda

võimalik üheselt tuvastada. Käesolevas punktis toodud valikukriteeriumit ei kohalda

rakendusüksus juhul, kui määruses esineb erisus, mille kohaselt ei ole taotleja kohustatud

toetatava projekti elluviimisel hinnapakkumusi esitama.

Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus tehnilise konsultandi kaasamise

järgi. Taotleja peab määruse § 16 järgi tagama, et tehniline konsultant oleks kaasatud hoone

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja toetatavate tegevuste tellimise

ettevalmistamisse ning rekonstrueerimistööde koordineerimisse, välja arvatud kui

ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist. Paragrahvi 15 lõike 1 järgi korraldab

tehniline konsultant toetuse saaja ostumenetlust, kui ostumenetlus on taotluse rahuldamise

otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne. Tehnilise

konsultandi hinnapakkumused ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tuleb määruse kohaselt

lisada toetuse taotluse lisadokumendiks, mille põhjal on rakendusüksusel võimalik anda

hinnang, kas taotleja on tehnilise konsultandi kui projekti elluviimises osaleva pädeva isiku

kaasamisega võimeline piisavalt suutlikult projekti ellu viima. Rakendusüksus loeb taotleja

34

suutlikuks projekti ellu viima, kui taotleja on taganud tehnilise konsultandiga sõlmitavas

lepingus tehnilise konsultandi kaasamise vähemalt projekteerimise ostumenetluse

ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise

koordineerimisse, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist,

ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni asjakohase menetluse lõpuni.

Kõnealust valikukriteeriumit ei kohalda rakendusüksus, kui määruses esineb erisus, mille

põhjal ei ole taotleja kohustatud toetatava projekti elluviimisel tehnilist konsultanti kaasama.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega kui

valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest: taotlusega koos esitatud

põhiprojekt peab olema koostatud vastavuses kehtivate õigusaktidega ning selle alusel peab

olema võimalik korterelamu rekonstrueerida, arvestades, et rekonstrueerimisena käsitatakse

ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud hoone põhikonstruktsioonide ja

tehnosüsteemide ümberehitamist, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja

paraneb sisekliima. Kui põhiprojekti alusel on võimalik korterelamu rekonstrueerimine, loeb

rakendusüksus valikukriteeriumi täidetuks, kuna määrusele vastav korterelamu

rekonstrueerimine tagab ühtlasi vastavuse määruse § 3 lõikes 4 nimetatud strateegia „Eesti

2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihile

„Elukeskkond on kvaliteetne“. Ühtlasi tagab korterelamu rekonstrueerimine vastavuse

alasihiga seotud mõõdikutele „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Kasvuhoonegaaside netoheide

CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor)“, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja

„Ligipääsetavuse näitaja“, mille raames edendatakse eesmärkide ja sihttasemete

saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel.

Kõik projektid panustavad tulenevalt meetme disainist tasakaalustatud regionaalse arengu

mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Elukeskkonnaga rahul olevate elanike osakaal on

pikaajaliselt olnud maakondadest kõige madalam Ida-Virumaal. Meede tervikuna on

suunatud üksnes Ida-Virumaale ning aitab seeläbi kaasa sellele, et erinevused

elukeskkonnaga rahulolus maakondade vahel väheneksid. Elukeskkonna kujundamisel tuleb

arvestada kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse kvaliteetse ruumi põhialuseid ja

kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi

ligipääsetavus ja mugavus. Elukeskkond peab olema kvaliteetne ja seda planeeritakse

pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Hoonete rekonstrueerimisel on tagatud, et kõik

toetatavad projektid panustavad tasakaalustatud regionaalarengusse ning parandavad

elukeskkonnaga rahulolu. Hoonete rekonstrueerimisel parendatakse eluaset ja selle olukorda,

turvalisust ning ligipääsetavust. Samuti paraneb naabruskonna tajutav keskkond nii üksiku

hoone rekonstrueerimisel kui ka naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel.

Projekt peab panustama mõõdikusse „kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“, seda hinnatakse vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse

taotlusest ja rakendusüksusele esitatud põhiprojektist. Projekt loetakse kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides alakriteeriumiga vastavaks, kui korterelamu

rekonstrueerimise käigus paraneb korterelamu energiatõhusus.

Projekt peab panustama mõõdikusse „elamute ja mitteelamute energiatarve“, seda hinnatakse

vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud

põhiprojektist. Projekt loetakse elamute ja mitteelamute energiatarve alakriteeriumiga

vastavaks, kui korterelamu rekonstrueerimise käigus paraneb korterelamu energiatõhusus.

Projekt peab panustama mõõdikusse „ligipääsetavuse näitaja“, seda hinnatakse

vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud

35

põhiprojektist. Projekt loetakse ligipääsetavuse alakriteeriumiga vastavaks, kui taotluse osa

„Valdkonnaülesed näitajad“ lahtris „Tegevused, millega projektis panustatakse

ligipääsetavuse tagamisse“ on selgelt kirjeldatud konkreetseid tegevusi, mida projektis

ligipääsetavuse tagamiseks tehakse.

Toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumisel teeb rakendusüksus

toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, olenemata asjaolust, kas toetuse taotlus või

taotleja vastavad taotlejale ja toetuse taotlusele sätestatud nõuetele ja projekt vastab

sätestatud valikukriteeriumitele. Rakendusüksusel on toetuse taotluste rahastamiseks

ettenähtud eelarve ammendumisel õigus teha toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus

taotleja ja taotluse nõuetele vastavust sisuliselt kontrollimata ja projekti valikukriteeriumeid

hindamata.

Määruse §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmine.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja on renoveerimistöödega alustanud enne taotluse

esitamist ja ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Samuti jäetakse rahuldatama

taotlused, mille rahastamise tarbeks ei jätku eelarvevahendeid ja mida ei ole võimalik

osaliselt rahuldada. Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse

keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta määruse nõuetele ja taotleja ei

ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud, kui taotleja mõjutab

õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid, kui taotleja ei

võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust või kui taotlemisel on

teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel

oluline teave jäetud teadlikult esitamata.

Määruse §-s 23 sätestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või

kõrvaltingimusega rahuldamine.

Taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Osalisel rahuldamisel võib muuta nii

toetussummat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka

taotleja, mittenõustumise korral vormistatakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse

osaline rahuldamine on rakendatav näiteks juhtudel, kui osa projekti tegevustest ole

otstarbekad või seaksid ohtu eesmärkide saavutamise.

Rakendusüksus võib teha taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, st rahuldada taotluse

kõrvaltingimusega. Sel juhul ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui ta on

rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased andmed

rakendusüksusele. Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse

rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse. Kõrvaltingimust saab rakendada, kui see on

otstarbekas tagamaks projekti kvaliteetsemat ja tulemuslikumat elluviimist ning ennetamaks

võimalikke probleeme projekti elluviimisel.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

36

Määruse §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine algatab rakendusüksus või toetuse saaja. Viimane teeb

selleks kirjaliku avalduse. Kui taotluse alusel rahastatavad tegevused on muutumises, peab

taotleja algatama viivitamata rahastamise otsuse muutmise. Enne ei tohi muudatusi

rakendada, kui need ei ole kinnitatud. Igal juhul tuleb aga rakendusüksust muudatustest

teavitada enne nende rakendamist, isegi kui need ei eelda rahastusotsuse muutmist.

Kui taotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta projekti toetatavat tegevust, tegevuse

ulatust, planeeritavat tulemust, abikõlblikke kululiike, abikõlblikkuse perioodi, siis

kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Vajaduse korral

hinnatakse taotletavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele ehk siis hinnatakse

muudetud taotlust uuesti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka tagasiulatuvalt, kui see

aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja on põhjendatud.

Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või muudatuste

aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustamiseks on rakendusüksusel aega 30 tööpäeva

alates taotluse saamisest.

Määruse §-s 25 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Kehtestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks

ühendmääruses või eelnõukohases määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. Kui taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja väljamakstud toetuse tagasi

maksma.

7. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, rekonstrueerimistööde ja teenuste

hankimise tingimused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Määruse §-s 26 käsitletakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi.

Toetuse saajale antakse õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse taotlemise ja sellega seotud protseduuridega.

Toetuse saajal on seevastu kohustus kasutada toetust sihtotstarbeliselt, nii nagu taotluse

rahuldamise otsuses kindlaks on määratud. Lisaks peab ta tagama projekti juhtimise ja selle

eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel ja tingimuste kohaselt.

Toetuse saaja vastutab selle eest, et tal oleksid olemas projekti elluviimiseks õigusaktides ette

nähtud load ja kooskõlastused ning et ta jälgiks keskkonnaalaseid õigusakte.

Kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, tuleb kooskõlastada muudatused rakendusüksusega

enne tööde tegemist.

37

Rekonstrueerimistööde tegijaga sõlmitav leping peab sätestama tööde garantii tähtajaks

vähemalt viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida

hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva.

Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning rakendusüksusel on õigus paikvaatluse ajal

kontrollida lepingut ja selle vastavust tingimustele.

Kestusnõude tagamise kohustus peab olema arusaadav taotlejale juba taotlemisel, samuti see,

kuidas selle nõude täitmist hinnatakse, tõendamaks suutlikkust hoida projekti tulemusi

sihipäraselt töös. Viie aasta pikkune kestusnõue on suurema ja kestvama investeeringu puhul

igati asjakohane.

Määruse §-s 27 täpsustatakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise korda. Määruses

ja selle lisas kehtestatavad ostumenetluse tingimused järgivad ühendmääruses kehtestatud

ostumenetluse läbiviimise põhimõtteid ja tingimusi.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus lähtuda registris ostumenetluse

korraldamisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“ kehtestatud

tingimustest.

Toetuse saajal on võimalus viia rekonstrueerimistööde ostumenetlus läbi registris ise või

volitada selleks teisi pädevaid isikuid. Toetuse saaja saab volitada ostumenetlust läbi viima

ka rakendusüksust. Rakendusüksus viib toetuse saaja soovil läbi tehnilise menetluse ehk

sisestab ostu registrisse ning viib läbi hindamise. Toetuse saaja sõlmib ehituslepingu edukaks

osutunud pakkujaga. Ostumenetluse läbiviimisel kasutatakse määruse lisas toodud tingimusi.

Rakendusüksus tagab ostumenetluse läbiviimisel asutusesiseste funktsioonide lahususe.

Toetuse saaja ostu nõuetekohane läbiviimine omab väga suurt mõju toetatava projekti

abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse registris juba enne

toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole

olnud vajadusel mõistlikult võimalik vastava ostu tingimusi üle vaadata. Lisaks puudub

kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste läbiviimine enne

toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates.

Toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid peavad arvestama, et

nõuetekohase ostumenetluse läbiviimine on toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud

kõrvaltingimus ning ostu viiakse läbi, sh teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist

registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud

tähtaja jooksul.

Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud korraldada ühine ostumenetlus. Sel juhul

korraldatakse ühine ost (nt volitades ühe enda hulgast registris vastavat protseduuri toetuse

saaja ostuna tegema), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud

kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest.

Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu tööde ja teenuste maksumus.

Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt

toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel

rekonstrueerimisturule siseneda.

Lõikes 4 sätestatakse nõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel.

Nõuded on kooskõlas ühendmääruse asjakohaste sätetega.

38

Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole

toetuse saajal registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et

hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja

lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades

võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu

turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme nõuetekohase võrreldava

pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat

finantskorrektsiooni määra.

Lõike 5 kohaselt tuleb projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel

kajastada asjakohased nõuded kindlasti pakkumuskutses. Nõude eesmärk on muuhulgas

võimalike finantskorrektsioonide vältimine tulevikus.

Lõike 6 kohaselt peab ehitusteatis olema esitatud enne ostu väljakuulutamist, vastasel juhul

ei pruugi tegelikult ehitatav maht ja lahendused kokku minna hangitud mahu ja lahendustega,

st toimub pakkujate ebavõrdne kohtlemine.

Määruse §-s 28 sätestatakse rakendusüksuse kohustused ja õigused.

Rakendusüksuse õigused ja kohustused on loetletud määruses. Lisaks väljatoodud loetelule

lähtub rakendusüksus ka ÜSS2021_2027 sätestatud õigustest ja kohustustest.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine ja toetuse maksmine.

Määruse §-ga 29 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused

ja kord.

Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele lõpparuanne. Täpsem aruande esitamise

tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

Lõpparuande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-toetuste

keskkonna kaudu ning need esitab rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja

esindusõiguslik isik. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgse aruande projekti

elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva

energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase

kalendriaasta lõppemisest.

Rakendusüksusel on õigus nõuda vajaduse korral aruande täiendamist.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Määruse §-s 30 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud või kui see on tasutud omafinantseeringu ulatuses. Reegel võimaldab teha toetuse

39

makse otse müüjale või töövõtjale, sh alltöövõtjale. Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu

omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab müüja või töövõtja, kelle arve suhtes ülekanne

tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt rakendusüksus.

Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut

rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud

müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja toetuse saajale üksnes tingimusel,

kui rakendusüksus suudab teha väljamakse märgitud tähtajaks. Seega rakendusüksus peab

hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise

tähtajaks. Kui rakendusüksusel tekib selles kahtlusi, peab ta toetuse saajat sellest teavitama,

saates kuludokumendi e-toetuste keskkonnas toetuse saajale korrigeerimiseks. Toetuse saaja

esitab sel juhul e-toetuste keskkonnas tasutud kuludokumendi.

Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse, kui maksmise

eelduseks olevad tingimused on täidetud.

Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib

toetuse saaja toetuse maksmist taotleda ka toetuse ettemaksena. Krediidi- või

finantseerimisasutus ei pruugi ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid on

toodetud, kuid neid ei ole veel hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks turule

toomiseks on vajalik toetuse väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse

summast väljastatakse ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu

kasutamist. Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus.

Toetuse saajal tuleb tõendada 90 kalendripäeva sees arvates ettemakse tegemisest, ettemakse

edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks asjakohase maksekorralduse.

Kuna määrusega toetatakse tervikrekonstrueerimist siis kõik projektid kallimad kui 200 000

eurot (kogumaksumus) ning seetõttu ei kasutata ka määrusega toetatavate tegevuste puhul

kindlasummalist makset, mis on kohustuslik alla 200 000-eurose kogumaksumusega

projektidel.

Lõppmakse taotlus ei või olla hilisem abikõlblikkuse perioodist, s.o 31. august 2026. a.

Määruse §-s 31 loetletakse maksetaotluse lisadokumendid.

Sätte kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele, kinnitustele ja aktidele lisada

maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav

ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, standardi EVS-EN ISO

16032 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav tehnosüsteemide mürataseme

mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti

gaasipaigaldise audit. Nimetatud mõõdistusprotokolle ja auditit koostaval ettevõttel peab

olema vastava tegevuse akrediteering.

Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada

ka juhul, kui keskküttesüsteem oli varem rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames

küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide)

kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest

kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu.

Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise

kontrollimist. Maksetaotlusele lisatakse ühtlasi teave toetatava projekti raames sõlmitud

lepingute muudatustest. Rakendusüksusel peab olema võimalik hinnata toetuse saaja projekti

nõuetekohast elluviimist. Toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud kulude alusel.

40

Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse

tingimustele, sh toetuse saaja kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel.

Vajaduse korral teeb rakendusüksus paikvaatluse.

Määruse §-s 32 käsitletakse makse menetluse peatamist.

Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse maksmise menetlemine osaliselt või täielikult

ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamisega seonduv.

Määruse §-s 33 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027

ja ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on

teinud mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt

või toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud

kulude abikõlblikkust.

Osaline või täielik tagasimaksmise nõue tehakse, kui kulu ei ole abikõlblik, toetuse saaja on

taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata,

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse, ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja suhtes on algatatud

likvideerimis- või pankrotimenetlus.

Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul kestvuse nõude täitmise

lõppemisest arvates. Toetuse tagasimaksmiseks on aega 60 kalendripäeva.

Määruse §-s 34 sätestatakse vaidemenetluse kord.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide ÜSS2021_2027 §-s 31

kehtestatud korras. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Kui vaie on esitatud taotluse

rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise

otsuse peale, tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja

vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrused.

Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

41

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• CPRi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43).

4. Määruse mõjud

Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma

seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks.

Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele

renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule.

Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid,

tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades

oluliselt elamute eluiga.

Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamise

seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos

energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev

negatiivne keskkonnamõju.

Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes,

mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal

ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem

on ka projekti võimalik toetuse määr.

Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete

energiapotentsiaali uuringu järgi on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80%

hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline

säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea

nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a

moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.

Lokaalse taastuvenergia tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude

alanemise, kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma

võrgutasusid, aktsiisi ega käibemaksu.

Elamute rekonstrueerimine on suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse

vähendamine. Ilmselt mitte ükski ELi riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi

eesmärke toetamata elamute rekonstrueerimist ja sellega kaasnevalt hoonefondi

energiakasutust langustrendi pööramata. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik

vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate

fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna

kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine.

Pikaajaline eesmärk on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või sellele

võimalikult lähedane tulemus, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete

kujundamisel turutõrgetega arvestades ja rekonstrueerimiste elluviimise võimelünki

tasakaalustades. Vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete hulk ja üldine hoonete

kehv seisukord väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete statistilises tehinguhindade

42

võrdluses piirkondadevaheliste hinnaerinevuste suurenemise, mis omakorda hoiab all

elamute väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte linnapiirkondadega, ning

rekonstrueerimisest, sh toetuse arvelt saadava vara väärtuse kasv realiseerub enim juba niigi

kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades piirkondlikke erinevusi omanike

netovara väärtuses veelgi.

Ida-Virumaal on palju rekonstrueerimist vajavaid korterelamuid piirkonna tööjõumahuka

tööstuspärandi tõttu. Senine üle-eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab,

et Ida-Viru maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud

tagasihoidlik. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust ning kinnisvara madalat

hinda 19 , on mõistlik suunata lisavahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale.

Eesmärk on lahendada piirkondlikud tõrked, kasvatada rekonstrueerimisalast kompetentsi

ja inimeste teadlikkust, parandada ligipääsetavust kapitalile ning kogemust riiklike toetuste

taotlemisel.

Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega

soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on

olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust.

See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel.

Toetust antakse lähtudes korteriühistu nõuetest ja eeltingimuste täitmise vastavusest,

korteriühistu elanike sooline, vanuseline jms kuuluvus ei mõjuta otse korteriühistu kui

taotleja ja toetuse saaja tingimustele vastamist. Toetuse andmise tingimused laienevad

kõikidele taotlejatele ühetaoliselt.

Rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja

puuetega inimeste konventsiooni väärtustega.

Riiklikku toetust ei saa käsitada pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim

võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem

ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku

keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega uusi tegevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

Meetme rahastamiseks on ette nähtud rakenduskava vahenditest 15 mln eurot. Euroopa Liidu

toetuse osakaal on 60-80% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering, riiklik

kaasfinantseering on 0 eurot.

Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad

maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal pärast toetusmeetmes

19 https://maaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Eesti%20kinnisvaraturg%202023.pdf lk 55, kättesaadav seisuga 18.06.2024.

43

otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde tegemist ehk pea samal

ajal maksutulude laekumisega).

Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse suurenemisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike

Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti

Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule arvamuse avaldamiseks.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud tihedas koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu

märkustega. Eelnõule esitasid oma arvamuse Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti

Puitmajaliit MTÜ ja Olev Pung.

Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise

põhjendus on seletuskirja lisas.

Lisa 1. Toetuse saaja ostumenetluse tingimused.

Eelnõu seletuskirjale on lisatud:

Lisa 2. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute

rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks.

44

Taristuministri määruse

„Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

Märkuste ja

ettepanekute esitaja

Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või

arvestamata jätmise

põhjendus

Rahandus-

ministeerium

Juhime tähelepanu, et eelnõu on

seotud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2021-2027“

muudatusega, mis on Vabariigi

Valitsuses kinnitatud 04. juulil 2024.

aastal ning samal päeval esitatud

ametlikult Euroopa Komisjonile.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-

2027 meetmete nimekirja lisatakse

rakenduskava muudatuse info (sh

määruse eelnõu aluseks olev uus

meede nr 21.6.1.16 ja sekkumine

„Korterelamute energiatõhususe

toetamine“ koos eelarvega), kui

Euroopa Komisjon on rakenduskava

muudatuse heaks kiitnud.

Arvestatud

Palume eelnõus ning seletuskirjas

üle vaadata meetme ning sekkumise

nimetused ning viia need kooskõlla

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021-2027“

muudatuses kasutatud nimetustega.

Arvestatud

Eelnõu § 5 lõikes 6 on sätestatud:

„(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni

2021, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond artiklis 9 nimetatud

tegevusvaldkondade projektidele.“

Palume sõnastus üle vaadata ja

korrigeerida.

Arvestatud

Eelnõu § 8 lõikes 6 on sätestatud:

„(6) Paragrahvi 10 lõikes 2

sätestatud projektidele eraldatakse

toetuseks taotluste rahastamise

eelarvest kuni 50 protsenti.“ Palume

sõnastus üle vaadata ja korrigeerida

arusaadavamaks.

Selgitus: säte on eemaldatud

ning hetkel ei ole osaline

rekonstrueerimine toetatav

tegevus kuna vajab eelnevat

kooskõlastust rahastajaga.

Vajadusel ning rahastajaga

kokkuleppel lisatakse osalise

rekonstrueerimise sätted

määruse muudatusega.

Seletuskirjas lk 6 on viidatud, et

primaarenergia aastase tarbimise

sihtväärtus 1 000 MWh/aastas

Arvestatud

45

sisaldab ka üldkasutatavate hoonete,

ärihoonete jm tarbimist. Juhime

tähelepanu, et meetmest on

kavandatud toetada vaid

korterelamuid, seega näitaja hõlmab

vaid toetatavate eluruumide

primaarenergia tarbimist. Viide

üldkasutatavatele hoonetele ja

ärihoonetele on eksitav, palume

kustutada.

Seletuskirja lk 26 kohaselt ei ole

tegemist riigiabiga, sest

liikmesriikide vahelise kaubanduse

kahjustamise kriteerium ei ole

täidetud. Samas lk 29 (selgitus

eelnõu § 19 kohta) selgitatakse, et

taotluse menetlemine koosneb muu

hulgas hinnangu andmisest riigiabi

reeglitega kokkusobivuse kohta.

Selgituses eelnõu § 34 kohta

(seletuskirja lk 38-39) viidatakse

toetuse tagasinõude otsuse

tegemisele riigiabi tagasimaksmise

puhul. Palume seletuskirjas vaadata

üle riigiabiga seonduv info ning teha

vajalikud muudatused.

Arvestatud

Seletuskirjas lk 41 on kirjas:

„Euroopa Liidu toetuse osakaal on

70-80% ja toetusele lisandub toetuse

saaja omafinantseering, riiklik

kaasfinantseering on 0 eurot.“

Palume viia seletuskirjas olev info

kooskõlla eelnõuga, kus toetuse

osakaal on 40-80%.

Selgitus: säte on eemaldatud

ning hetkel ei ole osaline

rekonstrueerimine toetatav

tegevus kuna vajab eelnevat

kooskõlastust rahastajaga.

Vajadusel ning rahastajaga

kokkuleppel lisatakse osalise

rekonstrueerimise sätted

määruse muudatusega.

Regionaal- ja

põllumajandus-

ministeerium

§ 5. (toetatavad tegevused) lg 3

kohaselt toetust ei anta projektile,

mille rekonstrueerimistöödega on

alustatud enne toetuse taotluse

rakendusüksusele esitamist. Meie ja

ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu

arvates võib selline sõnastus tekitada

valesti mõistmist. Soovitame

sõnastada selle mõtte järgmiselt:

„Toetust ei anta tegevustele, millega

on alustatud enne toetuse taotluse

rakendusüksusele esitamist“.

Arvestamata jäetud: välja

pakutud sõnastus välistab,

toetuse andmise tehnilise

konsultandi ja projekti

kulule mis on enne taotluse

esitamist tekkinud.

Konsultandi ja projekti

kulud võivad olla varem

tekkinud,

rekonstrueerimistöödega ei

tohi alustada enne taotluse

esitamist. Varem tehtud

rekonstrueerimistööde

arvestamist selgitab § 11.

Palume täiendada seletuskirja § 6

lg 4 punkti 5 selgitusega lihtsasti

Arvestatud

46

mõistetaval kujul. Eelnõus kasutatav

sõnastus võib ilma täiendavate

selgitusteta jääda toetuse saajatele

raskesti mõistetavaks. Eelnõus

kasutatav sõnastus: „[Abikõlbmatu

on] toetatava tegevuse kulu, mis

tuleneb vastava tegevuse tellimiseks

sõlmitud lepingu muudatusest, kui

lepingu muudatus ei ole sõlmitud

samas või rangemas vormis mis

algne leping ja algsest vormist

teistsuguse vormi kasutamiseks

puudub toetuse saajal põhjendatud

alus.“.

Palume täpsustada § 7 lõiget 3

selliselt, et oleks üheselt aru saada,

kas projekti pikendamisel võib

ületada sama paragrahvi lõikes 2

nimetatud tähtaega või mitte ning

kas projekti pikendamise periood

võib olla ka lühem kui 3 kuud.

Seletuskirja kohaselt on

pikendamise tingimuseks, et projekti

tegevused lõpetatakse hiljemalt 31.

augustil 2026. aastal. Juhul kui

pikendamisel peab igal juhul

arvestama ka lõikes 2 sätestatud

tähtajaga, on ettepanek võimaldada

projekti pikendamist rohkem kui

kolme kuu võrra. Üleriigilises

toetusmeetmes on võimalik projekte

pikendada kuni 12 kuu võrra.

Selgitus: säte eemaldatud,

projekti tegevused tuleb igal

juhul lõpetada hiljemalt 31.

augustil 2026. aastal.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt on enne

taotluse esitamist abikõlblikud

üksnes § 5 lõike 1 punktides 20 ja 21

sätestatud kulud. Palume

kontrollida, ega ei ole soovitud

viidata punktidele 23 ja 24. Kui

silmas on siiski peetud

ligipääsetavuse tagamisega ning

säästvate sademeveelahenduste

rajamisega seotud kulusid, palume

seletuskirjas selgitada, mis põhjustel

on erisus tehtud just neile kuludele.

Arvestatud

Teeme ettepaneku sõnastada § 8

lõige 3 järgmiselt: „(3) Toetuse

maksimaalne osakaal

rekonstrueerimistööde abikõlblikele

kuludele, ehitusprojekti koostamise

kulule, tehnilise konsultandi teenuse

osutamise kulule ja

Arvestatud

47

omanikujärelevalve osutamise

kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul

on lõikes 1 sätestatud määradest

kümme protsendipunkti madalam.“

Täpsustatud sõnastus viitab otseselt

lõikele 1, milles on sätestatud

tervikrenoveerimise toetusmäärad

koos hoonele antavast lisaväärtusest

tulenevate erisustega.

Eelnõu § 8 lõike 6 kohaselt

eraldatakse § 10 lõikes 2 sätestatud

projektidele toetuseks taotluste

rahastamise eelarvest kuni 50

protsenti. Palume kooskõlas selle

põhimõttega täpsustada ka määruse

4. ja 5. peatükki toetuse taotlemise ja

menetlemise kohta. Hetkel

puuduvad seal alused taotluste

vastuvõtu lõpetamiseks üksnes § 10

lõikes 2 sätestatud projektidele või

nende osas menetluse mitte

alustamiseks seoses neile

kavandatud eelarveosa lõppemisega.

Selgitus: säte on eemaldatud

ning hetkel ei ole osaline

rekonstrueerimine toetatav

tegevus kuna vajab eelnevat

kooskõlastust rahastajaga.

Vajadusel ning rahastajaga

kokkuleppel lisatakse osalise

rekonstrueerimise sätted

määruse muudatusega.

Eelnõu § 30 näeb ettemakse

võimaluse ette üksnes eeltoodetud

elementide kasutamisel. Arvestades

raskusi kapitalile ligipääsus, millele

on seletuskirjas viidatud kui ühele

peamisele põhjusele, miks on Ida-

Virumaa korteriühistud jäänud seni

taotlusvoorudest kõrvale, soovitame

tungivalt kaaluda ettemakse

võimaluse laiendamist, analüüsides

eelnevalt selle eeldatavaid

positiivseid ja negatiivseid mõjusid.

Arvestamata jäetud.

Kapitalile ligipääsu raskused

on seotud varasemate

meetmete toetusmääradega,

käesolevas meetmes on

toetusmäärad tunduvalt

suuremad, nt tervikliku

rekonstrueerimise puhul on

toetusmäär senise 50%

asemel 70-80%. Lisaks on

kapitalile ligipääsu

parendatud läbi KredExi

korterelamute

renoveerimislaenu ja

käenduse.

Seletuskirja kohaselt on kavas osana

kriteeriumist „projekt on kooskõlas

strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega“ lasta

taotlejatel kirjeldada panust

mõõdikusse „elukeskkonnaga

rahulolu“. Tegemist on

tasakaalustatud regionaalse arengu

näitajaga, millesse panustamine

sõltub eelkõige meetme disainist,

vähem on võimalik panust mõjutada

igal üksikul taotlejal.

Elukeskkonnaga rahul olevate

Arvestatud.

48

elanike osakaal on pikaajaliselt

olnud maakondadest kõige madalam

Ida-Virumaal. Meede tervikuna on

suunatud üksnes Ida-Virumaale ning

aitab seeläbi kaasa sellele, et

erinevused elukeskkonnaga

rahulolus maakondade vahel

väheneksid. Seetõttu on ülearune

antud kriteeriumi alusel taotlejatelt

kirjeldava sisendi kogumine

vastavuskontrolliks. Teeme

ettepaneku seadistada taotlusvoor

nii, et vaikimisi kõik esitatud

projektid loetakse sellesse näitajasse

panustavaks või anda taotlejale

abiinfo näol selge suunis, et kõik

projektid panustavad sellesse

näitajasse. Antud meetme kontekstis

ei ole üksiktaotluste tasandil selle

näitaja vastavuskontrolli teostamine

ega tasakaalustatud

regionaalarengusse panustamise

hindamine üksikprojekti tasandil

vajalik, kui seletuskirjas on olemas

piisavad selgitused selle kohta,

kuidas meetme disainiga on tagatud,

et kõik toetatavad projektid

panustavad tasakaalustatud

regionaalarengusse.

Majandus- ja

Kommunikatsiooni

ministeerium

Palun parandage eelnõu § 3 lõike 5

sõnastust. Seletuskirjas on õige.

Palume muuta § 3 lõike 5 sõnastust

järgmiselt: lõikes 4 nimetatud

aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide

saavutamisse panustatakse

tasakaalustatud regionaalset arengut,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel

järgmiste näitajatega:

1) elukeskkonnaga rahul või pigem

rahul olevate elanike osatähtsus;

2) ligipääsetavus;

3) kasvuhoonegaaside netoheide

CO2 ekvivalenttonnides;

4) elamute ja mitteelamute

energiatarve.

Arvestatud

§ 5. „Toetatavad tegevused“ on lifti

ehitamist käsitletud kahes eraldi

punktis: punktis 12 (lifti lisamine,

lifti juhtimissüsteemi ja ajami

osaline või täielik rekonstrueerimine

või lifti asendamine ning nendega

Selgitus: sõnastust

parandatud, § 5 lg 1 punkt

12 käsitleb olemasoleva

liftiga seonduvaid töid ning

§ 5 lg 1 punkt 15 käsitleb

uue lifti ehitamist.

49

kaasnevad tööd) ja punktis 15

(hoonesse sisse- ja väljapääsu

tagamiseks panduse ehitamine või

paigaldamine, tuulekoja

rekonstrueerimine, käsipuude

paigaldamine, invatõstuki

paigaldamine ning standardile

EVS[1]-EN 81–70 või

samaväärsetele nõuetele vastava lifti

ehitamine ja nendega kaasnevad

tööd).

Siit jääb mulje justkui oleks kaks

erinevat tegevust- lifti ehitamine ja

ligipääsetavuse nõuetele vastava lifti

ehitamine.

Teeme ettepaneku lisada lifti

ehitamisele esitatavad nõuded punkti

12. Pakume sõnastused:

12) lifti lisamine, lifti

juhtimissüsteemi ja ajami osaline või

täielik rekonstrueerimine või lifti

asendamine ning nendega kaasnevad

tööd. Lisatav või asendatav lift peab

vastama standardile EVS-[1]EN 81–

70 või samaväärsetele nõuetele.

15) hoonesse sisse- ja väljapääsu

tagamiseks panduse ehitamine või

paigaldamine, tuulekoja

rekonstrueerimine, käsipuude

paigaldamine, invatõstuki

paigaldamine.

Seletuskirjas on öeldud, et: „ Lisaks

on toetatavad töödega seotud

tegevused, nagu ehitusprojekti

koostamine, ehitusuuringu ja ehitise

auditi, sh ligipääsetavuse auditi,

tegemine, tehnilise konsultandi

teenuse kasutamine ja

omanikujärelevalve.“

Eelnõus toetatavate tegevuste seas ei

olnud mainitud ligipääsetavuse

auditi tegemise võimalust.

Palume täiendada punkti järgmiselt:

23) punktides 1–22 nimetatud tööde

tegemiseks vajaliku ehitusprojekti

koostamine, ehitusprojekti aluseks

oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi,

sh ligipääsetavuse auditi või

energiaauditi tegemine.

Arvestatud

50

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu § 8 lg 2 - ühikuhind tehnilise

konsultandi teenusele on

Korraldusasutuse poolt üle vaadatud.

Lõpliku kooskõlastust ei ole sellele

antud, kuna ootame auditi

hinnangut. Palun arvestada, et selles

osas võib tulla veel muudatusi.

Arvestatud

Ettepanek täiendada eelnõu § 6 lg 2

abikõlblikke kulusid selliselt, et

lisaks tehnilisele konsultandile oleks

abikõlblik ka arhitekti palkamise

kulu.

Arvestamata jäetud.

Arhitekti kaasamist

põhiprojekti koostamisse on

selgitatud §-i 2 punktis 8.

Arhitekti kulu kajastub

põhiprojekti koostamise

kulus ning ei ole eraldi

kuluna välja toodud.

Sarnaselt ei ole eraldi

eristatud ka põhiprojekti

koostamise kuludes nt

tehnosüsteemide või muude

eriosade koostajate kulud.

Ettepanek täiendada eelnõu § 6 lg 4

nimetatud abikõlbmatuid kulusid

järgmiselt: Punktis 1 lisada erandina

ka naabruskonna põhise

rekonstrueerimise kulud. Eraldi

punktina lisada ka jäätmete

ladestamise ja kõrvaldamisega

seotud kulud, välja arvatud nende

jäätmeliikide osas, mida seadusest

tulenevalt peab kõrvaldama.

Selgitus: määrusega ei

toetata hoone laiendamise

kulu naabruskonnapõhise

rekonstrueerimise korral, st

toetatav ei ole nt

elamispinna laiendamine

köögi arvelt, lisakorruse

ehitamine, majade

ühendamine omavahel jmt.

Jäätmetega seotud punkt on

arvestatud.

Eelnõu § 27 lg 5 ei ole kooskõlas

ühendmääruse §-iga 11.

Ühendmäärus ei tee ostumenetluste

läbiviimisel erisusi, kas makseid

tehakse kuludokumentide alusel või

muul moel. Toetuse saaja peab alati

järgima ÜM §-is 11 nimetatud

nõudeid hankimisele.

Ka lihtsustatud kulude kasutamise

puhul on kohustus vältida huvide

konflikti. Uue Euroopa Komisjoni

lihtsustatud kulude juhendi eelnõu p

6.1 on öeldud, et "The conflict of

interest is to also be addressed in

operations using SCOs."

Saame aru, et lõigu mõte on, et

taotlejal puudub kohustus

rakendusüksust teavitada

Selgitus: säte on eemaldatud

ning hetkel ei ole osaline

rekonstrueerimine toetatav

tegevus kuna vajab eelnevat

kooskõlastust rahastajaga.

Vajadusel ning rahastajaga

kokkuleppel lisatakse osalise

rekonstrueerimise sätted

määruse muudatusega.

51

hinnapakkumiste võtmisest, kuna

sellise teavituskohustuse

puudumisega säästetakse mõlemal

poolel aega ja administratiivset

ressurssi. Võrreldavate

hinnapakkumiste võtmine kasutades

kas võrreldavaid hinnapäringuid või

riigihangete registrit on igal juhul

toetuse saaja huvides, kuna see

võimaldab taotlejal valida paremaid

pakkumusi, optimeerida kulusid

ning soodustab konkurentsi

kohalikul ehitusturul.

Sõnastusettepanek: „Kui projekti

kogumaksumus on kuni 200 000

eurot, ei ole taotlejal kohustust

teavitada rakendusüksust

hinnapakkumuste võtmisest ega

elektroonilise riigihangete registri

kasutamisest teenusepakkuja

leidmiseks.“.

Eelnõu § 12 nõuded taotlejale -

soovitame lisada viide

ühendmääruse § 3 lõikele 2.

Arvestatud

Eelnõu § 13 lg 2 – paragrahvi

pealkiri viitab taotleja kohustustele,

kuid § 13 lõikega 2 pannakse

kohustus toetuse saajale, kuna selles

sätestatakse kohustused, mis tuleb

täita pärast taotluse rahuldamise

otsuse tegemist. Seega palun lõige 2

lisada toetuse saaja kohustuste

juurde §-i 26.

Arvestatud

Eelnõu § 14 p 17 palun kontrollida

viidet, õige viide peaks olema § 13

lg 1 p 3, mitte § 13 p 3.

Arvestatud

Palun jätta eelnõust välja § 2 p 7

projekti mõiste, sest eelnõus tuleb

kasutada hierarhias kõrgemal asuva

õigusakti termineid. ÜSS2021_2027

§ 2 p 2 kohaselt on projekt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 4

tähenduses kindlaks määratud

eesmärgi, tulemuse, eelarve ja

piiritletud ajaraamiga tegevus või

seotud tegevuste kogum, millele on

antud iseseisev tunnuskood

andmekogus. Eelnõus on projekti

mõiste kitsam, uue sisu andmine

Selgitus: ÜSS2021_2027 § 2

sätestab samas seaduses

kasutatavad terminid ning

Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL)

2021/1060 artikkel 2

sätestab samas määruses

kasutatavad mõisted.

Saame aru, et erinevate

mõistete kasutamine

võrreldes hierarhias

kõrgemal asuva õigusaktiga

ei ole tavapärane kuid saame

52

kasutusel olevale terminile ei ole

kuidagi põhjendatud.

ka aru, et määruse kontekstis

mõistele uue tähenduse

andmine ei ole keelatud.

Mõiste projekt on eelnõus

ning seletuskirjas laialdaselt

käibel ning mõiste

eemaldamine teeks toetuse

tingimustest aru saamise

toetuse taotlejale tunduvalt

keerulisemaks.

Täpsustada seletuskirjas lk 7 § 5 lg 1

p 19, et toetatakse varugeneraatori

soetamist, mis peaks töötama kas

akudel või siis taastuvallikal

põhineval energial (nt biodiisel).

Arvestatud

Lisada seletuskirja jäätmetega

seotud abikõlbmatute kulude kohta,

et jäätmed tuleb suunata võimalikult

suures koguses taaskasutusse ning

selleks jäätmeid tuleb koguda liigiti

lähtuvalt kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast. Kõrvaldada

ja ladestada võib vaid neid jäätmeid,

mida lähtuvalt ohutusest kohustab

seadus ning kus kõrvaldamine on

ainuvõimalik lahendus, nt eterniit

tuleb ladestada selleks ettenähtud

prügilasse.

Arvestatud

Seletuskirja lk 19 esimeses lõigus on

tekst: "Lõige 2 loetleb täpselt,

millised kulud on abikõlbulikud.

Abikõlbulikud on need kulud, mis

on määruses nimetatud.". Korrektne

sõna on abikõlblik. Palun kasutada

läbivalt seda sõna.

Arvestatud

Seletuskirjas lk 29 on nimetatud

taotluse menetlemise ühe etapina

taotluse registreerimist, palun see

asendada taotluse esitamisega, sest

e-toetuse keskkonnas taotlusi ei

registreerita.

Arvestatud

Seletuskirjas lk 38 § 34 selgitusest

palun jätta välja riigiabi puudutav,

kuna meetmes ei anta riigiabi. Palun

kaaluda eelnõus täpsemalt sätestada

§ 34 lõikes 3, mis on viimane

kohustus, mille lõpptähtajast

arvutatakse tagasinõude otsuse

tegemise aega. Sõnastusettepanek:

„Toetuse tagasinõude otsuse võib

teha kolme aasta jooksul kestvuse

Arvestatud

53

nõude täitmise lõppemisest

arvates.“.

Eelnõu § 6 lg 2 p 3 soovitame viia

uuele reale.

Arvestatud

Ida-Virumaa

Omavalitsuste Liit

§ 5 lõige 3 võib tekitada valesti

mõistmist, et toetust ei saa taotleda,

kui juba on mingeid

renoveerimistöid tehtud. Parem

sõnastus oleks: Toetust ei anta

tegevustele, millega on alustatud

enne toetuse taotluse

rakendusüksusele esitamist.

Arvestamata jäetud. Välja

pakutud sõnastus välistab,

toetuse andmise tehnilise

konsultandi ja projekti

kulule mis on enne taotluse

esitamist tekkinud.

Konsultandi ja projekti

kulud võivad olla varem

tekkinud,

rekonstrueerimistöödega ei

tohi alustada enne taotluse

esitamist. Varem tehtud

rekonstrueerimistööde

arvestamist selgitab § 11.

§ 15. Nõuded tehnilisele

konsultandile

(1) Tehnilise konsultandina

käsitatakse isikut, kes on pädev

kõikides järgmistes valdkondades:

Ettepanek muuta sõnastus: Tehnilise

konsultandina käsitatakse füüsilist

või juriidilist isikut, kes on

pädev kõikides järgmistes

valdkondades:

Muudatuse eesmärk on laiendada

tehnilise konsultandi mõistet nii, et

lisaks konkreetsele

füüsilisele isikule on võimalik

teenust pakkuda ka juriidilistel

isikutel, kes kollektiivselt täidavad

tehnilise konsultandi nõuded nt üks

isik on pädev ehitusregistri ja teine

ostumenetluse

küsimustes jne. Selline praktika on

tavapärane nt ehituse riigihangetel,

et ei ole nõutav, et üks isik

oleks pädev kõikides valdkondades,

vaid kaasata tuleb vastavat pädevust

omavaid spetsialiste,

kes lisavad oma kinnitused lepingu

juurde. Kindlasti ei halvenda

muudatus kuidagi tehnilise

konsultandi poolt pakutavat teenust

ja pädevust vaid pigem suurendab

seda.

Arvestamata jäetud. Teenus

on isikupõhine, st füüsilisel

isikul olenemata kas ta

osutab teenust FIEna või

juriidilise isikuga

õigussuhtes olles, peavad

olema asjakohased

pädevused. Tehniline

konsultant on sisuliselt KÜ

esindaja protsessis, sh

suhtluses toetuse andjaga,

ettepanekus toodu eeldaks

olulises mahus senise

tehnilise konsultandi

funktsiooni

ümberkujundamist, kui

ühele eesmärgile suunatud

teenust hakkaksid

kombineeritult osutama

mitmed isikud.

54

§ 15 (3) Taotleja peab sõlmima

lepingu tehnilise konsultandiga või

ettevõtjaga, kelle kaudu osutab

tehniline konsultant teenust, välja

arvatud § 10 lõikes 2 sätestatud

juhul või kui taotleja ei saanud

temast sõltumatutel põhjustel ühtegi

pakkumust. Ettepanek muuta

sõnastust ja asendada „ettevõtjaga“

sõnadega „juriidilise isikuga“,

sellisel juhul oleks õiguslikult

lahendatud olukord, kui taotlejale

pakutakse tehnilise konsultandi

teenust ELENA programmi projekti

Ida-Viru renoveerib raames.

Arvestatud

Lisa punkt 1.1.

Toetuse saaja kasutab ostu

korraldamisel üksnes

rakendusüksuse kodulehel avaldatud

dokumentide vorme ja käesolevaid

tingimusi – kui ostumenetluse

tingimuste kohaselt tuleb hange läbi

viia registris, siis kas see tähendab,

et kasutada võib ka standardseid

registrivorme või mitte?

Selgitus: viidatud punkt

kuulub eemaldamisele, ei

viidata enam kodulehel

olevatele dokumentidele ja

nende vormidele.

Lisa punkt 1.2.

Rekonstrueerimistööde tellimist ei

ole lubatav jagada osadeks – see on

karmim reegel, kui kehtib hankijale

nt riigihangete korraldamisel. Nii

sätestab RHS isegi seda, et hankija

peab eraldi põhjendama, miks ta töid

ühe riigihanke raames osadeks ei

jaganud. Ei saa välistada, et toetuse

saajal võiks tõusetuda täiesti

legitiimne vajadus

rekonstrueerimistööde tellimist

osadeks jagada, näiteks kui töid

saaks teostada kaks töövõtjat või

neid saaks teostada erinevatel

aegadel. Osadeks jagamine pole

kuidagi iseenesest taunitav, vaid

üksnes siis, kui sellega hiilitakse

reeglitest kõrvale.

Ebaselge on ka see, kas osadeks

jagamise keeld kehtib kõigi

tellimuste puhul või üksnes nende

osas, mille eeldatav maksumus on

üle 60 000 eurot. Eelnõu sõnastusest

Arvestamata jäetud. Tellija

partneriks peab olema

peatöövõtja. Toetuse saajad

ei teosta riigihankeid ja

nende oste ei samastata

riigihangetega. Riskid

osadeks jagamise korral on

liiga suured - seda on leitud

ka toetuse saajate

ostumenetluste vaidlustes,

kus toetuse saaja kui tellija

ei ole riigihankijaga

samaväärseid teadmisi

omav, tal puuduvad üldjuhul

ka riigihankijaga

samaväärsed võimalused

sisemise või välise õigusabi

vms kasutamiseks, samuti ei

saa toetuse saaja ost

tugineda kõigile riigihangete

seaduse võimalustele.

Toetuse saaja ostu ei saa

osadeks jagada, eduka

pakkuja pakutud maksumuse

pealt arvestatakse ka toetus.

55

see ei selgu ja võib toetuse saajates

tekitada ebakindlust.

Lisa punkt 1.3

Kõnealune punkt näeb ette, et kui

ostu käigus on vajalik ostu

alusdokumente muuta, määrab

toetuse saaja uue pakkumuste

esitamise tähtaja, mis on vähemalt

kümme kalendripäeva uuendatud

dokumentide avaldamisest arvates.

Tegemist on jällegi rangema

reegliga, kui kehtiks nt hankijale

RHS-i alusel. Mõistlik oleks siin

lähtuda RHS-i eeskujust ja sätestada,

et alusdokumentide muutmisel peab

uus tähtaeg olema vähemalt pool

minimaalsest tähtajast, mis

tähendaks seitset kalendripäeva. See

tähendab, et kui toetuse saaja

muudab tingimusi kohe alguses, siis

ei pea toetuse saaja hakkama

tähtaega kohe 10 päeva võrra edasi

lükkama. Praegune regulatsioon

tekitab asjatut hangete venimist.

Viidatud punkt näeb ette, et

pakkumuste esitamise tähtaega ei

pikendata, kui dokumentides on

tehtud üksnes vormiline või selgitav

muudatus, mis ei saa mõjutada juba

esitatud pakkumuste sisu. Selline

reegel ei ole oma imperatiivsuses

mõistlik. Toetuse saaja võib tahta

pakkumuse tähtaega pikendada ka

siis, kui muudatused on vormilised

või selgitavad, tagamaks hankes nt

piisavat konkurentsi. Seetõttu võiks

viidatud säte olla sõnastatud nt nii:

pakkumuste esitamise tähtaega ei

pea pikendama, kui dokumentides

on tehtud üksnes vormiline või

selgitav muudatus, mis ei saa

mõjutada juba esitatud pakkumuste

sisu.

Selgitus: sõnastust

täpsustatud, tähtaega ei pea

pikendama kui

dokumentides on tehtud

üksnes vormiline muudatus.

Küll aga ei ole vajalik

vähendada 10

kalendripäevast aega, see on

olnud turuosaliste soov, et nt

ehitusprojekti muutmisel

jõutaks teha vajalikud

korrektuurid ning ei pea

põhjendatuks hakata siin

RHS analoogiat kohaldama.

Lisa punkt 1.4

Sellest sättest nähtub, et

selgitustaotlustele vastamise raames

ei ole lubatav ostu alusdokumente

muuta, välja arvatud punktis 1.3

nimetatud juhul, kui pikendatakse ka

Selgitus: sätte mõte on, et

selgitustaotlustele vastates ei

anna toetuse saaja selliseid

vastuseid, mis muudaks

avaldatud dokumentide sisu.

See ei ole problemaatiline

säte kunagi olnud ning ei ole

56

pakkumuste esitamise tähtaega. Kas

seda peab mõistma nii, et tekib

eraldi riigihanke alusdokumentide

kategooria „hankija selgitused“? Kui

jah, siis see hälbib jällegi suures

osas nt riigihangete käibetõdedest,

mille kohaselt ei muutu selgitus

kunagi siduvaks alusdokumendiks,

kui hankija seda muudatusena sisse

ei vii. Sellise sätte korral esineb risk,

et ühed pakkujad lähtuvad

pakkumust koostades

alusdokumentides kirja pandust ja

teised hankija selgitusest, mis võib

kaasa tuua selle, et pakkumused ei

ole võrreldavad.

toetuse saaja ostudes

probleeme põhjustanud.

Toetuse saaja ostu objektiks

on üksnes korterelamu

rekonstrueerimine antud

kontekstis ning vastused

küsimustele ei saagi

sisaldada midagi sellist, mis

muudaks nt toetuse

tingimustes ette nähtud

nõudeid terviklikule

rekonstrueerimisele või

avaldatud ehitusprojektis

toodut.

Lisa punkt 1.7 ja 1.8

Esiteks nähtub nendest sätetest

ebaselge sõnakasutus, mille kohaselt

„kõrvaldatakse pakkumus“, kuid

samas teavitatakse ka „vastavaks

tunnistatud pakkumuste esitajaid“.

Üldiselt võiks reegel olla see, et

kõrvaldamine on seotud pakkujaga,

mitte pakkumusega, ehk

kõrvaldatakse pakkuja, mitte aga ei

kõrvaldata pakkumust nagu nähtub

õigesti nt p-st 1.10 või osast 2. Kuna

punktis 1.7 nimetatud olukord on

seotud pakkuja isikuga, siis tuleks

seda käsitleda pakkuja

kõrvaldamisena, mitte aga

pakkumuse kõrvaldamisena. Punkti

1.8 alusel on ebaselge seegi,

millisest otsusest arvates tuleb

kolme päevast tähtaega arvutama

asuda. Punktis 1.7 on nimetatud

mitmeid võimalikke otsuseid, sh

„kõrvaldada pakkumus“, tunnistada

edukaks „teine pakkumus“, „otsuse

muutmise otsus“, mis võivad olla

tehtud ka erinevatel aegadel.

Seetõttu peaks eelnõus viitama

konkreetsele otsusele, millest

kolmepäevane teavitamiskohustus

algab. Praegusel juhul see eelnõust

ei nähtu.

Mõistlik oleks punktis 1.7 kasutada

ka sõnastust nt „tunnistada edukaks

esialgsel hindamisel leitud

Selgitus: sätet täpsustatud.

57

järjestuselt järgmine pakkumus“, vt

ka p 3.8 sõnastus.

Lisa punkt 1.9

Viidatud punktis on sätestatud, et

kvalifitseerimistingimus loetakse

täidetuks, kui vähemalt ühel

ühispakkumuses osalevatest

ettevõtjatest on vastav

kvalifitseerimistingimus täidetud või

see on täidetud summeeritult kui

ühispakkujad tuginevad üksteise

vahenditele. See on iseenesest

paindlik regulatsioon, kuid tõstatab

küsimuse, et kas see normistik on

kohane, kui kvalifitseerimise

tingimusena on näiteks nõutud ISO

sertifikaati, kuid see on üksnes ühel

ühispakkujal. Haldus- ja

kohtupraktikas on järjepidevalt

leitud, et ISO sertifikaat ei ole ühelt

isikult teisele üleantav ja

riigihangetes ei saa üks ühispakkuja

teise ühispakkuja ISO sertifikaadile

tugineda ning hankija on kohustatud

sellise pakkuja jätma

kvalifitseerimata. See on iseäranis

oluline, kuna p 3.7 kohaselt peab

toetuse saaja teatud juhtudel

kvalifitseerimise tingimusena ISO

sertifikaati nõudma

Selgitus: säte kuulub

eemaldamisele.

Lisa punkt 1.10

Viidatud punkt sätestab arusaamatu

ja rakendamatu regulatsiooni selles

osas, millal ja mille üle võib

läbirääkimisi pidada. Ühest küljest

sätestatakse, et läbi võib rääkida

hinna üle, kuid eeldusel, et muutub

maht, sisu või esineb „põhjendatud

alus“. Teisalt peab läbirääkimiste

pidamise võimalustest teavitama

ostu alusdokumentides. Esiteks ei

selgu kõnealusest regulatsioonist,

miks on vaja läbirääkimistest

alusdokumentides eraldi teavitada,

kui ostumenetluse tingimustes on

see juba sisuliselt ette nähtud.

Teiseks jääb mõistetamatuks seegi,

et kui algselt ette nähtud tööde maht

või sisu muutub, siis miks toetuse

saaja võib pidada läbirääkimisi, kuid

Selgitus: sätte sõnastus

täpsustus, kuid millegi muu

üle kui hind (juhul, kui

eemaldatakse mõni

ehitustöö, mis ei ole toetuse

tingimuste kohaselt

kohustuslik) läbirääkimisi

pidada ei saa. Toetuse saaja

ost allub struktuurivahendite

reeglistikule ning peab

olema võimalikult vähe

tõlgendusvõimalusi pakkuv

selleks, et toetuse saajatest

korteriühistutele ei tekiks

finantskorrektsiooni riski.

58

ei pea nt ostu alusdokumente

vastavalt muutma. Loogika võiks

olla selles, et kui toetuse saaja

tuvastab, et maht või sisu

ostumenetluse ajal muutub, siis ta

kohendab oma alusdokumente nii, et

talle saaks esitada võrreldavad

pakkumused.

Toetuse saajatele oleks lihtsam, kui

ostumenetluse tingimused sätestaks,

et läbirääkimisi on lubatud hinna üle

pidada alati ning jätta ära ebaselged

ja rakendamatud eeldused mahu,

sisu või põhjendatud aluse kohta.

Teisisõnu sätestada, et hankija võib

pärast pakkumuste saamist alati

otsustada pidada hinna üle kõigi

ostumenetluses alles olevate

pakkujatega läbirääkimisi. See

võimalus teeniks ka toetuse saaja

huvi ostumenetluse raames jääda

eeldatava maksumuse piiridesse.

Lisa punkt 1.11

Viidatud punkt sätestab, et toetuse

saajal on õigus kontrollida

kõrvaldamise aluste puudumist ja

kvalifitseerimistingimustele ning

vastavustingimustele vastavust vaid

sellise pakkuja puhul, kelle

pakkumus on hindamiskriteeriumite

alusel hinnates edukas pakkumus.

Sätte sõnastusest ei ole üheselt

mõistetav, kas selle puhul on

soovitud sätestada toetuse saaja

õigus otsustada kontrollida vaid

eeldatavalt edukat pakkujat või

kohustus mitte kontrollida ühtegi

teist pakkujat, peale eeldatavalt

eduka pakkuja. Kui sätet tuleb

mõista kohustusena kontrollida

ainult edukat pakkujat, siis see ei

oleks kooskõlas nt tingimuste p-ga

1.8, mis kohustab toetuse saajat

teavitama otsusest kõiki vastavaks

tunnistatud pakkumuse esitanud

pakkujaid. Viimane eeldab

omakorda, et kontrollitud oleks

kõiki pakkujaid.

Selgitus: tegemist on

võimaluse, mitte

kohustusega ja nii on ka

sõnastuses ette nähtud.

Lisa 1 punkt 1.15

Selgitus: Nõus, et tegemist

on laia sõnastusega, kuid

59

Selle punkti kohaselt saab lepingut

muuta, kui selleks esineb

õigusaktides toodud alus või on

muutmise võimalus ja tingimused

ette nähtud lepingus. Kuna termin

„õigusaktides“ on mõõtmatult lai,

siis hea tahtmise korral võib sealt

leida mistahes aluseid lepingu

muutmiseks. Seetõttu võiks kaaluda

viidatud normi täpsustamist.

nimetatu võibki tuleneda

väga erinevatest

õigusaktidest, sh nii

ehitusõiguslikest, kui ka

välisvahenditega seonduvast,

sh nt sellest kui muutub

väljamaksete tegemise

korraldus, ei ole võimalik

saada ehitusteatisele

kooskõlastust kõigi

ehitusprojektis ettenähtud

tegevuste osas vms.

Muudatused

kooskõlastatakse

rakendusüksusega kes annab

ka vastava hinnangu

muudatuse lubatavuse kohta,

määruses ega selle lisas ei

ole täpsustus otstarbekas.

Lisa punkt 2.2

Selle sätte kohaselt on toetuse saajal

õigus küsida pakkujalt maksuvõla

tõendeid, mis on väljastatud kuni

kaks nädalat enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva. Välismaiste

pakkujate puhul pole reeglina

võimalik selliseid tõendeid ka

parima tahtmise korral saada, kuna

on riike, milles maksuvõla tõendit

väljastatakse nt kord aastas. Kuna

tingimustes on eraldi välismaiste

pakkujate õigustele tähelepanu

pööratud, siis ei ole see säte alati

rakendatav ja tuleks seetõttu üle

vaadata.

Selgitus: säte jääb

muutmata, tegemist on

korteriühistutest toetuse

saajate ostudega kes vajavad

kindlust, et korterite

rekonstrueerimistööd saavad

õigeaegselt tehtud.

Lisa osas 2 räägitakse läbisegi

pakkumuse kõrvaldamisest ja

pakkuja kõrvaldamisest. Korrektne

oleks jääda pakkuja kõrvaldamise

juurde nagu enamikes osas 2

esitatud sätetes

Selgitus: osa 2 täpsustatud.

Lisa punkt 3.1 sätestab vastupidise

regulatsiooni riigihangetele.

Riigihangete seaduse kohaselt ei tohi

hankija üldjuhul nõuda aastakäivet,

mis on suurem, kui kahekordne

hankelepingu eeldatav maksumus.

Ostumenetluse tingimustes on aga

mingil põhjusel vastupidi, nõutakse,

et pakkuja pakkumuse esitamisele

Arvestamata jäetud. Toetuse

saajad ei ole riigihankijad

antud kontekstis ning vastav

nõue on kujunenud

turupraktikale tuginedes, sh

peab ettevõtja sobima ka

krediidiasutusele kes annab

toetuse saajale

omafinantseeringuks laenu.

60

eelneva majandusaasta netokäive

peab olema minimaalselt võrdne

sõlmitava lepingu kahekordse

eeldatava maksumusega. On raske

mõista, miks sarnaseid küsimusi

peab reguleerima vastupidiselt.

Lisa punkt 3.2

Selle sätte kohaselt peab pakkuja

olema ostumenetluse algamisele

eelneva 60 kuu jooksul teostanud

vähemalt ühe pakkumuses esitatuga

samaväärse ehitustöö maksumusega

määras, mis on võrdne vähemalt

poolega sõlmitava lepingu

eeldatavast maksumusest.

Rahandusministeerium on avalikult

asunud seisukohale, et riigihangetes

ei näita referentslepingu maksumus

midagi ning seetõttu ei saa seda ka

riigihangetes nõuda. Ostumenetluse

tingimustes on see aga sisuliselt

kohustuslikuks muudetud.

Arvestamata jäetud.

Tegemist on toetuse saaja

ostuga, mitte riigihankega,

peame oluliseks et

korterelamu

rekonstrueerimist (sh

arvestades, et korterelamus

elavad kogu ehitusperioodi

inimesed sees) teostab

peatöövõtja, kes on seda

varasemalt vähemalt kord

teinud.

Lisa osa 5 sätestab pealtnäha

tingimused, millal pakkumus tuleb

vastavaks tunnistada. Sellest saaks

justkui järeldada, et pakkumus

tuleks kasvõi ühe minetuse puhul

aga tunnistada mittevastavaks. See

regulatsioon ei ole aga oma ranguses

mõistlik arvestada, et ka riigihangete

puhul on praktika oluliselt leebem.

Nii ei loeta riigihangete alases

haldus- ja kohtupraktikas

mittevastavust kaasa toovaks nt

ärisaladuse märkimata või

põhjendamata jätmist, tingimuste

ülevõtmise kinnitamata jätmist ega

ühispakkujate volikirja esitamata

jätmist. Tegemist on vormiliste

puudustega, mis on ületatavad.

Selgitus: nimetatud

tingimused on sätestatud

vastavustingimustena, kuna

ka toetuse saaja ost on

elektroonilises riigihangete

registris avaldatav üksnes

selliselt, et ka

vastavustingimuste osa oleks

täidetud. Nimetatud

tingimused olemuslikult

mujale ei sobi, kuid on

selge, et ärisaladuse

märkimata jätmine ei too

kaasa pakkumuse

mittevastavaks tunnistamist,

selles osas on määruse

seletuskirja täpsustatud.

Eesti Puitmajaliit

MTÜ

Ettepanek: Parandada määruse lisa

“Toetuse saaja ostumenetluse

tingimused (tervklik

rekonstrueerimine)” punkti 4.

Täiendavalt lubatud

kvalifitiseerimise tingimused,

alapunkti 4.2.

Tänase sõnastuse juures on justkui

vajalik uuele hoonele

rekonstureerimise elemente toota,

Arvestatud.

61

kuid ilmselgelt on mõeldud

kogemust, kus uuele on ehitatud

fassaad ja/või katuselemendid või

olemasolevat hoonet on

rekonstrueeritud elementidega.

Hoone fassaadi- või katuseelemendi

tootjale seatud nõuded võivad minna

9-kordsete kortermajade

renoveerimise puhul liiga kõrgeks ja

osutuda liiga piiravaks. Tegemist ei

ole üldjuhul ehitustöid teostava

ettevõttega vaid tootmisettevõttega.

Tänase kogemuse baasil koosneb

elementide osakaal kogu

hinnapakkumisest ca 1/3. Referentsi

ja käibenõuded seada on mõistlik,

aga need peaksid olema

asjakohased, mistõttu on ettepanek

alandada käibelävendit, seades kas

konkreetse aastase miinimumkäibe

lävendi ettevõttele või alandada

tänast käibelävendit.

Ettepanek sõnastuseks: “Punktis 5.4.

nimetatud tootja peab olema

ostumenetluse algamisele eelneva 60

kuu jooksul tootnud vähemalt

kolmele ostu objektiks oleva

korterelamuga samaväärsele

olemasolevale hoonele

rekonstrueerimise elemendid või

uuele hoonele fassaadi või katuse

eeltoodetud elemendid ning peab

omama viimasel kolmel järjestikusel

kalendriaastal enne ostumenetluse

teate avaldamist aastast netokäivet

summas, mis on vähemalt pool ostu

objektiks oleva korterelamu

eeldatavast rekonstrueerimise

maksumusest.

Ettepanek: Viia sisse muudatus

määruse lisa „Toetuse saaja

ostumenetluse tingimused (tervklik

rekonstrueerimine)” punkt 5.

Vastavustingimused alampunktis

5.4.

Lepingu sõlmimine pakkumuse

esitamiseks ei ole põhjendatud.

Samuti ei ole põhjendatud

pakkumuses esitada ühe alltöövõtja

või tarnija hinnapakkumist – seda

Selgitus: viidatud punkt

muutub, elementide tootja ei

pea olema alltöövõtja.

Praktikas on elementide

tootja majatehas, kellega

taotlejal õigussuhet tekkima

ei pea. Kui

rekonstrueerimine toimub

elementidega, esitab

peatöövõtja majatehase

kinnituskirja, et viimane on

62

saaks kasutada juhul kui lepitakse

kokku avatud eelarve ja

kasumimarginaal, seda aga selline

hankevorm ei võimalda.

Hinnapakkumine või sõlmitud

leping ei võimalda pakkujal ka

hinnata esitatud nõuete täitmist kuna

ei pakkumine ega leping pea ega ka

saa sisaldada nõutud infot.

Ettepanek on käsitleda

elemenditootjat kui lepingu täitmises

osalevat alltöövõtjat, kelle

pädevusele tuginetakse, kes peab

andma vastaval vormil kinnituse

hankes osalemise kohta, peab

esitama oma käibe- ja

referentsinõuete täitmise kinnituse

ning esitama ka kinnitused

maksuvõlgade puudumise ja ja

tõendama sektori keskmisest 70%

töötasu maksmist.

Ettepanek sõnastuseks: „kui toetuse

saaja korterelamu rekonstrueerimisel

on ehitusprojektis või

projekteerimise lähteülesandes

nähtud ette eeltoodetud elementide

kasutamine, siis käsitletakse

elemenditootjat kui lepingu täitmises

osalevat alltöövõtjat, kelle

pädevusele tuginetakse, kes peab

andma vastaval vormil kinnituse

hankes osalemise kohta, peab

esitama oma käibe- ja

referentsinõuete täitmise kinnituse

ning esitama ka kinnitused

maksuvõlgade puudumise ja

tõendama sektori keskmisest 70%

töötasu maksmist.“

valmis vastavad elemendid

tootma.

Muuta määruse lisa „Toetuse saaja

ostumenetluse tingimused (tervklik

rekonstrueerimine)” punkt 6.

Hindamiskriteeriume.

Korteriühistu hangete läbi viimine

vaid hinnakriteeriumeid arvestades

läheb vastuollu riikliku kavaga

hangete väärtuspõhise hindamise

osas ja seda olukorras kus hankija

ehk korteriühistu positsioon on

oluliselt nõrgem kui avaliku sektori

hankijal. Samuti ca 50% rahastusest

tuleb korteriühistute omavahendiste

arvel, samas kui riiklikel tellimustel

Arvestamata jäetud.

Hindamiskriteeriumiks jääb

hind, tegemist on toetuse

saajate ostudega, kus

subjektiivne hindamine ei

ole põhjendatud ning ei loo

lisandväärtust.

63

on 100% avalik raha. Hankija peab

aru saama ja võimalusel

hindamiskriteeriumitega kaasa

rääkima parima pakkuja valikul.

Ettepanek muudatuseks: lubada

kvaliteedikriteeriumite hindamist

minimaalselt 10%-lise osakaaluga

nagu senises meetmes on olnud või

suurendada seda osakaalu veelgi, nt

15%-ni.

Olev Pung Kliimaministri määruse eelnõu 24-

0770/01 ei määratle § 7 Projekti

abikõlblikkuse periood sätetes

eelnevaid rekonstrueerimiseks

vajalike tegevuste toetust. Nimelt §5

lg1 23) punktides 1–22 nimetatud

tööde tegemiseks vajaliku

ehitusprojekti koostamine,

ehitusprojekti aluseks oleva

ehitusuuringu, ehitise- või

energiaauditi tegemine.

Eelnõu §7 lg4 Enne taotluse

rakendusüksusele esitamise

kuupäeva on abikõlblik lõikes 1

sätestatud perioodil tekkinud § 5

lõike 1 punktides 20 ja 21 sätestatud

tegevuste elluviimise kulu.

Märkus: Siinkohal ei ole

asjakohased esile toodud tegevuste

kulud : 20-ligipääsetavuse

tagamisega ja 21-säästvate

sademeveelahenduste rajamisega.

ETTEPANEK: §7 lg4 Enne taotluse

rakendusüksusele esitamise

kuupäeva on abikõlblik lõikes 1

sätestatud perioodil tekkinud § 5

lõike 1 punktides 23, 24 ja 25

sätestatud tegevuste elluviimise

kulu.

Samuti ei ole üheselt mõistetav §7

lg5 sõnastus: (5) Paragrahvi 5 lõike

1 punktides 1–22 ja 25 sätestatud

tegevuse elluviimise kulu, mis on

tehtud enne taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud projekti tegevuste

alguse kuupäeva, on abikõlblik

juhul, kui tegevuse elluviimiseks

vajalike kohustuste täitmine taotleja

Arvestatud.

64

poolt on seadnud sõltuvusse taotluse

rahuldamise otsuse kehtima

hakkamisest.

KOKKUVÕTTEKS: on mõistlik kui

toetusega hüvitatakse eelnevalt

tehtud kulutused ehitusprojekti

koostamiseks, ehitusprojekti aluseks

oleva ehitusuuringu, ehitise- või

energiaauditi tegemiseks. Samuti

tehnilise konsultandi teenus enne

taotluse esitamist rakendusüksusele.

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/59

Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel

Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri) nimetatud

erieesmärgi „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute

rekonstrueerimise toetamine“ rakendamiseks toetuse andmist.

(2) Määrus on seotud meetmete nimekirjas nimetatud poliitika eesmärgi „Õiglane Üleminek“ ja

erieesmärgiga „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele

majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“.

(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid.

(4) Toetatavate projektide tegevustega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ ja selle alamsihi „Elukeskkond on kvaliteetne” eesmärkide saavutamisele.

(5) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;

2) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone

tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;

3) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam

korteriomandit;

4) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav

energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;

5) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6

alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;

6) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama ruumiliselt seotud korterelamu

rekonstrueerimine, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse esitamist

korterelamutele ühiselt ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus korraldatakse samadele

korterelamutele ühiselt või projekteerimise ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus on korraldatud

korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel leitud edukas pakkuja teostab töid

kõigile ostumenetluses kaasatud korterelamutele;

7) projekt – toetuse ja vajaduse korral omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav

rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine,

rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust

taotletakse ja kasutatakse;

8) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud

ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete, standardi EVS 932 või samaväärsete

nõuete ja määruse nõuete kohaselt. Korteriühistu võib põhiprojekti koostamisse kaasata

arhitektuurse osa koostaja, kellel peab olema vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. tase.

Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama vähemalt ühe

osa ehitusprojektist;

9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone

põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone

energiatõhusus ja paraneb sisekliima;

10) rekonstrueerimistööd – § 5 lõike 1 punktides 1-22 nimetatud tööd;

11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud

krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse

§ 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärgid on:

1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;

2) korterelamute ohutuse tagamine;

3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;

4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;

5) elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.

(2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja „suurema

energiatõhususega eluruumid“ saavutamisse.

(3) Toetuse tulemusena panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused;

2) primaarenergia aastane tarbimine.

(4) Toetatava projektiga panustatakse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi

„Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on

kvaliteetne“ saavutamisse.

(5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse

tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval

moel järgmiste näitajatega:

1) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus;

2) ligipääsetavus;

3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

4) elamute ja mitteelamute energiatarve.

§ 4. Rakendusüksus ja -asutus

(1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

(2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse. Toetuse andmisel on toetatavad tegevused:

1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud tehases eelnevalt valmistatud

elementide (edaspidi eeltoodetud elemendid) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning

nendega kaasnevad tööd;

2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, rõdu ehitamine, klaasi paigaldamine ning

nendega kaasnevad tööd;

3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud eeltoodetud

elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd;

4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad

tööd;

5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;

6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;

7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine,

küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd;

8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas

sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide

rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd;

9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi

rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega

kaasnevad tööd;

10) aktiivse või passiivse jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine

tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi;

11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega

kaasnevad tööd;

12) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning

nendega kaasnevad tööd;

13) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas

ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele

elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd;

14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte-,

ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise tõttu siseviimistluse taastamine;

15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja

rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile

EVS-EN 81–70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd;

16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides;

17) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja

paigaldamine;

18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine;

19) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja

paigaldamine ning sellega seotud tööd;

20) ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;

21) säästvate sademeveelahenduste rajamisega seotud kulud;

22) naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on toetatavateks tegevuseks ka hoonete vahel

õueala korrastamine, sh haljastuse, valgustuse ja väikevormide paigaldamine mahus kuni 5%

projekti kogueelarvest;

23) punktides 1–22 nimetatud tööde tegemiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti

aluseks oleva ehitusuuringu, ehitise auditi, ligipääsetavuse auditi või energiaauditi tegemine;

24) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine § 16 kohaselt;

25) omanikujärelevalve.

(2) Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse

rakendusüksusele esitamist.

(3) Toetatavad tegevused arvestavad kliimakindluse tagamisega ning on kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud

olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad

kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte.

(4) Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõike 2 punktiga e, mille

kohaselt on abikõlblikud investeeringud taastuvasse energiasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas direktiivis sätestatud säästlikkuse

kriteeriumidega, ning energiatõhususse, sealhulgas selleks, et vähendada energiaostuvõimetust.

(5) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond artiklis 9 nimetatud tegevusvaldkondade

projektidele.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses

sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 5 kohaseks tegevuseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks

vajalikud kulud:

1) taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud,

mis vastavad määruse tingimustele;

2) projekteerimis- ja ehitustööde ning ehitusprojekti ekspertiisi kulud, kui nimetatud tööd on

teinud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel kutse-

või pädevustunnistusega isik;

3) omanikujärelevalve kulud, kui omanikujärelevalvet teeb ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud

pädev isik;

4) tehnilise konsultandi teenuse kulu, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 15 sätestatud nõuetele

vastava tehnilise konsultandiga või juriidilise isikuga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant

teenust ja teenust osutatakse §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt;

5) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 14 nimetatud kulu kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde

kogumaksumusest;

6) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 17, 18 ja 22 nimetatud kulu, kui rekonstrueerimistööd tehakse

§ 9 lõikes 1 või § 10 lõikes 1 sätestatu kohaselt;

7) kaugküttevõrguga liitumise tasu;

8) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud kulu on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd

teostatakse hoone vee sisendist kuni korteri veearvestini ja korteri ühendustest kanalisatsiooni

püstikutega kuni esimese välise kogumiskaevuni;

9) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 13 nimetatud kulu on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd

teostatakse hoone liitumiskilbist kuni korterite elektriarvestini.

(3) Toetuse saaja peab rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama enne

ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamist riigihangete registris. Toetuse saaja

ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamine riigihangete registris ei ole lubatav

enne § 23 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist.

(4) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:

1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu, varikatuse, jäätmemaja,

rattaparkla või hoone nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku tehnosüsteemi lisamine;

2) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 kohase ekspertiisi tegemise kulu;

3) gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;

4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga

sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui

ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus;

5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu

muudatusest, kui lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping

ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus;

6) jäätmete ladestamise ja kõrvaldamisega seotud kulud, välja arvatud nende jäätmeliikide osas,

mida seadusest tulenevalt peab kõrvaldama.

(5) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on projektide kulu abikõlblik vaid juhul kui

rekonstrueeritakse vähemalt kaks korterelamut.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. august

2026. Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatud alustada enne rakendusüksuselt § 23 lõikes 6

nimetatud kinnituse saamist.

(3) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik lõikes 2 sätestatud perioodil

tekkinud § 5 lõike 1 punktides 23 ja 24 sätestatud tegevuste elluviimise kulu.

(4) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–22 sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on tehtud enne

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäeva, on abikõlblik juhul,

kui tegevuse elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse

rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.

§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti

koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve

osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:

1) korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;

2) rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;

3) naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.

(2) Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna

kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 3 sätestatud toetuse

osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot korterelamu kohta.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti

koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve

osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on lõikes 1 sätestatud määradest kümme

protsendipunkti madalam.

(4) Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei

hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja

omafinantseering ei ole nõutav.

§ 9. Toetusega saavutatav tulemus

(1) Rekonstrueerimistööde tegemisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama

kõigi järgmiste nõuete täitmise:

1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C

(energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));

2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama

radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi

temperatuuri vahemikus vähemalt 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;

3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga

ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust

sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;

4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega

U ≤ 0,20 W/(m² * K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu

ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;

5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille avatäite

kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U ≤ 1,10 W/(m² * K);

6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled;

7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab

välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤ 0,05 W/(m * K);

8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U ≤ 0,12 W/(m² * K);

9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab

kõiki korterite ruume, või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi,

mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise

seadmetega, nagu värske õhu radiaatorid;

10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse

temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti;

11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab

soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral

vähemalt 50 protsenti;

12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee

valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav;

13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav

soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;

14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte

üle 25 dB(A);

15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja

köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s,

3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;

16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis

võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;

17) kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise

võimaluse;

18) kui tõus sissepääsu(de)ni ümbritsevalt katendilt on astmete abil, peab hoone igasse trepikotta

pääsema panduse abil, mille kalle on maksimaalselt 10%, kui hoone kinnistu piir ja

maapinnareljeef seda võimaldavad;

19) tagama astmete mittelibisemise kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja

mittelibisevate trepininade kasutamisega;

20) kui astmeid on 4 või enam, paigaldama trepile käsipuu;

21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi

aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne

ja kombatav või Braille kirjas;

22) ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.

(2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne

ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1

punktis 15 sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri

õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.

(3) Lõikes 2 nimetatud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest.

§ 10. Toetusega saavutatava tulemuse erisus

(1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud

nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt

energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).

(2) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva,

väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva

või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva korterelamu rekonstrueerimisel

kehtivad järgmised erisused:

1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet

ei luba akende vahetamist;

2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui

kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise

kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel;

3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui

kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba

kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhtudel ei kohaldata § 9 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde

elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi

võrra kõrgem, kui on taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva

energiamärgise väärtus.

(4) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil,

ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega,

rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel § 8 lõikes 1 sätestatud

osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu

klassile D. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis

rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.

(5) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on

väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.

§ 11. Varem tehtud rekonstrueerimistööde arvestamine

(1) Paragrahvi 9 lõikes 1 ja § 10 lõikes 1 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varem

tehtud rekonstrueerimistöid järgmiselt:

1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks välisseinte ja katuse

lisasoojustamise juba tehtud tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme

nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;

2) paragrahvi 9 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on varem

soojustatud;

3) kui keskküttesüsteem on varem rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea

radiaatoritele varem paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga

termostaatventiilide vastu.

3. peatükk

Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine

§ 12. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.

Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist

vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse taotlemiseks ja

vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega

rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud

üldkoosoleku otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.

(3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata § 14 punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele

vastavad dokumendid annab rakendusüksus taotlejale 3 tööpäeva pikkuse tähtaja dokumentide

esitamiseks. Juhul, kui käesolevas lõikes nimetatud dokumente antud tähtaja jooksul ei esitata teeb

rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse osas sisulist seisukohta

võtmata.

(4) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste

isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus

korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

(5) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest

isikust omanik.

(6) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui puuduvad

korterelamu kasutamist tõendavad energiatarbimise või muud samaväärsed andmed.

§ 13. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja on lisaks

kohustatud:

1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude

tasumise suutlikkust;

2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise

konsultandi vastavalt §-s 15 ja 16 sätestatule;

3) võtma projekteerimise pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule, kui projekteerimine tellitakse

enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 14. Nõuded taotlusele

Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning sellele peavad olema

lisatud vähemalt järgmised dokumendid ja andmed:

1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress;

2) taotleja kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress;

3) korterelamu ehitisregistri kood;

4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;

5) toetatavate tegevuste orienteeriv ajakava;

6) taotletav toetuse osakaal;

7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või

muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta;

8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega

elektrooniliselt;

9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis;

10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine

tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 27 lõikega 2;

11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või

kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte kohta;

12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos

rekonstrueerimistöödega ja projekteerimise lähteülesanne rakendusüksuse avaldatud vormil;

13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde tegemise otsus,

rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajaduse korral renoveerimislaenu

võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;

14) tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks sõlmitud leping;

15) punktis 14 nimetatud lepingut ei esitata juhul, kui taotleja ei ole saanud temast sõltumatutel

põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust, millest tulenevalt ei ole taotleja

kaasanud projekti elluviimisse tehnilist konsultanti ning esitab sellekohane teabe;

16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse

rakendusüksusele esitamist;

17) paragrahvi 13 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga

sõlmitud leping, et tagada rakendusüksusele võimalus hinnata projekti kuluefektiivsust;

18) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja

väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus;

19) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet;

20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud

põhiõiguseid;

21) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse

koos rekonstrueerimistöödega

22) korteriühistu juhatuse otsus, kui tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise

või naabruskonnapõhise rekonstrueerimise otsus ei kajastu korteriühistu üldkoosoleku otsuses.

§ 15. Nõuded tehnilisele konsultandile

(1) Tehnilise konsultandina käsitatakse isikut, kes on pädev kõikides järgmistes valdkondades:

1) toetuse andmise tingimused;

2) e-toetuse keskkonna kasutamine;

3) ehitisregistri kasutamine;

4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine elektroonilises riigihangete registris;

5) korteriühistu juhtimise põhialused.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele

järgmistest nõuetest:

1) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse, 6. tase;

2) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse, 7. tase;

3) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse, 8. tase;

4) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse, 4. tase;

5) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse, 4. või 5. tase;

6) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse, 6. tase;

7) ehitusjuhi kutse, tase 6;

8) ehituse tööjuht, tase 5;

9) ehitusinseneri kutse, tase 6;

10) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7;

11) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8;

12) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6;

13) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7;

14) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 8.

(3) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või juriidilise isikuga, kelle kaudu

osutab tehniline konsultant teenust, välja arvatud kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel

põhjustel ühtegi pakkumust.

(4) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama

tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel.

(5) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama

teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes

esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teevad

nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu

rekonstrueerimistööde tegijast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga

seonduvaid muid lepingulisi suhteid.

(6) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise

konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise

algust. Lisaks ei ole lubatud astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab

toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.

§ 16. Tehnilise konsultandi ülesanded

Tehnilise konsultandi kaasavad taotleja ja toetuse saaja hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamise ja muude toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning toetuse saaja

esindamisse kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni. Tehnilise konsultandi

ülesanded täpsustatakse vastavas lepingus, mille taotleja tehnilise konsultandiga sõlmib,

arvestades, et tehnilise konsultandi teenus peab olema tagatud vähemalt kuni rakendusüksusele

lõppmakse taotluse esitamiseni.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 17. Taotlusvooru avamine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma

kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 18. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Taotlemine toimub jooksvalt kuni taotlusvoor peatatakse või lõpetatakse eelarvevahendite

ammendumise tõttu või kuni taotlusvooru sulgemiseni. Kui esitatud taotluste maht ületab meetme

eelarve mahu, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või

lõpetamisest oma kodulehel.

(2) Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt

allkirjastatuna.

(3) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt

rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse esimesena esitatava

korterelamu taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute

projektide kogueelarve, korterelamute rekvisiidid, ning iga korterelamu eraldiseisev projekti

eelarve. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotluste esitamise

ajaks loetakse esimesena esitatud taotluse esitamise aeg.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 19. Taotluse menetlemine

(1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.

Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.

(3) Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis. Taotlejat

teavitatakse ekspertiisi tellimisest.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

(5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise

tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada puuduste

kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.

(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik

rahuldamine ei ole võimalik projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik

rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja

projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamisse, või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud

ekspertiis.

(7) Taotleja teavitab rakendusüksust puuduse kõrvaldamisest viivitamata, kuid hiljemalt järgmisel

tööpäeval puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest.

§ 20. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele

ja taotlejale esitatud nõuded.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse

§-des 12 ja 13 sätestatud kõikidele nõuetele.

(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab käesoleva määruse

§-s 14 sätestatud kõikidele nõuetele.

§ 21. Projektide valikukriteeriumid

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses

kirjeldatud projekt vastab kõigile järgmistele valikukriteeriumitele:

1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekt on põhjendatud;

3) projekt on kuluefektiivne;

4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia;

5) projekt on kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega.

(2) Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.

§ 22. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 2 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

juhtudel, muuhulgas juhtudel, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid;

2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;

3) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse

tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt

rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 23. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud

juhtudel.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada

taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus

rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha ühendmääruse § 9

lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud.

Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra põhjendatud

juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav tulemus

ega ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.

(4) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel:

1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödele

pakkumused § 27 kohaselt;

2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajaduse korral renoveerimislaenu

positiivse otsuse;

3) toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud

pakkumused koos pakkumuskutsega.

(5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele.

(6) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde

kirjaliku kinnituse.

(7) Kui lõike 4 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistööde pakkumuste alusel on toetatavate

tegevuste eelarve suurenenud, teeb rakendusüksus lõikes 6 sätestatud kirjalikule kinnitusele lisaks

taotluse rahuldamise otsuse muutmise.

(8) Toetuse saaja esitab rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral

ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne ehitustöödega

alustamist. Pärast nimetatud heakskiidu saamist tuleb rakendusüksusele esitada ehitusteatis enne

rekonstrueerimistöödega alustamist.

(9) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus saadetakse taotlejale e-toetuse

keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud

muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest kui:

1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;

2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;

3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist.

(5) Toetussummat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse

tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks, kui on taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud eeldatav maksumus ja projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa

suurendamist.

(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni.

(7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14

või § 37 lõikes 7 nimetatud aluse esinemise korral.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal väljamakstud

toetus tagasi maksta.

7. peatükk

Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 26. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse §-s 10 sätestatule kohustatud:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

2) kooskõlastama ehitusprojekti rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui

projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;

3) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate

rekonstrueerimistööde tegemist;

4) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud

põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile tehtud energiaarvutuse vastavust toetuse

saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele;

5) kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt annab

tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-

vastuvõtmise kuupäevast arvates;

6) kestusnõude tagamiseks sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise

tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise

kuupäevast arvates;

7) täitma teavitamisnõudeid ühendmääruses ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuete kohaselt;

8) järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet, kestuse nõude periood

on viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates.

§ 27. Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine

(1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas 1 sätestatud tingimusi ja

kriteeriume arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatut.

(2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse korraldab

elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) toetuse saaja või tema poolt volitatud

tehniline konsultant või rakendusüksus. Ostu avaldamine registris ei ole lubatud enne § 23 lõikes

4 nimetatud otsuse tegemist.

(3) Kui rekonstrueerimise või rekonstrueerimise- ja projekteerimistööde ostumenetlus tehakse

mitme sama toetuse saaja korterelamu või kahe või enama toetuse saaja korterelamu

rekonstrueerimistöödeks, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu

tööde ja teenuste kulu eraldi.

(4) Toetuse saaja peab projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel lähtuma

järgmisest:

1) teenuse tellimiseks tuleb võtta vähemalt kahe teenuse osutaja võrdlev pakkumus;

2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on vähemalt samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes

5 sätestatuga, tuleb ostumenetlus korraldada registris;

3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab toetuse saaja esindaja olema allkirjastanud ning see

peab sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks;

4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes on vastava teenuse

osutamiseks pädevad. Pakkumused peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal

kehtivad;

5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed,

pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajavahemik või töö valmimise aeg, pakkumuse

kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed;

6) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus teha

ostumenetlus registri kaudu, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

esitatud pakkumuse esitamise aega;

7) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud

hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab;

8) teenuse osutamiseks võib võtta pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel

puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindaja, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab,

suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada;

9) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte

võrdlevat pakkumust teenuse osutamiseks, tuleb esitada sellekohane põhjendus rakendusüksusele

toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel.

(5) Toetuse saaja on kohustatud lõikes 4 sätestatud nõudeid kajastama asjakohast teenust tellides

pakkumuskutses.

(6) Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne ehitusteatise esitamist, välja arvatud juhul, kui

projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.

§ 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

Rakendusüksuse õigused ja kohustused on sätestatud käesolevas määruses, ühendmääruses ja

muudes rakendusüksuse tegevust reguleerivates aktides.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 29. Aruannete esitamise tähtajad ja kord

(1) Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele projekti elluviimise kohta

lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitu kohaselt koos lõppmakse taotlusega.

(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:

1) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele ning panus § 14 punktides 19

ja 20 sätestatud põhimõtete edendamisse ja strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse;

2) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(3) Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva

kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse

sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 30. Toetuse maksmine

(1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28,

käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest

tingimustest ja korrast.

(2) Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.

(3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse ühendmääruse

§ 28 lõike 1 kohaselt.

(4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib

toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 sätestatule ühendmääruse §-s 30 sätestatud

tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.

(5) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. augustil 2026. a.

§ 31. Maksetaotluse lisadokumendid

(1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud:

1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise

protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende

erinevus protsentides;

2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles

esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige

lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase;

3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli

varem rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetusega tehtud töödega küttesüsteemi ei uuendatud;

4) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll;

5) omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmitud leping;

6) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu

ulatuses tasutud;

7) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;

8) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad;

9) tehnilise konsultandi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja rakendusüksuse nõudmisel muu

asjakohane info, millega tõendatakse tehnilise konsultandi teenuse osutamist.

(2) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti raames

sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi tehtud.

Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse asjakohase

lepingu lisaks.

(3) Kulude tekkimist tõendavad dokumendid on:

1) esitatud arve;

2) arve tasumist tõendav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;

3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.

(4) Lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 30 lõikes 3

sätestatud toetuse maksmisel.

§ 32. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse

saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust

kinnitavat ekspertiisi.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 33. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagasi maksmine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–37 sätestatu kohaselt.

(2) Rakendusüksus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või on jätnud teabe

esitamata;

3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse;

4) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse andmise taotlust ei oleks rahuldatud;

5) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(3) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul kestvuse nõude täitmise lõppemisest

arvates.

(4) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kehtima hakkamise päevast alates.

§ 34. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt enne

halduskohtusse kaebuse esitamist.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt)

kantsler Keit Kasemets

kantsler

Lisa 1. Toetuse saaja ostumenetluse tingimused.