ja vajadusi kajastav koondteave salajasel tasemel riigisaladus, välja arvatud teave, mille
avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Kõnesoleva riskianalüüsi sisuks olev teave on
tõenäoliselt esitatud sellisel kujul ja üldistusastmel, et selle avalikuks tulek ei kahjusta riigi
julgeolekut. Sel juhul rakendatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõiget 3,
mille kohaselt selline teave tunnistatakse AK teabeks, kui selle avalikuks tulek kahjustaks riigi
välissuhtlemist või töötleva üksuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Seega kõnealusel
juhul on tegemist tõenäoliselt AK teabega.
Riskianalüüsist koostatakse eraldi juurdepääsupiiranguta, st avalik osa, mille eesmärk on
suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ning võimalikest hädaolukordadest ja
muudest sarnastest olukordadest. Riigikantselei esitab riskianalüüsi juurdepääsupiiranguta osa
arvamuse avaldamiseks § 4 lõikes 1 ja §-s 5 loetletud vastutavatele asutustele ning avaldab
selle seejärel, üldjuhul pärast laekunud arvamuste läbivaatamist, oma veebilehel.
Paragrahvis 4 esitatakse ohtude ning nende analüüsimise eest vastutavate asutuste loetelu.
Asutuste loetelu on koostatud Vabariigi Valitsuse seadusest ja eriseadustest tulenevaid
vastutusvaldkondi arvestades. Vabariigi Valitsuse seaduse 4. peatüki 4. jaos on kehtestatud
ministeeriumide valitsemisaladesse kuuluvad küsimused. Paljusid valdkondi reguleerivad
eriseadused, millest tulenevad riigiasutustele detailsemad kindla valdkonnaga tegelemise,
sealhulgas seda puudutava teabe töötlemise ülesanded. Valitsemisala korraldamiseks on
moodustatud ministeerium, kes on oma valitsemisalas olevate riigiasutuste kõrgemalseisev
organ, kes esindab valitsemisala tervikuna, kujundab valdkonna poliitikat ja planeerib
asjakohaseid eelarvelisi vahendeid. Seetõttu ei nimetata eelnõus eraldi ameteid, inspektsioone
ega muid valitsusasutusi, kes on praktikas sageli de facto ohte hindavad ja andmeid esitavad
asutused.
Järgnevalt loetletakse ohud ja nende hindamise eest vastavalt valdkondadele vastutavad
asutused. Erilist tähelepanu pööratakse ohtudele, mis ähvardavad Eesti Vabariigi iseseisvust ja
sõltumatust, eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmist, territoriaalset terviklikkust ja
põhiseaduslikku korda.
1) Põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavad riigisisesed ja piiriülesed ohud,
sealhulgas terrorismioht ja sõjaline oht – Siseministeerium ja Kaitseministeerium. Asjakohast
teavet koguvad ja töötlevad mõlema ministeeriumi valitsemisaladesse kuuluvad asutused:
Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ja Kaitsevägi (luurekeskus). Ohtude hindamise
lähtematerjalina võib kasutada ka Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud riigi
kaitsetegevuse kava osaks olevaid materjale. Ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused
teevad julgeolekuteavet puudutava töö suunamiseks ja ühtlustamiseks koostööd vastastikuse
abistamise ja teabevahetuse kaudu.
2) Klimaatilised ohud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium. Seejuures hinnatakse eri
klimaatilisi elemente eraldi, lisaks nende koosmõju. Klimaatilised elemendid, mida peab
hindama (sh võttes arvesse 30 aasta keskmist), on järgmised: üleujutus (nt piirkonnad ja
veetase), sademed (nt piirkond ja sadamete hulk ning liik), tuuled (nt tuule kiirus ja suund),
tormid (nt lainekõrgus ja piirkond), kuum ja külm ilm (nt õhutemperatuur ja -rõhk), jääolud (nt
jää paksus, jääkatte tekkimise aeg ja püsiva jääkatte püsimise aeg), maalihked (nt geoloogilise
pinnakatte tüüp), metsa- ja maastikupõlengud (nt esinemise sagedus, põlengu piirkond ja
põlenguala suurus).
3) Inimese tervist mõjutavad ohud, sealhulgas epideemia, pandeemia, mürgistuse ja muu
sarnane oht – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium. Muude sarnaste inimese tervist
5