| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/2256-4 |
| Registreeritud | 20.09.2024 |
| Sünkroonitud | 23.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
| Vastutaja | Lee Maripuu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Võrdsuspoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
Majandus- ja kommunikatsiooni
ministeerium [email protected] Teie: 07.09.2024 nr 2-2/2256-1
Meie:20.09.2024 nr 2-5/36_2024
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud hr Keldo
Esitasite meile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni
fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu.
Toetame ühinemist naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga (ÜRO 06.10.1999).
Eesti ühines konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta juba aastal 1991. Kuigi oleme teinud naiste õiguste
vallas suuri edusamme, on soolise võrdõiguslikkuse jätkuv edendamine ja kaitsmine lähtuvalt meie oma vajadustest ja rahvusvahelisest
väärtuspoliitikast ülioluline.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolist ebavõrdsust võrdlevas indeksis on Eesti näitaja Euroopa Liidu viimaste seas. Paraku
peame ka tõdema, et ajavahemikus 2010-2021 oleme oma näitajatega EL keskmisest veelgi maha jäänud.
Ka naistevastane vägivald on Eestis endiselt laialdaselt levinud. Üks viiest
(20%) kõigist lähisuhtes olnud naistest on Eestis kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 50% naistest psühholoogilist vägivalda. Üle
poole naistest on Eestis kogenud seksuaalset ahistamist. Mitmed
naistevastast vägivalda käsitlevad rahvusvahelised lepped, millega Eesti ka liitunud on, rõhutavad, et naistevastane vägivald on soolise ebavõrdsuse
väljendus ning kutsuvad osalisriikidel üles edendama sisulist soolist võrdõiguslikkust.
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
Seetõttu on oluline, et Eestis endas oleks tugev soolist võrdõiguslikkust
toetav institutsionaalne raamistik, mis vastab ka eelpoolnimetatud konventsiooni Artiklile 2.
Kuivõrd ühiskonna kestlikkus sõltub riigi võimest luua oma inimeste -
naiste ja meeste - arenguks ja tegutsemiseks parimad võimalused, peab ühiskond, sh eelkõige poliitikakujundajad, püsivalt tegutsema selle nimel,
et edendada soolist võrdõiguslikkust kaotada naiste diskrimineerimise kõik
erinevad vormid. See peab saama poliitikakujundamise protsessi igapäevaseks osaks.
2. Toetame naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatust, mille on vastu võtnud ÜRO peaassamblee 1995. aasta 22. detsembri resolutsiooniga.
Christian Veske
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Allkirjastatud digitaalselt
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
Majandus- ja kommunikatsiooni
ministeerium [email protected] Teie: 07.09.2024 nr 2-2/2256-1
Meie:20.09.2024 nr 2-5/36_2024
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud hr Keldo
Esitasite meile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni
fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu.
Toetame ühinemist naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga (ÜRO 06.10.1999).
Eesti ühines konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta juba aastal 1991. Kuigi oleme teinud naiste õiguste
vallas suuri edusamme, on soolise võrdõiguslikkuse jätkuv edendamine ja kaitsmine lähtuvalt meie oma vajadustest ja rahvusvahelisest
väärtuspoliitikast ülioluline.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolist ebavõrdsust võrdlevas indeksis on Eesti näitaja Euroopa Liidu viimaste seas. Paraku
peame ka tõdema, et ajavahemikus 2010-2021 oleme oma näitajatega EL keskmisest veelgi maha jäänud.
Ka naistevastane vägivald on Eestis endiselt laialdaselt levinud. Üks viiest
(20%) kõigist lähisuhtes olnud naistest on Eestis kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 50% naistest psühholoogilist vägivalda. Üle
poole naistest on Eestis kogenud seksuaalset ahistamist. Mitmed
naistevastast vägivalda käsitlevad rahvusvahelised lepped, millega Eesti ka liitunud on, rõhutavad, et naistevastane vägivald on soolise ebavõrdsuse
väljendus ning kutsuvad osalisriikidel üles edendama sisulist soolist võrdõiguslikkust.
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
Seetõttu on oluline, et Eestis endas oleks tugev soolist võrdõiguslikkust
toetav institutsionaalne raamistik, mis vastab ka eelpoolnimetatud konventsiooni Artiklile 2.
Kuivõrd ühiskonna kestlikkus sõltub riigi võimest luua oma inimeste -
naiste ja meeste - arenguks ja tegutsemiseks parimad võimalused, peab ühiskond, sh eelkõige poliitikakujundajad, püsivalt tegutsema selle nimel,
et edendada soolist võrdõiguslikkust kaotada naiste diskrimineerimise kõik
erinevad vormid. See peab saama poliitikakujundamise protsessi igapäevaseks osaks.
2. Toetame naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatust, mille on vastu võtnud ÜRO peaassamblee 1995. aasta 22. detsembri resolutsiooniga.
Christian Veske
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Allkirjastatud digitaalselt
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|