Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-10.1/4134-1 |
Registreeritud | 18.09.2024 |
Sünkroonitud | 23.09.2024 |
Liik | Õigusakti eelnõu |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.1-10.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anastasia Nõmmik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
AUGUST 2024
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused,
asutamise ja lõpetamise korra ning teabe avalikustamise tema tegevuse kohta.“;
2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ühistute“ sõnaga „tulundusühistute“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Hoiu-laenuühistu tegevust, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5
sätestatuga, käsitatakse avalikkuselt hoiuste kaasamiseks krediidiasutuste seaduse § 4 lõike 3
tähenduses ning sellisel juhul peab hoiu-laenuühistu esitama Finantsinspektsioonile
krediidiasutuse tegevusloa taotluse ning talle kohaldatakse krediidiasutuste seaduses
krediidiasutuse kohta sätestatut.“;
4) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, kelle
tegevuseks on üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine.“;
5) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja
tegevuskoht „(1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmesuse alusel ja ta moodustatakse, arvestades käesoleva
seaduse §-s 17 sätestatut.“;
7) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis.“;
9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused
(1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele finantsteenuste osutamine,
mis seisneb järgmiste tehingute tegemises:
1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja muud äriühingute
finantseerimise tehingud;
3) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad
tehingud;
4) liisingutehingud.
2
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele
osutada järgmisi teenuseid:
1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi asutatud sihtasutuse,
struktuurifondi, makseagentuuri või teise sellise isiku pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste
ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine;
2) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
(3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja muudele isikutele osutada:
1) valuutavahetusteenuseid;
2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3
lõikes 1 sätestatule.
(4) Hoiu-laenuühistu võib teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja
toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu osutatavaid
teenuseid.
(5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid välisriigis
piiriüleselt ega filiaali kaudu.“;
10) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tegevuspiirkond,“;
11) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.“;
12) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ja vastavalt sellele liikmeskonna
moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või ühine majandustegevus, milles liikmed
osalevad ja millega hoiu-laenuühistu teenib oma liikmete ühiseid majanduslikke huve;“;
13) paragrahvis 11 asendatakse sõnad „Eesti krediidiasutuses“ sõnadega „Eestis tegevusloa
saanud krediidi- või makseasutuses“;
14) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse lisaks
tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule:
1) osakapitali suurus;
2) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed;
3) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise
kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud;
4) Eesti krediidi- või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.“;
15) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatule kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu kohta
käesoleva seaduse § 14 punktides 1–3 nimetatud andmed.“;
16) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „6 eurot“ tekstiosaga „40 eurot“;
17) paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda:“;
19) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa ,,, kelle aasta netokäive või bilansi
maht on kuni 2 miljonit eurot ning kellel ei ole üle kümne töötaja;“;
3
20) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
,,5) sihtasutused, mille asutajateks on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud.“;
21) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hoiu-laenuühistusse liikmena
vastuvõtmist on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu
liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige osaleb ühistu majandustegevuses.“;
22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei tohi olla äriühing, kelles samal hoiu-laenuühistul on otsene
või kaudne osalus või keda kontrollib otseselt või kaudselt hoiu-laenuühistu juhatuse või
nõukogu liige. Erandina eelnimetatust võib hoiu-laenuühistu tütarettevõtja olla hoiu-
laenuühistu liikmeks üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei
ületa kümmet protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest.“;
23) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Hoiu-laenuühistu liikmete arv ja liikmete nimekiri“;
24) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Lisaks tulundusühistu seaduse §-s 15 nimetatud andmetele kantakse hoiu-laenuühistu
liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sideandmed. Nimetatud sideandmeid ei esitata
äriregistrile.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikmete nimekirja viisil ja vormis, mis lubab teabe
kasutamist masinloetaval kujul.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatus kohustub liikmete nimekirja hoidma ajakohasena ja kandma
muudatuse liikmete nimekirja 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates.“;
26) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tulundusühistu seaduse §-s 33 nimetatud osamaks või hüvitis tuleb välja maksta kolme
aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat
tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatus võib osamaksu või hüvitise maksmise tähtaega võrreldes
seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikult pikendada kuni viie aastani, kui väljamakse
tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seaks kahtluse alla ühistu
tegevuse jätkumise.”;
27) paragrahvi 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31 950 eurot“ tekstiosaga
„125 000 eurot“;
28) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu
jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest arvates. Hoiu-
laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse,
millega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine.“;
30) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 eurot“ tekstiosaga „50 eurot“;
4
31) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiuste summast
nõudmiseni hoiusena Eesti või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna
lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse varadesse vastavalt käesoleva seaduse
§ 271 lõigetes 4 ja 5 sätestatule;“;
32) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) hoiu-laenuühistul on keelatud omada üle 20-protsendilist otsest või kaudset osalust
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas, krediidiandjas,
krediidivahendajas ja makseasutuses;“;
33) paragrahvi 27 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa ,,sealhulgas finantspõhivarasse“;
34) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
„§ 271. Nõuded likviidsusele
(1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras,
oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise.
(2) Stressiolukorrana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse olukorda, kus hoiu-
laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele
vähemalt viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul alates
vastava avalduse saamisest või tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti osamaksude
summast ühe majandusaasta jooksul.
(3) Hoiu-laenuühistu on kohustatud oma äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistu
finantseerimine ei tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või vähestele allikatele. Hoiu-
laenuühistu juhatus on kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu-
laenuühistu kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada hoiu-laenuühistu
jätkusuutlikku tegevust.
(4) Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 30-päevase ajavahemiku kohta strateegia, poliitika,
protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja
jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisav likviidsuspuhvri olemasolu.
Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata
likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt
toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 30 päeva.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koormamata likviidse varana käsitatakse vara,
sealhulgas sularaha, arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja muud vara, mida on võimalik
realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul. Likviidne vara on muu hulgas:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr
648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1 nimetatud
võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole suurem kui 1,6
protsenti;
2) eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi vara investeeritakse üksnes käesoleva
lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistute
likviidsusriski maandamise täpsema korra.“;
35) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ja
vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima kooskõlas hoiu-laenuühistu
üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjaga ajakohase teabe alusel laenusaaja
krediidivõimelisust ja piisava tagatise olemasolu.“;
5
36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-
s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja piisavate selgituste ja teabe esitamise korda
ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid. Füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu,
mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, kohaldatakse laenu
andmisel võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des
411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“;
37) paragrahvi 28 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud isikutele või nimetatud isikutega seotud isikutele antud laenude summa või muude
käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud teenuste koguväärtus ei tohi ületada
selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui viiekordselt ega viit protsenti hoiu-laenuühistu
omakapitalist.“;
38) paragrahvi 28 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
,,Füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu iseseisva majandus- või
kutsetegevuse läbiviimisega, laenu andmisel ei tohi laenu andes tema krediidivõimelisuse
hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi
summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui laenu kasutamise
eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine.“;
39) paragrahvi 28 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul
ei tohi laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt
ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“;
40) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Hoiu-laenuühistul on lubatud anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja
endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, kui sellised laenud ei
ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu samal majandusaastal antud laenude kogumahtu.“;
41) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
„§ 281. Liikme krediidivõimelisuse hindamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks peab
hoiu-laenuühistu sise-eeskirjaga kehtestama laenu taotlevate liikmete krediidivõimelisuse
hindamiseks ja esitatud andmete kontrollimiseks metoodika, võttes selle väljatöötamisel
arvesse vähemalt järgmisi näitajaid liikme kohta:
1) varaline seisund, regulaarse sissetuleku suurus ja hoiu-laenuühistusse tehtud osamaksete
kogusumma;
2) võetud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse
korral ka nende põhiosade ja intresside suurus;
3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmise ajalugu;
4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena;
5) hoiu-laenuühistule teada olevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus liikme
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast
täitmist;
6) sõlmitava teenuse osutamise lepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse
suurus.
(2) Juhul, kui laenu taotleb äriühingust hoiu-laenuühistu liige, peab tema krediidivõimelisuse
hindamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud tingimustele
võtma arvesse liikme teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku
6
suurenemise mõju ja varasemate maksekohustuste täitmist, kui need seonduvad liikme
igapäevase äritegevusega.
(3) Krediidivõimelisuse hindamiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas olema krediidi
andmise kohta sätestatud:
1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme
sissetuleku suhe;
2) krediidi maksimaalne tähtaeg;
3) metoodika, mille põhjal analüüsida liikme võimet täita krediidilepingust tulenevaid
kohustusi intressi muutumise korral.
(4) Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara.
(5) Hoiu-laenuühistul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud liikme regulaarse
sissetuleku hindamisel:
1) arvesse võtta, millised on liikme sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on liikme sissetulekute laekumise regulaarsus
sõltuvalt liikme töölepingu või muu lepingu vormist;
2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades liikme sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise
regulaarsust ja muid eelnimetatud tingimusi;
3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite
õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus liikme regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
(6) Hoiu-laenuühistu kontrollib liikme esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,
tuginedes võimaluse korral liikme esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud
teave ei ole piisav liikme krediidivõimelisuse hindamiseks.
(7) Hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et laenulepingust tulenevad
kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel.
(8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega miinimumnõuded
krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme
sissetuleku suhtele.“;
42) seadust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses:
,,282. Krediiditoimiku pidamine
(1) Hoiu-laenuühistu peab liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike
andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut peetakse krediidiperioodi
kohta ja seda tuleb pidada iga laenu taotleva liikme kohta eraldi.
(2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja
muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud andmete kogum.
(3) Hoiu-laenuühistu peab tagama kogu krediidiperioodi jooksul liikme krediidivõimelisuse
analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus.
(4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale
isikule või struktuuriüksusele, samuti siseaudiitorile ja audiitorile liikme krediidivõimelisuse
hindamiseks.
(5) Krediiditoimik peab sisaldama krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta vähemalt
järgmist teavet ja järgmisi dokumente:
1) andmed liikme kohta, füüsilisest isikust liikme puhul tema nimi, isikukood või selle
puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht, juriidilisest isikust liikme puhul tema ärinimi,
registrikood ja asukoht;
2) krediiditaotlused;
3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused;
4) krediidi taotlemise ja krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud
dokumendid;
5) liikme krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused;
7
6) liikmega sõlmitud krediidi- ja tagatislepingud;
7) liikmega peetud krediidi andmise või krediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus;
8) dokumendid liikme krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise
kohta;
9) hüpoteekkrediidi puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise,
kindlustamise ja hindamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kinnisvara hindaja hinnang
tagatise maksumuse kohta.
(6) Hoiu-laenuühistu peab täitma krediiditoimiku täitmise kohustust sõltumatu toimiku mahu
suurusest.
(7) Krediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info- ja dokumendihaldussüsteemis paikneda
jagatult, kuid hoiu-laenuühistu peab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja üksustele.“;
43) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on vähemalt 50 liiget.
Kui hoiu-laenuühistus on vähem kui 50 liiget, võib põhikirjaga ette näha, et hoiu-laenuühistul
on laenukomitee.“;
44) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses:
„5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud
rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise sisekontrollieeskirjad;
6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise ning
nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema
krediidivõimelisuse hindamise, liikmele teabe andmise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara
hindamise korra ning krediidi kulukuse määra, sealhulgas tüüpnäite arvestamise alused ja korra;
7) liikmega vaidluste lahendamise üldise korra;
8) hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise korra.”;
45) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) audiitori ja revisjonikomisjoni liikme nimetamine ning nende tasustamise aluste ja korra
kehtestamine;“;
46) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„(51) tegevusloa, sealhulgas krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamise otsustamine;“;
47) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevuse võib täielikult või osaliselt üle anda volinike
koosolekule üksnes kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 324.“;
49) seadust täiendatakse §-dega 321–325 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakord
(1) Üldkoosoleku päevakorrale kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 401 sätestatut, kui
käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui:
1) ilmneb, et hoiu-laenuühistu netovara suurus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises
lauses sätestatule;
2) ilmneb, et hoiu-laenuühistu ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud nõudeid;
3) seda nõuab vähemalt üks kümnendik liikmetest või volinikest;
4) seda nõuab nõukogu;
8
5) seda nõuab revisjonikomisjoni liige või audiitor.
(3) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist
üldkoosoleku päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
§ 322. Erakorraline üldkoosolek vara vähenemise korral
(1) Käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud juhul peavad liikmed erakorralisel
üldkoosolekul otsustama:
1) osakapitali suurendamise, tingimusel et netovara suurus vastaks tegutsemise igal ajahetkel
vähemalt osakapitalile;
2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena hoiu-laenuühistu netovara suurus
vastaks käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses ning §-des 27, 271 ja 28 lõikes 9 sätestatud
nõuetele;
3) hoiu-laenuühistu lõpetamise või ühinemise;
4) pankrotiavalduse esitamise.
(2) Hoiu-laenuühistu suhtes ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut.
§ 323. Erikontroll
(1) Hoiu-laenuühistu erikontrolli korraldamisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 71
sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda hoiu-laenuühistu juhtimise või
varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli
läbiviija määramist üldkoosoleku poolt.
(3) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt üks kümnendik ühistu
liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu
poolt.
§ 324. Volinike valimine ja koosolek (1) Kui hoiu-laenuühistul on vähemalt 200 liiget, võib hoiu-laenuühistu põhikirjaga ette näha,
et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud
valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.
(2) Hoiu-laenuühistul olema vähemalt 20 volinikku. Ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme
kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kes ei tohi olla hoiu-
laenuühistu juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik,
kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või
sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus
olla ettevõtja.
(4) Põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, on tühine.
§ 325. Hoiu-laenuühistu nõukogu
(1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust, korraldab juhtimist ja
teostab kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks
üldkoosolekule ja volinike koosolekule selle olemasolu korral.
(2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige.
(4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, prokurist, audiitor ega
laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud
ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla
nõukogu liikmeks.
(5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine,
kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse.
9
(6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel selliste tehingute tegemiseks, mis
väljuvad igapäevasest majandustegevusest, sealhulgas tehingud, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
3) ettevõtte üleminek, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine.
(7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks
ei ole nõukogu nõusolekut vaja või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel.
Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu
vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui
tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolek ei kehti kolmandate isikute suhtes.“;
50) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm liiget“ sõnadega „kaks liiget“;
51) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:
„§ 341. Juhatuse liikme kohustused ja vastutus
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus on muu hulgas kohustatud:
1) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud
õigusaktide sätetest, mis tulenevad käesolevast seadusest, tulundusühistuseadusest,
äriseadustikust, muudest asjakohastest õigusaktidest, hoiu-laenuühistu juhtimisorganite
kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning ühistu majandustegevuses levinud
tavadest ja praktikatest;
2) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas
käesoleva seaduses, tulundusühistuseaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatuga
ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide ja heade tavadega;
3) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks;
4) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise
ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii
olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske;
5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi.
(2) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu-
laenuühistu tegevusest ja majanduslikust olukorrast.
(3) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi
halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest.
(4) Juhatus peab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul andma ülevaate käesoleva seaduse § 41 lõike
4 alusel tuvastatud rikkumistest ning esitama plaani, millal ja mis viisil need rikkumised
kõrvaldatakse.”;
52) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded
(1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi koos juhtorgan) või laenukomitee liikmeks
ega revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla isik:
1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
2) kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu
juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt,
et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole
sobiv äriühingut juhtima.
10
(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on
laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus,
teadmised ja kutsealane sobivus. Isiku maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:
1) ta on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest või teda on karistatud varavastase,
majandusalase, ametialase, avaliku usalduse, isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või selle
toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi
väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud;
2) ta tegeleb või on tegelenud liigkasuvõtmisega vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse § 39 lõikes 4 sätestatule;
3) tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
4) tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või välja on kuulutatud tema pankrot, välja
arvatud juhul, kui kohus on isiku vabastanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest;
5) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja,
krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või
tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
6) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeelu või
§-le 491 ettevõtluskeelu, samuti juhul, kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või
kohtulahendis ette nähtud ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda
on karistatud sellise keelu rikkumise eest.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks valitaval isikul peab olema vajalikus mahus aega oma
tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest
sobituma juhtorgani koosseisu.
(4) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik
nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
nõuetele vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses
osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad
käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani
liige.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige ega audiitor ega
nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on
tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine
või muu selline tegevus.
(7) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega
audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu-
laenuühistus, välja arvatud sellises finantseerimisasutuses, mille üle hoiu-laenuühistu omab
otseselt või kaudselt kontrolli.
(8) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liige ja töötaja, laenukomitee liige ja revisjonikomisjoni liige
on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale
oma isiklikest majanduslikest huvidest.“;
53) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:
,,§ 361. Juhtorgani liikmete ja töötajate kohustused ning ülesanded
(1) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava
ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele. Hoiu-
laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige
liikmete huvid oleksid piisavalt kaitstud
(2) Hoiu-laenuühistu töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava
asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed tagavad, et ühistu organisatsiooniline struktuur on
läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud riskide tuvastamise, mõõtmise,
11
juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on hoiu-laenuühistu laadi,
ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
(4) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud
eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende tulemuslikkust ning
rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.”;
54) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Revisjonikomisjon revideerib hoiu-laenuühistu tegevust, sealhulgas:
1) kontrollib hoiu-laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust
käesolevas seaduses ja tulundusühistuseaduses sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-
eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale tavale;
2) teostab järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja sise-
eeskirjade ning hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks
võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt;
3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid töötajaid ja juhtorgani liikmeid
käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ette nähtud aruandeid.
(2) Hoiu-laenuühistu tagab revisjonikomisjonile kõik revisjonikomisjoni ülesannete täitmiseks
vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-laenuühistu
juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja
tehtud ettepanekute täitmist.
(3) Revisjonikomisjon on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe, mis
osutab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele,
viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja üldkoosolekule ning hoiu-laenuühistu
volinikele nende olemasolu korral.“;
55) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Revisjonikomisjon esitab hoiu-laenuühistu juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kuue
kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning
muude käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta nende olemasolu korral.
Ülevaade peab sisaldama hinnangut ka vastavusriski ja potentsiaalsete riskide kohta, mis muu
hulgas tulenevad käesoleva seaduse ja tulundusühistuseaduse muudatustest.
(2) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva seaduse § 39
lõikes 3 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates,
nõuab revisjonikomisjon vastavalt käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktile 5 juhatuselt hoiu-
laenuühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.“;
56) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
57) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik.“;
58) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab hoiu-laenuühistu käesoleva
seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4, § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 ning §-s 282 nimetatud nõuete täitmise
audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Audiitorettevõtja kontrollib käesoleva lõike esimeses lauses
nimetatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga.“;
59) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–6 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori
aruandes esitab audiitorettevõtja hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja olemasolu korral
12
volinikele aruande, milles avaldab arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete
järgimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 nimetatud nõuete rikkumise tuvastamise
korral tuleb lisada viide käesolevast seadusest tulenevale nõudele, millele hoiu-laenuühistu
tegevus ei vasta, ning selgitus, milles seisneb rikkumine.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad tingimused
käesoleva seaduse § 27, § 271 lõikes 4 ning § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 sätestatud nõuete
kontrollimiseks audiitori poolt.“;
60) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk
RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE
§ 411. Raamatupidamise korraldamine
(1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest,
raamatupidamise seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust ning hoiu-laenuühistu
põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) Raamatupidamisega tagatakse tõese teabe saamine hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja
majandustegevuse kohta.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu-
laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele.
§ 412. Aruanded ja nende esitamine
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile aruanded ja ülevaated käesolevas
seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul hoiu-
laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja andmed liikmete arvu kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande,
vandeaudiitori aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse
ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata
jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist.
(4) Revisjonikomisjoni liige võib nõuda hoiu-laenuühistu juhatuselt muid käesolevas
paragrahvis nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita
käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.
§ 413. Liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigus saada teavet ning hoiu-laenuühistu
kohta avalikustatav teave
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis
auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande
kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist.
(2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva
jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme
osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga;
3) viimati koostatud vandeaudiitori arvamus vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 4;
4) käesoleva seaduse § 271 lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise
ja maandamise kohta;
5) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu
juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete
sideandmed;
13
6) äriregistrile esitatav ühistu liikmete nimekiri;
7) teave väljastatud laenude kohta laenusaajate kaupa viimase kuu lõpu seisuga;
8) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga;
9) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi
kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on nimetatud
teabe ja dokumendid teinud liikmetele kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või
edastanud muul viisil.
(4) Hoiu-laenuühistu liikmeks saada sooviva isiku nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus
isikule 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja
dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu
juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete
sideandmed;
3) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi
kohta.
(5) Hoiu-laenuühistu auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peavad olema
kättesaadavad hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikme nõudmisel edastama käesolevas paragrahvis
nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu.
§ 414. Teabe esitamine Eesti Pangale
Hoiu-laenuühistu esitab Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid riikliku statistika
seaduses, Eesti Panga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 415. Teabe esitamine Rahapesu Andmebüroole
Hoiu-laenuühistu esitab Rahapesu Andmebüroole kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu
auditeeritud majandusaasta aruande.
§ 416. Isikuandmete töötlemine ja säilitamine
(1) Käesolevas seaduses nimetatud isikuandmeid töötleb hoiu-laenuühistu seadusest tulenevate
kohustuste täitmiseks.
(2) Hoiu-laenuühistu säilitab käesoleva seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud isikuandmeid viis
aastat pärast töösuhte lõppemist.
(3) Käesoleva seaduse § 413 lõike 2 esimeses lauses nimetatud isikuandmeid säilitab hoiu-
laenuühistu kolm aastat pärast liikmesuse lõppemist. Käesoleva seaduse § 413 lõike 2 punktis
5 nimetatud isikuandmeid säilitab hoiu-laenuühistu viis aastat pärast juhtorgani või
revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist.“;
61) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);“;
62) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
HOIU-LAENUÜHISTU PANKROT
§ 451. Pankrotiseaduse kohaldamine hoiu-laenuühistu pankroti korral
14
Hoiu-laenuühistu pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja
pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole
sätestatud teisiti.
§ 452. Ajutise halduri nimetamine
Kui kohus on võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab ta kolme päeva jooksul ajutise
halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse
eelistungil, otsustab kohus seitsme päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates istungi
toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise kümne
päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates.
§ 453. Pankroti väljakuulutamine ja hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse
eeldamine Lisaks pankrotiseaduse § 31 lõikes 11 sätestatule eeldatakse hoiu-laenuühistust võlgniku
maksejõuetust, kui hoiu-laenuühistu netovara on alla käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud
määra.
§ 454. Hoiu-laenuühistu pankrotimäärusest teavitamine
(1) Haldur teavitab kõiki hoiustajaid ja teisi teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning
võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hoiu-laenuühistu teadaolevate
võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.
(2) Haldur teavitab kõiki isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, võlgniku pankroti
väljakuulutamisest ja esitab andmed oma kutsealase maksekonto kohta, millele tasutakse hoiu-
laenuühistule võlgnetavad summad.
§ 455. Nõuete rahuldamisjärgud
Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse
võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:
1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
2) hoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded;
3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded;
4) muud tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded.”;
63) seadust täiendatakse §-dega 471–473 järgmises sõnastuses:
„§ 471. Hoiu-laenuühistute moodustamine ja edasine tegevus pärast 2025. aasta 1.
jaanuari jõustunud redaktsiooni
(1) Pärast 2025. aasta 1. jaanuari ei või hoiu-laenuühistut, mis tegutseb tulundusühistu vormis
moodustada ega teda sellisel kujul äriregistrisse kanda.
(2) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või enam uusi
liikmeid pärast 2025. aasta 1. juulit vastu võtta.
(3) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei või alates 2026. aasta
1. jaanuarist uusi hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse- või
laenulepingute kehtivust pikendada.
§ 472. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud
redaktsiooni nõuetega
(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab oma tegevuse
ning dokumendid viima vastavusse käesoleva seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud
redaktsiooni § 2 lõigetes 4–6, § 3 lõikes 1, § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 6, § 7 lõike 2 punktides 11 ja
12, § 10 lõikes 1, §-des 11, 14 ja 15, § 17 lõigetes 31 ja 5, § 18 lõigetes 4–7, § 22 lõigetes 3 ja
6, § 23 lõikes 1, § 27 lõike 1 punktides 1 ja 3, §-s 271, § 28 lõigetes 1, 11, 7, 9 ja 10, §-s 281, §
29 lõigetes 1, 5 ja 6, § 31 lõike 2 punktides 5–7, § 32 lõike 1 punktis 4, § 32 lõikes 3, §-des
15
321–325, § 34 lõikes 1, §-des 341 ja 36, § 37 lõikes 1, §-des 39 ja 40, § 41 lõigetes 1, 4 ja 5, §-
des 411, 412 ja 414, § 43 lõikes 3 ning § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetega hiljemalt
2026. aasta 1. jaanuariks.
(2) Nende liikmete suhtes, kes astuvad hoiu-laenuühistu liikmeks pärast 2025. aasta 1. jaanuari,
kohaldatakse käesoleva seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 16 lõikes 1 ja
§ 23 lõikes 1 sätestatud sisseastumismaksu ja osamaksu määra liikmeks astumise ajal.
§ 473. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine
(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta
1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis.
(2) Hoiu-laenuühistu, kes soovib jätkata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tegevust, esitab
Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks krediidiasutuste seaduse kohaselt
krediidiasutuse tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse tegevusloa
taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba andmast, peab ta
olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning
tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama.
(3) Kui hoiu-laenuühistul on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või tarbijakrediidi
andmise jaoks krediidiandja tegevusluba, võib hoiu-laenuühistu tegevust jätkata kuni 2028.
aasta 31. detsembrini või jätkama tegevust tulundusühistuna ilma et teda käsitataks hoiu
laenuühistuna.
(4) Kui hoiu-laenuühistu on krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitanud, kuid
Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest
keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks
karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta
1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid
käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1. jaanuari
sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega hoiu-laenuühistusse uusi
liikmeid vastu võtta.
(5) Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt hiljemalt 2028. aasta 31.
detsembriks Finantsinspektsioonile krediidiasutuse tegevusloa taotlust esitanud või
Finantsinspektsioon on tegevusloa andmisest keeldunud ning hoiu-laenuühistu tegevust
tulundusühistuna ei jätka, esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu
sundlõpetamiseks. Sundlõpetamise nõue tuleb esitada hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks.
Sundlõpetamise nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon tulundusühistuseaduses ja
tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust.“;
64) seadust täiendatakse §-ga 49 järgmises sõnastuses:
,,§ 49. Seaduse kehtivus
Käesolev seadus kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.“.
§ 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesolevat seadust ei kohaldata hoiu-laenuühistule, kui mitte ühegi tema sõlmitava või
vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga
viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määra.”.
16
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse
vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene
teisiti.“;
2) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa ,,siseauditiüksuse juhi või
revisjonikomisjoni esimehe“ tekstiosa „ning siseauditi üksuse juhi“;
3) paragrahvi 131 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse §
6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka audiitorettevõtja
koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne. Nimetatud aruanne peab sisaldama
audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud
nõuete täitmise kohta.”;
5) paragrahvi 29 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses
krediidiasutuse kohta sätestatut käesolevas peatükis toodud erisustega.“;
7) paragrahvi 39 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „lisaks hoiu-laenuühistu
seaduses sätestatule“;
10) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11 järgmises sõnastuses:
„6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded;
7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord;
8) osamaksu suurus ja tasumise kord, kui see on ette nähtud;
9) osakapitali suurus;
10) reservkapitali ja muude kapitalide suurus ning moodustamise kord;
11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.“;
12) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 421 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 421 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel
ühistupanga juhatus 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Põhikirjaga võib
17
eelnimetatud õiguse anda nõukogule. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise
otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.“;
15) paragrahvi 421 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja,
mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga
omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude
käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.“;
16) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
„§ 422. Juhatuse liikmed
(1) Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui
käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni
euro.
(3) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
teisiti.“;
17) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 44. Ühistupanga alg- ja osakapital
(1) Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.
(2) Kui ühistupank ei osuta käesoleva seaduse §-s 441 sätestatud investeerimisteenuseid ega
piiriüleseid teenuseid, peab tema osakapitali suurus erinevalt käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1
ja 2 sätestatust olema vähemalt üks miljon eurot.
(3) Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates
osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest.
(4) Lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise
üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb
vähemalt viie protsendi võrra.
(5) Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega
otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.“;
18) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses:
„§ 441. Ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine
(1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis,
asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui tema osakapital on vähemalt viis
miljonit eurot.
(2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või käesoleva seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud teenuste osutamist välisriigis.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või
teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro.
§ 442. Osalus ühistupangas
(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme
rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud
sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti
tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis
võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest.
18
(2) Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel
viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme
olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“;
19) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 49 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „,revisjonikomisjoni liige“;
21) paragrahvi 51 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(21) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride,
nõukogu, audiitori või ühistupanga liikmete nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse
saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii
aktsionäridel, nõukogul, audiitoril, ühistupanga liikmetel kui ka Finantsinspektsioonil õigus
üldkoosolek ise kokku kutsuda.“;
22) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-
laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut“;
23) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige,“;
24) paragrahvi 54 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“;
25) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige, revident,“;
26) paragrahvi 59 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks võib olla isik, kellel lisaks käesolevas seaduses
võtmeisiku kohta sätestatule on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud
teadmised ja kogemused. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse
audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse
õiguslikke aluseid.”;
28) paragrahvi 60 lõigetest 2 ja 5 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“ vastavas
arvus;
29) paragrahvi 60 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 60 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“;
31) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende
isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;”;
32) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.“;
33) paragrahvi 116 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal
on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud.
19
(5) Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esinevad
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimused ning ühistupanka ei ole vabatahtlikult kuue
kuu jooksul lõpetatud alates vastavate tingimuste saabumisest.“;
34) seadust täiendatakse §-ga 14118 järgmises sõnastuses:
,,14118. Paragrahvi 41 kehtivus
Käesoleva seaduse § 41 kehtib 2028. aasta 31. detsembrini.“.
§ 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus makseasutuse
või e-raha asutuse aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või hoiu-
laenuühistu puhul liikme osamaksust või mis võimaldab olulise mõju teostamist äriühingu
juhtorganite üle.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses:
,,§ 133. Paragrahvi 37 lõike 1 kehtivus
(1) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuv redaktsioon kehtib kuni
2028. aasta 31. detsembrini.
(2) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsioon jätkab
kehtivust 2029. aasta 1. jaanuarist.“.
§ 5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
,,(21) Hoiu-laenuühistu juhtide sobivuse hindamisel peab Rahapesu Andmebüroo arvestama
hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36 sätestatuga.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 1186 järgmises sõnastuses:
,,§ 1186. Paragrahvi 72 lõike 21 kehtivus
Käesoleva seaduse § 72 lõige 21 kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.“.
§ 6. Reklaamiseaduse muutmine
Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses:
„(37) Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“;
2) seadust täiendatakse paragrahviga 512 järgmises sõnastuses:
,,Käesoleva seaduse § 29 lõige 37 kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.“.
20
§ 7. Tulundusühistu seaduse muutmine
Tulundusühistu seaduse § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 5, § 21 lõikes 1, § 33 pealkirjas
ning lõikudes 2 ja 3, § 50 lõigus 2 asendatakse sõna ,,hüvitus“ sõnaga ,,hüvitis“ vastavas
käändes.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, …
Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäeval]. a nr […]
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiitsministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Finantsinspektsioon
Rahapesu Andmebüroo
Eesti Pank
Hoiu-laenuühistu seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirja ja märkuste tabeliga kättesaadav
õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Märgime esiteks, et eelnõu koostamise käigus oleme võtnud osaliselt arvesse varasematel
kooskõlastusringidel tehtud ettepanekuid (vt märkuste tabelit). Samuti oleme kaalunud hoiu-
laenuühistute ettepanekut võtta kasutusele keskühistu mudel. Peale põhjalikku analüüsi oleme
aga arvamusel, et keskühistu mudelit ei ole võimalik Eestis mõistlik rakendada eelkõige
järgnevatel põhjustel:
keskühistu mudel ei suurendaks ühistute läbipaistvust ning kontrolli, sest keskühistu
peamine eesmärk on oma liikmete (hoiu-laenuühistute) toetamine ja tegevuse
koordineerimine, mitte järelevalve teostamine. Juhul kui Finantsinspektsiooni järelevalve
subjektiks saaks ainult keskühistu, aga mitte tema liikmeks olevad hoiu-laenuühistud, siis
selline mudel ei taga suure tõenäosusega efektiivset kontrolli. Seda põhjusel, et keskühistul
kui eraõiguslikul juriidilisel isikul puuduvad samaväärsed avalik-õiguslikud
sunnimeetmed kui Finantsinspektsioonil, et ennetada õigusrikkumisi ning nendele
vajadusel reageerida;
keskühistu enda moodustatav stabiliseerimisfond ei pruugi kaitsta piisavalt hoiustajaid
olukorras, kus mõni suurem hoiu-laenuühistu või mitu hoiu-laenuühistut on rahalistes
raskustes;
keskühistu ja hoiu-laenuühistute tegevuses võib tekkida huvide konflikt kui keskühistu
sisuliselt konkureerib ühistute endiga oma äritegevuses;
formaalselt nõuaks keskühistu põhise seaduse koostamine täiesti uue regulatsiooni
väljatöötamist, mis nihutab probleemide lahendamist veel kaugemasse tulevikku;
laiemalt jääb arusaamatuks, et miks ei võiks keskühistu mudeli asemel olemasolevad hoiu-
laenuühistud koopereeruda ja moodustada ühiselt ühistupanga.
Seega näeb käesolev eelnõu versioon jätkuvalt ette hoiu-laenuühistu seaduse kehtetuks
tunnistamise ja panga/ühistupanga tegevusloa taotlemise kohustuse. Rõhutame aga seda, et
panga või ühistupanga tegevusloa kohustus kaasneb üksnes juhul kui hoiu-laenuühistu soov
on jätkuvalt hoiuseid kaasata. Muudel juhtudel saab edasi tegutseda tavalise tulundusühistuna
või mõnes muus vormis.
Meie 18.09.2024 nr 1.1-10.1/4134-1
2
Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega oleme lisanud teatud paindlikkust ja muutnud
mitmeid kohustusi õigusselgemaks – näiteks suurendanud ühistu juhatuse volitusi osamaksete
või hüvitise väljamaksmisel, vähendanud osaluse omandamise piiranguid, täpsustanud laenu
andmise nõudeid lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõttest, viinud sisse
krediiditoimiku pidamise ja teabe jagamise kohustuse ning korrigeerinud nõudeid, millele
peavad ühistu juhid ja töötajad vastama.
Kokkuvõttes palume eelnõu kohta tagasisidet 25 tööpäeva jooksul käesoleva kirja
kättesaamisest alates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Märkuste tabelid
Anastasia Nõmmik, 5854 5096, [email protected]
Lisaadressaadid:
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ
FinanceEstonia MTÜ
Audiitorkogu
Eesti Pangaliit MTÜ
Eesti Ühistegevuse Liit
Õiguskantsleri Kantselei
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Tartu hoiu-laenuühistu
Kambja hoiu-laenuühistu
Kodumaa Kapitali hoiu-laenuühistu
Tallinna hoiu-laenuühistu
Eesti Hoius hoiu-laenuühistu
Raha hoiu-laenuühistu
Hea Koostöö hoiu-laenuühistu
Balti hoiu-laenuühistu
Leie hoiu-laenuühistu
Loo hoiu-laenuühistu
Maaelu Edendamise hoiu-laenuühistu
Põlvamaa hoiu-laenuühistu
Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu
Octotron hoiu-laenuühistu
Geldex hoiu-laenuühistu
1
MÄRKUSTE TABELID
Lisa 1
I kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr Ettepaneku sisu
Arvestatu
d,
mitte
arvestatu
d,
selgitatud
,
teadmisek
s võetud
Rahandusministeeriumi
kommentaarid
FINANTSINSPEKTSIOON
1 Üldine
Ettepanek kehtestada seadusega regulatsioon, mille
kohaselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla tulevad
hoiu-laenuühistud (HLÜ), kes peavad saama
krediidiasutuse tegevusloa, läbivad vahetult enne varade
põhjaliku hindamise (Asset Quality Review). Hindamine
tehti ka 2014. aastal krediidiasutustele, kes läksid
Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Hindamise
eesmärk on saada ülevaade, milline on varade kvaliteet
ning kvaliteedi mõju krediidiasutuse omavahendite
tasemele ja kapitaliseeritusele. Varade hindamist viisid
läbi audiitorettevõtted ning protsessi korraldas finants-
inspektsioon.
Selgitatud Krediidiasutuste seaduse § 131
lõike 1 punkti 4 alusel tuleb
tegutseval äriühingul
krediidiasutuse tegevusluba
taotledes esitada omavahendite
suurust tõendavad dokumendid
koos vandeaudiitori aruandega.
Samuti rakendatakse üldiseid
krediidiasutuse tegevusloa
taotlemise nõudeid (sh varade
kvaliteedi hindamist) kõikidele
HLÜ-dele, kes viidatud luba
taotlevad.
2 Üldine
Tuleks täiendavalt hinnata HLÜ mõistet, eelkõige
tulenevalt asjaolust, et eelnõuga kaotatakse
territoriaalsuse piirang. Kaasneb arvestatav risk, et
eelnõu definitsiooni rakendamise korral oleks HLÜ
käsitatav krediidiasutusena CRR tähenduses.
Selgitatud RM hinnangul on eelnõus
nimetatud muudatuste järgselt
krediidiasutused ja HLÜ-d
piisavalt eristatavad, et vältida
nende segamini ajamist.
Territoriaalsuse piirang
kaotatakse Eesti piires, kuid
teenuste osutamine jääb jätkuvalt
Eestiga piiratuks (vt EN § 1 p 9).
RM ei soovi laiendada liikmete
ringi väljaspool Eestit, sest siis
sotsiaalne kontroll kaoks ära – ka
kehtivas seaduses on HLÜ
liikmete ring tegelikkuses HLÜ
registrijärgse- ning selle
naabervaldadega piiratud.
3 Üldine
Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kas HLÜS alusel
asutatud HLÜ omakapital vastab CRR-is sätestatud
Selgitatud Nimetatud küsimus CRR
omavahendite nõude kohta
tõusetub eelduslikult juhul, kui
2
omavahendite nõuetele. Küsimus tõusetub eelkõige
juhul, kui HLÜ liige tahab HLÜ-st välja astuda, sest
liikme osamaksed on omavahendite osa.
ühistupanga tegevusloa saanud
HLÜ liige soovib ühistust välja
astuda ning seeläbi väheneb
ühistupanga omakapital alla
CRR-s sätestatud
miinimummäära. Nimetatud
olukorra esinemise vältimise
peaks tagama kehtiva
krediidiasutuste seaduse § 421 lg
4, mis lubab ühistupangal
määrata uue tähtaja ühistupanga
lahkunud liikmele osamaksu
väljamaksmiseks, kui pärast
väljamakse tegemist ei oleks
ühistupanga omavahendid
piisavad krediidiasutuste
seaduses sätestatud
usaldatavusnormatiivide ja
muude krediidiasutuste seaduse
ning selle alusle kehtestatud
nõuete täitmiseks.
4 Üldine
Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kuidas
kohaldatakse olulise osaluse regulatsiooni HLÜ
liikmetele.1 Tulundusühistute eripära tõttu on olulise
osaluse määratlemine keerulisem kui OÜ või AS puhul
ning seda enam vajab eraldi analüüsi ja lahendust see, et
keda loetakse olulise osaluse omajaks või kontrollivaks
isikuks. Pankadele kohaldub KAS § 29 ja CRR art 4 lg
1 p 35-38. Pole välistatud kaaluda võimalusena
aktsiaseltsi vormi kohustuslikkust HLÜ-dele, mis
muutuvad HLÜ-st pangaks.
KAS § 29 lõike 6 kohaselt
kohaldatakse sama seaduse § 29-
33 (st olulise osaluse
regulatsiooni) ka ühistupanga
suhtes. Olulise osaluse
regulatsioon on kehtestatud
eeskätt aktsiapankade jaoks,
millel võivad olla erinevat klassi
aktsiad või osaluse teostamise
õigused. Seevastu ühistupank on
ühistulise põhimõttega, mistõttu
ükski isik ei saa suuremat
kontrolli ühistupangas teistest
liikmetest suurema rahalise
panuse läbi. Samas märgime, et
tegevusloa taotlemisel tuleb
HLÜ-l tõendada selliste liikmete
varanduslikku seisu, kelle puhul
tema osamaksu summa ületab 2
protsenti taotleja osakapitalist
(KAS § 131 lg 1 p 13), mis on
palju madalam künnis kui olulise
osaluse peatükis sätestatud
määrad.
1 Näiteks kehtiva krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 12 lõike 3 kohaselt ei kohaldata HLÜ-le olulise osaluse omandamise
kohta sätestatut. Taotlusele tuleb üksnes lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse
või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem
3
5 Üldine
Eelnõust ei ole üheselt selge, mis saab juhul, kui HLÜ
esimesel korral ei läbi tegevusloa menetluse protsessi, st
Euroopa Keskpank teeb keelduva otsuse. Meie
hinnangul tuleks vastav olustik täiendavalt läbi mõelda
ja vajadusel ka reguleerida, nt anda täiendav aeg
jagunemiseks, HLÜ tegevuse ümberkujundamiseks jms.
Arvestatud Täiendatud eelnõus
rakendussätteid (§ 1 p 58).
6 Üldine Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui HLÜ oma
tegevuse lõpetamise/loamenetluse/krediidiasutuse loa
saanuna jõuab alla seaduses sätestatud künnise (3000
liiget või 5 000 000 eurot kaasatud hoiuseid). Sellest
tulenevalt võib tekkida olukord, kus HLÜ langetab
hoiuste mahu nt 4,99 miljoni euro juurde ja liikmete
arvu 2999 peale ja tegutseb samamoodi edasi ilma
krediidiasutuse tegevusluba taotlemata. Tegevuse
jätkamist võimaldab seejuures tulundusühistu seaduse §
92 lõige 1 lause 1, mille kohaselt võib üldkoosolek kuni
vara jagamise alustamiseni otsustada mh ühistu
tegevuse jätkamise.
Arvestatud Vt eelmine kommentaar.
7 Üldine Eelnõust ei selgu, millise aja jooksul peab HLÜ
taotlema krediidiasutuse/ühistupanga tegevusloa, kui
pärast seaduse jõustumist ületab seaduses sätestatud
künnise. Näiteks juhul kui HLÜ jõuab seaduses
sätestatud künniseni 2022. aastal, siis kas tegevusloa
taotluse esitamise kohustus tekib kohe või kehtib
sarnaselt nn 9 kuune ülemineku tähtaeg. Kui kohustus
tekib kohe, võib tekkida küsimus ka võrdsest
kohtlemisest, kuivõrd teistel HLÜ-del oli üleminekuaeg
ning võimalus oma tegevust vastavalt kujundada.
Arvestatud Vt eelmine kommentaar.
8 Üldine
Võiks kaaluda HLÜ-de jagunemise keelu leevendamist,
et HLÜ-dele jääks suurem ettevõtlusvabadus oma äri
korraldamiseks.
Mitte-
arvestatud
Pigem looks eelnõu koostajate
hinnangul jagunemise keelu
leevendamine võimaluse
korraldada oma äri selliselt, et
varad ja kohustused oleksid
ebavõrdselt jaotunud ning
liikmete huvid ei oleks seetõttu
võrdselt kaitstud.
9 Eelnõu § 1 p 30
Seletuskirja viide likviidsusele ei ole asjakohane ning
eelkõige peaks keskenduma vastutustundlikule
laenamisele.
Kui kõigi põhimõtete järgimisel ja riskipõhise hinnangu
tulemusena on mõislikum anda suurem laen mõnele
liikmele, siis sisult võib see HLÜ-le parem olla nii
krediidiriski kui ka kaudselt likviidsuse seisukohalt.
Teadmisek
s võetud
Teoreetiliselt on küll ühele
liikmele suure(ma) laenu
andmine parem krediidiriski kui
ka likviidsuse seisukohalt, aga
see toimib ainult ideaalse
stsenaariumi korral. Tavapärase
äritegevuse korral ei ole võimalik
hinnata adekvaatselt kõiki
4
laenusaajaga seotud riske ning
ära hoida nende realiseerumist.
10 Eelnõu § 1 p 31
Seletuskirjast ei selgu, miks on sellise piirangu
kehtestamisel lubatud laenu andmine ja teenuste
pakkumine ühistupangale, võttes arvesse eeltoodud
välistuse eesmärki. Lisaks ei ole Finantsinspektsiooni
hinnangul seletuskirjas viide hoiuste pealt intressi
teenimise kohta kirjutatud piisavalt selgelt ning võiks
olla sõnastatud pigem intressi maksmisena kui
teenimisena. Vastasel juhul võib tekkida arusaam nagu
räägitaks HLÜ poolt paigutatud hoiustelt laekuvast
intressitulust.
HLÜS § 28 lg 11 sõnastuse puhul tuleb HLÜ-l valida,
kas juhtida hästi oma likviidust või järgida HLÜS § 28
lõikes 11 sätestatut, sest laenude tähtaegade juhtimisel
peaks eelkõige arvestama hoiuste tähtaegu, ehk siis
tasakaalus peavad olema varade ja kohustuste tähtajad.
Kui näiteks hoiuste tähtajad on üldjuhul pikaajalised,
näiteks viis aastat, siis ei ole Finantsinspektsiooni
hinnangul põhjendatud seada paindumatut tähtaja
piirangut laenudele. Selline piirang võib olla
ebamõistlik just pika-ajalise tähtajaga hoiustega HLÜ-
dele. Rõhk peaks olema likviidsuse juhtimisel, sh varade
ja kohustuste tähtaegade tasakaalu osas.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Eelnõu seletuskirja on muudetud
§ 1 punkti 36 (§ 28 lg 10) osas,
mis puudutab intressi maksmist.
§ 28 lg 11 on eelnõust kustutatud.
11 Eelnõu § 1 p 34 Piiratud peaks olema ka kõigi teise kaitseliini esindajate,
sh riskikontrolli ja vastavuskontrolli eest vastutaja,
osalemine laenukomitees. Samuti ei tohiks
laenukomitees osaleda juhatuse liige, kes vastutab teise
kaitseliini toimimise eest. Lisaks eeltoodule oleme
seisukohal, et juhatuse liikmete osaluse piiramise osas
tuleks kaaluda vastavate KAS-i sätetega analoogset
nõuete kehtestamist. Seejuures pöörame tähelepanu, et
kehtivas HLÜS-i § 29 lõikes 6 on krediidiasutuste
seadusele sarnane regulatsioon juba olemas.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt ei
või laenukomitee liikmeks olla
HLÜ juhatuse või nõukogu liige
või audiitor või
revisjonikomisjoni liige.
Mis puudutab juhatuse liikme
osalemist laenukomitee töös, siis
juhime tähelepanu sama punkti
juures toodud eelnevale
kommentaarile.
12 Eelnõu § 1 p 44
Eelnõus on kasutatud terminit vastavuskontroll teatud
kontrollitoimingute kohta, mis teiste õigusaktide
kohaselt on osaliselt küll seostatavad
vastavuskontrolliga, kuid Finantsinspektsiooni
hinnangul on osaliselt tegemist väga selgelt siseauditi
funktsiooni klassikalise kirjeldusega. Kuivõrd
vastavuskontroll ja siseaudit on ka EL tasemel selgelt
defineeritud funktsioonid, siis on Finantsinspektsiooni
hinnangul eksitav luua HLÜS-i funktsioon, mida
nimetatakse vastavuskontrolliks, kuid mille ülesanded
Arvestatud Eelnõu uues sõnastuses teostab
seaduse nõuete vastavuse
kontrolli revisjonikomisjon (ja
osaliselt audiitor).
5
on pigem siseauditi omad.
Seejuures pöörame tähelepanu, et KAS-i muudatus-
ettepanekutes on vastavuskontrolli funktsiooni uued
sätted olemas, mis on kooskõlas juba
investeerimisühingutele läbi otsekohalduvate EL-i
õigusaktide kehtivate sätetega ning EBA seotud
suunistega (kehtestatud FI soovitusliku juhendina).
13 Eelnõu § 1 p 47
Arvestades muudes õigusaktides vastavuskontrolli
teostajale pandud ülesandeid, ei ole selliste aruannete
esitamine vastavuskontrollile asjakohane. Selles ning
eeltoodus punktis toodut arvestades on
Finantsinspektsioon seisukohal, et kui HLÜ-dele on
vajalik kehtestada kontrolli vorm, mis ei ole oma sisult
ei vastavuskontroll ega siseaudit, siis tuleks seda
nimetada muu terminiga.
Arvestatud Vt eelmine kommentaar.
14 Eelnõu § 1 p 50
Oluliselt detailsemalt tuleks läbi mõelda HLÜ-de
likvideerimise protsess, kuna see võib teatud juhtudel
saada oluliseks. Seda mh ka liikmete varade
kaitsevajadusest tuleneva aspekti kaudu, kui ka HLÜ-de
klientide aspektist.
Samuti ei nähtu eelnõust, et millised riskid ja
võimalikud kuritarvitused loodava raamistikuga võivad
aktiviseeruda ning kuidas neid mõistlikult ette ära
reguleerida. Näiteks ei tohi HLÜ sõlmida uute
klientidega lepinguid, kuid eelnõust nähtuvalt ei ole
keelatud olemasolevate klientidega lepingute
pikendamine. Vastava näite välistamiseks teeme
ettepaneku täiendada lõiget 5 keeluga pikendada ka
olemasolevate klientide lepinguid.
Arvestatud Nõustume vajadusega keelata
olemasolevate lepingute
pikendamine, kui uute
klientidega lepingute sõlmimine
on keelatud.
Muudetud on eelnõu § 1 punkti
58 (§ 471 lg 5-6).
15 Eelnõu § 1 p 50
HLÜ-dele tuleks anda pikem üleminekuaeg, mistõttu
teeb Finantsinspektsioon ettepaneku, et üheksa kuu
asemel peaksid HLÜ-d kaheteist kuu jooksul
redaktsiooni jõustumisest arvates esitama
Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse.
Arvestatud Eelnõus toodud üleminekuajad
on jagatud kolmeks vastavalt
eeldatavale halduskoormuse
kasvule HLÜ-de jaoks. Kõige
vähemkoormavamad meetmed
hakkaksid kehtima 2023. aasta 1.
juulil, enamik nõudeid
rakenduvad 2024. aasta 1.
jaanuaril; § 471 lg 1) ning
krediidiasutuse tegevusloa
taotlemiseks on HLÜ-del aega
kuni 2028. aasta 31. detsembrini,
Muudetud on eelnõu § 1 punkti
58 (§ 471 lg 1, 3-4).
16 Tehnilised kommentaarid
1) Eelnõu § 41.3 lõikest 2 puudub sõna „kuu“;
Arvestatud Viidatud punkti täiendatud
sõnaga „kuu“. Nõustume, et §
32.5 lõige 7 ja lõige 8 on sarnase
6
2) Eelnõu § 32.2 lõike 7 lause 2 ja lõige 8 on sama
sisuga, mistõttu teeb Finantsinspektsioon ettepaneku
sõnastada § 32.2 lõige 8 järgnevalt: „„Põhikirjaga
võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid
küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt
seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku
pädevusse.“
3) Seletuskiri ja eelnõu ei ole mitmel juhul omavahel
kooskõlas, sh § 3 lõige 1 seletuskiri ja eelnõu § 1 p
5 sõnastus, ning § 6 pealkirja seletus ja eelnõu tekst.
sisuga, mistõttu ei ole vältimatult
vajalik lõike 8 lisamine pakutud
sõnastuses; seetõttu on varasem
lõige 8 kustutatud.
Seletuskiri ja eelnõu on
omavahel paremini sobitatud.
MTÜ FINANCEESTONIA
1 Üldine FinanceEstonia toetab ja tervitab kavatsust hoiu-
laenuühistuid (HLÜ) paremini reguleerida, et tagada
HLÜ-de tegevuse suurem läbipaistvus ja HLÜ-de
liikmete tõhusam kaitse. FinanceEstonia eesmärk on
esindada oma liikmete huve selleks vajaliku
ärikeskkonna ja seadusloome parandamisega. Seda
arvesse võttes peame vajalikuks märkida, et HLÜ
struktuuri varjus on turul tegutsemas ka ettevõtjaid, kes
klassikalise HLÜ põhimõtteid ei järgi ning on võrreldes
muude turuosalistega, näiteks krediidiandjatega, saanud
põhjendamatu konkurentsieelise. Uus regulatsioon
peaks olema proportsionaalne ja ei tohiks tekitada
ebaproportsionaalselt suuri kohustusi, mida nõue
muutuda pangaks tekitab.
Teadmisek
s võetud
2 Üldine HLÜ-d, olenemata suurusest, peaksid kuuluma Finants-
inspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba.
Arvestatud RM hinnangul on ühistupanga
vorm ainuke ettevõtlusvorm, mis
annaks võimaluse säilitada
ühistulise tegevuse vormi, sh
liikmete endi kontrolli ühistu
tegevuse üle.
Seevastu muude
finantsjärelevalve vormide
puhul, sh krediidiandja
tegevusloa taotlemise puhul,
jääks ühistuline tegevus pigem
tagaplaanile.
3 Eelnõu § 1 p 5
Eelnõu kohaselt eeldatakse hoiuste tasemelt alates 5 mio
EUR pangalitsentsi taotlemist, mis on
ebaproportsionaalne tänaste pangareeglitega, mille
kohaselt minimaalne omakapitali nõue on 5 mio EUR.
Arusaadavalt ei ole võimalik 5 mio EUR hoiuste mahu
pealt lisada samaväärses mahus omakapitali või katta
pangana tegutsemise kulusid (regulatsioon,
vastavuskontroll jms). Nõue taotleda teatud suuruse
Selgitatud
7
puhul Finantsinspektsioonilt panga tegevusluba võiks
olla üks võimalus, kuid kohustuslikuks muutmisele
seatud hoiuste maht või liikmete arv peaksid olema
oluliselt kõrgemad kui praeguses eelnõu kavandis
viidatud.
4 Eelnõu § 1 p 5
Alternatiivina [krediidiasutuse tegevusloa taotlemisest]
võiks olla HLÜ-del võimalus taotleda
Finantsinspektsioonilt KAVS-ist tulenevatest
põhimõtetest lähtuvat tegevusluba. Eesti võiks võtta
eeskuju Leedust, kus on olemas nn spetsiaalpanga
litsents omakapitali nõudega 1 mio EUR ja mille üks
eesmärke on olnud samuti HLÜ sektori korrastamine
(oleme teadlikud, et vastav krediidiasutuste seaduse
muutmise eelnõu on hetkel samuti kooskõlastusringil).
Kokkuvõttes on FinanceEstonia arvamusel, et eelnõus
tuleks tõsta piirmäära, millest alates peab HLÜ hankima
kas spetsiaalpanga või täiemahulise krediidiasutuse
litsentsi, kuid olenemata suurusest peaksid HLÜ-d
kuuluma Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning
omama tegevusluba.
Selgitatud Käesoleva eelnõuga võimaldaks
asutada ühistupanka ka 1-miljoni
eurose algkapitaliga. Eelnõu
koostajate hinnangul on see
kõige mõistlikum
üleminekuvorm hoiu-
laenuühistust, st ühistu tegevus
säiliks eeskätt ühistuline element.
Nn spetsiaalpanga loomine
(mille omakapitali nõue on 1 mio
EUR) on olnud kavas ka
käesoleva eelnõuga.
5 Eelnõu § 1 p 42
FinanceEstonia toetab ka meetmete rakendamist
juhtorganite liikmete sõltumatuse kindlustamiseks.
Peame põhjendatuks reguleerida probleemi, kus
pahasoovlikud HLÜ-d sõlmivad liikmetega lepingud,
mille kohaselt juhatus võib esindada liikmeid
üldkoosolekul ja sisuliselt võtta vastu üldkoosoleku
pädevuses olevaid otsuseid juhatusele antud
volikirjadega ehk sisuliselt vaid paari inimesega.
Selgitatud Nõustume toodud seisukohaga
ning märgime, et eelnõuga on
täpsustatud liikmete esindajate
ehk volinike regulatsiooni.
Eelnõu § 1 punkti 45 (§ 324 lg 3)
kohaselt ei või hoiu-laenuühistu
volinik olla juhatuse või nõukogu
liige, ning sama paragrahvi lõike
1 teise lause kohaselt saab
volinikke valida ja tagasi kutsuda
üldkoosolek. Viimati mainitu
peaks hoidma ära seda, et näiteks
juhatus valib iseenda hulgast
isikuid HLÜ liikmeid
üldkoosolekul esindama.
6 Eelnõu § 1 p 50
Üheksakuuline üleminekuperiood on põhjendamatult
lühike; pangalitsentsi taotlemise jaoks kokkupandavate
dokumentide protsess on väga mahukas protsess ja
võtab minimaalselt 6-9 kuud, aga veelgi rohkem võib
võtta aega vajaliku omakapitali kokkusaamine. KAS
järgi võib krediidiasutuse tegevusloa menetlemine kesta
kuni 12 kuud.
Lisaks nõuab taotluse koostamine erinevate nõustajate
kaasamist: õigusnõustajad, ärinõustajad, IT nõustajad,
kelle leidmine võib olla keeruline. Võtmetöötajate
Arvestatud Pikendatud on
üleminekuperioodi
krediidiasutuse tegevusloa
taotlemiseks.
8
leidmine võib olla keeruline või võimatu lühikese aja
kestel. Krediidiasutustele kehtestatud detailsete nõuete
täitmine võib osutuda raskendatuks. Võib tekkida
probleem, et kas Finantsinspektsioon suudab loa
taotlused nõutud aja jooksul ära menetleda.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
1 Üldine HLÜ-de regulatsioon ei vaja nii ulatuslikke muudatusi.
Nõuete põhjalik muutmine ning liigne riigipoolne
reguleerimine tekitab HLÜ-dele suure halduskoormuse,
mis piirab nende ettevõtlusvabadust ning tegevusi.
Teadmisek
s võetud
2 Eelnõu § 1 p 5
Eelnõuga sätestatud künnised (5 mio EUR ja 3000
liiget) on olemuselt HLÜ-dele koormav. Tagasisidet
andnud Kaubanduskoja liikmed märkisid, et HLÜ-d ei
ole tavapärased Finantsinspektsiooni järelevalve all
olevad teenuseosutajad, sest nende liikmed on ka samal
ajal HLÜ omanikud ning neil on võimalik kontrollida
ühistu tegevust ja valikuid. Seetõttu ei ole vajalik teatud
tingimuste saabumisel rakendada HLÜ-dele
krediidiasutustele kohaldatavaid nõudeid. Lisaks sellele
toodi esile, et muudatuse puhul kaotaks ühistu kui
liikmeline asutus oma mõtte ning see suurendaks HLÜ-
de halduskoormust.
Osaliselt
arvestatud
Märgime, et kõikidel
äriühingutel, mis kuuluvad
Finantsinspektsiooni järelevalve
alla, sealhulgas osaühingutel ja
aktsiaseltsidel on samamoodi
omanikud, kes tarbivad vastava
teenusepakkuja teenuseid. Samas
on üks krediidiasutuse vorme ka
ühistupank, kus HLÜ-ga sarnane
omanikusüsteem ja ühistuline
tegevus säilib.
3 Eelnõu § 1 p 30
HLÜ-d märkisid tagasisides, et HLÜ liikmetele
laenamise osas suuremate piirangute seadmine, mille
puhul laenamine HLÜ liikmetele ei tohi olla üle kümne
korra suurem osamaksust ega üle kümne protsendi HLÜ
omakapitalist (Eelnõu § 28 lg 9), on liialt suur
ülemmäärade vähendamine ning sellega piiratakse
HLÜ-de ettevõtlusvabadust. Seega ei soovi tagasisidet
andnud HLÜ-d kehtivaid ülemmäärasid muuta.
Arvestatud Liikmetele antavate laenude
ülemmäär (§ 28 lg 9) on tõstetud
tagasi täna kehtivate
ülemmääradeni.
4 Eelnõu § 1 p 32
Kaubanduskojale tagasisidet andnud HLÜ-d märkisid,
et vajalik pole kehtestada detailsemaid nõudeid isiku
(eelkõige füüsilisest isikust laenuvõtja)
krediidivõimelisuse hindamisele (Eelnõu § 281).
Selgitusena toodi välja, et liikmest laenaja puhul ei ole
tegemist tavalise tarbijaga, vaid ühistu liikmega, kes on
ka HLÜ omanik. Krediidivõime hindamist ei tohiks
muuta liialt jäigaks, sest see piiraks HLÜ-de
paindlikkust.
Selgitatud Liikmed ei otsusta iga liikmeks
astumise avalduse rahuldamise
või keeldumise üle, seda teeb
HLÜ juhatus igapäevase
majandus-tegevuse raames.
Sellest tulenevalt on ka küsitav,
kui teadlikud on liikmed sellest,
kellele nende hoiustatud raha
laenatakse. Krediidivõimelisuse
hindamine on hoiustamisel ja
laenudel põhineva finantsteenuse
keskne osa, ning eelnõuga
muudetakse lihtsalt täpsemaks, st
HLÜ-le ei panda täiendavaid
9
piiranguid selle otsustamisele,
kas konkreetsele isikule võib
laenu anda. Ka § 28.1 lõige 3 -
mille kohaselt võib HLÜ anda
liikmele laenu, kui HLÜ on
hindamise tulemusena leidnud, et
laenulepingust tulenevad
kohustused täidetakse lepingus
kokkulepitud tingimustel – peaks
olema iseenesest mõistetav
juhatuse kohustus teha iga liikme
puhul ennetavalt läbi, ja eriti
sellise ärimudeli puhul, kus
äriühingu juhatus kasutab
ühingule mittekuuluvat raha
finantsteenuse osutamiseks.
EESTI PANK
1 Üldine
Eesti Pank on juba pikemat aega (viimati eelnõu välja-
töötamiskavatsuse tagasisides) pooldanud hoiu-
laenuühistute (edaspidi „HLÜ“) suhtes kehtivate
normide täiendamist, arvestades et sotsiaalse kontrolli
põhimõte ei ole küllalt efektiivne ning sisuliselt
toimivad HLÜ’d sarnaselt avalikkuselt hoiuseid
kaasavate finantsasutustega. Peame kavandatud
muudatusi vajalikuks ja põhimõtteliselt toetame eelnõu
vastuvõtmist.
Teadmisek
s võetud.
2 Üldine Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse
kehtestamisel tuleb arvestada ka võimalusega, et
kohustuse vältimiseks asutavad samad isikud mitu hoiu-
laenuühistut, mille majanduslikud huvid on seotud.
Vajadusel tuleb eelnõud täiendada kohaste piirangutega.
Selgitatud EN § 1 p 47 (täpsemalt § 36 lg 5)
keelab HLÜ juhatuse liikmel
tegutseda juhtorgani liikmena
krediidiasutuses või teises finant-
seerimisasutuses, sh teises HLÜ-
s. Samamoodi on ette nähtud ka
piirangud teistele finantseerimis-
asutustele laenu andmisele (EN §
1 p 36). Muus osas leiame, et
täien-davad piirangud ei ole
vajalikud.
3 Eelnõu § 1 p 5 Ettepanek kaaluda viie miljoni euro piirmäära
suurendamist näiteks kaheksa miljoni euroni ning
liikmete arvu piirmäära vähendamist järgmistel
kaalutlustel:
a) Eelnõu järgi peab ühistupanga algkapital olema
vähemalt üks miljon eurot (KAS § 44). Hoiu-
laenuühistu seaduse § 27 lõike 1 punkti 5 järgi ei tohi
Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa
taotlemise kohustust ning selle
ajendeid on selgitatud
seletuskirjas.
10
HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja
bilansiväliste kohustuste summa kokku ületada
kümnekordset omakapitali summat. Kaheksa miljoni
euro piirmäär krediidiasutuse tegevusloa taotlemise
kohustusele oleks paremini kooskõlas kahe eelnevas
osundatud tingimusega, võimaldades ühtlasi täita
seaduse nõuded teatava varuga.
b) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus
peaks olema HLÜ-del, kelle tegevusel on ühiskonnale ja
majandusele suurem mõju.
c) Tasakaalustavalt võiks kaaluda liikmete arvu nõude
karmistamist (ehk numbrilist vähendamist), kuna see
kriteerium iseloomustab sotsiaalse kontrolli toimimist.
Sotsiaalne kontroll HLÜ tegevuse üle on tõenäoliselt
tugevam, kui HLÜ hoiuste kogumaht on suur, aga
liikmete arv väike ning nõrgem siis kui HLÜ hoiuste
kogumaht on tagasihoidlik, aga hoiustajaid palju. Seega
on tugevam järelevalve vajalik eelkõige HLÜ-de üle kes
on suured liikmete arvult, mitte niivõrd varade mahult.
4 Eelnõu § 1 p 25 Teeme ettepaneku, et hoiu-laenuühistu peaks vähemalt
kümme protsenti oma liikmete hoiustest hoidma
likviidsetes varades. Vajadusel võib näha ette nõude
paindlikuma täitmise, näiteks nii et lühiajaliselt võiks
likviidseid varasid hoida ka vähem, kuid mitte alla viie
protsendi.
Hoiustest viie protsendi likviidsetes varades hoidmise
nõue ei pruugi olla piisav hoiu-laenuühistu
usaldusväärsuse tagamiseks. Käesoleva aasta
majanduskriisis on Eesti Panga statistika andmeil hoiu-
laenuühistute likviidsete varade osakaal koguvaradest
vähenenud jaanuari 11% kuni 6% mais ehk juhul kui
neil oleks käesoleva aasta alguses olnud vähem
likviidseid varasid, oleks majanduskeskkonna
muudatused võinud kaasa tuua likviidsusprobleemid.
(Nt valuutakomitee perioodil nõudis Eesti Pank
pankadelt kohustusliku reservi hoidmist 10 kuni 15
protsenti kohustustest.)
Arvestatud
5 Eelnõu § 2
Teeme ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate
seaduse § 2 lõige 6 tühistada või vähemalt kohaldada
hoiu-laenuühistutele krediidiandjate ja –vahendajate
seaduse peatükke 6 ja 7.
Hoiu-laenuühistud peaks täitma krediidiandjate ja –
vahendajate seaduses sätestatud nõudeid sõltumata
intressitasemest. Hoiu-laenuühistust laenu võtja on
samasugune laenuklient kui teiste
Selgitatud Osaliselt on eelnõu koostamisel
lähtutud ka krediidiandjate ja –
vahendajate seaduse peatükkides
6 ja 7 sätestatut, kuivõrd see on
HLÜ eripära arvestades kohane
(nt eelnõuga lisatav § 281).
11
finantseerimisasutuste kliendid ning seega peaks tema
suhteid laenuandjaga reguleerima võrdsetel alustel.
Sarnasel seisukohal on eelnõu seletuskirja järgi ka
Justiitsministeerium ja Tarbijakaitseamet.
EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT
1 Üldine
Eelnõu ei sobi esitatud kujul seadusena vastu võtmiseks
ja Hoiu-Laenuühistute Liit (HLÜL) soovitab menetluse
lõpetada. Eelnõu seletuskirjas välja toodud eeldused ei
ole kooskõlas tänase tegelikkusega. Samuti kaugenevad
kavandatud muudatused rahvusvahelisest heast tavast ja
üldlevinud ühistulistest põhimõtetest ning ei aita
kuidagi kaasa seaduste muutmise peamise eesmärgi
saavutamisele, et tagada HLÜ tegevuse suurem
läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam kaitse.
Teadmisek
s võetud.
2 Üldine Eelnõu seletuskirjas viidatakse eelnõu koostamise
kaaluka põhjendusena justkui oleks kehtiv hoiu-
laenuühistu seadus vastuolus Euroopa Liidu
pangandusdirektiiviga. See põhjendus on aga vale, kuna
EL direktiivi 2013/36/EL kohaselt ei kohaldata seda
direktiivi Eestis HLÜdele. Seega, muutes täna HLÜ
regulatsiooni ja sundides neist suuremad võtma endale
samad halduskohustused nagu pankadel, läheb
rahandusministeerium ise vastuollu direktiivi
põhimõttega, mille kohaselt HLÜd selle direktiivi
mõttega ei kohaldu.
Selgitatud Viidatud pangandusdirektiivi
tõepoolest ei kohaldata selles
sisalduvate välistuste tõttu HLÜ-
dele. Samas märgime, et
nimetatud välistus tuleneb
sellest, et nii viidatud
pangandusdirektiivi artikli 9
punkti 1 kui ka krediidiasutuste
seaduse § 4 lg 1 kohaselt on
ainult pankadel kaasata
avalikkuselt hoiuseid. Nimetatud
direktiivi välistuse puhul on
arvesse võetud väga piiratud
HLÜ asutamise ja liikmelisuse
kriteeriume, mis tulenevad
ühisest kutsest või elukohast (vt
HLÜS § 17 lg 1-2), samas
lähtudes praktikast on selge, et
neid kriteeriume tihtipeale ei
kohaldata – HLÜ-de liikmeks
astumisele suunatud reklaam on
pigem suunatud
kindlaksmääramata isikute
ringile (KAS § 4 lg 3).
Eelnevast tulenevalt nõustume, et
pangandusdirektiivi ei tohiks
põhimõtte poolest HLÜ-dele
kohaldada, kuid kui viimaste
tegevus praktikas läheb vastuollu
pangandusdirektiiviga, siis ei ole
12
viide nimetatud erandile alati
põhjendatud.
3 Üldine
Alates HLÜ-de regulatsiooni jõustumisest 1999. aastal
ei ole HLÜde ega kehtiva seadusega probleeme olnud,
mistõttu on arusaamatu ulatuslike piirangute
sisseviimine seadusesse, mis seni on põhijoontes hästi
töötanud ja taganud HLÜde ja nende liikmete õigused ja
kohustused proportsionaalselt.
Selgitatud Kui jätta kõrvale viimase aasta
jooksul ilmnenud juhtumid, siis
on samalaadseid juhtumeid (kus
tegemist võib olla pahatahtliku
juhtimise või kontrolli
funktsiooni ebapiisava
täitmisega) olnud veelgi, sh Võru
HLÜ möödunud kümnendil.
Lisaks esitatakse nii TTJA-le kui
ka esimese astme kohtutele igal
aastal mitmeid kaebusi raha
mittetagastamise kohta, ning
uudistekünnise on ületanud
mitmed juhud, kus liikmed kas ei
tea piisavalt palju ühistu
tegemistest või napib neil
teadmisi ja vahendeid, et kuidas
ühistu tegevus seadusele
vastavaks muuta.
Ülaltoodud probleemid on juba
väga tõsised, mille saabumist ei
tasuks oodata selleks, et muuta
õiguslikku regulatsiooni, mis
selgelt ei vasta tegelikule
turuolukorrale.
4 Üldine
Eelnõu puhul on tegemist ettevõtlusvabaduse oluliste
piirangutega ühe ettevõtlusvormi – HLÜde – ja selle
ettevõtlusvormi alla vabatahtlikult ühinenud omanike
suhtes.
Teadmisek
s võetud
Ettevõtlusvabaduse riivet on
käsitletud käesoleva seletuskirja
5. osas.
5 Üldine
Usaldusnormatiivide karmistamine on
ebaproportsionaalne ning ei taga HLÜde toimimist ja
jätkusuutlikku arendamist. Näiteks saaksid HLÜd
eelnõu kehtestamise järel küll ulatuslikud tegevus- ja
järelevalvelised piirangud, mis kohati on karmimad kui
need, mis on ette nähtud ühistu- või aktsiapankadele
krediidiasutuste seadusega, ent ei saaks juurde ühtegi
õigust, nt HLÜde hoiuste riiklikku tagatist.
Selgitatud Seletuskirja on lisatud tabel koos
selgitustega, milles on võrreldud
HLÜ-dele ja krediidiasutustele
kohaldatavaid nõudeid.
6 Eelnõu § 1 p 41.4
Arusaamatu on liikmete kohustuslik informeerimine
juba niigi avaliku ja kättesaadava infoga.
Selgitatud Siin tuleks eristada
kohustuslikku informeerimist
ning liikmele teabe andmist tema
soovi alusel. Mis puudutab
viimatimainitut, siis EN p-s 55 (§
41.3) märgitud teabe küsimise
13
õigus liikmel on põhjendatud, kui
liige soovib teada konkreetselt
tema rahaasjade seisu HLÜ
juhatuse toimetamise all.
Seoses aga kohustusliku
teavitamisega, siis lisaks
majandusaasta aruande
heakskiitmisele üldkoosolekul
tuleb nõukogu liikmeid (kes
omakorda teavitavad liikmeid)
teavitada revisjonikomisjonil,
kui HLÜ tegevus ei vasta
seadusele, mis on RM hinnangul
põhjendatud, et hoida ära HLÜ
juhatuse ja/või muude juhtorgani
liikmete pahatahtlik käitumine.
7 Eelnõu § 1 p 44
Vastavuskontrolli kohustuslik korraldamine on
arusaamatu ja ühistuliste põhimõtetega vastuoluline
tegevus.
Arvestatud
, selgitatud
HLÜ sektori praktikast nähtav, et
teatav järelevalve peab HLÜ-del
olema, et tagada HLÜ-de
tegevuse vastavus õigusaktidele
ning seeläbi hoiustajate vara
säilimine. Eelnõus on valitud
selleks jätkuvalt
revisjonikomisjon, kuid
võrreldes kehtiva seadusega on
revisjonikomisjoni ülesandeid ja
revisjonikomisjoni liikmetele
kohalduvaid nõudeid täiendatud
ja täpsustatud.
Novembris 2020 esitas Hoiu-Laenuühistute Liit enda
poolt koostatud eelnõu kavandi, milles esitati
järgmised punktid kehtiva HLÜS muutmiseks:
Teadmisek
s võetud
8 Tunnistada kehtetuks § 2 lg 3 Selgitatud Kattub RM eelnõus pakutuga.
9 Tunnistada kehtetuks § 5 Osaliselt
arvestatud
EN seletuskirjas on põhjendatud
§ 5 kehtetuks tunnistamist
vajadusega tunnistada kehtetuks
selgelt vananenud säte; lisaks
puudub alus ja mõte eristada
HLÜ-sid nende eesmärke silmas
pidades.
Oleme osaliselt nõus esitatud
seisukohaga, st ka RM poolt
koostatud eelnõus on ette nähtud
§ 5 lõike 2 kehtetuks
tunnistamine. Samas leiame, et
lõike 1 sõnastus eelnõus pakutud
kujul, st viitamine §-le 17 teenib
14
paremini õigusselguse eesmärki
võrreldes sätte kehtetuks
tunnistamisega.
Mis puudutab aga RM eelnõusse
lisatud lõiget 3, mille kohaselt
peab HLÜ asukoht olema Eestis
ja HLÜ võib tegutseda üksnes
Eestis, siis jääme eelnõu
seletuskirjas esitatud seisukoha
juurde, mille järgi peaks HLÜ
olema kohaliku tähtsusega
finantseerimisasutus, kes peaks
oma teenuseid pakkuma just
riigis sees – seda enam, et HLÜ-
dele ei kohaldu
finantsjärelevalve.
10 Muuta § 6 lg 1 p 2 ning see sõnastada järgmiselt:
„2) laenutehingud, sealhulgas hüpoteeklaenud ja
faktooring;“
Arvestatud
11 Tunnistada kehtetuks § 10 lg 1 p 2. Mitte-
arvestatud
Nimetatud muudatus käsitleb
HLÜ põhikirjas
sisseastumismaksu suuruse ja
tasumise korra kehtestamise
kohustuse kehtetuks
tunnistamist.
Nimetatud muudatusettepanek
on mittearvestatud, sest RM
hinnangul loob see esiteks
võimaluse liikmete ebavõrdseks
kohtlemiseks. Kui
sisseastumismaks kehtestatakse
juhatuse otsuse alusel, siis oleks
põhimõtteliselt juhatusel
igakordselt ja iga konkreetse
liikme liitumisel võimalik
otsustada selle liikme
sisseastumismaksu suurus ja
tasumise kord. Sisseastumismaks
on aga rahaline kohustus ühistu
ees, mille täitmise kord, suurus ja
eeltoodu muutmine peaks olema
liikmete otsustada.
12 Tunnistada kehtetuks § 16. Mitte-
arvestatud
Mittearvestatud ülaltoodud p 11
juures toodud põhjendustel.
15
13 Muuta § 17 ning see sõnastada järgmiselt:
(1) Hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda:
1) Eesti kodanik;
2) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle peamine
elukoht või püsiva ja kestva majandus- või
kutsetegevuse koht on Eestis või kes omab Eestis
kinnisasja;
2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht või
tegevuskoht on Eestis.
(2) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku
omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline
isik.“;
Osaliselt
arvestatud.
Lõike 1 punkti 1 osas ei ole
mõistlik eristada HLÜ
liikmelisuse juures kodanikku ja
Eestis alaliselt elavat isikut.
Lõike 1 punkti 2 puhul lähtume
ülaltoodud p 9 juures toodud
põhjendustest. Mis puudutab aga
kinnisasja omamist HLÜ
liikmelisuse eeldusena, siis just
kinnisvarast lähtumine on pigem
iganenud. Lisaks, kinnisvara
hinnad Eestis algavad kinnisvara
portaalide andmetel 250-1000
eurost; lähtudes kinnisvarast
selline alus loob ka eeldused
skeemitamiseks. Kinnisasja
omanikul oleks põhimõtteliselt
võimalik kinnisasja „tükeldada“
ja neid tükke müüa.
Lõike 1 punktis 3 toodud
lähenemine kattub enamjaolt RM
eelnõus esitatuga.
Pakutud lõige 2 on juba EN-s
sellisel kujul.
14 Tunnistada kehtetuks § 18 lg 2 Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga.
15 Tunnistada kehtetuks § 20 Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajad eelistaks näha
ühtset lähenemist HLÜ-de puhul,
ka selles osas, mis puudutab
HLÜ-st väljaastunud liikme
õigust dividendidele.
16 Muuta § 22 lg 3 esimest lauset, milles „31 950 eurot“
asendatakse tekstiosaga „50 000 eurot“
Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga.
17 Muuta § 27 lg 1 p 1 ning see sõnastada järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5
protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni
hoiusena Eesti Panka, Eesti või teise lepinguriigi
krediidiasutusse või finantseerimisasutusse,
väärismetallidesse või nendega samaväärsetesse
likviidsetesse varadesse;“;
Osaliselt
arvestatud
RM poolt koostatud EN kavandis
on laiendatud § 27 lg 1 p 1
selliselt, et HLÜ võib 10%
hoiuste summast paigutada lisaks
Eesti krediidiasutusele ka mõne
teise lepinguriigi
krediidiasutusse või muudesse
likviidsetesse varadesse.
Likviidsed varad EN tähenduses
on madala riskiga võlakirjad ja
eurofondide osakud või aktsiad,
mille vara investeeritakse üksnes
eelviidatud võlakirjadesse.
16
Eelnõuga sooviti arvesse võtta
turuosalistelt saadud ettepanekut,
et kohustusliku reservi nõuded
peaksid olema leebemad (ning et
HLÜ-l oleks võimalik teenida
nimetatud reservi pealt tootlust),
kuid teiselt poolt ära hoida
olukorda, kus HLÜ juhatus
hakkaks sisuliselt tegutsema
tegevusloata fondivalitsejana
ning tegema spekulatiivse
iseloomuga tehinguid hoiustajate
raha arvelt – suuremate HLÜ-de
puhul ulatuks sellise „portfelli“
maht sadadesse tuhandetesse
eurodesse.
Mis puudutab väärismetalle, siis
lühi- ja keskmise aja
perspektiivis on nende näol
tegemist keskmisest volatiilsema
varaklassiga, mille puhul võib ka
praktikast tuua näiteid, kus
väärismetalli börsihind tõuseb
või alaneb 10% võrra ja enamgi
ühe börsipäeva jooksul. Sellist
riski ei oleks paslik võtta
hoiustajate rahaga, kellele täna
lubatakse HLÜ-sse raha
hoiustades garanteeritud tootlust.
18 Täiendada § 17 lg 1 punktiga 1.1 järgmises
sõnastuses:
„11) hoiu-laenuühistu võib paigutada mitte rohkem kui
ühe protsendi oma liikmete hoiuste summast börsil
kaubeldavatesse väärtpaberitesse“;
Mitte-
arvestatud
Põhjendused on toodud ülaloleva
punkti (p 17) selgituste juures.
Seletuskirjas on vastava punkti
lisamist põhjendatud ka
vajadusega „piirata tulevikus
võimalusi kuritarvitusteks, kus
mõni „HLÜ“ hakkaks looma
selleks eraldi
investeerimisettevõtteid“.
19 Täiendada § 27 lg-ga 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu
Edendamise Sihtasutuselt likviidsuslaenu tähtajaga
kuni viis aastat. Hoiu-laenuühistu likviidsuslaenu
põhiosa kogujääk igal ajahetkel ei või olla suurem kui
10% hoiu-laenuühistu omakapitalist eelmise
majandusaasta lõpu seisuga.“;
Mitte-
arvestatud
Seadusega ei ole mõistlik
nimetada konkreetseid
eraõiguslikke juriidilisi isikuid
või panna nimetatud isikutele
kohustust anda HLÜ-dele laenu
sealjuures ette nägemata
(täiendavaid) tingimusi.
17
Sealjuures ei ole esitatud
seletuskirjas märgitud, miks
viidatud muudatus oleks vajalik;
st miks HLÜS-is olemasolevad
likviidsusnõuded ei lahenda
nimetatud potentsiaalset
likviidsusprobleemi.
20 Täiendada § 28 lõikega 1.1 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoiu-laenuühistu poolt oma liikmele antud laenu
ei loeta tarbijakrediidiks.“;
Mitte-
arvestatud
HLÜ võib anda laenu ka
juriidilisest isikust liikmele, mida
ei saaks lugeda tarbijakrediidiks,
seetõttu ei saaks välistada HLÜ
laenu andmise mõistmist kui
tarbijakrediiti kõikide liikmete
osas.
21 Tunnistada kehtetuks § 28 lg 8 Mitte-
arvestatud
Pakutud sätte seletuskirjas on
märgitud järgnevat: “Laenude
tähtaja sätestamine seaduses on
täiesti ebamõistlik. Just
pikaajaliste laenude andmine
(eriti, kui need on tagatud
hüpoteegiga) võimaldab
lahendada probleemi, mille
lahendamise ees
Rahandusministeerium täna
seisab – kiirlaenukontorite tekke
HLÜ nime all! Surudes HLÜ-d
laenu andmise tähtaegadega
raamidesse suunatakse neid
liikuma just n-ö
kiirlaenukontorite teed. HLÜ-de
üks mõte on pakkuda just
pikemaajalisi investeerimislaene
oma liikmetele ning seda ei ole
võimalik teha lühiajaliselt.”
Leiame, et probleem ei ole mitte
ainult selles, et HLÜ-d võivad
muutuda kiirlaenukontoriteks,
vaid ka selles, et suur osa HLÜ-
des hoiustatud rahadest on seotud
pikaajaliste investeeringutega, sh
kinnisvaraga, ning HLÜ-l ei ole
piisavalt likviidsust, et tagada
liikmete õigustatud nõuete
rahuldamine.
22 Täiendada § 28 lõikega 10 järgmises sõnastuses:
Mitte-
arvestatud
HLÜS mõtte kohaselt (mida ka
konkretiseeritakse käesoleva
18
„(10) Hoiu-laenuühistu ei või anda laenu
finantseerimisasutusele, välja arvatud juhul kui
finantseerimisasutus on hoiu-laenuühistu ainuomandis
olev tütarettevõtja või teine hoiu-laenuühistu“;
eelnõu § 6 muudatustega) saab
HLÜ osutada teenuseid, sh anda
laenu, ainult oma liikmetele.
Seevastu liikmeks (nimetatud ka
kui ühistu omanikuks) ei saaks
õigusteoreetilise käsitluse järgi
võtta isikut, mille osalus kuulub
HLÜ-le. Selliselt tekib nn ring-
omanikstruktuur. Eelnevast
tulenevalt ei ole ka põhjendatud
tütarettevõtjale viitava erandi
sissetoomine viidatud sättesse,
isegi, kui see on „igati loomulik“
(vt ka HLÜL eelnõu seletuskirja
p 14, lk 6).
Mis puudutab ühe HLÜ poolt
teisele HLÜ-le laenu andmist,
siis leiame, et HLÜ peaks olema
iseseisev majandusüksus, mis
saab oma vahendid liikmete
hoiustest ja osa- ning
sisseastumismaksudest, ning
laenab neid oma liikmetele.
23 Tunnistada kehtetuks § 32 lg 1 p 5 Mitte-
arvestatud
Lähtudes käesolevas märkuste
tabelis ja eelnõus toodud
selgitustest ning
motivatsioonidest anda
liikmetele rohkem otsustusõigust
leiavad eelnõu koostajad, et
laenukomitee liikmete valimine
peaks toimuma üldkoosoleku
poolt või volinike koosoleku
poolt.
Volinike koosoleku sätete eraldi
sisse toomisega HLÜS-i
soovitakse tekitada ühtne
raamistik volinike koosolekule,
sh selle määramisele, pädevusele
ning volinikele seatud nõuetele.
24 paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(4) Revisjonikomisjon võib teha nõukogule
ettepaneku:
1) ühistu osakapitali suurendamiseks liikmete
täiendavate osamaksude sissemaksmise näol;
Mitte-
arvestatud
EN seletuskirjas on märgitud, et
sättega on “laiendatud
revisjonikomisjoni pädevust, aga
ühtlasi muudetud nõue, kellele
revisjonikomisjon ettepanekuid
võib teha. Kui
revisjonikomisjonil on võimalus
teha ettepanekuid vaid
19
2) Maaelu Edendamise Sihtasutuselt võetud
likviidsuslaenu maksepuhkuse taotlemiseks;
3) juhatuse liikmete tagasikutsumiseks;
4) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks;
5) põhikirja muutmiseks;
6) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-
laenuühistuga;
7) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas
ettenähtud korras.“;
erakorralisele üldkoosolekule,
muudab see HLÜ efektiivse
juhtimise palju keerulisemaks,
sest erakorralise üldkoosoleku
korraldamine on keerulisim
kõigist võimalustest. Palju
efektiivsem on ettepanekud
esitada nõukogule, kes saab
enamikul juhtudest reageerida
kiiresti ise.”
Vastuseks märgime, et esiteks
võib revisjonikomisjon juba
kehtiva HLÜS-i alusel teha
nõukogule (mittesiduvaid)
ettepanekuid samamoodi nagu ta
võib seda teha erakorralisele
üldkoosolekule vastavalt § 40 lg
4.
Teiseks, revisjonikomisjon ei
saaks teha nõukogule
ettepanekuid otsuste
vastuvõtmiseks, mis ei kuulu
nõukogu pädevusse (sh põhikirja
muutmine, HLÜ ühinemise
otsuse vastuvõtmine ja HLÜ
lõpetamine).
25 paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises
sõnastuses:
„(5) Revisjonikomisjon võib teha üldkoosolekule
ettepaneku nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.“.
Mitte-
arvestatud
Selle kohta vt ülaltoodud p 24
selgitusi.
26 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina või
osaühinguna.“;
3) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajate hinnangul ei
ole põhjendatud KAVS-i (ja
seeläbi ka finantsjärelevalve)
mitte kohaldamine HLÜ-dele,
kui HLÜ täidab KAVS § 2 lõikes
6 nimetatud tingimusi.
20
„(4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate
suhtes sätestatut kohaldatakse ka osakapitali ja osade
kohta. Käesolevas peatükis aktsionäri kohta sätestatut
kohaldatakse ka osaniku kohta.“.
27 Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on
krediidiasutuse või finantseerimisasutuse poolt
klientidele osutatud finantsteenus krediidiasutuste
seaduse tähenduses.“;
2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises
sõnastuses:
(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või
muude tagasimakstavate rahaliste vahendite
kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava
hoiuseintressi määra.“.
Osaliselt
arvestatud.
Reklaamiseaduse muutmise
ettepaneku esimene punkt võib
kaasa tuua parimal juhul
õigusselguse suurenemise
väiksel määral, kuid sama mõtet
kannab endas kehtiva RekS § 29
lg 1 tekst, mistõttu vastava sätte
muutmise järgi ei ole tungivat
vajadust.
Teine punkt on eelnõus
arvestatud, st reklaamiseaduse §-
i 29 on lisatud lõige 3.7 (§ 5).
Vastuseks HLÜL eelnõu
seletuskirja §-le 3, mis toob välja
inimeste eksitamise ilmselgelt
ebareaalsete intresside
pakkumisele märgime, et kui
reklaamitakse kindlat
hoiuseintressi summat või
protsenti, ja seda hoiustajale ei
maksta, siis on tegemist eksitava
reklaamiga (reklaamiseaduse § 4
jj).
AUDIITORKOGU
1 Üldine
Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud õigusnorme
eelkõige audiitorteenuse osutamise seisukohast.
Teadmisek
s võetud
2 Eelnõu § 1 p 45
Juhime tähelepanu, et § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud
nõuete kontrolli puhul on tegemist HLÜ
raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli
töövõtust eraldiseisva töövõtuga, mille tulemusena
esitatakse raamatupidamise aastaaruande
audiitorkontrollist eraldiseisev aruanne
HLÜ seaduse § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete
audiitorkontrolli kohta, kuivõrd AudS § 50 lg 2 ja § 51
lg 2 näeb ette, et auditi ja ülevaatuse objekt on kliendi
vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel
koostatud möödunud perioodide rahandus-
Osaliselt
arvestatud.
Kehtiva HLÜS kohaselt tuleb
audiitoril hinnata HLÜ tegevuse
vastavust HLÜS §-des 27 ja 28
sätestatud nõuetele, ehk
käesoleva EN kontekstis on
küsimus ainult selles, kas
audiitor saab (usaldusväärselt)
hinnata §-des 27 ja 28 pakutud
muudatustega kaasnevate nõuete
ja §-des 27.1 ja 28.1 sedastatud
nõuete täitmist.
21
informatsioon. Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud
nõuete kontrollimisel ei ole tegemist ainult
rahandusinformatsiooniga, vaid ka muu
informatsiooniga. Lisaks teostatakse audit ja ülevaatus
AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja ülevaatuse
standardite alusel ning need konkreetsed standardid
näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on
finantsaruanne. Tulenevalt AudS regulatsioonis
sätestatud auditi ja ülevaatuse ning vandeaudiitori
kutsestandardite nõuetest ei ole eelnõu § 27, 27.1, 28 ja
28.1 sätestatud nõuete kontroll auditi ja ülevaatuse
objekt. HLÜS § 27, 27.1, 28 ja 28.1 nõuete täitmise
kontrollil juhindub audiitor vandeaudiitori
kutsetegevuse standardist ISAE (EE) 3000 (muudetud)
„Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud
perioodide finantsinformatsiooni auditid või
ülevaatused“. Eelnevast tulenevalt juhime tähelepanu,
et HLÜS nõuete täitmise kontrollimisel on tegemist
eritööga, mille tulemusena esitab audiitor aruande
eelnõus nimetatud sätete nõuete täitmise kohta
sõltumatult auditi või ülevaatuse vandeaudiitori
aruandest.
Kavandatava EN uues versioonis
on audiitori kontrolliobjektist
eemaldatud § 28.1 sedastatud
nõuete kontroll – seda kontrolli
teostab revisjonikomisjon.
Seoses § 27.1 sätestatud
likviidsus-nõuete täitmise
kontrolliga leiavad EN koostajad,
et selleks, et saada adekvaatset
ülevaadet HLÜ varalisest seisust,
on audiitoril tahes tahtmata
vajalik üle vaadata, kuidas on
paigutatud HLÜ liikmete hoiused
(sh § 27.1 lg 5 nimetatud nõude
järgimise osas).
3 Eelnõu § 1 p 45
Mõned audiitorid on arvamusel, et eelnõu § 27, 27.1, 28
ja 28.1 sätestatud nõuete audiitorkontroll maksumus
võib osutuda suuremaks kui HLÜ raamatupidamise
aastaaruande audiitorkontroll. Nimetatust tulenevalt on
võimalik, et väiksemad HLÜ-d eraldi audiitorteenust §
27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete kontrollimiseks ei
telligi. Analüüsimist vajab, mis on sellise HLÜ poolse
võimaliku käitumise õiguslik tagajärg ja võimalik mõju.
Sanktsioone eelnõu ja seadus väiksematele HLÜ-le ja
nende juhtorganite liikmetele ette ei näe, seega
järeldame, et tagajärg ja võimalik mõju on see, et
liikmed teevad vandeaudiitori aruande põhjal
informeeritud otsuseid HLÜ tegevuses osalemise kohta.
Kas sellisel juhul ei võikski olla liikmete enda otsustada,
kas audiitorkontroll tellida või mitte?
Audiitorkontrolli töövõtu tellimisel tuleks arvestada, et
teatud nõuete kontrollimisel saab audiitor anda vaid
piiratud kindlustunnet (selgitame eraldi allpool), muude
nõuete puhul tuleks sellisel juhul jätta liikmete
otsustada, kas nad soovivad põhjendatud või piiratud
kindlust. Samas ei pruugi ühistu enda liikmete
sotsiaalne kontroll seaduse nõuete täitmise üle olla
parim lahendus. Kaitseta jäävad füüsilisest isikutest
liikmed, kui tarbijad, kelle tarbija õigusi soovitakse
Selgitatud Märgime selgituseks, et eelnõus
ei ole tõepoolest sedastatud
sanktsioone väiksematele HLÜ-
dele, kes ei telli sisse
audititeenust. Kui nimetatud
audiitorkontroll jääb teostamata,
siis tuleks revisjonikomisjonil
oma tegevuse käigus juhtida
sellekohast tähelepanu nii HLÜ
juhtorganite kui ka üldkoosoleku
liikmetele, kes sellisel juhul
oleksid vähemalt teadlikud HLÜ
tegevuse seadusele
mittevastavusest. Seejärel
saaksid liikmed kas HLÜS ja
TÜS sätestatud õigusi kasutades
survestada juhatust
auditikontrolli teostama või
leppima olukorraga, kus
konkreetselt liikmete kaitseks
väljatöötatud hoolsusmeetmeid
HLÜ-s ei järgita.
HLÜ välise kontrolli
suurendamine, sh HLÜ ja
juhatuse õiguskuuleka
22
täiendavate nõuete kehtestamisega suurendada, kuid
samal ajal puuduvad eelnõus piisavad
õigusnormid, sh sanktsioonid HLÜ ja juhatuse liikmete
õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja liikmete õiguste
kaitseks.
tagamiseks kehtestatavad
sanktsioonid olid EN
väljatöötamisel üks
alternatiividest, kuid seeläbi
väheneks ühistu sotsiaalse
kontrolli aspekt; teiseks puudub
täna asutus, kes sellist
järelevalvet saaks teostada.
4 Eelnõu § 1 p 45 (koosmõjus p 27)
Audiitori kontroll peaks olema kindlustandev
audiitorteenus, kuid mõnel juhul (sh eelnõu § 1 p 27
nõude täitmisel) saab audiitor anda piiratud
kindlustunnet.
Arvestatud
5 Eelnõu § 1 p 45 Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete osas
tuleks täpsustada, et kas nõuded peavad olema täidetud
igal ajahetkel kogu aruandeperioodi jooksul või
majandusaasta lõpu seisuga, ja kas audiitorilt oodatakse,
et ta kontrollib nõuete täitmist aruande perioodi jooksul
või bilansipäeval. Kui nõude täitmise tingimused on
määratlemata, siis on ka audiitorkontrolli ulatus
ebaselge.
Selgitatud Vt selgitusi allpool p 8 juures.
6 Eelnõu § 1 p 45 Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud mõisted tuleb
täpselt defineerida, vastasel juhul sõltub kriteeriumide
valik audiitori kutsealasest otsustusest ja seega võivad
kriteeriumid olla tõenäoliselt erinevate HLÜ-de puhul
erinevad, samuti võivad erinevad audiitorid oma
kutsealase otsustuse kohaselt pidada asjakohaseks
erinevaid kriteeriume (nt ebaausad kauplemisvõtted).
Nii HLÜ-le kui ka audiitorile peaks olema arusaadav,
missugune HLÜ tegevus on käsitletav ebaausa
kauplemisvõttena.
Osaliselt
arvestatud
Varasemas eelnõu versioonis
kasutatud uued mõisted on
eelnõust kustutatud, v.a
stressiolukord, mis on
defineeritud HLÜS § 27.1 lõikes
2.
7 Eelnõu § 1 p 26
§ 27 lg 1 p 3 nimetatud nõude täitmise kontrollimisel
saab audiitor anda vaid piiratud kindlust tehtud
järelpärimiste alusel. Nõude kontrollimine on
raskendatud välisriikide puhul, kui õigusnormi
koostamisel on mõeldud ka osalusi väljaspool Eestit.
Arvestatud Nõustume Audiitorkoguga selles
osas, et arvepidamine HLÜ poolt
omatavate osaluste üle teistes
juriidilistes isikutes peaks olema
revisjonikomisjoni korraldada.
8 HLÜS § 27 lg 1 p 4 ja 5
Audiitorite arvates tuleb analüüsida ja täpsustada, kas
audiitoril on kohustus kontrollida nimetatud nõuete
täitmist igal ajahetkel terve aruandlusperioodi jooksul
või aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga. Eriti
peame silmas, kas HLÜ bilansiliste nõuete summa
klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa ei või
ületada kümnekordset omakapitali summat. Sellega
seoses tuleks ka analüüsida, kas HLÜ-d on võimelised
Selgitatud Audiitori ülesandeks peaks
olema hinnata nõuete täitmist
aruandlusperioodi lõppkuupäeva
seisuga – kui nõuetele
mittevastavus on rikkumise
seisuga heastatud, siis suure
tõenäosusega on sellele eelnev
rikkumise tuvastamine mõnel
konkreetsel ajavahemikul
23
sisse seadma sisekontrolli süsteemi tagamaks selle
nõude täitmist igal ajahetkel ning kas täitmise jaoks
vajalikud andmed on igal ajahetkel kättesaadavad.
audiitori jaoks asjatu ressursikulu
ja liikmetele väheoluline
teadmine.
9 Eelnõu § 1 p 27 (lg 1)
§ 27.1 lg 1 sätestatud nõude täitmiseks on vaja
defineerida, mida tähendab stressiolukord, ja kas selle
mõiste määratleb seadusandja või HLÜ ise. Audiitoril
peavad olema kriteeriumid, mida kontrollida. Samuti
peab olema reguleeritud, mis juhul on taolises olukorras
tagatud vara likviidsus, mis võimaldab liikmete
õigustatud nõuete rahuldamise.
Arvestatud Stressiolukorra all mõeldakse
HLÜS kontekstis seda, kui HLÜ
liikmetel kollektiivselt on HLÜ
vastu õigustatud osamaksu
tagasinõue vähemalt neljandiku
HLÜ-sse tasutud osamaksu
summast ühistust lahkudes
vastavalt HLÜS § 19 lõikele 2,
või kui HLÜ on kohustatud oma
liikmetele välja maksma 10%
hoiuste kogusummast 30 päeva
jooksul.
Nimetatud täpsustus on tehtud
lõikesse 2.
10 Eelnõu § 1 p 27 (lg 2)
Lõikes 2 nimetatud nõude puhul leiame, et õigusnorm
vajab oluliselt täpsustamist. Jääb ebaselgeks, mida on
nimetatud nõude puhul silmas peetud. Lisaks leiame, et
selline nõue ei saaks olla audiitorkontrolli objektiks.
Arvestatud Säte on eelnõust kustutatud.
11 Eelnõu § 1 p 27 (lg 3)
Sama tähelepanek, mis sama § lg 2 kohta (p 10 ülal).
Ebaselge ja defineerimata, mis on liiga lühiajaline või
vähesed allikad.
Arvestatud
, selgitatud
Seaduse tasandil ei ole võimalik
üheselt defineerida, mida
nimetatud kriteeriumid
tähendavad, sest see sõltub
suuresti iga HLÜ eripärast.
12 Eelnõu § 1 p 27 (lg 6)
Audiitor ei saa teostada kontrolli delegatsiooninormi
üle. Samas määrus on vajalik HLÜ-de likviidsusriski
maandamiseks ja audiitorteenuse objekti täpsemaks
määratlemiseks. Teeme ettepaneku nimetatud norm
audiitorkontrolli objektist välja jätta.
Arvestatud Audiitori kontrolli alast on
välistatud § 27.1 sätestatud
nõuete kontrollimine, v.a § 27.1
lg 4 (eelnõu § 1 p 51).
13 Eelnõu § 1 p 28
Vajab täpsemat sisustamist, mida mõeldakse lg-s
nimetatud põhimõtete, sh ebaausate kauplemisvõtete
all, viidates vajadusel asjakohastele seadustele. Näiteks
tarbijakaitseseadus defineerib ebaausa kauplemisvõtte
ja vastutustundliku laenamise põhimõtte, kuid seadus
kohaldub vaid tarbijale kauba või teenuse müümisel.
Samuti jääb ebaselgeks, kas „krediteerimise hea tava“
all mõeldakse vaid krediidivõimelisuse hindamist
laenude puhul või sisaldab mõiste ka täiendavaid
nõudeid. Juhul, kui krediteerimise hea tava all
mõeldakse krediidivõimelisuse hindamist nagu on
selgitatud eelnõu selgituskirjas, tuleks selguse huvides
ka seaduses kasutada läbivalt sama mõistet.
Arvestatud Vt ka ülaltoodud Audiitorkogu
kommentaar nr 6.
24
14 Eelnõu § 1 p 29
Lg-s 7 teises lauses toodud nõude puhul on audiitorid
leidnud, et täpsustamist vajab, kas laenude summa või
teenuste koguväärtuse nõude puhul peetaks silmas
summa või teenuse koguväärtust näiteks ühele juhatuse
liikmega samaväärset huvi omavale isikule või kõigile
temaga seotud isikutele. Näiteks kui juhatuse liikmel on
seotus kümne ettevõttega, kas siis võib igale ettevõttele
anda laenu kuni 5% omakapitalist?
Arvestatud Siinkohal on silmas peetud ühe ja
sama juhatuse liikmele ja temaga
seotud ettevõtjatele. Teisisõnu ei
võiks igale ettevõtjale, mis on
seotud juhatuse liikmega, anda
laenu kokku kuni 5%
omakapitalist. Selles osas on
eelnõu seletuskirja täiendatud.
15 Eelnõu § 1 p 31 (lg 11)
Ka lg-s 11 nimetatud nõude puhul on oluline
õigusselgus - kas mõeldud on laenude kogusummat või
ainult seda summat, mis tuleb tagastada 3 aasta pärast
või hiljem? Kui on tegemist laenuga, mille põhiosa
maksed tasutakse laenu perioodi lõpus (nn bullet laen),
siis on nõue arusaadav, aga kui on tegemist annuiteet
laenuga? Samuti on nimetatud paragrahvis nimetatud
nõuete puhul oluline määratleda, kas nõuded kehtivad
HLÜ-le, ja audiitor kontrollib nimetatud nõuete täimist,
aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga või terve
perioodi jooksul.
Selgitatud Selles sättes on mõeldud kogu
laenu tagasimakse tähtaega.
Audiitor kontrollib nimetatud
nõude täitmist aruandeperioodi
lõppkuupäeva seisuga.
16 Eelnõu § 1 p 32 (lg 1 ja 2)
Lg-tes 1- 2 nimetatud õigusnormide puhul on oluline aru
saada, mida audiitorilt oodatakse. Täpsustamist vajab,
kas eeldatakse, et audiitor kontrollib korrektse
metoodika olemasolu, selle efektiivsust ja/või
rakendamist.
Selgitatud § 28.1 on eemaldatud audiitori
kontrollinormidest (eelnõu § 1 p
53).
17 Eelnõu § 1 p 32 (lg 3)
Audiitorid leiavad, et lg-s 3 nimetatud
krediidivõimelisuse nõude täitmise kontrollimine ei
peaks olema audiitori ülesanne. Ilma veendumuseta, et
laenaja lepingus kokkulepitud kohustused täidab, ei
tohiks laenu anda.
Selgitatud Vt ülal Audiitorkogu
kommentaar nr 16.
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU
1 Üldine
Ei nõustu tervikuna esitatud eelnõuga.
Teadmisek
s võetud
2 Üldine
Muutes täna hoiu-laenuühistute regulatsiooni ja
sundides neist suuremad võtma endale samad
halduskohustused nagu pangad, minnakse ise vastuollu
[CRD] põhimõttega, mille kohaselt hoiu-laenuühistud
selle direktiivi mõttega ei kohaldu.
Selgitatud Nõustume, et
pangandusdirektiivi ei tohiks
põhimõtte poolest HLÜ-dele
kohaldada, kuid kui viimaste
tegevus praktikas läheb vastuollu
pangandusdirektiiviga, siis ei ole
viide nimetatud erandile alati
põhjendatud. Vt ka käesoleva
märkuste tabeli lisa lk 8,
kommentaar nr 2 juures olevaid
selgitusi.
25
3 Eelnõu § 1 p 5 Väikestelt HLÜ-delt ei ole võimalik nõuda samasugust
haldussuutlikkust nagu pankadelt. Seletuskirjas
sätestatud kulud on äärmiselt allahinnatud.
Eelnõus nimetatud hoiuste maht ja liikmete arv on liiga
madal ning EL kontekstis olematu. 3000 liikme
kriteerium tuleneb KAVS-ist ning sai sinna omal ajal
lisatud Tartu HLÜ arengu pidurdamise eesmärgil.
Arvestatud Eelnõust on kustutatud künnised,
mille ületades HLÜ-d peaksid
taotlema krediidiasutuste
tegevusloa.
4 Eelnõu § 1 p 8
Eelnõuga ei tohiks välistada mujal EL-is elavate Eesti
kodanike õigust astuda Eesti HLÜ liikmeks.
Mitte-
arvestatud
HLÜ-d on mõeldud
kogukondlike ja teataval määral
selleks, et kaasata oma
kogukonna ja/või tegevusala
inimesi. Me ei nõustu nimetatud
ettepanekuga kahel põhjusel.
Esiteks me leiame, et
võimaldades väljaspool Eestit
elavatel isikutel HLÜ liikmeks
saada, väheneb HLÜ sotsiaalse
kontrolli aspekt veelgi. Teiseks ei
ole põhjendatud alust, miks
peaks lubama HLÜ liikmeks
astuda ainult Eesti kodanikel, kes
elavad väljapool Eestit, kui Eestis
elavad mitte-kodanikud
põhimõtteliselt võivad HLÜ
liikmeks astuda.
5 Eelnõu § 1 p 19
Põhjendatud huvi mõiste on määratlemata. Lisaks on
arusaamatu, miks peaks äriühingus osalemiseks olema
mingi muu huvi kui tulu teenimine. Tulundusühistu
mõiste, määratlus ja mõte on tulu teenimine.
Selgitatud Selgitame, et põhjendatud huvi ei
saagi olla konkretiseeritud
seaduses, vaid see peaks olema
juhtumipõhine ning sõltuma
konkreetsest liikmest.
6 Eelnõu § 1 p-d 26 ja 31
Jääb arusaamatuks, miks HLÜ-le seatakse piiranguid
teistes ettevõtjates osalemise kohta. Mõne üksiku HLÜ
tegevus ei peaks kohustama kõiki HLÜ-sid oma
tegevust ümber seadma.
Selgitatud Nagu ka eelnõu seletuskirjas (§ 1
p 31) märgitud, siis HLÜ peaks
olema iseseisev majandusüksus,
mis ei tohiks olla juriidiline keha
raha kaasamiseks, vaid mis peaks
ise korraldama oma tegevust oma
liikmete huvides.
Seevastu eelnõu § 1 p 26 tingib
enam vastutuse välistamise ja
riskide vähendamise aspekti, st et
ei tekiks olukorda, kus HLÜ
liikmed peaksid oma varaga
vastutama kohustuste eest, mis
HLÜ on võtnud läbi osaluste
omandamise teistes juriidilistes
isikutes.
26
7 Eelnõu § 1 p 27
HLÜ-dele sätestatud nõuded likviidsusele on rangelt ja
paindumatult paika pandud seadusega. Pole ette nähtud
riiklikke tagatisi force majeure tekitatud kõrvalekallete
kõrvaldamiseks, nt likviidsuslaen keskpangalt või
rahvusvaheliselt pankadevaheliselt rahaturult.
Selgitatud Laenu saamine keskpangalt ja
rahvusvaheliselt rahaturult on
sätestatud EL õigusaktidega.
Väga vähestel eraõiguslikel
juriidilistel isikutel on õigus
saada keskpangast laenu, nt
pankadel, kellel on väga ranged
tegevusnõuded.
Likviidsusnõuded on mõeldud
selle jaoks, et vältida või
vähendada sh force majeure
tekitatud kõrvalekaldeid.
8 Eelnõu § 1 p 29 ja 30
Laenu andmise tingimused seotud isikutele on
rangemad kui pangal (KAS § 84). Võib tähendada, et
juhtkonda valitud isikud võib olla vajalik tagasi kutsuda
või ei ole praegu juhtkonnas tegutsevaid isikuid
võimalik enam ametisse valida.
Selgitatud Sarnaselt nimetatud sätetele on
mõnevõrra rangem ka näiteks
HLÜ liikmete kriteeriumid
võrreldes panga klientidega, mis
tuleneb HLÜ-de üle
finantsjärelevalve puudumisest.
Mis puudutab tagasikutsumise
kohustust, siis käesolevat
eelnõud ei kohaldata
tagasiulatuvalt, seega näiteks
juhatuse liikmega, kellele HLÜ
on laenanud üle 5% HLÜ
omakapitalist, sõlmitud
laenulepingule kohaldub lepingu
sõlmimise ajal kehtinud HLÜS
redaktsioon.
9 Eelnõu § 1 p 31
Konsolideerimisgrupi sisene laenamine on keelatud;
aga pankadel on see lubatud (KAS § 82 jm). Pigem
tuleks ajalist piirangud üldse mitte kohaldada, kui laen
on tagatud hüpoteegiga või likviidse varaga (deposiidid,
kuld, vms). Uute nõuete kehtima hakkamisel tähendaks
praegune HLÜ tegevus automaatselt
usaldusnormatiivide rikkumist.
Selgitatud Konsolideerimisgrupi sisene
laenamine on keelatud käesoleva
tagasiside punktides 4 ja 8 toodud
kaalutlustel.
10 Eelnõu § 1 p 32 (§ 281)
Eelnõuga seatakse rangemad reeglid HLÜ liikme
krediidivõimelisuse hindamisele kui panga kliendile
hoiuse avamisel. Samalaadsed reeglid ei kehti ühegi
muu äriühingu asutamisel või osaluse omandamisel (v.a
isikule, kelle suhtes kohus on kohaldanud ärikeeldu).
Selgitatud Kindlasti ei saa nõus olla väitega,
et pankadel on leebemad
krediidi-võimelisuse hindamise
nõuded kui HLÜ-dele eelnõuga
ette nähtaks.
11 Eelnõu § 1 p 40
Vajab selgitamist, miks volinike koosoleku liige ei või
olla juhatuse või nõukogu liige. Ka juhatuse või
nõukogu liige on eelkõige ühistu liige, kes on õigustatud
osalema hääleõigusega üldkoosolekul, aga ei saaks
Selgitatud Volinike koosoleku sõltumatus
teistest juhtorganite liikmetest
peaks tagama huvide konflikti
vältimise või vähemalt
vähenemise. Ei ole põhjendatud
27
eelnõu kohaselt osaleda volinike koosolekul. Tegemist
on samade funktsioonide juhtorganitega, mistõttu ei ole
põhjendatud neist ühele täiendavate piirangute
seadmine.
olukord, kus üks HLÜ liige
vastutab juhatuse liikmena HLÜ
igapäevase äritegevuse
toimimise eest ning samal ajal ka
esindab teisi liikmeid
üldkoosolekul.
12 Eelnõu § 1 p 44 jm
Vastavuskontrolli teostaja valimine, ülesanded ja
õigused on rangelt seaduses sätestatud; pangal
sätestatakse see põhikirjas ja sisekorra-eeskirjas.
Ei ole põhjendatud revisjonikomisjoni asendamine
vastavuskontrolli teostajaga, kes ei tohi olla HLÜ liige
ning kes seetõttu ei saa kontrollida HLÜ sisemisi
protsesse ega tegevusloogikat.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Panga põhikiri põhineb suuremas
osas EL õigusel, st pangal ei ole
tegelikult lubatud iseseisvalt
korraldada sisekontrolli teostaja
funktsiooni, sh valimist,
ülesandeid ja õigusi. Muude
sama teema kohta seotud
märkuste kohta märgime, et
tagasisides on toodud mitmeid
aspekte pankade ja HLÜ-de
võrdluses, kuid teatud juhtudel
ongi ette nähtud HLÜ-dele
põhjalikum regulatsioon, kuivõrd
HLÜ-del pole nii rangeid muid
järelevalvealaseid kohustusi.
13 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.4)
Miks HLÜ-de puhul tekitatakse detailne ja ülemäärane
aruandmise kohustus, mis tõstab kordades HLÜ
halduskoormust?
Selgitatud Eelnõu § 1 punktis 55 (§ 41.3),
täpsemalt lõikes 2 sedastatud
teabe andmise kohustused
tuginevad läbivalt liikme
põhjendatud huvile saada
nimetatud andmetega tutvuda;
vastavad ajendid konkreetsetele
punktidele on järgnevad:
Punktis 1 on toodud välja, et
liige võib nõuda HLÜ-lt viimast
auditeeritud majandusaasta
aruannet. Nimetatud dokumendis
sisalduvad andmetega on liikmed
majandusaasta aruannet
kinnitades tutvunud, need
andmed on HLÜ-l olemas ning
aruande edastamine liikmele ei
nõua arvestatavat ressurssi. Ka
isikutele, kes on huvitatud ühistu
liikmeks astumisest, peaks
iseenesest olema võimalus
tutvuda HLÜ
majandusandmetega, mistõttu
oleks soovitav lahendus see, et
HLÜ-d avalikustaksid viimased
aruanded oma kodulehel (vt ka
28
sama eelnõu punkti lõiget 3).
Samal põhjusel on samasse
lõikesse lisatud punkt 5.
Punkti 2 osas on samuti liikmetel
huvi teada saada oma rahaline
seis HLÜ-sse hoiustatud rahaliste
vahendite suhtes, eriti
pikaajaliste lepingute puhul.
Punkt 3 on peaasjalikult lisatud
selleks, et eelnõu koostajateni on
jõudnud teated juhtumitest, kus
audiitor küll koostab oma
arvamuse, kuid see ei ole lisatud
majandusaasta aruandele,
mistõttu ei ole see ka liikmetele
kättesaadav. See viib aga selleni,
et HLÜ liige kokkuvõttes ei tea,
kas HLÜ üldse jälgib piisaval
määral oma tegevuses §-des 27 ja
28 sätestatut.
Punkt 4 on lisatud peamiselt
selleks, et liikmed tunneksid huvi
nimetatud eeskirjade olemasolu
suhtes ning et HLÜ-l oleks
motivatsiooni koostada
eeskirjad, mis ka praktikas
tegelikult tagaksid likviidsusriski
vältimist ja maandamist.
Punkti 6 järgi tuleb HLÜ
juhatusel anda liikme nõudmisel
talle liikmete nimekiri koos
liikmete kontaktandmetega, et
liikmetel oleks võimalik
koonduda ühiste eesmärkide
teostamiseks (sh saada kokku
kvoorum küsimuste panemiseks
üldkoosoleku päevakorda).
Punkti 7 kohaselt on liikmel
õigus nõuda teavet väljastatud
laenude kohta laenusaajate
lõikes. Nimetatu on vajalik, et
liikmel oleks võimalus teada
saada, kellele ja mis tingimustel
29
on HLÜ laenu andnud, kaudselt
tema rahaliste vahendite arvel.
Punktis 8 ja 9 on toodud
andmed, mida HLÜ on
perioodiliselt kohustatud
edastama Eesti Pangale kehtivate
normide alusel, kuid liikmele
tavapäraselt kättesaadavaks
tehtud ei ole, kuigi liikmel võiks
olla nimetatud andmetega
tutvumise suhtes äratuntav huvi.
KAMBJA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Eelnõu § 1 p 5
Liikmete arvu künnis (3000 liiget) tuleks maha võtta.
Ühistupangaks hakkamine peaks olema vabatahtlik ning
sõltuma liikmete otsusest.
Finantsinspektsiooni kontroll võiks olla väiksematele
vabatahtlik ning alates 5000 liikmest toimida teatud
erisustega (mitte krediidiasutusena) ning kontrolli maht
peaks kasvama vastavalt ühistu varade suurusele.
Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa
taotlemise kohustust ning selle
ajendeid on selgitatud
seletuskirjas.
2 Eelnõu § 1 p 8
Sobib, kui HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis,
sh ei saa asutada filiaali teises riigis ega osutada
teenuseid piiriüleselt.
Teadmisek
s võetud.
3 Eelnõu § 1 p 17 ja 24
Sisseastumismaksu ja osamaksu tõstmine ei ole kuidagi
põhjendatud. Muudatused ei too midagi mõistlikku
kaasa. Põhikirjaga peaks HLÜ saama sätestada omad
tingimused ja summa suurused.
Mitte-
arvestatud
RM jääb nimetatud punktide osas
eelnõu seletuskirjas toodud
seisukohtade juurde.
4 Eelnõu § 1 p 19
Põhjendatud huvi ongi olla ühistu liige, et saada
finantsteenuseid. See ei vaja veel rohkemat määratlust.
Teadmisek
s võetud.
5 Eelnõu § 1 p 26
Ei ole vastu osaluse omandamise piiramisele (10%)
krediidiasutustes ja teistes finantseerimisasutustes.
Teadmisek
s võetud
6 Eelnõu § 1 p 29 ja 30
Liikmete laenamise ülemmäärade vähendamine on liiga
suur ning ei vaja muutmist. Juhatuse liikmetele
laenamine peaks jääma 10% juurde.
Osaliselt
arvestatud
Liikmete laenamise ülemmäära
on tõstetud tagasi kehtivate
määradeni. Juhatuse liikmetele
laenamise puhul leiavad eelnõu
koostajad, et sellisel juhul tekib
oluline huvide konflikt, mistõttu
eelnõus sätestatud madalam määr
on põhjendatud.
7 Eelnõu § 1 p 21 ja 23
Nõus osakapitali määra tõstmise ja äriregistri
teavitamise muudatustega
Teadmisek
s võetud
30
8 Eelnõu § 1 p 25 ja 27
Nõus võimalusega hoida HLÜ vara muus likviidses
varas ning eelnõuga ette nähtud täiendavate nõuetega
likviidsuse tagamiseks.
Teadmisek
s võetud.
9 Eelnõu § 1 p 28
Liikmest laenaja puhul ei ole tegemist tavalise tarbijaga
ning HLÜ poolt krediidivõime hindamine ei tohiks olla
liiga jäik. Laenaja on siiski ühistu liige mitte tavatarbija.
Ühistud on tunduvalt konservatiivsemad laenamise
suhtes ja lisaregulatsioone ei vaja, sest tänasel päeval ei
ole ühistutest eraisikutest laenajatega probleeme olnud
tarbijakaitsel.
Selgitatud Nõustume, et eraisikutest
laenajaid ehk füüsilistest
isikutest HLÜ liikmeid ei käsitata
kehtiva seaduse järgi tarbijatena.
Sellest, et tarbijakaitse ei lahenda
HLÜ ja selle füüsilisest isikust
liikme vahelisi vaidlusi tekitabki
olukorra, et tarbijakaitsel ei ole
eraisikutest laenajatega
probleeme olnud,
10 Eelnõu § 1 p 31
50% on ebamõistlikult piirav ettepanek. Kolme või
enama aasta piirang tuleks täielikult maha võtta. Juurde
tuleks lisada, et hüpoteegiga tagatud laenude andmise
periood on kuni 20 aastat.
Mitte-
arvestatud
HLÜ-de hoiused üldiselt ei ole
pikaajalised. Pikaajaliste laenude
puhul on vaja aga väga head
likviidsusjuhtimist, et see
sobitada hoiuste tähtaegadega.
11 Eelnõu § 1 p 40
Volinike koosoleku regulatsiooniga ei kaasne sisulisi
muudatusi, seega pole vajadust midagi muuta.
Selgitatud Nimetatud punktiga kaasneb
mitu olulist ja sisulist muudatust
võrreldes kehtiva seadusega.
Nimelt, kuigi § 324 lõike 1 lause
1 sõnastus kattub sisuliselt TÜS §
54 lõikega 1 (kuigi viidatud
HLÜS punkt on laiem ja lubab
volinike koosolekut määrata iga
liikmete arvu puhul), siis sama
lõike lausega 2 täpsustatakse, et
volinikud valib ja kutsub tagasi
üldkoosolek (erinevalt TÜS § 54
lg 2, mis lubab volinike valimise
korra kindlaks määrata
põhikirjaga). Samuti on
suurendatud volinike sõltumatust
HLÜ juhtorgani liikmetest.
12 Eelnõu § 1 p 41 ja 42
Juhatuse liikmete arv ja nõuded juhtorgani liikmetele ei
vaja muutmist.
Teadmisek
s võetud
13 Eelnõu § 1 p 44
Vastavuskontrolli liige peaks olema ka ühistu liige.
Ühistu liikmel on kindlasti suuremad teadmised ühistu
toimimisest ning huvi ka selle tegevuse vastavuses
olemisest. Ei pruugi ühistu väliselt leida vastavat
inimest või ettevõtet, kes oskab kontrollida ning teab
ühistute erisusi. Vajaks täiendavat arutelu; sellisel kujul
vastavuskontrolli ei ole vaja.
Osaliselt
arvestatud
Sarnaselt kehtiva seadusega jääb
HLÜ-de tegevuse vastavust
seadusele hindama
revisjonikomisjon (osaliselt
laiendatakse ka audiitorettevõtja
ülesandeid). Võrreldes kehtiva
seadusega on revisjonikomisjoni
ülesandeid ja revisjonikomisjoni
31
liikmetele kohalduvaid nõudeid
täiendatud ja täpsustatud.
14 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.3)
Ka praegu võib iga liige saada infot, seega midagi
sisulist ei muudeta. Ei ole vaja uut sõnastust.
Selgitatud Kehtivas seaduses ei ole piisavalt
selgeid aluseid, mis
võimaldaksid HLÜ liikmel
tutvuda esmatähtsate ja HLÜ
majandustegevusega seotud
andmete kohta – selles osas jääb
üldsõnaliseks mh ka TÜS § 28.
Nimetatud säte on ühelt poolt
õigusselguse eesmärki teeniv,
teisalt aga annab liikmele õiguse
oma õiguste teostamiseks
vajalikke andmeid küsida.
KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU
1 Üldine
HLÜS vajab ajakohastamist – regulatsioon on
vananenud ning vajab tänapäeva majanduseluga
vastavusse viimist. Kasvanud tähelepanu HLÜ-de
tegevuse suhtes toob kaasa mure, et tuleb juurde isikuid,
kes asutavad HLÜ valedel alustel, st teenida kitsale
ringile tulu, mitte aga selleks, et toetada ja soodustada
kõikide liikmete majanduslikke huve läbi ühistegevuse.
Kokkuvõttes nõus kõikide muudatustega, mis
põhjendatud ulatuses aitavad võidelda kahe HLÜ-dega
seotud ohukohaga: (1) vormiline ja näilik HLÜ-na
tegutsemine, (2) HLÜ tegutsemine ainult kitsa ringi
(seotud isikute) huvides, mitte kogu liikmeskonna
huvides.
Teadmisek
s võetud
2 Eelnõu § 1 p 5
Ei tohiks panna kohustust end ümber kujundada HLÜ-lt
ühistupangaks, sest see piirab ettevõtlusvabadust
(liikmed on ühinemisel HLÜ kui ettevõtlusvormi juba
valinud). Eestis ei ole väljastatud ühtki tegevusluba
ühistupangana tegutsemiseks ning põhjendatud ei ole
olukord, kus sellesse vormi hakatakse isikuid
kohustuslikult suruma.
Olemasoleva ettevõtluskeskkonna ning ettevõtlust
reguleerivate õigusaktidega oleks kõige enam kooskõlas
sama ühinguvormi jätkamine, kuid teatud mahu
täitumisel tekib kohustus saada Finantsinspektsioonilt
tegevusluba või kohustus tegutseda FI teavitamise
alusel. Oleme nõus aktsepteerima olukorda, kus
ühistupanga vormi suunatakse HLÜ-d, kelle maht
vastabki panga eelduslikule suurusele. Kaasatud hoiuste
maht peaks ületama 15 mio EUR. FI teavitamise
Selgitatud Ka RM ei soovi muuta
olemasolevate ettevõtjate
ühinguvormi. Täna
tulundusühistu vormis
tegutsevatel HLÜ-del on
võimalik taotleda krediidiasutuse
tegevusluba ilma oma juriidilist
vormi muutmata (vt ka
krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1).
32
kohustus võiks kehtida HLÜ-dele, kelle poolt kaasatud
hoiuste maht on vahemikus 5 miljonit eurot kuni 15
miljonit eurot. Kodumaa Kapitalil on hoiuseid 4,5 mio
EUR ulatuses, 390 hoiustajat ja 4 töötajat (1 osalise
ajaga). Tundub ülemäärane (ebaproportsionaalne)
kohaldada panga nõudeid.
3 Eelnõu § 1 p 8 ja 19
Pooldame territoriaalse põhimõtte kaotamist Eesti piires
ja liikmeks astuva isiku huvi põhjendamise kohustust.
Iga liikmeks astuda sooviv isik peakski mõtlema, mis on
HLÜ eesmärk ja kuidas see ühtib tema kui liikme
eesmärgiga. Peaks ka ära hoidma liikmete näiliku
kaasamise (seaduses sätestatud minimaalse liikmete
arvu kaasamine asutamise jaoks).
Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõus sõnastatud põhjendatud huvi kohustus on
üldsõnaline, mistõttu ei kaasne sellise täiendava
kohustuse sätestamisega praktikas ühtegi muutust.
Ebaselgeks jääb ka see, mille alusel ja kuidas tuleks
põhjendatud huvi välja selgitada, samuti vastutus
olukorras, kus põhjendatud huvi välja ei selgitata.
Selgitatud. Põhjendatud huvi kohustuse
kontrollimine peaks olema nii
HLÜ juhtorganite kui ka liikmete
huvides, jälgimaks, et kõik sama
HLÜ liikmed tegutsevad samade
eesmärkide nimel. Mis puudutab
aga vastutust põhjendatud huvi
välja selgitamata jätmise eest, siis
eelnõuga ei ole ette nähtud välist
vastutust (sh nt Finants-
inspektsiooni õigus teha trahvi
või rakendada sunniraha), et
säiliks ühistulise tegevuse
põhimõtted.
4 Eelnõu § 1 p 17, 23 ja 24
Nõus osamaksu ja sisseastumismaksu määra tõstmisega,
sest suurem rahaline väljaminek võiks kaasa tuua
liikmeks astuda sooviva isiku põhjalikuma analüüsi ja
informeeritud otsuse tegemise. Nõus äriregistri
teavitamise paindlikkuse suurendamisega HLÜ
osakapitali määra korrigeerimisel; kehtiv õiguslik
regulatsioon HLÜ kapitali kaasamise protsessi ei toeta,
mistõttu iga HLÜ on pidanud looma oma tegeliku
toimimise korra.
Teadmisek
s võetud.
5 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 26
Mõistame nõude vajalikkust ja ei ole põhimõtteliselt
nõude rakendamise vastu. Samas tuleb arvestada, et
kuna kehtivas õiguses vastav piirang puudub, siis
praktikas on tõenäoliselt valdaval enamustel HLÜ-dest
osalused teistes finantseerimisasutustes. Seetõttu tuleks
sätestada nõudega vastavusse viimiseks vähemalt 12-
kuuline tähtaeg, et seni seaduskuulekalt tegutsenud
HLÜ-d ei satu olukorda, kus nende tegevus ei ole
seadusega kooskõlas. Arvestama peab asjaoluga, et
osaluse võõrandamine ei pruugi sõltuda ainult HLÜ
enda otsusest, vaid võõrandataval osalusel peab olema
ka ostja, kes on valmis osaluse omandamise eest
maksma õiglast hinda.
Arvestatud
ja
selgitatud.
Selgitame, et eelnõu jõustumisel
on vältimatult vajalik ülemineku-
periood, kus kõikidele HLÜ-dele
jäetakse piisavalt aega, et oma
tegevus viia vastavusse eelnõus
sätestatud nõuetega.
Üleminekuajad on eelnõus
jaotatud kolmeks vastavalt
halduskoormuse kasvule HLÜ-
de jaoks (HLÜS § 47.1).
33
6 Eelnõu § 1 p 27, 28, 40, 41, 44, 47 (§ 41.3)
Pooldame likviidsusnõuete muutmist, täpsemate nõuete
kehtestamist krediidivõimelisuse hindamiseks, juhatuse
liikmete arvu nõude alandamist, volinikega seonduva
reguleerimist, kontrolli nõuete muutmist (s.h
vastavuskontrolli kehtestamist), samuti liikmetele teabe
andmist.
Teadmisek
s võetud
7 Eelnõu § 1 p 29
Toetame seotud isikutele antavate laenude piiramist,
mis eelnõus on piiratud 5%-ga osamaksust või HLÜ
omakapitalist. Oleksime nõus ka suurema piiranguga.
Teadmisek
s võetud
8 Eelnõu § 1 p 30
Liikmetele laenu andmise täiendav piiramine 50% võrra
võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole põhjendatud.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ anda
liikmele laenu, mis on suurem kui üle 20 korra liikme
osamaksust või 20% HLÜ omakapitalist. Ehk kui liige
soovib saada laenu summas 200 000 eurot, siis peab ta
kehtiva regulatsiooni kohaselt tasuma osakaptiali
osamakse summas 10 000 eurot, eelnõu kohaselt aga 20
000 eurot. Võrreldes pangaga (kus sellist sissemakset ei
nõuta) on tingimus ettevõtlusvabadust piirav ning
kitsendab HLÜ võimalust pangaga konkureerida.
Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajatele teadaolevalt
ei anna pangad (vähemalt
viidatud summades) laenu ilma
sissemakse või tagatiseta,
mistõttu ei ole viidatud seisukoht
kuidagi põhjendatav. Lisaks
märgime, et HLÜ-d on täna juba
teatavas konkurentsieelises
võrreldes pankadega, sest HLÜ-
dele kohalduvad oluliselt
madalamad tegevusnõuded
(laenusaaja krediidivõimelisuse
hindamine, likviidsusnõuded,
jne), neile ei kohaldata
finantsjärelevalvet (v.a
makseteenuseid osutavatele
HLÜ-dele makseteenuste
osutamise osas) ning oluliselt
madalamad usaldatavusnõuded
(juhtorgani liikmete arv ja neile
kohaldatavad nõuded,
aktsia/osakapitali ja
omavahendite suurus, jne).
9 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 31
§ 28 lg 10:
Kodumaa Kapitali mõistab põhjust, miks on vaja piirata
ja täiendavalt reguleerida finantseerimisasutustele ja
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele
laenu andmist ja teenuste osutamist. Samas peab
arvestama, et kehtiva seaduse kohaselt vastavaid
piiranguid ei eksisteeri, millest tulenevalt oli hoiu-
laenuühistutel õigus anda laene nii teistele
finantseerimisasutustele kui ka samasse
konsolideerimis-gruppi kuuluvatele juriidilistele
isikutele. Selliste laenude lõpetamine ei saa toimuda
Selgitatud Eelnõuga ei soovita reguleerida
laenulepinguid, mis on sõlmitud
enne eelnõu jõustumist, kuivõrd
nimetatud laenulepingud oleksid
sõlmitud kehtiva õiguse alusel
ning sellest tulenevalt ka
õiguspärased. Piirangu
kohaldamine tagasiulatuvalt
läheks vastuollu õiguskindluse
printsiibiga.
34
ühepoolselt, vaid ranges vastavuses sõlmitud
laenulepingutega. Põhjendamatu on olukord, kus hoiu-
laenuühistu peaks laenulepingu ennetähtaegsel
ülesütlemisel kandma kahju (võimalike nõuete ja
ennetähtaegse ülesütlemise leppetrahvide vms näol).
Eeltoodust tulenevalt pooldab Kodumaa Kapitali
lähenemist, kus senised laenulepingud võiksid edasi
kehtida kuni laenulepingu kehtivuse lõppemiseni ja
keelatud on uute laenulepingute sõlmimine. Võimalik
on ka täiendavalt olemasolevate laenulepingute
kehtivust piirata 3 aastaga alates Eelnõu jõustumisest.
10 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 31
§ 28 lg 11:
Kodumaa Kapitali mõistab soovi tagada likviidsuse
olemasolu. Samas tuleb arvestada, et Eelnõuga
pannakse hoiu-laenuühistutele likviidsuse hoidmisel
suured nõuded ja kohustused. Samuti tuleb kaaluda, kas
lühiajaliste laenudega menetlemiseks kuluv täiendav
ajaressurss ja võimalikud riskid kaaluvad üles
likviidsusele kehtestatud täiendavaid nõudeid. Igal juhul
tuleks arvesse võtta ka olukorda, kus pikaajaline laen on
väga hästi tagatud (nt kinnisvara tagatis).
Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul
tingivad täiendavad
likviidsusnõuded HLÜ-de
maksevõimelisuse ja
jätkusuutlikkuse eesmärke.
Pikaajaliste laenude puhul tuleb
arvestada, et kui HLÜ annab
välja olulises osas pikaajalisi
laene, siis sellega väheneb
oluliselt HLÜ-de likviidsus,
samuti võime tulla toime nt
stressiolukordadega.
11 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 46
Kodumaa Kapitali ei poolda muudatust. Liikmetes võib
tekitada pigem segadust ja arusaamatust audiitori
hinnang, mis osaliselt baseerub audiitori subjektiivsel
hinnangul. Audiitori aruande saab ka nõukogu, kellel on
järelevalve kohustus juhatuse üle ning seeläbi ka
tegevuse nõuetega vastavusse viimise üle.
Selgitatud Selgitame, et eelnõu § 1 punkti
53 on võrreldes eelnõu esialgse
kavandiga muudetud selliselt, et
audiitor teostaks kontrolli lisaks
kehtivale seadusele ainult § 271
lõikes 4 sätestatud nõude üle –
ehk audiitor peaks kontrollima
(lisaks kehtivatele
seadusesätetele), kas HLÜ-l on
olemas piisavalt likviidset vara,
mille arvel oleks võimalik täita
HLÜ tavapäraseid kohustusi
vähemalt 30-päevase
toimetulekuperioodi kestel.
12 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 47
Peatükk 71:
Kodumaa Kapitali pooldab muudatust. Soovime aga
välja tuua vastuolu Eesti Panga presidendi määruse nr 8
(Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise
nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord) ja
majandusaasta aruande taksonoomia põhimõtte vahel.
Viidatud nõuded kohustavad hoiu-laenuühistut
Teadmisek
s võetud
Eelnõu koostajad analüüsivad
viidatud vastuolu ning Eesti
Panga määruse muutmise
vajadust ning peavad selles osas
nõu Eesti Pangaga.
35
kasutama Eesti Panga presidendi määruses toodud
bilansiskeemi, mis aga ei vasta RIK-is olevatele
bilansiskeemidele. Tasuks kaaluda õiguse andmist hoiu-
laenuühistule kasutada aastaaruande koostamisel
raamatupidamise seadusest tulenevat bilansiskeemi.
13 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 50
Kodumaa Kapital loomulikult pooldab põhimõtet, et
peab olema määratud tähtaeg, mille jooksul peavad
hoiu-laenuühistud viima oma tegevuse jõustunud
seadusega vastavusse. Samas tuleb kindlasti arvestada
sellega, et vastav tähtaeg peab olema reaalne ja võtma
arvesse muudatuste tegelikku ulatust.
Arvestatud Nõustume, et HLÜ-dele peab
jääma piisav aeg, et oma
tegevuse eelnõus sätestatud
nõuetega kooskõlla viia.
Üleminekuajad on eelnõus
jaotatud kolmeks vastavalt
halduskoormuse kasvule HLÜ-
de jaoks (HLÜS § 47.1).
36
Lisa 2
II kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr Ettepaneku sisu
Arvestatud,
mitte
arvestatud,
selgitatud,
teadmiseks
võetud
Rahandusministeeriumi
kommentaarid
FINANTSINSPEKTSIOON
1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS-i § 2
lõikega 5. Raskesti on mõistetav ja mitmeti
tõlgendatav säte, mille kohaselt „Hoiu-laenuühistu
tegevus, mis läheb vastuollu käesoleva seaduse § 6
lõikes 1 või 5 sätestatuga, … .“ Viidatud sätte
eesmärk vajab selgemat sõnastust, kuna KAS § 4
lõige 3 määratleb üksnes avalikkuse mõiste ja
sedalaadi „tegevus“ ei pruugi kuidagi seonduda
avalikkuse mõistega.
Arvestatud Viidatud sätte sõnastust on
eelnõus muudetud.
2 Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse HLÜS §-i 6
lõikega 5, mille kohaselt ei või hoiu-laenuühistu
(edaspidi HLÜ) osutada selles paragrahvis nimetatud
teenuseid väljaspool oma tegevuskohta ega
välisriigis filiaali kaudu. Teeme ettepaneku
täpsustada, et ei või osutada teenuseid „… välisriigis
piiriüleselt või filiaali kaudu“.
Arvestatud
3 Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse HLÜS §-i 6
sõnastust. HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on HLÜ
peamine ja püsiv tegevus oma liikmetele
finantsteenuste osutamine, mis seisneb mh
laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi,
hüpoteeklaenude, faktooringu ja muude äriühingute
finantseerimise tehingute tegemises. Eelnõu
seletuskirja 3. leheküljel on nenditud, et
„muudatused, mis rakenduvad teises etapis (2024. a.
1. jaanuaril) ja mis suurendavad hoiu-laenuühistute
läbipaistvust või maandavad senisest rohkem
võimalikke huvide konflikte on eelkõige järgmised
(see on ka nn ettevalmistav ja üleminekuperiood
panga või ühistupanga tegevusloa taotlemiseks):
piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele
isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega
seotud isikutele, krediidiasutustele ja
finantseerimisasutustele.“ HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt
on hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus oma
Arvestatud HLÜ ei tohiks anda laenu
kolmandatele isikutele. Eelnõu
seletuskirja muudetud.
37
liikmetega sama lõike punktides 1-7 loetletud
tehingute tegemine.
Kuivõrd HLÜ peamine ja püsiv tegevus HLÜS-i
kohaselt on oma liikmega tehingute tegemine,
tekitab küsitavusi, mida on Eelnõu seletuskirjas
silmas peetud laenu andmise piiramise all
kolmandatele isikutele. Kehtiva õiguse kohaselt saab
HLÜ (laenu)tehinguid teha ainult oma liikmetega.
Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks HLÜ-dele
olema lubatud laenu andmine kolmandatele
isikutele, st isikutele, kes ei ole HLÜ liikmed.
4 Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse HLÜS-i § 7
lõike 2 punkti 1. Vastav lause, et seda mõista, vajab
peale sõna „tegevuspiirkond“ väljajätmist täiendavat
ümbersõnastamist.
Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajate hinnangul on
sätte mõte arusaadav ka ilma
täiendava ümbersõnastuseta.
5 Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse HLÜS-i § 7 lõike 2
punkti 6. Juhime tähelepanu, et kehtivast sõnastusest
võib välja lugeda, et revisjonikomisjoni liikmete
elukohad tuleb edastada vaid isikukoodi puudumise
korral.
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti
sõnastust on muudetud.
6 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17
lõikega 5. Palume kaaluda asendada sõna „/…/ ei saa
/…/“ sõnaga „/… / ei tohi /…/“. Palume vastavat
normi täiendada ka osaga, mis keelab HLÜ liikmeks
saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida
kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige.
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti
sõnastust on muudetud.
7 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-
i 28 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Füüsilisest
isikust liikmele laenu andmisel peab hoiu-
laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sisekorras ning
käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate
selgituste ja teabe esitamise korda ning muid
vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti
kohaldama füüsilisest isikust hoiu-laenuühistu
liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409,
411 ja 412 sätestatut.“
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku muuta eelnõu §
28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada
Eelnõu punktiga 37 pakutud HLÜS §
281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma
majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab
hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise-
eeskirjas ning krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse
Selgitatud Eelnõus on ette nähtud sätted,
mis kohustavad HLÜ-sid
(sarnaselt krediidiandjatega)
kohaldama vastutustundliku
laenamise põhimõtet; samuti on
eraldi ette nähtud
krediidivõimelisuse hindamise
sätted (vt § 28 lg 1).
38
hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe
esitamise korda ning muid vastutustundliku
laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu-
laenuühistu liikmele laenu andmisel
võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“
Finantsinspektsiooni hinnangul ei anna vastavalt
HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele
mugandatud krediidivõimelisuse hindamise sätted
lisaväärtust täpsema krediidivõimelisuse hindamise
tulemuse saavutamiseks. HLÜ-dele peaks
kohaldama samalaadselt krediidivõimelisuse
hindamise sätteid ja vastutustundliku laenamise
põhimõtet, mida kohaldatakse teistele tarbijakrediiti
väljastavatele finantsasutustele. See tagab
õigusselguse, ühetaolise kohtlemise ning võimaldab
HLÜ-del, kes soovivad tulevikus saada
ühistupangaks tutvuda ja harjuda nõuetega, mis
kohalduvad kogu tarbijakrediiditurule. Seejuures ei
koorma eeltoodu HLÜ-sid rohkem, kui Eelnõu § 1
punktis 33 väljatoodud nõuded.
8 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt kohaldatakse HLÜ-
dele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 409,
411, 412 sätestatut. Kas Rahandusministeerium on
kaalunud kohaldada HLÜ-dele ka teisi VÕS-s
sätestatud tarbijakrediidilepingule sätestatud
nõudeid? Näiteks VÕS §-is 4031 lepingueelse teabe
esitamisele kehtestatud nõudeid või VÕS §-ga 404
sätestatud nõudeid tarbija poolt esitatud avaldusele
lepingu sõlmimiseks. Finantsinspektsiooni
hinnangul võib HLÜ-dele eelnevalt viidatud
täiendavate nõuete kohaldamine tagada efektiivsema
kaitse füüsilisest isikust laenusaaja poolt
maksejõuetusse sattumise vastu.
Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul
võimaldavad eelnõuga ette
nähtavad HLÜS § 28
muudatused piisavalt liikme
krediidivõimelisuse hindamise
kontrollimist. Kõikide
tarbijakrediidilepingute sätete
ette nägemine HLÜS-is ei ole
mõistlik, arvestades ka
tarbijakrediidi ja ühistulise
tegevusvormi erisusi.
9 Eelnõu § 1 punktiga 3 mh lisatakse HLÜS § 6 lõige
4, mille kohaselt “Hoiu-laenuühistud võivad teha
käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata
tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need on
abiks eelnimetatud teenuste osutamisel või
täiendavad neid.” Tegemist on KAS § 6 lõike 2
esimeses lauses sätestatuga sarnase sõnastusega:
“krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi
lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need
abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust”.
Eeltoodust tulenevalt võiks muuta Eelnõu § 6 lõike 4
sõnastust selliselt, et see oleks sarnane KAS § 6
lõikele 3: “(4) Hoiu-laenuühistud võivad teha
käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti
sõnastust on muudetud.
39
tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või
täiendavad hoiu-laenuühistu poolt osutatavaid
teenuseid”
10 Eelnõu § 1 punktiga 40 lisatakse HLÜS § 31 lõikesse
2 uued punktid 5–7. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ
sise-eeskirjad ja protseduurireeglid muu hulgas
kindlaks määrama rahvusvaheliste sanktsioonide
rakendamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise korra ja nimetatud korra täitmise
kontrollimise. Teeme ettepaneku täpsustada
õigusselguse eesmärgil vastava sätte sõnastust
viidetega rahvusvahelise sanktsiooni seadusele ning
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seadusele, milliste õigusaktide nõuetele peavad
HLÜ-de vastavad protseduurireeglid ja sise-
eeskirjad vastama. Sellist sõnastust järgivad ka muud
eriseadused, sh krediidiasutuste seadus,
krediidiandjate ja – vahendajate seadus jt. Lisaks,
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 19 lõike 1 järgi
kohaldab, mitte rakendab, erikohustustega isik
finantssanktsiooni. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku sõnastada HLÜS § 31 lõike 2 punkti 5
järgmiselt: „5) sisemised protseduurireeglid
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel
kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide
kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks
ning nende täitmise kontrollimise
sisekontrollieeskirjad;“.
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti
sõnastust on muudetud.
11 Samuti teeme ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema
kehtestatud sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu
liikmete) sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli
kord. Nimetatu tagaks ühiste arusaamiste seadmise
juhtidele ja selle üle kontrollimehhanismi loomise.
Selgitatud Viidatud sobivuse nõudeid
kontrollib revisjonikomisjon
HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud
ülesannete raames.
12 Hoiu-laenuühistu seaduse üleminekusätted
Eelnõu § 1 punktiga 58 kehtestatakse
üleminekusätted. HLÜS § 471 lõike 4 teise lause
kohaselt ei ole HLÜ-l lubatud alates 2028. aasta 1.
jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest
keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi lepinguid
HLÜS §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks,
pikendada enne 2028. aasta 1. jaanuari sõlmitud
lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks ega võtta
HLÜ-sse vastu uusi liikmeid. HLÜS § 471 lõike 5
kohaselt ei ole enne HLÜS-i jõustumist asutatud
HLÜ-del lubatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni
krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni
võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida uusi
Teadmiseks
võetud
40
hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega
pikendada olemasolevate hoiuse-või
tarbijakrediidilepingute kehtivust. Kui uute
hoiuselepingute sõlmimine ja uute liikmete
vastuvõtmine ei ole HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt
lubatud alates 01.01.2026, siis tekitab küsitavusi
hilisema sarnase piirangu kehtestamine HLÜS § 471
lõike 4 teise lausega (s.o uute lepingute sõlmimine ja
uute liikmete vastuvõtmine) alates 01.01.2028.
13 HLÜS § 471 lõike 6 kohaselt kui HLÜ ei ole
krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027
[2026]. aasta 31. detsembriks esitanud või
Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba
andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele
hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise
ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes
sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul
kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või
krediidiandja tegevusluba. Juhime tähelepanu, et
makseasutuse tegevusluba ei võimalda
tarbijakrediidi väljastamist. HLÜS § 471 lõike 6
pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et
tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui
tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba.
Teadmiseks
võetud
14 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Eelnõuga tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina
asutatud krediidiasutuse ja ühistuna asutatud
krediidiasutuse erisused. Kehtiv krediidiasutuste
seaduse (edaspidi KAS) ülesehitus ja sõnastus võib
tekitada erinevaid tõlgendusi nimetatus. Näiteks,
olulise osaluse puhul KAS § 29 lõikega 6 on
kehtestatud, et KAS §-des 29-33 kohaldatakse ka
ühistupanga suhtes. Eelnevat võiks justkui
tõlgendada, et ühistupangale kehtivad vaid need
sätted, millistele on KAS-s endas sõnaselgelt viide
tehtud. Samas näiteks seletuskirja lehekülje 37
punktis 7 on märgitud, et muud KAS-s sätestatud
nõuded krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sh §-d 56
ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes.
Selgitatud Ühistupankadele kohaldatakse
kogu krediidiasutuste seadust
nende erisustega, mis on ette
nähtud ühistupanga tegevust
reguleerivas peatükis.
Samas mööname, et teatud
aspektid ühistupanga tegevuses
vajavad täiendavat
reguleerimist. Need
lahendatakse tulevikus mõne
teise krediidiasutuste seadust
muutva seaduseelnõuga.
15 Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KAS § 3 lõiget 1.
Vastav norm vajab täpsemalt sõnastamist, et mõista
paremini KAS-i normide rakendumist. Teeme
ettepaneku sõnastada vastav norm alljärgnevalt:
„(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või
tulundusühistu vormis ja temale kohaldatakse
vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta
sätestatut ulatuses, mis ei ole reguleeritud käesoleva
seadusega teisiti.“
Arvestatud Muudetud KAS § 3 lg 1
sõnastust eelnõus.
41
16 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38.
Teeme ettepaneku muuta KAS § 38 alljärgnevalt:
„(1) Ühistupank on krediidiasutus ja talle kohaldub
krediidiasutuste seadus käesolevas peatükis toodud
erisustega.
(2) Ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis.
Ühistupank võib tegutseda ka hoiu-laenuühistu
vormis hoiu-laenuühistu seaduse § 3 tähenduses, kui
ta vastab ühistupanga nõuetele ja omab vastavat
luba.
(3) Ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja
üldkoosoleku suhtes kohaldatakse hoiu-laenuühistu
seaduse §-des 7-25 ja 32 sätestatut, kui käesolevast
seadusest ei tulene teisiti.“
Mitte-
arvestatud
Pakutud täiendused KAS §-i 38
ei ole eelnõu koostajate
hinnangul vajalikud või päris
korrektsed (nt pakutud lõike 2
lause 1).
17 Ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust
vormist, on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii
turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja
sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Eeltoodud
valguses teeme alljärgnevad ettepanekud:
1) Tühistada KAS § 29 lõige 6. Viidatud norm
tekitab pigem ebaselgust, kuna eespool oleme teinud
ettepaneku KAS § 38 lõikega 1 raamistada
ühistupangale KAS-i rakendus selgelt ja
ühemõtteliselt. Seega on vaja tühistada KAS § 29
lõige 6.
2) Lisada KAS-i § 44.1 pealkirjaga „Osalus
ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses:
„(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise
osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme
panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud
laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul
viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist.
Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna
ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii tema
rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude
hindamisel läbi mõju ühistupanga juhtimisele.
(2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist
või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel
viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest
asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise
osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“
Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures
14 ülal.
18 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget
2. Teeme ettepaneku vastavat sõnastust muuta
alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga liikmeks
vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku
avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu,
kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva
jooksul, alates avalduse saamisest. Vastava otsuse
Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures
14 ülal.
42
eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse
ja põhikirja nõuetele.“
Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab
„seisma“ avaldused ja viivitab põhjendamatult nende
lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa
registriandmete ebatäpsuse.
19 Eelnõu § 3 punktiga 7 sätestatakse nõue, et
ühistupanga juhatuses peab olema vähemalt kaks
juhatuse liiget. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud
kahe juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL
(edaspidi CRD) seda võimaldab. Ka kehtiv HLÜS §
34 lõige 1 sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt
kolm liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui
HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse liikmete arvu
kaheni. Leiame, et selline leevendus ei ole
põhjendatud.
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks ühistupangal
olema vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda
ka täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed
tegelevad igapäevase juhtimisega ning väga oluline
on ka juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus
ning huvide konflikti maandamine läbi
vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse
liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget
organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele
miinimumnõue ning erisuse/leevenduse
kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka
ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja
kompetentsete isikute poolt. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku Eelnõust välja jätta nii HLÜS § 34 lõike
1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1
kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt
kolm liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete
arvu ühistupanga juhtimiseks.
Mitte-
arvestatud
Leiame, et juhatuse liikmete
arvu alandamine CRD-s
lubatud miinimumarvuni on
põhjendatud, arvestades HLÜ-
de tegevuse mahtusid ja
kapitaliseeritust.
20 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse, et ühistupanga
algkapital peab olema vähemalt üks miljon eurot.
Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole ühe miljoni
algkapitali nõue põhjendatud ja täna kehtivat
regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei
ole vaja muuta.
CRD artikli 12(4) kohaselt võivad liikmesriigid anda
tegevusloa teatud liiki krediidiasutustele, mille
algkapital on lõikes 1 sätestatust väiksem, kui
täidetud on järgmised tingimused: a) algkapital on
vähemalt 1 miljon eurot; b) asjaomased liikmesriigid
teatavad komisjonile ja Euroopa
Osaliselt
arvestatud
Eelnõuga ette nähtav
algkapitali määr (samuti
erandid alla 5 miljoni eurose
algkapitali määra
kohaldamiseks) on vastavusse
viidud ühistupanga poolt
osutatavate teenustega.
43
Pangandusjärelevalvele selle valiku kasutamise
põhjused. CRD preambuli punkti 49 kolmas lause
selgitab täiendavalt väiksema kapitalinõude
motivatsiooni: selleks et kindlustada jätkusuutlik ja
mitmekesine liidu panganduskultuur, mis teenib
peamiselt liidu kodanike huve, tuleks julgustada
väikese mahuga pangandust (nn small-sumbesle
banking activities), nagu krediidikassad ja
ühistupangad.
Finantsinspektsiooni hinnangul tähendab sõnaühend
small-sumbesle, et ühistupankade tegevus on
piiratud nii mahuliselt, geograafiliselt kui pakutavate
teenuste arvu ja keerukuse poolest. Seega CRD
artikli 12(4) eesmärk on vähendada algkapitalinõuet
kitsale krediidiasutuste ringile, mille riskiprofiil on
oluliselt lihtsam ja tegevus oluliselt piiratum
võrreldes tavapärase krediidiasutusega. Eelnõu
kohaselt kaotatakse olulised täna kehtivad piirangud
ühistupanga tegevusele. Ühistupangale lubatakse
täpselt sama tegevus ja riskide võtmine nagu mitte
ühistupanga vormis krediidiasutusel. Ühistupank
saaks muuhulgas asutada filiaali välisriigis ja kaasata
hoiuseid piiriüleselt, kaubelda oma arvel ning
pakkuda kõiki pangandusteenuseid sh kõrge
keerukusega ja riskisusega teenuseid.
Finantsinspektsiooni hinnangul on nimetatud kujul
Eelnõu vastuolus CRD põhimõtetega, sest selles ei
ole piisavalt kitsendatud krediidiasutuste ringi,
millele on võimalik madalam algkapitalinõue
rakendada.
(Ühistu)pankade hea kapitaliseeritus on
finantssektori, sh pangandussektori usaldusväärsuse
tagamiseks üks oluline tingimus. Arvestada tuleb, et
panga asutamise algkapitali nõue viis miljonit eurot
on vastavas sektoris juba täna pigem madal nõue.
Samuti tuleb ühistupanga puhul arvestada, et
pangandustegevusele kohaldub samamoodi üldine
pankade suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt peab
panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse
ja sellest tulenevate riskidega. Eelnõuga võimaldatav
ühistupanga algkapitali miinimumsuuruse nõue üks
miljon eurot ei ole proportsioonis ühistupanga
võimaliku tegevusega, s.o osutada
tegevuspiiranguteta finantsteenust ja vastavuses
asjakohaste regulatsioonide mõttega. Olukord, kus
ühistupangale lubatakse sama tegevus ja samade
44
riskide võtmine nagu mitte ühistu vormis pankadele,
kuid rakendatakse viis korda madalamat
kapitalinõuet, võib tekitada põhjendamatut
regulatiivset arbitraaži. Krediidiasutuse
algkapitalinõue on muuhulgas ka oluline
sisenemisbarjäär, mis toimib viisil, et madalama
kvaliteedi ja riskantsema äriplaaniga ning vähem
usaldusväärse taustaga taotlejad ei suuda tekitada
piisavalt suurt investorite huvi. Sellega kaitstakse nii
krediidiasutuse tegevusloa usaldusväärsust kui
tagatakse taotlejate kvaliteeti ning see omakorda
kaitseb hoiustajate huve.
Koosmõjus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 (CRR) artikli 93 nõudega
pidevalt täita algkapitalinõuet on algkapitalinõe
backstop’iks tegevust alustavate krediidiasutuste
ebaõnnestumisel, sest krediidiasutus on sunnitud
enda likvideerimist alustama kui omavahendite tase
veel piisavalt kõrge. Algkapitalinõue viis miljonit
eurot tagab edukama tegevuse võimalikus
likvideerimismenetluses, tagades paremini nii
hoiustajate kaitse kui vähendades väljamakseid
Tagatisfondist.
Sedalaadi nõue tekitab regulatiivset arbitraaži ka
võrreldes muude litsentseeritud teenuste
pakkujatega. Selline algkapitalinõue üks miljonit
eurot ei erineks oluliselt investeerimisühingute
algkapitalnõudest 750 tuhat eurot (väärtpaberituru
seadus (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punktid 1 ja 2).
Ometi kehtivad investeerimisühingutele VPTS §-is
88 sätestatud range klientide varade lahususe nõue ja
oma huvides kasutamise keeld, mida krediidiasutus
ei ole klientidelt kaasatud hoiuste puhul kohustatud
järgima.
Finantsinspektsioon palub täiendavalt kaaluda
Eelnõus KAS § 44 lõike 1 muudatuse vajalikkust.
21 Teeme ettepaneku piirata ühistupankade teenuse
osutamise ulatust. Eelnõu § 1 punkt 9 näeb ette HLÜ-
dele nõude osutada teenuseid vaid Eestis, siis KAS-s
ühistupankade puhul sellist erisust ei ole kehtestatud.
KAS § 13 lõige 2 ja § 131 lõige 11 sätestavad, et
krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor
on Eestis. HLÜS § 5 lõikega 3 kehtestatakse nõue, et
nii HLÜ asu- ja tegevuskoht peavad asuma Eestis.
Seletuskirja kohaselt tähendab see, et HLÜ võib
teenuseid osutada Eesti piires, st Eesti elanikele või
juriidilistele isikutele. Samuti ei või HLÜ tulenevalt
Selgitatud HLÜ teenuste osutamise ring
(liikmesus) ja territoriaalne
piirang (seotus Eestiga) on
ühelt poolt tingitud nimelt
ühistulise tegevuse edendamise
eesmärgil, ning teiselt poolt
välise (finantsjärelevalve)
puudumisest. Eelnõu koostajad
leiavad, et kui isik täidab
krediidiasutusele kohalduvaid
nõudeid, siis ei ole täiendavalt
45
HLÜS § 6 lõikest 5 ja Eelnõu § 1 punktist 10 osutada
HLÜS §-s 6 nimetatud teenuseid väljaspool oma
tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu. Eelnõu
kohaselt kohaldatakse ühistupangale HLÜS §-des 7-
25 ja 32 sätestatut. Seega nimetatud nõuded (HLÜS
§ 5 ja 6) ühistupanga suhtes ei kohaldu. Seletuskirja
lisas 1 on märgitud, et RM ei soovi laiendada
liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis kaoks ära
sotsiaalne kontroll. Leiame, et ühistupanga ja tema
liikmete suhtes peaks samuti kehtestama nõuded, et
nende tegevus on piiratud vaid Eestiga ning
analoogne piirang tuleb ühistupanga puhul
kehtestada ka KAS-s. Seega tuleb ka KAS-s
kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt
ega filiaali kaudu teenuseid osutada ning tegevuskoht
peab asuma Eestis.
Vastava muudatuse mittetegemisel on ühistuna
asutatud krediidiasutusel lubatud ka piiriülene
tegevus ja eriti veel olukorras, kus nende algkapital
oleks Eelnõu kohaselt märkimisväärselt madalam
võrreldes aktsiaseltsina asutatud krediidiasutustest.
mõistlik piirata teenuste
osutamist (v.a algkapitali nõude
puhul; vt eelmine kommentaar).
22 Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse KAS § 44 lõikega
2, mille kohaselt otsustavad ühistupanga liikmed
aktsia- või osakapitali suuruse muutmise 12 kuu
jooksul arvates aktsia- või osakapitali suuruse
muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest.
Juhime tähelepanu, et 12-kuu pikkune viivitamine
võib tekitada olukorda, et tegelik aktsia- või
osakapitali suurus on vähenenud, kuid seda
raporteeritakse veel aasta jooksul tegelikust
suuremana ja see võib järelevalvele ning
avalikkusele jätta valet muljet krediidiasutuse
kapitaliseeritusest. Finantsinspektsioon teeb
ettepaneku täiendada 44 lõiget 2 põhimõttega, et
aktsia-või osakapitali vähenemise korral rohkem kui
5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva
summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet
viivitamata ajakohastada.
Arvestatud KAS § 44 lõiget 2 on eelnõus
täiendatud.
23 Eelnõu § 3 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 59
lõige 6. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud
põhjendused ei ühti tehtava muudatusega.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
24 Eelnõu § 3 punktiga 21 muudetakse KAS § 84 lõike
2 sõnastust. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas
toodud põhjendused ei ühti tehtava muudatusega.
Seletuskirjas ei ole põhjendatud siseauditi üksuse
juhile täiendavate nõuete kehtestamist.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
25 Eelnõu § 3 punktiga 23 täiendatakse KAS § 116
lõikega 4. Lisatud lõike 4 sätestatu kohaselt
Selgitatud Ühistupanga lõpetamine
toimub 11. peatükis sätestatu
46
lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem
kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul
suurenenud. Uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul
lõpetamise menetluse alustab. Tuleks ette näha ka
nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee
otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks
lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus
nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist.
kohaselt kui ühistupanga
erisätetes ei ole sedastatud
teisiti.
26 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne
Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad
HLÜ-d vahetult enne tegevusloa esitamist läbima
varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review),
et saada ülevaade milline on varade tegelik kvaliteet
ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga
omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Nagu
ka seletuskirjas on korduvalt välja toodud, siis täna
ei allu HLÜ-d riiklikule järelevalvele ning liikmed ei
huvitu ega teosta kontrolli HLÜ tegevuse, sh varade,
üle ning nende tegevus on läbipaistmatu,
revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada
ja/või ei ole sõltumatud. Seega sõltumatu varade
hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on
hädavajalik, et saada kindlust varade tegelikus
kvaliteedis ja väärtuses.
Selgitatud Varade kvaliteedi hindamine
peab toimuma kõikide isikute
puhul, kes taotlevad
krediidiasutuse tegevusloa, sh
HLÜ-d.
27 KAS § 46 reguleerib ühistupanga kasumi jaotamist.
Juhime tähelepanu, et kasumi väljamakseid
(dividende) käsitlevad erinevad seadused erinevalt,
mistõttu peaks need sätted tulevikus üle vaatama ja
täpsustama.
Teadmiseks
võetud
28 KAS § 134.19 kirjutab ette karistusnormi juhuks, kui
krediidiasutus rikub tarbija krediidivõimelisuse
hindamise kohustust. Seejuures on analoogne säte ka
KAVS §-s 99. Kuid lisaks KAVS §-le 99 näeb
KAVS § 98 ette karistusnormi ka sisekontrollile ja
sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumise eest.
Üheks selliseks sise-eeskirjaks on KAVS §-ga 49
ette nähtud tarbija krediidivõimelisuse kord, mis on
väga oluline dokument otsustamaks ja veendumaks,
kas tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust
on rikutud. KAS § 83 lõike 31 kohaselt kohustuvad
ka krediidiasutused järgima KAVS §-s 49 sätestatut
ehk kehtestama vastava sise-eeskirja. Kuid KAS ei
sisalda KAVS §-ga 98 analoogset sätet. Sellest
tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KAS-s
KAVS §-ga 98 analoogne säte.
Selgitatud KAS-is sisalduvate
vastutussätete ülevaatamine on
plaanitud tulevikus muu eelnõu
raames.
29 Juhime tähelepanu, et nii KAS-s kui ka KAVS-s on
trahvimäärad juriidiliste isikute puhul läbivalt
väärteo korras 32 000 eurot, mis ei vasta EL õigusele
Selgitatud Juriidiliste isikute trahvimäärad
vaadatakse üle korraga kõikides
47
ega ole kooskõlas ka trahvi rakendamise
eesmärkidega. Teeme ettepaneku rakendada
finantssektoris halduskaristusi määras, mis oleks
kooskõlas EL õiguses kehtestatud nõuetega.
finantssektori eriseadustes
eraldi eelnõuga.
30 Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Kuigi Eelnõuga ei ole Finantsinspektsiooni seaduse
(edaspidi FIS) muutmine ette nähtud, peab
Finantsinspektsioon teatud muudatusi vajalikuks.
Teeme ettepaneku muuta ja suurendada FIS § 453
lõikega 1 kehtestatud krediidiasutuse tegevusloa
menetlustasu 10 000 euroni. Hetkel kehtiva
tegevusloa menetlustasu tase pärineb aastast 2005. a.
ja seda ei ole vahepealse aja jooksul muudetud.
Krediidiasutus on finantsstabiilsuse seisukohalt
kõige olulisem subjekt ning seepärast on
põhjendatud, et sellise järelevalve subjekti puhul on
tegevusloa taotlemise menetlustasu kõrgem kui
teistel. Sellest tulenevalt ka FIS §-ga 454 kehtestatud
täiendava tegevusloa või olemasoleva tegevusloa
muutmise taotlemise tasu võiks olla suurendatud 3
000 euroni.
Selgitatud Tegevusloa menetlustasud
vaadatakse üle korraga kõikides
finantssektori eriseadustes
eraldi eelnõuga.
31 Palume arvestada, et Finantsinspektsiooni tegevust
finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt,
mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja
lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi
subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul,
vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema
täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise
tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks
subsideerima teised järelevalve subjektid.
Selgitatud Eelnõu koostajad on nõus, et
üldiselt ei peaks ühed
järelevalvesubjektid
Sarnaselt eelmises märkuses
toodule
32 Muud märkused
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS §-i 2
lõigetega 5–6. Juhime tähelepanu, et nimetatud
paragrahvis puudub lõige 4.
Arvestatud Eelnõu § 1 p 3 on muudetud.
33 Eelnõu § 1 punktiga 10 mh muudetakse HLÜS § 6
lõiget 2. Seletuskirja kohaselt „kindlaksmääramata
isikute ringile“ asendatakse fraasiga „hoiu-
laenuühistu liikmetele ja mitte-liikmetele“, kuid
Eelnõus on sätestatud „liikmetele ja muudele
isikutele“.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
34 Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks
HLÜS § 22 lõiked 4 ja 5. Seletuskirja kohaselt on
osakapitali korrigeerimise raamistik asendatud
lõigetes 6 ja 7 tooduga. Juhime tähelepanu, et
Eelnõus puudub § 22 lõige 7.
Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 26 on
vastavalt muudetud.
48
35 Seletuskirja 4. lehekülje kohaselt „Probleemid
ühistutes ei ole aga seotud rahapesu tõkestamisega“.
Absoluutseks rahapesu tõkestamise probleemi
välistamiseks ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul
alust. Seega peame mõistlikuks viidatud lause
Eelnõu seletuskirjast kustutada või täiendada
järgmiselt: “Probleemid ühistutes ei ole aga seotud
üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamisega.”
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
36 Eelnõu §-i 4 kohta on seletuskirjas sätestatud, et
„käesolev muudatus peaks tagama, et
makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks
suurema osamaksu teinud liikmetele ka
sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse
hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele,
kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus ei too
kaasa rahapesu või terrorismi rahastamise riske või
kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud
nõuetele“. Teeme ettepaneku sõnastada lause
järgmiselt: „Käesolev muudatus peaks tagama, et
makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks
suurema osamaksu teinud liikmetele ka
sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse
hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele,
kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib
kaasa tuua rahapesu või terrorismi rahastamise
riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis
sätestatud nõuetele.”
Arvestatud Viidatud lauset on seletuskirjas
muudetud.
37 HLÜS § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu
liikmeks olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor
ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega
teise finantseerimisasutuse, välja arvatud
ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas
võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu
liikmeks. Juhime tähelepanu, et koma peale sõna
„ühistupanga“ on üleliigne.
Selgitatud Koma pärast sõna
„ühistupanga“ on sätte
lausestuse juures vajalik, sest
ühistupanga erand käib ainult
sellest eelneva lauseosa kohta.
38 Eelnõu § 1 punkti 45 kohta on seletuskirjas
sätestatud, et HLÜS § 325 lõigete 7-10 näol on
tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4
ületoomisega HLÜS-i. Juhime tähelepanu, et HLÜS-
s puudub § 325 lõige 10.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
39 Eelnõu seletuskirja 44. leheküljel on sätestatud, et
hoiuste hüvitamise tähtaeg on 7 päeva. Juhime
tähelepanu, et hoiuste hüvitamise tähtaeg on 7
tööpäeva.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
MTÜ FINANCEESTONIA
49
1 Üldine
Kindlasti tuleks HLÜ-d viia võimalikult kiiresti
mingis vormis FI järelevalve alla, kasvõi KAVS
raamistikku peegeldades.
Teadmiseks
võetud
2 Minimaalse osakapitali tõstmine 32 000 eurolt
50 000 euroni. Uus tase on väga madal, võiks
kaaluda tõstmist 100 000 euroni. KAV nõue on
50 000 eur, aga KAV ei tohi võtta hoiuseid.
Selgitatud Eelnõu koostamisel kaaluti
minimaalse osakapitali tõstmist
100 000 euroni, kuid eelnõu
koostajate hinnangul ei oleks
see jõukohane väiksematele
HLÜ-dele, kes peaksid üsna
kiiresti kahe- või
kolmekordistama oma
kapitalimahtusid.
3 Restruktureerimise lõpptähtaeg on 2027 lõpus ehk
aega on 5 aastat. Võiks kehtestada 3-4 aastat. Selle
ajaga on võimalik end ümber kujundada kas pangaks
või krediidiandjaks.
Mitte-
arvestatud,
selgitatud
Pakutud panga tegevusloa
taotlemise tähtaeg on eelnõu
koostajate hinnangul liiga
lühike, arvestades panga
tegevusloa taotlemisele kuluvat
ressurssi ja vajaminevaid
toiminguid (eelkõige
arvestades HLÜ-de ühistulist
vormi).
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
1 Üldine Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga,
et hoiu-laenuühistutega seotud regulatsioone tuleb
muuta. Peamiseks lahendamist vajavaks probleemiks
on vähene kontroll hoiu-laenuühistute tegevuse üle,
täpsemalt seaduses sätestatud hoiu-laenuühistute
enesekontrolli põhimõtte mittetöötamine praktikas.
Samuti on olnud probleeme mõnede pahatahtlikult
tegutsevate hoiu-laenuühistutega. Seega toetame
Eelnõu peamist eesmärki tagada hoiu-laenuühistute
tegevuse suurem läbipaistvus ning hoiu-
laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse.
Samas peame oluliseks, et nende eesmärkide
saavutamine ja muudatuse tegemine õigusaktides
toimuks kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega
ning erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates.
Teadmiseks
võetud
2 Meie hinnangul ei ole Eelnõu väljatöötamine
toimunud vastavalt hea õigusloome põhimõtetele
ning plaanitavaid muudatusi ei ole meile teadaolevalt
kõikide oluliste sihtgruppidega läbi arutatud.
Eelkõige jääb mõistetamatuks, millest on
põhjustatud Eelnõu menetlemise kiireloomulisus.
Hoiu-laenuühistutega seonduvad probleemid on
meie hinnangul olnud ministeeriumile teada aastaid.
Selgitatud Plaanitavate muudatustele on
eelnenud väljatöötamiskavatsus
ja eelnõu oli esimesel
kooskõlastusringil juba 2020. a.
sügisel. Lisaks on korraldatud
ka mitmeid kohtumisi
ühistutega.
50
Nüüd proovib aga Rahandusministeerium olukorda
lahendada loetud päevade jooksul jõulupühade
järgsel ajal.
Soovime rõhutada, et Kaubanduskojal ning teistel
kaasatud organisatsioonidel on olnud aega oma
seisukohtade kujundamiseks Eelnõu osas kõigest
neli tööpäeva. Arvestades muudatuste mahtu ning
nende märkimisväärselt suurt mõju hoiu-
laenuühistutele, on tähtaeg arvamuse avaldamiseks
selgelt ebamõistlik ning vastuolus ka HÕNTE-ga,
mille § 1 lg 5 kohaselt peab huvirühmade kaasamine
toimuma vastavalt Vabariigi Valitsuse kodulehel
avaldatud kaasamise heale tavale. Kaasamise hea
tava punkt 4.6 on sõnastatud järgnevalt:
“Kaasatavatele võimaldatakse piisavalt aega
tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab
neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib
konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise
kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu
puhul või muudel põhjendatud juhtudel.”
Antud juhul ei vasta Rahandusministeeriumi tegevus
Kaubanduskoja hinnangul mitte ühelegi sättes
olevale lausele. Kaasatavatele ei võimaldata piisavalt
aega tagasiside andmiseks, sest 17 lehekülje pikkuse
eelnõu ja 82 lehekülje pikkuse seletuskirja
läbitöötamiseks ei ole neli tööpäeva kindlasti piisav.
Avalik konsulteerimine kestab nelja nädala asemel
neli tööpäeva. Eelnõust ei nähtu midagi sellist, mis
võiks põhjendada konsulteerimise lühendamist.
Eelnõud koos seletuskirjaga võib pidada keskmisest
oluliselt mahukamaks, kuid sellele vaatamata
Rahandusministeerium mitte ei pikendanud
arvamuse avaldamise tähtaega, vaid on seadnud hea
kaasamise tavas sätestatust mitu korda lühema
tähtaja.
Nii käesoleva konsultatsiooni kui ka kõigi
järgnevate kaasamiste puhul peame väga
oluliseks, et peetakse kinni hea õigusloome ja
normitehnika eeskirjas ning kaasamise heas tavas
sätestatust. Heaks kaasamiseks ei saa pidada
seda, kui 17 lehekülje pikkusele eelnõule
oodatakse tagasisidet nelja tööpäeva jooksul.
Lisaks teeme ministeeriumile ettepaneku arutada
plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-
laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste
Teise kooskõlastusringi
tavapärasest lühem tähtaeg on
tingitud sellest, et 2020. aastal
esimesele kooskõlastusringile
saadetud eelnõu sisu ühtib siiski
suures osas käesoleva eelnõu
versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning
täiendatud ühistupanga
regulatsiooni krediidiasutuste
seaduses; samuti lisatud
reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise
kohta.
Lisaks on
Rahandusministeerium aastate
jooksul Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidule
pakkunud mitmeid võimalusi
esitada konkreetseid ja
sihistatud ettepanekuid, mis
suurendaksid hoiu-
laenuühistute läbipaistvust ja
usaldusväärsust, kuid sisuliselt
ei ole selliseid ettepanekuid
siiani laekunud. Liidu esitatud
ettepanekute sisu on hoopis
veelgi „liberaliseerida“ kehtivat
regulatsiooni (kaotada ära
mitmeid põhimõttelisi
nõudeid), mis on täiesti
vastupidine suund. Selline
lähenemine võib hoopis
tekitada juurde uusi
maksejõuetusjuhtumeid.
Veel lisaks – Hoiu-
laenuühistute Liit esindab
vähem kui pooli ühistuid. Liitu
mitte-kuuluvate ühistute
seisukohad aga erinevad Liitu
kuuluvate ühistute
seisukohtadest – Liitu mitte-
kuuluvad ühistud toetavad
mitmeid varasemaid ja ka nüüd
eelnõuga tehtavaid
ettepanekuid.
51
huvigruppidega, et leida olemasolevatele
probleemidele mõistlikud lahendused.
EESTI PANK
1 Eesti Pank toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Oleme
nõus eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et sisuliselt
võib ühistu liikmeks saada igaüks ja seeläbi saab
asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt
ikkagi avalikkuselt. Oleme varasemalt mitu korda
juhtinud tähelepanu, et hoiu-laenuühistud tegelevad
avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja seetõttu tuleb
nad viia finantsjärelevalve alla. Muuhulgas on see
vajalik ka võrdse kohtlemise ja finantsturu
läbipaistva toimimise aspektist. Seetõttu toetame
eelnõus pakutud lahendust, mille kohaselt hoiuseid
kaasavad hoiu-laenuühistud peavad taotlema
Finantsinspektsioonilt ühistupanga või
panga tegevusloa või oma tegevuse ümber
kujundama.
Teadmiseks
võetud
2 Samas leiame, et eelnõus väljapakutud
üleminekuperiood (31.12.2027) on liiga pikk, kuna
tegevusloa taotlemise ettevalmistamine ja menetlus
ei vaja nii pikka perioodi. Teeme ettepaneku
üleminekuperioodi lühendada nii, et hoiu-
laenuühistud peavad taotlema Finantsinspektsioonilt
krediidiasutuste tegevusluba hiljemalt 2025. aasta
31. detsembriks.
Mitte-
arvestatud
Pakutud üleminekuperioodi
pikkus ja panga tegevusloa
taotlemise tähtaeg on eelnõu
koostajate hinnangul liiga
lühikesed, arvestades panga
tegevusloa taotlemisele kuluvat
ressurssi ja vajaminevaid
toiminguid (eelkõige
arvestades HLÜ-de ühistulist
vormi).
3 Teeme ka ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate
seaduse paragrahv 2 lõige 6 hiljemalt koos
tegevusloa taotlemise nõude kehtima hakkamisega
kehtetuks tunnistada. Seletuskirja järgi võivad hoiu-
laenuühistud tulevikus jätkata laenude andmist ilma
hoiuste kaasamiseta ka krediidiandjana. Kehtiv
krediidiandjate- ja vahendajate seaduse paragrahv 2
lõige 6 näeb ette tingimused, mille puhul ei kohaldu
antud seadust hoiu-laenuühistutele. Kuigi eelnõuga
nähakse ette hoiu-laenuühistutele eraldi nõuded
laenuandmisele, ei pruugi need olla piisavad ja
arvestades hoiu-laenuühistute ümberkorraldamist
võiks rakendada neile laenuandmisel
krediidiandjatele kehtestatud nõudeid. Seda
muudatust võib rakendada ka varasemalt nähes ette
vajaliku üleminekuperioodi.
Selgitatud Kui HLÜ taotleb krediidiandja
tegevusloa, siis laienevad talle
KAVS-ist tulenevad nõudeid,
sh laenu andmise nõuded.
KAVS § 2 lõike 6 kehtetuks
tunnistamist analüüsivad
eelnõu koostajad täiendavalt
tulevikus ning vajaduse korral
tehakse vastav muudatus
KAVS-is.
EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT
52
1 Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu
sellisel kujul ja kiirusega menetlemine on vastuolus
Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga
ning hoiu-laenuühistute (HLÜ) arvamust ei peeta
juba ette millekski. Tegemist on pahatahtliku ja
tagajärgedele mõtlematu sooviga likvideerida Eesti
üks vanimaid oma
liikmetel tuginevaid ettevõtlusvorme. Nõukogude
võim likvideeris ühistulise liikumise 1940ndatel
aastatel. Nüüd, 21. sajandil näeme sama katset
demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. HLÜde
likvideerimine ülalt alla on vastuolus Euroopa Liidu
õigusega, kus Eesti Euroopa Liidu liikmena on
võtnud endale kohustuse tagada toimiv turumajandus
ja seda ka ühistegevus- ja finantssektoris.
Senine probleem on olnud selles, et riigi poolt ja
seaduse alusel tegutsevad institutsioonid
(Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo,
Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole
vaatamata HLÜde korduvatele pöördumistele
suutnud mõnede HLÜde senisele pahatahtlikkusele
piiri panna, kuigi riikliku tõhusa järelevalve
tegemiseks HLÜde kui finantseerimisasutuste üle
annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja terrorismi
tõkestamise seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2
punkti 4).
Kuna eelnõuga soovitakse HLÜd kui eraldi
ettevõtlusvorm lähema viie aasta jooksul ära
likvideerida või alternatiivina sundümberkujundada,
siis tuginedes Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu
liikmesühistute edukale tegevuskogemusele aastast
1992, mida toetavad ka hoiu-laenuühistute (kui
ettevõtlusvormi) head tulemused inimeste ja
kogukondade ühistegevuse edendamisel üle
maailma, ei toeta ega kooskõlasta Eesti Hoiu-
laenuühistute Liit Rahandusministeeriumi esitatud
eelnõud.
Teadmiseks
võetud,
selgitatud
Plaanitavate muudatustele on
eelnenud väljatöötamiskavatsus
ja eelnõu oli esimesel
kooskõlastusringil juba 2020. a.
sügisel. Lisaks on korraldatud
ka mitmeid kohtumisi
ühistutega.
Teise kooskõlastusringi
tavapärasest lühem tähtaeg on
tingitud sellest, et 2020. aastal
esimesele kooskõlastusringile
saadetud eelnõu sisu ühtib siiski
suures osas käesoleva eelnõu
versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning
täiendatud ühistupanga
regulatsiooni krediidiasutuste
seaduses; samuti lisatud
reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise
kohta.
Lisaks on
Rahandusministeerium aastate
jooksul Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidule
pakkunud mitmeid võimalusi
esitada konkreetseid ja
sihistatud ettepanekuid, mis
suurendaksid hoiu-
laenuühistute läbipaistvust ja
usaldusväärsust, kuid sisuliselt
ei ole selliseid ettepanekuid
siiani laekunud. Liidu esitatud
ettepanekute sisu on hoopis
veelgi „liberaliseerida“ kehtivat
regulatsiooni (kaotada ära
mitmeid põhimõttelisi
nõudeid), mis on täiesti
vastupidine suund. Selline
lähenemine võib hoopis
tekitada juurde uusi
maksejõuetusjuhtumeid.
Veel lisaks – Hoiu-
laenuühistute Liit esindab
vähem kui pooli ühistuid. Liitu
53
mitte-kuuluvate ühistute
seisukohad aga erinevad Liitu
kuuluvate ühistute
seisukohtadest – Liitu mitte-
kuuluvad ühistud toetavad
mitmeid varasemaid ja ka nüüd
eelnõuga tehtavaid
ettepanekuid.
AUDIITORKOGU
1 Üldine
Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud
õigusnorme eelkõige audiitorteenuse osutamise
seisukohast.
Teadmiseks
võetud
2 Eelnõu § 41 lg 1
§ 41 lg 1 näeb ette, et hoiu-laenuühistu
raamatupidamise aastaaruanne peab olema
auditeeritud. Auditi võib asendada ülevaatusega, kui
hoiu-laenuühistu kaasatud hoiuste maht on väiksem
kui 1 000 000 eurot.
Nimetatud õigusnorm ei ole kooskõlas AudS § 91
sätestatud üldiste auditi kohustuse kriteeriumitega.
Kindlasti ei tohiks valdkonna eriseadus ette näha
leebemaid auditi kriteeriume kui AudSs on
sätestatud. Sellest tulenevalt tuleb õigusnormi lisada,
et auditi võib asendada ülevaatusega, kui hoiu-
laenuühistu (edaspidi HLÜ) kaasatud hoiuste maht
on väiksem kui 1 000 000 eurot ja HLÜl ei ole
raamatupidamise aruande auditi kohustust tulenevalt
AudS § 91 lg-st 1 ja 2.
Lisame, et eelnõus kasutatakse mitmes sättes
terminit „auditeeritud“, kuigi audiitorkontrolli on
võimalik teostada ka ülevaatusena. Näit § 413 lg 2 p.
1. Soovitame eelnõu terminoloogiat nimetatud osas
muuta, kasutades pigem mõistet „audiitorkontroll“.
Osaliselt
arvestatud
Eelnõust on kustutatud HLÜS §
41 lg 1 lause 2.
Lisaks märgime, et terminit
„auditeeritud“ on eelnõus
kasutatud ainult majandusaasta
aruande puhul, ning
ülevaatusega auditeerimise
asendamine ei ole eelnõu
koostajate hinnangul lubatud ka
nt kehtiva HLÜS § 26 lg 1
alusel. Sellega seostuvad ka
eelnõus toodud HLÜS § 41 lg 1
ning § 41.3 muudatused.
3 Eelnõu § 41 lg 4
Täpsustamist vajavad järgmised teemad:
Kliendi kohustus tellida eritöö
Oleme oma eelmises arvamuses eelnõule selgitanud,
et tegemist on audiitori eritööga. Nimetatud eritöö
tingimused lepib audiitorettevõtja kliendiga kokku
kliendilepingus. Kuna tegemist on eritööga, mitte
raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolliga,
peab seaduses määratlema, et hoiu-laenuühistul on
kohustus tellida audiitorilt nimetatud eritöö. Hetkel
pakutud sõnastuses tekiks arusaamatu ja praktikas
Selgitatud Kohustus tellida eritöö ei ole
üldiselt ette nähtud ka teistes
finantsvaldkonna eriseadustes.
Eelnõu üks eesmärke on
suurendada liikmete rolli ühistu
tegevuses ja seeläbi ka ühistu
tegevuse üle kontrolli
teostamisel. Teisisõnu, liikmete
huvi peaks olema ka seaduses
sätestatud eritööd korrapäraselt
läbi viia.
54
lahendamatu olukord, kus seadus näeb ette
audiitorile kohustuse läbi viia seaduses nimetatud
nõuete audiitorkontroll, kuid HLÜl kohustust eritööd
tellida ei ole. Audiitor ei saa omal initsiatiivil ühtegi
majandusüksust kontrollima minna, isegi kui see on
seadusse nõudena kirjutatud, vaid antud töövõtu
peab HLÜ temalt tellima. Seetõttu peab seadus
nimetatud eritöö tellimise kohustuse HLÜdele ette
nägema.
Audiitorkontrolli standard ja kindlustunde
aste
Oleme varasemalt selgitanud, et eritöö puhul on
kriitiliselt oluline seaduses märkida, mis standardi
kohaselt audiitor HLÜ poolt temalt tellitava töövõtu
peab läbi viima. Peame siin kõige asjakohasemaks
audiitorkontrolli standardit ISAE 3000, põhjendatud
või piiratud kindlustunnet andvana. Samuti on
oluline arvestada, et kõigi eritöö objektide osas ei ole
põhjendatud kindlustunde andmine võimalik.
Klientide võrdse kohtlemise ja seaduse nõuete
selguse huvides peab seadus määratlema, milliste
nõuete osas ootab seadusandja põhjendatud kindlust
ja millal eeldatakse piiratud kindlust.
Täpsemad kriteeriumid § 27, 271 lg 4 ja § 28
nõuete osas ja nõuete selgem ning arusaadav
määratletus
Oleme oma eelmises arvamuses ning kohtumistes ja
kirjavahetuses selgitanud, millised audiitorkontrolli
nõuded vajaks rohkem selgust. Kahjuks ei ole kõiki
meie ettepanekudi arvesse võetud. Rõhutame veel
kord, et audiitor saab ISAE 3000 põhjendatud või
piiratud kindlust andva töövõtu raames kontrollida
seaduses sätestatud nõuete täitmist, mis on piisavalt
määratletud, et audiitor saaks neid käsitleda
kriteeriumina.
Audiitorkontrolli standardi ja
kindlustunde astme osas on
seletuskirja täiendatud. Eelnõu
koostajate hinnangul ei ole
seaduse tasandil standardile
viitamine ja kindlustunde
määramine põhjendatud.
Mis puudutab § 27, § 27.1 ning
§ 28 nõudeid, siis need on
proovitud eelnõu uues
versioonis varasemaga
võrreldes enam
arusaadavamaks teha ja nende
sisu avada.
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU
1 Üldine
Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu
sellisel kujul menetlemine on vastuolus Vabariigi
Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga ning
tegemist on inimlikus vaates ka tegutsevate hoiu-
laenuühistute otsese mõnitamisega, kus hoiu-
laenuühistute arvamust ei peeta millekski.
Teadmiseks
võetud
55
2 Vastuolu kaasamise hea tavaga
Vastavalt „Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4
lõikele 2 kaasatakse eelnõu või muu küsimuse
ettevalmistamisse asjassepuutuvad huvirühmad
vastavalt kaasamise heale tavale, mille kinnitab
Vabariigi Valitsus. Kaasamise heast tavast ning
huvirühmade kaasamise vajalikkusest kõneleb ka
„Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõige
5. Kaasamise hea tava ise on kinnitatud ja avaldatud
Riigikantselei kodulehel
(https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava).
Nimetatud kaasamise hea tava rikkumise kohta
Rahandusministeeriumi poolt ei ole võimalik isegi
ühtegi konkreetset tsitaati välja tuua, sest kõnealuse
eelnõu menetlemisel on Rahandusministeerium
rikkunud selle igat punkti!
Hoiu-laenuühistutele ei ole varem kõnealust
seaduseelnõu näidatud. Ainus põgus tutvustamine
toimus rahandusministri ja hoiu-laenuühistute
esindajate kohtumisel 13. detsembril 2022. Juhime
tähelepanu, et kohtumise teate saatis eelnõu üks
koostajatest, finantsteenuste poliitika osakonna
asejuhataja Thomas Auväärt, kes kirjutas kohtumise
teates mh järgmist: „Lisaks tulenevalt Hoiu-
laenuühistute Liidu poolt edastatud kirjast (lisan
selle siia), võiks Liidu esindaja teha kohtumisel
omapoolse ettekande/lühikese esitluse, et mida
täpsemalt võiks kehtivas regulatsioonis muuta –
eelkõige palume keskenduda järelevalve/kontrolliga
seotud nõuete muutmisele“. Tegelikkuses kujunes
kohtumine vaid hoiu-laenuühistute teavitamiseks
(ülevaate andmiseks) sellest, mida ministeerium on
juba valminud eelnõuga otsustanud muuta ning
mingiks hoiu-laenuühistute omapoolseks
ettekandeks/esitluseks võimalust ei antudki, kuigi
esmased vastukommentaarid kuulati ära, et
„linnuke“ kirja saaks. Nagu tabavalt ütles kogu
kohtumise lõpetuseks Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu
(koondab 7 vanimat hoiu-laenuühistut) juhatuse
esimees Uno Silberg: „Arvasime, et meid kutsuti
pulma, aga sattusime enda matustele“.
Lausa tragikoomiline on eelnõu menetlemisel
asjaolu, et hoiu-laenuühistutele kui asjassepuutuvale
huvirühmale esitatakse 17 lehekülje pikkune eelnõu
koos 82 lehekülje pikkuse seletuskirjaga esimest ja
Teadmiseks
võetud,
selgitatud
Plaanitavate muudatustele on
eelnenud väljatöötamiskavatsus
ja eelnõu oli esimesel
kooskõlastusringil juba 2020. a.
sügisel. Lisaks on korraldatud
ka mitmeid kohtumisi
ühistutega.
Teise kooskõlastusringi
tavapärasest lühem tähtaeg on
tingitud sellest, et 2020. aastal
esimesele kooskõlastusringile
saadetud eelnõu sisu ühtib siiski
suures osas käesoleva eelnõu
versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning
täiendatud ühistupanga
regulatsiooni krediidiasutuste
seaduses; samuti lisatud
reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise
kohta.
Lisaks on
Rahandusministeerium aastate
jooksul Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidule
pakkunud mitmeid võimalusi
esitada konkreetseid ja
sihistatud ettepanekuid, mis
suurendaksid hoiu-
laenuühistute läbipaistvust ja
usaldusväärsust, kuid sisuliselt
ei ole selliseid ettepanekuid
siiani laekunud. Liidu esitatud
ettepanekute sisu on hoopis
veelgi „liberaliseerida“ kehtivat
regulatsiooni (kaotada ära
mitmeid põhimõttelisi
nõudeid), mis on täiesti
vastupidine suund. Selline
lähenemine võib hoopis
tekitada juurde uusi
maksejõuetusjuhtumeid.
Veel lisaks – Hoiu-
laenuühistute Liit esindab
vähem kui pooli ühistuid. Liitu
56
ainsat korda arvamuse avaldamiseks
pühadevahelisel ajal (seda oleks võinud ju vähemalt
14. detsembril teha?), jättes arvamuse andmiseks
formaalselt 4 tööpäeva. Mõnitamise ja küünilisuse
tipptasemest jäi puudu vaid seik, et kaaskirja lõppu
ei olnud lisatud „Kaunist aastavahetust!“ või midagi
sellist.
Eelnõu kaaskirjas on lause: „Arvestades teema
kiireloomulisust, siis palun Teie seisukohta hiljemalt
2. jaanuaril 2023. a.“. Milles seisneb teema
kiireloomulisus, jääb täiesti arusaamatuks, kuigi
vastuse sellele võib ehk leida käesoleva kirja punktist
2.
Eeltoodust tulenevalt soovitame kõnealuse eelnõuga
seotud Rahandusministeeriumi ametnikel tutvuda
Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise hea tavaga,
millega nad ilmselgelt oma ministeeriumis töötamise
aja jooksul tutvunud ei ole, sest sellest, kuidas
seaduseelnõu menetlema peab, ei paista neil aimu
olevat. Seniks aga tuleb eelnõu menetlemine peatada.
mitte-kuuluvate ühistute
seisukohad aga erinevad Liitu
kuuluvate ühistute
seisukohtadest – Liitu mitte-
kuuluvad ühistud toetavad
mitmeid varasemaid ja ka nüüd
eelnõuga tehtavaid
ettepanekuid.
3 Eelnõu sisust ja poliitilisest tellimusest
13. detsembril 2022 Rahandusministeeriumis
toimunud kohtumisel, millel eelnõu autorid ise ei
osalenudki (sic!), ütlesid minister ja temaga kaasas
olnud ametnikud muu hulgas, et eelnõu puhul on
tegemist poliitilise tellimusega ja et eelnõu peab
jõudma jaanuari teisel nädalal kindlasti Riigikokku,
sest nii olevat käskinud Riigikogu
rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. See, kas see
tõele vastab, ei ole meie hinnata, aga ilmselgeks sai
asjaolu, et hoiu-laenuühistute arvamuse küsimine
enne eelnõu esitamist Riigikogule saab olema vaid
formaalsus ning ühegi märkusega arvestada ei
kavatseta, sest selleks pole aegagi. Kaaskirjas
nimetatud „teema kiireloomulisus“ vaid kinnitab
seda seisukohta.
Tartu Hoiu-laenuühistu on esitanud oma üldised
seisukohad Rahandusministeeriumi kavandatavate
muudatuste hukatuslikkuse osas juba varem, sest
eelnõu ettevalmistajad (nimeliselt näiteks Thomas
Auväärt) on midagi sarnast üritanud erinevatele
ministritele ette suruda juba aastaid, kuid senini
tulutult. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on aastal 2020
esitanud ka omapoolse eelnõu hoiu-laenuühistute
Selgitatud Plaanitavate muudatuste
arutamiseks on korraldatud
eelnõu kaks kooskõlastusringi,
kuhu on kaasatud HLÜ-d ja
huvigrupid, keda vastavad
muudatused võivad puudutada.
Teise kooskõlastusringi
tavapärasest lühem tähtaeg on
tingitud sellest, et 2020. aastal
esimesele kooskõlastusringile
saadetud eelnõu sisu ühtib siiski
suures osas käesoleva eelnõu
versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning
täiendatud ühistupanga
regulatsiooni krediidiasutuste
seaduses; samuti lisatud
reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise
kohta.
Lisaks märgime, et Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidu poolt
2020. aastal esitatud eelnõu
sisaldas osaliselt samu
57
seaduse muutmiseks, kuid see on
Rahandusministeeriumi poolt arvesse võtmata jäetud
ning mingit arutelu pole toimunud. Nii ongi kokku
saadud eelnõu, mis kas vastavalt poliitilisele
tellimusele või ametnike küündimatusele tooks
seadusena jõustumise korral kaasa hoiu-
laenuühistute kui ühistegelise ettevõtluvormi
hävingu Eestis. Põhjendused, miks see nii on, oleme
korduvalt Rahandusministeeriumile esitanud, kuid
need on jäänud tähelepanuta ning ei vääri seega
siinkohal üle kordamist – kõik on arhiveeritud ning
Rahandusministeeriumile ka teada.
Üks detail väärib veel esitamist. 13. detsembri 2022
kohtumisel ütlesid Rahandusministeeriumi
esindajad, et Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu aastal
2020 esitatud eelnõust võeti tänasesse eelnõusse
sisse reklaamiseadusesse tehtavad muudatused
intressi reklaami keelamiseks. Paraku meile valetati.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu pakutud eelnõus oli
muu hulgas kirjas reklaamiseaduse § 29 täiendamine
lõikega 37 järgmisest sõnastuses:
“(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste
või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite
kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava
hoiuseintressi määra.“.
Ettepaneku mõte oli võrdse kohtlemise põhimõttel
keelata intressi reklaamimine nii krediidiasutuste kui
ka finantseerimisasutuste poolt. Sellest ettepanekust
sai Rahandusministeeriumi „spetsialistide“ töö
tulemusena eelnõusse järgmine säte:
„(3) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse
soovist hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste
vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada
pakutava hoiuseintressi määra.“
Seega oleks intresside reklaam keelatud vaid hoiu-
laenuühistute puhul, mis veel kord näitab, kui väga
miskipärast vihatakse Rahandusministeeriumis just
hoiu-laenuühistuid ning ollakse valmis neid eraldi
diskrimineerima.
Piisab sellest ühest näitest, et saada tervikpilt kogu
eelnõu olemusest – hävitada Eestis ühistuline
ettepanekuid, mis on kajastatud
ka käesolevas eelnõus, kuid
tervikuna ei tingi eelnõu
koostajate hinnangul
hoiustajate huvide suuremat
kaitset, vaid pigem oli suunatud
HLÜ-de vastavusnõuete
vähendamisele ning ühistute
suuremale isereguleerimisele.
58
finantstegevus. Kas selleks on tõesti poliitiline
tellimus, et muuta Eesti kogu maailmas unikaalseks?
4 Kokkuvõte
Eeltoodust tulenevalt ei hakka Tartu Hoiu-
laenuühistu Rahandusministeeriumi „armust“ antud
aja jooksul eelnõu isegi detailselt analüüsima, vaid
oleme põhimõtteliselt sellele ja sellisele asjamisele
vastu ning nõuame, et juhul, kui hoiu-laenuühistute
tegevust soovitakse kuidagi täiendavalt reguleerida,
toimuks selle kavandamine kooskõlas kirja punktis 1
viidatud õigusaktidega ning kaasamise hea tavaga. Et
rahandusminister kohtumisel hoiu-laenuühistute
esindajatega viitas sellele, et tegemist on poliitilise
tellimusega ja eelnõu sellisel kujul peab jõudma
jaanuari keskpaigaks Riigikokku, et see suudetaks
vastu võtta enne märtsis toimuvaid valimisi, siis
peame oma „võitlustandri“ üle viima Riigikogu
tasemele, kus loodetavasti valitseb veel terve
mõistus, sest Rahandusministeeriumi jaoks on
asjassepuutuva huvirühma seisukohad paljas õhk.
Teadmiseks
võetud
INTUS HOIU-LAENUÜHISTU
1 Arvestades, et ettepanek sisaldab seadusemuudatust
hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamise kohta
praegusel kujul ning olulisi haldusmuudatusi, mis
põhjustavad olulisi lisakulusid, on vajalik
reserveerida vastuste andmiseks oluliselt rohkem
aega, kui hetkel antud tähtaeg 02.01.2023. Palume
vastuste andmise tähtaega pikendada kuni
28.02.2023. Pärast seda tuleb korraldada vajalik arv
kohtumisi ministeeriumi ning hoiuse- ja
laenuühistute esindajate vahel, et mõlemad pooled
mõistaksid teineteist, mida kavandatavad
muudatused ühistute tegevuses tähendavad.
Realistlik ja õiglane lõplike seadusemuudatuste
jõustumise tähtaeg on alates 01.01.2023, nii et
seaduse jõustumisel tegutsevad hoiuse- ja
laenuühistud peavad muudatused oma tegevuses
rakendama hiljemalt 01.01.2025, nüüd pakutud
01.01.2024.
Teadmiseks
võetud
2 Kavandatav turundusseaduse § 29 muudatus, et
ainult hoiuse- ja laenuühistud ei peaks oma
turunduses oma intressipakkumisi avaldama, on
vastuolus võrdse konkurentsi seadusandlusega.
Muudatus peab puudutama kõiki turuosalisi või ei
tohiks seda üldse teha.
Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-
dega kohalduvad pankadele
ranged finantsjärelevalve
subjekti nõuded, mis tähendab
ka Finantsinspektsiooni õigust
teha subjektile ettekirjutus või
59
äärmise meetmena tunnistada
tegevusluba kehtetuks, kui
järelevalvesubjekti tegevus ei
vasta õigusaktides sätestatule.
Sellist õigust täna HLÜ-de
suhtes ei kehti ning seda ei ole
ka võimalik mõistlikult tekitada
ilma finantsjärelevalveta.
Hoiuse intresside reklaamimise
keeld läheb kokku ka eelnõus
toodud HLÜ liikmesuse
sätetega, mille järgi HLÜ
liikmeks ei peaks astuma isik
esmajoones seetõttu, et teenida
(võimalikult kõrget) intressi
oma vara pealt.
3 Muudatusettepanek tundub olevat poliitilist laadi ja
ajakava on seotud eelseisvate valimistega. See on
kindlasti vale viis selliste oluliste muudatuste
elluviimiseks hoiuste- ja laenuühistute tegevuses,
millel on pikaajaline teenuste osutamise ajalugu ja
tuhanded liikmed, keda muudatused puudutavad.
Kui ministeerium jätkab muudatuse elluviimist
esitatud kujul ilma korraliku dialoogita hoiuste- ja
laenuühistute esindajatega, siis algatame kõik
seadusega lubatud õiguslikud meetmed nii Eesti kui
ka Euroopa Liidu tasandil.
Teadmiseks
võetud
KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid
seadusemuudatusi hinnata kui kavatsust ravida
peavalu pea maha raiumise abil. Antud võrdlus ei ole
sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja seletuskirja
põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe
lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid
ja ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned
HLÜ-d on kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa
kõik HLÜ-d ja hoiu-laenuühistu kui ettevõtlusvorm
kaotada. Peavalu on? On. Järelikult tuleb pea maha
võtta!
Teadmiseks
võetud
2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie
aasta jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See
võimalus on kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele,
kelledest nii mõnigi on kümneid aastaid
probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ seaduse
mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele.
Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne
suurema HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti
Teadmiseks
võetud
60
makseasutused. Ja makseasutustega võivad ühineda
ainult teised makseasutused (Makseasutuste ja e-raha
asutuste seadus, §53 (2)).
3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt
peab ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta
jooksul, sest alates 01.01.2026 pole kuni
krediidiasutuse tegevusloa otsustamiseni lubatud
enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu uusi liikmeid,
sõlmida uusi hoiuselepinguid,
tarbijakrediidilepinguid ega pikendada
olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute
kehtivust). Muu hulgas tähendab see, et pärast
01.01.26 pole võimalik enam osakapitali
suurendada.
Teadmiseks
võetud
4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada
mõnda seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära
kasutavat pätti kavatsetakse likvideerida ainuke
seaduse järgi kohaliku elu edendamiseks mõeldud
ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei toeta!
Teadmiseks
võetud
KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU
1 Kodumaa Kapital jääb varasemalt esitatud
seisukohtade juurde.
Kodumaa Kapitali esitas 23.10.2020.a ja
01.12.2020.a oma seisukohad seonduvalt varasema
hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga. Kodumaa Kapitali
kokkuvõtlikud seisukohad on välja toodud ka Eelnõu
seletuskirjas (kopeerituna allpool). Kodumaa Kapital
jääb esitatud seisukohtade juurde, mida täiendame
käesolevas dokumendis esitatuga.
Teadmiseks
võetud
2 Hoiu-laenuühistutele kohalduvad muudatused
tuleks viia sisse HLÜS-i, sh tuleks tuua HLÜS-i
krediidiasutuste seadusest ühistupanga
regulatsioon.
Oleme seisukohal, et hoiu-laenuühistute liikmed ja
avalikkus peaksid selgelt mõistma, et ühistupank on
sisuliselt hoiu-laenuühistu kogukondlik ja sotsiaalne
finantsalane tegevus reguleeritumal ja kontrollitumal
tasemel. Tunnistades alates 01.01.2028 kehtetuks
hoiu-laenuühistu seaduse ning viies seeläbi hoiu-
laenuühistute kui ühistupankade regulatsiooni
krediidiasutuste seaduse alla, ei pruugi avalikkus ja
ka liikmed mõista erinevust pankade ja
ühistupankade vahel. Kodumaa Kapital on
seisukohal, et võrreldes panka, ühistupanka ja hoiu-
Mitte-
arvestatud
Nõustume, et ühistupank on
sisuliselt HLÜ kogukondlik ja
sotsiaalne finantsalane tegevus,
kuid kuna ühistupanga näol on
tegemist krediidiasutusega, siis
vastav regulatsioon peaks
sisalduma krediidiasutuste
seaduses.
61
laenuühistut, siis on ühistupangal selgelt suurem
sarnasus hoiu-laenuühistu kui pangaga.
Hoiulaenuühistu / ühistupanga ja panga erinevus
tuleneb erinevatest asjaoludest, millest kõige
põhimõttelisemaks ja olulisemaks võib pidada
eesmärki, milleks vastav juriidiline isik on ellu
kutsutud. Pank on ellu kutsutud kasumi teenimiseks.
Hoiu-laenuühistud / ühistupangad aga oma liikmete
majanduslike huvide toetamiseks ja soodustamiseks.
Viidatud olemuslik ja põhimõtteline erinevus on
selgelt välja toodud ka Eelnõu seletuskirjas
(allajoonitud Kodumaa Kapitali poolt): „… vastavalt
tulundusühistuseaduse (edaspidi TÜS) § 1 lõikele 1
on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on
toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke
huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte
kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade
suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine
eesmärk kasumi teenimine, vaid oma liikmete
majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine
läbi ühistegevuse.“ „HLÜ-d pakuvad teenust seega
otseselt oma liikmetele või teevad äri oma
liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi
sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu
võimaldamine konkreetselt oma liikmetele ning
laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte
esmajoones hoiu-laenuühistu ärikasumlikkuse
tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad
üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli
põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel
suurendada finantsteadmisi ja annavad neile
asjakohaseid majandusnõuandeid.“
Hoiu-laenuühistutel on ühiskonnas selge roll ja
tähendus, mis on meie hinnangul ajas kasvav, kuna
vajadus finantsteenuste ja finantsteadlikkuse järele
muutub järjest olulisemaks ning samas lõhe
korporatiivse panganduse ja kogukondlikkust
hindava
inimese vahel kasvab. Meie hinnangul on väga
oluline, et ühiskonnas säiliks kogukondlik ja liikmete
soodustamisele suunatud hoiu-laenuühistu /
ühistupanga ühinguvorm. Hoiulaenuühistud /
ühistupangad loovad finantsteenuste mitmekesisuse
ning kogukonna ja platvormi suuremaks
kaasamiseks. Pangad võivad mõjuda kõrge, kauge,
hirmutava ja kättesaamatuna. Hoiu-laenuühistud /
ühistupangad täidavad tühimiku, mida pangad täita
ei suuda, ning toovad enam inimesi finantsteenuste
62
juurde ja tõstavad läbi selle oma liikmete finantsalast
teadlikkust. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad
saavad oma rolli täita aga ainult siis, kui seda toetab
seadusandlus ning mõistetav regulatsioon.
HLÜS`i muutmise eesmärgiks peaks olema liikmete
toomine hoiu-laenuühistutele / ühistupankadele
lähemale ja muuta seeläbi finantsteenused liikmetele
kättesaadavamaks, läbi riiklikult tagatud järelevalve.
Seaduse muutmise eesmärk ei tohiks olla liikmete
kaugemale viimine hoiu-laenuühistutest /
ühistupankadest. Kodumaa Kapital on seisukohal, et
eeltoodut eesmärki aitab tunduvalt paremini
saavutada see, kui muudetakse HLÜS´i ning HLÜS
(või ühistupanga seadus) jääb kehtima ja reguleerib
tulevikus ka ühistupangaga seonduvat.
3 Kohalduv ühistupanga regulatsioon peaks olema
proportsionaalne hoiulaenuühistu / ühistupanga
suurusega. Hoiu-laenuühistud on väga erineva
suurusega. Eelnõu seletuskirjas on hoiulaenuühistud
jagatud hoiuste mahu järgi nelja erinevasse gruppi,
kusjuures igasse gruppi kuulub praktiliselt võrdsel
arvul hoiu-laenuühistuid. Väga oluline on kohane
rakenduvate nõuete proportsioon ning tasakaal
rakenduvate nõuete ja hoiu-laenuühistu /
ühistupanga suuruse vahel. Eelnõu viib hoiu-
laenuühistud tundlikkusse olukorda, kus tegutsevatel
hoiulaenuühistutel tuleb muuta oma ühinguvormi
hoiu-laenuühistust ühistupangaks. Igale hoiu-
laenuühistule peaksid olema üheselt selged, millised
nõuded tema
organisatsioonile, aruandlusele, likviidsusele ja
osutatavatele teenustele kaasnevad. Seda selgust
vajavad nii hoiu-laenuühistute juhid kui ka kõik
liikmed. Maksimaalsed nõuded on KAS-is toodud,
kuid selgust on vaja just nõuete osas, mille
maksimaalsel tasemel kohaldamine on kohane
suurtele korporatiivsetele pankadele, kuid mitte sadu
kordi väiksematele hoiu-laenuühistutele. Kodumaa
Kapital on olnud kogu aeg seisukohal, et hoiu-
laenuühistute tegevus peab olema rohkem ja
selgemalt reguleeritud. Selgem regulatsioon on
vajalik avalikkuse usalduse püsimiseks. Tõime oma
vastavad seisukohad välja 2020.a kirjades
rahandusministeeriumile. Kodumaa Kapitali on ise
sisemiste regulatsioonide osas heas olukorras, sest
oleme juba 2021.aastast liikunud selles suunas, et
taotleda makseasutuse tegevusuba ja seega minna
vabatahtlikult Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Selgitatud Ühistupanga regulatsioon
sõltub suuresti EL
õigusaktidest, mis reguleerivad
krediidiasutuste tegevust.
Leevenduste tegemine on
teatud üksikutel juhtudel
võimalik (nt krediidiasutuse
algkapitali nõue), mida on
käesolevas eelnõus ka
sätestatud.
63
4 Piirang, et hoiuse reklaam ei tohi sisaldada
hoiuseintressi määra, on ebaproportsionaalne
ning ebavõrdne.
Oleme seisukohal, et hoiuse reklaamis hoiuseintressi
määra sisaldumine ei ole liikmeid eksitav. Mõistame,
et vastava piirangu eesmärgiks on tagada olukord,
kus hoiustaja on täpselt teadlik sellest, kuhu ja
millistel tingimustel ta hoiustab. Koduma Kapital on
aga põhjendatud arvamusel, et tõstatatud
lahendamist vajavat olukorda ei lahenda
hoiuseintressi määra reklaamimise keeld.
Reklaamikeeld toob eelduslikult kaasa arvuliselt
hoiustajate vähenemise, kuid ei saa kaasa tuua mitte
mingit kindlust, et hoiustaja saab hoiu-laenuühistult
täpsemat teavet. Pigem tuleks kohustada
hoiulaenuühistuid jagama hoiustajatele täpset teavet
hoiust saava hoiu-laenuühistu ja hoiuse tingimuste
kohta.
Lisaks loob ebavõrdse olukorra keelu kohaldumine
ainult hoiu-laenuühistutele, mitte aga pankadele.
Saame aru, et Eelnõu väljatöötaja sooviks on olnud
mitte rakendada piirangut pankadele kuna pankade
hoiused on tagatud tagatisfondiga. Samas aga ei
arvestata hoiu-laenuühistute ja ka pankade
tavapärase rahavooga ja toimemehhanismiga. Hoiu-
laenuühistute peamiseks tegevuseks on võtta vastu
oma liikmetelt hoiuseid ning väljasta oma liikmetele
laene. Piirates ühte hoiu-laenuühistu põhitegevust
sellisel määral, võib see avaldada mõju, mida tuleks
rohkem analüüsida.
Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-
dega kohalduvad pankadele
ranged finantsjärelevalve
subjekti nõuded, mis tähendab
ka Finantsinspektsiooni õigust
teha subjektile ettekirjutus või
äärmise meetmena tunnistada
tegevusluba kehtetuks, kui
järelevalvesubjekti tegevus ei
vasta õigusaktides sätestatule.
Sellist õigust täna HLÜ-de
suhtes ei kehti ning seda ei ole
ka võimalik mõistlikult tekitada
ilma finantsjärelevalveta.
Hoiuse intresside reklaamimise
keeld läheb kokku ka eelnõus
toodud HLÜ liikmesuse
sätetega, mille järgi HLÜ
liikmeks ei peaks astuma isik
esmajoones seetõttu, et teenida
(võimalikult kõrget) intressi
oma vara pealt.
Nagu eespool mitmel pool
rõhutatud on ühistutel lubatud
kaasata hoiuseid üksnes oma
liikmetelt, mitte avalikkuselt
(see õigus on üksnes
krediidiasutustel). Samas
igasugune reklaam, mida täna
erinevate meediumite kaudu
tehakse, on üldjuhul alati
avalikkusele suunatud. Seega
on juba kehtivas praktikas
paradoksaalne vastuolu –
avalikkusele suunatud
hoiuseintresside reklaami võib
nagu näiliselt teha, samas
seadusega on otsesõnu keelatud
avalikkuselt hoiuste kaasamine.
Samuti märgime, et täna on
juba nt keelatud tarbijakrediidi
reklaamimine TV-s ja raadios
ning eesmärgid on laias laastus
olnud samad (reklaamiseaduse
§ 29 lg 9). Seega ei ole hoiu-
laenuühistute hoiuseintresside
64
reklaami keelamisel tegemist
pretsedendiga. Veelgi enam –
kui pangad ja muud
krediidiandjad, kes lähtuvalt
eeltoodust ei või tarbijakrediiti
niimoodi reklaamida, alluvad
FI järelevalvele, siis HLÜ-de
suhtes seesugune järelevalve
puudub (ja ei see rakendu ka
siis kui reklaamipiirang peaks
2023. a. keskpaigas jõustuma).
Kokkuvõttes ei keela
reklaamiseadusesse lisatav säte
kuidagi ühistu tegevust ennast
reklaamimast – piirang on
konkreetselt seotud ühe
finantstootega ehk hoiusega,
kus keskmisest kõrgemate
intressimäärade avaldamine
võib viia olukorrani, kus paljud
isikud teevad oma
„investeerimisotsuse“ puhtalt
emotsioonide najal.
Seega on selline
reklaamipiirang igati
õigustatud.
5 Likviidsusnõuded tuleks põhjalikumalt läbi
mõelda ja läbi analüüsida, et läbi Eelnõus olevate
ülemääraste likviidsusnõuete ei muutuks hoiu-
laenuühistu formaat mitteelujõuliseks.
Oleme seisukohal, et nõue likviidsusnõue 10%
hoiuse summast on ülemäärane ning kehtiv 5%-line
likviidsusnõue on piisav. 10%-line likviidsusnõue
tähendab, et 5 miljonilise hoiuseportfelliga hoiu-
laenuühistu peab hoidma 500 000 eurot sisuliselt
arvelduskontol, mis toodab 0% lähedast tootlust.
Selgitatud Viidatud nullilähedasele
tootlusele on HLÜ-d
tähelepanu juhtinud ka eelnõu
väljatöötamise ajal. Seetõttu on
lisatud eelnõusse võimalus
paigutada osa HLÜ varadest
likviidsetesse ja madala
riskitasemega
instrumentidesse, mis ühelt
poolt ei tekita suurt riski
hoiustajate varadele, ning
teiselt poolt võimaldavad HLÜ-
l teenida tootlust.
6 Põhjalikumat analüüsi vajab minimaalse
sisseastumismakse ja osamakse suurendamine.
Minimaalse sisseastumismakse ja osamakse
muutmine võib panna väiksemate vahenditega
inimesi muutma oma meelt saada osa hoiu-
laenühistute poolt pakutavast finantsteenusest.
Näiteks, kui liige soovib hoiustada 2500 eurot, siis ta
teenib 5%-lise intressi puhul hoiuselt 125 eurot
aastas, millest arvestatakse maha tulumaks.
Selgitatud Sisseastumismakse ja
osamakse määrad on jäänud
muutumata alates seaduse
algsest jõustumisest.
Suurendamine on tingitud ka
sellest, et HLÜ liikmeks
soovida astuvad isikud
mõtleksid läbi, kas HLÜ on
nende vara hoiustamise jaoks
65
Lõppkokkuvõttes jääb hoiustaja tootlus nii
väikeseks, et ta võib otsustada finantsteenuse mitte
kasutamise kasuks. Osamakse võib tõusta kuni 50
euroni nagu oli 2020.a edastatud eelnõus.
Sisseastumismakse võiks olla iga hoiu-laenuühistu
enda otsus või siis jääda samale tasemele, mis on
kehtivas HLÜ`s.
sobiv koht, st kas nad on valmis
ühistu tegevuses aktiivselt
kaasa lööma.
7 Lõpetuseks kinnitame uuesti, et Kodumaa Kapitali
pooldab hoiu-laenuühistute suuremat reguleerimist.
Rõhutame aga, et regulatsiooni muudatusega
seonduv kommunikatsioon avalikkusega peab olema
vastutustundlik ja läbimõeldud. Kommunikatsioonis
tuleks eeldada seda, et tegutsevad hoiu-laenuühistud
järgivad juba praegu kõiki nõudeid ning ka seaduse
muudatustega planeeritavaid kõrgemaid nõudeid.
Avalikkusele tuleks saata selge sõnum, et
regulatsiooni uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid
vastupidi tugevdab hoiu-laenuühistuid.
Teadmiseks
võetud
KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid
seadusemuudatusi hinnata kui kavatsust ravida
peavalu pea maha raiumise abil. Antud võrdlus ei ole
sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja seletuskirja
põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe
lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid
ja ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned
HLÜ-d on kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa
kõik HLÜ-d ja hoiu-laenuühistu kui ettevõtlusvorm
kaotada. Peavalu on? On. Järelikult tuleb pea maha
võtta!
Teadmiseks
võetud
2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie
aasta jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See
võimalus on kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele,
kelledest nii mõnigi on kümneid aastaid
probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ seaduse
mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele.
Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne
suurema HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti
makseasutused. Ja makseasutustega võivad ühineda
ainult teised makseasutused (Makseasutuste ja e-raha
asutuste seadus, §53 (2)).
Selgitatud Eelnõu ei eelda kõikide HLÜ-
de ümberkujundamist
ühistupangaks kohustuslikus
korras, st täna tegutsevatel
HLÜ-del on võimalik lisaks
taotleda kas krediidiandja või
makseasutuse tegevusluba, või
jätkata tegevust
tulundusühistuna.
3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt
peab ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta
jooksul, sest alates 01.01.2026 pole kuni
krediidiasutuse tegevusloa otsustamiseni lubatud
enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu uusi liikmeid,
sõlmida uusi hoiuselepinguid,
Teadmiseks
võetud
66
tarbijakrediidilepinguid ega pikendada
olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute
kehtivust). Muu hulgas tähendab see, et pärast
01.01.26 pole võimalik enam osakapitali
suurendada.
4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada
mõnda seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära
kasutavat pätti kavatsetakse likvideerida ainuke
seaduse järgi kohaliku elu edendamiseks mõeldud
ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei toeta!
Teadmiseks
võetud
TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine
Eestis ajalooliselt
Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine sai
Eestis alguse juba oktoobris 1802, mil keiser kinnitas
Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli
Krediidiühistu põhikirja. Viimane alustas tegevust
küll järgmisel aastal. Eestimaa Maade Krediitselts
alustas protsenti kandvate hoiuste vastuvõtmisega
1806. a.
26.06.1900. a võetu vastu otsus Tartu Eesti Laenu ja
Hoiu Ühisuse loomiseks. Kui enne 1905. a loodi 10
hoiu-laenuühingut, siis aastatel 1908-1913 loodi neid
80.
Täna on eelnõuga soov see enam kui 200 aastane
traditsiooniline ettevõtlusvorm sundlõpetada
järgneva viie aastaga.
Seda hoolimata asjaolust, et „Ühistulises vormis
finantsteenuste osutamine – kehtiva regulatsiooni
muutmise väljatöötamiskavatsus“ (edaspidi „VTK“)
kohaselt on oluline jälgida regulatsiooni
väljatöötamisel, et nõuded ei oleks HLÜ-dele
ebaproportsionaalsed ega ebamõistlikult
koormavad, mis võib selle sektori üldse välja
suretada.
Ometi on eelnõu ja selle seletuskirja kohaselt kolmas
etapp, so HLÜS-i kehtetuks tunnistamine alates
01.01.2028. a, nõuete intensiivsuse osas kõige
radikaalsem. Sisuliselt on HLÜ-d valiku ees, kas
üldse senisel kujul jätkata, jätkata mõnel muul kujul
või üldse oma tegevus lõpetada. Sealjuures on
eelnõuga võetud ära võimalus jätkata senisel kujul,
kuivõrd HLÜ olemasoleval kujul lakkab HLÜS-i
kehtetuks tunnistamisega olemast.
Selgitatud Eelnõuga ei soovita ühistulist
ettevõtlusvormi lõpetada, st
täna tegutsevatel HLÜ-del on
võimalik end ümber kujundada
ühistupangaks või jätkata
tulundusühistu vormis – ilma
sealjuures hoiuseid kaasamata.
2 Eelnõu eesmärk
VTK on välja toonud kavandatava eelnõu
eesmärgina luua kaasaegne ja ühistulises vormis
Selgitatud Kuritegevusega võitlemise üks
aspekte on eelnõus toodud
sätted, mille kohaselt kas
67
tegutsevate finantsasutuste sektorit
proportsionaalselt reguleeriv õigusraamistik, mis
on kohane avatud majandusruumiga väikeriigile,
kus olulisel kohal on mh mikro- ja väikese
suurusega ettevõtjate rahastamine. Plaanitava
regulatsiooniga tuleb leida mõistlik tasakaal
halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete
vahel, et tagada kokkuvõttes hoiulaenuühistute ja
ühistupankade usaldusväärsus ja läbipaistvus.
VTK-s viidatud eesmärk on selgelt kooskõlas EL-i
nelja kehtiva prioriteediga, eelkõige kodanike ja
vabaduste kaitse ja tugev ja elujõuline majanduslik
baas. Samuti on ka Euroopa Komisjoni üheks
prioriteediks inimeste hüvanguks toimiv majandus.
Ühistulises vormis finantsteenused teenivad selgelt
inimeste hüvangut, suurendades võrdsust
maapiiirkonna ning tõmbekeskuste vahel, kuivõrd
just maapiirkondade finantseerimist krediidiasutused
harilikult ei paku. See on olnud ka VTK selge
eesmärk.
VTK kohaselt peavad muudatused toetama: 1)
võrdsete ja asjakohaste reeglite tagamist
võrreldes teiste finantsteenuste pakkujatega; 2)
finantssektori usaldusväärsuse säilimist
laiemalt; 3) ettevõtluskeskkonna arengut, sh mikro-
ja väikeettevõtlusele suunatud teenuseid,
finantsturu mitmekesisust ja konkurentsivõimelisust;
4) regionaalset arengut finantsteenuste
pakkumises ehk soodustama finantsteenuste
kättesaadavust ka väljaspool Tallinna; 5)
hoiulaenuühistu
liikmete suuremat enesealgatust ja asjakohast
kontrolli HLÜ-de toimimise üle; 6) tarbijate ja
ettevõtjate piisavat kaitset.
Edastatud eelnõu seletuskirjas on märgitud, et hoiu-
laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete
ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise
legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul
kuritegevuse vastane võitlus ja liikmetest
hoiustajate omandivabaduse kaitse.
Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel on
kehtivad kuritegevuse vastased prioriteedid
(kinnitatud 14.04.2021): 1) suurendada
kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist; 2)
võttes arvesse küberkeskkonna suurenevat rolli
kuritegude toimepanemisel; 3) keskendudes
suunatakse HLÜ-d
finantsjärelevalve alla või
piiratakse HLÜ-de osutatavaid
teenuseid (kaasata hoiuseid).
68
süüteomenetluses ohvrikesksusele; 4) tagades
vähemalt tänasel prioriteetsuse tasemel
organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja
riigivastaste kuritegude vastase võitluse. Eelnõust
ega selle seletuskirjast ei nähtu, kuidas võitleb
sektori sundlõpetamine kuritegevusega. Samuti ei
nähtu eelnõust ega selle seletuskirjast, kuidas
tagavad planeeritud muudatused VTK-s väljatoodud
eesmärkide saavutamist.
3 Usaldusväärsuse nõuded kehtivas HLÜS-s.
Kehtiv HLÜS sätestab VTK kohaselt viis
põhimõttelist nõuet, et tagada HLÜ piisav likviidsus
ja kapituleeritus: 1) HLÜ peab paigutama vähemalt
5 % oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni
hoiusena krediidiasutustesse; 2) keeld omandada
kinnisasju, mis pole vajalikud peamiseks ja püsivaks
tegevuseks; 3) keeld osaleda täisühingus või
täisosanikuna usaldusühingus; 4) HLÜ
investeeringud põhivarasse, sh finantspõhivarasse ei
tohi olla suuremad HLÜ omakapitalist; 5) HLÜ
bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja
bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada
kümnekordset omakapitali summat. Lisaks on
euroalas pankadele ettenähtud kohustuslik reserv 1
%, mida tuleb hoida täies ulatuses keskpangas,
vastav nõue kehtib ka HLÜ-dele.
Viimane on võrdväärne krediidiasutustega, kus
võrreldes HLÜ-de suhtes kehtivale 10 %-le
kehtivad kapitali- ja puhvrinõuded vastavalt
olulisusele kas 11,5 % või 13,5 % ulatuses.
Selgitatud Kõrgem kapitaliseerituse määr
HLÜ likviidsuspuhvrite näol on
mh tingitud ka täna HLÜ-dele
finantsjärelevalve puudumisest
– et HLÜ-del oleks võimalik
ilma välise kontrollita tagada
oma kohustuste täitmine
võlausaldajate (eeskätt
hoiustajate) ees.
4 Järelevalve nõuded
VTK-s kaaluti viite varianti HLÜ-de järelevalve
osas: 1) kehtivate sisemiste kontrollireeglite
tõhustamine ja seadusega täpsemate aluste
määratlemine; 2) osaliselt või täielikult Eesti Hoiu-
laenuühistute Liidu või HLÜ-de Keskühistu poolt
järelevalve teostamine; 3) FI poolt
järelevalve teostamine või alternatiivselt FI poolt
üksnes suuremate HLÜ-de järelevalve teostamine; 4)
järelevalve teostamine muu organi poolt – RAB
volituste laiendamine või Eesti Pank; 5) eelnevate
variantide kombineerimine.
Hoiuste piisav ja pankadega võrdse kaitse
tagamiseks on VTK-s välja toodud kaks varianti: 1)
kohustus ühineda kõigil HLÜ-del vastava
eraõigusliku hoiuste tagamise skeemiga; 2)
Osaliselt
arvestatud
Eelnõu seletuskirja on
vastavates osades täiendatud.
69
Tagatisfondiga ühinemine, mis ühtlasi tähendaks ka
Tagatisfondi seaduse muutmist.
VTK-s on hinnatud kolme meetme võimalikku mõju,
so 1) HLÜ tegutsemise nõuete muutmine, sh
sisemise kontrollialase regulatsiooni muutmine; 2)
järelevalve kohaldamine osadele HLÜdele (vastavalt
mahtudele) või kõikidele HLÜ-dele; 3) HLÜ-de
hoiuste tagamine läbi Tagatisfondi.
Kasutades meedet 2 on VTK hinnanud meetme mõju
keskmiseks eeldusel, et HLÜ-de puhul saavad
teenuseregulatsioon ja organisatsioonilised nõuded
mitte ülemäära komplitseeritud ning sellega ei
kaasne väga suurt aruandluskoormust. Eelnõus ei ole
kaalutud VTK-s väljatoodud variantide kasutamist
või kasutamata jätmist ning märgitud üksnes, et
finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev
järelevalve on spetsiifiline finantsjärelevalve
funktsioon ja muid alternatiivseid lahendusi ei ole
võimalik pakkuda. Arvestades, et VTK-s on pakutud
alternatiivseid lahendusi viis, jääb selgusetuks,
millised on kaalutlused alternatiivsete lahenduste
tähelepanuta jätmisele.
Eelnõu täiendavad kitsaskohad
Lisaks juba väljatoodud selgetele vastuoludele
varasema VTK ning hilisema eelnõu vahel, millest
vast kõige kesksemaks saab pidada selget eesmärgi
erinevust, peame vajalikuks Teie tähelepanu juhtida
veel järgmisele. Riigikogus menetletavate eelnõude
normitehnika eeskirja (edaspidi „Eeskiri“) § 3
kohaselt
peab seaduseelnõu olema kooskõlas EV
põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtete ja normide, EV suhtes jõustunud
välislepingute ning EL õigusega. Eelnõu
seletuskirjas on analüüsitud eelnõu kooskõlas EL
õigusega ühes lõigus, milles on leitud, et CDR art 9
näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama
avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate
vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole
krediidiasutused. Käesolevaga nähaksegi ette, et kui
soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistuna
tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on
täpselt kooskõlas EL õigusega. CDR art 2 lg 5 p 6
kohaselt ei kohaldata CDR-i hoiu-laenuühistu
kohaselt tunnustatavatele hoiu-laenuühistutele
Eestis. Enamgi veel. Eesti Seletava Sõnaraamatu
kohaselt on liige mingisse organisatsiooni, organisse,
liitu vm ühendusse kuuluv isik või juriidiline isik,
Osaliselt
arvestatud
Eelnõu seletuskirja on
vastavates osades täiendatud.
Reklaami piirangu
motivatsioonidele on
osundatud käesoleva märkuste
tabeli erinevate asjakohaste
märkuste juures.
70
kuid avalikkus üldsus, laiemad hulgad. Jääb
selgusetuks, kuidas on ministeerium olemasolevat
regulatsiooni ning kehtestatud erandit CDR-i mõttes
tõlgendanud selliselt, et hoiu-laenuühistute liikmeid
saab lugeda avalikkuseks. Samas seletuskirjas on
ministeerium märkinud, et hoiu-laenuühistute poolt
kaasatud hoiuste maht vastab ligikaudu 0,4 %-le
krediidiasutuste kaasatud hoiuste mahust. Eeltoodust
tulenevalt ei saa ei grammatilistel ega sisulistel
kaalutlustel samastada avalikkust ja selgelt piiratud
turgu.
Eeltoodust tulenevalt ei muuda eelnõu seletuskirjas
toodud laused eelnõud EL õigusega kooskõlas
olevaks.
Mõistame, et HLÜ-de lõpetamine on poliitiline tahe,
kuid poliitiline tahe ei võimalda ignoreerida
eelnõude koostamisele kehtivat regulatsiooni, EL
õigust ega EV Põhiseadust. Olukorras, kus
põhjendamisest olulisem, on eelnõu kiire
menetlemine, mis nähtub selgelt ka antud tähtajast –
4 tööpäeva, ei saa nõustuda, et eelnõu on koostatud
ja/või menetletud Eeskirja kohaselt.
Eelnõu kohaselt ei taga kehtiv õigus õiguslikku
keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta HLÜ
liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase
tegevuse eest ega äritegevuse kahjustamisest.
Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga
agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitab
(isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on
pangaga). Kehtiva reklaamiseaduse § 4 kohaselt on
keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab
või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see suunatud
või kelleni see jõuab, ja mis eksitava iseloomu tõttu
võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või
nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada
reklaami tellija konkurenti. Reklaamiseaduse nõuete
täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Viidatud regulatsioon on kehtiv ja selle üle
teostatakse riiklikku järelevalvet, mistõttu ei saa ka
vastavad põhistused eelnõu seletuskirjas anda alust
kogu sektori sundlõpetamiseks.
Eraldi peame vajalikuks märkida eelnõu seletuskirjas
korduvalt ja pidevalt viidatava konkurentsi tagamise
põhjendust. Sealjuures on eelnõuga piiratud üksnes
hoiu-laenuühistute reklaami, aga mitte võrreldavate
krediidiasutuste oma. Võrdne kohtlemine kehtib
põhimõttena mõlemal juhul ning ministeerium ei saa
71
oma suva järgi rakendada põhimõtet sektori
lõpetamise põhjendusena, kuid jätta reklaamiseaduse
muutmisel rakendamata. Lisaks ettevõtlusvabaduse
piiramisele, mida ministeerium on enda eelnõu
seletuskirjas mõnevõrra analüüsinud, on tegemist
selge õiguskindluse põhimõtte rikkumisega.
Õiguskindluse põhimõte tuleneb Põhiseaduse §-st 10
ning muudab õiguskorra usaldusväärseks. Kõige
üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva
õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii
selgust kehtivate õigusnormide sisu osas
(õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud
normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse
põhimõte). Riigi sõnamurdmisega saab tegemist olla
siis, kui riik kehtestab ebasoodsatest tagajärgedest
hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa
regulatsiooni. Kuigi õiguspärane ootus ei tähenda, et
isikute õiguste piiramine või sooduste lõpetamine on
üldse lubamatu, kuid oluline on iga regulatsiooni
muutmisel kaaluda
vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi
olemasoleva regulatsiooni muutmiseks ei kahjusta
ülemäära selle isiku õigusi, kes on kehtivat
regulatsiooni usaldades oma elu selle järgi
korraldanud.
Samuti on nõutav, et diskretsiooni alusel antud
aktidest nähtuks nende andmise kaalutlused ja
põhjendused ning sellised aktid oleksid kohtulikult
kontrollitavad. Iga põhiõiguse piirang peab teenima
mõnd legitiimset eesmärki ja olema selle
saavutamiseks sobiv.
Eelnõu seletuskirjas on näiliselt analüüsitud riive
sobivust, kuid analüüs jätab märkimata milline on
eesmärk, mille saavutamist riive toetab. Samuti on
näiliselt analüüsitud vajalikkust, nentides, et muid
alternatiivseid lahendusi pole pakkuda. Eelnõu
seletuskirjas on viidatud küll Riigikohtu seisukohale,
mille kohaselt ettevõtja tegevuse peatamine on
mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on
äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja
tegevuse
jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb
tema majanduslik seisund, mille tõttu saavad
kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate
õiguspärased huvid. Sealjuures ei ole eelnõu
seletuskirjas toodud välja, mis on need erandlikud
72
asjaolud, mis tingivad käesoleval juhul meetme
mõõdukuse.
Lõpetuseks
Hoolimata käesolevas seisukohas märgitust, on
elnõus siiski ka palju tervitatavat. Tallinna Hoiu-
Laenuühistu on seisukohal, et nii HLÜ-de
usaldusväärsuse tagamise nõuete täpsustamine,
likviidsusnõuete lisamine, laenudele esitatavate
nõuete, vastutustundliku laenamise põhimõtte
rakendamise ning liikme krediidivõimelisuse
hindamise täpsustamine on üksnes tervitatavad
muudatused. Samuti ei ole Tallinna Hoiu-
Laenuühistu vastu ka volikogu täiendavale
piiramisele, so 50 liikme kohta ühe voliniku asemel
25 liikme kohta ühe voliniku valimisega.
Siiski ei saa lähenevad valimised tähendada seda, et
kogu kehtivat regulatsiooni ning praktikat eirates
surutakse läbi eelnõu, millega suletakse terve sektor
ning sealjuures jäetakse sektori sulgemine olulises
osas analüüsimata ning alternatiivseid lahendusi,
mille mõju sektorile on hinnatud oluliselt
madalamaks, põhjendamatult kõrvale jättes, mistõttu
ei nõustu Tallinna Hoiu-Laenuühistu edastatud kujul
eelnõuga tervikuna.
Teadmiseks
võetud
EESTI PANGALIIT
1 Pangaliit toetab lähenemist, et kõik hoiu-
laenuühistud, sõltumata nende suurusest allutatakse
Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Teadmiseks
võetud
2 Seonduvad menetlus- ja järelevalvetasud peab
kehtestama suuruses, mis kataks kõik vastava
menetluse ja/või järelevalvega seonduvad kulud.
Selgitatud Tegevusloa menetlustasud
vaadatakse üle korraga kõikides
finantssektori eriseadustes
eraldi eelnõuga.
3 Kõik eelnimetatud järelevalvega seonduvad kulud
(sh turule sisenemise menetlemise kulu) peavad
kandma konkreetse valdkonna järelevalve subjektid
ja Pangaliit on kategoorilisest selle vastu, et
nimetatud kulusid kaetakse teiste
Finantsinspektsiooni järelevalve subjektide poolt
makstud tasude arvel.
Selgitatud Vt eelmine kommentaar.
4 Nõustume Finantsinspektsiooni poolt
kapitalinõuetele osundamisega, et ühe miljoni
algkapitali nõue ühistupankadele ei ole põhjendatud
ja täna kehtivat regulatsiooni ühistupankade
kapitalinõuete osas ei ole vaja muuta, kuna
ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus ja
riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis
krediidiasutustele.
Osaliselt
arvestatud
Muudetud on KAS § 44 lg 1
sõnastust.
73
5 Pangaliit toetab lähenemist, et Tagatisfondi kaitse
saavad üksnes need ühistud, kes saavad panga või
ühistupanga tegevusloa. Juhul, kui ühistupanga
omakapitali suurus erineb krediidiasutuste
omakapitali suurusest, siis peaks arvestama erinevat
riskitaset ning kaaluma Tagatisfondi juurde
ühistupankadele eraldi seisva osafondi loomist koos
sellele osafondile teiste Tagatisfondi osafondide
poolt laenuandmise välistamisega.
Mitte-
arvestatud
Kui ühistupanga poolt tehtavate
Tagatisfondi osamaksete
suurus on proportsionaalselt
sama, mis aktsiapankadel, siis
ei ole eelnõu koostajate
hinnangul eraldi osafondi
loomine mõistlik.
6 Pangaliit toetab lähenemist, et hoiu-laenuühistutele
laieneks vastutustundliku laenamise põhimõtete
rakendamise kohustus, kuid leiame, et üksnes
võlaõiguses sätestatu on ebapiisav ning eraisikutele
laenu andmisel, analoogiliselt teiste tarbijakrediiti
väljastavate finantsasutustega kohalduksid hoiu-
laenuühistutele ka krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse vastavad sätted.
Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajad leiavad, et
eelnõuga ette nähtavad
kohustused laenu andmise ja
laenusaaja krediidivõimelisuse
hindamisel on piisavad.
7 Pangaliit toetab täiendavate nõuete sätestamist
hoiuste reklaamile.
Teadmiseks
võetud
8 Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eelnõu järgi
lisatakse juhtidega samaväärset majanduslikku huvi
omavate isikute ringi siseauditi üksuse juhi
pereliikmed, samas siseauditi üksuse juhti ennast ei
loeta krediidiasutusega seotud isikuks ning ta pole ka
krediidiasutuse juhiks krediidiasutuste seaduse
(KAS) mõttes. Loogiline oleks, et kui pereliikmed
loetakse seotud isikuteks, siis on ka siseauditi üksuse
juht ise seotud isikuks KAS § 84 mõttes.
Osaliselt
arvestatud
Krediidiasutustega seotud
isikute säte on eelnõust
kustutatud.
9 Pangaliit juhib tähelepanu vajadusele üle vaadata n-
ö üleminekusätted (eelnõu § 1 p 58) eesmärgiga
täpsustada erinevate normide kehtima hakkamise
kuupäevi (kasutatakse erinevaid lähenemisi sama
kuupäeva märkimiseks – kas kuupäeva väljatoomist,
sõnu „pärast käesoleva redaktsiooni jõustumist“ või
„enne käesoleva seaduse jõustumist“, kuid selgem
oleks kasutada kuupäeva).
Palume samuti arvestada, et grammatiliselt
sõnavorm „peab taotlema“ tähendab taotluse
esitamist (mitte selle alusel otsuse tegemist, nagu on
mõeldud lõikes 3) ja teeme ettepaneku vaadata üle
stsenaarium olukorraks, kui hoiu- laenuühistu ei ole
oma tegevuseks vajalikku tegevusluba saanud. Lõike
6 kohaselt peab hoiustamise ja laenuandmise
lõpetama vastavalt lepingutes sätestatud
tähtaegadele, kuid see võib tuua kaasa siiski
olukorra, kus pikema tähtajaga hoiuse või
laenulepingute sõlmimise korral hoiu- laenuühistu
siiski faktiliselt jätkab oma tegevust, kuid selgusetu
Selgitatud Kuupäev lisatakse viidatud
sätetesse eelnõu menetlemise
käigus sõltuvalt selle
jõustumisest.
Tehtud grammatilised
muudatused eelnõu HLÜS §
47.1 lisamise sätetesse.
74
on hoiu- laenuühistu tegevuse õiguslik raamistik,
sest 01.01.2028 on hoiu- laenuühistu seadus
plaanitud kehtetuks tunnistada. Kas hoiu-
laenuühistu tarbijatest liikmete huvid ja õigused on
sellises olukorras piisavalt kaitstud? Praegu on hoiu-
laenuühistuid, mis pakuvad laene pikemaks kui 5
aastaks, hoiuseid võetakse lühemaks ajaks, kuid
automaatse pikenemise tingimusega.
RAHA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Raha Hoiu-laenuühistu (Raha HLÜ) on seisukohal,
et Rahandusministeeriumi antud tähtaeg 2. jaanuar
2023 (s.o neli tööpäeva) 17-lehekülje pikkuse eelnõu
(82-lehekülje pikkuse seletuskirja) analüüsiks ja
täiemahuliseks arvamuse avaldamiseks on
ebamõistlik ja osapoolte huve kahjustav. Raha HLÜ
palub pikendada eelnõule vastamise aega kuni
31.01.2023 ning teeb ettepaneku kohtuda aruteluks
veebruaris 2023.
Teadmiseks
võetud
2 Rahandusministeerium on asunud seisukohale, et
tulenevalt kahe (2) ühistu juhtimise
ebaõnnestumistest, mis on mh põhjustanud pankroti
ja hoiustajate vara osalise kadumise, tuleb Eestis
täielikult ära kaotada hoiu-laenuühistud järgmise viie
aasta jooksul. Olgu mainitud, et viidatud ühistu
juhtide tegevuse ebapädevuse kohta esitas Raha
HLÜ teavitusi. Rahandusministeeriumi esindajad
viitasid, et eelnõud „tuleb“ menetleda kiirkorras
lähtuvalt poliitilisest survest, seega pahauskselt
tekitatakse olukord HLÜ-de näilisest ärakuulamisest.
Rahandusministeerium ei ole avatud leidma sisulisi
lahendusi, et HLÜ-de usaldusväärsust tõsta, vaid
täidab poliittellimust aastakümneid eksisteerinud
ettevõtlike inimeste ühistegevuse kaotamiseks ning
seega ettevõtlusvabaduse piiramiseks.
Rahandusministeerium
ei saa asuda seisukohale, et 2020. aastal küsiti
tagasisidet „sarnasele“ eelnõule, kuna käesolev
eelnõu on erineb oluliselt 2020. aastal koostatud
eelnõust.
Selgitatud Esmalt märgime, et HLÜ
pankrotte on olnud varemgi,
mitte ainult viimased kaks
juhtumit.
Lisaks, eelnõu teise
kooskõlastusringi mõte on
hoolimata oma lühikesest
tähtajast siiski kaasata hoiu-
laenuühistuid ja teisi
huvigruppe ning arvesse võtta
sisulisi ettepanekuid, kus see on
võimalik ja asjakohane.
Viimaks, 2020. aastal esimesele
kooskõlastusringile saadetud
eelnõu sisu ühtib siiski suures
osas käesoleva eelnõu
versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning
täiendatud ühistupanga
regulatsiooni krediidiasutuste
seaduses; samuti lisatud
reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise
kohta.
3 Raha HLÜ on seisukohal, et hoiu-laenuühistu seadus
(HLÜS) ja muud kohalduvad seadused vajavad
kaasjastamist ning ka teised ühistud on sellega
Teadmiseks
võetud
75
nõustunud. Selleks tuleks korraldada sisuline arutelu,
kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja
sisuliste probleemide lahendamine.
4 Raha HLÜ ei nõustu, et RAB ülesanne on ainult
rahapesu tõkestamine ning RAB ei tee migisugust
järelevalvet. RAB ülesanne on mh RahaPTS § 72 lg
1 p-des 1-3 ja lg-s 2 nimetatud kontrollieseme
asjaolusid sisuliselt kontrollida. Antud järelevalve
tegelikul toimimisel oleks tekkinud probleemistikku
saanud ära hoida, sh kahe viidatud ühistu kaheldav
äritegevus tulnud ilmsiks oluliselt varem.
Rahandusministeerium jätab antud RAB ülesande
täielikult tähelepanuta ning viitab ainult
finantsteenuste nõuete täitmisele.
5 Juhime tähelepanu, et krediidiasutused kuuluvad
Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kuid Eestis
toimus massiivne rahapesu, mida Finantsispektsioon
iseseisvalt ei suutnud tuvastada. Samuti leiab
Finantsinspektisooni kodulehelt viite, et kui
inspektsioon siiski tuvastab järelevalve käigus
rahapesu või terrorismi rahastamise tunnused,
teavitab ta sellest seaduse kohaselt rahapesu
andmebürood. Eesti panganduses toimus seega
ulatuslik rahapesu, mis avastati tänu välisriikidele
ning Eestile tekkis seeläbi oluline mainekahju.
Paraku 30. september 2022 kinnitati sama juhatus
jätkama Finantsinspektsiooni juhtimist. Seega on
tekkinud olukord, kus halvasti juhitud kahe ühistu
tõttu kaotatakse sisuliselt kõik hoiulaenuühistud,
kuid halvasti juhitud Finantsinspektsiooni juhatus,
kelle juhtimise ajal ei avastatud Eesti pankades
laialdaselt toimunud rahapesu, saab jätkata
inspektsiooni juhtimist.
Teadmiseks
võetud
6 Rahandusministeeriumi viitab, et panga tegevusloa
saamine tähendab väga suurt koormuse kasvu ja võib
eeldada, et 1-3 täna tegutsevat hoiu-laenuühistut saab
üksnes loa tegutsemiseks pangana. Samas on seegi
seisukoht kaheldav, arvestades kõiki panganduses
kehtivaid nõudeid. Rahandusministeeriumi ülesanne
ei saa olla monopoolse ühistuturu loomine, kus
saavad tegutsed üks, kaks või kolm ühistut, vaid
ülesanne peaks olema koostada seadus, mis annab
kindlustunde ühistute liikmetele kui ka kõikidele
ühistutele. Jääb arusaamatuks, kelle huve
Rahandusministeerium esindab, luues sisusliselt
monopoli, kuigi peaks tagama
tugevamat vabaturumajandust.
Selgitatud Nõustume, et Rahandus-
ministeeriumi ülesanne ei ole
monopoolse ühisturu loomine,
vaid eesmärk on tugevdada
hoiustajate kaitset. Eelnõu
koostajate hinnangul ei ole see
piisaval määral võimalik ilma
mingit sorti finantsjärelevalvet
rakendamata, või piirates HLÜ
poolt osutatavate teenuste ringi
(st hoiuste kaasamist ning
tegevuse jätkumist
tulundusühistuna).
76
7 Eelnõu juures puudub korrektne kaugelevaatav
analüüs, millised mõjud kaasnevad antud seaduse
jõustumisel. Eelnõu koostajatel tuleb eelkõige endale
selgeks teha, kuidas HLÜ-d toimivad – praegune
eelnõu ja seletuskiri on koostatud üksnes kahe
ebaõnnestunud ühistu tegevuse näitel. Panga kapitali
nõudeid Finantsinspektsiooni silmis on ebareaalne
täita, kuna ühistu tegevuse maht on panga mastaapi
arvestades olematu. Lisaks soovitakse lisada
ühistutetele kohustus panustada tagatisfondi ja
sellega kaasnevad täiendavad tasud, mis oluliselt
suurendavad ühistu tegevuskulusid.
Selgitatud
8 Lisaks jääb arusaamatuks, miks peab ära kaotama
hoiu-laenuühistud või nendest tegema sundkorras
pangad, selleks et Finantsinspektsioon saaks teostada
järelevalvet. Teisisõnu, hoiu-laenühistute tegevuse
üle saaks Finantsinspektisoon teostada järelevalvet
ka ilma, et ühistud muutuvad pankadeks. Eelnõu
seletuskirjas on välja toodud selgelt, et järelevalve
alla kuuluvad krediidiasutused (pangad),
tarbimiskrediiti väljastavad või vahendavad
ettevõtjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad,
kindlustusandjad, makseasutused ja e-raha asutused
jt. Seega kõik finantstehinguid pakkuvad ettevõtted
ei pea olema pangad, selleks et Finantsinspektsioon
saaks järelevalvet teha.
Selgitatud Nõustume seisukohaga, et
Finantsinspektsiooni
järelevalve rakendamiseks ei
ole vajalik hoiu-laenuühistut
pangaks muuta. Eelnõu
jõustudes (ja
üleminekuperioodi lõppedes)
on täna tegutsevatel HLÜ-del
kolm varianti: kas hakata
ühistupangaks, taotleda muu
Finantsinspektsiooni
tegevusluba (nt krediidiandja
tegevusluba) või jätkata
tegevust tulundusühistuna.
9 Selgusetuks jääb ka Rahandusministeeriumi
seisukoht, et RAB tegeleb ainult rahapesuga, kuid
samas on antud virtuaalvääringud RAB järelevalve
alla. Virtuaalvääringud ehk krüptoraha saavad enda
klientidelt reaalset raha, kuid pakuvad vastu
digitaliseeritud koodi, mille hind on olematu ja
igasugused tagatised puuduvad.
Selgitatud Virtuaalvääringu teenuse-
pakkujate üle järelevalve
teostamine on tõepoolest
kehtiva seaduse järgi RAB
pädevuses. Tulevikus
plaanitakse viia sektor
finantsjärelevalve (st Finants-
inspektsiooni) järelevalve alla.
10 Raha HLÜ ei saa nõustuda sellega, et HLÜ-del
keelatakse hoiuseintresside reklaam, samas
pankadele sellist keeldu ette ei nähta. Käesolevaga
tekitatakse pankadele eelised, mille tõttu kannatavad
ühistud. Reklaam on äritegevuse üks osa, aga ta peab
olema tõene, realistlik ja täidetav ning selleks võib
riik luua vastavad tingimused-reeglid.
Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-
dega kohalduvad pankadele
ranged finantsjärelevalve
subjekti nõuded, mis tähendab
ka Finantsinspektsiooni õigust
teha subjektile ettekirjutus või
äärmise meetmena tunnistada
tegevusluba kehtetuks, kui
järelevalvesubjekti tegevus ei
vasta õigusaktides sätestatule.
Sellist õigust täna HLÜ-de
suhtes ei kehti ning seda ei ole
ka võimalik mõistlikult tekitada
ilma finantsjärelevalveta.
77
Hoiuse intresside reklaamimise
keeld läheb kokku ka eelnõus
toodud HLÜ liikmesuse
sätetega, mille järgi HLÜ
liikmeks ei peaks astuma isik
esmajoones seetõttu, et teenida
(võimalikult kõrget) intressi
oma vara pealt.
11 Kokkuvõtvalt Raha HLÜ soovib öelda, et hoiu-
laenuühistu turul juhtunud pretsedendid näitavad
konkreetsete persoonide pahatahtlikust ja nende
tegevus on mõjunud negatiivselt ka vastutustundlike
hoiu-laenuühistuste majandustegevusele, mille tõttu
oleme ka huvitatud, et nimetatud juhtumid tulevikus
ei korduks. Samas peame õigeks, et selleks tuleks
koostöös täiendada olemasolevad reeglid põhjaliku
majandus-õigusliku analüüsi tulemusena, mitte
tekitama uusi kannatusi teiste hoiu-laenuühistu
liikmetele, kes toimetavad liikmete huvides
kehtivate õigusreeglite raamides vastutustundlikult
ja usaldusväärselt.
Teadmiseks
võetud
JUSTIITSMINISTEERIUM
78
1 Seletuskirjas (lk 42) väljendatakse seisukohta, et
ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast
mõistlikust põhjusest. Põhiõiguste piirang peab
olema vajalik, sobiv ja mõõdukas. Kõik ratsionaalsed
põhjendused ei pruugi sellele standardile vastata.
Eelnõuga piiratakse nii ettevõtlusvabadust kui ka
võetakse inimestelt võimalus oma raha riskantsemalt
paigutada, kuid samas ühistegevuse kaudu ka
rohkem teenida. Seletuskirjas esitatud
põhiseaduspärasuse analüüs jätab aga eelnõust
tervikuna mulje, et valitud on n-ö kergema vastupanu
tee, ehk keerulisema ja riskantsema tegevuse
keelamine ilma, et oleks kaalutud muid vähem
piiravaid meetmeid eesmärgi saavutamiseks.
Seletuskirjas (lk 43) märgitakse:
„Praktika on näidanud, et hoiu-laenuühistute
juhtimise kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete
aktiivsus on madal ja see võimaldab hoiu-
laenuühistute juhtidel kuritarvitada ühistusse
usaldatud liikmete rahalisi vahendeid. Tagatisfond,
kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega
krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele
hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga
hoiu-laenuühistute hoiuseid. Kuid eksitava reklaami
tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka hoiu-
laenuühistute poolt kaasatud hoiused on riikliku
tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib
märkimisväärselt moonutada konkurentsi nn hoiuste
turul.“ Samas ei ole seletuskirjas teavet selle kohta,
mida on praktikas ette võetud, et hoiu-laenuühistute
(HLÜ) kehva juhtimise kvaliteeti parandada; kas ja
kuidas on teostatud kontrolli; kas ebapiisava
kontrolli teostamise põhjuseks on eelarveliste
vahendite puudumine kontrollijatel? HLÜS on vastu
võetud aastal 1999 ehk kehtinud üle 20 aasta. Seda
võib pidada piisavaks ajaks praktika analüüsimiseks
ja kitsaskohtade parandamiseks. HLÜ Liidu
28.12.2022 kirjas tuuakse muu hulgas välja järgmist:
„Senine probleem on olnud selles, et riigi poolt ja
seaduse alusel tegutsevad institutsioonid
(Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo,
Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole
vaatamata HLÜde korduvatele pöördumistele
suutnud mõnede HLÜde senisele pahatahtlikkusele
piiri panna, kuigi riikliku tõhusa järelevalve
tegemiseks HLÜde kui finantseerimisasutuste üle
annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja terrorismi
Arvestatud Eelnõu seletuskirjas on
täiendatud põhiseaduspärasuse
analüüsi.
Nagu eespool mitmel pool
rõhutatud on ühistutel lubatud
kaasata hoiuseid üksnes oma
liikmetelt, mitte avalikkuselt
(see õigus on üksnes
krediidiasutustel). Samas
igasugune reklaam, mida täna
erinevate meediumite kaudu
tehakse, on üldjuhul alati
avalikkusele suunatud. Seega
on juba kehtivas praktikas
paradoksaalne vastuolu –
avalikkusele suunatud
hoiuseintresside reklaami võib
nagu näiliselt teha, samas
seadusega on otsesõnu keelatud
avalikkuselt hoiuste kaasamine.
Samuti märgime, et täna on
juba nt keelatud tarbijakrediidi
reklaamimine TV-s ja raadios
ning eesmärgid on laias laastus
olnud samad (reklaamiseaduse
§ 29 lg 9). Seega ei ole hoiu-
laenuühistute hoiuseintresside
reklaami keelamisel tegemist
pretsedendiga. Veelgi enam –
kui pangad ja muud
krediidiandjad, kes lähtuvalt
eeltoodust ei või tarbijakrediiti
niimoodi reklaamida, alluvad
FI järelevalvele, siis HLÜ-de
suhtes seesugune järelevalve
puudub (ja ei see rakendu ka
siis kui reklaamipiirang peaks
2023. a. keskpaigas jõustuma).
Kokkuvõttes ei keela
reklaamiseadusesse lisatav säte
kuidagi ühistu tegevust ennast
reklaamimast – piirang on
konkreetselt seotud ühe
finantstootega ehk hoiusega,
kus keskmisest kõrgemate
intressimäärade avaldamine
79
tõkestamise seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2
punkti 4).“
Seletuskirjas peaks tooma välja, kas HLÜ Liidu
väited korduvate pöördumiste kohta on tõesed ning
kuidas on riik neile vastanud.
Palume täiendada seletuskirjas esitatud PS-
pärasuse analüüsi ning põhjendada, miks vähem
piiravad meetmed ei võimalda eelnõuga
püstitatud eesmärki saavutada.
võib viia olukorrani, kus paljud
isikud teevad oma
„investeerimisotsuse“ puhtalt
emotsioonide najal.
Seega on selline
reklaamipiirang igati
õigustatud.
80
2 Eelnõu § 1 p 15 kohaselt muudetakse HLÜS § 14
teksti. Muudetud sõnastuses paragrahvi punkti 2
kohaselt peab juhatus esitama HLÜ äriregistrisse
kandmiseks avalduse, milles näidatakse muu hulgas
revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja
elukoht. Samuti on kavandatud avaldada
revisjonikomisjoni liikmete elukoha andmed
äriregistris (EN § 1 p 16). Eelnõu seletuskirjas ei ole
põhjendatud, miks on vaja registrisse kanda
revisjonikomisjoni liikmete elukoht. Kuigi kohustus
revisjonikomisjoni elukohaandmed esitada kehtib
HLÜS-i jõustumisest alates (HLÜS § 14), ei olnud
ka siis andmete esitamise eesmärke täpsemalt
määratletud. Revisjonikomisjoni liikmete elukoha
avaldamine ei pruugi olla kooskõlas andmetöötluse
minimaalsuse põhimõttega (isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 lg 1 p c). Seletuskirjas
on öeldud, et äriregistris andmete avaldamise
eesmärk on läbipaistvuse suurendamine HLÜ
kontrolli teostamise üle ning võimalus HLÜ
liikmetel vajadusel pöörduda otse isiku(te) poole, kes
HLÜ-s vastavusnõuete kontrolli teostab/teostavad.
Samas on revisjonikomisjoni liikmete
elukohaandmete avaldamine äriregistris ulatuslik
põhiõiguste riive (põhiseaduse (PS) § 26) ja eelnõu
koostajad peaksid kaaluma vähem intensiivsete
meetmete kasutamist sama eesmärgi saavutamiseks
(nt sidevahendite andmete avaldamine).
Osaliselt
arvestatud
Revisjonikomisjoni elukoha
andmete avalikustamine
äriregistris on eelnõust
kustutatud ning see on
asendatud sidevahendite
andmete avalikustamisega, mis
on eelnõu koostajate hinnangul
vähem-ulatuslikum põhiõiguste
riive, ning mis teenib sarnast
eesmärki ühistu liikmete jaoks,
st võtta ise ühendust
revisjonikomisjoni liikmega
ning vajadusel osundada ühistu
tegevuse mittevastavusele.
3 Eelnõu § 1 p 24 kohaselt täiendatakse HLÜS § 18
lõigetega 4–7. Täiendatud § 18 lg 4 järgi kantakse
HLÜ liikmete nimekirja iga liikme kohta tema
sidevahendite andmed, kui liige on selleks nõusoleku
andnud. Seega toimub andmete töötlemine
nõusoleku alusel vastavalt IKÜM artiklile 6 lg 1 p a.
Nõusoleku alusel andmete töötlemisel tuleb
arvestada sellega, et andmesubjektil on õigus
nõusolek igal hetkel tagasi võtta ning seejärel tuleb
lõpetada ka andmetöötlus. Seletuskirjast ei selgu, kas
on kaalutud ka teisi IKÜM-i aluseid eelnõus toodud
andmete töötlemiseks. Palume täiendada eelnõu
seletuskirja ning selgitada nõusoleku alusel andmete
töötlemise valikut.
Selgitatud Eelnõu koostajad leiavad, et
teisi aluseid ei ole mõistlik
kohaldada, arvestades andmete
töötlemise eesmärki (vt ka
allpool märkus nr 5).
4 Eelnõu § 1 p-ga 48 muudetakse HLÜS-i § 36.
Kavandatud HLÜS § 36 lg 2 lauses 2 on toodud
loetelu andmetest, mida peab esitama isik, kes soovib
astuda hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks.
Eelnõus ei ole täpsemalt sätestatud esitatud
isikuandmete töötlemise eesmärki ja
Teadmiseks
võetud
81
säilitustähtaegu. Kavandatud HLÜS § 36 lg 2 toodud
andmete töötlemisel riivatakse eraelu puutumatust
(PS § 26). Vastava riive alus ja ulatus peab tulenema
seadusest. Seega andmete töötlemise eesmärk ning
kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema
sätestatud seaduse tasandil.
5 Eelnõu § 1 p 55 kohaselt täiendatakse muu hulgas
HLÜS §-ga 413, milles sätestatakse HLÜ kohta
avalikustav teave ja liikme õigus teavet nõuda.
Kavandatud § 413 lg 2 p 6 kohaselt võib HLÜ liige
nõuda HLÜS § 18 lõikes 3 nimetatud ühistu liikmete
nimekirja koos sama paragrahvi lõikes 4 toodud
andmetega. See tähendab, et nõudmisel tuleb
juhatusel esitada liikmele ühistu liikmete nimekiri
(HLÜS § 18 lg 3), milles võivad kajastuda liikmete
sidevahendite andmed (vt kavandatava
HLÜS § 18 lg 4) ning tulundusühistuseaduse (TÜS)
§ 15 lõikes 1 sätestatud andmed (nt liikme elukoht ja
osamaksu suurus). Seega on tehtud võimalikuks
detailsete isikuandmete edastamine ilma, et oleks
kaalutud kas püstitatud eesmärki oleks võimalik
saavutada vähem riivavate meetmetega pidades kinni
andmetöötluse minimaalsuse põhimõttest (IKÜM
artikkel 5 lg 1 p c). Samuti peab eelnõuga kavandatud
andmete töötlemise eesmärk olema sätestatud
seaduses.
Selgitatud Liikme õigus nõuda HLÜ-lt
andmeid on tingitud sellest, et
liikmetel oleks võimalik
parandada (ning võimalik, et ka
tekitada) otsesuhtlus teiste
liikmetega ühiste huvide
korraldamiseks, sh küsimuste
panemiseks ühistu
üldkoosoleku päevakorda.
Eesmärki saada vahetult
ühendust teiste ühistu
liikmetega ei ole eelnõu
koostajate hinnangul võimalik
saavutada vähem riivamate
meetmetega.
6 Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse HLÜS-i §-ga
471 järgmises sõnastuses:
§ 471 . Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva
seaduse … vastuvõetud redaktsiooni nõuetega
Kavandatava § 471 lõige 8 sätestab:
„(8) Kui hoiu-laenuühistu rikub käesolevas
paragrahvis sätestatut, käsitatakse seda
tegevusloata või keelatud majandustegevusena
karistusseadustiku § 372 tähenduses.“;
Seletuskirjas märgitakse lakooniliselt, et lõike 8
kohaselt on tegemist tegevusloata või keelatud
majandustegevusega, kui HLÜ rikub käesolevas
paragrahvis sätestatut. Tegemist on üheselt selge
viitega karistusseadustiku (KarS) §-le 372, mis
käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust.
Pakutav viide KarS tegevusloata tegutsemise ja
keelatud majandustegevuse sättele on
õigustehniliselt sobimatu. Eriseaduses ei saa
sätestada, et mingi kindel tegevus kuulub KarS
vastutussätte alla põhjendusel, et eelnõu koostajad on
selles veendunud.
Arvestatud Viidatud lõige on jäetud
eelnõust välja.
82
Kavandatava HLÜS § 471 lõige 3 näeb ette, et enne
[seaduse jõustumiskuupäev] asutatud ja tegutsenud
HLÜ peab taotlema Finantsinspektsioonilt
krediidiasutuse tegevusloa hiljemalt
2027. aasta 31. detsembriks.
Toodud sõnastusest justkui tuleneb nõue, et HLÜ
oma tegevust niisama lõpetada ei saagi, vaid igal
juhul peab tegevusluba taotlema ning kui HLÜ seda
tegevusluba ei taotle, on HLÜ automaatselt
käsitletav kurjategijana tulenevalt § 471 lõikest 8.
Selline õiguslik konstruktsioon on ebamõistlik.
Kavandatud paragrahvi 471 lõige 7 näeb ette, et juhul
kui Finantsinspektsioon on keeldunud hoiu-
laenuühistule krediidiasutuse tegevusluba andmast
vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatule, siis
peab ta oma tegevuse lõpetama või jätkama
tulundusühistuna ilma, et teda käsitletaks hoiu-
laenuühistuna. Seega, juhul kui HLÜ rikub
kavandatava HLÜS § 471 lõikest 7 tulenevat,
tähendab see, et ta tegutseb tegevusloata (sest talle ei
ole seda antud). Kui on tegemist tegevusloata
majandustegevusega, siis saab nii ehk naa kohaldada
vastutuse sätteid, mis on kehtestatud KarS-is. Eelnõu
jätab mulje, et selle eesmärk on tekitada HLÜ-des
hirmu, ähvardades neid KarS sättega, mis on
vajaduse korral kohaldatavad ilma, et selle
olemasolu peaks eriseaduses ebasobivalt üle
kordama. KarS-i rakendamist tegevusloata
tegutsemise korral saab selgitada eelnõu
seletuskirjas.
Palume kavandatavast HLÜS §-st 471 jätta lõige
8 välja.
83
Lisa 3
III kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr Ettepaneku sisu
Arvestatud
,
mitte
arvestatud,
selgitatud,
teadmiseks
võetud
Rahandusministeeriumi
kommentaarid
FINANTSINSPEKTSIOON
1 Üldised tähelepanekud
Eelnõu seletuskirjale on lisatud teise
kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
(edaspidi Märkuste tabel). Oleme tutvunud
Rahandusministeeriumi selgitavate
kommentaaridega Finantsinspektsiooni
tähelepanekute osas ning soovime rõhutada, et
Finantsinspektsiooni põhiseisukohad ei ole
muutunud võrreldes 03.01.2023
Rahandusministeeriumile edastatud arvamusega.
Sellest tulenevalt täiendavad käesolevas vastuses
esitatud tähelepanekud Finantsinspektsiooni
03.01.2023 avaldatud arvamust.
Teadmiseks
võetud
2 Teatud tähelepanekute osas selgitas
Rahandusministeerium, et on plaanis nendega
tulevikus tegeleda. Finantsinspektsiooni hinnangul
tuleks nende küsimustega tegeleda käesoleva
Eelnõu raames, et vältida Eelnõu regulatsioonide
rakendamisega seotud probleeme.
Arvestatud
3 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17
lõikega 5. Palume vastavat normi täiendada osaga,
mis keelab hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ)
liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on
või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu
liige.
Osaliselt
arvestatud
Oleme seisukohal, et HLÜ liikmeks
astumise täielik keelamine
juriidilistel isikutel, kes on HLÜ
juhatuse või nõukogu liikmega
seotud, oleks ebaproportsionaalne
ettevõtlusvabaduse piiramine.
Huvide konflikt tekib samas mitte
juhtorgani liikmega seotud
juriidilise isiku HLÜ liikmeks
astumisel, vaid nimetatud seotud
isikule teenuseid osutades (eeskätt
viidatud isikule laenu andmisel).
Sellest tulenevalt on eelnõus
muudetud HLÜS § 28 lõike 7
sõnastust, et laenu andmise piirang
84
hõlmaks ka juhtorgani liikmega
seotud juriidilisi isikuid.
4 Finantsinspektsioon pooldab lähenemist, mis viitab
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel
asjakohastele krediidiandjate ja –vahendajate
seaduse (edaspidi KAVS) sätetele, et tagada
edaspidi HLÜ-dele ühetaoline kohtlemine
võrreldes teiste tarbijakrediiti väljastavate
laenuandjatega. Viimasele viitab ka Eelnõu
seletuskirja punkt 32, kus tuuakse paralleele
krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 83
lõikega 3.1 ning mille kohaselt HLÜ kui
ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest
kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks
krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga
teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt
sama teenust samale isikule. Küll aga kui luua
analoogne regulatsioon uues HLÜS-i
redaktsioonis, teeme ettepanekud Eelnõu
muutmiseks järgmiselt:
1) Oleme varasemalt teinud ettepaneku muuta
HLÜS § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning
eemaldada Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS
§ 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse
oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel
peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu
sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse §-des 47–531 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale
piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning
muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti
kohaldama sellisele hoiu-laenuühistu liikmele
laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja
412 sätestatut.“
Muu hulgas sisaldus ettepanekus täiendus
„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma
majandus-ja kutsetegevuses, /---/“. Kuigi
Rahandusministeerium on Eelnõu seletuskirja
punkti 3.1 alapunktis 4 selgitanud, et kui HLÜ teeb
tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu
tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks
seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL õiguse alusel
käsitleda tarbijana, on Finantsinspektsiooni
hinnangul oluline lisada vastav täpsustus ka Eelnõu
teksti, et tagada õigusselgus ning vältida ebaõigete
praktikate väljakujunemist.
Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 28 lõike 1.1
sõnastust vastavalt ettepanekule.
Täpsustatud on HLÜS § 28.1 lõike 1
punkti 5 sõnastust vastavalt
ettepanekule.
HLÜS § 28.1 on lisatud lõige 2
KAVS § 49 lõike 2 eeskujul.
85
2) Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281
lõike 1 punkti 5 kohaselt peab HLÜS §-s 28
nimetatud vastutustundliku laenamise nõude
täitmiseks HLÜ sise-eeskirjaga kehtestama liikme
krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete
kontrollimise metoodika, võttes selle
väljatöötamisel liikme kohta arvesse mh HLÜ ees
olevate varasemate kohustuste täitmise ja teenuse
osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju.
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks säte olema
sõnastatud sellisel viisil, et oleksid hõlmatud kõik
füüsiliste isikute varasemalt olemasolevad
maksekohustused, mis võivad ajas suureneda ning
mille mõjuga peaksid HLÜ-d edaspidi arvestama.
Võttes arvesse, et HLÜS § 281 lõikes 1 sätestatu
võtab eeskuju eelkõige KAVS § 49 lõikest 1, siis
viitame siinkohal ka KAVS-i seletuskirjale, mis
eelnimetatud lähenemist toetab ning mille kohaselt
peab krediidiandja või –vahendaja võtma arvesse
tarbija võimekuse teenindada samaaegselt kõiki
varem võetud finantskohustusi ka kõrgema intressi
tingimuste olukorras.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta
Eelnõuga pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5
sõnastust järgmiselt: „varasemate maksekohustuste
ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise mõju“.
Lisaks juhime tähelepanu, et KAVS § 50 lõike 4
määratleb ühe maksevõime kontrollimise allikana
pangakonto väljavõtte, mida krediidivõimelisuse
hindaja peab võimaluse korral tarbijalt küsima, kui
muu kogutud teave ei ole piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnõuga
pakutud HLÜS §-s 281 aga analoogset
regulatsiooni ei ole. Laenuandja poolt füüsilisest
isikust laenusaaja (tarbija) varalise seisundi
hindamisel ei saa pidada piisavaks laenuandja
tuginemist üksnes laenusaaja poolt esitatud
andmetele ning laenusaaja poolt esitatud teavet
tuleb kontrollida.
3) KAVS § 49 lõikes 2 on kehtestatud
krediidiandjale kohustus kehtestada metoodika,
mis võtab tarbijale krediidi andmisel arvesse
86
konkreetseid näitajaid (sh LTV, DSTI, laenu
maksimaalne tähtaeg jne).
Kuivõrd KAVS § 49 lõikes 2 nimetatud näitajatele
analoogne regulatsioon Eelnõus puudub, teeb
Finantsinspektsioon ettepaneku luua ka HLÜS-i
analoogne reeglistik, mis võtaks laenu
väljastamisel HLÜ sisemiste riskilimiitidena
arvesse vähemalt suhtarvudena kehtestatud
piirmäärasid (DSTI ja LTV), et tagada füüsilisest
isikust laenuvõtja kohustuste täitmine
jätkusuutlikul viisil.
5 Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et HLÜ-l
peaksid olema kehtestatud sisemised juhtide
(juhatuse ja nõukogu liikmete) sobivuse nõuded ja
nende täitmise kontrolli kord.
Rahandusministeerium selgitas, et viidatud
sobivuse nõudeid kontrollib revisjonikomisjon
HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud ülesannete raames.
Juhime tähelepanu, et sobivuse nõuete eest
vastutava isiku määramine Eelnõus ei võrdu
sobivuse nõuete ja nende täitmise kontrolli korda
kehtestamise ja rakendamisega. Palume Eelnõu
selles osas täiendada.
Arvestatud Täiendatud HLÜS § 31 lõiget 2
punktiga 8.
6 Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu HLÜS § 471
lõike 6 sõnastusele, mille kohaselt kui HLÜ ei ole
krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2026.
aasta 31. detsembriks esitanud või
Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba
andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele
hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise
ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt
lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja
arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab
makseasutuse või krediidiandja tegevusluba.
Pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et
tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui
tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba.
Kuna makseasutuse tegevusluba ei võimalda
tarbijakrediidi väljastamist, palume Eelnõu sätte
selles osas täpsustada.
Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 57 (HLÜS § 47.1)
sõnastust on muudetud.
7 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Varasemalt avaldasime arvamuse, et Eelnõuga
tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud
krediidiasutuse ja ühistuna asutatud krediidiasutuse
erisused. Rahandusministeeriumi selgituste
kohaselt kohaldatakse ühistupankadele kogu KAS-
i nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga
Arvestatud Eelnõusse on lisatud sätted, mis
täpsustavad ühistulisel mudelil
põhinevate krediidiasutuste sätteid
ning kustutatud viited HLÜS-ile.
87
tegevust reguleerivas peatükis.
Rahandusministeerium möönis, et teatud aspektid
ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat
reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne
teise KAS-i muutva seaduseelnõuga.
Teeme ettepaneku sätestada vajalikud muudatused
käesoleva Eelnõuga, et vastav regulatsioon oleks
kohe alguses selge ja arusaadav.
8 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38.
Rahandusministeerium ei ole arvestanud
Finantsinspektsiooni varasemalt pakutud
sõnastusettepanekuga. Palume siiski KAS § 38
sõnastuses, mitte ainult seletuskirjas, selgelt välja
tuua, et ühistupankadele kohaldatakse kogu
krediidiasutuste seadust nende erisustega, mis on
ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas
peatükis. Lisaks palume sätestada, et ühistupank ei
või tegutseda aktsiaseltsi vormis.
Arvestatud
9 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et
ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust
vormist, on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii
turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja
sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Ka
Rahandusministeerium möönis
Finantsinspektsiooni tähelepanekute selgitamisel,
et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad
täiendavat reguleerimist. Eeltoodud valguses teeme
uuesti alljärgneva ettepaneku:
Lisada KAS-i § 441 pealkirjaga „Osalus
ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses:
„(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise
osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme
panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud
laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul
viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist.
Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna
ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii
tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude
asjaolude hindamisel läbi mõju ühistupanga
juhtimisele.
(2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist
või sellest teada saamisel või teada saama
pidamisel viivitamata teavitama
Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis
võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või
kontrolli ühistupanga üle.“
Arvestatud
88
10 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421
lõiget 2. Teeme uuesti ettepaneku vastavat
sõnastust muuta alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga
liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab
isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või
nõukogu, kui talle on selline õigus antud
põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates avalduse
saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb
kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja
nõuetele.“ Selliselt oleks välditud olukord, kus
juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab
põhjendamatult nende lahendamisega, mis
omakorda tooks aga kaasa registriandmete
ebatäpsuse.
Arvestatud
11 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse nõue, et
ühistupanga juhatuses peab olema vähemalt kaks
juhatuse liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui
HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse liikmete arvu
kaheni. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud kahe
juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL
(edaspidi CRD) seda võimaldab.
Rahandusministeerium selgitas täiendavalt, et
juhatuse liikmete arvu alandamine CRD-s lubatud
miinimumarvuni on põhjendatud, arvestades HLÜ-
de tegevuse mahtusid ja kapitaliseeritust.
Finantsinspektsioon sellega ei nõustu.
Juhime tähelepanu, et ka kehtiv HLÜS § 34 lõige 1
sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm
liiget. Finantsinspektsiooni jääb seisukoha juurde,
et ühistupangal peaks olema vähemalt kolm
juhatuse liiget nagu KAS seda ka täna nõuab.
Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad
igapäevase juhtimisega ning väga oluline on ka
juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning
huvide konflikti maandamine läbi
vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse
liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget
organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele
miinimumnõue ning erisuse/leevenduse
kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka
ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja
kompetentsete isikute poolt.
Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku välja
jätta Eelnõust nii HLÜS § 34 lõike 1
muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Jääme siiski varasemalt väljendatud
seisukoha juurde, mille kohaselt ei
ole mõistlik nõuda ühistupankadelt
kolme juhatuse liikme valimist,
kuivõrd HLÜ-de (kes tulevikus
võiksid krediidiasutuse tegevusluba
taotleda) tegevusmahud ja
kapitaliseeritus on oluliselt väiksem
täna tegutsevate (aktsia)pankade
omadest.
Samas nõustume sellega, et kui
ühistupanga poolt osutatavad
teenused ja kapitaliseeritus
sarnanevad (teistele) krediidi-
asutustele kohaldatavaga, siis peaks
olema paremini jagatud
vastutusvaldkonnad ja maandatud
huvide konfliktid. Sellest tulenevalt
on KAS §-i 44 loodud erand, et
ühistupank ei või osutada
investeerimisteenuseid ega
teenuseid välisriigis, kui tema
kapitaliseeritus on madalam kui 5
mln EUR. Sarnaselt on § 42.2
loodud erisus, et ühistupangal võib
olla kaks juhatuse liiget, kui
lähtuvalt tema osakapitali määrast
on tema osutatavate teenuste ring
väiksem teiste krediidiasutuste
omadest.
89
kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt
kolm liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete
arvu ühistupanga juhtimiseks.
12 Eelnõu § 3 punktiga 9 on reguleeritud ühistupanga
algkapital. KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib
ühistupanga algkapital erinevalt KAS § 35 lõigetes
1 ja 2 sätestatust olla üks kuni viis miljon eurot, kui
ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43
lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid. Lisaks
võib Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank
ei või osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud
teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või
osutades piiriüleseid teenuseid. Algkapital koosneb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud
kapitalist ja reservidest.
1) Juhime tähelepanu, et pakutud sõnastusest ei tule
välja, kes ja milliste kriteeriumite alusel otsustab
ühistupanga algkapitali suurust. Kui see pädevus
kuulub Finantsinspektsioonile, palume Eelnõus see
pädevus selgelt sätestada koos kriteeriumitega,
mille alusel peab Finantsinspektsioon otsustama
kui suur on HLÜ algkapital vahemikus üks kuni
viis miljon eurot.
2) KAS § 44 lõike 1 teise lause kohaselt võib
Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või
osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid
välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades
piiriüleseid teenuseid. Esiteks, kuna see
regulatsioon asub paragrahvis, mis reguleerib
ühistupanga algkapitali, tuleks see rohkem seostada
algkapitali regulatsiooniga. Teiseks, sellise õiguse
andmine seadusandja poolt Finantsinspektsioonile
eeldab ka konkreetseid kriteeriume, millistest peab
Finantsinspektsioon otsustuse tegemisel lähtuma.
Kolmandaks, oleme varasemalt teinud ettepaneku,
et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et ühistupank
ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid
osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Kui
HLÜ-de tegevuse piirang ei tulene selgelt Eelnõust,
tuleks anda Finantsinspektsioonile õigust igal ajal,
sh tegevusloa taotluse andmisel, keelata
ühistupangal osutada teenuseid välisriigis.
3) KAS § 44 pealkirjaks on pakutud „Ühistu
algkapital“. Algkapitalist räägitakse aga ainult
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Esmalt märgime, et pädevus
algkapitali määra otsustamiseks ei
kuulu eelnõu uue versiooni kohaselt
Finantsinspektsioonile, vaid see
tuleb otsustada ühistupangal endal
vastavalt määruses 575/2013
sätestatule.
Seoses märkusega nr 2 on
täpsustatud KAS § 44 sõnastust. Mis
puudutab HLÜ või ühistupanga
poolt teenuste osutamist välisriigis,
siis märgime, et HLÜ-l ei ole
kehtiva regulatsiooni järgi õigus
välisriigis teenuseid osutada ning
see õigus tekiks alles
krediidiasutuse tegevusloa saamisel.
Pärast tegevusloa saamist on
Finants-inspektsioonil õigus
ettekirjutusega keelata ka
ühistupangal välisriigis teenuste
osutamist üldiste krediidi-asutustele
kohaldatavate sätete alusel, st kui
esinevad seaduses toodud
õiguslikud alused, või kui
ühistupanga osakapital langeb alla 5
miljoni euro. Muus osas ei leia me,
et ühistupanga teenuste osutamise
kohta oleks mõistlik või
proportsionaalne piirata Eestiga.
90
paragrahvi esimeses lõikes, edasi on kasutusel
mõiste osakapital. Palume kaaluda paragrahvi
pealkirja muutmist.
13 Finantsinspektsioon on teinud varasemalt
ettepaneku täiendada KAS 44 lõiget 2 põhimõttega,
et aktsia-või osakapitali vähenemise korral rohkem
kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites
kajastuva summaga, tuleb avalikes registrites
olevat teavet viivitamata ajakohastada. Eelnõus on
KAS § 44 täiendatud lõikega 3. Palume sõnastust
muuta järgmiselt: „(3)Ühistupanga juhatus kutsub
kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga
osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga
osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra
võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga.“
Arvestatud
14 Eelnõu § 3 punktiga 22 täiendatakse KAS § 116
lõikega 4, mille kohaselt lõpetatakse ühistupank,
kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete
arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Oleme
varasemalt märkinud, et uuest sättest ei tulene kes
sellisel juhul lõpetamise menetluse alustab.
Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et
ühistupanga lõpetamine toimub 11. peatükis
sätestatu kohaselt kui ühistupanga erisätetes ei ole
sedastatud teisiti. Juhime tähelepanu, et see ei
lahenda olukorda, et pakutud sättest ei tulene, kellel
on õigus ühistupanga lõpetamise menetluse
alustamiseks, kui pank vastab sättes sätestatud
kriteeriumitele. Kas tegemist on vabatahtliku
lõpetamise või sundlõpetamisega? Kui tegemist on
vabatahtliku lõpetamiseks, tuleks ette näha ka
nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee
otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks
lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus
nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist.
Arvestatud
15 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne
Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist
peavad HLÜ-d vahetult enne tegevusloa esitamist
läbima varade põhjaliku hindamise (Asset Quality
Review), et saada ülevaade milline on varade
tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju
krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite
tasemele ja kapitaliseeritusele. Märkuste tabelis
selgitas Rahandusministeerium, et varade
kvaliteedi hindamine peab toimuma kõikide isikute
puhul, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, sh
HLÜ-d.
Arvestatud Krediidiasutuste seaduse § 13.1 on
täiendatud lõikega 5.
91
Juhime tähelepanu, et omavahendite suurust
tõendavate dokumentide esitamine koos
vandeaudiitori aruandega ei võrdu varade
kvaliteedi põhjaliku hindamisega ning hetkel ei tule
Eelnõust HLÜ-de selget kohustust läbida varade
kvaliteedi hindamist vahetult enne tegevusloa
taotlemist. HLÜ-de varade ning nende tegevus on
läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda
riskikohti tuvastada ja/või ei ole sõltumatud. Seega
sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa
taotlemist on hädavajalik, et saada kindlust varade
tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. Sellest tulenevalt
teeme uuesti ettepaneku sätestada Eelnõuga HLÜ-
de kohustust läbida varade kvaliteedi hindamise
vahetult enne tegevusloa esitamist.
16 Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid
KAS-is sisalduvate vastutussätete kohta.
Rahandusministeeriumi selgituste kohta on
nimetatud sätete ülevaatamine plaanitud tulevikus
muu eelnõus raames. Palume kaaluda
vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames,
et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist
tulenevaid probleeme.
Arvestatud Eelnõusse on lisatud § 3 p 23.
17 Oleme varasemalt palunud arvestada, et
Finantsinspektsiooni tegevust finantseeritakse
finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks
järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma
eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi
subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul,
vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema
täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise
tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks
subsideerima teised järelevalve subjektid.
Märkuste tabelis on selle tähelepaneku juures
jäetud poolik kommentaar. Sellest tulenevalt
palume uuesti ette nägema täiendava mehhanismi,
vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise
tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks
subsideerima teised järelevalve subjektid.
Selgitatud Oleme põhimõtteliselt nõus, et
üldiselt ei peaks ühed
järelevalvesubjektid teisi
subsideerima. Samas aga on
järelevalvetasude ülevaatamine
kavas eraldi eelnõuga, kuivõrd
järelevalvetasud tuleb üle vaadata
finantssektori üleselt, mis vajab
omakorda eraldi hinnangut, et leida
konkreetsed ja proportsionaalsed
menetlustasude summad.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
1 Kaubanduskoda jääb oma 4. jaanuari 2023 kirjas nr
4/1 esitatud seisukohtade juurde ning on jätkuvalt
väga kriitiline Eelnõu kaasamisprotsessi osas.
Väärib märkimist, et käesoleval kooskõlastusringil
ei kaasanud Rahandusministeerium
Kaubanduskojale teadaolevalt algselt mitte ühtki
hoiu-laenuühistut, samas neid puudutab Eelnõu
Selgitatud Eelnõu koostajad möönavad, et
kooskõlastusprotsessi raames ei
kaasatud tehnilise eksimuse tõttu
esialgu hoiu-laenuühistuid, kuid
probleemi selgumisel saadeti eelnõu
kooskõlastamiseks ka hoiu-
laenuühistutele ning pikendati ka
92
kõige rohkem, sest sisuliselt näeb Eelnõu ette hoiu-
laenuühistute tegevuse lõpetamise senisel kujul.
Hoiu-laenuühistud said esmase informatsiooni
Eelnõu uuest kooskõlastusringist 6. veebruaril 2023
Kaubanduskojalt, kui küsisime Eelnõu osas oma
liikmetelt arvamust. Samas toimus ülejäänud
huvigruppide kaasamine juba 1. veebruaril 2023.
Sellest tulenevalt teeb Kaubanduskoda taaskord
ettepaneku nii Eelnõu kui ka tulevaste kaasamiste
osas pidada kinni kaasamise heast tavast ning hea
õigusloome ja normitehnika eeskirjast. Heaks
kaasamiseks ei saa pidada seda, kui 17 lehekülje
pikkusele eelnõule oodatakse tagasisidet nelja
tööpäeva jooksul, nagu seda tegi
Rahandusministeerium Eelnõu eelneva
kooskõlastusringi ajal. Veel halvem näide
kaasamisest on aga see, kui huvigruppi, keda
eelnõu kõige otsesemalt ja väga tugevalt puudutab,
üldse ei kaasatagi või kaasatakse alles siis, kui nad
on juhuslikult kooskõlastusringist teada saanud ja
väljendavad pahameelt, et neid ei ole kaasatud.
arvamuse andmise tähtaega
vastavalt tekkinud viivitusele.
Samuti järgiti käesoleva
kooskõlastusprotsessi puhul
asjakohaseid tähtaegu.
2 Kuna Eelnõu praegusest seisust nähtub, et nii
Eelnõu koostajate kui ka hoiu-laenuühistute jaoks
aktsepteeritavaid kompromisse ei ole endiselt
saavutatud ja neid pole Kaubanduskojale
teadaolevalt isegi proovitud saavutada, siis teeme
taaskord Rahandusministeeriumile ettepaneku
arutada plaanitavad muudatused veelkord läbi
hoiu-laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste
huvigruppidega, et leida olemasolevatele
probleemidele mõistlikud lahendused, mida kõik
osapooled oleksid nõus aktsepteerima.
Selgitatud Eelnõu koostajad on korraldanud
käesoleva eelnõu arutamiseks
mitmeid kohtumisi ja töörühmi (sh
oktoobris 2019 kohtumine HLÜ-de
esindajatega, novembris 2020
korraldatud kohtumine
rahandusministri ja tema nõunike
ning HLÜ-de esindajatega,
kohtumised Audiitorkoguga, jne),
pidanud nõu järelevalveasutustega
ning korraldanud käesolevaks ajaks
kolm kooskõlastusringi, mille
käigus on olnud kõigil
huvigruppidel ja turuosalistel
võimalus esitada oma seisukohad
kavandatava eelnõu osas. Paraku ei
ole aga kõik pakutud võimalused
taganud seda, et eelkõige ühistud ise
panustaksid konstruktiivse
tagasiside andmisega. Kahjuks tuleb
tõdeda, et paljud ühistute poolt
esitatud arvamused põhinevad
suuresti emotsioonidel ja sisaldavad
vähesel määral n-ö faktilisi
asjaolusid.
93
3 Lugedes Eelnõu seletuskirja, jääb ebaselgeks, mis
põhjustel peavad Eelnõu koostajad peamiseks
lahenduseks hoiu-laenuühistutega seotud
probleemidele nende tegevuse lõpetamist.
Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 38 ja 39 on antud
selgitusi Eelnõu § 1 p 58 kohta, mille alusel hoiu-
laenuühistud peavad oma tegevuse ümber
kujundama. Nendel lehekülgedel, aga ka mujal
Eelnõu seletuskirjas ei ole mainitud, miks on
Eelnõu koostajad valinud just ümberkujundamise
tee ja miks ei suudaks hoiu-laenuühistute
probleeme lahendada teistsugused lahendused.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole välistatud, et
Eelnõu eesmärke (hoiustajate õiguste parem kaitse,
hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus,
ühistu liikmete tõhusam kaitse) on võimalik
saavutada ka muude vähempiiravate lahenduste
abil kui Eelnõus välja pakutud lahendused. Näiteks
on Eelnõu väljatöötamise kavatsuses käsitletud
mitmeid regulatiivseid lahendusi, mis tõenäoliselt
aitaksid hoiu-laenuühistutega seonduvaid
probleeme lahendada või vähemalt leevendada.
Üheks väljatöötamise kavatsuses välja toodud
lahenduseks on seada hoiu-laenuühistud sarnaselt
pankadele Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Samuti on võimalustena välja toodud hoiu-
laenuühistute juhtimise läbipaistvamaks muutmine,
juhatuse liikmete miinimumarvu seadmine ja
juhatuse liikmete sobivusnõuete kaasajastamine.
Kaubanduskoja hinnangul võiks neid variante
kaaluda.
Selgitatud Märgime, et oleme eelnõu
koostamisel pakkunud välja
erinevaid variante, kuidas ühistute
läbipaistvust suurendada ja
hoiustajaid paremini kaitsta, kuid
ühistutele ei ole sisuliselt sobinud
ükski variant.
Eelnõu väljatöötamisel (st kuni
2020. aastani) on kaalutud ka
eraldiseisva tegevusloastatud
režiimi loomist hoiu-
laenuühistutele, kuid selle
tulemusena oleks oluliselt
vähenenud igasuguse ühistegevuse
element. Ka ei ole hoiustajate kaitse
seisukohast otstarbekas tekitada
eraldi osafondi HLÜ-dele, kuivõrd
ühelt poolt eelneks liikmete hoiuste
efektiivse kaitse tagamisele pikk
sissemaksete periood, et osafondi
maht jõuaks vajaliku tasemeni, ning
teisalt ei oleks mõistlik liita HLÜ-
sid krediidiasutuste osafondiga,
kuivõrd pankadele ja HLÜ-dele ei
kohaldu võrdsed nõuded.
4 Eelnõu kohaselt jõustuvad Eelnõuga ette nähtavad
muudatused kolmes etapis – esimesed muudatused
jõustuvad 2023. aastal, seejärel jõustuvad mõned
muudatused 2026. aastal ja kõige ulatuslikumad
muudatused, nende hulgas hoiu-laenuühistutele
seatav kohustus ennast ümber kujundada jõustuvad
2027. aastal. Kaubanduskoja hinnangul võiksid
Eelnõu koostajad kaaluda ka varianti, mille puhul
toimub mõistliku aja jooksul peale iga muudatuste
etapi jõustumist mõjude hindamine. Kui sellise
mõjude hindamise käigus leitakse, et jõustunud
muudatused on hoiu-laenuühistutega seotud
probleemid lahendanud, tuleks edasised
kavandatud muudatused ära jätta.
Mitte-
arvestatud,
selgitatud
Viidatud II etapp (ühinguõiguslikud
muudatused) on n-ö ettevalmistav
etapp ühistupanga loa saamiseks
ehk need ei ole eraldiseisvad
muudatused, kuna nendega riiklikku
kontrolli ei kaasne.
Lisaks, riskid suure tõenäosusega
realiseeruvad hiljem ja kindlal
kuupäeval kontrolli ettenägemine ei
tingi ühistute tegevuse kooskõla
seadusega pikemas perspektiivis.
Samas, vähene kontroll HLÜ-de üle
ei võimalda ka hinnata, kas riskid on
94
Näiteks jõustuvad Eelnõu kohaselt 2026. aastal
rangemad nõuded hoiu-laenuühistute kapitalile. Ei
saa välistada, et ka see aitab hoida ära hoiu-
laenuühistutega seotud riske ning täiendav
sekkumine ei pruugi olla vajalik.
maandatud, sest nt likviidsusriski jm
eeskirjad ei ole kättesaadavad.
5 Kaubanduskoda toob välja, et ehkki Eelnõu osas on
aastal 2017 koostatud ka väljatöötamise kavatsus,
ei käsitle see ühe võimaliku variandina
probleemide lahendamiseks hoiu-laenuühistute
tegevuse lõpetamist. Eelnõu seletuskiri ei sisalda ka
ühtki põhjendust selle kohta, miks kaldub Eelnõu
sisu sedavõrd oluliselt määral väljatöötamise
kavatsuses toodust kõrvale.
Seetõttu teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada
Eelnõu seletuskirja põhjendustega selles osas, miks
ei ole Eelnõu puhul aluseks võetud ühtki
väljatöötamise kavatsuses toodud lahendustest ja
lähtutud on hoopis lahendusest, mida
väljatöötamise kavatsuses ei kaalutud.
Selgitatud Eelnõu seletuskirja punktis 1.1.3 on
selgitatud ka alternatiivseid
lahendusi ning lisatud asjakohased
selgitused. Lisaks tasub mainida, et
nn ühinguõiguslikud muudatused,
mis eelnõuga ette nähakse, on
valdavas osas välja toodud
väljatöötamiskavatsuse 5. peatükis.
EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT
1 Nagu Teile teada, koondab Eesti Hoiu-
laenuühistute Liit (edaspidi EHLÜL) 7 Eestis
tegutsevat hoiu-laenuühistut: Kambja Hoiu-
laenuühistu, Kehtna Hoiu-laenuühistu, Leie Hoiu-
laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-
laenuühistu, Põlvamaa Hoiu-laenuühistu,
Saaremaa Hoiu-laenuühistu ja Tartu Hoiu-
laenuühistu. Lisaks on veel mitu hoiu-laenuühistut
avaldanud soovi liituda EHLÜL-ga, et ühiselt seista
vastu rünnakutele hoiu-laenuühistute kui
ühistegelise ettevõtlusvormi vastu.
Rahandusministeeriumil on teada EHLÜL ja tema
liikmete seisukohad Rahandusministeeriumis
väljatöötatud hoiu-laenuühistute seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta ning
siinkohal ei hakka me neid seisukohti üle kordama.
Kuivõrd eelmisel korral (2022. aasta detsembris)
üritas Rahandusministeerium eelnõu isegi
Justiitsministeeriumiga kooskõlastada kehtivat
korda rikkudes ning see ei läinud läbi, saatis
Rahandusministeerium 01.02.2023 oma kirjaga nr
13-1.1/789-1 eelnõu Justiitsministeeriumile
teistkordseks kooskõlastamiseks.
Teadmiseks
võetud
Eelnõu mitmete
kooskõlastusringide eesmärk on
olnud koguda kokku võimalikult
paljude huvigruppide ja
sidusrühmade tagasiside eelnõule
ning põhjendatuse korral nendega
arvestada. Samas ilma üheselt
selgete ja konkreetsete
ettepanekuteta (sh faktiliste
tõenditeta) on keeruline
ministeeriumil ka huvitatud
osapooltega sisulist arutelu pidada
(kuigi oleme seda üritanud teha).
95
Kaaskirjast leiame lause: „Esitame käesolevaga
mõnevõrra muudetud eelnõu ja täiendatud
seletuskirja Teile uuesti kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks”. Tekstide võrdlus näitab,
et tegelikkuses on eelnõu saanud vaid mõningase
kosmeetilise (loe: keelelise) kohenduse ning mitte
ühtegi sisulist muudatust eelnõusse võrreldes 2022.
aasta detsembrikuu seisuga tehtud ei ole. Seega
üritab Rahandusministeerium praegu siluda vaid
varasemaid puudujääke kooskõlastusmenetluses, et
jõuda enne Riigikogu valimisi „lükata“ eelnõu
formaalselt nii kaugele kui vähegi võimalik.
Pööramata siinkohal uuesti tähelepanu eelnõu
sisule, mis pole muutunud ning mille suhtes oleme
väljendanud oma kindlat vastuseisu juba varem,
rõhutame veel kord, et Rahandusministeerium on
eelnõu menetlemisel rikkunud kaasamise head tava
(„Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lg 2, „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 5 ning
kaasamise hea tava Riigikantselei kodulehel
(https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava)
ning juba sellel põhjusel tuleb eelnõu edasine
menetlemine peatada ja anda sellele tagasikäik.
EHLÜL-le on teada, et Rahandusministeeriumi
tegevusele eelnõu osas on tänaseks hinnangu
andnud nii Vabariigi Presidendi Kantselei
(19.01.2023, tsiteerin: „Tuleb nõustuda Teie kirjas
toodud etteheitega, et seaduseelnõu
kooskõlastamise protsess ei vastanud selleks
kehtestatud nõuetele, kuid seaduseelnõu
Põhiseadusele vastavusele kohta saab riigipea
anda arvamuse alles peale selle Riigikogus
seadusena vastuvõtmist”) kui ka Õiguskantsleri
Kantselei (01.02.2023, tsiteerin: „Kirjutasime
Rahandusministeeriumile, et arvestades
seletuskirjas kajastatut ei pruugi kõnesolev eelnõu
praegusel kujul kaasa tuua põhiseaduspärast
lahendust kõikidele ettevõtjatele ja tõime välja
lahendamist vajavad küsimused. Juhtisime
Rahandusministeeriumi tähelepanu ka sellele, et
paaripäevane tähtaeg sedavõrd mahuka ja
põhimõtteliste otsustustega eelnõu osas arvamuste
avaldamiseks on osapooltes tekitanud n-ördimust
ning sellisel viisil toimides jääb mulje, et tegemist
on näilise (mitte tegeliku) kaasamisega.”).
96
Oleme n-ördinud, et liberaalset majanduspoliitikat
taotlev demokraatlik riigijuhtimiskorraldus üritab
ühte loomulikku finantssektori osa likvideerida
sedavõrd robustsel viisil.
Eeltoodust tulenevalt nõuame, et
Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise
menetlemise. Juhul, kui on jätkuv soov muuta hoiu-
laenuühistute kehtivat regulatsiooni, aga mitte
hoiu-laenühistuid likvideerida, siis teeme
ettepaneku kokku kutsuda töörühm, millesse oleks
kaasatud ka hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL)
esindajad, kellel juba algusest peale oleks võimalik
kaasa rääkida kavandatavate muudatuste osas.
AUDIITORKOGU
1 Üldine
Audiitorkogu eesmärkidest ja ülesannetest
tulenevalt peame eelkõige oluliseks esitada oma
ettepanekud audiitorteenuse osutamisega
seonduvate õigusnormide kohta.
Teadmiseks
võetud
2 Oleme eelnõu erinevate versioonide kohta esitanud
mitmeid arvamusi, milles oleme selgitanud, et
audiitorkontrolli teenus vajab seaduses suuremat
selgust. On toimunud ka mitmeid kohtumisi
eelnõude koostajatega, kus oleme selgitanud sise-
ja välisauditi erinevusi ja auditi nõuete täpsema
määratlemise vajadust. Kahjuks on selle eelnõu
koostaja piirdunud vaid välisauditi kontrolliobjekti
üldise määratlemisega ja siseauditi (vastavusauditi)
täpsemad nõuded on jäetud
eelnõust välja võrreldes 2020. aasta eelnõuga.
Loodame, et eelnõu menetluse käigus pööratakse
tähelepanu nii sise- kui välisauditi nõuete selguse ja
eristamise vajadusele.
Selgitatud Esmalt märgime, et
audiitorkontrolli sätted on jäänud
muutumata võrreldes 2020. aastal
avalikustatud eelnõuga.
3 Meil on hea meel tõdeda, et eelnõu näeb ette
delegatsiooninormi, mis võimaldab valdkonna eest
vastutaval ministril määrusega kehtestada
täpsemad nõuded audiitorkontrolli sisule ja
ulatusele – eelnõu § 41 lõige 6. Samas leiame, et
nimetatud delegatsiooninorm tuleb täpsemalt
sisustada. Ainult lubavast õigusnormist ei piisa
audiitorkontrolli nõuete täpsustamiseks. Vajalik
on delegatsiooninormis sätestada määruse andja
kohustus määratleda määruses audiitori poolt
antava kindlustunde aste – millistele
kontrolliobjektidele peab audiitor andma
põhjendatud kindluse, sealjuures arvestades, et
Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 41
sõnastust; samuti on kustutatud
eelnõust volitusnorm.
97
paljude seaduses märgitud nõuete osas ei ole
olemuslikult võimalik põhjendatud kindlustunnet
anda ja saab anda vaid piiratud kindlustunnet, ning
millistele kontrolliobjektidele on võimalik anda
vaid piiratud kindlust. Eelnõu seletuskirjas
märgitud ei ole
selles osas kindlasti piisav, rakendatav ja on
osaliselt ebatäpne - vt selgitus eelnõu § 271 lõike 4
osas, mille kohta ei ole (vähemalt hetkeolukorras)
võimalik audiitoril anda põhjendatud
kindlustunnet.
4 Lisaks ei pea me heaks tavaks selgitada võimalikke
audiitorkontrolli nõudeid seletuskirjas. Seaduse
lugeja peab saama selguse õigusnormist endast.
Hea näide audiitorkontrolli nõuete määratlemise
osas on hiljuti vastu võetud elektrituru jt seaduste
muudatuste seadus, mille § 17 lg 4 näeb ette
täpsemad nõuded audiitorkontrolli kutsetegevuse
standardi määratlemise ja antava kindlustunde osas.
Audiitorkogu on jätkuvalt valmis koostööle
audiitorkontrolli nõuete määratlemisel.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 41
lõike 6 õigusnormis sätestada, et valdkonna eest
vastutav minister määratleb koostöös
Audiitorkoguga audiitori poolt antava
kindlustunde, põhjendatud või piiratud
kindlustunde, astme ja audiitorkontrolli võimaliku
sisu ja ulatuse. Seaduse rakendamiseks tuleb
vastava määruse tekst lisada eelnõule ja sellest
tulenevalt on vajalik muuta ka seletuskirjas
audiitorkontrolli nõudeid käsitlevat osa.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Täpsustatud on HLÜS § 41
sõnastust; samuti on kustutatud
eelnõust volitusnorm.
5 Meie ettepanek eelnõu § 41 lõige 6 sõnastamiseks
on järgmine:
„Valdkonna eest vastutav minister kehtestab
määrusega audiitorkontrolliga väljendatava
kindlustunde astme ning võib kehtestada muud
täpsemad nõuded audiitorkontrolli sisule ja
ulatusele. Nimetatu tagamiseks tehakse koostööd
Audiitorkoguga.“
Osaliselt
arvestatud
Eelnõust on kustutatud HLÜS § 41
lõikes 6 sisalduv volitusnorm ning
muudetud selgemaks § 41 sätete
sõnastust.
TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Tallinna Hoiu-Laenuühistu ei kooskõlasta ega
nõustu esitatud kujul eelnõuga ning esitab
alljärgnevalt oma täpsemad põhjendused
kooskõlastamata jätmisele, jäädes enda varasemate
seisukohtade juurde seoses ühistute
Teadmiseks
võetud
98
sundlikvideerimisega ning eelnõu üldisemate
puudustega.
2 HLÜS § 10 lg 1 ja HLÜS § 17 lg 3prim
Eelnõu kohaselt planeeritakse paragrahv 10 lõiget
1 muuta ning paragrahvi 17 täiendada lõikega
3prim, mille kohaselt on juhatus kohustatud välja
selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-
laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas
liige osaleb ühistu majandustegevuses.
Sealjuures on nimetatud muudatust põhjendatud
seletuskirjas iga HLÜ eesmärgiga ühistulise
tegevuse edendamise või teatud kogukonna või
huvigruppide hüvede esindamise ning lihtsalt tulu
ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus
HLÜ liikmeks astumisel.
TÜS § 1 lg 1 kohaselt on tulundusühistu äriühing,
mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma
liikmete majanduslikke huve läbi ühise
majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1)
tarbijatena või muude hüvede kasutajana; 2)
hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste
kasutamise kaudu või mõnel muul viisil.
Olukorras, kus kehtiva regulatsiooni kohaselt, mida
käesoleval juhul ei ole planeeritud muuta ka
eelnõuga, on tulundusühistu, sh hoiu-laenuühistu
näol tegemist äriühinguga, mille liikmete panus
saab seisneda mh teenuste kasutamises, jääb
selgusetuks, millist eesmärki peaks ministeeriumi
hinnangul ühistu kandma.
Arvestades, et sealjuures peab ministeerium iga
HLÜ eesmärgiks teatud kogukonna või
huvigruppide esindamist, kuid eelnõu
mõjuhinnangu kohaselt ei mõjuta hoiu-
laenuühistute sundlikvideerimine regionaalarengut,
jääb viidatud sätete eesmärk selgusetuks.
Selgitatud Hoiu-laenuühistu mudeli puhul on
„ühistuline majandustegevus“
võtmetähtsusega fraas, millele
viitab tulundusühistuseaduse § 1
lõige 1. Isik peaks liikmeks
astumisel teadvustama oma
eesmärke ühistulise tegevusvormiga
liitumisel ning sellega kaasnevaid
õigusi; samuti põhistama oma huvi
ühistusse liikmeks astumisel.
Hoiu-laenuühistu on täna ainus
ettevõtlusvorm, millele on
seadusega antud õigus osutada
finantsteenuseid ja seda ilma välise
(finants)järelevalveta. Seetõttu on
oluline, et nimetatud teenuste
osutamine toimuks liikmetele,
liikmete huvides ja nende kontrolli
all.
3 HLÜS § 27 lg 1 p 1
Viidatud muudatusega kohustatakse hoiu-
laenuühistut suurendama 100 % võrra
olemasolevaid tagatisi sama sätte kohaselt, ehk 5 %
asemel 10 % oma liikmete hoiuste summast.
Rahandusministeerium on põhjendanud kõrgemat
likviidsuspuhvrite määra võrreldes
krediidiasutustega sellega, et HLÜ-del oleks
võimalik ilma välise kontrollita tagada oma
kohustuste täitmine võlausaldajate ees.
Samas vähendatakse sellega oluliselt HLÜ
võimalusi HLÜ tegevuse finantseerimiseks
enamatest allikatest. Olukorras, kus
Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega,
et hoiu-laenuühistute tagatiste
suurendamine 5% võrra mõjutaks
oluliselt liikmetele makstava
intressi summat. Eelnõu koostajad
jäävad oma varasema seisukoha
juurde, et kõrgem likviidsuspuhvri
määr on vajalik eeskätt selle jaoks,
et HLÜ-del oleks võimalik ilma
välise kontrollita tagada oma
kohustuste täitmine võlausaldajate
ees.
99
krediidiasutuste poolt pakutavad hoiusemäärad on
2-3 korda väiksemad, kui HLÜdes ja seda
inflatsiooni poolt tekitatud kõrge intressimäära
olukorras, ei saa nõustuda, et vastav regulatsioon
tagab kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Pigem
toob vastav muudatus kaasa selgelt väheneva
hoiuseintressi HLÜ liikmetele.
Lisaks, Eesti Panga andmete
kohaselt ei täida juba täna mõned
(suuremad) hoiu-laenuühistud
seaduses sätestatud 5% likviidsuse
nõuet, mis viitab sellele, et
võlausaldajate (hoiustajate) nõuete
sissenõutavaks muutumisel võib
hoiu-laenuühistute vähene
likviidsus tekitada makseraskusi.
(vt lk 29:
https://haldus.eestipank.ee/sites/def
ault/files/2023-
05/fsy2023_1_est.pdf)
4 HLÜS § 27prim
Viidatud muudatuse elluviimise põhistustena on
seletuskirjas esitatud mh „kuivõrd HLÜ on panga
kõrval ainus juriidiline isik, kellel on õigus kaasata
hoiuseid, siis peab olema tagatud esmajoones see,
et HLÜ hoiustajatele kehtivad kõrgendatud nõuded
ka likviidsuse tagamise osas“. Viidatud põhistused
muutuvad aga eelnõuga sisutühjaks, kuivõrd vastav
õigus likvideeritakse eelnõuga, sellega kaob ära
käesoleva paragrahvi lisamise vajadus.
Eraldi rõhutaksime planeeritava paragrahvi
kolmanda lõike vastuolu hoiu-laenuühistu
toimimise põhimõtetega.
Seletuskirja kohaselt on tegemist KAS § 80 lg 2
sätestatud reegliga sarnase nõudega, mille kohaselt
HLÜ on kohustatud oma äritegevust korraldama
nii, et HLÜ finantseerimine ei baseeruks liiga
lühiajalistel või vähestel allikatel.
KAS § 6 kohaselt hõlmavad aga panga
finantsteenuseid mh makseteenuseid, väärtpaberite
emiteerimist, väärtpaberite müügiga seotud
tehinguid, vara valitsemist, rahamaakleri tegevust,
vara hoidmist ning valitsemist, väärtpaberite
hoidmist ja haldamist, millega on pangal oluliselt
laialdasemad võimalused enda tegevuste
hajutamiseks, milliseid HLÜ-del aga HLÜS
kohaselt ei ole.
Enamgi veel. Eelnõu kohaselt ei ole HLÜ-del
õigust võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida ega
pikendada hoiustamis-, tarbijakrediidi- ega
laenulepinguid alates 01.01.2026. a, millega
võetakse KAKS AASTAT enne tegevusloa
kohustust HLÜ-delt igasugune võimalus enda
tegevust üleüldse finantseerida. Olukorras, kus
eelnõuga on välistatud finantseerimine tegevusloa
Selgitatud Eelnõuga on HLÜ-dele antud
võimalus paigutada liikmete
hoiuseid väärtpaberitesse,
alternatiivina nõudmiseni hoiusest.
Samuti on muudetud eelnõus HLÜS
§ 471 lõiget 5, et võimaldada HLÜ-
dele uute liikmete vastuvõtmist,
uute hoiuselepingute või tarbija-
krediidilepingute sõlmimist või
pikendamist kuni krediidiasutuse
tegevusloa taotluse esitamiseni.
Nimetatud piirang on vajalik, et
vältida olulisi muudatusi tegevusloa
taotluse menetlemise ajal; samuti on
vajalik tegevusloa taotlusega koos
esitada varade kvaliteedi hindamise
aruanne (KAS § 13.1 lg 5), mida on
keeruline läbi viia, kui hindamise
aluseks olevad asjaolud on pidevas
muutumises.
Täiendavalt märgime, et ilma
vastava tegevusloata on keelatud
osutada makseteenuseid,
väärtpaberitega seotud teenuseid (st
investeerimisteenuseid), jne.
Asjaomase tegevusloa kohustus
tuleneb vastavatest EL õigusaktidest
ja neid teenuseid reguleerivatest
seadustest (sh MERAS, VPTS, jne).
100
taotluse menetlemise perioodil, ei ole oluliselt
usutav, et eelnõuga on soov üldse mõne HLÜ
ühistupangaks jõudmine, ning tegemist on selgelt
sektori väljasuretamist põhjustava eelnõuga.
5 HLÜS § 28
Tallinna Hoiu-Laenuühistu on oma senises
tegevuses järginud tarbijakrediidiregulatsiooni,
millest tulenevalt ei ole vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimine ebamõistlik muudatus ning
vastavas osas Tallinna Hoiu-Laenuühistu eelnõule
vastuväiteid ei esita.
Küll aga ei saa nõustuda muudatusega, mille
kohaselt on eelnõus piiratud kõigi teenuste
osutamine seotud isikutele viidatud paragrahvi 7
lõike muutmisega, so teenuste koguväärtus kuni 5
tasutud osamakset ning mitte enam kui 5 % HLÜ
omakapitalist. Vastavas osas teenust piiramist saab
kindlasti pidada põhjendatuks laenude väljastamise
näol, kuid mitte hoiuste sissemaksete osas.
Olukorras, kus liikmetele osutatavad teenused on
eelnõu kohaselt jätkuvalt piiratud üksnes laenude
osas, saab piirang hõlmata põhjendatult üksnes
laenude väljastamist seotud isikutele, kui kõrgema
riskiga teenuste osutamist.
Arvestatud Muudetud § 28 lõike 7 sõnastust
selliselt, et oleks lubatav hoiuste
sissemaksmine, kuid mitte teiste § 6
lõike 1 punktides 2-7 nimetatud
teenuste kasutamine.
6 HLÜS § 29 lg-d 5 ja 6
Olemasoleva regulatsiooni kohaselt ei tohi
laenukomitee liikmeks olla nõukogu ega
revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Planeeritavad
regulatsiooniga on vastavat keeldu laiendatud ka
juhatuse liikmetele. On selge, et laenukomitee
liikmeteks ei saa huvide konflikti vältimise
põhistustel olla isik, kes peab teostama järelevalvet
HLÜ tegevuse üle. Kuid sellistel põhistustel ei saa
pidada juhatuse liiget sõltuvaks. Sama kinnitab ka
KAS § 58 lg 1, mille kohaselt on krediidiasutuse
krediidikomitee liikmeks ka juhatuse esimees.
Arvestatud Eelnõust on kustutatud HLÜS § 29
lg 5 ja 6 muutmise sätted.
7 HLÜS § 36 lg 5
Planeeritava muudatuse kohaselt ei tohi HLÜ
juhatuse liige tegutseda töötajana, juhtorgani
liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises
finantseerimisasutuses, sh teises HLÜ-s. Nimetatud
piirang on rangem, kui kehtiv regulatsioon
krediidiasutustele. KAS § 49 lg 1prim kohaselt võib
krediidiasutuse juht olla muu äriühingu, sh
sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see
on kooskõlas juhatuse kohustuste ja pädevusega.
Selgitatud Viidatud KAS sättest on
kommenteerimisel tähelepanuta
jäetud ka sama sätte teised
elemendid, sh tuleb arvestada
krediidiasutuse tegevuse laadi,
ulatust, keerukust ning huvide
konflikti vältimist. See tähendab, et
teises äriühingus nõukogu või
juhatuse liikmeks olemine on
lubatud vaid väga piiratud
tingimustel ning allub rangele
kontrollile; sarnast kontrolli ei saa
101
Eeltoodust tulenevalt ei ole eelnõu seletuskirjaga
piisavalt põhjendatud viidatud muudatuse
vajalikkust ega sobivust.
aga tagada HLÜ üle, kellele väline
järelevalve ei rakendu.
8 HLÜ-de sundlõpetamine
Tallinna Hoiu-Laenuühistu on enda varasemas
seisukohas märkinud, et eelnõuga soovitakse
lõpetada hoiu-laenuühistute pea 200 aastane
ajalugu, millele ministeerium on vastanud, et
„eelnõuga ei soovita ühistulist ettevõtlusvormi
lõpetada, st täna tegutsevatel HLÜ-del on võimalik
end ümber kujundada ühistupangaks või jätkata
tulundusühistu vormis – ilma sealjuures hoiuseid
kaasamata.“ Enamgi veel. Lisaks HLÜS-i
kehtetuks tunnistamisega, võetakse HLÜ-delt õigus
enda tegevust finantseerida alates 01.01.2026. a,
kuid sealjuures on HLÜ-l kohustus omada
tegevusluba alates 01.01.2028. a. Eelnõu
seletuskirja kohaselt on ministeerium küll
möönnud, et tegevusloa taotlemine ning
ettevalmistamine on kallis, kuid sealjuures võtnud
HLÜ-delt igasugused võimalused seda tegevusluba
taotleda ja/või selle ettevalmistamist üleüldse
jätkusuutlikult finantseerida.
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud
Krediidiasutuse tegevusloa
taotlemine võib hinnanguliselt võtta
vähemalt ühe aasta (tõenäoliselt
rohkem alates dokumentide
koostamise hetkest). Tegevusloa
taotlemise ajal ei ole mõeldav
tegevusloa aluseks olevate
asjaolude ja dokumentide ulatuslik
muutmine (sh uute liikmete
kaasamine).
Täiendavalt märgime, et eelnõus
ette nähtud rakendamise kuupäevad
on edasi lükatud.
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
1 Nõustume, et hoiu-laenuühistutega (edaspidi ka
HLÜ) seotud regulatsiooni tuleb muuta, et tagada
hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ja
ühistute liikmete tõhusam kaitse.
Kooskõlastame hoiu-laenuühistu seaduse eelnõu
järgmise märkusega: palume vaadata üle ja
vajadusel muuta reklaamiga seotud sätte sõnastus.
Eelnõuga täiendatakse reklaamiseaduse § 29
lõikega 3.7 järgmises sõnastuses:
„(3.7) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega
teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või muid
tagasimakstavaid rahalisi vahendeid, ei tohi ühelgi
kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“.
Juhul, kui sätte eesmärk on kehtestada, et hoiu-
laenuühistute reklaam on endiselt lubatud
finantsteenuse reklaam, kuid keelatud on lisada
reklaami hoiuseintressid, siis sellisel juhul vajab
sätte sõnastus muutmist. Vastasel juhul ei ole
säte kooskõlas soovitud eesmärgiga. Eelnõukohase sõnastuse järgi tuleb kõigepealt
sisustada reklaami mõiste, seejärel hoiu-
laenuühistu reklaami mõiste ning lõpuks tuvastada
veel ka lisaeelduse olemasolu, s.o selline hoiu-
Arvestatud Muudetud on eelnõu § 5 sõnastust.
102
laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist
kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid
rahalisi vahendeid. Vastav sõnastus on segane ning
võimaldab teatud juhtudel hoiu-laenuühistu
reklaamis intressimäärasid siiski näidata.
Nimelt jääb ebaselgeks, millal saab lugeda, et
reklaamis on teavitatud soovist kaasata hoiuseid
ning mis on rahaline vahend. Hoiu-laenuühistut
saab reklaamida ka ilma, et sellest selguks ühistu
soov kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid
rahalisi vahendeid. Seega eelnõukohase sõnastuse
järgi võiks sellises reklaamis intressimäära kuvada.
Samas eeldatavasti ei oleks selline olukord eelnõu
eesmärgiga kooskõlas. Lisaks on üleliigne väljend
„ühelgi kujul“.
Selleks, et sätte sõnastus oleks kooskõlas
soovitud eesmärgiga, palume sõnastada säte
järgmiselt:
„(3.7) „Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi
sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“ Sellise sõnastuse puhul saab nii reklaami tegija kui
järelevalveasutus selgelt järeldada, mis on hoiu-
laenuühistu reklaam ning et hoiuseintressi määra ei
tohi üheski hoiu-laenuühistu reklaamis ühelgi kujul
esitada.
JUSTIITSMINISTEERIUM
1 Rahandusministeerium on esitanud
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks hoiu-
laenuühistu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium nõustub
eelnõu seletuskirjas toodud tõdemusega, et hoiu-
laenuühistu liikmed vajavad senisest tõhusamat
kaitset ning toetab hoiu-laenuühistu üle järelevalve
tugevdamist. Samas ei toeta Justiitsministeerium
välja töötatud lahendust hoiu-laenuühistute
tegevuse reguleerimiseks, mille tulemusena kaob
hoiu-laenuühistu moodustamise ja tegutsemise
võimalus täielikult. Justiitsministeerium ei
kooskõlasta esitatud eelnõu, kuid toome siiski välja
mõned tähelepanekud, millega palume arvestada
eelnõu muutmisel.
Teadmiseks
võetud
2 Eelnõu kooskõla andmekaitse nõuetega
Eelnõu § 1 p 12 kohaselt muudetakse hoiu-
laenuühistu seaduse (HLÜS1) § 7 lg 2 p 5 teksti.
Arvestatud Muudetud HLÜS § 7 lg 2 p 5 ja § 14
sõnastusi.
103
Muudatuste järgselt peavad asutamislepingus
edaspidi kajastuma muu hulgas revisjonikomisjoni
liikmete isikukoodid või nende puudumise korral
sünniaeg- ja koht, ning elukoht.
Revisjonikomisjoni liikme sünnikoha kajastumine
asutamislepingus on ülemäärane ning on vastuolus
andmetöötluse minimaalsuse põhimõttega
(isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel
5 lg 1 p c). Samuti on üleliigne kajastada
asutamislepingus revisjonikomisjoni liikmete
elukohti, nende asemel võiks piirduda
kontaktandmete kajastamisega (vt nt eelnõu § 1 p
15). Palume eelnõu § 1 punktist 12 jätta välja
revisjoniliikme sünni- ja elukoht ning asendada see
kontaktandmetega.
3 Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i erinevate
sätetega, mis puudutavad isikuandmete küsimist,
nende töötlemist ning säilitamist. Kavandatud
sätete puhul ei ole siiski üheselt selge, kellel on
õigus kogutud andmeid töödelda ning kui kaua
andmeid säilitatakse. Näiteks eelnõu § 1 punktis 48
kavandatud HLÜS § 36 lõike 2 andmete puhul ei
ole sätestatud, mis eesmärgil ja kellel on õigus neid
töödelda, ehk kes hindab seda, kas esitatud
andmetele tuginedes sobib inimene hoiu-
laenuühistu juhtorgani liikmeks. Arvestades
andmete tundlikku iseloomu, ei piisa nende
töötlemiseks eelnõuga kavandatud andmete
töötlemise üldvolitusest (kavandatud HLÜS § 41.3
lg 5). Samuti ei ole selge, kui kaua säilitakse HLÜS
§ 36 lg 2 kolmandas lauses loetletud andmeid isiku
hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja
tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste
kohta. Näiteks kavandatud HLÜS § 36 lg 7 kohaselt
säilitakse nimetatud andmeid kolm aastat pärast
juhtorgani liikme töösuhte lõppemist, kuid
kavandatud HLÜS § 41.3 lõikes 4 on samadele
andmetele ettenähtud viieaastane säilitustähtaeg.
Palume tuua eelnõus loeteluna välja, mis andmeid
liikmete kohta töödeldakse ning selle põhjal
sätestada säilitustähtajad vastavalt kogutud
andmete kategooriatele.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Muudetud on HLÜS § 41.3 lõike 4
sõnastust selliselt, et hoiu-
laenuühistu peab säilitama teavet
juhtorganite liikmete kohta ning
juhtorganite ja revisjonikomisjoni
liikmete sidevahendite andmeid
kolm aastat pärast tema
tagasikutsumist või volituste
lõppemist.
HLÜS § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt
kontrollib revisjonikomisjon hoiu-
laenuühistu ning tema juhtorganite
liikmete vastavust õigusaktidele,
juhtorganite otsustele, sise-
eeskirjadele, hoiu-laenuühistu
sõlmitud lepingutele ja heale tavale.
4 Eelnõu § 1 punktiga 55 kavandatud HLÜS § 41.3
lg 2 kohaselt tekib hoiu-laenuühistu liikmel õigus
saada vastavas lõigus loetletud andmed ja
dokumendid. Kavandatud HLÜS § 41.3 lõikes 7 on
Selgitatud Viidatud volitusnormi kohaselt võib
valdkonna eest vastutav minister
täpsustada määrusega § 41.3 lõike 2
vastavates punktides nimetatud
104
sõnastatud volitusnorm, mille kohaselt võib
valdkonna eest vastutav minister määrusega
kehtestada HLÜS § 41.3 lõike 2 punktides 2, 4, 7 ja
8 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitatavad
täpsemad nõuded. Seletuskirjas on öeldud, et
volitusnormiga ei soovita laiendada lõikes 2 toodud
nimekirja, vaid vajaduse korral täpsustada lõikes 2
toodud andmete ja dokumentide sisu. Samas ei ole
üheselt selge, mis on siinkohal mõeldud andmete
sisu täpsustamisel. Kavandatud volitusnormi
sõnastus võib seega tekitada segadust. Palume
sõnastada volitusnorm selliselt, et volitusnormist
tuleks selgelt välja, et määrusega saab üksnes
täpsustada töödeldavat andmekoosseisu, mitte seda
laiendada.
andmetele ja dokumentidele
esitatavaid täpsemaid nõudeid.
Nimetatud volitusnormi sõnastusest
(ja määruse olemusest võrreldes
seadusega) tuleneb, et sellega ei saa
laiendada seaduses sätestatud
(töödeldavat) andmekoosseisu.
5 Tarbijakrediidi sätete kohaldamine kavandatud
eelnõu raames Eelnõus ei tooda selgelt välja, millised
võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijakrediidi
reguleerivad sätted hakkavad kohalduma siis, kui
hoiu-laenuühistud annavad tarbijale laenu.
Kavandatud HLÜS § 28 lõikes 1.1 (eelnõu § 1 p 33)
viidatud VÕS-i sätted viitavad omakorda teistele
VÕS-i paragrahvidele (nii näiteks VÕS § 409 viitab
VÕS §-le 404 (tarbija avaldus lepingu
sõlmimiseks)). Peab olema üheselt selge, millised
reeglid kohalduvad nendel juhtudel, kui eelnõus
viidatud VÕS-i säte viitab teistele VÕS-i sätetele,
mis eelnõu ega seletuskirja kohaselt hoiu-
laenuühistute tegevuse puhul kohalduma ei peaks.
Samuti ei tulene eelnõust ega seletuskirjast välja,
miks on otsustatud kohaldada hoiu-laenuühistu
tegevusele tarbijakrediidi andmisel vaid mõnd
üksikut VÕS-i sätet, mitte kogu tarbijakrediiti
puudutavat normistikku, sealhulgas näiteks
erireegleid sidevahendi vahendusel tarbijakrediidi
pakkumisele jmt. Palume selgitada seletuskirjas
tarbijakrediidi sätete kohaldamist kavandatud
muudatuste kontekstis.
Arvestatud Muudetud on HLÜS § 28 lõike 1.1
sõnastust ning selles osas täiendatud
eelnõu seletuskirja.
6 Hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegutsemist
puudutavad eelnõu sätted Ei ole üheselt mõistetav, kuidas eelnõu kohaselt
moodustub hoiu-laenuühistu osakapital, kui liikme
minimaalne osamaksu suurus on 100 eurot, hoiu-
laenuühistu minimaalne osakapital on 50 000 eurot
ja liikmete minimaalne arv on 25, samas
Selgitatud Kehtiva HLÜS-i järgi peab hoiu-
laenuühistul olema vähemalt 25
liiget ning osamaksu suurus peab
olema vähemalt 30 eurot (HLÜS §
18 lg 1 ja § 23 lg 1); samas kui hoiu-
laenuühistu minimaalne osakapital
on 31 950 eurot (§ 22 lg 3). Eelnõu
105
moodustatakse osakapital liikmete osamaksudest.
Osakapitali suurendamise ja vähendamise alused
eelnõuga üldse kaotatakse. Alles jääb üksnes kord
aastas osakapitali muudatustest teatamise kohustus.
Palume luua selgus osakapitali moodustamises, sest
osakapitaliga on seotud netovara nõue, mis peab
igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile.
koostajate hinnangul ei ole
vältimatult vajalik, et seaduses
lubatav minimaalne osakapitali
määr oleks kaetav minimaalse
osamaksu arvelt, vaid nimetatud
raamistiku kujundamine peaks
jääma hoiu-laenuühistu otsustada.
Lisaks oleks osamaksu suuruse
tõstmine sellisel määral, et
minimaalse liikmete arvuga oleks
võimalik ära katta seaduses toodud
osakapitali miinimummäära,
ebaproportsionaalselt suur ning
suure tõenäosusega ei võimaldaks
hoiu-laenuühistutel tulevikus
liikmeid eriti kaasata.
7 Eelnõu osades sätetes on viited
tulundusühistuseadusele (TÜS). Samas, kui lähtuda
eeldusest, et hoiu-laenuühistu suhtes kohaldub alati
TÜS ning äriseadustik (ÄS) HLÜS-ist tulenevate
erisustega, siis on eraldi viited TÜS-ile üleliigsed.
Näiteks kavandatud HLÜS § 32.1 ja HLÜS § 32.3
kummagi sätte lõikes 1 on viide TÜS-i sättele, mis
on ebavajalik juhul, kui TÜS alati kohaldub HLÜS-
ist tulenevate erisustega. Palume vaadata üle
eelnõus esinevad viited TÜS-ile ning kontrollida
nende asjakohasust.
Selgitatud Viidatud sätetes (HLÜS § 32.1
lõikes 1 ja § 32.3 lõikes 1) on lisatud
eraldi viited TÜS-ile, kuna ühelt
poolt ei oleks otstarbekas kirjutada
HLÜS-i ümber kõiki TÜS-is
sisalduvaid asjakohaseid sätteid,
ning teiselt poolt võib ilma
vastavate viideteta tekkida arusaam,
et TÜS-is sätestatut ei pea
kohaldama, sest HLÜS-is on ette
nähtud vastav eriregulatsioon TÜS-
i suhtes.
8 Ühistupangale kohaldatakse krediidiasutuste
seadust (KAS) ja HLÜS-i. Samas ei ole üheselt
selge, kas HLÜS-i kõrval kohaldub ka TÜS ja ÄS,
kuna HLÜS-i regulatsioon ei ole enamikes
küsimustes täielik ja toetub TÜS-ile. Ühistupanga
regulatsioon on raskesti mõistetav, sest osalt
kohalduvad HLÜS-i sätted ja osalt KAS-i sätted.
HLÜS-i sätteid kohaldatakse juhul, kui KAS ei ütle
teisiti. Seega on väga keeruline mõista, millist
regulatsiooni ning millises ulatuses tuleb
kohaldada. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
KAS § 3 lõike 1 muudatus tuleneb sellest, et
krediidiasutusele ei peaks kohalduma hoiu-
laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist on
krediidiasutustega. Samas ühistupangale, mis on
krediidiasutus, kohaldatakse siiski ka HLÜS-i
sätteid. Palume eelnõu raames luua selgus ka
ühistupanga tegevuse aluseks olevas normistikus.
Arvestatud Muudetud on eelnõus sisalduvaid
krediidiasutuste seaduse muutmise
sätteid selliselt, et HLÜS
ühistupankadele ei kohalduks.
106
9 Kavandatud KAS § 44 lõike 3 kohaselt (eelnõu § 3
p 9) kajastatakse ühistupanga osakapitali
vähenemine avalikes registrites. Eelnõust ei tulene,
millistest avalikest registritest nähtub ühistupanga
osakapital. Kui eelnõus on mõeldud äriregistrit, siis
peab see nii ka sõnaselgelt eelnõu tekstist tulenema.
Arvestatud,
selgitatud
„Avalike registrite“ all oli mõeldud
nii äriregistrit kui ka
Finantsinspektsiooni veebilehte, kus
kajastatakse samuti FI järelevalve
alla kuuluvate subjektide osa- või
aktsiakapitali määra. Õigusselguse
huvides on viidatud sättes asendatud
termin „riigi andmekoguga“, mis on
kasutusel ka näiteks RahaPTS-is,
ning eraldi ära mainitud
Finantsinspektsiooni veebileht.
10 HLÜS-i sätted, mida on vaja samuti analüüsida,
kuid mida eelnõus ei analüüsita
Kehtiva HLÜS § 7 lõike 1 kohaselt on hoiu-
laenuühistu asutamise tingimuseks vähemalt 25
asutajat. Eelnõu väljatöötamisel oleks pidanud
analüüsima, mis on vastava piirangu eesmärk ning
kas see on endiselt asjakohane. Samuti on küsitav
HLÜS § 18 lõikest 1 tuleneva nõude vajalikkus
(hoiu-laenuühistu liikmete miinimumarv) hoiu-
laenuühistu tegevuse kontekstis.
Selgitatud Eelnõu väljatöötamisel ning
tuginedes Eesti Panga andmetele ei
tuvastatud probleeme
asutajaliikmete arvu osas; samuti ei
ole eelnõu koostajate hinnangul
sobivamat numbrit ega kaasnevaid
mõistlikke põhjendusi
asutajaliikmete arvu muutmiseks.
11 Kehtivas HLÜS-is on sätestatud eraldi
sisseastumismaks ja osamaks. Eelnõu
väljatöötamise raames ei ole analüüsitud, milleks
on kahte erinevat makset tarvis. Eelnõuga
tõstetakse sisseastumismaks kuuelt eurolt 50
eurole, mis peaks seletuskirjas toodud selgituse
kohaselt tõstma hoiu-laenuühistu liikmete huvi ja
aktiivsust ühistu tegemiste vastu. Samas sisuliselt
täidab sama eesmärki ka osamaks. Seega võib kahe
erineva makse sätestamine olla üleliigne.
Selgitatud Sisseastumismaksul ja osamaksul
on erinevad funktsioonid, st
sisseastumismaksu arvelt
moodustatakse reservkapital, samal
ajal kui osamaksu arvelt
arvestatakse liikmele makstavat
dividendi. Nimetatud maksude
liitmine tekitaks eelnõu koostajate
hinnangul pigem tarbetut segadust.
12 Kehtiva HLÜS § 22 lõike 3 teise lause kohaselt on
hoiu-laenuühistu netovara nõue seotud
osakapitaliga. Selle nõude järgi peab hoiu-
laenuühistu netovara tegutsemise igal ajahetkel
vastama vähemalt osakapitalile. Sellist nõuet ei ole
näiteks tulundusühistul, mille netovara nõue on
vähemalt pool osakapitalist. Samuti alates
01.02.2023 ei ole vastavat nõuet ka osaühingul ega
aktsiaseltsil (netovara peab olema pool
osa/aktsiakapitalist). Hoiu-laenuühistule
kehtestatud nõue tähendab, et osakapitalist, mis on
mõeldud ühistu kapitaliseerimiseks ja tegevuse
finantseerimiseks, ei saa teha ühtegi väljamakset,
muidu satutakse vältimatult netovara nõudega
vastuollu. Seega on HLÜS-is sätestatud netovara
Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega,
et HLÜS-is sätestatud netovara nõue
on ebamõistlik ainuüksi seetõttu, et
osakapitalist ei saa teha ühtki
väljamakset.
Sarnaselt osaühingutele ja
aktsiaseltsidele tehakse
tulundusühistu puhul väljamakseid
tema liikmetele kasumieraldistest,
mitte osakapitali arvelt. Eriti hoiu-
laenuühistute puhul on vajalik
ühistu täiendav kapitaliseeritus, sest
(1) ühistu liikmed ei vastuta
isiklikult ühistu kohustuste täitmise
107
nõue ebamõistlik. Samal põhjusel otsustati kaotada
vastav piirang äriseadustikust.
eest, ja (2) hoiu-laenuühistu puhul
on tegemist finantsteenuse
osutajaga.
13 Hoiu-laenuühistu kohustuste rikkumise
tagajärg Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-ga 47.1,
mis reguleerib hoiu-laenuühistute tegevuse
kooskõlla viimist 2023. aasta 1. juunil jõustuva
HLÜS-i redaktsiooni nõuetega. Kavandatud HLÜS
§ 47.1 lg 4 kohaselt, kui hoiu-laenuühistu on
esitanud vastavalt krediidiasutuste seadusele
tegevusloa taotluse ja Finantsinspektsioon ei ole
otsustanud 2027. aasta 31. detsembriks tegevusloa
andmist või sellest keeldumist, ei loeta hoiu-
laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks
karistusseadustiku tähenduses. Eelnõu seletuskirjas
on selgitatud, et vastava sätte puhul on eeskuju
võetud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse
(KAVS) § 105 lõikest 3, kus toona ilma
tegevusloata tegutsenud (st tegevusloa taotlemise
kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidiandjad
viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Säte
annab ka hoiu-laenuühistutele garantii, et
õiguskaitseasutused ei alusta menetlust
karistusseadustiku (KarS6) tegevusloata tegevuse
paragrahvi alusel.
Samas kavandatud HLÜS § 47.1 lõike 5 kohaselt ei
ole enne seaduse muudatuste jõustumist asutatud
hoiu-laenuühistutel lubatud juba alates 2026. aasta
1. jaanuarist kuni krediidiasutuse tegevusloa
andmise otsustamiseni võtta vastu uusi liikmeid,
sõlmida uusi hoiuselepinguid,
tarbijakrediidilepinguid ega pikendada
olemasolevate hoiuse- või tarbijakrediidilepingute
kehtivust.
Eelnõuga on jäänud lahendamata küsimus, mis on
selle tagajärg, kui hoiu-laenuühistu pahatahtlikult,
kasutades ära inimeste vähest õigusteadlikkust,
eirab HLÜS § 47.1 lõikes 5 sätestatud kohustusi.
Näiteks võtab vastu uusi liikmeid. Kuidas oleks
võimalik sellisele tegevusele reageerida ning seda
takistada, arvestades samas tõsiasjaga, et kui hoiu-
laenuühistu on krediidiasutuse tegevusloa esitanud,
siis tulenevalt HLÜS § 47.1 lõikest 4 ei loeta selle
tegevust tegevusloata tegevuseks, mistõttu ei ole
vastav tegevus ka KarS-i alusel karistatav. Palume
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud
Esiteks rakendussätteid on
muudetud eelkõige, et nende
eesmärk ja sisu oleks õigusselgem
(uued §-d 47.1 – 47.3).
Mööname, et enne kui ühistud
allutatakse Finantsinspektsiooni
järelevalve alla (s.t. ühistupanga
vormis), ei ole võimalik ette näha
efektiivset ja kõikehõlmavat
kontrolli riigi poolt. Sisuliselt jääb
see ikkagi ühistu liikmete
(kaudseks) vastutuseks, kas ja
kuidas ettenähtud nõuetest kinni
peetakse. Eelnõuga ettenähtud
täiendav audiitorkontroll saab
vastavad puudujäägid liikmete jaoks
välja tuua, kelle otsustada jääb siis
vajalikke n-ö sammude astumine.
Nn hoiuste vahendite kaitse alaste
nõuete kontrolli ei saa panna ka
Rahapesu Andmebüroole, kellel ei
ole seaduse kohaselt mandaati teha
sellise sisuga järelevalvet.
Siiski kui hoiu-laenuühistu on
esitanud krediidiasutuse tegevusloa
taotluse, aga sellele eelnevalt on
rikkunud mõnest teisest seadusest
tulenevaid kohustusi, on seda
asjaolu võimalik arvesse võtta
tegevusloa andmise või andmisest
keeldumise otsustamisel (vt ka KAS
§ 15 lg 2 p 4).
Samas, kui hoiu-laenuühistu on
HLÜS järgi kohustatud taotlema
panga tegevusloa ning ei ole
vastavat taotlust seaduses toodud
kuupäevaks Finantsinspektsioonile
esitanud, on võimalik lugeda hoiu-
laenuühistu tegevus tegevusloata
tegevuseks karistusseadustiku
tähenduses.
108
leida lahendus olukorrale, kui hoiu-laenuühistu
eirab kavandatud HLÜS § 47.1 lõikes 5 sätestatud
kohustusi.
14 Õigusaktidest kinni pidamise kohustus Eelnõus on läbivalt viidatud hoiu-laenuühistu
kohustusele tagada kooskõla õigusaktidega (nt
kavandatud HLÜS-i § 34.1 lg 1 p 4; § 41.1 lg 1).
Seletuskirjas ei ole selgitatud milliseid õigusakte
silmas peetakse, mistõttu on ebaselge, kui laialt
peab kavandatud kohustust tõlgendama.
Seletuskirjas on näiteks selgitatud järgmist (lk 41):
„Paragrahv 41.1 näeb ette üldised printsiibid HLÜ
raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb HLÜ-l
raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda
seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest
õigusaktidest ning HLÜ põhikirjast ja
raamatupidamise sise-eeskirjast.“ Toodud
seletusest siiski ei selgu, mis seadusi ja muid
õigusakte on üldnimetuste all mõeldud.
Üldsõnaliselt sõnastatud kohustus, millele ei leidu
seletuskirjas ka üheselt mõistetavat selgitust, on
normi adressaadile raskesti täidetav. Seega palume
sõnastada eelnõuga ettenähtud kohustused
võimalikult täpselt ning avada seletuskirjas nende
sisu.
Selgitatud HLÜS § 41.1 põhineb enamjaolt
makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse §-il 81. Nimetatud
paragrahv on olnud MERAS-is
seaduse jõustumisest arvates
muutumata kujul ning sellega ei ole
eelnõu koostajate teada probleeme
olnud. Lisaks märgime, et seaduses
ega eelnõu seletuskirjas ei oleks
võimalik ammendavalt üles lugeda
kõik õigusaktid, mis kohalduvad
HLÜ kui tulundusühistu raamatu-
pidamise korraldamisele.
15 Eelnõu jõustumise tähtaeg ning huvirühmade
kaasamine Eelnõu jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1.
juunil, mida on Justiitsministeeriumi hinnangul
võimatu saavutada. Eelnõu menetlemisel tuleb
arvestada sellega, et tõenäoliselt hakkab uus
Riigikogu tööle aprillis 2023. Samas on eelnõus
esitatud senist korda tugevalt mõjutavad
muudatused, mis puudutavad mitmeid huvitatuid
osapooli. Seega on oodata, et eelnõu pinnalt võib
tõusetuda küsimusi, mida tuleb koostöös
huvirühmadega lahendada. Eeltoodu pinnalt võib
järeldada, et eelnõu menetlus ei saa kulgeda kiirelt.
Eelnõusse tuleks kavandada selline
jõustumiskuupäev, mis arvestab menetlusajaga
ning huvirühmade ootustega.
Seletuskirjas on märgitud, et kõik eelnõuga
kavandatud olulisemad muudatused said hoiu-
laenuühistutega eelnõu väljatöötamisel
huvirühmade kaasamise raames arutatud ning hoiu-
laenuühistud peaksid olema nendest teadlikud.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Eelnõuga sätestatud jõustumis- ja
rakenduskuupäevasid on nihutatud.
Eelnõu koostajatele on teada hoiu-
laenuühistute seisukohad käesoleva
eelnõu kohta, kuid tuleb tõdeda, et
hoiu-laenuühistud suures osas ei ole
vastuvõtlikud või avatud arutama ka
neid muudatusi, mis seonduvad
hoiu-laenuühistute tegevuse
läbipaistvuse suurendamise või
liikmete õiguste kaitse
tugevdamisega.
109
Samas Justiitsministeeriumile laekunud hoiu-
laenuühistute erinevatest seisukohtadest on jäänud
vastupidine mulje. Hoiu-laenuühistud heidavad
eelnõu väljatöötajatele ette vähest kaasamist ning ei
toeta mitmeid eelnõuga pakutud muudatust.
Palume kasutada uue Riigikogu koosseisu ametisse
asumiseni jäänud aega selleks, et kohtuda
huvirühmadega ning jõuda probleemide
lahendustes üksmeelele.
16 II. Märkused eelnõu mõjude kohta Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on antud
hinnang rakenduvate muudatuste
halduskoormuslike ja finantsmõjude osas eelnõuga
kavandatud I ja II ülemineku etapis. Samas
kolmanda etapi kohta on sisulise analüüsi asemel
piirdutud hoiu-laenuühistutele ja krediidiandjatele
kehtivate erinevate nõuete võrdlusega, mistõttu on
III etapi tegelik sisuline finantsiline ja
halduskoormuslik mõju selle valdkonna
ettevõtjatele jäänud ebaselgeks. Seletuskirja pinnalt
saab järeldada, et koormuse kasv ettevõtjatele on
hinnanguliselt väga suur ning vaid üks kuni kolm
praegu tegutsevat hoiu-laenuühistut oleksid ehk
suutelised vastama rangematele ühistupanga
nõuetele. Siinkohal saab ühe näitena tuua
tagatisfondi nõuete rakendumise ühistupankadele,
mille võimalikku rahalist kulu pole seletuskirja
mõjuanalüüsis välja toodud (samas näiteks viis
aastat varem koostatud VTK-s olid esialgsed
umbkaudsed võimalikud arvutused lisatud). Samuti
oleks vaja selgust ja täpsemat analüüsi ka muude
alternatiivide osas, mille eelnõu seletuskirja
koostajad on III etapi puhul tegutsevatele hoiu-
laenuühistutele välja pakkunud.
Täpsemalt on seletuskirja kohaselt nendeks
muudeks alternatiivideks:
- hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamine;
- Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel
jätkamine makseasutusena hoiuseid kaasamata;
- Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel
jätkamine tarbijakrediidi andjana hoiuseid
kaasamata.
Mõjuanalüüsist puudub hetkel hinnang, kuivõrd
realistlikuks saab eelpool loetletud võimalikke
tegutsemise jätkamise alternatiive praegu
Osaliselt
arvestatud
Täiendatud eelnõu seletuskirja
mõjuhinnangu osa.
Siiski mööname, et sisuliselt on
võimatu hinnata/prognoosida,
kuidas ühistud oma tegevust
edaspidi korraldavad või kui palju
ühistuid oma tegevuse lõpetab. Ka
vastavat kasu/kahju on seepärast
äärmiselt keeruline välja tuua.
110
tegutsevate HLÜ-de puhul pidada ning millised on
toodud valikute võimalikud kahjud/kasud nii
ettevõtjatele kui ka HLÜ-de liikmeteks praegu
olevatele isikutele.
17 Oluliste mõjudega muudatuste puhul ei ole
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske
mõjuanalüüsis piisava põhjalikkusega analüüsitud.
Näiteks tuleks analüüsida ühistupankadeks või teist
tüüpi ühinguteks ümberkujundamise etapil
avalduvat mõju nii ettevõtjatele kui ka ühistute
liikmetele endile, kellele võib üleminekuperiood
tekitada täiendavat ebakindlust nii oma rahaliste
vahendite säilimise kui tulevikus kasvatamise
võimaluste üle. Seega võivad vastavat turusegmenti
tabada ka liikmete ootamatust käitumisest tingitud
tagasilöögid, mis omakorda seavad veelgi suurema
kahtluse alla praegu tegutsevate ühistute
suutlikkuse jätkata tegevusi ümberkujundatud
vormis. Neid riske tuleks analüüsida ühistute endi
kui ka liikmete seisukohast ning hinnata selliste
riskide esinemise tõenäosust ning võimalust neile
reageerida (näiteks tugeva sõnumiga teavitus-
kampaaniatega) kavandataval üleminekuperioodil.
Eelnõu seletuskirjas on mõju analüüsitud pigem
nende ühistute liikmete seisukohast, kellel
õnnestub pärast üleminekuperioodi jätkata
ühistupangaks kujundatud krediidiasutuses, kuigi
samas on selge, et enamikku praegustest ühistutest
ootab ilmselt ees kas tegevuse lõpetamine või
ümberkujundamine hoiuseid mittekaasavateks
ühistuteks.
Osaliselt
arvestatud
Täiendatud eelnõu seletuskirja
mõjuhinnangu osa.
Mööname samas, et vastavaid riske
on keeruline hinnata, sh hinnata ka
seda, et mitu ühistut võiks eelnõus
ettenähtud nõuete tulemusena
muutuda maksejõuetuks. See risk on
kindlast iseenesest olemas.
Kaalume täiendavalt, et millist
täiendavat teavitust korraldada, et
kõikide hoiu-laenuühistute liikmed
plaanitavate muudatustega kursis
oleksid (samas ministeeriumil ei ole
andmeid eraldi üksikute liikmete
kohta ega nende kontakte, seega
saab see teavitamine olla ikkagi
üldisel kujul).
18 Eelnõu mõjuanalüüs puudutab ka
Finantsinspektsiooni kui järelevalveasutust ning
võib omada kaudset mõju ka Eesti Pangale ja
Rahapesu Andmebüroole. Samas pole analüüsis
lisatud sisulist hinnangut sellele, kas, kuivõrd ja
kuidas mõjutab uute võimalike järelevalvatavate
asutuste teke praeguste järelevalveasutuste tööd ja
ressursivajadust tulevikus.
Arvestatud Täiendatud eelnõu seletuskirja
mõjuhinnangu osa.
19 Eelnõu seletuskirjas on leitud, et muudatuste
rakendamisel otsest riigieelarvelist mõju ei ole,
kuid võimalusel tuleks siiski püüda hinnata või
vähemalt mainida võimalusena selle sektori
ümberkujundamiste tulemusena tekkivat
võimalikku majanduslikku mõju riigieelarvele läbi
Selgitatud Seda mõju ei ole võimalik
adekvaatselt hinnata s.t. kas ja kui
paljud tulu võiks riigieelarvesse
laekuda või laekumata jääda.
111
üldise maksulaekumise muutumise selles
valdkonnas.
20 Muudatustest mõjutatud sihtrühmana on eelnõu
seletuskirjas välja toodud hoiu-laenuühistu
liikmed, kuid toodud arvu juures on jäänud
täpsustamata, kas see võib sisaldada samu isikuid
ka mitme erineva ühistu liikmetena. Niisamuti
tuleks selle sihtrühma puhul tuua olemasolul välja
isikute hoiustatud summade keskmised väärtused
(sealhulgas mediaankeskmine), andmaks parem
ülevaade muudatuste võimalikust mõjust ühistute
praeguste liikmete finantsilisele olukorrale.
Selgitatud Ühistu liikmete kattuvuse
hindamine eeldaks kõikide ühistute
liikmete nimekirjade
masintöötlemist, kuid kõik täna
tegutsevad HLÜ-d ei ole
äriregistrile esitanud ajakohaseid
liikmete nimekirju või ei ole teinud
seda masinloetaval kujul.
Tagasisides viidatud probleemi
üritatakse ka eelnõuga lahendada (vt
ka HLÜS § 18 lg 5).
Eesti Panga andmetel on 2023.a
teise kvartali lõpu seisuga ühel HLÜ
liikmel HLÜ-s hoiustatud
keskmiselt 7344,51 eurot.
Mediaankeskmise leidmiseks oleks
tarvis teada kõikide HLÜ-de kõikide
hoiustajate hoiuste kogusummat iga
liikme kohta eraldi. Kui eelnõu
järgmise kooskõlastusringi ajal
leitakse, et mediaankeskmise
väljaselgitamine on põhjendatud
(arvestades ka kaasnevat HLÜ-de
halduskoormuse kasvu), on eelnõu
koostajad avatud seda teemat edasi
arutama.
21 Eelnõuga võiks võtta järelhindamise kohustuse,
mis sõnastatakse rakendussätetes. Eelnõuga
kavandatud muudatuste etapiviisiline rakendamine
võib anda võimaluse hinnata muudatuste tegelikku
turgu korrastavat mõju ka jooksvalt ning vajadusel
teha sellest lähtuvalt korrektuure.
Selgitatud Riskid suure tõenäosusega
realiseeruvad hiljem ja kindlal
kuupäeval kontrolli ettenägemine ei
tingi ühistute tegevuse kooskõla
seadusega pikemas perspektiivis.
Samas, vähene (väline) kontroll
HLÜ-de üle ei võimalda ka hinnata,
kas riskid on maandatud, sest nt
likviidsusriski jm eeskirjad ei liigu
ühistust välja ja seda kohustust
dokumendid esitada ei ole ka
võimalik seadusega HLÜ-dele
panna, sest puudub riiklik asutus,
kes usaldusväärselt nimetatud
andmeid ja dokumente hindaks.
22 III. Normitehnilised ja keelemärkused
Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades esitatud
eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
Arvestatud
112
normitehniliste ja keelemärkustega ning
märkustega eelnõu mõjude kohta.
Kui pärast uue valitsuse ametisse asumist
menetletakse eelnõu edasi, palume saata eelnõu
uuesti kooskõlastamiseks.
TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET
1 TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu
peamiseid eesmärke, milleks on hoiu-laenuühistute
tegevuse suurema läbipaistvuse tagamine ja hoiu-
laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam
kaitsmine.
Teadmiseks
võetud
2 Peame oluliseks avaldada arvamust eelnõu § 5
osas, mis käsitleb reklaamiseaduse muutmist.
Eelnõuga keelustatakse alates 1. juulist 2023
hoiuseintresside reklaam ning lubatuks jääb hoiu-
laenuühistute reklaam kui finantsteenuse reklaam.
Reklaamiseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete
järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet
muuhulgas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet.
Teadmiseks
võetud
3 Kavandatava reklaamiseaduse §-i 29 täiendatakse
lõikega 37, luues järgmise kitsenduse: „Hoiu-
laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist
kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid
rahalisi vahendeid, ei tohi ühelgi kujul sisaldada
pakutava hoiuseintressi määra.“
3.1. TTJA hinnangul tekitab eelnõu sõnastus
vajaduse järelevalvemenetluse raames sisustada
reklaami mõiste, seejärel hoiu-laenuühistu reklaam
ja lõpetuseks kontrollida lisaeelduse täitmist,
milleks on selline hoiu-laenuühistu reklaam,
millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või
muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid.
3.2. Eelnõu § 5 sõnastusest jääb ebaselgeks, kuidas
talitada olukorras, kus reklaamist ei tulene
sõnaselge hoiu-laenuühistu soov kaasata hoiuseid
või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid.
Niisamuti on ebaselge, milliste muude rahaliste
vahendite peale „raha“ kaasamine on keelatud.
Leiame, et eelnõu § 5 käesolevast sõnastusest võib
järeldada, et juhul kui hoiu-laenuühistu reklaam ei
teavita soovist kaasata rahalisi vahendeid, on hoiu-
laenuühistul võimalus ja ka seadusest tulenev õigus
kuvada reklaamis hoiuseintressi määra.
Hoiuseintressi määra sisaldava finantsreklaami
tulemusena teevad tarbijad majanduslikud otsused
Selgitatud Esiteks märgime, et „reklaam“ on
reklaamiseaduses üldmõiste, mis
tuleb järelevalveasutusel
igakordselt ja juhtumipõhiselt
sisustada. Samamoodi tuleb
reklaami mõiste igakordselt
sisustada teiste finantsteenuste
osutajate poolt avalikustatava
(turundus)teabe puhul.
Muus osas nõustume kommentaaris
tooduga. Muudetud on eelnõu § 5
sõnastust.
113
rahaliste vahendite paigutamise osas toetudes
teadmisele, et hoiu-laenuühistud pakuvad
kõrgemat, ehk tarbija jaoks tulusamat,
intressimäära, teadvustamata hoiu-laenuühistutega
kaasnevaid kõrgemaid riske. TTJA hinnangul ei
oleks sellisel juhul eelnõu muudatuse eesmärk
saavutatav, milleks on hoiustajate (seal hulgas
tarbijate) tõhusam kaitse.
3.3. Leiame, et keelatud peaksid olema mistahes
hoiu-laenuühistute finantsteenuse reklaamid, mis
sisaldavad hoiuseintressi määra.
4 TTJA hinnangul on liigne eelnõu §-s 5 sisalduv
fraas „ühelgi kujul“, juhul, kui reklaamiseaduse §
29 lõiget 37 täiendatakse imperatiivse keeluga,
mille kohaselt mis tahes hoiu-laenuühistu reklaam
ei tohi sisaldada hoiuseintressi määra.
Arvestatud
5 Eelnevast tulenevalt teeb TTJA eelnõu § 5 osas
sõnastusettepaneku reklaamiseaduse § 29 lõike 37
muutmiseks järgnevalt: „Hoiu-laenuühistu reklaam
ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“
Arvestatud
114
Lisa 4
IV kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr
Märkused
Arvestatud/
mitte-
arvestatud/
selgitatud
RaM seisukohad
Finantsinspektsioon
1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega 11
järgmises sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse
oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-
laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281
sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate
selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku
laenamise nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031
lõikes 1, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“
Eelnevat arvestades kehtestatakse hoiu-laenuühistutele (edaspidi
HLÜ-d) kohustus järgida VÕS §-st § 4031 tulenevat lepingueelse
teabe esitamise kohustust ning kohustus esitada teave Euroopa
tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Arvestades, et HLÜ-d
sõlmivad oma liikmetega ka elamukinnisvaraga seotud lepinguid, on
asjakohane järgida selliste lepingute sõlmimise eelselt VÕS §st 4033
tulenevat ehk konkreetselt elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingu lepingueelse teabe esitamise ja Euroopa
standardinfo teabelehe esitamise kohustust.
Teeme ettepaneku täiendada HLÜS § 28 lõike 11 järgmises
sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma
majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu
järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja
teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise
nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033
lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416
sätestatut.“
Arvestatud.
2 Kehtiva HLÜS § 28 lõike 4 kohaselt samas paragrahvis sätestatud
põhimõtete rakendamiseks peavad HLÜ-d koguma kogu
laenuperioodi jooksul informatsiooni laenusaajatelt nende
laenukoormuse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama
neid andmeid liikmete jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
Nimetatud andmete säilitamisel lähtutakse raamatupidamise
seaduses sätestatud tähtaegadest. Viidatud lõikes on sätestatud HLÜ-
dele üksnes üldine kohustus säilitada andmeid laenukoormuse ning
maksekohustuste täitmise kohta.
Arvestatud.
115
Võttes muuhulgas arvesse, et kavandatava Eelnõuga plaanitakse
HLÜS-i täiendada §-ga 281 (Eelnõu § 1 punkt 37), mis sätestab
konkreetsed nõuded füüsilisest isikust liikme krediidivõimelisuse
hindamiseks, teeme ettepaneku luua HLÜS-i ka reeglistik liikme
krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete
ja dokumentide pidamise ning säilitamise kohta analoogselt
krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) §-le 48,
tagamaks, et krediiditoimik annab kontrolliülesannetega seotud
isikutele informatsiooni kliendisuhte teenindamise kohta.
Kuivõrd HLÜ-del on õigus oma liikmetele pakkuda muuhulgas
kinnisvara tagatisel laene, teeme ettepaneku vastutustundliku
laenamise põhimõtete paremaks järgmiseks kehtestada Eelnõuga ka
KAVS § 49 lõikega 7 sarnanev regulatsioon, mille kohaselt ei tohi
hüpoteekkrediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel
tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus
ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb,
välja arvatud juhul, kui krediidilepingu eesmärk on kinnisvara
ehitamine või renoveerimine.
Arvestatud.
3 Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-dega 321–325.
Kavandatava § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla
HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige,
samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud
ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette
muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
Võttes arvesse, et Eelnõu § 324 lõike 3 loogikat, mille kohaselt HLÜ
volinik peab olema HLÜ liige, kes ei tohi olla HLÜ juhatuse liige,
nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik,
kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu
pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või
kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, tuleks ka §
325 lõikes 4 määratleda, et nõukogu liikmeks ei saa olla HLÜ volinik.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
Oleme üle vaadanud
HLÜS § 324 lõike 3 ja §
325 lõike 4 ning
nõustume, et kahe sätte
tähendused on
omavahel vastuolus.
Kuivõrd volinike
koosolek oma
üldkoosoleku pädevust
(TÜS § 54) ning nii
volikogu liikmed on ka
ühistu liikmed,
minimeerib see meie
hinnangul võimalikku
huvide konflikti riski.
Juhul, kui HLÜ soovib
piiramisega minna
kaugemale seaduses
sätestatust, on neil
õigus põhikirjaga
määrata isikute ring,
kes ei sobi nõukogu
liikmeks. Vastuolu
kõrvaldamiseks
eemaldatakse eelnõus
HLÜS § 324 lõikest 3
volinike piirang.
116
4 Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse HLÜS § 41 lõiget 4. Teeme
ettepaneku kustutada viide standardile ISA 800 ja sõnastada HLÜS
§ 41 lõige 1 järgmiselt: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatule korraldab hoiu-laenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, §
271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmise audiitorkontrolli
(edaspidi eritöö). Käesoleva seaduse §-s 27, 28 ja § 271 lõikes 4
sätestatud nõude puhul viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori
kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet
andvana.“
Selgitame, et ISA 800 käsitleb audiitori kohustusi eriotstarbelise
raamistikuga kooskõlas koostatud finantsaruannete auditite puhul.
ISA 800 käsib audiitoril teha aruande, mis algab järgmiselt: “Oleme
auditeerinud ettevõtte ABC (edaspidi „ettevõte”) finantsaruandeid,
mis sisaldavad bilanssi seisuga 31. detsember 20X1, ning
kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude
aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ning
finantsaruannete lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspoliitikate kokkuvõtet…” HLÜS §-d 27 ja 28 käsitlevad
HLÜ usaldusväärsuse tagamise nõudeid ja nõudeid laenudele, aga
mitte finantsaruandeid. Seega nõue audiitorile, teha nende sätete
kontrolliks eritöö kooskõlas ISA 800 nõuetega, ei ole asjakohane.
Seoses sellega pöörame tähelepanu ka Eelnõu § 3 punktile 5 millega
krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-i 131 täiendatakse lõikega
5 järgmises sõnastuses: „(5) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa
saamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
dokumentidele ja andmetele esitada ka audiitorettevõtja koostatud
varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui ühistupanga tegevusloa
taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike
1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Käesoleva lõike esimeses
lauses nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust
krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud
nõuete täitmise kohta. Nimetatud aruande puhul viiakse hindamine
läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800.”
Palume selgitada, miks antud juhul on viide standardile ISA 800
asjakohane.
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud
Eelnõust on välja jäetud
viited standarditele,
kuid selgitatud
seletuskirjas, et audiitor
peaks andma
põhjendatud
kindlustunnet ning
likviidsuspuhvri
kontrollimisel piiratud
kindlustunnet.
5 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Palume
vastavat normi täiendada osaga, mis keelab hoiu-laenuühistu
(edaspidi HLÜ) liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on
või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige.
RM on seisukohal, et HLÜ liikmeks astumise täielik keelamine
juriidilistel isikutel, kes on HLÜ juhatuse või nõukogu liikmega
seotud, oleks ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piiramine.
Rahandusministeeriumi hinnangul tekib huvide konflikt mitte
juhtorgani liikmega seotud juriidilise isiku HLÜ liikmeks astumisel,
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
Eelnõuga lisatakse
HLÜS-i § 325, mille
lõike 4 kohaselt ei või
nõukogu liikmeks olla
HLÜ juhatuse liige,
prokurist, audiitor ega
laenukommitee liige,
samuti krediidiasutuse
ega teise
finantseerimisasutuse,
117
vaid nimetatud seotud isikule teenuseid osutades (eeskätt viidatud
isikule laenu andmisel). Sellest tulenevalt on Eelnõus muudetud
HLÜS § 28 lõike 7 sõnastust, et laenu andmise piirang hõlmaks ka
juhtorgani liikmega seotud juriidilisi isikuid.
Pöörame tähelepanu, et küsimus ei ole ainult laenu andmises. Kui
HLÜ liikmeteks saavad olla juriidilised isikud, mille omanikud on
või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige, siis vastaval
HLÜ juhatuse või nõukogu liikmel võib tekkida võimalus teostada
valitsevat mõju või teostada muul viisil kontrolli HLÜ üle. Sellest
tulenevalt uuesti palume täiendada HLÜS § 17 lõiget 5 selliselt, et
HLÜ liikmeks ei tohi saada juriidiline isik, mille omanik on või mida
kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige.
v.a ühistupanga,
juhatuse või nõukogu
liige. Juhul, kui HLÜ
leiab, et ühistu liikmeks
olev juriidiline isik
omab liigset kontrolli
HLÜ tegevuse üle, on
lõike 4 teise lausega
jäetud ühistutele õigus
näha põhikirjaga ette
muid isikuid, kes ei või
olla nõukogu liikmeks.
Eelnõuga muudetakse
HLÜS §-i 36 ning
täpsustatakse nõudeid,
millele peab juhtorgani
isik vastama. Eelnõu
koostajate hinnangul
aitab eelmainitud
paragrahv maandada
liigse mõjuga seotud
küsimusi, kuid eelkõige
selle lõiked 3-9. Need
sätted aitavad igal
HLÜ-l iseseisvalt ning
oma ühistu olemust,
huve ja struktuuri
arvestades hinnata, kas
juhtorgani liikmeks
kandideeriv isik on
sobilik oma ülesannete
täitmiseks ning kas
esineb mingisugune
oht, mis realiseerub, kui
isik antud positsioonile
valitakse. Lisaks on
eelnõuga sätestatud
mitmeid piiranguid,
mis minimeerivad ohtu,
et liikmesust omav
juriidiline isik saaks
oma mõjuga ühistu
käekäiku mõjutada, nt
HLÜS § 28 lõige 10
ning §-d 323 ja 341.
6 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Arvestatud.
118
Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja
lõpetamisel kohaldatakse KAS-i sätteid. Kehtiv KAS § 39 lõige 2
näeb ette, et ühistupanga asutamisel kohaldatakse KAS §-s 25
sätestatut. Arvestades KAS § 38 uut sõnastust, mille järgi
ühistupanga asutamisele laienevad KAS-i sätted, siis jääb
arusaamatuks, et miks ei tunnistata KAS § 39 lõiget 2 kehtetuks ja
vajalik on selle normi säilitamine.
7 Eelnõu § 3 punkt 14 reguleerib ühistupanga liikmesuse lõppemise ja
osamakse tagasimaksmisega seonduvat. Kehtiv KAS kohustab
ühistupanka ühistu liikme väljaastumisel tagasi maksma talle
osamaks. Üks peamisi riske, mis osamakse tagastamise puhul võib
tekkida, et selline tagasimakse võib omada olulist mõju panga
kapitaliseeritusele ja normatiivide täitmisele. Seda eriti olukorras,
kus korraga astub ühistust välja mitu liiget või ka juhul, kui ühe
liikme osamaks on märkimisväärselt suur. Määruse 575/2013
(edaspidi CRR) artikkel 29 ning määruse 2014/214 artikkel 10
sätestavad muuhulgas nõuded ja piirangud kapitaliinstrumentide
tagasivõtmisele. Täpsemalt määruse 2014/241 artikli 10 punktid 1 ja
2 kehtestavad, et
- Krediidiasutus võib emiteerida esimese taseme
põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente tagasivõtmise
võimalusega üksnes juhul, kui kõnealune võimalus on ette nähtud
kohaldatava siseriikliku õigusega.
- Krediidiasutuse õigus piirata tagasivõtmist kapitaliinstrumente
reguleerivate sätete alusel, nagu osutatud CRR artikli 29 lõike 2
punktis b ja artikli 78 lõikes 3, peab hõlmama nii õigust keelduda
tagasivõtmisest kui ka õigust piirata tagasivõetavat summat.
Krediidiasutusel peab olema õigus keelduda tagasivõtmisest või
piirata tagasivõetavat summat piiramata ajaks vastavalt lõikele 3.
Eeltoodust tulenevalt palume analüüsida:
i) muudatusettepanekuga viie aastase perioodi kehtestamise
kooskõla CRR-i ja määrusega 2014/241. Meie hinnangul ei ole see
vastavuses määruse 2014/241 artikliga 10;
ii) kas üldkoosolek on pädev organ otsustama tagasimaksmisega
seonduvat ülaltoodud õigusaktide tähenduses;
iii) kas täna kehtiv mudel liikme osamaksest kui tagasivõtmise
võimalusega instrumendist on sobiv ja jätkusuutlik ka panga kapitali
ning omavahendite vaatest, sh võiks kaaluda osamakse käsitlemist
kui tagasivõtmise võimaluseta instrumendina.
Arvestatud
osaliselt/
selgitatud.
Toetame osamaksete
tagasimaksete üle
otsustamisel pädevuse
andmist ühistupanga
nõukogule ning oleme
sellest tulenevalt
muutnud eelnõud. Küll
aga on jäänud
käesolevas ringis
jäänud arvestamata
tagasimakse perioodi
pikendamine lõputult,
sest see kujutab meie
hinnangul
põhiseaduslikku riivet,
võttes arvesse
ühistupanga olemust ja
põhimõtteid. Käesolev
eelnõu on esitatud
kooskõlastuseks ka
HLÜ-dele, kellega on
plaanis kohtuda 2024.
aasta augustis-
septembris ning arutada
spetsiifiliselt
ühistupanga asutamise
ning opereerimisega
seotud probleeme.
Arutelude käigus
võetakse lauale ka
antud tähtaja teema.
8 Eelnõu § 3 punktiga 16 muudetakse KAS §-i 44. KAS § 44 lõike 1
kohaselt võib ühistupanga osakapital erinevalt KAS § 35 lõigetes 1
ja 2 sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei
osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuseid ega KAS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid
välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid
teenuseid.
Arvestatud.
119
Et oleks üheselt arusaadav, et KAS § 44 lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuste osutamise piirang on absoluutne ega hõlma
vaid välisriigis investeerimisteenuste osutamist, teeme ettepaneku
sõnastada KAS § 44 lõige 1 ümber järgnevalt: „Ühistupanga
osakapital võib erinevalt käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2
sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta
käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis,
asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, ega
väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuseid.“
9 Eelnõu § 3 punktiga 17 täiendatakse KAS-i §-ga 441. KAS § 441
lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank FI-d, kui ta soovib alustada sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või
KAS § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenuste osutamist välisriigis.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on FI-l õigus keelata ühistupangal
investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis,
kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro.
Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada
piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid
välisriigis osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis.
RM-i selgituste kohaselt tekib HLÜ-de õigus välisriigis teenuste
osutamiseks alles krediidiasutuse tegevusloa saamisel. Pärast
tegevusloa saamist on FI-l õigus ettekirjutusega keelata ka
ühistupangal välisriigis teenuste osutamist üldiste krediidiasutustele
kohaldatavate sätete alusel, st kui esinevad seaduses toodud
õiguslikud alused, või kui ühistupanga osakapital langeb alla 5
miljoni euro. Muus osas ei leia RM, et ühistupanga teenuste
osutamise kohta oleks mõistlik või proportsionaalne piirata Eestiga.
Kui RM ei arvesta FI ettepanekuga kehtestada ühistupangale piirang
välisriigis teenuste osutamiseks, palume kustutada Eelnõu § 3
punktiga 17 pakutud KAS § 441 lõiked 2 ja 3 ning täiendada Eelnõu
järgmiselt:
1) Tegevusloa taotluse esitamisel peab taotleja teavitama FI-d, kas ta
soovib osutada investeerimisteenuseid või mitte. Juba tegevusloa
saamise hetkel peab olema selgus, et kas investeerimisteenuseid
osutataks või mitte, kuna sellest oleneb ka ühistupanga osakapitali
määr. Kui ühistupank soovib pärast tegevusloa saamist osutada
investeerimisteenuseid, siis ei piisa teavitusest nagu Eelnõus on
välja pakutud, vaid rakenduma peab tegevusloa menetluse kord, sest
küsimus on osutatavate teenuste laiendamises ning olemuslikult on
tegemist tegevusloa muutmisega. Investeerimisteenuse osutamine
eeldab täiendavaid teadmisi ja kompetentsi, protseduuride ja
süsteemide loomist ning rakendamist. Lisaks on vajalik ka
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõusse on lisatud
KAS § 441.
120
osakapitali suurendamine vähemalt viie miljoni euroni. Samuti
rõhutame, et FI-l peab olema õigus keelata ühistupangal
investeerimisteenuste osutamist mitte ainult juhul, kui ühistupanga
osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro, vaid ka siis kui
esinevad muud asjakohased alused keeldumiseks ning tegemist peab
olema kindlasti loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb alla
viie miljoni, peaks sellega kaasnema pigem kohene automaatne
keeld teenuste osutamisele, mitte pakutud lahendus, kus rikkumise
aktsepteerimine jäetakse FI otsustada.
2) Kui ühistupank soovib osutada KAS § 6 lõikes 1 nimetatud
finantsteenused välisriigis, siis peab taotleja teavitama FI-d oma
soovist tegevusloa taotluse esitamisel. Kui ühistupank otsustab
hiljem, et ta soovib nimetatud teenuseid välisriigis osutada, siis
taotleb ta FI-lt vastava loa. Eelnõus tuleb kehtestada ka nõue, et
sellisel juhul peab ühistupank tõstma osakapitali vähemalt viie
miljoni euroni enne vastava taotluse FI-le esitamist. Rõhutame, et
FI-l peab olema õigus keelata ühistupangal välisriigis teenuste
osutamist mitte ainult juhul, kui ühistupanga osakapitali määr langeb
alla viie miljoni euro, vaid ka siis kui esinevad muud asjakohased
alused keeldumiseks ning tegemist peab olema kindlasti
loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb alla viie miljoni, peaks
sellega kaasnema pigem kohene automaatne keeld teenuste
osutamisele, mitte pakutud lahendus, kus rikkumise aktsepteerimine
jäetakse FI otsustada. Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku täiendada
Eelnõu selles osas sarnaselt KAVS 12. peatükis sätestatud
regulatsioonile või teha viited KAS-i asjakohastele sätetele.
Kui ühistupank on rikkumises seoses investeerimisteenuste
osutamisega või finantsteenuste osutamisega välisriigis, siis
kohaldub KAS-i vastutuse peatükk, FI õigus teha ettekirjutus ja
kõik muud rakendatavad meetmed analoogselt krediidiasutuste
regulatsioonile.
10 Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is
sisalduvate vastutussätete kohta. RM-i selgituste kohta on
tähelepanek arvestatud ning Eelnõusse on lisatud § 3 p 23. Juhime
tähelepanu et Eelnõu § 3 punkt 23 ega Eelnõu tervikuna ei sisalda
pakutud regulatsiooni. Palume uuesti kaaluda vastutussätete
muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust
õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme.
Arvestatud. Vastavad sätted on
lisatud
krediidiinkassode ja -
ostjate seadusega.
11 Oleme varasemalt palunud arvestada, et FI tegevust finantseeritakse
finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalve olema
kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi
subsideerima. FI hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette
nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid
oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve
subjektid.
Teadmiseks
võetud.
121
RM selgitas, et ta on põhimõtteliselt nõus, et üldiselt ei peaks ühed
järelevalvesubjektid teisi subsideerima. Samas aga on
järelevalvetasude ülevaatamine kavas eraldi eelnõuga, kuivõrd
järelevalvetasud tuleb üle vaadata finantssektori üleselt, mis vajab
omakorda eraldi hinnangut, et leida konkreetsed ja proportsionaalsed
menetlustasude summad.
FI hinnangul tuleks ettepanekus tõstetud probleem lahendada
käesoleva Eelnõu raames, et regulatsioon oleks selge ja arusaadav
Eelnõu jõustumisel. Sellest tulenevalt palume uuesti ette näha
täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega
ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks
subsideerima teised järelevalve subjektid.
Eesti Pank
Täname võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“) kohta. Eesti Pank toetab eelnõu
vastuvõtmist ning jätkuvalt oleme arvamusel, et kuna hoiu-
laenuühistud (edaspidi „HLÜ“) tegelevad avalikkuselt hoiuste
kaasamisega, siis peaks järelevalvet nende tegevuse üle tugevdama.
Täiendavalt arvame, et seda protsessi peaks kiirendama, sest
kahanemistrendi jätkavad nii hoiuste maht, hoiustajate arv kui ka
kapitali- ja likviidsuspuhvrid. Juhtimisvead ja puudulik järelevalve
on viinud ka juba mõnede HLÜde tõsiste makseraskusteni.
HLÜdega seotud riskid jätkavad kuhjumist ning kõikide HLÜde
kapitali- ja likviidsuspuhvrid ei pruugi olla enam piisavad.
Keskmiselt ulatub HLÜde omakapitali osakaal koguvarades
ligikaudu 20%ni, kuid mitme HLÜ puhul jääb see alla 10%, mis ei
pruugi olla piisav võimalike laenukahjumite katmiseks ega
kooskõlas kehtiva HLÜ seaduse nõuetega.
Samuti on osadel HLÜdel piiratud likviidsed vahendid hoiustajatele
kiirete väljamaksete tegemiseks. HLÜde sularaha ning nõuded
keskpangale ja kommertspankadele moodustavad keskmiselt
ligikaudu 5% koguvaradest (võrdluseks: kommertspankade sarnane
näitaja on umbes 25%); sealhulgas ei täida osad HLÜd juba praegu
HLÜSiga kehtestatud likviidsusnõuet hoida vähemalt 5% hoiuste
summast nõudmiseni hoiusena Eesti või mõne lepinguriigi
krediidiasutuses. Samuti on üks HLÜ 2023. aasta jooksul rikkunud
kehtivat kohustusliku reservi nõuet.
Toetudes ülaltoodule leiame, et eelnõus väljapakutud
üleminekuperiood on liiga pikk. Tegutsevatele HLÜdele antakse
kolm aastat – st kuni 01.01.2027 aega otsustada, kas ja millises
vormis oma tegevust jätkata. See tähendab, et praktiliselt saavad
HLÜd oma senist tegevust jätkata vähemalt kolm aastat.
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud.
Üleminekuperioodi
pikkust ei ole eelnõu
koostajate hinnangul
võimalik lühendada,
sest juba
krediidiasutuse
tegevusloa saamine
võtab ligikaudu üks
aasta aega. Kuivõrd
käesolev eelnõu
korraldab Eestis ümber
ühe finantsvaldkonna
ning riivab (õigustatult)
HLÜ-de õigusi (vt
seletuskiri punkt 6.3.2),
peab HLÜ-de tegevuse
lõpetamiseks andma
ühistutele piisavalt
mõistliku aja, mille
jooksul saaksid nad
otsustada, millises
vormis nad soovivad
jätkata ning teha
ettevalmistusi
tegevusloa saamiseks,
ühistulise tegevuse
lõpetamiseks või
tulundusõhistu vormile
üleminekuks (ehk
lõpetada hoiuste
kaasamine). Eelnõu
koostajate hinnangul on
kõiki muutusi
122
Tulenevalt HLÜdega seotud riskidest teeme ettepaneku
üleminekuaega oluliselt lühendada – HLÜd annaksid oma tegevuse
jätkamisest teada hiljemalt 31.12.2024, taotleksid vajadusel
Finantsinspektsioonilt oma tegevuseks sobivat (krediidiasutuse või
ühistupanga) tegevusluba hiljemalt 31.12.2025 ning tegevusloa
tingimuste täitmisel saaksid selle hiljemalt 31.12.2026. Sellega
väldime tahtlikku juhtimisotsuste edasilükkamist ja hoiustajate
huvide võimalikku kahjustamist.
Ülaltooduga seotult peame ülioluliseks ja toetame eelnõus § 27
kirjeldatud likviidsusnõuete kehtestamist. Samuti toetame
täiendavate hoolsuskohustuste kehtestamist HLÜ juhatuse liikmetele
ning laenupiiranguid neile ja nendega seotud ettevõtetele. Olulised
on panganduses rakendatavate „tunne-oma-klienti“ ja
vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamine laenutegevuses
(eelnõu §28 ja §281) ning omanikujärelevalve juhtorgani liikmete
suhtes.
arvestades
(reklaamipiirang, uute
liikmete vastuvõtmise
piirang, kohustus
otsustada, mis vormis
jätkata ning vajadusel
taotleda luba), vajalik,
et antud
üleminekuperiood
oleks selline, nagu
eelnõus sätestatud.
Lühema perioodi
sätestamisel tekib oht,
et mitte ükski ühistutest
ei jõua taotleda FI-lt
krediidiasutuse
tegevusluba, mis aga ei
ole käesoleva eelnõu
eesmärk; eesmärk on, et
ettevõtlus ühistulises
vormis saaks jätkuda
eelkõige ühistupanga
näol, kuid ilma nende
riskideta, mis on
tõenäolised
realiseeruma (ja on ka
minevikus
realiseerunud) seetõttu,
et HLÜ-d ei allu oma
tegevusega ühelegi
järelevalveasutusele
(v.a RAB, kuid seda
ainult juhtide fit-and-
proper ja rahapesu
perspektiivist), mis
kontrolliks
finantsasutuse tegevust
ning kooskõla kehtivate
normidega.
Justiitsministeerium
1 Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse HLÜS § 28 lõikega 11, mille
kohaselt kohaldub tarbijakrediidi regulatsioon siis, kui krediidisaaja
on tarbija (mitte pelgalt füüsiline isik). Esmalt märgime, et tekstiosas
„majandus- ja kutsetegevuses“ tuleb asendada sõna „ja“ sõnaga
„või“, kuna hõlmatud ei ole mitte nii majandustegevus kui ka
kutsetegevus, vaid kas majandus- või kutsetegevus. Samuti tuleks
sättes täpsustada, et füüsiline isik ei tegutse mitte üldiselt majandus-
või kutsetegevuses, vaid ei tegutse majandus- või kutsetegevuses
Arvestatud.
123
seoses laenuvõtmisega. Lisaks on sätte sõnastus täiendamise järgselt
mõnevõrra konarlikuks muutnud, mistõttu pakume omalt poolt välja
järgmise sõnastuse: „Kui hoiu-laenuühistu annab laenu füüsilisest
isikust liikmele, kes ei tegutse laenuvõtmisel oma majandus- või
kutsetegevuses, peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning
käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise
ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid
vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama
võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut“. Viidatavate
sätete osas palume arvestada järgnevas lõigus toodud
tähelepanekuid.
Võrreldes 2023. a. veebruaris kooskõlastamisele esitatud eelnõus
sätestatuga on täiendatud loetelu, millised võlaõigusseaduse (VÕS)
tarbijakrediiti reguleerivad sätted kohalduvad siis, kui HLÜ-d
annavad laenu tarbijast liikmele. Kui varasemas versioonis viidati
VÕS §-dele 409, 411 ja 412, siis nüüd viidatakse VÕS § 4031 lõikele
1, § 4041 lõikele 1 ning §-dele 411, 412, 4141 ja 416. Seletuskirjas
(lk 86) on selgitatud, et kõikide tarbijakrediidilepingute sätete ette
nägemine HLÜS-is ei ole mõistlik, arvestades tarbijakrediidi ja
ühistulise tegevusvormi erisusi.
Küsimuse tõstatas Finantsinspektsioon, kes palus kaaluda ka
teisi VÕS-i tarbija- krediidilepingute sätteid. Leiame, et selles osas
tuleks eelnõu § 1 punkti 33 selgitust täpsustada ning välja tuua, miks
on eelnõu koostajate hinnangul põhjendatud kohaldada vaid sättes
viidatud norme, mitte kogu tarbijakrediidi regulatsiooni. Praegu
piirdutakse seletuskirjas sisuliselt viidatud sätete tsiteerimisega, kuid
puudub analüüs selle kohta, miks on põhjendatuks peetud kohaldada
just neid ning mitte teisi tarbijakrediiti puudutavaid sätteid. Näiteks
ei selgu seletuskirjast, miks on uuest eelnõu versioonist välja jäetud
viide VÕS §-le 409, kuigi varasem versioon sellist viidet sisaldas.
Kuigi seletuskirja kohaselt peaks kohaldama sarnast tarbijat kaitsvat
regulatsiooni nii HLÜ-de kui ka krediidiandjate puhul, siis mingil
põhjusel on eemaldatud tarbija taganemisõigus (VÕS § 409), olgugi
et see on praktikas väga oluline õiguskaitsevahend, kuna võimaldab
läbi mõtlemata ja rutakalt tehtud laenuotsusest 14 päeva jooksul
loobuda. Palume selgitada, miks on muude krediidiandjate puhul
tarbija taganemisõigus ette nähtud, kuid HLÜ laenu puhul mitte.
Kui eelnõu eelmises versioonis esines probleem ka selles, et mitmed
VÕS-i sätted viitavad omakorda teistele VÕS-i sätetele (nt VÕS §
409 viitab VÕS §-le 404), siis seletuskirja kohaselt on uue eelnõu
koostamisel neid tähelepanekuid arvestatud ning HLÜ § 28 lg 11
sõnastust ja seletuskirja muudetud. Samas võib endiselt viidatud
sätete rakendamine tekitada segadust, kuna ka need sätted viitavad
mitmes kohas teistele (HLÜ § 28 lõikes 11 nimetamata) sätetele. Nii
näiteks sätestab VÕS § 411 lõige 6, et krediidiandjal ei ole õigust
nõuda /…/ tarbijalt hüvitist, kui krediidiandja ei ole järginud
124
käesoleva seaduse § 4034 lõikes 6 sätestatut. Käesolevas lõikes
sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe
vastavalt käesoleva seaduse § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud
krediidiandjale esitatud teavet ning selle tagajärjel on krediidiandja
hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Selle sätte kohaselt ei
saa krediidiandja nõuda hüvitist, kui ta ei ole järginud VÕS § 4034
lõikes 6 sätestatut. Samas ei olegi krediidiandja HLÜ § 28 lõike 11
kohaselt kohustatud VÕS § 4034 lõiget 6 järgima, kuna seda sätet
loetelu ei sisalda. Sarnaselt sätestab VÕS § 416 lõige 4, et
krediidiandja võib lepingu üles öelda juhul, kui krediidiandja ei
saanud tarbija krediidivõimelisust õigesti hinnata, sest tarbija jättis
teadlikult esitamata käesoleva seaduse §s 4034 nimetatud teabe või
võltsis krediidiandjale esitatud teavet. Samas ei ilmne eelnõust, et
tarbijal oleks kohustust esitada VÕS §-s 4034 nimetatud teave.
Teistele sätetele viitavad ka VÕS § 4031 lg 1 punktid 14 ja 15. Eriti
oluline on sealjuures VÕS § 4031 lg 1 punkt 15, kuna selles viidatud
VÕS § 4031 lõige 6 annab tarbijale õiguse nõuda lisaks Euroopa
tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ka tasuta
tarbijakrediidilepingu projekti koopia. Nõudeõigust kehtestava
normi puhul peab olema üheselt selge, kas see konkreetses olukorras
kohaldub ja kas seega on tarbijal õigus esitada normis nimetatud
nõue või mitte. Seega on VÕS-ile viitamisel oluline järgida, et
teistele sätetele viitavad normid ei tekitaks normi adressaadile
segadust oma õiguste ja kohustuste osas.
Lisaks viitame, et seletuskirjas (lk 23) on selgitatud, et füüsilisest
isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses,
laenu andmisel peaks laenu taotlejale laienema vähemalt samaväärne
teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui ka HLÜ juures sh
kohaldama füüsilisest isikust laenuvõtjale võlaõigusseaduse §-des
4031 lõikes 1, 4041 lõikes 1, 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut; aga ka
peaks HLÜ ise järgima §-s 27 toodud laenu andmise nõuete ning §-
s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise korra nõuete
täitmiseks. Esmalt jääb arusaamatuks, miks on öeldud, et laenu
taotlejale (tarbijale) peaks laienema teabe saamise kohustus, mistõttu
tuleb füüsilisest isikust laenuvõtjale kohaldada eelnevalt nimetatud
tarbijakrediidi sätteid. Nimetatud sätetest ei tulene mitte tarbijale kui
laenuvõtjale teabe saamise kohustust, vaid vastupidi on
krediidiandjal (HLÜ-l) kohustus anda tarbijale lepingueelset teavet.
Seega tuleks seletuskirja sõnastust täpsustada ja vältida sõnastust,
mille kohaselt oleks justkui tarbijal teabe saamise kohustus. Lisaks
on viide HLÜS §-le 27 ebaõige, kuna laenu andmise nõuded on
sätestatud HLÜS §-s 28. Teiseks võib lugeja jaoks olla mõneti
eksitav seletuskirjas (lk 7) toodud kategooriline väide, et VÕS
kohaldub HLÜ-le juhul, kui HLÜ väljastab laenu tarbijatele ehk
füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕSi tarbijakrediidi alaseid
sätteid). Taas ei saa võrdsustada tarbijaid ja füüsilisi isikuid, vaid
täiendava kriteeriumina peab füüsiline isik tegema tehingu
125
väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Lisaks tuleks eelnõu §
1 punkti 33 sõnastusest tulenevalt täpsustada, et tarbijale laenu
andmisel ei kohaldata mitte kõiki VÕS-i tarbijakrediiti reguleerivaid
sätteid (nagu ütleb praegune sõnastus), vaid üksnes osa
tarbijakrediidi sätteid, millele on viidatud HLÜS § 28 lõikes 11.
Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täpsustada.
2 Eelnõu 1 punktiga 44 täiendatakse seadust §-dega 321–325.
Paragrahvi 325 lõikes 8 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 6
nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui tehinguga
viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju. Palume
seletuskirjas selgitada, mida tähendab oluline kahju ning kuidas seda
määratakse.
Arvestatud.
3 Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse HLÜS § 36, mille lõikes 1
sätestatakse nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele. Kuigi on
arusaadav, et nõutud andmeid edastab isik selleks, et kontrollida
tema nõuetele vastavust, peaks see eesmärk selgelt ka seaduses
välja toodud olema. Samas puuduvad seletuskirjas põhjendused ja
selgitused, miks küsitud andmeid vaja on ning mille alusel on
pandud isikule kohustus esitada ülevaade karistusregistrisse kantud
karistuste kohta. Juhime tähelepanu, et karistusregistri seaduse
(KarRS) § 16 lõike 1 kohaselt on keelatud isikult nõuda tema kohta
registris või registri arhiivis hoitavaid andmeid.
HLÜS § 36 lõike 7 kohaselt tuleb säilitada juhtorgani liikme
valimiseks või määramiseks esitatud andmed tema hariduse,
töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta
karistusregistrisse kantud karistuste kohta, samuti kinnitus, et
puuduvad HLÜS-is sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla
HLÜ juhtorgani liige, viis aastat pärast töösuhte lõppemist.
Arvestades, et karistusregistrist kustutatakse andmed
vastavalt KarRS §-le 24, jääb kavandatud säte ebaselgeks. Kas
eelnõuga soovitakse ette näha, et HLÜS-is võib andmeid karistuste
kohta hoida kauem kui karistusregistris? Lisaks ei selgu, mis saab
juhul, kui isik esitab andmed karistuste kohta - kas siis tegelikult on
võimalik isikul saada HLÜ juhtorganisse või mitte? Kui isikut ei
ole karistatud, kas siis säilitatakse ka teadet selle kohta, et isikut ei
ole karistatud? Juhul, kui isikut on karistatud, siis millised süüteod
siia alla lähevad – kas ka näiteks piletita sõit, kiiruse ületamine?
Palume neid asjaolusid selgitada. Lisaks palume seletuskirja
täiendada põhjendusega, miks nimetatud andmeid just viis aastat
pärast töösuhte lõppemist säilitada tarvis on.
Arvestatud/
selgitatud.
Oleme eelnõuga
ühtlustanud andmete
säilitusaegu (vt HLÜS
§ 36 lõige 2 ja § 413).
4 Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse seadust 71. peatükiga, mis
reguleerib raamatupidamist, aruandlust ja avalikustatavat teavet.
Kavandatud § 413 reguleerib liikme õigust saada teavet, andmete
säilitamist ja HLÜ kohta avalikustatavat teavet. Selgusetuks jääb,
Arvestatud.
126
miks on andmete säilitustähtajad sätestatud ainult lõike 2 punktide
5 ja 6 kohta? Kas ülejäänud andmeid säilitatakse vastavalt
raamatupidamisseadusele? Kui nii, siis palume seletuskirja
vastavalt täiendada. Lisaks palume kavandatud säte ja seletuskiri
viia kooskõlla osas, mis puudutab liikme õigust teavet saada.
Nimelt on seletuskirjas (lk 32) toodud selgitus laiem kui seadus,
hõlmates ka liikmeks soovijat. Kui eesmärk on tagada teabe
saamise õigus mõlemale, nii liikmele kui liikmeks astuda soovijale,
siis tuleb see ka eelnõus sätestada. Kui aga üksnes liikmele, siis
tuleb seletuskirja vastavalt muuta.
5 Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse seadust 81. peatükiga, mis
reguleerib HLÜ pankrotti. Kavandatud §-ga 452 sätestatakse ajutise
pankrotihalduri nimetamine, sealjuures nähakse ette, et seda tehakse
kolme päeva jooksul alates pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
Seletuskirjas (lk 34) on märgitud, et tegemist on erinormiga
pankrotiseaduse (PankrS) §-st 15 ja soovitakse ajutise halduri
tähtaega HLÜ puhul vähendada PankrS-s ettenähtud kümnelt päevalt
kolmele. Küsitav on, kas täielikult on välistatud sellisel juhul ka
PankrS-i need sätted, mis reguleerivad olukorda, kus ajutist haldurit
ei nimetata (nt PankrS § 15 lõige 3). Samuti tuleks läbi mõelda, kas
ajutise halduri nimetamise tähtaega reguleerides on tagatud
pankrotimenetluse selline kiirus, nagu eelnõu algatajad soovivad.
Näiteks krediidiasutuste kohta on ette nähtud veelgi täpsemad
põhimõtted KAS §-s 125, mille lõige 1 näeb ette, et krediidiasutuse
suhtes otsustab kohus pankrotimenetluse algatamise viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse
esitamisest arvates. Palume ühtlustada eelnimetatud põhimõtted
sarnaselt krediidiasutuste suhtes kehtivaga ning vältida täienduste
kehtestamist, mis ei pruugi olla kooskõlas kohtumenetluses
väljakujunenud juba kehtiva regulatsiooniga.
Kavandatud HLÜS § 455 näeb ette erikorra PankrS-is ettenähtud
nõuete rahuldamise järkude regulatsioonist. Juhime tähelepanu
sellele, et praeguse eelnõu vastavat paragrahvi on võimalik
tõlgendada, justkui kohaldatakse HLÜ suhtes üksnes PankrS § 153
lõikes 2 sätestatut. Palume PankrS §-s 153 ettenähtud pandiga
tagatud nõuete rahuldamise sätted (ka lõige 3 jj) üle vaadata ning
kontrollida, kas nimetatud sätted siiski võiksid olla kohaldatavad ka
HLÜ-de puhul.
Arvestatud.
6 Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse seadust rakendussätetega.
Palume täiendada eelnõu ka selles osas, mis saab HLÜ-dest, kes ei
ole esitanud krediidiasutuse tegevusloa taotlust ega tegutse enam
edasi pärast 2029. aastat. Palume täiendada eelnõu rakendussätte ja
vastavate selgitustega, mida äriregister selliste HLÜ-dega tegema
peab – kas need kustutatakse registrist, kas kustutamine võib olla
automaatne jms.
Arvestatud.
127
7 Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse krediidiasutuste seaduse (KAS)
§ 3 lõikega 11, mille kohaselt ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi
vormis. Jääb selgusetuks, mis vormis ühistupank siis tegutseda tohib
– kas on mõeldud kõiki muid juriidiliste isikute liike? Seletuskirjast
on võimalik tuletada üksnes tulundusühistuna tegutsemise
võimalikkust, aga sättest endast seda välja ei ole võimalik lugeda.
Palume sättes nimetada ja seletuskirjas selgitada, mis juriidiliste
isikute liigid võivad ühistupangaks olla.
Arvestatud. Eelnõust jäetakse välja
KAS § 3 lõike 11
täiendus.
8 Eelnõu § 3 punktiga 16 muudetakse KAS § 44, mille lõike 4
kohaselt kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise
üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga
osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra võrreldes riigi
andmekogudes ja Finantsinspektsiooni veebilehel kajastuva
summaga. Küsimusi tekitab sellise sätte tähendus ning kas see
puudutab siiski omakapitalile esitatavaid nõudeid? Kui üldkoosoleku
kokkukutsumise eelduseks on vaid muutus veebilehel/andmekogus,
kas sellisel juhul võib kapital korduvalt väheneda viie protsendi
võrra ning millise tasemeni peaks see lubatud olema? Meie
hinnangul ei ole hea lahendus lugeda nõutavaks erakorralise
koosoleku kokkukutsumist lähtuvalt andmetest andmekogus/veebis,
vaid see peaks olema nõutav sisuliselt juhul, kui kapital väheneb (vt
kehtiva HLÜS § 22 lõiget 3). Mõeldav on ka olukord, kus veebilehe
või andmekogu andmed osutuvad ekslikuks, omakapital reaalselt
muutub, aga põhjust erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks ei
ole, sest andmekogus/veebilehel muutust ei nähtu. Lisaks palume
täpsustada nii eelnõus kui seletuskirjas, milliste riigi andmekogude
andmeid siin on mõeldud. Sealhulgas palume täpsustada õiguslikku
alust riigi andmekogust andmete saamiseks.
Arvestatud/
selgitatud.
Oleme üle vaadanud
KAS § 44 lõike 4 ning
muutnud selle
sõnastust, võttes
arvesse KAS §-s 51
sätestatut.
9 Eelnõu § 3 punktiga 31 täiendatakse KAS § 116 lõigetega 4 ja 5,
mis näevad ette ühistupanga vabatahtliku lõpetamise, kui
ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu
jooksul suurenenud. Lisaks, kui ühistupanka ei lõpetata
vabatahtlikult kuue kuu jooksul, on Finantsinspektsioonil õigus
nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. Palume
seletuskirjas täpsemalt selgitada ning vajadusel ka eelnõu täiendada
põhimõtetega, mis hetkest täpselt kahekuulise tähtaja jooksmine
algab. Kas väljaarvamisotsuse tegemisest arvates (vt
tulundusühistuseaduse (TÜS) § 20), liikme kustutamisest
nimekirjast või mõnest muust hetkest? Finantsinspektsiooni jaoks
ettenähtud kuuekuulise tähtaja säte võib samuti tekitada praktikas
ebaselgust (tähtaja alguse määratlemine jne), mistõttu palume ka
seda täpsustada.
Arvestatud.
10 Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine 2024. aasta 1. aprillil.
Kuivõrd samaks ajaks on vaja rakendada ühinguõiguse revisjoniga
Arvestatud.
128
välja töötatud äriseadustiku jt suuremahulisi muudatusi, palume
äriregistri arenduste tegemiseks ette näha aeg, mis on vähemalt 6
kuud pärast eelnõu vastuvõtmist Riigikogus.
11 Üldine märkus väärteosätete kohta. Seletuskirjas (lk 7)
märgitakse, et Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999.
aasta 2. veebruaril vastuvõetud HLÜS. Küsimustes, kus HLÜS ei näe
regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i kohaselt
tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine
ja püsiv tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige
oma liikmetele. Samuti tuuakse välja, et lisaks võib HLÜ-le
kohalduda ka makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (MERAS)
ning VÕS ja krediidiandjate ja –vahendajate seadus (KAVS).
MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid
(raha ülekandmist jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab
laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕS-i
tarbijakrediidi alaseid sätteid).
Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, kas HLÜ-dele on kavas
hakata rakendama väärteovastutust tulenevalt sellest, et neile võivad
kohalduda MERAS, KAVS ja seeläbi kohalduda nendes seadustes
sätestatud väärteod. Praegu on rõhutatud üksnes seda, et juhul, kui
HLÜ on vastavalt KAS-ile tegevusloa taotluse esitanud, kuid
Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa
andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta HLÜ tegevust
tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul
ei ole HLÜ-l lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa
andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid HLÜS
§-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1.
jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks
pikendada ega
HLÜ-sse uusi liikmeid vastu võtta. Seletuskirjale lisatud
kooskõlastustabelis on Justiitsministeeriumi vastavasisulisele
märkusele vastatud, et juhul, kui HLÜ on HLÜS-i järgi kohustatud
taotlema panga tegevusloa ning ei ole vastavat taotlust seaduses
toodud kuupäevaks Finantsinspektsioonile esitanud, on võimalik
lugeda hoiulaenuühistu tegevus tegevusloata tegevuseks
karistusseadustiku tähenduses. Kooskõlastustabelis (lk 134)
mööndakse, et enne, kui ühistud allutatakse Finantsinspektsiooni
järelevalve alla (st ühistupanga vormis), ei ole võimalik ette näha
efektiivset ja kõikehõlmavat kontrolli riigi poolt. Sisuliselt jääb see
ikkagi ühistu liikmete (kaudseks) vastutuseks, kas ja kuidas
ettenähtud nõuetest kinni peetakse. Eelnõuga ettenähtud täiendav
audiitorkontroll saab vastavad puudujäägid liikmete jaoks välja tuua,
kelle otsustada jääb siis vajalikke nö sammude astumine.
Teadmiseks
võetud.
129
Kuna eelnõuga nähakse ette suur hulk nõudeid, mida HLÜ peab
täitma, tekib meil küsimus, kas mitte ühegi nõude täitmata jätmine
ei too endaga kaasa väärteovastutust?
Juhime tähelepanu, et vajadusele vastutussätteid korrastada on
korduvalt viidanud oma tagasisides ka Finantsinspektsioon
(kooskõlastustabeli lk 92, lk 122). Sealjuures on
Rahandusministeerium kooskõlastustabelis vastanud märkusele (lk
122), milles Finantsinspektsioon palub kaaluda vastutussätete
muutmist käesoleva eelnõu raames, et vältida puudulikust
õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme, et märkusega
arvestatud ja eelnõusse on lisatud § 3 p 23. Viidatud säte aga muudab
KAS § 56 lõiget 3, mis reguleerib juhatuse liikme nõudeid ega ole
seotud vastutusega.
12 Üldine märkus HLÜ kohustuse kohta tagada kooskõla
õigusaktidega.
Justiitsministeerium kordab eelnõu eelmise versiooni kohta tehtud
märkust. Eelnõus on läbivalt viidatud HLÜ kohustusele tagada
kooskõla õigusaktidega (nt kavandatud HLÜS-i §-d 341, 39 lõige 1,
40 lõige 1, 41 lõige 5, 411 lõige 1). Ei ole arusaadav, mis seadusi ja
muid õigusakte on mõeldud. Sealjuures ei ole ka seletuskirjas
selgitatud, milliseid õigusakte silmas peetakse, mistõttu on ebaselge,
kui laialt peab kavandatud kohustusi tõlgendama.
Kooskõlastustabelis (lk 134) esitatud põhjendusega, et seaduses ega
eelnõu seletuskirjas ei oleks võimalik ammendavalt üles lugeda kõiki
õigusakte, mis kohalduvad HLÜ kui tulundusühistu
raamatupidamise korraldamisele, on keeruline nõustuda. Kui ei ole
välja toodud, millistest õigusaktidest nõuded tulenevad, siis kuidas
nõuda nende täitmist? Kui rikkumise eest järgneb väärteovastutus, ei
saa mingil juhul nõustuda nii ebatäpse sõnastusega. Isegi, kui nende
nõuete rikkumine väärteovastutust kaasa ei too, on nii isikutel
vähemalt kindlus, et ei järgne kahjulikke tagajärgi. Seega palume
sõnastada eelnõuga ettenähtud kohustused võimalikult täpselt ning
avada seletuskirjas nende sisu.
Arvestatud.
13 Normitehnilised ja keelemärkused
Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja
seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega
ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestatud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
1 TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid eesmärke,
milleks on võimaldada hoiulaenuühistutele sujuv üleminek
ühistupanga või nn tavalise panga tegutsemismudelile. Muu hulgas
keelustatakse hoiuseintresside reklaam, sest sellistele hoiustele ei
laiene riiklik Tagatisfondi kaitse. Eelnõuga plaanitakse keelustada
hoiuseintresside reklaam juba I etapis, mis avaldab positiivset mõju
Teadmiseks
võetud.
130
tarbijate majanduslikele huvidele. Hoiuseintressi reklaami
keelustamisega ei mõjuta hoiu-laenuühistute reklaamitavad
kõrgemad intressimäärad tarbija raha paigutamist hoiustele, millega
kaasneb kõrgem risk, kui riikliku Tagatisfondiga kaitsega panga
pakutav hoiuseintress.
2 TTJA peab oluliseks avaldada arvamust eelnõu seletuskirja punkti
6.4. kohta, mis käsitleb mõju teistele riiklikele institutsioonidele.
Eelnõu kohaselt keelustatakse hoiu-laenuühistu reklaamis pakutava
intressimäära näitamine. Eelnõu § 5 kohaselt täiendatakse
reklaamiseaduse paragrahvi 29 lõikega 37, mille täitmise üle teostab
riiklikku järelevalvet TTJA (vt RekS § 30 lg 1). Seega lisatakse
eelnõuga TTJA-le kohustus tagada hoiu-laenuühistute reklaamide
õiguspärasus. See tähendab, et eelnõuga tekib otsene mõju ka TTJA-
le, mille analüüsimist peab TTJA oluliseks.
1.1.TTJA-le kaasneb täiendav kohustus kontrollida hoiu-
laenuühistute reklaame ning tagada, et nendes reklaamides ei
esitataks pakutavat intressimäära.
1.2.Täiendava kohustuse tekkimisel TTJA-le tuleb arvestada ka
halduskoormuse suurenemist ja vastutusvaldkonna laienemist.
TTJA tööplaani aluseks on ohuprognoos, milles on välja
selgitatud ohtude tõenäosus ja kaalukus. Ohuprognoosi põhjal
kinnitatakse igaks kalendriaastaks TTJA järelevalve- ehk
tööplaan, kus kajastatakse täpsemalt, mida kontrollitakse.
Eelnõuga lisatakse hoiu-laenuühistute reklaami piirangud
reklaamiseaduse 4. peatükki ehk kaupade ja teenuste reklaami
piirangute hulka. Sellega muutuvad HLÜ reklaamid senisest
rohkem fookusesse, sest seadusandja on pidanud vajalikuks
kaitsta tarbijaid teatud reklaamis esitatava teabe eest.
Ohuprognoosist lähtuvalt on piirangutega reklaami valdkonnad
suuremas fookuses ja moodustavad suure mahu kogu reklaami
järelevalvest.
1.3.Täna on reklaami üle järelevalve teostamiseks TTJA-s ette
nähtud 1,5 ametikohta.
1.4.30.06.2023 tehtud Riigikontrolli aruandest Riigikogule
(Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse
pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul)2 nähtub, et
pidades silmas tööjõu vähesust, on TTJA eesmärk – tegutseda
kaebuste põhjal ja kõrvaldada kiiresti reegleid rikkuvad
reklaamid – asjakohane (p 44). Seejuures rõhutati, et
järelevalveasutused peaksid rakendama kõiki neile antud
menetluslikke võimalusi, et tagada tarbijate kaitse3. Võttes
arvesse nii reklaamide arvulist rohkust kui ka erinevaid
meediumeid, milles reklaame avaldatakse, on TTJA 1,5
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõu seletuskirja
mõjude analüüsi osa on
täiendatud TTJA
töökoormuse tõusuga.
2 Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul.
Riigikontroll. Kättesaadav veebis: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4562/language/et-EE/Default.aspx
(06.10.2023).
3 Samas, lk 3.
131
ametikohta juba praegu kehtivate reklaaminõuete ja -piirangute
kontrollimiseks liiga vähe.
1.5.Samuti tuleb arvestada, et järelevalves võtavad märkimisväärse
osa tööajast juriidiline analüüs ja arutelud. Pidevalt tuleb turule
uusi finantstooteid mida hakatakse reklaamima. Uute
finantstoodete kvalifitseerimiseks tuleb esmalt hinnata toote või
teenuse sisu. Peale toote või teenuse kvalifitseerimist on
võimalik hinnata, kas ja millised erinõuded või piirangud
kohalduvad reklaamile ning seejärel on võimalik hinnata
reklaami vastavust nendele piirangutele.
1.6.Kokkuvõtlikult leiab TTJA, et seletuskirja punktis 6.4. tuleb
analüüsida lisaks ka eelnõu avaldatavat mõju TTJA-le ning
tekkivat täiendavat ressursivajadust, et tagada hoiulaenuühistute
reklaami suhtes jõustuva piirangu täitmist riiklikku järelevalve
poolt.
TTJA peab oluliseks välja tuua statistika ja probleemkohad, mis
põhjendavad täiendavat ressursivajadust.
1.1. Detsembris 2022 analüüsis TTJA finantsteenuse reklaami turgu
jälgides teenuseosutajate reklaame erinevates
reklaamikanalites. Sotsiaalmeediast, välimeediast, telest,
sisuturundusena ja digireklaamidena leiti kokku 17
teenuseosutaja reklaame. Neist 15 teenuseosutaja reklaamid ei
vastanud reklaamiseaduses sätestatud nõuetele.
1.2. Käesoleva seisukoha koostamise hetkel on TTJA-l pooleli 19
järelevalvemenetlust finantsteenuse osutaja reklaamide suhtes.
Pöördumisi (järelevalvevihjeid ja selgitustaotlusi)
finantsteenuse reklaami kohta on vahemikus 01.01.2023 –
05.10.2023 TTJA-s registreeritud 102.
1.3. Registreeritud järelevalvevihjetest nähtub, et rikkumisi
sisaldavaid reklaame avalikustavad endiselt ka finantsteenuse
osutajad, kelle suhtes on juba algatatud järelevalvemenetlused.
Eraldi väärib märkimist, et reklaami õiguspärasuse eest
vastutavad nii tellijad, teostajad kui ka avalikustajad. Seetõttu
pöörduvad eelnevalt viidatud osapooled sageli TTJA poole ning
TTJA täidab oma tegevusvaldkondades, antud juhul
finantsteenuste reklaamidega seonduvalt, nõustamise ja
selgitamisega seotud ülesandeid.
1.4. Eeltoodust nähtub, et finantsteenuste reklaami kohta saabuvaid
vihjeid ja küsimusi ning samuti pooleliolevaid menetlusi on
palju. Juba praegu kulub reklaamivaldkonnas suur ressurss just
finantsteenuste reklaamiga seotud nõustamisele ja rikkumiste
menetlemisele. Seega on põhjendatud järeldada, et
järelevalvesubjektide laienemine tõstab ulatuslikult
töömahtu.
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõu seletuskirja
mõjude osa
täiendatakse
halduskoormuse
kasvuga TTJA-le.
132
1.5. Tarbijakrediidi reklaam peab reklaamiseaduse kohaselt olema
vastutustundlik ja tasakaalustatud. Riigikontrolli auditist4
selgub, et raskusi tagasimaksmisega tekib iga neljanda
väljastatud tarbimislaenu puhul.
1.6. Oluline osa majandustegevuse edendamisest on reklaami
tegemine. Reklaami tehakse nii finantsteenuse osutajatele, kui
ka erinevatele finantsteenustele ja -toodetele. Reklaam on
kommunikatsioonivõte, millega püütakse tarbija tähelepanu
ning pakutakse lahendust tarbija probleemile. Ka seetõttu on
reklaamile seatud piirangutel oluline roll, et tarbija ei lahendaks
oma probleeme kergekäeliselt esmapilgul lihtsal viisil, mis võib
hiljem ta hoopis suurematesse raskustesse seada.
1.7. Riigikontrolli auditis5 märgiti täiendavalt, et järelevalveasutuse
töös peaks ennetav teavitamistegevus ja aktiivsed
järelevalvetegevused lähtuma väljaselgitatud riskidest.
1.8. Arvestades nii Riigikontrolli auditi tulemusi kui ka järelevalve
töö käigus avastatud rikkumiste suurt hulka, on äärmiselt
oluline finantsteenuste reklaami ka edaspidi fookuses hoida.
1.9. TTJA ülesandeks on lisaks finantsteenuse reklaami
järelevalvele teostada järelevalvet ka teiste Eestis
avalikustatud reklaamide üle, seejuures on ette näha
eelnõuga TTJA halduskoormuse suurenemine. Eelnevale
tuginedes peab TTJA oluliseks näha eelnõus ette TTJA-le
üks lisanduv ametikoht, tagamaks finantsteenuseosutajate
esmase kommunikatsioonivahendi ehk reklaamide
õiguspärasus ja seeläbi tarbijate tõhus kaitse.
TTJA peab oluliseks juhtida tähelepanu ka eelnõu seletuskirja
punktile 7.
1.1. Seletuskirja punktis 7 selgitatakse seaduse rakendamisega
seotud riigi ja kohaliku omavalitsuste tegevusi, eeldatavaid
kulusid ja tulusid ning leitakse, et riigieelarvele on otsest mõju
vähe.
1.2. TTJA rahastamine toimub läbi riigieelarve ning seoses
vajadusega ühe täiendava ametikoha järele, tuleb täiendada
seletuskirja kulude osa. Pakume välja järgmise sõnastuse:
Võrreldes kehtiva õigusega kaasneb TTJA-le töökoormuse tõus
seoses hoiulaenuühistute reklaamide analüüsimisega ja
järelevalvesubjektide laiendamisega. Tulenevalt eeltoodust on
TTJA-l vajadus 1 täiendava reklaami juristiametikoha loomiseks
alates eelnõu jõustumisest kuluga 45 000 eurot aastas.
Teadmiseks
võetud.
Kokkuvõtlikult toetab TTJA ja peab põhjendatuks eelnõu
eesmärki. Seejuures on oluline võtta arvesse seletuskirja
koostamisel TTJA vajadust halduskoormuse suurenemisel
Teadmiseks
võetud.
4 Samas, punkt 3.
5 Samas, punkt 40.
133
tarbijate õiguste tõhusa kaitse tagamiseks näha ette TTJA-le üks
täiendav ametikoht.
Audiitorkogu
1 1. Üldised kommentaarid audiitorkontrolli nõuete kohta
1.1 Siseauditi või revisjoni ja audiitorkontrolli ülesannete
eristamine
Kehtiva seaduse § 40 lõige 1 kohustab revisjonikomisjoni juhatust
teavitama usaldusväärsuse tagamise ja laenudele esitatavate nõuete
rikkumisest (§ 40). Eelnõu kohaselt on nimetatu audiitorettevõtja
kohustus (§ 41 lg 5).
Vandeaudiitorid kahtlevad, kas on mõistlik kõigi laenudele,
likviidsusele ja usaldusväärsusele esitatavate nõuete kontroll
määratleda audiitorettevõtja (AEV) pädevusena. Sisuliselt on
tegemist mahukate sisekontrolli pädevusse kuuluvate ülesannetega,
mida oleme eelnevatel kohtumistel koos siseaudiitorite esindajaga
eelmise eelnõu aruteludel ka selgitanud. Kindlasti ei saa
audiitorettevõtja kõigi § 27 ja § 28 nõuete täitmisel anda põhjendatud
kindlustunnet (vt täpsemalt punkte 1.2.2.1 ja 1.2.2.3.) Seetõttu on
mõistlik ja audiitorettevõtja töö ressursimahukust arvestades õige
lahendus määratleda seaduse tasandil seadusandja ootus, milliseid
nõudeid peaks kontrollima vandeaudiitor ja milliseid nõudeid
siseaudit või revisjon. Kui ootuseks on nõuete täitmise
audiitorkontroll, tuleks täiendavalt analüüsida, millal oodatakse
põhjendatud kindlustunnet, millal piiratud kindlustunnet ja millal
piisab nõude täitmise audiitorkontrolliks kindlust mitteandvatest
kokkuleppelistest protseduuridest.
Viimaste aastate õigusloomes on eeskujulik praktika audiitori
eritööde puhul selgema kindlustunde määratlemises osas. Näiteks
elektrituruseaduse § 17 lg 4 ja pakendiseaduse § 241 lg 3. Soovitame
nimetatud praktikat jätkata.
Oleme ka arvamusel, et osad nõuded tuleb praegusel kujul jätta
audiitorkontrolli ulatusest välja (täpsemalt selgitame punktis
1.2.2.3.).
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõus seletuskirjas
on selgitatud, milliseid
nõuded kontrollides
peab audiitorettevõtja
andma põhjendatud
kindlustunnet ning
piiratud kindlustunnet.
2 1.2. Õigusnormid
audiitorkontrolli
kohta
1.2.1 Audit
§ 41 lg 1 sõnastuse kohaselt peab hoiu-laenuühistu raamatupidamise
aastaaruanne olema auditeeritud.
Mõiste „auditeerimine“ on senini tekitanud segadust selles osas, kas
auditeerimise all võib mõista ka ülevaatust; seda mõistet AudSs ei
ole ja mõnedes valdkonna seadustes on auditeerimise nõuete all
silmas peetud, et need nõuded laienevad ka ülevaatusele.
Arvestatud.
134
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 1 alljärgnevalt:
„Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruandele on kohustuslik
audit.“
3 1.2.2 Eritööd nõuete kontrolli kohta
1.2.2.1 Kohased vandeaudiitori kutsetegevuse standardid
§ 41 lg 4 sõnastus: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatule korraldab hoiulaenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § 271
lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmise audiitorkontrolli
(edaspidi eritöö). Audiitorettevõtja esitab aruande HLÜle koos auditi
kohta tehtud vandeaudiitori aruandega. Käesoleva seaduse §-s 27 ja
28 sätestatud nõuete puhul on eelnõu koostaja märkinud, et eritöö
viiakse läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA
800 ja § 271 lg 4 puhul vastavalt standardile ISAE 3000 piiratud
kindlustunnet andvana.
Oleme nõus, et § 271 lõikes 4 sätestatud nõude puhul viiakse eritöö
läbi vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud
kindlustunnet andvana. Kindlasti ei saa me aga nõustuda sellega, et
§ 27 ja § 28 sätestatud nõuete puhul on kohane standard ISA 800.
ISA 800 ei ole sobiv standard. ISA 800 kontrolli objektiks on
eriotstarbelise raamistiku alusel koostatud finantsaruanne, § 27 ja §
28 nõuete puhul aga on kontrolli objektiks nimetatud paragrahvides,
nende lõikudes ja lõikude alapunktides käsitletavate nõuete täitmine.
Eestis kehtivatest vandeaudiitorite kutsetegevuste standarditest on
selliseks audiitorkontrolliks sobivad standardid ISAE 3000 ja ISRS
4000.
ISAE 3000 on sobivaks standardiks, kui audiitoritelt soovitakse
kindlustunnet. Selle standardi kohaselt saavad audiitorid anda nii
piiratud kui põhjendatud kindlustunnet ja seega tuleb seaduses selle
standardi valiku puhul alati täpsustada, milliste sätete puhul
soovitakse põhjendatud ja milliste puhul piiratud kindlust.
Teiseks võimalikuks sobivaks standardiks on ISRS 4400
„Kokkuleppeliste protseduuride töövõtud“. Seda standardit saab
kasutada siis, kui audiitoritelt kindlustunnet ei vajata. Audiitor viib
läbi kokkulepitud protseduurid kokkulepitud viisil ja esitab aruandes
kõik talle teada saadud faktid ning selle aruande põhjal saab aruande
lugeja ise järeldusi teha. Mõnede nõuete puhul soovitame kaaluda,
kas just sellist teed pidi oleks otstarbekas nõude kontroll läbi viia.
Oleme nõus täpsemalt selgitama ühe või teise valiku eeliseid ja
puudusi.
Näitena toome siinkohal eelnõu § 27 lg 1 p 3, mis näeb ette, et hoiu-
laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus,
täisosanikuna usaldusühingus või omada üle kümneprotsendilist
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõust on jäetud välja
täpne standard, mille
alusel peab audiitor
kontrolli teostama.
135
otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises
finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas.
Nimetatud nõude puhul ei ole põhjendatud kindlustunde andmine
praktiliselt teostatav, vandeaudiitorid saavad anda selle sätte nõude
täitmise osas vaid piiratud kindlustunnet tehtud järelpärimiste alusel.
Nõude kontrollimine on raskendatud välisriikide puhul, kui
õigusnormi koostamisel on mõeldud ka osalusi väljaspool Eestit.
Seega ei saa seaduses sätestada, et selle konkreetse nõude puhul peab
vandeaudiitor põhjendatud kindlustunnet andma. Allpool oleme
välja toonud sätted, mille puhul vandeaudiitorid ei saa kindlustunnet
üldse anda ja seega on vajalik leida mõni muu viis nende nõuete
kontrolliks.
4 1.2.2.2 Ulatuse ajamääratlus (millal on kontrolli ulatuseks
ettenähtud teatav kindel ajavahemik ja millal teatav kindel ajahetk)
§ 41 lg-s 4 sätestatud õigusnormist peab olema arusaadav, kas
audiitorkontroll hõlmab nõude täitmist aruande kuupäeva seisuga
(nn „bilansipäeva“ seisuga) või hõlmab teatavat perioodi (näiteks
kogu majandusaasta jooksul väljaantud laenud). Mõnede nõuete
puhul eeldame, et audiitori ülesanne on hinnata nende täitmist
aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga, mitte igal ajahetkel, see
aga peab seadusest selgelt välja tulema. Seletuskirja märkuste tabelis
on koostaja selle põhimõttega nõustunud (Audiitorkogu ettepanek nr
8). Meie täiendav ettepanek on, et see peab tulema selgelt välja
õigusnormist, mitte ainult seletuskirjast.
Mõnede nõuete puhul eeldame, et audiitorkontroll peab hõlmama
tervet perioodi. Ka selliste nõuete puhul tuleb täpsustada, mis
perioodi silmas peetakse (näiteks eelnev majandusaasta).
Arvestatud.
5 1.2.2.3 Nõuded, mis ei saa olla audiitorkontrolli objektiks
Nõude sisust tulenevalt ei saa AEV kontrollida järgnevaid sätteid ja
seega peavad need audiitorkontrolli objekti alt välja jääma:
§ 27 lg 1. AEV ei saa kontrollida, kas hoiu-laenuühistu omab ainult
oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju, sest ei
ole kriteeriume, kuidas hinnata, kas kinnisasi on peamiseks ja
püsivaks tegevuseks vajalik. Audiitor ei saa anda selliseid
subjektiivseid hinnanguid. Kui sätte eesmärgiks on seada piirangud
kinnisvara investeeringute mahule, siis soovitame kaaluda, kas lg 1
punkt 4 piirang võiks hõlmata ka kinnisvara investeeringut. Kui lg 1
punkt 4 hõlmaks ka kinnisvarainvesteeringuid, siis ei oleks
kinnisasja puhul vahet, kas seda kasutatakse peamiseks püsivaks
tegevuseks (ehk raamatupidamislikus mõttes põhivara) või
Arvestatud.
136
investeerimistegevuseks seni, kuni kõik loetletud investeeringud
kokku ei ületa lg 1 p-s 4 nimetatud summat.
§ 28 lg 1 ja lg 11 Meetme eesmärk on takistada ebasobival viisil laenu
andmist ning kaitsta füüsilisest isikust tarbijat ning selle meetme
täitmise üle tuleb teha järelevalvet, järelevalve ei ole aga
kindlustandva töövõtu eesmärk. Kindlustandva töövõtu eesmärk on
anda ettenähtud kasutajale kindlust, et käsitletav küsimus või selle
kohta esitatud informatsioon on esitatud olulises osas vigadeta.
Selles sättes ei ole kindlustandva töövõtu eeldusi, ilma nende
eeldusteta ei ole võimalik kindlustandvat töövõttu teostada.
Ka § 28 lg 5 ei saa olla audiitorkontrolli objekt, sest selles sättes ei
ole kindlustandva töövõtu eeldusi.
Kui seaduseandja arvab, et nende sätete puhul on mingisuguseski
ulatuses vandeaudiitori kontroll nõude täitmise üle ilmtingimata
vajalik, võib kaaluda konkreetsete protseduuride sõnastamist, mida
vandeaudiitorid saaksid kindlust mitteandvate kokkuleppeliste
protseduuridena teostada ja teada saadud faktidest aruandes välja
tuua.
6 1.2.2.4 Nõuded, mida meie arvates peaks kontrollima siseaudiitor
või revisjonikomisjon
Kuna mitmete nõuete sisuks on vastavuskontroll ning sarnast
kontrolli teevad siseaudiitorid siseauditi standardite alusel, peaksid
ka hoiu-laenuühistute puhul neid nõudeid kontrollima vastavat
kompetentsi omavad siseaudiitorid või vastavat pädevust omavad
asjatundjad. Missuguste nõuete puhul on tegemist siseauditi tööga,
oleme koos siseauditi esindajaga varasemalt kommenteerinud
eelmise eelnõu arutelude käigus toimunud kohtumistel. Oleme seda
nõus tegema ka edaspidi eelnõu edasise analüüsi käigus.
Teadmiseks
võetud.
7 1.2.2.5 Õigusnormid, mis nõuavad täpsemat regulatsiooni
Oleme ka varasemalt toonud esile, et kindlustandva töövõtu jaoks on
vaja kehtestada üldtunnustatud raampõhimõtted mitmetele § 27, 27 1
ja § 28 nõuetele, sest seaduse sätted on liiga üldised. Kuigi näeme, et
nii seaduse teatud sätteid kui ka eelnõud on täiendatud, leiame, et see
ei ole küllaldane. Mõistame, et seaduse tasandil ei olegi otstarbekas
nii detailseks minna – nagu varasemalt oleme selgitanud, võiks
täiendavad raampõhimõtted olla kas juhendi või määruse näol (nagu
näiteks raamatupidamise aastaaruande puhul on lisaks RPSile
olemas Raamatupidamise Toimkonna juhendid).
Toome näiteid sätetest, mille puhul on vajalik täiendavad
raampõhimõtted kehtestada, kuid see loetelu ei ole ammendav. Kui
Osaliselt
arvestatud.
137
sätted on liiga üldised, ei saa audiitorid kindlustandvat
audiitorkontrolli läbi viia või isegi kui püüavad seda teha, ei anna see
sellist tulemust nagu avalikkus ootaks.
§ 27 lg 4 hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas
finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu
omakapitalist;
Seaduses peab olema täpsustatud, kas audiitoril on kohustus
kontrollida nimetatud nõuete täitmist igal ajahetkel terve
aruandlusperioodi jooksul või aruandlusperioodi lõppkuupäeva
seisuga. Täpsustamist vajab mõiste põhivara - kas siin on mõeldud
raamatupidamisterminit (ehk siia alla kuuluvad kõik põhivara kirjed,
mida EFS või IFRS sätestavad)? Kui nii, siis miks on eraldi välja
toodud "sh finantspõhivara", mis omakorda ei ole korrektne
raamatupidamistermin. Audiitorid saavad anda nõude täitmise
kontrollil põhjendatud kindlustunnet ainult juhul, kui kas seadus või
täiendavad raampõhimõtted sätestavad konkreetselt, millistele
bilansikirjetele piirang kehtib.
§ 27 lg 5 hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu
ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada
kümnekordset omakapitali summat.
Raampõhimõtetes vajab täpsustamist, milliseid bilansiväliseid
kohustusi silmas peetakse. Bilansivälised kohustused on näiteks
kohustus anda laenu ja kohustus anda arvelduskrediiti, aga neid on
mitmeid veel. Siin kindlustunde andmiseks vajavad AEV-d
täiendavaid raampõhimõtteid. Hetkel ei ole sätte sisu piisavalt ja
üheselt arusaadav.
§ 271 lg 4 Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 30-päevase
ajavahemiku kohta strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid
likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja
jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisav
likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse
käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset
vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi
vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 30
päeva.
Vandeaudiitorid saaks kontrollida likviidsuspuhvri vastavust, kui
nõuded oleks täpselt määratletud (sarnaselt omavahendite piisavuse
kontrolliga). Strateegia, poliitika jne olemasolu saavad
vandeaudiitorid juba praegu kontrollida, kuid hetkel ei ole
raampõhimõtteid, mille alusel kontrollida nende tõhusust.
138
§ 28 lg 3 Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema
suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele.
Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse
võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise
tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu
suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on
analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski
see laen kujutab.
Sellisel kujul audiitorid mingit kindlustunnet anda ei saa.
Kindlustunde andmiseks (ka piiratud ulatuses) on vajalikud
raampõhimõtted, kuidas laenuanalüüsi koostada - audiitor saab
kindlustunnet anda, kui kriteeriumiks olevad raampõhimõtted seavad
mõõdetavad nõuded laenuanalüüsi sisule ja ulatusele. Audiitorid ei
saa anda kindlust ebamäärastele kriteeriumitele nagu näiteks "kas
arvesse on võetud kõiki asjaolusid". Standardid ei luba
kindlustundena väljendada audiitori subjektiivset arvamust.
§ 28 lg 4 – Sarnaselt eelnevatele kommentaaridele, vajab ka see
punkt täiendavaid raampõhimõtteid , sh, mis on „mõistlik
laenukoormus“ ja kuidas seda arvutatakse.
Lisaks nimetatud näidetele on ka teiste §-des 27, 271 ja 28 nimetatud
nõuete puhul vajalik täpsustav regulatsioon. Eelnõu koostajal tuleb
analüüsida, missuguste nõuete sisustamiseks on vajalikud
kohustuslikud alamaktid või juhendid nõude täitmise tagamiseks.
Eelnõule ei ole neid lisatud. Leiame, et seaduse nõuete täitmiseks on
nende lisamine eelnõule vajalik.
8 Kokkuvõte
Laenude ja usaldusväärsuse nõuete selgeks määratlemiseks (miks
mitte ka § 281 ja teiste seaduse nõuete täpsustamiseks) soovitame
koostajal kutsuda kokku HLÜ esindajad, eelkõige finantsvaldkonna,
revisjoni ja siseauditi pädevusega asjatundjad, samuti
vandeaudiitorid, kes HLÜ tegevusvaldkonnaga on kokku puutunud
ja sisuliselt kaasa rääkida oskavad. Ka Audiitorkogu esindajad on
hea meelega nõus osalema audiitorkontrolliga seotud nõuete
arutelu(de)s, et osutatava audiitorteenuse nõuded oleks audiitoritele
arusaadavad ja audiitorteenus teostatav.
Teadmiseks
võetud.
Õiguskantsler
Tõhus finantsjärelevalve ja finantsvaldkonna läbipaistvuse
suurendamine võimaldavad vältida hoiu-laenuühistute kasutamist
pettuste korraldamiseks. On hea ja vajalik, et Rahandusministeerium
on selle teemaga tegelema asunud.
Laenude (sh tarbijakrediidi) valdkond peab olema kontrollitud ja
inimeste usaldust tuleb kaitsta. Tõin oma 4. jaanuari 2023 kirjas
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
1) Vastuseks esimesele
küsimusele selgitame,
et niikaua, kuni HLÜ-
de tegevusse ei ole
võimalik nö sisse
vaadata, ei saa me
üheselt öelda, et teatud
139
välja aspektid, mis tuleks läbi mõelda, et plaanitavad muudatused
oleksid proportsionaalsed ja põhiseaduspärased (põhiseaduse §-d
11, 31 ja 32).
On kiiduväärt, et eelnõus on varasemast paremini selgitatud
Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni kontrollipädevuse
erinevust ja seda, miks ei ole olnud senine Rahapesu Andmebüroo
järelevalve hoiu-laenuühistute üle piisavalt tõhus, et hoida ära suuri
pettusi.
Kahjuks ei anna eelnõu jätkuvalt vastust järgmistele küsimustele:
1) Mis õigustab seda, et ka need hoiu-laenuühistud, kes on aastaid
tegutsenud ja kellega ei ole olnud probleeme, peavad oma
tegutsemise senisel kujul lõpetama? Ka eelnõu autorid ise
möönavad, et uuetele nõuetele suudavad vastata üksnes kuni
kolm hoiu-laenuühistut (seletuskirja lk 49).
2) Miks ei piisa valdkonna korrastamiseks nn teise etapi
muudatustest? Miks on nn kolmanda etapi meede (ühistupangaks
kujundamine, milleks on seletuskirja kohaselt võimelised 21st
hoiu-laenuühistust ainult kolm) vältimatult vajalik? Seletuskirja
124. leheküljel on sellele Kaubandus- ja Tööstuskoja küsimusele
püütud vastata, kuid see vastus on üldsõnaline ega ole kuigi
veenev.
3) Kas eelnõu koostades kaaluti ka 2020. aasta eelnõus pakutud
lahenduste sobivust? Miks varasemas eelnõus pakutud
lahendused ei sobi praegu?
HLÜ-des on
probleemid ning
ülejäänud HLÜ-des
neid ei ole. Kuigi
eelnõu koostamine on
ajendatud kahe HLÜ-ga
seotud probleemidest,
mis olid tol hetkel ka
ühed suurimad ühistud
Eestis, on
ministeeriumi töötajad
saanud murekirju ja
pöördumisi teiste HLÜ-
de liikmetelt,
olenemata nende
ühistute suurusest. Kui
vaadata viimaseid
andmeid, siis on juba
praeguseks 21 ühistu
asemel 15 ühistut alles
jäänud (Eesti Panga
statistika HLÜ-de
kohta). Seega on
ühistute hulk languses
nendest endist
tulenevatel põhjustel,
sest eelnõu ei ole
kordagi
kooskõlastusringist
kaugemale läinud ehk
eelnõuga sätestatud
muudatused seadustes
ei ole veel jõustunudki.
Teiseks selgub
äriregistri andmetest, et
nii mõnelgi ühistul on
esitamata
majandusaasta
aruanded, mõnel seda
juba mitu aastat järjest.
Meie hinnangul annab
see märku sellest, et
ühistulist tegevust
ühistu enda sees ei
toimu ning
aruandluskohustuse
täitmata jätmise taga on
põhjused, mida
140
soovitaksegi käesoleva
eelnõuga lahendada.
2) Teise etapi
muudatused on tehtud
eesmärgiga suurendada
liikmete aktiivsust ning
panust ühistu
tegevusse. Paraku
näitab reaalsus, et
ühistuline koostöö on
näiline ning oma liikme
õiguste teostamine
ühistu siseselt on
raskendatud, sest
ühistud ei ole altid
jagama oma liikmete
kohta teistele liikmetele
teavet, mistõttu ei tea
liikmed teisi liikmeid.
Seega ei saa liikmed
koonduda ühiste
probleemide
arutamiseks ning
algatada vastavate
muudatuste tegemist
ühistus. Eeltoodust
tulenevalt oleme
seisukohal, et sellist
ühistegevust, mis peaks
olema HLÜ-de alustala,
praktikas ei teostata
ning ei soosita ühistus
endas.
3) Vastuseks viimasele
küsimusele vastame, et
eelnõu koostamisel on
võetud aluseks 2020.
aasta eelnõu versioon
(v.a künnised ja sellega
seonduv) ning paljud
selles sisalduvad sätted
on jätkuvalt ka
käesolevas eelnõus.
Täiendavalt märgime eelnõu osas veel järgmist:
Eelnõust ei saa välja lugeda selget seisukohta, kuidas vastab senine
regulatsioon pangandusdirektiivile. Eelnõu põhjendustes
(seletuskirja lk 7) on viidatud võimalikule vastuolule
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
1) EL
pangandusdirektiiv
(2013/36) ei defineeri
üheselt, et milles
seisneb täpselt
141
pangandusdirektiiviga, kuid selget seisukohta pole väljendatud.
Seletuskirjas (leheküljed 67 ja 76) toodud selgitustes esitatud
küsimustele pole samuti väljendatud ühemõttelist seisukohta, kas
praegune olukord on direktiiviga kooskõlas või mitte.
On oluline vahe, kas muudatus on tehtud seetõttu, et on vaja
parandada ära olukord, kus Eesti õigus on vastuolus Euroopa Liidu
õigusega või on tehtud poliitiline valik direktiiviga lubatu raames.
Esimesel juhul on muudatus rikkumismenetluse vältimiseks
tõenäoliselt hädavajalik. Teisel juhul saab Riigikogu otsustada, kas
seadusemuudatused on üldse vajalikud, sest eelnõu ajendiks on
siseriiklik mure hoiu-laenuühistute tegevusega seoses mitte Euroopa
Liidu õigus. See peab olema selge, enne kui Riigikogu hakkab
seadust vastu võtma.
Kooskõlastustabelis on korduvalt viidatud, et kavandatakse veel
muudatusi, kuid ei ole välja toodud, millised need muudatused on.
Näiteks leheküljel 88 on märgitud: „Ühistupankadele kohaldatakse
kogu krediidiasutuste seadust nende erisustega, mis on ette nähtud
ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Samas mööname, et
teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat
reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise
krediidiasutuste seadust muutva seaduseelnõuga.“
Täiendavale reguleerimisvajadusele on viidatud ka seletuskirja
leheküljel 92. Kolmanda kooskõlastusringi tabelist võib aru saada,
et osa muudatusi on ka sisse viidud. Kui soovitakse teha sedavõrd
ulatuslikke ja põhimõttelisi muudatusi, tuleks need muudatused, mis
on kindlasti vajalikud, kohe eelnõusse sisse viia.
Võimalik, et vastused toodud küsimustele on olemas, kuid kahjuks
ei kajastu need seletuskirjas. See teeb eelnõu eesmärgipärasuse ja
põhiseaduspärasuse hindamise keeruliseks.
Lõpetuseks tuleb öelda, et eelnõuga seotud kaasamisprotsess ei ole
olnud turuosaliste suhtes aus ega läbipaistev. Eelnõust võib jääda
mulje, et kaasamine on näilik, mitte sisuline. Kahjuks kinnitab seda
kahtlust ka eelnõu edasine menetluskäik (seda on kirjeldatud
seletuskirja 123. leheküljel).
avalikkuselt hoiuste
kaasamine või kui suur
arv isikuid moodustab
avalikkuse. Küll on
suure tõenäosusega
tegemist avalikkusele
suunatud teenusega, kui
vastava teenuse/toote
osas tehakse avalikku
reklaami ja konkreetse
ühistu liikmeks on
võimalik saada
sisuliselt samadel
tingimustel kui mõne
nö tavapanga kliendiks.
Analoogiat võib leida
ühest teisest EL
õigusaktist – EL
prospektimäärus
(2017/1129), mille
kohaselt on
väärtpaberite
pakkumine üldjuhul
avalik kui
väärtpabereid
pakutakse rohkem kui
150 isikule või kui
emissiooni maht on
suurem kui 1 mln eurot
(liikmesriik võib küll
eelnimetatud künnist
suurendada 8 mln
euroni).
Samas käesoleva
eelnõu peamiseks
eesmärgiks ei ole
võimaliku vastuolu
kõrvaldamine EL
õigusega, see on antud
juhul nö teisane
eesmärk (peamised
eesmärgid on ära
toodud antud
seletuskirja
sissejuhatavas osas).
142
2) Ühistupanga sätteid
on käesoleva eelnõu
versioonis täiendavalt
reguleeritud ja
täpsustatud.
3) Mis puudutab
kaasamist – oleme läbi
viinud mitmeid
kooskõlastusringe ja
kohtunud mitmetel
kordadel ka ühistute
endiga – seega ei saa
kuidagi väita, et
kaasamisprotsess ei
oleks olnud aus ega
läbipaistev. Ka
käesolevaga tehakse
veel täiendav
kooskõlastusring, mitte
ei esitata eelnõud
kiirkorras Valitsusele ja
Riigikogule
menetlemiseks.
Eesti Kaubandustööstuskoda
1 Meie arusaamise kohaselt on Eelnõu peamine eesmärk tagada
suurem hoiu-laenuühistute (edaspidi HLÜ) finantstegevuse
läbipaistvus ning ühistute liikmete tõhusam kaitse läbi
Finantsinspektsiooni järelevalve (seletuskiri lk 1). Kuna hetkel
kehtivas regulatsioonis on kitsaskohti, siis Kaubanduskoda nõustub,
et HLÜ-ga seotud regulatsioon vajab täiendamist.
Teadmiseks
võetud.
2 Peame positiivseks, et Rahandusministeerium saatis seekord Eelnõu
arvamuse avaldamiseks muu hulgas ka hoiu- ja laenuühistutele ning
jättis arvamuse avaldamiseks mõistliku tähtaja. Selline peabki olema
normaalne kaasamisprotsess. Samas oleme selle eelnõu varasemate
versioonide puhul korduvalt näinud olulisi puudujääke kaasamise
osas, näiteks on jäetud olulised sihtgrupid kaasamata ja on antud
ebamõistlikult lühike vastamise tähtaeg.
Kuna varasemalt on olnud olulisi puudujääke kaasamise osas, siis
tegi Kaubanduskoda 2. märtsil 2023 kirjas nr 4/39
Rahandusministeeriumile ettepaneku arutada plaanitavad
muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja vajaduse korral ka
teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele
mõistlikud lahendused, mida kõik osapooled oleksid nõus
aktsepteerima. Meile ei ole teada, kas selline kohtumine toimus, kuid
arvestades, et Rahandusministeerium ei ole teinud väga
Teadmiseks
võetud.
143
põhimõttelisi muudatusi Eelnõus võrreldes Eelnõu varasema
versiooniga, siis soovitame ministeeriumil jätkuvalt kohtuda hoiu-
laenuühistute esindajatega ning arutada Eelnõuga plaanitavaid
muudatusi.
3 Eelnõu § 1 punkti 57 kohaselt täiendatakse hoiu-laenuühistu seadust
§-dega 471-473, mis jõustuvad kolmel erineval ajal. Esimesed
muudatused jõustuvad 01.04.2024. aastal. Nende muudatuste hulgas
on näiteks muudatused, mille kohaselt ei saa uusi HLÜ-sid enam
moodustada, üksnes saavad tegevust jätkata ühistupangana. Ühtlasi
tõstetakse sisseastumismaksu 40 euroni ja osamaksu 50 euroni ning
keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Seejärel jõustuvad mõned
muudatused 01.01.2025. aastal, millega näiteks suurendatakse hoiu-
laenuühistute läbipaistvust või maandatakse senisest rohkem
võimalikke huvide konflikte. Näiteks teise etapi muudatuste kohaselt
saavad HLÜ liikmed omale rohkem õigusi, piiratakse HLÜ
laenuandmisi, tõhustakse välise audiitorkontrolli reegleid ja
täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud nõudeid. Samuti
suurendatakse minimaalset osakapitali 50 000 euroni, muudetakse
likviidsusnõudeid ning kaotakse ära territoriaalsuse piirang. Kõige
ulatuslikumad muudatused jõustuvad 01.01.2027, mh hoiu-
laenuühistutele seatav kohustus ennast ümber kujundada. Selles
etapis ettenähtud muudatustega saavad HLÜ liikmed samaväärse
kaitse nagu pangad, sest ühistupanga tegevus allub edaspidi täielikult
Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende hoiused on kaitstud
Tagatisfondiga. Kolmandas etapis tehtavate muudatuste kohaselt
peavad hoiu-laenuühistud saama hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks
panga või ühistupanga tegevusloa Finantsinspektsioonilt.
Teadmiseks
võetud.
4 Oma eelmises 2. märtsil 2023 kirjas nr 4/39 tõime välja, et me ei
mõista, miks ei piisa valdkonna korrastamiseks kahest esimesest
etapist ning miks on kolmas etapp vajalik. Rahandusministeerium on
proovinud meie esitatud küsimusele vastata, kuid on teinud seda
üldsõnaliselt. Rahandusministeerium selgitas, et II etapi muudatused
on ettevalmistav etapp ühistupanga loa saamiseks ehk tegemist ei ole
eraldiseisvate muudatustega. Samuti selgitati, et riskid võivad
realiseeruvad hiljem ja kindlal kuupäeval kontrolli ettenägemine ei
tingi ühistute tegevuse kooskõla seadusega pikemaks perspektiivis.
Lisaks selgitati, et vähene kontroll HLÜ-de üle ei võimalda ka
hinnata, kas riskid on maandatud, sest nt likviidsusriski jm eeskirjad
ei ole kättesaadavad (seletuskiri lk 124). Kuigi
Rahandusministeerium on seletuskirja lisanud täiendavaid selgitusi
kolmanda etapi vajalikkuse kohta, siis Kaubanduskoda ei ole endiselt
veendunud, et Eelnõus sisalduvad kõik muudatused on
proportsionaalsed ja hädavajalikud soovitud eesmärkide
saavutamiseks. Meie hinnangul võib esineda ka vähem
koormavamaid meetmeid ning hoiu-laenuühistute
ümberkujundamine ei pruugi olla vajalik. Seega ei ole me
veendunud, et soovitud eesmärkide saavutamiseks ei ole vähem
Teadmiseks
võetud/
selgitud.
Nn III etapi vajalikkust
ehk hoiu-laenuühistu
kohustus taotleda panga
tegevusluba on
põhjalikult selgitatud
käesoleva seletuskirja
alguses. Lühidalt: a) I ja
II etapp on nö
ettevalmistav faas loa
saamiseks; b) uute
nõuete seadmine ilma
riikliku järelevalveta ei
ole efektiivne
(praktikas on näha, et
tänased HLÜ liikmed ei
suuda juhtide tegevust
piisava põhjalikkusega
kontrollida); c) hoiu-
laenuühistud
tegutsevad nö
144
koormavamaid meetmeid kui esimeses etapis plaanitav HLU-de
moodustamise keeld ning kolmanda etapi muudatus seoses HLÜ-de
ümberkujundamisega. Oleme seisukohal, et pärast II etapi jõustumist
tuleks teostada mõjude hindamine. Võimalik, et mõjude hindamisel
ilmneb, et jõustunud muudatused on HLÜ-dega seotud probleemid
ära lahendanud või vähemalt neid leevendanud ning III etapis
kavatanud muudatused ei ole enam vältimatult vajalikud.
Eelnõu seletuskirjas lk 34 on väljatoodud HLÜ § 471 lõike 1 kohaselt
ei või uusi HLÜ-sid enam moodustada ega kanda teda sellisel kujul
äriregistrisse pärast seaduse jõustumist. Lõige 2 kohaselt saab kaasta
uusi liikmeid 2024. a. jooksul ja lõige 3 täpsustab, et teenuste
pakkumine tuleb HLÜ-del lõpetada 2026 aasta alguseks. Seletuskirja
kohaselt on kõik muudatused vajalikud selleks, et ühistud oma äri n-
ö edasi ei laiendaks ja hakkaksid oma tegevust lõpetama.
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, mis õigustab seda, et täna
tegutsevad seadusekuulekad HLÜ-d peavad oma tegevuse senisel
kujul lõpetama. Selle kohta puuduvad ka seletuskirjast igasugused
selgitused.
minipankadega –
kaasatakse hoiuseid,
aga kontroll/garantiid
erinevalt pankadest
puuduvad.
Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga, et HLÜ-
dega seotud regulatsiooni muutmine on vajalik, et tagada HLÜ
tegevuse suurem läbipaistvus ja tõhusam järelevalve nende
tegevuse üle. Samas ei ole me veendunud, et kõik Eelnõus
sisalduvad meetmed on hädavajalikud ja proportsionaalsed
soovitud eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei ole me
veendunud, et Eelnõus sisalduvad muudatused, mille kohaselt ei
saa hoidu-laenuühistud jätkata oma tegevust hoiu-
laenuühistuna, on proportsionaalsed. On küsitav, kas vähem
koormavate meetmetega ei ole võimalik saavutada sama
eesmärki. Kuna plaanitavad muudatused plaanitakse jõustada
kolmes etapis, siis võiks Rahandusministeerium pärast teise
etapi jõustumist teostada mõjude hindamist. Juhul kui ilmneb,
et jõustunud muudatused on HLÜ-dega seotud probleemid ära
lahendanud või vähemalt olulisel määral leevendanud, siis
sellisel juhul tuleb loobuda kolmanda etapi jõustamisest.
Teadmiseks
võetud.
Vt Õiguskantsleri
märkuste kohta esitatud
seisukohti, et miks ei
piisa üksnes II etapi
muudatustest.
Tartu HLÜ
1. Üldist
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on
Rahandusministeerium aastate jooksul esitanud korduvalt ning alati
on see leidnud hoiu-laenuühistute ja nende katusorganisatsiooni
(Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, EHLÜL) poolt tugevat vastasseisu (vt
näiteks, kuid mitte ainult Lisa 1). Oleme aastate jooksul esitanud
eelnõu kohta nii üldiseid, põhimõttelisi hinnanguid ja märkusi kui ka
detailseid kommentaare, mis eelnõus tuleks muuta (vt näiteks, kuid
mitte ainult Lisa 2). Eelnõu senine menetlemine on paraku näidanud,
et kuigi eelnõule vastasseis on olnud põhimõtteline, ei ole
Teadmiseks
võetud.
145
Rahandusministeerium astunud samme, et seda vastuolu ületada
ning valmistada koostöös hoiu-laenuühistutega ette eelnõu, mis
tõesti aitaks kaasa selle valdkonna paremini toimimisele, mitte ei
oleks suunatud terve rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtlusvormi
hävitamisele Eestis.
Protsess eelnõu menetlemisel on korduvalt välja näinud selline:
1) Rahandusministeerium saadab iga uue ministri ametisse astumise
järel kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ametnike
poolt kabinetivaikuses ettevalmistatud eelnõu, millesse on
varasema versiooniga võrreldes tehtud minimaalselt muudatusi ja
needki on peamiselt keelelised või siis hoiu-laenuühistutele
veelgi täiendavaid piiranguid ja kohustusi seadvad;
2) eelnõu saab taas tugeva põhimõttelise vastuseisu osaliseks;
3) eelnõu menetlemine takerdub kuni uue ministri ametisse
astumiseni;
4) vt punkt 1.
Olgem ausad, see jätab ametnike poolse „õngitsemise“ mulje, kus
Rahandusministeeriumi teatud ametnikud üritavad oma produkti
muutumatult läbi suruda iga ministri ametisoleku ajal, lootes, et ehk
lõpuks suudab üks minister nende ettevalmistatud eelnõu ka
seaduseks vormistada, võttes sellega endale vastutuse ühe
ettevõtlusvormi hävitamise eest Eestis.
Eeltoodut arvestades kõlab lausa küüniliselt eelnõu seletuskirja lk
135 kirjas olev lause: „Eelnõu koostajatele on teada hoiu-
laenuühistute seisukohad käesoleva eelnõu kohta, kuid tuleb tõdeda,
et hoiu-laenuühistud suures osas ei ole vastuvõtlikud või avatud
arutama ka neid muudatusi, mis seonduvad hoiu-laenuühistute
tegevuse läbipaistvuse suurendamise või liikmete õiguste kaitse
tugevdamisega“. See väide on vale: hoiu-laenuühistud on avaldanud
valmisolekut osaleda hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste
ettevalmistamises, kuid nende sisuks ei saa ega tohi olla
õiguskuulekate hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine. Tsiteerime
EHLÜL 09.02.2023 kirja viimast lõiku: „/---/ nõuame, et
Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise menetlemise.
Juhul, kui on jätkuv soov muuta hoiu-laenuühistute kehtivat
regulatsiooni, aga mitte hoiu-laenühistuid likvideerida, siis teeme
ettepaneku kokku kutsuda töörühm, millesse oleks kaasatud ka
hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel juba algusest
peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate muudatuste
osas“.
2. Põhimõttelise vastuseisu peamised põhjused (veel kord)
Teadmiseks
võetud.
146
Endiselt on eelnõu eesmärk likvideerida hoiu-laenuühistud kui
ühistegeline ettevõtlusvorm, kuigi hoiu-laenuühistud on maailmas
väga laialdaselt levinud ja igati elujõulised, mida oleme selgitanud
juba varasemates kirjades. Eelnõu § 1 punktis 57 pakutud
regulatsiooni alusel ei tohi enam uusi hoiu-laenuühistuid asutada
ning senised tuleb likvideerida või peavad nad end ümber
kujundama ühistupankadeks. Kuigi ühistupangaks
ümberkujundamise surve võib tunduda õilis, siis ei ole esiteks
mõeldav, et täna tegutsevad hoiu-laenuühistud suudaksid täita
tulevikus pangana tegutsemise nõudeid (seega peavad nad tegevuse
lõpetama), aga samuti on eelnõus eneses hoiu-laenuühistute
tegevusele nö üleminekuperioodil esitatud sellised nõuded, et
tegevuse jätkamine ja ühistupangaks ümberkujundamine ei ole
mõeldavad ning ühistupanga tegevusloa saamise tähtaja saabumisel
on kõik hoiu-laenuühistud olnud sunnitud juba tegevuse lõpetama
või pankrotistuma (sellest soovist tingituna ehk ka hoiu-
laenuühistute pankroti põhjalik regulatsioon eelnõus), sest enamiku
eelnõus esitatud nõuetega peaks hoiu-laenuühistud oma tegevuse
vastavusse viima juba 2025. aasta 1. jaanuariks (eelnõuga pakutud
hoiu-laenuühistu seaduse § 472) . Vaid mõned näited:
1. Eelnõu kohaselt ei tohi hoiu-laenuühistud alates 1. jaanuarist
2025 omada üle kümneprotsendilist osalust teises
finantseerimisasutuses. Tartu Hoiu-laenuühistule kuulub näiteks
Ühisarveldused AS makseasutusena, mis sellisena tuleks
likvideerida, kuivõrd on üheselt seotud Tartu Hoiu-laenuühistu
tegevusega, osutades teenuseid Tartu Hoiu-laenuühistu
liikmetele.
2. Eelnõu § 1 punkti 57 regulatsiooni kohaselt ei tohi hoiu-
laenuühistud pärast 2025. a 1. jaanuari vastu võtta uus liikmeid
ning pärast 2026. aasta 1. jaanuari ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse-
või laenulepinguid ega seniste lepingute kehtivust pikendada.
Seega puudub võimalus kapitali suurendada ning valmistada ette
ühistupanga asutamist, vaid hoiu-laenuühistud muudetakse ainult
olemasolevate laenude sissenõudmise inkassoühinguteks
(paljude laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu
näeb ette kehtiv seadus).
3. Teadmine, et ees ootab seadusega kohustuslikuks tehtud
lõpetamine või pankrot, toob kaasa ka nn pangajooksu ehk et
senised liikmed lahkuvad. Paraku oleme sarnaseid märke
Rahandusministeeriumi pahatahtlike kavatsuste tõttu juba
näinud, kuigi mõistlikumad liikmed (liikmed kui hoiu-
laenuühistute kaasomanikud) on siiski oma ühistule truuks jäänud
ja loodavad, et Rahandusministeeriumi ametnike plaan ei lähe
läbi.
147
Seega soovitakse eelnõuga tänasel kujul Eestis likvideerida
pikaajalise traditsiooniga ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud
ettevõtlusvorm, tuues ajendiks paari hoiu-laenuühistu nime taha
varjunud äriühingu pankroti, mille oleks saanud ära hoida, kui
Rahapesu Andmebüroo oleks täitnud korretselt oma seadusest
tulenevaid ülesandeid (vt näiteks RahaPTS § 72 lg 2 p 4) ning
kehtivasse seadusesse vaid mõne sisseviidava muudatusega
tehtaks võimatuks hoiu-laenuühistu nimel all tegutseda sellistel
äriühingutel, mille tegevus ei vasta tegelikult hoiu-laenuühistu
olemusele ning mis kuritarvitavad hoiu-laenuühistu nime. Tänaseni ei ole üheselt selge, kelle korraldusel ja huvides soovitakse
Eestis hävitada hoiu-laenuühistuid, kuigi seda võib aimata.
Konstruktiivne ettepanek
Lõpetuseks kordame veel kord viimast lõiku EHLÜL 09.02.2023
kirjast, mis ongi meie selge ja konstruktiivne seisukoht eelnõu osas:
„/---/ nõuame, et Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise
menetlemise. Juhul, kui on jätkuv soov muuta hoiu-laenuühistute
kehtivat regulatsiooni, aga mitte hoiu-laenühistuid likvideerida,
siis teeme ettepaneku kokku kutsuda töörühm, millesse oleks
kaasatud ka hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel juba
algusest peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate
muudatuste osas“.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
HLÜ-dega on nii
ministeeriumi
ametnikud kui ka
minister kohtunud ning
arutanud võimalikke
kompromisse ning
alternatiive.
Rahandusministeerium
on analüüsinud HLÜ-
de poolt keskühistu
mudelit ning
omapoolset eelnõu
kavandit ning sellele
täiendavaid küsimusi
esitanud.
Eesti Hoius HLÜ
Käesolevaga esitab Eestihoius HLÜ (edaspidi ka kui Eestihoius)
oma seisukohad 2023. a septembris Rahandusministeeriumi
koostatud ja avaldatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi ka
Eelnõu). Saame nõustuda sellega, et hoiu-laenuühistute (edaspidi
HLÜ) tegevust reguleeriv õigusraamistik on osaliselt vananenud
ning see vajab uuendamist, kuna HLÜ-de tegutsemist reguleerib
käesoleval ajal peamiselt 09.02.1999. a vastu võetud ja 01.07.1999.
a. jõustunud hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS), mistõttu
on mõistetav, et kohalduvad normid vajaks ajakohastamist.
Plaanitavad seadusemuudatused kehtivas õiguskorras on meie
hinnangul siiski õiguspoliitiliselt läbimõtlemata, õigusriiklikult ja
finantsturu toimimise seisukohalt põhjendamatud ja
ebaproportsionaalsed. Lisaks moonutavad Eelnõus sätestatud
piirangud finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete vahelist
konkurentsi. Plaanitava seaduse vastuvõtmisel ei koheldaks
finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid võrdselt, kuna uue
õigusaktiga piiratakse vaid ühe finantssektori osalise, s.o HLÜ-de
tegevust ja seatakse neile täiendavaid nõudeid ja aastaks 2029
Teadmiseks
võetud.
148
likvideeritakse HLÜ-d kui ettevõtlusvorm täielikult. Alates
01.01.2029. a tunnistatakse HLÜS kehtetuks, mis ei võimalda
sisuliselt HLÜ-na tegutsemist pärast seaduse kehtetuks tunnistamist.
Põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 kaitseb HLÜ-desse koondumise
õigust.6 Eestis tegutsevad lisaks HLÜ-dele näiteks
põllumajandusühistud ja tarbijaühistud, mille tegevus ei ole
eraldiseisvate õigusaktidega reguleeritud, kuid mille osas
täiendavate piirangute kehtestamiseks vajadust ei nähta. HLÜS-i
muutmise eesmärk peaks olema finantsteenuste inimestele
kättesaadavamaks ja ligipääsetavamaks muutmine, mitte HLÜ-de
poolt osutatavate teenuste sisuline lõpetamine. HLÜ-de roll Eesti
finantsturul oma pika ajalooga finantssektori osalistena on
kasvamas.
Rangemate reeglite kehtestamise soov paistab eelnõu kohaselt olevat
tingitud peamiselt kahest negatiivsest näitest HLÜ-dega seonduvast
turupraktikast. Kahetsusväärsete juhtumite tõttu on aset leidnud
ühistuliikmete raha kuritarvitamine ja selle tõttu on omakorda HLÜ
kui sektori maine kahjustada saanud. Samas tuleb nentida, et kuigi
esimesed hoiu-laenuühistud tekkisid 1990. aastatel, siis suuremad
meediakajastust leidnud probleemid tekkisid alles lähiaastatel, mis
on olnud aga erakordsed ja mille sarnased juhtumid oleks võinud
leida aset ka teistes sektorites. Seega on HLÜ-de näol tegemist pika
ajaloo ja hästitoimiva ettevõtlusvormiga ning seda ka juhul, kui
HLÜ-de suhtes on senini kohaldunud vaid minimaalsed nõuded
võrdluses teiste finantssektori osalistele kohalduvate nõuetega, s.o
näiteks krediidiasutustele või investeerimisühingutele seatud
nõuetega. Esimene näide negatiivsest turupraktikast seondub HLÜ-
ga, kellega seotud isikutele esitati süüdistused
investeerimiskelmuses ja omastamises, st esines teadlik kuritegelik
tahe ühistuliikmete raha kuritarvitamiseks, mille ilmnemist ei saa
välistada ka teiste finantssektorite osaliste puhul. Teine näide on
seotud investeerimispettusega, mille puhul HLÜ-d juhtis üksi isik,
kes ei olnud selleks sobiv ja kellel puudus varasem finantsalane
juhtimiskogemus. Eeltoodud näited ei tähenda, et usaldusväärsusel
põhineva HLÜ-de süsteemi peaks tervikuna kaotama, kuna Eestis on
hästi toimiv ning pikaajaline ühistuline tegevus. Seega ei saa
Eestihoius Eelnõus esitatud muudatusettepanekutega nõustuda.
Käesolevaga esitame omapoolsed arvamused ning ettepanekud, mis
on kooskõlas turupraktika ja Eesti Vabariigis kehtivate
õigusaktidega ning mis arvestavad rohkem HLÜ-de õiguste, huvide,
tegevuse spetsiifikaga ja võimaldavad turuosalistel ka edaspidi oma
tegevust jätkata ning teenuseid osutada.
6 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 17
149
Seisukohad I etapis plaanitavate muudatuste osas
• Reklaamiseaduse muudatused
Reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-i 29 plaanitakse täiendada
lõikega 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava
hoiuseintressi määra. Eelnõu koostajad on seda põhjendanud
asjaoluga, et HLÜ-ga liituja ei tohiks liitumisel lähtuda üksnes HLÜ
poolt makstavast hoiuse- või muust intressist. Eelnimetatud RekS-i
muudatus jõustub 01.04.2024. a, mistõttu peaksid HLÜ-d sellest
ajast alates olema valmis, et seesugune reklaam lõpetada. Eeltoodud
piirang kahjustab HLÜ-sid võrdluses teiste finantssektori teenuste
osutajatega, kuna RekS § 29, mis sätestab nõuded finantsteenuse
reklaamile, mis on seotud finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete
teenustega, ei sea sellist piirangut ühelegi teisele finantsteenust
pakkuvale ettevõtjale. Näiteks ei seata piirangut krediidiasutuse
pakutava hoiuseintressi reklaamile, mis on viimasel ajal populaarsust
koguv finantstoode ja mille reklaamimine on samuti suurenenud
tulenevalt krediidiasutuste hoiuseintressimäärade märgatavast
tõusust. Seega piiratakse plaanitava muudatusega HLÜ-de
põhiseadusega tagatud õigust ettevõtlusvabadusele ja võrdsele
kohtlemisele.
Riigikohus on ettevõtlusvabaduse piiranguks lugenud ettevõtja poolt
pakutava kauba reklaamile piirangute seadmise (vt RKHKo
21.06.2012, 3-3-1-26-12, p 13). Eelnõu koostajad ei ole aga selgelt
põhjendanud seda, miks plaanitav reklaamipiirang RekS §-s 29
täidab oma eesmärki ja miks on piirang põhjendatud ega kahjusta
konkurentsi finantsturul. Meie hinnangul koheldakse HLÜ-sid
ebavõrdselt võrdluses teiste finantssektori osalistega ja seeläbi
kahjustatakse finantsteenuse osutajate vahelist konkurentsi. Seega
peaks muudatus reklaamipiirangutes puudutama kõiki turuosalisi,
vastasel juhul ei ole muudatuse vastuvõtmine põhjendatud ega
proportsionaalne. Eelnõu koostajate hinnangul on mõne HLÜ
hoiuseintressi reklaam väidetavalt agressiivne ja oma majandusliku
sisu poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on
pangaga). Näiteid selle kohta Eelnõus toodud ei ole. Esiteks ei aitaks
reklaamikeeld seda probleemi lahendada, vaid selle asemel võiks
HLÜ-del olla selge kohustus anda hoiustajatele täpset teavet hoiust
saava HLÜ ning hoiuse tingimuste kohta, et võimaldada
hoiustajatele piisvalt teavet, mille pinnalt oma otsus langetada.
Teiseks on põhjendamatu Eelnõu koostajate arvamus, et igasugune
reklaam, mida täna erinevate meediumite kaudu tehakse, on üldjuhul
alati avalikkusele suunatud, mistõttu tekib kehtivas praktikas
paradoksaalne vastuolu selles, et HLÜ-d võivad avalikkusele
suunatud hoiuseintresside reklaami teha, kuid seadusega on keelatud
avalikkuselt hoiuste kaasamine. Kolmandaks peavad Eelnõu
koostajad osa HLÜ-de hoiuseintressi reklaami ka seetõttu
eksitavaks, et see loob avalikkusele kuvandi, et ka HLÜ-de kaasatud
hoiuseid käsitatakse võrdsetel alustel krediidiasutustesse paigutatud
Teadmiseks
võetud.
150
hoiustega ja need on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud tagatisfondi
seaduse alusel. Reklaami ja teenuse osutamist hoiuste kaasamise
näol ei saa võrdsustada, mistõttu ei saa reklaami hoiuseintressi määra
avaldamisele automaatselt mõista kui avalikkuselt hoiuste
kaasamisega seotud toimingut, kuna HLÜ-l ei ole seadusest
tulenevalt õigust avalikkuselt hoiuseid kaasata. Reklaamikeeld ei
aitaks suurendada isikute teadlikkust sellest, et HLÜ-de pakutavate
hoiuste puhul ei rakendu tagatisfondiseadusest tulenev kaitse ja
hoiuse hüvitamiskohustus 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta.
Eelnõus ei ole esitatud põhjendusi või viiteid mõjuanalüüsidele, kui
suurel määral eksitab või on eksitanud hoiuse reklaamis
hoiuseintressi määra sisaldumine isikuid, millest ajendatuna
soovitakse piirangut kehtestada. Seega ei saa Eelnõus esitatud
selgitusi reklaamipiirangu vajalikkuse kohta lugeda piisavalt
põhjendatuks ning vajalikuks.
Reklaamipiirangu kehtestamise asemel on seadusandjal võimalik
rakendada ka proportsionaalsemaid meetmeid oma eesmärgi
täitmiseks. Näiteks oleks HLÜ-de jaoks vähem koormavaks
meetmeks see, kui hoiuseintressi määra reklaamis tuua eraldi välja
tingimus, et hoiused ei ole tagatisskeemi poolt riiklikult tagatud. See
annaks avalikkusele selge sõnumi, millised on teenusega kaasnevad
tingimused ja riskid ning aitaks vältida reklaami valesti
tõlgendamist. Seejuures on erinevate reklaamipiirangute puhul
tavapärane, et reklaamile on seatud lisatingimused, näiteks võib
finantsteenuste reklaami puhul leida RekS § 29 lg-st 2 kohustuse,
mille kohaselt peab finantsteenuse reklaam sisaldama üleskutset
tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral
konsulteerida asjatundjaga. Seega on täiendava piirangu
kehtestamise asemel võimalik reklaamile lisatingimuste seadmise
abil täita soovitud eesmärke ja tagada avalikkuse informeeritus
pakutavast teenusest.
Sisseastumismaksu ja osamaksu määra muutmine
Eelnõu § 23 lg-s 1 on esitatud muudatusettepanek, millega
suurendatakse liikme osamaksu suurust (30 eurolt 50 eurole), ning §
16 lg-s 1 on esitatud muudatusettepanek, millega suurendatakse
liikme sisseastumismaksu suurust (6 eurolt 40 euroni). Eelnõu
koostajate hinnangul on sisseastumismaksu miinimummäära
tõstmise eesmärk soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest
suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud liikmeks astujate huvi HLÜ
tegemiste vastu ehk omavastutust. Meie hinnangul on plaanitavad
muudatused põhjendamatud, kuna puudub vajadus
sisseastumismaksu ja osamaksu määra tõstmiseks. Lisaks rikutakse
muudatustega taas kord finantsteenuste osutajate võrdse kohtlemise
põhimõtet tulenevalt põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse
ning õigusriikluse printsiipidest. Krediidiasutuse kliendid ei pea
krediidiasutuses konto avamiseks maksma tasusid, vaid konto
Teadmiseks
võetud.
151
avamine on neile tasuta, mistõttu ei ole põhjendatud osamaksu ja
sisseastumismaksu määrade suurendamine. Lisaks võivad
täiendavad määrad olla takistuseks väiksema sissetulekuga isikute
jaoks, kes sooviks HLÜ-de liikmeks astuda ja seeläbi HLÜ teenustest
osa saada, mis vähendaks HLÜde liikmete arvu ja HLÜ-dega
liitumise atraktiivsust. Piisavalt põhjendamata on selgitus, mille
kohaselt sisseastumismaksu määra tõstmine aitab soosida liikmeks
astujate suuremat aktiivsust. Meie hinnangul innustab madalam
sisseastumismaksu määr rohkem inimesi HLÜ-de liikmeks astuma,
kuid olenemata sisseastumismaksu määra suurusest ei taga maks
seda, et liikmed oleksid rohkem aktiivsed ja ühistu tegevustesse
kaasatud. Seega pärsib muudatusettepanek ligipääsu
finantsteenustele, mida ei paku vaid krediidiasutused, ja muudab
Eesti finantsturu veelgi enam panganduskeskseks. Samuti vajab
meie hinnangul sisseastumismaksu ja osamaksu määra tõstmine
põhjalikumat analüüsi. Sisseastumismakse ja osamakse määr võiks
olla iga HLÜ enda otsustada või jääda tasemele, nagu on kehtivas
regulatsioonis ette nähtud.
Keeld moodustada seaduse jõustumisel uusi HLÜ-sid
Eelnõu § 471 lg 1 alusel ei või tulundusühistut hoiu-laenuühistuna
moodustada ega teda sellisel kujul äriregistrisse kanda alates
01.04.2024. a. Seega saab HLÜ eelnimetatud ajast alates tegutseda
ühistulises vormis edasi vaid tulundusühisu või ühistupangana.
Tegemist on selgelt ja otseselt isikute ettevõtlusvabadust liigselt
piirava meetmega, millele tuleks leida vähem koormavaid
alternatiive. Eesti kodanikel on PS § 31 alusel õigus tegelda
ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse.
Riigikohus on oma otsuses avaldanud seisukoha, et
ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või
kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo
28.04.2000, 34-1-6-00). Samuti on leitud, et ettevõtlusvabaduse
kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust
ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku või
kehtestatakse tegutsemisloa kohustus.7 Ettevõtlusvabaduse ja
tulundusühingutesse koondumise vabaduse piiramine on lubatud
vaid juhul, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid tulenevalt
PS §-st 11. Eelnõuga likvideeritakse 2029. aastaks HLÜ-d kui
ettevõtlusvorm, st et kodanikel ei ole enam sellises vormis
ettevõtlusega võimalik tegeleda, ja juba 01.04.2024. aastast alates
sätestatakse keeld moodustada uusi HLÜ-sid. Seega otsustatakse
piirata isikute ettevõtlusvabadust liiga lühikese etteteatamise ajaga,
kuivõrd peale 01.04.2024. a saavad HLÜ-dena (kuni 01.01.2029. a)
tegutseda vaid varasemalt tegevust alustanud HLÜ-d. Seega alates
eelnimetatud kuupäevast ei ole Eesti kodanikele lubatud uute HLÜ-
de moodustamine, mis selgelt takistab isikutel soovi korral
ettevõtlusega tegeleda. Eelnõuga halvendatakse ka kehtivat
Teadmiseks
võetud.
7 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 23
152
regulatsiooni, kuna HLÜ-dele seatakse täiendavad nõuded teenuste
osutamiseks ning seejuures ei arvestata HLÜ-de eripärasid
finantsteenuste osutamisel. Teenuse osutamiseks karmima
reeglistiku kehtestamine ei ole küll keelatud meede, kuid täiendavate
nõuete lisandumisel peavad need olema proportsionaalsed ja
arvestama PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabaduse printsiipi.
Sätestatud meede ei ole vajalik, sest HLÜ-de kui ettevõtlusvormi
täieliku kaotamise asemel on võimalik leida abinõusid, mis oleks
vähem isikute põhiõigusi piiravamad. Seega ei ole keeld, mis ei luba
alates 01.04.2024. a moodustada uusi HLÜ-sid, põhjendatud, vaid
rikub ebaproportsionaalselt isikute põhiseadusega tagatud
ettevõtlusvabadust ja PS §-st 11 tulenevat printsiipi, mille kohaselt
on põhiõiguste piirang kooskõlas põhiseadusega juhul, kui see on
demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratavate õiguste
ja vabaduste olemust ning riive peab selle saavutamiseks olema
proportsionaalne.
Ühistu liikme täiendavad õigused teabe saamise osas
Eelnõu kohaselt tuleb HLÜ-l alates 01.04. 2024. a tagada, et HLÜ
liige saaks kogu talle vajaliku informatsiooni – teabe nii tema hoiuse
seisu ja kogunenud intressitulu kohta, samuti ka selle kohta, kellele
HLÜ tema raha välja laenab. Seega saab Eelnõu kohaselt HLÜ liige
küsida teavet väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes, s.t. infot
selle kohta, kellele HLÜ on raha välja laenanud. Selline kavandatud
muudatusettepanek on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega
(edaspidi IKÜM). Laenusaaja kohta info avaldamine on laenusaaja
(andmesubjekt) isikuandmete töötlemine IKÜM artikkel 4 toodud
definitsiooni tähenduses. Isikuandmete avaldamiseks peab alati
olema õiguslik alus IKÜM järgi. Õiguslikud alused, mille alusel võib
isikuandmeid töödelda sh edastada kolmandale isikule, on sätestatud
IKÜM artiklis 6. Isikuandmete töötlemiseks on õiguslik alus, kui:
- andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid
ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil (IKÜM artikkel 6 lg 1 p a)
või
- isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud
lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete
võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele (IKÜM artikkel 6 lg 1
punkt b) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise
kohustuse täitmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt c) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu
füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1
punkt d) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM
artikkel 6 lg 1 punkt e) või
Teadmiseks
võetud.
153
- isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda
isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi
kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused,
mille nimel tuleb kaitsta Isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt
on laps (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f).
HLÜ liikmele laenusaaja isikuandmete edastamiseks ei esine ühtegi
loetletud õiguslikku alust alljärgnevatel põhjustel:
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p a toodud alus ei ole olemas, sest
andmesubjekt ei ole andnud nõusolekut HLÜ liikmele enda
isikuandmete avaldamiseks. Ka poleks nõusoleku küsimine
sobiv lahendus. Nõusolekule kui kehtivale õiguslikule alusele
tuginemiseks, peab vastama IKÜM artikkel 7 toodud
tingimustele. IKÜM artikkel 7 lg 2 kohaselt, kui andmesubjekt
annab nõusoleku kirjaliku kinnitusena, mis puudutab ka muid
küsimusi, tuleb esitada nõusoleku taotlus viisil, mis on muudest
küsimustest selgelt eristatav, ning arusaadaval ja lihtsasti
kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. See
tähendab, et nõusolekut ei ole võimalik võtta laenulepingut
allkirjastades üldtingimuste osana, vaid nõusolek peab olema
laenulepingust ja selle üldtingimustest eraldiseisev ja selgelt
eristatav. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult. IKÜM
artikkel 7 lg 4 juhindudes ei oleks vabatahtlikkuse kriteerium
täidetud näiteks juhul, kui laenulepingu sõlmimise eelduseks on
seatud eelnev nõusoleku andmine andmesubjekti poolt.
Andmesubjekt võib nõusoleku ka igal ajal tagasi võtta. Seega,
nõusolekule tuginemise korral tekiks olukord, kus osade
laenusaajate andmeid justkui võiks HLÜ liikmetele edastada, aga
osade andmeid mitte (nende laenusaajate andmeid, kes ei ole
nõusolekut andnud või kes on nõusoleku tagasi võtnud). Ühtlasi
ei oleks nõusoleku küsimine praktikas toimiv lahendus, sest (i)
andmesubjekt ei ole kohustatud nõusolekut andma; (ii)
andmesubjektil on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta (IKÜM
artikkel 7 lg 3) ning (iii) isikuandmete töötleja peab tõendama
nõusoleku olemasolu (IKÜM artikkel 7 lg 1), mis tähendab, et
nõusolekule tuginedes kaasneb märkimisväärne halduskoormus
nõusolekute kogumise ja säilitamisega seoses.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p b toodud alus ei ole olemas, sest
laenusaaja kohta andmete edastamine ei ole vajalik laenulepingu
täitmise või sõlmimise eesmärgil.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p c toodud alus ei ole olemas, sest puudub
õigusnorm, mis kohustaks isikuandmeid edastama.
Muudatusettepanekuga sellise normi loomine oleks vastuolus
IKÜM teiste sätetega. IKÜM järgi peab igasugune isikuandmete
töötlemine olema kooskõlas isikuandmete töötlemise
põhimõtetega IKÜM artikkel 5 alusel. Sellisteks põhimõteteks
on mh eesmärgi piirang (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt b) ning
minimaalsuse põhimõte (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt c).
Laenusaajate kohta isikuandmete avaldamine oleks vastuolus
154
eelkõige eesmärgi piirangu ja minimaalsuse põhimõttega.
Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab, et isikuandmete
töötlemine peab olema seotud mingi eesmärgiga, eesmärk peab
olema õiguspärane. On küsitav, miks on laenulepingu sõlmimise
jaoks vajalik andmete edastamine HLÜ liikmetele laenusaaja
põhiselt. Kindlasti on isikuandmete avaldamine vastuolus
minimaalsuse põhimõttega. Minimaalsuse põhimõtte järgi tuleb
isikuandmeid töödelda ja koguda nii vähe kui võimalik eesmärgi
saavutamiseks. Laenusaajaga laenulepingu sõlmimise eesmärgil
ei ole vajalik laenusaaja andmete edastamine HLÜ liikmele. Kui
andmete edastamise eesmärk on anda HLÜ liikmele ülevaade
tema raha kasutamise kohta, siis ei ole vajalik ega kooskõlas
minimaalsuse põhimõttega edastada andmeid isikupõhiselt.
Ülevaate saamiseks piisab, kui HLÜ liikmele antakse infot
sõlmitud laenulepingute kohta üldisemalt – nt info laenulepingute
tähtaegade, summade, intressimäärade, jne kohta, aga mitte info
selle kohta, kellele on laenu isikuliselt antud.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p d toodud alus ei ole olemas, sest
isikuandmete töötlemine ei seondu eluliste huvide kaitsmisega.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p e toodud alus ei ole olemas, sest
isikuandmete töötlemine ei seondu avalike ülesannete täitmisega.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p f toodud alus ei ole olemas, sest
isikuandmete edastamine ei oleks proportsionaalne. Juhindudes
Andmekaitse Inspektsiooni ja Euroopa Andmekaitsenõukogu
juhistest, tuleb õigustatud huvi olemasolu hinnata
kolmeastmeliselt. IKÜM artikkel 6 lg 1 ps f on ette nähtud kolm
tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete
töötlemine õigustatud huvile tuginedes IKÜM artikkel 6 lg 1 p f
järgi oleks lubatud: 1) vastutaval töötlejal või andmeid saaval
kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi, 2)
isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks,
3) vastutaval töötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei
kaalu üles kaitstava andmesubjekti põhiõigused ja – vabadused.
Kuivõrd isikuandete edastamine ei oleks kooskõlas
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega (vt
eelpooltoodud selgitused), oleks õigustatud huvi analüüsi lõplik
hinnang eelduslikult see, et isikuandmete edastamiseks ei ole
õiguslikku alust IKÜM artikkel 6 lg 1 p f järgi.
Seisukohad II etapis plaanitavate muudatuste osas
• Keeld võtta vastu uusi liikmeid
Eelnõu § 47 1 lg 2 kohaselt enne 01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud
hoiu-laenuühistu ei või enam uusi liikmeid pärast 01.01.2025. a vastu
võtta. Meie hinnangul jääb plaanitavate muudatuste puhul
ebaselgeks see, kuidas peaks HLÜ seaduse jõustumisel teenuseid
edasi osutama, kui uue reeglistiku alusel ei ole võimalik HLÜ-l uusi
liikmeid ühistusse vastu võtta. Lisaks tekitab seaduse vastuvõtmine
nn pangajooksu, kui on vastu võetud otsus, mille kohaselt HLÜ-d
Teadmiseks
võetud.
155
uue seaduse alusel likvideeritakse ja mille tõttu lakkab Eestis kuue
aasta pärast ühistuline tegevus, mistõttu on loogiline ja
iseenesestmõistetav, et HLÜ-d kaotavad oma liikmed, kes hakkavad
oma varasid hoiustama HLÜ-de asemel krediidiasutuses. Sellest
tulenevalt võib tekkida risk HLÜ-de likviidsusele, kui korraga on
vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha. Sellisel
juhul tekitavad plaanitud muudatused olukorra, kus alates 2025. a
HLÜ-del uusi liikmeid vastu võtta ei ole lubatud ning olemasolevad
liikmed sunnitakse ühistutest lahkuma, kuna neile on teada, et
tegemist ei ole finantsteenust pakkuva ettevõtjaga, kes saaks
tulevikus neile üldsegi HLÜ-na teenust osutada.
Hiljemalt 01.01.2027. a peab HLÜ ära otsustama, kas ta jätkab
edaspidi oma tegevust krediidiasutusena ja kas ta soovib
Finantsinspektsioonile (edaspidi ka kui FI) tegevusloa taotluse
esitada tulenevalt Eelnõu §-st 472 . Eelnõus ei ole aga kajastatud
seda, kuidas peaks HLÜ tegevust jätkama, kuniks
Finantsinspektsioon väljastab HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa, sh
detailsemad juhised HLÜ-de likvideerimise protsessi osas on
Eelnõust puudu. Tulenevalt Eelnõu § 471 lg-st 3 ei või enne
01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud HLÜ-d alates 01.01.2026. a
uusi hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse-
või laenulepingute kehtivust pikendada. Seejuures ei nähtu Eelnõust,
milline peaks olema HLÜ-de ümberkujundamise protsess, kuivõrd
krediidiasutuse tegevusloa taotlemine on aeganõudev protsess ja
seejuures tekib küsimus, kuidas tagada teenuse osutamine selle aja
vältel, kui toimub tegevusloa taotlemine, ja maksejõuetuse olukorra
tekkimise vältimine, kui hoiuse- või laenulepingute pikendamine ega
sõlmimine ei ole lubatud.
Eeltoodust tulenevalt juhul, kui meie seisukohti ja
muudatusettepanekuid ei ole võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu
koostajatel esitada ka selge HLÜ-de likvideerimisplaan hiljemalt
01.01.2027. aastaks. Nagu nähtub Eelnõu mõju-analüüsist, siis
„Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad mitmed käesoleval
hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt
täiendavatest nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust.“8
Tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse likvideerimise osas on vaja
seadusandja täpseid juhiseid, kuivõrd juba 01.01.2025. aastal nn II
etapis rakenduvad uued nõuded võivad olla väiksemate HLÜ-de
jaoks liiga koormavad, mistõttu võib tekkida olukord, kui on vaja
oma tegevus lõpetada.
Hoiuste kaitse krediidiasutusena tegutsedes
Tagatisfondi seaduse § 25 lg 1 alusel tagatakse ja hüvitatakse hoiuste
tagamise osafondi arvel vaid Eestis asutatud ja tegevusloa saanud
Teadmiseks
võetud.
8 Eelnõu lk 53.
156
krediidiasutuse hoiustajate hoiused. Seega ei tulene tagatisfondi
seadusest täiendavat kaitset ühelegi teisele finantssektori asutusele,
sh ei tagata HLÜ-de hoiuseid. Eelnõu kohaselt saavad need HLÜ-d,
kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa, ka tagatisfondi kaitse
(ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba
olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad
seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul
– tagatise määr, osamaksed osafondi jm). Seega kehtib ka
ühistupankadele kohustus teha osamakseid tagatisfondi hoiuste
tagamise osafondi koos täna juba sinna osamakseid tegevate teiste
krediidiasutustega. Nõustume Eelnõu koostajate seisukohaga, et
HLÜ-de tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas
ja toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab HLÜ-
de kulusid muuhulgas ka tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste
osamaksete tasumisega.
Hoiuste kaitse ilma krediidiasutuse tegevusloata tegutsedes
Juhul, kui HLÜ krediidiasutuse, sh ühistupanga, tegevusluba ei taotle
ei ole tema hoiuste puhul kehtiva õiguse kohaselt tagatisfondist
tulenevat hoiuste tagamise ja hüvitamise kaitset. Meie hinnangul, kui
HLÜ-dele sätestatakse kohustus näiteks omandada krediidiandja
tegevusluba KAVSi alusel, siis peaks kaaluma, kas krediidiandja
tegevusega kaasneva riski tõttu peaks ka krediidiandjana tegutsev
HLÜ olema hõlmatud tagatisfondi kaitsega või on mõistlik ette näha
krediidiandjatele eraldi tüüpi kindlustus, mis aitaks kaitsta
krediidivõtjate huve krediidiandja maksejõuetuse korral. Võimalik
lahendus oleks ka see, kui sätestada õigusaktis kohustus, et
hoiustatavad varad tuleks tagatisagendi kasuks pantida, kes on
kohustatud varasid hindama, koostades selleks näiteks kord aastas
aruande enne majandusaasta aruande esitamist, milles oleks
avaldatud ka tagatisagendi arvamus varade seisu kohta. Juhul, kui
ettevõtte tegevuses tekivad probleemid, oleks tagatisagent
kohustatud HLÜ hoiustajatele hüvitamiseks nõudeid ja muid varasid
maha müüma.
Eelnõu §-ga 455 sätestatakse erinorm pankrotiseaduse § 153 suhtes,
mille eesmärk on kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete
rahuldamisel tulenevalt sellest, et HLÜ-desse paigutatud hoiused ei
ole tagatud tagatisfondi poolt ja neile ei laiene tagatisfondi seadusest
tulenev kaitse. Seejuures nõustume Eelnõu koostajatega, et isikute
hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas ulatuses kaitstud,
kui muude võlausaldajate nõuded, kuid sellel eesmärgil plaanitav
muudatus §-s 455 ei ole meie hinnangul piisav. HLÜ-dele või
krediidiandja tegevusloa taotlemisel krediidiandjatele peaks
rakenduma täiendav regulatsioon, mis tagaks nende liikmete või
klientide huvide kaitse HLÜ või krediidiandja maksejõuetuse korral.
Teadmiseks
võetud.
157
Muud ettepanekud ja kokkuvõte
HLÜS § 28 lg 9 alusel ei tohi ühele HLÜ liikmele antud laenude
summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem
kui 20-kordselt ega 20 protsenti HLÜ omakapitalist. Eelnõu
koostajad plaanivad § 28 lõiget 9 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu
liikmele antud laenude puhul ei tohi laenude summa kokku ületada
selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20
protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.“ Meie hinnangul on selline
piirang ebavajalik ning ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtuvalt
võiks osamakse suuruse protsendimäär jääda HLÜ enda
otsustuspädevusse, mitte olema määratletud õigusaktiga.
Kui seadusandja tungiv soov on HLÜ-de tegevuse osas
Finantsinspektsiooni järelevalve rakendamine ja tegevusloa
omandamise kohustuse sätestamine, siis ei pea Finantsinspektsiooni
järelevalve alla allutamiseks HLÜ-dele tingimata panema kohustust
omandada krediidiasutuse tegevusluba, sh ei peaks HLÜ end
edaspidi ühistupangaks ümber kujundama. Krediidiasutuse
tegevusloa taotlemine ja krediidiasutusele kohalduvate nõuete
rakendamine HLÜ-de tegevusele ei ole mõeldav, kuna HLÜ-d on
kordades väiksemad, sh väiksema kapitalimahuga, kui
krediidiasutused. Meie hinnangul võiks HLÜ-d krediidiasutuse
tegevusloa asemel omandada näiteks krediidiandjana tegevusloa,
mis võimaldaks neil tarbijatele krediiti väljastada, kuid mis ei paneks
neile kohustust krediidiasutuste tegevusloa omandamiseks, mis on
ebaproportsionaalne arvestades HLÜ-d senist tegevust,
kapitalimahte ja võimekust täita kõiki õigusaktides
krediidiasutustele seatud rangeid nõudeid. Meie hinnangul käivad
nõuded krediidiasutuse tegevusloa taotlemisele HLÜ-dele üle jõu
ning krediidiasutuse tegevusloa omandamise kohustuse
alternatiiviks on HLÜ-de ja nende liikmete õigusi vähem
piiravamaid ja proportsionaalsemaid meetmeid.
Eeltoodule tuginevalt ei saa me nõustuda Rahandusministeeriumi
Eelnõuga, mis toob kaasa Eesti ühe vanima oma liikmetel tugineva
ettevõtlusvormi likvideerimise. Eelnõuga HLÜ-dele seatud
kohustused piiravad HLÜ-de õigusi ebaproportsionaalselt ja osaliselt
on Eelnõu muudatusettepanekud põhjendamatud ja vajavad
detailsemat analüüsi. Lisaks ei ole õigustatud ega proportsionaalne
HLÜ-sid kohustada oma tegevuse ümberkujundamiseks, sh
Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba taotlemiseks,
kuivõrd krediidiasutusele õigusaktidega seatud nõudeid ei ole väikse
tegevusmahuga HLÜ-d võimelised täitma. Tegevusloa kohustuse
sätestamisele või ultimaatumina tegutsemise lõpetamise kohustuse
seadmisel ei arvesta HLÜ-de põhiseadusega tagatud õigustega,
kuivõrd krediidiasutuse tegevusloa taotlemise asemel on võimalik
Teadmiseks
võetud.
158
leida HLÜ-de õigusi vähem piiravaid alternatiive. HLÜ-de tegevust
reguleerivate õigusaktide kaasajastamine on vajalik, kuid seda tehes
tuleb arvestada finantssektori osaliste võrdse kohtlemise printsiibiga,
et muudatustest ei tuleneks konkurentsimoonutust finantsteenuste
turul. Vähem koormava meetmena juhul, kui seadusandja tungiv
soov on HLÜ-de ühistuline ettevõtlusvorm täielikult kaotada, on ka
krediidiandja tegevusloa taotlemine, kuid ühistupanga või nn
tavalise krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ei ole suuremale osale
HLÜ-dest reaalne lahendus, mida kinnitasid ka Eelnõu koostajate
seisukohad (vt Eelnõu Tabel 9, lk 54). Saame nõustuda seisukohaga,
et HLÜ-de tegevuse võiks allutada finantsjärelevalve alla, kuid seda
mitte krediidiasutusena tegutsemise eeldusel. Negatiivsed näited
HLÜ-de turupraktikast ei peaks olema aluseks, et nn karistada kõiki
teisi turuosalisi, kelle tegevus on olnud kehtivate õigusaktidega
kooskõlas ja kes oleks ka nõus täiendavate nõuete kehtestamisega
HLÜ-de tegevusele tingimusel, et HLÜ-sid kui pika tegevusajalooga
finantssektori osalisi ei kaotataks. Juhul, kui meie
muudatusettepanekuid ei ole võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu
koostajatel lisada seadusesse sätted HLÜ-de likvideerimisplaani osas
hiljemalt 01.01.2027. aastaks.
Intus HLÜ
1 Kavandatavad muudatused praegusel kujul toovad tõenäoliselt kaasa
selle, et hoiuse- ja laenuühistud peavad oma tegevuse lõpetama ning
seatud eesmärk muuta ühistud ühistuteks pankadeks ei realiseeru.
Leiame, et muudatustest tuleks nende pakutud mahus loobuda ning
selle asemel alustada koos hoiuse- ja laenuühistutega uut
seadusmuudatuste ettevalmistamist.
Teadmiseks
võetud.
2 Esitatud muudatuste elluviimise ajakava on vastuolus hoiuse- ja
laenuühistute praktilise ärimudeliga. Uute liikmete vastuvõtmise
võimalus on tavapärase äritegevuse oluline osa, nagu ka uute hoiuse-
ja laenulepingute sõlmimine. Kui kavandatavad muudatused
saadetakse Riigikogule kinnitamiseks, tuleb nii uute liikmete
vastuvõtmine kui ka uute hoiu- ja laenulepingute sõlmimine
võimaldada kuni 31. detsembrini 2026. Selle graafikuga on võimalik
üles ehitada äri- ja kapitalistruktuur, mis võimaldab jätkata tegevust
ühistupangana.
Teadmiseks
võetud.
3 Üksikliikme osakapitali investeeringu miinimumsumma tõstmine 30
eurolt 50 eurole toob kaasa palju lisatööd nii asjaajamise kui ka
klienditeeninduse poolel. Lisaks sunnib see iga liiget liikmelisuse
suurendamisega nõustuma või teise võimalusena liikmestaatusest
loobuma. Kavandatavad muudatused tekitavad liikmete hulgas palju
ebakindlust ka ilma selle küsimuseta. Puudub reaalne vajadus tõsta
üksiku liikme miinimuminvesteeringut ja samal ajal sundida iga
liiget suurendama oma investeeringut osakapitali. Need liikmed, kes
kogevad ühistupangaks üleminekut positiivselt, investeerivad hea
Teadmiseks
võetud.
159
meelega ühistukapitali rohkem vahendeid. Minimaalne
investeeringu suurus üksikliikme kohta tuleks jätta muutmata ja selle
asemel suurendada ainult aktsiakapitali miinimumsummat.
Aktsiakapitali miinimumsuurust võib lugeda näiteks 30-ga
jagatavaks nii, et minimaalseks suuruseks määratakse 150 000 või
300 000 eurot. Arvestades, et ühistupangaks üleminekul peab ühistu
kapital olema vähemalt 1 000 000 eurot, on miinimumkapitali
suurendamine 50 000 euroni praeguse tasemega võrreldes liiga väike
muutus ning seetõttu oleks parem, kui aktsiakapitali
miinimumsuurust suurendada sellest selgelt kõrgemale.
4 Seoses liikmete õigusega tutvuda teabele teiste ühingu liikmete ja
neile antud krediitide kohta tuleb märkida, et finantsasutused üldiselt
ja nende töötajad on seotud absoluutse konfidentsiaalsuskohustusega
nii klientide isikuandmete osas. ja neile antud krediidid. Usume, et
puudub tegelik vajadus liikmete krediidi kohta teabe avaldamiseks,
kui üksikliige seda nõuab. Kui see nii läheb, tuleks seadusesse lisada
mainimine selle teabe konfidentsiaalsuse kohta ja selle
võrdsustamine pankade ja muude finantsasutuste klienditeabe
konfidentsiaalsusega ning asjaolu, et teabe ebaõige avaldamine
kolmandale isikule on karistatav.
Teadmiseks
võetud.
Raha HLÜ
Raha Hoiu-laenuühistu leiab, et:
a) hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon vajab muutmist
oluliselt;
b) osaliselt jätta hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon
muutmata, kuna tegemist on jätkuvalt väikesemahulise ja
ühiseid majanduslikku huve teenindava ühistulise tegevusega
Eesti ühiskonnas;
c) näha ette, et kohustus taotleda panga või ühistupanga
tegevusluba on hoiu-laenuühistul, kellel on rohkem liikmeid kui
10 000.
Lisaks märgib Raha Hoiu-Laenuühistu, et ühistute tegevuse
tulemusena saab riik iga-aastaselt miljonites tulumaksu. Samuti on
näha Eesti ühiskonnas, et inimeste teadlikkus erinevatest
investeerimisinstrumentidest kasvab, rahatarkus suureneb ning
investeerimisotsuseid tehakse teadlikult, valides hoiuste, aktsiate,
võlakirjade, indeksfondide jms vahel.
Teadmiseks
võetud.
Hea Koostöö HLÜ
Oleme jälginud rahandusministeeriumi algatust hoiu-laenuühistute
regulatsiooni muutmiseks ning mõistame selle põhjusi. Samas
soovime selgitada mõnda olulist aspekti ühe väikese hoiu-
laenuühistu – Hea Koostöö HLÜ – vaatenurgast.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
Eelnõuga ei lõpetata
ühistulist tegevust.
Juhul, kui HLÜ ei soovi
taotleda krediidiasutuse
luba või oma tegevust
lõpetada, on tal
160
Kõige olulisem on hoiu-laenuühistu kui ühistulise rahaasutuse vorm,
mis on läänemaailmas toiminud ligi 200 aastat ning Eestis alates 20.
sajandi algusest ehk üle 100 aasta. Hoiu-laenuühistute idee on
algusest peale olnud koondada kas mingi piirkonna või mingi eluala
inimeste hoiuseid ning anda samas ringis välja suhteliselt väikseid
laene investeerimiseks liikmete elujärge ja nende ettevõtetesse.
Väikeste, kuid oma eesmärki hästi täitvate HLÜde liikmeskond on
pigem sadades ning tänapäevast raha väärtust ja laenuturgu näiteks
tuues on hoiused ja laenud pigem tuhandetes eurodes kui sadades
tuhandetes või miljonites. Seetõttu ei saa hoiu-laenuühistud mitte
kunagi olema võrreldavad kommertspankadega, samas läbipaistvalt
ja korrektselt toimides on neil oluline roll oma kogukonna, piirkonna
või mingi valdkonna elu edendamises.
Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku tõsiselt kaaluda hoiu-
laenuühistu kui väikesemahulise rahaasutuse seadusliku vormi
säilitamist. Vajadusel tuleb veelgi kitsendada või lausa keelata raha
suunamist juhtkonnaga seotud ettevõtetele. Samas näitab praktika,
et kuritarvitused saavad toimuda eelkõige anonüümsetes ning
läbipaistamatutes organisatsioonides, mis tuleb välja ka Teie eelnõu
seletuskirjast.
Hea Koostöö HLÜ on teadaolevalt esimene Eesti rahaasutus, mis
on sõnaselgelt loodud eetiliste finatsasutuste liikumise
põhimõtete alusel aastal 2014. See tähendab, et laenusid antakse
eelkõige sotsiaalselt ja ökoloogiliselt positiivset muutust loovatele
ettevõtmistele ja isikutele. Oleme ka üle-euroopalise
sotsiaalpanganduse võrgustiku Institute for Social Banking
(https://www.social-banking.org/) liige ning nagu kodulehel olevalt
liikmete kaardilt näha, siis ainuke Ida-Euroopast. Kavandatavate
muudatuste ehk ühistupangaks saamise kohustuse jõustumise järel
oleme üpris selgelt sunnitud oma tegevuse lõpetama ning julgeme
arvata, et sellega on lõpetatud ka üks väike, aga siiski märgiline
väärtuspõhine algatus Eesti finantssektoris.
Seetõttu palume veelkord põhjalikult kaaluda, kas klassikalise hoiu-
laenuühistu vormi kaotamine on Eestis õigustatud ning leida
võimalus väikesemahuliste ja toimivate ühistuliste finantsasutuste
säilimiseks.
võimalik jätkata
tulundusühistuna,
säilitades võimaluse
osutada
makseteenuseid või
pakkuda laene (omades
vastavalt makseasutuse
või krediidiandja
tegevusluba). Seega
saab ühistu jätkata
väikesemahulise
rahaasutuse rolli ainsa
erisusega, et hoiuste
kaasamine on keelatud.
HLÜ-de Liit
Kõnealust eelnõu on Rahandusministeerium proovinud menetleda
juba mitu korda vähemalt 2014. aastast iga vahetunud
rahandusministri ajal. Hoolimata igal korral eelnõu kohta tehtud
paljudest ettepanekutest ja märkustest on need kõik jäetud
arvestamata ning jätkatakse oma tahte läbisurumist.
Rahandusministeerium on seaduseelnõu menetlemisel jämedalt
rikkunud Kaasamise head tava
Teadmiseks
võetud/
selgitatud/
arvestatud.
Rahandusministeeriumi
ametnikud ja minister
on kohtunud HLÜ-de
esindajatega ja teinud
nendega koostööd juba
mitu aastat järjest.
Lisaks on ministeerium
161
(https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava), millele on
eelnevalt tähelepanu juhtinud ka nii Vabariigi President kui
Õiguskantsler.
Ka viimati, septembris 2023, kooskõlastamiseks ja arvamuse
andmiseks saadetud eelnõu erineb eelmisest, mis sooviti esitada
Riigikogu eelmisele koosseisule, vaid mõningate keeleliste
kohenduste tõttu, lisaks on kohati regulatsiooni veelgi karmistatud
(näiteks ühistupanka puudutav osa).
Hoiu-laenuühistute (HLÜ) likvideerimise idee on poliitiliselt
vastutustundetu juba põhjusel, et käesoleva eelnõu seaduseks saades
oleks Eesti ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kus HLÜ-d on
keelustatud! Antud eelnõu autoritel peaks olema eelnev kohustus
endid kurssi viia ühistulise finantssektori rolliga tänapäeva
maailmas. WOCCU (Rahvusvaheline Hoiu-laenuühistute Liit)
statistika aruannetest võib näha, kuidas HLÜ-te populaarsus kasvab
igal pool, kus need on olemas. Tõsi, maades, kus nende traditsioon
on pikk, on kasv küll ilmne, kuid aeglasem. Nö kolmanda maailma
maades seevastu väga kiire. Viimase viieteistkümne aastaga on
näiteks Aasia riikides, kus tooni annavad India, Lõuna-Korea,
Indoneesia, Singapur jmt, on HLÜ-te liikmeskond suurenenud 3,3
korda, hoiuste, laenude ja varade maht aga üle kümne korra! Ladina-
Ameerika (suurimad – Brasiilia, Peruu, Mehhiko) HLÜ-d on
liikmete arvult suurenenud 2,4 korda, hoiuste ja varade maht aga üle
6 korra. USAs ja Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on liikmeid
lisandunud samal ajal poole võrra, hoiused-laenud ja varad kasvanud
aga 2-3 korda. Euroopa on selles protsessis olnud aeglasem, kuid
siingi kasvab HLÜ-te roll nt Suurbritannias, Poolas, Leedus ning reas
teistes maades.
Suurpankade krahhe üritatakse vältida või pehmendada riikliku
otsese appi ruttamisega. Selleks kasutatakse kõigi maksumaksjate
raha väga väikese ja pahatihti hoopis välismaiste pangaomanike vara
säästmiseks. Väheste HLÜ-te ebaõnn on üksnes põhjustatud nende
omanike (liikmete) vähesest huvist oma ühistu saatuse vastu. Huvi
aga ei saa tekitada seaduse sunniga, see on omanike endi otsustada.
Riigi päästvale käele pole HLÜ-d ega nende omanikud kunagi
lootnud.
Endiselt on eelnõu eesmärk likvideerida HLÜ-d kui ühistegeline
ettevõtlusvorm. Eelnõu § 1 punktis 57 pakutud regulatsiooni alusel
ei tohi enam uusi HLÜ-id asutada ning senised tuleb likvideerida või
peavad nad end ümber kujundama ühistupankadeks. Kuigi
ühistupangaks ümberkujundamise surve võib tunduda õilis, pole
esiteks mõeldav, et täna tegutsevad HLÜ-d suudaksid täita tulevikus
pangana tegutsemise nõudeid (vt järgnevaid selgitusi allpool), aga
samuti on eelnõus eneses HLÜ-te tegevusele nö üleminekuperioodil
analüüsinud HLÜ-de
poolt pakutud
keskühistu mudeli
eelnõud ning
konsulteerinud selles
osas nii FI kui ka Leedu
Rahandusministeeriumi
ametnikega, et
selgitada välja, kuidas
oleks võimalik
keskühistu mudelit
Eesti õiguses
rakendada. Kuivõrd
keskühistu kaudu
teostatav kontrolli
efektiivsus on äärmiselt
küsitav, siis ei pea me
otstarbekaks selle
mudeliga edasi minna.
Väär on väita, et kahe
HLÜ-ga seotud
probleemide avalikuks
tulekuga ei pöördunud
HLÜ-de liikmed riigi
poole abi saamiseks.
Rahandusministeeriumi
ametnikele on
helistanud ja kirjutanud
mitmed kodanikud, kes
palusid abi kaotatud
hoiuste tagasi saamisel.
Käesoleva eelnõuga ei
lõpetata ühistulist
tegevust. HLÜ-dele on
antud võimalus
muutuda
ühistupangaks,
muutuda nö tavaliseks
tulundusühistuks.
Nagu näitab viimane
Eesti Panga statistika,
on HLÜ-de arv ilma
käesolevas eelnõus
käsitletud
muudatustega selges
162
esitatud sellised nõuded, et tegevuse jätkamine ja ühistupangaks
ümberkujundamine pole eluliselt mõeldavad ning ühistupanga
tegevusloa saamise tähtajaks on kõik HLÜ-d sunnitud juba tegevuse
lõpetama või pankrotistuma (sellest soovist tingituna ehk ka HLÜ-te
pankroti põhjalik regulatsioon eelnõus?), sest enamiku eelnõus
esitatud nõuetega peaks HLÜ-d oma tegevuse vastavusse viima juba
2025. aasta 1. jaanuariks (eelnõuga pakutud hoiu-laenuühistu
seaduse § 472) . Vaid mõned näited:
1. Eelnõu kohaselt ei tohi HLÜ-d alates 1. jaanuarist 2025 omada üle
kümneprotsendilist osalust teises finantseerimisasutuses. Näiteks
Finantsinspektsiooni kontrollitava makseasutuse Ühisarveldused
AS-i (Eesti suurim!) omanikuks on HLÜ. See makseasutus tuleks
eelnõu seaduseks saades kohe likvideerida. Kelle või mille
huvides?
2. Eelnõu § 1 punkti 57 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast
2025. a 1. jaanuari vastu võtta uusi liikmeid ning pärast 2026. aasta
1. jaanuari ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega
seniste lepingute kehtivust pikendada. Seega puudub võimalus
kapitali säilitada, rääkimata suurendamisest ning seega valmistada
ette ühistupanga asutamist, vaid HLÜ-d muudetakse ainult
olemasolevate laenude sissenõudmise inkassoühinguteks (paljude
laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette
kehtiv seadus – järelikult toob uue HLÜ seaduse kehtima
hakkamine automaatselt kaasa kõigi HLÜ-te vältimatu pankroti!).
3. Eelnõu § 1 punkti 36 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast
eelnõu jõustumist anda laene HLÜ-ga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvatele äriühingutele. Mitmetel HLÜ-
tel on tütarettevõtjaid. Toome näiteks osaühingud Eesti Ühistumets
(sellele kuulub muuhulgas Baltimaade suurim eksportiv
halupuudetööstus) ja Eesti Ühistuenergia (püstitas 2019. aastal
Kiviõli lähedale 1000 omaniku (liikme) ühistöös 5 suure tuulikuga
10 megavatise võimsusega tuulepargi, mis toodab liikmetele
omanikutulu). Need ettevõtted ühes oma töötajate, teenitava tulu,
riigieelarvesse makstavate maksude ja suurele hulgale liikmetele
jagatavate dividendidega on eelnõu seaduseks saades määratud
hääbumisele. Seejuures on oluline märkida, et sellisel keelul pole
ega saagi olla ühtegi mõistuslikku põhjendust ning veelgi olulisem
on välja tuua, et kui uus seadus muudab mõne senise HLÜ ja selle
tütarettevõtjate seadusekuuleka ja heas usus peetud äritegevuse
ebaseaduslikuks, kaotab selline HLÜ automaatselt võimaluse
muutuda ühistupangaks kuivõrd Finantsinspektsioon ei väljasta
tegevusluba ühingutele, mille tegevus ei vasta seadusele. Kui juba
suured HLÜ-d kaotaks seadusemuudatuse tõttu võimaluse
muutuda ühistupangaks, poleks ka väikestel hoiulaenuühistutel
selleks lootust. See on järjekordne näide sellest, et eelnõu autorite
eesmärk on likvideerida seadusekuulekad HLÜ-d kui
langustrendis (21 HLÜ
asemel on alles jäänud
15). Pole teada, miks
HLÜ-de arv on
vähenemas, kuid on
selge, et HLÜ-de arvu
vähenemise taga on
ühistute enda tegevus ja
otsused, sest eelnõuga
plaanitavad
seadusemuudatused ei
ole isegi veel
jõustunud.
Eelnõus on HLÜS § 28
lõike 10 kohaselt HLÜ-
l lubatud anda laenu
krediidiasutusele,
finantseerimisasutusele
ja endaga samasse
konsolideerimisgruppi
kuuluvale juriidilisele
isikule kui sellised
laenud ei ületa kogumis
20 protsenti hoiu-
laenuühistu samal
majandusaastal antud
laenude kogumahtu.
Uue lõikega tullakse
vastu HLÜ-dele
laenamise osas, kuid
20% piiranguga
ennetatakse HLÜ-de
lõhki laenamist ja
seeläbi HLÜ liikmete
hoiuste vähendamist.
163
kogukondlikud ühistegelised rahaasutused ja välistada
finantsühistegevuse jätkumine ka ühistupankadena.
4. Teadmine, et ees ootab seadusega kohustuslikuks tehtud
lõpetamine või pankrot, toob kaasa nn pangajooksu. Paraku oleme
sarnaseid märke Rahandusministeeriumi kavatsuste ja meedias
esitatu tõttu juba näinud, kuid mõistlikumad liikmed (meenutame
taas – HLÜ omanikud, mitte kliendid!) on siiski truuks jäänud ja
loodavad, et Rahandusministeeriumi ametnike hävitav plaan ei
lähe läbi.
5. Tulenevalt kehtivast Tulundusühistuseadusest on kõigil
tulundusühistutel, sh HLÜ-tel ja ühistupankadel, kohustus liikme
avalduse alusel teha liikmetele-osanikele viimaste nõudmisel
osakapitalist väljamakseid või liikmelisus-osalus sootuks lõpetada.
Sellist kohustust pole aktsiaseltsidel oma aktsionäride suhtes.
Finantsinspektsioon lähtub krediidiasutustele tegevusloa andmisel
krediidiasutuse võimest tagada omakapitali püsivus.
Aktsiaseltsidena asutatud krediidiasutusi kaitseb siinkohal kehtiv
seadus, tulundusühistuna asutatud krediidiasutustel
(ühistupankadel) aga selline seaduslik garantii puudub, mis on
Finantsinspektsiooni jaoks automaatselt välistus ühistupangale
tegevusloa andmisel. Seega – eelnõuga igasuguseks jätkamiseks
tuleb eelnevalt selgelt kokku leppida Tulundusühistuseadusest
tulenevad liikmete ja nende kapitalipaigutusega seonduvad
õigused ja kohustused.
6. HLÜ-d, mis koondavad täna liikmetena kuni 15 000 Eesti
kodanikku ja nende ettevõtteid, on edukas näide kogukondlikust ja
kodanikualgatuse korras loodud ühistegevusest, mis ei vaja riigi
abiraha, vaid mis toovad läbi hoiuseintresside tulumaksu ja
laenavate liikmete (laenuvõtjast omanikud (liikmed) moodustavad
protsentuaalselt enamuse) makstavate käibe- ja tööjõumaksude
kümneid miljoneid eurosid maksuraha Eesti riigieelarvesse. HLÜ-
te riiklik pankrotti ajamine tähendaks riigile maksutulu kaotust ja
oleks osale ühiskonnast sotsiaalne katastroof.
Eelnõuga soovitakse Eestis likvideerida pikaajalise traditsiooniga ja
rahvusvaheliselt aktsepteeritud ettevõtlusvorm, tuues ajendiks paari
HLÜ nime taha varjunud äriühingu pankroti, mille oleks saanud ära
hoida, kui Rahapesu Andmebüroo oleks täitnud korrektselt oma
seadusest tulenevaid ülesandeid.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, selle liikmesühistud ja teised alla
kirjutanud HLÜ-d ei kooskõlasta Rahandusministeeriumi esitatud
eelnõu ja nõuavad, et esitatud eelnõu ei suunataks Vabariigi
Valitsusele kinnitamiseks ega Riigikogule vastu võtmiseks, vaid
tulenevalt Kaasamise heast tavast meie ettepanekud ja seisukohad,
mida oleme aastaid tagajärjetult esitanud, võetaks
Rahandusministeeriumi poolt sisuliselt ja meie osalusel arutusele
ning eelnõu leiaks sellist muutmist ja täiendamist, et oleksid kaitstud
nii HLÜ-d kui nende omanikud (liikmed).
164
Täiendavad HLÜ-de seisukohad
Rahandusministeeriumi ettevalmistatud hoiu-laenuühistu seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (edaspidi eelnõu) looks seadusena jõustumise korral olukorra,
kus hoiu-laenuühistud (edaspidi HLÜ) kui pikaajalise traditsiooniga
ühistuline ettevõtlusvorm Eestis likvideeritaks, kuid eelnõuga justkui
taotletav eesmärk – suunata HLÜ-d end ümber kujundama
ühistupankadeks ja seeläbi tõhustada nende üle riiklikku järelevalvet
– jääks täitmata. See aga tähendakski ühe senise ühistulise
ettevõtlusvormi lõppu.
Eesti hoiu-laenuühistud on varasemalt korduvalt rõhutanud, et oleme
valmis konstruktiivselt kaasa rääkima HLÜ-sid puudutava
regulatsiooni muutmiseks. Käesoleva kirjaga esitame oma
selgitused, miks eelnõu jõustumisel seadusena kaoks Eestis üks
oluline ühistuline ettevõtlusvorm, ning esitame oma konkreetsed
ettepanekud eelnõu sätete kohta, et tagada seaduskuulekate hoiu-
laenuühistute edasikestmine ka tulevikus, tagades senisest tõhusama
järelevalvemehhanismi, mida nt Rahapesu Andmebüroo kahjuks
hoolimata neile seadusega pandud kohustusest (sh RahaPTS § 72 ja
75) senini täita ei ole suutnud.
Teadmiseks
võetud.
I Põhimõttelist laadi märkused
1. Eelnõus tuleks loobuda kõigi HLÜ-te likvideerimise ideest ning
hoiu-laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) kehtetuks
tunnistamisest.
See, et mõne „hoiu-laenuühistuga“, mis sisuliselt pole seda kunagi
olnud, on tekkinud probleeme, ei tohiks endaga kaasa tuua seda, et
likvideeritakse kõik ühistuliselt finantsvaldkonnas tegutsevad
ettevõtjad; analoogiat kasutades oleks see sama kui et pankrotti
läinud aktsiaseltside tõttu likvideeritaks aktsiaselts äriühingu
vormina. Praegu pakutakse eelnõuga nö ajutisi lahendusi kuni 2029.
aaasta 1. jaanuarini, mil HLÜS kehtetuks tunnistatakse, kuid selle
asemel tuleb luua alaline tõhusam regulatsioon, säilitades samas
ettevõtlusvorm, ning tagades, et edaspidi ei oleks enam võimalik
asutada HLÜ nime all äriühinguid, mille tegevus ei ole suunatud
HLÜ-te ühistulise tegevuse eesmärkide täitmisele. Selles osas
toetame HLÜ-te viimist Finantsinspektsiooni kontrolli alla (vt punkt
Teadmiseks
võetud.
165
3), sätestades selleks HLÜ-te riiklikku järelevalvet ettenägeva
eriregulatsiooni.
Eeltoodust tulenevalt ei saa me nõustuda eelnõu § 1 punktiga 57
selles osas, millega täiendatakse HLÜS-i §-dega 471 (täies mahus) ja
eelnõu § 1 punktiga 58, millega nähakse ette HLÜS kehtetuks
tunnistamine.
Isegi, kui eeldada, et finantsasutusena tegevust jätkata soovivad
HLÜ-d võiksid taotleda krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusloa (vt
selle kohta punkt 2), ei toeta ülalviidatud § 471 praegusel kujul seda
mõtet ning selle paragrahvi jõustumine tooks kaasa HLÜ lõpetamise
või pankroti enne, kui HLÜ-l avaneb võimalus jätkata
krediidiasutusena.
Selgitus: kavandatud § 471 lg-te 2 ja 3 kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast
2025. a 1. jaanuari vastu võtta uus liikmeid ning pärast 2026. aasta
1. jaanuari ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega
seniste lepingute kehtivust pikendada. Seega:
- puudub HLÜ-l üleminekuperioodi vältel võimalus kapitali
suurendada, et sellega ettevalmistada ühistupanga asutamist (sh
selleks, et luua ühistupanga tegutsemiseks vajalik organisatsioon ja
haldussuutlikkus), ühistupanga kui krediidiasutuse tegevusloa
saamise vältimatuks eelduseks on aga kapitali püsivus ja võime
kapitali pidevalt kasvatada;
- HLÜ-d muudetakse ainult olemasolevate laenude sissenõudmise
ühinguteks (paljude laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat
nagu näeb ette kehtiv seadus);
- teadmine kehtestatud regulatsioonist, sh asjaolust, et ühistut võib ees
oodata seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või pankrot,
toob kaasa nn pangajooksu ehk et senised liikmed hakkavad ühistust
kapitali välja võtma ja lahkuma.
HLÜ baasil ühistupanga asutamine ei ole otstarbekas ega mõeldav
See, et Eestis ei ole senini tekkinud ühtegi ühistupanka, kuigi selline
võimalus on juba aastaid ette nähtud, ei ole tingitud sellest, et keegi
– sh HLÜ-d – poleks tundnud huvi ühistupanga tegemise vastu.
Ühistupanga loomise ja tegevuse analüüs on alati viinud selleni, et
selle asutamine ei ole mõeldav ega otstarbekas. Seega soov suunata
HLÜ-d jõuga ühistupankade asutamisele ei saa tuua tulemust.
HLÜ-d on vastavalt HLÜS-le kindlale isikute grupile (st mitte
avalikkusele, vaid oma liikmetele, kes on samal ajal nii liikmed kui
kliendid ja kellel sõltumata kapitaliosaluse suurusest on igal ühel üks
Teadmiseks
võetud.
166
hääl) orienteeritud ja kindla mahuga teenuseid pakkuvad äriühingud,
millel reeglina puudub ambitsioon laiemas mahus ja laiemale isikute
ringile (st avalikkusele) teenuste osutamiseks. Konkreetsemalt on
peamised probleemsed kohad ühistupanga ja HLÜ võrdluses esitatud
järgnevas tabelis:
Ühistupank HLÜ
1. Suur teenuste maht
vastavalt krediidiasutuste
seaduse §-le 6
Piiratud teenuste maht vastavalt
HLÜS §-le 6.
Selgitus: HLÜ-tel puudub
ambitsioon suurema mahu teenuste
osutamiseks. Seega kohustataks
seadusega HLÜ-sid
edasikestmiseks looma ühistupanka
koos oluliselt suurema osutatavate
teenuste võimalusega (sellega
kaasnevad aga suured kohustused),
mille osutamist HLÜ-d ei soovi.
2. Teenuseid pakutakse nii
liikmetele kui
mitteliikmetele (st
avalikkusele)
Teenuseid pakutakse üksnes
liikmetele (st avalikkuselt hoiuseid
ei kaasata ja laenu ei anta)
3. Halduskoormus ja selle
kandmiseks vajalik
organisatsioon ja struktuur
on väga mahukas (ja
kulukas) ning HLÜ
ümberkujundamisel on
selle tagamine äärmiselt
keeruline ja kulukas, mis
HLÜ-te kapitali mahtu
arvestades ei ole võimalik.
Halduskoormus ja selle kandmiseks
vajalik organisatsioon ja struktuur
ei pea olema suur ja kulukas.
4. Teenuseid võib pakkuda
üle Euroopa Liidu.
Teenuseid võib pakkuda üksnes
Eestis.
5. Ühistupanga osakapital
on ühistulist
tegevuspõhimõtet
arvestades pidevas
muutumises, mis tähendab,
et ühistupank tegutseb
pidevas riskis, et mingil
ajahetkel ei vasta tema
osakapital seaduse nõuetele
ega taga
usaldusnormatiivide
täitmist. Seda tulenevalt
HLÜ-le kohalduvad nõuded
(HLÜS) võimaldavad
funktsioneerida ka pidevas
muutumises oleva osakapitali
tingimustes.
167
asjaolust, et erinevalt
aktsiaseltsist muutub
ühistupanga osakapital
pidevalt vastavalt liikmete
lisandumisele ja
liikmelisuse lõpetamisele
Kokkuvõtteks: kui HLÜ-tel oleks olemas kapital, ambitsioonid ja
haldussuutlikkus (organisatsioon ja struktuur) krediidiasutuse
asutamiseks, siis tõenäoliselt ei valiks ükski HLÜ ühistupanga
asutamise võimalust, vaid asutataks krediidiasutus aktsiaseltsina –
pangana. Rahandusministeeriumi nägemust, et erinevad HLÜ-d
saaksid koonduda ja ühiselt moodustada ühistupanga, võib võrrelda
sundabieluga, mille täitumist ei pea me võimalikuks.
Teadmiseks
võetud.
HLÜ-d võib viia eraldi finantsasutuse kategooriana
Finantsinspektsiooni järelevalve alla
Alustuseks tsitaat eelnõu seletuskirjast: „Eelnõu väljatöötamisel
kaaluti põhjalikult ka hoiulaenuühistute viimist Finantsinspektsiooni
järelevalve alla muul kujul. Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui
HLÜ kaasatud hoiuste maht on üle 5 mln euro või liikmete arv on
üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda
Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja
üksnes sellistele ühistutele oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes
täna kehtiv regulatsioon. /---/ Lisaks tasub märkida, et sõltuvalt
panga (sh ühistupanga) suurusest on Finantsinspektsioonil ka
diskretsiooniõigus – rakendada nö leebemaid nõudeid väiksematele
pankadele“.
Leiame omalt poolt, et mõistlik oleks siin rakendada mitme kaalutud
variandi kombinatsiooni. Eesti hoiu-laenuühistud on nõus, et HLÜ-
d, kes soovivad jätkata HLÜ-tena, läheksid Finantsinspektsiooni
kontrolli alla. Teistel oleks siis võimalus liikuda kas ühistupangaks
(vt selle kohta aga eelmine punkt), jätkata tulundusühistuna või
lõpetada tegevus. HLÜ-na jätkata soovivatele HLÜ-tele võiks aga
ette näha järelevalvealase eriregulatsiooni, mis võtaks arvesse nende
suurust võrreldes krediidiasutustega (vt ülaltsiteeritud lõik). On
selge, et tänased HLÜ-d isegi kogu oma turuosakaaluga ei anna välja
seda, et neile võiks kohaldada kõiki krediidiasutustele kohalduvaid
nõudeid – ka eelnõu seletuskirja kohaselt jääb HLÜ-te kaasatud
hoiuste maht alla 0,5% pankade kaasatud hoiuste mahust ning Eesti
finantsturg on selgelt panganduskeskne). Küll aga oleme seda meelt,
Teadmiseks
võetud.
168
et kui riik peab vajalikuks HLÜ-sid täiendavalt kontrollida ja nende
üle järele valvata, võiks nende jaoks ette näha eraldi regulatsiooni
sellises järelevalve mahus, mis ei ulatuks krediidiasutuste tasemele,
millist halduskoormust HLÜ-d ei ole võimelised kandma, arvestades
nende turuosa finantsturul ja seal osutatavate teenuste osas.
Seega pooldame eraldi HLÜ tegevusloa (see ei ole sama mis
krediidiasutuse/panga tegevusluba) sisseseadmist
Finantsinspektsiooni juures, kui seda hädavajalikuks peetakse, mis
võimaldaks senise HLÜS muutmise järel igal HLÜ-l otsustada, kas:
1) taotleda ühistupanga tegevusluba (pigem ebatõenäoline);
2) jätkata tegevust senisest tõhusama järelevalve all (tõenäoline
ja parim lahendus);
3) jätkata tegevust tulundusühistuna (tõenäoline);
4) lõpetada tegevus (tõenäoline).
II Märkused üksikute sätete kohta
Eelnõu § 1 punkt 4.
Me ei pea sellist seaduse täpsustamist vajalikuks. Eelnõuga on
kavandatud ka HLÜS § 6 täiendamine lõikega 4, mille kohaselt võib
HLÜ teha § 6 lõigetes 1-3 nimetamata tehinguid ja toiminguid
üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad HLÜ osutatavaid
teenuseid. See on täiesti piisav regulatsioon, võimaldamaks teatavaid
kõrvaltegevusi, ning HLÜS § 3 lg 1 muudatus oleks pigem segadust
tekitav. Elu on siiski dünaamiline ja arenev ka ühe või teise pakutava
teenuse korraldamisel ning oluline on siinjuures just HLÜ-le omane
printsiip, et teenuseid osutatakse vaid oma liikmetele, st mitte
avalikkusele.
Teadmiseks
võetud.
Eelnõu § 1 punkt 21.
Leiame, et nimetatud piirang HLÜ-tele on liialt range. Näiteks
äriseadustiku § 164 ja § 285 võimaldavad tütarettevõtjal omandada
või tagatiseks võtta emaettevõtja osasid või aktsiaid samadel
tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Oluline on siinjuures järgida
äriseadustikuga sätestatavaid piiranguid, kuid täiesti sellist võimalust
ei välistata. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 1 punktiga 1
pakutav HLÜS § 17 lg 5 järgmiselt:
„(5) Hoiu-laenuühistu tütarettevõtja võib olla hoiu-laenuühistu
liikmeks tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-
laenuühistus ei ületa 10% hoiu-laenuühistu osakapitalist ja
hääleõigusest.“
Sätte selline sõnastus välistab juba eos võimaluse, et HLÜ juhtkond
hakkab kontrollima HLÜ tegevust läbi HLÜ-le kuuluvate
Arvestatud.
169
tütarettevõtjate suurosaluse, mida eeldatavasti eelnõu koostamisel
ongi silmas peetud. Samas ei keela see tütarettevõtjatel siiski liikmed
olla, sest ka tütarettevõtjatele peaks olema avatud võimalus saada osa
HLÜ osutatavatest teenustest vastavalt üldisele regulatsioonile.
Eelnõu § 1 punkt 29.
Teeme ettepaneku asendada pakutavas sättes 10 protsendi hoiuste
summa nõue 5 protsendiga. Kehtivas seaduses on nimetatud
protsendiks 5 ning krediidiasutuste puhul on see nõue veelgi
madalam (valdavalt 0-1%). Mida suurem on selliselt kohustustlikult
paigutatava kapitali nõue, seda enam kapitali võetakse teenuste
osutamisest ja seeläbi mahu kasvatamisest sisuliselt välja. Juhime
siinkohal tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on viga – seal
viidatakse, et juba kehtivas HLÜS-s on selleks määraks 10%, kuigi
selleks määraks on tegelikult 5 % (vt kehtiv HLÜS § 27 lg 1 p 1.
Teadmiseks
võetud.
Eelnõu § 1 punkt 30.
Teeme ettepaneku jätta senine HLÜS § 27 lg 1 p 3 muutmata ning
täiendada loetelu uue punktiga (nimetame selle hetkel tinglikult
punktiks 31) järgmises sõnastuses:
„31) hoiu-laenuühistu võib omada otsest või kaudset osalust
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, kui sellistes
ühingutes omandatud osaluse maht ei ületa kokku 20% hoiu-
laenuühistu omakapitalist;“.
Nimetatud 20% piirang peaks lahendama ühe probleemi, mida
eelnõuga on püütud lahendada seoses raskustesse sattunud „hoiu-
laenuühistutega“ – HLÜ-tele seatakse selge piirang
finantseerimisasutustes osalusele läbi osaleva omakapitali piirangu.
Näiteks Tartu Hoiulaenuühistule kuuluvad makseasutusena
Ühisarveldused AS ja krediidiandjana Eesti Ühistuliising OÜ
(mõlemad Finantsinspektsiooni järelevalve all) ning me ei mõista,
miks Tartu Hoiu-laenuühistu tulevikus neis ühingutes enam osalust
omada ei võiks, et tagada nende toel HLÜ liikmetele paremate ja
laialdasemate teenuste osutamine. Samuti ei mõista me, miks
ükskõik milline HLÜ selliseid HLÜ põhitegevust otseselt abistavaid
ja Finantsinspektsiooni järelevalve all olevaid ühinguid omandada
või asutada ei või.
Arvestatud.
Eelnõu § 1 punkt 31.
a) Teeme ettepaneku muuta pakutav § 271 lõige 2 ning esitada see
järgmises sõnastuses:
Arvestatud
osaliselt.
170
„(2) Stressiolukorra all käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses
mõistetakse olukorda, kus hoiu-laenuühistu on kohustatud oma
liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele viis protsenti
liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul. “.
Selliselt oleks säte kooskõlas eeltoodud punktis 6 nimetatud
muudatusettepanekuga.
b) Mis puudutab osakapitali tagastamise nõuet, siis palume arvestada
asjaoluga, et erinevalt aktsiaseltsist (näiteks krediidiasutus), kus
aktsionäri lahkumisega aktsiakapitali suurus ei muutu, tähendab
HLÜ jaoks iga osaniku lahkumine muutust ka osakapitalis. See
tähendab, et osanike suurema lahkumise korral on oht, et HLÜ ei
vasta mingil ajahetkel enam temale esitatavatele nõuetele.
Loomulikult ei saa sellisel juhul kõneleda ka teiste HLÜ
osanike/liikmete huvide kaitsest, mida ometi eelnõuga taotletakse,
sest HLÜ nõuetele mittevastavus seoses ühe hulga osanike
lahkumisega seab kohe löögi alla kõik osanikud. Senisest rangemad
nõuded likviidsusele seda probleemi ei lahenda.
Seoses sellega teeme ettepaneku lisaks muudele kavandatavale
muudatustele muuta eelnõuga ka tulundusühistuseadust (TÜS), mis
on üheks aluseks ka HLÜ-te tegevusele, ning täiendada TÜS § 33
lõiget 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Osamaks tagastatakse liikmele hiljemalt kolme aasta jooksul, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Juhatus võib
erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust
pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui osamaksu
tagastamine seab ohtu ühistu usaldus- ja omakapitalinormatiivide
täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse.“.
Üldreegliks olev tähtaeg kolm aastat on sellisena kooskõlas
krediidiasutuste seaduse § 421 lg-s 4 sätestatud tähtajaga, mis kehtib
ühistupanga osamaksu väljamaksmise kohta.
Palume eelnõusse lisada sellekohane muudatus TÜS-s.
c. Teeme ettepaneku lisada kavandatavasse §-i 271 lõige 7
järgmises sõnastuses:
„(7) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu Edendamise
Sihtasutuselt ja Eesti Pangalt likviidsuslaenu tähtajaga kuni viis
aastat. Hoiu-laenuühistu likviidsuslaenu põhiosa kogujääk igal
ajahetkel ei või olla suurem kui 20% hoiu-laenuühistu omakapitalist
eelmise majandusaasta lõpu seisuga.“.
171
Krediidiasutustel on likviidsuslaenu saamine, et tagada kõigi
usaldusnormatiivide täitmine, võimalik. HLÜ-d on sellisest
võimalusest olnud ilma jäetud ning leiame, et sellise võimaluse
puudumine ei saa kuidagi toetada HLÜ osanike/liikmete huve nende
vahendite kaitsel HLÜ-s. Leiame, et esitades HLÜ-dele täiendavaid
nõudeid tuleks igati toetada ka HLÜ-sid, tagamaks nende nõuete
täitmine, sh võimaldada neile tähtajalist likviidsuslaenu. Oleme
nimetatud ettepaneku eelnõu kohta esitanud ka varem.
Samuti teeme ettepaneku täiendada finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduse § 2 lg 1, lisades sellele p 5 järgmises
sõnastuses:
„5) hoiu-laenuühistute seaduse alusel asutatud hoiu-
laenuühistutele.“
Eelnõu § 1 punkt 36.
Leiame, et praegu kavandatud regulatsioon on taas liialt HLÜ-te
tegevust piirav, eriti, mis puudutab suhtlust HLÜ-ga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikutega. Meie
hinnangul ei pea eelnõu eesmärgi edasiandmiseks ja saavutamiseks
kasutama vaid täielikku keelamist ja piiramist, vaid piirduda võib
mõistlike piirangutega, mis aitavad ühelt poolt nii saavutada
eelnõuga seatud eesmärki kui teisalt tagada ka HLÜ-te jätkusuutlik
toimimine. Tuleb tunnistada, et eelnõu seletuskirjas esitatud
põhjendus nimetatud sätte sisseviimiseks kõlab natuke kummaliselt
(tsiteerime, vt allajoonitud kohad):
„Välistuse eesmärk on tagada, et HLÜ kui finantseerimisasutus,
mille peamine äritegevus on hoiuste kaasamine ja laenude
väljastamine, korraldaks oma majandustegevust ise, mitte ei laenaks
hoiustatud raha edasi. Lisaks peaks ühistulise tegevuse eesmärk
olema oma liikmete ja kogukonna huvide edendamine, mitte maksta
hoiuse pealt võimalikult suurt intressi /---/“.
Paraku teevad sellised selgitused nõutuks, sest tegemist on ju ikkagi
äriühinguga (sh finantseerimisasutusega), milliste tegevuse
põhimõtted (sh peaks hoiu-laenuühistu andma laenu ja teenima
omanikele tulu) on üldteada ega vasta sellisena seletuskirjas
kirjeldatule.
Teeme ettepaneku sõnastada kavandatav § 28 lg 10 järgmiselt:
„(10) Hoiu-laenuühistu võib anda laenu krediidiasutusele,
finantseerimisasutusele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi
kuuluvale juriidilisele isikule, kuid selliste laenude osakaal nende
kogumis ei tohi majandusaastal ületada 20% kõigi laenude
kogumahust.“
Arvestatud.
172
Selline sõnastus peaks taas tagama, et HLÜ on suuteline teenindama
ka kõiki oma liikmeid, mitte ainult endaga seotud isikuid (mis on
eelnõu esitamise üheks põhiprobleemiks), kuid samas säilitama ka
teatava vabaduse oma tegevuse korraldamisel, et edendada oma
liikmete ja kogukonna huvisid, sh rahalisi huvisid.
Eelnõu § 1 punkt 44.
Võttes arvesse meie ettepaneku nr 7 alapunkt c esitatud
muudatusettepanekut palume muuta kavandatava § 321 ning lisada
sinna lõige (tinglikult lõige 21) järgmises sõnastuses:
„(21) Lõike 2 punktides 1 või 2 nimetatud alustel kutsub juhatus
erakorralise üldkoosoleku kokku siis, kui on ilmnenud, et § 271 lg-s
7 nimetatud likviidsuslaen ei ole olnud piisav lõike 2 punktides 1 või
2 nimetatud probleemi lahendamiseks“.
Samuti teeme ettepaneku sõnastada § 324 lg 1 nii:
„Kui hoiu-laenuühistul on vähemalt 200 liiget, võib hoiu-laenuühistu
põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või
osaliselt üle volinike koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi
üldkoosolek.”
HLÜ-te aastakümnete pikkune tegevuspraktika näitab, et 200 liiget
on piir, millest alates tuleb kvoorumi saavutamiseks alati korraldada
kordusüldkoosolek, mida ei saa pidada mõistlikuks. Seetõttu on
otstarbekas lubada volinike koosolekut moodustada juba 200-
liikmelistel HLÜ-tel.
Eelnõu § 1 punkt 47.
Teeme ettepaneku esitada muudetava § 36 lõiked 2 ja 5 järgmises
sõnastuses:
„(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline
füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine, puuduvad kehtivad
karistused majandus- või rahapesualase süüteo või tahtlikult
toimepandud kuriteo eest ning hoiu-laenuühistu juhtorganis
osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Hoiu-
laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik
isiku kirjalik nõusolek.”
„(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana,
juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises
finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiulaenuühistus, välja
arvatud temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates
finantseerimisasutustes.“.
Arvestatud
osaliselt/
selgitatud.
Eelnõud on täiendatud
HLÜ juhtide suhtes
esitatud nõuete osas.
173
Samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühingute juhtorganites
tegutsemises puudub huvide konflikt, mida tuuakse seletuskirjas
esile nimetatud muudatusettepaneku põhjendusena, ning lisaks on
kuritarvitamise võimalused välistatud juba eelpool pakutud
muudatuste ja piirangutega. Tartu Hoiu-laenuühistu puhul kuuluvad
näiteks punktis 6 nimetatud makseasutuse ja krediidiandja juhatusse
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmed, kuid me ei näe, kuidas see
võiks kahjustada HLÜ liikmete huve ja miks sellise kuuluvuse peaks
keelama.
12. Eelnõu § 1 punkt 48 ja järgmised.
Meie eelnõu läbiv ettepanek on jätta HLÜS regulatsioonist välja
revisjonikomisjon ning anda revisjonikomisjoni funktsioonid
audiitorile. HLÜ-d on nii täna kui ka eelnõu kohaselt tugevalt
auditeeritud ning meie ettepanekul võiks viia ka
Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellega seonduvalt on eraldi
revisjonikomisjoni töö korraldamine HLÜ jaoks küll täiendav
halduskoormus, kuid sisuliselt see midagi paremaks ei tee. Juba
kehtiv seadus näeb ette revisjonikomisjoni ja audiitori funktsioonide
peaaegu täieliku dubleerimise. Võrdluseks võib tuua, et eelnõuga
tunnistatakse kehtetuks kõik ühistupanga revisjonikomisjoni
puudutavad regulatsioonid, kuid väiksemate võimalustega HLÜ-te
puhul mitte. Jääb selgusetuks, mis on revisjonikomisjoni
regulatsiooni eesmärk ja mida see audiitorjärelevalvele juurde
annab.
Teadmiseks
võetud.
13. Eelnõu § 1 punkt 54.
Järgnevalt kommentaarid ja ettepanekud HLÜ-sse pakutava § 413
kohta:
a. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mida peetakse silmas
kavandatava paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud andmete
ja dokumentide all (andmed ja dokumendid likviidsusriski
vältimise ja maandamise kohta). Kui selle all peetakse silmas
HLÜ-s kehtestatud normatiivdokumente, siis nende
avaldamise osas liikmetele ei ole meil vastuväiteid.
b. Kavandatava paragrahvi lõike 2 punkt 6: leiame, et iga liikme
sidevahendite andmete avaldamine teistele liikmetele on
delikaatsete isikuandmete avaldamine ning seda ei tohiks
seadus võimaldada;
c. Kavandatava paragrahvi lõike 2 punkt 7: teeme ettepaneku
sõnastada nimetatud punkt järgmiselt:
„7) teave väljastatud laenude kogusumma kohta viimase kuu lõpu
seisuga;“
Teadmiseks
võetud.
174
Kindlasti ei saa ega tohi seaduse mõte olla see, et igale isikule antud
laenu andmed avaldatakse teistele isikutele teadmiseks, olgugi nad
ühistu liikmed. Kavandatava muudatustega tuleb tagada lisaks
isikuandmete kaitsele ka HLÜ ärisaladuse kaitse, arvestades
sealjuures hoiulaenuühistute iseloomuliku ülesehitusega.
Eelnõu § 1 punkt 57.
a. Eelnõuga HLÜS-i kavandatud § 471 osas esitasime oma
seisukoha juba käesoleva kirja punktis 1.
b. Teeme ettepaneku, et kavandatava § 472 lg 1 toodud
tegevused ja dokumendid peavad enne uue seaduse kehtima
hakkamist asutatud HLÜ-te puhul olema uue seadusega
kooskõlla viidud hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks.
c. Arvestades meie ettepanekut viia HLÜ-d eraldi kategooriana
Finantsinspektsiooni järelevalve alla teeme ettepaneku muuta
eelnõuga pakutud § 473 tervikuna ning sõnastada see
järgmiselt:
„§ 473. Tegevusloa taotlemine ja tegevusloata hoiu-laenuühistute
lõpetamine
(1) Enne käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprilli asutatud ja tegutsenud
hoiu-laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi
krediidiasutuse vormis, sealhulgas ühistupangana, või
Finantsinspektsiooni väljastatud hoiu-laenuühistu tegevusloa alusel.
(2) Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse või hoiu-laenuühistu
tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või
Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, peab
ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste
osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes
sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul, kui vastaval
tulundusühistul on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või
krediidi andmise jaoks krediidiandja tegevusluba. Viimati nimetatud
juhul peab hoiu-laenuühistu hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks
oma tegevuse lõpetama või jätkama tulundusühistuna, ilma et teda
käsitataks hoiu-laenuühistuna. (3) Kui hoiu-laenuühistu on
tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028.
aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist
otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata
tegevuseks karistusseadustiku tähenduses.“
Arvestatud
osaliselt.
15. Eelnõu § 3 punkt 14.
Käesoleva kirja punktis 8 tegime mh ettepaneku täiendada TÜS
regulatsiooniga osamaksu väljamaksmise pikendamiseks. Seoses
Arvestatud/
selgitatud.
HLÜS § 19 on
täiendatud lõikega 21.
175
sellega teeme ettepaneku muuta ka kavandatud krediidiasutuste
seaduse § 421 lg 4 teise lause muudatust ning esitada see järgmises
sõnastuses:
„Juhatus võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks
eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat,
kui osamaksu tagastamine seab ohtu ühistupanga usaldus- ja
omakapitalinormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku
tegevuse.“.
Põhimõte, et sellise otsuse peaks tegema juhatus, mitte üldkoosolek,
tuleneb sellest, et juhatus on ühingu tegevuse eest vastutust kandev
juhtorgan ning just juhatusele on teadaolevad asjaolud, kas osamaksu
tagastamine seab ühingu majandusliku jätkusuutliku tegevuse ohtu
või mitte. Arvestades nii HLÜ kui võimaliku ühistupanga liikmete
arvu ei ole mõeldav, et iga sellise otsuse tegemiseks kutsutakse
kokku eraldi üldkoosolek. Selliste otsuste tegemine peab jääma
juhatuse kui ühingu igapäevast tegevust juhtiva ning selle eest
vastutava organi pädevusse.
15. Eelnõu § 5.
Oleme varemgi esitanud vastuväite sellise sätte sisseviimisele
reklaamiseadusesse, seda põhjendusega, et ühele konkreetsele
finantsasutuse liigile sellise piirangu sisseviimine ei ole kooskõlas
võrdse kohtlemise põhimõttega, kuivõrd kõigile teistele jäetakse
alles õigus hoiuseintressi määra reklaamis kasutada. Kui aga HLÜ-d
viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla, nagu oleme
käesolevate ettepanekutega taotlenud, kaob sellise sätte järgi vajadus
sootuks.
Seega teeme ettepaneku § 5 tervikuna eelnõust välja jätta, asendades
selle ülalkirjeldatud muudatusettepanekuga
tulundusühistuseadusesse.
Teadmiseks
võetud.
III Kokkuvõtteks
Eesti hoiu-laenuühistud loodavad, et ülalesitatud kommentaarid ja
ettepanekud toovad esile, et me soovime olla HLÜS regulatsiooni
muutmisel konstruktiivsed ning oleme suunatud sellise lahenduse
leidmisele, mis ei tooks kaasa kõigi HLÜ-te hävingut.
Seaduskuulekad, traditsioonilised HLÜ-d on samuti väga häiritud
sellest, et HLÜ-te mainet on viimastel aastatel rikkunud
mittetraditsioonilised „hoiu-laenuühistud“, kuid leiame endiselt, et
traditsiooniliste HLÜ-te karistamine teiste isikute tegude eest on
ebaõiglane ja põhiseaduse mõistes ka ebaproportsionaalne. Küll aga
oleme igati nõus sellega, et täpsustada HLÜ-sid puudutavaid
Teadmiseks
võetud.
176
regulatsioone ning vajadusel tõhustada järelevalvet HLÜ-te üle, sh
näiteks Finantsinspektsiooni järelevalve kaudu.
1
SELETUSKIRI
AUGUST 2024
HOIU-LAENUÜHISTU SEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE
SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Sisukord
1. Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3
1.1. Sisukokkuvõte………………………………………………………………………....3
1.1.1. Eelnõu eesmärgid ja lühisisu…………………………………………………3
1.1.2. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja praktilised
probleemid…………………………………………………………………………5
1.1.3. Eelnõuga kaasnevad muudatused……………………………………………6
1.2. Eelnõu ettevalmistajad………………………………………………………………...9
1.3. Märkused………………………………………………………………………………9
2. Seaduse eesmärk………………………………………………………………………………10
2.1. Kehtiv regulatsioon…………………………………………………………………..10
2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad……………13
2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus…………………………...14
2.4. Eelmiste eelnõude versiooni kohta laekunud tagasiside……………………………...19
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs……………………………………………………………….21
3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine……………………………………21
3.2. Eelnõu § 2 – krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine…………………….52
3.3. Eelnõu § 3 – krediidiasutuste seaduse muutmine…………………………………….52
3.4. Eelnõu § 4 – makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine…………………..58
3.5. Eelnõu § 5 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine……59
3.6. Eelnõu § 6 – reklaamiseaduse muutmine……………………………………………..59
3.7. Eelnõu § 7– tulundusühistu seaduse muutmine………………………………………59
3.8. Eelnõu § 8 – seaduse jõustumine……………………………………………………..59
4. Eelnõu terminoloogia…………………………………………………………………………60
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele…………………………………………………….60
6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele……………………………………………..60
6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala………………………………………………………60
6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus……………………….60
6.1.2. Omandipõhiõigus…………………………………………………………..61
6.2. Isikuline kaitseala (PS § 9)……………………………………………………………60
6.3. Põhiõiguse riive………………………………………………………………………62
6.3.1. Riive formaalne põhiseaduspärasus………………………………………...63
6.3.2. Riive materiaalne põhiseaduspärasus………………………………………63
(i) Sobivus…………………………………………………………………65
(ii) Vajalikkus……………………………………………………………..65
(iii) Mõõdukus…………………………………………………………….66
7. Seaduse mõjud………………………………………….……………………………………..67
7.1. Mõju hoiu-laenuühistutele……………………………………………………………67
7.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele…………………………………………………..76
7.3. Mõju Finantsinspektsioonile…………………………………………………………78
7.4. Mõju teistele riiklikele institutsioonidele…………………………………………….79
2
7.5. Kokkuvõte mõjudest………………………………………………………………….81
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud…………………………………………………………………………………………...80
9. Rakendusaktid………………………………………………………………………………..81
10. Seaduse jõustumine ja rakendamine……………………………………………………….81
11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon……………83
3
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
1.1.1. Eelnõu eesmärgid ja lühisisu
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi eelnõu) peamine eesmärk on:
a) tagada esimeses etapis ühistulise finantstegevuse suurem läbipaistvus ning ühistute
liikmete (hoiustajate) suurem kaasatus ühistu tegevusse;
b) hilisemas etapis võimaldada hoiu-laenuühistutele sujuv üleminek ühistupanga või nn
tavalise panga tegutsemismudelile ning seeläbi nende allutamine Finantsinspektsiooni
järelevalve alla. Need ühistud, kes panga tegevusluba taotleda ei soovi või ei ole selleks
võimelised, võivad jätkata tavalise tulundusühistu vormis (sel juhul aga kaob õigus
hoiuseid kaasata).
Rahandusministeerium on tegelenud mitmeid aastaid hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimaliku
muutmisega (vt täpsemalt järgmist peatükki, kus on välja toodud lahendamist vajavad probleemid):
2017. aastal avalikustati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)1;
2020. aasta oktoobris avalikustati vastav eelnõu,2 millega nähti ette, et ühistu peab saama
panga tegevusloa kui tema hoiuste maht on suurem kui 5 mln eurot või kui tema liikmete
arv on suurem kui 3000;
2022. aasta detsembris avaldati uus versioon vastavast eelnõust, kus nähti ette, et pikemas
perspektiivis peavad kõik ühistud ennast kujundama ümber pankadeks või
ühistupankadeks,3
2023. aasta septembris esitati eelnõu muudetud kujul uuesti kooskõlastamiseks.4
Rahandusministeerium on nüüd koostanud mõnevõrra muudetud eelnõu versiooni, mh on arvesse
võetud ka mitmeid hoiu-laenuühistute poolt esitatud ettepanekuid.
Lisaks analüüsiti eelnõu koostamisel põhjalikult hoiu-laenuühistute kõige põhimõttelisemat
ettepanekut, mille kohaselt peaksid ühistud koonduma ühe keskühistu kontrolli alla.5 Keskühistu
oleks ühistupank, mis paralleelselt enda äritegevusele koordineeriks ja toetaks enda liikmetest
hoiu-laenuühistute tegevust ja tagaks nende stabiilsust. Stabiilsuse tagamiseks loodaks eraldi
stabiliseerimisfond, millest võlausaldajate nõudeid rahuldatakse olukorras, kus üks liikmetest on
maksejõuetu või pankrotis. Keskühistu mudeliga tutvumiseks toimus 19. detsembril 2023. aastal
kohtumine rahandusministri ja hoiu-laenuühistu esindajatega, kus arutati lähemalt keskühistu
toimimise eripärasid. 31. jaanuaril 2024. aastal edastas Eesti Hoiu-laenuühistu Liit omapoolse
keskühistu eelnõu kavandi ning 1. märtsil 2024. aastal esitas Rahandusministeerium sellele
täpsustavad küsimused.
Rahandusministeerium on aga peale täiendavat analüüsi ning konsulteerimist
Finantsinspektsiooniga jõudnud seisukohale, et sellisel viisil, nagu hoiu-laenuühistud soovivad, ei
1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/323087b3-d099-4165-8d49-8e7492e17315 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1dd5ec7d-7c68-4a5f-abdc-a3bece8f203f 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e779bb9-6069-41e6-9c6b-cc960f87b2d2 5 Sarnane mudel on kasutusel Leedus, kus tegutseb kaks keskühistut.
4
anna keskühistu mudel soovitud tulemust. Eelkõige puudub sellisel keskühistul avalik-õiguslik
pädevus ja sanktsioonivahendid, et ennetada ja takistada võimalike rikkumiste toimepanemist
ühistute sees. Samuti ei selgunud Hoiu-laenuühistute Liidu vastusest, kuidas hakkaks toimuma
keskühistu ja selle liikmeks oleva hoiu-laenuühistu vahelise huvide konflikti vältimine, kuna
mõlemad osutavad finantsteenuseid laiemale avalikkusele.
Lisaks tekib küsimus, et kui keskühistu tarvis on samamoodi vajalik asutada krediidiasutus, siis
miks seda kõike ei ole võimalik teostada ühistupanga asutamise näol. Selle tarvis saaksidki ühistud
sammaloodi konsolideeruda ja kõik olemasolevate ühistute liikmed võiksid olla otse tulevase
ühistupanga liikmed.
Seega on Rahandusministeerium otsustanud edasi minna eelmisel aastal juba välja töötatud
eelnõuga, mille kohaselt tegutsevad hoiu-laenuühistud peavad oma tegevuse ümber kujundama ja
jätkama panga või ühistupanga vormis kui nad soovivad hoiuseid kaasata. Ühistuline
ettevõtlusvorm seejuures ei kao – ühistupank ongi selle tarvis ette nähtud.
Eelnõus sisalduvate nõuete rakendamise saab jagada põhimõtteliselt kolmeks erinevaks ajaliseks
etapiks:
Joonis 1. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused ja rakendamise ajakava
I. ETAPP
Alates 2025. aasta 1.
jaanuarist keelustatakse
hoiuseintresside reklaam.
Seda eelkõige põhjusel, et
sellistele hoiustele ei laiene
riiklik Tagatisfondi kaitse.
Peale seaduse jõustumist
enam uusi hoiu-
laenuühistuid asutada ei
saa.
Samuti tuleb tagada, et
ühistu liige saaks kogu talle
vajaliku informatsiooni –
teabe nii tema hoiuse seisu
ja kogunenud intressitulu
kohta, samuti ka selle
kohta, kellele ühistu tema
raha välja laenab.
Alates 2025. aasta 1. juulist
ei või ühistud uusi liikmeid
vastu võtta.
II. ETAPP
Hiljemalt 2026. a. 1. jaanuariks
piiratakse volitamist (praegu
liitudes antakse hääleõigus ära
ja tavaliselt ühistu juhtidele),
ning antakse liikmetele rohkem
õigusi nende huve esindava
voliniku valimiseks. Samuti
piiratakse laenamist teistele
finantsasutustele, kuna see võib
tekitada selge huvide konflikti.
Tõstetakse kapitalinõuet,
täiendatakse nõudeid auditile,
tõstetakse sisseastumis- ja
osamaksu määra.
III. ETAPP
Hiljemalt 2027. a. 1. jaanuariks peab
ühistu ära otsustama, kas ta jätkab
edaspidi oma tegevust pangana.
Alates 2029. algusest on hoiu-
laenuühistutel kolm võimalust kuidas
jätkata:
o kui soov on kaasata jätkuvalt
hoiuseid, siis võib edasi tegutseda
üksnes tavalise panga või
ühistupanga vormis;
o kui soov on pakkuda
makseteenuseid või tarbijatele
laene, siis saab edasi tegutseda kas
makseasutuse või
krediidiandjana;
o kui soov ei ole eelnimetatud
finantsteenuseid osutada, võib
jätkata ka tavalise
tulundusühistuna.
a)2025 a)2026 2027 2028 2029
5
1.1.2. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja praktilised probleemid6
Eesti õiguse kohaselt saab kehtiva õiguse kohaselt ühistulises (tulundusühistu)7 vormis
finantsteenuseid osutada kahel võimalikul viisil asutades selleks, kas: a) hoiu-laenuühistu (edaspidi
HLÜ) või b) ühistupanga. Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 15 HLÜ-d.8 Tasub
aga juurde märkida, et umbes aasta tagasi tegutses veel 21 ühistut ehk lühikese ajaga on 6 ühistut
oma tegevuse peatanud või lõpetanud, mh pikema ajalooga ühistud nagu Kehtna ja Saaremaa.
Ühtegi ühistupanka seni asutatud ei ole.
HLÜ on ainuke finantseerimisasutuse vorm, mis ei kuulu Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI)
järelevalve alla (v.a juhul kui HLÜ soovib osutada ka makseteenuseid – sel juhul peab FI luba
olemas olema). Samas kuuluvad kõik teised finantsteenuseid osutavad isikud – krediidiasutused
(pangad), tarbimiskrediiti väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, kindlustusandjad, ühisrahastajad (osaliselt), makseasutused ja e-raha asutused jt –
Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Edaspidi hakkavad Finantsinspektsiooni järelevalve alla
kuuluma ka krüptovara teenuse osutajad.
Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu
seadus (edaspidi ka HLÜS).9 Hoiu-laenuühistu seaduse algse mõtte kohaselt moodustatakse ühistu
konkreetses piirkonnas (kas nt ühes vallas või sellega piirnevates valdades) ja liikmeteks peaksid
astuma selle piirkonna elanikud/ettevõtjad. Seaduses on ette nähtud liikmeks astumise tingimused
(sisseastumismaksu ja osamaksu suurus) ning liikme õigus ühistu tegevuse teemal kaasa rääkida.
Seaduse mõtte kohaselt peaksid seeläbi ühistu liikmed ise ühistu tegevust kontrollima (nn sotsiaalse
kontrolli põhimõte) ja see on üks peamine põhjus, miks ei ole ühistutele kehtestatud ka riiklikku
järelevalvet. Lisaks on ühistutel võrreldes tavaliste äriühingutega üks oluline erinevus – sõltumata
ühistu liikme sisse makstud kapitali suurusest on igal liikmel alati üks hääl.
Kas aga HLÜ-d eeltoodud liikmelisuse põhimõtetest ka praktikas lähtuvad ja kui palju on nende
tegevus kooskõlas seaduse algse mõttega? Näiteks kui HLÜ kaasab liikmeteks isikuid üle Eesti ja
liikmeks saamine on suhteliselt lihtne (madal sisseastumismaks ja osamaks), kuid samas liikmed
ühistu tegemistesse väga ei panusta ning ei tunne huvi (näiteks ei osale hääletamisel), siis on
küsitav, kuidas ikkagi seaduse tasemel ettenähtud sotsiaalse kontrolli põhimõte reaalselt toimib.10
Probleemi süvendab ka asjaolu, et tihtipeale ei ole liikmetel võimalust saada teavet ühistu juhtide
kohta (näiteks ühistu kodulehelt seda infot ülemäära ei leia), samuti kellele laenatakse edasi tema
hoiustatud raha või isegi infot oma hoiustatud raha kohta. Samuti ei teata ka seda, et kes on üldse
ühistu teised liikmed. Lisaks, kuigi seaduse kohaselt on igal liikmel alati üks hääl, siis on küsitav,
kui palju liikmed ise oma hääleõigust teostavad. Meedias on kajastatud mitmeid juhtumeid, kus
6 https://blogi.fin.ee/2023/02/hoiu-laenuuhistutega-seonduvad-muudid-ja-vajadus-seadust-muuta/ 7 Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise
majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka HLÜ-de ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk peaks olema
eelkõige oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Peamise finantsteenusena
peaks HLÜ oma liikmetelt kaasama hoiuseid ja väljastama teistpidi neile laene. 8 https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 9 Enne seda sätestas HLÜ-de tegevuse alused Eesti Panga Presidendi vastav määrus. 10 Hoiu-laenuühistutes sotsiaalse kontrolli mitte-toimivusele praktikas on osundatud ka Eesti Panga finantsstabiilsuse
osakonna juhataja J. Tõrs: https://www.err.ee/1608863033/jaak-tors-rahandusministri-vagitukk-korrastada-aastatega-
tekkinud-segadus
6
liikmeid esindab tegelikult ühistu poolt määratud volinik. Kuigi volinike kasutamine on iseenesest
mõistetav just suuremate ühistute liikmete arvu korral (arvestades sellega seonduvat keerukust
saada kokku vajalikku kvoorumit üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks), siis samas niimoodi juba
ette määratud volitamine ühistuga liitumisel tähendab seda, et liikmed ei saa ise valida volinikku,
kes nende huve peaks liikmete üldkoosolekul esindama.
Oluline on ka märkida, et Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega
krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused kuni 100 000 euro ulatuses (teatud juhtudel
ka rohkem), ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Samas võib jääda avalikkusele sageli väär mulje,
et ka ühistutes olevad hoiused on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud.
Kokkuvõtvalt võib kehtiva olukorra probleemid välja tuua järgmiselt (lihtsustatult ja üldistatult):
1) paljud inimesed ei taju (nii laiem avalikkus kui ka ühistute liikmed), et ühistu pole
pank/krediidiasutus, ei allu finantsjärelevalvele ja pole Tagatisfondi kaitset;
2) liikmete motivatsioon/võimalused ühistute tegemistes kaasa rääkida on väike:
- näiteks ei osaleta üldkoosolekutel;
- algne sotsiaalse kontrolli idee on kaotsi läinud (liikmed ei huvitu sellest, kes on juhid,
kellele laene väljastatakse), ei olda ka kursis, et kes on teised liikmed;
- kohati on oma õiguste edasi volitamine väga massiline (sisuliselt antakse volitused
liitudes kohe juhtidele);
3) ühistute tegevus on sageli läbipaistmatu – näiteks on mitmetel ühistutel majandusaasta
aruanded esitamata; mitmetel juhtudel ühistu ei esita või ei tee kättesaadavaks oma liikmetele
vajalikku või asjakohast teavet;
4) ühistu sisene kontrollorgan – revisjonikomisjon – ei suuda võimalikke riskikohti tuvastada
või ei pruugi olla sõltumatu;
5) paljude ühistute puhul ei ole selge, milles seisneb ühistegevus (sisuliselt liikmed on
tavalised hoiustajad (võrreldavad pangaklientidega) – nad hoiustavad ühistus üksnes oma
rahalised vahendid aga ei osale mingis muus vormis ühistegevuses (mis peaks olema samas
hoiu-laenuühistu algne idee); samuti osad ühistud ei ole üldse hoiuseid kaasanud.
1.1.3. Eelnõuga kaasnevad muudatused
Eelnõuga tehtavad muudatused saab jagada kolmeks erinevaks rühmaks sõltuvalt sellest, et millal
need rakenduvad.
(i) esimese etapi muudatused (2025):
uusi hoiu-laenuühistuid ei saa enam pärast seaduseelnõu jõustumist moodustada, seda saab
ühistulises vormis teha üksnes ühistupangana. Enne seaduse jõustumist moodustatud ja
tegutsenud ühistud võivad aga oma tegevust teatud ajani (üleminekuperioodi jooksul) jätkata
– eeltoodu on vajalik eelkõige hoidmaks ära täiendavalt probleemide eskaleerumist;
alates 2025. aasta 1. jaanuarist keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Avalikkus ega ka
mitmed ühistute liikmed ei taju, et hoiu-laenuühistu ei ole pank ja hoiused ei ole tagatud
riikliku tagatisskeemi – Tagatisfondi – poolt. Samas on mitmete (eelkõige suurte) ühistute
hoiuseintresside reklaam üsna agressiivne;
lisaks antakse ühistu liikmetele rohkem õigusi teabe saamise osas, mis puudutab konkreetse
ühistu liikme rahalisi vahendeid, väljastatud laenude kohta, sealhulgas nõuda ja saada teavet
juhtorganite liikmetelt ning teavet, mis on saadud HLÜ sisemise kontrolli teostamise
tulemusel HLÜ äritegevuse seadusele vastavuse kohta;
7
tõstetakse sisseastumismaksu 6 eurolt 40 euroni ja osamaksu 30 eurolt 50 eurole (arvestades,
et kehtivad tasemed on kehtinud juba 1999. aastast saati);
alates 2025. aasta 1. juulist ei saa ühistud enam uusi liikmeid vastu võtta. Piirang kehtib
kõikidele ühistutele, mis on asutatud enne 2025. aasta 1. jaanuarit.
(ii) teise etapi muudatused (alates 2026. aasta 1. jaanuarist):
antakse hoiu-laenuühistu liikmetele võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt rohkem
õigusi:
üldkoosoleku kokkukutsumisele ja erikontrolli läbiviimisele – näiteks võrreldes
tavapäraste tulundusühistutega nähakse ette võimalused kutsuda üldkoosolekuid kokku
või viia läbi ühistus erikontroll ka juhul, kui seda soovib väiksem arv ühistu liikmeid;
samuti nähakse ette võimalused kuidas ühistu liikmed saaksid ka rohkem omavahel
kontakteeruda;
piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või
nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele;
täpsustakse volitamise reegleid selliselt, et HLÜ-de liikmeid esindavad volinikud oleksid
usaldusväärsed ja HLÜ juhtorganite liikmetest sõltumatud (näiteks esineb praktikat, kus
mõne ühistuga liitmisel nähakse liitumislepingus ette, et liikmeks saav isik annab kohe oma
hääleõiguse ära (s.t liitumisel nähakse automaatselt ette, et tulevase liikme (hääle)õigus
antakse üle eelnevalt kindlaks määratud volinikule, kes on näiteks ühistu juhatuse liige ehk
tegelikult annavad liikmed kontrolli üle juhatusele), kuigi nimetatud liige ei pruugi volitusest
ega selle tagajärgedest teadlik olla);
tõhustatakse välise audiitorkontrolli reegleid ja täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud
nõudeid – nähakse, ette, et mida veel väline finantsaudiitor peaks kontrollima (eelkõige
likviidsusnõudeid) ja audiitori „leiud“ peavad jõudma ka liikmeteni, samuti pannakse ka
revisjonikomisjonile täpsemad ülesanded, mida tuleb revideerida ning vastavad „leiud“ tuleb
samuti teatavaks teha muuhulgas ühistu liikmetele;
suurendatakse minimaalset osakapitali nõuet praeguselt 31 950 eurolt 125 000 euroni;
muudetakse likviidsusnõudeid;
nähakse ette uued nõuded ühistu juhtide usaldusväärsusele ja kohustustele;
samas vastupidiselt eeltooduga tehakse ka üks leevendav muudatus – kaotatakse
territoriaalsuse piirang (s.t. kohustus tegutseda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või
omavahel piirnevate KOV-de haldusterritooriumil).
(iii) kolmanda etapi muudatused (2027 – 2029):
Kolmandas etapis tehakse ja rakendatakse muudatused, mille kohaselt hoiu-laenuühistud peavad
saama hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa. Sellele aga eelneb see,
et ühistu peab hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas ta soovib
Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitada. Kui ta seda ei tee, siis peab ta oma tegevuse
senisel kujul lõpetama (s.t. finantstegevuse).
Kui ühistu panga tegevusluba ei saa, siis ta ei pea oma tegevust päris lõpetama, vaid ta võib jätkata
tavalise tulundusühistuna (kus hoiuste kaasamine on keelatud). Sel juhul säilib võimalus osutada
tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene, eeltoodu osas peab vastav
tulundusühistu saama aga Finantsinspektsioonilt makseasutuse või krediidiandja tegevusloa (mille
taotlemine on tunduvalt lihtsam kui pangaloa saamine –juba kahel ühistul on makseasutuse
tegevusluba olemas). Ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja ja tulundusühistu võib jätkata
8
selle tegevusega ilma et ta omaks Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need ühistud, kes saavad
panga või ühistupanga tegevusloa, saavad ka Tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi,
vaid ühistupangad liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad
seejuures samad tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed
osafondi jms).
Kokkuvõtvalt: Finantsinspektsiooni tegevusloa režiimi alla on vaja ühistud allutada põhjusel, et
igasuguste nõuete kehtestamine ilma riikliku järelevalveta ei ole efektiivne. Meedias on märgitud,
et Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) on ühistutele tegevusloa andnud ja teeb ka järelevalvet
ning võib tekkida seega küsimus, et milleks on vaja täiendavalt kehtivat seadust niimoodi muuta.
Oluline on aga märkida, et RAB ei tee järelevalvet finantsteenuste alaste nõuete täitmise eest, vaid
RAB-i järelevalve piirdub puhtalt üksnes rahapesu tõkestamisega.
RAB-i järelevalve väljendub peamiselt hoiu-laenuühistu juhtide suhtes läbiviidavas
sobivusmenetluses (ingl. k. fit-and-proper assesment), mille käigus hinnatakse juhiks sooviva isiku
varasemat kogemust, seaduskuulekust, korrektset ärialast mainet jms omadusi, mis välistavad isiku
seotust kriminaalse tegevusega. Senised probleemid ühistutes ei ole aga seotud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamisega, lisaks:
HLÜ-de käibed on võrreldes krediidiasutustega väikesed ja HLÜ-de liikmed on Eesti
residendid, sh sageli ka vanemaealised kodanikud;
HLÜ-de poolt pakutavad tooted ja teenused on pigem nö lihtsakoelised ja klassikalised –
hoiuste kaasamine ja laenude andmine, ülekannete sooritamine on pigem kõrvaltegevus;
riikliku riskihinnangu kohaselt on rahapesu risk HLÜ-des madal.11
Samuti Eesti Pangale esitatav aruandlus ei ole piisav järelevalve tegemiseks ega probleemide
ennetamiseks ning Eesti Pangal ei ole ka sellist kohustust.
Muuhulgas on tehtud ka ettepanekuid tõmmata joon traditsiooniliste ja ühistute algsest ideest
võõrdunud hoiu-laenuühistute vahele ning nõuded kehtestada vaid viimastele. Seadusega on
keeruline või sisuliselt võimatu paika panna, millised on „traditsioonilised“ hoiu-laenuühistud, kus
liikmetel on juhtimises/kontrollimises teatud roll olemas ja millised pigem toimivad tavapäraste
„laenukontoritena“, kus liikmetel puudub igasugune roll juhtimises ja kontrollis. Samuti ei saa
seadusega suunata ühistute liikmeid olema aktiivsemad või võtma endale rolli ühistu juhtimises
või kontrollimises, kui liikmed seda ise teha ei soovi. Seega ei ole võimalik niimoodi nõudeid
seaduses sätestada.
Eelnõu väljatöötamisel kaaluti põhjalikult ka hoiu-laenuühistute viimist Finantsinspektsiooni
järelevalve alla muul kujul. Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui HLÜ kaasatud hoiuste maht
on üle 5 mln euro või liikmete arv on üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda
Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja üksnes sellistele ühistutele
oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes kehtiv regulatsioon. Siiski leiti, et sellise künnise
sätestamine oleks mõnevõrra kunstlik ja allapoole seda künnist jäävate ühistute puhul oleks
jätkuvalt küsimus, et kuidas efektiivselt tagada vastavate nõuete täitmine.
11 2015. aastal hindasid Rahandusministeerium ja Rahapesu Andmebüroo hoiu-laenuühistute haavatust rahapesu ja
terrorismi rahastamise suhtes madalaks, https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022-
02/Moodul%206_Teised%20finantsteenuste%20pakkujad_kokkuv%C3%B5te_avalik.pdf, lk 17. 2022. aastal leiti
samuti, et rahapesu ohutase finantssektoris, sh hoiu-laenuühistutes on madal,
https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022-02/5.%20Finantssektor.pdf, lk 6.
9
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja
Thomas Auväärt ([email protected], 611 3633) ning sama osakonna nõunikud Kristen Leppik
(lahkus Rahandusministeeriumist 2023. aasta septembris) ja Anastasia Nõmmik
([email protected], 5854 5096).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid sisaldub eelmise Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis (aastate 2023–2027 kohta).12 Selle punkti 11.9 kohaselt (mis puudutab
eelkõige inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse või täpsemalt selle ennetamist) peab
rahandusminister esitama valitsusele hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Uus Vabariigi Valituse tegevusprogramm aastate 2024–
2027 kohta ei ole veel lõplikult paigas.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmis13 on lisaks märgitud, et
Rahandusministeerium kaalub hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimalikku muutmist, et tagada
hoiustajate suurem kaitse ja suurem kontroll ühistute üle.
Eelnõuga muudetakse:
1) hoiu-laenuühistu seaduse redaktsiooni RT I, 05.05.2022, 12 (edaspidi ka HLÜS);
2) krediidiandjate ja –vahendajate seaduse redaktsiooni (edaspidi ka KAVS) RT I, 04.07.2024, 28;
3) krediidiasutuste seaduse redaktsiooni (edaspidi ka KAS) RT I, 04.07.2024, 16;
4) makseasutuste ja e-raha asutuste redaktsiooni (edaspidi ka MERAS) RT I,21.06.2024, 49;
5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse redaktsiooni (edaspidi ka RahaPTS) RT
I, 21.06.2024, 51;
6) reklaamiseaduse redaktsiooni (edaspidi ka RekS) RT I, 17.03.2023, 21;
7) tulundusühistuseadust (edaspidi ka TÜS) RT I, 23.12.2022, 32.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104
punktist 14 tulenevalt Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga lisatakse hoiu-laenuühistu
seadusesse hoiu-laenuühistu pankrotimenetlust reguleerivad (kohtumenetlusega seonduvad)
sätted.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Kehtiv regulatsioon
12 https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download 13 Nimetatud programm on kättesaadav siit: https://www.fin.ee/media/5681/download
10
HLÜS § 3 lõike 2 kohaselt on HLÜ tulundusühistu. Nagu eespool märgitud, siis vastavalt TÜS §
1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja
ühistupankade suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk kasumi teenimine, vaid
oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Klassikaliselt on
HLÜ-de klientideks/liikmeteks erinevate riikide näitel eelkõige eraisikud. Peamise
finantsteenusena kaasatakse liikmetelt hoiuseid ja neile väljastatakse krediite, mis reeglina ei hõlma
hüpoteekkrediite.
HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri oma liikmetega. Selle sektori
põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt
oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu-
laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu
liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada
finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid. Kuid olenevalt kultuurilisest,
sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust taustast, on selliste ühingute areng ja regulatsioonid
riigiti väga erinevad.
Rahvusvaheliselt tuntakse nii hoiu-laenuühistuid (ingl. k. savings and credit co-operative) kui
krediidiühistuid (ingl. k. credit union), kusjuures nende tegevusel on mõnevõrra erinev tähendus.
Mõlema termini kasutus ei ole järjekindel ja sisustatakse riigiti erinevalt. Terminit „credit union“
kasutatakse eelkõige anglo-ameerika õigussüsteemiga riikides, kus ühistud on 19. sajandi lõpus ja
20. sajandi alguses saanud alguse ettevõtjate või nende ametiühingute algatusel töötajatele
soodsatel tingimustel laenude andmisest.14 Lihtsustatult tegutsevad HLÜ-d justkui sarnaselt
pankadega, kuid võivad hoiuseid vastu võtta üksnes oma liikmetelt, kes on üldjuhul koondunud
teatud kogukonnana või territoriaalse tegevuse põhimõtte alusel.
Kui Eesti õiguse kohaselt tegutsevad HLÜ-d reeglina ühe kohaliku omavalitsusüksuse
territooriumil või moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või mõnel muul ühiste
majanduslike huvide põhimõttel, siis ühistupangad on märksa laiema ampluaaga (üldjuhul ingl. k.
co-operative banks) ja pakuvad finantsteenuseid laiemale ringile isikutele.
Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu
seadus. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i
kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on
erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele.
Sisuliselt on HLÜ-d saanud eriõiguse kaasata hoiuseid (hoiuste kaasamine on Euroopa Liidu õiguse
kohaselt lubatud üldjuhul üksnes krediidiasutustele ehk pankadele). EL-s reguleerib pangandust ja
hoiuste kaasamist kaks peamist õigusakti:
1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus/CRR);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (pangandusdirektiiv/CRD).
14 Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid
üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902,
mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus. Esimese Maailmasõja alguseks ulatus
hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%.
11
CRD artikli 9 lõige 1 sätestab, et avalikkuselt (ingl. k. public) hoiuste kaasamine on lubatud üksnes
krediidiasutustele.15 Eeltoodud reeglit ei kohaldata siiski siseriiklikus või EL õiguses selgelt
sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja
investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet. Samas võib riigisiseses õiguses sätestada,
kellel on õigus avalikkuselt hoiuseid vastu võtta, st need ei pea olema ainult pangad.16 CRD artikli
2 lõike 5 punkt 7 näeb ette, et Eesti hoiu-laenuühistutele CRD-d ei kohaldata ehk nad on välistatud
pankade kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) kohaldamisalast.17 Samas selle jaoks, et HLÜ
tegevus oleks kooskõlas EL õigusega, peab HLÜ hoiuseid kaasama viisil, et seda ei saaks käsitleda
hoiuste kaasamisena avalikkuselt. Ehk seadusega tuleb ette näha, et HLÜ-d saaksid hoiuseid
kaasata piiratud viisil võrreldes pankadega, st HLÜ-d ei saa hoiuseid kaasata avalikkuselt.
Siiski vaadates praktikat, siis ei saa olla kindel, et reaalses elus vastab Eesti hoiu-
laenuühistute tegevus Euroopa Liidu õigusele – sisuliselt võib ühistu liikmeks saada igaüks
ja seeläbi võiks asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt.
Lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka MERAS ning võlaõigusseadus (edaspidi ka VÕS) ja KAVS.
MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms). VÕS
kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕS-i
tarbijakrediidi alaseid sätteid).
MERAS-e alusel tegutsev kaks ühistut ehk nad on saanud Finantsinspektsiooni käest vastava
tegevusloa ja võivad osutada teatud ulatuses makseteenuseid.
Krediidiandja tegevuslubasid Finantsinspektsioon seni ühistutele väljastanud ei ole, kuigi praktikas
ühistud oma liikmetest füüsilistele isikutele (sisuliselt tarbijatele) laene väljastavad. Seda aga
põhjusel, et KAVS kohaldub HLÜ-dele üksnes juhul, kui HLÜ liikmete arv on suurem kui 3 000
liiget ja HLÜ laenude intressimäärad ei ületa kommertspankade tarbimislaenude keskmist
intressimäära (lihtsustatult).
HLÜ-d on RahaPTS mõistes kohustatud isikud, kes on kohustatud järgima RahaPTS-i norme.
Vastavalt RahaPTS §-le 70 on finantseerimisasutusel, kes ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt
tegevusluba (sh üldjuhul HLÜ-d), kohustus taotleda finantsteenuste osutamiseks tegevusluba
RAB-ilt. RAB-i antud tegevusload on kantud avalikult kättesaadavasse majandustegevuse
registrisse. Nagu eespool juba rõhutatud – RAB ei tee ühistute üle finantsjärelevalvet.
15 Artikli 9 lõige 1: Member States shall prohibit persons or undertakings that are not credit institutions from
umbesrrying out the business of taking deposits or other repayable funds from the public. 16 „Ilma et see piiraks riigisiseses õiguses olemasolevaid määratlusi, hõlmab mõiste „avalikkus” usaldatavusjärelevalve
kontekstis teatavat kaitset füüsilisele või juriidilisele isikule, kes usaldab oma vahendid järelevalve alla mittekuuluvale
üksusele, kelle majanduslik usaldusväärus ei ole kindlaks tehtud. Seega võib „avalikkuse” mõistest välja jätta teatud
grupid, kelle puhul ei peeta sellist kaitset vajalikuks. Nende hulka kuuluvad näiteks isikud, kellel on (isiklikud) sidemed
ettevõttega, kellele nad oma raha usaldavad ja kelle majanduslikku usaldusväärsust nad suudavad seega hinnata, või
professionaalsed turuosalised, kellel on piisavalt teadmisi ja vahendeid vastaspoole seisukorra väljaselgitamiseks.“;
https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssm.201803_guide_assessment_credit_inst_licensing_appl.et
.pdf?09f0umbes70d52890123cb207c890ac84a2 17 Artikli 2 lõike 5 punkt 7: „5. This Directive shall not apply to the following: … (7) in Estonia, the 'hoiu-laenuühistud',
as cooperative undertakings that are recognised under the 'hoiu-laenuühistu seadus'“.
12
Samuti peavad HLÜ-d esitama Eesti Pangale regulaarselt aruandeid statistika kogumise
eesmärgil.18
Kui HLÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega, siis ühistupank, nagu nimigi juba ütleb (pank),
on Eesti õiguse kohaselt krediidiasutus. Ühistupankadele kohaldatakse suures osas KAS-i teatud
ulatuses (eelkõige ühistu üldjuhtimise korralduse osas), aga kohalduvad ka HLÜS ja samuti TÜS.
Vastavalt KAS §-le 41 võib ühistupanga muuhulgas asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel.
Peale taasiseseisvumist ei ole Eestis siiani ükski isik ühistupanga tegevusluba
Finantsinspektsioonilt saanud.
Tabel 1. Krediidiasutuste ja HLÜ-de võrdlus lihtsustatud kujul (vastavalt kehtivale
regulatsioonile)
Krediidiasutus (sh
ühistupank) Hoiu-laenuühistu
Finantsinspektsiooni
tegevusluba
jah ei
Rahapesu Andmebüroo
tegevusluba
ei (kuid pankadel kohustus
teavitada RABi nn kahtlastest
tehingutest)
jah
Riiklik finantsjärelevalve jah ei
Hoiuste kaasamine avalikkuselt lubatud üksnes oma liikmetelt
Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond (hoius
üldjuhul tagatud kuni 100 00
euro ulatuses)
eraõiguslik SA Hoiuste
Tagamise Fond (samas on
sellega liitunud alla poole
ühistutest)
Maksustamine hoiuste puhul on võimalik
intressitulu pealt tekkivat
maksukohustust edasi lükata
(läbi investeerimiskonto
režiimi)
tulumaksutagastus
eluasemelaenude intressidelt
maksustamise erisusi võrreldes
teiste äriühingutega ei ole
2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad
Nagu eespool märgitud, siis tegutseb Eestis hetkel 15 ühistut. HLÜ-d on loonud ka oma erialaliidu
– Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (HLÜL), kuhu siiski kuulub alla poole tegutsevatest HLÜ-dest
(liidu liikmeid on teadaolevalt 5).19
18 Eesti Pank, Hoiu-laenuühistute aruandlust kehtestavad määrused, https://www.eestipank.ee/statistika/hoiu-
laenuuhistute-aruandlust-kehtestavad-maarused 19 https://hoiu-laenu.ee/liikmed/ info sellel kodulehel on tõenäoliselt uuendamata.
13
Eesti finantsturg on panganduskeskne, s.t. alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pankade
varadega võrreldes üsna väikesed. Hoiu-laenuühistute kaasatud hoiuste maht on umbkaudu alla
0,5% pankade kaasatud hoiuste mahust (arvestades eraisikute ja reaalsektori ettevõtete hoiuseid).
2024. aasta mai lõpu seisuga oli HLÜ-del liikmeid kokku 13 378 ja varade maht kokku umbes 144
mln eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud umbes 92 mln euro ja reaalsektori ettevõtjatelt
umbes 15 mln ulatuses.20 Nagu järgmiselt jooniselt näha, siis viimaste aastate lõikes on kasvanud
tähtajaliste ehk pikemaajalise tähtajaga hoiuste osakaal. Tähtajaliste hoiuste osakaal eraisikute
hoiustes oli 98,5%.
Joonis 2. Hoiu-laenuühistute eraisikutelt kaasatud hoiuste jääk tähtaja järgi (allikas: Eesti
Pank)21
Eeltoodud jooniselt on näha, et umbes 39% eraisikutest liikmete hoiustest on suhteliselt lühiajalised
ehk alla 1 aastase tähtajaga. Hoiu-laenuühistute hoiuste pealt makstav intress on olnud ajalooliselt
kogu aeg kõrgem võrreldes pankadega. Näiteks eraisikute uute tähtajaliste ja säästuhoiuste
keskmine intressimäär oli selle 2024. aasta märtsi lõpus 7,33%, mis on ja 1,34 protsendipunkti
kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.
Teisalt, mis puudutab laenamist, siis suur osa laene läheb just ettevõtjatele – 2024. aasta märtsi
lõpu seisuga oli äriühingutele antud laenude jääk umbes 82 mln eurot. Eraisikutele antud laenude
suurus oli seevastu umbes 33 mln eurot. Järgmiselt jooniselt on näha, et laenusaajate hulgas
domineerivad kinnisvaraettevõtjad – neile antud laenude jääk oli 2024. aasta märtsi lõpus 36
miljonit eurot. Majapidamistele antud uute laenude keskmine intressimäär oli 11,57%. Ettevõtetele
antud uute laenude keskmine intressimäär oli kõrgem, 13,63%.
Joonis 3. Hoiu-laenuühistute poolt ettevõtetele väljastatud laenud (allikas: Eesti Pank)
20 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/149/r/1075/924 21 https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-esimeses-kvartalis-kasvas-majapidamiste-uute-hoiuste-maht-hludes-
aastatagusega-30042024
14
2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus
Järgmises tabelis on kirjeldatud peamisi muudatusi, mis eelnõuga kaasnevad võrreldes kehtiva
regulatsiooniga.
Tabel 2. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega ja eelmise eelnõu versiooniga
KEHTIV
REGULATSIOON
2020. a
KOOSKÕLASTAMISEL
KÄINUD EELNÕU
VERSIOONIGA
PLAANITUD MUUDATUS
UUS EELNÕU
1. Kohustus
taotleda
Finantsinspektsi
oonilt (FI)
tegevusluba
Kui HLÜ liikmete arv
üle 3 000, siis tuleb
taotleda FI-lt
krediidiandja
tegevusluba.
Kui HLÜ osutab
makseteenuseid, siis
tuleb samuti taotleda FI
tegevusluba.
Kui kaasatud hoiuste maht on
vähemalt 5 mln euro või
liikmeid vähemalt 3 000, siis
tuleb taotleda krediidiasutuse
tegevusluba. Sellisel juhul
kohaldub krediidiasutuste
seaduses sätestatu, sh ka FI
järelevalve.
Uue eelnõu versiooni
kohaselt tuleb
tegutsevatel ühistutel
hiljemalt 2028. a. 31.
detsembriks:
a) taotleda panga või
ühistupanga
tegevusluba;
b) jätkata tavalise
tulundusühistuna
(ilma hoiuseid
kaasamata) ja lisaks
on võimalus osutada
makseteenuseid või
anda tarbijakrediiti
kui selleks on vastav
FI tegevusluba;
c) oma tegevus
lõpetada.
15
2. HLÜ
moodustamise
alused
HLÜ tuleb moodustada
territoriaalsuse
põhimõttel (s.t. HLÜ
peab tegutsema ühe
KOV-i või omavahel
piirneva mitme HLÜ
haldusterritooriumi).
Ühiste majanduslike
huvide põhimõttel
moodustatud hoiu-
laenuühistul võib olla
kuni 1000 liiget.
Territoriaalsuse põhimõte
kaotatakse, kuid isik peab
näitama HLÜ liikmeks
astumisel oma põhjendatud
huvi.
Liikmelisuse ülempiir
kaotatakse kui ühistu
moodustatakse ühiste
majanduslike huvide
põhimõttel
Ei ole muudetud
võrreldes esimese eelnõu
versiooniga.
3. Sisseastumis-
maksu ja
osamaksu
suurus
Sisseastumismaks peab
olema vähemalt 6 eurot.
Osamaks peab olema
vähemalt 30 eurot.
Sisseastumismaks peab olema
vähemalt 35 eurot.
Osamaks peab olema vähemalt
50 eurot.
Sisseastumismaks
peab olema vähemalt
40 eurot.
Osamaks peab olema
vähemalt 50 eurot.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028. a.
31. detsembrini.
Edaspidi kohaldatakse
ühistupanga tegevusele
KAS-is sätestatut.
4. Liikmelisus Kehtiv seadus ei sätesta
üheselt, kas HLÜ võib
osutada teenuseid
üksnes Eesti
territooriumil.
Enne liikmeks astumist
kohustub HLÜ välja selgitama
isiku põhjendatud huvi HLÜ
liikmeks saamisel.
Nähakse ette, et HLÜ saab
teenuseid osutada üksnes
Eestis, sh ei saa asutada filiaali
teisest riigis ega osutada
teenuseid piiriüleselt.
Ei ole muudetud
võrreldes esimese eelnõu
versiooniga.
5. Osaluse
omandamine
Osaluse omandamine
krediidiasutuses või
teises
finantseerimisasutuses ei
ole piiratud.
Võimaldatakse üksnes kuni
10%-list osaluse omandamist
krediidiasutuses või teises
finantseerimisasutuses.
Vastavat nõuet on
võrreldes eelmise eelnõu
versiooniga leevendatud
– HLÜ võib omada
tütarfirmana
ühistupanka,
krediidiandjat või -
vahendajat,
makseasutust.
6. Laenamine ja
huvide konflikt
Laenamine HLÜ
liikmetele ei või olla üle
20 korra suurem
Laenamine HLÜ liikmetele ei
või olla üle 10 korra suurem
osamaksust või 10% HLÜ
omakapitalist;
Vastavat nõuet on
võrreldes eelmise eelnõu
versiooniga leevendatud
- laenamine HLÜ
16
osamaksust või 20%
HLÜ omakapitalist.
Laenamine HLÜ juhtidele või
seotud isikutele ei või olla
suurem kui 5 korda
osamaksust või 5% HLÜ
omakapitalist;
Laenamine krediidiasutusele
või teisele
finantseerimisasutusele või
samasse gruppi kuuluvatele
isikutele on keelatud.
liikmele ei või olla üle 20
korra suurem osamaksust
või 20% HLÜ
omakapitalist;
Juhtidele või seotud
isikutele laenamise
nõuded ei muudeta.
Laenamise nõuet
krediidiasutusele või
teisele
finantseerimisasutusele
või samasse gruppi
kuuluvatele isikutele on
leevendatu võrreldes
eelmise eelnõu
versiooniga ehk
laenamine nendele
isikutele on lubatud, kuid
kogumina ei või olla
need laenud suuremad
20% kõikidest laenudest.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028. a. 31.
detsembrini. Edaspidi
kehtivad need osaliselt
üksnes ühistupangale
vastavalt KAS-s
sätestatule.
7. Kapitali
suurus
Osakapitali suurus peab
olema vähemalt 31 950
eurot.
Äriregistri teavitamine
kapitali muutmisest
teavitamine on koormav
(liiga jäik).
Osakapitali suurus peab olema
vähemalt 50 000 eurot.
Äriregistri teavitamine kapitali
muutmisest muutub
paindlikumaks (minimaalselt
kord aastas).
Osakapitali suuruse
nõuet on tõstetud
võrreldes varasema
eelnõu versiooniga – see
peab olema vähemalt
125 000 eurot.
See nõue kehtib ajutiselt
kuni 2028. a. 31.
detsembrini. Siis enam
hoiu-laenuühistu vormis
jätkata ei saa.
8.
Likviidsusnõude
d
Nõue hoida 5%
vähemalt
krediidiasutuste
hoiustes.
Nõue hoida vähemalt 10% oma
liikmete hoiuste summast Eesti
või lepinguriigi krediidiasutuse
hoiustes;
Need nõuded on
võrreldes varasema
eelnõu versiooniga
jäänud samaks, kuid
17
Krediidiasutuse hoiuse asemel
võib HLÜ vara hoida muus
likviidses varas (nt lühiajalistes
väärtpaberites);
Nähakse ette täiendavad
nõuded likviidsuse tagamiseks.
täpsustatud on
likviidsuse tagamise
nõudeid, sh
stressiolukorra mõistet.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028. a. 31.
detsembrini. Peale seda
kehtivad need nõuded
teistsugusel kujul
ühistupankadele
vastavalt KAS-s
sätestatule.
9.
Krediidivõimelis
use hindamine
Täpsed nõuded isiku
krediidivõimelisuse
hindamiseks puuduvad.
Nähakse ette detailsed nõuded,
kuidas isiku (eelkõige
füüsilisest isikust laenuvõtja)
krediidivõimelisust hinnata.
Võrreldes eelnõu
esialgse versiooniga on
lisatud täpsustavad
nõuded HLÜ sise-
eeskirja, mis puudutab
krediidivõimelisuse
hindamist..
10. Nõuded
juhtorgani
liikmetele
Sobivusnõuded juhtide
osas üsna üldsõnalised.
Minimaalselt 3 liiget
juhatuses.
Nähakse ette detailsemad
juhtimisnõuded juhtidele, sh
nõue oma sobivust HLÜ
liikmetele tõestada.
Minimaalselt 2 liiget juhatuses.
Ei ole muudetud
võrreldes esimese eelnõu
versiooniga.
11. Juhtimine
nõukogu/volinik
e tasandil
HLÜ juhtimine
nõukogu/volinike poolt
on eraldiseisvalt
reguleerimata.
Nähakse ette, et põhikirjaga on
võimalus üle anda
üldkoosoleku pädevus volinike
koosolekule;
Volinike koosoleku puhul peab
HLÜ-l olema vähemalt 20
volinikku. Üks volinik mitte
enam kui 50 liikme kohta.
Liige saab ise enda esindajat
(volinikku) valida.
Volinikele kehtivad nn
kõrgendatud nõuded.
Üldkoosoleku pädevuse
üle andmine volinike
koosolekule põhikirja
alusel on lubatud kui
HLÜ-l on vähemalt 250
liiget (eelmises
versioonis oli see 500).
Volinike koosoleku
puhul peab HLÜ-l olema
vähemalt 20 volinikku.
Üks volinik mitte enam
kui 25 liikme kohta.
Sõnaselge välistus – ei
tohi luua teistsugust
volinike koosoleku
süsteemi kui on HLÜS-is
sätestatud.
12. Sisemine ja
välimine
kontroll
Revisjonikomisjonile on
ette nähtud sisemised
kontrolliülesanded.
Vastavuskontroll asendab
revisjonikomisjoni, nähakse
detailselt ette kuidas
On otsustatud loobuda
vastavuskontrolli
nõudest, kuid
18
Välisaudiitori roll on
sõnastud üldsõnaliselt.
vastavuskontrolli tuleb
teostada ja kelle ees on
vastavuskontrolli teostaja
aruandluskohustuslane.
Välisaudiitori poolt
läbiviidavat auditit
täpsustatakse.
revisjonkomisjoni suhtes
kehtivaid nõudeid on
täiendatud.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028. a. 31.
detsembrini. Peale seda
kehtivad need nõuded
teistsugusel kujul
ühistupankadele
vastavalt KAS-s
sätestatule.
13. Liikmetele
teabe andmine
ja liikmete
õigused
Liikmetele teabe
andmise kohustused on
väga üldsõnalised.
Nähakse detailselt ette, millest
tuleb liiget teavitada, samuti
liikme õigus ise küsida infot
jms.
Majandusaasta aruanne ja
põhikiri tuleb avalikustada
HLÜ asukohas ja veebilehel.
Liikmetel on õigus saada
mõistliku tasu eest nimetatud
dokumente paberkandjal.
Võrreldes eelnõu eelmise
versiooniga on
täiendatud teavet ja
dokumente, mida HLÜ
liikmel on võimalik
HLÜ-lt välja nõuda, sh
ebatõenäoliselt laekuvate
nõuete summa ning HLÜ
bilansi- ja
kasumiaruanded viimase
12 kuu kohta.
Samuti saab liige küsida,
kes on teised HLÜ
liikmed.
Lisaks saavad liikmed
panna väiksema
kvoorumiga
ettepanekuid/teemasid
ühistu üldkoosoleku
päevakorda.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028. a. 31.
detsembrini. Peale seda
kehtivad need nõuded
teistsugusel kujul
ühistupankadele
vastavalt KAS-s
sätestatule.
2.4. Eelmiste eelnõude versiooni kohta laekunud tagasiside
19
Nagu varasemalt märgitud, viis Rahandusministeerium viis 2017. aastal läbi avaliku
konsultatsiooni (s.t. avalikustas VTK)22, selgitamaks välja, kas ja kuidas kehtivat regulatsiooni
muuta. Kui riiklikud institutsioonid (Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Justiitsministeerium jt)
pooldasid kehtiva regulatsiooni muutmist, sh ka teatud kujul järelevalve kehtestamist, siis HLÜ-de
seisukohad olid pigem vastandlikud – märgiti, et kehtivat regulatsiooni ei maksaks ülemäära palju
muuta, kuid samas tunnistati, et teatud muudatusi oleks siiski vaja. 2019. aastal esitas Hoiu-
Laenuühistute Liit ise Rahandusministeeriumile pöördumise, milles viidati, et mõni HLÜ ei pea
kehtivatest „mängureeglitest“ kinni. 2019. aasta oktoobris kohtusid eelnõu ettevalmistajad HLÜL-
i liikmetega, et tutvustada ja arutada võimalikke muudatusi HLÜ-de kehtivas regulatsioonis.
Rahandusministeerium esitas 8. oktoobril 2020. aastal arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu
seaduse muutmise eelnõu.23 2020. aasta 18. novembris toimus ka eelnõu arutamise tarvis ümarlaud
HLÜ-de, Eesti Panga, FI jt seotud osapooltega. Kuna siiski sobivat kompromissi ei leitud ja ei
olnud ka otseselt poliitilist huvi, siis eelnõu menetlus toona peatus.
Järgmises tabelis on esitatud uue eelnõu versiooni kohta esitatud tagasiside (eelnõu, mis esitati
kooskõlastamisele 27. detsembril 2022. aastal). Kokkuvõttes - teatud ühistud on kategooriliselt
kõigele vastu, osad ühistud mõningaid muudatusi pooldavad, mõni sealhulgas ka vähemalt kaudselt
ühistupangaks hakkamise ideed. Eesti Pank, FI ja Eesti Pangaliit pooldavad põhimõtteliselt
eelnõuga pakutud lahendust. Justiitsministeerium viitas eelkõige sellele, et eelnõus olev nõue
kujundada ennast ümber ühistupangaks on märkimisväärne põhiseaduslik riive (samale asjale
juhtis tähelepanu ka õiguskantsler).
Tabel 3. Tagasiside varasema eelnõu versiooni kohta
Tagasiside
andja
Kokkuvõte tagasisidest
Finantsinspekts
ioon
Sisuliselt esitas FI üksnes tehnilised kommentaarid HLÜS-i kohta. Ainuke
põhimõttelisem kommentaar – ühistupankade aktsiakapital peaks olema minimaalselt 5
mln eurot (nagu kommertspankadel) ehk ei toeta 1 mln euro suurust osakapitali erisust
(või erisus võib kõne alla siis kui ühistupanga tegevust piiratakse – näiteks juhul kui
ühistupank ei või tegutseda välisriigis). Siiski on FI võtnud nüüdseks jõulisema
seisukoha – meedias avaldatud artikli kohaselt pooldab FI seda, et ühistud peaksid ennast
edaspidi kujundama ümber ühistupankadeks.24
Eesti Pank Toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Pooldavad seda, et ühistud peaksid hakkama
ühistupankadeks või oma tegevuse lõpetama. Üleminekuperiood on liiga pikk – võiks
olla kaks aastat lühem ehk ühistud peaksid panga loa saama hiljemalt 2025. aasta 31.
detsembriks. Enne seda peaksid need ühistud, kes annavad tarbijatele laenu, taotlema FI-
lt krediidiandja tegevusloa.
Justiitsministee
rium
Justiitsministeerium esitas mitmeid tehnilisi ja sõnastuslikke ettepanekuid. Muuhulgas
leiti, et sel eelnõu versioonil võib olla märkimisväärne põhiseaduslik riive ja seega
põhiseaduspärasuse analüüsi tuleb täiendada ning põhjendada, miks vähem piiravad
meetmed ei võimalda eesmärki saavutada. Lisaks oli ministeeriumil ka mitu
andmekaitset puudutavat märkust ning tähelepanek karistusõiguse valdkonnast.
22 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6253c3e0-5450-4f99-bd62-ebeb98d1d96f#Qym1ZvzJ 23 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be 24 https://www.fi.ee/et/blogi/hoiu-laenuuhistud-oige-kujundada-uhistupankadeks
20
Õiguskantsler Sarnased seisukohad Justiitsministeeriumiga. Tuleks põhjalikumalt analüüsida, kas
eelnõus sisalduv on ikka kooskõlas põhiseadusega ning kas ühistupangaks hakkamise
asemel ei ole vähem n-ö koormavamaid alternatiive.
Audiitorkogu Leiavad, et seadusesse tuleb lisada HLÜ-dele kohustus tellida audiitorilt eritöö, sest
audiitor ei saa omal initsiatiivil klienti kontrollima minna (s.t. selleks perioodiks kui
ühistu veel ei ole ühistupank). Lisaks audiitori poolt kontrollitavad kriteeriumid tuleb
seaduse tasandil täpsemalt määratleda.
Eesti HLÜ Liit Eelnõu ja seotud menetlus on vastuolus Vabariigi Valitsuse kaasamise hea tavaga. Riigi
institutsioonid ei ole vaatamata HLÜ-de pöördumistele suutnud pahatahtlikkusele piiri
panna. Ei toeta eelnõud, kuna soovitakse likvideerida HLÜ kui ettevõtlusvorm.
Tartu HLÜ HLÜ-de kaasamine eelnõu menetlemisel on olnud näiline ning HLÜ-de arvamustega ei
kavatseta arvestada, sest selleks ei ole aega. Eelnõu jõustumine sellisel kujul oleks HLÜ-
de häving Eestis. Reklaamipiirang on HLÜ-de diskrimineerimine. Eelnõu menetlemine
peab käima kooskõlas Vabariigi Valitsuse reglemendi ning hea õigusloome ja
normitehnika eeskirjaga.
Tallinna HLÜ Soovitakse likvideerida enam kui 200-aastase traditsiooniga ettevõtlusvorm. Eelnõu ei
teeni 2017. aasta VTK-s toodud eesmärke. Ei ole kaalutud kõiki VTK-s toodud variante
HLÜ üle kontrolli tõhustamiseks. HLÜ-de pangaregulatsioonile allutamine on vastuolus
kehtiva regulatsiooniga, Euroopa Liidu õigusega ja põhiseadusega. Samas on eelnõus
palju tervitatavat – usaldusväärsuse tagamise nõuete täpsustamine, likviidsusnõuded,
laenudele esitatavad nõuded, vastutustundliku laenamise, liikme krediidivõimelisuse
hindamise ja volinike koosoleku sätted.
Kehtna HLÜ HLÜ kui ettevõtlusvorm soovitakse kaotada mõne pahatahtliku turuosalise tõttu. HLÜ-
dele ette nähtud viieaastane üleminekuperiood on kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele,
ning sisuliselt on aega vaid kolm aastat, sest alates 2026. a pole enam õigust aktiivselt
tegutseda (kaasata uusi liikmeid, hoiuseid, või pikendada lepingute kehtivust).
Intus HLÜ Kevadel tuleks korraldada kohtumised ministeeriumi ja HLÜ-de esindajate vahel, et
mõlemad pooled mõistaksid, mida kavandatavad muudatused ühistute tegevuses
tähendavad. Seadus peaks jõustuma kõige varem 1. jaanuaril 2024. aastal ja
üleminekuaeg peaks olema sellest arvates aasta. Reklaamipiirang on vastuolus
konkurentsi seadusandlusega. Eelnõu ja selle senine menetlus on vale viis niivõrd
oluliste muudatuste tegemiseks.
Raha HLÜ HLÜS jms seadused vajavad küll kaasajastamist, aga tuleks korraldada sisuline arutelu,
kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja sisuliste probleemide lahendamine.
RAB-i teostatav järelevalve ei ole tegelikkuses toiminud. On kaheldav, kas ükski HLÜ
suudaks täita pangale kohalduvaid nõudeid. FI järelevalve toimimiseks ei pea ühistud
tingimata just pangaks hakkama. Hoiuseintressi reklaami keeld ainult HLÜ-dele loob
pankadele eelised, reklaamile võib luua vastavad tingimused-reeglid. HLÜ-de
regulatsioonis tuleks täiendada olemasolevaid reegleid, et negatiivsed HLÜ intsidendid
turul ei korduks.
Kodumaa
Kapital HLÜ
HLÜ-de regulatsioon vajab ajakohastamist. Ühistupank on sarnasem HLÜ-le kui
aktsiapangale, mistõttu tulevikus tuleks tuua ühistupanga sätted HLÜS-i. Kohalduv
ühistupanga regulatsioon peaks olema proportsionaalne, s.t. panga sätteid ei tohiks
kohaldada ühistutele, kes on sadu kordi väiksemad korporatiivpankadest. HLÜ-de
tegevus peab olema rohkem ja selgemalt reguleeritud. Reklaamipiirang on
ebaproportsionaalne ja ebavõrdne. Kavandatavad likviidsusnõuded ei tohiks muuta HLÜ
formaati mitte-elujõuliseks. Sisseastumismakse ja osamakse suurendamine vajab
põhjalikumat analüüsi, arvestades HLÜ-de pakutavat intressi. Avalikkusele tuleks saata
21
sõnum, et regulatsiooni uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid vastupidi tugevdab HLÜ-
sid.
Kaubandus- ja
Tööstus-Koda
HLÜ-dega seotud regulatsioone tuleb muuta ning tagada HLÜ-de suurem läbipaistvus ja
HLÜ liikmete tõhusam kaitse. Eesmärkide saavutamine ja muudatuste tegemine peab
olema kooskõlas hea õigusloome põhimõtete ja erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates.
Seda ei ole tehtud, samuti on mõistetamatu eelnõu kiireloomulisus. Muudatused tuleb
läbi arutada HLÜ-dega ja vajaduse korral teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele
probleemidele mõistlikud lahendused.
Eesti Pangaliit Kõik HLÜ-d tuleb allutada FI järelevalve alla (samas ei ole nende kirjast üheselt selge,
kas ühistud peaksid hakkama tingimata ühistupankadeks). HLÜ-de järelevalvega seotud
kulu ei tohiks kanda teised järelevalvesubjektid. Nagu FI-gi ei toeta Eesti Pangaliit 1 mln
euro suuruse osakapitali erisust. Tagatisfondi kaitse peaksid saama ainult need ühistud,
kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa. Madalama omakapitali määra puhul tuleks
luua eraldi osafond ühistupankadele. Toetab täiendavate nõuete seadmist hoiuse
reklaamile.
FinanceEstonia Leiavad, et minimaalset kapitalinõuet võiks veelgi rohkem tõsta, näiteks 100 000 euroni.
Arvavad, et kindlasti tuleks HLÜ-d viia mingis vormis FI järelevalve alla.
Restruktureerimise lõpptähtaeg võiks olla lühem kui 5 aastat, näiteks 3-4 aastat. Leiavad,
et selle ajaga on võimalik end ümber kujundada kas pangaks või krediidiandjaks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist, millest seitse sisaldab seaduste muudatusi ja üks seaduse
jõustumist (eelnõu § 8). Eelnõuga muudetakse hoiu-laenuühistu seadust (eelnõu § 1),
krediidiandjate ja –vahendajate seadust (eelnõu § 2), krediidiasutuste seadust (eelnõu § 3),
makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (eelnõu § 4), rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seadust (eelnõu § 5), reklaamiseadust (eelnõu § 6) ja tulundusühistu seadust (eelnõu §
7).
3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
1) Muudetakse HLÜS § 1 sõnastust. Kehtiv § 1 näeb ette seaduse üldise reguleerimisala.
Muudatuse tulemusena lisatakse eelkõige antud paragrahvi teabe avalikustamine, kuna käesoleva
eelnõuga täiendatakse oluliselt seda, et kellele ja mis ulatuses tuleb HLÜ-del teavet anda.
2) Muudetakse HLÜS § 2 lõiget 2, mis näeb ette, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse ühistute
kohta sätestatut. Suurema õigusselguse huvides täpsustatakse, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse
tulundusühistute kohta sätestatut, st tulundusühistuseadust. Oluline on läbivalt kasutada sama
määratlust. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega.
3) Lisatakse HLÜS § 2 uus lõige 4. Lõikega 4 sätestatakse võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt
norm, et kui HLÜ kaldub kõrvale § 6 lõikes 1 või 5 sätestatust (s.t. tema peamine ja püsiv tegevus
on oma teenuste osutamine pigem mitte-liikmetele või kui teenus on suunatud väljapoole HLÜ
tegevuskohta ehk välisriiki (vt ka eelnõu § 1 p 9)), siis ei saa käsitleda sellist tegevust enam
tegevusena, mis peaks iseloomulik olema just HLÜ-le, ja sel juhul on selline tegevus juba
samaväärne krediidiasutuse ehk panga tegevusega ning tal tuleks taotleda krediidiasutuse
22
tegevusluba. Eesmärk on tagada, et HLÜ-del ei tekiks põhjendamatut konkurentsieelist võrreldes
krediidiasutustega – ehk lihtsustatult ei saa hoiu-laenuühistu tegutseda sama tegevusampluaaga
nagu krediidiasutus, kuna krediidiasutuse suhtes kehtiv nõuete intensiivsus on märkimisväärselt
kõrgem.
4) Muudetakse HLÜS § 3 lõiget 1. Paragrahvi 3 lõikest 1 on võrreldes kehtiva redaktsiooniga
välja jäetud sõnad „peamine ja püsiv“. See konstruktsioon/fraas on praktikas tekitanud mitmeid
küsimusi, näiteks milline on siis mitte peamine ja mitte püsiv tegevus, millega HLÜ võiks tegeleda,
ning kas selliste tegevuste hulka kuuluvad muud kui HLÜS §-s 6 nimetatud tegevused või ka
nimetatud tehingute tegemine muude isikute kui oma liikmetega. Fraasi „peamine ja püsiv“
kustutamine peaks tagama, et HLÜ-d piirduksid ainult seaduses algselt ette nähtud teenuste
osutamisega. Seoses eeltooduga möönavad eelnõu koostajad, et teatud §-s 6 nimetamata tehingud
ja teenused on HLÜ-de äritegevuse jaoks siiski vajalikud, mistõttu on lisatud § 6 lõige 4 (vt allpool
§ 1 punkti 9 selgitusi).
Lisaks on lõike 1 sõnastust muudetud selles osas, et „tehingute tegemine“ on asendatud
„finantsteenuste osutamisega“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ tegevuse põhieesmärki
(s.t. oma liikmetele teenuste osutamine).
Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbija
mõistet sisustatakse Brüsseli konventsiooni artiklites 13 ja 14, mille tähenduses tuleb tarbija
mõistet tõlgendada kitsalt ja lähtuda tuleb selle isiku positsioonist konkreetses lepingus, arvestades
lepingu iseloomu ja eesmärki, mitte selle isiku subjektiivset olukorda, kuna sama isikut võib
teatavate tehingute suhtes pidada tarbijaks ja teiste tehingute suhtes majandus- või kutsetegevuses
tegutsejaks.25 Euroopa Kohus on selle põhjal jäänud seisukohale, et nimetatud konventsiooni
erikohtualluvuse korra sätteid, mis puudutavad tarbija kaitset nõrgema poolena, kohaldatakse vaid
lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool majandus- või kutsetegevust, vaatamata nende eesmärgile,
ning mis on sõlmitud neist olenemata ja mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada
üksikisiku isiklikke vajadusi.26 Kui sõlmitud leping on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega
nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks, kuna sellel on vaid tähtsusetu roll kogu
toimingu juures, milleks see leping sõlmiti, siis tuleb isikut käsitleda tarbijana.27
Lähtudes ülaltoodust tuleb märkida, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu
tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka Euroopa Liidu
õiguse alusel käsitleda tarbijana, ning selle kaudu on täpsem nimetada HLÜ tegevust „teenuse
osutamiseks“.
Viimaks on lõikes 1 täpsustatud, et HLÜ on tulundusühistu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga,
milles samalaadne täpsustus sisaldub sama paragrahvi lõikes 2, on tehtud lisandus lõikesse 1 lõike
2 muutmise tõttu.
25 Euroopa Kohtu otsus C-269/95: Beninumbessa, EKL 1997, lk I-3767, 3. juuli 1997. 26 Euroopa Kohtu otsus C-464/01, p 36,
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e
34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=firs
t&part=1&cid=263664. 27 Samas, p 39.
23
5) Tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 3 lõige 2. Muudatus on tingitud tulundusühistu viite
sisseviimisega sama paragrahvi lõikesse 1 (vt ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi).
6) Muudetakse HLÜS § 5 pealkirja sõnastust ja lõiget 1. Pealkirja muudatus on seotud
paragrahvi kolmanda lõike lisamisega (vt allpool § 1 punkti 9 selgitusi).
HLÜS § 5 lõike 1 kehtiv sõnastus nimetab kolm HLÜ liikmeskonna moodustamise alust, milleks
on ühtse elukoha põhimõte (territoriaalsuse põhimõte), ühtse töö-, teenistus- või kutsealane
põhimõte ning ühiste majanduslike huvide põhimõte.
Lõikesse 1 tehtud muudatuste näol kaotatakse võrreldes kehtiva lõike sõnastusega liikmesuse
aluseks olev territoriaalsuse põhimõte. Kehtiva sama lõike sõnastuse kohaselt peab HLÜ tegutsema
ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil.
Arvestades aga eelkõige Eestis elavate elanike mobiilsust (näiteks paljud elanikud ei ela ega tööta
tegelikult seal, kus on rahvastikuregistri järgi nende registreeritud elukoht), samuti ka ettevõtjate
paiknemist, siis kunagi HLÜ moodustamise aluseks olnud üks peamisi aluspõhimõtteid on
praktikas mõnevõrra oma tähtsuse kui ka rakendatavuse minetanud. See tähendab, et HLÜ-d ei
puugi saada koondada enam enda registrijärgses või sellega piirnevate kohaliku omavalitsuse
territooriumidel tegusevaid/elavaid liikmeid, vaid pigem võtavad liikmeid vastu ka muudest
haldusüksustest. Seega ei pruugi olla HLÜ äritegevuse seisukohalt mõistlik eeldada, et kõik
liikmed elaksid tingimata sama kohaliku omavalitsuse piires, kus on HLÜ tegevuskoht.
Lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded on küll §-st 5 välja jäetud, kuid need on säilitatud §-s
17.
7) Tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 2, mille järgi võib ühel haldusterritooriumil tegutseda mitu
hoiu-laenuühistut. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud muudatusega ehk tingitud sellest,
et kehtiv sõnastus ei oleks territoriaalsuse põhimõtte kaotamisel (vt ülaltoodud § 1 punkti 6
selgitusi) enam asjakohane ega vajalik.
8) Lisatakse uue lõikena § 5 lõige 3, mille kohaselt HLÜ asukoht ja tegevuskoht peavad olema
Eestis. Teisisõnu, HLÜS alusel asutatud ja tegutsev HLÜ peab olema registreeritud Eestis ja
osutama teenuseid Eesti piires, s.t. Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. See on oluline
põhimõtte, kuna eeldatakse, et HLÜ on just kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes pakub
oma teenuseid just riigis sees. Kuna selline säte kehtivas seaduses puudub, siis on oluline see
tegelikult kirjutamata reegel ka otsesõnu seaduses sätestada. Sätte sõnastus põhineb osaliselt
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29 lõikel 11.
9) Muudetakse §-i 6.
Esiteks muudetakse paragrahvi pealkirja. Kui kehtiva seaduse § 6 sätestab HLÜ tehingud, siis
muudetud sõnastuses määratletakse HLÜ tegevust kui oma liikmetele finantsteenuste osutamist (vt
ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi). Seepärast on uus paragrahvi pealkiri „HLÜ poolt osutatavad
teenused“.
24
Tulenevalt pealkirjaga seotud muudatusest, muudetakse ka § 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa
sõnastust ning täpsustatakse, et HLÜ äritegevus peab piirduma oma liikmetele finantsteenuste
osutamisega (vt ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi). Samuti rõhutatakse sissejuhatava osaga seda, et
HLÜ peamine ja püsiv tegevus seisneb lihtsustatult raha kaasamises ehk hoiuste vastusvõtmises
oma liikmetelt ning teisalt neile krediidi andmises erinevates vormides (laen, liising). HLÜ tegevus
ei saa seisneda selles, et ühelt poolt võetakse vastu liikmete hoiuseid ja teiselt poolt investeeritakse
seda enamjaolt liikmetega mitteseotud projektidesse. Sellisel juhul ei ole tegemist HLÜ-ga.
Lõike 1 punktid 1–4 on sisuliselt jäänud samaks, mis kehtiva seaduse lõike 1 punktid 1–3 ja 5,
kuid punkti 2 sõnastuse osas on täpsustatud HLÜ poolt tehtavad laenutehingud. Muudatus on
tingitud sõnastuse ühtlustamisest HLÜS-i ja KAS-i vahel, kuivõrd oma olemuselt on tegemist
samade finantsteenustega.
Muudetakse lõiget 2 ja sätestatakse, et lisaks HLÜS § 6 lõikes 1 sätestatule võib HLÜ oma
liikmetele osutada punktides 1 ja 2 nimetatud teenuseid. Punktid 1 ja 2 põhinevad kehtiva seaduse
sama paragrahvi lõike 1 punktidel 4 ja 6. Need punktid on esitatud nii, et nende teenuste osutamine
on pigem käsitatav lisateenuste osutamisena.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse loetelu teenustest, mida HLÜ võib osutada
nii ühistu liikmetele kui ka muudele isikutele. Lõike 3 koostamisel võeti aluseks varasem HLÜS §
6 lõige 2, mis sätestas teenuseid, mida HLÜ võis osutada kindlaksmääramata isikute ringile.
Muudatuse põhjus seisneb ka selles, et kehtiva lõike 2 sõnastus viitab valuutavahetus- ja
makseteenuse saajatele kui „kindlaksmääramata isikute ringile“, mis pole päris täpne, sest HLÜ-
sid käsitatakse RahaPTS § 6 lõike 2 punkti 9 tähenduses finantseerimisasutusena, millele
rakenduvad samast seadusest tulenevad hoolsusmeetmed, sealhulgas isikusamasuse tuvastamine
enne kliendile või liikmele teenuse osutamist. Seetõttu on eelnõus korrektsuse huvides viidatud
teenuse saajatele kui „liikmetele ja mitte-liikmetele“. Muu hulgas on täpsustuse lisamine
seadusesse ajendatud ka sellest, et Maailma Krediidiühisute Nõukogu (World Council of Credit
Union) poolt koostatud krediidiühistute näidisseaduses on märgitud, et krediidiühistud võivad
vastu võtta hoiuseid, anda krediiti või osutada muid finantsteenuseid oma liikmetele, ning mitte-
liikmetele võib osutada ainult tasupõhiseid finantsteenuseid, mis ei mõjuta ühistu varasid või
vastutust.28
Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisatakse §-i 6 uued lõiked 4 ja 5. Kuivõrd eelnõuga muudetavad
§ 6 lõigete 1–3 sõnastused näevad ette, et HLÜ-del ei ole lubatud osutada muid teenuseid, mida ei
ole nimetatud nendes lõigetes (s.t. HLÜ äritegevus peaks olema piiratud ainult lõigetes 1–3
nimetatud teenuste osutamisega), siis samas võib olla HLÜ-del vajalik teha teatud tehinguid
majandustegevuse jätkumise ja muudel eesmärkidel, mis abistavad või täiendavad lõigetes 1–3
nimetatud teenuste osutamist. Selliste tehingute hulka võivad kuuluda näiteks äripinna üüri
tasumine, haridusliku või teadlikkuse tõstmisega seotud ürituste korraldamine, reklaami ostmine
äritegevuse edendamiseks jne. Selliste tehingute tegemise lubamiseks on lisatud lõige 4, mis
võimaldab HLÜ-l teha ka muid tehinguid ja toiminguid, mis on abiks sama paragrahvi lõigetes 1–
3 nimetatud finantsteenuste osutamisele või täiendavad neid.
28 WOCCU Model Credit Union Law, 2015.a versioon,
https://www.woccu.org/documents/Model_Credit_Union_Law_2015
25
Uue lõikega 5 sätestatakse, et HLÜ ei või osutada eelnimetatud finantsteenuseid välisriigis
piiriüleselt ega filiaali kaudu. Täiendusega soovitakse täpsustada § 5 lõiget 3, mille kohaselt HLÜ
peab oma teenuseid osutama üksnes Eestis.
10) Muudetakse § 7 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Võrreldes sama sätte kehtiva sõnastusega jäetakse
muudatusega välja mõiste „tegevuspiirkond“ HLÜ liikmeskonna moodustamise põhimõttest.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 8 tehtava muudatusega.
11) Muudetakse § 7 lõige 2 punkti 5 sõnastust, mis varem nõudis, et asutamislepingus peavad
olema märgitud ühistu revisjonikomisjoni liikmete nimed. Uue sõnastusega tuleb lisaks nimedele
märkida lepingusse nende liikmete isikukoodid ja kontaktandmed. Muudatus tuleneb soovist
suurendada läbipaistvust HLÜ-siseselt revisjonikomisjoni liikmete osas ning võimaldada liikmetel
revisjonikomisjoni liikmetega efektiivselt ühendust võtta, kui liige peaks näiteks tuvastama
mittevastavusi hoiu-laenuühistu tegevuses.
12) Muudetakse § 10 lõige 1 punkt 1 sõnastust, misläbi kaotatakse vajadus täpsustada HLÜ
põhikirjas ühistu tegevuspiirkond. Seondub eelnõu § 1 punktis 6 tehtava muudatusega.
13) Muudetakse § 11 sõnastust, mis lisab võimaluse tasuda edaspidi sisseastumismaksu ja
osamaksu HLÜ-l lisaks krediidiasutusele ka makseasutuse kontole. Võrreldes äriseadustiku 2019.
aastal jõustunud muudatustega, mis lubavad kanda osaühingu osakapitali maksekontole, mille
äriühing on avanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või
makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, siis HLÜ-
de puhul on osamaksete jaoks lubatav panga- või maksekonto määratlus tahtlikult piiratud Eestiga,
et esmajoones tagada eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute rahaliste vahendite hoidmine Eesti
finantsasutustes.
14) Muudetakse § 14 sõnastust – täpsustakse, mis andmeid peab HLÜ äriregistrile esitama
vastava kande tegemiseks.
Praktikas kasutavad mitmed HLÜ-d ühistu üldkoosoleku asemel volinike koosolekut ning teave
volinike koosoleku kasutamise fakti kohta peaks olema selgelt teada igale isikule, kes kaalub HLÜ
liikmeks astumist. Teisisõnu, kui põhikirjaga on võimaldatud üldkoosoleku pädevuse täielik või
osaline üleandmine volinike koosolekule, siis peaks sellekohane märge sisalduma ka äriregistris
(punkt 3). Tasub märkida, et volinike koosoleku kasutamine on TÜS § 54 järgi igati õigustatud
moodus HLÜ liikmete õiguste teostamiseks, eriti olukorras, kus mõnel HLÜ-l on tuhandeid
liikmeid ning üldkoosoleku kokkukutsumine ja kvoorumi saavutamine on keerukas protsess. Kuna
aga volinike koosoleku määramise õigus tuleneb muust seadusest kui HLÜS, siis soovitakse
muudatusega tõsta HLÜ liikmete ja liikmeks astujate teadlikkust selles osas, et põhikirjaga võib
olla või juba on ette nähtud oma hääleõiguse delegeerimine teatud volinikule (volinike koosoleku
kohta vt § 1 p 48 selgitusi).
15) Muudetakse §-i 15 sõnastust selliselt, et lisaks osakapitali suurusele kantakse äriregistrisse
ka hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja elukoht, ning märkus
üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui HLÜ
põhikirjas on selline volitus antud. Revisjonikomisjoni liikmete äriregistris avaldamisega suureneb
eelnõu koostajate hinnangul senisest enam läbipaistvus HLÜ-s kontrolli teostamise osas ning
26
liikmetel on võimalik vajadusel otse pöörduda isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavat kontrolli
teostab/teostavad.
16) Muudetakse § 16 lõiget 1, mis sätestab HLÜ sisseastumismaksu liikmele. Kehtiva HLÜS §
16 lõike 1 kohaselt peab iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja tasuma sisseastumismaksu
minimaalselt 6 eurot. Nimetatud rahaline määr on kehtinud alates HLÜS jõustumisest ehk alates
1999. aastast (1. jaanuaril 2011. aastal jõustunud redaktsiooniga vaid arvestati ja ümardati kehtiv
määr 100 krooni eurodesse). Eelnõuga kavandatav muudatus tõstaks sisseastumismaksu määra 6
eurolt 40 eurole. Sisseastumismaksu määra tõstmise ettepanek tuleneb sellest, et kehtivas seaduses
sisalduvad miinimummäärad ei vasta enam tegelikule turuolukorrale. HLÜS-i kehtima hakkamise
ajal (1999. aasta 1. kvartalis) oli Eesti keskmine brutokuupalk 4006 krooni (umbes 256 eurot).
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal keskmine brutokuupalk 1832 eurot ning 2024. aasta
esimeses kvartalis 1894 eurot. Nimetatud summasid omavahel jagades on vahe 6,58-kordne. Seega,
kui korrutada 1999. aastast kehtinud sisseastumismaksu määr palgavõrdluse koefitsendiga, siis
ümardatult oleks tulemus 40 eurot. Lisaks soovitakse ka sisseastumismaksu miinimummäära
tõstmisega soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud
liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk omavastutust.
17) Paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, muudatus tuleneb territoriaalsuse põhimõtte
kaotamisest (vt ülaltoodud § 1 punkti 6 selgitusi).
18) Paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavat osa muudetakse selliselt, et kustutatakse viide töö-,
teenistus- või kutsealase või ühistele majanduslikele huvidele. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole
tulenevalt territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest (vt ülaltoodud § 1 punkti 6 selgitusi) vajalik
täpsustada lõike 2 sissejuhatavas osas liikmete koondumise aluseid, sest need on väljendatud ka
sama lõike punktides toodud loetelus.
19) Paragrahvi 17 lõike 2 punkt 3 muudetakse selliselt, et sellest jäetakse välja tekstiosa, mis
puudutab äriühingule seatavaid künniseid. Eelnõu koostajate hinnangul ei esine vajadust HLÜ
liikmeks olevale äriühingule, tema käibele ja töötajate mahule piiranguid seada.
20) Paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt võib HLÜ liikmeks olla ka
sihtasutus, mille asutajateks on lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikud. Eelnõu koostajate
hinnangul ei esine põhjust, miks ei või sihtasutus olla ühistu liige, kui sihtasutus on läbi oma
asutajate juba ühistu tegevusega seotud.
21) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31.
Lõige 31 asetab HLÜ juhatusele kohustuse enne iga uue liikme vastuvõtmist välja selgitada tema
põhjendatud huvi HLÜ liikmeks saamise vastu, samuti selle, millisel viisil liige osaleb ühistu
majandustegevuses. Nimelt peaks iga HLÜ oma eesmärgiks võtma ühistulise tegevuse edendamise
või teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise. Lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei
saa olla ainuke põhjus HLÜ liikmeks astumisel, mistõttu on seaduse algne mõte otsesõnu lisatud
otsesõnu ka lõikesse 31.
22) Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5. Lõike 5 kohaselt ei tohi HLÜ liikmeks olla äriühing,
kelles samal hoiu-laenuühistul on otsene või kaudne osalus või keda kontrollib otseselt või kaudselt
hoiu-laenuühistu juhatuse või nõukogu liige. Erandina eelnimetatust võib hoiu-laenuühistu
27
tütarettevõtja olla hoiu-laenuühistu liikmeks üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus
hoiu-laenuühistus ei ületa 10 protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest. Täiendusega
soovitakse ära hoida nn ring-omanikstruktuuri olukorda, kus HLÜ-s teostab omanikuõigusi
juriidiline isik, mis kuulub suuremal või vähemal määral HLÜ-le endale. Nimetatud olukord ei
oleks lubatav ka teiste äriühingu liikide puhul.
23) Muudetakse §-i 18 pealkirja. Muudatus on tehnilise iseloomuga ning tuleneb HLÜ liikmete
nimekirja sätete lisamisest viidatud paragrahvi (vt allpool § 1 punkti 25 selgitusi).
24) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, kuivõrd kehtivas seaduses sisalduv 1000
liikmega seotud piirang ei ole eelnõu koostajate arvates enam põhjendatud. Veelgi enam, kuna
eelnõuga seatakse põhjendatud huvi olemasolu olulisemaks ühistest majanduslikest huvidest uue
liikme HLÜ-sse vastuvõtmisel (vt ülaltoodud § 1 punkti 23 selgitusi), siis ei oleks mõistlik seada
tingimus, kus ühistel majanduslikel huvidel põhineva HLÜ liikmeskond on arvuliselt piiratud.
25) Paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–6.
Lõike 4 kohaselt kantakse HLÜ liikmete nimekirja iga liikme kohta tema sideandmed. Eelnõu
koostajateni on jõudnud mõnede HLÜ-de liikmete pöördumisi, mille kohaselt ei ole liikmetel
võimalust ühiste huvide teostamiseks koonduda, sest liikmete nimekirjade kohta kehtivad sätted ei
sedasta peale liikme nime ja isikukoodi neid andmeid, mis võimaldaks ühistu liikmetel omavahel
suhelda, et oma õigusi ühiselt teostada (sh saada kokku kvoorumit, et panna soovitud teemasid
üldkoosoleku päevakorda). Sideandmete all on mõeldud liikme telefoninumbrit, e-maili ja muid
andmeid, mis võimaldavad liikmega vahetult ühendust võtta.
Paragrahvi 18 lõikes 4 toodud andmete töötlemise alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse
(edaspidi GDPR)29 artikli 6 lõike 1 punktist c – ehk HLÜ töötleb isikuandmeid oma juriidiliste
kohustuste täitmiseks (vt ka HLÜS § 413 lõige 4). Eelnõu koostajate hinnangul peaksid ühistute
liikmed viidatud andmete töötlusega nõus olema, sest see aitab teenida nende ühiseid eesmärke –
probleemide esinemisel või ka lihtsalt ühiste huvide teostamiseks üksteisega ühendust võtta ning
ühiste huvide teostamiseks koonduda (näiteks saada kokku vajalikku kvoorumit ühistu
üldkoosolekule päevakorrapunktide lisamiseks). Samuti on eelnõu koostajad seisukohal, et
isikuandmete töötlemine juriidiliste kohustuste täitmiseks on isikuandmete töötlemise
seaduslikkuse alustest asjakohane alus. Isikuandmete töötlemine liikme nõusoleku (GDPR artikli
6 lõike 1 punkt a) alusel võib osutuda problemaatiliseks HLÜ-de praktikas, eriti juhul, kui liikmetel
on õigus küsida HLÜ-lt teiste liikmete isikuandmeid ning viimasel oleks võimalus nõusolek tagasi
võtta ning seeläbi pannes HLÜ-le kohustuse liikme andmete töötlemine lõpetada.
Küll aga ei pea liikmete sidevahendite andmeid esitama äriregistrile ehk kui liige soovib teiste
liikmetega kontakteeruda, siis peaks ta pöörduma vajalike kontaktide saamiseks HLÜ juhatuse
poole. Kuna sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb liikmete nimekirja pidada masinloetaval kujul, siis
praktikas tuleks HLÜ igapäevategevuses kasutusel olevast liikmete nimekirjast enne äriregistrile
esitamist teha koopiafail, millest on kustutatud või eemaldatud liikmete sidevahendite andmed.
Lõike 5 kohaselt tuleb HLÜ liikmete nimekirja pidada viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist
masinloetaval kujul. Liikmete nimekirja pidamist reguleerivad sätted ei täpsusta, millises vormis
29 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02016R0679-20160504
28
ja viisil tuleb liikmete nimekirja pidada. Praktikas on selliste sätete puudumine viinud selleni, et
mõned HLÜ-d peavad liikmete nimekirju ka käsikirjalises vormis – see aga suurendab
arusaamatust ja mitmeti mõistetavust nimekirjas olevate andmete osas, samuti ei ole sellisel viisil
peetud nimekirjas lihtne teha arusaadavalt muudatusi.
Lõike 6 kohaselt kohustub HLÜ juhatus hoidma liikmete nimekirja ajakohasena ning kandma
liikmete nimekirja muudatused 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates. Praktikas esineb
probleem, et HLÜ juhatuse poolt äriregistrile esitatavad nimekirjad ei ole kas ajakohased või ei ole
üheselt võimalik veenduda, millise aja seisu vastavad nimekirjad kajastavad. Käesoleva lõikega
luuakse ühene selgus, et liikmete nimekirjas toodud andmed peavad olema ajakohased, ning
sätestatakse HLÜ juhatuse kohustus andmeid ajakohastada 30 päeva jooksul, kui HLÜ juhatusele
saavad teatavaks uued andmed.
26) Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt peab TÜS §-s 33 nimetatud osamaksu
või hüvitise maksma välja kolme aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei
ole ette nähtud lühemat tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatusele antakse õigus pikendada osamaksu
või hüvitise välja maksmise tähtaega võrreldes seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikult kuni
viie aastani, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või
seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise. Uus lõige lisatakse §-i 19 tulenevalt hoiu-
laenuühistute soovist pikendada hüvituste väljamaksete tähtaega juhatuse initsiatiivil. Sätte
koostamisel on võetud aluseks TÜS § 33 lõige 3, kuid erinevalt TÜS-is sätestatule, ei pea juhatus
kokku kutsuma üldkoosolekut hüvituse väljamaksmise tähtaja pikendamiseks.
27) Muudetakse § 22 lõiget 3, millega tõstetakse HLÜ-de osakapitali senine miinimummäär 31
950 eurolt 125 000 eurole. Osakapitali kehtiv miinimummäär, sarnaselt sisseastumismaksuga, on
jäänud muutumatuna HLÜS jõustumisest alates (s.t. 500 000 krooni aastast 1999). Kui võrrelda
HLÜ osakapitali miinimummäära suurust Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate teiste
subjektide miinimumkapitali nõuetega, siis HLÜ kapitalinõue on suhteliselt madal (eelkõige
arvestades krediidiasutustega, mis võivad ainukeste subjektidena kaasata avalikkuselt hoiuseid,
kapitalinõuet). Eelnõu eelmises versioonis oli osakapitali miinimummäär 50 000 eurot, kuid
tulenevalt sellest, et käesoleva eelnõuga on tehtud muid olulisi leevendusi, siis on asjakohane, et
kapitalinõue oleks kõrgem. Samuti on see oluline ettevalmistav samm, et HLÜ oleks valmis ennast
tulevikus kujundama ümber ühistupangaks.
Tabel 5. Minimaalne kapitalinõue Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide
puhul
Subjekt Miinimumkapitalinõue
krediidiasutus 5 000 000 eurot
kindlustusandja 3 000 000 eurot
pensionifondivalitseja 500 000 – 1 000 000 eurot
muu fondivalitseja 125 000 eurot
investeerimisühing 70 000 – 750 000 eurot
e-raha asutus 350 000 eurot
makseasutus 20 000 – 125 000 eurot
krediidiandja 50 000 eurot
29
Äriühingute, eriti aga finantsteenuste osutajate puhul on osakapitali näol tegemist reserviga, mis
äärmisel juhul peaks aitama tagada võlausaldajate (sh ka HLÜ liikmete) nõuete täitmise ning
äriühingu tegevuse jätkumise. Eelnõu koostajad leiavad, et osakapitali määr peaks olema senisest
kõrgem, et tagada ka väiksemate HLÜ-de parem kapitaliseeritus eeskätt stressiolukordade puhul
(vt ka selgitusi eelnõu § 1 p 32 juures). Lähtudes väärtpaberituru seaduse § 265 lõikes 2 sätestatud
125 000 euro suuruse aktsiakapitali nõudest väärtpaberituru kutselistele osalistele ning sama
seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 tingimusest, et väärtpaberituru kutseline osaline on krediidiasutus, on
proportsionaalne kohaldada hoiu-laenuühistutele juba turul kehtivat miinimummäära, eriti, kui
ühistud jagavad muude finantseerimisasutustega samu funktsioone.
28) Tunnistatakse kehtetuks § 22 lõiked 4 ja 5. Kehtiv osakapitali suurendamise ja vähendamise
raamistik võib olla mõnevõrra koormav, kuivõrd HLÜ-del on seaduse järgi kohustus iga liikme
vastuvõtmisel ja HLÜ-st väljaarvamisel kohustus muuta HLÜ osakapitali määra, mistõttu tuleb
teoreetiliselt ühistul kokku kutsuda üldkoosolek või volinike koosolek, kus osakapitali muutmise
üle otsustatakse. See aga tekitab märkimisväärse halduskoormuse nii HLÜ juhatuse kui ka HLÜ
liikmete jaoks iga kord, kui on vaja HLÜ osakapitali määra äriregistris tõsta või vähendada,
mistõttu see ei pruugi olla praktikas teostatav. Seetõttu on kehtiv äriseadustikust tulenev osakapitali
korrigeerimise raamistik asendatud HLÜS § 22 lõikes 6 sätestatuga (vt allpool § 1 punkti 29
selgitusi).
29) Lisatakse § 22 lõige 6, mis muudab kehtivat osakapitali muutmise raamistikku. Muudatus toob
seadusesse põhimõtte, et HLÜ peab esitama avalduse osakapitali määra korrigeerimiseks (st
suurendamiseks või vähendamiseks) 12 kuu jooksul alates asjaolu ilmnemisest, mis tekitab
osakapitali muutmise vajaduse. Eelnõu koostajate soov on vähendada osakapitali muutmisega
seotud halduskoormust HLÜ-dele, nii et praktikas oleks vajalik selliste üldkoosolekute või volinike
koosolekute korraldamine, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva vormilise nõude täitmine,
senisest oluliselt harvemini.
30) Muudetakse § 23 lõike 1 sõnastust, misläbi tõstetakse HLÜ liikme osamaksu suurust 30 eurolt
50 eurole (vt ülaltoodud § 1 punktide 17 ja 25 selgitusi). Võrreldes varasema eelnõu versiooniga
on osamaksu miinimäära oluliselt vähendatud tulenevalt HLÜ-de tagasisidest (varasemas
versioonis oli see 100 eurot).
31) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 1. Muudatusega luuakse HLÜ-dele lisavõimalus paigutada
10 protsenti liikmete hoiustest krediidiasutuse hoiuse kõrval ka likviidsetesse varadesse, mis on
märgitud § 271 lõigetes 4 ja 5. Kehtivas seaduses on üsna jäik reegel, et HLÜ-d peavad paigutama
viis protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse ja muid valikuid
selles osas ei ole. Seetõttu on HLÜ-dele loodud võimalus ka raha paigutada peale pangahoiuste ka
muudesse likviidsetesse varadesse, mida on võimalik tavapäraste turutingimuste korral kiiresti
realiseerida – näiteks rahaturufondi osakud (vt allpool § 1 punkti 42 selgitusi).
32) Täiendatakse § 27 lõiget 1 punktiga 31. Eelnõuga lisatakse uus nõue, mille kohaselt ei või
HLÜ omada üle kahekümneprotsendilist osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses.
Muudatuse eesmärk on vähendada oma võimalikke huvide konflikte ja seda, et HLÜ ei kalduks
oma põhitegevusest liialt kõrvale (s.t. hakates omama tütardest finantsasutusi). Siiski on võrreldes
varasema eelnõu versiooniga tehtud leevendus, mille kohaselt võib HLÜ omada tütrest
makseasutust, krediidiandjat või krediidivahendajat (varasemalt oli selline erand juba ühistupanga
suhtes).
30
33) Muudetakse § 27 lõike 1 punkti 4. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt ei või hoiu-laenuühistu
investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu
omakapitalist. Eelnõu kooskõlastusringi käigus juhtis Audiitorkogu tähelepanu sellele, et juhul, kui
eelnõuga lisatava § 41 lõike 4 kohaselt peab audiitor kontrollima §-s 27 sätestatud nõuete täitmist,
oleks vaja üle vaadata § 27 lõike 1 punkti 4 sõnastus. Audiitoritele jäi arusaamatuks, kas punktis 4
sätestatud piirang hõlmab ka kinnisvara investeeringuid, sest kui vastus on jaatav, siis ei ole
kinnisvara puhul vahet, kas seda kasutatakse peamiseks püsivaks tegevuseks ehk on
raamatupidamist arvestades põhivara või investeerimistegevuseks seni, kuni kõik loetletud
investeeringud kokku ei ületa punktis 4 nimetatud summat. Kuivõrd finantspõhivara all
mõistetakse audiitorite tegevuses põhivara alamhulka ning punkt 4 juba mainib seda, siis ei ole üht
põhivara alaliiki uuesti käesolevas sättes välja tuua. Seetõttu asendatakse § 27 lõike 1 punktis 4
tekstiosa ,,põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse“ sõnaga ,,põhivarasse“.
34) Lisatakse uus § 271, mis määratleb täpsemalt HLÜ-de likviidsusnõuded.
Kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidilise isiku vorm, kellel on õigus kaasata hoiuseid,
omamata selleks krediidiasutuse tegevusluba, siis peab olema tagatud esmajoones see, et HLÜ
hoiustele kehtivad kõrgendatud nõuded ka likviidsuse tagamise osas. See tähendab, et HLÜ peab
igal ajal olema võimeline rahuldama liikmete kui võlausaldajate õigustatud nõudeid – eriti nõudeid,
mis tulenevad kas ühistust väljaastumisest või hoiuse tähtaja lõppemisest. Seetõttu on eelnõuga
sätestatud HLÜ-dele täpsemad likviidsusnõuded, mis peaksid tagama HLÜ rahaliste vahendite
olemasolu majanduslikult rasketel või muudel perioodidel, kus liikmetel on kõrgendatud huvi
saada tagasi HLÜ-sse hoiustatud kapital.
Lõikes 1 on sätestatud üldnõue, mille kohaselt peab HLÜ paigutama oma vara selliselt, et igal ajal,
sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus.
Liikmete õigustatud nõuded HLÜ vastu tulenevad esmajoones kas hoiustamislepingust või ühistust
väljaastumisel liikmele tagasimakstavast osamaksust vastavalt TÜS §-le 33. Mõlema nimetatud
nõude rahuldamine on eelnõu koostajate hinnangul üks hoiu-laenuühistu liikme põhihuvisid, mille
järgimisele peaks olema suunatud ka HLÜ laenude andmise poliitika tervikuna, mida omakorda
peaksid kontrollima liikmed, revisjonikomisjon ning sõltumatu audiitor.
Lõikes 2 on avatud sama paragrahvi lõikes 1 kasutatud stressiolukorra mõiste. Nimelt on mõeldud
stressiolukorrana olukorda, kus HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt
lepingutingimustele vähemalt viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30-päevase
perioodi jooksul alates vastava avalduse saamisest või tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti
osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. Teisisõnu peab HLÜ olema valmis vähemalt
selle jaoks, et maksta liikmetele tagasi kümme protsenti nende hoiustest ühe kuu jooksul või ühe
majandusaasta jooksul vähemalt neljandik liikmete osamaksude kogusummast (vt ka analoogiat
TÜS § 33 lg 1 ja 3).
Lõike 3 kohaselt on HLÜ kohustatud oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei
tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või vähestel allikatel. Lisaks on HLÜ juhatus kohustatud
pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu ning HLÜ kohustuste täitmise tähtaegade saabumine
ei või ohustada HLÜ tegevust. Lisanduse näol on tegemist sarnase reegliga, nagu on sätestatud
KAS § 80 lõikes 2.
31
Lõige 4 täpsustab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Selleks, et tagada liikmete õigustatud nõuete
rahuldamine ning selle jaoks vastava kapitalipuhvri olemasolu, on vaja HLÜ siseselt kehtestada
strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks,
juhtimiseks ja jälgimiseks. Likviidsusriski puudutavad aruandlused ja ülevaated on osa § 31 lõikes
5 sätestatud strateegiapoliitikast, kuid läheneb neile kitsamalt, keskendudeski ainult ühistu
likviidsusele.
Lõige 5 täpsustab omakorda lõiget 4 ning sõnastab koormamata likviidse vara mõiste. Lõike 5
sõnastuse kohaselt on tegemist varaga, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel
30 päeva jooksul. Sättes on toodud lahtise loeteluna näiteks sularaha, arvelduskontol olevad
rahalised vahendid ja muu selline vara. Lõiget 5 tuleb vaadata koosmõjus § 27 lõike 1 punktiga 1,
mille kohaselt on võrreldes kehtiva regulatsiooniga (mille järgi on HLÜ kohustatud paigutama 10
protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse) HLÜ-l võimalik
nimetatud 10 protsenti liikmete hoiuste summast hoiustada sularahasse, hoida vahendeid
arvelduskontol või hoiustada vahendeid muudesse likviidsetesse instrumentidesse. Muu vara all
mõeldakse likviidseid, madala riskiga ning lühiajalisi väärtpabereid, millele on osundatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes
kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L
176/1, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski
kapitalinõue ei ole kõrgem kui 1,6 protsenti, või eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi
vara investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.
Lõige 6 sätestab volitusnormi, misläbi on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik määrusega
kehtestada likviidsusriski maandamise täpsem kord. Nimetatud määrusega on võimalik ka ette
näha väärtpaberite nimekiri, millesse HLÜ-d võivad paigutada viis protsenti liikmete vahenditest,
mis kehtiva regulatsiooni järgi peab olema paigutatud üksnes Eesti või teise Euroopa Liidu riigi
krediidiasutusse nõudmiseni hoiusena. Lubava volitusnormiga võtab valdkonna eest vastutav
minister järelhindamiskohustuse, s.t. vajaduse tekkimisel (eelkõige kui tekivad ebakõlad sätte
rakendamisel või viidatud nõuete üle audiitorkontrolli teostamisel) täpsustatakse likviidsusriski
maandamise täpsema korra, võttes aluseks HLÜS § 271 lõigetes 1–5 sätestatu.
35) Muudetakse § 28 lõiget 1, kuhu on lisatud viide vastutustundliku laenamise põhimõttele, mis
mh hõlmab kontrolli kooskõlas HLÜ üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjale. Nimetatud
põhimõtte lisamine ei kujuta endast samas suurt sisulist muudatust, kuivõrd see põhimõte on
mõnevõrra teistsuguses sõnastuses käsitlemist leidnud ka viimases (2010. aasta) antud sätte
muutmist käsitlevas HLÜS muutmise eelnõus (240 SE, seletuskiri lk 830) – muudatuse näol on
tegemist püüdega juhtida enam tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtte olulisusele HLÜ
äritegevuses.
30 „Eelnõuga kehtestatakse ka hoiu-laenuühistutele sarnaselt krediidiasutustega “vastutustundliku laenamise põhimõte”. See
põhimõte on laenuandja sotsiaalselt vastutustundliku käitumise väljenduseks laenuturul, mida on praktikas laialdaselt rakendatud
mitmetes erinevates riikides (nt. USA, Suurbritannia, Austraalia) ja mille mõiste on võetud kasutusele ka EL tarbijakrediidi
(consumer credit) direktiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on suunatud just laenusaaja huvide kaitsele,
eelkõige tarbija huvidest lähtuva nõustamis- ja teatamiskohustuse täitmisele laenuandja poolt (USA-s ka laenusaaja poolt antud
tagatisele sissenõude põhjendamatu pööramise vältimisele). Laenuandja teatamis- ja nõustamiskohustuse osas ei ole Euroopas aga
veel ühest käsitlust. Varasemalt levinud praktika kohaselt hinnatakse krediidiandmise küsimuse otsustamise käigus, krediidisaaja
maksevõimelisust krediidi- või finantsasutuse enda, mitte krediidisaaja huvide aspektist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
kohaselt on laenuandja kohustatud arvestama laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal on kohustus
välja selgitada antud konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on laenuandjal
kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenuandjat sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu
tagasimaksmisega.“
32
Eelnõu koostajate hinnangul on esmatähtis, et HLÜ-d ei annaks hoiustajate raha arvelt laenu (ega
osutaks muid finantsteenuseid) maksevõimetutele laenusaajatele ning kohaldaks teenuste
osutamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisatav säte on analoogne KAS § 83 lõikes 31
sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus kohaldama tarbijale laenu andmisel viidatud KAVS-
i sätteid. Lisatav lõige juhindub käesoleva eelnõu käsitlusest (vt ülaltoodud § 1 punkti 4 selgitusi),
mille kohaselt tuleks füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid käsitleda tarbijatena. Eeltooduga seoses ei
tuleks HLÜ-del küll taotleda krediidiandja või –vahendaja tegevusluba, aga HLÜ kui
ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks
krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama
teenust samale isikule.
36) Paragrahvi 28 lisatakse lõige 11. Sellega nähakse ette, et HLÜ-st laenu taotlejale peaks
laienema vähemalt samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui ka HLÜ juures. Lisaks
tuleb eraldi kohaldada füüsilisest isikust laenuvõtjale, kes on ühistu liige, aga taotleb laenu, mis ei
seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, võlaõigusseaduse §-des 4031
lõikes 1, 4033 lõigetes 1 ja 2, 4041 lõikes 1, 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut. Kõikide laenutaotlejate
suhtes peaks HLÜ järgima §-s 28 sätestatud laenu andmise põhimõtteid ning §-s 281 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise korda.
Lisatud täpsustavad viited võlaõigusseadusele põhinevad suuresti tarbijakrediididirektiivil
2008/48/EL artiklil 2. VÕS § 4031 lg 1 on üldine lepingueelse teabe andmise säte, mis kehtestab
kohustuse esitada tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Eelnõu koostajate hinnangul oleks
mõistlik standardiseerida HLÜ-de poolt oma liikmetele antava lepingueelse teabe vorm seetõttu,
et see oleks võrreldav teiste finantsteenuste osutajate lepingutingimustega, sh krediidiandjate ja
pankadega. VÕS § 4033 reguleerib lepingueelset teavet elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingu korral. Paragrahvi lõige 1 sätestab krediidiandjale või -vahendajale kohustus
anda tarbijale isikupärastatut lepingueelset teavet ning lõike 2 kohaselt peab teave olema esitatud
püsival andmekandjal tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. VÕS § 4033 lõigetele viitamise tingib
asjaolu, et HLÜ-d sõlmivad elamukinnisvaraga seotud lepinguid oma füüsilisest isikutest
liikmetega. Lepingut sõlmides saab füüsilisest isikust liikmest paralleelsest ka tarbija selle
konkreetse elamukinnisvaraga seotud lepingu suhtes. Seetõttu on tarbijatest liikmetel õigus
seadusest tulenevale tarbijaõiguslikule kaitsele vaatamata oma staatusest ühistu liikmena. VÕS §
4041 lõige 1 sätestab laenusaaja teavitamise intressimuutusest, mis on mõistlik arvestades nii
laenuandja kui -saaja huve. VÕS § 411 ja 412 puudutavad vastavalt liikme õigust täita
krediidilepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt ning HLÜ kui laenuandja võimalust
krediidilepingust tulenev nõue loovutada (millega kaasneb kohustus liiget loovutamise faktist
teavitada). VÕS § 4141 sätestab korralise ülesütlemise erisused tähtajatu krediidilepingu puhul. §
416 sätestab piirangud krediidilepingu ülesütlemisele HLÜ kui krediidiandja poolt.
37) Muudetakse § 28 lõiget 7, millega lisatakse lõikesse teine lause. Lisatud teine lause on tingitud
sellest, et mitmed tegutsevad HLÜ-d kasutavad tütarettevõtjaid või muul moel seotud isikuid,
kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad laenuandmise
või –vahendamise majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge intressiga
tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult keelustada tütarettevõtjate tegevust (kuivõrd
tütarettevõtjate kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja riskide hajutamiseks), küll
aga peaks HLÜ valdavas osas ise tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha, millel
on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele.
33
Seetõttu tuuakse teise lausega lävendeid allapoole ning kehtestatakse lävendid nimetatud isikutele
või nimetatud isikutega seotud isikutele laenamisel, sest isegi üldkoosoleku heakskiidul HLÜ
juhatuse või nõukogu liikmele, revisjonikomisjoni liikme või nendega samaväärset huvi omavale
isikule laenamisel tekib oluline huvide konflikt laenuandja ja laenusaaja vahel. Sättega taotletakse
ka seda, et ühele ja samale sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikule või temaga seotud ettevõtjale
saab anda laenu kokku kuni viis protsenti omakapitali või viiekordse tasutud osamaksu ulatuses.
Ühe erisusena on käesolevas sättes piiratud laenude ja muude HLÜS § 6 lõike 1 punktides 2–7
nimetatud teenuste osutamist, s.t. nimetatud isikutele on lubatud jätkuvalt raha HLÜ-s hoiustada.
Viidatud erisus tehti pärast veebruari 2023.aasta kooskõlastusringi (vt ka seletuskirja lisa 3,
Tallinna hoiu-laenuühistu märkus nr 5).
38) Paragrahvi 28 lõiget 8 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt ei või füüsilisest isikust
liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega, laenu andmisel tema krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et
tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus
tõuseb, välja arvatud juhul, kui laenu kasutamise eesmärk on kinnisvara ehitamine või
renoveerimine. Ettepaneku vastava täiendi lisamisele seadusesse on teinud Finantsinspektsioon,
võttes eeskujuks KAVS § 49 lõike 7, mis reguleerib vastava keelu kohaldamist
hüpoteekkrediidiandja ja -vahendajale. § 28 lõike 8 teise lause eesmärk on kaitsta isikuid, kes
paralleelselt hoiu-laenuühistu liikmeks olemisega astuvad ühistuga suhtesse, mis kujutab endast
tavalist tarbija ja hüpoteekkrediidiandja vahelist tarbijakrediidilepingut. Kuivõrd laenu taotlemisel
tuleb liiget käsitleda kui tavalist tarbijat, peab taotlejale laiendama samu tarbijaõiguslikke
põhimõtteid, nagu mitte liikmetest tarbijatele.
39) Muudetakse § 28 lõiget 9, millega luuakse erisus laenu andmisel muudele isikutele kui sama
paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele, s.t. HLÜ juhtorganite liikmetele ja nendega samaväärset
majanduslikku huvi omavatele isikutele (vt § 1 punkti 37 selgitusi). Muudatus on seotud HLÜS §
28 lõike 7 muutmisega.
40) Lisatakse §-i 28 lõige 10. Lõike 10 lisamisega antakse HLÜ-dele õigus anda laenu
krediidiasutustele, finantseerimisasutustele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele
juriidilistele isikutele, kui antud laenud ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu samal
majandusaastal finantsasutustele antud laenude kogumahtu. Sätte lisamisega piiratakse liikmetelt
saadud hoiustatava raha massilist edasi laenamist, mis võib viia HLÜ riskantsete laenude
väljastamiseni, et teenida laenudelt võimalikult suurt intressi. Laenude andmist piiratakse seetõttu,
et maandada ülelaenamise riski, mis seab omakorda ohtu liikmete hoiused ning ühistu üleüldise
jätkusuutlikkuse.
41) Seadust täiendatakse §-ga 281. Selle paragrahvi näol on tegemist sarnase korraga nagu on
sätestatud KAVS §-s 49 ja mis käsitleb tarbija krediidivõimelisuse hindamist. Võrreldes KAVS-is
sisalduvate samasisuliste normidega, on liikme krediidivõimelisuse hindamise sätteid mugandatud
vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja pakutavatele teenustele, võttes arvesse juba §-s 28 sätestatut.
Käesoleva paragrahvi muutmise vajalikkus tuleneb sellest, et Audiitorkogu on juhtinud tähelepanu
asjaolule, et audiitorite hulgas ei ole täit selgust sellest, mida mõeldakse „krediteerimise heade
tavade“ all. Viimaks tasub märkida, et HLÜ-l tuleb kõikide HLÜS § 6 lõigetes 1 ja 2 teenuste
osutamisel hinnata liikme krediidivõimelisust, sh liikme võimet oma rahalisi kohustusi HLÜ ees
täita, ning selle adekvaatseks hindamiseks on vajalik seaduses ette näha täpsemad kriteeriumid,
mille alusel viidatud hindamist läbi viiakse (eeskätt lõiked 2 ja 5).
34
Lõikega 1 kohustatakse HLÜ-d kehtestama sise-eeskirjadega §-s 28 nimetatud vastutustundliku
laenamise nõude täitmiseks liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete
kontrollimise metoodika, mille väljatöötamisel tuleb arvestada kõikide lõikele järgnevas loetelus
nimetatud näitajatega. Näiteks peab HLÜ arvesse võtma liikme varalist seisundit, regulaarse
sissetuleku suurust ja HLÜ-sse tehtud osamaksete kogusummat (punkt 1), liikme regulaarseid
majapidamiskulusid (punkt 4) ning muid fakte, mis on ühistule teada ning mis võivad mõjutada
liikme kohustuste nõuetekohast täitmist (punkt 6). Punktis 4 mainitud üldkohaldatavate määradena
peavad eelnõu koostajad silmas arvestuslikku elatusmiinimumi, mis on Statistikaameti31 poolt välja
arvutatud. HLÜ peab laenu andmisel arvestama, et juhul, kui liikmele antakse ühistu poolt laenu,
ei või laenu igakuised tagasimaksed olla nii suured, et need ei jätaks liikmele igakuiselt vähemalt
elatismiinimumi jagu raha igapäevaseks elamiseks ning baaskulutuste katteks. Lõige 1 ei ole
suletud loeteluga nimekiri tingimustest ning vajadusel võivad HLÜ-d lähtuda krediidivõimelisuse
hindamisel rohkematest näitajatest.
Juhul, kui laenu taotleb äriühingust HLÜ liige, peab tema krediidivõimelisuse hindamisel lisaks
lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud tingimustele võtma arvesse äriühingu igapäevase
äritegevusega seotud tingimusi, milleks on teenuse osutamisest tulenevad rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju ja varasemate maksekohustuste täitmine. Seega peab lõike 2 kohaselt
hindama HLÜ, kes kaalub liikmest äriühingule laenu andmist, äriühingu majanduslikku olukorda
tervikuna ning minema kaugemale lõikes 1 sätestatud tingimustest.
Lõige 3 sätestab loetelu teabest, mis peab HLÜ sise-eeskirjas olema sätestatud krediidi andmise
kohta.
Lõikega 4 täpsustatakse, et tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks
olev vara.
Lõikega 5 esitatakse tingimused, mida HLÜ peab arvesse võtma käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 1 nimetatud näitaja hindamisel (varaline seisund, sissetuleku suurus ja osamaksete
kogusumma). HLÜ peab välja selgitama, kas isik on maksevõimeline ja suuteline kandma
kohustusi, mille finantseerimiseks antav raha tuleb ühistu teiste liikmete hoiustest. Lõikega 4
taotletakse, et HLÜ-d ei väljastaks riskantseid laene, ei paneks ohtu teiste liikmete hoiuseid ning
ei kahjustaks ühistu tegevust.
Lõikega 6 sätestatakse HLÜ-dele kohustus kontrollida esitatud andmete õigsust, kui kogutud teave
ei ole piisav liikme krediidivõimelisuse adekvaatseks hindamiseks.
Alles siis, kui HLÜ on veendunud, et liige, kes taotleb ühistult laenu, on suuteline lepingus kokku
lepitud tingimusi täitma, võib HLÜ lõike 7 kohaselt anda liikmele taotletud laenu.
Lõikega 8 antakse võimalus valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrus, millega
reguleeritakse miinimumnõudeid krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi
põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhet.
42) Seadust täiendatakse §-ga 282. 31https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-
elatusmiinimum
35
Uue paragrahviga kehtestatakse HLÜ-dele kohustus pidada krediiditoimikut ning loetletakse
dokumente, mida toimik peab sisaldama. Krediiditoimiku pidamise kohustuse vajadusele juhtis
tähelepanu Finantsinspektsioon. Paragrahvi 282 loomisel on tuginetud KAVS §-le 48, milles on
loetletud krediiditoimiku pidamise nõuded. Uue paragrahviga laiendatakse juba krediiditurul
tegutsevate isikute seas kohustuslikuks saanud ülesannet ka HLÜ-dele, kuid selle erisusega, et
toimikut tuleb pidada kõikide liikmete osas, kellele suhtes kaalub ühistu krediidi andmist. Seega
peab krediidivõimelisuse hindamist dokumenteerima ja talletama nii füüsilistest kui ka juriidilistest
isikutest ühistu liikmete suhtes.
Lõikega 1 kohustatakse HLÜ-d pidama krediiditoimikut iga laenu taotleva liikme kohta eraldi.
Lõikega 2 sätestatakse andmete ja dokumentide kogum, mis kõik kokku moodustavad
krediiditoimiku.
Lõikega 3 kohustatakse HLÜ-d tagama krediiditoimiku pidamist terve krediidiperioodi jooksul
ning analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu.
Lõikes 4 sätestatakse, et toimik peab olema piisavalt informatiivne ja ülevaatlik, et sellest saaksid
krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda vastutav isik või struktuuriüksus, siseaudiitor ja audiitor.
Lõikes 5 loetletakse teave ja dokumendid, mis krediiditoimikus peavad kindlasti sisalduma.
Tegemist on lahtise loeteluga ning vastavalt vajadusele ja HLÜ sisekorraldusele võib toimik
sisaldada ka muid loetletus nimetamata dokumente. Täiendavad nõuded on sätestatud punktis 9
hüpoteekkrediidi väljastajatele, kellel on täiendavalt kohustus krediiditoimikusse koguda
dokumendid tagatise kontrollimise, kindlustamise ja hindamise kohta sealhulgas asjakohasel juhul
sõltumatute ekspertide hinnangud tagatise maksumuse kohta. Hüpoteekkrediidi andmise korral
peab olema krediiditoimikus sisalduvate dokumentide põhjal jälgitav, et tagatiseks olev kinnisvara
on teenusepakkuja poolt kontrollitud, et kinnisasi on kindlustatud ning, et kinnisvara on
sõltumatute ekspertide poolt hinnatud. Krediidiandja peab veenduma ekspertide poolt kinnisvara
(tagatise) hindamist tõendava dokumendi vastavuses kehtivatele hindamisstandarditele ja -
meetoditele.
Lõikega 6 täpsustatakse, et krediiditoimiku maht ja sisu võib varieeruda, sõltuvalt
krediidilepingust, liikmest ja krediidi suurusest. Toimikule mahupiiride sätestamata jätmisega
taotletakse, et HLÜ-d ei jätaks olulist teavet toimikusse märkimata vaid seetõttu, et lisatavaid
dokumente on liiga palju või vähe. Kõikide isikute teavet, kelle suhtes toimikut peetakse, tuleb
kohelda võrdselt, tegemata mööndusi vaid seetõttu, et toimiku pidamine on HLÜ jaoks koormav
või ajamahukas. Kuivõrd toimiku pidamine suurendab ühistu läbipaistvust enda liikmete,
kontrollorganite ja audiitori ees, peab ühistu tagama, et sellest ei ole välja jäetud tahtlikult või
hooletult informatsiooni, mis on vajalik ühistu otsuste ja hinnangute järgimiseks juhul, kui selleks
tekib vajadus.
Lõikega 7 kohustatakse HLÜ-d tagama krediiditoimikus sisalduva informatsiooni
juurdepääsetavus igal ajahetkel info- ja dokumendihaldussüsteemis käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud isikute ja üksuste suhtes.
36
43) Muudetakse § 29 lõiget 1, misläbi muutub HLÜ-del laenukomitee olemasolu kohustuslikuks,
kui HLÜ-s on vähemalt 50 liiget. Kehtiv sama sätte sõnastus lubab HLÜ-del põhikirjaga sätestada,
kas laenukomitee on HLÜ-l olemas või mitte. Muudatuse eesmärk on ühelt poolt eraldada senisest
enam HLÜ juhtorganite ja laenukomitee tegevust, teisest küljest aga vältida olukorda, kus seadus
viitab laenukomitee määramise vajalikkusele, kuid samas annab HLÜ-le õiguse jätta laenukomitee
valimata, kui sellist organit pole HLÜ põhikirjas ette nähtud. Lisatud on ka teine lause, mille järgi
kui HLÜ-l on vähem kui 50 liiget, peab HLÜ-l olema laenukomitee, kui see on põhikirjaga ette
nähtud. Seega vähem liikmeid koondaval HLÜ-l ei ole laenukomitee kohustuslik, vaid on jäetud
HLÜ liikmete otsustada, kas ühistul on laenukomiteed vaja, kuivõrd väiksemates ühistutes ei
pruugi laenukomitee olemasolu olla vältimatult vajalik.
44) Paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse uute punktidega 5–8.
Paragrahvi 31 lõike 2 punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad sisaldama sisemisi
protseduurireegleid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste
sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
rakendamiseks ning nimetatud kordade täitmise sisekontrollieeskirju. Nimetatud reeglid tulenevad
juba kehtivast RahaPTS-st, mistõttu on tegemist kehtiva normistiku täpsustamise ja koondamisega
HLÜS-i, mitte sisulise muudatusega.
Lõike 2 punkti 6 lisamise näol on tegemist HLÜ-de kohta käivate normide koondamisega TÜS-
ist HLÜS-i. Muid muudatusi punkti 6 lisamise näol HLÜ-de kohta käivasse normistikku ei tehta.
Lõike 2 punktiga 7 sätestatakse, et HLÜ peab sise-eeskirjades nägema ette ka üldise korra
lahendamaks oma liikmetega seotud vaidlusi. Näiteks peaks HLÜ liige teadma, et kuhu ja kelle
poole saab ta oma küsimuse või kaebusega pöörduda ning kuidas tekkinud vaidlusi lahendatakse.
Vaidluste lahendamisega korra loomisega loodavad eelnõu koostajad tõsta HLÜ-de liikmete
aktiivsust, mis aitab omakorda kaasa probleemidele lahendamisele ühistu siseselt ning ennetab
nende eskaleerumist.
Lõike 2 punktiga 8 sätestatakse kohustus HLÜ sise-eeskirjaga sätestada juhatuse ja nõukogu
liikmete sobivuse hindamise kord. Nimetatud kord peaks sisaldama HLÜ juhatuse ja nõukogu
liikmete seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamist, sealhulgas andmed ja dokumendid,
mida juhtorganite liikmed peavad esitama, kes ja mida hindab ning kuidas säilitatakse hindamise
tulemusena kogutud teavet.
45) Paragrahvi 32 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muudatuse kohaselt on lisatud üldkoosoleku
pädevuse punkt, mille kohaselt on üldkoosolekul õigus ametisse nimetada nii revisjonikomisjoni
liikmed kui ka audiitor. Muudatus tuleneb ajendist anda HLÜ liikmetele senisest enam
otsustusõigust ning suurendada läbipaistvust HLÜ-s sisemist kontrolli teostava isiku(te) ja nende
ametisse määramise osas. Praegu ei ole ühtset praktikat, kellel HLÜ siseselt on õigus ametisse
nimetada revisjonikomisjoni liikmeid, mis on viinud selleni, et mitmel juhul nimetab
revisjonikomisjoni liikmed ametisse HLÜ juhatus.
46) Paragrahvi 32 lõike 1 täiendamine punktiga 51 annab liikmete üldkoosolekule aluse
otsustada tegevusloa taotluse, sh krediidiasutuse tegevusloa, esitamise otsustamise. Eelnõu
koostajate hinnangul ei ole kehtiva õiguse alusel üheselt selge, kas hoiu-laenuühistu puhul otsustab
tegevusloa taotlemise ühistu juhatus, nõukogu või üldkoosolek. Samas, kuna igasuguse tegevusloa
37
taotlemise näol on tegemist võrdlemisi olulise muudatusega HLÜ majandustegevuses, peaks
eelnõu koostajate hinnangul tegevusloa taotlemise otsustamine jääma üheselt üldkoosoleku
pädevusse.
47) Tunnistatakse kehtetuks § 32 lõike 1 punkt 7, mis näeb ette, et HLÜ üldkoosoleku pädevusse
kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui HLÜ-s ei ole
moodustatud nõukogu. Kehtiva HLÜ-de kohta käiva normistiku järgi peab HLÜ-l olema nõukogu,
kui ühistul on üle 200 liikme või kui ühistu osakapital on üle 25 000 euro või kui nõukogu
moodustamine on ette nähtud põhikirjaga (TÜS § 64 lg 1). Kuna juba alates 2010. aastast peab
HLÜ osakapital olema vähemalt 31 950 eurot, siis tuleb tegelikkuses igal HLÜ-l nõukogu
moodustada. Seetõttu soovitakse viimati nimetatud muudatusega kõrvaldada teatav vastuolu TÜS-
i ja HLÜS-i vahel. Kuivõrd seaduse eesmärk on olnud laenukomitee tegevuse peale esitatud
kaebuste läbivaatamine asetada esmajoones HLÜ nõukogule, siis see pädevus on eelnõuga viidud
eraldi nõukogu käsitleva §-i 325 alla (vt allpool § 1 p 47 selgitusi).
48) Lisatakse § 32 lõige 3, mille kohaselt on HLÜ üldkoosoleku pädevust õigus üle anda ainult
volinike koosolekule. Nimetatud muudatust tuleb vaadata koos § 323 muudetud sõnastusega ning
koos TÜS §-ga 54. Kehtiv HLÜ-dele kohalduv regulatsioon lubab üldkoosoleku pädevust üle anda
volinike koosolekule, mis võib olla isegi vajalik suuremate ühistute puhul, kus üldkoosoleku
korraldamine igal seaduses nõutud juhul oleks ajaliselt ja rahaliselt üsna kulukas. Samas
teadaolevalt on praktikas HLÜ liikmeks astuvad isikud kohustatud volitama enda nimel
üldkoosolekul toimetama isikuid, kes ei pruugi olla nendele isegi teada. Selliselt toimides justkui
loovutavad liikmed oma liikmelisusest tulenevad õigused sellisel moel, mis võib olla seadusega
vastuolus. Seetõttu on nähtud § 32 lg 3 lisatud lõikega ette selgitus kehtiva õigusliku raamistiku
juurde, mis lubab eelnimetatud volitust anda ainult põhikirjas sätestatud juhtudel ja ainult volinike
koosolekule.
49) Lisatakse paragrahvid 321–325.
Paragrahv 321 sätestab erikorra HLÜ üldkoosoleku kokkukutsumisele ja üldkoosoleku
päevakorrale võrreldes TÜS-is sätestatuga. Üldiselt kohaldatakse HLÜ-de päevakorrale TÜS-i,
kuid lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste jaoks on vajalik täpsustada ka HLÜS-is üldkoosoleku
kokkukutsumise ja päevakorra sätteid.
Lõike 1 järgi kohaldatakse üldkoosoleku päevakorrale TÜS §-s 401 sätestatut, kui käesolevas
paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega tulundusühistuseadusele sisulisi muudatusi ei kaasne,
kuivõrd ka praegu kohaldatakse HLÜ-dele TÜS-i sätteid. Seevastu samas lõikes sätestatud erand
on tingitud lõigete 2 ja 3 lisamisest.
Lõikes 2 on sätestatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise alused. Võrreldes
tulundusühistuseaduse § 40 lõikega 3 on, tulenevalt sotsiaalse kontrolli olulisusest HLÜ tegevuses,
täpsustatud HLÜ netovara suuruse nõuet (punkt 1), lisatud on likviidsuse kriteerium (punkt 2) ning
täpsustatud punktis 3 volinike ja liikmete arvu, kelle nõudmisel tuleb erakorraline koosolek kokku
kutsuda.
Lõike 3 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda täiendavate küsimuste võtmist
üldkoosoleku päevakorda. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb iga täiendava küsimuse kohta
esitada põhjendus. Kehtiva TÜS § 401 lõike 2 järgi võivad vähemalt 1/5 ühistu liikmetest nõuda
38
täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Eesti Panga andmetel on Eestis tegutsevatest HLÜ-
dest 2024. aasta veebruari lõpu seisuga neljal HLÜ-l vähemalt tuhat liiget, mis tähendab, et kui
liikmed soovivad panna teatud küsimust üldkoosoleku päevakorda, peavad selleks soovi avaldama
minimaalselt 200 liiget (enim liikmeid koondavate HLÜ-de puhul on selleks arvuks vastavalt
konkreetsele ühistule 300 kuni 750 liiget). Praktikas on aga teostamatu nii mitmete liikmete
koondumine ühe konkreetse küsimuse päevakorda võtmiseks, mistõttu on seda lävendit HLÜ-de
puhul toodud oluliselt allapoole, arvestades ka väiksemate HLÜ-de liikmete arvu.
Paragrahv 322 täpsustab liikmete kohustusi erakorralisel üldkoosolekul, kui HLÜ netovara ei
vasta seaduses toodud nõuetele või kui HLÜ ei suuda täita seaduses sätestatud likviidsuse nõudeid
(lõige 1). Erisus on loodud seetõttu, et HLÜ netovara ja likviidsuse nõuded on olulised alused HLÜ
maksevõime ning liikmete õigustatud nõuete rahuldamise võime säilitamiseks. Lõike 2 järgi ei
kohaldata HLÜ-de suhtes TÜS §-s 49 sätestatut eesmärgiga vältida ebakõlasid HLÜS-i ja
tulundusühistuseaduse kohaldamise vahel.
Paragrahv 323 sätestab erikorra HLÜ-de erikontrolli korraldamisele.
Lõike 1 järgi kohaldatakse HLÜ erikontrolli korraldamisele tulundusühistuseaduse §-s 71
sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega TÜS-ile sisulisi muudatusi ei
kaasne, kuivõrd ka praegu kohaldatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse sätteid. Seevastu samas
lõikes sätestatud erand on tingitud sama paragrahvi lõike 2 lisamisest.
Lõike 2 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda erikontrolli otsustamist ja erikontrolli
läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõike 1 järgi võivad
vähemalt 1/10 ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija
määramist üldkoosoleku poolt. Lähtudes § 321 lõike 3 juures toodud selgitustest, on ka seda
lävendit toodud oluliselt allapoole.
Lõike 3 järgi võivad vähemalt 1/10 liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise ja erikontrolli
läbiviija määramist kohtu poolt, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta. Lõikega 3 ei
kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva tulundusühistuseaduse § 71 lõikega 2, kuid säte on
toodud ka HLÜS-i suurema õigusselguse eesmärgil. Võrreldes lõikega 2 ei ole liikmete piiri
allapoole toodud lähtuvalt sellest, et kui üldkoosolek ei otsusta erikontrolli määramist, siis on
tegemist üldise liikmete huviga erikontrolli korraldamist mitte määrata, ning sellest
kõrvalekaldumiseks on vajalik olulist huvi, samuti arvestatavat liikmete arvu, et minna erikontrolli
määramist kohtu kaudu nõudma.
Paragrahv 324, mis võrreldes HLÜ-dele kohaldatavate tulundusühistuseaduse asjaomaste
normidega ühelt poolt täpsustab HLÜ-de volinike valimise korra ning pädevuse ulatuse, ja teiselt
poolt koondab asjaomase regulatsiooni HLÜS-i.
Lõige 1 on oma sisult TÜS § 54 lõike 1 kohandamine hoiu-laenuühistutele. Viidatud sätte kehtiva
redaktsiooni kohaselt võib tulundusühistu põhikirjaga sätestada, et üldkoosoleku pädevus antakse
täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule, kui ühistul on üle 200 liikme. Kavandatud
muudatusega võib HLÜ-des, kellel on vähemalt 200 liiget, HLÜ põhikirjas ette näha üldkoosoleku
pädevuse osalise või täieliku üleandmise volinike koosolekule. Samas aga tuleb arvestada sama
paragrahvi lõikes 2 toodud piirangutega.
39
Lisaks võrreldes kehtiva volinike koosolekule kohalduva regulatsiooniga tulundusühistuseaduses
on lõikesse 1 lisatud teine lause, mille kohaselt HLÜ volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.
Võrreldes kehtiva TÜS§ 54 lõikega 2, mille järgi volinike koosoleku kokkukutsumise kord,
korraldus ning volinike kord määratakse ühistu põhikirjaga, on volinike valimise ja
tagasikutsumise kord antud lõike 1 teise lausega üldkoosoleku pädevusse. Kui kehtiva
regulatsiooni järgi on põhimõtteliselt võimalik ühistu põhikirjas sätestada, et näiteks HLÜ juhatus
määrab igale liikmele voliniku, siis võib liikmel olla keeruline aru saada, kes ja mil määral esindab
tema huve liikme õiguste teostamisel HLÜ-s. Seetõttu põhjusel, et volinikud esindavad volinike
koosolekul HLÜ liikmete huve, siis on ka põhjendatud, et HLÜ liikmetele antakse õigus määrata
ise enda eest otsustama volinikud ja ka kehtestada või heaks kiita volinike valimise kord.
Lõike 2 kohaselt peab HLÜ-l olema vähemalt 25 volinikku ning ühe voliniku võib valida kuni 20
liikme kohta. Lõike 2 näol on tegemist TÜS § 54 lõike 1 teise lause ja lõike 2 teise lause
konkretiseerimisega HLÜS-is. Lisaks on võrreldes tulundusühistuseaduse sättega vähendatud
liikmete arvu, kelle huve üks volinik võib esindada (50 asemel 20). Vastava piiri vähendamise idee
on selles, et valdavalt peaksid liikmed ise end ja enda huve üldkoosolekul esindama, ning volinik
peaks esindama vähemal hulgal liikmeid, kui seda võimaldab kehtiv tulundusühistuseadus.
Lõige 3 sisaldab endas täpsustust võrreldes kehtiva volinike regulatsiooniga. Lisandus on tingitud
sellest, et kuigi volinike koosoleku sätestamisel HLÜ põhikirjas on volinikud sisuliselt kõige
tähtsam nn otsustusorgan HLÜ-s ning volinikud esindavad ühistu liikmeid, siis kehtiv HLÜS ega
TÜS ei sea piiranguid sellele, kes võivad esindada HLÜ liikmeid volinikena. Seetõttu on eelnõusse
lisatud nõue, et kui volinikud on määratud HLÜ liikmeid esindama, siis need volinikud peavad
olema ühelt poolt sõltumatud HLÜ juhatuse või laenukomitee liikmetest ja ka audiitorist, ja ei tohi
olla pankotivõlgnikud, ning teiselt poolt peavad volinikud olema kohased esindama teiste isikute
huve finantseerimisasutuses. Normis toodud välistused, sh volinik ei tohi olla põhjustanud
äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel
ära võetud õigus olla ettevõtja, näol on tegemist lahtise loeteluga ning põhikirjaga võib panna
täiendavaid nõudeid HLÜ volinikele.
Lõike 4 kohaselt on tühine põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis
sätestatuga. Praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus HLÜ liikmed on HLÜ-ga liitumisel
andnud volituse teisele isikule (mitmel juhul sama ühistu juhatuse vms organi liige) osaleda tema
eest üldkoosolekul. Antud sättega tagatakse seda, et kui HLÜ liige volitab teist isikut enda nimel
osalema üldkoosolekul ja teostada tema liikmelisusest tulenevaid õigusi HLÜ-s, siis peab selline
volitamine olema vastav minimaalselt samas paragrahvis toodud volinike koosoleku sätetele.
Paragrahv 325 sätestab nõuded HLÜ nõukogule.
Kehtivas HLÜS-is ei ole ette nähtud erisätteid HLÜ nõukogule ning kuivõrd vastavalt HLÜS § 2
lõikele 2 kohaldatakse HLÜ-dele ühistute kohta sätestatut ning TÜS § 64 lõike 2 järgi kohaldatakse
tulundusühistu nõukogule äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, mis omakorda ei
ole eelnõu koostajate hinnangul piisavalt täpne oma sõnastuse ja pädevuse osas, et seda saaks otse
kohaldada HLÜ-dele, siis soovitakse eelnõuga koondada HLÜ nõukogu kohta käivad normid
HLÜS-i.
Lõikesse 1 on lisatud võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendus teise lause näol, mille kohaselt
peab nõukogu tegema oma tegevuses rakendatud kontrolli tulemused tegema teatavaks
40
üldkoosolekule või volinike koosolekule olenevalt sellest, kas HLÜ on põhikirjas sedastanud
üldkoosoleku pädevuse üleandmise volinikele. Muudatus on seotud eesmärgiga anda HLÜ
liikmetele rohkem teavet HLÜ tegevuste kohta. Lõike 1 teist lauset tuleb vaadata koosmõjus § 39
lõigetega 1 ja 3, mille kohaselt revisjonikomisjon on kohustatud pidevalt ja tulemuslikult
revideerima HLÜ tegevust, sh kontrollima HLÜ ja selle juhtorganite liikmete ning nende tegevuse
vastavust õigusaktidele (lõige 1), ja edastama juhatusele ja nõukogule temale teatavaks saanud
teabe, mis viitab õigusrikkumistele või liikme või muu isiku huvide kahjustumisele (lõige 3);
samuti esitama oma tegevuse käigus tuvastatud riskide ja mittevastavuste kohta ülevaateid
juhatusele ja nõukogule (§ 40 lõige 1). Eelnõu koostajate hinnangul peaks see andma liikmetele
parema ülevaate HLÜ juhtimisest ning ühistu äritegevusest vastavust seadusele.
Lõige 2 näeb ette, et HLÜ nõukogul on kolm teovõimelist füüsilisest isikust liiget, kui põhikirjaga
ei nähta ette suuremat liikmete arvu. Tegemist on tulundusühistuseaduse § 64 lõike 2 ja
äriseadustiku § 318 lõikes 1 sisalduvate põhimõtete ületoomisega HLÜS-i. Muid muudatusi ei
kaasne.
Lõike 3 kohaselt peab nõukogu liige olema HLÜ liige. Tegemist on täpsustusega, võrreldes kehtiva
tulundusühistuseaduse ja äriseadustikus sisalduva aktsiaseltsi nõukogu regulatsiooniga, mis ei
kohusta nõukogu liiget olema hoiu-laenuühistu liige – äriseadustiku § 318 lõike 2 kohaselt ei pea
nõukogu liige olema aktsionär. Eelnõu koostajate hinnangul osutab nõukogu liikme liikmelisus
ühistus sellele, et nimetatud nõukogu liige on motiveeritud enam panustama HLÜ äritegevuse
kontrollimisse ning selle õiguspärasusele vastavuse saavutamisele, kuivõrd sellisel juhul mängivad
rolli nii nõukogu liikme rahalised kui ka ärialased huvid.
Lõike 4 järgi ei või nõukogu liige olla HLÜ juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee
liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse juhatuse või nõukogu liige. Sisuliselt
on nimetatud sätte puhul üle toodud HLÜS-i äriseadustiku § 318 lõiked 4 ja 41. Võrreldes kehtiva
regulatsiooniga on ette nähtud, et nõukogu liige ei tohi olla ka krediidiasutuse või teise
finantseerimisasutuse juhatuse liige. Nimetatud piiranguga on soovitud vältida HLÜ nõukogu
liikme huvide konflikti, mis tekib ühe ja sama isiku kuulumisel kahe finantseerimisasutuse
juhtkonda, näiteks HLÜ ja krediidiandja.
Lõike 5 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste
läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või
volinike koosoleku pädevusse. Tegemist on kehtiva HLÜS § 32 lõike 1 punktis 7 nimetatud
pädevusnormi ületoomisega eraldi nõukogu kohta käivasse paragrahvi, kuivõrd igal HLÜ-l peab
praktikas olema nõukogu.
Lõike 6 järgi on nõukogu nõusolek vajalik HLÜ nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad HLÜ
igapäevase majandustegevuse raamest. Selguse huvides tasub märkida, et eelnõus esitatud neljast
punktist koosnev loetelu on lahtine ning HLÜ põhikirjaga võib ette näha ka nõukogu nõusoleku
vajalikkust ka muude käesolevas lõikes nimetamata tehingute tegemiseks ja teenuste osutamiseks.
Sisuliselt on tegemist äriseadustiku § 317 lõike 1 konkretiseerimise ning täpsustamisega HLÜ-de
jaoks, kuivõrd kehtivad äriseadustiku sätted ei sobi oma sõnastuse tõttu otsekohaldamiseks HLÜ-
dele.
Lõigete 7–9 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i lähtuvalt
eeltoodud § 322 sissejuhatava osa juures toodud põhjendustest. Lõige 8 sätestab, et HLÜ nõukogu
41
ei vaja lõikes 6 nimetatud nõusolekut tehingu tegemiseks, kui tehinguga viivitamisega kaasneks
hoiu-laenuühistule oluline kahju. Olulise kahju all peavad eelnõu koostajad silmas väga üksikuid
olukordi, mis vajavad kiiret tegutsemist nõukogu poolt selleks, et ennetada ühistu jätkusuutlikkuse
või märkimisväärselt suure rahalise olukorra halvenemist. Sellised olukorrad peavad olema force
majore ehk nende esinemist ei ole võimalik tavatingimustes ette näha või prognoosida. Näiteks
olukorras, kus nõukogu on saanud teadlikuks, et juriidiline isik, kellega HLÜ on sõlminud lepingu,
on muutumas maksejõuetuks ning on hakanud oma vara võõrandama enne ametliku maksejõuetuse
väljakuulutamist, võib nõukogu tegutseda antud ühistu huvides ning keelduda lepingus
kokkulepitud soorituste tegemisest, et hoida ära ühistule tekkiva kahju realiseerumine.
50) Muudetakse § 34 lõike 1 sõnastust, misläbi vähendatakse HLÜ kohustuslikku juhatuse
liikmete arvu kolmelt kahele. Muudatusel on kaks põhjust. Esiteks suurendatakse eelnõuga HLÜ
juhtorganite liikmete sõltumatust ning tugevdatakse sisemist kontrolli näiteks audiitori ja
revisjonikomisjoni pädevuse suurendamise teel. Teisalt aga muudetakse käesoleva eelnõuga
vähem rangemaks ka ühistupanga regulatsiooni, misjärel ühistupank võib valida minimaalselt kaks
juhatuse liiget tingimusel, et ühistupank ei osuta investeerimisteenuseid või teenuseid välisriigis
(vt allpool § 3 punkti 15 selgitusi). Arvestades eeltoodut, peavad eelnõu koostajad mõistlikuks, et
ka HLÜ-de juhatuse liikmete arvu vähendataks sarnaselt ühistupankadega krediidiasutuste kohta
käivas regulatsioonis lubatud minimaalse piirini.
51) Lisatakse paragrahv 341, mis käsitleb juhatuse liikme kohustusi ja vastutust.
Lõikes 1 sisalduvaid kohustusi saab jagada tinglikult kahte kategooriasse. Esiteks, juhatus peab
aktiivselt juhtima ja kontrollima ühistu töötajate tööd ning tagama, et nad oleksid kursis valdkonda
puudutavate õigusaktide, tava ja praktikaga (punktid 1 ja 2). Teiseks, juhatus peab tegema endast
kõikvõimaliku ja tagama, et ühistu enda tegevus oleks kooskõlas seadusega. Näiteks peab juhatus
töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks (punkt 3), kehtestama ja
regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise
põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka
potentsiaalseid riske (punkt 4), ning täitma muid käesolevast seaduses tulenevaid kohustusi
(punkt 5).
Lõike 2 alusel tuleb juhatusel esitada vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaade HLÜ tegevusest
ja majanduslikust olukorrast. Nõukogule täiendavate ülevaadete esitamine peaks eelnõu koostajate
hinnangul suurendama nõukogu funktsiooni teostamise võimalusi ja suurendama läbipaistvust
HLÜ tegevuse osas.
Lõike 3 järgi tuleb juhatusel teavitada kohe nõukogu liikmeid HLÜ majandusliku seisu
halvenemisest, selle ohust või seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest.
Lõike 4 järgi peab HLÜ juhatus ühistu üldkoosolekul andma ülevaate vandeaudiitori kontrolli
tulemusel tuvastatud rikkumistest ning koos sellega esitama plaani, millal ja kuidas nimetatud
rikkumised kõrvaldatakse. Kuna auditit viiakse läbi valdavalt HLÜ liikmete huvides, s.t.
eesmärgiga tagada liikme varade õiguspärane haldamine, siis on ka põhjendatud vastava teabe
edastamine liikmetele.
52) Muudetakse paragrahvi 36 pealkirja ja sõnastust.
42
Paragrahvi pealkirja kohaselt nähakse hetkel ette HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmetele esitatavad
nõuded. Paragrahvi pealkirja lisatakse ka nüüd töötajad, et see väljendaks paremini paragrahvis
sisalduvate sätete sisu ning subjektide ringi.
Lõige 1 kehtestab üldised HLÜ juhtorgani liikmetele (s.t. juhatuse, nõukogu ja laenukomitee
liikmetele) esitatavaid nõudeid. Kehtiva lõikega 1 võrreldes on parema jälgitavuse huvides
nimetatud nõuded lahutatud kahte punkti, millest punkt 1 on sisuliselt kehtiva § 36 lõike 1 sõnastus
(millega on täiendusena hõlmatud ka laenukomitee liikmed) ning punkt 2 on üle võetud KAS § 48
lõikest 3. Laenukomitee liikmete lisamine vastavusnõuete paragrahvi tuleneb sellest, et kuivõrd
laenukomitee liikmed otsustavad laenude väljaandmist üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel
ja aitavad korraldada võlgade sissenõudmist (HLÜS § 30 lõige 3), siis on tähtis, et ka need HLÜ-s
keskset funktsiooni täitvad isikud vastaksid finantseerimisasutuste juhtorganite liikmetele
rakendatavatele nõuetele. Seetõttu on laiendatud HLÜ juhtidele kohaldatavaid nõudeid ka neile.
Lõike 2 esimese lause kohaselt võib hoiu-laenuühistu liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik,
kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus,
teadmised ja kutsealane sobivus. Lõike teine lause sätestab loetelu tingimustest, mil isiku maine
ei ole laitmatu. Lõike koostamisel on võetud aluseks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 37
lõige 3.
Lõike 3 kohaselt peab hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks valitaval isikul olema vajalikus mahus
aega oma tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste
poolest sobituma juhtorgani koosseisu.
Lõike 4 kohaselt on hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks vajalik isiku
kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga peab isik esitama § 36 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
nõuete vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja
tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad käesolevas
seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige.
Tõendamiskoormise panemine juhtorgani liikmeks soovivale isikule soodustab HLÜ liikmetele
tervikliku ülevaate andmist enne nõukogu liikme valimist ning loob selgust, kas valitav isik vastab
seaduses esitatud nõuetele ning kas ta on sobilik liikmete huve HLÜ siseselt esindama.
Eelnimetatud põhimõte kehtib ka olukorras, kus HLÜ nõukogu liikmed valivad HLÜ juhtatust.
Lõikeks 5 sätestatakse kehtiva lõike 3 sisu.
Lõikega 6 sätestatakse, et hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid,
mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine
või vahendamine või muu selline tegevus.
Lõike 7 kehtiv sõnastus näeb ette, et HLÜ juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu-
laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Muudatus lisab siia
nimistusse ka teise finantseerimisasutuse. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus
üks ja sama isik osaleb olulisel määral mitme finantseerimisasutuse töös – see võib põhjustada
huvide konflikti.
Uue lõike 8 kohaselt peavad HLÜ juhid ja töötajad seadma HLÜ ning selle liikmete majanduslikud
huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Nimetatud põhimõte sisaldub kõikides
43
finantssektori ettevõtjate eriseadustes (KAS § 48 lõige 5, KAVS § 40 lõige 1, MERAS § 47 lõige
6) ning põhjendatud on ka nimetatud sätte HLÜS-i lisamine, kuivõrd nimetatud lisandus
konkretiseerib juba seaduse mõttega kooskõlas oleva idee, et HLÜ toimib eeskätt selle liikmete
huvides ning nii juhatus, nõukogu kui ka HLÜ töötajad peaksid lähtuma eeskätt liikmete huvidest.
53) Seadust täiendatakse paragrahviga 361, mis käsitleb juhtorgani liikmete ja töötajate
kohustusi ning ülesandeid.
Paragrahvi eesmärk on tõsta hoiu-laenuühistuga seotud isikute vastutustunnet ning kehtestada
nende suhtes ootused, mille täitmist peavad nii ühistu juhid, juhatus kui ka töötajad
eneseregulatsiooni käigus järgima. Paragrahvi koostamisel on võetud eeskujuks krediidiinkassode
ja -ostjate seaduse § 38.
Lõikega 1 sätestatakse, et HLÜ juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava
ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele. Hoiu-
laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige liikmete
huvid oleksid piisavalt kaitstud.
Töötajatele esitatud ootused on sätestatud lõikes 2, mille kohaselt peavad nad osutama teenuseid
õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega.
Lõige 3 näeb HLÜ juhtorgani liikmetele ette kohustuse tagada, et ühistu organisatsiooniline
struktuur oleks läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud riskide
tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on
hoiu-laenuühistu laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
Paragrahvi kolm esimest lõiget aitavad eelnõu koostajate hinnangul kaasa nii ühistu enda poolt
teostavale kontrollile töötajate ja juhtide suhtes, kuid soodustada nende isikute eneseregulatsiooni
ning neile seadusega sätestatud ootusi. Lõigetega luuakse alus, mille põhjal saavad ühistud hinnata
enda töötajate ja juhtide vastavust seadusega ning vajadusel viia sisse muudatused eeskirjades,
muudes organisatsioonisisestes dokumentides, aga ka töösuhetes endas. Vastavatele lõigetele
saavad toetuda ka hoiu-laenuühistu liikmed või muud puudutatud isikud. Teisest küljest on säte
loodud eesmärgiga, et ühistu juhid ja töötajad teadvustaksid vastutust, mida nad kannavad ühistus
tegutsedes, ning reguleeriksid enda käitumist neile peale pandud ootustest lähtuvalt.
Lõikega 4 sätestatakse, et hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse
alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende
tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.
54) Muudetakse paragrahvi 39 teksti sõnastust. Muudatuste teel täpsustatakse ja suurendatakse
revisjonikomisjoni rolli HLÜ tegevuse üle sisemise kontrolli teostamisel.
Lõikes 1 on loetletud mittetäieliku loeteluna revisjonikomisjoni peamised ülesanded, sh peab
revisjonikomisjon kontrollima HLÜ ja tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust
HLÜS-is ja TÜS-is sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, HLÜ sõlmitud lepingutele
ja heale tavale (punkt 1), teostama järelevalvet käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud
tegevuspõhimõtete ja sise-eeskirjade ning HLÜ kohustuste täitmise üle (punkt 2), nõustama HLÜ
44
teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega
seotud küsimustes (punkt 3), ja esitama käesolevas seaduses ettenähtud aruandeid (punkt 4).
Lõike 2 kohaselt peab revisjonikomisjonile olema HLÜ poolt tagatud kõik tema ülesannete
täitmiseks vajalikud töötingimused ja õigused. See hõlmab endas eeskätt õigust saada selgitusi ja
teavet HLÜ juhtorganite (juhatuse ja nõukogu) liikmetelt ja töötajatelt ning võimalust jälgida
avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. Sisuliselt on lõige 2 sama
paragrahvi lõiget 1 toetav norm, mis tagab revisjonikomisjonile volituse sekkuda ulatuslikul määral
HLÜ tegevusse, et revisjonikomisjon saaks täita oma seadusest tulenevaid funktsioone.
Lõike 3 kohaselt on revisjonikomisjon kohustatud viivitamata edastama nõukogule ja
üldkoosolekule ning nende olemasolul ka volinikele teabe, mis osutab HLÜS-is sätestatud nõuetele
mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele. Viimase all mõeldakse näiteks mõne
konkreetse liikme ebavõrdset kohtlemist, mille alla kuulub näiteks seadusest tuleneva teabe
andmise kohustuse täitmata jätmine või negatiivse laenuotsuse tegemist või liikmele muu teenuse
osutamata jätmist, kui samadel asjaoludel on teisele liikmele sama teenust osutatud. Lisaks tasub
märkida, et lõikes 3 nimetatud nõukogu ja üldkoosoleku või volinike teavitamise kohustuse näol
on tegemist miinimumnõudega, sest kõikide liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö
tulemustest võib olla keerukas – eriti juhul, kui HLÜ on sisse seadnud volinike koosoleku või kui
liikmed valdavas osas ei oma ligipääsu elektroonilistele või muudele kanalitele, mis võimaldavad
informatsiooni kiiresti ja efektiivselt üle kanda. Samas kui HLÜ sisesüsteemid eeltoodut siiski
võimaldavad, siis ka liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö tulemustest oleks eelnõuga
soositud tulem.
55) Muudetakse § 40 lõigete 1 ja 2 sõnastust.
Lõike 1 järgi esitab revisjonikomisjon HLÜ juhatusele ja nõukogule vähemalt üks kord kuue kuu
jooksul ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning nende
olemasolul ka muude § 39 lõikes 3 nimetatud asjaolude kohta. Ülevaade peab sisaldama
informatsiooni ka vastavusriski hinnangu ja tulevaste potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas
tulenevad HLÜS-i ja TÜS-i muudatusest.
Lõike 2 näol on tegemist kehtiva seaduse redaktsioonis sätestatud § 40 lõigete 2 ja 3 koondamisega
ühte sättesse. Samuti on muudatus seotud üldkoosoleku sätete täpsustamisega HLÜS-is (vt
ülaltoodud § 1 punkti 49 selgitusi). Lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kutsub juhatus
revisjonikomisjoni nõudmisel kokku HLÜ erakorralise üldkoosoleku, kui HLÜ juhatus ei ole HLÜ
tegevuse mittevastavusest teadasaamisest arvates kahe kuu jooksul kasutusele abinõusid
rikkumiste kõrvaldamiseks.
56) Tunnistatakse kehtetuks § 40 lõige 3. Lähtuvalt eelnõu § 1 punktis 53 viidatust ning
üldkoosoleku sätete toomisest HLÜS-i ei ole § 40 lõige 3 eelnõu koostajate hinnangul enam vajalik.
57) Muudetakse § 41 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva sõnastusega on sättes toodud kohustus
auditeerida HLÜ raamatupidamise aastaaruannet. Lõikes 1 sisalduv sõnaselge kohustus auditeerida
HLÜ raamatupidamise aastaaruanne sisaldub ka kehtivas HLÜ-de kohta käivas regulatsioonis,
mistõttu lõike 1 esimene lause on lisatud pigem õigusselguse eesmärgil.
45
58) Muudetakse paragrahvi 41 lõike 4 sõnastust, kusjuures kehtiva § 41 lõike 4 tekst on jagatud
käesoleva ja järgmise lõike vahel, et paremini eristada HLÜ ja audiitorettevõtja kohustusi HLÜ
tegevuse vastavuse kontrollimisel. Sätte eesmärgiks on panna HLÜ-le (mitte audiitorettevõtjale)
kohustus tagada käesoleva seaduse § 27, § 271 lõikes 4, § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 ning §-s 282
nimetatud nõuete täitmise sõltumatu kontrollimine audiitorettevõtja poolt ehk eritöö teostamise.
Nimetatud kohustuste kontrolli peab audiitorettevõtja teostama bilansipäeva seisuga. Kontrolli
erinevate nõuete täitmise osas võivad teostada erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui
seda teostaks üks ja sama audiitorettevõtja. §-s 27 ja § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 lõigetes nimetatud
nõuete kontrolli läbiviimisel peaks audiitorettevõtja andma põhjendatud kindlustunnet ning § 271
lõikes 4 toodud likviidsuspuhvri kontrollimisel piiratud kindlustunnet. Audiitoriteenuse osutamisel
kohaldatakse audiitoritegevuse seaduses sätestatud käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Lõikega 4 nähakse audiitorile ette kohustuse kontrollida HLÜS §-s 282 sätestatud krediiditoimiku
täitmist, eesmärgiga tagada, et hoiu-laenuühistud täidaksid krediiditoimiku pidamise kohustust.
Enne seaduse kehtetuks tunnistamist ei ole Finantsinspektsioonil pädevust teostada samasuguseid
õigusi toimiku kontrollimisel nagu tal on nende subjektide suhtes, kes tegutsevad tegevusloa alusel
ning on kohustatud toimikut pidama ja täitma. Kuivõrd ühistud peavad audiitorkontrolli käigus
niikuinii esitama audiitorettevõtjale teavet ühistu toimimise kohta, leiavad eelnõu koostajad, et
vastava kohustuse sätestamine aitab maandada riski, et ühistud seaduses kehtestatud nõuet ei täida.
Lisaks aitab välise kontrolli lisamine eelnõu koostajate hinnangul valmistada neid ühistuid, kes
taotlevad peale HLÜS-i kehtetuks tunnistamist panga või ühistupanga luba, sest loa alusel
tegutsedes ning tarbijatele laene väljastades hakkavad neile kehtima samad nõuded, mis teistelegi
samas vallas tegutsevatele krediidiasutustele.
59) Paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–6.
Lõike 5 lisamise eesmärk on tagada, et HLÜ juhtorganite liikmed (ja asjakohasel juhul volinikud)
oleksid teadlikud võimalikest rikkumistest, mida audiitor on tuvastanud ja ka sellest, et kuidas HLÜ
juhatus plaanib tuvastatud rikkumisi kõrvaldada (viimase osas vt ka § 341 lõiget 4). Selleks tuleb
vandeaudiitoril oma aruandes märkida, millistele seadusest tulenevatele nõuetele HLÜ tegevus ei
vasta ning milles seisneb vastava seadusest tuleneva nõude rikkumine. Eesmärk on vältida
kehtivast § 41 lõikest 4 tulenevat ebaselgust audiitori aruande sisus. HLÜ-l (ning seejärel tema
liikmetel) peaks olema õigus teada, et kui HLÜ tegevus ei ole seadusega kooskõlas, siis milles see
väljendub (s.t, milliseid nõudeid on eiratud) ning millisel määral esineb mittevastavus seaduse
nõuetega, et HLÜ liikmed saaksid teadlikumalt kasutada oma õigusi üldkoosolekul, näiteks anda
nõukogule korraldusi juhatuse tegevuse kohta. Eritöö tegemine on sõltuvuses majandusaasta
aruande esitamisega ehk seda tuleb teha kord aastas, küll aga ei sätestata seadusega tähtaeg eritöö
aruande esitamiseks, jättes audiitoritele rohkem paindlikkust.
Lõikega 6 luuakse volitusnorm, mille kohaselt valdkonna eest vastutavale ministrile antakse
võimalus kehtestada määrusega täpsemad tingimused seaduse § 27, § 271 lõikes 4 ning § 28 lõigetes
2–4 ja 6–11 sätestatud nõuete kontrollimiseks audiitori poolt.
60) Lisatakse peatükk 71, mis käsitleb raamatupidamist ja HLÜ-de sisemist aruandluskohustust.
Paragrahv 411 näeb ette üldised printsiibid HLÜ raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb
HLÜ-l raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda HLÜS-ist, raamatupidamise seadusest,
TÜS-ist, äriseadustikust ning HLÜ põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast. Sisuliselt on
46
tegemist olemasolevate normide koondamisega HLÜS-i. Lisaks võib minister kehtestada
täpsemaid nõudeid määrusega raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamise osas (lõige 3).
Paragrahv 412 täpsustab HLÜ-de sisemise kontrolli alused ja tähtajad.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt peab HLÜ juhatus esitama revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul
andmeid HLÜ bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta.
Lõikes 3 nähakse ette kohustus esitada revisjonikomisjonile majandusaasta aruanne vandeaudiitori
aruande ärakiri, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku
protokolli väljavõtte). Kehtiva regulatsiooni järgi peab HLÜ juhatus nimetatud dokumendid
esitama üldkoosolekule. Eelnõu muudatuste järgselt on aga peetud silmas seda, et vastavad
dokumendid esitatakse revisjonikomisjonile, kes hindab teabe ja dokumentide vastavust seadusele,
ning seejärel annab aru juhatusele ja nõukogule (vt ülaltoodud § 1 punkti 51 selgitusi).
Lõikes 4 sätestatakse, et revisjonikomisjoni liige võib nõuda HLÜ juhatuselt muid andmeid ja
dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil muuhulgas kontrollida HLÜ tegevuse vastavust
õigusaktidele ja hinnata tegevust vastavust HLÜ sise-eeskirjadele (revisjonikomisjoni õigused ja
kohustused on sätestatud HLÜS § 39 lõikes 1). Kui revisjonikomisjon tuvastab seadusele
mittevastavusi HLÜ töös, siis tuleb revisjonikomisjonil viivitamata teavitada sellest HLÜ nõukogu,
üldkoosolekut ja olemasolul ka volinikke HLÜS § 39 lõike 3 kohaselt.
Lisatud § 413 on keskse tähtsusega uus paragrahv eelnõus. Selle peamine eesmärk on võimaldada
nii HLÜ liikmele kui ka liikmeks astuda soovijaile andmete hõlbus kättesaadavus – kas siis HLÜ
veebilehe kaudu või paberkandjal – ka sellisel juhul, kui HLÜ siseselt on määratud liikmete huve
esindama volinike üldkoosolek. Enamik HLÜ-sid on küll avaldanud oma kodulehel näiteks HLÜ
põhikirja ja viimased majandustulemused/-näitajad, kuid eesmärk on selline praktika ühtlustada, et
võimaldada andmete võrreldavust ja lihtsustada kättesaadavust nii liikmetele kui ka liikmeks
astuda soovijatele.
Paragrahvi 413 lõike 2 kohaselt tuleb HLÜ-l juhatusel liikme nõudmisel esitada 30 päeva jooksul
alates sellekohase nõudmise saamisest viimane auditeeritud majandusaasta aruanne (punkt 1),
liikme poolt HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus (punkt 2), viimati koostatud
audiitori arvamus HLÜS §-des 27, 271 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta (punkt 3), andmed ja
dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta (punkt 4), käesoleva seaduse § 36 lõike
2 esimeses lauses nimetatud andmed HLÜ juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete
kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete sideandmed (punkt 5), käesoleva
seaduse § 18 lõigetes 3 ja 4 nimetatud HLÜ liikmete nimekiri (punkt 6), teave väljastatud laenude
kohta laenusaajate lõikes viimase kuu seisuga (punkt 7), ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa
viimase kuu seisuga (punkt 8) ning Eesti Pangale esitatavad andmed HLÜ bilansi ja
kasumiaruannete kohta (punkt 9).
Punkti 1 eesmärk on tagada HLÜ liikmetele hõlbus ligipääs HLÜ viimasele auditeeritud
majandusaasta aruandele. Enamik HLÜ-sid on avaldanud viidatud aruanded ka oma veebilehel
vastavalt sama paragrahvi lõikele 4, kuid eelnõu eesmärk on selline praktika ühtlustada ning tagada
teabe kättesaadavus ühes kohas. Samal põhjusel on eelnõusse lisatud sama lõike punkt 5.
47
Punkti 2 eesmärk on tagada hoiustajale adekvaatne ülevaade tema hoiuse tootlikkusest; teiselt
poolt on sellekohaseid andmeid vaja ka HLÜ-l oma likviidsusnõuete täitmise hindamisel.
Igakordset nõuet liikme rahaliste vahendite koguväärtuse seisu teadmiseks ei ole HLÜ-l vajalik
rahuldada, kui sellekohane teave on tehtud liikmetele püsivalt teadmiseks (vt allpool lõike 3
selgitusi).
Punkti 6 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada talle ühistu liikmete nimekiri koos liikme
sidevahendite andmetega. Liikmete sidevahendite sedastamine liikmete nimekirjas toimub liikmete
individuaalse nõusoleku alusel (vt ülaltoodud § 1 punkti 25 selgitusi § 18 lõike 4 kohta).
Punkti 7 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada teave väljastatud laenude kohta laenusaajate
lõikes viimase kuu lõpu seisuga. Selle punkti all on mõeldud teavet HLÜ laenuportfelli kohta, sh
kellele ja mis summas HLÜ on andnud laenu; samuti asjakohasel juhul eritingimused, mis
vastavale laenule või laenusaajale kohaldatakse.
Punktide 8 ja 9 kohaselt tuleb esitada liikme nõudmisel vastavalt HLÜ ebatõenäoliselt laekuvate
nõuete summa viimase kuu seisuga ning HLÜ bilansi ja kasumiaruanded viimase
aruandlusperioodi kohta. Kehtiva õiguse kohaselt esitavad HLÜ-d iga kuu Eesti Pangale viidatud
andmeid, aga HLÜ liikmetel ei ole õigus nendega tutvuda ega aluseid neid andmeid nõuda, kuigi
eelnõu koostajate hinnangul on ühistu liikmetel äratuntav huvi tutvuda oma ühistu oluliste
majandusnäitajatega.
Lõige 3 näeb ette erandi, et millisel juhul ei kohaldata lõikes 2 sisalduvat teabe andmise kohustust.
Nimelt, kui HLÜ on avaldanud lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid elektroonilise süsteemi
kaudu või saatnud liikmetele nimetatud andmed ja dokumendid näiteks e-maili teel, siis ei ole HLÜ
igakordse nõudmise saamisel kohustatud liikmele nimetatud teavet ja dokumente edastama. Mis
puudutab majandusaasta aruande edastamist liikmele, siis kui nimetatud dokument on äriregistri
teabesüsteemi vahendusel elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud, siis seda ei käsitleta lõikes 3
sätestatud erandi kohaldamise alusena.
Lõikega 4 kohustatakse HLÜ juhatust esitama liikmeks saavale isikule esitama 30 päeva jooksul
sellekohase nõude saamisest arvates viimase auditeeritud majandusaasta aruande (punkt 1), HLÜS
§ 36 lõikes 2 sätestatud teave HLÜ juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja
revisjonikomisjoni liikmete sideandmed (punkt 2), ja Eesti Pangale esitatud HLÜ bilansi ja
kasumiaruande viimase aruandlusperioodi kohta (punkt 3).
Lõige 5 näeb ette, et HLÜ auditeeritud majandusaasta aruanne ja põhikiri peab olema kättesaadav
HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral.
Lõikes 6 on sedastatud, et HLÜ juhatus peab edastama liikme nõudmisel HLÜ-ga seotud andmed
paberkandjal, kuid võib võtta selle eest mõistlikku tasu. Kuivõrd igal HLÜ liikmel ei ole ligipääsu
elektroonilistele kanalitele, tutvumaks HLÜ-ga seotud aruandlusega, kuid see liige võib olla sellest
hoolimata aruandlusega tutvumisest huvitatud, siis peaks ka sellisel liikmel olema võimalik tutvuda
HLÜ aruandlusdokumentidega. Sealjuures on oluline, et tutvumine paberkandjal olevate
dokumentidega ei oleks ebamõistlikult kulukas. Samas, kuivõrd HLÜ-le tekib paratamatult
kulutusi dokumentide väljatrükkimise ja postiga või muul moel edastamise tõttu ning neid kulutusi
poleks mõistlik rahastada teiste ühistu liikmete arvelt, siis sellest tulenevalt võib HLÜ nõuda
48
paberkandjal dokumentide saatmisega seotud kulude kandmist, sealhulgas dokumentide
trükkimisele ja postitamisele tehtud mõistlikke kulutusi.
Lisatud § 414 sedastab HLÜ kohustused esitada perioodilist teavet Eesti Pangale. Viidatud
paragrahvi kohaselt esitab HLÜ Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid Eesti Panga
seaduses, riikliku statistika seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
Nimetatud kohustus on ka olemas kehtiva Eesti Panga seaduse § 34 lõikes 1 ning selle alusel
kehtestatud Eesti Panga Presidendi määruse „Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande
koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“ alusel – eelnõuga tuuakse vastav
kohustus eraldi esile ka HLÜS-is.
§ 415 kohustab hoiu-laenuühistuid esitama kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu
auditeeritud majandusaasta aruande RAB-il. Sätte lisamisel on kolm eesmärki. Esiteks,
motiveerida ühistuid koostama majandusaasta aruandeid (auditeerimise kohustus lisandub
käesoleva eelnõuga), sest praktika näitab, et iga-aastaselt on mitmetel ühistutel aruanded esitamata
ning äriregister ei tegele selliste ühistute kustutamisega. Teiseks, aruande koostamine suurendab
läbipaistvust ja vastutustunnet HLÜ siseselt, sest ilma aruandeta ei saa ühistu liikmed täit ülevaadet
ühistu tegelikust majanduslikust seisust. Lisaks on eelnõu kohaselt ka liikmeks soovival isikul
õigus nõuda HLÜ-lt aruande edastamist enne liitumistaotluse esitamist. Kolmandaks, juhul, kui
ühistu ei esita aruannet RAB-ile, võib RAB rakendada sanktsiooni, eelkõige võtta tegevusloa
tagasi. Kuivõrd ühistutele ei rakendata enne 2029. aastat samal määral järelevalvet nagu teistele
krediidiasutustele, leiavad eelnõu koostajad, et aruannete esitamise kohustuse sätestamisega
minimeeritakse olukordi, kus ühistud jätkavad aruannete mitte esitamisega ning seeläbi ka
seadusest tulenevate kohustuste eiramisega.
Lisatakse § 416, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist ja säilitamist.
Lõikega 1 sätestatakse, et HLÜ töötleb HLÜS-ist nimetatud isikuandmeid seadusest tulenevate
kohustuste täitmiseks. Seadusest tulenevate kohustuste täitmise all mõeldakse andmete töötlemist
HLÜS § 6 nimetatud teenuste osutamiseks ja tehingute täitmiseks, §-s 414 nimetatud statistika
koostamiseks ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
Lõikega 2 sätestatakse säilitustähtaeg juhtorgani poolt esitatud isikuandmetele, mis on nimetatud
§ 36 lõikes 4. Selle lõike kohaselt tuleb säilitada juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks
esitatud andmed tema hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta
karistusregistrisse kantud karistuste kohta, samuti kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses
sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige, viis aastat pärast
töösuhte lõppemist. Kuivõrd juhtorgani liikme kohta kogutud andmete töötlemisega riivatakse
eraelu puutumatust, siis kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil.
Viieaastane andmete säilitamise tähtaeg on vajalik, et revisjonikomisjon, ühistu nõukogu ja
üldkoosolek saaksid kontrollida juhtorgani liikme vastavust seaduse nõuetele (ka tagantjärgi), et
mittevastavuse tuvastamisel oleks võimalik juhtorgani liige tagasi kutsuda ning potentsiaalselt
kohaldada seaduses toodud juhtorganite liikme vastutuse sätteid enne seaduses toodud
aegumistähtaja möödumist.
Lõike 3 esimese lausega reguleeritakse nende andmete säilitustähtaegu, mida HLÜ on esitanud
oma liikmele vastava avalduse alusel § 413 lõike 2 esimese lause kohaselt. Taolisi andmeid tuleb
säilitada kolm aastat pärast liikmesuse lõppemist. Kolmeaastane andmete säilitamise tähtaeg ühtib
49
tsiviilõiguses sätestatud kolmeaastase nõuete aegumistähtajaga (vt ka tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 146 lõige 1). Lõike teise lausega täpsustatakse, et juhul, kui liikmele on esitatud § 413
lõike 2 punkti 5 alusel isikuandmeid, mis puudutavad juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme
haridust, teadmisi, kutsealast sobivust ja laitmatut mainet, siis selliseid andmeid säilitatakse viis
aastat pärast vastava liikme tagasikutsumist või tema volituste lõppemist.
61) Muudetakse § 45 lõike 1 punkte 1 ja 2. Eelnõuga täpsustatakse hoiu-laenuühistute lõpetamise
aluseid. Nimetatud punktide muutmise näol on tegemist täpsustavate sõnastustega ehk sisulisi
muudatusi ei kaasne.
62) Seadust täiendatakse peatükiga 81, mis käsitleb hoiu-laenuühistu pankrotti.
Paragrahv 451 sedastab üldsätte, mille järgi kohaldatakse HLÜ pankrotiavalduse esitamisele,
pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas
peatükis ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvi lisamine on tingitud järgmiste paragrahvide lisamisest
uude peatükki, mis omakorda sätestavad erandid HLÜ-de jaoks võrreldes pankrotiseadusega.
Paragrahv 452 sätestab pankrotimenetluse algatamise tingimused. Sätte koostamisel on võetud
aluseks KAS § 125, kuivõrd HLÜ likviidsus ning maksevõimelisus on selle liikmete jaoks
prioriteetsed ning vajavad kiiret tegutsemist, et vältida selle varadest tühjaks jooksmist.
Paragrahv 453 sätestab HLÜ pankroti väljakuulutamise ja HLÜ-st võlgniku maksejõuetuse
eeldamise korra. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse §
31 lõike 11 kohaselt eeldatakse juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust, kui võlgniku suhtes
toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara
puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi
kohustuste täitmiseks, või kui võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või
avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Lisaks eeldatakse osaühingust või
aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui äriühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus
passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem, kui äriseadustiku nõuete kohaselt netovara
summa peaks olema. Vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teisele lausele peab hoiu-laenuühistu
netovara tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Sarnaselt osaühingutele ja
aktsiaseltsidele sätestatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse eeldusena olukord, kus
netovara suurus ei ole kooskõlas seaduse nõuetega.
Paragrahvis 454 on tehtud täpsustus HLÜ pankrotimäärusest teavitamise kohta. Säte on erinorm
pankrotiseaduse § 34 suhtes arvestades hoiustajate kaitse vajadusi. Sõltumata võlausaldajate arvust
peab haldur teavitama kõiki hoiustajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese
üldkoosoleku ajast ja kohast. Kuna HLÜ peamine vara on nõuded krediidisaajate vastu, siis on
väga oluline, et kõik isikud, kes on saanud HLÜ-lt krediiti, oleksid teadlikud, et tuleb jätkata
krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist ning millisele kontole tuleb kanda krediidi
tagasimaksed.
Paragrahviga 455 sätestatakse nõuete rahuldamisjärgud HLÜ pankrotimenetluses. Tegemist on
erinormiga pankrotiseaduse § 153 suhtes. Sätte eesmärk on kaitsta hoiustajate huve
pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel. HLÜ-desse paigutatud hoiused ei ole tagatud
Tagatisfondi poolt, kuid isikute hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas ulatuses
kaitstud kui muude võlausaldajate nõuded.
50
63) Seadust täiendatakse paragrahvidega 471–473, mis sätestavad vastavalt üleminekusätted ja
keelu moodustada pärast seaduse jõustumiskuupäeva hoiu-laenuühistuid.
Lisatakse eraldi rakendussäte § 471 näol. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt ei või hoiu-laenuühistut,
mis tegutseb tulundusühistu vormis pärast seaduse jõustumiskuupäeva moodustada ega kanda teda
sellisel kujul äriregistrisse. Sätte eesmärk on välistada uute HLÜ-de moodustamine pärast seaduse
jõustumist, st üleminekuperioodil, mille lõppedes rakendub HLÜ-dele krediidiasutuse tegevusloa
taotlemise kohustus või kohustus jätkata tulundusühistuna. Lõikega 2 nähakse ette, et uusi liikmeid
saab kaasata üksnes 2025. a. esimese poolaasta jooksul ja lõikega 3 nähakse ette, et 2026. aasta
alguseks tuleb teenuste pakkumine sisuliselt lõpetada. See kõik on vajalik selleks, et ühistud oma
äri rohkem ei laiendaks ja hakkaksid oma tegevust lõpetama (juhul kui nad ei soovi tegutseda edasi
ühistupanga vormis). Ehk nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus HLÜ-d hakkaksid
kaasama uusi liikmeid ja hoiuseid, samuti sõlmima krediidi andmiseks uusi lepinguid vahetult enne
§-s 473 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse tekkimist. Samas on oluline, et
HLÜ-dele antaks piisavalt aega oma tegevuse ja lepinguliste suhete ümberkorraldamiseks.
Paragrahviga 472 nähakse ette rakendusperiood olemasolevatele ühistutele uute muudatustega
oma tegevuse kooskõlla viimiseks – nimelt eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu on HLÜ-de
majandustegevuses vajalik ette näha ka üleminekuperiood uute nõuetega kooskõlla viimiseks.
Arvestades seda, et uute nõuete hulk on küllaltki mahukas ja et eelnõu jõustumine on plaanitud
2025. aasta 1. jaanuarile, siis oleks otstarbekas näha ette 12-kuuline rakendusperiood, mil HLÜ-d
peavad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima (lõige 1). Kuivõrd § 472 lõikes 1 toodud sätete
näol on eelnõu koostajate hinnangul tegemist sätetega, millega oma tegevuse kooskõlla viimine on
HLÜ-de aspektist kriitilise tähtsusega, siis ei ole ka mõistlik ette näha viidatud sätete hilisem
jõustumisaeg, sest see võib tekitada mitmeti mõistetavusi sätete tegeliku rakendamise tähtaegadest.
Oluline on märkida, et siin lõikes ei viidata uuele §-le 413 – see näeb ette vajaliku teabe andmise
hoiu-laenuühistu liikmetele ja mõistlik on seda rakendada kohe.
Lõikega 2 nähakse ette, et uusi määrasid sisseastumismaksu ja osamaksu osas kohaldatakse uutele
liikmetele koheselt ehk nende liitumise ajal. Seniste liikmete puhul ei saa enam sisseastumismaksu
tagantjärgi nõuda, küll on ka nende puhul kohustuslik suurendada osamaksu hiljemalt 2025. aasta
1. jaanuariks.
Paragrahviga 473 nähakse ette alused hoiu-laenuühistute lõpetamiseks ja panga või ühistupanga
vormile üleminekuks.
Lõikega 1 sätestatakse, et kui enne seaduse jõustumist asutatud ja tegutsev hoiu-laenuühistu võib
alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga
vormis.
soovib oma tegevust jätkata ühistupangana, siis peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt
krediidiasutuse tegevusloa nii, et ta saaks selle Finantsinspektsioonilt hiljemalt 2028. aasta 31.
detsembriks. Ehk selle kohaselt ei ole ühistul alates 2029. aasta 1. jaanuarist lubatud edasi tegutseda
hoiu-laenuühistu vormis.
51
Lõige 2 näeb ette, et HLÜ, kes soovib jätkata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tegevust, esitab
Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks32 krediidiasutuse tegevusloa taotluse.
Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks
esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunu talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
tähtajaks tegevusluba andmast, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja
makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud
tähtaegadele lõpetama. Tavapäraselt kestab pangaloa menetlus rohkem kui üks aasta ja seepärast
on oluline, et ühistud teeksid vastava otsuse piisavalt varakult. Juhul kui ühistu tegevusloa taotlust
eelnimetatud tähtajaks ei esita, peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja
makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud
tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või
krediidiandja tegevusluba.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui HLÜ-l on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või
tarbijakrediidi andmise jaoks krediidiandja tegevusluba, võib hoiu-laenuühistu tegevust jätkata
kuni 2028. aasta 31. detsembrini või jätkama tegevust tulundusühistuna ilma et teda käsitataks hoiu
laenuühistuna.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui HLÜ on esitanud krediidiasutuse tegevusloa taotluse ja
Finantsinspektsioon ei ole otsustanud 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest
keeldumist, ei loeta HLÜ tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sätte
puhul on eeskuju võetud KAVS § 105 lõige 3, kus toona ilma tegevusloata tegutsenud (s.t.
tegevusloa taotlemise kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidiandjad viidi Finantsinspektsiooni
järelevalve alla. Säte annab ka HLÜ-dele garantii, et õiguskaitseasutused ei alusta menetlust
karistusseadustiku tegevusloata tegevuse paragrahvi alusel. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul
lubatud alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise
otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida,
enne 2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega
hoiu-laenuühistusse uusi liikmeid vastu võtta..
Lõikega 5 pannakse Finantsinspektsioonile kohustus esitada hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks
kohtule sundlõpetamise nõue, kui HLÜ ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitanud
hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks FI-le krediidiasutuse tegevusloa taotlust või FI on keeldunud
loa andmisest ning HLÜ ei jätka tegevust tulundusühistuna. Sundlõpetamise nõude esitamisel peab
Finantsinspektsioon lähtuma TÜS-ist ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest.
64) Seadust täiendatakse §-ga 49.
HLÜS tunnistatakse kehtetuks alates 2029. aasta 1. jaanuarist. Seaduse kehtetuks tunnistamine on
seotud sama seaduse §-s 473 toodud üleminekusätetega suunata hoiu-laenuühistute tegevus
Finantsinspektsiooni järelevalve alla, st taotlema krediidiasutuse tegevusluba. Mh jäetakse
käesoleva eelnõuga välja kehtivas krediidiasutuste seaduses olevad viited hoiu-laenuühistu
seadusele.
32 Krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on sätestatud krediidiasutuste seaduse
§-s 131. Samuti on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel krediidiasutuse tegevusloa taotlemist selgitavad
materjalid. Vt ka: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidivaldkonna-tegevuslubade-
taotlemine/krediidiasutuse-tegevusluba
52
Seaduse kehtetuks tunnistamine ei võimalda sisuliselt hoiu-laenuühistuna tegutsemist pärast
seaduse kehtetuks tunnistamist, kuna arvestada tuleb ka mh äriseadustikus toodud ärinime
kasutamise piirangutega (äriseadustiku § 12 lõige 1), samuti reklaamiseaduses toodud
piirangutega.
3.2. Eelnõu § 2 – krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine
Muudetakse § 2 lõike 6 sõnastust. Uue sõnastusega jäetakse sisuliselt välja kehtiva § 2 lõike 6
punkt 2. Nimetatud muudatus seondub HLÜS § 3 muutmisega (vt ülaltoodud § 1 punkt 4 selgitusi),
mille kohaselt tekib HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus mh juhul, kui tema
liikmete arv on suurem kui 3 000, mistõttu ei oleks KAVS-is vajalik jätkuvalt kohaldada
krediidiandja või –vahendaja kohta sätestatut. KAVS § 2 lõikes 6 säilib aga teine alus, mille
kohaselt peab HLÜ taotlema krediidiandja või –vahendaja tegevusloa kui tema poolt antava
tarbimiskrediidi määr ületab krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
määra (viimase kuue kuu keskmine).
3.3. Eelnõu § 3 – krediidiasutuste seaduse muutmine
1) Muudetakse § 3 lõiget 1, mis sätestab krediidiasutuse mõiste. Eelnõus toodud muudatuse
kohaselt võib krediidiasutus tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse
aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võrreldes
kehtiva sätte sõnastusega on asendatud „hoiu-laenuühistu“ „tulundusühistuga“. Muudatus tuleneb
sellest, et krediidiasutusele ei peaks kohalduma hoiu-laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist on
krediidiasutustega (vt allpool § 3 punkti 4 selgitusi).
2) Muudetakse § 131 lõike 1 punkti 10 teksti selles osas, mis puudutab revisjonikomisjoni.
Revisjonikomisjoni sätted rakenduvad peamiselt ainult ühistupangale (ja kehtiva HLÜS alusel ka
HLÜ-dele). Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni
kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks
revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
3) Tunnistatakse kehtetuks § 131 lõige 4. Muudatus on seotud revisjonikomisjoni
kohustuslikkuse kaotamisega krediidiasutuste puhul (vt ülaltoodud § 3 punkti 1 selgitusi). Muid
muudatusi ei kaasne.
4) Paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5. Lisatav lõige näeb ette ühistupanga tegevusloa taotleja
kohustuse esitada varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui tegevusluba taotlev äriühing on
tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid.
Kehtiva õiguse järgi on eelnimetatud teenuseid õigus osutada lisaks pankadele ka krediidiandjatel
(KAVS § 5 lõige 2) ja hoiu-laenuühistutel (HLÜS § 6 lõige 1). Nimetatud aruande eesmärk on
anda kindlust selles osas, et tegutseva äriühingu laenuportfell oleks enne tegevusloa taotlemist
hinnatud sõltumatu hindaja (audiitorettevõtja) poolt ning et portfelli kvaliteet ja väärtus vastaks
kehtivatele nõuetele (näiteks HLÜ-de puhul HLÜS §-s 28 kehtestatud nõuetele).
5) Tunnistatakse kehtetuks § 29 lõige 6. Muudatus on seotud KAS § 38 muutmisega, millega
lisatakse KAS-i ühistupanga peatükki viide KAS kohaldamise kohta ka ühistupankadele. Seetõttu
kaob vajadus eraldi sellisel kujul KAS § 29 lõiget 6 säilitada. Ehk osaluse omandamisel ja
võõrandamisel kehtivad jätkuvalt samamoodi KAS §-des 29–33 sätestatu ühistupanga suhtes.
53
6) Muudetakse § 38 sõnastust, millega täpsustatakse krediidiasutuste seaduse kohaldamist
ühistupangale. Viidatud muudatuste järgi kohaldatakse ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja
üldkoosoleku suhtes krediidiasutuste seaduses sätestatud käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
Teisisõnu tuleb ühistupankadel arvesse võtta kõiki KAS-is sätteid, võttes sealjuures arvesse sama
seaduse ühistupanga peatükis sätestatud erisusi. Tasub ka mainida, et ka ühistupankadele tuleb
CRD järgi kohaldada krediidiasutustele sätestatud nõudeid ning siseriikliku õigusega ei ole
võimalik teha sellest erandeid (v.a juhul, kui see on viidatud direktiivis selgelt ette nähtud).
7) Tunnistatakse kehtetuks § 39 lõiked 2 ja 3. Lähtuvalt eelnõu eelmises punktis toodud
selgitustest ei ole ühistupanga kui krediidiasutuse puhul vajalik täiendavalt viidata HLÜS-ile.
8) Tunnistatakse kehtetuks § 41. Kuivõrd alates 2029. aasta 1. jaanuarist enam HLÜ-d sellises
vormis tegutseda ei või, kaotab säte, mis lubab HLÜ-del moodustada ühistupanka, oma
relevantsuse. Säte kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini ning selle kehtetuks tunnistamist
reguleerib KAS § 14118 (vt allpool § 3 punkti 34 selgitusi).
9) Paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule“.
Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja eelmises punktis tooduga.
10) Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõike 1 punkt 5. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja
punktis 7 tooduga, s.t. lähtudes krediidiasutuste seaduse kohaldamisest ka ühistupankadele ei ole
lubatav ette näha erisusi pankadele kohaldatava regulatsiooni osas.
11) Paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11. Nimetatud punktidega täpsustatakse
ühistupanga põhikirjale kohaldatavaid nõudeid ning põhikirjas sisalduvat teavet. Eelnõuga ei
sätestata kohustuslikke tingimusi, millele liikmed peavad vastama, ega sisseastumismaksu või
osamaksu suurust, kuid nimetatud elemendid peaksid olema kirjas ühistupanga põhikirjas, et
tagada nende ühtne kohaldamine kõikidele liikmetele ja liikmeks astuda soovijatele.
12) Tunnistatakse kehtetuks § 42 lõige 4. Muudatuse põhjused kattuvad seletuskirja § 3 punktis
7 tooduga, s.t. lähtudes krediidiasutuste seaduse kohaldamisest ka ühistupankadele ei ole lubatav
ette näha erisusi pankadele kohaldatava regulatsiooni osas.
13) Tunnistatakse kehtetuks § 421 lõige 1, mille kehtiva sõnastuse kohaselt ei kohaldata
ühistupanga liikmetele hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut. Nimetatud säte ei ole eelnõu
koostajate arvates § 38 muudatuste tõttu enam vajalik (vt ülaltoodud § 3 punkti 7 selgitusi).
14) Muudetakse § 421 lõiget 2. Muudatuste järgi oleks lisaks ühistupanga liikme vastuvõtmisele
juhatuse pädevuses ka liikmete väljaarvamine, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule.
Sama lõike järgi tuleb otsus liikme vastuvõtmise ja väljaarvamise kohta teha 30 päeva jooksul
vastava avalduse saamisest arvates. Ühelt poolt on muudatuse eesmärgiks on tekitada võimalus
ühistupangal lõpetada liikme liikmelisus enda initsiatiivil – kehtivas ühistupanga regulatsioonis ei
ole sellist võimalust ette nähtud. Lisaks võib teatud juhtudel olla liikme väljaarvamine vajalik, sh
juhul, kui liige ei vasta enam ühistupanga poolt liikmele seatud tingimustele või rikub mõnda
põhikirjast või seadusest tulenevat kohustust. Teisalt on ette nähtud konkreetne ajaline määr, mille
jooksul tuleb liikme vastuvõtmise või väljaarvamise kohta otsus teha, et vältida avalduste seisma
54
jätmine ja põhjendamatu viivitamine viidatud avalduste lahendamisega, mis omakorda tooks kaasa
registriandmete ebatäpsuse.
15) Muudetakse § 421 lõike 4 teist lauset. Muudatuse järgi võib nõukogu erandkorras määrata
pikema tähtaja osamaksu väljamaksmiseks, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast
väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud
usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete
täitmiseks. Muudatuse eesmärk on konkretiseerida ajaperioodi, mille jooksul liikmele tuleb
liikmesuse lõppemisel osamaks välja maksta. Kehtiva sätte sõnastuse järgi on viidatud periood
seaduses sätestamata, mis ei anna liikmele, kelle liikmesus ühistupangas on lõppenud,
õiguskindlust temale väljamakstava osamaksu ajaperioodi osas. Samas on vajalik sätestada piisav
ajaperiood, mille jooksul ühistupank suudaks kaasata piisavalt omavahendeid, et olla kooskõlas
seaduses sätestatud nõuetega.
16) Seadusesse lisatakse § 422, mis sätestab erinõuded ühistupanga juhatuse liikmetele. Nimelt
lõike 1 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla minimaalselt kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette
suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Erand lõikele 1 on
ette nähtud sama paragrahvi järgmises lõikes. Lõike 2 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla
kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. Krediidiasutusel kahe juhatuse
liikme määramine on erisäte KAS § 56 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse kolmeliikmelise juhatuse
suhtes. CRD artikli 13 lõikega 1 on seatud minimaalseks nõudeks vähemalt kahe isiku määramine
krediidiasutuse juhatusse ning eelnõuga soovitakse see erisus ühistupankadele sisse tuua.
Sealjuures tuleb märkida, et kahe juhatuse liikme määramine on lubatud ainult juhul kui
ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro. Koosmõjus §-ga 44 (vt järgmine selgituspunkt)
tähendab see seda, et kahe juhatuse liikme määramine on lubatud üksnes juhul, kui ühistupank ei
osuta investeerimisteenuseid või teenuseid välisriigis. Nimetatud teenuste osutamise piiramine on
eelnõu koostajate hinnangul põhjendatud, vältimaks madalast kapitaliseeritusest tulenevaid riske;
samuti juhatuse liikmete vähesust vastutusvaldkondade jagamisel ja huvide konflikti
maandamisel. Viimaks, muud krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse
liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade suhtes.
17) Muudetakse §-i 44. Lõikega 1 sätestatakse, et ühistupanga algkapital koosneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud
kapitalist ja reservidest.
Võrreldes kehtiva krediidiasutustele kohalduva osa- või aktsiakapitali miinimummääraga (5
miljonit eurot) võimaldatakse § 44 lõikes 2 toodud muudatustega ühistupanga algkapitali määra
sätestada minimaalselt vähemalt üks miljon eurot, ehk algkapitali madalaim määr ühistupanga
jaoks oleks CRD artiklis 12 lõikes 4 lubatud madalaim tase. Muudatuse eesmärk on soodustada
ühistupanganduse teket ja arenemist Eestis.
CRD üldnormi artikli 12 kohaselt võib järelevalve anda loa panga tegevuse alustamiseks, kui
krediidiasutusel on algkapital vähemalt 5 miljon eurot. Lisaks sellele on direktiivis riigile välja
pakutud valikukoht kehtestada panga asutamisel algkapitalile madalam lävend – 1 miljon eurot,
määratledes selleks eraldi nn kategooria (ingl. k. particular umbestegories of credit institutions).
Riikide praktika 1 miljoni eurose panga võimaldamise korral on kantud erinevatest eesmärkidest:
Leedu pakub seeläbi võimalust fintech valdkonna arenguks ja ühistupankade reguleerimiseks,
55
teisalt on madalamat kapitalinõuet kohaldatud üksnes ühistulise panganduse võimaldamiseks
(näiteks Sloveenias). Leedu näitel on sellise erandliku kapitalinõudega tegutsevate krediidiasutuste
puhul eelistatud piirata nii pangale lubatud investeerimisteenuste ulatust kui piiratud aktsiakapitali
suurusega panga tegevust piiriüleselt või filiaali asutamisega välisriigis.
Madalama kapitalinõude rakendamisel võib olla väikepangandust elavdav ja seeläbi turul
teenustega laiemat hõlmatust soodustav mõju. Vähendatud algkapitaliga panga puhul tuleb samas
arvestada, et pangandustegevusele kohaldub siiski samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv
raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest
tulenevate riskidega. Seega 1 miljoni euros suuruse algkapitaliga panga turule sisenemisel võib
juba regulatsiooni tasandil olla kohane riskide piiramiseks kitsendada sellisele isikule lubatud
teenuste loetelu ka Eestis. Seepärast piiratakse antud juhul sellise ühistupanga puhul
investeerimisteenuste osutamist.
Krediidiasutuse tegevusloa annab Euroopa Keskpank. Seega olukorras, kus krediidiasutus on
saanud tegevusloa madalama kapitalinõude alusel, ei rakendu peale tegevusloa saamist, kuid
tegevuse mahtude suurenemisel või aktsiakapitali tõstmisel täiendavat tegevusloa kohustust.
Sellisel juhul hinnatakse ja rakendatakse panga kapitalinõudeid lähtuvalt CRR-is seatud
tingimustest vastavalt tegevusest tulenevatele riskidele. Erandi alusel loodava panga tegevuse
ulatus omab olulist rolli ka pangale kohustusliku Tagatisfondi makse kujunemisel – Tagatisfondi
maksed on riskipõhised, seega võimaldab seadus vajadusel maksete suurust korrigeerida tegevuse
riskisusega, mida saab Tagatisfondi nõukogu arvestada vastava otsuse tegemisel.
Kuna CRD-st tulenevate ühtsete nõuete eesmärk on tagada piiriülese pangandusturu stabiilsus, siis
erandina väiksemate nõuete, erikategooria alusel tegutsevate pankade alternatiivi võimaldamisest
tuleb direktiivi artikli 12 lõike 4 kohaselt teavitada nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa
Pangandusjärelevalvet. Vastav kohustus lasub riigil. Selleks, et jälgida erandi alusel kujunevat
praktikat ja eristada pankade kategooriaid ka pangateenuste tarbijate jaoks tuleb lõike 4 kohaselt
FI-l pidada vastavate krediidiasutuste kohta eraldi nimekirja, mis võimaldab neid eristada üldnormi
alusel tegutsevatest krediidiasutustest.
Paragrahvi 44 täiendamisega lõikega 3 kohustatakse ühistupanga osakapitali korrigeerida 12 kuu
jooksul alates osakapitali muutmise olukorra tekkimisest. Nimetatud muudatus on krediidiasutuste
seadusesse tehtud HLÜS-iga sarnaselt. Nimelt ühistupangaks kvalifitseeruval HLÜ-l on väga suur
hulk liikmeid, mistõttu oleks kulukas ja keeruline korraldada üldkoosolekuid ainult seetõttu, et
korrigeerida avalikes registrites kajastatavat osakapitali määra. Muudatuse järgi oleks ühistupangal
võimalik maksimaalselt ainult osakapitaliga seotud üldkoosolekuid korraldada vajadusel üks kord
aastas.
Samas on oluline, et avalikkusel ei jääks valet muljet ühistupanga kapitaliseeritusest, arvestades
ülaltoodud lõikes 3 sätestatut. Seetõttu sätestatakse lõikes 4, et lisaks käesoleva seaduse §-s 51
sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali
muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra. Lõikega 5
pannakse ühistupanga juhatusele kohustus esitada äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsus,
millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.
18) Seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442.
56
Paragrahv 441 sätestab ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamise
tingimused. Lõike 1 kohaselt on ühistupangal õigus osutada investeerimisteenuseid ja käesoleva
seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, kui tema osakapital on vähemalt viis miljonit
eurot. Investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine on seotud ühistupanga osakapitali
määraga, selle kohta vt ka kommentaare seletuskirja eelmise punkti juures.
Lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank Finantsinspektsiooni kui ühistupank soovib alustada
investeerimisteenuste osutamist või krediidiasutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste
osutamist välisriigis. Sätte järgi ei eelda investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamine
eraldi Finantsinspektsioonilt vastava loa saamist, aga Finantsinspektsiooni tuleb teenuste
osutamise soovist teavitada, et Finantsinspektsioonil oleks ajakohane ülevaade ühistupanga
osutatavatest teenustest ning seeläbi kaasnevast riskiastmest.
Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste
osutamist või teenuste osutamist välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie
miljoni euro. Teisisõnu kui Finantsinspektsioon leiab, et ühistupanga langenud kapitaliseeritus
võib kaasa tuua riske investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamisel, on võimalik
Finantsinspektsioonil vastavate teenuste osutamist või teenuste osutamise kohta keelata.
Paragrahv 442 täpsustab olulise osaluse määratlemist ühistupankade puhul. Paragrahvi eesmärk
on aidata nii turuosalistel kui järelevalveasutusel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse
regulatsiooni. Lõike 1 kohaselt võetakse ühistupanga liikme olulise osaluse määratlemisel
täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud
laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat
toetamist. Sama lõike teise lause järgi tuleb kaaluda liikme mõju, mis võib seonduda nii liikme
rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel ühistupanga juhtimisele. Lõike 1
lisamine on tingitud sellest, et KAS-is sisalduva olulise osaluse regulatsiooni (KAS § 30 jj) ei ole
võimalik ühistupankadele otse kohaldada tulenevalt iga liikme võrdsest hääleõiguses (TÜS § 43).
Samas on võimalik, et osad liikmed kas tasuvad keskmisest või miinimumist enam osamaksu või
hoiustavad ühistupangas rohkem raha, ning seeläbi mõjutavad oluliselt ühistupanga
kapitaliseeritust, likviidsust ja laenu andmise võimekust.
Lõike 2 kohaselt peab ühistupank lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata
teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse
või kontrolli ühistupanga üle.
19) Tunnistatakse kehtetuks § 47. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita
ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik
säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele.
20) Muudetakse § 49 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse
välja tekstiosa „,revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest
välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele
krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
21) Paragrahvi 51 lõiget 21 täiendatakse selliselt, et see hõlmaks ka ühistupanga liikmeid, kellel
on õigus nõuda erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumist. Varasem sätte sõnastus ei arvestanud
ühistupanga liikmeid, kuid põhjusel, et varasemad HLÜ-de liikmed ei muutu ühistupanga
57
tegevusvormile üle minnes aktsionärideks, vaid säilitavad oma liikme staatuse tulenvalt asjaolust,
et ühistupank ei ole aktsiaselts nagu tavalised pangad, vaid ikkagi tulundusühistu, on neile
samaväärsete õiguste andmiseks vajalik muuta sätte sõnastust.
22) Paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja viide hoiu-laenuühistu seaduse §-le 40. Kuivõrd
eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis
ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte
mittekohaldumisele.
23) Muudetakse § 53 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
24) Muudetakse § 54 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja
sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“ vastavas käändes. Muudatuste teel jäetakse
krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning
sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
25) Muudetakse § 56 lõike 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
26) Tunnistatakse kehtetuks § 59 lõike 6. Sätte kehtetuks tunnistamise teel jäetakse
krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning
sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
27) Muudetakse § 60 lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja
sõnad „ja revisjonikomisjoni esimeheks“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
28) Muudetakse § 60 lõigete 2 ja 5 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse
välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
29) Tunnistatakse kehtetuks § 60 lõike 3 lause 2. Kehtetuks tunnistamine on tingitud
revisjonikomisjoni kaotamisest HLÜS-is. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
30) Muudetakse § 60 lõiget 4. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või
revisjonikomisjoni liikmete“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
58
31) Muudetakse § 68 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse
välja sõnad „revisjonikomisjoni esimehe“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest
välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele
krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
32) Muudetakse § 99 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse
välja sõnad „või revisjonikomisjoniga“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
33) Paragrahvi 116 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Uue lõike 4 kohaselt lõpetatakse ühistupank,
kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole liikmete nimekirja andmete kohaselt
kahe kuu jooksul suurenenud. Kuivõrd vastavalt KAS § 39 lõikele 1 peab ühistupanga asutajaid
olema vähemalt 50 isikut, siis lisatud sätte eesmärk on kinnitada, et ühistupangal peab igal ajahetkel
olema vähemalt 50 liiget. Lisaks soovitakse vältida olukorda, kus 50 isikut asutavad ühistupanga,
kuid ühistupanga äritegevuse käigus jääb ühistupanka alles vähem liikmeid, kaotades nii ühistulise
tegevuse mõtte. HLÜ-del on kohustus pidada oma liikmete kohta nimekirja TÜS § 15 ja HLÜS §
18 kohaselt. Nimekirjast peab selgelt nähtuma, kes on ühistu liikmed, millal nad said liikmeteks
ning millal nad astusid ühistust välja. Lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu
kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esineva käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
tingimused ning ühistupanka ei ole vabatahtlikult kuue kuu jooksul lõpetatud alates vastavate
tingimuste saabumisest. Muudatusega luuakse suurem õigusselgus selles osas, kes ja millisel alusel
ühistupanga lõpetamise menetluse saab alustada, kui ühistupank vastab sättes toodud
kriteeriumitele. Nimetatud lõiget tuleks rakendada juhul, kui ühistupank ei ole ise teinud otsust
ühistupanga vabatahtlikuks lõpetamiseks, kui tema liikmete arv on langenud alla seaduses toodud
miinimummäära.
34) Seadust täiendatakse §-ga 14118, mille kohaselt kehtib § 41 2028. aasta 31. detsembrini (vt §
3 punkti 19 selgitusi).
3.4. Eelnõu § 4 – makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
1) Paragrahvi 37 lõiget 1 muudetakse selliselt, et makseteenuseid osutava HLÜ puhul oleks
HLÜ-s osaluse omandamine samastatud HLÜ liikme osamaksu summaga. Nimetatud muudatuse
vajalikkus tuleneb sellest, et mõned HLÜ-d osutavad makseteenuseid, kuid kehtivas HLÜS või
MERAS redaktsioonides (ega käesoleva eelnõuga ette nähtud muudatustega) ei ole ette nähtud
HLÜ-dele olulise osaluse omandamise sätteid. See on aga tekitanud olukorra, kus makseasutustele
kehtivad nõuded selles osas, et kes võib omada kontrollivat osalust, kuid samasuguseid nõudeid ei
ole rakendatud makseteenuseid osutatavatele HLÜ-dele. Käesolev muudatus peaks tagama, et
makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka
sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele
liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib kaasa tuua rahapesu või terrorismi
rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele.
2) Seadust täiendatakse §-ga 133, millega nähakse ette § 37 lõike 1 kehtivus. Seni kehtinud
versioon jätkab kehtimist 2029. aasta 1. jaanuarist. Perioodil 2025–2028 kehtib § 37 lõige 1
muudetud kujul.
59
3.5. Eelnõu § 5 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
1) Paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt peab Rahapesu Andmebüroo arvestama
HLÜ juhtide sobivuse hindamisel hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36 sätestatuga. Viite lisamise
eesmärk on toetada RAB-i hoiu-laenuühistute suhtes teostatava juhtide sobivuskontrolli
teostamisel, sest HLÜS-is sätestatud nõuded ühistu juhtidele on spetsiifilisemad, kui RahaPTS-i §-
s 72 sätestatud fit-and-proper assessment nõuded, mille alusel hinnatakse ka teisi ettevõtjaid, kelle
tegevus ei ole nii piiratud, nagu HLÜ-del (näiteks hasartmängu korraldajad, virtuaalvääringu
teenuse pakkujad, pandimajad jms). Kesksel kohal HLÜS §-s 36 on lõiked 1–3, mis sätestavad
tingimused, millele peab juhiks kandideeriv isik vastama (vt ülalpool § 1 punkti 52 selgitusi).
2) Seadust täiendatakse §-ga 1186, millega sätestatakse, et § 72 lõige 21 kehtib kuni 2028. aasta
31. detsembrini. Alates 2029. aastast läheb järelevalve pädevus RAB-ilt Finantsinspektsioonile,
mistõttu kaotab § 72 lõige 21 oma relevantsuse.
3.6. Eelnõu § 6– reklaamiseaduse muutmine
1) Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava
hoiuseintressi määra. Muudatus on ajendatud Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu poolt 19. novembril
2020. aastal Rahandusministeeriumile saadetud eelnõu kavandist, mille ühe osana oli välja toodud
ettepanek keelata reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude tagasimakstavate
rahaliste vahendite kaasamiseks, ja mis sisaldab hoiuseintressi määra. Eelnõu koostajad nõustuvad,
et HLÜ-ga liituja ei tohiks lähtuda üksnes HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist (vt
ka ülaltoodud § 1 punktid 6 ja 8). Samas ei laiendata Hoiu-Laenuühistute Liidu ettepanekus toodud
hoiuseintresside reklaamimise keeldu kõikidele finantsteenustele, sest ühelt poolt ei reguleerita
käesoleva eelnõuga muude finantsteenuste osutamist, ning teiselt poolt alluvad muud
krediidipõhiste finantsteenuste osutajad (krediidiandjad, -vahendajad, krediidiasutused) finants-
järelevalvele, millest tulenevalt toimub pidev kontroll vastavate teenusepakkujate ning nende poolt
välja reklaamitud hoiuseintresside paikapidavuse üle. Selguse huvides tasub märkida, et lõike 37
näol on tegemist objektiivse keeluga, mille täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikes huvides (vt ka ReklS § 30 lõige 1).
2) Seadust täiendatakse §-ga 512, millega sätestatakse, et § 29 lõige 37 kehtib kuni 2028. aasta
31. detsembrini.
3.7. Eelnõu § 7 – tulundusühistu seaduse muutmine
TÜS-i § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 5, § 21 lõikes 1, § 33 pealkirjas ning lõikudes 2 ja
3, § 50 lõigus 2 asendatakse sõna ,,hüvitus“ sõnaga ,,hüvitis“ vastavas käändes. Tegemist on
tehnilise muudatusega. Sõna ,,hüvitus” tähistab kahju tasumist ja hüvitamist ehk tegevust. Hüvitust
ennast ei ole võimalik välja maksta, küll aga kuulub maksmisele hüvitis ehk kahjutasu.
3.8. Eelnõu § 8 – seaduse jõustumine
Paragrahviga 8 sätestatakse seaduse jõustumisaeg.
Sätestatakse seaduse jõustumisaeg, mis on 2025. aasta 1. jaanuar. Kindla jõustumiskuupäeva
sätestamine aitab siduda vastava kuupäevaga eelnõuga kavandatud HLÜS-i rakendussätted (§-d
60
471 kuni 473). See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks muudatuste rakendamisega
seotud tähtaegade arvestamist, ehk tagab paremini õigusselguse.
See tähendab, et ka reklaamiseaduse muudatus, mille kohaselt hoiuseintresside reklaam
keelustatakse, jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Hoiu-laenuühistud peaksid olema valmis, et
seesugune reklaam lõpetada (vastavatele probleemidele on osundatud seletuskirjas juba eespool).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei põhine otseselt EL õigusel, kuid viiakse täpsemini kooskõlas mõningate EL õiguse
sätetega. Nimelt CRD artikkel 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja
muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole krediidiasutused. Ehk EL
õiguse kohaselt on avalikkuselt hoiuste kaasamine ette nähtud üksnes pankadele
(krediidiasutustele). Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata, siis peab ühistu
tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on kooskõlas EL õigusega.
6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele
6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala
6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus
PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda
tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti
kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS §-i 31
kohaldamisel tuleb arvestada ka EL õigusega, mis sätestab ettevõtluse kaitse üksikasjalikult.33
Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka
soorituspõhiõiguse jooni: ettevõtlusvabadus kaitseb ühelt poolt avaliku võimu sekkumise eest
sellesse tulu saamise eesmärgil toimuvasse tegevusse, teiselt poolt aga nõuab avalikult võimult ka
ettevõtluseks sobiva õigusliku keskkonna loomist. Seega riigi positiivsete kohustuste hulka seoses
ettevõtlusvabadusega kuulub kohustus luua õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduseks, sh
äriõiguse ja ühinguõiguse normid, aga ka konkurentsiõigus, võlaõigus.
Kaitstud on nii koondumisõigus kui ka õigus mitte koonduda. Äriühingute asutamist, seisundit,
juhtimist ja lõpetamist reguleerivad üldiselt tsiviilseadustiku üldosa seadus ja äriseadustik.
Eriseadustena reguleerivad nende asutamist ja tegevust ka HLÜS, kuid ka näiteks KAS ning
investeerimisfondide seadus. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja
tulundusühistu. PS § 31 kaitseb kõigisse neisse koondumise õigust.34 Ettevõtlusvabadusse kuulub
iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ilma et avalik võim sellesse põhjendamatult
sekkuks.35 Ettevõtlusvabaduse realiseerimine võib muuhulgas toimuda ka osaluse või liikmeks
33 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm 4, https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 34 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31,, komm. 16 ja 17. 35 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-4-1-5-17, punkt 50.
61
oleku kaudu erinevaid kaupu või teenuseid pakkuvas äriühingus. Ettevõtlusvabaduse kui
vabadusõiguse üheks elemendiks on ka õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle.
Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega kaitstakse nii ettevõtjate
ettevõtlusvabadust, kui ka tarbijat. Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab
parima teenuse või kauba parima hinnaga. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda, et riik
ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse
kahjustamisest.
Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud
lepingute kehtima jäämise suhtes (pacta sunt servanda põhimõte).36
Õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud
õigusega valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Vaadeldavatel õigustel on tihe seos PS §-s 32
sätestatud omandiõigusega – seda nii ettevõtlusega tegeleva isiku vara (näiteks aktsiad, osad või
osamaksud) kaitsmisel kui ka äriühingu vara kaitsmisel.
6.1.2. Omandipõhiõigus
PS § 32 sätestab omandipõhiõiguse. § 32 kohaselt on igaühe omand on puutumatu ja võrdselt
kaitstud. S.t. et omandile tuleb tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab
riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta.37
PS § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja
vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele.38 Võlaõiguslike õiguste ja
nõuete osas tuleks eeldada, et kaitstud pole mitte kõik varalised õigused, vaid pigem on kaitstud
sellised võlaõiguslikud õigused ja nõuded, mis on olemuslikult asjaõiguslike (absoluutsete)
õigustega sarnased.39 Omandi kaitse laieneb ka nõuetele, kui need on piisavalt konkreetsed ja neil
on küllaldane alus riigisiseses õiguses.
6.2. Isikuline kaitseala (PS § 9)
PS § 31 isikulises kaitsealas on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja
kodakondsuseta isikud, kuid PS lubab seadusega sätestada välismaalastele piiranguid
ettevõtlusvabaduse teostamiseks. PS § 31 kaitsealasse kuuluvad ka äriühingud. Eraldi tuleb välja
tuua, et käesoleva eelnõu puhul on isikulises kaitsealas füüsilised isikud – hoiu-laenuühistute
liikmetena kui hoiustajatena või ka krediidisaajatena (tarbijatena), kes on sõlminud hoiu-
laenuühistuga hoiustamiselepinguid, krediidi- või muid sarnaseid lepinguid. Tarbijana käsitletakse
füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega
(tarbijakaitseseaduse § 2 lõige 1 punkt 1).
PS § 32 sätestatud omandipõhiõigus laieneb füüsilistele isikutele. PS § 9 lõike 2 järgi laienevad
õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste
isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kooskõlas
36 RKÜKo 20.10.2020. nr. 5-20-3 punk 108. 37 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32, komm 1 ja 9, https://pohiseadus.ee/sisu/3503 38 Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18. 39 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32, komm 8.
62
juriidiliste isikute eesmärkidega ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb §-s 32 sätestatu ka
juriidilistele isikutele.40 Käesoleva eelnõu puhul on omandipõhiõiguse isikulises kaitsealas nii
füüsilised kui ka juriidilised isikud – hoiu-laenuühistute liikmetena, kellele kuulub hoiu-
laenuühistus osalus kui ka hoiustajatena, kes on sõlminud hoiu-laenuühistuga
hoiustamiselepinguid, millelt hoiu-laenuühistu maksab intresse.
6.3. Põhiõiguse riive
Tulenevalt PS § 31 teisest lausest on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud
põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. See põhjus
peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema
kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.41 Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse
sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.42 Riigikohus on
ettevõtlusvabaduse piiranguteks lugenud erinevate lubade taotlemise kohustuse kehtestamist,
asutamise piirangute kehtestamist ja ka ettevõtja poolt pakutava kauba reklaamile piirangute
kehtestamist. Samuti on ettevõtlusvabaduse piiranguna vaadeldavad ettevõtja varale seatavad
(näiteks looduskaitselised) piirangud, mis ei võimalda ettevõtja vara ettevõtluses vabalt kasutada.43
Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida üldjuhul saab piirata
mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.44 PS § 32 lõike 2 teine lause lubab sama
paragrahvi lõike 1 esimeses lauses tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust
seadusega kitsendada. Kohustades riiki igaühe omandit võrdselt kaitsma, sätestab PS § 32 lõike 1
esimene lause ka erilise võrdsuspõhiõiguse, mille kohaldamisel taandub PS §-s 12 sätestatud üldine
võrdsuspõhiõigus.45
Omandipõhiõiguse riive on selle põhiõiguse kaitsealasse kuuluva õigusliku positsiooni igasugune
ebasoodus mõjutamine.46
Käesoleva seaduseelnõuga sätestatakse pärast eelnõu seadusena kehtima hakkamist hoiu-
laenuühistutele tehingute tegemise erinevad piirangud. Kõige intensiivsema nõudena nähakse ette
hoiu-laenuühistutele kohustus taotleda hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks Finantsinspektsioonilt
krediidiasutuse tegevusluba. Samas ei ole see tegutsevate hoiu-laenuühistute jaoks kohustus vaid
valik. Hoiu-laenuühistu võib jätkata ka tavalise tulundusühistuna, kuid sel juhul ei ole tal enam
õigust hoiuseid kaasata. Ehk sisuliselt võib see tähendada siiski traditsioonilisel kujul hoiu-
laenuühistulise tegevuse lõpetamist.
Selle põhjuseks on juba käesoleva seletuskirja esimeses peatükis toodu asjaolud – praktikas ei toimi
enam hoiu-laenuühistute tegevuses algsed põhimõtted, eelkõige sotsiaalse kontrolli põhimõte
kõikidel juhtudel (just suurema liikmeskonnaga ühistute puhul) ja sel juhul on järelevalve ja
kontroll ühistute üle üsna puudulik.
40 RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03, punkt 18. 41 RKPJKo 30.06.2017, nr 3-4-1-4-17, punkt 57. 42 RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12. 43 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm.23. 44 RKPJKo 17.04.2012, nr 3-4-1-25-11, punkt 37. 45 RKPJKo 16.03.2021 otsus asjas nr 5-20-7 punkt 36. 46 Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-69-09, punkt 57.
63
Eeltoodu on teinud võimalikuks või vähemalt soodustanud hoiu-laenuühistute juhtide kuritarvitusi
hoiu-laenuühistu kätte usaldatud rahaliste vahenditega, mille tagajärjel on hoiustajad kaotanud
suuri summasid. Kehtiv õigus ei taga õigusliku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta hoiu-
laenuühistu liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse
kahjustamist. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku sisu
poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga).
Eelnõu näol ei ole tegemist hoiu-laenuühistute tavapärase ettevõtlusrežiimiga, vaid pikemat
üleminekuaega ette nägevate normidega, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad ettevõtjad
olema turult lahkunud või jätkama mõnes muus vormis (ilma, et neil oleks õigus hoiuseid kaasata).
6.3.1. Riive formaalne põhiseaduspärasus
Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-
, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.
6.3.2. Riive materiaalne põhiseaduspärasus
Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest
lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus.
Riigikohus on asunud seisukohale, et kui piirang riivab ühtaegu nii ettevõtlusvabadust kui
omandiõigust, siis tuleb selle lubatavuse hindamisel hinnata piirangu proportsionaalsust enim
riivatud põhiõiguse kontekstis.47 Sageli tuleb piirangu mõju hinnata siiski seoses mitme
põhiõigusega nende põhiõiguste koosmõjus.48 Nagu eespool juba käsitletud, siis kavandatav
seadusemuudatus riivab hoiu-laenuühistute liikmete ettevõtlusvabadust ja õigust koonduda
tulundusühingutesse, kuid riivab ka samade isikute omandipõhiõigust nii liikmete kui
hoiustajatena. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud neid põhiõiguste riiveid koosmõjus.
Põhiseaduse preambul nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise rahu kaitse. Selle eesmärgi
saab riik muu hulgas saavutada siis, kui tal on õigus otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel
lubada edendada ettevõtlust rahandusvaldkonnas, s.h. kellel ja millistel tingimustel lubatakse
avalikkuselt kaasata hoiuseid. S.t. kelle kätte usaldatakse avalikkuse säästud. Kuna eelnõu
eesmärgiks on kaitsta otseselt isikute (liikmete) hoiuseid, siis on hoiu-laenuühistute tegevusele
selliste tingimuste kehtestamine põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk.
Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, aga johtuma avalikust huvist
või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt
õiguspärane. PS § 31 teine lause annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida
ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.
Krediidiasutuste (panga või ühistupanga) tegevuse õigusliku regulatsiooni üks peamistest
eesmärkidest on tagada konkurentsiks võrdsed tingimused. Avalikkuselt hoiuste kaasamise õigus
on üldjuhul üksnes krediidiasutustel, kes võivad Euroopa Liidus tegutseda ainult pädeva asutuse
(finantsjärelevalve) tegevusloa alusel. Hoiuseks nimetatakse krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest
47 RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12; RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, punkt 102. 48 Näiteks RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 32, 46, 48 ja 51; RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17; RKÜKo 20.10.2020, 5-20-
3/43, p 114; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne § 31 komm. 13.
64
lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu. Nõude
rahalist väärtust kajastab krediidiasutus maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema
klientide vahendite hoiustamiseks peetaval kontol. Krediidiasutus peab nõude põhisumma
õigusaktide (s.t. krediidiasutuste seaduse ja direktiivi 2014/49/EL) või lepingu tingimuste kohaselt
hoiustajale tagasi maksma. Hoiusena käsitletakse ka summat, mille ülekandmiseks hoiustaja või
muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise
päeva seisuga täitnud (vt tagatisfondi seaduse § 24). Krediidiasutusesse paigutatud hoiused
tagatakse Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Krediidiasutuste tegevus on väga
põhjalikult reguleeritud, sh. juhtimise ja organisatoorse korralduse ning vastava aruandluse
esitamise nõuded. Krediidiasutuste üle teostatakse pidevat riiklikku finantsjärelevalvet.
HLÜS § 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt on hoiu-laenuühistute peamine ja püsiv tegevus oma
liikmetega hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite
kaasamiseks. Hoiu-laenuühistute poolt hoiustajatele makstavad intressimäärad on viimastel
aastatel olnud oluliselt kõrgemad kui krediidiasutuste poolt hoiustajatele makstavad intressid. Ei
hoiu-laenuühistu seadus ega ükski teine seadus ei täpsusta „hoiuse“ mõistet hoiu-laenuühistute
tegevuse kontekstis. Hoiu-laenuühistud kaasavad samuti hoiuseid (nagu pangadki), kuid võivad
seda teha tingimusel, et hoiustajateks on ainult hoiu-laenuühistu liikmed. Hoiu-laenuühistu
liikmeks astumise reegleid ei ole samas keeruline täita (sisuliselt erilised reeglid siin puuduvad,
põhimõtteliselt võib öelda, et ei ole vahet, kas isik on ühistu liige või panga klient). Hoiu-
laenuühistute tegevusnõuded, juhtimise ja organisatoorse korralduse on kordades leebemad kui
krediidiasutustele kehtestatud nõuded. Kuna hoiu-laenuühistute administratiivne koormus on väga
palju madalam kui krediidiasutustel, võib see negatiivselt mõjutada konkurentsiolukorda.
Seadusandjal on vabadus teha otsuseid ettevõtluskeskkonna ja omandisuhete osas kui see on
vajalik muude oluliste väärtuste ja põhiõiguste kaitseks. Praktika on näidanud, et hoiu-
laenuühistute juhtimise kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete aktiivsus on madal ja see
võimaldab hoiu-laenuühistute juhtidel kuritarvitada ühistusse usaldatud liikmete rahalisi
vahendeid. Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse
maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga hoiu-
laenuühistute hoiuseid. Kuid eksitava reklaami tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka hoiu-
laenuühistute poolt kaasatud hoiused käsitatakse võrdsetel alustel krediidiasutustesse paigutatud
hoiustega ja on seega riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib
märkimisväärselt moonutada konkurentsi hoiuste turul.
Seega hoiu-laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse
piiramise legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul isikute (liikmete) vahendite kuritarvitamise
vältimine ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse.
Hoiu-laenuühistute liikmetel s.t. hoiustajatel on õiguspärane ootus enne vaadeldava seaduseelnõu
vastuvõtmist sõlmitud hoiustamislepingute kehtima jäämise osas. Hoiu-laenuühistute tavapärase
praktika kohaselt on lepingud tähtajalised (1 – 3 aastase tähtajaga). Õiguspärase ootuse ja
vaumbestio legis'e põhimõtteid tuleb käsitleda koos, sest küsimus taandub sellele, kas õiguskorras
isikule antud (s.o. HLÜ liikmetest hoiustajatele antud) õigused ja pandud kohustused on muutunud
(sõnamurdlikult) rabavalt ebasoodsas suunas või on adressaadid saanud mõistliku aja jooksul uute
normidega tutvuda ning oma tegevuse nende järgi ümber korraldada.
65
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26. juunil 2014. aastal otsuses nr 3-4-1-1-
14 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste
moonutamatu realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi ja vabadusi on võimalik täisväärtuslikult
kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi.
Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste
kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi
sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest
tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik
kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni.49
Ettevõtlusvabaduse ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse ega ka omandivabaduse
piiramine ei ole välistatud, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid. PS § 11 lubab
põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).
(i) Sobivus
Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele.
Omandipõhiõigus on oluline väärtus, millele praegusel juhul lisab kaalu hoiustajate õiguspärane
ootus oma vahendite säilimisele. Ettevõtlusvaldkondi, kus tegutsemiseks on vajalik pädeva asutuse
luba, on enam kui sada. Finantsvaldkond on kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega
ettevõtlusvaldkond, kus ettevõtja tegevus on allutatud rangele regulatsioonile ja järelevalvele.
Hoiu-laenuühistud on seni üks väga vähestest finantsvaldkonna äriühingutest, kus ei ole
kehtestatud finantsjärelevalve-alase tegevusloa nõuet (Rahapesu Andmebüroo luba selleks ei
kvalifitseeru). Seega eelnõu rakendussäte § 47¹ ei ole vastuolus PS §-st 10 tuleneva õigusriigi
põhimõttega, sest see ei riku otseselt õiguse subjektide õiguspärast ootust õigussuhete aluseks
olevate õigusnormide püsimisele, sest seadusest tulenevate muutuste elluviimiseks on antud
mõistlikult pikk tähtaeg. Viis aastat ümberkorralduste rakendamiseks on piisavalt pikk periood.
Hoiu-laenuühistute ümberkorraldamine pankadeks või ühistupankadeks tagab kõigi hoiustajate
võrdse kohtlemise, sest kõikide krediidiasutuste (sõltumata sellest, kas tegemist on aktsiaseltsina
või tulundusühistuna tegutseva krediidiasutusena) poolt kaasatud hoiused on tagatud võrdsetel
alusel kooskõlas Tagatisfondi seadusega. Lisaks, juhul kui hoiu-laenuühistu krediidiasutuse
tegevusluba ei saa või seda ei soovi, ei pea ta oma tegevust lõpetama, ta võib jätkata nn tavalise
tulundusühistuna, kuid ei oma sel juhul õigust kaasata hoiuseid ega anda välja tarbijakrediite
(ii) Vajalikkus
Abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi
vähem piiravat meedet kasutades. Põhiõiguse riive vajalikkuse hindamisel tuleb juhul, kui on
võimalik valida õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks mitme sobiva meetme vahel, langetada
valik kõige vähem koormava meetme kasuks. Eesmärgi olulisus peaks olema riive raskusastmega
vastavuses (tasakaalus) ja meetme rakendamisega kaasnev koormus ei tohiks olla seatud eesmärke
arvestades ülemäära suur.
49 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13.
66
Sisuliselt on olnud kolm varianti (alternatiivi) kuidas ühistute tegevust reguleerida:
esimene alternatiiv oli kehtivas seaduses muudatusi mitte teha ehk jätta sama regulatsioon
kehtima. Ehk ühiskonna tasandil aktsepteerida kõrgemat riski, et ühistud võivad pankrotti
minna ja inimesed oma raha seetõttu kaotada (võttes mh arvesse seda, et ühistute liikmete arv
ei ole võrreldes teiste finantsasutuste klientidega ülemäära suur – 2022. aasta detsembri lõpu
seisuga oli Eesti Panga andmetel ühistutel kokku liikmeid 13 596;
teine alternatiiv oli sätestada künnis (näiteks hoiuste või varade maht), alates millest oleks
ühistul kohustuslik oma tegevus ümberstruktureerida ühistupangaks. 2020. aast eelnõu
versioon sisaldaski sellist varianti ehk nn künnist, mis oli seotud hoiuste mahu suurusega ja
millest sõltus, kas ühistu peab taotlema panga/ühistupanga tegevusloa. Siiski vahepealse
analüüsi käigus on Rahandusministeerium jõudnud seisukohale, et keeruline on ühest ja
adekvaatset künnist seada ehk kust jookseb see piir, mille kohaselt osad ühistud on suured,
teised aga väikesed. Lisaks võib tekitada sellise künnise seadmine teatud kujul manipuleerimist
– künnisele lähenevad ühistud võivad leida viise kuidas enda tegevus ümber kujundada, et
pääseda tegevusloa kohustusest;
kolmas variant ongi siis see, mis on hetkel kajastatud eelnõus.
Õigusaktidega on kehtestatud krediidiasutuste tegevusloa taotlemisele, usaldatavusnõuetele,
tegevusele ja riiklikule järelevalvele mitmesugused reeglid, kuid samas tegevusloa nõue ja riikliku
järelevalve toimimine ei välista lõplikult ka krediidiasutuste maksejõuetust ega juhtide või
krediidiasutuste töötajate kuritarvitusi krediidiasutuse varaga. Samas vähendab finantsjärelevalve
tunduvalt nende olukordade esinemise tõenäosust (sellist maandavat meedet aga ühistute puhul ei
eksisteeri).
Krediidiasutuste suhtes kehtivad nõuded aitavad seega kaasa krediidiasutuste usaldusväärse ja
kindla juhtimise toimimisele ning vähendavad olulisel määral kuritarvituste ja maksejõuetuse
tõenäosust. Nagu aga mainitud, siis Finantsinspektsiooni tegevusluba omavad krediidiasutused
võivad vaatamata pidevalt toimivale riiklikule järelevalvele muutuda maksevõimetuks. Siiski
vähendab see olulisel määral riski, et nii pankade kui ühistute hoiustajad võivad oma raha kaotada.
Krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise korral, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse
moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva või juhul kui Finantsinspektsioon
tunnistab krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks, kuna krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale
võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide
huve või raharinglust, peab hoiustajatele hoiused hüvitama Tagatisfond seaduses ettenähtud tähtaja
jooksul (üldjuhul on selleks aega 7 tööpäeva).
Finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve (nn kapitalinõuete täitmise
järelevalve) on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja seda saab teostada üksnes
Finantsinspektsioon. Finantsjärelevalvele allutamise eesmärk (ühistupanga mudeli näol) on tagada
hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse.
(iii) Mõõdukus
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
67
Samas tuleb arvestada regulatsiooni majanduslikku mõju. Kõnealusest sättest tuleneva
ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive intensiivsus sõltub esmajoones sellest, kui tugevalt
destabiliseeriv on reformi esmane mõju hoiu-laenuühistutele seaduseelnõu jõustumisel ja sellele
järgneval ajal. Lühemas perspektiivis avalduvast mõjust sõltub omakorda, milliseks kujuneb hoiu-
laenuühistute likviidsus ja maksevõimelisus ning kas pikemas perspektiivis suudetakse maksta
hoiustajatele intresse senisel tasemel, samuti kas hoiu-laenuühistute tegevus võiks saavutada uue
perspektiivi ühistupankadena. Hoiu-laenuühistute tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks
on kulukas ja toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab ühistute kulusid, mh
Tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega (vt käesoleva seletuskirja mõjude
analüüsi osa). Aga kui kaalukausil on hoiustajast liikmete vahendite kaitse versus halduskoormuse
kasv, siis kaalub esimene selle ülesse.
Eelnõu seadusena vastuvõtmine võib seega kaasa tuua hoiu-laenuühistu poolt teenuste pakkumise
peatumise, sh. erinevate krediitide pakkumise, kui hoiu-laenuühistu ei ole piisavalt varakult
taotlenud Finantsinspektsioonilt krediidiasutusena tegutsemise jätkamiseks tegevusluba. Teenuste
pakkumise peatamine, s.o. lepingute sõlmimise keeld võib seada ohtu tegutsevate hoiu-
laenuühistute maksevõimelisuse. Riigikohtu selgituse järgi on näiteks „ettevõtja tegevuse
peatamine mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab
ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik
seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid.50
Üleminekuaeg kuni 2028. aasta lõpuni, mille kestel võiksid nõuetele mittevastavad isikud oma
tegevust laiendada, ei soodustaks järkjärgulist lähenemist lõppeesmärgile, vaid toimiks sellele
vastupidises suunas ja seetõttu võib seda pidada mõõdukaks ettevõtlusvabaduse piiranguks.
Kokkuvõttes: eelnõu seadusega vastuvõtmisega tagatakse vastandlike huvide tasakaalustamine,
mille käigus ühe põhiõiguse kaitsmine võib tähendada teise põhiõiguse riivet. Panga või
ühistupanga tegevusloa taotlemise kohustuse kehtestamine riivab küll hoiu-laenuühistute ja nende
liikmete ettevõtlusvabadust (PS § 31), omandipõhiõigust (PS § 32) ja lepinguvabadust (PS § 19),
kui pikemas perspektiivis kaitstakse võrdsetel alusel kõigi hoiustajate omandipõhiõigust (PS § 32).
7. Seaduse mõjud
7.1. Mõju hoiu-laenuühistutele
Sihtrühm: hoiu-laenuühistud
Eestis tegutseb Eesti Panga andmetel 15 hoiu-laenuühistut (2023. aastal tegutses veel 21 ühistut).
Lisaks oli Eesti Panga andemetel HLÜ-del 2023. a. lõpu seisuga kokku palgal 59 töötajat ja
tegutses 24 kontorit üle Eesti.51
Mõju ulatus:
Sisuliselt saab hoiu-laenuühistutele rakendatava uute nõuete intensiivsuse jagada kolme ajalisse
etappi:
50 RKHKo 10.03.2005, 3-3-1-77-04; vt ka RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02. 51 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/889/r/4733/4482
68
Tabel 6. Mõju hoiu-laenuühistutele
I. etapp II. etapp III. etapp
a) Uued nõuded,
mis kasvatavad
halduskoormust
Hoiu-laenuühistud peavad
lõpetama hoiuseintresside
reklaamimise alates 2025.
a. 1. jaanuarist. Samuti
andma liikmetele rohkem
teavet.
Hoiu-laenuühistud peavad
hiljemalt 2026. a. 1.
jaanuarist täitma järgmisi
uusi nõudeid:
Täiendatud nõuded
välisele finantsauditile
Suurem kapitalinõue –
senise 32 000 asemel
125 000 eurot
Täiendavad nõuded
laenuvõtja
krediidivõimelisuse
hindamiseks
Täiendatud
likviidsusnõuded
Täiendatud nõuded
revisjonikomisjonile
Hoiu-laenuühistu peab
ennast hiljemalt 2028. a.
31. detsembriks ümber
kujundama pangaks (või
ka ühistupangaks) s.t.
saama hiljemalt selleks
ajaks krediidiasutuse
tegevusloa.
Kui hoiu-laenuühistu
eelnimetatud kuupäevaks
tegevusluba ei saa, siis
peab ta:
1) oma tegevuse hoiu-
laenuühistuna
lõpetama (saab jätkata
tulundusühistu vormis
seniste lepingute
teenindamist ja
näiteks üksnes
ettevõtluselaenude
väljastamist);
2) jätkama
Finantsinspektsiooni
poolt väljastatud loa
alusel makseasutusena
(ilma, et tal oleks
õigus hoiuseid
kaasata);
3) jätkama
Finantsinspektsiooni
poolt väljastatud loa
alusel tarbijakrediidi
andjana (ilma, et tal
oleks õigus hoiuseid
kaasata).
b) Hinnang
haldus-
koormuse
kasvule
Väike/keskmine Suur Väga suur
c) Kommentaar Nõue/piirang puudutab
üksnes neid ühistuid, kes
sellisel kujul oma hoiuseid
reklaamivad. Seda teevad
Antud nõuded on ühistute
suhtes üsna
märkimisväärsed, samas
peaksid parandama nad
Kohustus saada panga
tegevusluba tähendab väga
suurt koormuse kasvu.
Sisuliselt on pankadele
69
üldiselt üksnes suuremad
ühistud, seega ei ole selle
piirangu mõju kogu
sektorile väga suur.
eelkõige ühistute endi
sisekontrolli ja
läbipaistvust. Kuna
riikliku finantsjärelevalvet
siin ei rakendata, ei ole
samas nende nõuetega
ennast kooskõlla viimine
ülemäära kulukas. Siiski
võib see tähendada, et
mitmed ühistud võivad
oma tegevuse lõpetada,
eelkõige need, kes ei ole
hoiuseid kaasanud.
sätestatud nõuded
finantssektoris kõige
rangemad. Võiks hinnata,
et praegu oleksid üksnes
umbes 3 ühistut suutelised
taotlema panga tegevusloa
FI-lt. Siiski võivad selle
eesmärgi nimel mitmed
väikesed ja keskmise
suurusega ühistud
võimaluse korral ühineda.
Kui ühistu ühistupanga
tegevusluba ei saa või seda
ei soovi, siis saab ta jätkata
tavalise tulundusühistuna ja
tal on võimalus jätkuvalt
osutada ka finantsteenuseid
näiteks krediidiandja
tegevusloa alusel (v.a.
õigus kaasata hoiuseid).
Nagu eespool olevast tabelist näha, siis eelnõuga kaasnevad uued nõuded toovad järk järgult kaasa
ühistutele koormuse kasvu ja lõpuks väga põhimõttelise valiku – kas jätkata hoiuste kaasamist
ühistupangana või see tegevus sootuks lõpetada. Siiski säilivad ka teatud valikud (kus nõuete
koormus on tunduvalt vähem intensiivsem) kui hoiu-laenuühistu valib variandi, kus ta jätkab
tavalise tulundusühistuna.
Nagu eespool märgitud, siis esimeses etapis rakenduv hoiuseintressi reklaamipiirang alates 2025.
aasta 1. jaanuarist ei ole ühistute jaoks väga intensiivse mõjuga, kuna paljud ühistud sellisel kujul
reklaami ei tee ja nendele, kes seda teevad, on ette nähtud piisav aeg selliste reklaamide avaldamise
lõpetamiseks.
Olulisemad ja intensiivsemad muudatused kaasnevad teise etapiga – antud juhul tähendavad uued
nõuded, et HLÜ-d peavad kaasama lisakapitali kaasama (minimaalne kapitalinõue tõuseb 32 000
euro pealt 125 000 euro peale). Ühistud peavad olema samuti valmis andma rohkem informatsiooni
oma liikmetele – see tähendab ka ilmselt oma aruandlussüsteemide ülevaatamist ja vastava
korralduse täiendamist.
Teises etapis eelnõust tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada ka IT lahenduste,
tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist.
Samuti võib tekkida vajadus võtta tööle uusi isikuid ja tuleb tagada, et juhid (juhatuse ja nõukogu
liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele. Eeltoodu võib tähendada, et töötajaid on vaja ka
koolitada, et nad uue seaduse nõuetest teadlikud oleksid (s.t. võrreldes varasemaga võivad
suureneda koolituskulud). Hinnanguliselt võib täiendav tööjõukulu aastas küündida väikeste ja
suuremate HLÜ-de peale kokku vähemalt kuni 2 – 3 miljoni euroni.
70
Näiteks suurimatel HLÜ-del on hetkel umbes 20 töötajat (näiteks Tartu HLÜ), väiksematel ja
keskmise suurusega HLÜ-del (näiteks Kambja HLÜ) tunduvalt vähem (üksnes 3–4 töötajat). Kui
võrrelda suurima ühistu töötajate arvu Eestis tegevusloa saanud väiksemate pankade töötajate
arvuga, siis väiksemate pankade puhul on see küll kordades suurem, kuid mitte samas ülemäära
palju suurem. Näiteks Holm Bank AS-il oli krediidiasutuse tegevusloa saamisel (2019. aastal) 70
töötajat, mis nüüd on kasvanud 132 töötajani Eestis (2022. a. seisuga) ning AS TBB Pangal 2022.
aasta seisuga 72 töötajat.52 Lisaks tasub märkida, et eelnimetatud väikepankade gruppi kuuluvad
ka muud üksused, seega on konkreetselt panga töötavate isikute arv väiksem. Täpsema ettekujutuse
võrreldes pankadega saab järgmisest tabelist.
Tabel 7. Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste varade ja hoiuste maht ning keskmine
töötajate arv53
Nagu eespool juba märgitud, siis kolmas etapp on nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem.
Sisuliselt on ühistu valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata (mis tähendab pangaks või
ühistupangaks hakkama) või jätkata mõnel muul kujul (kuid mitte omamata enam õigust hoiuseid
kaasata) või üldse oma tegevus lõpetada.
Seepärast ongi siin ettenähtud viie aastane üleminekuperiood, kuid sisuliselt peaks ühistu hiljemalt
2026. aasta lõpuks jõudma seisukohale, kas ta soovib ühistupangaks hakata või mitte, sest vastav
tegevusloa menetlus võtab vähemalt 1 aasta aega või tavapäraselt isegi rohkem.
Allpool on esitatud lihtsustatud kujul võrdlustabel, mis näitab hoiu-laenuühistute ja pankadele
sätestatud nõuete varieeruvust. Nagu sellest tabelist näha, siis on pankade nõuete koormus ja
intensiivsus kordi kõrgem kui see on praegu hoiu-laenuühistutel. Ehk see tähendab, et ühistud
peavad väga põhjalikult kaaluma oma võimekust saada krediidiasutuse tegevusluba. Mh tasub
kindlasti ühistutel kaaluda, kas pigem ühineda ja siis üheskoos panga luba taotleda (s.t. ühistupanka
asutada).
Tabel 8. Kehtiva hoiu-laenuühistute ja pankade regulatsiooni võrdlus
52 Holm’i ja TBB 2022. a. majandusaasta aruanded 53 Finantsinspektsiooni statistika: https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/FINANTSSEKTOR/147 ja krediidiasutuste 2021.
aasta majandusaasta aruanded.
PANK VARAD KOKKU (tuh eurodes,
30.09.2022)
HOIUSED KOKKU (tuh eurodes,
30.09.2022)
GRUPI TÖÖTAJATE
ARV EESTIS (2021)
SWED 15 148 059 13 355 427 2 218
LUMINOR 14 783 385 10 931 378 549
SEB 7 987 197 6 887 036 1026
LHV 6 193 927 5 468 914 635
BIG 1 539 006 1 273 723 279
COOP 1 509 348 1 359 589 313
INBANK 862 355 743 657 151
TBB 213 588 169 680 71
HOLM 115 694 88 163 105
71
VASTAVATE NÕUETE
VALDKOND/TEEMA
PRAEGU HLÜ-de SUHTES
KEHTIV
PANKADE (sh ÜHISTUPANKADE)
SUHTES KEHTIV
REGULATSIOON
1. Minimaalne
algkapitalinõue
31 950 eurot 5 mln eurot
Riik võib näha ette erisuse, et
algkapital oleks 1 mln (nt
ühistupankadele)
2. Nõuded
omavahenditele
(lihtsustatult
omakapitali
koosseisule)
Eraldi omavahendeid ei
defineerita ja seega nõuded ses
osas puuduvad, kuid on nõue, et
reservkapital peab olema
vähemalt pool osakapitalist
Eraldi nõuded erinevat sorti
omavahenditele (ehk omavahendite
tasemed: I, II, III taseme
omavahendid)
3. Kapitali adekvaatsus
(lihtsustatult kui palju
saab laene väljastada
sõltuvalt omakapitali
suurusest)
HLÜ bilansiliste nõuete
(väljastatud laenude) summa
klientide vastu ja bilansiväliste
kohustuste summa kokku ei või
ületada kümnekordset
omakapitali summat.
Miinimum 8%, aga FI võib juurde
nõuda täiendavat kapitali kui ta
näeb riske iga üksiku panga lõikes;
Eraldi täiendavad puhvrid EP poolt
(nt süsteemse riski puhver suurtel
pankadel, vastutsükliline puhver
kõigil);
Eraldi nõuded sellele osale
kapitalist, mida tuleb hoida
kriisiolukorraks (FI võib nõuda
selle osa kapitalist mahakirjutamist
kriisi korral);
Kapitali adekvaatsuse jaoks eraldi
metoodikad (lihtsustatult igale
laenuvaldkonnale (nt
hüpoteeklaenud) sätestatakse
riskikaalud):
a) standardlähenemine
(väikepankadel);
b) sise-reitingute meetod
(suurpankadel).
Eraldi kapitalinõuded erinevate
riskide katteks hoitavale kapitalile
(nt. krediidi-, operatsioonirisk,
ülemäärase finantsvõimenduse
risk, valuutarisk jne) ja
spetsiifilisematele tehingutele –
väärtpaberitehingud/kauplemine,
väärtpaberistamine jms., kesksete
vastaspoolte garantiifondi
rahastamiseks
4. Nõuded likviidsusele Nõue hoida 5% vähemalt
krediidiasutuste hoiustes.
Likviidsuspuhvrite piisavus ja
kvaliteet, mida jälgitakse iga päev.
Bilanssi koostatakse iga päev.
72
Investeeringud põhivarasse ei
tohi olla suuremad HLÜ
omakapitalist.
Likviidsuskatte nõue – likviidseid
vahendeid peab olema summas,
mis võrdub likviidsete vahendite
väljavool miinus likviidsete varade
sissevool stressiolukorras pluss
likv.puhver, mis võimaldab toime
tulla 30 päeva jooksul. Aruandlus
kord kuus; vajadusel tihedamalt FI
nõudmisel.
Üks kord aastas aruandlus FI-le
likviidsuse adekvaatsuse
hindamise protsessist.
Varasid tuleb paigutada selliselt, et
oleks tagatud võlausaldajate
õigustatud nõuete rahuldamine.
Finantseerimine ei tohi põhineda
liiga lühiajalistel või vähestel
allikatel.
Likviidsusriski stresstestid.
Likviidsuskriisi puhuks
talitluspidevuse plaan, mida
testitakse vähemalt üks kord aastas.
FI õigus ettekirjutusega määrata
täiendav likviidsusnõue, arvestades
ärimudelit, riskijuhtimise ja
likviidsusriski juhtimist.
5. Üldnõuded laenude
väljastamisele
Hoiu-laenuühistu võib
hüpoteegiga tagatud laene välja
anda tähtajaga kuni kümme
aastat ja muid laene tähtajaga
kuni viis aastat.
Laenu andmise otsusele eelneb
laenuanalüüs, milles uuritakse
laenusaaja krediidivõimelisust.
Juhtorgani liikmetele laenu
andmise korra kehtestab
üldkoosolek otsusega.
Eraldi nõuded eluasemelaenude
pikkusele, laenu tagatisele,
laenumaksete suurusele.
Põhjalikud vastutustundliku
laenamise reeglid, eelkõige
tarbijatele.
6. Nõuded riskide
kontsentreerumisele
(lihtsustatult kui suure
laene võib ühele
isikule/grupile anda
Laenamine HLÜ liikmetele ei
või olla üle 20 korra suurem
osamaksust või 20% HLÜ
omakapitalist.
Nõuded riskide kontsentreerumise
jälgimise ja kontrolli kohta ning
piirmäärad.
Eraldi nõuded laenamisel seotud
isikutele, sh piirmäärad.
7. Investeerimispiirangud HLÜ võib ise omada üksnes
sellist kinnisasja, mis on
vajalik HLÜ peamiseks ja
püsivaks majandustegevuseks
finantsteenuste osutamisel
Krediidiasutusel on keelatud
osaleda osanikuna täisühingus või
täisosanikuna usaldusühingus.
73
HLÜ-l on keelatud osaleda
osanikuna täisühingus või
täisosanikuna usaldusühingus;
8. Nõuded juhatuse ja
nõukogu liikmetele
Ei tohi olla pankrotivõlgnik ega
isik, kelle varasem
tegevus/tegevusetus on
põhjustanud äriühingu pankroti
või sundlikvideerimise või
tegevusloa tühistamise või
kellelt on seaduse alusel ära
võetud õigus olla ettevõtja.
Juhatuse liige peab olema
teovõimeline füüsiline isik,
kellel on laitmatu ärialane
maine, vajalik haridus,
teadmised, kutsealane sobivus.
Juhatuse liige ei tohi olla
nõukogu liige,
revisjonikomisjoni liige,
audiitor ega nendega
samaväärset huvi omav isik.
Juhatuse liige ei või sõlmida
teiste isikutega lepinguid, mille
kohaselt tema ülesanded on
investeerimine, laenu- ja
investeerimis-projektide
koostamine vm tegevus. Ei tohi
olla panga või teise HLÜ
juhtorgani liige,
revisjonikomisjoni liige,
audiitor.
Krediidiasutuse juhil peavad olema
juhtimiseks vajalikud teadmised,
oskused, kogemused, haridus,
kutsealane sobivus ja laitmatu
ärialane reputatsioon.
Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni,
kui FI on tuvastanud asjaolud, mis
seavad kahtluse alla selle
olemasolu või kinnitavad selle
puudumist.
FI arvestab isiku reputatsiooni
hindamisel muu hulgas seda, kas
isiku või tema juhitud või
kontrollitava äriühingu varasem
tegevus või tegevusetus on kaasa
toonud pankroti- või
saneerimismenetluse alustamise
või isik on olnud süüteo eest süüdi
mõistetud, süüteoasjas süüdistatav
või kahtlustatav või muul moel
seotud süüteoasjaga või isik on
toime pannud õigusvastase,
pettusliku või usaldust
kuritarvitava teo või rahapesu või
terrorismi rahastamise teo või
olnud seotud sellise teoga või selle
uurimis- või
järelevalvemenetlusega.
Eraldi spetsiifilised
nõuded/piirangud krediidiasutuse
juhtidele tulemustasude
määramise/maksmise osas (sh
võimalus nõuda tulemustasu
tagasi).
9. Sisemine ja välimine
kontroll, riiklik
järelevalve
HLÜ liikmetest koosnev
revisjonikomisjon;
Laenukomitee (alla 50 liikme
puhul vabatahtlik);
Majandusaasta aruande audit.
Tavapärane majandusaasta
finantsaudit, kus audiitor mh
kontrollib HLÜ
usaldusväärsuse ja laenude
andmisele kehtestatud nõuete
täitmist.
FI/EKP järelevalve.
Majandusaasta aruande audit.
Sisekontrolli süsteem, sh siseauditi
üksus.
Auditikomitee, riskikomitee,
nomineerimiskomitee. Väiksemate
pankade puhul või riskikomiteed
asendada auditikomitee ja ei ole
vaja luua nomineerimiskomiteed.
74
10. Reklaamipiirangud Puuduvad Reklaamiseaduses sätestatud
piirangud tarbija- ja hüpoteekkrediidi
reklaamimisele.
11. Liikmete/klientide
õigus nõuda teavet
Seaduses otseselt reguleerimata Igal kliendil on õigus tutvuda
kõikide krediidiasutuste seaduse
järgi kohustuslikule avaldamisele
kuuluvate andmetega ja
krediidiasutus on kohustatud
kliendi nõudmisel need temale
avaldama.
Kui krediidiasutused kasutavad
automatiseeritud otsuseid,
sealhulgas profiilianalüüse, oma
juriidiliste kohustuste või avalikes
huvides oleva ülesande täitmiseks,
siis on neil õigus kirjeldada
automatiseeritud otsuste,
sealhulgas profiilianalüüsi
kasutatavat loogikat üksnes
üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei
sea ohtu vastava juriidilise
kohustuse või avalikes huvides
oleva ülesande sisulist täitmist.
12. Aruandlus Kohustus esitada aruandeid EP-
le üks kord kuus. Bilanss ja
kasumiaruanne vastavalt EP
määrusele. Aga EP aruannete
põhjal kontrolli HLÜ tegevuse
üle ei tee.
Raamatupidamine kooskõlas
määrusega EL 1606/2002. Regulaarse
järelevalvelise aruandluse FI-le/ECB-
le esitamise periood on üldjuhul kuu,
kvartal või poolaasta.
13. Hoiuste hüvitamine
maksejõuetuse korral
Kehtiv seadus seda eraldi ei
reguleeri
Tagatisfondis on moodustatud hoiuste
tagamise osafond, kuhu pangad teevad
regulaarselt makseid
Kolmanda etapi järgselt kaasneb ühistupankadele kohustus teha osamakseid Tagatisfondi hoiuste
tagamise osafondi koos juba sinna osamakseid tegevate teiste krediidiasutustega. Üldiselt
maksavad kõik krediidiasutused osamakseid sama metoodika alusel, siiski lähtuvalt eelkõige
krediidiasutuse riskisusest võib Tagatisfondi nõukogu näha ette erisusi osamakse metoodikas (vt
Tagatisfondi seaduse § 35 lõiked 3 ja 4).
Kui aga võtta aluseks ELi lähenemine, mille kohaselt pankade poolt kogutavad maksed
tagatisskeemi peavad moodustama vähemalt 0,8% hüvitatavatest hoiustest, siis HLÜ-de (või siis
edaspidi vastavate pankade) puhul peaks sellise lähenemise kohaselt sihttase olema 101 mln x 0,8%
= 808 000 eurot. Ehk 808 000 eurot on minimaalselt see summa, mida sellised pangad (varasemalt
siis HLÜ-d) peaksid teatud perioodi jooksul Tagatisfondile kokku tasuma. Samas kui võtta aluseks
eeldus, et praegu tegutsevatest HLÜ-dest taotleb kolm suuremat HLÜ-d ühistupanga tegevusloa,
siis nende HLÜ-de hoiuste kogumaht (2022. a lõpu seisuga) oli umbes 77 mln eurot. Sellisel juhul
oleks nende puhul osafondi maksed kokku 77 mln x 0,8% = 616 000 eurot. Nagu aga eespool juba
rõhutatud, siis konkreetse ühistupanga poolt makstav summa sõltub samas tema poolt kaasatud
75
(kõlblike) hoiuste mahust ja tema tegevuse riskisusest. Kõlblike hoiuste all peetakse silmas
üldjuhul eraisikute ja äriühingute (mitte-finantsasutuste) hoiuseid. Näiteks kui võtta eesmärgiks, et
viidatud kolm ühistupanka maksavad eelnimetatud summa Tagatisfondi 10 aasta jooksul, siis
tähendaks see koondina umbes 61 600 euro suurust makset ühistupankadele aastas.
Mõju avaldumise sagedus: hoiu-laenuühistu peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal
ajahetkel. Ühistute halduskoormuse kasvab eelnõu jõustumisel järk-järgult, kus HLÜ-del on
vajalik kohaldada oma tegevus eelnõus toodud nõuetega, nt likviidsusnõuete väljatöötamiseks ja
järgimiseks. Samuti kaasneb HLÜ-dele pidev ressursikulu nt hoiustajatele erineva teabe andmisel.
Seega on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd ühistute tegevus peab igal ajal olema vastavuses
eelnõus kavandatud nõuetega.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad
mitmed käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt täiendavatest
nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust.
Ilmselt lõpetavad esimeses järjekorras oma tegevuse väiksemad ühistud kuna 2026. a. 1. jaanuaril
rakenduvad uued nõuded on nende jaoks liiga koormavad. Hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks
võivad oma tegevuse lõpetada veelgi suurem hulk ühistuid. Siiski on keeruline ennustada, mitu
ühistut on võimelised saama eelnimetatud kuupäevaks krediidiasutuse tegevusloa ning mitu ühistut
jätkavad oma tegevust muus vormis (ilma hoiuseid kaasamata).
Eelnõu sellisel juhul jõustumisel ning hoiu-laenühistu sektori ümberkujundamisega võib kaasneda
risk ühistutele endile selles osas, mis puudutab hoiustajate teatavat ebakindlust nii oma rahaliste
vahendite säilimise kui tulevikus kasvatamise võimaluste üle. Sellest tulenevalt võib tekkida risk
ühistute likviidsusele, kui korraga on vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha
(seda eriti juhul, kui hoiu-laenuühistu ei ole järginud kehtivaid laenu andmise nõudeid ning esineb
raskusi suurema väärtusega ja/või pikaajaliste laenulepingute ennetähtaegsel lõpetamisel).
Kui jagada ühistud nelja erinevasse gruppi vastavalt kaasatud hoiuste mahtudele, siis näeme, et
valdav osa hoiuste kaasamise ja laenutegevusest on koondunud suuremate ühistute kätte.
Tabel 9. Hoiu-laenuühistute mahud vastavalt nelja gruppi jaotatuna, 2024. aasta veebruari
lõpu seisuga (allikas: Eesti Pank) ja eelnõuga ettenähtud nõuete mõjude ulatus nende suhtes
(sulgudes on 2023. a. juuni lõpu seis).
I) ühistud, kelle
hoiuste maht on
üle 5 mln euro
II) ühistud,
kelle hoiuste
maht on 2 mln
– 5 mln eurot
III) ühistud,
kelle hoiuste
maht on kuni 1
mln eurot
IV) ühistud,
kes ei ole
hoiuseid
kaasanud
Ühistute arv
kokku
4 4 (5) 5 (7) 3 (5)
Hoiuste maht
kokku
89 mln eurot (83
mln eurot)
13 mln eurot 1,6 mln eurot
(1,6 mln eurot)
0 (0)
76
Nagu tabelist näha, siis kõige suuremad riskid (negatiivse) mõju ulatuse mõttes on üleval suuremate
ühistutega. Ehk kui nemad otsustavad krediidiasutuse tegevusluba mitte taotleda või FI seda neile
taotlemisel ei väljasta, siis kas nad on suutelised liikmetest hoiustajatele nende vahendid välja
maksma. Kokkuvõttes on keeruline ennustada, kas ja kui palju ühistuid võiks eelnõu tõttu
maksejõuetuks muutuda. Vähemalt viie ühistu puhul on see risk ilmselt väga väike, kuna nemad ei
ole hoiuseid seni üldse kaasanud (ehk sisuliselt on tegemist tavaliste tulundusühistutega).
Mõju olulisus: mõju kõikidele ühistutele on oluline või väga oluline. Kaasneb halduskoormuse
tõus ja täiendava ressursi kaasamise vajadus, nii rahaline kui inimressurss.
Samas suures plaanis ei ole käesoleva seaduse kohaldumisalasse kuuluvaid isikuid võrreldes kogu
finantssektori ettevõtete arvuga väga palju. Või veelgi enam – ühistute mahud on võrreldes kogu
finantssekori mahtudega pigem marginaalsed. Üldise mõjuna võib välja tuua, et kehtestatavad
nõuded tagavad võrdsema konkurentsiolukorra erinevate finantsteenuste osutamisele turul.
Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas.
Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad ühistute liikmed senisest
rohkem usaldada antud valdkonda (ehk on valmis ise panustama rohkem ühistute tegevustesse).
7.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele
Sihtrühm: kõik praegused HLÜ-de liikmed ja kõik tulevased HLÜ-de õigusjärglaste liikmed
Varade arv
kokku
116 mln eurot
(107 mln eurot)
16 mln eurot 4,8 mln eurot
(5 mln eurot)
1,4 mln eurot
(1,5 mln eurot)
Omakapital
kokku
22 mln eurot (22
mln eurot)
2 (mln eurot)
2,5 mln eurot
2 mln eurot)
2,3 mln eurot
1,4 mln eurot
(1,5 mln eurot)
Liikmete arv
kokku
9 073 (8 903) 3 115 (3 280) 987 (1 245) 169 (351)
EELNÕUGA
ETTENÄHTUD
NÕUETE
MÕJU
Mõju võib olla
väga suur kuna
nendel ühistutel
on palju liikmeid
ja ka
märkimisväärses
ulatuses
kaasatud
hoiuseid. Samas
tegemist on
ühistutega, kes
tõenäoliselt on
ainukesed, kes
on võimelised
pangaluba
taotlema.
Mõju on
ilmselt suur
kuna nad
peavad senisel
kujul oma
tegevuse
lõpetama (s.t.
hoiuste
kaasamise).
Võib
kaasneda
mõnede
ühistute
maksejõuetus.
Mõju on
ilmselt suur
kuna nad
peavad senisel
kujul oma
tegevuse
lõpetama (s.t.
hoiuste
kaasamise).
Võib
kaasneda
mõnede
ühistute
maksejõuetus.
Mõju vähene
kuna need
ühistud ei ole
hoiuseid
kaasanud. S.t.
maksejõuetuse
risk on üsna
minimaalne.
77
HLÜ-de liikmeskond oli 2024. a. mai lõpu seisuga 13 378 isikut , mis on ligikaudu 1% Eesti
elanikest. Eesti Panga andmetel jääb keskmine hoius 7500 eurot suurusjärku.
Mõju ulatus: Eelnõu mõjub positiivselt nii olemasolevatele kui uutele ühistute liikmetele, kuivõrd
tänu rangemate ja selgemate nõuetele usaldatakse ühistuid rohkem. Kokkuvõttes liikmete rahalised
vahendid on rohkem kaitstud.
See omakorda tagab liikmete vahendite turvalisuse, paraneb ka ühistu juhtide ja liikmete
vastastikune usaldus. Teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu hakatakse liikmetele edaspidi
andma rohkem asjaomast teavet ja oluline info jõuab liikmeteni kiiremini. Seega liikmetele
kaasnevaid mõjusid võib hinnata üldiselt positiivseks. Siiski võivad uued nõuded kaasa tuua selle,
et tulenevalt ühistute halduskoormuse kasvule, ei saa nad oma liikmetele pakkuda enam nii kõrge
intressimääraga hoiuseid kui varem.
Lisaks teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu suureneb teisalt ka liikmete endi hoolsuskohustus
– eelnõu kohaselt saavad ühistu liikmed väiksema kvoorumiga kokku kutsuda erakorralise
üldkoosoleku, panna üldkoosolekule arutamiseks täiendavaid punkte ja nõuda erikontrolli
läbiviimist. Ehk see kõik eeldab ka ühistute liikmete endi suuremat aktiivsust ja kaasa rääkimist
ühistu toimetamistes.
Kolmanda etapis ettenähtud muudatuste tõttu saavad ühistu liikmed samaväärse kaitse nagu pangad
– ühistupanga tegevus allub täielikult Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende hoiused on
kaitstud Tagatisfondi poolt täpselt samas ulatuses nagu nn tavalisel pangal (üldjuhul hüvitatakse
isiku hoius kahjujuhtumi korral kuni 100 000 euro ulatuses). Samas kui hoiu-laenuühistu otsustab
taotleda makseasutuse või krediidiandja tegevusloa ning jätkata viidatud teenus(t)e osutamist
Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel, siis sellega kaasneb hoiu-laenuühistu liikmetele suurem
kindlus teenuste osutamise nõuetele vastavuse osas, kuivõrd sellisel juhul laieneb teenuste
osutamisele ka Finantsinspektsiooni järelevalve.
Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd ühistu peab vastama uutele nõuetele igal ajahetkel, siis mõju
avaldub ka liikmele iga kord, kui ta soovib nt teada oma rahaliste vahendite seisu kohta.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk:
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk võib avalduda eelkõige juba eespool viidatud
hoiuseintresside languses. Samuti hoolimata eelnõuga ühistu liikmetele antud täiendavatele
võimalustele ise kontrollida ühistu juhtide tegevust, ei pruugi see praktikas siiski sellises määral
realiseeruda – ühistute liikmed võivad jääda jätkuvalt liialt passiivseks (nt ei kutsu kokku
erakorralist üldkoosolekut, kui neile on teatavaks saanud revisjonikomisjoni negatiivsed leiud
ühistu tegevuse kohta). Lisaks, sellisel juhul, kui hoiu-laenuühistu ei soovi jätkata tegevust
krediidiasutusena ning seetõttu enam kaasata hoiuseid, siis hoiu-laenuühistu võib olla sunnitud
kehtivad hoiuselepingud ennetähtaegselt lõpetama. See tähendaks, et hoiustajad ei pruugi saada
kogu tulu, millega nad on arvestanud (tähtajalise) hoiuselepingu sõlmimisel. HLÜ liikmetest
laenuvõtjatele kohustused ei muuta – ka HLÜ lõpetamise või maksejõuetuse korral tuleb laenud
tagasi maksta.
Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse hoiustajate kaitse alaseid nõudeid ja mõju võib
pidada positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline. HLÜ liikmetest laenuvõtjatele ei ole
mõju oluline.
78
7.3. Mõju Finantsinspektsioonile
Sihtrühm: Finantsinspektsioon – 2023. aasta lõpu seisuga töötab seal 134 inimest (sh 11 peatatud
töölepingut).
Mõju ulatus:
Mõju Finantsinspektsioonile kui finantsjärelevalveasutusele avaldub juhul, kui tegutsevad hoiu-
laenuühistud taotlevad krediidiasutuse tegevusloa saamist ning ei jätka tulundusühistuna või ei
lõpeta oma tegevust. Mõju avaldumise ulatust, st mitu hoiu-laenuühistut taotlevad tulevikus
krediidiasutuse tegevusloa saamist, on käesoleva eelnõu koostamise ajal keeruline hinnata, kuid
võib eeldada, et 1–3 tegutsevat hoiu-laenuühistut on võimelised krediidiasutuse tegevusluba
taotlema ning end krediidiasutuste seaduses toodud nõuetega kooskõlla viima. See omakorda
tähendaks 1–3 uue krediidiasutuse loomist ning nende üle järelevalve teostamist. See number võib
väheneda eeltoodud kaalutlustel või suureneda hoiu-laenuühistute ühinemisel.
Kokkuvõttes käesolevaga eelnõuga ei tõuse Finantsinspektsiooni töökoormus märkimisväärselt,
kuna pangaloataotluse arv saab olema ilmselt väike.
Siiski kuna järelevalvesubjektide arv suureneb võib see tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste
ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. Finantsinspektsioonis töötas 2024. aasta alguse
seisuga 134 inimest, sh 11 isikul on tööleping peatatud. Hinnanguliselt võib käesoleva seaduse
rakendamine tähendada Finantsinspektsiooni jaoks umbes 1–2 uue töötaja palkamist.
Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb järelevalvesubjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja
järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, peavad
maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui ka edaspidi jooksvat järelevalvetasu.
Krediidiasutuse tegevusloa menetlustasu on hetkel 1500 eurot, kuid edaspidi suureneb see
krüptovaraturu seaduseelnõu kohaselt 5 000 euro peale.
Lisaks loa taotlemise menetlustasule tuleb FI-le maksta ka iga aasta jooksvat järelevalvetasu.
Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui
kapitaliosa on 1% algkapitalisummast, siis minimaalselt oleks see ühistupangale 10 000 eurot
(lähtuvalt 1 000 000 euro suurusest minimaalsest kapitalinõudest ehk neto-omavahendite
minimaalsest summast).
Mahuosa (mis on järelevalvetasu peamine osa) suurust on aga keerulisem hinnata. Siiski võib
teatud hinnangu saamiseks võtta aluseks Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide
poolt makstud järelevalvetasud. Finantsinspektsioonile makstud järelevalvetasude suurus
koondatud kujul 2023. aasta kohta on esitatud järgmises tabelis.
79
Tabel 10. Finantsinspektsioonile 2023. a. makstud järelevalvetasud ja järelevalvetasu
määrad subjektide lõikes54
Järelevalvetasud
2023 (tuhandetes
eurodes)
Järelevalvetasu
mahuosa määr 2023
(%-des)
Krediidiasutused 7 624 0,0147
Kahjukindlustusandjad 1 046 0,097
Fondivalitsejad 609 0,0013/0,0095/0,013
Elukindlustusandjad 511 0,023
Krediidiandjad 355 0,15
Kindlustusmaaklerid 233 0,92
Investeerimisühingud 274 0,23
Makseasutused 173 0,019/0,5
Krediidivahendajad 21 0,1
Pensioniregistripidaja/Reguleeritud väärtpaberituru
korraldaja
23 0,5
E-raha asutused 124 0,17
Pandikirju emiteerinud krediidiasutused 20 0,001
Kokku 11 013
Näiteks kui tulevase ühistupanga varade maht oleks 50 miljonit eurot, siis 0,0147% järelevalvetasu
mahuosa määra puhul oleks aastane makse Finantsinspektsioonile 7 350 eurot.
Mõju avaldumise sagedus: nagu eespool juba rõhutatud, siis on keeruline prognoosida, mitu
ühistut soovivad pangaluba taotleda. Juhul kui mõni ühistu seda soovib, siis edaspidi on mõju
pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste osutamise järelevalvet igapäevaselt.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Finantsinspektsioonile endale on antud muudatustega
seotud ebasoovitavate mõjude avaldumise risk pigem vähene. Teatud määral ja ajutiselt suureneb
töömaht, mille tingib esmalt tegevuslubade menetlus ja hiljem jooksev järelevalve. Seega suuri
negatiivseid mõjusid ei esine.
Mõju olulisus: Mõju on ebaoluline. Eelduslikult on mõju arvestades sihtrühma suurust (134
töötajaga asutus, kus vajadus tekib umbes 1 või 2 uue töökoha järele) ning mõju ulatust ehk
kohanemisvajadust (nt ekspertiis ja arusaam sellistest uut tüüpi teenustest) siiski kokkuvõttes
ilmselt pigem ebaoluline kuna Finantsinspektsioonil on pikk kogemus sellist tüüpi lubade
menetlemisel ja pangandusjärelevalve teostamisel.
7.4. Mõju teistele riiklike institutsioonidele
Mõju Rahapesu Andmebüroole avaldub eelkõige pärast eelnõus sätestatud kolmanda etapi
muudatuste jõustumist, mil hoiu-laenuühistud peavad otsustama, kas oma tegevust jätkata
krediidiasutusena, makseasutusena, krediidiandjana või ilma tegevusloata tulundusühistuna (juhul
kui nad ei soovi kaasata hoiuseid, osutada makseteenuseid või anda krediiti). Kuna hoiu-
54 Finantsinspektsiooni 2022. a. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni-aastaraamat-
2023#h1-0
80
laenuühistud tegutsevad Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud finantseerimisasutuse tegevusloa
alusel ning Finantsinspektsioonilt eelviidatud tegevusloa saamisel või tulundusühistuna jätkamisel
langeb ära Rahapesu Andmebüroo järelevalvefunktsioon tegutsevate hoiu-laenuühistute üle.
Sellest tulenevalt väheneb Rahapesu Andmebüroo töö ja ressursivajadus.
Mõju Eesti Pangale avaldub samuti pärast nn kolmanda etapi muudatuste jõustumist. Kuna Eesti
Pangal on hoiu-laenuühistute osas statistika koostamise roll ning statistikat koostatakse ka
krediidiasutuste kohta, siis Eesti Pangale omavad muudatused vähest mõju, sh töökoormus hoiu-
laenuühistute osas väheneb.
Kaasneb täiendav administratiivne kulu Tagatisfondile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile (edaspidi ka TTJA). Tagatisfondi puhul ei tohiks nimetatud kulu olla ülemäära suur, kuna
sisuliselt on antud Tagatisfondi peamiseks ülesandeks vastavate osamaksete kogumine.
Kahjujuhtumi korral (st mõne krediidiasutuse maksejõuetuse korral) võib aga administratiivne kulu
olla tunduvalt suurem (aga selliste kahjujuhtumite esinemise tõenäosust on keeruline hinnata).
TTJA-le kaasneb täiendav kohustus kontrollida HLÜ-de reklaame ning tagada, et nendes
reklaamides ei esitatakse pakutavat intressimäära. Ameti tööplaani aluseks on ohuprognoos, mille
põhjal kinnitatakse igaks kalendriaastaks TTJA järelevalve- ehk tööplaan. Ohuprognoosis
määratletakse välja selgitatud ohud, nende realiseerimise tõenäosus ja kaalukus. Kuivõrd eelnõuga
täiendatakse RekS-i 4. peatükki, lisandub ametile kohustus kontrollida HLÜ-de tegevust ning seda,
et seaduses sätestatud piirangutest peetaks kinni. Ohuprognoosist lähtuvalt on piirangutega
reklaami valdkonnad suuremas fookuses ja moodustavad suure mahu kogu reklaami järelevalvest.
Tarbijate kaitse vajadust on väljendanud ka Riigikontroll oma 30. juuni 2023. aasta aruandes
Riigikogule,55 et nii FI kui ka TTJA peaksid tegema endast kõik, et tagada tarbijate kaitse ja
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Ameti hinnangul tõstab järelevalvesubjektide
laienemine nende töömahtu ning vaja oleks ühe täiendava ametikoha loomine, milleks tuleks
riigieelarvest eraldada iga aasta kuni 2029. aastani 45 000 eurot.
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole eelnõuga kaasnev halduskoormus nii suur, et sellega peaks
kaasnema uue eraldiseiva ametikoha loomise TTJA juurde. Eelnõu kooskõlastusele esitamise
hetkeks on Eestis registreeritud 15 hoiu-laenuühistut, mis on 6 ühistu võrra vähem, kui seda oli
TTJA poolse tagasiside andmise hetkeks. Veel enam, lisatav reklaamikeeld ühistutele ei kujuta
endast uudset kontseptsiooni, mis tingiks vajaduse ameti töötajaid koolitada või võtta tööle
eriteadmistega ning sellise keelu kontrollimiseks spetsialiseerunud isiku. Nagu selgitatud RekS
muutmise selgituste juures (vt ülaltoodud § 6 punkti 1 selgitusi) teostab amet juba praegu kontrolli
finantsteenuste pakkujate reklaamide üle, mis puudutab hoiuste kohta jagatava teabe valiidsust.
Reklaamikeelu kontrollimine ei eelda ametilt igapäevast seiret kõikide hoiu-laenuühistute suhtes.
Pigem vastupidi, keelu rikkumisele reageeritakse siis, kui TTJA-le laekub vastavasisuline vihje või
kaebus, et mõni ühistu reklaamib hoiuseintresse. Seetõttu ei ole eelnõu koostajad vastu sellele, kui
TTJA suurendab reklaamide kontrollile suunatud järelevalve võimekust, kuid võttes arvesse
riigieelarve kärpetingimusi ning minimaalset koormuse tõustu ametile, puudub õigustus uue
ametikoha loomiseks ning riigi eelarvekulude suurendamiseks.
55 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 30. juuni 2023. Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse
pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul, https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4562/language/et-
EE/Default.aspx
81
7.5. Kokkuvõte mõjudest
Kokkuvõtlikult omavad käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused märkimisväärset mõju kogu
hoiu-laenuühistute sektorile – ühelt poolt võivad mitmed ühistud uute nõuete tõttu oma tegevuse
lõpetada (siiski nad saavad jätkata muus vormis kui hoiu-laenuühistu vormis), teisalt suureneb
ühistute läbipaistvus ja kontroll nende üle ning see eelkõige viimases etapis kui ühistu peab
hakkama ühistupangaks. See tagab hoiustajatest liikmete tunduvalt suurema kaitse võrreldes
praeguse olukorraga. Ehk viimane peaks üles kaaluma uutest nõuetest ühistutele tuleneva
koormuse.
Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Seaduse rakendamisel on vähesed otsesed mõjud riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuste
tegevustele. Ühistupangaks hakkavatele hoiu-laenuühistutele kehtib sarnaselt teiste
krediidiasutustega avansilise tulumaksu süsteem, mis suurendab riigieelarvesse laekuvat
maksutulu. Samas ei ole võimalik hetkel prognoosida, kas ja mitu tegutsevat hoiu-laenuühistut
otsustavad tulevikus taotleda krediidiasutuse tegevusloa, ning sellest tulenevalt ka täiendava
maksutulu suurust. Samuti peab ühistupangaks hakkav hoiu-laenuühistu juurde võtma töötajaid,
kuid eelduslikult on värvatavad töötajad juba tööturul tegutsevad ning nende töötasu pealt
makstakse ka sotsiaal- ja tulumaksu. Seetõttu töötajate osas eelduslikult maksutulu ei suurene või
suureneb väga väiksel määral. Tagatisfondi täiendavad kulud ei mõjuta riigieelarvet ega kohaliku
omavalitsuste tegevusi, sest Tagatisfond ei ole riigieelarvest finantseeritav.
Võrreldes kehtiva õigusega kaasneb TTJA-le töökoormuse tõus seoses hoiulaenuühistute
reklaamide analüüsimisega ja järelevalvesubjektide laiendamisega. Kõnealune koormus on aga
marginaalne ning ei tingi vajadust luua ameti juurde täiendav ametikoht.
9. Rakendusaktid
Vajadusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kolm määrust, kuid nende
kehtestamine pole ilmtingimata vajalik ning sõltub praktilisest vajadustest:
täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise korrale (HLÜS § 271 lõige
6);
miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja
intressimakse ja liikme sissetuleku suhtele (§ 281 lõige 8);
täpsemad nõuded raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele (HLÜS § 411
lõige 3).
10. Seaduse jõustumine ja rakendamine
Seaduse jõustumine on ette nähtud 2025. aasta 1. jaanuaril. Küll nähakse tegutsevatele ühistutele
ette piisavalt pikad üleminekuajad, et viia oma tegevus kooskõlla uute nõuetega (vastavalt §-dele
471–473).
82
Jõustumiskuupäeva kavandamisel on võetud arvesse seda, et tulenevalt eelnõu eesmärgist alustada
hoiustajate kaitseks HLÜ tegevuse reformimisega võimaliku kiiresti, ei ole mõistlik kavandada
jõustumisaega ka kaugemasse tulevikku.
Samuti võimaldab kindla jõustumiskuupäeva sätestamine siduda vastava kuupäevaga eelnõuga
kavandatud HLÜS-i rakendussätted. See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks
muudatuste rakendamisega seotud tähtaegade arvestamist, ehk tagab paremat õigusselgust.
Kuna seaduses toodud olulisemate muudatuste rakendamiseks on hoiu-laenuühistutel vajalik teha
ettevalmistusi ning muudatusi, siis on kindlasti olemas ka vajadus ette näha seaduseelnõuga
kavandatavate muudatuste jõustamise erikord, s.t. hilisem rakendumine nende sätete jaoks, mis
puudutavad HLÜ-de läbipaistvusnõudeid, kapitalinõudeid, likviidsusnõudeid jne.
Täpsemalt on eelnõu rakendamise ajakava illustreeritud järgmisel joonisel.
Joonis 4. Eelnõuga kaasnevad nõuded ja eelnõu rakendamise ajakava*
Alates 2025. a. 1.
jaanuarist:
uusi hoiu-
laenuühistuid
enam asutada ei
saa;
keelustatakse
hoiuseintresside
reklaam;
uutel liikmete
puhul tuleb tõsta
sisseastumis- ja
osamaksu määra;
tagada, et ühistu
liige saaks kogu
talle vajaliku
informatsiooni –
teabe nii tema
hoiuse seisu ja
kogunenud
intressitulu kohta,
samuti ka selle
kohta, kellele
ühistu tema raha
välja laenab.
2025. a. 1. juuliks:
tuleb lõpetada
uute liikmete
vastuvõtmine;
Alates 2026. a.1.
jaanuarist:
ei või seniste
liikmetega
sõlmida uusi
hoiuselepinguid,
laenulepinguid
ega pikendada
olemasolevate
hoiuse- või
laenulepingute
kehtivust;
piiratakse
volitamist (s.t.
oma hääle n-ö
äraandmist);
piiratakse
laenamist teistele
finantsasutustele;
tõstetakse
kapitalinõuet
täiendatakse
nõudeid auditile.
Hiljemalt 2027.
aasta 1. jaanuariks:
peab ühistu
otsustama, kas ta
jätkab edaspidi
panga või
ühistupangana
(selleks peab ta
esitama
Finantsinspektsio
onile panga või
ühistupanga
loataotluse.
Alates 2029. a. 1.
jaanuarist:
saab hoiu-
laenuühistu
jätkata üksnes
pangana, sh
ühistupangana
(kui soov on
kaasata jätkuvalt
hoiuseid).
kui soov on
pakkuda
makseteenuseid
või tarbijatele
laene, siis saab
edasi tegutseda
kas makseasutuse
või
krediidiandjana;
kui soov ei ole
eelnimetatud
finantsteenuseid
osutada, võib
jätkata ka tavalise
tulundusühistuna.
* Eeltoodud ajakava rakendumise eelduseks on see, et seadus võetakse enne käesoleva aasta lõppu
Riigikogus vastu
a)2024 a)2025 2026 2027 2028
83
11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Eesti
Pangale ning arvamuse avaldamiseks kõikidele hoiu-laenuühistutele ja muudele seotud
osapooltele: Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, FinanceEstonia’le, Audiitorkogule, Eesti
Pangaliidule, Eesti Ühistegevuse Liidule, Õiguskantsleri Büroole, Eesti Kaubandus- ja
Tööstuskojale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Varasemalt saabunud ettepanekute ja arvamuste kohta on koostatud märkuste tabel (vt käesoleva
seletuskirja lisasid).
Eelnõu esitatakse muudetud kujul täiendavale kooskõlastusringile.
Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäev] ….