Advokaadibüroo LOOR OÜ_avaldus

Õiguskantsler

/kuupäev digitaalallakirjas/

Vastavalt ÕKS § 33: "Õiguskantsler kontrollib, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja -

vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011#para33). Viitan ka Õiguskantsleri varasemale

praktikale (27.01.2023 nr 7-5/230131/2300469).

1. ASJAOLUD

1.1. Esindame Palmgrupp OÜ-d (Huvitatud Isikut või Taotlejat). Huvitatud Isik esitas

02.07.2021 Hobujaama 12 ja 14, Tallinn detailplaneeringu algatamisettepaneku

(Ettepaneku). Tänaseni ei ole Ettepaneku osas Tallinna linn (Haldusorgan) Ettepaneku

osas otsust teinud ega ka indikeerinud, et Ettepanekus esineks PlanS § 128-4 või 128-2

loetletud asjaolud. PlanS § 130 kohane leping on sõlmitud 17.04.2023. Haldusorgan ei ole

isegi teinud otsust pikendada Ettepaneku läbivaatamist 90 päevani (PlanS § 128 lg 4).

Asjaolude täielik loend lisas 2.

2. ÕIGUSLIK OLUKORD

2.1. Haldusorgan ei algata haldusmenetlust detailplaneeringu läbiviimiseks seadusega ettenähtud

tähtaja jooksul.

2.1.1. PlanS § 128 lg 4: "Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul

selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala

suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise

tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või

kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega

pikendada 90 päevani."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016018?leiaKehtiv#para128))

2.2. Kahjuks rakendab Haldusorgan oma „laiaulatuslikku planeerimisdiskretsiooni“ selliselt, et

detailplaneeringute menetlemine Tallinnas on aeglustunud viimastel aastatel drastiliselt (vt

lisa 1), planeerimiskollapsini:

(a) algatamine on 2017a/2023a võrreldes langenud 38-lt 18-le st (1-18/38)*100=52%,

(b) vastuvõtmine 73-lt 10-le, st (1-10/73)*100=86%,

(c) kehtestamine 59-lt 10-le, st (1-10/59)*100=83%.

2.3. Eelnimetatud statistika on ilmselgelt pooltõde. Esiteks, ka 2017a oli planeeringute

(algatamise, vastuvõtmise, kehtestamise) menetlemine üliaeglane. Teiseks, menetluste

aeglus on üldteada, mis tähendab, et paljud kinnivaraarendajad ei algata detailplaneeringuid

ega omandagi kinnisasju Tallinnas. Selle asemel omandavad maad Tallinna naabervaldades.

St kui Haldusorgan töötaks normaalselt, siis oleks ka detailplaneering algatamise taotluseid

arvatavasti 2-3x rohkem. Selle võrra oleks statistika masendavam.

2.4. Detailplaneeringute menetlemise selline tempo ei ole kooskõlas Plans §-is 1 lg 1 nimetatud

arengu eesmärgiga. Selline tempo võiks olla sobilik Tapa suurusele väikelinnale, mitte

Tallinnale. Ei ole vale väita, et Tallinn on sisuliselt loobunud oma „laialulatusliku

planeerimisdiskretsiooni“ teostamisest, st kapituleerunud. Selline „planeerimisdiskretsioon“

ei ole jätkusuutlik ega areng vaid on Tallinna linnale seadusega pandud ülesande täitmisest

sisuline keeldumine.

2.4.1. PlanS § 1 lg 1: "Käesoleva seaduse eesmärk on luua […] jätkusuutlikku arengut."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016018?leiaKehtiv#para1)).

2.5. Ettepaneku osas otsuse mitte tegemine ei järgi põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet

ega hea halduse tava.

3. PÕHIÕIGUSTE RIKKUMINE JA HEA HALDUSTAVA

3.1. Õigusdogma on jõudnud lõpuks õigele järeldusele, et PS-i §-st 32 tuleneb mh ehitusvabadus.

St ehitusvabadus on omandipõhiõiguste osa.

3.1.1. EhS seletuskiri: „Niisiis kujutab kogu ehitus-planeerimisõigus omandiõiguse osaks oleva

ehitusvabaduse piirangut. Tulenevalt sellest, et ehitusvabadus on omandiõiguse elemendina

põhiseaduslikult kaitstud, tuleb silmas pidada, et igasugused ehitusplaneerimisõiguslikud

muudatused, mis konkreetset kinnisasja puudutavad, alluvad täiendavale õiguspärase ootuse

ning õiguskindluse kontrollile.“

3.1.2. PS § 32: "Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused

sätestab seadus." (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para32).

3.1.3. Lisa 3 p.-ist 7.2 on näha, et kui Haldusorganile see sobib, siis tuleb Haldusorganile see

ehitusvabaduse põhimõte meelde: “Antud juhul on asjakohane PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigus, mille kaitsealasse kuulub ka omandi vaba valdamine, kasutamine ja

käsutamine, sh kinnistu hoonestamine. EhS seletuskirjas nenditakse, et kui avalik-õiguslikes

eeskirjades ei sisaldu sätteid, mis oleksid konkreetse ehitusprojekti vastu, on omanikul PS §

32 järgi tagatud ehitusvabaduse alusel õigus saada ehitusluba.”

3.1.4. JURIDICA III/2016 „Sandra Mikli, Ago Pelisaar“ lk 185: „Ehitusvabaduse põhimõte oli

aluseks uute seaduste koostamisel. Järgides ehitusvabaduse põhimõtet, sooviti kinnisasja

kasutamisel kõrvaldada ülemäärased piirangud. Ehitusvabaduse põhimõtet sooviti

rakendada ka planeerimisõiguses.“

3.2. Kuna ehitusvabadus on omandipõhiõiguse osa, peab selle kitsenduse (detailplaneeringu

tekkimise või detailplaneeringust keeldumise) lahendama Haldusorgan põhiõiguseid

järgivalt: detailplaneeringu menetlus peab olema omandipõhiõigust arvestav ja

menetlusreegleid austav ning seadusele vastav. Detailplaneeringu algatamise õigusvastane

takistamine on seega omandipõhiõiguse rikkumine ja õigusvastane, seega ka Õiguskantsleri

kontrolli ese.

3.3. Vastavalt PlanS § 124-4 tuli detailplaneeringu algatamine lahendada praegustel asjaoludel

30 päeva jooksul, st 02.07.2021+30=01.08.2021 (pühapäev)+1=02.08.2021a.

Detailplaneeringu algatamise mitte lahendamine on kohaliku omavalitsuse õigusvastane

tegevus, st omavoli.

3.3.1. PS § 13: "Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para13).

3.3.2. PS § 14: "Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning

kohalike omavalitsuste kohustus." (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para14).

3.4. Eeltoodut arvestades on ka menetlusõigused põhiõigused. Riigikohtunik Nele Parrest,

Juridica IV/2005 lk 240: „Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on Euroopa

õigusruumis tunnustatud põhimõte tele tuginedes asunud seisukohale, et Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-st 14 tuleneb isiku põhiõigus heale haldusele.“ (ja selles viidatud 16

Riigikohtu lahendit). Seega Haldusorgan on rikkunud ka Huvitatud Isiku põhiõigust ausale

ja õiguspärasele haldusmenetlusele.

3.5. Arvestades, et Haldusorgan on rikkunud menetlustähtaegasid, on Haldusorgan kindlasti

rikkunud ka head halduse tava.

4. DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE KÜNNIS

4.1. Haldusõiguses on välja kujunemas selline mudel, kus menetluse algatamiseks peab taotleja

sageli läbima meeletu “eelmenetluse”. Detailplaneeringute kontekstis tähendab see eskiisi jt

algatamise ettepaneku andmeid.

4.1.1. Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 19 lg 3:

"Algatamisettepanekule lisatakse: [...] 1) kavandatavat kirjeldav eskiislahendus, mis

koosneb joonisest ja seletuskirjast."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/406112021001?leiaKehtiv#para19);

4.1.2. Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend. Tallinna

Linnaplaneerimise Amet. 18.11.2021 käskkiri, number T-11-1/21/26: “2.2 Planeeringu

algatamisettepanekule lisatakse kavandatavat kirjeldav eskiislahendus, kavandatavate

hoonete ja linnaruumi visuaalselt oluliselt mõjutavate rajatiste üldine digitaalne mudel,

vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon.”

(https://teele.tallinn.ee/documents/112935/view#preview).

4.2. Eskiis on sellisena taotluse osa.

4.2.1. HMS § 14 lg 3: "Kirjalik taotlus peab sisaldama: [...] 5) muid õigusaktidega ettenähtud

andmeid." (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para14);

4.3. Õigusnorm ei nõua, et eskiis (nagu ka iga teine taotluse osa) peaks olema Haldusorganile

meelepärane, et seda menetleda. Meelepärasus ei ole ka puudus taotluses (HMS § 15 lg 1:

"Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest,

kui seadusega ei ole sätestatud teisiti."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para15); HMS § 15 lg 2: "Kui

isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on

muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan

jätta taotluse läbi vaatamata."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para15)). Seadus nõuab

Haldusorganilt ka Haldusorganile mittemeeldiva taotluse lahendamist sisulises

haldusmenetluses, kuid Huvitatud Isikule menetlust ei lubata.

4.4. Siiski, Haldusorgani halduspraktika on selline, et Huvitatud Isikult nõutakse eskiisi jm

taotluse sisu muutmist selliseks, et see oleks Haldusorganile meelepärane. Ilma selleta

detailplaneeringu algatamist ei menetleta. Sellisena toimub seaduseväline (st õigusvastane)

halduse „eelmenetlus“ Haldusorganis pidevalt. Selle asemel, et lahendada detailplaneeringu

sisu küsimused haldusmenetluses, püüab Haldusorgan omavolitseda väljaspool menetlust.

Haldusorgan loodab, et väljaspool haldusmenetlust ei ole taotlejal õiguseid.

4.5. PlanS ei luba detailplaneeringu algatamisele selliseid sisutingimusi (volitusnormi

puudumine), mille näevad ette (Vaidlustatud Õigusnorm):

(a) Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 19

lg 3;

(b) Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet. 18.11.2021 käskkiri, number T-11-1/21/26 p 2.2.

5. TAOTLUSED

5.1. Huvitatud Isik taotleb käesolevaga Õiguskantslerilt:

(a) Vaidlustatud Õigusnormi vastavuse kontrolli PS-ile ja seadustele (ÕKS § 15 lg 1:

"Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu

õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Avaldaja

esitab avalduses põhjendused, milles ta näeb õigusakti vastuolu põhiseaduse või

seadusega." (https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011#para15)).

(b) kontrollida, kas Haldusorgani tegevus Ettepaneku menetlemisel järgib põhiõiguste ja

-vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.

5.2. Palume:

(a) registreerida kirjade registris;

(b) kinnitada kättesaamist;

(c) teatada asja läbivaatav vastutav ametnik;

(d) esitada Taotluse edaspidise menetluse plaan (ÕKS § 26: "Kui õiguskantsler võtab

avalduse menetlusse, teeb ta selle avaldajale teatavaks ja nimetab teates toimingud,

mida ta avalduse menetlemiseks on teinud või peab vajalikuks teha."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011#para26)).

Lisad:

Lisa 1. Kokkuvõtted 2024-09 klient.pdf

Lisa 2. Hobujaama 12 ja 14 kronoloogia.pdf

Lisa 3. PS § 32 annab ka ehitusvabaduse p7.2.pdf

TALLINNA DETAILPLANEERINGUTE MENETLUSANDMED

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

04.12.2023

Kokku planeeringute menetlemisi 170 136 90 68 54 35 38

Algatamine 38 25 24 22 15 11 18

Vastuvõtmine 73 52 22 19 18 8 10

Kehtestamine 59 59 44 27 21 16 10

K-Projekt AS 35 32 24 25 19 11 17

Algatamine 8 6 12 9 9 3 11

Vastuvõtmine 12 12 4 7 4 3 4

Kehtestamine 15 14 8 9 6 5 2

Planeeringuid koostanud firmade arv 54 45 37 31 25 19 14

35 detailplaneringut 1

32 detailplaneeringut 1

25 detailplaneeringut 1

24 detailplaneeringut 1

19 detailplaneeringut 1

17 detailplaneeringut 1

12 detailplaneeringut 1

11 detailplaneeringut 1 1

10 detailplaneeringut 1

9 detailplaneeringut 1

8 detailplaneeringut 2

7 detailplaneeringut 2 3

6 detailplaneeringut

5 detailplaneeringut 1 1 1

4 detailplaneeringut 4 4 2 1 1

3 detailplaneeringut 6 5 3 3 1 2

2 detailplaneeringut 9 9 10 3 6 1 1

1 detailplaneerin 27 22 20 23 16 17 9

Sealhulgas:

K-Projekt AS 35 32 24 25 19 11 17

Linnaruum OÜ 11 12

RAAM Arhitektid 10

Ruum ja Maastik OÜ 8 9 4

OÜ R-Konsult 8

Ary´tes Terrae Maastikuarhitektid 7

Guru Projekt 7 2

Puusepp ja Mänd OÜ 5 2 3

Novarc Group 5

ConArte 4 4

Optimal Projekt 5 3

FE Arhitektid 4

Hendrikson ja KO 4

Casa Planeeringud 4

Hobujaama 14 projekteerimistingimuste menetlus

08.08.2016 Huvitatud isik esitab projekteerimistingimuste taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, et Hobujaama tn 14 kinnistu osas täpsustada kehtivat detailplaneeringut (DP023760): hoonestusala nihutamine 10% ulatuses, haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtete ja krundijaotuse täpsustamine

20.09.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastab oma kirjas nr 4-1/2734 – 1, et Tallinna linn korraldab hetkel arhitektuurivõistlust „Meri peatänava äärde“, mille raames lahendatakse ka Hobujaama ja Ahtri tänavad; projekteerimistingimuste taotluse menetlemine lükatakse edasi kuni arhitektuurivõistluse tulemuste selgumiseni

05.10.2018 Huvitatud isik esitab projekteerimistingimuste taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, millega taotleb Hobujaama tn 14 kinnistul etapiviisilist ehitamist

Hobujaama tn 12 ja Hobujaama tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (DP045810) menetluse kronoloogia

01.02.2021- 01.07.2021

Koostöö Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga töötamaks välja lahendusvisioon Hobujaama tn 12 ja Hobujaama tn 14 kinnistutele

02.07.2021 Algatamisettepaneku esitamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (Tallinna Planeeringute Registris 05.07.2021)

05.07.2021- 01.09.2021

Erinevad linnaametid avaldavad arvamust algatamisettepaneku kohta (tähtajad 12.07.2021-14.07.2021)

01.10.2021 Tähtaeg Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitektil oma asutuse seisukoha esitamiseks (muuhulgas hindamaks teiste linnaametite arvamustega arvestamise vajalikkust)

05.10.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Amet arutab algatamisettepanekut planeeringute läbivaatamise komisjonis

05.10.2021 Advokaadibüroo Loor OÜ pöördumine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole teada saamaks detailplaneeringu algatamisettepaneku menetluse seisu kohta

18.10.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri nr 3-2/1771 – 10 vastuskiri koos märkustega algatamisettepaneku

19.10.2021- 21.06.2022

Planeeringust huvitatud isik tellib Tallinna Linnaplaneerimise Ameti märkustest tulenevalt planeeritavale alale muinsuskaitse eritingimused, insolatsioonianalüüsi ja korrigeerib vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna komisjoni otsustele korduvalt algatamisettepaneku mahulist lahendust, seal hulgas täiendatakse muinsuskaitse eritingimusi

22.06.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

23.08.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

07.09.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt vaatab üle komisjoni poolt esitatud märkuste täitmise ning esitab uued märkused algatamisettepanekule (tähtaeg oli 20.09.2022)

25.09.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

03.10.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt esitab uued märkused algatamisettepanekule (tähtaeg oli 07.10.2022)

26.10.2022- 27.10.2022

Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

06.11.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

22.02.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri nr 3-2/482 – 1 detailplaneeringu algatamise korraldusse lisatavate lähteseisukohade ja lisatingimustega (tähtaeg oli 23.11.2022)

27.03.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna spetsialist esitab oma arvamuse (tähtaeg oli 12.12.2022)

17.04.2023 Sõlmitakse kolmepoolne haldusleping planeeringu koostamise üleandmiseks (PlanS § 130)

23.05.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti jurist märgib Tallinna Planeeringute Registris, et detailplaneeringu algatamise eelnõu on ettevalmistatud (tähtaeg oli 27.04.2023)

25.05.2023- 20.06.2023

Planeeringu koostaja saadab Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 5 infopäringut algatamise korralduse eelnõu menetluse seisu kohta

04.07.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja sõnul on eelnõule kooskõlastuse andnud nii linnaosa arhitekt kui ka osakonna juhtaja

13.07.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja vabandab ebapiisava tagasiside eest ja väljendab lootust edaspidisele meeldivale ja konstruktiivsele koostööle

01.08.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja annab teada, et algatamise eelnõu on kooskõlastamata veel planeeringute eest vastutava abilinnapea poolt

11.08.2023 Planeeringust huvitatud isik pöördub planeeringute eest vastutava abilinnapea poole juhtimaks tähelepanu, et detailplaneeringu algatamise protsess ei tohiks olla vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega; kutsub üles koostööle

19.10.2023 Planeeringust huvitatud isik pöördub abilinnapea ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi poole teavitamaks, et pärast abilinnapeale 11.08.2023 kirja saatmist ei ole abilinnapea endiselt algatamise eelnõud kooskõlastanud, ega andnud ka tagasisidet, mille pärast see viibinud on

23.10.2023 Abilinnapea vastab kirjale ning vabandab omapoolse viivituse pärast; nõustub, et ala arendamiseks on huvi ka Tallinna linnal, kuid enne algatamist on linna kui avaliku huvi esindaja jaoks oluline see huvi ka täpsemalt määratleda; selgitab, et kuna detailplaneeringu algatamisele eelneva menetluse käigus seda huvi piisava põhjalikkusega välja ei selgitatud, siis tehakse seda praegu

ning püütakse seda teha võimalikult tempokalt; nendib, et planeeringumenetlus liigselt ei pikeneks, siis on linna ülesanne nüüd kaaluda ka täiendavaid võimalusi, kuidas oleks planeeringust huvitatud isikul võimalik oma kinnistu planeerimisega edasi minna

06.12.2023 Planeeringust huvitatud isik kohtub abilinnapea ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhatajaga; abilinnapea prognoosib, et jõuludeks edastatakse omapoolsed ettepanekud detailplaneeringu algatamisettepaneku täiendamiseks

09.01.2024 Arvestades, et 2023.aasta jõuludeks linnapoolset seisukohta ei laekunud, siis tegi planeeringu koostaja ettepaneku lisada algatamise korralduse lähtetingimustesse punkt: „Tallinna linnale kuuluva krundi sihtostarve/sihtotstarbed selgitada välja detailplaneeringu koostamise käigus koostöös asjakohaste asutustega.“ ning suunata detailplaneering algatamisele.

04.03.2024 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja võtab planeeringu koostajaga ühendust, et arutada vajalikke täiendusi algatamisettepanekus

05.03.2024- 16.04.2024

E-kirjavahetused ja koosolekud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ameti juhi asetäitja ja detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhatajaga, täienduste tegemine algatamisettepanekus vastavalt e-kirjavahetuses edastatud märkustele

17.04.2024 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (e-kirjavahetuses edastatud märkuste mahasaamiseks) kahes versioonis (linnale kuuluvale krundile on ette nähtud kaks võimalikku lahendust)

18.04.2024- 01.05.2024

Detailplaneeringust huvitatud isik tellib 3D illustratsioonide uuendamise vastavalt tehtud muudatustele algatamisettepaneku mahulises lahenduses

02.05.2024 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (e-kirjavahetuses edastatud märkuste mahasaamiseks)

22.05.2024 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja edastab e-kirja teel täiendavad märkused

06.06.2024 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (e-kirjavahetuses edastatud märkuste mahasaamiseks)

31.07.2024 Tallinna Linnakantselei abilinnapea Madle Lippuse büroo edastab info, et abilinnapea on kooskõlastanud planeeringu algatamise eelnõu ning planeering suunatakse 13.08.2024 Tallinna Linnavalitsuse istungile algatamiseks

13.08.2024 Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast planeeringu algatamine eemaldatakse

16.08.2024 Planeeringust huvitatud isik pöördub abilinnapea poole meeldetuletamaks menetluse senist kulgu ning juhib tähelepanu, et ei abilinnapea ega Tallinna Linnaplaneerimise Amet pole põhjendanud, miks planeeringu algatamine päevakorrast eemaldati; palub esitada selgitused planeeringu algatamise päevakorrast eemaldamise kohta ning tegevuskava koos arvestatava ajakavaga detailplaneeringu algatamiseks

KORRALDUS

26.01.2022 nr 68

Vaideotsus (Seene tn 13)

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66¹ lg 1, haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1 ja § 85 p 4 alusel ning tulenevalt vaidemenetluses selgunud asjaoludest

1. Vaideotsus

1.1 Jätta rahuldamata Tallinn, Ravila tn 3 korteriühistu 15. novembri 2021 vaie, milles taotleti ehitusteatise nr 2111201/04450 ehitisregistrisse kandmise (teavitatuks lugemise) tagasitäitmist ning Seene tn 13 sauna/abihoone ebaseadusliku rajamise (ümberehitamise) küsimuses riikliku järelevalve menetluse algatamist.

1.2 Vaie jäetakse rahuldamata, kuna vaides esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud toimingu tagasitäitmiseks ning ehitusjärelevalve menetluse algatamiseks.

2. Teatavakstegemine

2.1 Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks vaide esitajale, Seene tn 13 kinnistu omanikele ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.

3. Vaidlustamisviide

3.1 Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn; e-post [email protected]).

4. Asjaolud

4.1 Seene tn 13 kinnistu asub Nõmme linnaosas Nõmme asumis. Kinnistul põhjanurgas paiknev abihoone/saun on praegusel kujul püstitatud ilma nõutava dokumentatsioonita ajavahemikul kevad 2015 kuni kevad 2016.

4.2 Ehitusteatise ja -projekti Seene tn 13 abihoone/saun püstitamiseks esitas omaniku esindaja 4. märtsil 2021. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA või amet) kaasas ehitusteatise menetlusse mh puudutatud isikud. Ravila tn 3 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või vaide esitaja) andis teada, et Ravila tn 3 kinnistu kaasomanike hinnangul ei vasta Seene 13 abihoone ehitusprojekt Nõmme linnaosa üldplaneeringu tingimustele; abihoone (saun) on õigusvastaselt rajatud Seene 13 kinnistu piirile ja on seega Ravila tn 3 kinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit; tagatud ei ole tuleohutus ega naabrusõigused. Eeltoodust lähtuvalt palus KÜ ehitusteatist mitte aktsepteerida.

4.3 Ravila tn 3 elamu omanikud pöördusid aprillis 2021 ka Terviseameti poole, kurtes Seene tn 13 saunast lähtuva suitsu üle, mis tungib Ravila tn 3 elamu ventilatsiooni. Terviseamet edastas vastava pöördumise 15. aprillil 2021 TLPA-le, selgitades üldisi suitsust lähtuda võivaid negatiivseid mõjusid ning märkis lõpetuseks, et vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-le 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Antud olukorras on naaberkinnistul olemasolev saun sedavõrd lähedal korterelamule, et selle pideval kütmisel eralduv suits satub eluruumidesse ning võib ohustada sealsete elanike tervist.

2

4.4 Amet kaalus esitatud seisukohti ja asjaolusid ning palus teha ehitusprojektis muudatuse, mille kohaselt Seene tn 13 abihoone korstna kõrgus on arvestatud Ravila tn 3 ehitusprojekti hoone kõrguste järgi nii, et korsten oleks kõrgem, kui Ravila tn 3 lähima hoonemahu elamuosa katus. Täiendavalt otsustas amet seada tingimuse, et Seene tn 13 abihoone/saunas kamina ja ahju kasutamine on lubatud tingimusel, kui see ei kahjusta oluliselt naaberkinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

4.5 Amet kinnitas 29. septembril 2021 Seene tn 13 abihoone/saun ehitusteatise nr 2111201/04450. Ravila tn 3 korteriühistut teavitas amet ehitusteatise aktsepteerimisest 18. oktoobril 2021.

4.6 KÜ esitas 15. novembril 2021 vaide, milles taotletakse ehitusteatise nr 2111201/04450 uuesti läbivaatamist, keeldumist selle ehitisregistrisse kandmisest ja projekti kooskõlastamisest ning Seene tn 13 abihoone/sauna ebaseadusliku rajamise (ümberehitamise) küsimuses ehitusjärelevalve menetluse algatamist.

4.7 TLPA ei pidanud võimalikuks vaiet rahuldada ja edastas selle 23. novembril 2021 haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 80 lõike 1 alusel koos omapoolsete selgitustega otsustamiseks Tallinna Linnavalitsusele, paludes jätta vaide rahuldamata.

4.8 Lähtudes HMS § 40 lõikest 1 ja HMS § 83 lõikest 2 pakkus linna sisekontrolöri teenistus vaide esitajale võimalust oma seisukohti täiendada või täpsustada, kuid seda võimalust ei kasutatud. Samuti kaasati menetlusse Seene tn 13 elanikud, kes esitasid oma seisukoha 20. detsembril 2021.

5. Vaide põhjendused

5.1 Vaide esitaja leiab, et TLPA on asunud väärale seisukohale, et olukorras, kus abihoone/saun rajatakse (on rajatud) osaliselt olemasolevale vundamendile, on tegemist tänuväärse tegevusega, mis ei pea vastama ehitamisele ja planeerimisele sätestatud normidele. TLPA sellise loogika järgi oleks aastakümneid tagasi rajatud kuuri asemele osaliselt samale vundamendile ilma lubade ja kooskõlastusteta elumaja rajamine õiguspärane, kuna sellega korrastatakse lagunenud kuur „tänapäevasel kujul“. Selline seisukoht ei saa olla seaduspärane. Seene tn 13 saun/abihoone on praegusel kujul õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et see on rajatud ilma igasuguse loamenetluseta.

5.2 Niisamuti jättis TLPA tähelepanuta, et ehitusteatise ja -projekti kooskõlastamise ajal oli Nõmme linnaosa üldplaneering (edaspidi ka NÜP) vastu võetud. Seega ei ole võimalik vastuolu ÜP-ga kõrvale lükata üksnes põhjendusel, et see oli varasemalt veel kehtestamata.

5.3 Vaide esitajale jääb selgusetuks, millist tähendust omab asjaolu, kas Ravila tn 3 kinnistul on kunagi asunud samuti „abihoone vms“. See, kas Ravila tn 3 kinnistul on kunagi asunud abihoone vms, ei oma Seene tn 13 sauna küsimuses mitte mingisugust tähtsust. Vaidlusaluse ehitise rajamise ega käesoleva menetluse alguse hetkel Ravila tn 3 kinnistul ühtegi abihoonet ei asunud.

5.4 TLPA on ekslikult leidnud, et 2015. aastal sauna/abihoonet rajades on Ravila tn 3 kinnistu (tollasele) omanikule abihoone/sauna rajamine olnud sobilik. See ei vasta tõele. Seene tn 13 kinnistu omanik pöördus 2015. aastal Ravila tn 3 poole selgitamaks oma plaane seoses võimaliku ehitustegevusega, kuid kuna projekti ei esitatud, jäi kooskõlastus andmata. Seene tn 13 kinnistu omanik on käesolevas menetluses kinnitanud, et 2015. aastal jäi menetlus pooleli, kuid loa puudumine ei takistanud tal sauna valmis ehitada. Vaide esitaja soovib siinkohal rõhutada, et kuna projekti ei esitatud, siis ei olnud enne ehitustegevuse lõppu ka teada, et naaber soovib piirile rajada kortsnaga abihoone (sauna). Ei saa välistada, et Seene tn 13 kinnistu omaniku selline tegutsemine oli tahtlik, kuna võis eeldada, et sauna rajamine korterelamule sedavõrd lähedale ei ole naabritele vastuvõetav, mistõttu rajati see ilma igasuguste lubade ja kooskõlastusteta. Seejuures on sauna ebaseaduslikkust Ravila tn 3 murelikele korteriomanikele TLPA ametnik kinnitanud septembris 2020. Seda enam on jahmatav TLPA muutunud seisukoht, mille kohaselt ehitusteatise (loata) ehitise püstitamine (parimal juhul selle laiendamine ja oluliselt ümberehitamine) ei ole õigusvastane.

3

5.5 Niisamuti ei saa vaide esitaja TLPA-ga nõustuda selles, et tiheasustusega piirkonnas loetakse „tänapäevaseks“ hoonet, mis oma küttekoldega saastab õhku. Seetõttu ei peaks ahjuküttest tulenevasse õhusaastesse suhtuma kergekäeliselt. Jahmatav on TLPA repliik, et Seene tn 13 sauna küttekolle ei pruugigi olla see, mis Ravila 3 elanikke häirib. Kõnealusest seisukohast nähtub selgelt, et TLPA ei ole menetluse käigus esitatuga tutvunud. Seene tn 13 sauna küttekoldest tulenevad mõjud, mis igal juhul ületavad kõik taluvuse piirid ja takistavad naaberkinnisasja korteriomanikel oma kinnisasja sihipäraselt (eluruumina) kasutada, on üheselt tuvastatavad.

5.6 Nagu TLPA vastuskirjas õigesti välja tõi, ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Vaide esitaja on korduvalt toonitanud, et kortermajale sedavõrd lähedal kinnisasja piiril sauna kütmine kahjustab oluliselt kinnisasja sihipärast kasutamist: suits levib otsejoones naaberkinnisasja elamu akendesse ja ventilatsioonisüsteemi, mistõttu levivad mürgised põlemisjäägid pidevalt ning suures ulatuses (kortermaja sundventilatsioonisüsteemi ja akende kaudu) Ravila tn 3 hoone eluruumidesse, kahjustades naabrite tervist. Terviseameti 15. aprilli 2021 seisukoha kohaselt on antud olukorras naaberkinnistul olemasolev saun sedavõrd lähedal korterelamule, et selle kütmisel eralduv suits satub eluruumidesse ning võib ohustada sealsete elanike tervist, jättis TLPA aga põhjendamatult tähelepanuta.

5.7 Ravila 3 kortermaja elanikud peavad oma elu kohandama sauna kütmise järgi. Samal ajal ei saa kasutada kööki, kuna kubu sisselülitamisel tõmbab see momentaalselt välisõhust saunast väljuvad põlemisjäägid korterisse. Niisamuti imbuvad põlemisjäägid korteritesse sundventilatsioonist, tehes teatud juhtudel korteris viibimise võimatuks. Vaide esitaja poole on pöördunud korteriomanikud murega, et sauna kütmise ajal kaebavad lapsed, et nende silmad valutavad tossust. Selle taustal on äärmiselt kahetsusväärne väita, et Ravila tn 3 elanikud ei saa aru, kui Seene tn 13 abihoone/sauna kütekollet kasutatakse ja see elutingimusi oluliselt halvendab.

5.8 Kuna Seene tn 13 kinnistu omanik ei ole kordagi Ravila tn 3 elanike palvetele vastu tulnud, ei ole ühtegi põhjust eeldada, et kinnistu omanik edaspidi tunnistaks, et sauna kütmine kahjustab naaberkinnisasja kasutamist ja käitub heanaaberlikult. Seega ei ole TLPA poolt lisatud nõue, mille kohaselt on Seene tn 13 abihoone/saunas kamina ja ahju kasutamine lubatud tingimusel, kui see ei kahjusta oluliselt naaberkinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega, olukorra lahendamiseks piisav. Naaberkinnisasja omaniku suhtumist ilmestab tõik, et lisaks sauna algsele ebaseaduslikule rajamisele teostas ta ka käesoleva menetluse ajal (s.o enne ehitusteatise ja -projekti kooskõlastamist) planeeritavaid muudatusi, ehitades nt tulemüüri.

5.9 Ehitustegevuseks nõusoleku andmine on haldusorgani diskretsiooniotsustus, mis peab vastama HMS-i nõuetele. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-42-03 rõhutanud, et kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan ei või ehitusloa väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga. /…/ Ehitusloa taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiibi kohaselt peab pädev asutus omal initsiatiivil selgitama välja otsustamiseks vajalikud asjaolud. /…/ Sama põhimõte on ka osa heast haldustavast. Toodud seisukoht on asjakohane ka ehitusteatise menetluses. Riigikohus on rõhutanud asjas nr 3-17-2591, et EhS § 11 lõike 1 kohaselt peab ehitis kogu oma olemasolu vältel olema ohutu. Ehitise ja ehitamise ohutuse põhimõte tuleneb ka EhS §-st 8. EhS § 12 lõike 3 kohaselt tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Samuti rõhutas Riigikohus nimetatud lahendis, et ehitis ei ole EhS § 11 lõike 1 mõttes ohutu, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et see põhjustab kahju inimese elule, tervisele, varale (sh teisele ehitisele) või keskkonnale.

5.10 EhS § 36 lõige 5 punkt 4 ja lõige 6 ning § 44 punkt 4 kohustavad haldusorganit ehitusteatise menetluses arvestama puudutatud kinnisasja omanikule avalduvat negatiivset

4

mõju, mis tuleneb kavandatavast ehitustegevusest. Vaide esitaja leiab, et TLPA on jätnud kaalutlusotsuse tegemisel naabrite (Ravila tn 3 kinnistu omanike) vastuväited ja Nõmme Linnaosa Valituse kooskõlastuse puudumise põhjendamatult arvesse võtmata, mis on kaasa toonud õigusvastase heakskiidu andmise. Kooskõlastuse andmise välistab käesoleval juhul ka EhS § 44 punkt 4, mille kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seene tn 13 abihoone/sauna küttekolde kasutamisel ei ole võimalik selle negatiivset mõju vähendada ega leevendada, sest tekkiv suits paiskub igal juhul atmosfääri ja avaldab negatiivset mõju kõikidele piirnevatele kinnisasjadele, ja selle mõju ulatus sõltub suitsu väljumise ajal prevaleerivast tuule suunast.

6. Kolmanda isiku seisukoht

6.1 Ravila tn 3 on küllaltki uus ehitus, kus elab 16 perekonda. Ei ole ka saladuseks, et vaide esitaja muutis maja projekti ning ei arvestanud, et maja asub elurajoonis, kus tavapäraselt maja ja abihoone kütmisel kasutatakse küttepuud, briketti, puidust graanuleid jne, mis omaette on keskkonnasõbralik ja looduslik küte. Samas võib oletada, et kortermajas, mis on projekti alusel ettenähtud kaheksa korteriga elamule, s.o 8 perele, on tegelikult kuusteist korterit, s.o 16 pere. Korterid on võõrandatud mõtteliste osadena kasutuskorraga, mille tulemusena korterites ülearvulise elanike olemise mõjul ei olnud piisavat ventilatsiooni ning tehti projekti muudatus. Loomulikult kuna sundventilatsioonisüsteemi paigaldamisel ei ole arvestatud olulisi asjaolusid, siis mingil määral võib sundventilatsioonisüsteemi ja/või korterisse tulla mingi lõhn. Ravila tn 3 KÜ liikmed enamasti käituvad mõistlikult ega kahjusta naabrite, sh Seene tn 13 elanike rahu, privaatsust ega esita alusetuid pretensioone, kuid vaide esitaja pidevalt sekkub meie eraellu andes ebaadekvaatseid korraldusi ja esitades ebamõistlike pretensioone.

6.2 Seene tn 13 elanike naabritel on olnud probleeme Ravila tn 3 elanikega, kes keelavad oma kinnistul kütmist puudega, tule tegemist ettenähtud kohas, grillimist ja suitsuahju kasutamist. Põhjuseks on toodud, et nende akende ja sundventilatsiooni kaudu tuleb sisse lõhn.

6.3 Kolmas isik soovib, et Ravila tn 3 elanikud lõpetaksid teiste elanike survestamise ja keelamise teha tavapäraseid normaalseid elutegevusi, mis on seadusega lubatud piirides ning tegeleksid oma ventilatsiooni probleemiga ehk ventilatsiooni vastavusse viimisega arvestades puuküttepiirkonda. Tuleb arvestada, et tegemist on puuküttepiirkonnaga ja seega tuleb kohaneda sealsete eluviisidega.

6.4 AÕS § 143 lõike 1 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

6.5 Vaide esitaja palub lõpetada Seene tn 13 elanikel igasugune grillimine rääkimata tule tegemisest või toasoojast, vaid kästakse elektrit kasutada. Tagatipuks, et oma tahtmist saavutada, saadetakse vale informatsiooni erinevatele ametkondadele (tuletõrje, mupo, keskkonnainspektsioon, politsei, päästeamet, terviseamet jne). Ümberkaudsed elanikud ei oska enam arvatagi, missugune ametnik neid jälle kimbutama tuleb Ravila tn 3 elanike eksitava informatsiooniga.

6.6 Tänaste elektrihindade juures ei soovi puuküttepiirkonnas ilmselt mitte keegi elektriga kütta, vaid pistavad rõõmsalt puid ahju edasi ja panevad akna kinni, kui naabri kütmisest suitsu lõhn tuppa tuleb. Seene tn 13 elanikud on vastavas piirkonnas elanud lapsest saati ja pidevalt on puudega köetud ja kunagi pole kellelgi probleemi olnud puudega kütmisega.

6.7 Selle asemel, et kogu ümbruskonna elanikega pidevalt kana kitkuda, tuleks vaide esitajal endale selgeks teha, et tegu on puuküttepiirkonnaga ja oma ventilatsioon tuleb vastavusse viia piirkonna oludega. Selles ei ole süüdi ümberkaudsed elanikud, et vaide esitajal on selline ventilatsioon, mis lõhna tuppa tõmbab.

6.8 Vaie koosneb väärinformatsioonist. Terviseamet on käinud ka Seene tn 13 kinnistul kontrolli tegemas ja leidis, et ühtegi rikkumist ei ole tuvastatud. Keskkonnaameti seisukoht, et võib olla võimalik, et sauna korstnast tulev toss võib naabreid häirida, on mitte midagi ütlev. Pole

5

tõendatud, et igapäev puhub tugev tuul samast suunast ja just kolmanda isiku sauna korstnast tulev suitsulõhn Ravila tn 3 elanikke häirib. Seda võib juhtuda vahest harva. Puuküttest tulenev iseloomulik lõhn on normaalne nähtus, mitte püsiv negatiivne mõju ja see tuleb igast ilmakaarest antud piirkonnas.

6.9 Vaide esitaja käis ehitamise ajal korduvalt ehitustegevust jälgimas ja samalajal sõlmiti kokkuleppeid, kuidas ehitis lõpptulemusena olema peab. Väga selgelt oli teada, et sinna tuleb puuküttega saun. Pärast ehitise valmimist pretensioonid puudusid.

6.10 Vaidele lisatud fotolt on näha, et sauna korstnast ei tule suitsu ehk too hetk sauna ei köetud. Pildil olev suits võis tulla kust iganes. Lisaks on foto tehtud laupäeval 6. novembril, kuid sauna köetakse pühapäeviti.

7. Vaideotsuse põhjendused

7.1 Tallinna Linnavalitsus (edaspidi ka linnavalitsus) mõistab vaide esitaja muret, kuid leiab, et TLPA tegevus ehitusteatise menetlemisel ja menetlusosaliste huvide tasakaalustamisel on olnud õiguspärane. Linnavalitsus jätab vaide rahuldamata, kuna vaides esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud ehitusteatise teavitatuks lugemise toimingu tagasitäitmiseks ega riikliku järelevalve menetluse (taas)alustamiseks.

7.2 Linnavalitsus selgitab oma seisukohti järgnevalt: Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 28 sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele on vaieldamatult kaalukas põhiõigus, kuid sellele ei saa siiski omistada automaatselt suuremat kaalu kui mõnele teisele põhiõigusele. Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega. Antud juhul on asjakohane PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus, mille kaitsealasse kuulub ka omandi vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine, sh kinnistu hoonestamine. EhS seletuskirjas nenditakse, et kui avalik-õiguslikes eeskirjades ei sisaldu sätteid, mis oleksid konkreetse ehitusprojekti vastu, on omanikul PS § 32 järgi tagatud ehitusvabaduse alusel õigus saada ehitusluba.

7.3 Konkreetsemalt on haldusorganil õigus keelduda ehitusloa väljastamisest ja ehitusteatise aktsepteerimisest juhul, kui esineb vähemalt üks EhS §-s 44 nimetatud alustest. Käesoleval juhul on vaide esitaja leidnud, et esinevad EhS § 44 punktis 1 nimetatud alused – kavandatud ehitis ei vasta planeeringu nõuetele (asukoha osas) ning ehitis ei ole ka ohutu (ei vasta EhS § 8 ja § 11 nõuetele). Samuti leiab vaide esitaja, et ehitisega kaasneb Ravila tn 3 elanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 punkt 4). Linnavalitsus leiab, et lähemal vaatlusel pole ükski neist normidest antud juhul asjakohane.

7.4 Nõustuda ei saa vaide esitaja väitega, nagu oleks Seene tn 13 kavandatud ehitise asukoht vastuolus Nõmme linnaosa üldplaneeringus sätestatuga. Esiteks ei olnud NÜP ehitusteatise esitamise ajal veel kehtestatud ning teiseks ei keela NÜP (kehtestatud kujul) ilma naabri nõusolekuta krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamist, vaid sätestab, et krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Tuleohutuse võib tagatuks lugeda, kuivõrd Päästeamet pädeva asutusena on projekti kooskõlastanud. Üldjuhul ei saa ka ahiküttega hoonet iseenesest ohtlikuks lugeda. Siiski võib oht isikute tervisele ja sellega seonduv naabrusõiguste kahjustamine ilmneda ka konkreetse ehitise mõjude kaudu, mistõttu käsitleme seda lähemalt järgmises punktis.

7.5 EhS § 44 punkt 4 sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega saab amet keelduda ehitusloa andmisest ja ehitusteatise aktsepteerimisest, kui täidetud on kaks tingimust – peab olema püsiv negatiivne mõju ning seda mõju ei ole võimalik vähendada. Vaidemenetluse materjalidest nähtub, et võimaliku mõju vähendamiseks andis amet suunised muuta ehitusprojekti Seene tn 13 abihoone/sauna korstna kõrguse osas ning EhS § 36 lõike 6 alusel antud haldusaktiga seati ka tingimus, mille kohaselt on Seene tn 13 abihoone/sauna kamina ja ahju kasutamine lubatud tingimusel, kui see ei kahjusta oluliselt naaberkinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

6

7.6 Analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga asjas 3-3-1-52-13 leiab ka linnavalitsus, et kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, vaid võimalusel tuleb püüda erinevaid kaalukaid huve tasa kaalustada. Seda on TLPA antud juhul ka teinud. Terviseamet on märkinud, et antud olukorras võib sauna pideval kütmisel eralduv suits ohustada Ravila tn 3 elanike tervist. Linnavalitsus nendib, et enamasti toimub sauna kütmine maksimaalselt paaril korral nädalas ning suitsuhäiringu esinemine sõltub vaieldamatult ka tuule suunast – nii võib eeldada, et kahjulik mõju võib esineda eelkõige lääne-, edela- või lõunatuule puhul; seevastu ida-, kirde-, põhja- ja loodetuule korral Seene tn 13 abihoone/sauna suits Ravila tn 3 hoonesse ei jõua. Seega on Seene tn 13 abihoone/sauna kasutamine võimalik korraldada nõnda, et sellest ei lähtuks vaide esitajale ülemäärased negatiivseid mõjusid. Just sel eesmärgil ongi amet andnud EhS § 36 lõike 6 alusel täiendavad nõuded ehitamiseks. Eeltoodust johtuvalt leiab linnavalitsus, et amet on Seene tn 13 abihoone/sauna osas kaalunud kõikide osapoolte õigusi ja seega on ehitusteatis kantud ehitisregistrisse õiguspäraselt.

7.7 Lisaks märgib linnavalitsus, et Seene tn 13 abihoone/sauna kasutusteatise esitamisel kontrollib amet abihoone/sauna vastavust ehitusprojektile ning võib vajadusel kaaluda täpsemate nõuete esitamist EhS § 48 lõike 6 alusel.

7.8 Mis puutub vaide esitaja taotlusse algatada riikliku järelevalve menetlus Seene tn 13 abihoone/sauna ebaseadusliku rajamise (ümberehitamise) küsimuses, siis vaide materjalidest nähtuvalt on järelevalve läbi viidud ja tuvastatud, et ehitise omanik pole järginud EhS § 19 lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustust tagada ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks nõutavate teavituste ja teadete esitamist. Järelevalvemenetluse tulemusena on ehitise omanik asunud nimetatud kohustust täitma, mistõttu puudub käesoleval ajal vajadus uue riikliku järelevalve menetluse alustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Kõlvart Linnapea

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Lello Linnasekretär

Õiguskantsler

/kuupäev digitaalallakirjas/

Vastavalt ÕKS § 33: "Õiguskantsler kontrollib, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja -

vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011#para33). Viitan ka Õiguskantsleri varasemale

praktikale (27.01.2023 nr 7-5/230131/2300469).

1. ASJAOLUD

1.1. Esindame Palmgrupp OÜ-d (Huvitatud Isikut või Taotlejat). Huvitatud Isik esitas

02.07.2021 Hobujaama 12 ja 14, Tallinn detailplaneeringu algatamisettepaneku

(Ettepaneku). Tänaseni ei ole Ettepaneku osas Tallinna linn (Haldusorgan) Ettepaneku

osas otsust teinud ega ka indikeerinud, et Ettepanekus esineks PlanS § 128-4 või 128-2

loetletud asjaolud. PlanS § 130 kohane leping on sõlmitud 17.04.2023. Haldusorgan ei ole

isegi teinud otsust pikendada Ettepaneku läbivaatamist 90 päevani (PlanS § 128 lg 4).

Asjaolude täielik loend lisas 2.

2. ÕIGUSLIK OLUKORD

2.1. Haldusorgan ei algata haldusmenetlust detailplaneeringu läbiviimiseks seadusega ettenähtud

tähtaja jooksul.

2.1.1. PlanS § 128 lg 4: "Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul

selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala

suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise

tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või

kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega

pikendada 90 päevani."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016018?leiaKehtiv#para128))

2.2. Kahjuks rakendab Haldusorgan oma „laiaulatuslikku planeerimisdiskretsiooni“ selliselt, et

detailplaneeringute menetlemine Tallinnas on aeglustunud viimastel aastatel drastiliselt (vt

lisa 1), planeerimiskollapsini:

(a) algatamine on 2017a/2023a võrreldes langenud 38-lt 18-le st (1-18/38)*100=52%,

(b) vastuvõtmine 73-lt 10-le, st (1-10/73)*100=86%,

(c) kehtestamine 59-lt 10-le, st (1-10/59)*100=83%.

2.3. Eelnimetatud statistika on ilmselgelt pooltõde. Esiteks, ka 2017a oli planeeringute

(algatamise, vastuvõtmise, kehtestamise) menetlemine üliaeglane. Teiseks, menetluste

aeglus on üldteada, mis tähendab, et paljud kinnivaraarendajad ei algata detailplaneeringuid

ega omandagi kinnisasju Tallinnas. Selle asemel omandavad maad Tallinna naabervaldades.

St kui Haldusorgan töötaks normaalselt, siis oleks ka detailplaneering algatamise taotluseid

arvatavasti 2-3x rohkem. Selle võrra oleks statistika masendavam.

2.4. Detailplaneeringute menetlemise selline tempo ei ole kooskõlas Plans §-is 1 lg 1 nimetatud

arengu eesmärgiga. Selline tempo võiks olla sobilik Tapa suurusele väikelinnale, mitte

Tallinnale. Ei ole vale väita, et Tallinn on sisuliselt loobunud oma „laialulatusliku

planeerimisdiskretsiooni“ teostamisest, st kapituleerunud. Selline „planeerimisdiskretsioon“

ei ole jätkusuutlik ega areng vaid on Tallinna linnale seadusega pandud ülesande täitmisest

sisuline keeldumine.

2.4.1. PlanS § 1 lg 1: "Käesoleva seaduse eesmärk on luua […] jätkusuutlikku arengut."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016018?leiaKehtiv#para1)).

2.5. Ettepaneku osas otsuse mitte tegemine ei järgi põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet

ega hea halduse tava.

3. PÕHIÕIGUSTE RIKKUMINE JA HEA HALDUSTAVA

3.1. Õigusdogma on jõudnud lõpuks õigele järeldusele, et PS-i §-st 32 tuleneb mh ehitusvabadus.

St ehitusvabadus on omandipõhiõiguste osa.

3.1.1. EhS seletuskiri: „Niisiis kujutab kogu ehitus-planeerimisõigus omandiõiguse osaks oleva

ehitusvabaduse piirangut. Tulenevalt sellest, et ehitusvabadus on omandiõiguse elemendina

põhiseaduslikult kaitstud, tuleb silmas pidada, et igasugused ehitusplaneerimisõiguslikud

muudatused, mis konkreetset kinnisasja puudutavad, alluvad täiendavale õiguspärase ootuse

ning õiguskindluse kontrollile.“

3.1.2. PS § 32: "Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused

sätestab seadus." (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para32).

3.1.3. Lisa 3 p.-ist 7.2 on näha, et kui Haldusorganile see sobib, siis tuleb Haldusorganile see

ehitusvabaduse põhimõte meelde: “Antud juhul on asjakohane PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigus, mille kaitsealasse kuulub ka omandi vaba valdamine, kasutamine ja

käsutamine, sh kinnistu hoonestamine. EhS seletuskirjas nenditakse, et kui avalik-õiguslikes

eeskirjades ei sisaldu sätteid, mis oleksid konkreetse ehitusprojekti vastu, on omanikul PS §

32 järgi tagatud ehitusvabaduse alusel õigus saada ehitusluba.”

3.1.4. JURIDICA III/2016 „Sandra Mikli, Ago Pelisaar“ lk 185: „Ehitusvabaduse põhimõte oli

aluseks uute seaduste koostamisel. Järgides ehitusvabaduse põhimõtet, sooviti kinnisasja

kasutamisel kõrvaldada ülemäärased piirangud. Ehitusvabaduse põhimõtet sooviti

rakendada ka planeerimisõiguses.“

3.2. Kuna ehitusvabadus on omandipõhiõiguse osa, peab selle kitsenduse (detailplaneeringu

tekkimise või detailplaneeringust keeldumise) lahendama Haldusorgan põhiõiguseid

järgivalt: detailplaneeringu menetlus peab olema omandipõhiõigust arvestav ja

menetlusreegleid austav ning seadusele vastav. Detailplaneeringu algatamise õigusvastane

takistamine on seega omandipõhiõiguse rikkumine ja õigusvastane, seega ka Õiguskantsleri

kontrolli ese.

3.3. Vastavalt PlanS § 124-4 tuli detailplaneeringu algatamine lahendada praegustel asjaoludel

30 päeva jooksul, st 02.07.2021+30=01.08.2021 (pühapäev)+1=02.08.2021a.

Detailplaneeringu algatamise mitte lahendamine on kohaliku omavalitsuse õigusvastane

tegevus, st omavoli.

3.3.1. PS § 13: "Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para13).

3.3.2. PS § 14: "Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning

kohalike omavalitsuste kohustus." (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002#para14).

3.4. Eeltoodut arvestades on ka menetlusõigused põhiõigused. Riigikohtunik Nele Parrest,

Juridica IV/2005 lk 240: „Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on Euroopa

õigusruumis tunnustatud põhimõte tele tuginedes asunud seisukohale, et Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-st 14 tuleneb isiku põhiõigus heale haldusele.“ (ja selles viidatud 16

Riigikohtu lahendit). Seega Haldusorgan on rikkunud ka Huvitatud Isiku põhiõigust ausale

ja õiguspärasele haldusmenetlusele.

3.5. Arvestades, et Haldusorgan on rikkunud menetlustähtaegasid, on Haldusorgan kindlasti

rikkunud ka head halduse tava.

4. DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE KÜNNIS

4.1. Haldusõiguses on välja kujunemas selline mudel, kus menetluse algatamiseks peab taotleja

sageli läbima meeletu “eelmenetluse”. Detailplaneeringute kontekstis tähendab see eskiisi jt

algatamise ettepaneku andmeid.

4.1.1. Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 19 lg 3:

"Algatamisettepanekule lisatakse: [...] 1) kavandatavat kirjeldav eskiislahendus, mis

koosneb joonisest ja seletuskirjast."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/406112021001?leiaKehtiv#para19);

4.1.2. Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend. Tallinna

Linnaplaneerimise Amet. 18.11.2021 käskkiri, number T-11-1/21/26: “2.2 Planeeringu

algatamisettepanekule lisatakse kavandatavat kirjeldav eskiislahendus, kavandatavate

hoonete ja linnaruumi visuaalselt oluliselt mõjutavate rajatiste üldine digitaalne mudel,

vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon.”

(https://teele.tallinn.ee/documents/112935/view#preview).

4.2. Eskiis on sellisena taotluse osa.

4.2.1. HMS § 14 lg 3: "Kirjalik taotlus peab sisaldama: [...] 5) muid õigusaktidega ettenähtud

andmeid." (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para14);

4.3. Õigusnorm ei nõua, et eskiis (nagu ka iga teine taotluse osa) peaks olema Haldusorganile

meelepärane, et seda menetleda. Meelepärasus ei ole ka puudus taotluses (HMS § 15 lg 1:

"Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest,

kui seadusega ei ole sätestatud teisiti."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para15); HMS § 15 lg 2: "Kui

isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on

muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan

jätta taotluse läbi vaatamata."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv#para15)). Seadus nõuab

Haldusorganilt ka Haldusorganile mittemeeldiva taotluse lahendamist sisulises

haldusmenetluses, kuid Huvitatud Isikule menetlust ei lubata.

4.4. Siiski, Haldusorgani halduspraktika on selline, et Huvitatud Isikult nõutakse eskiisi jm

taotluse sisu muutmist selliseks, et see oleks Haldusorganile meelepärane. Ilma selleta

detailplaneeringu algatamist ei menetleta. Sellisena toimub seaduseväline (st õigusvastane)

halduse „eelmenetlus“ Haldusorganis pidevalt. Selle asemel, et lahendada detailplaneeringu

sisu küsimused haldusmenetluses, püüab Haldusorgan omavolitseda väljaspool menetlust.

Haldusorgan loodab, et väljaspool haldusmenetlust ei ole taotlejal õiguseid.

4.5. PlanS ei luba detailplaneeringu algatamisele selliseid sisutingimusi (volitusnormi

puudumine), mille näevad ette (Vaidlustatud Õigusnorm):

(a) Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 19

lg 3;

(b) Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet. 18.11.2021 käskkiri, number T-11-1/21/26 p 2.2.

5. TAOTLUSED

5.1. Huvitatud Isik taotleb käesolevaga Õiguskantslerilt:

(a) Vaidlustatud Õigusnormi vastavuse kontrolli PS-ile ja seadustele (ÕKS § 15 lg 1:

"Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu

õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Avaldaja

esitab avalduses põhjendused, milles ta näeb õigusakti vastuolu põhiseaduse või

seadusega." (https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011#para15)).

(b) kontrollida, kas Haldusorgani tegevus Ettepaneku menetlemisel järgib põhiõiguste ja

-vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.

5.2. Palume:

(a) registreerida kirjade registris;

(b) kinnitada kättesaamist;

(c) teatada asja läbivaatav vastutav ametnik;

(d) esitada Taotluse edaspidise menetluse plaan (ÕKS § 26: "Kui õiguskantsler võtab

avalduse menetlusse, teeb ta selle avaldajale teatavaks ja nimetab teates toimingud,

mida ta avalduse menetlemiseks on teinud või peab vajalikuks teha."

(https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020011#para26)).

Lisad:

Lisa 1. Kokkuvõtted 2024-09 klient.pdf

Lisa 2. Hobujaama 12 ja 14 kronoloogia.pdf

Lisa 3. PS § 32 annab ka ehitusvabaduse p7.2.pdf

TALLINNA DETAILPLANEERINGUTE MENETLUSANDMED

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

04.12.2023

Kokku planeeringute menetlemisi 170 136 90 68 54 35 38

Algatamine 38 25 24 22 15 11 18

Vastuvõtmine 73 52 22 19 18 8 10

Kehtestamine 59 59 44 27 21 16 10

K-Projekt AS 35 32 24 25 19 11 17

Algatamine 8 6 12 9 9 3 11

Vastuvõtmine 12 12 4 7 4 3 4

Kehtestamine 15 14 8 9 6 5 2

Planeeringuid koostanud firmade arv 54 45 37 31 25 19 14

35 detailplaneringut 1

32 detailplaneeringut 1

25 detailplaneeringut 1

24 detailplaneeringut 1

19 detailplaneeringut 1

17 detailplaneeringut 1

12 detailplaneeringut 1

11 detailplaneeringut 1 1

10 detailplaneeringut 1

9 detailplaneeringut 1

8 detailplaneeringut 2

7 detailplaneeringut 2 3

6 detailplaneeringut

5 detailplaneeringut 1 1 1

4 detailplaneeringut 4 4 2 1 1

3 detailplaneeringut 6 5 3 3 1 2

2 detailplaneeringut 9 9 10 3 6 1 1

1 detailplaneerin 27 22 20 23 16 17 9

Sealhulgas:

K-Projekt AS 35 32 24 25 19 11 17

Linnaruum OÜ 11 12

RAAM Arhitektid 10

Ruum ja Maastik OÜ 8 9 4

OÜ R-Konsult 8

Ary´tes Terrae Maastikuarhitektid 7

Guru Projekt 7 2

Puusepp ja Mänd OÜ 5 2 3

Novarc Group 5

ConArte 4 4

Optimal Projekt 5 3

FE Arhitektid 4

Hendrikson ja KO 4

Casa Planeeringud 4

Hobujaama 14 projekteerimistingimuste menetlus

08.08.2016 Huvitatud isik esitab projekteerimistingimuste taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, et Hobujaama tn 14 kinnistu osas täpsustada kehtivat detailplaneeringut (DP023760): hoonestusala nihutamine 10% ulatuses, haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtete ja krundijaotuse täpsustamine

20.09.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastab oma kirjas nr 4-1/2734 – 1, et Tallinna linn korraldab hetkel arhitektuurivõistlust „Meri peatänava äärde“, mille raames lahendatakse ka Hobujaama ja Ahtri tänavad; projekteerimistingimuste taotluse menetlemine lükatakse edasi kuni arhitektuurivõistluse tulemuste selgumiseni

05.10.2018 Huvitatud isik esitab projekteerimistingimuste taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, millega taotleb Hobujaama tn 14 kinnistul etapiviisilist ehitamist

Hobujaama tn 12 ja Hobujaama tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (DP045810) menetluse kronoloogia

01.02.2021- 01.07.2021

Koostöö Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga töötamaks välja lahendusvisioon Hobujaama tn 12 ja Hobujaama tn 14 kinnistutele

02.07.2021 Algatamisettepaneku esitamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (Tallinna Planeeringute Registris 05.07.2021)

05.07.2021- 01.09.2021

Erinevad linnaametid avaldavad arvamust algatamisettepaneku kohta (tähtajad 12.07.2021-14.07.2021)

01.10.2021 Tähtaeg Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitektil oma asutuse seisukoha esitamiseks (muuhulgas hindamaks teiste linnaametite arvamustega arvestamise vajalikkust)

05.10.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Amet arutab algatamisettepanekut planeeringute läbivaatamise komisjonis

05.10.2021 Advokaadibüroo Loor OÜ pöördumine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole teada saamaks detailplaneeringu algatamisettepaneku menetluse seisu kohta

18.10.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri nr 3-2/1771 – 10 vastuskiri koos märkustega algatamisettepaneku

19.10.2021- 21.06.2022

Planeeringust huvitatud isik tellib Tallinna Linnaplaneerimise Ameti märkustest tulenevalt planeeritavale alale muinsuskaitse eritingimused, insolatsioonianalüüsi ja korrigeerib vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna komisjoni otsustele korduvalt algatamisettepaneku mahulist lahendust, seal hulgas täiendatakse muinsuskaitse eritingimusi

22.06.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

23.08.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

07.09.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt vaatab üle komisjoni poolt esitatud märkuste täitmise ning esitab uued märkused algatamisettepanekule (tähtaeg oli 20.09.2022)

25.09.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

03.10.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt esitab uued märkused algatamisettepanekule (tähtaeg oli 07.10.2022)

26.10.2022- 27.10.2022

Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

06.11.2022 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (märkuste mahasaamiseks)

22.02.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri nr 3-2/482 – 1 detailplaneeringu algatamise korraldusse lisatavate lähteseisukohade ja lisatingimustega (tähtaeg oli 23.11.2022)

27.03.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna spetsialist esitab oma arvamuse (tähtaeg oli 12.12.2022)

17.04.2023 Sõlmitakse kolmepoolne haldusleping planeeringu koostamise üleandmiseks (PlanS § 130)

23.05.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti jurist märgib Tallinna Planeeringute Registris, et detailplaneeringu algatamise eelnõu on ettevalmistatud (tähtaeg oli 27.04.2023)

25.05.2023- 20.06.2023

Planeeringu koostaja saadab Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 5 infopäringut algatamise korralduse eelnõu menetluse seisu kohta

04.07.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja sõnul on eelnõule kooskõlastuse andnud nii linnaosa arhitekt kui ka osakonna juhtaja

13.07.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja vabandab ebapiisava tagasiside eest ja väljendab lootust edaspidisele meeldivale ja konstruktiivsele koostööle

01.08.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja annab teada, et algatamise eelnõu on kooskõlastamata veel planeeringute eest vastutava abilinnapea poolt

11.08.2023 Planeeringust huvitatud isik pöördub planeeringute eest vastutava abilinnapea poole juhtimaks tähelepanu, et detailplaneeringu algatamise protsess ei tohiks olla vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega; kutsub üles koostööle

19.10.2023 Planeeringust huvitatud isik pöördub abilinnapea ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi poole teavitamaks, et pärast abilinnapeale 11.08.2023 kirja saatmist ei ole abilinnapea endiselt algatamise eelnõud kooskõlastanud, ega andnud ka tagasisidet, mille pärast see viibinud on

23.10.2023 Abilinnapea vastab kirjale ning vabandab omapoolse viivituse pärast; nõustub, et ala arendamiseks on huvi ka Tallinna linnal, kuid enne algatamist on linna kui avaliku huvi esindaja jaoks oluline see huvi ka täpsemalt määratleda; selgitab, et kuna detailplaneeringu algatamisele eelneva menetluse käigus seda huvi piisava põhjalikkusega välja ei selgitatud, siis tehakse seda praegu

ning püütakse seda teha võimalikult tempokalt; nendib, et planeeringumenetlus liigselt ei pikeneks, siis on linna ülesanne nüüd kaaluda ka täiendavaid võimalusi, kuidas oleks planeeringust huvitatud isikul võimalik oma kinnistu planeerimisega edasi minna

06.12.2023 Planeeringust huvitatud isik kohtub abilinnapea ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhatajaga; abilinnapea prognoosib, et jõuludeks edastatakse omapoolsed ettepanekud detailplaneeringu algatamisettepaneku täiendamiseks

09.01.2024 Arvestades, et 2023.aasta jõuludeks linnapoolset seisukohta ei laekunud, siis tegi planeeringu koostaja ettepaneku lisada algatamise korralduse lähtetingimustesse punkt: „Tallinna linnale kuuluva krundi sihtostarve/sihtotstarbed selgitada välja detailplaneeringu koostamise käigus koostöös asjakohaste asutustega.“ ning suunata detailplaneering algatamisele.

04.03.2024 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja võtab planeeringu koostajaga ühendust, et arutada vajalikke täiendusi algatamisettepanekus

05.03.2024- 16.04.2024

E-kirjavahetused ja koosolekud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ameti juhi asetäitja ja detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhatajaga, täienduste tegemine algatamisettepanekus vastavalt e-kirjavahetuses edastatud märkustele

17.04.2024 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (e-kirjavahetuses edastatud märkuste mahasaamiseks) kahes versioonis (linnale kuuluvale krundile on ette nähtud kaks võimalikku lahendust)

18.04.2024- 01.05.2024

Detailplaneeringust huvitatud isik tellib 3D illustratsioonide uuendamise vastavalt tehtud muudatustele algatamisettepaneku mahulises lahenduses

02.05.2024 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (e-kirjavahetuses edastatud märkuste mahasaamiseks)

22.05.2024 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse kesklinna osakonna juhataja edastab e-kirja teel täiendavad märkused

06.06.2024 Algatamisettepanek esitatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetluse jätkamiseks (e-kirjavahetuses edastatud märkuste mahasaamiseks)

31.07.2024 Tallinna Linnakantselei abilinnapea Madle Lippuse büroo edastab info, et abilinnapea on kooskõlastanud planeeringu algatamise eelnõu ning planeering suunatakse 13.08.2024 Tallinna Linnavalitsuse istungile algatamiseks

13.08.2024 Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast planeeringu algatamine eemaldatakse

16.08.2024 Planeeringust huvitatud isik pöördub abilinnapea poole meeldetuletamaks menetluse senist kulgu ning juhib tähelepanu, et ei abilinnapea ega Tallinna Linnaplaneerimise Amet pole põhjendanud, miks planeeringu algatamine päevakorrast eemaldati; palub esitada selgitused planeeringu algatamise päevakorrast eemaldamise kohta ning tegevuskava koos arvestatava ajakavaga detailplaneeringu algatamiseks

KORRALDUS

26.01.2022 nr 68

Vaideotsus (Seene tn 13)

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66¹ lg 1, haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1 ja § 85 p 4 alusel ning tulenevalt vaidemenetluses selgunud asjaoludest

1. Vaideotsus

1.1 Jätta rahuldamata Tallinn, Ravila tn 3 korteriühistu 15. novembri 2021 vaie, milles taotleti ehitusteatise nr 2111201/04450 ehitisregistrisse kandmise (teavitatuks lugemise) tagasitäitmist ning Seene tn 13 sauna/abihoone ebaseadusliku rajamise (ümberehitamise) küsimuses riikliku järelevalve menetluse algatamist.

1.2 Vaie jäetakse rahuldamata, kuna vaides esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud toimingu tagasitäitmiseks ning ehitusjärelevalve menetluse algatamiseks.

2. Teatavakstegemine

2.1 Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks vaide esitajale, Seene tn 13 kinnistu omanikele ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.

3. Vaidlustamisviide

3.1 Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn; e-post [email protected]).

4. Asjaolud

4.1 Seene tn 13 kinnistu asub Nõmme linnaosas Nõmme asumis. Kinnistul põhjanurgas paiknev abihoone/saun on praegusel kujul püstitatud ilma nõutava dokumentatsioonita ajavahemikul kevad 2015 kuni kevad 2016.

4.2 Ehitusteatise ja -projekti Seene tn 13 abihoone/saun püstitamiseks esitas omaniku esindaja 4. märtsil 2021. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA või amet) kaasas ehitusteatise menetlusse mh puudutatud isikud. Ravila tn 3 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või vaide esitaja) andis teada, et Ravila tn 3 kinnistu kaasomanike hinnangul ei vasta Seene 13 abihoone ehitusprojekt Nõmme linnaosa üldplaneeringu tingimustele; abihoone (saun) on õigusvastaselt rajatud Seene 13 kinnistu piirile ja on seega Ravila tn 3 kinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit; tagatud ei ole tuleohutus ega naabrusõigused. Eeltoodust lähtuvalt palus KÜ ehitusteatist mitte aktsepteerida.

4.3 Ravila tn 3 elamu omanikud pöördusid aprillis 2021 ka Terviseameti poole, kurtes Seene tn 13 saunast lähtuva suitsu üle, mis tungib Ravila tn 3 elamu ventilatsiooni. Terviseamet edastas vastava pöördumise 15. aprillil 2021 TLPA-le, selgitades üldisi suitsust lähtuda võivaid negatiivseid mõjusid ning märkis lõpetuseks, et vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-le 8 peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Antud olukorras on naaberkinnistul olemasolev saun sedavõrd lähedal korterelamule, et selle pideval kütmisel eralduv suits satub eluruumidesse ning võib ohustada sealsete elanike tervist.

2

4.4 Amet kaalus esitatud seisukohti ja asjaolusid ning palus teha ehitusprojektis muudatuse, mille kohaselt Seene tn 13 abihoone korstna kõrgus on arvestatud Ravila tn 3 ehitusprojekti hoone kõrguste järgi nii, et korsten oleks kõrgem, kui Ravila tn 3 lähima hoonemahu elamuosa katus. Täiendavalt otsustas amet seada tingimuse, et Seene tn 13 abihoone/saunas kamina ja ahju kasutamine on lubatud tingimusel, kui see ei kahjusta oluliselt naaberkinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

4.5 Amet kinnitas 29. septembril 2021 Seene tn 13 abihoone/saun ehitusteatise nr 2111201/04450. Ravila tn 3 korteriühistut teavitas amet ehitusteatise aktsepteerimisest 18. oktoobril 2021.

4.6 KÜ esitas 15. novembril 2021 vaide, milles taotletakse ehitusteatise nr 2111201/04450 uuesti läbivaatamist, keeldumist selle ehitisregistrisse kandmisest ja projekti kooskõlastamisest ning Seene tn 13 abihoone/sauna ebaseadusliku rajamise (ümberehitamise) küsimuses ehitusjärelevalve menetluse algatamist.

4.7 TLPA ei pidanud võimalikuks vaiet rahuldada ja edastas selle 23. novembril 2021 haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 80 lõike 1 alusel koos omapoolsete selgitustega otsustamiseks Tallinna Linnavalitsusele, paludes jätta vaide rahuldamata.

4.8 Lähtudes HMS § 40 lõikest 1 ja HMS § 83 lõikest 2 pakkus linna sisekontrolöri teenistus vaide esitajale võimalust oma seisukohti täiendada või täpsustada, kuid seda võimalust ei kasutatud. Samuti kaasati menetlusse Seene tn 13 elanikud, kes esitasid oma seisukoha 20. detsembril 2021.

5. Vaide põhjendused

5.1 Vaide esitaja leiab, et TLPA on asunud väärale seisukohale, et olukorras, kus abihoone/saun rajatakse (on rajatud) osaliselt olemasolevale vundamendile, on tegemist tänuväärse tegevusega, mis ei pea vastama ehitamisele ja planeerimisele sätestatud normidele. TLPA sellise loogika järgi oleks aastakümneid tagasi rajatud kuuri asemele osaliselt samale vundamendile ilma lubade ja kooskõlastusteta elumaja rajamine õiguspärane, kuna sellega korrastatakse lagunenud kuur „tänapäevasel kujul“. Selline seisukoht ei saa olla seaduspärane. Seene tn 13 saun/abihoone on praegusel kujul õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et see on rajatud ilma igasuguse loamenetluseta.

5.2 Niisamuti jättis TLPA tähelepanuta, et ehitusteatise ja -projekti kooskõlastamise ajal oli Nõmme linnaosa üldplaneering (edaspidi ka NÜP) vastu võetud. Seega ei ole võimalik vastuolu ÜP-ga kõrvale lükata üksnes põhjendusel, et see oli varasemalt veel kehtestamata.

5.3 Vaide esitajale jääb selgusetuks, millist tähendust omab asjaolu, kas Ravila tn 3 kinnistul on kunagi asunud samuti „abihoone vms“. See, kas Ravila tn 3 kinnistul on kunagi asunud abihoone vms, ei oma Seene tn 13 sauna küsimuses mitte mingisugust tähtsust. Vaidlusaluse ehitise rajamise ega käesoleva menetluse alguse hetkel Ravila tn 3 kinnistul ühtegi abihoonet ei asunud.

5.4 TLPA on ekslikult leidnud, et 2015. aastal sauna/abihoonet rajades on Ravila tn 3 kinnistu (tollasele) omanikule abihoone/sauna rajamine olnud sobilik. See ei vasta tõele. Seene tn 13 kinnistu omanik pöördus 2015. aastal Ravila tn 3 poole selgitamaks oma plaane seoses võimaliku ehitustegevusega, kuid kuna projekti ei esitatud, jäi kooskõlastus andmata. Seene tn 13 kinnistu omanik on käesolevas menetluses kinnitanud, et 2015. aastal jäi menetlus pooleli, kuid loa puudumine ei takistanud tal sauna valmis ehitada. Vaide esitaja soovib siinkohal rõhutada, et kuna projekti ei esitatud, siis ei olnud enne ehitustegevuse lõppu ka teada, et naaber soovib piirile rajada kortsnaga abihoone (sauna). Ei saa välistada, et Seene tn 13 kinnistu omaniku selline tegutsemine oli tahtlik, kuna võis eeldada, et sauna rajamine korterelamule sedavõrd lähedale ei ole naabritele vastuvõetav, mistõttu rajati see ilma igasuguste lubade ja kooskõlastusteta. Seejuures on sauna ebaseaduslikkust Ravila tn 3 murelikele korteriomanikele TLPA ametnik kinnitanud septembris 2020. Seda enam on jahmatav TLPA muutunud seisukoht, mille kohaselt ehitusteatise (loata) ehitise püstitamine (parimal juhul selle laiendamine ja oluliselt ümberehitamine) ei ole õigusvastane.

3

5.5 Niisamuti ei saa vaide esitaja TLPA-ga nõustuda selles, et tiheasustusega piirkonnas loetakse „tänapäevaseks“ hoonet, mis oma küttekoldega saastab õhku. Seetõttu ei peaks ahjuküttest tulenevasse õhusaastesse suhtuma kergekäeliselt. Jahmatav on TLPA repliik, et Seene tn 13 sauna küttekolle ei pruugigi olla see, mis Ravila 3 elanikke häirib. Kõnealusest seisukohast nähtub selgelt, et TLPA ei ole menetluse käigus esitatuga tutvunud. Seene tn 13 sauna küttekoldest tulenevad mõjud, mis igal juhul ületavad kõik taluvuse piirid ja takistavad naaberkinnisasja korteriomanikel oma kinnisasja sihipäraselt (eluruumina) kasutada, on üheselt tuvastatavad.

5.6 Nagu TLPA vastuskirjas õigesti välja tõi, ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Vaide esitaja on korduvalt toonitanud, et kortermajale sedavõrd lähedal kinnisasja piiril sauna kütmine kahjustab oluliselt kinnisasja sihipärast kasutamist: suits levib otsejoones naaberkinnisasja elamu akendesse ja ventilatsioonisüsteemi, mistõttu levivad mürgised põlemisjäägid pidevalt ning suures ulatuses (kortermaja sundventilatsioonisüsteemi ja akende kaudu) Ravila tn 3 hoone eluruumidesse, kahjustades naabrite tervist. Terviseameti 15. aprilli 2021 seisukoha kohaselt on antud olukorras naaberkinnistul olemasolev saun sedavõrd lähedal korterelamule, et selle kütmisel eralduv suits satub eluruumidesse ning võib ohustada sealsete elanike tervist, jättis TLPA aga põhjendamatult tähelepanuta.

5.7 Ravila 3 kortermaja elanikud peavad oma elu kohandama sauna kütmise järgi. Samal ajal ei saa kasutada kööki, kuna kubu sisselülitamisel tõmbab see momentaalselt välisõhust saunast väljuvad põlemisjäägid korterisse. Niisamuti imbuvad põlemisjäägid korteritesse sundventilatsioonist, tehes teatud juhtudel korteris viibimise võimatuks. Vaide esitaja poole on pöördunud korteriomanikud murega, et sauna kütmise ajal kaebavad lapsed, et nende silmad valutavad tossust. Selle taustal on äärmiselt kahetsusväärne väita, et Ravila tn 3 elanikud ei saa aru, kui Seene tn 13 abihoone/sauna kütekollet kasutatakse ja see elutingimusi oluliselt halvendab.

5.8 Kuna Seene tn 13 kinnistu omanik ei ole kordagi Ravila tn 3 elanike palvetele vastu tulnud, ei ole ühtegi põhjust eeldada, et kinnistu omanik edaspidi tunnistaks, et sauna kütmine kahjustab naaberkinnisasja kasutamist ja käitub heanaaberlikult. Seega ei ole TLPA poolt lisatud nõue, mille kohaselt on Seene tn 13 abihoone/saunas kamina ja ahju kasutamine lubatud tingimusel, kui see ei kahjusta oluliselt naaberkinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega, olukorra lahendamiseks piisav. Naaberkinnisasja omaniku suhtumist ilmestab tõik, et lisaks sauna algsele ebaseaduslikule rajamisele teostas ta ka käesoleva menetluse ajal (s.o enne ehitusteatise ja -projekti kooskõlastamist) planeeritavaid muudatusi, ehitades nt tulemüüri.

5.9 Ehitustegevuseks nõusoleku andmine on haldusorgani diskretsiooniotsustus, mis peab vastama HMS-i nõuetele. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-42-03 rõhutanud, et kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan ei või ehitusloa väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga. /…/ Ehitusloa taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiibi kohaselt peab pädev asutus omal initsiatiivil selgitama välja otsustamiseks vajalikud asjaolud. /…/ Sama põhimõte on ka osa heast haldustavast. Toodud seisukoht on asjakohane ka ehitusteatise menetluses. Riigikohus on rõhutanud asjas nr 3-17-2591, et EhS § 11 lõike 1 kohaselt peab ehitis kogu oma olemasolu vältel olema ohutu. Ehitise ja ehitamise ohutuse põhimõte tuleneb ka EhS §-st 8. EhS § 12 lõike 3 kohaselt tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Samuti rõhutas Riigikohus nimetatud lahendis, et ehitis ei ole EhS § 11 lõike 1 mõttes ohutu, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et see põhjustab kahju inimese elule, tervisele, varale (sh teisele ehitisele) või keskkonnale.

5.10 EhS § 36 lõige 5 punkt 4 ja lõige 6 ning § 44 punkt 4 kohustavad haldusorganit ehitusteatise menetluses arvestama puudutatud kinnisasja omanikule avalduvat negatiivset

4

mõju, mis tuleneb kavandatavast ehitustegevusest. Vaide esitaja leiab, et TLPA on jätnud kaalutlusotsuse tegemisel naabrite (Ravila tn 3 kinnistu omanike) vastuväited ja Nõmme Linnaosa Valituse kooskõlastuse puudumise põhjendamatult arvesse võtmata, mis on kaasa toonud õigusvastase heakskiidu andmise. Kooskõlastuse andmise välistab käesoleval juhul ka EhS § 44 punkt 4, mille kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seene tn 13 abihoone/sauna küttekolde kasutamisel ei ole võimalik selle negatiivset mõju vähendada ega leevendada, sest tekkiv suits paiskub igal juhul atmosfääri ja avaldab negatiivset mõju kõikidele piirnevatele kinnisasjadele, ja selle mõju ulatus sõltub suitsu väljumise ajal prevaleerivast tuule suunast.

6. Kolmanda isiku seisukoht

6.1 Ravila tn 3 on küllaltki uus ehitus, kus elab 16 perekonda. Ei ole ka saladuseks, et vaide esitaja muutis maja projekti ning ei arvestanud, et maja asub elurajoonis, kus tavapäraselt maja ja abihoone kütmisel kasutatakse küttepuud, briketti, puidust graanuleid jne, mis omaette on keskkonnasõbralik ja looduslik küte. Samas võib oletada, et kortermajas, mis on projekti alusel ettenähtud kaheksa korteriga elamule, s.o 8 perele, on tegelikult kuusteist korterit, s.o 16 pere. Korterid on võõrandatud mõtteliste osadena kasutuskorraga, mille tulemusena korterites ülearvulise elanike olemise mõjul ei olnud piisavat ventilatsiooni ning tehti projekti muudatus. Loomulikult kuna sundventilatsioonisüsteemi paigaldamisel ei ole arvestatud olulisi asjaolusid, siis mingil määral võib sundventilatsioonisüsteemi ja/või korterisse tulla mingi lõhn. Ravila tn 3 KÜ liikmed enamasti käituvad mõistlikult ega kahjusta naabrite, sh Seene tn 13 elanike rahu, privaatsust ega esita alusetuid pretensioone, kuid vaide esitaja pidevalt sekkub meie eraellu andes ebaadekvaatseid korraldusi ja esitades ebamõistlike pretensioone.

6.2 Seene tn 13 elanike naabritel on olnud probleeme Ravila tn 3 elanikega, kes keelavad oma kinnistul kütmist puudega, tule tegemist ettenähtud kohas, grillimist ja suitsuahju kasutamist. Põhjuseks on toodud, et nende akende ja sundventilatsiooni kaudu tuleb sisse lõhn.

6.3 Kolmas isik soovib, et Ravila tn 3 elanikud lõpetaksid teiste elanike survestamise ja keelamise teha tavapäraseid normaalseid elutegevusi, mis on seadusega lubatud piirides ning tegeleksid oma ventilatsiooni probleemiga ehk ventilatsiooni vastavusse viimisega arvestades puuküttepiirkonda. Tuleb arvestada, et tegemist on puuküttepiirkonnaga ja seega tuleb kohaneda sealsete eluviisidega.

6.4 AÕS § 143 lõike 1 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

6.5 Vaide esitaja palub lõpetada Seene tn 13 elanikel igasugune grillimine rääkimata tule tegemisest või toasoojast, vaid kästakse elektrit kasutada. Tagatipuks, et oma tahtmist saavutada, saadetakse vale informatsiooni erinevatele ametkondadele (tuletõrje, mupo, keskkonnainspektsioon, politsei, päästeamet, terviseamet jne). Ümberkaudsed elanikud ei oska enam arvatagi, missugune ametnik neid jälle kimbutama tuleb Ravila tn 3 elanike eksitava informatsiooniga.

6.6 Tänaste elektrihindade juures ei soovi puuküttepiirkonnas ilmselt mitte keegi elektriga kütta, vaid pistavad rõõmsalt puid ahju edasi ja panevad akna kinni, kui naabri kütmisest suitsu lõhn tuppa tuleb. Seene tn 13 elanikud on vastavas piirkonnas elanud lapsest saati ja pidevalt on puudega köetud ja kunagi pole kellelgi probleemi olnud puudega kütmisega.

6.7 Selle asemel, et kogu ümbruskonna elanikega pidevalt kana kitkuda, tuleks vaide esitajal endale selgeks teha, et tegu on puuküttepiirkonnaga ja oma ventilatsioon tuleb vastavusse viia piirkonna oludega. Selles ei ole süüdi ümberkaudsed elanikud, et vaide esitajal on selline ventilatsioon, mis lõhna tuppa tõmbab.

6.8 Vaie koosneb väärinformatsioonist. Terviseamet on käinud ka Seene tn 13 kinnistul kontrolli tegemas ja leidis, et ühtegi rikkumist ei ole tuvastatud. Keskkonnaameti seisukoht, et võib olla võimalik, et sauna korstnast tulev toss võib naabreid häirida, on mitte midagi ütlev. Pole

5

tõendatud, et igapäev puhub tugev tuul samast suunast ja just kolmanda isiku sauna korstnast tulev suitsulõhn Ravila tn 3 elanikke häirib. Seda võib juhtuda vahest harva. Puuküttest tulenev iseloomulik lõhn on normaalne nähtus, mitte püsiv negatiivne mõju ja see tuleb igast ilmakaarest antud piirkonnas.

6.9 Vaide esitaja käis ehitamise ajal korduvalt ehitustegevust jälgimas ja samalajal sõlmiti kokkuleppeid, kuidas ehitis lõpptulemusena olema peab. Väga selgelt oli teada, et sinna tuleb puuküttega saun. Pärast ehitise valmimist pretensioonid puudusid.

6.10 Vaidele lisatud fotolt on näha, et sauna korstnast ei tule suitsu ehk too hetk sauna ei köetud. Pildil olev suits võis tulla kust iganes. Lisaks on foto tehtud laupäeval 6. novembril, kuid sauna köetakse pühapäeviti.

7. Vaideotsuse põhjendused

7.1 Tallinna Linnavalitsus (edaspidi ka linnavalitsus) mõistab vaide esitaja muret, kuid leiab, et TLPA tegevus ehitusteatise menetlemisel ja menetlusosaliste huvide tasakaalustamisel on olnud õiguspärane. Linnavalitsus jätab vaide rahuldamata, kuna vaides esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud ehitusteatise teavitatuks lugemise toimingu tagasitäitmiseks ega riikliku järelevalve menetluse (taas)alustamiseks.

7.2 Linnavalitsus selgitab oma seisukohti järgnevalt: Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 28 sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele on vaieldamatult kaalukas põhiõigus, kuid sellele ei saa siiski omistada automaatselt suuremat kaalu kui mõnele teisele põhiõigusele. Tervisepõhiõigust tuleb kaaluda koos teiste põhiõiguste ja -vabadustega. Antud juhul on asjakohane PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus, mille kaitsealasse kuulub ka omandi vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine, sh kinnistu hoonestamine. EhS seletuskirjas nenditakse, et kui avalik-õiguslikes eeskirjades ei sisaldu sätteid, mis oleksid konkreetse ehitusprojekti vastu, on omanikul PS § 32 järgi tagatud ehitusvabaduse alusel õigus saada ehitusluba.

7.3 Konkreetsemalt on haldusorganil õigus keelduda ehitusloa väljastamisest ja ehitusteatise aktsepteerimisest juhul, kui esineb vähemalt üks EhS §-s 44 nimetatud alustest. Käesoleval juhul on vaide esitaja leidnud, et esinevad EhS § 44 punktis 1 nimetatud alused – kavandatud ehitis ei vasta planeeringu nõuetele (asukoha osas) ning ehitis ei ole ka ohutu (ei vasta EhS § 8 ja § 11 nõuetele). Samuti leiab vaide esitaja, et ehitisega kaasneb Ravila tn 3 elanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 punkt 4). Linnavalitsus leiab, et lähemal vaatlusel pole ükski neist normidest antud juhul asjakohane.

7.4 Nõustuda ei saa vaide esitaja väitega, nagu oleks Seene tn 13 kavandatud ehitise asukoht vastuolus Nõmme linnaosa üldplaneeringus sätestatuga. Esiteks ei olnud NÜP ehitusteatise esitamise ajal veel kehtestatud ning teiseks ei keela NÜP (kehtestatud kujul) ilma naabri nõusolekuta krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamist, vaid sätestab, et krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Tuleohutuse võib tagatuks lugeda, kuivõrd Päästeamet pädeva asutusena on projekti kooskõlastanud. Üldjuhul ei saa ka ahiküttega hoonet iseenesest ohtlikuks lugeda. Siiski võib oht isikute tervisele ja sellega seonduv naabrusõiguste kahjustamine ilmneda ka konkreetse ehitise mõjude kaudu, mistõttu käsitleme seda lähemalt järgmises punktis.

7.5 EhS § 44 punkt 4 sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega saab amet keelduda ehitusloa andmisest ja ehitusteatise aktsepteerimisest, kui täidetud on kaks tingimust – peab olema püsiv negatiivne mõju ning seda mõju ei ole võimalik vähendada. Vaidemenetluse materjalidest nähtub, et võimaliku mõju vähendamiseks andis amet suunised muuta ehitusprojekti Seene tn 13 abihoone/sauna korstna kõrguse osas ning EhS § 36 lõike 6 alusel antud haldusaktiga seati ka tingimus, mille kohaselt on Seene tn 13 abihoone/sauna kamina ja ahju kasutamine lubatud tingimusel, kui see ei kahjusta oluliselt naaberkinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

6

7.6 Analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga asjas 3-3-1-52-13 leiab ka linnavalitsus, et kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, vaid võimalusel tuleb püüda erinevaid kaalukaid huve tasa kaalustada. Seda on TLPA antud juhul ka teinud. Terviseamet on märkinud, et antud olukorras võib sauna pideval kütmisel eralduv suits ohustada Ravila tn 3 elanike tervist. Linnavalitsus nendib, et enamasti toimub sauna kütmine maksimaalselt paaril korral nädalas ning suitsuhäiringu esinemine sõltub vaieldamatult ka tuule suunast – nii võib eeldada, et kahjulik mõju võib esineda eelkõige lääne-, edela- või lõunatuule puhul; seevastu ida-, kirde-, põhja- ja loodetuule korral Seene tn 13 abihoone/sauna suits Ravila tn 3 hoonesse ei jõua. Seega on Seene tn 13 abihoone/sauna kasutamine võimalik korraldada nõnda, et sellest ei lähtuks vaide esitajale ülemäärased negatiivseid mõjusid. Just sel eesmärgil ongi amet andnud EhS § 36 lõike 6 alusel täiendavad nõuded ehitamiseks. Eeltoodust johtuvalt leiab linnavalitsus, et amet on Seene tn 13 abihoone/sauna osas kaalunud kõikide osapoolte õigusi ja seega on ehitusteatis kantud ehitisregistrisse õiguspäraselt.

7.7 Lisaks märgib linnavalitsus, et Seene tn 13 abihoone/sauna kasutusteatise esitamisel kontrollib amet abihoone/sauna vastavust ehitusprojektile ning võib vajadusel kaaluda täpsemate nõuete esitamist EhS § 48 lõike 6 alusel.

7.8 Mis puutub vaide esitaja taotlusse algatada riikliku järelevalve menetlus Seene tn 13 abihoone/sauna ebaseadusliku rajamise (ümberehitamise) küsimuses, siis vaide materjalidest nähtuvalt on järelevalve läbi viidud ja tuvastatud, et ehitise omanik pole järginud EhS § 19 lõike 1 punktis 2 sätestatud kohustust tagada ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks nõutavate teavituste ja teadete esitamist. Järelevalvemenetluse tulemusena on ehitise omanik asunud nimetatud kohustust täitma, mistõttu puudub käesoleval ajal vajadus uue riikliku järelevalve menetluse alustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Kõlvart Linnapea

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Lello Linnasekretär