Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Maia Anufrijeva

SA Narva Haigla

[email protected]

Teie 13.09.2024 nr Meie 20.09.2024 nr 2.2-9/24/2336-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate: SA Narva Haiglasse saabus päring seoses patsiendi surmaga 2020 aastal. Taotleja on patsiendi ema. Päring ei ole seotud patsiendi võlgnevustega. Päring puudutab tervishoiuteenuste osutamist. Patsient ei määranud eluajal kontaktisikut, kellele SA Narva Haigla oleks õigustatud edastama patsiendi isikuandmeid. Taotleja ei ole esitanud tõendeid, et on pärija, aga taotleja on patsiendi lähisugulane. Päringus puudub info pärijate nõusoleku kohta isikuandmete väljastamiseks avaldajale. Võttes arvesse nimetatud asjaolusid, kas SA Narva Haiglal on õigus väljastada patsiendi isikuandmeid taotlejale, patsiendi emale?

Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruses (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) ning isikuandmete kaitse

seaduses (IKS).

Märgime, et vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1

sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende

täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2). Eelviidatud põhimõtete juurde kuulub ka vastutava

töötleja kohustus töödelda isikuandmeid viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse,

sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise

või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid

(„usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“, IKÜM art 5 lg 1 p f).

IKS § 9 sätestab isikuandmete töötlemise pärast andmesubjekti surma. Lõige 4 alusel, kui

töödeldakse vaid surnud isiku nime, sugu, sünni- ja surmaaega, surmafakti ning matmise aega ja

kohta, siis ei ole pärija nõusolekut vaja. Pärija nõusolekuta võib isikuandmeid töödelda ka

järgnevatel juhtudel: töödeldakse isikuandmeid, mille töötlemiseks ei ole vaja nõusolekut;

isikuandmete töötlemine toimub muudel õiguslikel alustel; isiku surmast on möödunud rohkem

kui 10 aastat; alaealiselt surnud isiku surmast on möödunud 20 aastat.

Selgitame, et surnud isiku isikuandmeid on õigus saada isiku pärijal (pärijatel), kui nad

tõendavad pärijaks olekut. Pärijaks olekut ei tõenda surmatunnistus ega sünnitunnistus.

Pärijaks oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt saadud pärimistunnistus.

Olukord oleks näiteks teine siis kui isikule (sh lähisugulasele) oleks antud terviseinfosüsteemis

patsiendi eluajal nõusolek/volitus, siis sellisel juhul jääks eeldatavasti, kuid olenevalt ka volituse

sisust ning ulatusest, nõusolek kehtima ka pärast isiku surma.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

2 (2)

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel