Kiri

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijavaidluste komisjoni esimehe tasustamise alused

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 4 alusel.

§ 1. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö tasustamine

Tarbijavaidluste komisjoni esimehele makstakse põhipalka suuruses, mis on vähemalt 3500

eurot ühes kalendrikuus.

§ 2. Töötasu väljamaksmine

(1) Komisjoni esimehe töötasu maksab välja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökord

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 5 alusel.

§ 1 Komisjoni töökeel

(1) Komisjoni töö toimub eesti keeles. Tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi võib poolte ja

komisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles.

(2) Pool ja komisjoni liige võivad lõikes 1 nimetatud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui tema

keeleoskus osutub tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ebapiisavaks.

(3) Kui pool ei valda eesti keelt ja tal ei ole eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta

vajab viipekeeletõlgi teenust , korraldab ta selle teenuse saamise ise. Kui pool ei leia mõjuval

põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib komisjon tarbijavaidlusasja

menetlemise edasi lükata.

§ 2. Poolte kutsumine istungile

Pooled kutsutakse istungile kutsega, milles märgitakse järgmised andmed:

1) istungile kutsutava isiku ees- ja perekonnanimi;

2) komisjoni koosseis;

3) istungi toimumise aeg ja koht;

4) tarbijavaidlusasja põhisisu;

5) kohustus teatada komisjoni istungile ilmumata jätmise põhjus;

6) istungile ilmumata jätmise tagajärjed.

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja

Lisa 3

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse

sisu

Arvestamine Põhjendus/selgitus

Justiitsministeerium

1. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on

esitanud Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks

tarbijakaitseseaduse,

riigilõivuseaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu

(eelnõu). Justiitsministeerium ei

kooskõlasta eelnõu osas, millega

muudetakse tarbijavaidluste

komisjoni otsused siduvaks ja

sundtäidetavaks. Teeme eelnõu

kohta järgmised märkused.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited siduvatele

otsustele, mis oleksid

täidetavad otse

kohtutäituri poolt.

Jäädud on senise

regulatsiooni juurde,

mille puhul on

komisjoni poolt tehtud

otsused pooltele

soovituslikud.

2. Peamine muudatus, mida eelnõuga

soovitakse teha, on muuta

tarbijavaidluste komisjoni (TVK)

otsus siduvaks ja sundtäidetavaks.

Märgime, et Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 146 kohaselt

mõistab õigust üksnes kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) menetlusreeglite

laiendamine TVK menetlusele ei

muuda TVK-d kohtuks ning

menetlusreeglite laiendamise

kaudu ei ole võimalik ületada

küsimust pakutud lahenduse

põhiseaduspärasusest.

Eesti õigusteaduses ei ole senini

veendumust, et kohtuväline

vaidluste lahendamine siduvate

otsustega on põhiseaduspärane ja kui

on, siis millistel tingimustel. Eesti

autoriteetsed õigusteadlased on

selles küsimuses vastandlikel

seisukohtadel. Senikaua, kui see

põhimõtteline küsimus on

lahendamata, ei saa

Teadmiseks võetud. Teadmiseks võetud.

Justiitsministeerium toetada

põhimõtteliste muudatuste loomist

ja laiendamist õiguskorras.

Selgitame veel, et

Justiitsministeeriumi käesoleva

aasta tööplaanis on kõnesolevas

põhimõttelises küsimuses analüüsi

tellimine, mille valmimisel

kujundame oma seisukoha. Seetõttu

ei saa me veel kooskõlastada eelnõu

osas, millega muudetakse

tarbijavaidluste komisjoni otsused

siduvaks ja sundtäidetavaks.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 2026.

aastal ning selle kehtestamine ei ole

ajakriitiline. Justiitsministeerium

peab võimalikuks, et küsimus

kohtuväliste vaidluste siduvate

otsuste põhiseaduspärasusest on

võimalik lahendada selle ajaraami

sees.

3. Eelnõu § 1 p 1 (TKS § 31 lg 11) ja

§ 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) – eelnõu

kohane TKS § 31 lg 11 sätestab

järgmist:

„(11) Vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksus võib lahendada

vaidlust, mis on seotud kauplejaga,

kelle asutamiskoht on teises

Euroopa Liidu liikmesriigis, kui

tarbija elukoht on Eestis, kaupleja

on tarbijavaidluse lahendamisega

tarbijavaidluste komisjonis nõus ja

tarbijavaidluse lahendamisel

kohaldatakse Eesti õigust.“;

Samas jääb eelnõuga muutmata

kehtiva TKS § 36 lg 3, mis sätestab,

et kui vaidluse lahendamisel tekib

kohaldatava õiguse küsimus ning

tarbija ja kaupleja vahelisele

lepingule kohaldatav õigus

määratakse kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega

1 ja 2, tuleb arvesse võtta tarbija

hariliku viibimiskoha liikmesriigi

lepinguõiguse sätteid, millest tarbija

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

TKS § 31 lg 11 ning

jäädud on senise

regulatsiooni juurde.

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.

Eelnõukohase TKS § 31 lg 11

sõnastusele tuginedes saab väita, et

kohtuvälise vaidluse lahendamise

üksuse pädevus on eelnõuga piiratud

nõnda, et üksus saab kohaldada

üksnes Eesti õigust. Tekib küsimus,

kas vaidluse lahendamise üksus ongi

üldse pädev lahendama piiriüleseid

vaidlusi, mille suhtes tuleks

otsekohalduvast Euroopa Liidu (EL)

määrusest tulenevalt kohaldada teise

liikmesriigi õigust. Seletuskirjast ei

selgu, kas see on eelnõu koostajate

eesmärk. Näiteks seletuskirjas TKS

§ 56 lg 3 selgitustes räägitakse

võimalusest, et Eesti komisjonis

lahendatakse vaidlust Eesti kaupleja

ja Soome tarbija vahel olukorras, kus

Eesti kaupleja on suunanud oma

tegevuse Soome, sõlmib lepinguid

Soome tarbijatega ja lepingule

kohaldub Soome õigus. Kui eelnõu

koostajate eesmärk on see, et TVK ei

kohalda teise riigi õigust ning sel

juhul tuleb vaidluse lahendamiseks

pöörduda kohtusse, siis palume seda

seletuskirjas selgitada.

Palume eelnõu ja seletuskiri selle

pilguga üle vaadata ja vajadusel

korrigeerida.

Palume seletuskirjas selgitada, mille

järgi toimub kohtualluvuse

(jurisdiction) ja kohalduva õiguse

määramine. Kuna neid valdkondi

reguleerivad otsekohalduvad EL

määrused, mis on Eesti õiguse suhtes

ülimuslikud, ei saa riigisisese

õigusega EL õigusest

eriregulatsiooni luua. Palume

seletuskirjas TKS § 31 selgituste

juures selgelt viidata EL

õigusaktidele, mis reguleerivad

tarbijavaidluste kohtualluvust ja

kohalduva õiguse määramist.

4. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 40 lg 1) –

eelnõukohase TKS § 36 järgi võib

TKS-s sätestatud juhul vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetluse

tulemuseks vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksuses olla tarbijale

siduv otsus. Kehtiva TKS järgi on

TVK tarbijavaidlusi lahendav

sõltumatu ja erapooletu üksus,

eelnõus aga kasutatakse üksuse

asemel terminit organ, viitega

riigivastutuse seadusele. Üksuse

terminit TKS § 40 lg 1 enam ei

sisaldu.

Selle terminimuudatuse tulemusel

jääb ebaselgeks TKS 5. ja 6. peatüki

omavaheline seos, sh kas TKS-s

üksuse kohta sätestatu kohaldub ka

TVK kui organi suhtes. Samuti on

ebaselge, kas TKS § 36 täiendus

puudutab ka TVK-d või üksnes TKS

5. peatükis sätestatud alustel loodud

üksusi, milleks TKS § 29 lg-st 2

tulenevalt võib olla ka eraõigusliku

juriidilise isiku poolt moodustatud

äriühing. Viidatud terminimuudatus

võib viia tõlgenduseni, et eraõiguslik

juriidiline isik, sh äriühing hakkab

Eestis kohtu asemel siduvate

otsustega vaidlusi lahendama.

Selline lahendus ei vasta Eesti

õigustraditsioonile ega ole

põhiseaduse järgi lubatav. Eelnõu

senise menetluse käigus on arutatud

üksnes TVK otsuste siduvust, kuid

ka selles osas ei ole arutelud

praeguseks lõppenud, mille tõttu

Justiitsministeerium seda lahendust

praegusel kujul ei toeta.

Terminimuudatus toob kaasa ka

ebaselguse selles, kas ja milline on

plaanitud TVK piiriülene pädevus

(vt märkust TKS § 31 lg 11 kohta).

Seletuskirja selgituste kohaselt

komisjoni pädevus ei muutu ning

komisjon lahendab vaidlusi, mis on

seotud Eestis asutatud kauplejaga.

Samas eelnõu tekst, sh TKS § 40 ja

Arvestatud. Säilitatud on TKS § 40

lg 1 TVK definitsioonis

termin üksus. Seos

riigivastutuse seaduse §

15 lg 2 p-s 1 nimetatud

organiga on sätestatud

eraldi lõikes.

56 seletuskirjas väidetut ei kajasta.

Palume selgitada, kas TKS § 29

kohase üksuse pädevus ongi

plaanitud olema laiem kui TVK

pädevus. Kui nii, siis palume seda

erisust seletuskirjas põhjendada.

Kui eelnõu koostamisel on eeldatud,

et TVK on ka edaspidi kohtuväliseid

vaidlusi lahendav üksus TKS § 29

mõttes ning sellele laienevad TKS 5.

peatüki asjakohased sätted, siis

palume säilitada TKS § 40 lg 1 TVK

definitsioonis termin üksus. Seos

riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p-s 1

nimetatud organiga palume sätestada

eraldi lõikes.

5. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 451 lg 4-6) –

eelnõukohase TKS § 451 lg 4 järgi

töödeldakse tarbijavaidlusasja

andmeid seadme ohutuse seaduse

(SeOS) §-s 12 sätestatud

andmekogus. SeOS § 12 alusel on

loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteem ning kehtestatud

andmekogu põhimäärus (Majandus-

ja taristuministri 19.03.2020 määrus

nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi põhimäärus“). SeOS §

12 lg 4 ega põhimääruse § 4 ning

selles viidatud määruse lisa põhjal ei

ole arusaadav, milliseid

isikuandmeid millises infosüsteemi

andmestikus töödeldakse.

Kui tarbijavaidluse andmed kantakse

infosüsteemi dokumendiregistrisse,

ei kajasta dokumendiregistri

andmekoosseis käesolevast eelnõust

nähtuvaid võimalikke andmeid

(näiteks § 50 ja § 531, kuid võimalik,

et neid andmeid on rohkem). Seega

ei vasta kavandatud regulatsioon

isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 5 lõikes 1 sätestatud

põhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on vastavalt

täiendatud ning juurde

on lisatud Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve

infosüsteemi

põhimääruse muutmise

määruse eelnõu ning

seletuskiri (lisad 4-5).

nõudele (punkt a) ning keeruline on

hinnata plaanitava regulatsiooni

kooskõla eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse põhimõttega (punktid

b ja c).

Eelnõuga plaanitud TKS § 451 lg 5

sätestab, et menetluse käigus

kogutud dokumente säilitatakse

arhiiviseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides ettenähtud korras.

Kuivõrd seletuskiri üksnes kordab

eelnõu sõnastust ega anna

täiendavaid selgitusi, siis jääb

arusaamatuks, mis on selle sätte sisu

ja eesmärk.

Eelnõukohase TKS § 451 lg 6 järgi

võib menetluse käigus kogutud

andmeid ja dokumente säilitada kuni

kolm aastat pärast menetluse

ajendiks olnud õigusvaidluse

lahendamist. Märgime, et eelnõust

peaks selguma, kas kõiki andmeid ja

dokumente säilitatakse kolm aastat

või sätestatakse alamaktis erisusi.

Samuti peab olema nähtav, mis saab

andmetest ja dokumentidest pärast

säilitustähtaja möödumist.

Kui tarbijavaidlusasjade andmeid

töödeldakse andmekogus, tuleb

regulatsioon luua kooskõlas vastava

andmekogu normidega. Sealjuures

tuleb silmas pidada, et tulenevalt

eraelu puutumatuse põhiõiguse

riivest (PS § 26) ning olulisuse

põhimõttest peab seaduse tasemel

olema sätestatud, milliseid

isikuandmeid andmekogusse

kogutakse, mis eesmärgil neid

andmeid kogutakse ja kasutatakse

ning kui kaua neid kasutatakse.

Palume eeltoodud märkustest

tulenevalt tarbijavaidlusasja

andmete töötlemise regulatsioon

põhjalikult läbi mõelda ning eelnõu

ja seletuskirja vastavalt täiendada.

6. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 48 lg 2) –

eelnõukohane TKS § 48 lg 2 sätestab

järgmist:

„(2) Komisjon võib tarbija nõuet

rahuldavas otsuses otsustada, et

kaupleja hüvitab tarbijale

eksperdiarvamuse saamisega seotud

kulud ja käesoleva seaduse § 46

kohaselt tasutud riigilõivu kui

vaidlusaluse kauba või teenuse

mittevastavus lepingutingimustele

ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse

kohaselt eeldatakse mittevastavuse

olemasolu asja või teenuse

üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole

tõendanud, et mittevastavus on

tekkinud hiljem.“

Sättega antakse TVK-le

kaalutlusõigus otsustada, kas

kaupleja peab tarbijale loetletud

menetluskulud hüvitama või mitte

(„võib otsustada“). Kaalutlusõiguse

kasutamise eelduseks on tarbija

nõude rahuldamine. Teiseks

eelduseks on seletuskirja kohaselt

asjaolu, et vaidlusaluse lepinguga

seotud tõendamiskoormus on

kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei

tõenda. Arusaamatuks jääb, miks on

selline lisatingimus kehtestatud.

Teiseks märgime, et kõnealune säte

ei piira ega selgita, millistel

tingimustel võib komisjon selle

otsuse teha, st millal menetluskulud

hüvitatakse ja millal mitte. Leiame,

et regulatsioon ei ole praegusel kujul

ettenähtav ja võib kaasa tuua

tarbijate ebavõrdse kohtlemise,

mistõttu selline lahendus ei pruugi

olla põhiseaduspärane. Palume säte

ja selle seletuskiri selles valguses

parandada ja täiendada.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt muudetud

ning muudatuste

kohaselt otsustab

komisjon tarbija nõuet

rahuldavad otsuses, et

kaupleja hüvitab

tarbijale

eksperdiarvamuse

saamisega seotud

kulud.

7. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 49–491) –

eelnõus reguleeritakse detailselt

taandamisavalduse esitamine ja

läbivaatamine, kuid jääb ebaselgeks,

millised on õiguslikud tagajärjed,

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on muudetud ning

muudatuste kohaselt

algab nii komisjoni

esimehe kui ka liikme

kui komisjoni liige end viivitamata

ei taanda. Mis saab toimingutest,

mille komisjoni liige on teinud enne

taandamist? Milliseid toiminguid

taandamiseks kohustatud komisjoni

liige tohib või ei tohi teha? Palume

eelnõu vastavalt täiendada.

taandumisel

tarbijavaidlusasja

läbivaatamine algusest

peale.

8. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 494) –

viidatud sätte kohaselt kohaldatakse

menetlusdokumendi

kättetoimetamisele TsMS-s

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut.

Seletuskirjas põhjendatakse seda

argumendiga, et komisjon ei ole

haldusorgan ja TsMS sätteid

kohaldatakse õigusselguse huvides.

TsMS § 3111 kohaselt toimetatakse

dokumendid üldjuhul kätte

infosüsteemi kaudu. Palume

seletuskirjas selgitada, millise

infosüsteemi kaudu hakkab TVK

dokumente kätte toimetama. Samuti

palume selgitada, kas TVK kasutab

menetlusdokumentide

väljastusteateid, pitseeritud

ümbrikuga kohtutäituri kaudu

kättetoimetamist ja ka avalikku

kättetoimetamist. TsMSis on

konkreetselt sätestatud, millised

menetlusdokumendid tuleb kätte

toimetada (TsMS § 306 lg 5).

Kõikidele menetlusdokumentidele

tsiviilkohtumenetluses ei kohaldata

rangeid kättetoimetamise reegleid

(TsMS § 310). Eelnõukohases TKS-

s taolisi erisusi ei tehta. Sellest võib

järeldada, et kõik

menetlusdokumendid tuleb kätte

toimetada. Samas ei sisalda eelnõu

loetelu menetlusdokumentidest,

need loetletakse seletuskirjas, millel

ei ole siduvat tähendust. Kas TVK

peab arvestama ka Riigikohtu

praktikaga tsiviilkohtumenetluses

TsMS alusel kättetoimetamise

kohta?

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on

muudetud ning

muudatuste kohaselt

toimub

menetlusdokumentide

edastamine

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA)

infosüsteemi ehk JVISe

kaudu.

Eeltoodud küsimustele viidates

leiame, et eelnõukohane üldine viide

TsMS regulatsioonile tekitab

ebaselgust selles, kuidas ja mil

määral tuleb TsMS-i TVK

menetlusdokumentide

kättetoimetamisele kohaldada.

Palume kättetoimetamise

regulatsiooni täiendavalt analüüsida

ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täiendada.

9. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 502 lg 1 p 9) – kõnealusest sättest tulenevalt on

vaidluse keerukus üks avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise

aluseid. Palume selgitada, kas selle

aluse all on silmas peetud ka

olukorda, kus otsekohalduvast EL

määrusest tulenevalt tuleb kohaldada

teise liikmesriigi õigust? Kui jah, siis

palume kaaluda vastava aluse

sõnaselget lisamist menetlusse TKS

§ 502 lg 1 loetelusse.

Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on

selgitatud, et vaidluse

keerukuse all on silmas

peetud seda, kui

vaidluse lahendamiseks

on vajalik ajamahukas

ja kulukas ning

keerukas ekspertiis ja

tunnistajate kaasamine,

ei ole võimalik

tähtajaks lahendada

kohtuvälises

menetluses.

10. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 504) – TKS

§-ga 504 reguleeritakse avaldusest

loobumine. Seletuskirjas

selgitatakse: „Ka kehtiva seaduse

alusel on tarbijal võimalik avaldus

tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole

seda seaduses korraldatud.“.

Juhime tähelepanu, et loobumine ja

tagasivõtmine on erinevad

õigusinstituudid ja neil on erinevad

õiguslikud tagajärjed. TsMS § 432

tulenevalt tähendab loobumine seda,

et isik loobub õiguste teostamisest ja

loetakse, et isik ei saa uuesti vaidluse

lahendamiseks kohtusse pöörduda.

Tagasivõtmise korral ei loobu isik

õiguste teostamise õigusest.

Oleme seisukohal, et eelnõus tuleks

reguleerida tarbija õigus menetlusest

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt muudetud

ning sätestatud on

avalduse

tagasivõtmine, mitte

avaldusest loobumine.

väljuda nii, et see ei mõjuta tema

õiguste teostamise õigust, sh õigust

pöörduda samas asjas kohtu poole.

Märgime, et ka tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise direktiiv

2013/11/EL, millele seletuskirjas

viidatakse, ei räägi mitte avaldusest

loobumisest, vaid menetlusest

loobumisest. Menetlusest loobumist

EL õigusakti tähenduses ei peaks

võrdsustama nõudest loobumisega

riigisisese õiguse tähenduses.

Palume eelnõu ja seletuskirja

vastavalt korrigeerida.

11. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 512 ja § 544

lg 1 p 3) – viidatud paragrahvis

reguleeritakse õiguslikud tagajärjed

juhuks, kui lepitusmenetluses

kokkuleppeni ei jõuta. Sätte

sõnastusest ja seletuskirjast tuleneb,

et nähakse ette erinevad õiguslikud

tagajärjed olenevalt sellest, millistel

asjaoludel lepitusmenetlust alustati.

Kui tarbija ja kaupleja on vaidluse

lahendamist alustanud

lepitusmenetluses, siis on võimalik

üle minna komisjoni menetlusse

(TKS § 512 lg 1). Kui aga vaidlus

algab komisjonis ja sealt minnakse

üle lepitusmenetlusse, siis on tarbijal

õigus pöörduda samas asjas kohtusse

ehk TVK-s vaidlust jätkata ei saa (§

512 lg 2). Eelnõukohase TKS § 544 lg

1 p 3 järgi lõpetab komisjon sel juhul

tarbijavaidlusasja menetlemise.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei

ole selline vahetegu põhjendatav.

Oleme seisukohal, et kui

lepitusmenetluses kokkuleppele ei

jõuta, peab jääma tarbija

otsustada, kuidas vaidlusega edasi

minna, olenemata sellest, millistel

asjaoludel lepitusmenetlust

alustati. Lepitusmenetlusse

sisenemine annab üksnes

indikatsiooni, et pooled on valmis

Teadmiseks võetud. Eelnõud ja seletuskirja

on muudetud ning

eemaldatud on viited

lepitusmenetlusele.

lepituses osalema. See ei tähenda, et

asi lahendatakse lepitusmenetluses,

st jõutakse kokkuleppeni. Kui

lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab

olema võimalik komisjoni menetlust

tarbija soovi korral jätkata. Vastasel

korral tekiks lihtsasti olukorrad, kus

nt kaupleja nõustub komisjoni

menetlusest üle minema

lepitusmenetlusse ja seejärel ei

nõustu seal osalema. Pakutud

regulatsiooni kohaselt tuleks tarbijal

sellisel juhul pöörduda kohtusse. See

muudab lepitusmenetluse

kasutamise riskantseks kui ka

halvendab tarbija positsiooni ja

tegelikult takistab tarbijatel

lepitusmenetluse kasutamist.

Palume eelnõu vastavalt

korrigeerida.

12. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 531 lg 1) –

eelnõu järgi võib tõendiks olla muu

hulgas eksperdiarvamus ja seletus.

Eelnõust ega seletuskirjast ei ole

arusaadav, mis on eksperdiarvamus

TKS tähenduses ning milliseid

tingimusi eksperdiarvamusele

kohaldatakse. Samuti ei ole selge,

mida käsitletakse seletusena TKS

tähenduses ning kelle seletust silmas

peetakse. Kas seletuse andjaks võib

olla ka tarbija või kaupleja? Tuleb

silmas pidada, et menetlusosalisel on

selge huvi asja teatud viisil

lahendamise vastu, seetõttu ei ole

asjakohane käsitada poole seletust

samaväärselt nagu dokumentaalset

tõendit. Palume seletuskirja ja

eelnõu vastavalt täiendada.

Arvestatud. Tõendite regulatsiooni

on eelnõus ja

seletuskirjas muudetud,

mh on täpsustatud, mis

on eksperdiarvamus

TKS-i tähenduses.

13. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 532 lg 2 ja §

40 lg 4) – eelnõu kohaselt võib

tunnistajaks olla kolmas isik, kellele

on teada tarbijavaidlusasjas tähtsust

omavad asjaolud. Viitega TsMS §-

dele 212 ja 213 selgitame, et kolmas

isik on konkreetse tähendusega

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust ning

seletuskirjast on

eemaldatud viited

siduvatele otsusele, on

loobutud ka tunnistaja

kaasamisest

tarbijavaidluste

menetlusõiguse termin ning seda ei

saa kasutada tunnistaja

tähistamiseks. Kolmas isik on

menetlusosaline, kes võib olla

iseseisva nõudega või iseseisva

nõudeta kolmas isik. Tunnistaja

seevastu ei ole ei kolmas isik ega

menetlusosaline, vaid on

menetlusväline isik. Seetõttu palume

TKS § 532 lg-s 2 kasutada termini

kolmas isik asemel terminit

menetlusväline isik. Kuivõrd

tunnistaja ei saa olla kolmas isik

ning TVK ei lahenda kolmandate

isikute nõudeid, tuleks kolmas isik

ka eelnõukohase TKS § 40 lg-st 4

välja jätta

kohtuvälisesse

lahendamisse.

14. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) –

viidatud säte ütleb järgmist:

„(3) Piiriülese vaidluse korral, kui

tekib kohaldatava õiguse küsimus

ning tarbija ja kaupleja vahelisele

lepingule kohaldatav õigus

määratakse kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega

1 ja 2, arvestatakse

tarbijavaidlusasja lahendamisel ja

otsuse tegemisel tarbija elukoha

liikmesriigi lepinguõiguse sätteid,

millest kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.“

Märgime, et eelnõus pakutud kordab

veidi muudetud sõnastuses sama,

mis juba sisaldub kehtiva TKS § 36

lõikes 3. Seletuskirja TKS § 56 lg 3

selgitustes viidatakse samale

direktiivi 2013/11 sättele, mis on

vastavustabeli kohaselt olnud

aluseks TKS § 36 lg 3

regulatsioonile (art 11 lg 1 p b). Kui

sätte sisu on sama, siis ei ole

kordamine lubatav ja säte tuleb

eelnõust välja jätta.

Samas märgime, et küsimus

kohaldatavast õigusest tuleb

lahendada menetluse alguses, mitte

Arvestatud. Kuivõrd kehtiva

seaduse § 36 lg 3 juba

reguleerib, kuidas

tuleks kohaldada EL

otsekohalduvat õigust,

siis on vastav säte

eelnõust eemaldatud.

Lisaks on kitsendatud

TKS § 36 lg 3

sõnastust, et tagada

direktiivi 2013/11/EL

artikli 11 lg 1 punkti b

korrektne ülevõtmine

Eesti õigusesse.

aga sisulise otsuse tegemisel, mida

reguleerib eelnõu kohane TKS § 56.

Juhul kui eelnõu kohane TKS § 56 lg

3 peab siiski sisaldama erisust

võrreldes kehtiva TKS § 36 lg-ga 3

ning sätte olemasolu on sisuliselt

vajalik, siis palume need erisused ja

põhjendused seletuskirjas

sõnaselgelt välja tuua ning säte tuua

regulatsioonis ettepoole, näiteks § 40

lõikeks 3.

Lisaks juhime tähelepanu, et nii

kehtiv TKS § 36 lg 3 kui ka eelnõu

kohane § 56 lg 3 reguleerivad

riigisiseselt seda, kuidas tuleks

kohaldada EL otsekohalduvat

õigust. See ei pruugi olla õiguslikult

korrektne. Märgime, et direktiivi

kohaldamisala on piiratud kaupade

müügi ja teenuste osutamisega, kuid

määruse nr 593/2008 kohaldamisala

ei ole esemeliselt piiratud, mistõttu

direktiivi 2013/11 art 11 lg 1 p b

kohane erand ei pruugi hõlmata

kõiki võimalikke tarbijavaidlusi ning

tekib küsimus, kas kõnealune erand

on Eesti õigusesse korrektselt üle

võetud. Palume seda analüüsida ja

vajadusel TKS § 36 lg 3 sõnastust

kitsendada.

15. Muudatuse tulemusena saab

edaspidi tarbijavaidluste komisjonis

hakata lahendama ka vaidlusi, mis

on seotud teises liikmesriigis

asutatud ettevõtjaga. Seletuskirja

mõjuanalüüsis ei ole hinnatud, kas ja

kuidas selline muudatus mõjutab

komisjoni senist tööd, sh

pöördumiste arvu, vajadust suhelda

kauplejaga muus keeles jms. Palume

mõjuanalüüsi vastavalt täiendada.

Teadmiseks võetud. Antud muudatus on

eelnõust eemaldatud.

16. Palume arvesse võtta ka käesoleva

kirja lisaks olevates failides jäljega

ja kommentaaridena tehtud

normitehnilised märkused ning

märkused eelnõu mõju kohta.

Arvestatud. Justiitsministeeriumi

poolt tehtud

kommentaaride ja

märkustega on

arvestatud.

17. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja vajaduse korral

eelnõu parandamist, et enne eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea

õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Teadmiseks võetud. Eelnõu koos

seletuskirja ning

lisadega saadetakse

enne Vabariigi

Valitsusele edastamist

Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks.

Rahandusministeerium

1. Rahandusministeerium jaoks

olulisim teema seoses eelnõuga on

komisjoni alaliste liikmete palkade

küsimus. Meie arusaamise kohaselt

soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA) senised 12

käsunduslepingu alusel töötavat

komisjoni esimeest asendada

(esialgu) kolme avaliku teenistujaga

(komisjoni alalise liikmega) ning

siduda nende palgad kaudselt

kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seadusega (KRAPS) –

täpsemalt riikliku lepitaja

ametipalgaga. Ministri määruse

tasandi otsustada jäetakse nii

tuleviku komisjoni alaliste liikmete

arv kui ka nende palga suurus

(tarbijakaitseseadusesse (TKS)

luuakse vastav volitusnorm.

Seni (2022. aastal) on kulud eelnõu

seletuskirja kohaselt olnud ligi 120

000 eurot aastas. Eelnõu jõustumisel

lisanduks sellele eeldatav komisjoni

alaliste liikmete töötasu osa 74 000

eurot (kokku ligi 193 000 eurot) ning

lisaks kaasistuja tasu umbes 31 000

aastas.

Nimetatud lisakulud on vaid ühe

aasta kontekstis, sest kui alaliste

liikmete palk on seotud kaudselt

KRAPSiga, siis need kasvavad igal

aastal sõltuvalt indeksist 5–10% ja

Teadmiseks võetud.

kuna liikmete arv ei ole piiratud, siis

võib lisanduda ka veel mitu

ametikohta ning kulud suurenevad

veelgi. Ka kaasistujate tasud

kasvavad samuti igal aastal, kuna

kasvab töötasu alammäär. Tuues

võrdluse Töövaidluskomisjoniga,

siis seal on vaid juhatajad ja

kaasistujad. Kaasistujale makstakse

töövaidluskomisjoni istungil

osalemise aja eest tasu

Tööinspektsiooni eelarvest.

Lähtudes eelnevast:

1) me ei nõustu komisjoni

alaliste liikmete palkade sidumisega

KRAPSis välja toodud ametniku

(riikliku lepitaja) palgaga.

Indekseeritud palgamudel on

spetsiaalselt mõeldud ainult

kõrgematele riigiteenijatele ning

antud komisjoni alalised liikmed

seda ei ole. Senine halb praktika

mõningate ametikohtade kaudsel

sidumisel KRAPSiga ei saa ega tohi

olla põhjuseks jätkuva halva

riigivalitsemise praktika

viljelemisel;

2) kogu otsustusulatuse (nii

teenistujate arvu kui ka nende palga

suuruse osas) viimine ministri

tasandile toob endaga kaasa

ettenägematuid kulusid

riigieelarvele. Sellega ei saa

nõustuda;

3) lisaks, uus alalise komisjoni

liikmete töötasu kokku (193 000) on

senisest (120 000) suurem 61%.

Samas tasu arvutamise alus on sama.

Seega peab tõusu põhjuseks olema

töökoormuse (tundide arvu) tõus.

Eelnõust ei selgu, millega on

põhjendatud töökoormuse 61%-line

tõus.

Kokkuvõttes peame mõistlikuks

luua tähtajalised ametikohad

tarbijavaidluste menetlemiseks, kuid

Arvestatud. Tarbijavaidluste

komisjoni esimeeste

palkade regulatsiooni

on muudetud ning

eelnõuga nähakse ette,

et tarbijavaidluste

komisjoni esimeestele

makstakse palka samas

suurusjärgus kui

töövaidluskomisjoni

juhatajatele.

teeme ettepaneku, et plaanitud

ministri määruses „Tarbijavaidluste

komisjoni alalise liikme ja

kaasistujate tasustamise alused“ ei

mainitaks põhipalga suuruse juures

KRAPSis mainitud kõrgemaid

riigiteenijaid. Komisjoni liikmete

palga suurus on võimalik kehtestada

ka muul moel. Kuna seletuskirjas

tuuakse paralleele

Töövaidluskomisjoniga, siis võiksid

palkade suurused olla samad ehk

seal on kõik juhatajad ja saavad

hetkel 3800 eurot, mitte 4575 eurot

nagu seletuskirjas mainitud. Alates

1. aprillist 2024 tõuseb riikliku

lepitaja palk ning väljatoodud kulud

on sellise süsteemi kasutamisel juba

kõrgemad kui mõjudes välja

arvutatud.

Samuti, et komisjoni alaliste

liikmete töötasu suurus arvutataks

selliselt, et see jääks seletuskirjas

toodud summade (ja töömahtude

suurusjärku), arvestusega, et see

raha on juba TTJA eelarves olemas

või on kindel, et eelarve vastavalt

suureneb, vt ka märkust punktis 7.

2. Eelnõust ei selgu, kes kuuluvad ja

kuidas kujuneb asja arutava

komisjoni koosseis. See on

planeeritud sätestada ministri

määrusega tarbijavaidluste

komisjoni asjaajamis- ja töökorras

(seletuskirja lisa 2 § 1 lõige 1).

Leiame, et komisjoni koosseis peaks

olema sätestatud seaduse tasemel,

kuna tegemist on olulise

põhimõttega, mida ei hakata

arvatavasti tihti muutma. Samuti

lihtsustaks see ülejäänud eelnõu

sätetest arusaamist, sest hetkel

eelnõud lugedes jääb selgusetuks,

kuidas täpsel komisjon siiski

kujuneb – sätetest arusaamiseks on

vaja teada, mis arv isikuid

komisjonis on, nt eelnõu § 41, § 55

lõige 3.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on täiendatud ning §

411 lg 2 kohaselt

määrab komisjoni

juhtiv esimees

tarbijavaidlusasja

menetleva esimehe,

lähtudes

tarbijavaidlusasja

olemusest ja esimeeste

töökoormusest ning §

44 lg 2 kohaselt vaatab

komisjoni esimees

tarbijavaidlusasja läbi

üldjuhul ainuisikuliselt,

v.a kui asjaolud ei ole

selged ning komisjoni

esimees peab

vajalikuks moodustada

kolmeliikmelise

komisjoni (§ 44 lg 3 ja

31).

3. TKS § 57 lõike 4 kohaselt võib

komisjoni otsuse vaidlustada kohtus,

lõivu arvestatakse samas korras, kui

hagi puhul. Kas siin tekib veidi

erinev hagi liik? Kas selle kõige

rakendamiseks ei ole tarvis linki

TsMS-ga? Või on see ilma

märkimisväärsete erisusteta

hagimenetlus ja viide

materiaalõiguses, sh lõivustamise

kohta ongi pigem informatiivne?

Seletuskiri võiks neid küsimusi

kajastada, hetkel selgitusi ei leidnud.

Samuti võiks eelnõust otsesõnu

selguda, kes tasub riigilõivu, kui

kaupleja esitab kohtusse taotluse, et

kohus vaataks komisjonile esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina. Sel juhul on hageja

komisjoni poole pöördunud tarbija ja

kostja kohtule taotluse esitanud

kaupleja. Avalduse eest tasutakse

riigilõivu summas, mille hageja

oleks pidanud tasuma hagi esitamise

korral. Antud juhul hageja hagi ei

esitagi, vaid see esitatakse nö tema

eest. Kuigi seletuskirjas on

selgitatud, et sellisel juhul tasub

riigilõivu kaupleja, kes on ühtlasi

kostja, siis eelnõust see üheselt nii

välja ei tule. Samuti oleks hea

selgitada seletuskirjas lõivu suuruse

kujunemist. Sellest ei pruugi lihtne

olla aru saada. Tuleb ka TsMSi

vaadata, osaliselt on

lõivuregulatsioon seal.

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

tarbija kohustus tasuda

avalduse esitamise eest

tarbijavaidluste

komisjonile riigilõivu.

4. TKS § 451 lõike 6 kohaselt võib

menetluse käigus kogutud andmeid

ja dokumente säilitada kuni kolm

aastat pärast menetluse ajendiks

olnud õigusvaidluse lahendamist.

Sätte puhul tekib mitu küsimust.

Esiteks, kas õigusvaidluse

lahendamise all on siin mõeldud

tarbijavaidluste komisjoni poolt

vaidluse lahendamist või kui järgneb

kohtumenetlus, siis ka kohtuvaidluse

lahendamist, st tähtaega arvestatakse

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on täiendatud ning

eemaldatud sõna

„võib“, mis tähendab

seda, et

tarbijavaidlusmenetluse

käigus kogutud

andmeid säilitatakse

kolm aastat pärast

õigusvaidluse lõppu.

kohtuotsuse jõustumisest?

Iseenesest võib tarbijavaidluste

komisjoni menetluse käik ja selles

kogutud andmed/dokumendid olla

ka kohtumenetluses relevantsed.

Millised on andmete ja dokumentide

säilitamise poliitika kui avaldaja

avalduse tagasi võtab, kas seda

loetakse õigusvaidluse

lahendamiseks? Teiseks, mida

tähendab, et „võib säilitada“? Kas

see tähendab dokumente võib, aga ei

pea säilitama? Või et kas dokumente

tohib säilitada kuni selle ajani?

5. TKS § 544 lõike 1 punktis 2 oleks

täpsem sõnastada mitte „avaldaja

loobub avaldusest“, vaid „avaldaja

võtab avalduse tagasi“. Analoogia

võib leida TsMS-ist, mille kohaselt

hagi võetakse tagasi, kuid nõudest

loobutakse.

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on vastavalt

muudetud.

6. Seletuskirja lisas 2 olevas ministri

määruse kavandi „Tarbijavaidluste

komisjoni asjaajamis- ja töökord“ §-

s 4 on puudu protokolli

allkirjastamise ja säilitamise sätted.

Hetkel need kehtiva TKS § 54

lõigetes 2 ja 3, kuid eelnõus need ei

sisaldu.

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

kohustus istungeid

protokollida.

7. Palume seletuskirja 7. osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud“ selgitada

ja täiendada. Juhul kui

rakendamisega seotud kulude

katmist on juba riigi

eelarvestrateegias varasemalt

arutatud ja otsustatud vahendid

eraldada, siis palume välja tuua, et

kulud kaetakse valitsemisala

eelarvest. Juhul, kui kulude katmist

alles hakatakse arutama, siis

täiendada järgmiselt: „Kehtivas riigi

eelarvestrateegias ei ole eelnõuga

kaasnevate kuludega arvestatud.

Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate

kulude rahastamisvõimaluste üle

arutatakse järgmises riigieelarve ja

riigi eelarvestrateegia protsessis

Rahandusministeeriumi poolt

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud.

valitsusele koondatava info alusel.

Juhul kui lisavahendeid ei eraldata,

kaetakse kulud valitsemisala

eelarvest.“

8. Eelnõu pealkirjas sisalduv seaduse

pealkiri riigilõivuseadus peaks

olema kokku kirjutatud. Sama

seletuskirja 3. osas „Eelnõu sisu ja

võrdlev analüüs“ § 2 selgituse

juures. Sealjuures märgime, et

seletuskirja pealkirjas on see õigesti

kirjutatud.

Teadmiseks võetud. Eelnõust ning

seletuskirjast on

eemaldatud viide

riigilõivuseadusele.

Riigikohus

1. Täname võimaluse eest avaldada

arvamust tarbijakaitseseaduse,

riigilõivu seaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu

kohta.

Riigikohus ei toeta eelnõu sellisel

kujul, et tarbijavaidluste komisjonid

kujundatakse ringi sisuliselt

täitevvõimu poolseks

õigusemõistmise organiks. PS § 146

esimese lause järgi mõistab õigust

üksnes kohus. Õigusvaidluse

lahendamine õigust kohaldades

siduva täitedokumendist

lahendiga on õigusemõistmine.

Töövaidluskomisjoni

menetlusmudeli aluseks võtmine ei

ole põhjendatud, kuna see põhineb

nõukogudeaegsel arusaamal

õigusemõistmisest, kus täitevvõim ja

kohtuvõim ei olnud selgelt eristatud

ega lahutatud. Riigikohtu arvates

tuleks tõsiselt kaaluda kogu sellise

kvaasikohtulike organite

ümberkorraldamist. Sisulise

õigusemõistmisega organiks peab

olema kohus. Kohtuväliselt saavad

aga tegutseda vahekohtud ja

lepitusorganid

kohtuväliste organitena, nagu see on

ka Euroopa teistes riikides.

Soovitame kaaluda tarbijavaidluste

komisjoni muutmist lepitusorganiks.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning

sundtäidetavad ning

jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

kus komisjoni poolt

tehtud otsused on

pooletele täitmiseks

soovituslikud.

Kaubandus-Tööstuskoda

1. 1. Tarbijavaidluste komisjoni

otsuste siduvaks muutmine

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

Kehtiva seaduse kohaselt on

tarbijavaidluste komisjoni otsus

kauplejale täitmiseks soovituslik,

kuid eelnõu tarbijakaitseseaduse §

58 lõike 3 ja § 60 kohaselt on

edaspidi komisjoni jõustunud otsus

täitmiseks kohustuslik.

Kaubanduskoda on vastu komisjoni

otsuse siduvaks muutmist

järgnevatel põhjustel:

Otsuste siduvaks muutmine ei too

kaasa kõikide otsuste täitmist

kauplejate poolt. Kaubanduskoja hinnangul ei vähene

eelnõu jõustudes täitmata jäänud

otsuste number nullini. Üheks

põhjuseks on asjaolu, et otsused

jätavad täitmata kauplejad, kes on

majanduslikes raskustes. Kahjuks ei

ole jätkuvalt seletuskirjas välja

toodud statistikat, kui palju on

mustas nimekirjas olevate kauplejate

hulgas kauplejaid, kel on

majanduslikud raskused.

Kaubanduskoda palus 29.12.2021

esitatud arvamuses juba seletuskirjas

see info eelnevate aastate lõikes

välja tuua ning kuna seda infot ei ole

jätkuvalt seletuskirjas, siis palume

see nüüd lisada. Meie hinnangul on

selline statistika äärmiselt oluline,

sest annab parema pildi probleemi

olemusest. Kui statistika näitab, et

suurem osa komisjoni otsustest jääb

täitmata, sest kauplejal on

majanduslikud raskused, siis ei aita

otsuste siduvaks muutmine

probleemi lahendada, vaid muudab

olukorra keerulisemate

menetlusreeglite tõttu nii tarbijale

kui ka kauplejale halvemaks. Meie

tunnetus on, et ausad kauplejad

täidavad ka mittesiduvaid otsuseid,

kuid otsuste täitmata jätmine on

levinud just nende ettevõtete seas,

kel on majandusraskused.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

kui edaspidi on otsus õiguslikult

siduv, siis peab tarbija astuma

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning

sundtäidetavad ning

jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

kus komisjoni poolt

tehtud otsused on

pooletele täitmiseks

soovituslikud.

täiendavaid samme ja tegema teatud

kulutusi, et algatada otsuse

sundtäitmine, kui kaupleja ise ei

täida otsust. Kui tarbija ei astu pärast

komisjoni otsust täiendavaid samme,

siis ei too eelnõu kaasa täitmata

jäänud otsuste arvu vähenemist.

2. Võimalik vastuolu põhiseadusega

Justiitsministeerium on Euroopa

Komisjoni tarbijavaidluste

kohtuvälise raamistiku

läbivaatamise ettepaneku suhtes

toonud 01.02.2024 Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud Eesti

seisukohtade seletuskirjas (lk 11)

välja, et Eestis ei ole jätkuvalt

lõppenud õigusteoreetilised arutelud

küsimuses, kas arvestades Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-s 146

sätestatut, mille kohaselt mõistab

Eesti Vabariigis õigust üksnes

kohus, on haldusorganite juurde

loodud kohtuväliste vaidluste

lahendamise üksuste poolt siduvalt

õigusemõistmise ülesannete täitmine

üldse põhiseaduspärane, ja kui on,

siis millistele nõuetele see peaks

vastama.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole

eelkirjeldatu põhjal õige ega

asjakohane muuta eelnõuga

komisjoni otsus õiguslikult siduvaks

ja täitemenetluse korras täidetavaks,

kui ei ole üheselt selge, kas selline

tegevus on üldse põhiseaduspärane.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

eelnevalt viidatud Euroopa

Komisjoni algatuse osas koostatud ja

Vabariigi Valituse poolt kinnitatud

Eesti seisukohta punktis 1.1. on

selgelt kirjas, et erilist tähelepanu

tuleb pöörata sellele, et direktiiviga

ei kehtestataks kohustust muuta

vaidluste kohtuvälise lahendamise

üksuste lahendid pooltele siduvaks.

Sellest seisukohast järeldame, et

Vabariigi Valitsus on alles hiljuti

Teadmiseks võetud. Vt vastust eelmisele

kommentaarile.

otsustanud, et on vastu

tarbijavaidluste komisjoni siduvatele

otsustele ning eelnõu peaks olema

kooskõlas selle seisukohaga.

3. Otsuste siduvaks muutmine võib

suurendada pahatahtlike nõuete

esitamist

Oleme seisukohal, et komisjoni

otsuste siduvaks muutmine võib

praktikas suurendada pahatahtlike

nõuete esitamist. Otsuste siduvus

võib ajendada pahatahtlikke tarbijaid

esitama avaldusi

tarbijavaidluskomisjoni lootuses, et

kui kaupleja jätab pahatahtliku

kaebuse tähelepanuta ja ei reageeri

komisjoni päringutele, siis rahuldab

komisjon tarbija taotluse lähtudes

tarbija esitatud nõudest ja kui

komisjoni otsused on siduvad, siis

on need täitemenetluses ka

täidetavad ehk pahatahtlikul nõude

esitajal on rahuldatud taotluse puhul

võimalik igal juhul kasu saada. See

risk on meie hinnangul kõrgem just

piiriüleste vaidluste puhul, näiteks

olukorras, kus otsuse tegemiseks

tuleb kohaldada ka teise riigi õigust.

Seda riski aitab mõnevõrra

leevendada nõue, et tarbija peab

avalduse esitamisel tasuma 15 eurot,

kuid see ei ole meie hinnangul piisav

eelkirjeldatud riski maandamiseks.

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

4. Siduvad otsused muudavad

komisjoni menetlusreeglid

oluliselt detailsemaks ning

seetõttu muutub menetlus nii

tarbija kui ka komisjoni jaoks

keerulisemaks.

Eelnõu koostamisel on aluseks

võetud töövaidluse lahendamise

seaduses kehtestatud

menetlusnormid, mis on oluliselt

põhjalikumad kui praegu kehtivad

menetlusnormid tarbijavaidluste

komisjoni jaoks. Lisaks sisaldub

Eelnõus mitmeid viiteid ka

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

Selle tulemusena on tarbijavaidluste

komisjoni menetlusnormid oluliselt

detailsemad ning pooltel on

keerulisem nendest aru saada.

Näiteks eelnõu § 494 kohaselt

menetlusdokumendi

kättetoimetamisele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut.

Teise näitena saab tuua eelnõu § 483,

mille kohaselt tarbijavaidlusasja

menetlemise peatamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

Tarbija ja kaupleja ei pruugi viidatud

normide sisust aru saada. Lisaks

võib menetlusnormide detailsuse

suurenemisega tekkida oht, et

tarbijad peavad palkama endale

juristi, kes esindaks neid komisjonis.

Selle tulemusena kaasnevad tarbijale

täiendavad kulud või siis võib

väheneda tarbijate ligipääs

komisjonile ja ka rahulolu komisjoni

tööga. Seega võib otsuste siduvaks

muutmine minna vastuollu eelnõu

peamiste eesmärkidega muuta

menetlus lihtsamaks, kiiremaks ja

odavamaks.

5. Jääb ebaselgeks, miks ei ole

seaduse muutmise kõrval otsitud

muid võimalusi, kuidas

suurendada otsuste täitmist

vabatahtlikult kauplejate poolt.

Kaubanduskoda on saanud liikmetelt

tagasisidet, et TTJA võiks oma

kodulehel oluliselt paremini kuvada

mustas nimekirjas olevate kauplejate

nimekirja. Näiteks võiks see

nimekiri olla valdkondade lõikes, et

tarbijal oleks võimalik lihtsamini

otsingut teha. Samuti võiks mustas

nimekirjas olev kaupleja paremini

välja tulla Google otsingust. Seega

leiame, et olukorra parandamiseks ei

pea esimese meetmena muutma

seadust, vaid on võimalik kasutada

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

ka muid meetmeid otsuste paremaks

täitmiseks.

6. Siduvad otsused võivad

vähendada kaupleja

usaldusväärsust ja rahulolu

komisjoni menetluste osas. Kui

kauplejate rahuloluküsitluse

tulemused näitavad, et kauplejad ei

ole rahul komisjoni tööga, siis

võivad siduvad otsused veelgi

vähendada kaupleja rahulolu.

Näiteks kui kaupleja hinnangul ei ole

otsus kvaliteetne ja kui muuta sellise

otsuse täitmine kaupleja jaoks

kohustuslikuks, siis see vähendab

kaupleja rahulolu.

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

7. Komisjoni töös võib olla

ebaühtlane kvaliteet

Kaubanduskoja hinnangul võib

komisjoni töö kvaliteet olla ka

ebaühtlane, mistõttu ei ole

õigustatud otsuste siduvaks

muutmine. Oleme seisukohal, et

leidub komisjoni otsuseid, mis on

asjakohased ning sisaldavad

ekspertarvamust, kuid leidub ka

neid, mis on subjektiivsemad. Kuna

vaidluste lahendamine võib nõuda

spetsiifilisi teadmisi, siis peaks

komisjoni otsuste siduvaks

muutumise korral olema tagatud see,

et komisjoni otsused ei oleks

subjektiivsed ning tarbija poole

kaldu, vaid tugineksid

ekspertarvamustele. Sellise olukorra

tagamine tarbijavaidluste komisjonis

on Kaubanduskoja hinnangul

keeruline.

Lisaks on eelnõu § 56 lõike 3

kohaselt võimalus, et komisjonil

tuleb vaidluse lahendamiseks

kohaldada välisriigi õigust.

Seletuskirjas on välja toodud, et

näiteks kui Eesti kaupleja, kes on

suunanud oma tegevuse Soome ja

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

selle raames sõlmib lepinguid

Soome tarbijatega, kohaldub

lepingule Soome õigus ja seega,

sellise lepinguga seonduva vaidluse

lahendamisel Eesti komisjonis tuleb

arvestada Soome lepinguõiguse

sätetega. Tunneme muret, et kuidas

toimub sellisel juhul

menetlusnormide tõlkimine või kas

tarbija ja kaupleja võivad eeldada, et

komisjoni liikmed valdavad näiteks

soome, saksa või mõne muu riigi

keelt ja tunnevad vastava riigi

seadusandlust selliselt, et suudavad

menetluses oleva taotluse lahendada

õigesti ja õiglaselt. Komisjoni otsus

ei saa olla osapoolte jaoks siduv, kui

ei ole tagatud, et see on lahendatud

õiglaselt mõlema osapoole suhtes.

8. Ka paljudes teistes EL

liikmesriikides ei ole riikliku

kohtuvälise menetluse tulemuseks

siduvad otsused, nt Soomes, Taanis,

Austrias.1

Teadmiseks võetud. Jäädud on kehtiva

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

9. Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõust välja sätted, mis

muudavad tarbijavaidluste

komisjoni otsused õiguslikult

siduvaks.

Arvestatud. Eelnõust ja

seletuskirjast on

eemaldatud viited

siduvatele otsustele

ning jäädud on kehtiva

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

10. Riigilõivu hüvitamine kaupleja

poolt

Eelnõu § 48 lõike 2 kohaselt võib

komisjon tarbija nõuet rahuldavas

otsuses kohustada kauplejat

hüvitama tarbijale tema tasutud

riigilõivu. Mõistame, et eelnõus

sätestatud § 48 lõike 2 koostamisel

on eeskujuks võetus

tsiviilkohtumenetlus, kus kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus

Teadmiseks võetud. Eelnõust ja

seletuskirjast on

eemaldatud tarbija

kohustus tasuda

tarbijavaidluste

komisjonile avalduse

esitamise eest

riigilõivu.

1 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 36.

tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kaubanduskoda palub täpsustada,

kuidas kohaldub eelnõu § 48 lg 2

olukorras, kus avaldus rahuldatakse

osaliselt.

Eelnõu seletuskirja punktis 6.2.1. on

kirjutatud, et eelnõuga on

kavandatud, et kaupleja hüvitab

tarbijale tema tasutud riigilõivu, kui

tarbijavaidluse menetlemine lõpeb

tarbijale positiivse otsusega ja tarbija

nõue kas rahuldatakse täielikult või

osaliselt. Eelnõu § 48 lg 2

sõnastusest on arusaadav, et

komisjonil on otsustusvabadus mitte

kohustus määrata tarbija nõude

rahuldamise korral kauplejale

kohustus hüvitada tarbija tasutud

riigilõiv. Siiski ei tule eelnõu § 48

lõike 2 sõnastusest välja see, kuidas

toimub riigilõivu hüvitamine tarbija

nõude osalise rahuldamise korral.

Kaubanduskoja hinnangul tuleb

täiendada eelnõud ja seletuskirja

selles osas, et milline on olukord

tarbija nõude osalise rahuldamise

korral. Eelnõu ja seletuskirja

täiendamine eelnimetatud osas tagab

õigusselguse kõigile osapooltele

ning tagab, et komisjoni tegevus

oleks ühetaoline.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua eelnõus ja seletuskirjas

välja, kuidas kohaldub eelnõu § 48

lõige 2 olukorras, kus tarbija nõue

rahuldatakse osaliselt.

11. Riigilõiv

Eelnõu § 46 kohaselt tasub tarbija

tarbijavaidluste komisjonile esitatud

avalduse läbivaatamise eest

riigilõivu vastavalt

riigilõivuseadusele. Eelnõu § 2 p 2

näeb ette, et tarbijal tuleb

tarbijavaidluste komisjonile esitatud

avalduse läbivaatamise eest tasuda

riigilõivu 15 eurot. Hetkel on

riigilõiv summas 15 eurot

kehtestatud nõude suurusest

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

tarbija kohustus tasuda

avalduse esitamise eest

tarbijavaidluste

komisjonile riigilõivu.

sõltumata. Kaubanduskoja

hinnangul võiks riigilõiv suuruses 15

eurot kehtida nõudele suuruses kuni

500 eurot ning peale seda oleks

riigilõiv proportsioonis esitatud

nõudega ehk

tarbijavaidluskomisjoni pöördumise

puhul võiks kehtida diferentseeritud

riigilõiv. Eelnõu kohaselt oleks nii

150-eurose nõude kui ka 6000-

eurose nõude korral riigilõiv sama

ehk 15 eurot. Kaubanduskoja

hinnangul nõude suurusest sõltuv

riigilõiv omaks avalduse esitajale

veel suuremat distsiplineerivat mõju

ning väldiks pahauskseid kaebuseid.

Juhul, kui komisjoni tehtud otsused

muutuvad siduvaks, siis on eriti

oluline, et oleks välistatud

pahatahtlike tarbijate kaebused

kauplejate vastu.

12. Juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskirja punkti 6.2.1. lõikes 4

kirjas olevad andmed ei ole

korrektsed. Punktis 6.2.1. on välja

toodud, et riigilõiv 15 eurot oleks

vastavalt OECD statistikale Eesti

kontekstis 0,7% igakuisest

netosissetulekust“. Antud andmed ei

ole eelnõu seletuskirjas korrektsed,

kuna kirjeldatud arvutuskäigu

kohaselt oleks justkui Eestis

igakuine keskmine netosissetulek

2 142, 86 eurot. Statistikaameti 2022

aasta andmete põhjal on

leibkonnaliikme netosissetulek kuus

keskmiselt hoopis 1018,0 eurot

kuus.2 Kaubanduskoda palub eelnõu

seletuskirja punkt 6.2.1. viia

vastavusse tegelike andmetega.

Teadmiseks võetud. Kuna tarbijapoolne

riigilõivu tasumise

kohustus on eelnõust

eemaldatud, siis ei ole

antud märkus ka enam

asjakohane.

13. Eelnõu § 57 lg 3 kohaselt võib tarbija

esitada kohtusse hagi

tarbijavaidlusasja lahendamiseks

rahuldamata osas, kui komisjon jätab

tarbija avalduse rahuldamata või

rahuldab selle osaliselt. Eelnõust ei

Teadmiseks võetud. Kuna siduvatest

otsustest on loobutud,

siis pole antud märkus

ka enam asjakohane.

2 Sissetulek | Statistikaamet

selgu, kuidas toimub riigilõivu

juurde tasumine eelnõu § 57 lg 3

sätestatud olukorras või kas tarbija

jaoks jääb sellises olukorras riigilõiv

samaks nagu on sätestatud eelnõu §

2 lõike 2 ehk 15 eurot.

Kaubanduskoja hinnangul on

oluline, et eelnõus oleks sätestatud,

kuidas sellisel juhul toimub

riigilõivu juurde tasumine või kas

selle suurus jääb samaks.

14. Kaubanduskoja seisukoht:

Kaubanduskoda toetab tarbijale

riigilõivu kehtestamist. Nõustume

seletuskirjas väljatooduga, et

riigilõivul on avalduse esitajale

distsiplineeriv mõju. Leiame, et

riigilõivu kehtestamine on hea

meede, et vähendada nö

pahatahtlike tarbijate kaebuseid

kaupleja vastu ning väga väikeste

summadega seotud avalduste

esitamist. Kaubanduskoda teeb

ettepaneku, et riigilõiv suuruses 15

eurot võiks kehtida nõudele

suuruses kuni 500 eurot ning

suuremate nõuete puhul võiks

riigilõiv olla proportsioonis

esitatud nõudega ehk

tarbijavaidluskomisjoni

pöördumise puhul võiks kehtida

diferentseeritud riigilõiv.

Teadmiseks võetud. Kuivõrd jäädud on

kehtiva regulatsiooni

juurde, mille kohaselt

on tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused soovituslikud,

siis on jäänud ka

samaks kehtiv

regulatsioon ehk

vaidluse lahendamine

tarbijavaidluste

komisjonis on pooltele

tasuta.

15. Jõustunud otsuse avalikustamine

Eelnõu § 59 kohaselt avalikustatakse

jõustunud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

462 lõigetes 2–4 sätestatud

tingimustel ja korras komisjoni

veebilehel. Eelnõu seletuskirjas on

täpsustatud, et sätte kohaselt võib

komisjon avalikustatavat otsust

töödelda viisil, mille tulemusel ei ole

otsusest võimalik tuvastada tarbija

nime, isikukoodi või sünniaega ega

aadressi.

Eelnõu seletuskirjas on juttu üksnes

tarbijast, kuid TsMS § 462 lg 2-4

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõud ja

seletuskirja on

muudetud ning jäädud

on kehtiva

regulatsiooni juurde,

siis eemaldatud on

viited otsuse

jõustumisele.

annab vastava õiguse ka kauplejale.

Kaubanduskoja hinnangul tuleb

eelnõu § 59 sätet täpsustada

vastavalt eelnõu seletuskirjale, et

oleks üheselt arusaadav ja selge, et

antud võimalus kehtib ainult

tarbijale.

Kaubanduskoja seisukoht:

Täpsustada eelnõu § 59 sõnastust

vastavalt eelnõu seletuskirjale, et

oleks üheselt arusaadav, et antud

võimalus kehtib ainult tarbijale.

16. Tarbijavaidlusasja menetlemise

peatamine

Eelnõu § 483 kohaselt kohaldatakse

tarbijavaidlusasja menetlemise

peatamisele tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

Seega peatatakse tarbijavaidlusasja

menetlus komisjonis juhtudel, kui a)

kui komisjoni otsus sõltub teise

käimasoleva kohtumenetluse

esemest; b) ajaks, kui lahendatakse

Riigikohtu menetluses olevat

põhiseaduslikkuse järelevalve asja,

kui Riigikohtu otsus võib mõjutada

tarbijavaidlusasjas kohaldamisele

kuuluva õigusakti kehtivust.

Praktikas võib esineda aga ka teisi

olukordi, mille käigus on vajalik

tarbijavaidlusasja menetlus peatada.

Näiteks võib tarbijavaidluskomisjon

vajada teatud olukordades vaidluse

lahendamiseks mõne organisatsiooni

või ameti (nt Konkurentsiamet)

seisukohta, kelle pädevusse teatud

asjaolude lahendamine kuulub,.

Kuna organisatsioonilt või ametilt

seisukoha saamine võib võtta aega ja

pidurdada tarbijavaidlusasja

menetlemist, siis on oluline, et

eelnõu näeks ette ka võimaluse

peatada tarbijavaidlusasja

menetlemine sellistes olukordades.

Kaubanduskoja seisukoht:

Näha eelnõus ette võimalus

peatada tarbijavaidlusasja

Arvestatud. Eelnõu § 48 lõiget 2

ning seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

menetlemine olukorras, kus TTJA

komisjon ootab selgitusi

ametilt/organisatsioonilt, kelle

pädevuses võib teatud asjaolu

lahendamine ning mille välja

selgitamine on tarbijavaidlusasja

lahendamise seisukohalt oluline.

Eesti Pangaliit

1. Tarbijavaidluste komisjoni (TVK)

jõustunud otsuse sundtäidetavus

kohtutäituri kaudu. Eelnõu seletuskirjas põhistatakse, et

TVK otsuse täitmisele pööramine

võiks toimuda sarnaselt töövaidlus-

ja üürivaidluskomisjoni otsuste

loogikaga, sest need on juba

täitedokumentideks. On selgitatud,

et TVK alalistele liikmetele

kehtestatakse täiendavad

pädevusnõuded. Siiski paistab

sellise analoogia kasutamine meile

kaheldava väärtusega, kuna TVK,

sellises uues vaates, hakkab sisuliselt

mõistma õigust. Arvestades

tarbimisvaldkonna toodete ja

teenuste mitmekesisust, võib küsida,

kas pelgalt pädevusnõuete

tõstmisega on loogika muutus

õigustatav. Töövaidluskomisjonis

vaieldakse kitsalt vaid töösuhte

vaidlusi, üürikomisjonis üürisuhte

üle – seega otsustaja teadmised

saavad olla spetsiifilisemad.

Tarbijavaidluste mitmekesisus aga

kindlasti eeldab komisjoni alalistelt

liikmetelt palju laiapõhjalisemat

pädevust erinevates

alavaldkondades, et otsuste

kvaliteeti tagada. Eelnõust jääb

lahtiseks küsimus, kuidas toimub

komisjoni kandidaadi pädevuse

hindamine. Eelnõu määrab vaid

selle, et komisjoni alalised liikmed

nimetab ametisse viieks aastaks

avaliku konkursi alusel ja vabastab

ametist valdkonna eest vastutav

minister. Leiame, et kui liikme

pädevuse hindamine ei ole tagatud,

siis ei tohiks otsusele

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

täitedokumendi jõudu anda. Lisaks,

kui TVK otsus on tehtud selgelt

rahalise nõude kohta, on arusaadav,

et selle täitmist saab maksma panna

ka kohtutäituri vahendusel. Kui aga

tarbija vaidleb kaupleja poolt

kasutatava tingimuse üle, mis ei ole

n-ö rahasse pööratav ning seetõttu

tarbija nõue ei väljendu rahalises

nõudes, siis tekib küsimus, kuidas

täitur sellist otsust sundtäitmisele

pöörab. Seonduvalt teeme

ettepaneku, juhul kui TVK otsuse

sundtäidetavuse juurde siiski

otsustatakse jääda, sätestada, et

sundtäidetav on otsus rahalise

sissenõude või hüvitise maksmise

kohta.

2. Pangasaladusega puutumus Meie hinnangul ei ole TVK

menetlusega seonduvalt reguleeritud

pangasaladuse (tõendid menetluses)

edastamise teemat. KASis ei ole

sellist paragrahvi või lõiget, et pank

tohiks pangasaladust komisjoni

kohtuvälise lahendamise menetluses

edastada. Kinniseks kuulutamise

kontekstis tuleks selgelt sätestada

sarnaselt TsMS § 41

menetlusosaliste ja kohtuistungil

viibivate isikute saladuse hoidmise

kohustus ning vastavad

sanktsioonid. See on vajalik nt

tarbijavaidlustes, kus

menetlusosaline peab enda õiguste

kaitseks selgitama ärisaladust.

Mittearvestatud. Krediidiasustuste

seaduse (KAS) § 88 lg

3 p 2 kohaselt saab ka

klient (tarbija) anda

nõusoleku

pangasaladuse

avaldamiseks

tarbijavaidluste

komisjonile. Kuivõrd

menetlus

tarbijavaidluste

komisjonis algatakse

tarbija avalduse alusel

ning eelduslikult on

tarbija on huvitatud

oma kaebuse

lahendamisest, siis on

tarbijal võimalik anda

nõusolek

pangasaladuse

avaldamiseks. Seega

puudub vajadus KAS

muutmiseks.

3. Sõnastuslikud ettepanekud:

TKS § 57 . Kohtusse pöördumine

Lõige 4 Teeme ettepaneku lõikes 4

täpsustada, et riigilõivu tasub

kaupleja/kostja, kes esitab kohtule

taotluse. „Kui komisjon rahuldab

tarbija avalduse täielikult või

osaliselt, võib kaupleja esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks

Teadmiseks võetud. Kuna riigilõivu

puudutavad sätted on

eelnõust eemaldatud,

siis on antud

kommentaar

teadmiseks võetud.

komisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel

juhul on hageja komisjoni poole

pöördunud tarbija ja kostja kohtule

taotluse esitanud kaupleja. Avalduse

eest tasub kostja riigilõivu summas,

mille hageja oleks pidanud tasuma

hagi esitamise korral.“ Ettepanek on

ajendatud ka umbisikulise tegumoe

asemel oleviku kindla kõneviisi

kasutamise eelistamisest

4. Lõige 5 Teeme ettepaneku lisada

täpsustuseks sõna „tarbijale“:

„Komisjonile esitatud avaldus

loetakse käesoleva paragrahvi lõikes

4 sätestatud juhul hagiavalduseks.

Kohus annab vajaduse korral

tarbijale tähtaja avalduse esitamiseks

hagimenetluses ettenähtud vormis,

poolte seisukohtade täiendavaks

põhjendamiseks ja lisatõendite

esitamiseks. Komisjonile esitatud

dokumente ei pea kohus pooltele

kätte toimetama.“

Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt Kui

pooled komisjoni

otsusega ei nõustu ja

seda ei järgi, võivad nad

pöörduda sama

vaidluse

läbivaatamiseks

maakohtusse. Otsusega

mittenõustumisel on

kohtusse pöördumise

vorm hagiavaldus,

mitte vaie või kaebus

komisjonile komisjoni

otsuse peale.

6. Lõige 6 Teeme ettepaneku

ühtlustada terminite kasutust, kuna

tarbija esitab kohtusse hagi, kuid

kaupleja esitab taotluse mitte

avalduse: „Kui kohtule esitatakse

hagi või taotlus sellise

tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks,

mida komisjon on juba lahendanud,

tuleb märkida see hagis või taotluses

ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või

taotluse saamise korral nõuab kohus

komisjonist välja tarbijavaidlusasja

lahendamise materjalid ja võtab

need toimikusse. Komisjonile

esitatud tõendid loetakse kohtusse

esitatuks.“

Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt Kui

pooled komisjoni

otsusega ei nõustu ja

seda ei järgi, võivad nad

pöörduda sama

vaidluse

läbivaatamiseks

maakohtusse. Otsusega

mittenõustumisel on

kohtusse pöördumise

vorm hagiavaldus,

mitte vaie või kaebus

komisjonile komisjoni

otsuse peale.

7. Lõige 7 „Kui tarbija ei esita

käesoleva paragrahvi lõikes 5

sätestatud juhul avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis

kohtu määratud ajaks, jätab kohus

avalduse läbi vaatamata. Sel juhul

komisjoni otsus vaidlustatud

Teadmiseks võetud. Jäädud on seni kehtinud

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

täitmiseks

soovituslikud.

ulatuses ei jõustu. Kohus juhib

sellele hageja tähelepanu, kui annab

tähtaja avalduse esitamiseks

hagiavalduse vormis.“ Kuivõrd

kaupleja on kohtuvälise vaidluse

lahendamise eripära tõttu kostja

rollis, mitte hageja, siis on mõistlik

reguleerida (või seletuskirjas

selgitada) täpsemalt ja üheselt

arusaadavalt menetluskulu jaotus

(riigilõivu tagastamine kostjale?)

olukorras, mil hageja ei esita kohtu

määratud ajaks oma avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

8. TKS § 58 lõige 1 kohaselt jõustub

TVK otsus, kui punkt 1 „kumbki

pool ei ole esitanud kohtule kohtusse

pöördumise tähtaja jooksul

hagiavaldust või taotlust.“ Kuna

kaupleja ei saa ise esitada

hagiavaldust, vaid esitab kostjana

taotluse, et kohus vaataks avalduse

läbi, võiks sõnastust täpsustada

vastavalt.

Teadmiseks võetud. Jäädud on senise

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt ei saa

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsust maakohtus

vaidlustada.

9. Kuna komisjoni esimees korraldab

seletuskirja kohaselt komisjoni kui

organi tegevust ning otsuseid ja

kompromisse kinnitab komisjoni

alaline liige ("Alalised liikmed on

sisult praegused komisjoni

esimehed, kuid selguse mõttes

nimetatakse neid edaspidi alalisteks

liikmeteks"), teeme ettepaneku

täpsustada selguse huvides

seletuskirjas lk 4 olevat lauset

"Paragrahviga 3 muudetakse

täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget

1 ning nähakse ette, et

täitedokumendid on komisjoni

jõustunud otsus ja kompromissi

kinnitav komisjoni esimehe otsus"

ning asendada sõna "esimehe"

sõnadega "alalise liikme".

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust on

eemaldatud viited

siduvatele otsusele, on

loobutud ka

täitemenetluse

seadustikku

puudutavast

regulatsioonist.

Eesti Kaupmeeste Liit

1. Täname Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) võimaluse eest anda

tagasisidet tarbijavaidluste

komisjoni töö ümberkorraldamise

Teadmiseks võetud.

plaanile. Alljärgnevalt märgime,

milliseid punkte eelnõus toetame ja

millised on meie

muudatusettepanekud.

Esmalt tunnustame MKM-i otsimast

kompromisslahendusi erinevatelt

pooltelt laekunud tagasiside põhjal.

Mitmete ettevõtlusorganisatsioonide

ettepanekutega on pärast esimest

versiooni eelnõust arvestatud. Meie

hinnangul aitab valitud

lähenemisviis vähendada

tarbijavaidluste komisjoni

töökoormust seoses perspektiivitute

ja oportunistlike kaebuste

menetlemisega. Sellele aitab kaasa

riigilõiv tarbijatele kaebuse

esitamiseks. Samuti on positiivne, et

kaotatud on ettevõtte kohustus

tasuda menetlustasu ka siis kui

komisjoni otsus annab tarbijale

kasvõi osalise õiguse. Oleme nõus,

et menetlustasu nõudmine oleks

kahjustanud esmajoones

seadusekuulekaid kauplejad. Suurim

mõju olnuks alla paarisaja euroste

ostude korral, kus menetlustasu

oleks survestanud kauplejat ka

pigem põhjendamatutele

nõudmistele järele andma.

Täiendavalt peame positiivseks, et

kogu võimalik kauplejalt välja

mõistetav tulu ei liigu TTJA

eelarvesse, mis loonuks riski otsuste

kallutatuseks, vaid läheb

Rahandusministeeriumi kontrolli

alla.

2. Jääme neutraalseks otsuse osas

maksta komisjoni töös osalevatele

ekspertidele pakutud väikest tasu.

Tasu maksmine iseenesest on

positiivne kuna on väga keerukas

leida ettevõtete esindajaid komisjoni

koosseisu. Samas on tasu suurus

Teadmiseks võetud. Eelnõuga nähakse ette

võimalus maksta

komisjoni liikmetele

tasu istungil osalemise

aja ning tarbijavaidluse

lahendamise eest.

niivõrd madal, et erilist

lisamotivatsiooni see ei paku. Seega

ei lahenda tagasihoidlik tasumäär

komisjonide koosseisu ekspertide

leidmise probleemi, aga ei tekita ka

kellelegi kahju

3. Peamine murekoht, mida eelnõus

endiselt näeme on tarbijavaidluste

komisjoni otsuste sundtäidetavaks

muutmine. Kui otsuste kvaliteet

oleks hea ning tasakaalus, ei näeks

me selles suuremat murekohta. Ka

täna täidavad kaupmehed

vabatahtlikult 73% komisjoni

otsustest. Kaupmeeste liitu kuuluvad

esmajoones suured ja mainekad

kaubandusettevõtted, kes enamuse

tarbijatega tekkivatest vaidlustest

lahendavad kahepoolselt. Ettevõtte

hea maine hoidmiseks ja väiksemate

kaebuste puhul eelistatakse

tarbijatele isegi piiripealsetes

olukordades vastu tulla ning õigus

anda. Sellegipoolest on Kaupmeeste

liidu liikmete seas olnud vaidlusi

tarbijavaidluste komisjonis, kus on

istungitel osaletud kas abikohtuniku

või kaebealusena. Meie esindajate

tagasiside on, et komisjoni otsuste

kvaliteet sõltub eesistuja taustast ja

kompetentsist. On kohtuniku

taustaga eesistujaid, kes on pädevad

ja erapooletud ning kelle otsuseid

usaldatakse. Aga on ka selliseid

komisjoni juhte, kelle puhul on

tekkinud mulje, et otsused on

subjektiivsed, sisusse süvenetakse

pigem vähe ning kiputakse tarbijale

„kui nõrgemale osapoolele“

praktiliselt alati õigus andma.

Arutelud komisjoni eesistuja ning

abikohtunuke ringis on sellistes

olukordades madala kvaliteediga ja

otsused tunduvad pisut juhuslikud.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning jäädud on

senise regulatsiooni

juurde, kus komisjoni

poolt tehtud otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

Kuna eelnõu ei taga Kaupmeeste

liidu hinnangul piisavalt ühtlaselt

kõrget otsuste kvaliteeti, ei saa me

tarbijavaidluste komisjoni otsuste

sundtäidetavaks muutmist toetada.

4. Lisaks teeme me ettepaneku seoses

nõuete rahalise ulatuse laia

diapasooniga kehtestada tarbijatele

diferentseeritud riigilõiv. Eelnõus

pakutud 15 eurone riigilõiv võiks

kehtida nõuetele suuruses kuni 500€

ning suuremate nõuete puhul võiks

riigilõiv olla proportsioonis esitatud

nõudega.

Teadmiseks võetud. Seoses siduvate otsuste

regulatsioonist

loobumisega on

eemaldatud eelnõust ka

tarbijapoolne kohustus

maksta riigilõivu

avalduse esitamisel

tarbijavaidluste

komisjonile.

EELNÕU

13.08.2024

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimääruse“ muutmine

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tarbijavaidluste komisjoni poolt kogutud dokumentatsiooni andmestik;’

2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmeid tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat alates

otsuse avalikustamisest;

XI. Tarbijavaidluste komisjoni lahendite andmestik

11. Tarbijavaidluste komisjoni lahendite andmestikku kantakse järgmised andmed:

11.1. tarbija kinnitus, et ta on enne avalduse esitamist tutvunud avalduse esitamise

tingimustega;

11.2. avalduse esitanud tarbija ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress,

telefoninumber;

11.3. esindaja olemasolul esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress,

telefoninumber;

11.4. andmed kaupleja kohta (ostmise/tellimise koht), kaupluse nimi või teenuse osutaja või

veebpoe aadress, kaupleja asukoha riik, registrikood, ning võimalusel äriühingu nimi ja e-

mail;

11.5. tarbija avalduse sisu ning nõue kaupleja vastu;

11.6. vaidluse asjaolud ja kirjeldus (täpne, põhjalik kronoloogiline kirjeldus juhtunust);

11.7. kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg;

11.8. kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või mitte;

11.9. kauplejaga peetud kirjavahetus;

11.10 olemasolul vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus,

ekspertiis);

11.11. kinnitus, kas tarbija on nõus kirjaliku menetluse läbiviimisega või soovitakse suulist

istungit;

11.12. tarbija kinnitus, et ta on esitanud sama nõude kauplejale kirjalikult;

11.13. kaupleja seisukoht tarbija avalduse osas;

11.14. lahendi sisu ning põhjendus;

11.15. lahendi teinud komisjoni koosseis;

11.16. lahendi avaldamise kuupäev;

11.17. lahendi tegemise kuupäev;

11.18. lahendi number;

13.08.2024

Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2020 määrusega nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ loodud andmekogu pidamise eesmärk

on seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine, tarbijate vaidluste lahendamine

ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine,

süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel

järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine.

Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna

tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas (e-post: [email protected], tel: 625 6459).

Eelnõu eesmärk on täiendada määruse nr 5 sätteid, et andmekogus kajastuks tarbijavaidluste

lahendamisega seotud andmestik ning et oleks tagatud määruse sätete kooskõla

tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõuga, mis puudutab tarbijavaidluste komisjoni

töökorralduse efektiivseamaks muutmist. Muudatustega lisatakse määruse nr 5 alusel loodud

andmekogusse juurde tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmestik ning sätestatakse

andmete säilitamise tähtaeg.

Määruse nr 5 täiendamise vajadus tuleneb sellest, et kuni 2023.aastani olid kõik tarbijavaidluste

komisjoni menetlused seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi

(edaspidi JVIS) dokumendihaldusega ning tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud

andmeid ning dokumente avalikustati JVIS-e avaliku dokumendiregistri kaudu. Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti sisemiste protsesside muudatuste tulemusel eemaldati

tarbijavaidluste komisjoniga seotud andmed JVIS-e dokumendihaldusest ning sellest tulenevalt

tuleb määrusesse nr 5 luua eraldi andmestik tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmete ja

dokumentide töötlemise ning säilitamise osas.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 4 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt lisatakse

andmekogus juba olevatesse andmestikesse juurde tarbijavaidluste lahendamisega seotud

andmestik.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 1 lõiget 1 punktiga 15, millega sätestatakse, et

tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kuni kolm

aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse nr 5 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatusega tehakse tehnilisi täiendusi, et andmekogus oleks eraldi kajastatud tarbijavaidluste

lahendamisega seotud andmestik ning tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud andmete ja

dokumentide säilitamise tähtaeg.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamisega ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi.

Määrus jõustumine on planeeritud samaaegselt tarbijakaitseseaduse muudatuste üldises korras

jõustuvate sätetega samaaegselt.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ja

arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

1

EELNÕU

11.09.2024

Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vahelisele“ sõnadega „kaupade müügi- või

teenuse osutamise“;

2) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Tarbijavaidluste komisjon

1. jagu

Üldsätted

§ 40. Tarbijavaidluste komisjoni staatus

(1) Tarbijavaidluste komisjon (edaspidi komisjon) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti juures asuv käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud vaidlusi (edaspidi

tarbijavaidlusasi) kohtuväliselt lahendav üksus.

(2) Komisjon on sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidlusasja lahendades üksnes

õigusaktidest.

(3) Komisjon ei lahenda järgmisi tarbijavaidlusasju:

1) käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud vaidlusi;

2) vaidlusi, mis on seotud surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest tuleneva

kahjunõudega;

3) vaidlusi, mille kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes.

(4) Tarbijavaidlusasja menetluse osalised on tarbija ja kaupleja.

(5) Tarbijavaidluste komisjonile kohaldatakse riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punktis 1

sätestatut.

§ 41. Komisjoni liikmed ja komisjoni esimehe määramine

(1) Komisjonil on komisjoni esimehed ning liikmed.

(2) Komisjoni esimehed nimetab ametisse viieks aastaks avaliku konkursi alusel ja vabastab

ametist valdkonna eest vastutav minister.

(3) Komisjoni esimeeste hulgast määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni

juhtivesimehe.

2

(4) Komisjoni liikmed on mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras asutatud

kauplejate huve esindavate ettevõtlus- või kutseliitude ja käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud

tarbijate huve esindavate tarbijaühenduste esindajaid või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti teenistuja (edaspidi komisjoni liige).

(5) Komisjoni liikmed kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

käskkirjaga neljaks aastaks.

§ 411. Komisjoni esimeeste pädevus

(1) Komisjoni esimees esindab ja juhib komisjoni ning korraldab komisjoni ülesannete täitmist.

Tarbijavaidlusasjade menetluses esindab komisjoni tarbijavaidlusasja menetlev esimees.

(2) Komisjoni juhtivesimees määrab tarbijavaidlusasja menetleva esimehe, lähtudes

tarbijavaidlusasja olemusest ja esimeeste töökoormusest.

(3) Komisjoni esimees võib teha tarbijavaidlusasja menetluse ajal ettepaneku lahendada

tarbijavaidlusasi kompromissiga.

§ 412. Komisjoni liikme pädevus

Komisjoni liikmel, kes osaleb komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja

lahendamisel, on hääleõigus.

§ 42. Komisjoni töökorraldus ja kulud

(1) Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

(2) Komisjoni tegevust rahastatakse riigieelarvest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile selleks eraldatud vahendite arvel.

(3) Komisjoni esimehele makstakse palka.

(4) Komisjoni esimehe tasustamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(5) Komisjoni asjaajamis- ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis on pooltele tasuta.

§ 421. Nõuded komisjoni esimehele ja teenistuse erisused

(1) Komisjoni esimeheks võib nimetada isiku:

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või välisriigi

haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni, mis vastab riiklikult tunnustatud magistrikraadile;

2) kes tunneb tarbijaõigust ja lepinguõigust ning kellel on teadmised või oskused tarbijavaidluse

kohtuvälise või kohtuliku lahendamise alal;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel;

4) kes on kõrgete kõlbeliste omadustega;

5) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3

6) kes ei ole kohtuniku, komisjoni esimehe, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud ega

ole advokatuurist välja heidetud.

(2) Komisjoni esimehele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, välja arvatud § 51 lõige 3.

§ 43. Komisjoni liikmeks esitamine

(1) Ettepaneku kinnitada isik komisjoni liikmeks teevad ettevõtlus- või kutseliidud,

tarbijaühendused või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes esitavad isiku nõusolekul

tema kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) töökoht ja kontaktandmed;

3) elulookirjeldus.

(2) Komisjoni liikme volitused võib ennetähtaega lõpetada isiku esitanud ettevõtlus- või

kutseliidu, tarbijaühenduse või komisjoni liikme enda kirjalikul taotlusel.

(3) Komisjoni liikmeks võib kinnitada isiku: 1) kellel on tarbijaõiguste või majandusvaldkonna või muud tarbijavaidlusasjade

lahendamiseks vajalikud kutsealased teadmised;

2) kellel ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

(4) Komisjoni liikmed kinnitab või nende volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor.

2. jagu

Menetlus komisjonis

§ 44. Menetluse üldpõhimõtted

(1) Komisjoni ülesanne on lahendada tarbijavaidlusasi õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

väikeste kuludega.

(2) Tarbijavaidlusasja lahendab üldjuhul komisjoni esimees ainuisikuliselt.

(3) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite

alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjoni esimees läbi

vaadata ja lahendada tarbijavaidlusasja kolmeliikmelises komisjoni koosseisus. Liikmetena on

komisjoni koosseisus peale esimehe kaks liiget, kellest üks on kauplejate ja teine tarbijate

esindaja.

(4) Komisjoni esimees nimetab konkreetse tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks

liikmed, lähtudes tarbijavaidlusasja valdkonnast ja sisust.

(5) Kui liikmeks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel võimalik

tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni esimeest, kes

valib uue liikme.

§ 441. Tarbijavaidlusasja menetlemise kord ja andmete säilitamine

4

(1) Tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi üldjuhul kirjalikus menetluses.

(2) Pool võib esitada komisjonile kirjaliku taotluse tarbijavaidlusasja arutamiseks suulisel

istungil. Kui teabe ja tõendite alusel, mis koguti tarbijavaidlusasja läbivaatamist ette

valmistades, on tarbijavaidlusasja asjaolud selged, võib komisjoni esimees jätta rahuldamata

poole taotluse arutada tarbijavaidlusasja suulisel istungil.

(3) Komisjoni esimees võib vajaduse korral otsustada tarbijavaidlusasja arutamise suuliselt

poolte ärakuulamisega komisjoni istungil.

(4) Tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse seadme ohutuse seaduse §-s 12 sätestatud

andmekogus.

(5) Menetluse käigus kogutud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides ettenähtud korras.

(6) Menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm aastat pärast menetluse

ajendiks olnud tarbijavaidlusasja lahendamist.

§ 442. Komisjoni esimehe menetluslik otsus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhul tehakse poole taotluse lahendamiseks ning menetluse

juhtimiseks ja korraldamiseks mõeldud menetlustoiming komisjoni esimehe otsusega.

(2) Otsusest peab nähtuma, kelle kohta on otsus tehtud ja mis on otsuse sisu ja põhjendus.

§ 45. Poole esindamine menetluses

(1) Pool võib komisjoni menetluses osalemisel kasutada esindajat.

(2) Esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut.

(3) Komisjoni esimees kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumise

korral isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse

kontrollimist igas menetlusetapis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

§ 46. Menetluskulude kandmine

(1) Tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool menetluskulud ise.

(2) Komisjon otsustab tarbija nõuet rahuldavas otsuses, et kaupleja hüvitab tarbijale

eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud kui vaidlusaluse kauba või teenuse mittevastavus

lepingutingimustele ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse mittevastavuse

olemasolu asja või teenuse üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole tõendanud, et mittevastavus on

tekkinud hiljem.

§ 47. Menetluse avalikkus

(1) Tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

5

(2) Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 42 lõikeid 1 ja 2.

§471. Menetluse kinniseks kuulutamine

(1) Komisjoni esimees kuulutab käesoleva seaduse § 442 alusel menetluse omal algatusel või

poole põhjendatud taotluse alusel kinniseks, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel.

(2) Komisjoni menetluse kinniseks kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluse kinniseks kuulutamise sätteid.

§ 48. Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamine

(1) Tarbijavaidlusasja menetlemise peatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 356 lõikeid 1 ja 2.

(2) Komisjoni esimees võib menetluse peatada ka juhul, kui komisjon vajab selgitusi mõnelt

teiselt ametilt või organisatsoonilt ning kui selgituse saamine on tarbijavaidlusasja lahendamise

seisukohalt oluline.

(3) Menetluse peatamise vajaduse otsustab komisjoni esimees käesoleva seaduse § 442 alusel.

§ 49. Taandamiskohustus

(1) Komisjoni esimees või liige taandab ennast menetlusest viivitamatult kui esineb mõni

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolu.

(2) Pool võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul esitada avalduse komisjoni

esimehe või liikme taandamiseks.

(3) Komisjoni esimehe või liikme taandamisel algab komisjoni poolt tarbijavaidlusasja

läbivaatamine algusest peale.

§ 491. Taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

(1) Taandamisavaldus esitatakse komisjonile hiljemalt istungil enne tarbijavaidlusasja sisulise

arutamise algust. Taandamisavalduse esitamisel istungil lükatakse istung edasi.

Taandamisavalduse võib hiljem esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada

pärast tarbijavaidlusasja sisulise arutamise algust.

(2) Kirjalikus menetluses esitatakse taandamisavaldus tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise

otsuses näidatud tähtaja jooksul.

(3) Taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kolme tööpäeva

jooksul avalduse esitamisest arvates.

(4) Liikme taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga samasse komisjoni koosseisu kuuluv

komisjoni esimees. Taandamisavalduse rahuldamisel nimetab esimees taandatud liikme asemel

komisjoni liikmeks uue liikme.

6

(5) Komisjoni esimehe taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni juhtivesimees, komisjoni

juhtivesimehe taandamise avalduse vaatab läbi komisjoni esimees. Komisjoni esimehe

taandamise avalduse rahuldamata jätmisel vaatab komisjoni esimehe taandamise avalduse läbi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor juhul, kui avalduse esitaja pöördub

komisjoni esimehe taandamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole kirjalikult

kolme tööpäeva jooksul taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest

arvates.

(6) Komisjoni kogu koosseisu taandamise avalduse vaatab läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor, kes otsustab ka tarbijavaidlusasja läbi vaatava uue komisjoni

esimehe määramise.

§ 492. Selgitamiskohustus

(1) Komisjoni esimees selgitab poolte kompromissi saavutamise huvides kummalegi poolele

asjakohase valdkonna nõudeid ja seonduvat komisjoni praktikat.

(2) Komisjoni esimees selgitab menetluse käigus vajaduse korral kummalegi poolele

menetlusega seotud asjaolusid, sealhulgas võib ta teha tarbijale ettepaneku avalduses tagasi

võtta, kui lähtudes komisjoni praktikast või kohaldatavate õigusaktide või kohtu otsuste alusel

on põhjendatud eeldada, et tarbijavaidlusasi lahendatakse tema kahjuks.

§ 493. Komisjoni sekretariaat

(1) Komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Tarbijavaidluse lahendamise valmistab ette ja menetlustoiminguid viib läbi komisjoni

sekretariaat.

(3) Komisjoni sekretariaat tagab lisaks komisjoni töö tehnilise korraldamise, sealhulgas

asjaajamise, istungi ruumi broneerimise, ja otsuste avaldamise, korraldab komisjoni ja

komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe avaldamise ja aruannete esitamise

(4) Tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud menetlustoimingud võib läbi viia ka komisjoni

esimees. Tarbijavaidlusasja menetluslikud otsused ja komisjoni otsused allkirjastab komisjoni

esimees.

(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel ning teeb taotluse korral

püsival andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 37

nimetatud teabe komisjoni kohta ja komisjoni aastaaruande.

§ 494. Menetlusdokumendi edastamine

Menetlusdokumendi edastamine toimub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

infosüsteemi kaudu.

7

3. jagu

Avalduse esitamine komisjonile ja menetluse alustamine

§ 50. Avalduse esitamine

(1) Tarbijal on õigus esitada avaldus tarbijavaidlusasja lahendamiseks, kui kaupleja on

keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega.

(2) Avalduses märgitakse:

1) tarbija nimi, telefoninumber või e-posti aadress;

2) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress;

3) tarbijavaidlusasja sisu ja tarbija sõnaselge nõue;

4) faktilised asjaolud ja tõendid, millega tarbija nõuet põhjendab, tuues esile missugust asjaolu

ja millise tõendiga soovitakse tõendada ning eelnenud teabevahetus kauplejaga;

5) tarbija kinnitus, et tarbijavaidlusasja ei menetle teine, seaduse alusel ja korras tunnustatud

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus, või samas tarbijavaidlusasjas ei ole

jõustunud kohtulahendit;

6) tarbija kinnitus, et ta on kaupleja poole varem kirjaliku nõudega juba pöördunud;

7) tarbijavaidlusasja suulise arutamise soovi korral tarbija sellekohane avaldus;

8) kui tarbija näeb võimalust kompromissiks, siis omapoolne ettepanek kompromissi sõlmimise

osas.

(3) Avaldus esitatakse kirjalikult või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehe

kaudu.

§ 501. Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Komisjoni esimees otsustab avalduse menetlusse võtmise 14 päeva jooksul nõuetekohase

avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest arvates.

(2) Enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni esimehel õigus vajaduse korral

vastaspoole seisukoht ära kuulata. Kui vastaspool tunnistab tarbija nõuet ning rahuldab selle,

teavitab komisjoni esimees tarbijat ja vastaspoolt menetluse algatamata jätmisest nõude

vabatahtliku rahuldamise tõttu.

(3) Kui tarbija on avaldusele lisanud omapoolse kompromissettepaneku, küsib komisjoni

esimees selle osas vastaspoole seisukohta.

(4) Piiriülese vaidluse korral, kui tekib kohaldatava õiguse küsimus ning tarbija ja kaupleja

vahelisele lepingule kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, arvestatakse tarbijavaidlusasja

lahendamisel ja otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 502. Avalduse menetlusse võtmata jätmine

(1) Komisjoni esimees keeldub avalduse menetlusse võtmisest otsusega, kui:

1) avaldaja ei ole enne pöördunud kirjaliku nõudega kaupleja poole;

2) avaldaja ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul;

3) tarbijavaidlusasja lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõikes 3

sätestatu alusel;

8

4) samade poolte sama tarbijavaidlusasi samal alusel on teise seaduse alusel tunnustatud

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või kohtu menetluses või on seal läbi vaadatud;

5) vastaspoole suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või likvideerimismenetlus;

6) nõue on perspektiivitu, sealhulgas ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub avaldajal

õiguskaitsevajadus või huvi menetluse jätkamise osas ;

7) avaldaja on varem esitanud komisjonile sama nõudega avalduse, kuid on selle käesolevas

seaduses ettenähtud korras tagasi võtnud;

8) avaldaja nõue on juba komisjonis lahendatud;

9) vaidluse lahendamine häiriks tõsiselt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse tõhusat

toimimist vaidluse keerukuse tõttu;

10) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse

lahendamine ei ole praktika kujundamiseks oluline.

(2) Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja selle põhjenduse osas vormistatakse

menetluslik otsus.

§ 503. Avalduse täpsustamine

(1) Tarbija võib taotleda avalduses esitatud nõuete muutmist ja täiendamist.

(2) Pärast avalduse menetlusse võtmist võib tarbija taotleda:

1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks

avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;

2) nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist ja kitsendamist;

3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

(3) Nõuete muutmise ja täiendamise taotluse võib esitada ka suuliselt komisjoni istungil.

§ 504. Avalduse tagasivõtmine

(1) Avaldaja võib avalduse vastaspoole nõusolekuta tagasi võtta igal ajal enne komisjoni otsuse

avalikustamist.

(2) Avalduse tagasivõtmine tehakse komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil suuliselt.

(3) Avalduse tagasivõtmise korral lõpetab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja menetlemise

otsusega.

(4) Avalduse tagasivõtmise korral ei või tarbija pöörduda sama nõudega uuesti komisjoni, kuid

see ei välista kohtusse pöördumist.

(5) Avalduse tagasivõtmise tagajärgi selgitatakse menetluse lõpetamise või menetlusse

võtmisest keeldumise otsuses.

§ 505. Avalduste liitmine

Komisjoni sekretariaat võib liita avaldused ühte menetlusse, kui nõuded samale kauplejale

põhinevad sarnastel asjaoludel ja õiguslikel alustel ning ühine menetlemine võimaldab nende

kiiremat lahendamist.

9

4. jagu

Tarbijavaidlusasja menetlus

§ 51. Avalduse läbivaatamise ettevalmistamine

(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni sekretariaat avalduse kauplejale ning

annab talle võimaluse mõistliku aja jooksul vastata ja vastuväidete tõendamiseks tõendid

esitada. Sekretariaat võib kauplejale teha ettepaneku tarbijavaidlusasja lahendamiseks

kompromissiga.

(2) Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, otsustab komisjoni esimees otsusega

menetluse lõpetamise. Kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet, kuid ei teavita komisjoni nõude

täitmisest, jätkab komisjon menetlust.

(3) Kaupleja poolt avaldusele vastamata jätmine või menetluses osalemisest loobumine ei

välista tarbijavaidlusasja lahendamist. Nimetatud juhul võetakse tarbijavaidlusasja

lahendamisel aluseks tarbija esitatud avaldus ja asjas kogutud tõendid.

(4) Komisjoni sekretariaat selgitab pooltele vajaduse korral lisatõendite esitamise vajadust ja

teeb tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud muud toimingud ning määrab tõendite

esitamise tähtaja.

§ 511. Menetluse tähtaeg

(1) Avaldus vaadatakse läbi ja otsus tehakse 90 päeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest.

(2) Komisjoni esimees võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni

90 päeva, kui tarbijavaidlusasi on eriti keerukas. Pooli teavitatakse tähtaja pikendamisest ja

tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise eeldatavast ajast.

§ 52. Tõendamine

(1) Pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, väited ja vastuväited.

(2) Komisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte.

(3) Komisjon võib koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole õiguste tõhusaks

kaitseks. Sellisel juhul jäävad tõendite kogumise kulud komisjoni kanda.

§ 521. Tõendid

(1) Tõendiks on igasugune teave, mille alusel teeb tarbijavaidluste komisjon kindlaks poolte

nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud

tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus

tarbijakaitseseaduse § 522 tähenduses.

(3) Komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse.

10

(4) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 522. Eksperdiarvamus

(1) Vaidlevate poolte nõusolekul on komisjonil vajaduse korral õigus tellida vaidlusaluse kauba

või teenuse kohta eksperdiarvamus. Eksperdiarvamuse tellimisel arvestab komisjon poolte

arvamusi. Ekspertiisi tähtaja määrab komisjoni esimees kokkuleppel eksperdiga.

(2) Eksperdiarvamus saadetakse mõlemale vaidlevale poolele.

(3) Kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud kannavad vaidlevad

pooled võrdsetes osades ja tasuvad need enne ekspertiisi tegemist, kui komisjon ei otsusta

teisiti.

(4) Eksperdiarvamuse andmisega seotud kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse kauba puudused

ilmnesid 12 kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise päevast arvates ja kaupleja ei tellinud

eksperdiarvamust kauba või puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks.

(41) Teenuse osutamisega seotud eksperdiarvamuse kulud tasub kaupleja, kui vaidlusaluse

teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ja kaupleja ei

tellinud eksperdiarvamust teenuse või puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks.

(5) Komisjonil on õigus tellida vaidlusalusele kaubale või teenusele eksperdiarvamuse andmine

ka juhul, kui eksperdiarvamust taotleb üks vaidlevatest pooltest ja ta on nõus tasuma sellega

seotud kulud.

§ 53. Tarbijavaidlusasja arutamine istungil

(1) Komisjon võib omal algatusel või poole taotlusel korraldada menetluse käigus istungi, kui

see aitab kaasa tarbijavaidlusasja õigele ja tõhusale lahendamisele. Komisjoni töökeeleks on

eesti keel.

(2) Istungil osalevad tarbijavaidlusasja menetlemiseks määratud komisjoni koosseisu liikmed

ja menetlusosalised. Istungile võib kutsuda eksperte ja ära kuulata nende eksperdiarvamuse.

Istungit juhatab komisjoni esimees.

(3) Komisjoni esimees võib asja arutamise istungi viia läbi ilma kolmeliikmelist komisjoni

moodustamata.

(4) Kui istungile kutsutud pool ei saa istungile ilmuda, teatab ta sellest komisjonile enne istungi

algust ja põhjendab istungile ilmumise takistust.

(5) Kui tarbijavaidlusasja pool jätab istungile mõjuva põhjuseta ilmumata, vaadatakse

tarbijavaidlusasi läbi tema kohalolekuta.

§ 54. Istungi pidamise kord

(1) Komisjoni esimees teeb kindlaks istungil osalejate isikusamasuse ja esindajate volitused

ning aluste puudumise komisjoni liikmete taandamiseks. Komisjoni esimees selgitab pooltele

menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.

11

(2) Komisjoni esimees selgitab istungil vaidluse olemust ja õigusaktide asjakohaseid norme.

Istungil tutvutakse tõenditega ja uuritakse neid. Tarbija võib kirjalikus avalduses esitatud

nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni tarbijavaidlusasja

sisulise arutamiseni.

(3) Pooled võivad istungil esitada lisatõendeid. Nende esitamise korral antakse vastaspoolele

võimalus võtta seisukoht. Komisjoni esimees otsustab lisatõendite vastuvõtmise.

(4) Tarbijavaidlusasja sisulisel arutamisel kuulatakse ära poolte selgitused, tutvutakse

dokumentide ja tõenditega ning uuritakse neid ja kuulatakse ära poolte lõppseisukohad.

(5) Komisjoni esimees võib tarbijavaidlusasja arutamise edasi lükata juhul, kui:

1) komisjoni liige taandab ennast komisjoni istungilt;

2) poolel on mõjuv põhjus istungile mitte ilmuda;

3) ilmneb muu takistus, mida ei saa istungil kõrvaldada.

(6) Pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist teatab komisjoni esimees sisulise lahendamise

kohta otsuse teatavakstegemise aja.

§ 541. Menetluskonverentsina peetav istung

(1) Komisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina nii, et

menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja teha

menetlustoiminguid reaalajas.

(2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil tagatakse nii pildi kui ka heli reaalajas

ülekandmise korral menetlusosaliste õigused ja muud istungi tingimused tõrgeteta ja tehniliselt

turvaliselt.

§ 542. Tarbijavaidlusasja lõpetamine kompromissiga

(1) Pooled, komisjoni esimees või sekretariaat võivad mis tahes menetlusetapis teha ettepaneku

lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga.

(2) Kompromissi võib sõlmida kuni tarbijavaidlusasjas otsuse avalikustamiseni. Kompromiss

võib olla tingimuslik.

(3) Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna.

(4) Komisjoni esimees kinnitab kompromissi otsusega, milles märgib kompromissi tingimused

ja millega ühtlasi lõpetab tarbijavaidlusasja menetluse.

(5) Komisjoni esimees ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade

kommetega või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui komisjoni esimees kompromissi ei

kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud otsuse ja jätkab tarbijavaidlusasja menetlemist.

§ 55. Menetluse lõpetamine

(1) Komisjoni esimees lõpetab otsusega tarbijavaidlusasja menetlemise, kui:

1) pooled on sõlminud kompromissi ja komisjoni esimees kinnitab selle;

2) avaldaja võtab avalduse tagasi;

3) kaupleja rahuldab tarbija nõude;

12

4) asjas tehakse sisuline otsus;

5) menetluse käigus ilmneb käesoleva seaduse § 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav

asjaolu.

(2) Otsuses märgitakse menetluse lõpetamise alus.

5. jagu

Tarbijavaidluse sisuline lahendamine ja selle avaldamine

§ 56. Komisjoni otsuse kui sisulise lahendi tegemine

(1) Komisjon teeb tarbijavaidlusasja sisulise lahendamise kohta otsuse, kui tarbijavaidlusasja

asjaolud on selged ja see on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.

(2) Enne otsuse tegemist annab komisjon pooltele lisaavalduste ja -tõendite esitamise tähtpäeva

ning teavitab pooli otsuse tegemise kuupäevast. Komisjoni esimees võib määratud tähtpäeva

muuta, kui seda tingib menetlusolukorra muutumine.

(3) Komisjoni otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoni liikmel on

õigus eriarvamusele ja see kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda

erapooletuks.

§ 57. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja asjaolude õiguslikule

hinnangule. Komisjon ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning

komisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte

seaduslike õiguste ja huvide kaitsmiseks.

(2) Otsuses võib komisjon tugineda üksnes neile tarbijavaidlusasjas kogutud tõenditele ja

asjaoludele, millega pooltel oli võimalik tutvuda ja mille kohta arvamust avaldada.

§ 571. Otsuse sisu

(1) Komisjoni otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist ning kirjeldavast ja põhjendavast

osast.

(2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) tarbijavaidlusasja number;

3) otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete või komisjoni esimehe nimi;

4) poolte ja nende esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad;

5) tarbija nõue;

6) istungi aeg või viide tarbijavaidlusasja menetlemisele kirjalikus menetluses;

(3) Otsuse resolutsiooniga lahendab komisjon nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka lahendi muude osadeta ning eristatav otsuse

muudest osadest. Resolutsioonis märgitakse komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise,

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning maakohtusse pöördumise võimalus.

(4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse tarbija esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited

ja tõendid.

13

(5) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ning nende põhjal tehtud

järeldused ja tõendid, millele nimetatud järeldused tuginevad, samuti õigusaktid, mida

komisjon kohaldas. Otsuses peab põhjendama, miks komisjon ei nõustu ühe või teise poole

faktiväidetega, samuti seda, miks ta mõnda tõendit ei arvesta.

(6) Tarbija kasuks tehtud otsuses lahendatakse tarbija menetluskulude hüvitamine kaupleja

poolt vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 2.

§ 58. Otsuses vigade parandamine

(1) Komisjoni esimees parandab otsuses kirja- ja arvutusvead ning muud olulised ebatäpsused.

Enne vigade parandamist võib komisjoni esimees pooled ära kuulata.

(2) Otsuse parandamise kohta tehakse otsusele märge.

(3) Komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka komisjoni esimehe

menetlusliku otsuse vigade parandamisele.

§ 59. Otsuse avalikustamine

(1) Komisjoni otsus tehakse pooltele kättesaadavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.

(2) Komisjoni otsus ilma vaidluses osalenud tarbija isikuandmeteta avaldatakse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel kahe tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest arvates.

§ 60. Otsuse järgimine

(1) Komisjoni otsuse järgimiseks on kauplejal 30 päeva arvates selle Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole

määratud teist tähtaega.

(2) Poole põhjendatud taotlusel võib komisjoni esimees selgitada otsuse järgimist ja pikendada

otsuse järgimiseks antud tähtaega.

(3) Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse

läbivaatamiseks maakohtusse. Otsusega mittenõustumisel on kohtusse pöördumise vorm

hagiavaldus.

(4) Kaupleja on kohustatud teavitama komisjoni sekretariaati otsuses märgitud tähtaja jooksul

kirjalikult otsuse järgimisest ja esitama seda tõendavad dokumendid või samas asjas

maakohtusse pöördumisest ja kohtupoolt hagiavalduse vastuvõtmise kinnitusest.

(5) Kui kumbki pool ei teavita ega tõenda komisjoni sekretariaati otsuse järgimisest või vaidluse

läbivaatamisest kohtus, kannab komisjoni sekretariaat kaupleja komisjoni otsuseid

mittejärgivate kauplejate nimekirja. Komisjoni sekretariaat teavitab kauplejat nimekirja

kandmisest viivitamatult.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes

ei ole järginud komisjoni otsuseid.

14

(7) Komisjoni sekretariaat kustutab nimekirja kantud kaupleja nimekirjast, kui:

1) kaupleja järgib komisjoni otsust pärast nimekirja kandmist;

2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud üle 36 kuu.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………………….2024

Algatab Vabariigi Valitsus

1

11.09.2024

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on tagada lihtne,

kiire ja odav ning erapooletu ja õiglane tarbija ja kaupleja vahelise lepingulise vaidluse

kohtuväline lahendamine. Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduses kehtestatud

tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi TVK või komisjon) regulatsiooni, et muuta tarbijavaidluste

kohtuväline lahendamine menetlusosalistele usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks.

Komisjoni kohta kehtiva regulatsiooniga võrreldes on olulisemad järgmised muudatused:

1) eelnõuga luuakse komisjoni esimehe avaliku konkurssi korras täidetavad tähtajalised

ametikohad, mille kestus on viis aastat, et ühtlustada tarbijavaidluste menetlusi ja parendada

komisjoni otsuste kvaliteeti. Hetkel on tarbijavaidluskomisjonis 14 komisjoni esimehe

ametikohta ja neil töötavad inimesed tegutsevad käsunduslepingu alusel;

2) sätestatakse oluliselt täpsemini menetlusnormid, et tagada tõhusam menetluse läbiviimine

komisjonis.

Õigusliku regulatsiooni ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on komisjoni menetluskorra

uuendamisel eeskuju võetud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest ja regulatsioonist ning

töövaidluse lahendamise seaduses kehtestatud menetlusnormidest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas ([email protected], 625 6459), ja sama

osakonna õigusnõunik Kristina Jerjomina ([email protected], 625 6420). Eelnõu ja

seletuskirja koostamises osalesid sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike

Koppel (teenistusest lahkunud) ([email protected]) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees

([email protected], 620 1920). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu

keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmist seadust:

1) tarbijakaitseseaduse (TKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 22;

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 14 kohaselt vajalik

Riigikogu kooseisu häälteenamus, kuna eelnõuga korraldatakse ka tsiviilkohtumenetlusega

seonduvat.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva

eelnõuga.

2

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on suurendada menetlusosaliste usaldust komisjoni ja seal läbiviidava

menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning tõsta komisjoni töö tulemuslikkust.

Peale eelnõus kavandatavate muudatuste on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi TTJA) teinud komisjoni tegevuse parendamiseks järgmised mitteregulatiivsed

tegevused:

a) välja töötanud valdkonnapõhised avalduste vormid, et tarbijatel oleks lihtne kogu

vajalik info esitada juba avalduses,

b) võimaldanud kasutada TTJA-ga suhtlemiseks vestlusakent ning

c) pidevalt meedias kajastanud komisjoni olulisemaid otsuseid ja kirjeldanud enam levinud

probleeme küsimuse-vastuse vormis.

Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), et muuta TKS-is komisjoni

toimemudelit. VTK saadeti 28. septembril 2020 eelnõude infosüsteemi kaudu

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks turuosalistele 1.

VTK-s tugineti 2019. aastal Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tellimusel Ernst & Young Baltic ASi tehtud uuringule, milles hinnati Eestis tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise mudeli toimimist võrreldes teistes liikmesriikides kasutatavate

mudelitega, selgitati välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang tarbijavaidlusi kohtuväliselt

lahendavate üksuste usaldatavusele ning tehti ettepanekuid võimalikeks muudatusteks, et

tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine paremini korraldada.

Rahandusministeerium kooskõlastas VTK ja Justiitsministeerium tegi põhimõttelise märkuse,

et ei saa toetada ettepanekut teha TVK otsused siduvaks ja täitemenetluse korras täitmisele

pööratavaks, kui ei ole saanud tutvuda TVK täpsema kavandatava menetluskorraga. Esitasime

Justiitsministeeriumile 18. jaanuaril 2021 selgitused, vastused VTK-le tagasisides esitatud

küsimustele ning TVK täpsema kavandatava menetluskorra, milles on rangemini järgitud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku2 (TsMS) põhimõtteid ja mis olulisel määral sarnaneks

töövaidluse menetlemise korrale töövaidluskomisjonis. TVK toimemudeli võimalike

muudatuste üle toimusid kohtumised Justiitsministeeriumi esindajatega 18. jaanuaril ja

10. märtsil 2021. VTK kohta esitasid arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Harju maakohus ja Eesti

Liisingühingute Liit.

Kõnealune eelnõu on käinud kooskõlastusel Vabariigi Valitsuse eelmise, 51. koosseisu ajal,

kuid kuivõrd eelnõu kooskõlastamise ajal valitsus vahetus, siis tava kohaselt saadeti varasema

valitsusega kooskõlastatud eelnõud uuele valitsusele uuesti kooskõlastamisele. Eelnõu on

läbinud 2024. a alguses I kooskõlastusringi ning vastavalt huvigruppide poolt tehtud

kommentaaridele on eelnõud oluliselt muudetud.

Võrreldes I kooskõlastusringiga on eelnõus tehtud järgmised põhimõttelised muudatused:

1) eemaldatud on viited sellele, et komisjoni poolt tehtud otsused on kohtutäituri poolt

täidetavad, s.t jäädud on senise regulatsiooni juurde, mille kohaselt on komisjoni poolt

tehtud otsused soovituslikud ning otsuse mittetäitmisel lisatakse kaupleja Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel olevasse komisjoni otsuseid mittejärgivate

kauplejate nimekirja ehk n-ö musta nimekirja;

1 Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#MW8vXiyC. 2 RT I, 06.07.2023, 96

3

2) tulenevalt sellest, et otsuste täitmise osas on jäädud kehtiva regulatsiooni juurde, on

eelnõust eemaldatud võimalus maksta komisjoni liikmetele tasu istungil osalemise ja

tarbijavaidlusasja lahendamise eest;

3) kui kehtiva seaduse alusel kantakse komisjoni otsust mittetäitnud kaupleja n-ö musta

nimekirja üheks aastaks, siis muudatuste tulemusel lisatakse kaupleja kõnealusesse

nimekirja kolmeks aastaks. Selle eesmärk on motiveerida kauplejaid komisjoni poolt

tehtud otsuseid täitma või otsusega mittenõustumisel maakohtu poole pöörduma;

4) loobutud on tarbija kohustus maksta avalduse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot.

5) eemaldatud on lepitusmenetlust puudutavad sätted, kuivõrd kompromissi puudutavad

õigusnormid on oma olemuselt väga sarnased lepitusmenetlusele.

Tarbimiskeskkonna olukorda kirjeldab üldine tarbijatingimuste indeks , mis koosneb

kolmest järgmisest võrdse kaaluga komponendist:

1) tarbijate teadlikkus ja usaldus (usaldus tarbijate eest seisvate asutuste/organisatsioonide ning

hüvitusmehhanismide vastu, usaldus keskkonnamärgiste ja toote ohutuse suhtes, tarbijate

kindlustunne e-ostlemisel);

2) tarbijakaitsereeglite järgimine ja nende täitmise tagamine (tarbijate ja kauplejate kokkupuude

ebaausate kauplemisvõtetega, järelevalve tarbijakaitsereeglite täitmise üle);

3) kaebused ja tarbijavaidlused (vaidluste kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise lihtsus,

kauplejate teadlikkus ja valmisolek kasutada kohtuväliseid võimalusi tarbijavaidluste

lahendamisel).

Tarbimiskeskkonna arengu jälgimise ja hindamise peamine instrument on Euroopa Komisjoni

koostatav tarbijatingimuste tulemustabel , mis kirjeldab ühtsetel alustel tarbijatingimusi

kõigis liikmesriikides, Islandil ja Norras iga kahe aasta tagant.

Eesti puhul oli 2019. aastal avaldatud tarbijatingimuste tulemustabeli andmetel nõrgimaks

komponendiks kaebused ja tarbijavaidlused. Selle komponendi väärtuseks EL-is keskmiselt oli

59,5 ja Eesti puhul 52,2. Võrreldes perioodiga 2014–2016 on Eesti näitaja langenud 8,6 punkti

võrra3.

Ka 2023. aastal avaldatud tarbijatingimuste uuringu andmetel oli Eesti puhul nõrgim

komponent tarbijavaidlused. EL-is keskmiselt on selle komponendi väärtus 45,0 ja Eesti puhul

30,0. Võrreldes aastaga 2018 on Eesti näitaja langenud 2,7 punkti võrra.4

Eelnõu eesmärk on luua menetlusnormistik, mis võimaldab avalduste kiire ja kvaliteetse

menetlemise komisjonis.

Tarbijavaidluste puhul on tegemist olukorraga, kus nõrgemas positsioonis olev tarbija vaidleb

majanduslikult tugevamal positsioonil oleva ettevõtjaga ja püüab nendevahelises õigussuhtes

oma õigusi maksma panna.

Tarbijal ei ole kohustust pöörduda vaidluse lahendamiseks komisjoni, vaid ta võib pöörduda ka

otse kohtusse. Samas, komisjonis on võimalik lahendada vaidlus lihtsamalt, kiiremini ja

väiksemate kuludega.

3 Tarbijatingimuste tulemustabel: tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt (2019). Euroopa Komisjon.

Tarbijatingimuste tulemustabel (ingl consumer conditions scoreboard) näitab, kuidas toimib ühtne turg ELi

tarbijate seisukohast ja hoiatab võimalike probleemide eest. Tulemustabeli andmed võimaldavad Euroopa ja

riikide poliitikutel ja sidusrühmadel hinnata oma poliitika mõju tarbijate heaolule ja võrrelda tulemuslikkust läbi

aja. 4 Consumer conditions survey (2023). Euroopa Komisjon. https://commission.europa.eu/system/files/2023-

03/ccs_factsheet_estonia.pdf.

4

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kehtivas TKS-is käsitleb TVK menetluskorda 6. peatükk. Kuna eelnõuga kavandatakse

põhimõttelisi muudatusi ja sätestatakse menetluskord senisest täpsemini, on eelnõus kogu

6. peatükk uuesti sõnastatud.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tarbijakaitseseadust,

täiendatakse § 36 lõiget 3 ja sõnastatakse uuesti 6. peatükk ning lisatakse rakendussäte.

Paragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2026. aasta 1. märtsil.

Eelnõu §-s 1 täiendatakse TKS § 36 lõiget 3, et tagada direktiivi 2013/11/EL artikli 11 lg 1

punkti b korrektne ülevõtmine Eesti õigusese, kuivõrd antud säte ei ole Eesti õigusesse

korrektselt üle võetud. Seda tulenevalt sellest, et direktiivi 2013/11/EL kohaldamisala on

piiratud kaupade müügi ja teenuste osutamisega, kuid määruse nr 593/2008 kohaldamisala ei

ole esemeliselt piiratud. Sellest tulenevalt kitsendatakse TKS § 36 lg 3 sõnastust selliselt, et

kohaldatava õiguse küsimus saab tekkida üksnes sellises vaidlustes, mis puudutavad kaupade

müügi- või teenuse osutamisega seotud vaidlusi.

TKS § 36 lg 3 sõnastuse kitsendamisega on tagatud direktiivi 2013/11/EL artikkel 11 lg 1 punkti

b korrektne ülevõtmine Eesti õigusesse.

Lisaks esitatakse uues sõnastuses tarbijakaitseseaduse 6. peatükk, milles sätestatakse komisjoni

pädevus, selle moodustamine ja komisjoni menetluskord. 6. peatükk koosneb viiest jaost ja

neljakümne kahest paragrahvist.

Esimeses jaos sätestatakse komisjoni puudutavad üldsätted, nagu komisjoni pädevus, komisjoni

esimeeste pädevused ja nõuded neile ning teenistuse erisused, komisjoni liikmete nimetamine,

nõuded liikmetele ja nende pädevus ning komisjoni töökorralduse põhimõtted. Teises jaos

sätestatakse komisjoni menetluse põhimõtted. Kolmandas jaos reguleeritakse avalduse

esitamist komisjonile. Neljandas jaos on sätestatud tarbijavaidluse läbivaatamise menetlus

komisjonis ning viies jagu sisaldab sätteid komisjoni otsuse tegemise, selle vormistamise,

edastamise ja avaldamise kohta.

TKS-i §-s 40 sätestatakse komisjoni staatus ja pädevus. Komisjon on üheks vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksuseks lisaks teistele üksustele, kellele on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium väljastanud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse

tunnustuse. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga komisjoni pädevus ei muutu. Komisjon

lahendab vaidlusi, mis on seotud Eestis asutatud kauplejaga. Direktiivi 2013/11/EL artikli 5

lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende tarbijavaidluste puhul, mille pool on

nende territooriumil asutatud kaupleja, saab tarbija esitada avalduse vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksusele, mis vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Direktiiv võimaldab

liikmesriikidel kasutada mitmesuguseid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi (näiteks

kokkulepe, üksus soovitab lahendust või määrab lahenduse).

Direktiivi põhjenduspunktis 7 on märgitud, et piiriülese kaubanduse ja isikute liikuvuse

suurenemise tõttu on tähtis, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused menetleksid

piiriüleseid vaidlusi tulemuslikult. Direktiivi 2013/11/EL põhjenduspunkti 26 kohaselt peaks

liikmesriikidel olema võimalik otsustada kasutada teises liikmesriigis asutatud vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksusi või piirkondlikke, rahvusvahelisi või üle-euroopalisi vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksusi, kui eri liikmesriikidest pärit kauplejad kuuluvad sama

vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla. Seega võib kaupleja ennast allutada näiteks

5

rahvusvahelise vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse alla või siis võib liikmesriik

kohustada tema territooriumil asutatud kauplejat osalema selle liikmesriigi vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksuse menetluses.

Kohtualluvuse kindlaksmääramisele tarbijalepingute puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades5.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga käsitatakse eelnõus komisjoni üksusena, millel on esimehed

ja liikmed. Komisjoni kui üksuse tegevust hakkab korraldama juhtiv esimees, näiteks jagab

vaidlusete lahendamise esimeeste vahel ära. Esimees, kellele vaidlus menetlemiseks anti,

kujundab koosseisu, kes seda vaidlust lahendama asub.

Lõike 1 kohaselt on komisjon TTJA juures tegutsev tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendav

üksus, kelle pädevuses on lahendada käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud vaidlusi.

Komisjonis lahendatav vaidlus on TKS-i 6. peatüki tähenduses tarbijavaidlusasi. Sellist sätet

kehtivas seaduses ei olnud.

Lõike 2 järgi on komisjon sõltumatu ja erapooletu ning lähtub tarbijavaidluse lahendamisel

seadusest6 ja muudest õigusaktidest. Ka komisjoni esimehed peavad olema menetluse

läbiviimisel ja lahendi tegemisel erapooletud ning lähtuma üksnes õigusaktidest.

Lõikes 3 täpsustatakse olukordi, millisel juhul ei ole vaidluse lahendamine komisjoni

pädevuses. Need ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud. Komisjoni pädevuses ei ole

lahendada vaidlusi, mis puudutavad mittemajanduslike üldhuviteenuste ja tervishoiuteenuste7

ning avalik-õigusliku isiku pakutava haridusteenuse osutamist. Samuti ei kuulu komisjoni

pädevusse lahendada vaidlusi, kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või

tervisekahjustusest, ega neid, mille kohtuvälise lahendamise kord on ette nähtud teistes

seadustes.

Lõike 4 kohaselt on tarbijavaidlusasja menetluse osalised tarbija ja kaupleja.

Lõike 5 kohaselt kohaldub tarbijavaidluste komisjonile riigivastuste seaduse § 15 lg 2 punkt 1,

mille alusel on isikul õigus nõuda komisjoni menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist

üksnes juhul, kui komisjon on tarbijavaidlusasja menetluse käigus toime pannud kuriteo.

TKS-i § 41 kohaselt on komisjon kollegiaalne üksus, kuhu kuuluvad esimehed ja liikmed.

Esimehed on sisult tänased komisjoni esimehed ning komisjoni juhtivesimeheks nimetatakse

isikut, kes korraldab komisjoni kui üksuse menetluslikku tööd ja vaidluste lahendamist.

Liikmed on aga ettevõtlus- või kutseliitude ning tarbijaühenduste esindajad. Neid nimetatakse

nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus komisjoni liikmeteks. Komisjoni esimehed nimetab

valdkonna eest vastutav minister viieks aastaks. Esimehed nimetab valdkonna eest vastutav

minister, mitte TTJA peadirektor nagu liikmete puhul, et tagada esimeeste sõltumatus TTJA-

st. Liikmed valitakse avaliku konkursi alusel neljaks aastaks. Erinevad tähtajad komisjoni

esimeeste ja liikmete nimetamisel on vajalikud selleks, et esimeeste ja liikmete väljavahetamine

ei toimuks üheaegselt ja oleks võimalik tagada komisjoni tegevuse sujuvus ja teatud

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) 6 Näiteks võlaõigusseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik. 7 Tervishoiuteenused on teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele nende tervise hindamiseks,

säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja

nendega varustamine.

6

järjepidevus. Vajaliku avaliku konkurssi komisjoni esimeeste nimetamiseks korraldab

valdkonna eest vastutav ministeerium.

Kehtiva TKS-i kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister komisjoni esimeeste

nimekirja justiitsministriga ja kinnitab selle käskkirjaga. Ettepaneku isiku kandmiseks

komisjoni esimeeste nimekirja teevad õiguse mõistmise või õigusteenuse osutamisega seotud

isikute kutseühendused ning riigiasutused, esitades kandidaadi nime, töökoha ja

kontaktandmed. Seaduse kohaselt peab komisjoni esimehe kandidaadil olema magistrikraad

õiguse õppesuunal või sellele vastav kvalifikatsioon, isik peab tundma tarbijaõigust ja omama

vajalikke oskusi vaidluse lahendamise alal. Praegu on komisjoni esimeeste nimekirjas 14 isikut,

kes tegelevad komisjonis tarbijavaidlusasjade lahendamisega lepingu alusel oma põhitöö

kõrvalt.

Komisjoni esimehe ametikoha loomine võimaldab järjepidevat tegelemist tarbijavaidluste

lahendamisega ja spetsialiseerumist teatud valdkondadele – see suurendab vaidlusi lahendavate

esimeeste asjatundlikkust ja kompetentsi ning võimaldab parendada otsuste kvaliteeti ja tagada

senisest ühetaolisem lähenemine vaidluste lahendamisel. 2019. aastal Ernst & Young Baltic

ASi tehtud uuringus8 toodi esile TVK otsuste ebaühtlane kvaliteet ja sisulise analüüsi

puudulikkus ning leiti, et otsuste põhjendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, et

otsust põhjendav arutluskäik oleks pooltele arusaadavam. Kavandatavad muudatused peaksid

avaldama märkimisväärset positiivset mõju lahendite kvaliteedile ja menetluse tõhususele,

suurendades vaidlusosaliste üldist rahulolu menetlusega ja tarbijavaidluse lahendamisega.

Komisjoni esimees teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse9 § 7 lg 3 punktide 2, 8 ja

9 tähenduses. Komisjoni esimees pakub kiiret ja efektiivset võimalust vaidlused lahendada.

Tegu on TTJA kui ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste

rakendamisega praktikas, iga vaidluse lahendamine loob ka ise sisuliselt valdkondlikku

praktikat. Sellist ülesannet pole avaliku võimu arendamise huvides võimalik anda üksnes

eraõiguslikus suhtes olevale isikule.

Komisjoni esimeeste seast määrab valdkonna eest vastutav minister juhtiva esimehe, kelle

ülesandeks on juhtida komisjoni esimeeste tööd ja korraldada komisjoni menetluslike ja

vaidluste lahendamise ülesannete täitmine.

Komisjoni liikmed nimetab TTJA peadirektor neljaks aastaks. Liige ei teosta avalikku võimu,

vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavaid tegevusi. Liikme eesmärgiks on, sarnaselt

töövaidluskomisjoni liikmele ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni täiendavale liikmele,

näha vaidluse lahendamisel vaidlusasja eelkõige valdkondlikust, mitte juriidilisest aspektist.

Eeldatavalt on liikmetel valdkonnaspetsiifilised teadmised ning see aitab kaasa konkreetse

vaidlusasja efektiivsele ja kiirele lahendamisele.

TKS-i §-des 411 ja 412 on täpsemalt sätestatud komisjoni juhtivesimehe, esimeeste ja liikme

pädevus. Komisjoni juhtivesimees esindab ja juhib komisjoni tegevust ning korraldab

komisjoni ülesannete täitmist. Näiteks tegeleb juhtivesimees esimeeste töökorralduslike

küsimustega (korraldab puhkusegraafiku koostamise, asendamised jm).

Juhtivesimees jaotab tarbijavaidlusasjad esimeeste vahel, lähtudes tarbijavaidluse olemusest ja

esimeeste töökoormusest. Konkreetne esimees korraldab talle määratud tarbijavaidlusasja

menetluse läbiviimise ja tarbijavaidlusasja lahendamise. Esimees otsustab avalduse menetlusse

8 Ernst & Young Baltic AS (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis –

lõpparuanne 17.12.2019. Tallinn: Riigikantselei. 9 RT I, 06.07.2023, 21

7

võtmise, korraldab avalduse läbivaatamise ettevalmistamise, vaatab läbi ja lahendab

tarbijavaidlusasja ainuisikuliselt või moodustab selleks koosseisu, vormistab komisjoni otsused

menetlustoimingute kohta ning vaidluse sisulise lahendi kohta ning tagab tarbijavaidluse

lahendamise seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Liikmed on ettevõtlus- ja kutseliitude ning tarbijaühenduste esitatud esindajad, kes osalevad

komisjoni koosseisus tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ja lahendamisel ja neil on otsuse

tegemisel hääleõigus.

TKS-i § 42 reguleerib komisjoni töökorraldust ja komisjoni tegevusega seotud kulude

kandmist. Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise tagab TTJA ning komisjoni

tegevusega seotud kulud kaetakse TTJA eelarvesse selleks eraldatud rahast. TTJA eelarves

nähakse ette komisjoni esimeeste tasud. Eelnõus on kavandatud volitusnorm valdkonna eest

vastutavale ministrile kehtestada määrus, millega näha ette komisjoni esimeeste töö tasustamise

määrad.

Lõike 1 kohaselt tagab komisjoni töö tehnilise korraldamise ja asjaajamise, sealhulgas istungi

ruumi broneerimise ja otsuste avaldamise ning komisjoni ja komisjoni tegevuse kohta nõutava

teabe esitamise TTJA.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni tegevusega seotud kulud, sealhulgas komisjoni esimeeste

töötasu, kaetakse riigieelarvest TTJA-le eraldatud vahendite arvel.

Lõike 3 kohaselt makstakse komisjoni esimehele palka.

Kehtiva TKS-i alusel on majandus- ja taristuministri 22. veebruari 2019. a määrusega

kehtestatud komisjoni esimehe töö tasustamise määr10, mille kohaselt on esimehe kuutöötasu

aluseks kõrgemate riigiteenijate kõrgeima ametipalga ja koefitsiendi 0,55 korrutis. Kehtiva

regulatsiooni alusel tasustatakse komisjoni esimehi vastavalt töötatud tundide arvule, kusjuures

ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot.

Lõikes 4 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega komisjoni

esimeeste tasustamise määrad. Tänast volitusnormi loogikat ei muudeta. Ka kehtiva seaduse

alusel on valdkonna eest vastutaval ministril volitusnorm kehtestada määrusega komisjoni

esimeeste tasustamise määr ja tasu määramise alused. Seletuskirjale on lisatud komisjoni

esimeeste tasustamise kohta alamakti kavand.

Lõikega 5 kehtestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökord. Seletuskirjale on lisatud komisjoni

asjaajamis- ja töökorra alamakti kavand.

Lõikes 6 sätestatakse, et vaidluse lahendamine komisjonis on tasuta.

TKS-i §-s 421 sätestatakse nõuded komisjoni esimeestele ja nende teenistuse erisused. Peale

nõuete, mis on sätestatud praegu kehtivas seaduses, peab komisjoni esimees oskama eesti keelt

vähemalt C1-tasemel, olema ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega, kõrgete

kõlbeliste omadustega (laitmatu reputatsiooniga, aus, viisakas) ning tal ei tohi olla kehtivat

karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti ei tohi ta olla tagandatud kohtuniku, notari

või kohtutäituri ametikohalt ega välja heidetud advokatuurist. Komisjoni esimehele esitatavate

kvalifikatsiooninõuete osas võetakse eeskuju töövaidluskomisjoni juhatajale ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest nõuetest ning kohtute seaduse11 §-is 47 sätestatust,

arvestades komisjoni esimehe ameti erisusi kohtuniku ametikohast, mis on eluaegne.

Kvalifikatsiooninõuete ühtlustamine aitab parendada kohtuväliste vaidlusorganite töö

kvaliteeti, jäädes seejuures lihtsama värbamisprotsessi juurde.

10 RT I, 19.02.2019, 33 11 RT I, 11.03.2023, 19

8

Lõikes 2 sätestatakse erisus, et komisjoni esimehele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse

§ 51 lõiget 3.

TKS-i §-s 43 sätestatakse komisjoni liikmeks esitamine ja nõuded isiku liikmeks nimetamisel.

Lõikes 1 sätestatakse, et ettepaneku nimetada isik komisjoni liikmeks teevad ettevõtlus- või

kutseliidud või tarbijaühendused või TTJA. Seega jääb kehtima senine regulatsioon, mille

alusel on komisjoni liikmetena kaasatud üle 20 ettevõtlusliidu esindaja. Ettepaneku tegemisel

esitatakse isiku nimi, töökoht ja kontaktandmed ning elulookirjeldus.

Lõikes 2 nähakse ette, et liikme volitused võib ennetähtaegselt lõpetada isiku esitanud

organisatsiooni või isiku enda kirjalikul taotlusel.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded liikmele. Liikmeks saab olla tarbijaõigust või teatud

majandusvaldkonda või kutseala tundev isik, kes ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise

eest ega ole pankrotivõlgnik ning kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Võrreldes kehtiva

regulatsiooniga on nõuded liikmele uuendus, mis on vajalik, et ühelt poolt parendada komisjoni

menetluse ja otsuste usaldusväärsus.

Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni liikmed kinnitab või nende volituste ennetähtaegse

lõpetamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor.

Põhiseaduse (PS) § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. PS-i §-s 29 sätestatud üks olulisimaid põhiõigusi – õigus töötada vabalt valitud

tegevusalal – võimaldab igaühel teostada end kui isiksust. Tegevusala, elukutse ja töökoha

valikul on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon (PS-i § 29 lõike 1 teine lause). Seega võib

seadusega seda õigust piirata, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, see tähendab, et piirangud peavad olema

proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Seega on seadusandja näinud ette, et PS-i § 29 lõikes 1

sätestatud õigust on võimalik piirata. Ühe suure piirangurühma moodustavad kitsendused,

millega on sätestatud haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, et

tagada nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate heaolu.

Komisjoni esimehe ja liikme kvalifikatsiooninõuete kehtestamise eesmärk on tagada menetluse

efektiivne läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega.

Komisjoni esimehele ja liikmele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine on vajalik, et tagada

pädev ning asjatundlik menetlus tarbijavaidluste lahendamisel, mille tulemus on õiguspärane

lahend. Kui jätta kvalifikatsiooninõuded kehtestamata, ei ole võimalik tagada asjatundlikku

menetlust tarbijavaidluste komisjonis.

Seega ei ole komisjoni esimeestele ja liikmetele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine

ülemäärane ning on kooskõlas PS-i §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega.

Komisjoni esimehele ja liikmele esitatud kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tagatakse

objektiivne ja usaldusväärne komisjoni menetlus ja otsus.

TKS-i 6. peatüki 2. jaos sätestatakse komisjoni menetluse üldpõhimõtted, menetluse vorm, töökeel, poolte esindamine,

selgituste andmine menetluses ning komisjoni esimeeste ja/või liikmete taandumine.

TKS-i §-s 44 sätestatakse menetluse üldpõhimõtted, mis kehtiva regulatsiooniga võrreldes

jäävad samaks.

Lõikes 1 nähakse ette, et tarbijavaidluste komisjoni ülesandeks on efektiivse menetluse

läbiviimine ning vaidluse lahendamine õiguspäraselt, kiirelt ja väikeste kuludega.

Lõikes 2 sätestatakse, et üldjuhul vaatab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab

vaidluse ainuisikuliselt. Seda juhul kui vaidluse asjaolud on selged. See võimaldab menetluse

kiiremat ja efektiivsemat läbiviimist.

9

Lõikes 3 sätestatakse, et kui tarbijavaidlusasja käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on

vaidluse asjaolud ebaselged või keerulised, võib komisjoni esimees määrata kolmeliikmelise

komisjoni, kuhu kuuluvad lisaks esimehele ka kaks liiget, kellest üks on kauplejate ja teine

tarbijate esindaja.

Lõikes 4 sätestatakse, et komisjoni esimees nimetab tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks ja

lahendamiseks isikud, lähtudes vaidluse valdkonnast ning selle sisust.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui liikmeks nimetatud komisjoni liikmel ei ole mõjuval põhjusel

võimalik tarbijavaidlusasja menetlemisel osaleda, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni

esimeest. Sellisel juhul valib komisjoni esimees uue liikme.

TKS-i §-s 441 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetlemise kord ja menetlemise käigus kogutud

andmete säilitamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasi vaadatakse läbi ja lahendatakse üldjuhul kirjalikus

menetluses.

Lõikes 2 nähakse ette, et pool võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Komisjoni esimees

võib jätta poole taotluse rahuldamata, kui tarbijavaidlusasja lahendamise ettevalmistamise

käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine

tarbijavaidlusasjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Kehtiva regulatsiooni alusel on asja

suulist arutamist võimalik taotleda vaid tarbijal, kuid eelnõuga kavandatav muudatus annab

selle võimaluse ka kauplejale. Muudatuse eesmärk on tagada poolte võrdsed võimalused.

Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus

menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja

istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni

väljakujunenud praktikat.

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni esimehe võimalus otsustada tarbijavaidlusasja menetlemisel

korraldada selle suuline arutamine ja poolte ärakuulamine komisjoni istungil. Selline võimalus

on ette nähtud ka kehtivas seaduses. Kui tarbijavaidlusasjas kogutud teabe ja tõendite alusel ei

ole võimalik vaidlust lahendada, võib olla mõistlik poolte suuline ärakuulamine, mille käigus

on pooltel võimalik jõuda kokkuleppeni.

Lõikes 4 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja andmeid töödeldakse TTJA vastavas andmekogus.

Seletuskirjale on lisatud juurde TTJA infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu ning selle

seletuskiri, milles kajastatakse, milliseid tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmeid

andmekogus töödeldakse (lisad 4-5).

Lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kolm

aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist. Kolm aastat säilitatakse ka

menetluse käigus kogutud andmeid ja dokumente olukorras, kus tarbija on avalduse tagasi

võtnud.

TKS-i §-s 442 reguleeritakse menetlustoimingute tegemist otsusega. Menetluslike otsuste

tegemise õigus on üksnes komisjoni esimehel ja sellest peab nähtuma, kelle kohta on otsus

tehtud ja mis on selle sisu. Kehtivas seaduses ei ole komisjoni menetlustoimingute tegemist

täpsemalt reguleeritud. Säte on vajalik, et tagada tarbijavaidlusasja menetlemise läbipaistvus ja

õiguspärasus.

TKS-i §-s 45 sätestatakse poole esindamine komisjoni menetluses. Kehtivas seaduses sellist

regulatsiooni ei ole.

Lõikes 1 sätestatakse, et pooled võivad komisjoni menetluses osaleda ise või kasutada esindajat.

Tarbija võib komisjoni poole pöörduda isiklikult või esindaja kaudu.

Lõikes 2 sätestatakse, et esindamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse

kohta sätestatut. Sätte kohaselt võib esindusõigus tuleneda nii tehingust (volitusega) kui ka

seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Tarbijat võib esindada ka tarbijaühendus, lähtudes

TKS-i § 19 lg 2 punktis 6 sätestatud tarbijaühenduse õigusest.

10

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni esimehe kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse

olemasolu. Kui isikul esindusõigus puudub, keelab komisjoni esimees isikul menetluses

osaleda. Tarbijavaidluse poolel on õigus nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist

igas menetlusstaadiumis. Esindusõiguse olemasolu ei ole vaja kontrollida juhul, kui esindajaks

on advokaat. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

TKS-i §-s 46 nähakse ette menetluskulude kandmine.

Lõikes 1 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja lahendamisel komisjonis kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Lõikes 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt kohustab komisjon tarbija nõuet rahuldavas otsuses

kauplejat hüvitama vaidluse lahendamiseks vajaliku eksperdiarvamuse saamisega seotud kulu,

kui seaduse kohaselt oli vaidlusaluse lepinguga seotud tõendamiskoormus kauplejal, kuid

kaupleja asjaolusid ei tõenda. Siin all on mõeldud võlaõigusseaduse §-st 218 tulenevat müüja

vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Nimetatud kulude väljamõistmise

kauplejalt otsustab komisjon ja see kajastatakse komisjoni otsuses.

TKS-i §-s 47 sätestatakse, et tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis on avalik, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Samamoodi on töövaidluskomisjonis asja lahendamine avalik. Eelnõu

kohaselt ei ole tarbijavaidlusasja arutamine komisjonis avalik, kui menetlus on kuulutatud

kinniseks vastavalt eelnõu §-le 471. Komisjoni istungi edastamisele ja salvestamisele

kohaldatakse TsMS-i § 42 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt on avalikul istungil lubatud teha

märkmeid, pildistada, filmida või helisalvestada istungit ning kinnisel istungil võib komisjon

lubada vaid märkmete tegemist.

TKS-i §-s 471 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja menetluse võib kuulutada kinniseks kas

komisjoni esimehe omal algatusel või poole põhjendatud taotluse alusel, kui see on vajalik

poole huvides tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. Menetluse kinniseks

kuulutamisele ja kinnisele istungile isiku lubamisele kohaldatakse TsMS-i sätteid menetluse

kinniseks kuulutamise kohta.

Sätte eesmärk on võimaldada komisjoni istungi kinniseks kuulutamine, kui selleks on TsMS-ist

tulenev alus. Imperatiivne menetluse avalikkus komisjonis välistaks näiteks nende tarbijate

pöördumised, kelle vaidlus on seotud delikaatsete isikuandmetega, või nende kauplejate

osalemise menetluses, kellega seonduva vaidluse lahendamise käigus esitatava teabe puhul võib

olla tegemist ärisaladusega.

Tarbijavaidluste komisjoni regulatsioon kehtivas TKS-is ei sisalda sätteid komisjonis

läbiviidava menetluse avalikuse ega kinniseks tunnistamise kohta.

TKS-i §-s 48 sätestatakse, et tarbijavaidluse menetlemise peatamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et menetluse peatamisele kohaldatakse TsMS-i § 356 lõikeid 1 ja 2.

Tarbijavaidlusasja menetlus komisjonis peatatakse järgmistel juhtudel:

a) kui komisjoni otsus sõltub teise käimasoleva kohtumenetluse esemest;

b) ajaks, kui lahendatakse Riigikohtu menetluses olevat põhiseaduslikkuse järelevalve asja, kui

Riigikohtu otsus võib mõjutada tarbijavaidlusasjas kohaldamisele kuuluva õigusakti kehtivust.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni esimees võib menetluse peatada ka juhul, kui

tarbijavaidluste komisjon vajab teatud olukordades vaidluse lahendamiseks mõne

organisatsiooni või ameti (nt Konkurentsiamet) seisukohta, kelle pädevusse teatud asjaolude

lahendamine kuulub. Kuna organisatsioonilt või ametilt seisukoha saamine võib võtta aega ja

pidurdada tarbijavaidlusasja menetlemist, siis on oluline, et eelnõu näeks ette ka võimaluse

peatada tarbijavaidlusasja menetlemine sellistes olukordades.

Lõikes 3 sätestatakse, et menetluse peatamise vajaduse otsustamine on komisjoni esimehe

pädevuses.

11

TKS-i §-s 49 nähakse ette komisjoni liikme taandumise kohustus. Komisjoni menetluse

usaldusväärsuse ja erapooletuse tagamiseks on komisjoni liikmete taandumise kohustus oluline,

hoolimata sellest, et tegemist on kohtuvälise menetlusega.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni esimees liige peab ennast menetlemisest taandama kui

esineb mõni TsMS-is §-s 23 nimetatud asjaolu.

Nii komisjoni esimees kui ka liige on kohustatud end taandama, kui esineb asjaolu, mille

ilmnemisel või mille ilmnemise kahtluse korral tekib poolel õigus esitada taandamisavaldus ja

komisjoni liikmel kohustus end taandada. Taandamise võimaldamine ja kohustamine on

oluline, et tagada erapooletus tarbijavaidlusasja lahendamisel ja otsuse tegemisel.

Eelnõus on õigusselguse huvides sätestatud komisjoni liikmete taandamise alused, viidates

asjakohasele sättele TsMS-is (TsMS-i § 23, kohtuniku taandumise alused). Ka kehtiva seaduse

säte sisaldab nii komisjoni esimehe kui ka liikme taandumise kohustust, sätestades nende

taandumise alused (TKS § 42), sisult kattuvad need TsMS-i §-s 23 nimetatud alustega.

Lõikes 2 nähakse ette, et tarbijavaidluse pool võib seaduses ettenähtud juhul esitada avalduse

komisjoni esimehe või liikme taandamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse, et olukorras, kus komisjoni esimees või liige taandub, algab tarbija poolt

esitatud avalduse läbivaatamine algusest peale.

TKS-i §-s 491 on sätestatud taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine täpsemalt, kui seda

on tehtud praegu kehtivas seaduses, mille kohaselt lahendas taandumisavalduse TTJA

peadirektor või tema volitatud isik. Eelnõus on taandamisavalduse esitamine ja läbivaatamine

sätestatud nii, nagu seda on tehtud töövaidluskomisjonis asja menetlemises.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni liikme taandamise avaldus esitatakse tarbijavaidlusasja

menetlevale komisjoni koosseisule hiljemalt istungil enne asja sisulise arutamise algust. Hiljem

võib taandamisavalduse esitada üksnes juhul, kui pool sai taandamise alusest teada pärast

sisulise arutamise algust. Komisjoni liige esitab taandamise avalduse esimesel võimalusel

pärast seda, kui ta on teada saanud taandamise aluseks olevast asjaolust. Nii komisjoni liikmetel

kui ka menetlusosalistel on võimalik tutvuda menetlusega seotud isikutega ning kui esinevad

taandamise alused, mis takistava asja arutamist, tuleb sellest teada anda juba enne istungit või

siis hiljemalt istungi ajal, enne asja sisulise arutamise algust. Taandamisavalduse esitamise

korral istungil lükatakse istung edasi.

Lõikes 2 nähakse ette, et kirjaliku menetluse puhul määratakse taandamisavalduse esitamise

tähtaeg tarbijavaidlusasja menetlusse võtmise kohta tehtavas komisjoni esimehe otsuses.

Lõikes 3 sätestatakse, et taandamisavalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse

kolme tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates.

Lõikes 4 nähakse ette, et komisjoni liikme taandamise avalduse vaatab läbi taandatavaga

samasse komisjoni koosseisu kuuluv komisjoni esimees. Taandamisavalduse rahuldamisel

asendab komisjoni esimees taandatud liikme.

Lõikes 5 reguleeritakse komisjoni esimehe taandamise avalduse läbivaatamist. Praegu kehtiva

TKS-i järgi lahendavad komisjonis vaidlusi 14 esimeest. Edaspidi on plaanitud, et

tarbijavaidlusi hakkab lahendama kolm liiget, kelle seast määratakse komisjoni tööd juhtiv

esimees. Vaidlust menetlema määratud komisjoni esimehe taandamise avalduse vaatab läbi

komisjoni juhtiv esimees. Komisjoni juhtivesimehe taandamisavalduse vaatab läbi komisjoni

esimees. Taandamisavalduste jaotamise otsustamine esimeeste vahel võib, aga ei pea olema

enne kokku lepitud. Kui komisjoni liikme taandamise avaldus jäetakse rahuldamata, võib

komisjoni esimehe taandamiseks pöörduda kirjalikult kolme tööpäeva jooksul

taandamisavalduse rahuldamata jätmise otsusest teada saamisest komisjoni kaudu TTJA

peadirektori poole. Kui tarbijavaidluse pool tuvastab temaga seotud vaidlust lahendama

12

määratud komisjoni esimehe taandamise aluseks oleva asjaolu, pöördub ta asjakohase

avaldusega komisjoni.

Lõikes 6 sätestatakse, et komisjoni kogu koosseisu taandamise otsustab ja uue

tarbijavaidlusasja läbi vaatava komisjoni esimehe määrab TTJA peadirektor.

TKS-i §-s 492 reguleeritakse menetluse käigus pooltele selgituste andmist.

Lõike 1 ja 2 kohaselt selgitab komisjoni esimees poolte kompromissi saavutamise huvides

vaidluse pooltele vaidlusaluse lepinguga seotud nõudeid ja komisjoni praktikat nende osas.

Menetluse käigus selgitab ta pooltele vajaduse korral menetlusega seotud asjaolusid ja võib

teha tarbijale ettepaneku avaldus tagasi võtta, kui komisjoni praktikast tulenevalt on

kohaldatavate õigusaktide, komisjoni või kohtu otsuste alusel põhjendatud eeldada, et vaidlus

lahendatakse tema kahjuks.

TKS-i §-s 493 nähakse ette komisjoni esimehele võimalus kasutada TTJA teenistuja ehk

tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi abi tarbijavaidlusasja ettevalmistamisel, sealhulgas

poole esitatud teabe edastamine teisele poolele, lisatõendite kogumine, asjakohaste päringute

tegemine, samuti menetlusdokumentide vormistamisel ja edastamisel. TTJA-l on komisjoni

abistav roll ja see ei muutu võrreldes komisjoni regulatsiooniga kehtivas seaduses.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni sekretariaadi ülesandeid täidavad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti teenistujad ning lõigetes 2 kuni 3 sätestatakse komisjoni sekretariaadi

ülesanded. Lõikes 4 nähakse ette, et tarbijavaidlusasja lahendamiseks vajalikud

menetlustoimingud võib läbi viia ka komisjoni esimees ning kõik menetluslikud otsused, sh

komisjoni otsused allkirjastab komisjoni esimees. Lõikes 5 nähakse ette, et Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne on avaldada oma veebilehel ning taotluse korral püsival

andmekandjal ja muul sobival viisil kättesaadavaks §-des 34 ja 37 nimetatud teabe komisjoni

kohta ning komisjoni aastaaruande.

TKS-i §-s 494 sätestatakse menetlusdokumendi edastamine. Kehtivas TKS-is seaduses ei ole

täpsustatud, kuidas komisjoni menetlusdokumendid pooltele edastatakse. TKS-i § 59 lõikes 1

on sätestatud, et komisjoni otsuse ärakiri saadetakse pooltele posti või e-posti teel. Uue

regulatsiooni kohaselt edastatakse komisjoni menetlusdokumendid menetlusosalistele

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi (JVIS) kaudu.

TKS-i 6. peatüki 3. jaos korraldatakse komisjonile avalduse esitamine.

TKS-i §-s 50 kehtestatakse avalduse esitamise tingimused. Avaldus esitatakse kirjalikult või

elektrooniliselt TTJA veebilehe kaudu.

TKS-i §-s 501 sätestatakse avalduse menetlusse võtmine.

Lõike 1 kohaselt otsustab komisjoni esimees avalduse menetlusse võtmise hiljemalt

14 kalendripäeva jooksul avalduse saamise päevast või puuduste kõrvaldamise tähtaja

möödumisest arvates. Analoogne säte sisaldub ka kehtivas seaduses (TKS § 47 lg 4).

Lõikes 2 nähakse ette, et enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist on komisjoni esimehel

õigus vajadusel ära kuulata ka vastaspoole seisukoht.

Kuivõrd selleks hetkeks ei pruugi veel olla selge, kas tegemist on kauplejaga või näiteks teise

tarbijaga, on sättes kasutatud sõna vastaspool, mitte kaupleja.

Kui kaupleja tunnistab nõuet ja on rahuldab selle, teavitab komisjoni esimees tarbijat ja

kauplejat menetluse mittealgatamisest seoses tarbija nõude vabatahtliku täitmisega.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui tarbija on avaldusele lisanud omapoolse kompromissettepaneku,

küsib komisjon selles osas kaupleja seisukohta. Kui kaupleja nõustub tarbija poolt väljapakutud

kompromissiga, siis kinnitab komisjoni esimees kompromissi otsusega.

13

Lõikes 4 sätestatakse, et kui komisjoni menetluses on piiriülene vaidlus ja tekib kohaldatava

õiguse küsimus, siis kohaldatav õigus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 593/2008, mis käsitleb lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

määramist12, artikli 6 lõigetega 1 ja 2. Seejuures arvestatakse tarbijavaidlusasja lahendamisel ja

otsuse tegemisel tarbija elukoha liikmesriigi lepinguõiguse sätteid, millest kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Määruse (EÜ) nr 593/2008 kohaselt kohaldub tarbijalepingule tarbija

hariliku viibimiskoha õigus, kui lepingu pooleks olev kaupleja teostab oma tegevust või on

suunanud oma tegevuse tarbija hariliku viibimiskoha liikmesriiki ja leping jääb nende tegevuste

raamesse. Näiteks kui Eesti kaupleja, kes on suunanud oma tegevuse Soome ja selle raames

sõlmib lepinguid Soome tarbijatega, kohaldub lepingule Soome õigus. Seega, sellise lepinguga

seonduva vaidluse lahendamisel Eesti komisjonis tuleb arvestada Soome lepinguõiguse

sätetega. Kui pooled valivad kohaldatavaks õiguseks Eesti õiguse, ei tohi see siiski põhjustada

Soome tarbija ilma jätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa

kokkuleppel kõrvale kalduda Soome õiguse alusel. Kui ajutiselt Eestis viibiv Soome turist

sõlmib lepingu Eestis tegutseva kauplejaga, kohaldub sellele lepingule Eesti õigus. See säte

tuleneb direktiivist 2013/11/EL13. Artikli 11 lõige 1(b) sätestab, et liikmesriigid tagavad, et

vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes, mille eesmärk on vaidluse lahendamine

tarbijale määratava lahenduse abil: olukorras, kus kerkib kohaldatava õiguse küsimus, kui

müügi- või teenuse osutamise lepingule kohaldatav õigus määratakse kindlaks kooskõlas

määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega 1 ja 2, ei tohi tarbijat vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksuse määratava lahenduse tulemusel ilma jätta selliste sätetega temale antavast

kaitsest, millest ei saa tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt lepinguga

kõrvale kalduda. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva seaduse § 57 lõikes 3.

TKS-i §-s 502 sätestatakse avalduse menetlusse võtmata jätmise alused.

Lõikes 1 täpsustatakse, et avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni esimees

menetlusliku otsusega ja sättes loetletakse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.

Keeldumise alused tulenevad direktiivist 2013/11/EL.

Komisjon ei võta avaldust menetlusse järgmistel juhtudel:

1) kui tarbija ei ole eelnevalt pöördunud kirjaliku nõudega kaupleja poole ega ole sellega

andnud kauplejale võimalust probleemi lahendamiseks;

2) kui avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määrati tähtaeg, kuid need jäid

tähtajaks kõrvaldamata;

3) seaduses sätestatu kohaselt ei kuulu tarbijavaidluse lahendamine komisjoni pädevusse;

4) vaidlus on või on olnud teise tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse või

kohtu menetluses samade poolte vahel ja samal alusel;

5) tarbijavaidluse teiseks pooleks oleva kaupleja suhtes on algatatud saneerimis- pankroti-

või likvideerimismenetlus. Sellisel juhul ei ole kauplejal oma varade vaba kasutamise

võimalust ja vaidluse menetlemine komisjonis ei annaks soovitud tulemust. Tarbija

nõue kaupleja vastu tuleks sel juhul esitada pankrotimenetluses;

6) tarbijavaidlus on ilmselgelt sisutühi või pahatahtlik, või puudub tarbijal vajadus kaitse

järele või puudub huvi menetluse jätkamise osas. Näiteks:

a) erinevalt sidevahendi abil sõlmitud lepingust ei ole tarbijal õigust tavakaupluses

sõlmitud lepingust taganeda ja sellise nõude puhul tarbija õiguskaitsevajadus

puudub.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

kohta (Rooma I) 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL, 21. mai 2013 , tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise

kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise direktiiv)

14

b) võib esineda olukordi, kus nõue on sisutühi, nt nõuab tarbija piletiraha tagasi, kuna

komöödia ei olnud tema arvates naljakas.

7) avalduses on nõue, mille tarbija on juba varem sama kaupleja vastu esitanud ja seejärel

avalduse tagasi võtnud.

8) avaldaja on esitanud nõude, mida komisjon on varem juba lahendanud.

9) kui vaidlus on liiga keerukas ning seetõttu oleks seda parem lahendada kohtus.

10) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja

vaidluse lahendamine ei ole praktika kujundamiseks oluline.

Komisjoni menetlus peab olema lihtne, kiire ja tõhus ning eelkõige on see mõeldud lihtsamate

tarbijavaidluste kiireks lahendamiseks. Näiteks suuremate nõuetega seotud remondi- või

ehitusteenustega seotud vaidlusi, mille puhul pooled ei ole valmis kompromissiks ja vaidluse

lahendamiseks on vajalik ajamahukas ja kulukas ning keerukas ekspertiis ja tunnistajate

kaasamine, ei ole võimalik tähtajaks lahendada kohtuvälises menetluses.

Uus on eelnõus see, et avaldust ei võeta menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse

väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot, mis

on kehtinud juba üle kuue aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine

asjakohane ja vajalik. Siiski jääb komisjonile endiselt kaalutlusõigus. Näiteks juhul, kui

vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamiseks, võib komisjon menetlusse võtta ka

alla 50 eurose nõude.

Lõike 2 kohaselt tehakse tarbijale menetlusliku otsusega kirjalikult teatavaks tema avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine koos asjakohase põhjendusega. Menetlusse võtmata jätmise

otsust ei saa vaidlustada, kuid tarbijal on võimalik sama asjaga uuesti komisjoni poole

pöörduda.

TKS-i §-s 503 sätestatakse avalduse täpsustamine. Kehtivas TKS-is selline säte puudub.

Lõike 1 kohaselt on tarbijal võimalik pärast avalduse esitamist selles sisalduvate nõuete

muutmiseks või täiendamiseks esitada täiendavaid avaldusi. Komisjoni praktika näitab, et

tarbijavaidlusasja menetlemise käigus võib tarbija soovida oma nõuet menetluse kestel muuta

või täiendada. Selliste olukordade reguleerimiseks ja tarbijavaidlusasja kiire lahendamise

tagamiseks täpsustatakse avalduse muutmise/täpsustamise võimalust.

Lõikes 2 täpsustatakse, millises osas on võimalik taotleda avalduse täiendamist pärast avalduse

menetlusse võtmist. Võimalik on täiendada või parandada juba esitatud faktilisi või õiguslikke

väiteid, kui sellega ei muudeta avalduse aluseks olnud põhilisi asjaolusid. Võimalik on taotleda

nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist, samuti esialgu nõutud eseme

asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

Lõikes 3 nähakse ette, et tarbija võib avalduse muutmist/täpsustamist taotleda ka suuliselt

komisjoni istungil.

TKS-i §-s 504 sätestatakse avalduse tagasivõtmine. Ka kehtiva seaduse alusel on tarbijal

võimalik avaldus tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole seda seaduses korraldatud.

Lõike 1 kohaselt võib tarbija avalduse tagasi võtta igal ajal enne tarbijavaidlusasjas tehtud

otsuse avalikustamist. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi 2013/11/EL artikli 9

lõike 2 punkti a kohaselt peab tarbijal olema võimalus igal ajal avaldus tagasi võtta kui

menetluse teostamise viis teda ei rahulda.

Lõike 2 kohaselt tehakse avalduse tagasivõtmine komisjonile teatavaks kirjalikult või istungil.

15

Lõike 3 kohaselt lõpetab komisjoni esimees menetlusliku otsusega tarbijavaidlusasja

menetlemise pärast seda, kui tarbija avalduse tagasi võtab. Kui tarbija võtab avalduse

tagasienne menetluse alustamist, keeldub komisjoni esimees avalduse menetlusse võtmisest.

Lõikes 4 sätestatakse tagajärjed, kui tarbija otsustab avalduse tagasi võtta. Kui tarbija avalduse

tagasi võtab, kaotab ta õiguse pöörduda sama nõudega komisjoni poole uuesti. Tarbijale jääb

aga õigus pöörduda sama vaidlusega kohtusse.

Lõike 5 kohaselt tuleb tarbijale selgitada avalduse tagasivõtmise tagajärgi.

TKS-i §-s 505 sätestatakse avalduste liitmine. Sama säte on olemas ka kehtivas regulatsioonis

(TKS § 49) ning seda loogikat ei ole eelnõus muudetud. Sellest tulenevalt võib sekretariaat liita

avaldised ühte menetlusse, kui nõuded sama kaupleja vastu põhinevad sarnastel asjaoludel ja

õiguslikel alustel ning avalduste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist.

TKS 6. peatüki 4. jaos korraldatakse komisjonis tarbijavaidluse lahendamine komisjonis. Kehtiva seadusega võrreldes

on eelnõus kavandatud regulatsioon täpsem.

TKS-i §-s 51 sätestatakse tarbija avalduse läbivaatamise ettevalmistamine.

Lõikes 1 nähakse ette, et pärast tarbija avalduse menetlusse võtmist saadab komisjoni

sekretariaat avalduse kauplejale ja annab talle mõistliku aja jooksul võimaluse vastata ning

esitada oma vastuväited koos asjakohaste tõenditega. Lisaks võib sekretariaat teha kauplejale

ettepaneku lahendada tarbijavaidlusasi kompromissiga.

Lõike 2 kohaselt, kui kaupleja tunnistab tarbija nõuet ja täidab selle, teeb komisjoni esimees

menetluse lõpetamise otsuse. Kaupleja vastus, milles ta tunnistab tarbija nõuet, ning tõend

nõude rahuldamise kohta, saadetakse tarbijale ja pooli teavitatakse menetluse lõpetamisest. Kui

kaupleja tarbija nõuet küll tunnustab, aga ei teavita komisjoni otsuse täitmisest, jätkab komisjon

tarbija avalduse menetlemist.

Lõikes 3 sätestatakse, et kaupleja poolt tarbija avaldusele mittevastamine või menetluses

osalemisest loobumine ei välista tarbijavaidlusasja lahendamist ning sellisel juhul võetakse

tarbijavaidlusasja lahendamisel aluseks tarbija poolt esitatud avaldus ning asjad kogutud

tõendid. Selle eesmärk on see, et komisjonil oleks võimalik teha asjas sisuline otsus ka siis, kui

kaupleja ei soovi või keeldub tarbijavaidlusasja lahendamise menetluses osalemast.

Lõike 4 kohaselt selgitab sekretariaat pooltele vajaduse korral lisaselgituste või -tõendite

esitamise vajadust ja teeb muud vajalikud toimingud tarbijavaidlusasja lahendamiseks, sh

määrab tõendite esitamise tähtaja.

TKS-i §-s 511 sätestatakse tarbijavaidlusasja menetluse tähtaeg. Tarbijavaidlusasja

läbivaatamine ja asjas otsuse tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul avalduse menetlusse

võtmisest arvates. Nimetatud tähtaeg tuleneb direktiivist 2013/11/EL. Komisjon võib

pikendada nimetatud tähtaega, kui tegemist on eriliselt keeruka tarbijavaidlusasjaga. Pooli

teavitatakse tähtaja pikendamisest ja antakse teada tarbijavaidlusasja menetlemise lõpetamise

eeldatav aeg. Samamoodi on menetluse tähtaeg sätestatud ka kehtivas seaduses.

TKS-i § 52 sisaldab sätteid tõendamise ja tõendite hindamise ning kogumise kohta. Analoogsed

sätted tõendite esitamise ja hindamise kohta sisalduvad ka kehtivas seaduses (TKS § 46 lg 5 ja

§ 57 lg 2).

Lõike 1 kohaselt peavad pooled tõendama asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, väited

ja vastuväited. Seejuures tuleb arvestada ka võlaõigusseaduses poolte tõendamiskoormise kohta

sätestatut.

Lõikes 2 reguleeritakse tõendite hindamist. Komisjon hindab tarbijavaidlusasjas esitatud

tõendeid objektiivselt ning teeb tõendite põhjal kaalutletud otsuse komisjoni esimehe või

komisjoni koosseisu siseveendumuse kohaselt.

16

Lõikes 3 sätestatakse komisjoni õigus koguda tõendeid omal algatusel, kui see on vajalik poole

õiguse tõhusaks kaitses ja tarbijavaidlusasja lahendamiseks. Komisjonil on omal algatusel õigus

küsida pädeva järelevalveasutuse seisukohta vaidluse lahendamisel tähtsust omavates

küsimustes. Näiteks vaidlusaluse asja lepingutingimustele vastavuse osas küsida

turujärelevalveasutuse seisukohta asja nõuetele vastavuse kohta.

TKS-i §-s 521 täpsustatakse, mida tarbijavaidlusasja lahendamisel loetakse tõendiks. Kehtivas

seaduses taoline säte puudub.

Lõikes 1 sätestatakse tõendi mõiste ehk et tõendiks loetakse igasugune teave, mille alusel teeb

tarbijavaidluste komisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või

nende puudumise, samuti muud tarbijavaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

Lõikes 2 sätestatakse, et tõendiks võib olla dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja

eksperdiarvamus. Eksperdiarvamus on täpsemalt reguleeritud järgmises sättes (TKS § 522).

Eelnõus on tõendeid reguleeritud tsiviilkohtumenetlusele sarnaselt, kuid lihtsustatult,

arvestades vajadusega säilitada komisjoni lihtne ja kiire menetlus.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib lugeda asjaolude tõendamiseks muu hulgas ka

menetlusosalise poolt antud seletuse.

Lõikes 4 sätestatakse, et dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 272–277 ja 285–291 sätestatut, arvestades käesoleva

eelnõuga sätestatud erisustega. Komisjoni menetlusele ei ole mõistlik luua

tsiviilkohtumenetlusest erinevat tõendite regulatsiooni, kuid tõendite ja nende esitamise puhul

tuleb silmas pidada, et komisjon on kohtuväline organ, kelle menetlus peab olema lihtne ja

kiire.

Tõendi ja tõendi esitamise sätete puhul on kasutatud töövaidluskomisjonile tõendite

esitamisega sarnast regulatsiooni.

TKS-i §-s 522 reguleeritakse eksperdiarvamusega seonduvat.

Lõikes 1 sätestatakse, et vaidlevate poolte nõusolekul on komisjonil õigus tellida vaidlusaluse

kauba või teenuse osas ekspertarvamus. Enne eksperdiarvamuse tellimist arvestatakse poolte

esitatud arvamustega ning eksperdiarvamuse valmimise tähtpäeva lepib komisjoni esimees

kokku eksperdiga.

Lõike 2 kohaselt saadetakse eksperdiarvamus nii kauplejale kui ka tarbijale.

Lõike 3 kohaselt kannavad pooled eksperdiarvamusega seotud kulud võrdsetes osades ja enne

ekspertiisi tellimist, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.

Lõikes 4 nähakse ette erand, mille kohaselt kannab eksperdiarvamusega seotud kulud kaupleja,

kui vaidlusaluse kauba puudused ilmnesid 12 kuu jooksul kauba tarbijale üleandmise päevast

arvates ja kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust kauba puuduse olemuse ja tekkepõhjuse

väljaselgitamiseks. Sama põhimõte kehtib ka VÕS § 218 lg-s 22.

Lõikes 41 sätestatakse, et teenuse osutamise puhul lasub kauplejal eksperdiarvamuse andmisega

seotud kulude tasumise kohustus, kui vaidlusaluse teenuse puudused ilmnesid kuue kuu jooksul

alates töö tarbijale üleandmise päevast ning kaupleja ei tellinud eksperdiarvamust teenuse või

puuduse olemuse ja tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Sama põhimõte kehtib ka VÕS § 642 lg-

s 2.

Lõikes 5 sätestatakse, et komisjonil on õigus tellida eksperdiarvamus ka juhul, kui seda taotleb

üks vaidlevatest pooltest ja ta on nõus tasuma sellega seotud kulud.

TKS-i §-s 53 sätestatakse tarbijavaidlusasja arutamine istungil samamoodi kehtiva seadusega.

Lõike 1 kohaselt võib komisjon korraldada istungi omal algatusel või menetlusosalise taotlusel,

kui istungi korraldamine aitab kaasa tarbijavaidlusasja kiiremale ja õigele lahendamisele.

Komisjoni töökeeleks on eesti keel.

Lõikes 2 sätestatakse, et istungil viibivateks isikuteks on tarbijavaidlusasja menetleva

komisjoni koosseisu liikmed ja menetlusosalised, sealhulgas asjakohasel juhul ka istungile

17

kutsutud ekspert. Istungi juhatajaks on tarbijavaidlusasja menetleva komisjoni koosseisu

kuuluv komisjoni esimees.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon võib viia istungi läbi ka ainuisikuliselt ehk ilma

kolmeliikmelist komisjoni koosseisu määramata.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui istungile kutsutu ei saa istungil osaleda, siis peab ta sellest teatama

enne istungi algust ja teatama istungile ilmumist takistava põhjuse.

Lõikes 5 nähakse ette, et kui tarbijavaidlusasja pool jätab mõjuva põhjuseta istungile ilmumata,

siis toimub tarbijavaidlusasja arutamine istungil tema kohalolekuta.

TKS-i §-s 54 sätestatakse istungi läbiviimise kord, mis sarnaneb kehtivas seaduses sisalduvale

regulatsioonile.

Lõike 1 kohaselt teeb istungit juhatav komisjoni esimees kindlaks istungil osalejate

isikusamasuse ja esindajate volitused, kontrollib komisjoni liikmete taandamise aluste

puudumist ning selgitab läbiviidava menetluse tulemuse õiguslikku tähendust.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt selgitab komisjoni esimees istungil tarbijavaidluse sisu ja vaidlusaluse

lepinguga ja lepingu esemega seotud asjakohaseid õigusaktide norme. Istungil tutvutakse

esitatud tõenditega ja pooled võivad esitada täiendavaid tõendeid, mille varasem esitamine ei

olnud võimalik. Vastaspoolele antakse võimalus istungil esitatud lisatõendite kohta esitada oma

seisukoht. Poolte esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab komisjoni esimees. Istungil võib

tarbija kirjalikus avalduses esitatud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult

loobuda kuni tarbijavaidlusasja sisulise arutamiseni.

Lõike 4 kohaselt toimub istungil tarbijavaidlusasja sisuline arutamine, poolte selgituste ja

ekspertide ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ja nende uurimine ning

poolte lõppseisukohtade ärakuulamine.

Lõike 5 kohaselt võib komisjoni esimees asja arutamise istungil edasi lükata, kui komisjoni

liige taandub istungil, kui vaidluse pool ei ilmunud istungile mõjuval põhjusel või kui ilmneb

muu takistus, mida ei ole võimalik istungil kõrvaldada.

Lõike 6 kohaselt teatab komisjoni esimees pärast tarbijavaidlusasja sisulist arutamist otsuse

teatavakstegemise aja.

TKS-i §-s 541 reguleeritakse istungi pidamist menetluskonverentsina. Asjakohane säte kehtivas

seaduses puudub. Samas on infoühiskonna ja e-teenuste arengut ning inimeste piiriülest

liikumist arvestades praktiline vajadus võimaldada istungi korraldamist kaasaegsete

infotehnoloogiliste võimaluste abil.

Lõike 1 kohaselt võib komisjoni istungi korraldada menetluskonverentsina kas täielikult või

osaliselt. Menetlusosalisel või tema esindajal on võimalik istungi ajal viibida muus kohas ja

teha menetlustoiminguid reaalajas. Võimalik on menetluskonverentsi läbi viia ka viisil, kus

osad menetlusosalised viibivad istungiruumis ja teised muus kohas.

Lõike 2 kohaselt peab menetluskonverentsina korraldatud istungil olema tehniliselt turvaliselt

tagatud isikute osalemine istungil ja istungi läbiviimine nii pildi kui ka heli reaalajas

ülekandmisel. Välistatud peab olema kõrvaliste isikute sekkumine menetluskonverentsi ajal.

TKS-i §-s 542 täpsustatakse tarbijavaidlusasja menetlemisel kompromissi sõlmimist. Ka kehtiv

seadus võimaldab komisjoni menetluses lahendada vaidlus pooltevahelise kompromissiga, kuid

täpsemalt ei ole seda reguleeritud. Kompromissiga lõpeb ligi viiendik komisjonis

menetletavatest tarbijavaidlusasjadest.

Lõike 1 kohaselt võivad nii vaidluse pooled kui tarbijavaidlusasja menetlev komisjoni esimees

või sekretariaat teha menetluse kestel omapoolse ettepaneku vaidluse lahendamiseks

kompromissiga.

Lõike 2 kohaselt on kompromissi sõlmimine võimalik kuni tarbijavaidlusasjas otsuse

avalikustamiseni. Vaidluse lahendamise võimaldamine kompromissiga on mõistlik, kuna

sellisel juhul ei ole kaotajaid ega võitjaid – vaidluse pooled leiavad oma probleemile lahenduse

18

ja jääb ära edasine vaidlemine komisjonis või kohtus. Kompromiss võib olla tingimuslik. See

tähendab, et üks pool on nõus täitma oma kohustusi ja rahuldama nõuet, kui teine pool tagab

selleks vajalikud tingimused.

Lõike 3 kohaselt võivad pooled esitada nende poolt allkirjastatud kompromisslepingu

komisjonile kinnitamiseks. Kompromissi kinnitava otsusega lõpetatakse ühtlasi

tarbijavaidlusasja menetlus.

Lõike 4 kohaselt kinnitab komisjoni esimees kompromissi otsusega, milles märgitakse

kompormissi tingimused ning millega ühtlasi lõpetatakse tarbijavaidlusasja menetlus.

Lõike 5 kohaselt ei kinnita komisjoni esimees kompromissi, kui tema hinnangul on see

vastuolus seadusest tulenevate normidega või heade kommetega või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kompromissiga ei või jätta tarbijat ilma talle seadusega antud õigustest. Kui

kompromissi ei ole võimalik kinnitada, teeb komisjoni esimees selle kohta otsuse, milles

põhjendab kompromissi kinnitamisest keeldumist. Kompromissi mittekinnitamisel jätkatakse

tarbijavaidlusasja menetlemist.

TKS-i §-s 55 sätestatakse komisjoni menetluse lõpetamise alused.

Lõike 1 kohaselt lõpetab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja menetluse, kui tarbija võtab

avalduse tagasi, kui kaupleja rahuldab tarbija nõude, kui komisjoni esimees kinnitab poolte

sõlmitud kompromissi, kui asjas tehakse sisuline otsus või kui menetluse käigus ilmneb mõni

§-s 502 sätestatud menetlusse võtmist välistav asjaolu. Menetluse lõpetamise alusena nähakse

ette ka samad alused kui avaldus jäetakse komisjoni esimehe poolt menetlusse võtmata ning

seda tulenevalt sellest, et kõnealused asjaolud, mis takistavad menetluse läbiviimist

tarbijavaidluste komisjonis, võivad selguda ka menetluse käigus ning sellisel juhul peab olema

komisjoni esimehel alus menetlus komisjonis lõpetada.

Lõike 2 kohaselt nimetatakse otsuses menetluse lõpetamise alus ning lõpetamise otsus tehakse

pooltele viivitamatult kirjalikult teatavaks.

TKS-i 6. peatüki 5. jaos

sätestatakse nõuded komisjoni otsuse tegemisele ja otsuse sisule.

TKS-i §-s 56 sätestatakse komisjoni tarbijavaidlusasja sisulise otsuse tegemise tingimused ja

aeg.

Lõikes 1 antakse komisjonile kaalutlusõigus teha tarbijavaidlusasjas otsus siis, kui

tarbijavaidlusasja asjaolud on selged ja tarbijavaidlusasi on täielikult valmis, et teha asjas lõplik

lahend.

Lõikes 2 nähakse ette, et enne otsuse tegemist annab komisjoni esimees pooltele täiendavate

avalduste ja tõendite esitamise võimaluse ja määrab nende esitamise tähtpäeva ning teavitab

otsuse tegemise kuupäevast. Määratud tähtpäeva võib muuta, kui seda tingib menetlusolukorra

muutumine.

Seega võib praktikas ette tulla olukord, kus pool esitab lisatõendi vahetult enne otsuse tegemist.

Kusjuures, ka komisjoni esimees saab § 493 lõike 5 järgi vajaduse korral selgitada lisatõendite

esitamise vajadust. Juhul, kui lisatõend esitatakse, on komisjonil käesoleva eelnõu § 56 lõike 2

järgi endiselt tarvis võimaldada teisel poolel tõendiga tutvuda ja arvamust avaldada. Seetõttu

võidakse ka otsuse tegemise tähtpäeva vajaduse korral edasi lükata, määrates uue tähtpäeva.

Lõike 3 kohaselt teeb komisjoni koosseis otsuse lihthäälteenamusega. Komisjoni liige võib

jääda eriarvamusele ja tema eriarvamus kajastatakse komisjoni otsuses. Komisjoni liige ei saa

jääda erapooletuks.

TKS-i §-s 57 sätestatakse komisjoni otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue. Ernst & Young

Baltic AS-i tehtud uuringus toodi esile, et komisjoni menetluses osalenute arvamuse kohaselt

on komisjoni otsused ebakvaliteetsed, kuna sarnaste asjaoludega olukordi lahendatakse

19

erinevalt, ning otsused on raskesti arusaadavad ja ebapiisavalt põhjendatud. Eelnõuga

kavandatavad muudatused peaksid aitama muuta komisjoni otsused kvaliteetsemaks.

Lõike 1 kohaselt peab komisjoni otsus olema põhjendatud ja tuginema seadustel ning

tarbijavaidlusasjas esitatud ja kogutud tõendite ja asjaolude õiguslikule hinnangule. Otsust

tehes hindab komisjon tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas nõue kuulub rahuldamisele. Poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitse

tagamise eesmärgil ei ole komisjon seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja võib täpsustada

nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ning otsustab ise, millist õigusakti kohaldada.

Lõike 2 kohaselt võib komisjon otsustamisel tugineda ainult tarbijavaidlusasjas kogutud

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik

avaldada oma arvamust. Kui menetlusosaliste esile toodud asjaolusid hindab komisjon oma

otsuses menetlusosalisest erinevalt, siis peab ta eelnevalt olema nende tähelepanu sellele

juhtinud ja andnud võimaluse seisukoha avaldamiseks.

TKS-i §-s 571 sätestatakse komisjoni sisulisele otsusele esitatavad nõuded, mis on kehtiva

seadusega võrreldes üksikasjalikumad.

Lõikes 1 sätestatakse, et otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja

põhjendavast osas. Sama sisuga säte sisaldub kehtivas seaduses.

Lõikes 2 täpsustatakse otsuse sissejuhatuses kajastamist vajavaid andmeid. Otsuse

sissejuhatuses peab olema märgitud otsuse tegemise aeg ja koht, tarbijavaidlusasja number,

otsuse teinud komisjoni koosseisu liikmete nimed, kui otsuse tegi komisjoni koosseis, ja

komisjoni esimehe nimi, kui otsuse tegi komisjoni esimees ainuisikuliselt, poolte ja nende

esindajate nimed ning isiku- ja registrikoodid või sünniajad, tarbija nõude ese, istungi

toimumise aeg või viide tarbijavaidlusasja lahendamisele kirjalikus menetluses ja andmed

poole osalemise kohta istungil.

Lõikes 3 täpsustatakse nõudeid otsuse resolutsioonile. Resolutsiooniga lahendab komisjon

selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioonis peab olema

märgitud komisjoni seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta. Samuti märgitakse resolutsioonis otsusega mittenõustumisel maakohtusse

pöördumise võimalus ning kaupleja kohustus teavitada komisjoni 30 päeva jooksul alates

otsuse ameti veebiküljel avaldamise päevale järgnevast päevast otsuse täitmisest või

maakohtusse pöördumisest. Resolutsioon peab olema eristatav otsuse muudest osadest, olema

sõnastatud selgelt ja olema arusaadav ning täidetav ka otsuse muude osadeta.

Lõikes 4 täpsustatakse nõudeid otsuse kirjeldavale osale. Otsuse kirjeldavas osas tuleb eelkõige

märkida tarbija esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited ja tõendid, mis kirjeldavad

olulises osas tarbijavaidluse sisu. Kirjeldavas osas esitatakse andmed loogilises järjekorras ja

lühidalt, tuues esile olulisema.

Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid otsuse põhjendavale osale. Otsuse põhjendavas osas peab olema

märgitud tarbijavaidlusasja menetlemisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

samuti tõendid, millele tarbijavaidluste komisjoni järeldused tuginesid. Otsuse põhjendavas

osas märgitakse ka õigusaktid, mida komisjon vaidluse lahendamisel kohaldas. Otsuses peab

põhjendama ka seda, miks komisjon ühe või teise poole faktiliste väidetega ei nõustu ja miks

ta mingit tõendit ei arvesta.

Lõikes 6 sätestatakse, et tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema lahendatud asjakohasel juhul

tarbija tellitud ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamine kaupleja poolt vastavalt käesolevas

eelnõus kavandatud sättele TKS-is (§ 6 lg 2). Tarbija kasuks tehtud otsuses peab olema

lahendatud ka tarbijavaidlusasja lahendamise eest seaduse alusel ettenähtud menetlustasu

(ekspertiisikulu) kandmine kaupleja poolt.

TKS-i § 58 reguleerib vigade parandamist otsuses.

20

Lõikes 1 nähakse ette, et komisjoni esimees võib igal ajal parandada otsuses kirja- ja

arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne vigade parandamist võib

komisjoni esimees ära kuulata ka pooled.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni otsusele tehakse märge otsuse parandamise kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni otsuses vigade parandamise kohta sätestatut kohaldatakse

vigade parandamisel ka komisjoni esimehe menetluslikus otsuses.

TKS-i §-s 59 sätestatakse otsuse avalikustamine. Komisjoni jõustunud otsus avalikustatakse

TMS-i § 462 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja korras TTJA hallataval komisjoni veebilehel.

Avalikustamisele ei kuulu komisjoni esimehe menetluslikud otsused (näiteks

kompromissotsused). Sätte kohaselt võib komisjon avalikustatavat otsust töödelda viisil, mille

tulemusel ei ole otsusest võimalik tuvastada tarbija nime, isikukoodi või sünniaega ega aadressi.

TKS-i § 60 reguleerib komisjoni otsuse järgimist.

Lõikes 1 sätestatakse, et kauplejal on otsuse järgmiseks 30 päeva alates otsuse TTJA veebilehel

avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Seega, kui

komisjon on teinud otsuse tarbija kasuks, tuleb kauplejal selle aja jooksul teavitada komisjoni

otsuse täitmisest või maakohtu poole pöördumisest.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni esimees võib poolte põhjendatud taotlusel pikendada otsuse

järgimiseks antud tähtaega.

Lõikes 3 nähakse ette võimalus, et kui vaidluse pool ei nõustu komisjoni otsusega, võib ta

pöörduda sama tarbijavaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Võrreldes kehtiva seadusega

täpsustatakse, et kohtusse pöördumise vorm on hagiavaldus, mitte kaebus ega vaie komisjoni

otsuse peale.

Lõike 4 kohaselt on kaupleja kohustatud komisjoni teavitama otsuse täitmisest või samas asjas

maakohtusse pöördumisest.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel

avalikustatakse nende kauplejate nimed, kes ei järgi komisjoni otsuseid. Seega on kaupleja

kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul komisjoni otsuse täitmisest

või maakohtusse pöördumisest teavitama, sest mitteteavitamisel lisatakse kaupleja komisjoni

otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirja (n-ö must nimekiri).

Lõikes 7 sätestatakse juhud, kui kaupleja eemaldatakse lõikes 4 kirjeldatud nimekirjast. Need

juhud on:

1) kaupleja teavitab komisjoni peale nimekirja kandmist, et ta on tarbija kasuks tehtud

otsuse siiski täitnud;

2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud 3 aastat.

Kehtiva seaduse alusel kustutati kaupleja mustast nimekirjast siis, kui kaupleja nimekirja

kandmisest on möödunud 12 kuud. Uue regulatsiooniga nähakse ette, et kaupleja kustutatakse

kõnealusest nimekirjast siis, kui kaupleja on olnud mustas nimekirjas 3 aastat ning ta ei ole selle

aja jooksul tarbija kasuks tehtud otsust täitnud. Muudatuste eesmärk on motiveerida kauplejaid

aktiivsemalt otsuseid täitma või otsusega mittenõustumisel maakohtu poole pöörduma. Kolme

aastase tähtaja määramisel on lähtutud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 146, mille

kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat.

TKS-i ei täiendata üleminekusättega neile tarbijavaidlusasjadele, mille läbivaatamine on uue

regulatsiooni jõustumisel juba algatatud ja mida menetletakse enne käesoleva seaduse

jõustumist. TKS § 1 lg 5 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse

ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Oma olemuselt on komisjoni tööd

reguleerivad normid haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid ning sellest tulenevalt, kui

21

seadust muudetakse, kohaldatakse enne 01.03.2026 algatatud menetlustele menetluse alguses

kehtinud õigusnorme.

Eelnõu § 2

reguleerib seaduse jõustumist. Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1.

märtsil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL

tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–71). Eelnõus

kavandatavad komisjoni menetluskorra muudatused on kooskõlas direktiivis sätestatud

nõuetega vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele ja menetlustele.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu eesmärk on luua lihtne ja efektiivne kohtuväline tarbijavaidluse lahendamise süsteem,

muutes komisjoni kehtivat menetluskorda eesmärgiga suurendada menetlusosaliste usaldust

komisjoni ja selles läbiviidava menetluse vastu, parendada menetluse kvaliteeti ning

tarbijavaidluste komisjoni tulemuslikkust.

Eelnõuga kavandatavad muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on muudatustel mõju riigiasutuste korraldusele

(kohustused riigile).

Eelnõuga kavandatav olulisem muudatus on:

1. Komisjoni esimehe ametikohtade loomine TTJA-sse.

6.1. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe ametikoha loomine TTJA-sse

Kavandatava muudatusega luuakse praeguste TTJA-s lepingu alusel töötavate 14 komisjoni

esimeeste asemel komisjoni esimehe ametikoht (eeldatavalt 3 ametikohta), mis täidetakse

avaliku konkurssi alusel. Ametikohale esitatavad nõuded on kehtestatud seaduses. Kehtiva

regulatsiooni alusel on ettevõtlus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga kinnitatud

komisjoni esimeeste nimekiri, kuhu kuulub 14 isikut, kelle tööd komisjoni esimehena

tasustatakse käsunduslepingu alusel. Seega väheneb oluliselt esimeeste arv, kes tegutsevad

osalise koormusega muu põhitegevuse kõrvalt. Muudatusel on positiivne mõju ka

töökorralduslikult komisjoni ja TTJA infovahetusele, menetluste läbiviimise tõhususele ja

komisjoni esimeeste poolsele infovahetusele menetlusosalistega.

Muudatus avaldab eelduslikult positiivset mõju komisjoni professionaalsusele, lahendite

kvaliteedile ja menetluse tõhususele, läbi mille tõuseb üldine vaidluse osapoolte rahulolu

menetlusega ja tarbijavaidluste lahendamisega.

Sihtrühmaks on TTJA.

6.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

22

Kehtiva regulatsiooni alusel makstakse komisjoni esimeestele töötasu vastavalt töötatud

tundide arvule. Kuutöötasu aluseks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2

lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis, mis praegu on 3664 eurot.

Ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 170 eurot. Komisjoni esimeeste

töötasudeks kulus 2023. aastal 107 571, 62 eurot.

Kui arvestada komisjoni esimehe keskmiseks põhipalgaks 3500 eurot, kulub esimeeste

töötasudele 168 588 eurot aastas (koos maksudega). Muudatusega kaasnev lisakulu komisjoni

esimeeste töötasudeks on ca 61 000 eurot, mis kaetakse töö ümberkorraldamisega säästetavate

vahendite arvelt seoses menetluste tõhusamaks muutmisega ja menetlusaegade lühendamisega.

Töötasu määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Väheolulises osas võib mõju sihtrühmaks pidada ka ettevõtlus- ja kutseliite ning

tarbijaorganisatsioone, kes nimetavad komisjoni liikmed, ning nende nimetatud isikuid.

TTJA andmetel on komisjoni liikmeid ligi 40. Menetluse suurem selgus ja komisjoni töö

suurem professionaalsus avaldab sihtrühma käitumisele siiski positiivset mõju ja suuremat

motivatsiooni nimetada komisjoni liikmeteks oma valdkonnas vajalike ekspertteadmiste ja

kogemustega asjatundjaid, kes panustaksid komisjoni töösse, aidates suurendada komisjoni

valdkondliku kompetentsi ja teha komisjonil kvaliteetsemaid otsuseid.

Kavandatava muudatuse mõju ulatus on väheoluline, avaldumise sagedus väike ja muudatusel

ei ole ebasoodsaid mõjusid.

6.1.2. Muudatuse mõju tarbijatele

Komisjoni esimeeste määramine avaldab kindlasti positiivset mõju otsuse kvaliteedile, sest

seadusemuudatuse jõustumisel tegutseksid komisjoni esimehed tarbijavaidluste lahendamisega

põhitööna, mitte muude töökohustuste kõrvalt. See omakorda suurendaks tarbijate

kindlustunnet ja usaldust vaidluse kohtuvälise menetlemise vastu.

Muudatusega ei pikenda tarbijavaidluse menetlusaega komisjonis. Direktiivi kohaselt tuleb

vaidlus kohtuvälises menetluses lahendada 90 päeva jooksul pärast vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksusele avalduse täieliku toimiku laekumise kuupäevast. Aastal 2023 lahendati

komisjonis vaidlused keskmiselt 56 päevaga.

6.1.3. Muudatuse mõju kauplejatele

AS-i Ernst & Young poolt 2019. a läbiviidud uuringu tulemustel selgus, et suur osa kauplejaid

ei ole rahul komisjoni esimeestega, sh viidati esimeeste teadmiste vähesusele teatud

valdkondades. Kuivõrd muudatustega luuakse eeldatavalt 3 esimeeste ametikohta, siis

võimaldab see esimeestel erinevatele valdkondadele spetsialiseerida ning see peaks eeldatavasti

tõstma komisjoni lahendite kvaliteeti ning kauplejate rahulolu komisjoni poolt tehtud otsustega.

6.1.4. Muudatuse mõju kohtule

Olukorras, kus pooled komisjoni otsusega ei nõustu (ning seda ei järgi), on vaidlevatel pooltel

võimalik pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Kuivõrd kohtusse pöördumise

vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale, siis puuduvad TTJA-l andmed,

kui sageli ei ole pooled komisjoni poolt tehtud otsusega rahul ning valivad võimaluse lahendada

sama vaidlust kohtumenetluses. Eelduslikult väheneb kohtusse pöördumine, kuna komisjoni

23

esimeeste nimetamine võimaldab paremat spetsialiseerumist esimeeste vahel konkreetsetele

valdkondadele ning see peaks tõstma otsuse kvaliteeti ning seega ka poolte rahulolu komisjoni

poolt tehtud otsusega.

Seega jääb kohtute koormus kas samas või väheneb seoses komisjoni poolt tehtud otsuste

kvaliteeditõusuga.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõus kavandatavad muudatused ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Muudatused komisjoni

menetluskorras puudutavad TTJA eelarvet, kuna komisjoni tegevuse rahastamine toimub TTJA

eelarvest. Muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud kantakse olemasoleva TTJA eelarves

selleks planeeritud vahendite arvelt.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena rakendamiseks on vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kehtestada komisjoni esimeeste tasustamise määrad ning komisjoni asjaajamis- ja töökord.

Määruse kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1–2).

Lisaks on eelnõule lisatud juurde Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2020 määruse nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise

kavand, millega täiendatakse määruse nr 5 sätteid, et seal oleks kajastatud tarbijavaidluste

komisjoni menetluse käigus kogutav andmestik ning andmete säilitamise tähtaeg.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. märtsil. Komisjoni liikmete nimetamine uutel

alustel ja muudatused komisjoni menetluskorras eeldavad TTJA-lt mõningaid ettevalmistusi,

nendeks kulub vähemalt pool aastat.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon

Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja

lisade 4-5 osas arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

Seletuskirjale on lisatud eelnõu I kooskõlastusringilt saadud huvigruppide poolt tehtud

ettepanekud ning arvamused (lisa 3).

Algatab Vabariigi Valitsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

18.09.2024 nr 2-2/2354-1

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks tarbijakaitseseaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) seletuskirja lisad 1-2 (alamakti kavand);

4) seletuskirja lisa 3 (I kooskõlastusringi tagasiside);

5) seletuskirja lisad 4-5 (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu ja seletuskiri).

Mari-Liis Aas

+372 625 6459 [email protected]

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijavaidluste komisjoni esimehe tasustamise alused

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 4 alusel.

§ 1. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö tasustamine

Tarbijavaidluste komisjoni esimehele makstakse põhipalka suuruses, mis on vähemalt 3500

eurot ühes kalendrikuus.

§ 2. Töötasu väljamaksmine

(1) Komisjoni esimehe töötasu maksab välja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU

KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tarbijavaidluste komisjoni asjaajamis- ja töökord

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 42 lõike 5 alusel.

§ 1 Komisjoni töökeel

(1) Komisjoni töö toimub eesti keeles. Tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi võib poolte ja

komisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles.

(2) Pool ja komisjoni liige võivad lõikes 1 nimetatud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui tema

keeleoskus osutub tarbijavaidlusasja läbivaatamisel ebapiisavaks.

(3) Kui pool ei valda eesti keelt ja tal ei ole eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta

vajab viipekeeletõlgi teenust , korraldab ta selle teenuse saamise ise. Kui pool ei leia mõjuval

põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib komisjon tarbijavaidlusasja

menetlemise edasi lükata.

§ 2. Poolte kutsumine istungile

Pooled kutsutakse istungile kutsega, milles märgitakse järgmised andmed:

1) istungile kutsutava isiku ees- ja perekonnanimi;

2) komisjoni koosseis;

3) istungi toimumise aeg ja koht;

4) tarbijavaidlusasja põhisisu;

5) kohustus teatada komisjoni istungile ilmumata jätmise põhjus;

6) istungile ilmumata jätmise tagajärjed.

Tarbijakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja

Lisa 3

Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse

sisu

Arvestamine Põhjendus/selgitus

Justiitsministeerium

1. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on

esitanud Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks

tarbijakaitseseaduse,

riigilõivuseaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu

(eelnõu). Justiitsministeerium ei

kooskõlasta eelnõu osas, millega

muudetakse tarbijavaidluste

komisjoni otsused siduvaks ja

sundtäidetavaks. Teeme eelnõu

kohta järgmised märkused.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited siduvatele

otsustele, mis oleksid

täidetavad otse

kohtutäituri poolt.

Jäädud on senise

regulatsiooni juurde,

mille puhul on

komisjoni poolt tehtud

otsused pooltele

soovituslikud.

2. Peamine muudatus, mida eelnõuga

soovitakse teha, on muuta

tarbijavaidluste komisjoni (TVK)

otsus siduvaks ja sundtäidetavaks.

Märgime, et Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 146 kohaselt

mõistab õigust üksnes kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) menetlusreeglite

laiendamine TVK menetlusele ei

muuda TVK-d kohtuks ning

menetlusreeglite laiendamise

kaudu ei ole võimalik ületada

küsimust pakutud lahenduse

põhiseaduspärasusest.

Eesti õigusteaduses ei ole senini

veendumust, et kohtuväline

vaidluste lahendamine siduvate

otsustega on põhiseaduspärane ja kui

on, siis millistel tingimustel. Eesti

autoriteetsed õigusteadlased on

selles küsimuses vastandlikel

seisukohtadel. Senikaua, kui see

põhimõtteline küsimus on

lahendamata, ei saa

Teadmiseks võetud. Teadmiseks võetud.

Justiitsministeerium toetada

põhimõtteliste muudatuste loomist

ja laiendamist õiguskorras.

Selgitame veel, et

Justiitsministeeriumi käesoleva

aasta tööplaanis on kõnesolevas

põhimõttelises küsimuses analüüsi

tellimine, mille valmimisel

kujundame oma seisukoha. Seetõttu

ei saa me veel kooskõlastada eelnõu

osas, millega muudetakse

tarbijavaidluste komisjoni otsused

siduvaks ja sundtäidetavaks.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 2026.

aastal ning selle kehtestamine ei ole

ajakriitiline. Justiitsministeerium

peab võimalikuks, et küsimus

kohtuväliste vaidluste siduvate

otsuste põhiseaduspärasusest on

võimalik lahendada selle ajaraami

sees.

3. Eelnõu § 1 p 1 (TKS § 31 lg 11) ja

§ 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) – eelnõu

kohane TKS § 31 lg 11 sätestab

järgmist:

„(11) Vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksus võib lahendada

vaidlust, mis on seotud kauplejaga,

kelle asutamiskoht on teises

Euroopa Liidu liikmesriigis, kui

tarbija elukoht on Eestis, kaupleja

on tarbijavaidluse lahendamisega

tarbijavaidluste komisjonis nõus ja

tarbijavaidluse lahendamisel

kohaldatakse Eesti õigust.“;

Samas jääb eelnõuga muutmata

kehtiva TKS § 36 lg 3, mis sätestab,

et kui vaidluse lahendamisel tekib

kohaldatava õiguse küsimus ning

tarbija ja kaupleja vahelisele

lepingule kohaldatav õigus

määratakse kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega

1 ja 2, tuleb arvesse võtta tarbija

hariliku viibimiskoha liikmesriigi

lepinguõiguse sätteid, millest tarbija

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

TKS § 31 lg 11 ning

jäädud on senise

regulatsiooni juurde.

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.

Eelnõukohase TKS § 31 lg 11

sõnastusele tuginedes saab väita, et

kohtuvälise vaidluse lahendamise

üksuse pädevus on eelnõuga piiratud

nõnda, et üksus saab kohaldada

üksnes Eesti õigust. Tekib küsimus,

kas vaidluse lahendamise üksus ongi

üldse pädev lahendama piiriüleseid

vaidlusi, mille suhtes tuleks

otsekohalduvast Euroopa Liidu (EL)

määrusest tulenevalt kohaldada teise

liikmesriigi õigust. Seletuskirjast ei

selgu, kas see on eelnõu koostajate

eesmärk. Näiteks seletuskirjas TKS

§ 56 lg 3 selgitustes räägitakse

võimalusest, et Eesti komisjonis

lahendatakse vaidlust Eesti kaupleja

ja Soome tarbija vahel olukorras, kus

Eesti kaupleja on suunanud oma

tegevuse Soome, sõlmib lepinguid

Soome tarbijatega ja lepingule

kohaldub Soome õigus. Kui eelnõu

koostajate eesmärk on see, et TVK ei

kohalda teise riigi õigust ning sel

juhul tuleb vaidluse lahendamiseks

pöörduda kohtusse, siis palume seda

seletuskirjas selgitada.

Palume eelnõu ja seletuskiri selle

pilguga üle vaadata ja vajadusel

korrigeerida.

Palume seletuskirjas selgitada, mille

järgi toimub kohtualluvuse

(jurisdiction) ja kohalduva õiguse

määramine. Kuna neid valdkondi

reguleerivad otsekohalduvad EL

määrused, mis on Eesti õiguse suhtes

ülimuslikud, ei saa riigisisese

õigusega EL õigusest

eriregulatsiooni luua. Palume

seletuskirjas TKS § 31 selgituste

juures selgelt viidata EL

õigusaktidele, mis reguleerivad

tarbijavaidluste kohtualluvust ja

kohalduva õiguse määramist.

4. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 40 lg 1) –

eelnõukohase TKS § 36 järgi võib

TKS-s sätestatud juhul vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetluse

tulemuseks vaidluste kohtuvälise

lahendamise üksuses olla tarbijale

siduv otsus. Kehtiva TKS järgi on

TVK tarbijavaidlusi lahendav

sõltumatu ja erapooletu üksus,

eelnõus aga kasutatakse üksuse

asemel terminit organ, viitega

riigivastutuse seadusele. Üksuse

terminit TKS § 40 lg 1 enam ei

sisaldu.

Selle terminimuudatuse tulemusel

jääb ebaselgeks TKS 5. ja 6. peatüki

omavaheline seos, sh kas TKS-s

üksuse kohta sätestatu kohaldub ka

TVK kui organi suhtes. Samuti on

ebaselge, kas TKS § 36 täiendus

puudutab ka TVK-d või üksnes TKS

5. peatükis sätestatud alustel loodud

üksusi, milleks TKS § 29 lg-st 2

tulenevalt võib olla ka eraõigusliku

juriidilise isiku poolt moodustatud

äriühing. Viidatud terminimuudatus

võib viia tõlgenduseni, et eraõiguslik

juriidiline isik, sh äriühing hakkab

Eestis kohtu asemel siduvate

otsustega vaidlusi lahendama.

Selline lahendus ei vasta Eesti

õigustraditsioonile ega ole

põhiseaduse järgi lubatav. Eelnõu

senise menetluse käigus on arutatud

üksnes TVK otsuste siduvust, kuid

ka selles osas ei ole arutelud

praeguseks lõppenud, mille tõttu

Justiitsministeerium seda lahendust

praegusel kujul ei toeta.

Terminimuudatus toob kaasa ka

ebaselguse selles, kas ja milline on

plaanitud TVK piiriülene pädevus

(vt märkust TKS § 31 lg 11 kohta).

Seletuskirja selgituste kohaselt

komisjoni pädevus ei muutu ning

komisjon lahendab vaidlusi, mis on

seotud Eestis asutatud kauplejaga.

Samas eelnõu tekst, sh TKS § 40 ja

Arvestatud. Säilitatud on TKS § 40

lg 1 TVK definitsioonis

termin üksus. Seos

riigivastutuse seaduse §

15 lg 2 p-s 1 nimetatud

organiga on sätestatud

eraldi lõikes.

56 seletuskirjas väidetut ei kajasta.

Palume selgitada, kas TKS § 29

kohase üksuse pädevus ongi

plaanitud olema laiem kui TVK

pädevus. Kui nii, siis palume seda

erisust seletuskirjas põhjendada.

Kui eelnõu koostamisel on eeldatud,

et TVK on ka edaspidi kohtuväliseid

vaidlusi lahendav üksus TKS § 29

mõttes ning sellele laienevad TKS 5.

peatüki asjakohased sätted, siis

palume säilitada TKS § 40 lg 1 TVK

definitsioonis termin üksus. Seos

riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p-s 1

nimetatud organiga palume sätestada

eraldi lõikes.

5. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 451 lg 4-6) –

eelnõukohase TKS § 451 lg 4 järgi

töödeldakse tarbijavaidlusasja

andmeid seadme ohutuse seaduse

(SeOS) §-s 12 sätestatud

andmekogus. SeOS § 12 alusel on

loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteem ning kehtestatud

andmekogu põhimäärus (Majandus-

ja taristuministri 19.03.2020 määrus

nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve

infosüsteemi põhimäärus“). SeOS §

12 lg 4 ega põhimääruse § 4 ning

selles viidatud määruse lisa põhjal ei

ole arusaadav, milliseid

isikuandmeid millises infosüsteemi

andmestikus töödeldakse.

Kui tarbijavaidluse andmed kantakse

infosüsteemi dokumendiregistrisse,

ei kajasta dokumendiregistri

andmekoosseis käesolevast eelnõust

nähtuvaid võimalikke andmeid

(näiteks § 50 ja § 531, kuid võimalik,

et neid andmeid on rohkem). Seega

ei vasta kavandatud regulatsioon

isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 5 lõikes 1 sätestatud

põhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on vastavalt

täiendatud ning juurde

on lisatud Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve

Ameti järelevalve

infosüsteemi

põhimääruse muutmise

määruse eelnõu ning

seletuskiri (lisad 4-5).

nõudele (punkt a) ning keeruline on

hinnata plaanitava regulatsiooni

kooskõla eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse põhimõttega (punktid

b ja c).

Eelnõuga plaanitud TKS § 451 lg 5

sätestab, et menetluse käigus

kogutud dokumente säilitatakse

arhiiviseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides ettenähtud korras.

Kuivõrd seletuskiri üksnes kordab

eelnõu sõnastust ega anna

täiendavaid selgitusi, siis jääb

arusaamatuks, mis on selle sätte sisu

ja eesmärk.

Eelnõukohase TKS § 451 lg 6 järgi

võib menetluse käigus kogutud

andmeid ja dokumente säilitada kuni

kolm aastat pärast menetluse

ajendiks olnud õigusvaidluse

lahendamist. Märgime, et eelnõust

peaks selguma, kas kõiki andmeid ja

dokumente säilitatakse kolm aastat

või sätestatakse alamaktis erisusi.

Samuti peab olema nähtav, mis saab

andmetest ja dokumentidest pärast

säilitustähtaja möödumist.

Kui tarbijavaidlusasjade andmeid

töödeldakse andmekogus, tuleb

regulatsioon luua kooskõlas vastava

andmekogu normidega. Sealjuures

tuleb silmas pidada, et tulenevalt

eraelu puutumatuse põhiõiguse

riivest (PS § 26) ning olulisuse

põhimõttest peab seaduse tasemel

olema sätestatud, milliseid

isikuandmeid andmekogusse

kogutakse, mis eesmärgil neid

andmeid kogutakse ja kasutatakse

ning kui kaua neid kasutatakse.

Palume eeltoodud märkustest

tulenevalt tarbijavaidlusasja

andmete töötlemise regulatsioon

põhjalikult läbi mõelda ning eelnõu

ja seletuskirja vastavalt täiendada.

6. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 48 lg 2) –

eelnõukohane TKS § 48 lg 2 sätestab

järgmist:

„(2) Komisjon võib tarbija nõuet

rahuldavas otsuses otsustada, et

kaupleja hüvitab tarbijale

eksperdiarvamuse saamisega seotud

kulud ja käesoleva seaduse § 46

kohaselt tasutud riigilõivu kui

vaidlusaluse kauba või teenuse

mittevastavus lepingutingimustele

ilmnes ajal, mil võlaõigusseaduse

kohaselt eeldatakse mittevastavuse

olemasolu asja või teenuse

üleandmise ajal, ja kaupleja ei ole

tõendanud, et mittevastavus on

tekkinud hiljem.“

Sättega antakse TVK-le

kaalutlusõigus otsustada, kas

kaupleja peab tarbijale loetletud

menetluskulud hüvitama või mitte

(„võib otsustada“). Kaalutlusõiguse

kasutamise eelduseks on tarbija

nõude rahuldamine. Teiseks

eelduseks on seletuskirja kohaselt

asjaolu, et vaidlusaluse lepinguga

seotud tõendamiskoormus on

kauplejal, kuid kaupleja asjaolusid ei

tõenda. Arusaamatuks jääb, miks on

selline lisatingimus kehtestatud.

Teiseks märgime, et kõnealune säte

ei piira ega selgita, millistel

tingimustel võib komisjon selle

otsuse teha, st millal menetluskulud

hüvitatakse ja millal mitte. Leiame,

et regulatsioon ei ole praegusel kujul

ettenähtav ja võib kaasa tuua

tarbijate ebavõrdse kohtlemise,

mistõttu selline lahendus ei pruugi

olla põhiseaduspärane. Palume säte

ja selle seletuskiri selles valguses

parandada ja täiendada.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt muudetud

ning muudatuste

kohaselt otsustab

komisjon tarbija nõuet

rahuldavad otsuses, et

kaupleja hüvitab

tarbijale

eksperdiarvamuse

saamisega seotud

kulud.

7. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 49–491) –

eelnõus reguleeritakse detailselt

taandamisavalduse esitamine ja

läbivaatamine, kuid jääb ebaselgeks,

millised on õiguslikud tagajärjed,

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on muudetud ning

muudatuste kohaselt

algab nii komisjoni

esimehe kui ka liikme

kui komisjoni liige end viivitamata

ei taanda. Mis saab toimingutest,

mille komisjoni liige on teinud enne

taandamist? Milliseid toiminguid

taandamiseks kohustatud komisjoni

liige tohib või ei tohi teha? Palume

eelnõu vastavalt täiendada.

taandumisel

tarbijavaidlusasja

läbivaatamine algusest

peale.

8. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 494) –

viidatud sätte kohaselt kohaldatakse

menetlusdokumendi

kättetoimetamisele TsMS-s

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut.

Seletuskirjas põhjendatakse seda

argumendiga, et komisjon ei ole

haldusorgan ja TsMS sätteid

kohaldatakse õigusselguse huvides.

TsMS § 3111 kohaselt toimetatakse

dokumendid üldjuhul kätte

infosüsteemi kaudu. Palume

seletuskirjas selgitada, millise

infosüsteemi kaudu hakkab TVK

dokumente kätte toimetama. Samuti

palume selgitada, kas TVK kasutab

menetlusdokumentide

väljastusteateid, pitseeritud

ümbrikuga kohtutäituri kaudu

kättetoimetamist ja ka avalikku

kättetoimetamist. TsMSis on

konkreetselt sätestatud, millised

menetlusdokumendid tuleb kätte

toimetada (TsMS § 306 lg 5).

Kõikidele menetlusdokumentidele

tsiviilkohtumenetluses ei kohaldata

rangeid kättetoimetamise reegleid

(TsMS § 310). Eelnõukohases TKS-

s taolisi erisusi ei tehta. Sellest võib

järeldada, et kõik

menetlusdokumendid tuleb kätte

toimetada. Samas ei sisalda eelnõu

loetelu menetlusdokumentidest,

need loetletakse seletuskirjas, millel

ei ole siduvat tähendust. Kas TVK

peab arvestama ka Riigikohtu

praktikaga tsiviilkohtumenetluses

TsMS alusel kättetoimetamise

kohta?

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on

muudetud ning

muudatuste kohaselt

toimub

menetlusdokumentide

edastamine

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA)

infosüsteemi ehk JVISe

kaudu.

Eeltoodud küsimustele viidates

leiame, et eelnõukohane üldine viide

TsMS regulatsioonile tekitab

ebaselgust selles, kuidas ja mil

määral tuleb TsMS-i TVK

menetlusdokumentide

kättetoimetamisele kohaldada.

Palume kättetoimetamise

regulatsiooni täiendavalt analüüsida

ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täiendada.

9. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 502 lg 1 p 9) – kõnealusest sättest tulenevalt on

vaidluse keerukus üks avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise

aluseid. Palume selgitada, kas selle

aluse all on silmas peetud ka

olukorda, kus otsekohalduvast EL

määrusest tulenevalt tuleb kohaldada

teise liikmesriigi õigust? Kui jah, siis

palume kaaluda vastava aluse

sõnaselget lisamist menetlusse TKS

§ 502 lg 1 loetelusse.

Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on

selgitatud, et vaidluse

keerukuse all on silmas

peetud seda, kui

vaidluse lahendamiseks

on vajalik ajamahukas

ja kulukas ning

keerukas ekspertiis ja

tunnistajate kaasamine,

ei ole võimalik

tähtajaks lahendada

kohtuvälises

menetluses.

10. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 504) – TKS

§-ga 504 reguleeritakse avaldusest

loobumine. Seletuskirjas

selgitatakse: „Ka kehtiva seaduse

alusel on tarbijal võimalik avaldus

tagasi võtta, kuid täpsemalt ei ole

seda seaduses korraldatud.“.

Juhime tähelepanu, et loobumine ja

tagasivõtmine on erinevad

õigusinstituudid ja neil on erinevad

õiguslikud tagajärjed. TsMS § 432

tulenevalt tähendab loobumine seda,

et isik loobub õiguste teostamisest ja

loetakse, et isik ei saa uuesti vaidluse

lahendamiseks kohtusse pöörduda.

Tagasivõtmise korral ei loobu isik

õiguste teostamise õigusest.

Oleme seisukohal, et eelnõus tuleks

reguleerida tarbija õigus menetlusest

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on vastavalt muudetud

ning sätestatud on

avalduse

tagasivõtmine, mitte

avaldusest loobumine.

väljuda nii, et see ei mõjuta tema

õiguste teostamise õigust, sh õigust

pöörduda samas asjas kohtu poole.

Märgime, et ka tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise direktiiv

2013/11/EL, millele seletuskirjas

viidatakse, ei räägi mitte avaldusest

loobumisest, vaid menetlusest

loobumisest. Menetlusest loobumist

EL õigusakti tähenduses ei peaks

võrdsustama nõudest loobumisega

riigisisese õiguse tähenduses.

Palume eelnõu ja seletuskirja

vastavalt korrigeerida.

11. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 512 ja § 544

lg 1 p 3) – viidatud paragrahvis

reguleeritakse õiguslikud tagajärjed

juhuks, kui lepitusmenetluses

kokkuleppeni ei jõuta. Sätte

sõnastusest ja seletuskirjast tuleneb,

et nähakse ette erinevad õiguslikud

tagajärjed olenevalt sellest, millistel

asjaoludel lepitusmenetlust alustati.

Kui tarbija ja kaupleja on vaidluse

lahendamist alustanud

lepitusmenetluses, siis on võimalik

üle minna komisjoni menetlusse

(TKS § 512 lg 1). Kui aga vaidlus

algab komisjonis ja sealt minnakse

üle lepitusmenetlusse, siis on tarbijal

õigus pöörduda samas asjas kohtusse

ehk TVK-s vaidlust jätkata ei saa (§

512 lg 2). Eelnõukohase TKS § 544 lg

1 p 3 järgi lõpetab komisjon sel juhul

tarbijavaidlusasja menetlemise.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei

ole selline vahetegu põhjendatav.

Oleme seisukohal, et kui

lepitusmenetluses kokkuleppele ei

jõuta, peab jääma tarbija

otsustada, kuidas vaidlusega edasi

minna, olenemata sellest, millistel

asjaoludel lepitusmenetlust

alustati. Lepitusmenetlusse

sisenemine annab üksnes

indikatsiooni, et pooled on valmis

Teadmiseks võetud. Eelnõud ja seletuskirja

on muudetud ning

eemaldatud on viited

lepitusmenetlusele.

lepituses osalema. See ei tähenda, et

asi lahendatakse lepitusmenetluses,

st jõutakse kokkuleppeni. Kui

lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab

olema võimalik komisjoni menetlust

tarbija soovi korral jätkata. Vastasel

korral tekiks lihtsasti olukorrad, kus

nt kaupleja nõustub komisjoni

menetlusest üle minema

lepitusmenetlusse ja seejärel ei

nõustu seal osalema. Pakutud

regulatsiooni kohaselt tuleks tarbijal

sellisel juhul pöörduda kohtusse. See

muudab lepitusmenetluse

kasutamise riskantseks kui ka

halvendab tarbija positsiooni ja

tegelikult takistab tarbijatel

lepitusmenetluse kasutamist.

Palume eelnõu vastavalt

korrigeerida.

12. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 531 lg 1) –

eelnõu järgi võib tõendiks olla muu

hulgas eksperdiarvamus ja seletus.

Eelnõust ega seletuskirjast ei ole

arusaadav, mis on eksperdiarvamus

TKS tähenduses ning milliseid

tingimusi eksperdiarvamusele

kohaldatakse. Samuti ei ole selge,

mida käsitletakse seletusena TKS

tähenduses ning kelle seletust silmas

peetakse. Kas seletuse andjaks võib

olla ka tarbija või kaupleja? Tuleb

silmas pidada, et menetlusosalisel on

selge huvi asja teatud viisil

lahendamise vastu, seetõttu ei ole

asjakohane käsitada poole seletust

samaväärselt nagu dokumentaalset

tõendit. Palume seletuskirja ja

eelnõu vastavalt täiendada.

Arvestatud. Tõendite regulatsiooni

on eelnõus ja

seletuskirjas muudetud,

mh on täpsustatud, mis

on eksperdiarvamus

TKS-i tähenduses.

13. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 532 lg 2 ja §

40 lg 4) – eelnõu kohaselt võib

tunnistajaks olla kolmas isik, kellele

on teada tarbijavaidlusasjas tähtsust

omavad asjaolud. Viitega TsMS §-

dele 212 ja 213 selgitame, et kolmas

isik on konkreetse tähendusega

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust ning

seletuskirjast on

eemaldatud viited

siduvatele otsusele, on

loobutud ka tunnistaja

kaasamisest

tarbijavaidluste

menetlusõiguse termin ning seda ei

saa kasutada tunnistaja

tähistamiseks. Kolmas isik on

menetlusosaline, kes võib olla

iseseisva nõudega või iseseisva

nõudeta kolmas isik. Tunnistaja

seevastu ei ole ei kolmas isik ega

menetlusosaline, vaid on

menetlusväline isik. Seetõttu palume

TKS § 532 lg-s 2 kasutada termini

kolmas isik asemel terminit

menetlusväline isik. Kuivõrd

tunnistaja ei saa olla kolmas isik

ning TVK ei lahenda kolmandate

isikute nõudeid, tuleks kolmas isik

ka eelnõukohase TKS § 40 lg-st 4

välja jätta

kohtuvälisesse

lahendamisse.

14. Eelnõu § 1 p 3 (TKS § 56 lg 3) –

viidatud säte ütleb järgmist:

„(3) Piiriülese vaidluse korral, kui

tekib kohaldatava õiguse küsimus

ning tarbija ja kaupleja vahelisele

lepingule kohaldatav õigus

määratakse kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõigetega

1 ja 2, arvestatakse

tarbijavaidlusasja lahendamisel ja

otsuse tegemisel tarbija elukoha

liikmesriigi lepinguõiguse sätteid,

millest kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.“

Märgime, et eelnõus pakutud kordab

veidi muudetud sõnastuses sama,

mis juba sisaldub kehtiva TKS § 36

lõikes 3. Seletuskirja TKS § 56 lg 3

selgitustes viidatakse samale

direktiivi 2013/11 sättele, mis on

vastavustabeli kohaselt olnud

aluseks TKS § 36 lg 3

regulatsioonile (art 11 lg 1 p b). Kui

sätte sisu on sama, siis ei ole

kordamine lubatav ja säte tuleb

eelnõust välja jätta.

Samas märgime, et küsimus

kohaldatavast õigusest tuleb

lahendada menetluse alguses, mitte

Arvestatud. Kuivõrd kehtiva

seaduse § 36 lg 3 juba

reguleerib, kuidas

tuleks kohaldada EL

otsekohalduvat õigust,

siis on vastav säte

eelnõust eemaldatud.

Lisaks on kitsendatud

TKS § 36 lg 3

sõnastust, et tagada

direktiivi 2013/11/EL

artikli 11 lg 1 punkti b

korrektne ülevõtmine

Eesti õigusesse.

aga sisulise otsuse tegemisel, mida

reguleerib eelnõu kohane TKS § 56.

Juhul kui eelnõu kohane TKS § 56 lg

3 peab siiski sisaldama erisust

võrreldes kehtiva TKS § 36 lg-ga 3

ning sätte olemasolu on sisuliselt

vajalik, siis palume need erisused ja

põhjendused seletuskirjas

sõnaselgelt välja tuua ning säte tuua

regulatsioonis ettepoole, näiteks § 40

lõikeks 3.

Lisaks juhime tähelepanu, et nii

kehtiv TKS § 36 lg 3 kui ka eelnõu

kohane § 56 lg 3 reguleerivad

riigisiseselt seda, kuidas tuleks

kohaldada EL otsekohalduvat

õigust. See ei pruugi olla õiguslikult

korrektne. Märgime, et direktiivi

kohaldamisala on piiratud kaupade

müügi ja teenuste osutamisega, kuid

määruse nr 593/2008 kohaldamisala

ei ole esemeliselt piiratud, mistõttu

direktiivi 2013/11 art 11 lg 1 p b

kohane erand ei pruugi hõlmata

kõiki võimalikke tarbijavaidlusi ning

tekib küsimus, kas kõnealune erand

on Eesti õigusesse korrektselt üle

võetud. Palume seda analüüsida ja

vajadusel TKS § 36 lg 3 sõnastust

kitsendada.

15. Muudatuse tulemusena saab

edaspidi tarbijavaidluste komisjonis

hakata lahendama ka vaidlusi, mis

on seotud teises liikmesriigis

asutatud ettevõtjaga. Seletuskirja

mõjuanalüüsis ei ole hinnatud, kas ja

kuidas selline muudatus mõjutab

komisjoni senist tööd, sh

pöördumiste arvu, vajadust suhelda

kauplejaga muus keeles jms. Palume

mõjuanalüüsi vastavalt täiendada.

Teadmiseks võetud. Antud muudatus on

eelnõust eemaldatud.

16. Palume arvesse võtta ka käesoleva

kirja lisaks olevates failides jäljega

ja kommentaaridena tehtud

normitehnilised märkused ning

märkused eelnõu mõju kohta.

Arvestatud. Justiitsministeeriumi

poolt tehtud

kommentaaride ja

märkustega on

arvestatud.

17. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja vajaduse korral

eelnõu parandamist, et enne eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea

õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Teadmiseks võetud. Eelnõu koos

seletuskirja ning

lisadega saadetakse

enne Vabariigi

Valitsusele edastamist

Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks.

Rahandusministeerium

1. Rahandusministeerium jaoks

olulisim teema seoses eelnõuga on

komisjoni alaliste liikmete palkade

küsimus. Meie arusaamise kohaselt

soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA) senised 12

käsunduslepingu alusel töötavat

komisjoni esimeest asendada

(esialgu) kolme avaliku teenistujaga

(komisjoni alalise liikmega) ning

siduda nende palgad kaudselt

kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seadusega (KRAPS) –

täpsemalt riikliku lepitaja

ametipalgaga. Ministri määruse

tasandi otsustada jäetakse nii

tuleviku komisjoni alaliste liikmete

arv kui ka nende palga suurus

(tarbijakaitseseadusesse (TKS)

luuakse vastav volitusnorm.

Seni (2022. aastal) on kulud eelnõu

seletuskirja kohaselt olnud ligi 120

000 eurot aastas. Eelnõu jõustumisel

lisanduks sellele eeldatav komisjoni

alaliste liikmete töötasu osa 74 000

eurot (kokku ligi 193 000 eurot) ning

lisaks kaasistuja tasu umbes 31 000

aastas.

Nimetatud lisakulud on vaid ühe

aasta kontekstis, sest kui alaliste

liikmete palk on seotud kaudselt

KRAPSiga, siis need kasvavad igal

aastal sõltuvalt indeksist 5–10% ja

Teadmiseks võetud.

kuna liikmete arv ei ole piiratud, siis

võib lisanduda ka veel mitu

ametikohta ning kulud suurenevad

veelgi. Ka kaasistujate tasud

kasvavad samuti igal aastal, kuna

kasvab töötasu alammäär. Tuues

võrdluse Töövaidluskomisjoniga,

siis seal on vaid juhatajad ja

kaasistujad. Kaasistujale makstakse

töövaidluskomisjoni istungil

osalemise aja eest tasu

Tööinspektsiooni eelarvest.

Lähtudes eelnevast:

1) me ei nõustu komisjoni

alaliste liikmete palkade sidumisega

KRAPSis välja toodud ametniku

(riikliku lepitaja) palgaga.

Indekseeritud palgamudel on

spetsiaalselt mõeldud ainult

kõrgematele riigiteenijatele ning

antud komisjoni alalised liikmed

seda ei ole. Senine halb praktika

mõningate ametikohtade kaudsel

sidumisel KRAPSiga ei saa ega tohi

olla põhjuseks jätkuva halva

riigivalitsemise praktika

viljelemisel;

2) kogu otsustusulatuse (nii

teenistujate arvu kui ka nende palga

suuruse osas) viimine ministri

tasandile toob endaga kaasa

ettenägematuid kulusid

riigieelarvele. Sellega ei saa

nõustuda;

3) lisaks, uus alalise komisjoni

liikmete töötasu kokku (193 000) on

senisest (120 000) suurem 61%.

Samas tasu arvutamise alus on sama.

Seega peab tõusu põhjuseks olema

töökoormuse (tundide arvu) tõus.

Eelnõust ei selgu, millega on

põhjendatud töökoormuse 61%-line

tõus.

Kokkuvõttes peame mõistlikuks

luua tähtajalised ametikohad

tarbijavaidluste menetlemiseks, kuid

Arvestatud. Tarbijavaidluste

komisjoni esimeeste

palkade regulatsiooni

on muudetud ning

eelnõuga nähakse ette,

et tarbijavaidluste

komisjoni esimeestele

makstakse palka samas

suurusjärgus kui

töövaidluskomisjoni

juhatajatele.

teeme ettepaneku, et plaanitud

ministri määruses „Tarbijavaidluste

komisjoni alalise liikme ja

kaasistujate tasustamise alused“ ei

mainitaks põhipalga suuruse juures

KRAPSis mainitud kõrgemaid

riigiteenijaid. Komisjoni liikmete

palga suurus on võimalik kehtestada

ka muul moel. Kuna seletuskirjas

tuuakse paralleele

Töövaidluskomisjoniga, siis võiksid

palkade suurused olla samad ehk

seal on kõik juhatajad ja saavad

hetkel 3800 eurot, mitte 4575 eurot

nagu seletuskirjas mainitud. Alates

1. aprillist 2024 tõuseb riikliku

lepitaja palk ning väljatoodud kulud

on sellise süsteemi kasutamisel juba

kõrgemad kui mõjudes välja

arvutatud.

Samuti, et komisjoni alaliste

liikmete töötasu suurus arvutataks

selliselt, et see jääks seletuskirjas

toodud summade (ja töömahtude

suurusjärku), arvestusega, et see

raha on juba TTJA eelarves olemas

või on kindel, et eelarve vastavalt

suureneb, vt ka märkust punktis 7.

2. Eelnõust ei selgu, kes kuuluvad ja

kuidas kujuneb asja arutava

komisjoni koosseis. See on

planeeritud sätestada ministri

määrusega tarbijavaidluste

komisjoni asjaajamis- ja töökorras

(seletuskirja lisa 2 § 1 lõige 1).

Leiame, et komisjoni koosseis peaks

olema sätestatud seaduse tasemel,

kuna tegemist on olulise

põhimõttega, mida ei hakata

arvatavasti tihti muutma. Samuti

lihtsustaks see ülejäänud eelnõu

sätetest arusaamist, sest hetkel

eelnõud lugedes jääb selgusetuks,

kuidas täpsel komisjon siiski

kujuneb – sätetest arusaamiseks on

vaja teada, mis arv isikuid

komisjonis on, nt eelnõu § 41, § 55

lõige 3.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on täiendatud ning §

411 lg 2 kohaselt

määrab komisjoni

juhtiv esimees

tarbijavaidlusasja

menetleva esimehe,

lähtudes

tarbijavaidlusasja

olemusest ja esimeeste

töökoormusest ning §

44 lg 2 kohaselt vaatab

komisjoni esimees

tarbijavaidlusasja läbi

üldjuhul ainuisikuliselt,

v.a kui asjaolud ei ole

selged ning komisjoni

esimees peab

vajalikuks moodustada

kolmeliikmelise

komisjoni (§ 44 lg 3 ja

31).

3. TKS § 57 lõike 4 kohaselt võib

komisjoni otsuse vaidlustada kohtus,

lõivu arvestatakse samas korras, kui

hagi puhul. Kas siin tekib veidi

erinev hagi liik? Kas selle kõige

rakendamiseks ei ole tarvis linki

TsMS-ga? Või on see ilma

märkimisväärsete erisusteta

hagimenetlus ja viide

materiaalõiguses, sh lõivustamise

kohta ongi pigem informatiivne?

Seletuskiri võiks neid küsimusi

kajastada, hetkel selgitusi ei leidnud.

Samuti võiks eelnõust otsesõnu

selguda, kes tasub riigilõivu, kui

kaupleja esitab kohtusse taotluse, et

kohus vaataks komisjonile esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina. Sel juhul on hageja

komisjoni poole pöördunud tarbija ja

kostja kohtule taotluse esitanud

kaupleja. Avalduse eest tasutakse

riigilõivu summas, mille hageja

oleks pidanud tasuma hagi esitamise

korral. Antud juhul hageja hagi ei

esitagi, vaid see esitatakse nö tema

eest. Kuigi seletuskirjas on

selgitatud, et sellisel juhul tasub

riigilõivu kaupleja, kes on ühtlasi

kostja, siis eelnõust see üheselt nii

välja ei tule. Samuti oleks hea

selgitada seletuskirjas lõivu suuruse

kujunemist. Sellest ei pruugi lihtne

olla aru saada. Tuleb ka TsMSi

vaadata, osaliselt on

lõivuregulatsioon seal.

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

tarbija kohustus tasuda

avalduse esitamise eest

tarbijavaidluste

komisjonile riigilõivu.

4. TKS § 451 lõike 6 kohaselt võib

menetluse käigus kogutud andmeid

ja dokumente säilitada kuni kolm

aastat pärast menetluse ajendiks

olnud õigusvaidluse lahendamist.

Sätte puhul tekib mitu küsimust.

Esiteks, kas õigusvaidluse

lahendamise all on siin mõeldud

tarbijavaidluste komisjoni poolt

vaidluse lahendamist või kui järgneb

kohtumenetlus, siis ka kohtuvaidluse

lahendamist, st tähtaega arvestatakse

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja

on täiendatud ning

eemaldatud sõna

„võib“, mis tähendab

seda, et

tarbijavaidlusmenetluse

käigus kogutud

andmeid säilitatakse

kolm aastat pärast

õigusvaidluse lõppu.

kohtuotsuse jõustumisest?

Iseenesest võib tarbijavaidluste

komisjoni menetluse käik ja selles

kogutud andmed/dokumendid olla

ka kohtumenetluses relevantsed.

Millised on andmete ja dokumentide

säilitamise poliitika kui avaldaja

avalduse tagasi võtab, kas seda

loetakse õigusvaidluse

lahendamiseks? Teiseks, mida

tähendab, et „võib säilitada“? Kas

see tähendab dokumente võib, aga ei

pea säilitama? Või et kas dokumente

tohib säilitada kuni selle ajani?

5. TKS § 544 lõike 1 punktis 2 oleks

täpsem sõnastada mitte „avaldaja

loobub avaldusest“, vaid „avaldaja

võtab avalduse tagasi“. Analoogia

võib leida TsMS-ist, mille kohaselt

hagi võetakse tagasi, kuid nõudest

loobutakse.

Arvestatud. Eelnõud ning

seletuskirja on vastavalt

muudetud.

6. Seletuskirja lisas 2 olevas ministri

määruse kavandi „Tarbijavaidluste

komisjoni asjaajamis- ja töökord“ §-

s 4 on puudu protokolli

allkirjastamise ja säilitamise sätted.

Hetkel need kehtiva TKS § 54

lõigetes 2 ja 3, kuid eelnõus need ei

sisaldu.

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

kohustus istungeid

protokollida.

7. Palume seletuskirja 7. osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud“ selgitada

ja täiendada. Juhul kui

rakendamisega seotud kulude

katmist on juba riigi

eelarvestrateegias varasemalt

arutatud ja otsustatud vahendid

eraldada, siis palume välja tuua, et

kulud kaetakse valitsemisala

eelarvest. Juhul, kui kulude katmist

alles hakatakse arutama, siis

täiendada järgmiselt: „Kehtivas riigi

eelarvestrateegias ei ole eelnõuga

kaasnevate kuludega arvestatud.

Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate

kulude rahastamisvõimaluste üle

arutatakse järgmises riigieelarve ja

riigi eelarvestrateegia protsessis

Rahandusministeeriumi poolt

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud.

valitsusele koondatava info alusel.

Juhul kui lisavahendeid ei eraldata,

kaetakse kulud valitsemisala

eelarvest.“

8. Eelnõu pealkirjas sisalduv seaduse

pealkiri riigilõivuseadus peaks

olema kokku kirjutatud. Sama

seletuskirja 3. osas „Eelnõu sisu ja

võrdlev analüüs“ § 2 selgituse

juures. Sealjuures märgime, et

seletuskirja pealkirjas on see õigesti

kirjutatud.

Teadmiseks võetud. Eelnõust ning

seletuskirjast on

eemaldatud viide

riigilõivuseadusele.

Riigikohus

1. Täname võimaluse eest avaldada

arvamust tarbijakaitseseaduse,

riigilõivu seaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu

kohta.

Riigikohus ei toeta eelnõu sellisel

kujul, et tarbijavaidluste komisjonid

kujundatakse ringi sisuliselt

täitevvõimu poolseks

õigusemõistmise organiks. PS § 146

esimese lause järgi mõistab õigust

üksnes kohus. Õigusvaidluse

lahendamine õigust kohaldades

siduva täitedokumendist

lahendiga on õigusemõistmine.

Töövaidluskomisjoni

menetlusmudeli aluseks võtmine ei

ole põhjendatud, kuna see põhineb

nõukogudeaegsel arusaamal

õigusemõistmisest, kus täitevvõim ja

kohtuvõim ei olnud selgelt eristatud

ega lahutatud. Riigikohtu arvates

tuleks tõsiselt kaaluda kogu sellise

kvaasikohtulike organite

ümberkorraldamist. Sisulise

õigusemõistmisega organiks peab

olema kohus. Kohtuväliselt saavad

aga tegutseda vahekohtud ja

lepitusorganid

kohtuväliste organitena, nagu see on

ka Euroopa teistes riikides.

Soovitame kaaluda tarbijavaidluste

komisjoni muutmist lepitusorganiks.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning

sundtäidetavad ning

jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

kus komisjoni poolt

tehtud otsused on

pooletele täitmiseks

soovituslikud.

Kaubandus-Tööstuskoda

1. 1. Tarbijavaidluste komisjoni

otsuste siduvaks muutmine

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

Kehtiva seaduse kohaselt on

tarbijavaidluste komisjoni otsus

kauplejale täitmiseks soovituslik,

kuid eelnõu tarbijakaitseseaduse §

58 lõike 3 ja § 60 kohaselt on

edaspidi komisjoni jõustunud otsus

täitmiseks kohustuslik.

Kaubanduskoda on vastu komisjoni

otsuse siduvaks muutmist

järgnevatel põhjustel:

Otsuste siduvaks muutmine ei too

kaasa kõikide otsuste täitmist

kauplejate poolt. Kaubanduskoja hinnangul ei vähene

eelnõu jõustudes täitmata jäänud

otsuste number nullini. Üheks

põhjuseks on asjaolu, et otsused

jätavad täitmata kauplejad, kes on

majanduslikes raskustes. Kahjuks ei

ole jätkuvalt seletuskirjas välja

toodud statistikat, kui palju on

mustas nimekirjas olevate kauplejate

hulgas kauplejaid, kel on

majanduslikud raskused.

Kaubanduskoda palus 29.12.2021

esitatud arvamuses juba seletuskirjas

see info eelnevate aastate lõikes

välja tuua ning kuna seda infot ei ole

jätkuvalt seletuskirjas, siis palume

see nüüd lisada. Meie hinnangul on

selline statistika äärmiselt oluline,

sest annab parema pildi probleemi

olemusest. Kui statistika näitab, et

suurem osa komisjoni otsustest jääb

täitmata, sest kauplejal on

majanduslikud raskused, siis ei aita

otsuste siduvaks muutmine

probleemi lahendada, vaid muudab

olukorra keerulisemate

menetlusreeglite tõttu nii tarbijale

kui ka kauplejale halvemaks. Meie

tunnetus on, et ausad kauplejad

täidavad ka mittesiduvaid otsuseid,

kuid otsuste täitmata jätmine on

levinud just nende ettevõtete seas,

kel on majandusraskused.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

kui edaspidi on otsus õiguslikult

siduv, siis peab tarbija astuma

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning

sundtäidetavad ning

jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

kus komisjoni poolt

tehtud otsused on

pooletele täitmiseks

soovituslikud.

täiendavaid samme ja tegema teatud

kulutusi, et algatada otsuse

sundtäitmine, kui kaupleja ise ei

täida otsust. Kui tarbija ei astu pärast

komisjoni otsust täiendavaid samme,

siis ei too eelnõu kaasa täitmata

jäänud otsuste arvu vähenemist.

2. Võimalik vastuolu põhiseadusega

Justiitsministeerium on Euroopa

Komisjoni tarbijavaidluste

kohtuvälise raamistiku

läbivaatamise ettepaneku suhtes

toonud 01.02.2024 Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud Eesti

seisukohtade seletuskirjas (lk 11)

välja, et Eestis ei ole jätkuvalt

lõppenud õigusteoreetilised arutelud

küsimuses, kas arvestades Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-s 146

sätestatut, mille kohaselt mõistab

Eesti Vabariigis õigust üksnes

kohus, on haldusorganite juurde

loodud kohtuväliste vaidluste

lahendamise üksuste poolt siduvalt

õigusemõistmise ülesannete täitmine

üldse põhiseaduspärane, ja kui on,

siis millistele nõuetele see peaks

vastama.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole

eelkirjeldatu põhjal õige ega

asjakohane muuta eelnõuga

komisjoni otsus õiguslikult siduvaks

ja täitemenetluse korras täidetavaks,

kui ei ole üheselt selge, kas selline

tegevus on üldse põhiseaduspärane.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

eelnevalt viidatud Euroopa

Komisjoni algatuse osas koostatud ja

Vabariigi Valituse poolt kinnitatud

Eesti seisukohta punktis 1.1. on

selgelt kirjas, et erilist tähelepanu

tuleb pöörata sellele, et direktiiviga

ei kehtestataks kohustust muuta

vaidluste kohtuvälise lahendamise

üksuste lahendid pooltele siduvaks.

Sellest seisukohast järeldame, et

Vabariigi Valitsus on alles hiljuti

Teadmiseks võetud. Vt vastust eelmisele

kommentaarile.

otsustanud, et on vastu

tarbijavaidluste komisjoni siduvatele

otsustele ning eelnõu peaks olema

kooskõlas selle seisukohaga.

3. Otsuste siduvaks muutmine võib

suurendada pahatahtlike nõuete

esitamist

Oleme seisukohal, et komisjoni

otsuste siduvaks muutmine võib

praktikas suurendada pahatahtlike

nõuete esitamist. Otsuste siduvus

võib ajendada pahatahtlikke tarbijaid

esitama avaldusi

tarbijavaidluskomisjoni lootuses, et

kui kaupleja jätab pahatahtliku

kaebuse tähelepanuta ja ei reageeri

komisjoni päringutele, siis rahuldab

komisjon tarbija taotluse lähtudes

tarbija esitatud nõudest ja kui

komisjoni otsused on siduvad, siis

on need täitemenetluses ka

täidetavad ehk pahatahtlikul nõude

esitajal on rahuldatud taotluse puhul

võimalik igal juhul kasu saada. See

risk on meie hinnangul kõrgem just

piiriüleste vaidluste puhul, näiteks

olukorras, kus otsuse tegemiseks

tuleb kohaldada ka teise riigi õigust.

Seda riski aitab mõnevõrra

leevendada nõue, et tarbija peab

avalduse esitamisel tasuma 15 eurot,

kuid see ei ole meie hinnangul piisav

eelkirjeldatud riski maandamiseks.

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

4. Siduvad otsused muudavad

komisjoni menetlusreeglid

oluliselt detailsemaks ning

seetõttu muutub menetlus nii

tarbija kui ka komisjoni jaoks

keerulisemaks.

Eelnõu koostamisel on aluseks

võetud töövaidluse lahendamise

seaduses kehtestatud

menetlusnormid, mis on oluliselt

põhjalikumad kui praegu kehtivad

menetlusnormid tarbijavaidluste

komisjoni jaoks. Lisaks sisaldub

Eelnõus mitmeid viiteid ka

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

Selle tulemusena on tarbijavaidluste

komisjoni menetlusnormid oluliselt

detailsemad ning pooltel on

keerulisem nendest aru saada.

Näiteks eelnõu § 494 kohaselt

menetlusdokumendi

kättetoimetamisele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut.

Teise näitena saab tuua eelnõu § 483,

mille kohaselt tarbijavaidlusasja

menetlemise peatamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

Tarbija ja kaupleja ei pruugi viidatud

normide sisust aru saada. Lisaks

võib menetlusnormide detailsuse

suurenemisega tekkida oht, et

tarbijad peavad palkama endale

juristi, kes esindaks neid komisjonis.

Selle tulemusena kaasnevad tarbijale

täiendavad kulud või siis võib

väheneda tarbijate ligipääs

komisjonile ja ka rahulolu komisjoni

tööga. Seega võib otsuste siduvaks

muutmine minna vastuollu eelnõu

peamiste eesmärkidega muuta

menetlus lihtsamaks, kiiremaks ja

odavamaks.

5. Jääb ebaselgeks, miks ei ole

seaduse muutmise kõrval otsitud

muid võimalusi, kuidas

suurendada otsuste täitmist

vabatahtlikult kauplejate poolt.

Kaubanduskoda on saanud liikmetelt

tagasisidet, et TTJA võiks oma

kodulehel oluliselt paremini kuvada

mustas nimekirjas olevate kauplejate

nimekirja. Näiteks võiks see

nimekiri olla valdkondade lõikes, et

tarbijal oleks võimalik lihtsamini

otsingut teha. Samuti võiks mustas

nimekirjas olev kaupleja paremini

välja tulla Google otsingust. Seega

leiame, et olukorra parandamiseks ei

pea esimese meetmena muutma

seadust, vaid on võimalik kasutada

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

ka muid meetmeid otsuste paremaks

täitmiseks.

6. Siduvad otsused võivad

vähendada kaupleja

usaldusväärsust ja rahulolu

komisjoni menetluste osas. Kui

kauplejate rahuloluküsitluse

tulemused näitavad, et kauplejad ei

ole rahul komisjoni tööga, siis

võivad siduvad otsused veelgi

vähendada kaupleja rahulolu.

Näiteks kui kaupleja hinnangul ei ole

otsus kvaliteetne ja kui muuta sellise

otsuse täitmine kaupleja jaoks

kohustuslikuks, siis see vähendab

kaupleja rahulolu.

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

7. Komisjoni töös võib olla

ebaühtlane kvaliteet

Kaubanduskoja hinnangul võib

komisjoni töö kvaliteet olla ka

ebaühtlane, mistõttu ei ole

õigustatud otsuste siduvaks

muutmine. Oleme seisukohal, et

leidub komisjoni otsuseid, mis on

asjakohased ning sisaldavad

ekspertarvamust, kuid leidub ka

neid, mis on subjektiivsemad. Kuna

vaidluste lahendamine võib nõuda

spetsiifilisi teadmisi, siis peaks

komisjoni otsuste siduvaks

muutumise korral olema tagatud see,

et komisjoni otsused ei oleks

subjektiivsed ning tarbija poole

kaldu, vaid tugineksid

ekspertarvamustele. Sellise olukorra

tagamine tarbijavaidluste komisjonis

on Kaubanduskoja hinnangul

keeruline.

Lisaks on eelnõu § 56 lõike 3

kohaselt võimalus, et komisjonil

tuleb vaidluse lahendamiseks

kohaldada välisriigi õigust.

Seletuskirjas on välja toodud, et

näiteks kui Eesti kaupleja, kes on

suunanud oma tegevuse Soome ja

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

selle raames sõlmib lepinguid

Soome tarbijatega, kohaldub

lepingule Soome õigus ja seega,

sellise lepinguga seonduva vaidluse

lahendamisel Eesti komisjonis tuleb

arvestada Soome lepinguõiguse

sätetega. Tunneme muret, et kuidas

toimub sellisel juhul

menetlusnormide tõlkimine või kas

tarbija ja kaupleja võivad eeldada, et

komisjoni liikmed valdavad näiteks

soome, saksa või mõne muu riigi

keelt ja tunnevad vastava riigi

seadusandlust selliselt, et suudavad

menetluses oleva taotluse lahendada

õigesti ja õiglaselt. Komisjoni otsus

ei saa olla osapoolte jaoks siduv, kui

ei ole tagatud, et see on lahendatud

õiglaselt mõlema osapoole suhtes.

8. Ka paljudes teistes EL

liikmesriikides ei ole riikliku

kohtuvälise menetluse tulemuseks

siduvad otsused, nt Soomes, Taanis,

Austrias.1

Teadmiseks võetud. Jäädud on kehtiva

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

9. Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõust välja sätted, mis

muudavad tarbijavaidluste

komisjoni otsused õiguslikult

siduvaks.

Arvestatud. Eelnõust ja

seletuskirjast on

eemaldatud viited

siduvatele otsustele

ning jäädud on kehtiva

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

10. Riigilõivu hüvitamine kaupleja

poolt

Eelnõu § 48 lõike 2 kohaselt võib

komisjon tarbija nõuet rahuldavas

otsuses kohustada kauplejat

hüvitama tarbijale tema tasutud

riigilõivu. Mõistame, et eelnõus

sätestatud § 48 lõike 2 koostamisel

on eeskujuks võetus

tsiviilkohtumenetlus, kus kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus

Teadmiseks võetud. Eelnõust ja

seletuskirjast on

eemaldatud tarbija

kohustus tasuda

tarbijavaidluste

komisjonile avalduse

esitamise eest

riigilõivu.

1 E&Y (2019). Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis – lõpparuanne, 17.12.2019, lk 36.

tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kaubanduskoda palub täpsustada,

kuidas kohaldub eelnõu § 48 lg 2

olukorras, kus avaldus rahuldatakse

osaliselt.

Eelnõu seletuskirja punktis 6.2.1. on

kirjutatud, et eelnõuga on

kavandatud, et kaupleja hüvitab

tarbijale tema tasutud riigilõivu, kui

tarbijavaidluse menetlemine lõpeb

tarbijale positiivse otsusega ja tarbija

nõue kas rahuldatakse täielikult või

osaliselt. Eelnõu § 48 lg 2

sõnastusest on arusaadav, et

komisjonil on otsustusvabadus mitte

kohustus määrata tarbija nõude

rahuldamise korral kauplejale

kohustus hüvitada tarbija tasutud

riigilõiv. Siiski ei tule eelnõu § 48

lõike 2 sõnastusest välja see, kuidas

toimub riigilõivu hüvitamine tarbija

nõude osalise rahuldamise korral.

Kaubanduskoja hinnangul tuleb

täiendada eelnõud ja seletuskirja

selles osas, et milline on olukord

tarbija nõude osalise rahuldamise

korral. Eelnõu ja seletuskirja

täiendamine eelnimetatud osas tagab

õigusselguse kõigile osapooltele

ning tagab, et komisjoni tegevus

oleks ühetaoline.

Kaubanduskoja ettepanek:

Tuua eelnõus ja seletuskirjas

välja, kuidas kohaldub eelnõu § 48

lõige 2 olukorras, kus tarbija nõue

rahuldatakse osaliselt.

11. Riigilõiv

Eelnõu § 46 kohaselt tasub tarbija

tarbijavaidluste komisjonile esitatud

avalduse läbivaatamise eest

riigilõivu vastavalt

riigilõivuseadusele. Eelnõu § 2 p 2

näeb ette, et tarbijal tuleb

tarbijavaidluste komisjonile esitatud

avalduse läbivaatamise eest tasuda

riigilõivu 15 eurot. Hetkel on

riigilõiv summas 15 eurot

kehtestatud nõude suurusest

Teadmiseks võetud. Eelnõust on eemaldatud

tarbija kohustus tasuda

avalduse esitamise eest

tarbijavaidluste

komisjonile riigilõivu.

sõltumata. Kaubanduskoja

hinnangul võiks riigilõiv suuruses 15

eurot kehtida nõudele suuruses kuni

500 eurot ning peale seda oleks

riigilõiv proportsioonis esitatud

nõudega ehk

tarbijavaidluskomisjoni pöördumise

puhul võiks kehtida diferentseeritud

riigilõiv. Eelnõu kohaselt oleks nii

150-eurose nõude kui ka 6000-

eurose nõude korral riigilõiv sama

ehk 15 eurot. Kaubanduskoja

hinnangul nõude suurusest sõltuv

riigilõiv omaks avalduse esitajale

veel suuremat distsiplineerivat mõju

ning väldiks pahauskseid kaebuseid.

Juhul, kui komisjoni tehtud otsused

muutuvad siduvaks, siis on eriti

oluline, et oleks välistatud

pahatahtlike tarbijate kaebused

kauplejate vastu.

12. Juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskirja punkti 6.2.1. lõikes 4

kirjas olevad andmed ei ole

korrektsed. Punktis 6.2.1. on välja

toodud, et riigilõiv 15 eurot oleks

vastavalt OECD statistikale Eesti

kontekstis 0,7% igakuisest

netosissetulekust“. Antud andmed ei

ole eelnõu seletuskirjas korrektsed,

kuna kirjeldatud arvutuskäigu

kohaselt oleks justkui Eestis

igakuine keskmine netosissetulek

2 142, 86 eurot. Statistikaameti 2022

aasta andmete põhjal on

leibkonnaliikme netosissetulek kuus

keskmiselt hoopis 1018,0 eurot

kuus.2 Kaubanduskoda palub eelnõu

seletuskirja punkt 6.2.1. viia

vastavusse tegelike andmetega.

Teadmiseks võetud. Kuna tarbijapoolne

riigilõivu tasumise

kohustus on eelnõust

eemaldatud, siis ei ole

antud märkus ka enam

asjakohane.

13. Eelnõu § 57 lg 3 kohaselt võib tarbija

esitada kohtusse hagi

tarbijavaidlusasja lahendamiseks

rahuldamata osas, kui komisjon jätab

tarbija avalduse rahuldamata või

rahuldab selle osaliselt. Eelnõust ei

Teadmiseks võetud. Kuna siduvatest

otsustest on loobutud,

siis pole antud märkus

ka enam asjakohane.

2 Sissetulek | Statistikaamet

selgu, kuidas toimub riigilõivu

juurde tasumine eelnõu § 57 lg 3

sätestatud olukorras või kas tarbija

jaoks jääb sellises olukorras riigilõiv

samaks nagu on sätestatud eelnõu §

2 lõike 2 ehk 15 eurot.

Kaubanduskoja hinnangul on

oluline, et eelnõus oleks sätestatud,

kuidas sellisel juhul toimub

riigilõivu juurde tasumine või kas

selle suurus jääb samaks.

14. Kaubanduskoja seisukoht:

Kaubanduskoda toetab tarbijale

riigilõivu kehtestamist. Nõustume

seletuskirjas väljatooduga, et

riigilõivul on avalduse esitajale

distsiplineeriv mõju. Leiame, et

riigilõivu kehtestamine on hea

meede, et vähendada nö

pahatahtlike tarbijate kaebuseid

kaupleja vastu ning väga väikeste

summadega seotud avalduste

esitamist. Kaubanduskoda teeb

ettepaneku, et riigilõiv suuruses 15

eurot võiks kehtida nõudele

suuruses kuni 500 eurot ning

suuremate nõuete puhul võiks

riigilõiv olla proportsioonis

esitatud nõudega ehk

tarbijavaidluskomisjoni

pöördumise puhul võiks kehtida

diferentseeritud riigilõiv.

Teadmiseks võetud. Kuivõrd jäädud on

kehtiva regulatsiooni

juurde, mille kohaselt

on tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused soovituslikud,

siis on jäänud ka

samaks kehtiv

regulatsioon ehk

vaidluse lahendamine

tarbijavaidluste

komisjonis on pooltele

tasuta.

15. Jõustunud otsuse avalikustamine

Eelnõu § 59 kohaselt avalikustatakse

jõustunud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

462 lõigetes 2–4 sätestatud

tingimustel ja korras komisjoni

veebilehel. Eelnõu seletuskirjas on

täpsustatud, et sätte kohaselt võib

komisjon avalikustatavat otsust

töödelda viisil, mille tulemusel ei ole

otsusest võimalik tuvastada tarbija

nime, isikukoodi või sünniaega ega

aadressi.

Eelnõu seletuskirjas on juttu üksnes

tarbijast, kuid TsMS § 462 lg 2-4

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõud ja

seletuskirja on

muudetud ning jäädud

on kehtiva

regulatsiooni juurde,

siis eemaldatud on

viited otsuse

jõustumisele.

annab vastava õiguse ka kauplejale.

Kaubanduskoja hinnangul tuleb

eelnõu § 59 sätet täpsustada

vastavalt eelnõu seletuskirjale, et

oleks üheselt arusaadav ja selge, et

antud võimalus kehtib ainult

tarbijale.

Kaubanduskoja seisukoht:

Täpsustada eelnõu § 59 sõnastust

vastavalt eelnõu seletuskirjale, et

oleks üheselt arusaadav, et antud

võimalus kehtib ainult tarbijale.

16. Tarbijavaidlusasja menetlemise

peatamine

Eelnõu § 483 kohaselt kohaldatakse

tarbijavaidlusasja menetlemise

peatamisele tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 356 lõikeid 1 ja 2.

Seega peatatakse tarbijavaidlusasja

menetlus komisjonis juhtudel, kui a)

kui komisjoni otsus sõltub teise

käimasoleva kohtumenetluse

esemest; b) ajaks, kui lahendatakse

Riigikohtu menetluses olevat

põhiseaduslikkuse järelevalve asja,

kui Riigikohtu otsus võib mõjutada

tarbijavaidlusasjas kohaldamisele

kuuluva õigusakti kehtivust.

Praktikas võib esineda aga ka teisi

olukordi, mille käigus on vajalik

tarbijavaidlusasja menetlus peatada.

Näiteks võib tarbijavaidluskomisjon

vajada teatud olukordades vaidluse

lahendamiseks mõne organisatsiooni

või ameti (nt Konkurentsiamet)

seisukohta, kelle pädevusse teatud

asjaolude lahendamine kuulub,.

Kuna organisatsioonilt või ametilt

seisukoha saamine võib võtta aega ja

pidurdada tarbijavaidlusasja

menetlemist, siis on oluline, et

eelnõu näeks ette ka võimaluse

peatada tarbijavaidlusasja

menetlemine sellistes olukordades.

Kaubanduskoja seisukoht:

Näha eelnõus ette võimalus

peatada tarbijavaidlusasja

Arvestatud. Eelnõu § 48 lõiget 2

ning seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

menetlemine olukorras, kus TTJA

komisjon ootab selgitusi

ametilt/organisatsioonilt, kelle

pädevuses võib teatud asjaolu

lahendamine ning mille välja

selgitamine on tarbijavaidlusasja

lahendamise seisukohalt oluline.

Eesti Pangaliit

1. Tarbijavaidluste komisjoni (TVK)

jõustunud otsuse sundtäidetavus

kohtutäituri kaudu. Eelnõu seletuskirjas põhistatakse, et

TVK otsuse täitmisele pööramine

võiks toimuda sarnaselt töövaidlus-

ja üürivaidluskomisjoni otsuste

loogikaga, sest need on juba

täitedokumentideks. On selgitatud,

et TVK alalistele liikmetele

kehtestatakse täiendavad

pädevusnõuded. Siiski paistab

sellise analoogia kasutamine meile

kaheldava väärtusega, kuna TVK,

sellises uues vaates, hakkab sisuliselt

mõistma õigust. Arvestades

tarbimisvaldkonna toodete ja

teenuste mitmekesisust, võib küsida,

kas pelgalt pädevusnõuete

tõstmisega on loogika muutus

õigustatav. Töövaidluskomisjonis

vaieldakse kitsalt vaid töösuhte

vaidlusi, üürikomisjonis üürisuhte

üle – seega otsustaja teadmised

saavad olla spetsiifilisemad.

Tarbijavaidluste mitmekesisus aga

kindlasti eeldab komisjoni alalistelt

liikmetelt palju laiapõhjalisemat

pädevust erinevates

alavaldkondades, et otsuste

kvaliteeti tagada. Eelnõust jääb

lahtiseks küsimus, kuidas toimub

komisjoni kandidaadi pädevuse

hindamine. Eelnõu määrab vaid

selle, et komisjoni alalised liikmed

nimetab ametisse viieks aastaks

avaliku konkursi alusel ja vabastab

ametist valdkonna eest vastutav

minister. Leiame, et kui liikme

pädevuse hindamine ei ole tagatud,

siis ei tohiks otsusele

Arvestatud. Siduvate otsuste

regulatsioon on

eelnõust eemaldatud.

täitedokumendi jõudu anda. Lisaks,

kui TVK otsus on tehtud selgelt

rahalise nõude kohta, on arusaadav,

et selle täitmist saab maksma panna

ka kohtutäituri vahendusel. Kui aga

tarbija vaidleb kaupleja poolt

kasutatava tingimuse üle, mis ei ole

n-ö rahasse pööratav ning seetõttu

tarbija nõue ei väljendu rahalises

nõudes, siis tekib küsimus, kuidas

täitur sellist otsust sundtäitmisele

pöörab. Seonduvalt teeme

ettepaneku, juhul kui TVK otsuse

sundtäidetavuse juurde siiski

otsustatakse jääda, sätestada, et

sundtäidetav on otsus rahalise

sissenõude või hüvitise maksmise

kohta.

2. Pangasaladusega puutumus Meie hinnangul ei ole TVK

menetlusega seonduvalt reguleeritud

pangasaladuse (tõendid menetluses)

edastamise teemat. KASis ei ole

sellist paragrahvi või lõiget, et pank

tohiks pangasaladust komisjoni

kohtuvälise lahendamise menetluses

edastada. Kinniseks kuulutamise

kontekstis tuleks selgelt sätestada

sarnaselt TsMS § 41

menetlusosaliste ja kohtuistungil

viibivate isikute saladuse hoidmise

kohustus ning vastavad

sanktsioonid. See on vajalik nt

tarbijavaidlustes, kus

menetlusosaline peab enda õiguste

kaitseks selgitama ärisaladust.

Mittearvestatud. Krediidiasustuste

seaduse (KAS) § 88 lg

3 p 2 kohaselt saab ka

klient (tarbija) anda

nõusoleku

pangasaladuse

avaldamiseks

tarbijavaidluste

komisjonile. Kuivõrd

menetlus

tarbijavaidluste

komisjonis algatakse

tarbija avalduse alusel

ning eelduslikult on

tarbija on huvitatud

oma kaebuse

lahendamisest, siis on

tarbijal võimalik anda

nõusolek

pangasaladuse

avaldamiseks. Seega

puudub vajadus KAS

muutmiseks.

3. Sõnastuslikud ettepanekud:

TKS § 57 . Kohtusse pöördumine

Lõige 4 Teeme ettepaneku lõikes 4

täpsustada, et riigilõivu tasub

kaupleja/kostja, kes esitab kohtule

taotluse. „Kui komisjon rahuldab

tarbija avalduse täielikult või

osaliselt, võib kaupleja esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks

Teadmiseks võetud. Kuna riigilõivu

puudutavad sätted on

eelnõust eemaldatud,

siis on antud

kommentaar

teadmiseks võetud.

komisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel

juhul on hageja komisjoni poole

pöördunud tarbija ja kostja kohtule

taotluse esitanud kaupleja. Avalduse

eest tasub kostja riigilõivu summas,

mille hageja oleks pidanud tasuma

hagi esitamise korral.“ Ettepanek on

ajendatud ka umbisikulise tegumoe

asemel oleviku kindla kõneviisi

kasutamise eelistamisest

4. Lõige 5 Teeme ettepaneku lisada

täpsustuseks sõna „tarbijale“:

„Komisjonile esitatud avaldus

loetakse käesoleva paragrahvi lõikes

4 sätestatud juhul hagiavalduseks.

Kohus annab vajaduse korral

tarbijale tähtaja avalduse esitamiseks

hagimenetluses ettenähtud vormis,

poolte seisukohtade täiendavaks

põhjendamiseks ja lisatõendite

esitamiseks. Komisjonile esitatud

dokumente ei pea kohus pooltele

kätte toimetama.“

Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt Kui

pooled komisjoni

otsusega ei nõustu ja

seda ei järgi, võivad nad

pöörduda sama

vaidluse

läbivaatamiseks

maakohtusse. Otsusega

mittenõustumisel on

kohtusse pöördumise

vorm hagiavaldus,

mitte vaie või kaebus

komisjonile komisjoni

otsuse peale.

6. Lõige 6 Teeme ettepaneku

ühtlustada terminite kasutust, kuna

tarbija esitab kohtusse hagi, kuid

kaupleja esitab taotluse mitte

avalduse: „Kui kohtule esitatakse

hagi või taotlus sellise

tarbijavaidlusasja läbivaatamiseks,

mida komisjon on juba lahendanud,

tuleb märkida see hagis või taotluses

ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või

taotluse saamise korral nõuab kohus

komisjonist välja tarbijavaidlusasja

lahendamise materjalid ja võtab

need toimikusse. Komisjonile

esitatud tõendid loetakse kohtusse

esitatuks.“

Teadmiseks võetud. Jäädud on tänase

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt Kui

pooled komisjoni

otsusega ei nõustu ja

seda ei järgi, võivad nad

pöörduda sama

vaidluse

läbivaatamiseks

maakohtusse. Otsusega

mittenõustumisel on

kohtusse pöördumise

vorm hagiavaldus,

mitte vaie või kaebus

komisjonile komisjoni

otsuse peale.

7. Lõige 7 „Kui tarbija ei esita

käesoleva paragrahvi lõikes 5

sätestatud juhul avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis

kohtu määratud ajaks, jätab kohus

avalduse läbi vaatamata. Sel juhul

komisjoni otsus vaidlustatud

Teadmiseks võetud. Jäädud on seni kehtinud

regulatsiooni juurde,

kus tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

täitmiseks

soovituslikud.

ulatuses ei jõustu. Kohus juhib

sellele hageja tähelepanu, kui annab

tähtaja avalduse esitamiseks

hagiavalduse vormis.“ Kuivõrd

kaupleja on kohtuvälise vaidluse

lahendamise eripära tõttu kostja

rollis, mitte hageja, siis on mõistlik

reguleerida (või seletuskirjas

selgitada) täpsemalt ja üheselt

arusaadavalt menetluskulu jaotus

(riigilõivu tagastamine kostjale?)

olukorras, mil hageja ei esita kohtu

määratud ajaks oma avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

8. TKS § 58 lõige 1 kohaselt jõustub

TVK otsus, kui punkt 1 „kumbki

pool ei ole esitanud kohtule kohtusse

pöördumise tähtaja jooksul

hagiavaldust või taotlust.“ Kuna

kaupleja ei saa ise esitada

hagiavaldust, vaid esitab kostjana

taotluse, et kohus vaataks avalduse

läbi, võiks sõnastust täpsustada

vastavalt.

Teadmiseks võetud. Jäädud on senise

regulatsiooni juurde,

mille kohaselt ei saa

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsust maakohtus

vaidlustada.

9. Kuna komisjoni esimees korraldab

seletuskirja kohaselt komisjoni kui

organi tegevust ning otsuseid ja

kompromisse kinnitab komisjoni

alaline liige ("Alalised liikmed on

sisult praegused komisjoni

esimehed, kuid selguse mõttes

nimetatakse neid edaspidi alalisteks

liikmeteks"), teeme ettepaneku

täpsustada selguse huvides

seletuskirjas lk 4 olevat lauset

"Paragrahviga 3 muudetakse

täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget

1 ning nähakse ette, et

täitedokumendid on komisjoni

jõustunud otsus ja kompromissi

kinnitav komisjoni esimehe otsus"

ning asendada sõna "esimehe"

sõnadega "alalise liikme".

Teadmiseks võetud. Kuivõrd eelnõust on

eemaldatud viited

siduvatele otsusele, on

loobutud ka

täitemenetluse

seadustikku

puudutavast

regulatsioonist.

Eesti Kaupmeeste Liit

1. Täname Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) võimaluse eest anda

tagasisidet tarbijavaidluste

komisjoni töö ümberkorraldamise

Teadmiseks võetud.

plaanile. Alljärgnevalt märgime,

milliseid punkte eelnõus toetame ja

millised on meie

muudatusettepanekud.

Esmalt tunnustame MKM-i otsimast

kompromisslahendusi erinevatelt

pooltelt laekunud tagasiside põhjal.

Mitmete ettevõtlusorganisatsioonide

ettepanekutega on pärast esimest

versiooni eelnõust arvestatud. Meie

hinnangul aitab valitud

lähenemisviis vähendada

tarbijavaidluste komisjoni

töökoormust seoses perspektiivitute

ja oportunistlike kaebuste

menetlemisega. Sellele aitab kaasa

riigilõiv tarbijatele kaebuse

esitamiseks. Samuti on positiivne, et

kaotatud on ettevõtte kohustus

tasuda menetlustasu ka siis kui

komisjoni otsus annab tarbijale

kasvõi osalise õiguse. Oleme nõus,

et menetlustasu nõudmine oleks

kahjustanud esmajoones

seadusekuulekaid kauplejad. Suurim

mõju olnuks alla paarisaja euroste

ostude korral, kus menetlustasu

oleks survestanud kauplejat ka

pigem põhjendamatutele

nõudmistele järele andma.

Täiendavalt peame positiivseks, et

kogu võimalik kauplejalt välja

mõistetav tulu ei liigu TTJA

eelarvesse, mis loonuks riski otsuste

kallutatuseks, vaid läheb

Rahandusministeeriumi kontrolli

alla.

2. Jääme neutraalseks otsuse osas

maksta komisjoni töös osalevatele

ekspertidele pakutud väikest tasu.

Tasu maksmine iseenesest on

positiivne kuna on väga keerukas

leida ettevõtete esindajaid komisjoni

koosseisu. Samas on tasu suurus

Teadmiseks võetud. Eelnõuga nähakse ette

võimalus maksta

komisjoni liikmetele

tasu istungil osalemise

aja ning tarbijavaidluse

lahendamise eest.

niivõrd madal, et erilist

lisamotivatsiooni see ei paku. Seega

ei lahenda tagasihoidlik tasumäär

komisjonide koosseisu ekspertide

leidmise probleemi, aga ei tekita ka

kellelegi kahju

3. Peamine murekoht, mida eelnõus

endiselt näeme on tarbijavaidluste

komisjoni otsuste sundtäidetavaks

muutmine. Kui otsuste kvaliteet

oleks hea ning tasakaalus, ei näeks

me selles suuremat murekohta. Ka

täna täidavad kaupmehed

vabatahtlikult 73% komisjoni

otsustest. Kaupmeeste liitu kuuluvad

esmajoones suured ja mainekad

kaubandusettevõtted, kes enamuse

tarbijatega tekkivatest vaidlustest

lahendavad kahepoolselt. Ettevõtte

hea maine hoidmiseks ja väiksemate

kaebuste puhul eelistatakse

tarbijatele isegi piiripealsetes

olukordades vastu tulla ning õigus

anda. Sellegipoolest on Kaupmeeste

liidu liikmete seas olnud vaidlusi

tarbijavaidluste komisjonis, kus on

istungitel osaletud kas abikohtuniku

või kaebealusena. Meie esindajate

tagasiside on, et komisjoni otsuste

kvaliteet sõltub eesistuja taustast ja

kompetentsist. On kohtuniku

taustaga eesistujaid, kes on pädevad

ja erapooletud ning kelle otsuseid

usaldatakse. Aga on ka selliseid

komisjoni juhte, kelle puhul on

tekkinud mulje, et otsused on

subjektiivsed, sisusse süvenetakse

pigem vähe ning kiputakse tarbijale

„kui nõrgemale osapoolele“

praktiliselt alati õigus andma.

Arutelud komisjoni eesistuja ning

abikohtunuke ringis on sellistes

olukordades madala kvaliteediga ja

otsused tunduvad pisut juhuslikud.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud

viited sellele, et

tarbijavaidluste

komisjoni poolt tehtud

otsused on pooltele

siduvad ning jäädud on

senise regulatsiooni

juurde, kus komisjoni

poolt tehtud otsused on

pooltele täitmiseks

soovituslikud.

Kuna eelnõu ei taga Kaupmeeste

liidu hinnangul piisavalt ühtlaselt

kõrget otsuste kvaliteeti, ei saa me

tarbijavaidluste komisjoni otsuste

sundtäidetavaks muutmist toetada.

4. Lisaks teeme me ettepaneku seoses

nõuete rahalise ulatuse laia

diapasooniga kehtestada tarbijatele

diferentseeritud riigilõiv. Eelnõus

pakutud 15 eurone riigilõiv võiks

kehtida nõuetele suuruses kuni 500€

ning suuremate nõuete puhul võiks

riigilõiv olla proportsioonis esitatud

nõudega.

Teadmiseks võetud. Seoses siduvate otsuste

regulatsioonist

loobumisega on

eemaldatud eelnõust ka

tarbijapoolne kohustus

maksta riigilõivu

avalduse esitamisel

tarbijavaidluste

komisjonile.

EELNÕU

13.08.2024

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimääruse“ muutmine

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tarbijavaidluste komisjoni poolt kogutud dokumentatsiooni andmestik;’

2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmeid tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat alates

otsuse avalikustamisest;

XI. Tarbijavaidluste komisjoni lahendite andmestik

11. Tarbijavaidluste komisjoni lahendite andmestikku kantakse järgmised andmed:

11.1. tarbija kinnitus, et ta on enne avalduse esitamist tutvunud avalduse esitamise

tingimustega;

11.2. avalduse esitanud tarbija ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress,

telefoninumber;

11.3. esindaja olemasolul esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress,

telefoninumber;

11.4. andmed kaupleja kohta (ostmise/tellimise koht), kaupluse nimi või teenuse osutaja või

veebpoe aadress, kaupleja asukoha riik, registrikood, ning võimalusel äriühingu nimi ja e-

mail;

11.5. tarbija avalduse sisu ning nõue kaupleja vastu;

11.6. vaidluse asjaolud ja kirjeldus (täpne, põhjalik kronoloogiline kirjeldus juhtunust);

11.7. kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg;

11.8. kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või mitte;

11.9. kauplejaga peetud kirjavahetus;

11.10 olemasolul vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus,

ekspertiis);

11.11. kinnitus, kas tarbija on nõus kirjaliku menetluse läbiviimisega või soovitakse suulist

istungit;

11.12. tarbija kinnitus, et ta on esitanud sama nõude kauplejale kirjalikult;

11.13. kaupleja seisukoht tarbija avalduse osas;

11.14. lahendi sisu ning põhjendus;

11.15. lahendi teinud komisjoni koosseis;

11.16. lahendi avaldamise kuupäev;

11.17. lahendi tegemise kuupäev;

11.18. lahendi number;

13.08.2024

Majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2020 määrusega nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ loodud andmekogu pidamise eesmärk

on seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine, tarbijate vaidluste lahendamine

ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine,

süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel

järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine.

Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna

tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas (e-post: [email protected], tel: 625 6459).

Eelnõu eesmärk on täiendada määruse nr 5 sätteid, et andmekogus kajastuks tarbijavaidluste

lahendamisega seotud andmestik ning et oleks tagatud määruse sätete kooskõla

tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõuga, mis puudutab tarbijavaidluste komisjoni

töökorralduse efektiivseamaks muutmist. Muudatustega lisatakse määruse nr 5 alusel loodud

andmekogusse juurde tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmestik ning sätestatakse

andmete säilitamise tähtaeg.

Määruse nr 5 täiendamise vajadus tuleneb sellest, et kuni 2023.aastani olid kõik tarbijavaidluste

komisjoni menetlused seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi

(edaspidi JVIS) dokumendihaldusega ning tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud

andmeid ning dokumente avalikustati JVIS-e avaliku dokumendiregistri kaudu. Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti sisemiste protsesside muudatuste tulemusel eemaldati

tarbijavaidluste komisjoniga seotud andmed JVIS-e dokumendihaldusest ning sellest tulenevalt

tuleb määrusesse nr 5 luua eraldi andmestik tarbijavaidluste lahendamisega seotud andmete ja

dokumentide töötlemise ning säilitamise osas.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 4 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt lisatakse

andmekogus juba olevatesse andmestikesse juurde tarbijavaidluste lahendamisega seotud

andmestik.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 1 lõiget 1 punktiga 15, millega sätestatakse, et

tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kuni kolm

aastat pärast menetluse ajendiks olnud õigusvaidluste lahendamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse nr 5 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Muudatusega tehakse tehnilisi täiendusi, et andmekogus oleks eraldi kajastatud tarbijavaidluste

lahendamisega seotud andmestik ning tarbijavaidluste lahendamise käigus kogutud andmete ja

dokumentide säilitamise tähtaeg.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamisega ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi.

Määrus jõustumine on planeeritud samaaegselt tarbijakaitseseaduse muudatuste üldises korras

jõustuvate sätetega samaaegselt.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ja

arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

1

EELNÕU

11.09.2024

Tarbijakaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vahelisele“ sõnadega „kaupade müügi- või

teenuse osutamise“;

2) seaduse 6. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Tarbijavaidluste komisjon

1. jagu

Üldsätted