| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | KV-0.5-2/24/18204-1 |
| Registreeritud | 20.09.2024 |
| Sünkroonitud | 23.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kaitseministeerium; Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium; Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
11.09.2024
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmine
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduses (RT I, 30.06.2023, 107)
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1–7, 12, 13, 16, 21–26, 31 ja 34 jõustuvad 2025. aasta 1.
jaanuaril.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 2 punktid 8, 9, 14, 15, 19 ja 20 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 asendatakse arv „50“ arvuga „75“ ja arv „32“ arvuga „40“;
2) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „0,30“ arvuga „0,50“ ja arv „335“ arvuga
„550“;
3) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 6 asendatakse arv „10“ arvuga „20“;
4) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu
saamise eesmärgil või kui see on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või
arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega on seotud ka
kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks
ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja
tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.“;
5) paragrahvi 48 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „30–31 kohaselt“ tekstiosaga „ või mis
on käsitatavad ettevõtlusega seotud kuluna § 32 lõike 2 kohaselt.“;
6) paragrahvi 48 lõike 55 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(55) Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi
400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele
töötajatele:“;
7) paragrahvi 48 lõike 55 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud
kulutusi;“;
8) paragrahvi 48 lõike 55 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötajate või kutset või erialast
pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele;“;
9) paragrahvi 48 lõike 56 punktis 2 asendatakse arv „200“ arvuga „500“ ja arv „100“ arvuga
„250“;
10) paragrahvi 49 lõike 1 teises lauses asendatakse arv „10“ arvuga „21“;
11) paragrahvi 49 lõike 4 teises lauses asendatakse arv „32“ arvuga „50“;
12) paragrahvi 49 lõike 6 punktides 4 ja 5 asendatakse arv „32“ arvuga „85“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 22. juulil
2024. a koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2024–2027. Sellega täiendati
kolme erakonna vahel 2023. aastal sõlmitud valitsusliidu programmi ning Vabariigi Valitsuse
tööplaani.
Vabariigi President kuulutas 27. juunil 2023. a välja tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse
seaduse muutmise seaduse (eelnõu 148 SE), millega muuhulgas kaotati kahanev maksuvaba
tulu ja kehtestati ühtne maksuvaba tulu (700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas), välja arvatud
vanaduspensioniealistele, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Ühtne maksuvaba tulu
määrati jõustuma 1. jaanuaril 2025. a. Käesoleva eelnõuga ühtse maksuvaba tulu kehtestamise
kuupäev muudetakse ja see jõustatakse 1. jaanuaril 2026. a.
Eelnõuga uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise,
vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate
kulutuste, mittetulundusühingute poolt kingitud meenete ja isikliku auto kasutamise hüvitise
sätteid. Seaduse eesmärk on ajakohastada maksuvabade hüvitiste piirmäärasid, mida ei ole 6–
24 aastat muudetud ning mis ei ole enam kooskõlas tarbekaupade ja teenuste hinnamuutustega.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid
Kersti Kivistik ([email protected], tel 5885 1390) ja Helena Lehtis ([email protected],
tel 5860 0704) ja nõunik Inga Klauson ([email protected], tel 5885 1357) ning mõjuanalüüsi
tegi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Miko Tammik ([email protected]; tel 5885
1450) ning analüütik Margus Tuvikene ([email protected], tel 5885 1428). Eelnõu
valmimisele aitas kaasa Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
osakonnajuhataja Kersti Esnar ([email protected], tel 6269 728).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu toimetas
keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel
5885 1468).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) 1. jaanuaril 2025. a jõustuvat
redaktsiooni (RT I, 19.06.2024, 2). Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seadust (RT I, 30.06.2023, 107) muudetakse, et selles edasi lükata osade 1. jaanuarile 2025.
kavandatud muudatuste jõustumine.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav,
kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Kuna muudatused on kavandatud
jõustuma 2025. aastal, on vajalik seadus vastu võtta hiljemalt 2024. aastal.
Tulumaksuseaduse muudatusele, millega muudetakse erinevaid piirmäärasid, ei ole koostatud
väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist
õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
Muudatused on kooskõlas Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku
Erakonna valitsusliidu programmiga aastateks 2024–2027. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga muudetake kahaneva maksuvaba tulu kaotamise tähtaega, lükates selle jõustumine
ühe aasta võrra edasi. Eelnõu kohaselt jõustub ühtne maksuvaba tulu 2026. aasta 1. jaanuaril.
Seaduse eesmärk on piiratud riigieelarve võimaluste juures säästa riigi rahalisi vahendeid.
Eelnõuga ettenähtud muudatusi tegemata on võimatu hoida riigieelarve puudujääk alla 3%, mis
on Euroopa Liidus kokku lepitud eelarve puudujäägi piiriks.
Lisaks muudetakse eelnõuga ka lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise,
vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate
kulutuste, mittetulundusühingute poolt kingitud meenete ja isikliku sõiduauto kasutamise
hüvitise regulatsiooni. Seaduse eesmärk on ajakohastada maksuvabade hüvitiste piirmäärasid,
mida ei ole mitmeid aastaid muudetud ning mis ei ole enam kooskõlas tarbekaupade ja teenuste
hinnamuutustega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga sätestatakse tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muudatused. Teise paragrahviga sätestatakse
tulumaksuseaduse muudatused ja kolmanda paragrahviga seaduse jõustumine.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse
muutmise seaduse jõustumist.
Punktis 1 muudetakse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste loetelu, jättes välja sätted,
mis reguleerivad ühtset maksuvaba tulu. Endiselt jõustuvad 2025. aastal tulumaksuseaduse
muudatused, millega tõstetakse senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe
protsendipunkti võrra 22%-ni. Lisaks kaotab alates 1.01.2025 kehtivuse soodusmäär 14%
äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud
dividendilt kinnipeetav 7%-line tulumaks. Samuti tõstetakse krediidiasutuste avansiliste
maksete maksumäära 15%-lt 18%-le.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seadust punktiga 4. Sellega lükatakse edasi kahaneva maksuvaba tulu kaotamine ja ühtse
maksuvaba tulu tõus ühe aasta võrra. Kui seni pidid maksuvaba tulu arvestamise uued reeglid
jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, siis nüüd on uueks jõustumise ajaks 2026. aasta 1. jaanuar.
Eelnõuga muudetakse vastuvõetud seaduse sätete, mis ei ole veel kehtima hakanud,
jõustumistähtaega. Seetõttu võib tekkida küsimus, kas võib esineda põhiseadusest tuleneva
õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte riive.
Õiguskindluse põhimõte tuleneb õigusriigi põhimõttest ning see on sätestatud Eesti Vabariigi
põhiseaduse (PS) §-s 10. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas
(õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes
(õiguspärase ootuse põhimõte). Õiguskindluse põhimõtte eesmärk on tagada, et isikud saavad
olla kindlad kehtivas õiguslikus olukorras, mis tähendab, et isikutele peavad olema nende suhtes
kehtivad õigusnormid selged ja avalikustatud ning isikutel peab tekkima kindlus kehtestatud
normide püsimajäämise suhtes.1 Õiguspärase ootuse põhimõte annab isikutele võimaluse
kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga loodud õigused ja kohustused on
stabiilsed ja ei muutu oluliselt isikule ebasoodsas suunas.2
Õiguspärane ootus ei tähenda aga, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on
lubamatu. Riigikohus on mitmes lahendis sedastanud, et seadusandja võib õigussuhteid
vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ja sellega paratamatult halvendada mõnede
ühiskonnaliikmete olukorda.
Riigikohus on lahendis 3-4-1-27-13 märkinud, et õiguspärase ootuse põhimõtet piirab
demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid
on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata
ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.3 Õiguspärase ootuse põhimõte laieneb ka
vastuvõetud ja avaldatud, kuid veel mitte kohalduvale regulatsioonile.4
Otsus selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega
eelistada, on seadusandja pädevuses.5 Seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust
puudutavates küsimustes ulatuslik otsustusõigus.
Õiguspärase ootuse piiramisel peab normi kehtestaja kaaluma ühelt poolt avalikku huvi ja
teisalt sellega põrkuvat erahuvi. Vastanduvaid huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, et
regulatsiooni muutmisel ei kahjustataks ülemääraselt nende isikute õigusi, kes on kehtivat
normi usaldades enda elu selle järgi korraldanud.6
Riigikohus on lahendis 5-20-7/12 leidnud, et isiku õiguspärane ootus on seda tugevam, mida
kauem on kehtinud õigusakt, mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning
mida kauem on isik õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud.7 Kokkuvõttes on
seadusandjal õigus otsustada, milliseid vajalikke ja põhjendatud muudatusi on vaja
regulatsioonides teha, et tagada riigi jätkusuutlik toimimine, arvestades samal ajal isikutel
kujunenud õiguspärase ootusega.
1 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 13 p 37-38 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 50 3 3-4-1-27-13, p 69 4 3-4-1-27-13. p 55 5 5-17-13, p 39 6 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 51; 5-17-13, p 40 7 5-20-7/12, p 39
Lahendis 5-17-13 on Riigikohus selgitanud, et õiguslikku regulatsiooni, mille kehtima jäämist
kaitseb isiku õiguspärane ootus, on võimalik põhiseaduspärasel viisil muuta, kui muudatustel
on eesmärk, mis kaalub üles kaebaja õiguspärase ootuse regulatsiooni kehtima jäämiseks.
Samuti peab uue regulatsiooni jõustumiseks olema ette nähtud mõistlik aeg, mille jooksul normi
adressaadid saavad oma tegevuse vajadusel ümber korraldada, ehk peab järgima vacatio legis’e
põhimõtet.8
Vacatio legis on seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik ning
piisava vacatio legis’e nõue on samuti osa PS §-s 10 tagatud õiguskindlusest. Riigikohus on
leidnud, et õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone
meelevaldselt. Uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja kindlustama, et õiguse
adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks mõistlikul määral aega. PS § 108
kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, ent Riigikogu võib
sama sätte kohaselt iga kord seadusele jõustumisaja määrata. Kui seadusemuudatuse mõju on
ulatuslik, siis sellega kohanemiseks tuleb Riigikogul jõustumisaja reeglit pikendada.
Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu,
õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks
normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav
või ootamatu.9
Õiguskindluse riive on õigusvastane eelkõige juhul, kui isik on oma tegevusega täitnud
eeldused, millest tulenevalt on tal tulevikus õigus eeldada enda suhtes soodsa regulatsiooni
kohaldamist. Kui õigusakt on andnud talle õiguse või kohustuse, kui ta saab loota regulatsiooni
püsimisele ja on asunud neid õiguseid kasutama või kohustusi täitma.10 Antud juhul ei ole antud
isikule õigusi või kohustusi ning isik ei ole saanud hakata õiguseid kasutama, kuivõrd
muudetakse veel mittekohaldunud maksumuudatust.
Õiguspärase ootuse ja vacatio legise põhimõtetest ei tulene, et seadusi ei tohi kiirelt muuta, kui
selleks esinevad olulised ja kaalukad põhjused. Õigusalases kirjanduses on leitud, et olulisteks
põhjusteks võivad olla keerulised ajad majanduses, mis õigustab maksude või maksupoliitika
ootamatut või äkilist muutmist. Eelnõuga kavandatud muudatusega soovitakse piiratud
riigieelarve võimaluste juures säästa riigi rahalisi vahendeid. Euroopa eelarvereeglid sisaldavad
nõuet hoida eelarve puudujääk madalamal kui 3% ning võlakoormust madalamal kui 60%
SKPst. Samuti sisaldavad reeglid iga-aastaseid nõudeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks
juhul, kui see on nõutust kõrgem.
Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosi kohaselt suureneb valitsussektori
eelarvepositsiooni 2025. aasta puudujääk koalitsioonilepet arvestamata 4,4%ni SKPst.
Prognoosiperioodi lõpuks 2028. aastal väheneb eelarvepuudujääk 3,8%ni SKPst.
Riigi eelarvestrateegia kohaselt 2024–2027 on Vabariigi Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks
koroonakriisi ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu süvenenud eelarvepuudujäägi vähendamine.
Valitsussektori struktuurse eelarvetasakaalu suunas liikumiseks tuleb otsida kulude
kokkuhoiukohti ning kerkinud kuluvajadustele tuleb leida püsivad katteallikad.
8 5-17-13, p 41 9 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 55 10 3-4-1-27-13, p 50
Kuigi ühtse maksuvaba tulu kehtestamise ühe aasta võrra edasi lükkamine ei ole püsiv
katteallikas, aitab see oluliselt (1,1% SKPst) parandada 2025. aasta eelarvepositsiooni ja on
kiiresti teostatav eelarvemeede.
Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosis on ka koalitsioonileppe meetmetega
arvestav prognoosistsenaarium. Selle kohaselt vähendavad koalitsioonileppes kokkulepitud
katteallikad valitsussektori eelarvepuudujääki 2025. aastal 1,6% võrra SKPst ning 2028. aastaks
juba 2,6% võrra SKPst. Selle tulemusel jääb puudujääk püsivalt alla 3% SKP-st langedes 2028.
aastaks 1,2%ni SKPst. Puudujäägi vähenemine aeglustab oluliselt ka võlakoormuse kasvu, mis
stabiliseerub tasemel 24–25% SKPst.
Eelpool mainitud põhjused on piisavalt kaalukad, et õigustada õiguspärase ootuse ja vacatio
legise riivet. Antud juhul ei muudetud ebasoodsamaks juba olemasolevat olukorda, vaid lükati
ühe aasta võrra edasi veel mittekohaldunud maksumuudatus.
Õigusvastased on sellised õiguspärase ootuse riived, mida avalik huvi üles ei kaalu. Riive
intensiivsus sõltub isikutele laieneva mõju ulatusest. Riigikohus on lahendis 3-4-1-7-03
leidnud, et ülemäärane koormus riigieelarvele on argument, mis on arvestatav sotsiaalabi
ulatuse üle otsustamisel, kuid sellega ei saa õigustada puudustkannatavate inimeste ja
perekondade ebavõrdset kohtlemist.
Eelnõul on suurim mõju isikutele, kelle igakuine sissetulek ületab Eesti keskmist.11 Kuivõrd
kõige rohkem puudutatud isikute sissetulek ületab Eesti keskmist, siis saab järeldada, et
muudatuse negatiivne mõju puudust kannatavatele inimestele või perekondadele on suhteliselt
väike. Eelnõuga ei panda kellelegi uusi kohustusi ja kellegi olukord ei muutu võrreldes kehtiva
olukorraga ebasoodsamaks. Samuti ei võeta kelleltki ära õigust rakendada kehtivat maksuvaba
tulu, kuna muudatus oleks pidanud jõustuma alles 2025. aasta 1. jaanuaril. Seega võib ühtse
maksuvaba tulu kehtestamise õiguspärase ootuse riivet pidada väheintensiivseks.
Eelnevat kokku võttes võib öelda, et eelnõuga kavandatav regulatsioon on kooskõlas
põhiseadusega, arvestades muudatuste eesmärki, muudatustega seotud avalikku huvi ja
isikutele kavandatud kohanemisaega, mistõttu muudatustega saavutatav legitiimne kasu kaalub
üles riivest tingitud kahju.
Eelnõu § 2 punktiga 1 (TuMS § 13 lõige 3 punkt 1) muudetakse välislähetuse päevaraha
maksuvaba piirmäära. Hetkel on maksimaalne maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse
esimese 15 päeva kohta ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Eelnõu kohaselt on maksimaalne
maksuvaba piirmäär 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta ja 40 eurot iga järgneva
päeva kohta.
Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti lähetuse päevaraha piirmäärasid 2016. aastal, ehk
8 aastat tagasi, ning sellest ajast saadik on maailma tarbijahinnaindeks (THI) kokku tõusnud
47,3%12. Maailma THI’le tuginemine on põhjendatud, kuna Eestist toimuvad lähetused kogu
maailma, mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Seega ei ole Euroopa THI kasutamine
kohane. 2024. aastal peaks maailma THI prognoosi kohaselt olema lähetuse päevaraha piirmäär
73,6 eurot (47,1 eurot järgneva 15 päeva eest) ning 2025. aastal 77 eurot (49,3 eurot järgneva
15 päeva eest). Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, tõstetakse lähetuse
päevaraha piirmäär 75 eurole ning järgneva 15 päeva piirmäär 45 eurole.
11 Statistikaameti andmetel on 2024. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk 2007 €. 12 Allikas: Eurostat.
Vajadust kohandada päevaraha määra inflatsiooniga ilmestab ka lähiriikide näide. Näiteks
Soome uuendab päevaraha maksuvabu piirmäärasid igal aastal, mis tagab ettevõtjatele
kindluse, et päevaraha piirmäärad on vastavuses tegeliku hinnatasemega. Soomes on 2024.
aastal maksimaalne päevaraha piirmäär näiteks Saksamaa lähetuse puhul 75 eurot ja Rootsi
puhul 64 eurot. 2023. aastal olid piirmäärad samades riikides vastavalt 71 eurot ja 66 eurot.
Lisaks on näiteks Rootsis 2024. aastal maksimaalne päevaraha piirmäär Saksamaa lähetuse
puhul 70,44 eurot (2023 aastal 63,22 eurot) ja Soome lähetuse puhul 83,47 eurot (2023 oli 69,21
eurot).
Eelnõu § 2 punktiga 2 (TuMS § 13 lõige 3 punkt 2) muudetakse ametnikule, töötajale või
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku
sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Hetkel on ühele isikule
makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot
kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja
kohta. Eelnõu kohaselt on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär 0,50 eurot
kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja
kohta.
Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti hüvitise piirmäärasid seoses isikliku sõiduauto
kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel 2011. aastal ehk 13 aastat tagasi.
Sellest ajast saadik on Eestis THI kokku tõusnud 63,8%. 2024. aastal peaks Eesti THI prognoosi
kohaselt olema isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäär 0,49 eurot kilomeetri kohta
(maksimaalselt 549 eurot kuus) ning 2025. aastal 0,51 eurot kilomeetri kohta (maksimaalselt
572 eurot kuus). Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, tõstetakse isikliku
sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäär 0,50 eurole kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550
eurot kuus.
Eelnõu § 2 punktiga 3 (TuMS § 13 lõige 3 punkt 6) muudetakse laevapere liikmele ja
tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba
piirmäära. Hetkel on maksimaalne maksuvaba piirmäär 10 eurot päevas. Eelnõu kohaselt oleks
maksimaalne maksuvaba piirmäär 20 eurot päevas.
Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki
meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba piirmäära 2015. aastal
ehk 9 aastat tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti toidu THI kokku tõusnud 67%. 2024. aastal
peaks Eesti THI kohaselt olema laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele
reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba piirmäär 16,7 eurot päevas ning 2025.
aastal 17,3 eurot päevas. Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, muudetakse
toitlustamise maksuvaba piirmäär 20 eurole päevas.
Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 5 (TuMS § 32 lõige 2 ja TuMS § 48 lg 5) muudetakse senist
praktikat, mille kohaselt on töötervishoiuga seotud kulud maksuvabad ainult siis, kui tööandja
on läbinud kõik seaduses nõutud protseduurid nagu näiteks kirjaliku riskianalüüsi koostamine
või töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu.
Kehtiva sõnastuse kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see tuleneb töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 13 lõikest 1. Uue sõnastuse kohaselt on ettevõtlusega
seotud (st maksuvabad) ka kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele
ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete
täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Sõna „sealhulgas“ rõhutab, et maksuvaba võib olla ka selline kulu, mille tegemist TTOS otseselt
ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades mõistlik ja vajalik.
Punkti 5 eesmärk on parema õigusselguse tagamine. Praktikas aetakse tihti segi mõistete
„erisoodustus“ ja „ettevõtlusega seotud kulu“ omavaheline seos. Kulude seotus ettevõtlusega
on reegel, mis on suunatud eraõiguslikele isikutele, kes maksavad tulumaksu oma kasumilt (FIE
ja äriühingud), samas kui erisoodustuse mõiste koos sellega kaasnevate erandite ja vabastustega
on oluliselt laiema rakendusalaga, hõlmates kõiki tööandjaid, mh ka MTÜ-sid ja avalikku
sektorit. Kuna TuMS § 32 lõikes 2 sisalduv viide TTOSile on sisuliselt ka erisoodustuste
maksustamist reguleeriv norm, siis õigusselguse huvides on vaja lisada TuMS § 48 lõikesse 5
asjakohane viide.
Eelnõu § 2 punktidega 6, 7 ja 8 (TuMS § 48 lõige 55) muudetakse töötaja tervise edendamiseks
tehtavate kulutuste maksuvabastuse regulatsiooni.
Kehtiva seaduse kohaselt on piirmäär 100 eurot töötaja kohta kvartalis, muudatuse kohaselt on
piirmäär 400 eurot aastas.
Aasta kokkuvõttes jääb piirmäär samaks, kuid tööandja ja ka töötaja saavad rohkem vabadust
piirmäära kasutamisel ning ühtlasi väheneb halduskoormus. Praktikas on tekkinud näiteks
arusaamatusi sellest, kas piirmäära tuleks arvutada kassapõhiselt või tekkepõhiselt (kas
spordiürituse toimumise aja järgi, arve väljastamise või selle tasumise aja järgi). Praktikas on
ka selgunud, et erinevat tüüpi töötajad vajavad erinevaid tervise edendamise meetmeid, eriti
suur erisus on peamiselt füüsilise töö ja peamiselt kontoritöö tegijate puhul. Näiteks füüsilise
töö tegijatel võib pigem vaja minna ühekordseid suuremaid summasid, kuna nende keha talub
töö tegemise ajal rohkem koormust ja võimalike pingete tõhusaks leevendamiseks tuleb läbida
erinevaid protseduure korduvalt.
Aastapõhine arvestus tagab ka spordialade vahel võrdsema kohtlemise, sest näiteks erinevatel
aastaaegadel kulub erinevate spordialade harrastamiseks raha erinevalt. Lisaks on aastapõhise
arvestuse puhul võimalik töötajal soetada spordiklubi aastane pakett või tööandjal töötaja eest
tasuda ühekordselt ravikindlustuslepingu kindlustusmakse kogu aasta eest, mis võib
kokkuvõttes tulla soodsam kui kvartaalsete maksete tasumisel.
Maksuvabade kulude loetelus tehakse mõned muudatused, mis vastavad reaalsetele tervise
edendamiseks tehtavate kulude katmise vajadustele. Eelnõuga ei muudeta lisatingimust, mille
kohaselt peab tööandja võimaldama neid hüvesid kõikidele töötajatele.
Kulud, mida saab maksuvabalt katta, on järgmised:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud
kulutused;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
4) kulutused tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötajate või kutset või erialast
pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele;
5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.“
Kulutuste loetelusse lisatakse massaažiga otseselt seotud kulutused. Massaaži kulutuste
maksuvaba hüvitamine on olnud maksumaksjate sooviks juba aastaid, kuna massaaž on üks
kättesaadavamaid ja lihtsamaid viise, kuidas nii kontoritöötajate kui ka füüsilise töö tegijate
tervist edendada. Samuti soovitavad massaaži sageli töötervishoiu arstid, märkides selle ka
tervishoiu otsusele. Massaaži abil on võimalik ennetada või leevendada töö tõttu tekkinud
kergemaid vaevuseid. Massaaži all antud seaduse tähenduses käsitletakse ka seadmega või
seadme abil tehtavaid massaaže, näiteks rullmassaaž või LPG massaaž.
Hetkel on kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik maksuvabalt katta kulutusi
tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti,
füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele. Eelnõu
muudatuse kohaselt on võimalik maksuvabalt katta kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi
kantud tervishoiutöötaja või kutset või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele
sõltumata meditsiini valdkonnast.
Muudatusega tehakse punkti sõnastus üldisemaks ning avaramaks. Selle kohaselt on võimalik
lisaks taastusraviarsti jt teenustele katta ka teiste tervishoiutöötajate poolt osutatud teenuseid,
mis on inimese tervislikust seisundist tulenevalt vajalikud, näiteks meditsiiniõe poolt pakutavat
nõustamisteenust, ja teenust, mis on osutatud erialaspetsialisti poolt. On oluline, et teenuse
osutamisel oleks spetsialistil olemas kutsetunnistus, mis on registreeritud Kutseregistris
vastavalt seal kinnitatud kutsele või tõendab hariduslikult omandatud pädevust. Näiteks on
viimasel juhul võimalik kulutusi katta ka füsioterapeudi poolt osutatud teenuste puhul.
Eelnõu § 2 punktiga 9 (TuMS § 48 lõige 56 punkt 2) muudetakse tööandja poolt töölepingu
alusel töötava töötaja majutamiseks tehtud kulutuste maksuvaba määra. Hetkel ei loeta
erisoodustuseks, kui kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus
majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel. Eelnõu kohaselt ei
loeta erisoodustuseks kui kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot kalendrikuus
majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel.
Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti töötaja maksuvaba majutamise piirmäärasid 2006.
aastal ehk 18 aastat tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud 133,3%. 2024. aastal
peaks Eesti THI prognoosi kohaselt olema kulutused isiku majutamise kohta kalendrikuus
Tallinnas ja Tartus 467 eurot ning muudel juhtudel 223 eurot. 2025. aastal peaksid need kulud
olema prognoosi kohaselt Tallinnas ja Tartus 491 eurot ning muudel juhtudel 246 eurot. Võttes
arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, tõstetakse töötaja majutamise maksuvaba
piirmäära kalendrikuus Tallinnas ja Tartus 500 eurole ja muudel juhtudel 250 eurole.
Eelnõu § 2 punktiga 10 (TuMS § 49 lõige 1) muudetakse reklaami eesmärgil üle antud kauba
ja teenuse osutamise tulumaksuga maksustamist. Hetkel ei maksustata tulumaksuga reklaami
eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni
10 eurot. Eelnõu kohaselt võib kauba või teenuse maksimaalne maksuvaba piirmäär olla ilma
käibemaksuta kuni 21 eurot.
Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti reklaami eesmärgil üle antud kauba ja teenuse
osutamise tulumaksuga maksustamise piirmäärasid 2006. aastal ehk 18 aastat tagasi. Sellest
ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud 108,3%. 2024. aastal peaks Eesti THI prognoosi
kohaselt olema tulumaksuvabalt reklaami eesmärgil võimalik üle anda kaupa või osutada
teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot ning 2025. aastal kuni 22 eurot.
Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, võib eelnõu kohaselt reklaami eesmärgil
tulumaksuvabalt üle anda kaupa või osutada teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni
21 eurot.
Eelnõu § 2 punktiga 11 (TuMS § 49 lõige 4) muudetakse residendist juriidilise isiku poolt
tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamist, mis on seotud külaliste või koostööpartnerite
toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei
maksustata tulumaksuga tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud ühingu
väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või
meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni
32 euro ulatuses kalendrikuus. Eelnõu kohaselt võib neid väljamakseid teha muu residendist
juriidiline isik tulumaksuvabalt kuni 50 euro ulatuses kalendrikuus.
Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti külaliste või koostööpartnerite toitlustamise,
majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud tulumaksuvabade väljamaksete
piirmäärasid 2018. aastal ehk kuus aastat tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud
44,2%. 2024. aastal peaks Eesti THI prognoosi kohaselt olema tulumaksuvabalt võimalik teha
neid väljamakseid kuni 46 euro eest ning 2025. aastal kuni 48 euro eest kalendrikuus. Võttes
arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, võib eelnõu kohaselt külaliste või
koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud
tulumaksuvabasid väljamakseid teha kuni 50 euro ulatuses kalendrikuus.
Eelnõu § 2 punktiga 12 (TuMS § 49 lõige 6 punkt 4 ja 5) muudetakse tulumaksusoodustusega
ühingute nimekirja kantud isiku poolt tulumaksuvabalt põhikirjalistel eesmärkidel tehtud
kingituste piirmäärasid. Hetkel on nimetatud isiku poolt noorte püsilaagris või noorte
projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 32 euro ulatuses laagris osaleja kohta ning
spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel osaleja
kohta tulumaksust vabastatud. Eelnõu kohaselt tõstetakse mõlemad piirmäärad 85 eurole.
Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti nimetatud piirmäärasid 2000. aastal ehk 24 aastat
tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud 158,9%. 2024. aastal peaks Eesti THI
prognoosi kohaselt olema tulumaksuvabalt võimalik kinkida meeneid, mille väärtus on kuni 83
eurot ning 2025. aastal kuni 86 eurot. Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal,
võib eelnõu kohaselt tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluv ühing kinkida noorte
laagris või spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt meeneid, mille väärtus on kuni 85 eurot
osaleja kohta.
Eelnõu §-ga 3 on sätestatud seaduse jõustumine.
Eelnõu § 1 jõustub üldises korras. Maksukorralduse seadus näeb ette, et maksuseaduse, selle
muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma kuus kuud. Seda ennekõike
seepärast, et maksumuudatustel on reeglina ulatuslik mõju, puudutades suurt hulka inimesi.
Sestap on Riigikogu kehtestanud MKS §-s 41 reegli, mille järgi tuleb üldjuhul jätta
maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele kuus kuud.
Õiguspärase ootuse põhimõtte eiramine on teatud juhtudel lubatav. Samuti ei ole absoluutne
MKS-i nõue, kui selleks on väga kaalukad põhjused. Seda näiteks olukorras, kus esinevad
erakordsed asjaolud, mille tekkimise riskiga ei saanud seadusandja varem arvestada. Kuue kuu
mõte on anda maksukohustuslastele piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Kuid
seekord muudetakse sätteid, mis ei ole veel jõustunud, mistõttu on mõistlik eeldada, et
maksumaksjad ei ole veel asunud ümberkorraldusi tegema.
Eelnõu esimesel paragrahvil on märkimisväärne mõju 2025. aasta riigieelarvele ja seeläbi riigi
toimimisele, mistõttu on tegu äärmiselt kiireloomulise eelnõuga. Sellest tulenevalt on vajalik
teha käesoleval juhul maksuseaduse muudatuse jõustumisel erand ja seaduse vastuvõtmise ning
jõustumise vahele jääb vähem kui kuus kuud.
Eelnõu § 2 jõustub 1. jaanuaril 2025. a, kuna eelnõu muudab erinevate maksuvabastuste
piirmäärasid, mis on olnud kuni 24 aastat muutmata. Muudatused on maksumaksjale soodsad
ja nende rakendamine ei nõua ettevalmistusperioodi.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus: kahaneva maksuvaba tulu kaotamise ja ühtse maksuvaba
tulu tõusu ühe aasta võrra edasi lükkamine
Sihtrühmaks on kõik füüsilised isikud, kelle maksustatav tulu ületab 654 eurot kuus või 7848
eurot aastas.
Mõju ulatus sõltub füüsilise isiku sissetuleku suurusest. Kui inimese igakuine sissetulek jääb
alla 1200 €, saab ta maha arvata maksuvaba tulu 654 € kuus. Kui isiku igakuine sissetulek jääb
vahemikku 1200–2100 €, siis sõltub tema maksuvaba tulu suurus sissetuleku suurusest.
Maksuvaba tulu suurus arvutatakse järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 ×
(tulu summa – 14 400). Isik, kelle sissetulek on suurem kui 2100 €, maksuvaba tulu kasutada
ei saa.
Kuna 2025. aastal jääb kehtima kahanev maksuvaba tulu, on allolevas tabelis 1 näidatud, millist
mõju omab see erinevate sissetulekutega inimestele.
Tabel 1. Kahaneva maksuvaba tulu mõju
2025
Igakuine
sissetulek
1200 1400 1800 2200
Maksuvaba tulu 654 509 218 0
Tulumaksu määr 22%
Tulumaksu
kohustus
111 185 334 467
Tulumaksu osa
palgast
9,2% 13,2% 18,5% 21,2%
2026. aastast jõustub ühtne maksuvaba tulu ehk kaotatakse kahanev maksuvaba tulu. Allolevast
tabelist 2 on näha, et võrreldes 2025. aastaga omab muudatus madalama sissetulekuga
inimestele väiksemat mõju. Nende tulumaksukohustuse suurus ei muutu märkimisväärselt.
Eelnõu mõju on keskmine üle keskmise sissetulekuga inimeste puhul.13
Tabel 2. Ühtse maksuvaba tulu mõju
2026
Igakuine
sissetulek
1200 1400 1800 2200
Maksuvaba tulu 700 700 700 700
Tulumaksu määr 22%
Tulumaksu
kohustus
100 143 228 313
Tulumaksu osa
palgast
10,4% 12,2% 14,7% 16,2%
Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Kuivõrd füüsilise isiku kahaneva maksuvaba tulu
kaotamine ja maksuvaba tulu tõus lükkub aasta võrra edasi, arvatakse väiksem maksuvaba tulu
füüsiliste isikute maksustatavast tulust maha jooksvalt enne tulumaksu kinnipidamist. Seega
avaldavad kahaneva maksuvaba tulu kaotamise ja maksuvaba tulu tõusu edasilükkamine mõju
füüsilise isiku tulule igakuiselt.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna säilib kehtiv olukord.
6.2. Kavandatav muudatus: välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära muutmine
Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud)
Sihtrühm. Tööandjad, kes lähetavad töötajaid välisriikidesse.
Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna muudetakse üksnes välislähetuse
päevaraha ülemist piirmäära. Iga tööandja otsustab vastavalt päevaraha määra vahemikule ise,
kui suurt päevaraha soovib oma töötajaid välisriiki lähetades maksta.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on võimalik valida, kas ta soovib
välislähetuses käivatele töötajatele suuremat päevaraha maksta.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (välislähetuses käivad töötajad)
Sihtrühm. Töötajad, kellele tööandja maksab välislähetuses käijale senisest suuremat
päevaraha.
Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna välislähetuse päevaraha suurendamine
on tööandja valik. Küll aga võib eeldada, et töötajad on päevaraha suurendamisel rohkem
motiveeritud välislähetustes käima, kuna määr katab lähetuses tekkivaid nende igapäevaseid
kulutusi paremini.
13 Arvutuste juures ei ole arvestatud 2026. aastal jõustuva julgeolekumaksuga (2%).
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on võimalik otsustada, kui suures
summas ta soovib välislähetuses käivatele töötajatele päevaraha maksta.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Riigiasutused, kelle töötajad käivad välislähetuses.
Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna välislähetuse päevaraha suurendamine
on tööandja valik ning ei ole teada kui paljud riigiasutused soovivad päevaraha suurendada.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna riigiasutusel on võimalik valida, kas ta soovib
välislähetuses käivatele töötajatele suuremat päevaraha maksta.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.3. Kavandatav muudatus: isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis tööülesannete
täitmisel
Kaasnev mõju: mõju majandusele (tööandjate kulud)
Sihtrühm. Tööandjad, kelle töötajad teevad tööga seotud sõite isikliku sõiduautoga.
Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad teevad töösõite
isikliku sõiduautoga.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on võimalik valida, kas ta soovib, et
töötaja kasutaks ka edaspidi töösõitude tegemiseks isiklikku autot või antakse talle vajalike
sõitude tegemiseks ettevõttele kuuluv auto.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna kõigil tööandjatel ei ole ettevõttele kuuluvaid
sõiduautosid ning seega on neil võimalus lasta töötajal teha isikliku sõiduautoga töösõite ning
maksta selle eest hüvitist. Selle asemel võib ettevõtja otsustada osta või rentida ettevõttele auto
kui see kulu on hüvitisest väiksem.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (isiklikku sõiduautot kasutavad töötajad)
Sihtrühm. Töötajad, kes teevad tööga seotud sõite isikliku sõiduautoga.
Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna ei ole teada, kui paljud tööandjad
jätkuvalt soovivad, et töötajad teeksid töösõite oma isikuliku autoga. Küll aga võib eeldada, et
töötajad on rohkem motiveeritud oma isiklikku autot töösõitudeks kasutama, kuna suurem
hüvitis katab paremini kütusekulu ning auto igapäevase kulumise töösõitude ajal.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna töötajal on võimalik valida, kas ta soovib oma
isiklikku autot töösõitude tegemiseks kasutada.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Riigiasutused, kelle töötajad kasutavad töösõitude tegemiseks isiklikku autot.
Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab kõiki riigiasutusi, kelle töötajad teevad töösõite
isikliku sõiduautoga.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna riigiasutusel on võimalik valida, kas ta soovib,
et töötaja kasutaks ka edaspidi töösõitude tegemiseks isiklikku autot või antakse talle vajalike
sõitude tegemiseks riigiasutusele kuuluv auto või lahendatakse transpordivajadus muul viisil.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna kõigil riigiasutustel ei ole piisavalt neile kuuluvaid
sõiduautosid ning seega on need asutused kohustatud töötajale isikliku sõiduauto kasutamise
eest suuremat hüvitist maksma.
6.4. Kavandatav muudatus: laevapere liikme ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikme reisil
viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba piirmäära muutmine
Kaasnev mõju: mõju majandusele (ettevõtete kulud)
Sihtrühm. Tööandjad, kelle töötajad on laevapere liikmed või tsiviilõhusõiduki
meeskonnaliikmed.
Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad on laevapere liikmed
või tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmed.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on võimalik valida, kas ta soovib
võimaldada oma töötajatele paremat ja kallimat toitu. Kuna toidu hinnad on viimastel aastatel
märkimisväärselt kasvanud, siis ilmselt on tööandjatel suurema maksuvaba piirmääraga
võimalik lihtsamalt oma töötajaid toitlustada.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.5. Kavandatav muudatus: tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine
Kaasnev mõju: Majanduslikud mõjud – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Sihtrühm. Muudatus avaldab mõju tööandjatele, kes on maksnud töötajate eest või hüvitanud
neile tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi, mille hüvitamine ei ole seni olnud maksust
vabastatud.
Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt kasutas 2021. aastal 4 protsenti kõigist
tööandjatest töötajate tervise edendamise kulude hüvitamise võimalust. Nendest omakorda
kõigest 5 protsenti kasutas ära kogu 400 eurot ning üle 400 euro aastas hüvitas 10 protsenti
nendest tööandjatest. Keskmine hüvitise suurus töötaja kohta oli 93 eurot aastas.
2022. aastal kasutas 5 protsenti kõigist tööandjatest töötajate tervise edendamise kulude
hüvitamise võimalust. Nendest omakorda kõigest 8 protsenti kasutas ära kogu 400 eurot ning
üle 400 euro aastas hüvitas 11 protsenti nendest tööandjatest. Keskmine hüvitise suurus töötaja
kohta oli 183 eurot aastas.
2023. aastal kasutas 5 protsenti kõigist tööandjatest töötajate tervise edendamise kulude
hüvitamise võimalust. Nendest omakorda kõigest 10 protsenti kasutas ära kogu 400 eurot ning
üle 400 euro aastas hüvitas 11 protsenti nendest tööandjatest. Keskmine hüvitise suurus töötaja
kohta oli 215 eurot aastas.
Kuna töötajate tervist edendavate tööandjate osakaal näib väike, peaks pärast muudatuste
jõustumist see arv suurenema.
Mõju ulatus on keskmine, kuna enne muudatuste jõustumist osad tööandjad juba võimaldavad
töötajatele tervise edendamise kulude hüvitamist ning nende puhul hüvitatavate teenuste ring
üksnes laieneb. Nende tööandjate puhul, kes hetkel kulutuste hüvitamist võimaldanud ei ole,
peaks maksusoodustuse kasutamise aktiivsus tõusma. Samas on ka võimalik, et osa tööandjaid
võib anda töötajatele palgatõusu asemel võimaluse kasutada maksuvaba soodustust, mille tõttu
võib väheneda potentsiaalne maksulaekumine.
Alates aastast 2015 kogutakse andmeid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD alusel
töötajate tervise edendamiseks tehtud kulutuste kohta, mis on maksustatavad kui erisoodustus.
2021. aastal deklareeriti selliseid kulutusi kogusummas 2,1 miljonit eurot, mille pealt tasuti 0,85
miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 0,5 miljonit eurot tulumaksu. 2022. aastal deklareeriti selliseid
kulutusi kogusummas 3 miljonit eurot, mille pealt tasuti 1,2 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 0,75
miljonit eurot tulumaksu. 2023. aastal deklareeriti selliseid kulutusi kogusummas 3,5 miljonit
eurot, mille pealt tasuti 1,5 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 0,9 miljonit eurot tulumaksu.
Muudatus vähendab soodustust rakendavate maksumaksjate halduskoormust, kuna hüvitise
kasutamist ei pea enam kvartaalselt jälgima, vaid piisab aasta lõikes jälgimisest.
Ettevõtted, kes pakuvad teenuseid, mis kvalifitseeruvad tervise edendamisega seotud
maksuvabastuse alla, võivad maksusoodustusest saada olulist kasu eelkõige klientide arvu
tõusu tõttu. Kui tööandjatel on edaspidi võimalik töötajaid motiveerida ka tervise edendamiseks
ette nähtud rahaliselt hinnatava hüvega, kandmata seejuures maksukoormust, võib see
kasvatada töötajate huvi oma tervise eest hoolitseda. Lisanduvad rahalised vahendid võivad
tekitada ettevõtetele motivatsiooni investeerida, luues uusi sportimisvõimalusi piirkondadesse,
kus on vastava teenuse jaoks olemas nõudlus, misläbi võib erinevates piirkondades elavatel
inimestel tekkida senisest rohkem vaba aja veetmise võimalusi.
Mõju avaldumise sagedus soodustust kasutavate tööandjate jaoks on keskmine, kuna
maksusoodustuse kasutamist töötajate lõikes tuleb deklareerida vaid üks kord aastas 1.
veebruariks. Tööandjal lasub kohustus pidada aasta jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate
lõikes detailset arvestust.
Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud, kuna muudatus tehakse eelkõige
tööandjate ettepanekul ja maksusoodustuse kasutamise üle otsustab tööandja.
Kaasnev mõju: Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud – mõju tervisele ja tervishoiule; mõju
tööhõivele, töösuhte olemusele ja sisule ning töötingimustele, sh töötervishoid ja tööohutus.
Sihtrühm. Töötajad, kellele tööandja võimaldab tervise edendamise maksusoodustuse hulka
kuuluvaid tegevusi.
Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna maksusoodustuse näol on tegemist
tööandja valikuga. Samas, kuna töötajad on alates 2018. aastast just enim tundnud huvi
võimaluse vastu hüvitada maksuvabalt massaažile tehtud kulutused, võib eeldada, et mõju
ulatus laieneb võrreldes kehtiva seadusega. Võib ka eeldada, et töötajad, nähes, et tööandja on
valmis kulusid katma, on motiveeritumad oma tervise eest ka ise enam hoolitsema, mis toob
kaasa positiivse mõju rahvatervisele. Samuti võib töötajal tekkida soov ühineda teiste
töötajatega näiteks meeskonnaspordi üritustel, mis kokkuvõttes arendab meeskonnatööoskusi.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on võimalik valida, kas ja millist laadi
soodustust ta kohaldab.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm. Muudatus avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile.
Mõju ulatus on väike, kuna tervise edendamise maksusoodustuse kasutamine tuleb
deklareerida ühe korra aasta kohta järgneva aasta veebruarikuus ning märkida tuleb soodustust
kasutanud töötajate arv ja summa.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna deklareerimiskohustus on vaid üks kord aastas.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.6. Kavandatav muudatus: tööandja ettevõtlusega seotud kulutuste tegemine töölepingu
alusel töötava töötaja majutamiseks
Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud, Eesti majutusasutused)
Sihtrühm. Tööandjad, kelle töötajad majutust, kuna nende töökoht asub kodust kaugemal kui
50 kilomeetrit ja poleks otstarbekas nii pikki vahemaid iga päev läbida. Lisaks ka Eesti
majutusasutused, mis pakuvad majutusteenust.
Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna muudetakse üksnes töötaja majutamise
kulu piirmäära. Iga tööandja otsustab vastavalt määra ülempiirile ise, mis hinnaga majutust
soovitakse töötajale pakkuda. Seejuures on piirmäära märkimisväärne suurenemine abiks
majutuse pakkumisel, kuna seni kehtinud piirmäärad ei ole vastavuses üüriturul kehtivate
hindadega. Seetõttu mõjub muudatus positiivselt ka Eesti majutusasutusi.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on edaspidi oluliselt lihtsam mahutada
töötaja majutuse kulud maksuvaba piirmäära sisse. On võimalik, et Eesti majutusasutuste
teenust hakatakse rohkem kasutama.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.7. Kavandatav muudatus: reklaami eesmärgil üle antud kauba ja teenuse osutamise
maksuvaba piirmäära tõstmine
Kaasnev mõju: mõju majandusele (ettevõtete kulud)
Sihtrühm. Ettevõtted, kes soovivad reklaami eesmärgil üle anda kaupu või osutada teenuseid.
Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab kõiki tööandjaid, kes teevad reklaami eesmärgil
kingitusi.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna ettevõtjal on märkimisväärselt suurem piirmäär,
mille ulatuses on võimalik maksuvabalt reklaami eesmärgil kingitusi teha. Seega suureneb
valikuvõimalus, milliseid kingitusi teha. Seejuures ei ole kohustust reklaami eesmärgil kingitusi
teha või kasutada ära kogu piirmäär.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.8. Kavandatav muudatus: külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise,
transpordi või meelelahutusega seotud kulutuste maksuvaba piirmäära tõstmine
Kaasnev mõju: mõju majandusele (ettevõtete kulud)
Sihtrühm. Ettevõtjad, kes soovivad külalisi või koostööpartnereid võõrustada.
Mõju ulatus on väike, kuna puudutab tööandjaid, kes külalisi või koostööpartnereid
võõrustavad.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtjale kohaldatav maksuvaba piirmäär külaliste
või koostööpartnerite võõrustamiseks suureneb minimaalselt ning ei oma suurt mõju arvestades
THI tõusu viimaste aastate jooksul.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.9. Kavandatav muudatus: tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluva isiku
poolt noorte laagris või spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt meenete kinkimine
Kaasnev mõju: mõju majandusele (MTÜde kulud)
Sihtrühm. MTÜd, kes soovivad noortelaagris või spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt
meeneid kinkida.
Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab kõiki MTÜsid, kes soovivad noortelaagris või
spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt meeneid kinkida.
Mõju avaldumise sagedus on väike või keskmine, kuna oleneb meenete kinkimise sagedusest.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
7.1. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmine
Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti infosüsteemis.
Eeldatav IT kulu jääb alla 10 000 euro. Maksu- ja Tolliameti hinnangul saavad nad vajalikud
arendustööde kulud katta oma eelarvest. Sestap ei ole vaja täiendavaid ressursse.
Tabelis 3 on näidatud eelnõu mõju riigieelarvele.
Tabel 3. Kahaneva maksuvaba tulu kaotamine ja ühtne maksuvaba tulu 700€ (välja
arvatud vanaduspensioniealistele) alates 2026. aastast
2025 2026 2027 2028
Kahaneva maksuvaba tulu kaotamine ja ühtne
maksuvaba tulu 700€ tööealistele alates 2025 -476 -446 -466 -484
Kahaneva maksuvaba tulu kaotamine ja ühtne
maksuvaba tulu 700€ tööealistele alates 2026 0 -495 -466 -484
Kahaneva maksuvaba tulu kaotamise ühe aasta võrra
edasi lükkamise mõju, mln € 476 -49 0 0
Allikas: Rahandusministeerium
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt ulatub riigieelarve puudujääk
2025. aastal 4,4%ni SKP’st, seega ületades eelarvereeglistikuga lubatud taseme. Maksuvaba
tulu tõusu ja ühtse maksuvaba tulu rakendamise edasilükkamine 2026. aastasse võimaldab riigil
parandada 2025. aasta eelarvepositsiooni 1,1% võrra SKP’st.
Tabel 4. Mõju valitsussektori eelarvepositsioonile
2024 2025 2026 2027 2028
Valitsussektori eelarvepositsioon
(Rahandusministeeriumi 2024.a suveprognoosi
kohaselt), % SKPst -3,0 -4,4 -4,2 -4,4 -3,8
Kahaneva maksuvaba tulu kaotamise edasi
lükkamise mõju, % SKPst 1,1 -0,1
Allikas: Rahandusministeerium
7.2. Tulumaksuseaduse muutmine
7.2.1. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära muutmine
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.
Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.
7.2.2. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis tööülesannete täitmisel
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.
Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Eelduslikult jääb muudatuse tulemusel maksudena laekumata kuni 1,5 miljonit eurot.
7.2.3. Laevapere liikme ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikme reisil viibimise ajal antava
toitlustamise maksuvaba piirmäära muutmine
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.
Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.
7.2.4. Tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.
Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Eelduslikult jääb muudatuse tulemusel maksudena laekumata kuni 0,5 miljonit eurot.
7.2.5. Tööandja ettevõtlusega seotud kulutuste tegemine töölepingu alusel töötava
töötaja majutamiseks
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.
Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.
7.2.6. Reklaami eesmärgil üle antud kauba ja teenuse osutamise tulumaksuga
maksustamine
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.
Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.
7.2.7. Residendist juriidilise isiku tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamine, mis
on seotud külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või
meelelahutusega
Eelnõu rakendamiseks on vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides. Kohaliku
omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Muudatuse mõju riigieelarvele on ligikaudu 10 000 eurot, mis kulub Maksu- ja Tolliameti
infosüsteemides muudatuste tegemisele.
7.2.8. Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluva isiku poolt noorte laagris või
spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt meenete kinkimine
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.
Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.
Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 jõustub üldises korras ning § 2 jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ja
Ametiühingute Keskliidule.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse
muutmise seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tulumaksuseaduse ja
kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse
eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS
vahendusel. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 18. septembriks 2024.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
2. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Maksumaksjate Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ
Eesti Ametiühingute Keskliit
Kersti Kivistik 5885 1390
Meie 13.09.2024 nr 1.1-10.1/4044-1