Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/15563-2 |
Registreeritud | 20.09.2024 |
Sünkroonitud | 23.09.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Anija Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Anija Vallavalitsus |
Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
3/19
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA Käesoleva tööga on koostatud üksikelamu uusehitise eelprojekt. Projekt on koostatud vastavalt kokkuleppele tellijaga. Projekti koostamise aluseks on tellija soovid. Aluseks võetud lähteandmed: - Anija Vallavalitsuse korraldusega nr.2-3/436 12.07.2023 väljastatud projekteerimistingimused nr. 2311802/02973. - OÜ WeW poolt 30.07.2024 koostatud Harju maakond, Anija vald, Parila küla, Pöörde mü geodeetiline alusplaan (töö nr.GEO-138-24) koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, katastripiirid võetud Maa-ameti avaandmetest 30.07.2024. - tellija soovid Teadmiseks omanikule: „1. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“). 2. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)). 3. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.“ Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest, normidest ja määrustest: 1. Ehitusseadustik 2. Tuleohutuse seadus 3. Jäätmeseadus 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 5. Eesti standard EVS 812-7:2018 Osa 7: “Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded” 6. Eesti standard EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” 7. Eesti projekteerimisnormid EPN (avaldatud ET kartoteegis) 8. Soome ehitusnormid ja juhised (avaldatud RT kartoteegis) 9. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010 10. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002. määrus nr 42) 11. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr.71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 12. Ehitise heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest (EPN 16.1 (eelnõu). Eriosad EPN 18) 13. Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded (EPN 14.1) 14. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” 15. Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 “Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
4/19
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6” 16. Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 “Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi rahvuslik lisa” 17. Majandus- ja taristuministri 17.07. 2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 18. Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Ehitustööd teostatakse vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja eeskirjadele ning ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010, teine klass. Tellija: Eraisik
2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS, HEAKORD, HALJASTUS ● Aadress: Pöörde mü, Parila küla, Anija vald, Harjumaa ● krundi pindala ja sihtotstarve – 13924m2, Maatulundusmaa 100% ● katastriüksuse tunnus – 14001:001:1103 ● hoone tuleohutusklass – TP3 Olemasolev olukord Olemas on hoonestamata krunt, millele plaanitakse rajada üksikelamu. Elamu rajatakse põllumajandusmaale, krundil puudub kõrghaljastus. Vastavalt projekteerimistingimustele peab hoonete arhitektuuriline lahendus olema kooskõlas naaberhoonestusega, katusekalle 20-45 kraadi. Hoonete kaugus sõiduteest vähemalt 30m. Elamu kaugus naaberelamust vähemalt 100m. Üldplaneeringu kohaselt tuleb ehitised paigutada võimalikult kõlvikute serva, et vältida põllumassiivide tükeldamist. Krundil puuduvad piirdeaiad. Uusi piirdeaedu pole hetkel plaanis rajada. Planeeritavad tegevused Juurdepääsutee rajamine Projekteeritav elamu hakkab paiknema krundi kirdeosas, maanteepoolsest krundipiirist 48,6m kaugusel. Riigimaanteelt nr. 11313, Raasiku-Kehra teelt on planeeritud uus mahasõit krundile katastritunnusega 14001:001:1103 (Pöörde mü, Parila küla, Anija vald, Harjumaa). Ristumiskoha asukoht on näidatud sendiplaanil AS-4-01. Transpordiamet on väljastanud ristumiskoha ehitamise lepingu nr.7.1-1/24/13940-2 lisadena näidislahenduse ristumiskoha ehitamiseks. Näidislahenduses on esitatud nõuded ristumiskoha rajamisele, liikluskorraldusele ja ehitustööde teostamisele. Näidislahenduse lisad on lisatud elamu ehitusloa taotlusele. Asendiplaani joonisel AS-4-01 on nähtavuskolmnurga 3x190 skeem. Nähtavuskaugus ristumiskohalt vasakule (Parila poole) vaadatuna on tagatud. Maantee kulgeb põldude vahel, pole nähtavust piiravaid suuri puid ega ehitisi. Nähtavuskaugus ristumiskohalt paremale (Salumetsa poole) vaadatuna on tagatud. Maantee jääb osaliselt metsa sisse, kuid kulgeb pika sirgena ja nähtavust piiravaid puid tee ääres ei ole. Riigimaantee kaitsevöönd 30m on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Riigimaantee kaitsevööndisse ei ole planeeritud ühtegi hoonet. Kaitsevööndisse jääb ainult projekteeritud mahasõit olemasolevalt riigimaanteelt.
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
5/19
Ristumiskoha teekatteks on asfaltbetoonkate. Krundile juurdepääsutee kaetakse 2x pinnatud freespurukattega. Ristumiskoht ei tekita takistusi sademevee ärajuhtimisele kuna ristumiskohale on planeeritud truup koos truubiotste kindlustamisega. Truubi d=0,4m, rõngasjäikus SN8. Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega aluspinnal + 0,3m varu truubi otstes. Truubi pikikalle min. 1%. Truubi asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Vajadusel tuleb olemasolevaid kraave puhastada, et tagada eelvool sademevete ärajuhtimiseks riigitee aluselt maalt. Mahasõidukoha ehitustööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta. Ehitamise ja omanikujärelvalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. Mahasõidu valmisehitamise järgselt tuleb korrastada riigiteega külgnev ala, taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, kindlustada teepeenrad purustatud kruusa või killustikuga ja kindlustada nõlv kasvupinnasega. Krundile sissepääsu rajamisel tuleb jälgida maapinnakõrgusi, et vältida sadevee kogunemist. Parkimiseks ette nähtud õueala kaetakse tänavakividega. Parkimine kahele autole on ette nähtud omal krundil. Vertikaalplaneerimine ja sadevee käitlemine Rajatava hoone ümbruse maapinna vertikaalplaneering on projekteeritud vahemikus 46,22-46,36m abs (EH2000 süsteemi järgi). Kalded planeerida hoonest eemale. Sademevesi ei tohi hakata kogunema vundamendi kõrvale. Sademevesi juhtida hoonest eemale sillutisriba kaldega. Kõrguslik sidumine: ±0,00=46,57 (täpsustada ehituse käigus) paiknemiskõrgus kontrollida üle enne ehituse alustamist. Hoone ±0,00 on projekteeritud sokli peale. Sadevesi juhitakse hoonetest eemale ja hajutatakse krundi haljasaladele. Hoone katuselt tuleva sadevee ärajuhtimiseks on hoone nurkades vihmaveetorud ja maapinnas sadeveelehtrid. Sadeveelehtrid on ühendatud maapinnas oleva sadevee torustikuga. Sadeveelehtrite ja sadevee torustike asukohad on ära näidatud asendiplaanil AS-4-01. Sademevett ei tohi vertikaalplaneeringu abil juhtida naaberkinnistutele. Õue haljastuse täpsema valiku teeb tellija või tellib aiakujundusprojekti aiakujundusspetsialisti käest. Peale ehituse lõppu planeeritakse elamut ümbritsev maapind kaldega elamust eemale ja külvatakse muru. Hoone veevarustus tagatakse kinnistule rajatava puurkaevuga. Kanalisatsioonilahendusena paigaldatatakse krundile kogumismahuti suurusega 10m³. Projekteeritav hoone liidetakse elektrivõrguga. Tehnilised andmed ja hoone ruumikuju nurgakoordinaadid on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Planeeritavad kommunikatsioonid on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Hoone tänavapoolsele fassaadile, nähtavale kohale, paigaldada maja number. Prügikast paigutatakse juurdepääsutee lähedale.
3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Normdokumentid ● Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a ● Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ● Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ● Siseministri 23.02. 2021 määrus nr. 13, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
6/19
● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ● Majandus- ja taristuministri määrus nr 51, 02.06.2015 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ● EVS 932:2017 Ehitusprojekt ● EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ● EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest Arhitektuurne üldlahendus Projekteeritav elamu on ristkülikukujulise põhiplaaniga, 20-kraadise kaldega viilkatusega ühekordne hoone. Välisseinte kandvaks konstruktsiooniks BAUROCK CLASSIC 200mm väikeplokk, mis soojustatakse väljastpoolt 150mm kivivillaga ja seestpoolt 70mm kivivillaga. Välisseinad kaetakse väljastpoolt horisontaalse peensaetud voodrilauaga. Katusekonstruktsioon valmistatakse fermidega puitkonstruktsioonil, katus kaetakse kiviprofiiliga katuseplekiga. Elamul on puitkonstruktsioonil vahelagi, mis valmistatakse fermide alumise vöö puitkonstruktsioonil ja vahelaepealne külm pööninguosa. Elamu on ette nähtud omaniku pere tarbeks. Elamusse sissepääsud on krundi kagu- ja loodepoolsest küljest. Elamusse on projekteeritud elutuba-köök, esik, vannituba, WC/dushiruum, tehnoruum, ja kolm magamistuba. Elamu kagu- ja loodeküljes paiknevad katusega kaetud terrassid. Hoone piirdekonstruktsioonide koormused Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud:
EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus
EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus
Kasutatavate seaduste, määruste, normide ja standardite loend vt. Eesti ehitusala seaduste, määruste, projekteerimisnormide ja standardite loetelu ET-kartoteek osa ET-2 ning Eesti Standardiameti koduleheküljelt www.evs.ee ICS klassifikatsiooni järgsest tegevusalade alajaotusest 91 (Ehitusmaterjalid ja ehitus) ja 93 (Ehitised). Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse lisaks eelnevale kõigist ehituse tehnilist külge, materjalide-toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest, sõltumata sellest, kas seda on kirjeldatud projekti dokumentides (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsed kasutus- ja paigaldusjuhised ning eeskir-jad). Juhinduda MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2013 kvaliteedinõuetest. Valdkondades, kus Eesti ehitus- ja projekteerimisnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud vastava valdkonna Soome ehitusnormid ning juhised. Hea ehitustavana ehk üldtunnustatud ehitusreeglitena käsitletakse Ehitusreeglite Nõukogu protokoll nr.8 09.09.1994 seisukohti. Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti projekteerimisnormi EPN-ENV 1.1 ja EPN-ENV 1.2.4 alusel järgmiselt (normatiivsed suurused): * eluruumid (grupp A), toad, köögid, WC-d qk=2.0 kN/m2, Q=2.0 kN * eluruumid (grupp A), trepikojad qk=3.0 kN/m2, Q=2.0kN * eluruumid (grupp A), rõdud qk=4.0 kN/m2, Q=2.0kN * vertikaalkoormus katusekonstruktsioonile ja teenindustasapindadele (grupp H) qk=0.75
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
7/19
kN/m2, Q=1.5 kN Lumekoormus on määratud Eesti projekteerimisnormi EPN-ENV 1.2.5 (ET-1 0113-0097) põhjal sk=1.5 kN/m2. Tuulekoormuse baasväärtuseks kasutatakse tuulekiirust vref=23 m/s.
4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Normdokumendid
EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused. EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-1: Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused. EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Eurokoodeks1: Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2:
Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
EVS-EN 1995-1-1/NA:2007+A1:2008/NA:2009 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1 Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. Eesti standardi rahvuslik lisa.
▪ EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks
EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.
Seinad- VÄLISSEINTE KONSTRUKTSIOON HORISONTAALNE PEENSAETUD VOODRILAUD UYV 21x145MM TUULUTUSLIIST 45x25MM/ÕHKVAHE 25MM ISOVER VKL-13 TUULETÕKKEPLAAT 13MM PUITKARKASS 45x145MM/SOOJUSTUS KIVIVILL 150MM BAUROCK „CLASSIC“ PLOKK 200MM METALLKARKASS 66MM/SOOJUSTUS KIVIVILL 70MM AURUTÕKKEKILE KIPSPLAAT 12.5MM SISEVIIMISTLUS
SISESEINTE KONSTRUKTSIOON: SISEVIIMISTLUS KIPSPLAAT 12.5MM PUITKARKASS 45x95MM KIPSPLAAT 12.5MM SISEVIIMISTLUS
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
8/19
Otsaviilud- VÄLISSEINTE KONSTRUKTSIOON HORISONTAALNE PEENSAETUD VOODRILAUD UYV 21x145MM TUULUTUSLIIST 45x25MM/ÕHKVAHE 25MM ISOVER VKL-13 TUULETÕKKEPLAAT 13MM PUITKARKASS 45x145MM Põhikorruse põrand- PÕRANDAKONSTRUKTSIOON:
PÕRANDA KATTEMATERJAL PARKETT 20MM ARMEERITUD R/B PLAAT /PÕRANDAKÜTTETORUD 100MM
HÜDROISOLATSIOON 3x 100mm EPS 120 SOOJUSTUS TIHENDATUD LIIV TIHENDATUD KILLUSTIK TIHENDATUD MINERAALNE PINNAS Vundament- Elamule rajatakse uus r/b plaatvundament. Elamu vundament on projekteeritud L-plokkidest vormides plaatvundamendina. Vundamendi jaoks on kasutatud krohvitud Benders soklielementi L600. Vundamendi perimeeter soojustatakse 100mm vahtpolüstüroolplaatidest kihiga (EPS120 Perimeeter) 1000mm laiuselt. Enne vundamendi ehitust eemaldatakse vundamendi alt kasvupinnas, seejärel paigaldatakse vundamendialused kommunikatsioonid, täidetakse ja tihendatakse vundamendialune pind vajaliku kõrguseni, paigaldatakse põranda-alune soojustus mitmekihilisena. Siis paigaldatakse armatuur (armatuurvõrguga ǿ8mm 150x150), vajalikud torustikud ja kaablid ja täidetakse vundament betooniga alustades betoneerimist madalamatest osadest. Vundamendi pealispinnad kaetakse hüdroisolatsiooniga. Vundamendi 100mm raudbetoonplaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik. Vundamendi ehitamise ajal tuleb jälgida, et kaevikutesse ei koguneks vesi. Terrassi konstruktsioonile rajatakse postvundament. Vahelagi- VAHELAEKONSTRUKTSIOON: FERMI ALUMINE VÖÖ/SOOJUSTUSMATERJAL PUISTEVILL 500MM SOONEGA OSB PLAAT 12MM AURUTÕKKEPABER DISTANTSLIIST 45x30MM/ÕHKVAHE 30MM LAE VIIMISTLUS 20MM
Katus- KATUSE KONSTRUKTSIOON VÄLJAST SISSE:
KIVIPROFIILIGA KATUSEPLEKK ROOVLATID 100x25MM (samm vastavalt tootja soovitusele)
DISTANTSLIISTUD 45x30MM KATUSE ALUSKATE-TUULETÕKE OGAPLAATFERM (samm vastavalt tootja soovitustele)
Katusekate- KIVIPROFIILIGA KATUSEPLEKK Terrass- TERRASSILAUD 120x28MM (pruun, rihveldatud) IMMUTATUD TERRASSITALAD 45x145 IMMUTATUD TUGITALAD 45x195
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
9/19
Aknad, välisuksed- Avatäited - Aknad ja terassiuksed on projekteeritud 3x klaaspaketiga ja PVC raamiga. Akende soojusjuhtivus U=0,72 W/m²K. Välisuksed on projekteeritud 3x klaaspaketiga ja PVC raamiga. Välisuste soojusjuhtivus U=0,86 W/m²K. Akende ja uste avatavus näidatud vaadetel ja avatäidete spetsifikatsioonis AR-7-01. Avatäidete paigaldamisel kasutatakse selleks ette nähtud aurutõkke- ja tuuletõkketeipe või hermeetikuid, teibitakse nii avatäite välimine kui ka sisemine pool. Aknaplekkide kalle peab olema minimaalselt 15˚ väljapoole.
Konstruktsioonide U-väärtused- Välissein 0,12 W/(m²•K) Vahelagi 0,08 W/(m²•K) Põrand 0,12 W/(m²•K) Aken 0,72 W/(m²•K) Välisuks 0,86 W/(m²•K) 5. SISEVIIMISTLUS Siseviimistluse teostamisel jääb tellijal võimalus valida materjalid oma soovi kohaselt või tellida eraldi siseviimistlusprojekt. Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd. 6. VÄLISVIIMISTLUS Ehitise osa: materjal: värvus: 1-SOKKEL KROHV HELEHALL 2-VÄLISSEIN PUITLAUDIS KOLLANE(RAL1016) 3-AKNAD PVC VALGE 4-VÄLISUKSED PVC VALGE 5-PIIRDELIISTUD PUIT VALGE 6-NURGALAUAD PUIT VALGE 7-RÄÄSTAALUSED PUIT VALGE 8-TERRASS PUIT HELEPRUUN 9- POSTID,TALAD,PIIRDED PUIT VALGE 10-KATUS KIVIPROFIILIGA PLEKK PRUUN 11-KORSTEN PLEKK TUMEHALL 12-VIHMAVEESÜSTEEM PLEKK PRUUN Katuse vihmaveesüsteemid ja muud katusetarvikud katusekattega samas toonis. Enne viimistlemist kasutatavad värvitoonid kooskõlastada tellijaga.
7. ERIOSADE LAHENDUSED Küte- Kvaliteedinõuded
Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“;
LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“.
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
10/19
D2 Soome Ehitusnormide kogumiku osa D2 Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon, Määrused ja suunised 2012
LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”
Standardid EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” EVS 844: 2022 „Hoonete kütte projekteerimine“
EVS 860-1 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”
EVS 812-3:2018 osa 3: ”Küttesüsteemid”. Hoone kütteks vajalik soojusenergia ja soe tarbevesi saadakse õhk-vesi soojuspumba baasil, soojuskandjaks on vedelik. Põrandatesse paigaldatakse veeküttetorud. Õhk-vesi soojuspumbaga on integreeritud soojaveeboiler. Õhk-vesi soojuspumba siseosa paigaldatakse tehnoruumi, välisosa paigaldatakse hoone kirdeküljele tehnoruumi välisseina äärde metallist maaraamile. Maaraam paigaldatakse betoonalusele. Soojuspumba sise- ja välisosa asukohad on näidatud põhiplaanil AR-5-01. Lisaküttena paigaldatakse elutuppa puuküttel kamin-ahi, mis ühendatakse metallist moodulkorstnaga. Õhk-vesi soojuspumba, kamin- aju, ja moodulkorstna paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhendeid. Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat. Vajadusel tellitakse eraldi kütteprojekt.
Õhk-vesi soojuspumba paigaldus Õhk-vesi soojuspumba välisosa paigaldatakse elamu kirdepoolsele küljele. Soojuspumba välisosa asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Vältimaks soojuspumba tööst tulenevat vibratsiooni ja kondensatsioonivee sattumist fassaadile, paigaldatakse õhksoojuspumba välisosa maaraamile. Maaraam paigaldada kindlale stabiilsele betoonalusele, et vältida raami vajumist pinnasesse. Välisosa paigaldamisel tuleb kasutada vibratsiooni minimeerivaid kummipukse, et vältida vibratsiooni kandumist tarinditesse. Torustiku läbiviik tehakse läbi seina. Läbiviiguna kasutada spetsiaalset tehases valmistatud läbiviigudetaile. Läbiviik peab olema tihendatud auru- ja niiskuskindlalt. Tuletõkketarindi läbimisel tuleb torustiku läbiviigud tihendada tuletõkkegrafiidiga tule-, suitsu- ja põlemisgaaside kindlaks. Torustik paigaldatakse karbikusse, mis värvitakse fassaadiga samasse tooni. Soojuspumba torustik tuleb isoleerida vähemalt 13mm Armaflex kinnise kummiisolatsiooniga. Kondensatsioonivesi tuleb juhtida hoone konstruktsioonidest eemale. Eralduv kondensatsioonivesi ja veeaur ei tohi kahjustada hoone konstruktsioone, detaile ja arhitektuurseid elemente ega rikkuda hoone välisviimistlust. Soojuspumba elektritoide saadakse elamu jaotuskilbist.
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
11/19
Ventilatsioon- Kvaliteedinõuded Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde
üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“; LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004
„Torustike ja kanalite kinnitamine“. E7 Soome Ehitusnormide kogumiku osa E7
Ventilatsiooniseadmete tuleohutus 2012 D2 Soome Ehitusnormide kogumiku osa D2
Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon, Määrused ja suunised 2012
LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”
Standardid EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” CEN/TR 14788:2006 „Hoonete ventilatsioon.
Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine“
EVS-EN 13142:2021 “Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsiooniseadmed ja –komponendid. Kohustuslikud ja valikulised tunnusparameetrid”
EVS 860-1 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”
EVS 812-2:2014 osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid”
Ventilatsioonisüsteemid peavad vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014 osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele. Hoonesse rajatakse soojustagastusega sundventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaat asub tehnoruumis. Vajadusel tellitakse eraldi ventilatsiooniprojekt.
Vesivarustus- Vee- ja kanal.varustuse süst.-d peavad vastama normidele:
EVS 835:2022 Hoone veevärk EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk RYL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Hoone veevarustus tagatakse kinnistule rajatava puurkaevuga. Veevarustuse ühendus siseneb hoone tehnoruumi krundi kirdeküljelt. Läbi vundamendi, kuni tehnilise ruumini, tuleb torustik tuua hülsis. Veepuhastusseadmed ja tarbeveekollektor paiknevad tehnoruumis. Tarbijateks hakkavad hoones olema WC potid, valamud, vann, dušš, pesumasin, nõudepesumasin. Külmaveetorud paigaldada soojustuskihi alla liivapadja sisse. Sooja- ja tsirkulatsioonitorud paigaldada põranda soojustuskihi sisse.
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
12/19
Elamusse on ette nähtud sooja- ja külmaveevarustus. Soe tarbevesi saadakse õhk-vesi soojuspumba baasil. Vee maksimaalne vooluhulk on ca 0,5m³/ ööpäevas. Süsteemide tööiga peab olema vähemalt 20 aastat
Kanalisatsioon- Kanalisatsioonilahendusena paigaldatatakse krundile
kogumismahuti suurusega 10m³. Kogumismahuti hooldusala on 5m. Paigaldada on lubatud vaid lekkekindlaid sertifitseeritud ja CE-märgisega mahuteid. Mahutist reovee väljaveoks tuleb sõlmida leping vastavat teenust osutava ettevõttega. Reovee väljavedu mahutist toimub vastavalt vajadusele. Hoonesse ehitatakse välja isevoolne olmekanalisatsioon. Kanalisatsiooniga ühendatakse kõik hoones paiknevad veevõtuseadmed ja trapid. Reoveed kogutakse kokku hoone põrandas ja suunatakse kanalisatsiooni. Kanalisatsioonitorud paigaldada soojustuskihi alla liivapadja sisse. Reovee maksimaalne vooluhulk on ca 0,5m³/päevas. Kanalisatsiooni ühendus siseneb hoone tehnoruumi hoone loodeküljelt. Sadevesi juhitakse hoonetest eemale ja hajutatakse krundi haljasaladele. Hoone katuselt tuleva sadevee ärajuhtimiseks on hoone nurkades vihmaveetorud ja maapinnas sadeveelehtrid. Sadeveelehtrid on ühendatud maapinnas oleva sadevee torustikuga. Sadeveelehtrite ja sadevee torustike asukohad on ära näidatud asendiplaanil AS-4-01. Sademevett ei tohi vertikaalplaneeringu abil juhtida naaberkinnistutele.
Elekter- Projekti koostamisel on aluseks võetud:
EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest EVS-HD 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit.Osa 1: Üldnõuded EVS-EN 50110-1:2023 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)
Elekter saadakse kohalikust energiavõrgust vastavalt
liitumislepingule. Sõlmitakse liitumisleping OÜ Elektrileviga. Projekteeritav liitumispunkt elektrivõrguga ja elektrikilp asub krundi piiril. Projekteeritav liitumiskilbi asukoht on
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
13/19
näidatud asendiplaanil AS-4-01. Hoone peajaotuskilp hakkab asuma tehnoruumis. Krundisisene elektrivarustus on lahendatud maakaablitega. Põhilised elektrikaabliteed paigaldatakse kaitsekõrides betoonpõrandatesse ning samuti seina ja lae siseselt. Elektriga varustamine lahendada eraldi projektiga, ei ole käesoleva tööga lahendatud. Kaablite tuletundlikkus peab vastama vähemalt klassile Dca-s2,d2. Toiteliinid kaitsta lühis- ja ülekoormuskaitsega liinikaitselülititega, pistikupesade liinid kaitsta lisakaitsena 30mA rakendusvooluga rikkevoolukaitselülititega. Rajada võimalikult lai maanduskontuur, mis sisaldaks vundamendimaandust.
8. ENERGIATÕHUSUSE OSA Hoone projekteerimisel on arvestatud, et energiatõhususarv ei ületaks 165kWh aastas ruutmeetri kohta. Juhul kui ehitustööde käigus on tehtud olulisi projektimuudatusi, tuleb pärast hoone lõplikku valmimist koostada uus energiatõhususe arvutus. Piirdekonstruktsioonide soojusläbivuse osas on rakendatud järgmiseid parameetreid: välisseinte soojusläbivus 0,12 W/m2K, põranda soojusläbivus 0,12 W/m2K, vahelael 0,08W/m2K, akende U-arv 0,72 W/m2K, välisuste U-arv 0,86 W/m2K. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ühendus, seina ja pööningu vahelae ühendus, läbiviigud konstruktsioonidest, avatäidete ja piirnevate konstruktsioonide üleminekud) teha võimalikult õhkupidavaks. Projekteeritava hoone ruumid on valdavalt loomuliku valgustusega. Hoone ehitamisel tuleb viia läbi õhulekkearvu mõõtmine, kuna energiaarvutuses on kasutatud õhulekkearvu väärtusena väiksemat väärtust kui 4 m³/(hm²). Hoone kütmiseks kasutatakse õhk-vesi soojuspumpa, lisaküttena kamin-ahju. Energiamärgis arvutatakse eraldi energiamärgise arvutaja poolt. Energiamärgis on lisatud ehitisregistrisse energiamärgise arvutaja poolt. Energiatõhususarvu arvutuslik tulemus on 159 kWh/m²*a, energiatõhususklass on „B“.
9. TULEOHUTUSNÕUDED Elamu projekteerimisel on lähtutud järgmistest standarditest, määrustest, õigusaktidest: ● Siseministri 18.02. 2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ● Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ● Riigikogu 05.05.2010 seadus “Tuleohutuse seadus” ● EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: „Sõnavara” ● EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: „Küttesüsteemid” ● EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid” ● EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: „Tuletõrje veevarustus” ● EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: “Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded” Vastavalt Siseministri 23.02. 2021 määrusele nr.13 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratlusele on hoone tuleohutuse ning –püsivuse näitajad järgmised: • tulepüsivusklass TP-3 • hoone kasutamise otstarve: üksikelamu 11101 • tuletundlikkuse klass: D-s2,d2 • seinte ja lagede tuletundlikkus pealmaakorrusel: D-s2,d21)
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
14/19
• põrandate tuletundlikkus pealmaakorrusel: nõuded puuduvad • rõdu-, lodža- ning terrassipõranda tuletundlikkus kuni kahekorruselises hoones: D-s2 • tehniliste ruumide, sh panipaikade või hoiuruumide vaheseinad: B-s1,d0 • tehniliste ruumide, sh panipaikade või hoiuruumide põrandad: Dfl- s1 • katuste tuletundlikkus: B-roof(t2-t4) • välisseinte välispindade tuletundlikkus: D-s2,d2 • õhutuspilu välispindade tuletundlikkus: D-s2,d2 • hoone eripõlemiskoormus <600MJ/m² Tehnosüsteemid Küttesüsteemid peavad vastama Eesti standard EVS 812-3:2018 osa 3: ”Küttesüsteemid” nõuetele. Hoone kütteks vajalik soojusenergia ja soe tarbevesi saadakse õhk-vesi soojuspumba baasil, soojuskandjaks on vedelik. Põrandatesse paigaldatakse veeküttetorud. Õhk-vesi soojuspumbaga on integreeritud soojaveeboiler. Õhk-vesi soojuspumba siseosa paigaldatakse tehnoruumi, välisosa paigaldatakse hoone tehnoruumi välisseina äärde metallist raamile. Lisaküttena paigaldatakse elutuppa puuküttel kamin-ahi, mis ühendatakse metallist moodulkorstnaga. Õhk-vesi soojuspumba, kamin-ahju ja metallist moodulkorstna paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhendeid. Ventilatsioonisüsteemid peavad vastama Eesti Standard EVS 812-2:2014 osa 2: „Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele. Elamusse rajatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaat asub tehnoruumis. Torustike ja teiste tehnorajatiste läbiminekud konstruktsioonidest peavad olema tehtud nii, et need ei vahendaks konstruktsiooni isolatsioonivõimet ja tulepüsivust. Seadmed ja torustikud, millede pinnatemperatuur võib ületada 50˚C, isoleeritakse soojusisolatsiooni materjalidega nii, et isolatsioonipinna temperatuur ei ületa 50˚C. Torustike isoleerimiseks kasutatakse mineraalvillast, vähemalt tihedusega 80 kg/m3, eelvalmistatud spetsiaalkatteid. Korstna, ahjude, kaminate, puuküttekeriste tuleohutusnõuded Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, näiteks mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/ m3, ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600 ºC või muu tõendatud isolatsioonivõimega materjaliga. Korstna läbiviik vahe- või katuslaest, mille paksus on 200-400mm, isoleeritakse põlevatest materjalidest 150 mm kivivilla kihiga. Korstna läbiviik vahe- või katuslaest, mille pikkus on 400-600mm, tuleb läbiviik isoleerida vähemalt 2x nii paksu isolatsioonikihiga kui on ette nähtud tavatingimustes paigaldamiseks. Seega peab isolatsioonikiht olema 200mm. Metallkorstna ja kõikide >=T400 temperatuuriklassiga korstnate peale keeratud aluskatted tuleb isoleerida korstnast minimaalselt 20mm mittepõleva isolatsioonimaterjali kihiga.
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
15/19
Puitkonstruktsioonid peavad olema paigaldatud suitsulõõridest sellisele kaugusele, kus korstna konstruktsiooni välispinna temperatuur on max. 80ºC. Korstna lähistel (kuni kauguseni 200 mm) peavad vaheseina karkassielemendid olema mittepõlevast materjalist. Korstna alaossa paigaldada metallist puhastusluugid. Puhastamiseks ettenähtud tahmaluugid tuleb paigaldada nii, et kütteseadme kõiki osi saaks puhastada üldtuntud korstnapühkimisvahenditega ja et luukide ees oleks vähemalt 600mm vaba ruumi. Kütteseadme esine põrand Kütteseadme ette nõutava mittepõleva põrandakatte (nt klaas, plekk vms) mõõtmed peavad olema: 1. Uksega kolde puhul (EVS 812-3:2018): mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 100 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast; mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast.
2. Ukseta kolde puhul (EVS 812-3:2018): mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 150 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast; mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 750 mm eemale, arvestades kolde esiservast. Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m vaba ruumi. Ahju ohutuskuja põlevmaterjalist seinakonstruktsioonini peab olema minimaalselt 150 mm. Peab olema tagatud ühenduslõõri ohutuskuja põlevmaterjalidest, mis on toodud allolevas tabelis ja
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
16/19
seejuures soovituslik õhuvahe ühenduslõõri ventileerimiseks ka mittepõlevatest konstruktsioonidest ülemises suunas 150mm.
Pääs pööningule, katusealustesse ruumidesse, katusele ja korstna juurde Katusele pääseb planeeritava väljaspoolt maja räästast korstnani ulatuva statsionaarse käigutee kaudu. Korstnate juurde rajada teenindusplatvorm teenindamiseks. Korstna väljaulatuva osa madalam külg peab ulatuma katusepinna 1000mm paralleeljoonest kõrgemale, kui katusekalle on 30 kraadi või enam ja 800mm, kui katusekalle on vähem kui 30 kraadi. Elamul on vahelagi, kus tühja pööningupealset ruumi enam kui 600mm kõrguselt. Katuse vahelaepealsesse tühimikku pääseb maja otsaseina paigaldatud pööninguluugi kaudu. Luugi valgusava mõõdud on 1000x1300mm. Väljatõmbekanalid Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Tuletõkkesektsioonid Hoones puuduvad tuletõkkesektsioonid. Tehnoruumis asuvad õhk-vesi soojuspumba siseosa, veesõlm, veeboiler, akupaak, ventilatsiooniagregaat ja elektrikilp. Elektri- ja nõrkvooluseadmete tuleohutus Kaablite tuletundlikkus peab vastama vähemalt klassile Dca-s2,d2. Tuleohutuspaigaldised Elutuppa ja magamistubadesse paigaldada autonoomne tulekaitsesignalisatsiooniandur.
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
17/19
Piksekaitse ei ole nõutav. Hoonesse tuleb paigaldada vähemalt üks vingugaasiandur, järgides tootjapoolseid juhiseid.
Suitsuärastus Ruumide suitsueemaldus on tagatud läbi avatavate akende ja uste. Igasse tuppa on ette nähtud üks avatav aken. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi Peale projekteeritava elamu rohkem krundil hooneid hetkel ei ole. Naaberkruntidel asuvad hooned asuvad enam kui 8m kaugusel. Hoone asukoht on näidatud asendiplaanil AS-4-01. Tuleohutuskujad on tagatud.
Maa-ameti andmetel asub lähim ametlik tuletõrje veevõtukoht elamu sissepääsust teed mööda minnes ca 3,4km kaugusel Linnakse külas. Veevõtukoht - aastaringselt kasutatav rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab päästetöödeks kustutusvett. VID: 8169 XY: 6580497.91,568445.99 Vastavalt normatiividele EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ asub planeeritav krunt hajaasustuses: p 3.19 – hajaasustus - naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit. Planeeritava krundi ehitatava hoone ja naaberkruntidel asuvate hoonete vahekaugus on oluliselt suurem kui 40 m. Anija valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav krunt hajaasustusega alale. Vastavalt siseministri 18.02. 2021 määrusele nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
18/19
§ 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht. (51) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit; Antud tingimus on täidetud. Siseministri 30.03.2017 määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonele on võimalik päästetranspordi juurdepääs.
10. TERVISEKAITSENÕUDED Välispiirete projekteerimisel on lähtutud EPN 12.2 (sisekliima) nõuetest. Hoone välispiirete soojapidavus on piisav tagamaks ruumides nõutud sisekliima. Piirete ja vaheseinte ning vahelagede projekteerimisel arvestada EPN 16.1 (ehitiste heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest) ja standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest” nõuetega. 11. JÄÄTMEKÄITLUS JA HEAKORD Hoone sihipärane kasutamine ei põhjusta otsest ohtu ümbritsevale keskkonnale. Olmeveed juhitakse kogumismahutisse. Olmeprügi kogumine ja äravedu korraldatakse vastavalt kohaliku prügivedajaga sõlmitud lepingule. Ehitusmaterjalide jäägid sorteeritakse ja kogutakse kaanega suletavatesse nõudesse, jäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping käitlemisettevõttega. Ekspluateerimise käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit, kartongi ja biojäätmeid koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või –käitlejale. Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord nädalas. Elamumaal on lubatud soovi korral kompostimine omal kinnistu. Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades või bensiinitanklate juures paiknevad erimahutid või ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides ja jäätmejaamades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Jäätmete käitlemisel tuleb järgida Anija valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Projektile on lisatud jäätmekava. 12. TEHNILISED ANDMED MÜ PINDALA 13924,0m² EHITISEALUNE PINDALA 161,7m² ABSOLUUTNE KÕRGUS 51,5m HOONE SULETUD NETOPIND 119,1m² ELURUUMIDE PIND 110,9 m² TEHNOPIND 8,2 m² AVATUD PIND 14,7 m² KORRUSTE ARV 1 MAAPEALSE OSA KÕRGUS 5,2m PIKKUS 15,0m
LAIUS 13,1m
Harjumaal Anija vallas Parila külas Pöörde mü-l rajatava üksikelamu uusehitise eelprojekt Projekteerija: OÜ Kaarjoon/ K.Elbrecht Vastutav spetsialist:Helen Tammsalu Töö nr: 2405
Tellija: Eraisik 06.09.2024
19/19
MAHT 630m³ KÖETAV PIND 119,1m² 13. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON PÕHIKORRUS: eluruumi pind üldkasut.pind tehnopind avat.pind ELUTUBA-KÖÖK 46,8m² MAGAMISTUBA 13,2m² MAGAMISTUBA 13,2m² MAGAMISTUBA 17,1m² ESIK 7,9m² TEHNORUUM 8,2m² WC/DUSHIRUUM 4,3m² VANNITUBA 8,4m² TERRASS 12,0m² TERRASS 2,7m²
PÕHIKORRUS KOKKU: 110,9m² 8,2m² 14,7m²
Eluruumi pind: 110,9m² Tehnoruumi pind: 8,2m² Suletud netopind: 119,1m² Avatud pind: 14,7m²
Koostas: K. Elbrecht
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Anija Vallavalitsus
F. R. Kreutzwaldi tn 6
74307, Harju maakond, Anija vald,
Kehra linn
Teie 10.09.2024 menetlus nr 449680
Meie 20.09.2024 nr 7.1-2/24/15563-2
Pöörde kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Anija valla Parila küla
Pöörde kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 449680).
Kinnistu (14001:001:1103) asub riigitee nr 11313 Raasiku-Kehra tee km 4,26-4,52 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121429117) ehitamiseks. Ehituloa aluseks on
„Harjumaal, Anija vallas, Parila külas, Pöörde mü-l rajtava üksikelamu eelprojekt“ OÜ Kaarjoon,
töö nr 2405
Transpordiametilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.
Oleme sõlminud ristumiskoha ehitamise lepingu 7.1-1/24/13940-2 riigiteega ühendamiseks.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud
täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile.
Ristumiskoht riigiteelt nr 11313 Raasiku-Kehra km 4,47 (vt Joonis 1) peab olema välja ehitatud ja
Transpordiametile üle antud enne Pöörde kinnistu elamu (ehitusregistri kood nr 121429117)
ehitamise alustamise teatise esitamist .
2 (2)
Joonis 1. Ristumiskoha asukoht riigitee nr 11313 km 4,47 , väljavõte Maa-ameti geoportaalist.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 2405_EP_AA-3-02_SELETUS.pdf
2. 2405_EP_AS-4-01_ASENDIPLAAN.pdf
Rita Źereen
5120275, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|