Kuressaare linnas Tervisepargi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Transpordiamet

Keskkonnaamet

19.09.2024 nr 5-2/4936-1

Kuressaare linnas Tervisepargi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Kuressaare linnas

Tervisepargi detailplaneeringu (vt Lisad). Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse

26.06.2024 korraldusega nr 2-3/739. Planeeringuala suurusega ca 31,7 ha hõlmab Kuressaare

linnas Kaevu tn 18 (katastritunnus 34901:014:0554, 100% üldkasutatava maa sihtotstarve,

pindala 314 908 m²) ja Kaevu tn 20 (katastritunnus 34901:014:0415, 50% ühiskondlike ehitiste

maa sihtotstarve ja 50% ärimaa sihtotstarve, pindala 2197 m²) katastriüksuseid.

Detailplaneeringu eesmärgiks on tervisepargi ehitiste planeerimine.

Detailplaneering algatati vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §125 lg 1 p-le 1, mille

kohaselt on linnades detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloakohustusliku hoone

püstitamiseks, lisaks PlanS § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul ning PlanS §

140 lg-le 7, mille kohaselt detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala

hõlmav detailplaneering (osal planeeringualast kehtib Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi

detailplaneering ja vähesel määral osaliselt kehtiv Marientali tee 1 ja 1a detailplaneering).

Tegemist on Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kohase

puhkeotstarbelise alaga. Kavandatud tegevus on ühisplaneeringu puhkeotstarbelise ala

tingimustega kooskõlas.

Detailplaneeringu senise menetluse materjalid on

kättesaadavad https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-014/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

1. Seletuskiri

2. joonis 3- põhijoonis

3. joonis 4- tehnovõrgud

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

PJM

PJM PJM

Kaevu tänav

M ar

ie nt

ha li

te e

PRK0061072

PRK0008663

4431

rii gi

m aa

nt ee

tu gi

m aa

nt ee

7 6

Ku re

ss aa

re ri

ng te

e

34 92

06 3

R in

gt ee

k er

gl iik

lu st

ee

3492065 Kaevu kergliiklustee

3490150 Kaevu tänav

te e

ka its

ev öö

nd 1

0 m

HD

+0.7

JVK5JVK6

JVK7

JVK2

JVK3

JVK4

JVK1

m²314898 P15

P, PK, PS, PT, HM 9 m 2k 1000 m² 11

Pos 1

m²2198 P40

P, PK, PS, PT, LT 6 m 1k 100 m² 4

Pos 2

Kaevu tn 18 34901:014:0554 Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 20 34901:014:0415 Ühiskondlike ehitiste maa 50%, Ärimaa 50% Pindala: 2198.0 m²

Kaevu tänav L3 34901:014:0424 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 3 34901:014:0416 Transpordimaa 100%

Kaevu tänav L4 34901:014:0417 Transpordimaa 100%

76 Kuressaare ringtee L1 34901:015:0087 Transpordimaa 100%

Marientali tee 1c 34901:014:0491 Transpordimaa 100%

Marientali tee 3 34901:001:0203 Ärimaa 100%

Pilve tn 14 34901:014:0459 Elamumaa 100%

Pilve tn 16 34901:014:0460 Elamumaa 100%

Pilve tn 18 34901:014:0461 Elamumaa 100%

Pilve tn 20 34901:014:0462 Elamumaa 100%

Pi lve

tä na

v 34

90 1:

01 4:

04 45

Tr an

sp or

di m

aa 1

00 %

Pilve tn 13 34901:014:0458 Elamumaa 100%

Pilve tn 11 34901:014:0456 Elamumaa 100%

Pilve tn 9 34901:014:0454 Elamumaa 100%

Pilve tn 7 34901:014:0452 Elamumaa 100%

Pilve tn 5 34901:014:0450 Elamumaa 100%

Pilve tn 3 34901:014:0448 Elamumaa 100%

Pilve tn 1 34901:014:0446 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tänav L2 34901:014:0429 Transpordimaa 100%

Päikese tn 1 34901:014:0443 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Päikese tn 3 34901:014:0444 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Vesikaare tn 14 34901:014:0476 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 11 34901:014:0474 Elamumaa 100%

Vesikaare tänav 34901:014:0463 Transpordimaa 100%

Vesikaare tn 9 34901:014:0472 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 7 34901:014:0470 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 5 34901:014:0468 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 3 34901:014:0466 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 1 34901:014:0464 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tn 35 34901:014:0505 Ärimaa 100%

Nooruse tänav L2 34901:014:0510 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 57 34901:014:0291 Elamumaa 100%

Nooruse tn 55 34901:014:0301 Elamumaa 100%

Nooruse tn 53 34901:014:0292 Elamumaa 100%

Nooruse tn 51a 34901:001:0063 Elamumaa 100%

Nooruse tn 49 34901:014:0293 Elamumaa 100%

Nooruse tn 47 34901:014:0294 Elamumaa 100%

Nooruse tn 45 34901:014:0295 Elamumaa 100%

Nooruse tn 43 34901:014:0299 Elamumaa 100%

Nooruse tn 41 34901:014:0296 Elamumaa 100%

Nooruse tn 39 34901:014:0297 Elamumaa 100%

Nooruse tn 37 34901:014:0298 Elamumaa 100%

Nooruse tn 35 34901:014:0071 Elamumaa 100%

Nooruse tn 33 34901:014:0064 Elamumaa 100%

Nooruse tn 31 34901:014:0043 Elamumaa 100%

Nooruse tn 29 34901:014:0148 Elamumaa 100%

Nooruse tn 27 34901:014:0143 Elamumaa 100%

Nooruse tn 25 34901:014:0044 Elamumaa 100%

Nooruse tn 23a 34901:001:0239 Elamumaa 100%

Nooruse tn 21a 34901:014:0558 Elamumaa 100%

Nooruse tn 19 34901:014:0237 Elamumaa 100%

Nooruse tn 17 34901:014:0236 Elamumaa 100%

Nooruse tn 15 34901:014:0184 Elamumaa 100%

Nooruse tn 13 34901:014:0235 Elamumaa 100%

10

10

3

10

20

20

10

60

60

6

6

4

6

4 Nooruse tn 11 34901:014:0234 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9 34901:014:0508 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9a 34901:014:0509 Elamumaa 100%

Nooruse tn 7 34901:014:0232 Elamumaa 100%

4 8 4

10

4

4

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P15

Start Finiš

Plan. hoone (suuskade hoid / laenutus, WC-d, jm)

Olemasolev seikluspark, mida on lubatud uuendada

Plan. hooldustehnika angaar

Plan. jalgratta osavusrada

Plan. spordiväljakute ala (näiteks jalgpall, tänavakorvpall vms)

Plan. väikelaste mänguala

Uuendatav võimlemis- ja jõulinnak

Rekonstrueeritav kelgumägi

Plan. pumptrack

Ol.olev hüdrant nr 268

Plan. uisuväli

Ol.olev hakkepuiduga terviserada. Projektis on lubatud raja katend

vahetada muu keskkonda sobiva katendi vastu

Plan. juurdepääsutee ja sõidukite platside katendina kasutada vettläbilaskvat katendit, millest kõige sobilikumad on vähese savisisaldusega

peenefraktsiooniline purustatud kruus

Plan. juurdepääsutee ja sõidukite platside katendina kasutada vettläbilaskvat katendit, millest kõige sobilikumad on vähese savisisaldusega

peenefraktsiooniline purustatud kruus

Plan. rannavõrkpalli- plats

Tervisepargi alale on lubatud rajada jalgrattaradasid ja kõnniteid. Nende täpne asukoht ja lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20 10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200 190 170

160

140

130

110

100

340

PÕHIJOONIS

Kuupäev:

Vastutav isik: Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija:

16.09.2024

ThinkTerra OÜ registrikood: 16734833 www.thinkterra.ee

Töö nimetus:

Joonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Töö nr:

Mõõtkava:

Joonise nr:

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

1:1000

3

Põhijoonis

1-06/2024

Tervisepargi detailplaneering

Asukoht: Saare maakond, Kuressaare linn

Märkused: 1) topo-geodeetilise mõõdistuse teostas 2024. aasta juulis DP Projektbüroo OÜ, töö nr 31-24-G. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis; 2) joonisel näidatud planeeritud teede, parkla, rajatiste, hoonete asukohad on illustratiivsed ja täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus.

planeeringuala piir- joonise loetavuse huvides on planeeringuala piir nihutatud 1 m katastriüksuse piirist väljapoole

Kuressaare lennuvälja kaitsevöönd

Kuressaare muinsuskaitseala vaatesektor 2

puurkaev-pumpla hooldusala R= 10 m

geodeetilise märgi kaitsevöönd R= 3 m

PJMPJMPJM plan. kogumismahutid pakendijäätmetele orient. asukoht

katastriüksuse piir

ol.olev sõidutee

TINGMÄRGID

katastriüksuse aadress katastriüksuse tunnus maakasutuse sihtotstarve katastriüksuse pindala

ol.olev hoone

ol.olev veekogu

ol.olev kergliiklustee

ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev kõrgepinge maakaabelliin ol.olev drenaazitoru ol.olev sademeveetoru ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru

plan. hoone orient. asukoht

plan. sõidutee ja parkla orient. asukoht

plan. terviseraja/ jalakäijate ala lõigu orient. asukoht

tee kaitsevöönd 10 m

plan. krundi ehitusõigus

PLAN. KRUNDI KASUTAMISE LUBATUD SIHTOTSTARBED

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD MAAPEALNE EHITISEALUNE PIND, m²

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS PLAN. MAAPINNAST, m

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD ARV

PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARVPLAN. KRUNDI PINDALA, m²

plan. krundi piir

HD 166 ol.olev hüdrant

plan. jalgrattarada

ol.olev terviserada

likvideeritava sõidutee lõik

ol.olev/ likvideeritav kiviaed ol.olev/ likvideeritav võrkaed

plan. hoonestusala, kuhu on lubatud rajada hooneid ja spordi- ning puhkerajatisi

plan. kõnnitee

34901:014:0554

Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 18

võimaliku tänavakorvpalliplatsi asukoht

võimaliku rannavõrkpalliplatsi asukoht

võimaliku uisuplatsi asukoht

kaitstava liigi leiukoht

PJM

PJM PJM

Kaevu tänav

M ar

ie nt

ha li

te e

PRK0061072

PRK0008663

4431

rii gi

m aa

nt ee

tu gi

m aa

nt ee

7 6

Ku re

ss aa

re ri

ng te

e

34 92

06 3

R in

gt ee

k er

gl iik

lu st

ee

3492065 Kaevu kergliiklustee

3490150 Kaevu tänav

te e

ka its

ev öö

nd 1

0 m

HD

HD 166

+0.7

JVK5JVK6

JVK7

JVK2

JVK3

JVK4

JVK1

m²314898 P15

P, PK, PS, PT, HM 9 m 2k 1000 m² 11

Pos 1

m²2198 P40

P, PK, PS, PT, LT 6 m 1k 100 m² 4

Pos 2

Kaevu tn 18 34901:014:0554 Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 20 34901:014:0415 Ühiskondlike ehitiste maa 50%, Ärimaa 50% Pindala: 2198.0 m²

Kaevu tänav L3 34901:014:0424 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 3 34901:014:0416 Transpordimaa 100%

Kaevu tänav L4 34901:014:0417 Transpordimaa 100%

76 Kuressaare ringtee L1 34901:015:0087 Transpordimaa 100%

Marientali tee 1c 34901:014:0491 Transpordimaa 100%

Marientali tee 3 34901:001:0203 Ärimaa 100%

Pilve tn 14 34901:014:0459 Elamumaa 100%

Pilve tn 16 34901:014:0460 Elamumaa 100%

Pilve tn 18 34901:014:0461 Elamumaa 100%

Pilve tn 20 34901:014:0462 Elamumaa 100%

Pi lve

tä na

v 34

90 1:

01 4:

04 45

Tr an

sp or

di m

aa 1

00 %

Pilve tn 13 34901:014:0458 Elamumaa 100%

Pilve tn 11 34901:014:0456 Elamumaa 100%

Pilve tn 9 34901:014:0454 Elamumaa 100%

Pilve tn 7 34901:014:0452 Elamumaa 100%

Pilve tn 5 34901:014:0450 Elamumaa 100%

Pilve tn 3 34901:014:0448 Elamumaa 100%

Pilve tn 1 34901:014:0446 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tänav L2 34901:014:0429 Transpordimaa 100%

Päikese tn 1 34901:014:0443 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Päikese tn 3 34901:014:0444 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Vesikaare tn 14 34901:014:0476 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 11 34901:014:0474 Elamumaa 100%

Vesikaare tänav 34901:014:0463 Transpordimaa 100%

Vesikaare tn 9 34901:014:0472 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 7 34901:014:0470 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 5 34901:014:0468 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 3 34901:014:0466 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 1 34901:014:0464 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tn 35 34901:014:0505 Ärimaa 100%

Nooruse tänav L2 34901:014:0510 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 57 34901:014:0291 Elamumaa 100%

Nooruse tn 55 34901:014:0301 Elamumaa 100%

Nooruse tn 53 34901:014:0292 Elamumaa 100%

Nooruse tn 51a 34901:001:0063 Elamumaa 100%

Nooruse tn 49 34901:014:0293 Elamumaa 100%

Nooruse tn 47 34901:014:0294 Elamumaa 100%

Nooruse tn 45 34901:014:0295 Elamumaa 100%

Nooruse tn 43 34901:014:0299 Elamumaa 100%

Nooruse tn 41 34901:014:0296 Elamumaa 100%

Nooruse tn 39 34901:014:0297 Elamumaa 100%

Nooruse tn 37 34901:014:0298 Elamumaa 100%

Nooruse tn 35 34901:014:0071 Elamumaa 100%

Nooruse tn 33 34901:014:0064 Elamumaa 100%

Nooruse tn 31 34901:014:0043 Elamumaa 100%

Nooruse tn 29 34901:014:0148 Elamumaa 100%

Nooruse tn 27 34901:014:0143 Elamumaa 100%

Nooruse tn 25 34901:014:0044 Elamumaa 100%

Nooruse tn 23a 34901:001:0239 Elamumaa 100%

Nooruse tn 21a 34901:014:0558 Elamumaa 100%

Nooruse tn 19 34901:014:0237 Elamumaa 100%

Nooruse tn 17 34901:014:0236 Elamumaa 100%

Nooruse tn 15 34901:014:0184 Elamumaa 100%

Nooruse tn 13 34901:014:0235 Elamumaa 100%

10

10

3

10

20

20

10

60

60

6

6

4 6

4 Nooruse tn 11 34901:014:0234 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9 34901:014:0508 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9a 34901:014:0509 Elamumaa 100%

Nooruse tn 7 34901:014:0232 Elamumaa 100%

Nooruse tn 5 34901:014:0245 Tootmismaa 100%

4 8 4

4

10

4

4

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P15

1 2

6

6

l= 40 m, i= 0,007

l= 183 m, i= 0,007

Plan. sidekanalisatsiooni liitumine ol.oleva sidekaevuga KRS489

Plan. sidekanalisatsiooni liitumispunkt

Plan. kanalisatsioonitoru liitumine ol.oleva ühiskanalisatsiooniga

Plan. veetoru liitumine ol.oleva ühisveevärgiga

Plan. kanalisatsioonitoru liitumispunkt

Plan. veetoru liitumispunkt

mp 4,45 toru 3,25

mp 4,17 toru 2,97

10

Plan. voolurahustuskaev

mp 5,18 toru 3,98

mp 5,25 toru 2,70

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20 10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200 190 170

160

140

130

110

100

340

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

Kuupäev:

Vastutav isik: Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija:

16.09.2024

ThinkTerra OÜ registrikood: 16734833 www.thinkterra.ee

Töö nimetus:

Joonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Töö nr:

Mõõtkava:

Joonise nr:

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

1:1000

4

Tehnovõrkude koondplaan

1-06/2024

Tervisepargi detailplaneering

Asukoht: Saare maakond, Kuressaare linn

Märkused: 1) topo-geodeetilise mõõdistuse teostas 2024. aasta juulis DP Projektbüroo OÜ, töö nr 31-24-G. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis; 2) joonisel näidatud planeeritud teede, parkla, rajatiste, hoonete asukohad on illustratiivsed ja täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus.

planeeringuala piir- joonise loetavuse huvides on planeeringuala piir nihutatud 1 m katastriüksuse piirist väljapoole

Kuressaare lennuvälja kaitsevöönd

Kuressaare muinsuskaitseala vaatesektor 2

puurkaev-pumpla hooldusala R= 10 m

geodeetilise märgi kaitsevöönd R= 3 m

PJMPJMPJM plan. kogumismahutid pakendijäätmetele orient. asukoht

plan. / ol.olev kunstlume hüdrant ja elektrikilp

katastriüksuse piir

ol.olev sõidutee

TINGMÄRGID

katastriüksuse aadress katastriüksuse tunnus maakasutuse sihtotstarve katastriüksuse pindala

ol.olev hoone

ol.olev veekogu

ol.olev kergliiklustee

ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev kõrgepinge maakaabelliin ol.olev drenaazitoru ol.olev sademeveetoru ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru

plan. hoone orient. asukoht

plan. sõidutee ja parkla orient. asukoht

plan. terviseraja/ jalakäijate ala lõigu orient. asukoht

tee kaitsevöönd 10 m

plan. krundi ehitusõigus

PLAN. KRUNDI KASUTAMISE LUBATUD SIHTOTSTARBED

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD MAAPEALNE EHITISEALUNE PIND, m²

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS PLAN. MAAPINNAST, m

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD ARV

PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARVPLAN. KRUNDI PINDALA, m²

plan. krundi piir

HD 166 ol.olev hüdrant

plan. 0,4 kV elektri maakaabelliin

plan. veetoru

plan. sidekanalisatsioon

plan. jalgrattarada

ol.olev terviserada

plan. tehnovõrgu liitumispunkt

likvideeritava sõidutee lõik

ol.olev/ likvideeritav kiviaed ol.olev/ likvideeritav võrkaed

plan. hoonestusala, kuhu on lubatud rajada hooneid ja spordi- ning puhkerajatisi

plan. kõnnitee

34901:014:0554

Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 18

plan. tehnovõrgu kaitsevöönd/ servituudi vajadusega ala

plan. isevoolne kanalisatsioonitoru

plan. kanalisatsiooni survetoru

plan. reoveepumpla (kuja R= 10 m)

võimaliku tänavakorvpalliplatsi asukoht

võimaliku rannavõrkpalliplatsi asukoht

võimaliku uisuplatsi asukoht

kaitstava liigi leiukoht

Tervisepargi detailplaneering 1

Tervisepargi detailplaneering

Töö nr 1-06/2024 KovID: DP-24-014

Versiooni kuupäev: 16.09.2024

Detailplaneeringu koostaja: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: ThinkTerra OÜ Saaremaa Vallavalitsus Registrikood: 16734833 Tallinna 10, Kuressaare, 93819 Saaremaa Planeerija/ projektijuht: Huvitatud isik: Evely Ehrpas Saaremaa Vallavalitsus E-mail: [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, 93819 Saaremaa Vastutav isik: Liina Ollema

Tallinn, 2024

Tervisepargi detailplaneering 2

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

SISUKORD

A- MENETLUSDOKUMENDID........................................................................................................................ 3

B- SELETUSKIRI ............................................................................................................................................ 4

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................................................................................. 4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................................... 4 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................................................. 5

3.1 PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ................................ 5 3.2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ................................................................................................................................................... 8

4. KEHTIV „KURESSAARE LINNA JA KAARMA VALLA KONTAKTVÖÖNDI ÜHISPLANEERING“ .............. 8 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ............................................................................................... 9

5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS .............................................. 9 5.2 HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................................................................... 11 5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS................................................................................................... 12 5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ......................................................................................................... 13

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE ....................................................................................................... 13 5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS ................................................................................... 13 5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS ............................................................................................................ 14 5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 16 5.4.5 VÄLISVALGUSTUS ...................................................................................................................... 16 5.4.6 KÜTTELAHENDUS ...................................................................................................................... 16 5.4.7 SIDEVARUSTUS .......................................................................................................................... 16 5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE ................................................ 17

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................. 18 5.6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG JA KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................................................................................................... 18 5.7 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS ...................................................................................... 20

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................................................................. 21 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE ............ 21 6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED ............................................................................... 21

7. KRUNDI POS 1 EHITUSÕIGUS ............................................................................................................... 23

KRUNDI POS 2 EHITUSÕIGUS.................................................................................................................... 23

C- LISAD ........................................................................................................................................................ 24

LISA 1. TELIA EESTI AS POOLT 22.08.2024 VÄLJASTATUD TEHNILISED TINGIMUSED NR 39100703 LISA 2. AS KURESSAARE VEEVÄRK POOLT 02.09.2024 VÄLJASTATUD TEHNILISED TINGIMUSED NR 3110

D- JOONISED ................................................................................................................................................ 25

JOONIS 1- SITUATSIOONISKEEM JOONIS 2- TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 3- PÕHIJOONIS M 1:1000 JOONIS 4- TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:1000

Tervisepargi detailplaneering 3

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

A- MENETLUSDOKUMENDID 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, esitatud 13.03.2024; 2. Saaremaa Vallavalitsuse 26.06.2024 korraldus nr 2-3/739 „Kuressaare linnas Tervisepargi

detailplaneeringu algatamine“, Lisa 1 „Planeeringuala“ ja Lisa 2 „Lähteseisukohad“.

Tervisepargi detailplaneering 4

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

B- SELETUSKIRI Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeeringu koostamise alused on:

 Planeerimisseadus, jõustumine 01.07.2015;  Planeeringu algatamise taotlus, esitatud 13.03.2024;

 Saaremaa Vallavalitsuse 26.06.2024 korraldus nr 2-3/739 „Kuressaare linnas Tervisepargi detailplaneeringu algatamine“, Lisa 1 „Planeeringuala“ ja Lisa 2 „Lähteseisukohad“.

Planeeringu koostamise lähtedokumendid on:

 Saaremaa Vallavalitsuse 26.06.2024 korraldus nr 2-3/739 „Kuressaare linnas Tervisepargi detailplaneeringu algatamine“, Lisa 1 „Planeeringuala“ ja Lisa 2 „Lähteseisukohad“;

 „Saare maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga 1.1-4/94;

 „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering“, kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1;

 „Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2031 kinnitamine“, kehtestatud Saaremaa Vallavolikogu 27.08.2020 määrusega nr 8;

 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“, kehtestatud riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50;

 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“, vastu võetud Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrusega nr 26;

 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“, vastu võetud Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrusega nr 9;

 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“, vastu võetud Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrusega 14;

 „Tuleohutuse seadus“, vastu võetud 05.05.2010;

 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 30.03.2017 määrus nr 17;

 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10;

 Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

 Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;

 Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

 Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, koostas 2024. aasta juulis DP Projektbüroo OÜ, töö nr 31- 24-G. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

 Teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid.

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärgiks on tervisepargi ehitiste planeerimine. Lisaks eelnevale on eesmärgiks olemasolevate hoonete (konteinerpumpla, hooldemeistrite soojak) seadustamine. Detailplaneeringu alusel soovitakse arendada Kuressaare terviseparki ja mitmekesistada selle võimalusi- tervisepark plaanitakse muuta atraktiivsemaks ja laiendada sihtgruppi. Kuressaare tervisepark on üks Saare maakonna olulisematest tervisespordikeskustest, see on olulise rekreatiivse väärtusega linnamets. Tervisepargi ala on oluline osa linna rohevõrgustikust. Detailplaneeringu alaeesmärkideks on olemasolevale kõrghaljastatud alale looduskeskkonda arvestavate uute rajatiste/elementide planeerimine: jõu- ja võimlemislinnaku uuendamine koos turvaaladega, liikumisradade laiendamine ja uuendamine, laste mänguväljaku rajamine, jalgrattasõidu osavusraja ja pumptracki rajamine, kunstlume tootmise võimekusega suusaraja pikendamine, suusatamise

Tervisepargi detailplaneering 5

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

õpperadade loomine, kelgumäe parendamine, palli- ja harjutusväljakute rajamine, soojaku püstitamine ja hooldustehnika viilhalli parandustööd ja finiši- ja stardiala laiendamine, rattahoidjate ja rataste remonditulba paigaldus, rajamärgistuse uuendamine jms.

Tabel 1. Planeeringuala moodustavad

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Katastriüksuse sihtotstarve

Pindala

Kaevu tn 18 34901:014:0554 Üldkasutatav maa 100% 314898.0 m²

Kaevu tn 20 34901:014:0415 Ühiskondlike ehitiste maa 50%, Ärimaa 50%

2198.0 m²

Planeeringuala suurus on ca 31,7 ha.

Planeeringuala paikneb kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1) kohaselt rohevõrgustikku jääval olemasoleval P- puhkeotstarbelise ala juhtfunktsiooniga alal (vaata Pilt 2). Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga“, täpsemalt vaata ptk 4.

Planeeringuala jääb Kuressaare Linnavolikogu poolt 13.12.2007 otusega nr 76 kehtestatud „Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi detailplaneeringu“ alale, mille eesmärgiks oli Kaevu tn 18 katastriüksuse lõunaküljele kavandatava elamuala lahendus ning sellest tulenev piiride muutmine. Planeeringuala kaguserv jääb Kuressaare Linnavalitsuse 12.08.2008 korraldusega nr 470 osaliselt kehtiva, aga osaliselt kehtetuks tunnistatud Saaremaa Vallavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 1-3/51, „Marientali tee 1 ja 1a detailplaneeringu” alale, mille eesmärgiks oli Marientali tee 1 ja Marientali tee 1a piiride muudatus eesmärgiga ehitada linna maale kergliiklustee. Koostatav detailplaneering muudab „Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi detailplaneeringut“ tervisepargi alale jäävas osas, kavandades alale täiendavad tervisepargi rajatised ja hooned.

3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1 PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS

Planeeringuala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas ning hõlmab munitsipaalomandis olevaid Kaevu tn 18 (34901:014:0554, pindala 314898.0 m²) ning Kaevu tn 20 (34901:014:0415, 2198.0 m²) katastriüksuseid.

Kaevu tn 18 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, kõlvikuline koosseis Maa- ameti andmete alusel on metsamaa 263258.0 m², õuemaa 1219.0 m², muu maa 39257.0 m². Ehitisregistri andmete alusel asuvad Kaevu tn 18 katastriüksusel:

 1980ndal aastal püstitatud 1-korruseline pumbamaja (ehr.kood: 120603514, ehitisealune pind: 20 m²);  2017ndal aastal püstitatud 1-korruseline teenindushoone (ehr.kood: 120817317, ehitisealune pind:

18,8 m²);

 2016ndal aastal rajatud tänavavalgustus (ehr.kood: 220705569);

 2017ndal aastal rajatud Kuressaare seikluspark (ehr.kood: 220817309), 2003ndal aastal rajatud tervisepark (ehr.kood: 221314050);

 2020ndal aastal rajatud puurkaev (ehr.kood: 221311695);

 2020ndal aastal rajatud sidekanalisatsioon (ehr.kood: 221423424);

 2023ndal aastal rajatud veevarustus ja kanalisatsioon (ehr.kood: 221423478).

Kaevu tn 20 kõlvikuline koosseis Maa-ameti andmete alusel on looduslik rohumaa 780.0 m², muu maa 1417.0 m², katastriüksusel asub ehitisregistri andmete alusel parkla (ehr.kood: 220833617).

Tervisepargi detailplaneering 6

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Eeltoodule lisaks on terviseparki 2022ndal aastal ehitatud viilhall radade hooldustehnika hoiustamiseks ning konteinerpumpla, 2023ndal aastal on rajatud hooldemeistrite soojak ja turvaaed viilhalli ümber ning hoone finiši- ja stardialas. Välja on ka ehitatud peasissepääsu parkla.

Kuressaare kesklinnast jääb planeeringuala ca 700 m kaugusele itta (vaata Pilt 1).

Kuressaare tervisepark on üks Saare maakonna olulisematest tervisespordikeskustest. Tervisepargis on olemas piirkonna ainuke kunstlume tootmise võimekusega rada. Suurema kasutustiheduse, sh koos linna ja lähiümbruse liikumise harrastajaskonnaga, põhjuseks on logistiliselt hea asukoht maakonna keskuses. Tervisepargis on erinevaid võimalusi tervisespordi harrastamiseks: seal on valgustusega liikumisrajad (0,6 km, 1 km ja 2 km) ja kelgumägi, uisuväli, jõu- ja võimlemislinnak ning seikluspark. Lisaks toimuvad pargis vastavalt vajadusele Kuressaare Nooruse Kooli, Kuressaare Hariduse Kooli jt koolide kehalise kasvatuse tunnid. Tervisepargis toimub aastaringselt palju liikumisharrastuse ja tervisespordiüritusi. Liikumisharrastajate jaoks on tegu populaarse ja tihedat kasutust leidva pargiga.

Tervisepargi ala on valdavas ulatuses kaetud metsaga (männikultuurist kujundatud parkmets)- see on männienamusega puistu, milles esineb kaaspuuliigina kask ja alusmetsas kadakas, pihlakas, türnpuu jpt. Pargis asuvad mitmed hakkepuiduga kaetud terviserajad, kaks tiiki, pearaja kõrval võimlemislinnak välijõuseadmetega ja seikluspark.

Olemasolev juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt teelt nr 3490150 Kaevu tänavalt (Kaevu tänav L3, 34901:014:0424), riigimaantee tugimaanteelt nr 76 Kuressaare ringtee km 2,42 (76 Kuressaare ringtee L1, 34901:015:0087), teelt nr 3491210 Uus-Roomassaare tänavalt (Uus-Roomassaare tänav L2, 34901:014:0429) ning teelt nr 3490640 Nooruse tänavalt (Nooruse tänav L2, 34901:014:0510). Jalakäijate ligipääs alale on tervisepargi servas kulgevatelt avaliku kasutusega teelt nr 3492065 Kaevu kergliiklusteelt (Kaevu tänav L4, 34901:014:0417), teelt nr 3492063 Ringtee kergliiklusteelt (Kaevu tn 18, 34901:014:0554) ning teelt nr 3492056 Uus-Roomassaare kergliiklusteelt (Uus-Roomassaare tänav L2, 34901:014:0429).

Pilt 1. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist. Planeeringuala asukoht on markeeritud punase kontuuriga.

Tervisepargi detailplaneering 7

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Planeeringuala on ümbritsetud järgnevate katastriüksustega: põhjast Kaevu tänav L3 (34901:014:0424, transpordimaa 100%), Kaevu tänav L4 (34901:014:0417, transpordimaa 100%), Nooruse tn 3 (34901:014:0416, transpordimaa 100%), idast 76 Kuressaare ringtee L1 (34901:015:0087, transpordimaa 100%), lõunast Marientali tee 1c (34901:014:0491, transpordimaa 100%), Marientali tee 3 (34901:001:0203, ärimaa 100%), Pilve tn 14 (34901:014:0459, elamumaa 100%), Pilve tn 16 (34901:014:0460, elamumaa 100%), Pilve tn 18 (34901:014:0461, elamumaa 100%), Pilve tn 20 (34901:014:0462, elamumaa 100%), Pilve tänav (34901:014:0445, transpordimaa 100%), Pilve tn 13 (34901:014:0458, elamumaa 100%), Pilve tn 11 (34901:014:0456, elamumaa 100%), Pilve tn 9 (34901:014:0454, elamumaa 100%), Pilve tn 7 (34901:014:0452, elamumaa 100%), Pilve tn 5 (34901:014:0450, elamumaa 100%), Pilve tn 3 (34901:014:0448, elamumaa 100%), Pilve tn 1 (34901:014:0446, elamumaa 100%), Uus-Roomassaare tänav L2 (34901:014:0429, transpordimaa 100%), Päikese tn 1 (34901:014:0443, ühiskondlike ehitiste maa 100%), Päikese tn 3 (34901:014:0444, ühiskondlike ehitiste maa 100%), Vesikaare tn 14 (34901:014:0476, elamumaa 100%), Vesikaare tänav (34901:014:0463, transpordimaa 100%), Vesikaare tn 11 (34901:014:0474, elamumaa 100%), Vesikaare tn 9 (34901:014:0472, elamumaa 100%), Vesikaare tn 7 (34901:014:0470, elamumaa 100%), Vesikaare tn 5 (34901:014:0468, elamumaa 100%), Vesikaare tn 3 (34901:014:0466, elamumaa 100%), Vesikaare tn 1 (34901:014:0464, elamumaa 100%), Uus-Roomassaare tn 35a (34901:014:0506, ärimaa 100%), Uus-Roomassaare tn 35 (34901:014:0505, ärimaa 100%), läänest Nooruse tänav L2 (34901:014:0510, transpordimaa 100%), Nooruse tn 57 (34901:014:0291, elamumaa 100%), Nooruse tn 55 (34901:014:0301, elamumaa 100%), Nooruse tn 53 (34901:014:0292, elamumaa 100%), Nooruse tn 51a (34901:001:0063, elamumaa 100%), Nooruse tn 49 (34901:014:0293, elamumaa 100%), Nooruse tn 47 (34901:014:0294, elamumaa 100%), Nooruse tn 45 (34901:014:0295, elamumaa 100%), Nooruse tn 43 (34901:014:0299, elamumaa 100%), Nooruse tn 41 (34901:014:0296, elamumaa 100%), Nooruse tn 39 (34901:014:0297, elamumaa 100%), Nooruse tn 37 (34901:014:0298, elamumaa 100%), Nooruse tn 35 (34901:014:0071, elamumaa 100%), Nooruse tn 33 (34901:014:0064, elamumaa 100%), Nooruse tn 31 (34901:014:0043, elamumaa 100%), Nooruse tn 29 (34901:014:0148, elamumaa 100%), Nooruse tn 27 (34901:014:0143, elamumaa 100%), Nooruse tn 25 (34901:014:0044, elamumaa 100%), Nooruse tn 23a (34901:001:0239, elamumaa 100%), Nooruse tn 21a (34901:014:0558, elamumaa 100%), Nooruse tn 19 (34901:014:0237, elamumaa 100%), Nooruse tn 17 (34901:014:0236, elamumaa 100%), Nooruse tn 15 (34901:014:0184, elamumaa 100%), Nooruse tn 13 (34901:014:0235, elamumaa 100%).

Planeeringuala koormavad järgmised seadustest tulenevad kitsendused:

 Olemasoleva elektri madal- ja kõrgepinge maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m (alus: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10);

 Olemasoleva madalpinge õhuliini kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m (alus: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10);

 Olemasoleva vee- ja sademeveetoru kaitsevöönd koridoris laiusga 4 m;

 Geodeetilise märgi nr 4431 kaitsevöönd R= 3 m (alus: „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ §17);

 riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee tee kaitsevöönd 10 m sõidutee välimisest servast mõõdetuna (alus: „Ehitusseadustik“ §71);

 Kuressaare lennuvälja kaitsevöönd (alus: „Lennundusseadus¹“ § 34¹);

 Puurkaev-pumpla PRK0008663 ja PRK0061072 hooldusala R= 10 m (alus: „veeseadus“ § 149).

Põhjavesi planeeringualal on nõrgalt kaitstud, st reostusohtlikkuse tase on kõrge.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning planeeritaval kaitseobjektil. Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemine ja poegade üleskasvatamise ajal.

Tervisepargi detailplaneering 8

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Planeeringu koostamise eesmärgi realiseerumisel võib kaasnevaks suurimaks muutuseks võrreldes olemasoleva olukorraga pidada mõningast maastikupildi muutust ja liikluskoormuse tõusu. Olemasolevasse terviseparki tekib juurde uusi spordi- ja puhkerajatisi ning hooneid. Uued ehitised on kaasaegsed, helgetes toonides ja loovad omavahel ühtse ilme. Lisanduvad spordi- ja puhkerajatised avardavad tervisepargis puhkamise võimalusi ning toovad parki juurde kasutajaid. Liikluskoormuse tõus on ca 15 autot, mis ei oma suurt mõju olemasolevate tänavate läbilaskevõimele ega tänavate seisundile.

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2- „Tugiplaan“.

3.2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Planeeringuala asub Kuressaare linna idaosas olemasolevate elamu- ja äripiirkondade servas. Tervisepargist läände jäävad Nooruse tänava äärsed 1970ndatel kuni 2000ndatel aastatel rajatud 1- kuni 3-korruselised üksikelamud ja neid teenindavad abihooned, planeeringualast põhja jäävad 1- kuni 2-korruselised lao- ja kontorihooned ning Kuressaare Nooruse Kool, itta riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee, lõunasse kehtestatud „Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi detailplaneeringu“ alusel loodud elamumaa krundid, kuhu hooneid ei ole tänaseks veel püstitatud, lisaks autoremondi- ja rehvitöökoda, Uus-Roomassaare tänava äärsed 1959ndatel kuni 2003ndatel aastatel püstitatud 1- kuni 2-korruselised üksikelamud ja abihooned, ehitusmaterjalide kauplus- ladu ning mööblipood. Lähipiirkonnas on ka jalgpalliväljakud ja kohe valmimas multifunktsionaalne jalgpallihall, mis täiendavad tervispargi arendamise põhjendusi.

Planeeringualaga idast külgneva riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee 2023nda aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 2,021 kuni km 4,144 oli 1927 sõidukit, millest sõiduautod/pakiautod moodustasid 96,37% (1857 sõidukit), veoautod/autobussid 0,99% (19 sõidukit) ning autorongid 2,64% (51 sõidukit).

Lähimad bussipeatused jäävad planeeringuala serva Kaevu tänava äärde (peatused „Nooruse“) ja Uus- Roomassaare tänava äärde (peatused „Roomassaare“).

Kuressaare tervisepark on üks Saare maakonna olulisematest tervisespordikeskustest. Planeeritav tegevus muudaks atraktiivsemaks juba kasutuses oleva tervisepargi ja laiendaks selle kasutajaskonda. Planeeritavad ehitised sobituvad oma otstarbelt ja funktsioonilt olemasolevasse keskkonda. Tegevus ei näe ette suuri hooneid, mis olemuselt piirkonda ei sobi. Detailplaneeringualale säilivad mitmed erinevad ligipääsud avaliku kasutusega teedelt ja tänavatelt ning olemasolev parkimisala. Lähtudes planeeringuala multifunktsionaalsest iseloomust, kus piirkonnas leidub nii üksikelamuid, äri- ja tootmishooneid kui ka koolimaja, ning selle soodsast asukohast, paiknedes Kuressaare linna rahulikumas servas, on planeeringuga kavandatud hoonete ja spordi- ning puhterajatistega tervisepargi täiendamine piirkonda sobilik.

4. KEHTIV „KURESSAARE LINNA JA KAARMA VALLA KONTAKTVÖÖNDI ÜHISPLANEERING“ Planeeringuala paikneb kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1) kohaselt rohevõrgustikku jääval olemasoleval P- puhkeotstarbelise ala juhtfunktsiooniga alal (vaata Pilt 2).

Puhkeotstarbelise ala juhtotstarve on ühisplaneeringuga antud aktiivses kasutuses rekreatsioonialadele. Tingimused ehitiste püstitamiseks ühisplaneeringuga ettenähtud puhkeotstarbelisele alale seatakse detailplaneeringuga, millest tulenevalt on tervisepargi alal detailplaneeringu koostamise kohustus. Ühisplaneering toob välja, et puhke- ja virgestusmaade määratlemine ja kasutuselevõtt toimub reeglina üld- või detailplaneeringu alusel, millega seatakse ka kasutustingimused nende puhkeotstarbelise toimimise ja hea seisundi tagamiseks.

Tervisepargi detailplaneering 9

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Roheline võrgustik täiendab olemasolevat kaitse- ja hoiualade võrgustikku. Ruumilise arengu põhimõtted rohevõrgustiku alal:

 säilitada võrgustiku terviklikkus/sidusus, kus peamine roll on koridoridel;

 säilitada tugialade (metsade) massiivsus, mis annab võrgustikule stabiilsuse, muutes ta vastupidavamaks väliste muutuste suhtes;

 vältida uute ehitiste, sh tehnilise infrastruktuuri ja teede rajamist rohelise võrgustiku aladele; küll on lubatud ajalooliste talukohtade asustamine ning joonobjektide rajamine olemaolevatele trassidele (teed, elektriliinid jmt);

 ehitamine haljasmaa juhtotstarbega aladel rohevõrgustiku koridorides on lubatud maakatastriseadus § 18 tingimustel vaid olemasolevate joonobjektide korral uusi juurdepääsuteid rajamata;

 ranna ja kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks säilitada võimalikult suures ulatuses seal asuvad looduskooslused;

 rohelise võrgustiku ala ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga“, kuna järgib ühisplaneeringuga ette antud maakasutuse juhtotstarvet, maa arendamisel detailplaneeringu koostamise kohustust ning järgib ruumilise arengu põhimõtteid rohelvõrgustiku alal.

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS

Planeerimisseadus § 126 lõige 1 punkt 1 ütleb, et detailplaneeringu ülesanne on planeeringuala kruntideks jaotamine. Planeeringualasse jäävad Kaevu tn 18 ja Kaevu tn 20 katastriüksused. Vastavalt planeerimisseadus § 126 lõike 1 punktile 1 kavandatakse planeeringualasse jäävatest katastriüksustest kaks krunti. Plan. kruntidest eraldi katastriüksuseid ei moodustata.

Pilt 2. Kehtiva üldplaneeringu väljavõte. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.

Tervisepargi detailplaneering 10

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed

Krundi pos nr Pindala Plan. krundi kasutamise lubatud

sihtotstarbed Plan. katastriüksuse lubatud

sihtotstarbed

Pos 1 314 898 m² P, PK, PS, PT, HM Üh 10% ja Üm 90%

(katastriüksuse piire ei muudeta)

Pos 2 2198 m² P, PK, PS, PT, LT Üh 5%, Üm 30% ja L 65%

(katastriüksuse piire ei muudeta) Selgitus: P- virgestusmaa; PK- kultuuri- ja puhkerajatiste maa; PS- puhke- ja spordirajatise maa; PT- turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa; HM- parkmetsa maa; LT- tee ja tänava maa; Üh- ühiskondlike ehitiste maa; L- transpordimaa; Üm- üldkasutatav maa.

Detailplaneeringuga soovitakse arendada Kuressaare terviseparki ja mitmekesistada selle võimalusi- tervisepark plaanitakse muuta atraktiivsemaks ja laiendada sihtgruppi. Alaeesmärkideks on jõu- ja võimlemislinnaku uuendamine koos turvaaladega, suusatamise õpperadade loomine, laste mänguväljaku rajamine, jalgratta osavusraja ja pumptracki rajamine, kunstlume tootmise võimekusega valgustatud raja pikendamine ca 300 m, pallimängu- ja harjutusväljakute rajamine (jalgpalli, tänavakorvpalli ja rannavolle väljakud jms), kelgumäe laiendamine ja arendamine, terviseradade laiendamine ja uuendamine, soojaku püstitamine ja hooldetehnika viilhalli parendustööd koos turvaaia rajamisega, stardi- ja finiširaja laiendamine, rattahoidjate ja rataste remondijaama paigaldamine, rajamärgistuse uuendamine jms.

Planeeringuga antakse ehitusõigus olemasolevate konteinerpumpla ja hooldemeistrite soojaku seadustamiseks, lisaks plan. suuskade hoiustamise/laenutamise ning koolitusruumide hoone ja hooldustehnika angaari, prügimaja ja jalgrattahoidla rajamiseks. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning alla 5 m kõrgeid väikeehitisi on lisaks planeeritavale ehitisealusele pinnale ja väljapoole määratud hoonestusala lubatud rajada. Ehitised on planeeritud olemasolevat maastikku ja puistut arvestades.

Tabel 3.Planeeritud ehitusõigus

Plan. krundi nr

Suurim lubatud hoonete

ehitisealune pind, m²

Suurim lubatud hoonete arv krundil

Hoonete suurim lubatud kõrgus, m

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Krunt pos 1 1000 11 9 2 Krunt pos 2 100 4 6 1

Planeeritav tegevus muudab atraktiivsemaks juba kasutuses oleva tervisepargi ja laiendaks selle kasutajaskonda. Planeeritavad ehitised sobituvad oma otstarbelt ja funktsioonilt olemasolevasse keskkonda. Tegevus ei näe ette suuri hooneid, mis olemuselt piirkonda ei sobi. Ainukese suurema ehitisena on ette nähtud juba olemasolev PVC viilhall, mis on mõeldud eelkõige tervisepargis toimuvate tegevuste toetamiseks ja vajamineva hooldetehnika hoiustamiseks. Tervisepark jääb oma olemuselt sarnaseks juba olemasolevale lahendusele, kuid täiendatakse mitmete sportimise võimalustega ja puhkeotstarbelise ala tegevust toetavate ehitistega, mis parendaksid tervisespordi tingimusi. Tervisepark on puhketstarbeliseks alaks määratud ühisplaneeringuga ehk siis piirkonda on nähtud ja nähakse tulevikus puhkamise ja sportimise alana. Planeeringualal säilib valdavas osas olemasolev kõrghaljastus, mis toetab privaatsust ja loob puhverala naabruses asuvate uuemate ja vanemate elamuarenduste ning äritegevuse vahel. Puistu maksimaalsel säilimisel on oluline aspekt ennekõike rahvatervise toetamise, rohevõrgustiku sidususe ja linnametsana säilimise osas.

Tervisepargi detailplaneering 11

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Tulenevalt eelnevast sobitub tervisepargi arendamine piirkonda ning tegevus on kooskõlas kehtiva ühisplaneeringuga. Planeeringuala asub Kuressaare lennuvälja kaitsevööndis, mis on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Lennundusseaduse § 35² kohaselt ei tohi lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud uute ühiskasutusega hoonete ehitamine. Planeeringualal on kõrguspiirang sõltuvalt asukohat 16 m kuni 40 m maapinnast mõõdetuna. Planeeringuga kavandatavad hooned ja rajatised ei kuulu kaitsevööndis keelatud tegevuste alla. Kui mõni planeeritav ehitis või rajatis ületab 16 m piiri, tuleb kõrgus ja asukoht kooskõlastada Transpordiameti lennundusteenistusega.

Planeeringuala hoonestusalade kavandamisel on lähtutud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (vastu võetud 30.03.2017 siseministri määrusega nr 17) § 22: (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Plan. krundi pos 1 hoonestusala on kavandatud enamasti 4 m kaugusele naaberkinnistu piiridest, v.a Nooruse tn 3 transpordimaa katastriüksusega külgnevas osas, kus olemasolev hoone on juba rajatud piirile.

Kuna Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik, siis ei ole lubatud planeeritud rajatiste ja hoonete mürarikkaid ehitustöid teostada 1. märtsist kuni 31. juulini.

Olulisemad arhitektuurinõuded kavandatavatele hoonetele:

 Hoonete arv krundil: krundil pos 1 kuni 11, krundil pos 2 kuni 4;  Hoonete korruselisus: krundil pos 1 kuni 2 korrust, krundil pos 2 1 korrus;

 Hoonete suurim lubatud kõrgus: krundil pos 1 kuni 9 m, krundil pos 2 kuni 6 m;

 Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas, kivi, metall, fassaadiplaat jne). Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Moodulite/konteinerite välisviimistluses on soovitav kasutada puitu ja klaasi, tagades õhulise ilme ning lisades arhitektuurseid elemente (puitterrassid, -rõdud -kaldteed; -varikatused);

 Katusekalle vahemikus 0º - 35º. Katusekattematerjal: plekk, kivi, rullmaterjal vms;

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav;

 Plan. krunte ei ole lubatud piirata piirdeaiaga. Piirdeaeda või hekki on lubatud rajada ainult krundile pos 1 planeeritavate mängu- ja spordiväljaku(te) ümber turvalisuse tagamiseks. Piirde suurim kõrgus: palliväljakul kuni 4 m, mänguväljakul kuni 1 m, piirde liik: metall-võrkaed, paneelaed, vertikaalne või horisontaalne puit- lippaed.

Planeeringu koostamise eesmärgi realiseerumisel võib kaasnevaks suurimaks muutuseks võrreldes olemasoleva olukorraga pidada mõningast maastikupildi muutust ja liikluskoormuse tõusu. Olemasolevale tervisepargi alale rajatakse mitmed uued liikumist ja väljasolemist soodustavad ehitised. Liikluskoormuse tõus on ca 15 autot, mis ei oma aga suurt mõju olemasolevate tänavate läbilaskevõimele ega tänavate seisundile.

5.2 HALJASTUS JA HEAKORD

Tervisepargi alal kasvavad valdavalt männid, vähemal määral kased, alusmetsas esinevad kadakas, pihlakas, türnpuu jpt. Planeeringuga on ette nähtud säilitada olemasolevad puud maksimaalses võimalikus mahus, kui need ei jää ette ehitustegevusele, ei ole haiged ega ohtlikud. Ehitised tuleb alale projekteerida olemasolevat maastikku ja puid arvestades.

Ehitusaegselt tagada säiliva kõrghaljastuse kaitse vastavalt Eesti Standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Puude istutamisel, puuhooldustööde kavandamisel ning läbiviimisel juhinduda Eesti Standardist EVS 939-4:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd“. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba vastavalt Saaremaa Vallavolikogu

Tervisepargi detailplaneering 12

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

26.04.2019 määrusele nr 8 „Raieloa andmise kord“. Ehitiste demonteerimisel või rajakoridoride nihutamisel tuleb vabanevatel aladel puistu taastada ja/või soodustada looduslikku taastumist. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel on nende lähedusse lubatud kavandada täiendavat kõrg- ja madalahaljastust. Uushaljastus peab lähtuma ala iseloomust ja olemasolevatest kooslustest, kasutades kohalikke puu- ja põõsaliike.

Plan. krundile pos 1 on kavandatud terviserajad ja jalgratta osavusrada, mängu- ja palliväljak(ud), jõu- ja võimlemislinnak ning pumptrack. Mängukohta planeerides arvestada, et see oleks eri vanuses laste, noorte ja vanemaealiste vanusegruppide kohtumiste ja kohalikule kogukonnale puhkamise kohaks. Seoses sellega tuleb planeerida kohad pinkidele või teised kohad istumiseks. Need peavad olema paigutatud nii, et istuja saaks jälgida üheaegselt võimalikult suurt osa mänguväljakust.

Edasisel projekteerimisel tuleb lahendada inventari paigaldamise (pingid, valgustid, trepid, tugimüürid, platvormid, mängu- ja spordivahendid jms) vajadus. Pinkide valikul tagada kasutamine erineva vanuse ja erivajadustega gruppidele. Kasutatav spordiinventar peab olema turvaline ja vastama tooteohutuse direktiiviga (2001/95/EC) sätestatud nõuetele. Mänguväljakute seadmetele ning mänguväljaku kattele kohalduvad standardid EN 1176 ning EN 1177. Kasutada olemasoleva miljööga ja looduskeskkonda sobituvaid ning ilmastikule vastupidavaid ning kauakestvaid väikevorme. Kasutatav inventar ja viidastik peab looma helge ja ühtse ilme.

Mängu- ja spordiväljak(ud) on lubatud turvalisuse tagamiseks ümbritseda haljastusega või piirdeaiaga (palliväljakute piirde suurim lubatud kõrgus 4 m, mänguväljakul kuni 1 m, piirde tüübiks: metall-võrkaed, paneelaed, vertikaalne või horisontaalne puit-lippaed, hekk vms). Täpne aiakujundus ja liik pannakse paika ehitusprojekti käigus. Piirdeaia rajamisel peab arvestama olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude kulgemisega ning piirdeaia rajama neist väljapoole tehnovõrke kahjustamata.

Jäätmete kogumine toimub vastavalt „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Planeeritud jäätmete liigiti kogumise lahendused on kavandatud plan. krundi pos 1 põhjaossa, Marientali teelt mahasõidu juurde ning Uus-Roomassaare tänava poolsesse ossa. Vältida prügikastide paigutamist kaugemale kui 2-3 meetrit pinkidest ja sissepääsudest. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku sorteeritult ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale, maksimaalselt jäätmeid taaskasutades. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas“. Kui planeeritakse avalikke alasid (mänguväljak, parkla jne), siis tuleb ette näha avalikuks kasutuseks mõeldud liigiti jäätmete kogumiseks prügikastid avalikult kasutatavas krundi osas.

Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“.

Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.

5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS Olemasolevad sõidukite juurdepääsud planeeringualale on avalikult kasutatavalt teelt nr 3490150 Kaevu tänavalt (Kaevu tänav L3, 34901:014:0424), riigimaantee tugimaanteelt nr 76 Kuressaare ringtee km 2,42 (76 Kuressaare ringtee L1, 34901:015:0087) ning Pilve tänavalt (34901:014:0445). Jalakäijate ligipääs alale on tervisepargi servas kulgevatelt avaliku kasutusega teelt nr 3492065 Kaevu kergliiklusteelt (Kaevu tänav L4, 34901:014:0417), teelt nr 3492063 Ringtee kergliiklusteelt (Kaevu tn 18, 34901:014:0554) ning teelt nr 3492056 Uus-Roomassaare kergliiklusteelt (Uus-Roomassaare tänav L2, 34901:014:0429).

Planeeringuga on krundile pos 1 ette nähtud 15-kohalise parkla rajamine plan. pumptracki kõrvale, plan. krundil pos 2 säilib 40-kohaline parkla. Parkimine on lahendatud omal krundil ning riigiteel parkimist ja

Tervisepargi detailplaneering 13

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

tagurdamist ei ole ette nähtud. Riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee km 2,42 olemasolev mahasõit on ette nähtud säilitada.

Sõiduteede ja -platside kattena kasutada vettläbilaskvat katendit, millest kõige sobilikumad on vähese savisisaldusega peenefraktsiooniline purustatud kruus. Spordirajatiste turvaaladel ja teedel ning terviseradadel kasutada hakkepuitu või koorepuru või muud keskkonda sobivat katendit.

Planeeringuga on ette nähtud jalgrataste parklad, mille asukohad ja suurused antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Tervisepargi alale on lubatud rajada jalgrattaradasid ja kergliiklusteid ning muuta olemaosleva terviseraja asukohta või katendit. Nende täpne asukoht ja lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Olemasolev parkla Kaevu tn 20 katastriüksusel säilib.

Riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee tee kaitsevööndi laius on 10 m sõidutee välimisest servast mõõdetuna. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeringualal on olemasolevad liitumised elektri-ja veevarustusega.

Programmi „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022” raames rajati terviseparki 2019-2022. aastal kunstlume tootmiseks vajalik taristu. Ca 700 m ulatuses on terviseradade alla rajatud vee-, elektrivarustuse ja tänavavalgustuse trassid. Maa sees on 700 m ulatuses kõrgsurve torustik, mis on ühendatud rajal asuvate hüdrantidega. Kokku on rajal kunstlume tootmiseks 7 kommunikatsioonipunkti.

Ehitusprojekti koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajadusel planeeritavate hoonete ja rajatiste all. Välistatud peab olema sademevee valgumine naaberkatastriüksustele ja tänavatele.

5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS

Planeeringualal kulgevad olemasolevad veetorud, mis saavad alguse olemasolevatest puurkaev-pumplatest PRK0061072 ja PRK0008663. Kanalisatsioonivarustus hetkel puudub.

Planeeringuga on ette nähtud pikendada kunstlume tootmise võimekusega rajalõik 0,7 km-lt 1 km-le. Selleks on ette nähtud ca 300 m lõigul rajada uutele lumekahuritele veetoru kunstlume tootmiseks. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva veetoru pikendamine kuni uute lumekahuriteni.

Olemasolev puurkaev-pumpla PRK0008663 on ehitatud 1985. aastal olmevee saamiseks sügavusega 35 m, hooldusala ulatus on R= 10 m, olemasolev puurkaev-pumpla PRK0061072 on rajatud 2019. aastal tootmisvee saamiseks sügavusega 32 m, hooldusala ulatus on R= 10 m. Olemasolevad puurkaev-pumplad on ette nähtud säilitada.

Tervisepargi detailplaneering 14

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Plan. krundi pos 1 põhjaossa on kavandatud hoone, kus saab hoiustada ja laenutada suusavarustust, hoonesse on ette nähtud ka avalik tualettruum ning avaliku kasutusega veekraan veepudelite täitmiseks.

Veevarustus Planeeringuala veevarustuse koostamisel on aluseks AS Kuressaare Veevärk poolt 02.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3110.

Krundi pos 1 põhjaossa kavandatud avalikult kasutatava hoone veevarustuse lahendamiseks on ette nähtud uue veetoru rajamine plan. krundi pos 1 ja pos 2, transpordimaa katastriüksuse Kaevu tänav L3 ja Kaevu tänav L4 serva. Plan. veetoru liitumine ühisveevärgiga on võimalik Nooruse ja Kaevu tn ristmikul paiknevale tänavatorustikule De160Pe.

Plan. krundi pos 1 liitumispunkt plan. veetoruga asub transpordimaa katastriüksusel Kaevu tänav L4 ca 1 m kaugusel katastriüksuse piirist.

Plan. veetorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

Kanalisatsioonivarustus Planeeringuala kanalisatsioonivarustuse koostamisel on aluseks AS Kuressaare Veevärk poolt 02.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3110.

Krundi pos 1 põhjaossa kavandatud avalikult kasutatava hoone kanalisatsioonivarustuse lahendamiseks on ette nähtud uue isevoolse kanalisatsioonitoru rajamine plan. krundile pos 1 kuni plan. reoveepumplani. Vastavalt keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 7 on ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus kuni 10 m³/d reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulga puhul R= 10 m). Plan. reoveepumplast juhitakse reovesi survetoru pidi kuni transpordimaa katastriüksuseni Kaevu tänav L4, kuhu on planeeritud voolurahustuskaev. Voolurahustuskaevust edasi on planeeritud isevoolne kanalisatsioonitoru transpordimaa katastriüksuse Kaevu tänav L3 serva. Planeeritava kanalisatsiooni liitumine ühiskanalisatsiooniga on võimalik Kaevu ja Nooruse tn ristmikul asuvale isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikule De160 Pe.

Plan. krundi pos 1 liitumispunkt plan. kanalisatsioonitoruga asub transpordimaa katastriüksusel Kaevu tänav L4 ca 1 m kaugusel katastriüksuse piirist.

Plan. kanalisatsioonitorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS

Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud platsidelt ja parklaaladelt kokku koguda ning immutada oma ala piires. Sademe- ja drenaaživete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine kombineerida loodussäästlike lahendustega (kraavid, nõvad jms).

Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.

SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas

Tervisepargi detailplaneering 15

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, jalgpalli- ja mänguväljakuid ning muid alasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga.

Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise võimalikud lahendused tekkeallika juures:

 Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;

 Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.

 Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle kinnistu lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.

 Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.

 Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt- , betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.

Standardsed lahendused kombineerimiseks looduslähedaste sademeveelahendustega

 Liivafilter on sademevee puhastusseade, milles filtrina kasutatakse liiva. Liivafilter võimaldab kõrvaldada vees sisalduvad erinevad setted ja heljumi ning vähendada vee hägusust.

Tervisepargi detailplaneering 16

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Liiva-mudapüüdurid eraldavad sademeveest liiva ja muda. Õlipüüdurid on ette nähtud õliprodukte sisaldava reovee ja sademevee puhastamiseks. Põhilised kasutuskohad on parklad, sõiduteed, tööstusettevõtted, bensiinijaamad, autopesulad, remonditöökojad, laoplatsid jne. Eurostandardi EN 858 järgi algab õliseguse reovee puhastamine veest raskemate aineosakeste setitamisega liiva-mudapüüduris, mis paigaldatakse õlipüüduri ette või ehitatakse tema korpusesse. Õlipüüduri järele paigaldatakse pöördklapiga proovivõtukaev reoveeproovide võtmiseks. Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras õliseguse või lubamatute näitajatega vee väljavool seadmest.

Käesolev planeering soovitab alal kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi, eelistatud on sademevee kogumine ja kohapeal taaskasutamine, vett läbilaskvad katendid, kasvukast(id) ja puhverriba.

5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS

Planeeringualal kulgevad olemasolevad madalpinge maakaabelliinid. Ca 700 m ulatuses on terviseradade alla rajatud kunstlume tootmiseks elektrivarustuse maakaabelliinid.

Planeeringuga on ette nähtud pikendada kunstlume tootmise võimekusega rajalõik 0,7 km-lt 1 km-le. Selleks on ette nähtud ca 300 m lõigul rajada uutele lumekahuritele energiataristu kunstlume tootmiseks. Paneeringuga on ettenähtud olemasoleva madalpinge maakaabelliini pikendamine kuni planeeritud lumekahuriteni.

Plan. krundile pos 1 kavandatavate hoonete elektrivarustus lahendatakse olemasoleva võrgu baasil. Täiendavaid liitumisi ei kavandata.

5.4.5 VÄLISVALGUSTUS

Planeeringualal kulgevad olemasolevad tänavavalgustuse maakaabelliinid ja õhuliinid. Ca 700 m ulatuses on terviseradade valgustamiseks paigaldatud tänavavalgustuse maakaabelliinid ja tänavavalgustuspostid.

Planeeringuga on ette nähtud pikendada kunstlume tootmise võimekusega rajalõik 0,7 km-lt 1 km-le. Selleks on ette nähtud ca 300 m lõigul viia tänavavalgustuse õhukaablid maa alla. Lisaks on ette nähtud valgustuse rajamine jõu- ja võimlemislinnaku, pumptracki, jalgratta harjutusraja ja laste mänguväljaku äärde.

Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Täpne välisvalgustuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4.6 KÜTTELAHENDUS

Planeeringualal puudub ühendus kaugküttevõrguga. Plan. hoonete kütmine on ette nähtud lokaalselt (õhk- vesi-soojus, pelletiküte, elektriküte vms).

Täpne küttevarustuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4.7 SIDEVARUSTUS

Planeeringuala sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 22.08.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39100703.

Plan. krundile pos 1 kavandatavate hoonete sidevarustuse lahendamiseks on ette nähtud uue sidekanalisatsiooni toomine algusega Kaevu tänav L3 (34901:014:0424) transpordimaa katastriüksusel

Tervisepargi detailplaneering 17

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

asuvast olemasolevast Teliale kuuluvast sidekaevust nr KRS489. Plan. liitumispunkt sidekanalisatsiooniga on kavandatud 1 m kaugusele plan. krundi pos 2 piirist Kaevu tn L4 (34901:014:0417) transpordimaale. Plan. sidekanalisatsioonile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

 Vastavalt vajadusele kasutada KKS-tüüpi sidekaevusid;

 Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;

 Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale;

 Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;

 Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;

 Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;

 Tehniline lahendus esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Teliale kooskõlastamiseks.

5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Alale planeeritud tegevus liigitub IV (kogunemishooned) ja VI (tööstus- ja laohooned) kasutusviisi alla.

Määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoone arvestuslik väliskustutusvee normhulk EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 10 l/s 3 h jooksul (põlemiskoormus kuni 600 MJ/m²).

Planeeringuala põhjaosale lähim olemasolev hüdrant nr 166 jääb Nooruse ja Kaevu tänavate ristmikule, lõunaosa lähim olemasolev hüdrant nr 268 jääb Pilve tänavale. Planeeritud hoonete kustutus on lahendatud olemasolevate hüdrantide baasil.

Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tervisepargi detailplaneering 18

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Projekteerimisel tuleb ette näha plan. krundi pos 1 hoone sissepääsude ja rajatiste valgustatus, hoonete lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonete kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

Projekteerimisel tagada teede, platside ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus, juurdepääsud ja liikumisteed kavandada konkreetselt ja selgelt eristuvateks, kergliiklustee eraldada sõidukite liikumisest.

5.6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG JA KESKKONNATINGIMUSED

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga kavandatakse KeHJS § 6 lõike 2 punkt 19 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. Seega ei ole praegusel juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ega ka selle algatamise vajaduse kaalumine eelhinnangu koostamise kaudu, mistõttu pole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning planeeritaval kaitseobjektil. Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik. Valdav osa uutest tervisepargi rajatistest on kavandatud planeeringuala põhjapoolsesse ossa, kuhu on juba praegu koondunud pargi kõige intensiivsema kasutusega ala. Samuti on kogu planeeringualast läände jääv ala ajalooline tiheda asustusega elamurajoon, lähedal asub ka kool. Eelpool tulenevast on kaitsealune liik eeldatavasti piirkonnas oleva inimtegevusega kohastunud, uusi rajatisi ega tegevusi liigi teadaoleva pesapaiga lähedusse ega EELIS-ses piiritletud territooriumile kavandatud ei ole. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemine ja poegade üleskasvatamise ajal. Sama seaduse § 52 lg 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumisteed. Lähtuvalt eeltoodust ei tohi planeeritud rajatiste ja hoonete mürarikkaid ehitustöid teostada 1. märtsist kuni 31. juulini.

Lisaks on kinnistul ka II kaitsekategooria taimeliigi leiukoht. Looduskaitseseadus § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud saab jaotada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Mõju põhjaveele Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Seetõttu tuleb ehitusplatsil pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu nende ainete või kemikaalidega töötamisele, mis võivad põhjustata otsest reostusohtu pinnasele või põhjaveele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1).

Tervisepargi detailplaneering 19

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Planeeringu elluviimine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet, kui peetakse kinni nõudest mitte teostada mürarikkaid ehitustöid 1. märtsist kuni 31. juulini.

Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Ehitamisel võib õhku paiskuda marginaalses koguses tolmu. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid tegemist on ajutiste mõjudega ning viies ehitustöid läbi nõuetele vastavalt, on mõju väiksemahuline. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama keskkonnaministri 22.09.2004 määrusele nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline.

Jääkreostus Pidades silmas katastriüksuse viimast teadaolevat kasutusotstarvet (tervisepark), on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. Sellest hoolimata, kui detailplaneeringu elluviimise käigus tekib täiendavalt kahtlus jääkreostuse esinemise osas, tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei ületaks elamumaa piirarvusid. Ohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvule elamumaal. Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda vastavusse kohapeal.

Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas märkimisväärselt ei suurene. Soojussaastet võib tekitada uue kõvakattega parkla rajamine, mis võib suvel tekitada kuumasaari. Leevendusmeetmeks on olemasolev kõrghaljastus, mis pakub kuumaperioodil varju. Planeeringualal pole ette näha olulist vibratsiooni-, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. Käesolev detailplaneeringuala asub väljakujunenud tervisepargi alal, kuhu kavandatakse täiendavaid eesmärgikohaseid rajatisi.

Kokkuvõtvalt ei ületa olemasolevale tervisepargi alale täiendavate rajatiste ja hoonete kavandamine tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kokkuvõtlikud keskkonnatingimused:

 Planeeringuala sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine omal krundil;

 Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist;

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks ei tohi mürarikkaid ehitustöid teostada ajal 1. märtsist kuni 31. juulini ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;

Tervisepargi detailplaneering 20

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“;

 Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

 Ehitusprojektis tagada müra normtasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele ning sotsiaalministri poolt 17.05.2002 vastu võetud määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ piirväärtustele. Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud norme. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kuna planeeringuala asub Kuressaare lennuvälja lähenemissektoris, tuleb hoone projekteerimisel ja ehitamisel kasutada müra leevendavaid lahendusi. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

5.7 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS Detailplaneeringuga tehakse ettepanek järgmiste servituutide ja kaitsevööndite seadmiseks:

Krundi pos nr Planeeritav servituut/ kaitsevöönd

Kelle kasuks Servituudi/ kaitsevööndi pindala

Krunt pos 1 Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile

- 113 m²

Krunt pos 1 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule

- 188 m²

Krunt pos 1 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule

- 160 m²

Krunt pos 1 Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 34 m²

Krunt pos 1 Plan. reoveepumpla kuja R= 10 m Võrguvaldaja kasuks 314 m²

Krunt pos 2 Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile

- 68 m²

Krunt pos 2 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule

- 134 m²

Krunt pos 2 Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 135 m²

Krunt pos 2 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule

- 136 m²

Kaevu tänav L3 (34901:014:0424)

Servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m

Võrguvaldaja kasuks 393 m²

Kaevu tänav L3 (34901:014:0424)

Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 781 m²

Tervisepargi detailplaneering 21

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Kaevu tänav L3 (34901:014:0424)

Servituudi vajadusega ala plan. veetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 762 m²

Kaevu tänav L4 (34901:014:0417)

Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 25 m²

Kaevu tänav L4 (34901:014:0417)

Servituudi vajadusega ala plan. veetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 25 m²

Kaevu tänav L4 (34901:014:0417)

Servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m

Võrguvaldaja kasuks 12 m²

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE Planeeringu realiseerudes kasvab liikluskoormus olemasolevale tänavavõrgule. Liiklus jaguneb tee nr 3490150 Kaevu tänava (Kaevu tänav L3, 34901:014:0424) ning Pilve tänava (34901:014:0445) vahel. Planeeringuga on ala lõunaossa kavandatud 15-kohaline parkla, mis ei mõjuta tänavate läbilaskevõimet ega halvenda tänavakatet.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.

Planeeringu elluviimine avaldab mõningast mõju olemasolevale looduskeskkonnale, kuna parkla, teede, hoonete ja rajatiste rajamisega väheneb olemasolev roheala ning likvideerimisele võivad minna üksikud olemasolevad puud. Planeeringuala ei asu rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal, kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning planeeritaval kaitseobjektil. Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik. Valdav osa uutest tervisepargi rajatistest on aga kavandatud planeeringuala põhjapoolsesse ossa, kuhu on juba praegu koondunud pargi kõige intensiivsema kasutusega ala. Samuti on kogu planeeringualast läände jääv ala ajalooline tiheda asustusega elamurajoon, lähedal asub ka kool. Eelpool tulenevast on kaitsealune liik eeldatavasti piirkonnas oleva inimtegevusega kohastunud, uusi rajatisi ega tegevusi liigi teadaoleva pesapaiga lähedusse ega EELIS-ses piiritletud territooriumile kavandatud ei ole. Seega ei ole planeeritava näol tegemist olulise keskkonnamõjuga.

6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistu omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Planeeritava krundi pos 1 omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete ja rajatiste asukoht, juurdepääsutee, parkimisala ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub plan. krundi pos 1 omanik.

Tervisepargi detailplaneering 22

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks: 1) ühiste tehnorajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, tehnorajatiste projekteerimise alustamine. Ühised

tehnorajatised on kõik planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuni plan. krundi liitumispunktini, elektrikaablid koos jaotus- ja liitumiskappidega, sidekaabel kuni plan. krundi liitumispunktini, tänavavalgustus ning kõik tuletõrjevee rajatised (torustikud, mahutid, veevõtukohad, manööverdusala);

2) ehituslubade taotlemine/ ehitusteatise esitamine ühiste tehnorajatiste rajamiseks; 3) vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine; 4) hoone(te) projekteerimine ja ehituslubade taotlemine/ ehitusteatiste sisseandmine; 5) ehitusloa väljastamine Saaremaa Vallavalitsuse poolt; 6) tehnorajatistele kasutusloa taotlemine/kasutusteatise esitamine. Ühised tehnorajatised peavad olema

väljaehitatud ja vajadusel kohalikule omavalitsusele üle antud enne hoonete kasutuslubade väljastamist; 7) hiljemalt hoonete kasutusloa taotlemise/ kasutusteatise esitamist on vajalik muuta maakasutuse

sihtotstarve; 8) hoone(te) kasutuslubade taotlemine/ kasutusteatiste sisseandmine. Kasutuslubade väljastamine

Saaremaa Vallavalitsuse poolt.

Tervisepargi detailplaneering 23

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

7. KRUNDI POS 1 EHITUSÕIGUS

Krundi planeeritud suurus 314 898 m²

Katastriüksuse lubatud sihtotstarbed Ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatav maa (Üh 10% ja Üm 90%)

Hoonete suurim lubatud arv krundil 11 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 1000 m² Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 korrust Hoonete suurim kõrgus maapinnast 9 m

Servituudi vajadusega alad plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule; Plan. reoveepumpla kuja R= 10 m.

KRUNDI POS 2 EHITUSÕIGUS Krundi planeeritud suurus 2198 m²

Katastriüksuse lubatud sihtotstarbed Ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatav maa ja transpordimaa (Üh 5%, Üm 30% ja L 65%)

Hoonete suurim lubatud arv krundil 4 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 100 m² Hoonete suurim lubatud korruselisus 1 korrust Hoonete suurim kõrgus maapinnast 6 m

Servituudi vajadusega alad plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule.

Tervisepargi detailplaneering 24

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

C- LISAD

Tervisepargi detailplaneering 25

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

D- JOONISED

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Transpordiamet

Keskkonnaamet

19.09.2024 nr 5-2/4936-1

Kuressaare linnas Tervisepargi detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitame kooskõlastamiseks Kuressaare linnas

Tervisepargi detailplaneeringu (vt Lisad). Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavalitsuse

26.06.2024 korraldusega nr 2-3/739. Planeeringuala suurusega ca 31,7 ha hõlmab Kuressaare

linnas Kaevu tn 18 (katastritunnus 34901:014:0554, 100% üldkasutatava maa sihtotstarve,

pindala 314 908 m²) ja Kaevu tn 20 (katastritunnus 34901:014:0415, 50% ühiskondlike ehitiste

maa sihtotstarve ja 50% ärimaa sihtotstarve, pindala 2197 m²) katastriüksuseid.

Detailplaneeringu eesmärgiks on tervisepargi ehitiste planeerimine.

Detailplaneering algatati vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §125 lg 1 p-le 1, mille

kohaselt on linnades detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloakohustusliku hoone

püstitamiseks, lisaks PlanS § 125 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul ning PlanS §

140 lg-le 7, mille kohaselt detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala

hõlmav detailplaneering (osal planeeringualast kehtib Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi

detailplaneering ja vähesel määral osaliselt kehtiv Marientali tee 1 ja 1a detailplaneering).

Tegemist on Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kohase

puhkeotstarbelise alaga. Kavandatud tegevus on ühisplaneeringu puhkeotstarbelise ala

tingimustega kooskõlas.

Detailplaneeringu senise menetluse materjalid on

kättesaadavad https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-014/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

1. Seletuskiri

2. joonis 3- põhijoonis

3. joonis 4- tehnovõrgud

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

PJM

PJM PJM

Kaevu tänav

M ar

ie nt

ha li

te e

PRK0061072

PRK0008663

4431

rii gi

m aa

nt ee

tu gi

m aa

nt ee

7 6

Ku re

ss aa

re ri

ng te

e

34 92

06 3

R in

gt ee

k er

gl iik

lu st

ee

3492065 Kaevu kergliiklustee

3490150 Kaevu tänav

te e

ka its

ev öö

nd 1

0 m

HD

+0.7

JVK5JVK6

JVK7

JVK2

JVK3

JVK4

JVK1

m²314898 P15

P, PK, PS, PT, HM 9 m 2k 1000 m² 11

Pos 1

m²2198 P40

P, PK, PS, PT, LT 6 m 1k 100 m² 4

Pos 2

Kaevu tn 18 34901:014:0554 Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 20 34901:014:0415 Ühiskondlike ehitiste maa 50%, Ärimaa 50% Pindala: 2198.0 m²

Kaevu tänav L3 34901:014:0424 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 3 34901:014:0416 Transpordimaa 100%

Kaevu tänav L4 34901:014:0417 Transpordimaa 100%

76 Kuressaare ringtee L1 34901:015:0087 Transpordimaa 100%

Marientali tee 1c 34901:014:0491 Transpordimaa 100%

Marientali tee 3 34901:001:0203 Ärimaa 100%

Pilve tn 14 34901:014:0459 Elamumaa 100%

Pilve tn 16 34901:014:0460 Elamumaa 100%

Pilve tn 18 34901:014:0461 Elamumaa 100%

Pilve tn 20 34901:014:0462 Elamumaa 100%

Pi lve

tä na

v 34

90 1:

01 4:

04 45

Tr an

sp or

di m

aa 1

00 %

Pilve tn 13 34901:014:0458 Elamumaa 100%

Pilve tn 11 34901:014:0456 Elamumaa 100%

Pilve tn 9 34901:014:0454 Elamumaa 100%

Pilve tn 7 34901:014:0452 Elamumaa 100%

Pilve tn 5 34901:014:0450 Elamumaa 100%

Pilve tn 3 34901:014:0448 Elamumaa 100%

Pilve tn 1 34901:014:0446 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tänav L2 34901:014:0429 Transpordimaa 100%

Päikese tn 1 34901:014:0443 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Päikese tn 3 34901:014:0444 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Vesikaare tn 14 34901:014:0476 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 11 34901:014:0474 Elamumaa 100%

Vesikaare tänav 34901:014:0463 Transpordimaa 100%

Vesikaare tn 9 34901:014:0472 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 7 34901:014:0470 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 5 34901:014:0468 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 3 34901:014:0466 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 1 34901:014:0464 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tn 35 34901:014:0505 Ärimaa 100%

Nooruse tänav L2 34901:014:0510 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 57 34901:014:0291 Elamumaa 100%

Nooruse tn 55 34901:014:0301 Elamumaa 100%

Nooruse tn 53 34901:014:0292 Elamumaa 100%

Nooruse tn 51a 34901:001:0063 Elamumaa 100%

Nooruse tn 49 34901:014:0293 Elamumaa 100%

Nooruse tn 47 34901:014:0294 Elamumaa 100%

Nooruse tn 45 34901:014:0295 Elamumaa 100%

Nooruse tn 43 34901:014:0299 Elamumaa 100%

Nooruse tn 41 34901:014:0296 Elamumaa 100%

Nooruse tn 39 34901:014:0297 Elamumaa 100%

Nooruse tn 37 34901:014:0298 Elamumaa 100%

Nooruse tn 35 34901:014:0071 Elamumaa 100%

Nooruse tn 33 34901:014:0064 Elamumaa 100%

Nooruse tn 31 34901:014:0043 Elamumaa 100%

Nooruse tn 29 34901:014:0148 Elamumaa 100%

Nooruse tn 27 34901:014:0143 Elamumaa 100%

Nooruse tn 25 34901:014:0044 Elamumaa 100%

Nooruse tn 23a 34901:001:0239 Elamumaa 100%

Nooruse tn 21a 34901:014:0558 Elamumaa 100%

Nooruse tn 19 34901:014:0237 Elamumaa 100%

Nooruse tn 17 34901:014:0236 Elamumaa 100%

Nooruse tn 15 34901:014:0184 Elamumaa 100%

Nooruse tn 13 34901:014:0235 Elamumaa 100%

10

10

3

10

20

20

10

60

60

6

6

4

6

4 Nooruse tn 11 34901:014:0234 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9 34901:014:0508 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9a 34901:014:0509 Elamumaa 100%

Nooruse tn 7 34901:014:0232 Elamumaa 100%

4 8 4

10

4

4

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P15

Start Finiš

Plan. hoone (suuskade hoid / laenutus, WC-d, jm)

Olemasolev seikluspark, mida on lubatud uuendada

Plan. hooldustehnika angaar

Plan. jalgratta osavusrada

Plan. spordiväljakute ala (näiteks jalgpall, tänavakorvpall vms)

Plan. väikelaste mänguala

Uuendatav võimlemis- ja jõulinnak

Rekonstrueeritav kelgumägi

Plan. pumptrack

Ol.olev hüdrant nr 268

Plan. uisuväli

Ol.olev hakkepuiduga terviserada. Projektis on lubatud raja katend

vahetada muu keskkonda sobiva katendi vastu

Plan. juurdepääsutee ja sõidukite platside katendina kasutada vettläbilaskvat katendit, millest kõige sobilikumad on vähese savisisaldusega

peenefraktsiooniline purustatud kruus

Plan. juurdepääsutee ja sõidukite platside katendina kasutada vettläbilaskvat katendit, millest kõige sobilikumad on vähese savisisaldusega

peenefraktsiooniline purustatud kruus

Plan. rannavõrkpalli- plats

Tervisepargi alale on lubatud rajada jalgrattaradasid ja kõnniteid. Nende täpne asukoht ja lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20 10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200 190 170

160

140

130

110

100

340

PÕHIJOONIS

Kuupäev:

Vastutav isik: Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija:

16.09.2024

ThinkTerra OÜ registrikood: 16734833 www.thinkterra.ee

Töö nimetus:

Joonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Töö nr:

Mõõtkava:

Joonise nr:

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

1:1000

3

Põhijoonis

1-06/2024

Tervisepargi detailplaneering

Asukoht: Saare maakond, Kuressaare linn

Märkused: 1) topo-geodeetilise mõõdistuse teostas 2024. aasta juulis DP Projektbüroo OÜ, töö nr 31-24-G. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis; 2) joonisel näidatud planeeritud teede, parkla, rajatiste, hoonete asukohad on illustratiivsed ja täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus.

planeeringuala piir- joonise loetavuse huvides on planeeringuala piir nihutatud 1 m katastriüksuse piirist väljapoole

Kuressaare lennuvälja kaitsevöönd

Kuressaare muinsuskaitseala vaatesektor 2

puurkaev-pumpla hooldusala R= 10 m

geodeetilise märgi kaitsevöönd R= 3 m

PJMPJMPJM plan. kogumismahutid pakendijäätmetele orient. asukoht

katastriüksuse piir

ol.olev sõidutee

TINGMÄRGID

katastriüksuse aadress katastriüksuse tunnus maakasutuse sihtotstarve katastriüksuse pindala

ol.olev hoone

ol.olev veekogu

ol.olev kergliiklustee

ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev kõrgepinge maakaabelliin ol.olev drenaazitoru ol.olev sademeveetoru ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru

plan. hoone orient. asukoht

plan. sõidutee ja parkla orient. asukoht

plan. terviseraja/ jalakäijate ala lõigu orient. asukoht

tee kaitsevöönd 10 m

plan. krundi ehitusõigus

PLAN. KRUNDI KASUTAMISE LUBATUD SIHTOTSTARBED

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD MAAPEALNE EHITISEALUNE PIND, m²

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS PLAN. MAAPINNAST, m

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD ARV

PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARVPLAN. KRUNDI PINDALA, m²

plan. krundi piir

HD 166 ol.olev hüdrant

plan. jalgrattarada

ol.olev terviserada

likvideeritava sõidutee lõik

ol.olev/ likvideeritav kiviaed ol.olev/ likvideeritav võrkaed

plan. hoonestusala, kuhu on lubatud rajada hooneid ja spordi- ning puhkerajatisi

plan. kõnnitee

34901:014:0554

Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 18

võimaliku tänavakorvpalliplatsi asukoht

võimaliku rannavõrkpalliplatsi asukoht

võimaliku uisuplatsi asukoht

kaitstava liigi leiukoht

PJM

PJM PJM

Kaevu tänav

M ar

ie nt

ha li

te e

PRK0061072

PRK0008663

4431

rii gi

m aa

nt ee

tu gi

m aa

nt ee

7 6

Ku re

ss aa

re ri

ng te

e

34 92

06 3

R in

gt ee

k er

gl iik

lu st

ee

3492065 Kaevu kergliiklustee

3490150 Kaevu tänav

te e

ka its

ev öö

nd 1

0 m

HD

HD 166

+0.7

JVK5JVK6

JVK7

JVK2

JVK3

JVK4

JVK1

m²314898 P15

P, PK, PS, PT, HM 9 m 2k 1000 m² 11

Pos 1

m²2198 P40

P, PK, PS, PT, LT 6 m 1k 100 m² 4

Pos 2

Kaevu tn 18 34901:014:0554 Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 20 34901:014:0415 Ühiskondlike ehitiste maa 50%, Ärimaa 50% Pindala: 2198.0 m²

Kaevu tänav L3 34901:014:0424 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 3 34901:014:0416 Transpordimaa 100%

Kaevu tänav L4 34901:014:0417 Transpordimaa 100%

76 Kuressaare ringtee L1 34901:015:0087 Transpordimaa 100%

Marientali tee 1c 34901:014:0491 Transpordimaa 100%

Marientali tee 3 34901:001:0203 Ärimaa 100%

Pilve tn 14 34901:014:0459 Elamumaa 100%

Pilve tn 16 34901:014:0460 Elamumaa 100%

Pilve tn 18 34901:014:0461 Elamumaa 100%

Pilve tn 20 34901:014:0462 Elamumaa 100%

Pi lve

tä na

v 34

90 1:

01 4:

04 45

Tr an

sp or

di m

aa 1

00 %

Pilve tn 13 34901:014:0458 Elamumaa 100%

Pilve tn 11 34901:014:0456 Elamumaa 100%

Pilve tn 9 34901:014:0454 Elamumaa 100%

Pilve tn 7 34901:014:0452 Elamumaa 100%

Pilve tn 5 34901:014:0450 Elamumaa 100%

Pilve tn 3 34901:014:0448 Elamumaa 100%

Pilve tn 1 34901:014:0446 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tänav L2 34901:014:0429 Transpordimaa 100%

Päikese tn 1 34901:014:0443 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Päikese tn 3 34901:014:0444 Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Vesikaare tn 14 34901:014:0476 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 11 34901:014:0474 Elamumaa 100%

Vesikaare tänav 34901:014:0463 Transpordimaa 100%

Vesikaare tn 9 34901:014:0472 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 7 34901:014:0470 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 5 34901:014:0468 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 3 34901:014:0466 Elamumaa 100%

Vesikaare tn 1 34901:014:0464 Elamumaa 100%

Uus-Roomassaare tn 35 34901:014:0505 Ärimaa 100%

Nooruse tänav L2 34901:014:0510 Transpordimaa 100%

Nooruse tn 57 34901:014:0291 Elamumaa 100%

Nooruse tn 55 34901:014:0301 Elamumaa 100%

Nooruse tn 53 34901:014:0292 Elamumaa 100%

Nooruse tn 51a 34901:001:0063 Elamumaa 100%

Nooruse tn 49 34901:014:0293 Elamumaa 100%

Nooruse tn 47 34901:014:0294 Elamumaa 100%

Nooruse tn 45 34901:014:0295 Elamumaa 100%

Nooruse tn 43 34901:014:0299 Elamumaa 100%

Nooruse tn 41 34901:014:0296 Elamumaa 100%

Nooruse tn 39 34901:014:0297 Elamumaa 100%

Nooruse tn 37 34901:014:0298 Elamumaa 100%

Nooruse tn 35 34901:014:0071 Elamumaa 100%

Nooruse tn 33 34901:014:0064 Elamumaa 100%

Nooruse tn 31 34901:014:0043 Elamumaa 100%

Nooruse tn 29 34901:014:0148 Elamumaa 100%

Nooruse tn 27 34901:014:0143 Elamumaa 100%

Nooruse tn 25 34901:014:0044 Elamumaa 100%

Nooruse tn 23a 34901:001:0239 Elamumaa 100%

Nooruse tn 21a 34901:014:0558 Elamumaa 100%

Nooruse tn 19 34901:014:0237 Elamumaa 100%

Nooruse tn 17 34901:014:0236 Elamumaa 100%

Nooruse tn 15 34901:014:0184 Elamumaa 100%

Nooruse tn 13 34901:014:0235 Elamumaa 100%

10

10

3

10

20

20

10

60

60

6

6

4 6

4 Nooruse tn 11 34901:014:0234 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9 34901:014:0508 Elamumaa 100%

Nooruse tn 9a 34901:014:0509 Elamumaa 100%

Nooruse tn 7 34901:014:0232 Elamumaa 100%

Nooruse tn 5 34901:014:0245 Tootmismaa 100%

4 8 4

4

10

4

4

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P JM

P15

1 2

6

6

l= 40 m, i= 0,007

l= 183 m, i= 0,007

Plan. sidekanalisatsiooni liitumine ol.oleva sidekaevuga KRS489

Plan. sidekanalisatsiooni liitumispunkt

Plan. kanalisatsioonitoru liitumine ol.oleva ühiskanalisatsiooniga

Plan. veetoru liitumine ol.oleva ühisveevärgiga

Plan. kanalisatsioonitoru liitumispunkt

Plan. veetoru liitumispunkt

mp 4,45 toru 3,25

mp 4,17 toru 2,97

10

Plan. voolurahustuskaev

mp 5,18 toru 3,98

mp 5,25 toru 2,70

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20 10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200 190 170

160

140

130

110

100

340

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

Kuupäev:

Vastutav isik: Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija:

16.09.2024

ThinkTerra OÜ registrikood: 16734833 www.thinkterra.ee

Töö nimetus:

Joonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Töö nr:

Mõõtkava:

Joonise nr:

Huvitatud isik: Saaremaa Vallavalitsus

1:1000

4

Tehnovõrkude koondplaan

1-06/2024

Tervisepargi detailplaneering

Asukoht: Saare maakond, Kuressaare linn

Märkused: 1) topo-geodeetilise mõõdistuse teostas 2024. aasta juulis DP Projektbüroo OÜ, töö nr 31-24-G. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis; 2) joonisel näidatud planeeritud teede, parkla, rajatiste, hoonete asukohad on illustratiivsed ja täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus.

planeeringuala piir- joonise loetavuse huvides on planeeringuala piir nihutatud 1 m katastriüksuse piirist väljapoole

Kuressaare lennuvälja kaitsevöönd

Kuressaare muinsuskaitseala vaatesektor 2

puurkaev-pumpla hooldusala R= 10 m

geodeetilise märgi kaitsevöönd R= 3 m

PJMPJMPJM plan. kogumismahutid pakendijäätmetele orient. asukoht

plan. / ol.olev kunstlume hüdrant ja elektrikilp

katastriüksuse piir

ol.olev sõidutee

TINGMÄRGID

katastriüksuse aadress katastriüksuse tunnus maakasutuse sihtotstarve katastriüksuse pindala

ol.olev hoone

ol.olev veekogu

ol.olev kergliiklustee

ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev kõrgepinge maakaabelliin ol.olev drenaazitoru ol.olev sademeveetoru ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru

plan. hoone orient. asukoht

plan. sõidutee ja parkla orient. asukoht

plan. terviseraja/ jalakäijate ala lõigu orient. asukoht

tee kaitsevöönd 10 m

plan. krundi ehitusõigus

PLAN. KRUNDI KASUTAMISE LUBATUD SIHTOTSTARBED

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD MAAPEALNE EHITISEALUNE PIND, m²

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS PLAN. MAAPINNAST, m

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS

PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD ARV

PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARVPLAN. KRUNDI PINDALA, m²

plan. krundi piir

HD 166 ol.olev hüdrant

plan. 0,4 kV elektri maakaabelliin

plan. veetoru

plan. sidekanalisatsioon

plan. jalgrattarada

ol.olev terviserada

plan. tehnovõrgu liitumispunkt

likvideeritava sõidutee lõik

ol.olev/ likvideeritav kiviaed ol.olev/ likvideeritav võrkaed

plan. hoonestusala, kuhu on lubatud rajada hooneid ja spordi- ning puhkerajatisi

plan. kõnnitee

34901:014:0554

Üldkasutatav maa 100% Pindala: 314898.0 m²

Kaevu tn 18

plan. tehnovõrgu kaitsevöönd/ servituudi vajadusega ala

plan. isevoolne kanalisatsioonitoru

plan. kanalisatsiooni survetoru

plan. reoveepumpla (kuja R= 10 m)

võimaliku tänavakorvpalliplatsi asukoht

võimaliku rannavõrkpalliplatsi asukoht

võimaliku uisuplatsi asukoht

kaitstava liigi leiukoht

Tervisepargi detailplaneering 1

Tervisepargi detailplaneering

Töö nr 1-06/2024 KovID: DP-24-014

Versiooni kuupäev: 16.09.2024

Detailplaneeringu koostaja: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: ThinkTerra OÜ Saaremaa Vallavalitsus Registrikood: 16734833 Tallinna 10, Kuressaare, 93819 Saaremaa Planeerija/ projektijuht: Huvitatud isik: Evely Ehrpas Saaremaa Vallavalitsus E-mail: [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, 93819 Saaremaa Vastutav isik: Liina Ollema

Tallinn, 2024

Tervisepargi detailplaneering 2

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

SISUKORD

A- MENETLUSDOKUMENDID........................................................................................................................ 3

B- SELETUSKIRI ............................................................................................................................................ 4

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................................................................................. 4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................................... 4 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................................................. 5

3.1 PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ................................ 5 3.2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ................................................................................................................................................... 8

4. KEHTIV „KURESSAARE LINNA JA KAARMA VALLA KONTAKTVÖÖNDI ÜHISPLANEERING“ .............. 8 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ............................................................................................... 9

5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS .............................................. 9 5.2 HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................................................................... 11 5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS................................................................................................... 12 5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ......................................................................................................... 13

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE ....................................................................................................... 13 5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS ................................................................................... 13 5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS ............................................................................................................ 14 5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 16 5.4.5 VÄLISVALGUSTUS ...................................................................................................................... 16 5.4.6 KÜTTELAHENDUS ...................................................................................................................... 16 5.4.7 SIDEVARUSTUS .......................................................................................................................... 16 5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE ................................................ 17

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................. 18 5.6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG JA KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................................................................................................... 18 5.7 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS ...................................................................................... 20

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................................................................. 21 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE ............ 21 6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED ............................................................................... 21

7. KRUNDI POS 1 EHITUSÕIGUS ............................................................................................................... 23

KRUNDI POS 2 EHITUSÕIGUS.................................................................................................................... 23

C- LISAD ........................................................................................................................................................ 24

LISA 1. TELIA EESTI AS POOLT 22.08.2024 VÄLJASTATUD TEHNILISED TINGIMUSED NR 39100703 LISA 2. AS KURESSAARE VEEVÄRK POOLT 02.09.2024 VÄLJASTATUD TEHNILISED TINGIMUSED NR 3110

D- JOONISED ................................................................................................................................................ 25

JOONIS 1- SITUATSIOONISKEEM JOONIS 2- TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 3- PÕHIJOONIS M 1:1000 JOONIS 4- TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:1000

Tervisepargi detailplaneering 3

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

A- MENETLUSDOKUMENDID 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, esitatud 13.03.2024; 2. Saaremaa Vallavalitsuse 26.06.2024 korraldus nr 2-3/739 „Kuressaare linnas Tervisepargi

detailplaneeringu algatamine“, Lisa 1 „Planeeringuala“ ja Lisa 2 „Lähteseisukohad“.

Tervisepargi detailplaneering 4

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

B- SELETUSKIRI Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeeringu koostamise alused on:

 Planeerimisseadus, jõustumine 01.07.2015;  Planeeringu algatamise taotlus, esitatud 13.03.2024;

 Saaremaa Vallavalitsuse 26.06.2024 korraldus nr 2-3/739 „Kuressaare linnas Tervisepargi detailplaneeringu algatamine“, Lisa 1 „Planeeringuala“ ja Lisa 2 „Lähteseisukohad“.

Planeeringu koostamise lähtedokumendid on:

 Saaremaa Vallavalitsuse 26.06.2024 korraldus nr 2-3/739 „Kuressaare linnas Tervisepargi detailplaneeringu algatamine“, Lisa 1 „Planeeringuala“ ja Lisa 2 „Lähteseisukohad“;

 „Saare maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga 1.1-4/94;

 „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering“, kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1;

 „Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2031 kinnitamine“, kehtestatud Saaremaa Vallavolikogu 27.08.2020 määrusega nr 8;

 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“, kehtestatud riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50;

 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“, vastu võetud Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrusega nr 26;

 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“, vastu võetud Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrusega nr 9;

 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“, vastu võetud Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrusega 14;

 „Tuleohutuse seadus“, vastu võetud 05.05.2010;

 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 30.03.2017 määrus nr 17;

 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10;

 Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

 Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;

 Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

 Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, koostas 2024. aasta juulis DP Projektbüroo OÜ, töö nr 31- 24-G. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

 Teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid.

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärgiks on tervisepargi ehitiste planeerimine. Lisaks eelnevale on eesmärgiks olemasolevate hoonete (konteinerpumpla, hooldemeistrite soojak) seadustamine. Detailplaneeringu alusel soovitakse arendada Kuressaare terviseparki ja mitmekesistada selle võimalusi- tervisepark plaanitakse muuta atraktiivsemaks ja laiendada sihtgruppi. Kuressaare tervisepark on üks Saare maakonna olulisematest tervisespordikeskustest, see on olulise rekreatiivse väärtusega linnamets. Tervisepargi ala on oluline osa linna rohevõrgustikust. Detailplaneeringu alaeesmärkideks on olemasolevale kõrghaljastatud alale looduskeskkonda arvestavate uute rajatiste/elementide planeerimine: jõu- ja võimlemislinnaku uuendamine koos turvaaladega, liikumisradade laiendamine ja uuendamine, laste mänguväljaku rajamine, jalgrattasõidu osavusraja ja pumptracki rajamine, kunstlume tootmise võimekusega suusaraja pikendamine, suusatamise

Tervisepargi detailplaneering 5

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

õpperadade loomine, kelgumäe parendamine, palli- ja harjutusväljakute rajamine, soojaku püstitamine ja hooldustehnika viilhalli parandustööd ja finiši- ja stardiala laiendamine, rattahoidjate ja rataste remonditulba paigaldus, rajamärgistuse uuendamine jms.

Tabel 1. Planeeringuala moodustavad

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Katastriüksuse sihtotstarve

Pindala

Kaevu tn 18 34901:014:0554 Üldkasutatav maa 100% 314898.0 m²

Kaevu tn 20 34901:014:0415 Ühiskondlike ehitiste maa 50%, Ärimaa 50%

2198.0 m²

Planeeringuala suurus on ca 31,7 ha.

Planeeringuala paikneb kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1) kohaselt rohevõrgustikku jääval olemasoleval P- puhkeotstarbelise ala juhtfunktsiooniga alal (vaata Pilt 2). Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga“, täpsemalt vaata ptk 4.

Planeeringuala jääb Kuressaare Linnavolikogu poolt 13.12.2007 otusega nr 76 kehtestatud „Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi detailplaneeringu“ alale, mille eesmärgiks oli Kaevu tn 18 katastriüksuse lõunaküljele kavandatava elamuala lahendus ning sellest tulenev piiride muutmine. Planeeringuala kaguserv jääb Kuressaare Linnavalitsuse 12.08.2008 korraldusega nr 470 osaliselt kehtiva, aga osaliselt kehtetuks tunnistatud Saaremaa Vallavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 1-3/51, „Marientali tee 1 ja 1a detailplaneeringu” alale, mille eesmärgiks oli Marientali tee 1 ja Marientali tee 1a piiride muudatus eesmärgiga ehitada linna maale kergliiklustee. Koostatav detailplaneering muudab „Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi detailplaneeringut“ tervisepargi alale jäävas osas, kavandades alale täiendavad tervisepargi rajatised ja hooned.

3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1 PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS

Planeeringuala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas ning hõlmab munitsipaalomandis olevaid Kaevu tn 18 (34901:014:0554, pindala 314898.0 m²) ning Kaevu tn 20 (34901:014:0415, 2198.0 m²) katastriüksuseid.

Kaevu tn 18 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, kõlvikuline koosseis Maa- ameti andmete alusel on metsamaa 263258.0 m², õuemaa 1219.0 m², muu maa 39257.0 m². Ehitisregistri andmete alusel asuvad Kaevu tn 18 katastriüksusel:

 1980ndal aastal püstitatud 1-korruseline pumbamaja (ehr.kood: 120603514, ehitisealune pind: 20 m²);  2017ndal aastal püstitatud 1-korruseline teenindushoone (ehr.kood: 120817317, ehitisealune pind:

18,8 m²);

 2016ndal aastal rajatud tänavavalgustus (ehr.kood: 220705569);

 2017ndal aastal rajatud Kuressaare seikluspark (ehr.kood: 220817309), 2003ndal aastal rajatud tervisepark (ehr.kood: 221314050);

 2020ndal aastal rajatud puurkaev (ehr.kood: 221311695);

 2020ndal aastal rajatud sidekanalisatsioon (ehr.kood: 221423424);

 2023ndal aastal rajatud veevarustus ja kanalisatsioon (ehr.kood: 221423478).

Kaevu tn 20 kõlvikuline koosseis Maa-ameti andmete alusel on looduslik rohumaa 780.0 m², muu maa 1417.0 m², katastriüksusel asub ehitisregistri andmete alusel parkla (ehr.kood: 220833617).

Tervisepargi detailplaneering 6

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Eeltoodule lisaks on terviseparki 2022ndal aastal ehitatud viilhall radade hooldustehnika hoiustamiseks ning konteinerpumpla, 2023ndal aastal on rajatud hooldemeistrite soojak ja turvaaed viilhalli ümber ning hoone finiši- ja stardialas. Välja on ka ehitatud peasissepääsu parkla.

Kuressaare kesklinnast jääb planeeringuala ca 700 m kaugusele itta (vaata Pilt 1).

Kuressaare tervisepark on üks Saare maakonna olulisematest tervisespordikeskustest. Tervisepargis on olemas piirkonna ainuke kunstlume tootmise võimekusega rada. Suurema kasutustiheduse, sh koos linna ja lähiümbruse liikumise harrastajaskonnaga, põhjuseks on logistiliselt hea asukoht maakonna keskuses. Tervisepargis on erinevaid võimalusi tervisespordi harrastamiseks: seal on valgustusega liikumisrajad (0,6 km, 1 km ja 2 km) ja kelgumägi, uisuväli, jõu- ja võimlemislinnak ning seikluspark. Lisaks toimuvad pargis vastavalt vajadusele Kuressaare Nooruse Kooli, Kuressaare Hariduse Kooli jt koolide kehalise kasvatuse tunnid. Tervisepargis toimub aastaringselt palju liikumisharrastuse ja tervisespordiüritusi. Liikumisharrastajate jaoks on tegu populaarse ja tihedat kasutust leidva pargiga.

Tervisepargi ala on valdavas ulatuses kaetud metsaga (männikultuurist kujundatud parkmets)- see on männienamusega puistu, milles esineb kaaspuuliigina kask ja alusmetsas kadakas, pihlakas, türnpuu jpt. Pargis asuvad mitmed hakkepuiduga kaetud terviserajad, kaks tiiki, pearaja kõrval võimlemislinnak välijõuseadmetega ja seikluspark.

Olemasolev juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt teelt nr 3490150 Kaevu tänavalt (Kaevu tänav L3, 34901:014:0424), riigimaantee tugimaanteelt nr 76 Kuressaare ringtee km 2,42 (76 Kuressaare ringtee L1, 34901:015:0087), teelt nr 3491210 Uus-Roomassaare tänavalt (Uus-Roomassaare tänav L2, 34901:014:0429) ning teelt nr 3490640 Nooruse tänavalt (Nooruse tänav L2, 34901:014:0510). Jalakäijate ligipääs alale on tervisepargi servas kulgevatelt avaliku kasutusega teelt nr 3492065 Kaevu kergliiklusteelt (Kaevu tänav L4, 34901:014:0417), teelt nr 3492063 Ringtee kergliiklusteelt (Kaevu tn 18, 34901:014:0554) ning teelt nr 3492056 Uus-Roomassaare kergliiklusteelt (Uus-Roomassaare tänav L2, 34901:014:0429).

Pilt 1. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist. Planeeringuala asukoht on markeeritud punase kontuuriga.

Tervisepargi detailplaneering 7

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Planeeringuala on ümbritsetud järgnevate katastriüksustega: põhjast Kaevu tänav L3 (34901:014:0424, transpordimaa 100%), Kaevu tänav L4 (34901:014:0417, transpordimaa 100%), Nooruse tn 3 (34901:014:0416, transpordimaa 100%), idast 76 Kuressaare ringtee L1 (34901:015:0087, transpordimaa 100%), lõunast Marientali tee 1c (34901:014:0491, transpordimaa 100%), Marientali tee 3 (34901:001:0203, ärimaa 100%), Pilve tn 14 (34901:014:0459, elamumaa 100%), Pilve tn 16 (34901:014:0460, elamumaa 100%), Pilve tn 18 (34901:014:0461, elamumaa 100%), Pilve tn 20 (34901:014:0462, elamumaa 100%), Pilve tänav (34901:014:0445, transpordimaa 100%), Pilve tn 13 (34901:014:0458, elamumaa 100%), Pilve tn 11 (34901:014:0456, elamumaa 100%), Pilve tn 9 (34901:014:0454, elamumaa 100%), Pilve tn 7 (34901:014:0452, elamumaa 100%), Pilve tn 5 (34901:014:0450, elamumaa 100%), Pilve tn 3 (34901:014:0448, elamumaa 100%), Pilve tn 1 (34901:014:0446, elamumaa 100%), Uus-Roomassaare tänav L2 (34901:014:0429, transpordimaa 100%), Päikese tn 1 (34901:014:0443, ühiskondlike ehitiste maa 100%), Päikese tn 3 (34901:014:0444, ühiskondlike ehitiste maa 100%), Vesikaare tn 14 (34901:014:0476, elamumaa 100%), Vesikaare tänav (34901:014:0463, transpordimaa 100%), Vesikaare tn 11 (34901:014:0474, elamumaa 100%), Vesikaare tn 9 (34901:014:0472, elamumaa 100%), Vesikaare tn 7 (34901:014:0470, elamumaa 100%), Vesikaare tn 5 (34901:014:0468, elamumaa 100%), Vesikaare tn 3 (34901:014:0466, elamumaa 100%), Vesikaare tn 1 (34901:014:0464, elamumaa 100%), Uus-Roomassaare tn 35a (34901:014:0506, ärimaa 100%), Uus-Roomassaare tn 35 (34901:014:0505, ärimaa 100%), läänest Nooruse tänav L2 (34901:014:0510, transpordimaa 100%), Nooruse tn 57 (34901:014:0291, elamumaa 100%), Nooruse tn 55 (34901:014:0301, elamumaa 100%), Nooruse tn 53 (34901:014:0292, elamumaa 100%), Nooruse tn 51a (34901:001:0063, elamumaa 100%), Nooruse tn 49 (34901:014:0293, elamumaa 100%), Nooruse tn 47 (34901:014:0294, elamumaa 100%), Nooruse tn 45 (34901:014:0295, elamumaa 100%), Nooruse tn 43 (34901:014:0299, elamumaa 100%), Nooruse tn 41 (34901:014:0296, elamumaa 100%), Nooruse tn 39 (34901:014:0297, elamumaa 100%), Nooruse tn 37 (34901:014:0298, elamumaa 100%), Nooruse tn 35 (34901:014:0071, elamumaa 100%), Nooruse tn 33 (34901:014:0064, elamumaa 100%), Nooruse tn 31 (34901:014:0043, elamumaa 100%), Nooruse tn 29 (34901:014:0148, elamumaa 100%), Nooruse tn 27 (34901:014:0143, elamumaa 100%), Nooruse tn 25 (34901:014:0044, elamumaa 100%), Nooruse tn 23a (34901:001:0239, elamumaa 100%), Nooruse tn 21a (34901:014:0558, elamumaa 100%), Nooruse tn 19 (34901:014:0237, elamumaa 100%), Nooruse tn 17 (34901:014:0236, elamumaa 100%), Nooruse tn 15 (34901:014:0184, elamumaa 100%), Nooruse tn 13 (34901:014:0235, elamumaa 100%).

Planeeringuala koormavad järgmised seadustest tulenevad kitsendused:

 Olemasoleva elektri madal- ja kõrgepinge maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m (alus: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10);

 Olemasoleva madalpinge õhuliini kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m (alus: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10);

 Olemasoleva vee- ja sademeveetoru kaitsevöönd koridoris laiusga 4 m;

 Geodeetilise märgi nr 4431 kaitsevöönd R= 3 m (alus: „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ §17);

 riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee tee kaitsevöönd 10 m sõidutee välimisest servast mõõdetuna (alus: „Ehitusseadustik“ §71);

 Kuressaare lennuvälja kaitsevöönd (alus: „Lennundusseadus¹“ § 34¹);

 Puurkaev-pumpla PRK0008663 ja PRK0061072 hooldusala R= 10 m (alus: „veeseadus“ § 149).

Põhjavesi planeeringualal on nõrgalt kaitstud, st reostusohtlikkuse tase on kõrge.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning planeeritaval kaitseobjektil. Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemine ja poegade üleskasvatamise ajal.

Tervisepargi detailplaneering 8

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Planeeringu koostamise eesmärgi realiseerumisel võib kaasnevaks suurimaks muutuseks võrreldes olemasoleva olukorraga pidada mõningast maastikupildi muutust ja liikluskoormuse tõusu. Olemasolevasse terviseparki tekib juurde uusi spordi- ja puhkerajatisi ning hooneid. Uued ehitised on kaasaegsed, helgetes toonides ja loovad omavahel ühtse ilme. Lisanduvad spordi- ja puhkerajatised avardavad tervisepargis puhkamise võimalusi ning toovad parki juurde kasutajaid. Liikluskoormuse tõus on ca 15 autot, mis ei oma suurt mõju olemasolevate tänavate läbilaskevõimele ega tänavate seisundile.

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2- „Tugiplaan“.

3.2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Planeeringuala asub Kuressaare linna idaosas olemasolevate elamu- ja äripiirkondade servas. Tervisepargist läände jäävad Nooruse tänava äärsed 1970ndatel kuni 2000ndatel aastatel rajatud 1- kuni 3-korruselised üksikelamud ja neid teenindavad abihooned, planeeringualast põhja jäävad 1- kuni 2-korruselised lao- ja kontorihooned ning Kuressaare Nooruse Kool, itta riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee, lõunasse kehtestatud „Kaevu tn 18 ja lähiümbruse II etapi detailplaneeringu“ alusel loodud elamumaa krundid, kuhu hooneid ei ole tänaseks veel püstitatud, lisaks autoremondi- ja rehvitöökoda, Uus-Roomassaare tänava äärsed 1959ndatel kuni 2003ndatel aastatel püstitatud 1- kuni 2-korruselised üksikelamud ja abihooned, ehitusmaterjalide kauplus- ladu ning mööblipood. Lähipiirkonnas on ka jalgpalliväljakud ja kohe valmimas multifunktsionaalne jalgpallihall, mis täiendavad tervispargi arendamise põhjendusi.

Planeeringualaga idast külgneva riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee 2023nda aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 2,021 kuni km 4,144 oli 1927 sõidukit, millest sõiduautod/pakiautod moodustasid 96,37% (1857 sõidukit), veoautod/autobussid 0,99% (19 sõidukit) ning autorongid 2,64% (51 sõidukit).

Lähimad bussipeatused jäävad planeeringuala serva Kaevu tänava äärde (peatused „Nooruse“) ja Uus- Roomassaare tänava äärde (peatused „Roomassaare“).

Kuressaare tervisepark on üks Saare maakonna olulisematest tervisespordikeskustest. Planeeritav tegevus muudaks atraktiivsemaks juba kasutuses oleva tervisepargi ja laiendaks selle kasutajaskonda. Planeeritavad ehitised sobituvad oma otstarbelt ja funktsioonilt olemasolevasse keskkonda. Tegevus ei näe ette suuri hooneid, mis olemuselt piirkonda ei sobi. Detailplaneeringualale säilivad mitmed erinevad ligipääsud avaliku kasutusega teedelt ja tänavatelt ning olemasolev parkimisala. Lähtudes planeeringuala multifunktsionaalsest iseloomust, kus piirkonnas leidub nii üksikelamuid, äri- ja tootmishooneid kui ka koolimaja, ning selle soodsast asukohast, paiknedes Kuressaare linna rahulikumas servas, on planeeringuga kavandatud hoonete ja spordi- ning puhterajatistega tervisepargi täiendamine piirkonda sobilik.

4. KEHTIV „KURESSAARE LINNA JA KAARMA VALLA KONTAKTVÖÖNDI ÜHISPLANEERING“ Planeeringuala paikneb kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu“ (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1) kohaselt rohevõrgustikku jääval olemasoleval P- puhkeotstarbelise ala juhtfunktsiooniga alal (vaata Pilt 2).

Puhkeotstarbelise ala juhtotstarve on ühisplaneeringuga antud aktiivses kasutuses rekreatsioonialadele. Tingimused ehitiste püstitamiseks ühisplaneeringuga ettenähtud puhkeotstarbelisele alale seatakse detailplaneeringuga, millest tulenevalt on tervisepargi alal detailplaneeringu koostamise kohustus. Ühisplaneering toob välja, et puhke- ja virgestusmaade määratlemine ja kasutuselevõtt toimub reeglina üld- või detailplaneeringu alusel, millega seatakse ka kasutustingimused nende puhkeotstarbelise toimimise ja hea seisundi tagamiseks.

Tervisepargi detailplaneering 9

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Roheline võrgustik täiendab olemasolevat kaitse- ja hoiualade võrgustikku. Ruumilise arengu põhimõtted rohevõrgustiku alal:

 säilitada võrgustiku terviklikkus/sidusus, kus peamine roll on koridoridel;

 säilitada tugialade (metsade) massiivsus, mis annab võrgustikule stabiilsuse, muutes ta vastupidavamaks väliste muutuste suhtes;

 vältida uute ehitiste, sh tehnilise infrastruktuuri ja teede rajamist rohelise võrgustiku aladele; küll on lubatud ajalooliste talukohtade asustamine ning joonobjektide rajamine olemaolevatele trassidele (teed, elektriliinid jmt);

 ehitamine haljasmaa juhtotstarbega aladel rohevõrgustiku koridorides on lubatud maakatastriseadus § 18 tingimustel vaid olemasolevate joonobjektide korral uusi juurdepääsuteid rajamata;

 ranna ja kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks säilitada võimalikult suures ulatuses seal asuvad looduskooslused;

 rohelise võrgustiku ala ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga“, kuna järgib ühisplaneeringuga ette antud maakasutuse juhtotstarvet, maa arendamisel detailplaneeringu koostamise kohustust ning järgib ruumilise arengu põhimõtteid rohelvõrgustiku alal.

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS

Planeerimisseadus § 126 lõige 1 punkt 1 ütleb, et detailplaneeringu ülesanne on planeeringuala kruntideks jaotamine. Planeeringualasse jäävad Kaevu tn 18 ja Kaevu tn 20 katastriüksused. Vastavalt planeerimisseadus § 126 lõike 1 punktile 1 kavandatakse planeeringualasse jäävatest katastriüksustest kaks krunti. Plan. kruntidest eraldi katastriüksuseid ei moodustata.

Pilt 2. Kehtiva üldplaneeringu väljavõte. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.

Tervisepargi detailplaneering 10

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed

Krundi pos nr Pindala Plan. krundi kasutamise lubatud

sihtotstarbed Plan. katastriüksuse lubatud

sihtotstarbed

Pos 1 314 898 m² P, PK, PS, PT, HM Üh 10% ja Üm 90%

(katastriüksuse piire ei muudeta)

Pos 2 2198 m² P, PK, PS, PT, LT Üh 5%, Üm 30% ja L 65%

(katastriüksuse piire ei muudeta) Selgitus: P- virgestusmaa; PK- kultuuri- ja puhkerajatiste maa; PS- puhke- ja spordirajatise maa; PT- turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa; HM- parkmetsa maa; LT- tee ja tänava maa; Üh- ühiskondlike ehitiste maa; L- transpordimaa; Üm- üldkasutatav maa.

Detailplaneeringuga soovitakse arendada Kuressaare terviseparki ja mitmekesistada selle võimalusi- tervisepark plaanitakse muuta atraktiivsemaks ja laiendada sihtgruppi. Alaeesmärkideks on jõu- ja võimlemislinnaku uuendamine koos turvaaladega, suusatamise õpperadade loomine, laste mänguväljaku rajamine, jalgratta osavusraja ja pumptracki rajamine, kunstlume tootmise võimekusega valgustatud raja pikendamine ca 300 m, pallimängu- ja harjutusväljakute rajamine (jalgpalli, tänavakorvpalli ja rannavolle väljakud jms), kelgumäe laiendamine ja arendamine, terviseradade laiendamine ja uuendamine, soojaku püstitamine ja hooldetehnika viilhalli parendustööd koos turvaaia rajamisega, stardi- ja finiširaja laiendamine, rattahoidjate ja rataste remondijaama paigaldamine, rajamärgistuse uuendamine jms.

Planeeringuga antakse ehitusõigus olemasolevate konteinerpumpla ja hooldemeistrite soojaku seadustamiseks, lisaks plan. suuskade hoiustamise/laenutamise ning koolitusruumide hoone ja hooldustehnika angaari, prügimaja ja jalgrattahoidla rajamiseks. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning alla 5 m kõrgeid väikeehitisi on lisaks planeeritavale ehitisealusele pinnale ja väljapoole määratud hoonestusala lubatud rajada. Ehitised on planeeritud olemasolevat maastikku ja puistut arvestades.

Tabel 3.Planeeritud ehitusõigus

Plan. krundi nr

Suurim lubatud hoonete

ehitisealune pind, m²

Suurim lubatud hoonete arv krundil

Hoonete suurim lubatud kõrgus, m

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Krunt pos 1 1000 11 9 2 Krunt pos 2 100 4 6 1

Planeeritav tegevus muudab atraktiivsemaks juba kasutuses oleva tervisepargi ja laiendaks selle kasutajaskonda. Planeeritavad ehitised sobituvad oma otstarbelt ja funktsioonilt olemasolevasse keskkonda. Tegevus ei näe ette suuri hooneid, mis olemuselt piirkonda ei sobi. Ainukese suurema ehitisena on ette nähtud juba olemasolev PVC viilhall, mis on mõeldud eelkõige tervisepargis toimuvate tegevuste toetamiseks ja vajamineva hooldetehnika hoiustamiseks. Tervisepark jääb oma olemuselt sarnaseks juba olemasolevale lahendusele, kuid täiendatakse mitmete sportimise võimalustega ja puhkeotstarbelise ala tegevust toetavate ehitistega, mis parendaksid tervisespordi tingimusi. Tervisepark on puhketstarbeliseks alaks määratud ühisplaneeringuga ehk siis piirkonda on nähtud ja nähakse tulevikus puhkamise ja sportimise alana. Planeeringualal säilib valdavas osas olemasolev kõrghaljastus, mis toetab privaatsust ja loob puhverala naabruses asuvate uuemate ja vanemate elamuarenduste ning äritegevuse vahel. Puistu maksimaalsel säilimisel on oluline aspekt ennekõike rahvatervise toetamise, rohevõrgustiku sidususe ja linnametsana säilimise osas.

Tervisepargi detailplaneering 11

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Tulenevalt eelnevast sobitub tervisepargi arendamine piirkonda ning tegevus on kooskõlas kehtiva ühisplaneeringuga. Planeeringuala asub Kuressaare lennuvälja kaitsevööndis, mis on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Lennundusseaduse § 35² kohaselt ei tohi lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud uute ühiskasutusega hoonete ehitamine. Planeeringualal on kõrguspiirang sõltuvalt asukohat 16 m kuni 40 m maapinnast mõõdetuna. Planeeringuga kavandatavad hooned ja rajatised ei kuulu kaitsevööndis keelatud tegevuste alla. Kui mõni planeeritav ehitis või rajatis ületab 16 m piiri, tuleb kõrgus ja asukoht kooskõlastada Transpordiameti lennundusteenistusega.

Planeeringuala hoonestusalade kavandamisel on lähtutud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (vastu võetud 30.03.2017 siseministri määrusega nr 17) § 22: (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Plan. krundi pos 1 hoonestusala on kavandatud enamasti 4 m kaugusele naaberkinnistu piiridest, v.a Nooruse tn 3 transpordimaa katastriüksusega külgnevas osas, kus olemasolev hoone on juba rajatud piirile.

Kuna Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik, siis ei ole lubatud planeeritud rajatiste ja hoonete mürarikkaid ehitustöid teostada 1. märtsist kuni 31. juulini.

Olulisemad arhitektuurinõuded kavandatavatele hoonetele:

 Hoonete arv krundil: krundil pos 1 kuni 11, krundil pos 2 kuni 4;  Hoonete korruselisus: krundil pos 1 kuni 2 korrust, krundil pos 2 1 korrus;

 Hoonete suurim lubatud kõrgus: krundil pos 1 kuni 9 m, krundil pos 2 kuni 6 m;

 Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas, kivi, metall, fassaadiplaat jne). Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Moodulite/konteinerite välisviimistluses on soovitav kasutada puitu ja klaasi, tagades õhulise ilme ning lisades arhitektuurseid elemente (puitterrassid, -rõdud -kaldteed; -varikatused);

 Katusekalle vahemikus 0º - 35º. Katusekattematerjal: plekk, kivi, rullmaterjal vms;

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav;

 Plan. krunte ei ole lubatud piirata piirdeaiaga. Piirdeaeda või hekki on lubatud rajada ainult krundile pos 1 planeeritavate mängu- ja spordiväljaku(te) ümber turvalisuse tagamiseks. Piirde suurim kõrgus: palliväljakul kuni 4 m, mänguväljakul kuni 1 m, piirde liik: metall-võrkaed, paneelaed, vertikaalne või horisontaalne puit- lippaed.

Planeeringu koostamise eesmärgi realiseerumisel võib kaasnevaks suurimaks muutuseks võrreldes olemasoleva olukorraga pidada mõningast maastikupildi muutust ja liikluskoormuse tõusu. Olemasolevale tervisepargi alale rajatakse mitmed uued liikumist ja väljasolemist soodustavad ehitised. Liikluskoormuse tõus on ca 15 autot, mis ei oma aga suurt mõju olemasolevate tänavate läbilaskevõimele ega tänavate seisundile.

5.2 HALJASTUS JA HEAKORD

Tervisepargi alal kasvavad valdavalt männid, vähemal määral kased, alusmetsas esinevad kadakas, pihlakas, türnpuu jpt. Planeeringuga on ette nähtud säilitada olemasolevad puud maksimaalses võimalikus mahus, kui need ei jää ette ehitustegevusele, ei ole haiged ega ohtlikud. Ehitised tuleb alale projekteerida olemasolevat maastikku ja puid arvestades.

Ehitusaegselt tagada säiliva kõrghaljastuse kaitse vastavalt Eesti Standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Puude istutamisel, puuhooldustööde kavandamisel ning läbiviimisel juhinduda Eesti Standardist EVS 939-4:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd“. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba vastavalt Saaremaa Vallavolikogu

Tervisepargi detailplaneering 12

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

26.04.2019 määrusele nr 8 „Raieloa andmise kord“. Ehitiste demonteerimisel või rajakoridoride nihutamisel tuleb vabanevatel aladel puistu taastada ja/või soodustada looduslikku taastumist. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel on nende lähedusse lubatud kavandada täiendavat kõrg- ja madalahaljastust. Uushaljastus peab lähtuma ala iseloomust ja olemasolevatest kooslustest, kasutades kohalikke puu- ja põõsaliike.

Plan. krundile pos 1 on kavandatud terviserajad ja jalgratta osavusrada, mängu- ja palliväljak(ud), jõu- ja võimlemislinnak ning pumptrack. Mängukohta planeerides arvestada, et see oleks eri vanuses laste, noorte ja vanemaealiste vanusegruppide kohtumiste ja kohalikule kogukonnale puhkamise kohaks. Seoses sellega tuleb planeerida kohad pinkidele või teised kohad istumiseks. Need peavad olema paigutatud nii, et istuja saaks jälgida üheaegselt võimalikult suurt osa mänguväljakust.

Edasisel projekteerimisel tuleb lahendada inventari paigaldamise (pingid, valgustid, trepid, tugimüürid, platvormid, mängu- ja spordivahendid jms) vajadus. Pinkide valikul tagada kasutamine erineva vanuse ja erivajadustega gruppidele. Kasutatav spordiinventar peab olema turvaline ja vastama tooteohutuse direktiiviga (2001/95/EC) sätestatud nõuetele. Mänguväljakute seadmetele ning mänguväljaku kattele kohalduvad standardid EN 1176 ning EN 1177. Kasutada olemasoleva miljööga ja looduskeskkonda sobituvaid ning ilmastikule vastupidavaid ning kauakestvaid väikevorme. Kasutatav inventar ja viidastik peab looma helge ja ühtse ilme.

Mängu- ja spordiväljak(ud) on lubatud turvalisuse tagamiseks ümbritseda haljastusega või piirdeaiaga (palliväljakute piirde suurim lubatud kõrgus 4 m, mänguväljakul kuni 1 m, piirde tüübiks: metall-võrkaed, paneelaed, vertikaalne või horisontaalne puit-lippaed, hekk vms). Täpne aiakujundus ja liik pannakse paika ehitusprojekti käigus. Piirdeaia rajamisel peab arvestama olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude kulgemisega ning piirdeaia rajama neist väljapoole tehnovõrke kahjustamata.

Jäätmete kogumine toimub vastavalt „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Planeeritud jäätmete liigiti kogumise lahendused on kavandatud plan. krundi pos 1 põhjaossa, Marientali teelt mahasõidu juurde ning Uus-Roomassaare tänava poolsesse ossa. Vältida prügikastide paigutamist kaugemale kui 2-3 meetrit pinkidest ja sissepääsudest. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku sorteeritult ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale, maksimaalselt jäätmeid taaskasutades. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas“. Kui planeeritakse avalikke alasid (mänguväljak, parkla jne), siis tuleb ette näha avalikuks kasutuseks mõeldud liigiti jäätmete kogumiseks prügikastid avalikult kasutatavas krundi osas.

Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“.

Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.

5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS Olemasolevad sõidukite juurdepääsud planeeringualale on avalikult kasutatavalt teelt nr 3490150 Kaevu tänavalt (Kaevu tänav L3, 34901:014:0424), riigimaantee tugimaanteelt nr 76 Kuressaare ringtee km 2,42 (76 Kuressaare ringtee L1, 34901:015:0087) ning Pilve tänavalt (34901:014:0445). Jalakäijate ligipääs alale on tervisepargi servas kulgevatelt avaliku kasutusega teelt nr 3492065 Kaevu kergliiklusteelt (Kaevu tänav L4, 34901:014:0417), teelt nr 3492063 Ringtee kergliiklusteelt (Kaevu tn 18, 34901:014:0554) ning teelt nr 3492056 Uus-Roomassaare kergliiklusteelt (Uus-Roomassaare tänav L2, 34901:014:0429).

Planeeringuga on krundile pos 1 ette nähtud 15-kohalise parkla rajamine plan. pumptracki kõrvale, plan. krundil pos 2 säilib 40-kohaline parkla. Parkimine on lahendatud omal krundil ning riigiteel parkimist ja

Tervisepargi detailplaneering 13

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

tagurdamist ei ole ette nähtud. Riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee km 2,42 olemasolev mahasõit on ette nähtud säilitada.

Sõiduteede ja -platside kattena kasutada vettläbilaskvat katendit, millest kõige sobilikumad on vähese savisisaldusega peenefraktsiooniline purustatud kruus. Spordirajatiste turvaaladel ja teedel ning terviseradadel kasutada hakkepuitu või koorepuru või muud keskkonda sobivat katendit.

Planeeringuga on ette nähtud jalgrataste parklad, mille asukohad ja suurused antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Tervisepargi alale on lubatud rajada jalgrattaradasid ja kergliiklusteid ning muuta olemaosleva terviseraja asukohta või katendit. Nende täpne asukoht ja lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Olemasolev parkla Kaevu tn 20 katastriüksusel säilib.

Riigimaantee tugimaantee nr 76 Kuressaare ringtee tee kaitsevööndi laius on 10 m sõidutee välimisest servast mõõdetuna. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeringualal on olemasolevad liitumised elektri-ja veevarustusega.

Programmi „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022” raames rajati terviseparki 2019-2022. aastal kunstlume tootmiseks vajalik taristu. Ca 700 m ulatuses on terviseradade alla rajatud vee-, elektrivarustuse ja tänavavalgustuse trassid. Maa sees on 700 m ulatuses kõrgsurve torustik, mis on ühendatud rajal asuvate hüdrantidega. Kokku on rajal kunstlume tootmiseks 7 kommunikatsioonipunkti.

Ehitusprojekti koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajadusel planeeritavate hoonete ja rajatiste all. Välistatud peab olema sademevee valgumine naaberkatastriüksustele ja tänavatele.

5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS

Planeeringualal kulgevad olemasolevad veetorud, mis saavad alguse olemasolevatest puurkaev-pumplatest PRK0061072 ja PRK0008663. Kanalisatsioonivarustus hetkel puudub.

Planeeringuga on ette nähtud pikendada kunstlume tootmise võimekusega rajalõik 0,7 km-lt 1 km-le. Selleks on ette nähtud ca 300 m lõigul rajada uutele lumekahuritele veetoru kunstlume tootmiseks. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva veetoru pikendamine kuni uute lumekahuriteni.

Olemasolev puurkaev-pumpla PRK0008663 on ehitatud 1985. aastal olmevee saamiseks sügavusega 35 m, hooldusala ulatus on R= 10 m, olemasolev puurkaev-pumpla PRK0061072 on rajatud 2019. aastal tootmisvee saamiseks sügavusega 32 m, hooldusala ulatus on R= 10 m. Olemasolevad puurkaev-pumplad on ette nähtud säilitada.

Tervisepargi detailplaneering 14

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Plan. krundi pos 1 põhjaossa on kavandatud hoone, kus saab hoiustada ja laenutada suusavarustust, hoonesse on ette nähtud ka avalik tualettruum ning avaliku kasutusega veekraan veepudelite täitmiseks.

Veevarustus Planeeringuala veevarustuse koostamisel on aluseks AS Kuressaare Veevärk poolt 02.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3110.

Krundi pos 1 põhjaossa kavandatud avalikult kasutatava hoone veevarustuse lahendamiseks on ette nähtud uue veetoru rajamine plan. krundi pos 1 ja pos 2, transpordimaa katastriüksuse Kaevu tänav L3 ja Kaevu tänav L4 serva. Plan. veetoru liitumine ühisveevärgiga on võimalik Nooruse ja Kaevu tn ristmikul paiknevale tänavatorustikule De160Pe.

Plan. krundi pos 1 liitumispunkt plan. veetoruga asub transpordimaa katastriüksusel Kaevu tänav L4 ca 1 m kaugusel katastriüksuse piirist.

Plan. veetorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

Kanalisatsioonivarustus Planeeringuala kanalisatsioonivarustuse koostamisel on aluseks AS Kuressaare Veevärk poolt 02.09.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3110.

Krundi pos 1 põhjaossa kavandatud avalikult kasutatava hoone kanalisatsioonivarustuse lahendamiseks on ette nähtud uue isevoolse kanalisatsioonitoru rajamine plan. krundile pos 1 kuni plan. reoveepumplani. Vastavalt keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 7 on ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus kuni 10 m³/d reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulga puhul R= 10 m). Plan. reoveepumplast juhitakse reovesi survetoru pidi kuni transpordimaa katastriüksuseni Kaevu tänav L4, kuhu on planeeritud voolurahustuskaev. Voolurahustuskaevust edasi on planeeritud isevoolne kanalisatsioonitoru transpordimaa katastriüksuse Kaevu tänav L3 serva. Planeeritava kanalisatsiooni liitumine ühiskanalisatsiooniga on võimalik Kaevu ja Nooruse tn ristmikul asuvale isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikule De160 Pe.

Plan. krundi pos 1 liitumispunkt plan. kanalisatsioonitoruga asub transpordimaa katastriüksusel Kaevu tänav L4 ca 1 m kaugusel katastriüksuse piirist.

Plan. kanalisatsioonitorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS

Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud platsidelt ja parklaaladelt kokku koguda ning immutada oma ala piires. Sademe- ja drenaaživete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine kombineerida loodussäästlike lahendustega (kraavid, nõvad jms).

Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.

SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas

Tervisepargi detailplaneering 15

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, jalgpalli- ja mänguväljakuid ning muid alasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga.

Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise võimalikud lahendused tekkeallika juures:

 Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;

 Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.

 Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle kinnistu lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.

 Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.

 Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt- , betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.

Standardsed lahendused kombineerimiseks looduslähedaste sademeveelahendustega

 Liivafilter on sademevee puhastusseade, milles filtrina kasutatakse liiva. Liivafilter võimaldab kõrvaldada vees sisalduvad erinevad setted ja heljumi ning vähendada vee hägusust.

Tervisepargi detailplaneering 16

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Liiva-mudapüüdurid eraldavad sademeveest liiva ja muda. Õlipüüdurid on ette nähtud õliprodukte sisaldava reovee ja sademevee puhastamiseks. Põhilised kasutuskohad on parklad, sõiduteed, tööstusettevõtted, bensiinijaamad, autopesulad, remonditöökojad, laoplatsid jne. Eurostandardi EN 858 järgi algab õliseguse reovee puhastamine veest raskemate aineosakeste setitamisega liiva-mudapüüduris, mis paigaldatakse õlipüüduri ette või ehitatakse tema korpusesse. Õlipüüduri järele paigaldatakse pöördklapiga proovivõtukaev reoveeproovide võtmiseks. Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras õliseguse või lubamatute näitajatega vee väljavool seadmest.

Käesolev planeering soovitab alal kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi, eelistatud on sademevee kogumine ja kohapeal taaskasutamine, vett läbilaskvad katendid, kasvukast(id) ja puhverriba.

5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS

Planeeringualal kulgevad olemasolevad madalpinge maakaabelliinid. Ca 700 m ulatuses on terviseradade alla rajatud kunstlume tootmiseks elektrivarustuse maakaabelliinid.

Planeeringuga on ette nähtud pikendada kunstlume tootmise võimekusega rajalõik 0,7 km-lt 1 km-le. Selleks on ette nähtud ca 300 m lõigul rajada uutele lumekahuritele energiataristu kunstlume tootmiseks. Paneeringuga on ettenähtud olemasoleva madalpinge maakaabelliini pikendamine kuni planeeritud lumekahuriteni.

Plan. krundile pos 1 kavandatavate hoonete elektrivarustus lahendatakse olemasoleva võrgu baasil. Täiendavaid liitumisi ei kavandata.

5.4.5 VÄLISVALGUSTUS

Planeeringualal kulgevad olemasolevad tänavavalgustuse maakaabelliinid ja õhuliinid. Ca 700 m ulatuses on terviseradade valgustamiseks paigaldatud tänavavalgustuse maakaabelliinid ja tänavavalgustuspostid.

Planeeringuga on ette nähtud pikendada kunstlume tootmise võimekusega rajalõik 0,7 km-lt 1 km-le. Selleks on ette nähtud ca 300 m lõigul viia tänavavalgustuse õhukaablid maa alla. Lisaks on ette nähtud valgustuse rajamine jõu- ja võimlemislinnaku, pumptracki, jalgratta harjutusraja ja laste mänguväljaku äärde.

Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Täpne välisvalgustuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4.6 KÜTTELAHENDUS

Planeeringualal puudub ühendus kaugküttevõrguga. Plan. hoonete kütmine on ette nähtud lokaalselt (õhk- vesi-soojus, pelletiküte, elektriküte vms).

Täpne küttevarustuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4.7 SIDEVARUSTUS

Planeeringuala sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 22.08.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39100703.

Plan. krundile pos 1 kavandatavate hoonete sidevarustuse lahendamiseks on ette nähtud uue sidekanalisatsiooni toomine algusega Kaevu tänav L3 (34901:014:0424) transpordimaa katastriüksusel

Tervisepargi detailplaneering 17

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

asuvast olemasolevast Teliale kuuluvast sidekaevust nr KRS489. Plan. liitumispunkt sidekanalisatsiooniga on kavandatud 1 m kaugusele plan. krundi pos 2 piirist Kaevu tn L4 (34901:014:0417) transpordimaale. Plan. sidekanalisatsioonile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.

Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

 Vastavalt vajadusele kasutada KKS-tüüpi sidekaevusid;

 Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;

 Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale;

 Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;

 Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;

 Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;

 Tehniline lahendus esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Teliale kooskõlastamiseks.

5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Alale planeeritud tegevus liigitub IV (kogunemishooned) ja VI (tööstus- ja laohooned) kasutusviisi alla.

Määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoone arvestuslik väliskustutusvee normhulk EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 10 l/s 3 h jooksul (põlemiskoormus kuni 600 MJ/m²).

Planeeringuala põhjaosale lähim olemasolev hüdrant nr 166 jääb Nooruse ja Kaevu tänavate ristmikule, lõunaosa lähim olemasolev hüdrant nr 268 jääb Pilve tänavale. Planeeritud hoonete kustutus on lahendatud olemasolevate hüdrantide baasil.

Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tervisepargi detailplaneering 18

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Projekteerimisel tuleb ette näha plan. krundi pos 1 hoone sissepääsude ja rajatiste valgustatus, hoonete lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonete kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

Projekteerimisel tagada teede, platside ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus, juurdepääsud ja liikumisteed kavandada konkreetselt ja selgelt eristuvateks, kergliiklustee eraldada sõidukite liikumisest.

5.6 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG JA KESKKONNATINGIMUSED

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga kavandatakse KeHJS § 6 lõike 2 punkt 19 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. Seega ei ole praegusel juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ega ka selle algatamise vajaduse kaalumine eelhinnangu koostamise kaudu, mistõttu pole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning planeeritaval kaitseobjektil. Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik. Valdav osa uutest tervisepargi rajatistest on kavandatud planeeringuala põhjapoolsesse ossa, kuhu on juba praegu koondunud pargi kõige intensiivsema kasutusega ala. Samuti on kogu planeeringualast läände jääv ala ajalooline tiheda asustusega elamurajoon, lähedal asub ka kool. Eelpool tulenevast on kaitsealune liik eeldatavasti piirkonnas oleva inimtegevusega kohastunud, uusi rajatisi ega tegevusi liigi teadaoleva pesapaiga lähedusse ega EELIS-ses piiritletud territooriumile kavandatud ei ole. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemine ja poegade üleskasvatamise ajal. Sama seaduse § 52 lg 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumisteed. Lähtuvalt eeltoodust ei tohi planeeritud rajatiste ja hoonete mürarikkaid ehitustöid teostada 1. märtsist kuni 31. juulini.

Lisaks on kinnistul ka II kaitsekategooria taimeliigi leiukoht. Looduskaitseseadus § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud saab jaotada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Mõju põhjaveele Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Seetõttu tuleb ehitusplatsil pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu nende ainete või kemikaalidega töötamisele, mis võivad põhjustata otsest reostusohtu pinnasele või põhjaveele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1).

Tervisepargi detailplaneering 19

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Planeeringu elluviimine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet, kui peetakse kinni nõudest mitte teostada mürarikkaid ehitustöid 1. märtsist kuni 31. juulini.

Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Ehitamisel võib õhku paiskuda marginaalses koguses tolmu. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid tegemist on ajutiste mõjudega ning viies ehitustöid läbi nõuetele vastavalt, on mõju väiksemahuline. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama keskkonnaministri 22.09.2004 määrusele nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline.

Jääkreostus Pidades silmas katastriüksuse viimast teadaolevat kasutusotstarvet (tervisepark), on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. Sellest hoolimata, kui detailplaneeringu elluviimise käigus tekib täiendavalt kahtlus jääkreostuse esinemise osas, tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei ületaks elamumaa piirarvusid. Ohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvule elamumaal. Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda vastavusse kohapeal.

Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas märkimisväärselt ei suurene. Soojussaastet võib tekitada uue kõvakattega parkla rajamine, mis võib suvel tekitada kuumasaari. Leevendusmeetmeks on olemasolev kõrghaljastus, mis pakub kuumaperioodil varju. Planeeringualal pole ette näha olulist vibratsiooni-, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. Käesolev detailplaneeringuala asub väljakujunenud tervisepargi alal, kuhu kavandatakse täiendavaid eesmärgikohaseid rajatisi.

Kokkuvõtvalt ei ületa olemasolevale tervisepargi alale täiendavate rajatiste ja hoonete kavandamine tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kokkuvõtlikud keskkonnatingimused:

 Planeeringuala sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine omal krundil;

 Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist;

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks ei tohi mürarikkaid ehitustöid teostada ajal 1. märtsist kuni 31. juulini ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;

Tervisepargi detailplaneering 20

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“;

 Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

 Ehitusprojektis tagada müra normtasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele ning sotsiaalministri poolt 17.05.2002 vastu võetud määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ piirväärtustele. Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud norme. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kuna planeeringuala asub Kuressaare lennuvälja lähenemissektoris, tuleb hoone projekteerimisel ja ehitamisel kasutada müra leevendavaid lahendusi. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

5.7 PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS Detailplaneeringuga tehakse ettepanek järgmiste servituutide ja kaitsevööndite seadmiseks:

Krundi pos nr Planeeritav servituut/ kaitsevöönd

Kelle kasuks Servituudi/ kaitsevööndi pindala

Krunt pos 1 Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile

- 113 m²

Krunt pos 1 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule

- 188 m²

Krunt pos 1 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule

- 160 m²

Krunt pos 1 Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 34 m²

Krunt pos 1 Plan. reoveepumpla kuja R= 10 m Võrguvaldaja kasuks 314 m²

Krunt pos 2 Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile

- 68 m²

Krunt pos 2 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule

- 134 m²

Krunt pos 2 Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 135 m²

Krunt pos 2 Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule

- 136 m²

Kaevu tänav L3 (34901:014:0424)

Servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m

Võrguvaldaja kasuks 393 m²

Kaevu tänav L3 (34901:014:0424)

Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 781 m²

Tervisepargi detailplaneering 21

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Kaevu tänav L3 (34901:014:0424)

Servituudi vajadusega ala plan. veetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 762 m²

Kaevu tänav L4 (34901:014:0417)

Servituudi vajadusega ala plan. kanalisatsioonitorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 25 m²

Kaevu tänav L4 (34901:014:0417)

Servituudi vajadusega ala plan. veetorule koridoris laiusega 4 m

Võrguvaldaja kasuks 25 m²

Kaevu tänav L4 (34901:014:0417)

Servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m

Võrguvaldaja kasuks 12 m²

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE Planeeringu realiseerudes kasvab liikluskoormus olemasolevale tänavavõrgule. Liiklus jaguneb tee nr 3490150 Kaevu tänava (Kaevu tänav L3, 34901:014:0424) ning Pilve tänava (34901:014:0445) vahel. Planeeringuga on ala lõunaossa kavandatud 15-kohaline parkla, mis ei mõjuta tänavate läbilaskevõimet ega halvenda tänavakatet.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.

Planeeringu elluviimine avaldab mõningast mõju olemasolevale looduskeskkonnale, kuna parkla, teede, hoonete ja rajatiste rajamisega väheneb olemasolev roheala ning likvideerimisele võivad minna üksikud olemasolevad puud. Planeeringuala ei asu rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal, kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ning planeeritaval kaitseobjektil. Kaevu tn 18 katastriüksusele on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik. Valdav osa uutest tervisepargi rajatistest on aga kavandatud planeeringuala põhjapoolsesse ossa, kuhu on juba praegu koondunud pargi kõige intensiivsema kasutusega ala. Samuti on kogu planeeringualast läände jääv ala ajalooline tiheda asustusega elamurajoon, lähedal asub ka kool. Eelpool tulenevast on kaitsealune liik eeldatavasti piirkonnas oleva inimtegevusega kohastunud, uusi rajatisi ega tegevusi liigi teadaoleva pesapaiga lähedusse ega EELIS-ses piiritletud territooriumile kavandatud ei ole. Seega ei ole planeeritava näol tegemist olulise keskkonnamõjuga.

6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistu omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Planeeritava krundi pos 1 omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete ja rajatiste asukoht, juurdepääsutee, parkimisala ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub plan. krundi pos 1 omanik.

Tervisepargi detailplaneering 22

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks: 1) ühiste tehnorajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, tehnorajatiste projekteerimise alustamine. Ühised

tehnorajatised on kõik planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuni plan. krundi liitumispunktini, elektrikaablid koos jaotus- ja liitumiskappidega, sidekaabel kuni plan. krundi liitumispunktini, tänavavalgustus ning kõik tuletõrjevee rajatised (torustikud, mahutid, veevõtukohad, manööverdusala);

2) ehituslubade taotlemine/ ehitusteatise esitamine ühiste tehnorajatiste rajamiseks; 3) vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine; 4) hoone(te) projekteerimine ja ehituslubade taotlemine/ ehitusteatiste sisseandmine; 5) ehitusloa väljastamine Saaremaa Vallavalitsuse poolt; 6) tehnorajatistele kasutusloa taotlemine/kasutusteatise esitamine. Ühised tehnorajatised peavad olema

väljaehitatud ja vajadusel kohalikule omavalitsusele üle antud enne hoonete kasutuslubade väljastamist; 7) hiljemalt hoonete kasutusloa taotlemise/ kasutusteatise esitamist on vajalik muuta maakasutuse

sihtotstarve; 8) hoone(te) kasutuslubade taotlemine/ kasutusteatiste sisseandmine. Kasutuslubade väljastamine

Saaremaa Vallavalitsuse poolt.

Tervisepargi detailplaneering 23

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

7. KRUNDI POS 1 EHITUSÕIGUS

Krundi planeeritud suurus 314 898 m²

Katastriüksuse lubatud sihtotstarbed Ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatav maa (Üh 10% ja Üm 90%)

Hoonete suurim lubatud arv krundil 11 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 1000 m² Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 korrust Hoonete suurim kõrgus maapinnast 9 m

Servituudi vajadusega alad plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule; Plan. reoveepumpla kuja R= 10 m.

KRUNDI POS 2 EHITUSÕIGUS Krundi planeeritud suurus 2198 m²

Katastriüksuse lubatud sihtotstarbed Ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatav maa ja transpordimaa (Üh 5%, Üm 30% ja L 65%)

Hoonete suurim lubatud arv krundil 4 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 100 m² Hoonete suurim lubatud korruselisus 1 korrust Hoonete suurim kõrgus maapinnast 6 m

Servituudi vajadusega alad plan. kanalisatsiooni survetorule koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. veetorule; Kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m plan. kanalisatsioonitorule.

Tervisepargi detailplaneering 24

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

C- LISAD

Tervisepargi detailplaneering 25

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

D- JOONISED