Kiri

Teguri tn 5, Tartu 50107 E-post: [email protected] EFTA Legal OÜ

Rävala pst 20, Tallinn 10143 www.eftalegal.ee reg. nr 16166719

Transpordiamet

Valge 4

11413 Tallinn

[email protected]

kuupäev digiallkirjas

PÕHJENDATUD HUVI ANALÜÜS LIIKLUSREGISTRI ANDMETELE LIGIPÄÄSUKS

Põhjendatud õiguslik huvi

EFTA Legal OÜ (registrikood 16166719, edaspidi EFTA) on õigusteenuseid osutav äriühing.

Muuhulgas esindab EFTA parkimisteenuseid osutavaid ettevõtteid seoses nende nõuetega,

eelkõige leppetrahvinõuded (parkimistrahvid) ja/või kõrvalnõude parkimisteenuse eest

tasumata jätnud sõidukiomanike vastu nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses. EFTA

menetleb eelnimetatud nõudeid käsunduslepingu alusel Eestis näiteks Osaühing EUROPARK

ESTONIA (www.europark.ee) ja Citypark Eesti OÜ-d (registrikood 11534638) samades

toimingutes.

Lisaks esindab EFTA aga ka teisi eraparklaid, mis tegutsevad peamiselt Soomes ja Lätis, ning

seda eelkõige Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukitega seotud parkimisnõuete rikkumiste

puhul, mis on aset leidnud nimetatud riikide territooriumil. EFTA esindab Soome

parkimisteenuseid osutavaid ettevõtteid EuroPark Finland Oy (Mannerheiminaukio 1E, 00100

Helsinki, Finland, www.europark.fi). Samuti esindab EFTA Läti parkimisteenuseid osutavat

ettevõtet SIA "EuroPark Latvia" (Zigfrīda Annas Meierovica bulvāris 8, Rīga, LV-1050, Latvija,

www.europark.lv).

Parkimisteenust pakutakse peamiselt nii, et avalikud parkimisalad on tähistatud vastavate

liiklus- ja teavitusmärkidega, mistõttu parkimisteenuse kasutaja mõistab, et ta siseneb

sõidukiga parklasse, kus kehtivad teenuse osutaja poolt kehtestatud tingimused. Teenuse

kasutaja isikut (sõiduki juht) teenuse osutamise käigus välja selgitada ei õnnestu.

Parkimisteenuse osutaja avaldab parkimiskoha üürilepingu (parkimislepingu)

tüüptingimustega oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduk vastavasse parklasse pargitakse.

Parkimisleping sõlmitakse niisiis vastava teoga – sõiduki parkimisega. Juhul, kui

parkimistingimused teenuse kasutajale ei sobi, on tal võimalik sõidukit mitte parkida, vastavast

parklast lahkuda ja seega parkimislepingut mitte sõlmida. Kui ta siiski otsustab sõiduki parkida,

loetakse selle teoga parkimisleping sõlmituks ja seega tuleb parkimistingimusi (lepingut) täita,

sh tasuda parkimise eest vastavalt lepingule. Tingimuste rikkumise puhuks on lepingus

sätestatud leppetrahv. Asjaolu, et parkimise eest tuleb tasuda, ja seda nii avalik-õiguslikel

tasulistel parkimisaladel kui ka eraparklates, on üldteada. Parkimisteenuse osutaja ja parkija

2 (5)

vahel sõlmitakse niisiis tavaline leping, mis on vormivaba (seadus ei näe ette, et antud

asjaoludel tuleks leping sõlmida mingis kindlas vormis). Seda, et parkimisteenuse osutamisel

toimub parkimislepingu sõlmimine ilma lepingupoolte vahetu kontaktita, sh sõidukijuhi isikut

tuvastamata, ei saa pidada kuidagi ebamõistlikuks, vaid vastupidi – tegemist on antud

tegevusvaldkonnas väljakujunenud tavaga, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 1

kohaselt on tsiviilõiguse üheks allikaks.

Vastavalt kohtupraktikale (RKTKo nr 3-2-1-3-16, 3-2-1-68-16, 3-2-1-77-16 ja 2-15-3430)

vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Vaidlust ei saa

olla ka selles, et lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada lepingust ja

seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mh näiteks nõuda võlgnikult leppetrahvi tasumist.

Parkimistasu mittemaksnud või muul viisil parkimis tingimusi rikkunud (näiteks valesti

parkinud) isik saab parkimistrahvi – seda nii avalik õiguslikel tasulistel parkimisaladel

(viivistasu) kui ka eraparklates (leppetrahv). On oluline märkida, et avalik-õiguslikel tasulistel

parkimisaladel reguleerib parkimiskorraldust, sh parkimistrahvide (viivistasu) sissenõudmist

liiklusseadus, mistõttu võiks olukorras, kus eraparkla oma nõudeid mõistlikul viisil maksma

panna ei saa, rääkida avaliku sektori ebaproportsionaalsest konkurentsieelisest teenuse

osutamisel ja seeläbi ka ebavõrdsest kohtlemisest.

Eeltoodust tulenevalt on EFTA-l kui võlausaldaja lepingulisel esindajal vajadus parkimisteenust

osutavate ettevõtete nõuete sissenõudmiseks selgitada välja parkimisteenust kasutanud, kuid

selle eest tasumata jätnud sõidukiomanikud või valdajad (vastutavad kasutajad). Selleks ei ole

muud võimalust, kui teha liiklusregistrisse päring sõiduki omaniku või vastutava kasutaja

andmete kohta, mistõttu on vajalik nõuete (tasumata leppetrahvid) sissenõudmiseks saada

liiklusregistrist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed.

Parkimisteenuse osutaja ei tuvasta ega kogu andmeid selle kohta, kes konkreetsel juhul, kui

parkimisteenust kasutatakse, sõidukit juhtis. Selline ärimudel on kooskõlas ka isikuandmete

töötlemise ühe olulisema põhimõtte – minimaalsuse põhimõttega, arvestades samas ka seda,

et igal teenuse kasutajal on võimalik oma isikuandmete töötlemist soovi korral lõpuni vältida,

täites korrektselt parkimistingimusi. Kui parkimisteenuse kasutaja valib siiski kas siis

hooletusest või isegi tahtlikult teise tee ja parkimistingimusi siiski rikutakse, ei ole

parkimisteenuse osutajal aga õiguskaitsevahendite rakendamiseks enam muud võimalust, kui

töödelda isikuandmeid – nõude esitamiseks on nende olemasolu vältimatult vajalik. Õigus

parkimistingimuste rikkumisel liiklusregistrist andmeid saada on märgitud ka

leppetrahvinõudel, mistõttu ei saa parkimisteenuse kasutaja väita, et ta rikkumise aset

leidmisel andmete töötlemise võimalusest ei teadnud. Ei ole vähetähtis, et kui teenuse

kasutajad rikuvad parkimistingimusi tahtlikult ja süstemaatiliselt, eelkõige jätavad parkimise

eest tasumata, sest teenusepakkuja ei suuda neid tuvastada, peab teenuse osutajal olema

õigus rakendada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Vastasel korral oleks tegemist

teenuse osutaja äritegevuse ebaproportsionaalse kahjustamisega, kohtusse pöördumise

põhiõiguse piiramisega (põhiseaduse §d 15) ja suure tõenäosusega isegi ettevõtlusvabaduse

(põhiseaduse § 31, 29) ebaproportsionaalse riive või isegi rikkumisega.

Seega on kõnealustel ettevõtetel seadusest tulenev õigus nõuda, et teenuse kasutajad

täidaksid kokklepitud teenuse tingimusi (parkimistingimusi), sh tasuksid parkimise eest

nõuetekohaselt ning kehtivate normidega on kooskõlas ka tegevus sissenõutavaks muutunud

nõuete (nt kokkulepitud parkimisreeglite rikkumisel koostatud leppetrahvide) menetlemisel, sh

3 (5)

seadusest/lepingust tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamine (nõuete maksmapanek).

Seetõttu on ka õigus saada liiklusregistrist nende sõiduki omanike või vastutavate kasutajate

andmeid, kes on rikkunud parkimistingimusi parklates.

Andmete töötlemisel peab olema seaduslik eesmärk, tagamaks eelkõige andmete läbimõeldud

ja põhjendatud kasutamine. Käesoleval juhul on seaduslikuks eesmärgiks parkimislepingu

rikkujate tuvastamine selleks, et kasutada nende suhtes parkimislepingust ja/või seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Täpsemalt – andmete töötlemise eesmärgiks antud

asjaoludel on parkimistingimuste rikkujatelt parkimistasude ja/või leppetrahvide

sissenõudmine. Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4 kohaselt võib põhjendatud õigustatud huvi

korral sama sätte lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele

isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab

Transpordiamet.

Kohtupraktikas on leitud, et õigustatud huvi olemasolu LS § 184 lg 4 tähenduses tuleb hinnata

vastavalt sellele, kas taotleja näitab ära seadusliku huvi olemasolu, mis on piisavalt

määratletav ja taotluse esitamise ajal olemasolev (TlnRnKo 3-17-321, p 13.). Muuhulgas on

kohtupraktikas leitud, et parkimisteenuse osutamise lepingulistest võlasuhetest tuleneb selge

ja määratletav huvi lepingurikkumisega kaasnevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja

hüvitise (leppetrahvi) saamiseks. Seega peab võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt selge

ja määratletav huvi olema ka taotlejal – tal on olemas teenuseosutaja poolt jäädvustatud fotod

lepingurikkumiste kohta, millega saab nõuete õigustatust tõendada, sh kohtus, samuti on

tegemist seaduse järgi lubatavate nõuete esitamisega ning nõude alus ja sisu on piisavalt

määratletavad, st ka taotlejal on käesoleval juhul õigustatud huvi võlgniku andmete

teadasaamiseks.

LS § 184 lg 4 kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas taotleja huvi on põhjendatud, st kas

andmete saamine on taotleja eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kohane. Põhjendatuse

väljaselgitamiseks tuleb kaaluda selle isiku huvisid, kelle kohta andmeid soovitakse, ja seda,

kas taotleja huvid on nendest kaalukamad. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et sõidukite

omanikud ja vastutavad kasutajad, kelle kohta andmeid soovitakse, ei ole kõrvalised või

asjassepuutumatud isikud, kellel puudub taotlejaga seos või kelle tegevus ei ole tinginud

andmete väljastamise nõude esitamist. Vastupidi, nad on (paljud neist korduvalt) rikkunud

parkimislepingu tingimusi ja liiklusregistri sõidukite andmebaasist andmete avaldamine toimub

lepingulise vastutuse võimaldamise eesmärgil. Vähem oluline pole, et isikutel, kelle kohta

andmeid saada soovitakse, oli võimalik ennetada ja välistada andmete saamise taotluse

esitamist sellega, et täita nõuetekohaselt parkimistingimusi – tasuda parkimistasu või vajaduse

korral leppetrahv. Samuti kohtupraktikas on leitud, et õigustatud huvi liiklusregistri sõidukite

andmebaasist andmete saamiseks ei saa pidada põhjendamatuks, kui on ilmne, et isikul

puuduvad muud võimalused soovitud andmete saamiseks, ja et LS § 184 lg 4 tõlgendamine

viisil, mis ei võimalda ka põhjendatud õigustatud huvi äranäitamise korral saada juurdepääsu

liiklusregistri andmetele, on põhjendamatult piirav avaliku teabe seaduse § 4 lg 42 mõttes

(TlnRnKo 3-17-321, p 15). Eeltoodust tulenevalt on taotleja õigustatud huvi liiklusregistri

andmete saamiseks LS § 184 lg 4 mõttes põhjendatud.

4 (5)

Isikuandmete töötlemise seaduslikkus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 (GDPR) artikkel 6 kohaselt on

isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest

tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:

a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel

konkreetsel eesmärgil;

b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks

või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti

taotlusele;

c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks;

d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste

huvide kaitsmiseks;

e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või

vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks;

f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud

huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui

andmesubjekt on laps.

Nagu eelpool on põhjendatud huvina välja toodud, on parkimislepingute rikkumise korral

vajalik just lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud isikuandmed. Seega

isikuandmete töötlemine seaduslik kuna on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu

täitmiseks.

Lisaks tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemine on proportsionaalne ja vajalik ning

mõõdukas.

Ligipääs liiklusregistri andmetele eesmärgi (lepingust tulenevate kohustuste täitmine)

saavutamiseks ei ole ka ebaproportsionaalne, st tegemist on sobiva, vajaliku ja mõõduka

abinõuga. Abinõu sobivuse kaalumisel tuleb hinnata, kas abinõu võib aidata taotleja

õiguspärast eesmärki saavutada. Liiklusregistrist sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja

andmete väljastamine võimaldab EFTA-l kui võlausaldaja lepingulisel esindajal pöörduda

võlgniku poole õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Ilma võlgniku (sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja) andmeteta ei oleks nõude esitamine (õiguskaitsevahendite rakendamine)

objektiivselt võimalik. Selliselt oleks võlausaldaja olukorras, kus tal ei oleks võimalik oma õigusi

parkimislepingu rikkumise korral kaitsta ega realiseerida ei kohtuväliselt ega ka kohtus. Niisiis

on liiklusregistri andmete väljastamine taotleja eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu.

Abinõu vajalikkuse kaalumisel hinnatakse, kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,

kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. EFTA

hinnangul ei ole käesoleval juhul eesmärki (nõuete maksmapanek) võimalik saavutada

parkimislepingu rikkujat vähem koormava abinõuga. Võlgniku andmeid ei ole taotlejal võimalik

saada ühestki muust andmekogust ega ka näiteks mingis muus menetluses. Niisiis puuduvad

käesoleval juhul muud vähemalt sama efektiivseid, kuid samas andmesubjekti vähem

koormavad abinõud parkimislepingute rikkujate andmete teadasaamiseks.

5 (5)

Abinõu mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt võlgniku õigustesse ning

vabadustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotleja eesmärgi kaalukust.

Juriidilisest isikust sõiduki omaniku või vastutava kasutaja puhul ei saa eelduslikult esineda

sellist huvi (nt ärisaladus, ettevõtlusvabadus vms), mis kaaluks üles taotleja huvi andmete

saamiseks ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks. Ka füüsilise isiku puhul

ei saa liiklusregistri andmete edastamine olla igal juhul eraelu ebamõistlikult riivav, sealjuures

ei ole liiklusregistri andmed füüsilise isiku nime, sünniaja või isikukoodi ja elukoha kohta

eriliigilised isikuandmed (RKTKo 3-2-1-86-16, 3-2-1-80-16, 3-2-1-68-16 ja 3-2-1-3-16.6).

Täiendavalt märgime, et kui mõni sõiduki omanik/vastutav kasutaja isegi leiaks, et esineks

mõni eelviidatud huvi (ärisaladus, ettevõtlusvabadus vmt) siis on võimalik ka juriidilisel isikul

nõue tasuda lähtudes VÕS § 78 lg 1, mis sätestab, et kohustuse võib täita ka kolmas isik. Selle

tulemusel on võimalik konkreetsel sõiduki omanikul/vastutaval kasutajal esitada nõue

konkreetse sõidukijuhi vastu. Võlgniku õiguste/vabaduste väljendus võiks käesoleval juhul olla

privaatsusõigus (st õigus andmete salajasusele), mida võlausaldaja võiks riivata/rikkuda. Kui

aga võtta arvesse, et võlausaldaja töötleb andmeid ainult lepingu täitmiseks, mis on

õiguspärane eesmärk, samuti, et teenuse kasutajal on sisuliselt võimalik vältida enda andmete

töötlemist, täites korrektselt teenuse tingimusi (tasudes nõuetekohaselt parkimise eest), ei saa

võlgniku õigused/vabadused käesoleval juhul kuidagi olla kaalukamad kui võlausaldaja

õigused, vaid vastupidi – võlausaldaja seaduslik ja õiguspärane eesmärk oma nõuete

maksmapanekul kaalub ilmselgelt üles võlgniku võimalikud õigused/vabadused. Niisiis võib

sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmete väljastamist liiklusregistrist pidada ka

mõõdukaks abinõuks, millega ei kahjustata ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi.

Eeltoodut arvesse võttes on üheselt selge, et liiklusregistri andmetele ligipääs antud asjaoludel

on taotleja eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne abinõu.

Seega saadud andmeid kasutatakse üksnes kirjeldatud eesmärgil, määratletud ja

õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning nende töötlemine toimub kooskõlas

õigusaktidega, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 (GDPR).

Lugupidamisega

Helena Kask

Allkirjastatud digitaalselt

Juhatuse liige

EFTA Legal OÜ