Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 3.2-7/24/16214-1 |
Registreeritud | 19.09.2024 |
Sünkroonitud | 23.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 3.2 Lepingute haldamine |
Sari | 3.2-7 Lepingute alane kirjavahetus |
Toimik | 3.2-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | EFTA Legal OÜ |
Saabumis/saatmisviis | EFTA Legal OÜ |
Vastutaja | Sander Jürgenson (Users, Liiklusteenistus, Sõidukite registriosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Teguri tn 5, Tartu 50107 E-post: [email protected] EFTA Legal OÜ
Rävala pst 20, Tallinn 10143 www.eftalegal.ee reg. nr 16166719
Transpordiamet
Valge 4
11413 Tallinn
kuupäev digiallkirjas
PÕHJENDATUD HUVI ANALÜÜS LIIKLUSREGISTRI ANDMETELE LIGIPÄÄSUKS
Põhjendatud õiguslik huvi
EFTA Legal OÜ (registrikood 16166719, edaspidi EFTA) on õigusteenuseid osutav äriühing.
Muuhulgas esindab EFTA parkimisteenuseid osutavaid ettevõtteid seoses nende nõuetega,
eelkõige leppetrahvinõuded (parkimistrahvid) ja/või kõrvalnõude parkimisteenuse eest
tasumata jätnud sõidukiomanike vastu nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses. EFTA
menetleb eelnimetatud nõudeid käsunduslepingu alusel Eestis näiteks Osaühing EUROPARK
ESTONIA (www.europark.ee) ja Citypark Eesti OÜ-d (registrikood 11534638) samades
toimingutes.
Lisaks esindab EFTA aga ka teisi eraparklaid, mis tegutsevad peamiselt Soomes ja Lätis, ning
seda eelkõige Eesti liiklusregistris registreeritud sõidukitega seotud parkimisnõuete rikkumiste
puhul, mis on aset leidnud nimetatud riikide territooriumil. EFTA esindab Soome
parkimisteenuseid osutavaid ettevõtteid EuroPark Finland Oy (Mannerheiminaukio 1E, 00100
Helsinki, Finland, www.europark.fi). Samuti esindab EFTA Läti parkimisteenuseid osutavat
ettevõtet SIA "EuroPark Latvia" (Zigfrīda Annas Meierovica bulvāris 8, Rīga, LV-1050, Latvija,
www.europark.lv).
Parkimisteenust pakutakse peamiselt nii, et avalikud parkimisalad on tähistatud vastavate
liiklus- ja teavitusmärkidega, mistõttu parkimisteenuse kasutaja mõistab, et ta siseneb
sõidukiga parklasse, kus kehtivad teenuse osutaja poolt kehtestatud tingimused. Teenuse
kasutaja isikut (sõiduki juht) teenuse osutamise käigus välja selgitada ei õnnestu.
Parkimisteenuse osutaja avaldab parkimiskoha üürilepingu (parkimislepingu)
tüüptingimustega oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduk vastavasse parklasse pargitakse.
Parkimisleping sõlmitakse niisiis vastava teoga – sõiduki parkimisega. Juhul, kui
parkimistingimused teenuse kasutajale ei sobi, on tal võimalik sõidukit mitte parkida, vastavast
parklast lahkuda ja seega parkimislepingut mitte sõlmida. Kui ta siiski otsustab sõiduki parkida,
loetakse selle teoga parkimisleping sõlmituks ja seega tuleb parkimistingimusi (lepingut) täita,
sh tasuda parkimise eest vastavalt lepingule. Tingimuste rikkumise puhuks on lepingus
sätestatud leppetrahv. Asjaolu, et parkimise eest tuleb tasuda, ja seda nii avalik-õiguslikel
tasulistel parkimisaladel kui ka eraparklates, on üldteada. Parkimisteenuse osutaja ja parkija
2 (5)
vahel sõlmitakse niisiis tavaline leping, mis on vormivaba (seadus ei näe ette, et antud
asjaoludel tuleks leping sõlmida mingis kindlas vormis). Seda, et parkimisteenuse osutamisel
toimub parkimislepingu sõlmimine ilma lepingupoolte vahetu kontaktita, sh sõidukijuhi isikut
tuvastamata, ei saa pidada kuidagi ebamõistlikuks, vaid vastupidi – tegemist on antud
tegevusvaldkonnas väljakujunenud tavaga, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 1
kohaselt on tsiviilõiguse üheks allikaks.
Vastavalt kohtupraktikale (RKTKo nr 3-2-1-3-16, 3-2-1-68-16, 3-2-1-77-16 ja 2-15-3430)
vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Vaidlust ei saa
olla ka selles, et lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada lepingust ja
seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mh näiteks nõuda võlgnikult leppetrahvi tasumist.
Parkimistasu mittemaksnud või muul viisil parkimis tingimusi rikkunud (näiteks valesti
parkinud) isik saab parkimistrahvi – seda nii avalik õiguslikel tasulistel parkimisaladel
(viivistasu) kui ka eraparklates (leppetrahv). On oluline märkida, et avalik-õiguslikel tasulistel
parkimisaladel reguleerib parkimiskorraldust, sh parkimistrahvide (viivistasu) sissenõudmist
liiklusseadus, mistõttu võiks olukorras, kus eraparkla oma nõudeid mõistlikul viisil maksma
panna ei saa, rääkida avaliku sektori ebaproportsionaalsest konkurentsieelisest teenuse
osutamisel ja seeläbi ka ebavõrdsest kohtlemisest.
Eeltoodust tulenevalt on EFTA-l kui võlausaldaja lepingulisel esindajal vajadus parkimisteenust
osutavate ettevõtete nõuete sissenõudmiseks selgitada välja parkimisteenust kasutanud, kuid
selle eest tasumata jätnud sõidukiomanikud või valdajad (vastutavad kasutajad). Selleks ei ole
muud võimalust, kui teha liiklusregistrisse päring sõiduki omaniku või vastutava kasutaja
andmete kohta, mistõttu on vajalik nõuete (tasumata leppetrahvid) sissenõudmiseks saada
liiklusregistrist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmed.
Parkimisteenuse osutaja ei tuvasta ega kogu andmeid selle kohta, kes konkreetsel juhul, kui
parkimisteenust kasutatakse, sõidukit juhtis. Selline ärimudel on kooskõlas ka isikuandmete
töötlemise ühe olulisema põhimõtte – minimaalsuse põhimõttega, arvestades samas ka seda,
et igal teenuse kasutajal on võimalik oma isikuandmete töötlemist soovi korral lõpuni vältida,
täites korrektselt parkimistingimusi. Kui parkimisteenuse kasutaja valib siiski kas siis
hooletusest või isegi tahtlikult teise tee ja parkimistingimusi siiski rikutakse, ei ole
parkimisteenuse osutajal aga õiguskaitsevahendite rakendamiseks enam muud võimalust, kui
töödelda isikuandmeid – nõude esitamiseks on nende olemasolu vältimatult vajalik. Õigus
parkimistingimuste rikkumisel liiklusregistrist andmeid saada on märgitud ka
leppetrahvinõudel, mistõttu ei saa parkimisteenuse kasutaja väita, et ta rikkumise aset
leidmisel andmete töötlemise võimalusest ei teadnud. Ei ole vähetähtis, et kui teenuse
kasutajad rikuvad parkimistingimusi tahtlikult ja süstemaatiliselt, eelkõige jätavad parkimise
eest tasumata, sest teenusepakkuja ei suuda neid tuvastada, peab teenuse osutajal olema
õigus rakendada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Vastasel korral oleks tegemist
teenuse osutaja äritegevuse ebaproportsionaalse kahjustamisega, kohtusse pöördumise
põhiõiguse piiramisega (põhiseaduse §d 15) ja suure tõenäosusega isegi ettevõtlusvabaduse
(põhiseaduse § 31, 29) ebaproportsionaalse riive või isegi rikkumisega.
Seega on kõnealustel ettevõtetel seadusest tulenev õigus nõuda, et teenuse kasutajad
täidaksid kokklepitud teenuse tingimusi (parkimistingimusi), sh tasuksid parkimise eest
nõuetekohaselt ning kehtivate normidega on kooskõlas ka tegevus sissenõutavaks muutunud
nõuete (nt kokkulepitud parkimisreeglite rikkumisel koostatud leppetrahvide) menetlemisel, sh
3 (5)
seadusest/lepingust tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamine (nõuete maksmapanek).
Seetõttu on ka õigus saada liiklusregistrist nende sõiduki omanike või vastutavate kasutajate
andmeid, kes on rikkunud parkimistingimusi parklates.
Andmete töötlemisel peab olema seaduslik eesmärk, tagamaks eelkõige andmete läbimõeldud
ja põhjendatud kasutamine. Käesoleval juhul on seaduslikuks eesmärgiks parkimislepingu
rikkujate tuvastamine selleks, et kasutada nende suhtes parkimislepingust ja/või seadusest
tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Täpsemalt – andmete töötlemise eesmärgiks antud
asjaoludel on parkimistingimuste rikkujatelt parkimistasude ja/või leppetrahvide
sissenõudmine. Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4 kohaselt võib põhjendatud õigustatud huvi
korral sama sätte lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele
isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab
Transpordiamet.
Kohtupraktikas on leitud, et õigustatud huvi olemasolu LS § 184 lg 4 tähenduses tuleb hinnata
vastavalt sellele, kas taotleja näitab ära seadusliku huvi olemasolu, mis on piisavalt
määratletav ja taotluse esitamise ajal olemasolev (TlnRnKo 3-17-321, p 13.). Muuhulgas on
kohtupraktikas leitud, et parkimisteenuse osutamise lepingulistest võlasuhetest tuleneb selge
ja määratletav huvi lepingurikkumisega kaasnevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja
hüvitise (leppetrahvi) saamiseks. Seega peab võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt selge
ja määratletav huvi olema ka taotlejal – tal on olemas teenuseosutaja poolt jäädvustatud fotod
lepingurikkumiste kohta, millega saab nõuete õigustatust tõendada, sh kohtus, samuti on
tegemist seaduse järgi lubatavate nõuete esitamisega ning nõude alus ja sisu on piisavalt
määratletavad, st ka taotlejal on käesoleval juhul õigustatud huvi võlgniku andmete
teadasaamiseks.
LS § 184 lg 4 kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas taotleja huvi on põhjendatud, st kas
andmete saamine on taotleja eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kohane. Põhjendatuse
väljaselgitamiseks tuleb kaaluda selle isiku huvisid, kelle kohta andmeid soovitakse, ja seda,
kas taotleja huvid on nendest kaalukamad. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et sõidukite
omanikud ja vastutavad kasutajad, kelle kohta andmeid soovitakse, ei ole kõrvalised või
asjassepuutumatud isikud, kellel puudub taotlejaga seos või kelle tegevus ei ole tinginud
andmete väljastamise nõude esitamist. Vastupidi, nad on (paljud neist korduvalt) rikkunud
parkimislepingu tingimusi ja liiklusregistri sõidukite andmebaasist andmete avaldamine toimub
lepingulise vastutuse võimaldamise eesmärgil. Vähem oluline pole, et isikutel, kelle kohta
andmeid saada soovitakse, oli võimalik ennetada ja välistada andmete saamise taotluse
esitamist sellega, et täita nõuetekohaselt parkimistingimusi – tasuda parkimistasu või vajaduse
korral leppetrahv. Samuti kohtupraktikas on leitud, et õigustatud huvi liiklusregistri sõidukite
andmebaasist andmete saamiseks ei saa pidada põhjendamatuks, kui on ilmne, et isikul
puuduvad muud võimalused soovitud andmete saamiseks, ja et LS § 184 lg 4 tõlgendamine
viisil, mis ei võimalda ka põhjendatud õigustatud huvi äranäitamise korral saada juurdepääsu
liiklusregistri andmetele, on põhjendamatult piirav avaliku teabe seaduse § 4 lg 42 mõttes
(TlnRnKo 3-17-321, p 15). Eeltoodust tulenevalt on taotleja õigustatud huvi liiklusregistri
andmete saamiseks LS § 184 lg 4 mõttes põhjendatud.
4 (5)
Isikuandmete töötlemise seaduslikkus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 (GDPR) artikkel 6 kohaselt on
isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest
tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:
a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel
konkreetsel eesmärgil;
b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks
või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti
taotlusele;
c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks;
d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste
huvide kaitsmiseks;
e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või
vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks;
f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud
huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või
põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui
andmesubjekt on laps.
Nagu eelpool on põhjendatud huvina välja toodud, on parkimislepingute rikkumise korral
vajalik just lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud isikuandmed. Seega
isikuandmete töötlemine seaduslik kuna on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu
täitmiseks.
Lisaks tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemine on proportsionaalne ja vajalik ning
mõõdukas.
Ligipääs liiklusregistri andmetele eesmärgi (lepingust tulenevate kohustuste täitmine)
saavutamiseks ei ole ka ebaproportsionaalne, st tegemist on sobiva, vajaliku ja mõõduka
abinõuga. Abinõu sobivuse kaalumisel tuleb hinnata, kas abinõu võib aidata taotleja
õiguspärast eesmärki saavutada. Liiklusregistrist sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja
andmete väljastamine võimaldab EFTA-l kui võlausaldaja lepingulisel esindajal pöörduda
võlgniku poole õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Ilma võlgniku (sõiduki omaniku või
vastutava kasutaja) andmeteta ei oleks nõude esitamine (õiguskaitsevahendite rakendamine)
objektiivselt võimalik. Selliselt oleks võlausaldaja olukorras, kus tal ei oleks võimalik oma õigusi
parkimislepingu rikkumise korral kaitsta ega realiseerida ei kohtuväliselt ega ka kohtus. Niisiis
on liiklusregistri andmete väljastamine taotleja eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu.
Abinõu vajalikkuse kaalumisel hinnatakse, kas eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,
kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. EFTA
hinnangul ei ole käesoleval juhul eesmärki (nõuete maksmapanek) võimalik saavutada
parkimislepingu rikkujat vähem koormava abinõuga. Võlgniku andmeid ei ole taotlejal võimalik
saada ühestki muust andmekogust ega ka näiteks mingis muus menetluses. Niisiis puuduvad
käesoleval juhul muud vähemalt sama efektiivseid, kuid samas andmesubjekti vähem
koormavad abinõud parkimislepingute rikkujate andmete teadasaamiseks.
5 (5)
Abinõu mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt võlgniku õigustesse ning
vabadustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotleja eesmärgi kaalukust.
Juriidilisest isikust sõiduki omaniku või vastutava kasutaja puhul ei saa eelduslikult esineda
sellist huvi (nt ärisaladus, ettevõtlusvabadus vms), mis kaaluks üles taotleja huvi andmete
saamiseks ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks. Ka füüsilise isiku puhul
ei saa liiklusregistri andmete edastamine olla igal juhul eraelu ebamõistlikult riivav, sealjuures
ei ole liiklusregistri andmed füüsilise isiku nime, sünniaja või isikukoodi ja elukoha kohta
eriliigilised isikuandmed (RKTKo 3-2-1-86-16, 3-2-1-80-16, 3-2-1-68-16 ja 3-2-1-3-16.6).
Täiendavalt märgime, et kui mõni sõiduki omanik/vastutav kasutaja isegi leiaks, et esineks
mõni eelviidatud huvi (ärisaladus, ettevõtlusvabadus vmt) siis on võimalik ka juriidilisel isikul
nõue tasuda lähtudes VÕS § 78 lg 1, mis sätestab, et kohustuse võib täita ka kolmas isik. Selle
tulemusel on võimalik konkreetsel sõiduki omanikul/vastutaval kasutajal esitada nõue
konkreetse sõidukijuhi vastu. Võlgniku õiguste/vabaduste väljendus võiks käesoleval juhul olla
privaatsusõigus (st õigus andmete salajasusele), mida võlausaldaja võiks riivata/rikkuda. Kui
aga võtta arvesse, et võlausaldaja töötleb andmeid ainult lepingu täitmiseks, mis on
õiguspärane eesmärk, samuti, et teenuse kasutajal on sisuliselt võimalik vältida enda andmete
töötlemist, täites korrektselt teenuse tingimusi (tasudes nõuetekohaselt parkimise eest), ei saa
võlgniku õigused/vabadused käesoleval juhul kuidagi olla kaalukamad kui võlausaldaja
õigused, vaid vastupidi – võlausaldaja seaduslik ja õiguspärane eesmärk oma nõuete
maksmapanekul kaalub ilmselgelt üles võlgniku võimalikud õigused/vabadused. Niisiis võib
sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmete väljastamist liiklusregistrist pidada ka
mõõdukaks abinõuks, millega ei kahjustata ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi.
Eeltoodut arvesse võttes on üheselt selge, et liiklusregistri andmetele ligipääs antud asjaoludel
on taotleja eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne abinõu.
Seega saadud andmeid kasutatakse üksnes kirjeldatud eesmärgil, määratletud ja
õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning nende töötlemine toimub kooskõlas
õigusaktidega, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 (GDPR).
Lugupidamisega
Helena Kask
Allkirjastatud digitaalselt
Juhatuse liige
EFTA Legal OÜ