Kiri

1

03.09.2024

Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

1.1. Strateegiliste ja kriitiliste maavarade kasutuselevõtt

Euroopa Liidus eeldab strateegiliste ja kriitiliste ressursside1 materjalivoogude tagamine

kohaliku tootmisvõimekuse arendamist ja investori (mh välisinvestori) kaasamiseks

atraktiivse loastamise süsteemi sisse viimist, mis oleks ajaplaanis lühike, aga haaraks tegevust

kompleksselt alates maakasutusest kuni kaevandatud ala korrastamiseni.

Maavara uurimiseks ja kaevandamiseks loa andmine on reguleeritud maapõueseadusega ja

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükiga. Kehtiv õigusruum võimaldab kokku

leppida vaid piiratud hulgas tingimustes, kuid tulevikumaavarade uurimis- ja

kaevandamisõiguse andmisel on vajalik igal konkreetsel juhul arvesse võtta tunduvalt enam

aspekte (väärindamine, riigi tulu jm) kui see täna võimalik on.

Praegu on Eestis selline praktika, et ettevõte ise valib geoloogilise uuringu ala teatud maavara

(isegi riigile kuuluva maavara) uurimiseks, kasutades võimaluse korral varem tehtud

uurimistööde andmeid ja oma parimat teadmist maa-ala geoloogilise ehituse kohta. Pole

määratletud, mis on tulevikumaavarad, kuidas nende perspektiivse leviku piirkonnas

geoloogilised uuringud ja sellele järgnev kaevandamine ning kohapealne väärindamine

toimuma saavad ja kuidas valida välja parim isik nende tööde tegemiseks, et maksimeerida

ühiskonna poolt sellest saadavat kasu.

Tulevikumaavaradena saab rääkida nendest Eesti strateegilistest maavaradest, mida

senimaani pole kasutatud, aga mille kasutusele võtmine võib eeldada suurt arengupotentsiaali

(väetise- ja metallitoormed: fosforiit, haruldased muldmetallid, glaukoniitliivakivi,

graptoliitargilliit, rauamaak, kristalse aluskorra erinevad metallid). Tulevikumaavarad on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste

toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr

168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020,2 (Critical Raw Materials Act,

jõustus 23.05.2024) (edaspidi Euroopa Liidu kriitiliste toormete määrus) defineeritud kui

Euroopa Liidu nimekirjas olevad strateegilised ja kriitilised maavarad3 ning lisaks teised mitte

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252 2https://single-market-economy.ec.europa.eu/sectors/raw-materials/areas-specific-interest/critical-raw-materials/critical-raw-materials-

act_en;

https://www.consilium.europa.eu/et/infographics/critical-raw-materials/ 3 Strateegilistena käsitatakse järgmisi toormeid: boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium, vismut, boor – metallurgiline, koobalt, vask,

gallium, germaanium, liitium – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, magneesiummetall, mangaan – akudes kasutamiseks vajaliku

2

kasutusel olevad aluspõhja maavarad nagu glaukoniitliivakivi ja muu metallitoore (sh

kristalse aluskorra metallitoore nagu raud).

Eestis kehtiv regulatsioon ei käsitle eespool nimetatud strateegiliste maavarade uurimist

ja kaevandamist piisavalt ning puuduvad meetmed nende kasutamise ja väärindamise

suunamiseks, mis võimaldaks ühiskonnal teenida õiglast ja piisavat tulu.

Geoloogilise kaardistamise ja detailsemate uurimistööde alusel on teada, et Eestis esineb

rohetehnoloogiate- ja digiarenguks ning kaitse- ja kosmosetööstuse jaoks vajalikke

strateegilisi ja kriitilisi maapõueressursse, nagu fosforiit, haruldased muldmetallid,

vanaadium, magneesium, mida võib olla mõistlik peale täpsustavat uurimist ja

kaevandamisõiguse andmist, kohapeal väärindada.

Nende, keerulistes geoloogilistes tingimustes (eelkõige aluspõhi, sh kristalne aluskord)

asuvate, ressursside järele on Euroopa Liidus ja maailmaturul suur nõudlus ning mille

toodangule kõrge lisandväärtuse andmisest on riigil ja ühiskonnal võimalik teenida täiendavat

tulu. Selleks, et neid ressursse kasutusele võtta, on vajalik kompleksselt lahendada

nimetatud maavarade rahvusvahelise standardite järgi maavaravaru uurimine, varu

arvele võtmine ja arvestuse pidamine ning keskkonnamõju eelhindamisel

kaevandamisega seotud põhjaveekaitse, jäätmetekke, eluslooduse ja maakasutuse ning

ehitusõiguse küsimused. Samuti suurendada riigi rolli uurimisel ja uute kaevanduste ning

karjääride rajamisel ning kaevandamise korraldamisel, kuna nimetatud ressursid on enamjaolt

aluspõhja maavarad, mis kuuluvad riigile.

Kehtiva regulatsiooni alusel ei teeni riik, omavalitsus ega elanikkond nende ressursside

kasutusele võtmisel piisavalt õiglast ja suuremat tulu, kuid vajalik on, et positiivne mõju

jõuaks ka tegevusest otseselt mõjutatud isikuteni.

Praegune maavarade kasutusse andmise regulatsioon ei võimalda piisaval määral arvesse

võtta pikaajalisi sotsiaalmajanduslikke, keskkonna- ja julgeolekualaseid aspekte ega taga

keerulise allmaakaevanduse, karjääri või ka allmaarajatiste/kaeveõõnte kompleksi rajamisel

(nt teise projekti rajamisel tekkiva kaevise kasutamisel) parima võimaliku tehnoloogia

kasutuselevõttu, lisandväärtuse loomist ega anna maavara ammendumisel kaevanduse

sulgemise või kaevandatud ala korrastamisel piisavaid garantiisid.

Kuna neid küsimusi ei saa lahendada kehtiva uuringu- ja kaevandamislubade andmise ning

maksusüsteemi alusel, siis tuleb leida uued täiendavad lahendused muuhulgas riigi

majandusarengu ja riigitulu teenimise seisukohast lähtudes. Süsteemi muutus eeldab

uuringute ning kaevandamisõiguse andmise suunamisel suuremat riigi juhtrolli võtmist ning

lubade andmise süsteemi muutmist selliselt, et see tagaks pikemas perspektiivis suurema kasu

ühiskonnale ja riigi majandusele.

Seoses suuremahuliste ja kulukate projektidega vajab selgelt defineerimist ka riigi huvi

nimetatud projektide elluviimisel, et tagada ruumilise planeerimise ja maakasutuse

vastuoludeta korraldus. Praegune õigusruum eelkirjeldatud lähenemist ei toeta, mis annaks

suurema kindlustunde nii uuringuteks ja/või kaevandamiseks õiguse saanud ettevõttele kui ka

puhtusastmega, grafiit – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, plaatinarühma metallid, haruldased muldmetallid püsimagnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce), ränimetall, titaanmetall, volfram

Kriitiliste toormetena käsitatakse järgmisi toormeid: antimon, arseen, boksiit/alumiiniumoksiid/alumiinium, barüüt, berüllium, vismut,

boor, koobalt, koksisüsi, vask, päevakivi, fluoriit, gallium, germaanium, hafnium, heelium, rasked haruldased muldmetallid, kerged haruldased muldmetallid, liitium, magneesium, mangaan, grafiit, nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, nioobium, fosfor,

plaatinarühma metallid, skandium, ränimetall, strontsium, tantaal, titaanmetall, volfram, vanaadium

3

avalikule sektorile ja kohalikule kogukonnale ning maksimeeriks maavarade kasutamisest

ühiskonnale saadavat kasu selliselt, et tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud oleksid

leevendatud terviklikult kogu tarneahela lõikes. Lisaks tuleb tagada, et maapõue kasutamisega

seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud oleks eelnevalt

analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige kliimaneutraalsemad ja puhtamad tehnoloogiad.

Oluline on maksimaalselt väärindada maavarasid Eestis, võttes arvesse juba olemasolevat

maavarade töötlemise ja rikastamise võimekust (nt NPM Silmet OÜ), aga ka võimalikke

arendusi ning rajada täiendavalt madala süsinikuheitmega tööstuskomplekse.

Keeruliste allmaakaevanduse, karjääri või ka allmaarajatiste/kaeveõõnte kompleksi rajamisel

on vaja suurendada kaevandaja vastutust võimaliku keskkonnareostuse likvideerimise,

keskkonnaseisundi taastamise või selle likvideerimise ja tehtud kahju hüvitamisel, et oleks

tagatud võimalikest keskkonnaõnnetustest tulenevad kulud ning täidetud ettevõtte

majandustegevuse lõpetamisega seotud keskkonnakohustused.

1.2. Kehtivate kaevandamisõiguse tasude ülevaatamine

Kehtiva keskkonnatasude seaduse (edaspidi ka KeTS) alusel maksavad kaevandajad maavara

kaevandamisõiguse tasu ainult riigile kuuluvate maavarade ja riigimaal oleva maavara

kaevandamise või võõrandamise eest ning tasu jaguneb riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste

(edaspidi ka KOV) vahel. KOVi osa on liiva ja kruusa puhul ca 70% ning lubja- ja dolokivi

puhul ca 20%, mis arvestades nende maavarade kaevandamisõiguse tasu suurust, ei ole

piisav stiimul KOVidele maavarade, eelkõige lubja- ja dolokivi, kaevandamisõiguse

andmisega nõustumiseks.

Liiva ja kruusa puhul on stiimul vähenenud peamiselt asjaolu tõttu, et KOVidele laekuva tasu

osa tõus jäi seisma aastal 2021, samas kui riigile laekuv osa jätkab tõusu (keskkonnatasude

seaduses on osa määratud summana, mitte protsentuaalselt). Teatud juhtudel võib

kaevandamise lubamine olla kohaliku omavalitsuse üksusele finantsilises mõttes kahjumlik,

kuna saadav tulu on väiksem kui kaevandamisest tekkivate mõjude ja häiringute (näiteks

müra ja tolm) leevendamise kulutused ning teede rekonstrueerimine. KOVidel puudub ka

võimalus kehtestada selliseid kohalikke makse või määrata seaduse alusel tema territooriumil

kogutavate riiklike maksude tasemeid ulatuses, millel oleks oluline mõju ettevõtjate otsustele.

Mõned KOVid on sõlminud kaevandajatega koostöökokkuleppeid, mille raames kaevandajad

korrastavad teid või rajavad piirkonda uusi puurkaeve, kuid selliste kokkulepete sõlmimine on

väga vaevaline protsess ja ei taga alati kaevandamisega kaasnevate mõjude kompenseerimist.

Samuti ei ole kaevandajal kohustust hüvitada elanikele kaevandamisega kaasnevaid mõjusid.

Seetõttu on KOVid ja elanikud sageli maavarade uurimisele ja kaevandamisele vastu.

Lisaks ei maksa täna era- ega munitsipaalmaal pinnakatte maavarade (liiv, kruus, turvas)

kaevandajad riigile ega KOVile maavara kaevandamisõiguse tasu, kuigi KOVid peavad

taluma ja kompenseerima ka selle kaevandamisega kaasnevad mõjud (korrastama teid jms).

Kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju ei sõltu sellest, kas karjäär asub riigi-, munitsipaal-

või eramaal, mõju on ikka samasugune. Ühtlasi on era- ja munitsipaalmaal era- või

munitsipaalomandis oleva maavara kaevandamisega tegelevad ettevõtjad põhjendamatult

eelistatud olukorras, kuna ei pea maksma keskkonnatasu.

Munitsipaalmaa näol ei ole tegemist riigimaaga, vaid see on kohaliku omavalitsuse üksuse

omandis olev maa. Seega ei ole täna ka munitsipaalmaal asuval pinnakatte maavaral

tasukohustust. Küll võib KOV kaevandajaga sõlmida lepingu tasu saamiseks kaevandatud

maavara eest, analoogselt eraomanikuga.

4

Keskkonnatasude seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on keskkonnatasude rakendamise eesmärk

vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sealhulgas loodusvarade kasutamisega,

saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju,

suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile

tulu loodusvara kasutada andmisest.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) § 12 kohaselt peab

keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või

heastamisega seotud kulud kandma nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

Keskkonnakasutus on tasuline seaduses sätestatud juhtudel. Keskkonna kui rahvusliku rikkuse

kasutuse eest makstakse tasu, mille suurus määratakse keskkonnakaitse põhimõtete alusel

ning mille kasutamise eesmärk on KeÜSi §-s 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele

kaasaaitamine.

KeÜSi § 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada:

1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda,

inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit;

2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond

praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele;

3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse;

4) keskkonna hea seisund;

5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine.

Kõik need eesmärgid esinevad ühtviisi maavara kaevandamisel nii era- ja munitsipaal- kui

riigimaal, seega puudub sisuline põhjus teha maa omandi alusel vahet KeTSi § 4 lõikes 1

sätestatud eesmärkidel makstava keskkonnatasu tasumise kohustuses4.

2. Sihtrühm

Otsene sihtrühm on ettevõtted, kes tegelevad aluspõhjamaavarade (sh aluskord) uurimise ja

kaevandamisega. Keskkonnakaitselubade registri andmete järgi on 11.06.2024 seisuga

erinevaid kaevandamislubade omanikke 278. Samuti ettevõtted, kes tegelevad era- või

munitsipaal- omandis oleva maavara kaevandamisega, ning eramaaomanikud kelle maal asub

selline maavaravaru (KOVid munitsipaalomandis oleva maavara osas). Lisaks Eestis

tegutsevatele uuringu- ja kaevandamisettevõtetele on sihtrühmaks ka vastavad

rahvusvahelised ettevõtted.

Sihtrühm, keda eelnõu mõjutab, on kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kuna kavas on

muuta maavara kasutusõiguse andmise menetlust ja kaevandamisõigusest saadava tulu

jaotamist, ning riigiasutused, kes on seotud kaevandamisõiguse andmisega (maavara

kaevandamise lube, uuringulube ja üldgeoloogilise uurimistöö lube annab kehtiva

maapõueseaduse alusel Keskkonnaamet). Kavas on muuta kohaliku omavalitsuse üksustele

laekuva maavara kaevandamisõiguse tasumäära osa ja kehtestada era- ja munitsipaalmaal

pinnakattemaavara kaevandamise eest tasu. Kuivõrd kaevandamine mõjutab ümbritsevat

keskkonda, mõjutab see ka paljusid elanikke, mistõttu on kavas välja töötada kohaliku kasu

instrument kaevanduste lähipiirkondades elavatele inimestele.

4 Ainukese erandina ei saa nt eramaal eraomandis oleva maavara kaevandamisel (sama munitsipaalomandis oleva maavara puhul)

keskkonnatasu sisaldada riigitulu komponenti, mistõttu peavad tasumäärad seda arvestades olema erinevad riigimaal kaevandamisel

kohalduvatest tasumääradest.

5

Loodusressursi tervikliku ja läbikaalutud kasutusmehhanismi kavandamine aitab kaasa

ressursi efektiivsemale ja seega ka keskkonnasäästlikumale kasutamisele.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Regulatsiooni eesmärk on tagada, et strateegiliste maavarade ning teatud juhtudel

ehitusmaavarade (peamiselt kõrgemargiline lubjakivi) kasutuselevõtt oleks meile

sobivatel tingimustel võimalik ning et ühiskond teeniks selliste maavarade

kasutuselevõtust õiglast ja maksimaalset võimalikku tulu. Selleks pakutakse õigusaktide

muudatused uuringu ja kaevandamisega seotud tegevuste täpsemaks määratlemiseks ja

meetmed nende kasutamise ja väärindamise suunamiseks. Õiglane ja tõhus tulude jaotus

võimaldab saavutada lokaalset ja riiklikku (järjepidevat) nõusolekut ning ka rahalist tootlust

riskidega investeeringule.

Spetsiifiliselt on eesmärgiks käesoleva väljatöötamiskavatsusega kavandatavate muudatustega

jõuda järgmiste tulemusteni:

1) strateegilise tähtsusega ressursside kasutusse andmist kavandab riik - see tähendab, et

erinevalt praegusest olukorrast, kus varu kasutusse võtmine on juhitud ettevõtjate

majandushuvidest, lähtutakse selle otsustamisel kuhu ja millise varu kasutusõigus antakse

riigi otsustest, tuginedes läbi viidud uuringutele (sh riigi poolt tehtutele), analüüsidele ja

muudele olulistele asjaoludele;

2) ettevõte, kellele strateegilist maavara kasutada antakse, valitakse riigi poolt selleks

ettenähtud menetluse tulemusel (eeldatavalt enampakkumine), millega tagatakse

ühiskonna jaoks ressursi kasutusse andmise kasumlikkuse maksimeerimine;

3) ressursi kasutusse võtmise kavandamise, uuringute läbiviimise ja kaevandamisega

seotud põhiotsused tehakse terviklikult enne kasutusse andmist, mis annab menetluses

osalevale ettevõtjale ja ühiskonnale selgema arusaama, milline tegevus, millises ajaraamis

ja tingimustel on kavas ja aitab maandada sellega seotud riske kõikidele osapooltele.

Erinevalt praegusest olukorrast, kus kõik otsused tehakse enamasti eraldiseisvatena,

hõlbustab see nii ettevõtjate poolt majandusotsuste tegemist kui ka tegevuse mõju

hindamist;

4) tagatakse kaevandatud ressursi vähemalt esialgne väärindamine Eestis, näiteks

fosforhappe tootmine väetise- ja/või akutööstusele;

5) strateegilise tähtsusega ressurssi väärindatakse kasumlikult ja kõrge lisandväärtusega

ning kaasaegse tehnoloogiaga, mis peaks tulemuseks andma vähima võimaliku

keskkonnajälje;

6) kaevandamisõiguse tasu kompenseerib kohaliku omavalitsuse üksustele ja mõjutatud

elanikele kaevandamisega kaasnevad mõjud piisavas ulatuses, selleks kavandatakse

kehtestada ka eraomandis oleva maavara kaevandamise eest tasu ja välja töötada

kaevandamise mõjualas asuvatele elanikele kohaliku kasu instrument;

7) kehtestatakse eramaal eraomandis oleva maavara kaevandamise eest tasu KOVile

eraldatavas (sh kohalik kasu) määras.

Aastatel 2018-2022 tegi Kliimaministeeriumi (tol ajal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi) hallatav asutus Eesti Geoloogiateenistus (EGT) fosforiidi ja

kaasnevate ressursside uuringu, mille üheks eesmärgiks oli üldisel tasemel hinnata fosforiidi

ja kaasnevate ressursside majanduslikku potentsiaali (https://fond.egt.ee/fond/egf/9643).

Lisaks valmisid 2023. aastal ETAGi maapõueressursside väärindamisega seotud uuringud,

6

mis annavad infot fosforiidis oleva fosfori ning haruldaste muldmetallide sisalduse ja

jaotumise kohta, samuti ka graptoliitargilliidis esineva vanaadiumi leviku ja selle eraldamise

tehnoloogiate kohta.

Täiendavalt otsustas Vabariigi Valitsus 23.02.2023. a rahastada EGT projekti “Fosforiidi ja

kaasnevate ressursside teadus- ja arendusuuringuid Eesti Geoloogiateenistuses 2023-2025“.

Uuringu eesmärgiks on tööstuslikul skaalal uurida, kuidas fosforist saab eraldada haruldasi

muldmetalle ning graptoliitargilliidist vanaadiumit ning milliseid lõpptooteid on fosforist

otstarbekas toota. Muuhulgas otsitakse lahendusi fosforiidiga kaasneva mitmete

raskemetallidega rikastunud graptoliitargilliidiga seonduvate keskkonnaohtude vältimiseks.

Lisaks on Ida-Virumaal tehtud Eesti kristalse aluskorra uuringutel leitud erinevate metallide,

sealhulgas väärismetallide mineralisatsiooni ilminguid. Juhul, kui Eesti aluskorra või

aluspõhja kivimi ja sellega kaasnevate ressursside majandusliku potentsiaali ning elu- ja

looduskeskkonna mõjude uuringutest järeldub, et aluskorra või aluspõhja kivimi ja sellega

kaasnevate ressursside kaevandamine ja töötlemine on sotsiaalmajandusliku analüüsi,

keskkonnamõju ja vajalikke leevendusmeetmeid arvestades kokkuvõttes ühiskonnale

kasumlik, on võimalik kaaluda nende ressursside kasutuselevõtmist.

Eesti fosforiidist on võimalik saada ligi 2,2 miljardit tonni fosforiidikontsentraati P2O5,

sisaldusega üle 30%, mille hind väärindades oleks umbes paarsada miljardit eurot. Kuna

samas maavaras on haruldased muldmetallid, siis kontsentraadi väärtusele lisandub haruldaste

muldmetallide väärtus. Näiteks Aru Lõuna uuringualal, kus leidub umbes 16 Mt fosforiidi

kontsentraati P2O5, sisaldusega umbes 30% leiduva kontsentraadi turuväärtus oleks viimase

viie aasta keskmiste hindade kohaselt 2,8 miljardit, 2024. aasta alguse hindadega 5,6

miljardit. Saadav tulu suureneb märgatavalt kontsentraadi väärindamisel näiteks

fosforhappeks, peale selle on potentsiaalselt võimalik saada täiendavat tulu kaanevatest

ressurssidest nagu haruldased muldmetallid, täiendav lisandväärtus graptoliitargilliidi

(vanaadium) ja muude kaasnevate ressursside väärindamisest.

Strateegiliste maavarade kaevandamise ja töötlemise tulemused (toodang) on ülemaailmse

turuga materjalid, mille hind määratakse maailmaturul ning seetõttu erineb selliste maavarade

kasutuselevõtt kehtivas maapõueseaduses sätestatud maavarade kasutusse võtmise korrast.

Olemasolevate õigusaktide maavara kaevandamiseks andmise regulatsioon ei võimalda kokku

leppida enamates kohustustes ja õigustes, mis lubaksid teenida kaevandatud ja väärindatud

ressursilt suuremat hüve kasutades samas parimat võimalikku kaevandamise ja väärindamise

tehnoloogiat.

Kuigi kontsessiooni andmise süsteemi loomise ajendiks on strateegiliste ja kriitiliste

ressursside võimaliku kasutusse andmise lahenduse tekitamine, on selle väljatöötamise käigus

mõttekas analüüsida selle rakendamise otstarbekust teatud juhtudel ka teiste aluspõhja ja

aluskorra (näiteks kõrgemargiline lubjakivi, graniit-gneiss, rauamaak) maavarade puhul.

Kontsessiooni rakendamist tuleks kaaluda aladel kus on kehtestatud maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringuid ja kus on avaldatud ühiskondlikult suurt soovi kontsessiooni

andmiseks.

Kaevandamisõiguse tasu laekumisest suurema osa suunamine kohaliku omavalitsuse üksuste

kasuks aitaks suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste nõusolekut arendustega. KOVi

tulubaasi suurenemine on võimalik kas tänaste tasumäärade jaotumispõhimõtete muutmisel

või siis mõnevõrra kõrgemate tasumäärade kehtestamisega. See omakorda eeldab

kaevandamisõiguse alamäärade muutmist, kuna need on otseselt seotud KOV tasumääraga.

7

Samas peab kõrgemate ehitusmaavarde kaevandamisõiguse tasumäärade puhul säilima

ettevõtete konkurentsivõime turul. Ehitusmaavarade turul on tihe konkurents Lätiga.

Strateegiliste maavarade atraktiivse loastamise süsteemi väljatöötamine on seotud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 (54. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2024-

2027 ei ole veel lõplikult paigas) aluspõhimõttega 6.1.20. Toetame Eesti ja Euroopa Liidu

jaoks oluliste maavarade kasutuselevõtu uurimise jätkamist ning otsime võimalust keskkonda

hoides luua Eesti rahvale seeläbi uut jõukust ja selle ülesandega Maapõueseaduse

väljatöötamiskavatsus.

Maavarade kaevandamisõiguse tasude põhimõtete ülevaatamine on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023-2027 aluspõhimõttega 3.3.12. Vaatame üle keskkonna- ja

ressursitasud ning selle ülesandega Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu

(maksupakett – vee erikasutustasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

• Maapõueseadus;

• Keskkonnatasude seadus;

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• Maapõuepoliitika põhialused kuni aastani 2050;

• Euroopa Liidu kriitiliste toormete määrus.

5. Tehtud uuringud, analüüsid jms

Maapõueseaduse kasutamise ja kaitse regulatsiooni analüüsis (OÜ Inseneribüroo Steiger

ja Ellex Raidla, 2017) on välja toodud kontsessioon kui piiritletud territoorium, kus on

lubatud uuringu tegemine, mh täpsustatud piirides kaevandamine.

EL riikide geoloogilise uuringu ja kaevandamise lubade andmise protseduure

sisaldavate õigusaktide analüüs (Euroopa Komisjon, MinPol 2016, Legal framework for

mineral extraction and permitting procedures for exploration and exploitation in the EU).

Erinevates EL riikides on uuringu- ja kaevandamislubade andmine lahendatud erineval moel,

osades riikides on selleks kasutatud kontsessiooni menetlust ja teistes tehakse seda

kaevandamisõiguse andmise korras.

Keskkonnahoidlike riigihangete analüüs (Tallinn, 2020, lk 27). Üks peamiseid eesmärkide

rakendamise vahendeid on pakkumuste hindamise kriteeriumide mõiste (2014/24/EL, ptk

3.3.5). Näiteks võib hankija kontrollida pakkuja sobivust tegelda hankelepingu täitmiseks

vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimistingimusi pakkuja majanduslikule ja

finantsseisule ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kuid ka sellele, millist liiki ja

millise kvaliteediga kaupa või teenust soetada.

Riigihangete valdkonna 2020. aasta ülevaade (RaM, 2021). Kvalifitseerimise tingimuste

kehtestamisel tuleb edaspidises praktikas arvestada Euroopa Kohtu 20.05.2021 otsuses

kohtuasjas C-ja/20 toodud seisukohtadega. Kohus leidis, et pakkujal peab olema võimalik

tõendada oma võimet riigihankelepingut täita, tuginedes sellistele dokumentidele, nagu tõend

erialaregistrisse või äriregistrisse kandmise kohta, mille on väljastanud tema

asukohaliikmesriigi pädev asutus. Seisukoht tugineb põhimõttele, et ühe liikmesriigi hankijad

peavad tunnustama teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Kohus asus

8

seisukohale, et nõue, et pakkujatel peab olema Eesti riigiasutuse tunnustus või et nad

täidaksid Eestis teatamis- ja loakohustust, on diskrimineeriv ning pole teistes liikmesriikides

asutatud pakkujate suhtes põhjendatud.

„Teatud riikide kaevandamisalase seadusandluse võrdlusanalüüs. Soovitused Eestile“

(MKM, 2021). Analüüsiga on tehtud ettepanek kaevandamisõiguse andmiseks oksjoni korras.

Soovitus on antud Rootsi, Soome, Poola, Ungari, Queensland ja Lääne-Austraalia, kehtiva

regulatsiooni analüüsi alusel, millistes riikides on kontsessiooni menetlus kohaldamisel.

Analüüsimisel on Tšiili liitiumi uurimisele ja kaevandamisele rakendatud kontsessiooni

enampakkumise ülesehitus ja Põhja-Makedoonia riiklik kontsessioonipoliitika.

"Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs" - II etapp (2019).

Analüüsi eesmärk oli välja tuua, milliseid kulusid tuleb kanda selleks, et vähendada teatud

valdkondade keskkonnakasutuse mõjusid ning milliseid kulusid need mõjud ühiskonnale

kaasa toovad. Analüüsis vaadeldi ka EL riikides keskkonnahäiringute kompenseerimiseks

kohalikele kogukondadele ja elanikele pakutavaid hüvesid ja hüvitisi. Töös antud soovitus:

„Täiendavate hüvede ning hüvitiste Eestis pakkumisel tuleb läbiva põhimõttena säilitada

paindlikkus, st võimalus pakkuda selliseid hüvesid ja hüvitisi, millest konkreetne kogukond

huvitatud oleks. Jäikade õigusaktidega kaasneb oht, et arendajale seatakse põhjendamatult

kohustusi, millest kohalikud kogukonnad ja elanikud ise huvitatud ei ole. Lisaks tänasele

võimalusele vabatahtlikke lepinguid sõlmida, väärib kaalumist võimalus reguleerida hüvede

ja hüvitiste pakkumist planeeringu või loa kõrvaltingimustena. See võimaldaks tagada

senisest parema läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise.„

„Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüsi)“ (Tellis:

Riigikantselei; tegi Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2020). Uuringu põhifookuseks oli

analüüsida, kuivõrd võimaldavad kohaliku kasu kokkulepped suurendada taluvushuvi ehk

kogukonna ja kohaliku omavalitsuse nõustumist sedalaadi ettevõtlusega. Uuringu anti

soovitused kohaliku kasu ja kohaliku kasu jagamise mehhanismi osas, samuti

otsustusprotsessi ja rakendamismehhanismi ülesehitamiseks ning millest tuleks kohaliku kasu

kompenseerimise üldpõhimõtetena lähtuda.

6. Kaasatud osapooled

Strateegiliste maavarade kontsessiooni VTK koostamiseks on 2023. a märtsis moodustatud

töörühm ja toimunud on VTK koostamist tutvustavaid avalikkusele suunatud koosolekuid

(kontsessiooni puudutavates küsimustes). Lisaks on toimunud täiendavaid VTK koostamiseks

vajalikke arutelusid kitsamas töörühma koosseisus, et töötada välja kontsessiooni lahendus.

Töörühmades saadud infot on kasutatud ka käesolevas dokumendis. Kontsessiooni töörühm

oli moodustatud tasakaalustatult, sellesse kuulusid ülikoolide, kohalike omavalitsuste,

erialaorganisatsioonide esindajaid ning kaevandamisettevõtted ja inseneribüroo Steiger.

Lisaks sellele ka valdkonda koordineerivate ministeeriumite, Maa-ameti ja Eesti

Geoloogiateenistuse esindajad.

Maavarade kaevandamisõiguse tasusid puudutavate küsimuste osas ei ole veel laiemas ringis

arutelusid toimunud.

9

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

1) Avalikkuse teavitamine JAH

2) Rahastuse suurendamine JAH

3) Olemasoleva olukorra säilitamine JAH

4) Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

5) Muu (palun täpsusta): EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Avalikkuse teavitamine. Kontsessioonilepingu menetlus eeldab ka avalikkuse teavitamist,

kuid ei lahenda küsimust tervikuna. Teavitamine ei ole piisav tegevus, et leida sobiv

kontsessionäär ja leppida kokku kontsessioonilepingus õigused ja kohustused.

Avalikkuse teavitamise läbi saavad teatavaks ka kohalike elanike ootused kaevandamisega

kaasnevale kohaliku kasu instrumendile, samas eeldavad need ootused lisaks teavitamisele

täiendavate analüüside tegemist.

Rahastuse suurendamine piiratud mahus võimaldab tõsta kontsessioonilepingu

ettevalmistamise kvaliteeti, kuid selleks, et lahendada kogu ülesannet, on vajalik mahukat

finantseeringut. Rahastuse suurendamise all võib silmas pidada ka riiklikku otsust, et maavara

kasutusele võtmiseks teeb vajalikud toimingud riik sarnaselt põlevkivi kaevandamise ja

töötlemise riigiettevõtte käitamisega. Samas eeldab see õigusaktide muutmist.

Kaevandamisega seotud mõju on võimalik elanikele kohaliku kasu instrumendi kaudu

hüvitada, sh kaevandaja poolt, samas on selle ühtlaseks korraldamiseks vajalik õiguslik

raamistik.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine toimub vaikimisi, kuna

andmeid ja tehnoloogiaalast teavet on ebapiisavalt, sh keskkonnaküsimuste ja

sotsiaalmajanduslike küsimuste lahendamiseks. Käimas on projekt “Fosforiidi ja kaasnevate

ressursside teadus- ja arendusuuringud Eesti Geoloogiateenistuses 2023-2025“, mis aga üksi

ei võimalda saavutada soovitud lõpp-tulemust.

Senisel kujul kaevandamisõiguse tasudega jätkamine ei aita kaasa kohaliku omavalitsuse

üksuste kaevandamisest tulenevate mõjude jaoks tulubaasi kasvamisele ja uute kaevanduste

avamise või olemasolevate laiendamise meelsuse muutmisele ning ehituseks vajalike

ressursside kättesaadavusele. Seda näitab asjaolu, et viimastel aastatel on elanikud ja kohaliku

omavalitsuse üksused tihtipeale kaevandamistegevuse vastu, kuna kaevandamisest saadav tulu

ei kompenseeri piisavalt kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ning nendega seotud kulutusi.

Senise regulatsiooni parem rakendamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid jääb siiski

ebapiisavaks, kuna senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid

olemasolev regulatsioon. Riigil on küll põhimõtteliselt võimalik ise uuringuid läbi viia ja

kaevandamist korraldada nii nagu see on olemasolevas õigusruumis praegu sätestatud, kuid

see ei taga soovitud eesmärgi saavutamist, kuna olemasolevad õigusaktid ei sätesta

põhimõttelisi erandeid nn tulevikumaavaradega seoses ning kehtiv õigusruum ei võimalda

mõistlikult ja ühiskonnale võimalikult suurt kasu tooval viisil nende maavarade

kasutuselevõtmist. Samuti on osad KOVid ja ettevõtted teinud ettepaneku rakendada

kontsessioonimenetlust teatud ehitusmaavarade puhul.

10

Olemasolevale regulatsioonile tuginemise ja selle parema rakendamise võimalikkust on küll

kaalutud, kuid punktis 1 esitatud selgitustest nähtub, miks see ei taga vajalikku riigi juhtrolli

tugevdamist uuringu- ja kaevandamisõiguse andmise, kontsessiooni, korrastamise ja ruumilise

planeerimise küsimustes.

KeTS ei võimalda regulatsiooni muutmata suunata kohaliku omavalitsuse üksustele suuremat

osa kaevandamisõiguse tasudest, samuti ei ole võimalik seadust muutmata muuta era-

omandis oleva maavara tasustamise aluseid.

KOVidel puudub ka võimalus kehtestada selliseid kohalikke makse või määrata seaduse

alusel tema territooriumil kogutavate riiklike maksude tasemeid ulatuses, millel oleks oluline

mõju ettevõtjate otsustele. KOVidel on endiselt võimalik sõlmida kaevandajatega

koostöökokkuleppeid, kuid seda sel juhul kui vastavad load on juba väljastatud ja teine

osapool on sellest ka huvitatud (puudub õiguslik kohustus).

Põhimõtteliselt on võimalik, et KOV suunab talle laekuvast osast ise teatud osa kohalikele

elanikele kaevandamise mõju kompenseerimiseks, kuid see oleks sellisel juhul kohaliku

omavalitsuse üksuse otsustada ja ilma seaduses raamistikku kehtestamata ei saa tagada kogu

riigis ühtsete, keskkonnatasude seadusest lähtuvate, põhimõtete rakendamist.

Punktis 1 kirjeldatud probleemi lahendamiseks on seega vajalik maapõueseaduse ja

keskkonnatasude seaduse muutmine.

7.2. Kokkuvõte

Strateegiliste maavarade puhul ja teatud juhtudel teiste aluspõhja ning aluskorra maavarade

puhul on riigil otstarbekas kehtestada maavarade kontsessioonimenetlus, mis tähendab

mitmest kriteeriumist lähtuvat konkurssi uurimis- või kaevandamisloa saamiseks konkreetsele

alale või mäeeraldisele, riigi poolt määratud tingimustel. Eesmärk on tagada ressursikasutuse

tingimuste määramisel riigi võimalused protsessi juhtida, et saada ressursikasutusest

ühiskonnale maksimaalset hüve (sh avalikkuse ja mõjutatud elanike kaasamine protsessi),

leppida kokku tasustamise/hinnastamise põhimõtted ning arvestades samal ajal ka äririski

võtvate ettevõtjate vajadusi. Maavarade kontsessioon võimaldab riigil valida partneriks

arendaja, kelle esitatud pakkumises on arvestatud pikaajaliste sotsiaalmajanduslike,

keskkonnakaitse ja julgeolekualaste aspektidega ning sealhulgas tagada parima

tehnoloogia kasutuselevõtt, optimaalse lisandväärtuse loomise ahelate väljaarendamine

ja kaevandatud ala sulgemisjärgne korrastamine ning taastamine.

Planeeritav riigi osalus kontsessiooniprojektis võimaldab kõrgemat läbipaistvust

keskkonnariskide vältimiseks ning selline omandistruktuur tagab kindlamalt investeeringud ja

alandab pikaajalisi riske arendajale.

Maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on

vajalik seetõttu, et olemasolev seadus ei taga riigile juhtrolli ressursikasutuse tingimuste

määramisel, et teenida ressursikasutusest ühiskonnale maksimaalset hüve ja teistpidi ei

soodusta see ka keerulisematesse ja suurema äririskiga projektidesse investeerimist ega

motiveeri kohalikke elanikke projekte toetama. Muude lahendusvariantide kaudu ei ole selle

eesmärgi saavutamine võimalik.

Samuti aitab kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva maavara kaevandamisõiguse tasumäära

osa muutmine, sh era- ja munitsipaalmaal oleva pinnakattemaavara kaevandamise eest tasu

11

kehtestamine ja kaevandamise mõjualas asuvatele elanikele kohaliku kasu instrumendi

väljatöötamine eeldatavasti vähendada kohalike omavalitsuste ja elanike vastuseisu

kaevandamisele.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud

või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

„Teatud riikide kaevandamisalase seadusandluse võrdlusanalüüs. Soovitused Eestile“ (MKM,

2021). 5Analüüsiga on tehtud ettepanek kaevandamisõiguse andmiseks oksjoni korras.

Soovitus on antud Rootsi, Soome, Poola, Ungari, Queensland ja Lääne-Austraalia, kehtiva

regulatsiooni analüüsi alusel, millistes riikides on kontsessiooni menetlus kohaldamisel.

Ungari näide: Ungari maavarasid puudutav seadusandlus on pärast Nõukogude Liidu

lagunemist mitu korda järsult muutunud. 1993. aastal võeti vastu kontsessioonil põhinev

regulatsioon. Ungari kaevandamisalase seadusandluse kesksed mõisted on geoloogilisteks

uuringuteks avatud ja suletud piirkonnad. Avatud piirkonnas väljastab geoloogiliste uuringute

lube piirkondlik valitsusasutus. Suletud piirkonnas väljastatakse load aga pakkumisprotsessi

tulemusena kontsessiooni kujul, ning neid väljastab Ungari Geoloogia- ja Kaevandusamet

(MBFG)/Ungari Geoloogiateenistus (MBFZ). 2010. aastal kuulutati terve Ungari territoorium

suletud piirkonnaks, et leida metallide ja kütuseks kasutatavate maavarasid ning uurida

geotermaalse energia kasutamist. Ungaris on mitmed boksiidi, vase ja kulla

kontsessioonikonkursid nurjunud tõenäoliselt liiga karmide osalustingimuste tõttu.

Soome näide: Soomes kehtib alates 2010. aastast maavarade strateegia, mille pikaajaline

eesmärk on „elujõuline, ülemaailmselt konkurentsivõimeline maavarade valdkond, mis tagab

kindlustatuse Soome toorainetega, suurendab piirkondade elujõulisust ning edendab

loodusvarade vastutustundlikku kasutamist“. Soome Geoloogiateenistus (GTK), mis kogub ja

levitab geoloogilist teavet, on Tööhõive- ja Majandusministeeriumile alluv

ekspertorganisatsioon. GTK edendab Soomes maavarade uurimist ja kaevandamist. GTK

(Soome riik) tegeleb ka geoloogiliste uuringutega, selgitab välja ja dokumenteerib piirkonnad,

kus võib leiduda maavarasid, et julgustada edasist erasektori uurimist ning maavarade

kasutamist. Geoloogiliste uuringute tulemustest teatatakse regulaarselt. Uusi võimalikke

majandusliku potentsiaaliga maavaraleide pakutakse erasektorile avatud pakkumisprotsessi

kaudu, mille korraldab Tööhõiveministeerium. Võimalike uuringupiirkondadega seotud

pakkumisprotsessid on ainsad, mida korraldatakse Soome õigusaktide alusel. Alates

01.01.2024 hakkas Soomes kehtima uus kaevandatud maavarade maksustamise seadus, kus

metallitooret maksustatakse 0,6%-ga kaevandatud metalli väärtusest ja mittemetallidele (sh

ehitusmaavaradele( kehtestatud tasu on 0,2 €/tonn Varasemalt ei olnud Soomes kaevandatud

maavaradel ressursitasu. Siinkohal on tegemist klassikalise ressursitasu, mitte

kontsessioonitasuga. Tulud jaotuvad järgmiselt: 60% maavara kaevandamise asukoha

KOVile ja 40% riigile. Osad Soome kaevandamisalased arendused kuuluvad riigiettevõttele

Finnish Minerals Group.

Portugali näide: maavarade maardlate uurimise ja kaevandamise lubade väljastamise eest

vastutab Energeetika- ja Geoloogia Peadirektoraat (DGEG). DGEG tegutseb

Majandusministeeriumi alluvuses. DGEG-d nimetatakse ka asutuseks, mille alla on

5 https://www.kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Teatud%20riikide%20kaevandamisalase%20seadusandluse%20v%C3%B5rdlusanal%C3%BC%C3%BCs_1.pdf

12

koondatud kõik tegevused. Kui ühte piirkonda soovib uurida mitu ettevõtet, võib DGEG

korraldada avaliku hankemenetluse. Seda protseduuri kasutatakse siiski väga harva, ehkki

kaevandamisseaduses käsitletakse seda võimalust. Edukalt sõlmitud uurimisleping annab

litsentsisaajale automaatselt õiguse taotleda kasutuslepingut. Avalik hankemenetlus võidaks

korraldada ka juhul, kui maavara maardlaid peetakse riigi majanduse jaoks strateegiliselt

oluliseks. Sel juhul tagatakse nendele juurdepääs hankekonkursiga, mis kuulutatakse välja

riiklikes ja kohalikes ajalehtedes, seades ka tähtajad pakkumuste esitamiseks.

Kasutusloa saamiseks tuleb tasuda aastamaksu. Selle suurus põhineb maa-ala suurusest, mille

kohta luba väljastati. Mõnel juhul võib aasta- või teiste tasude maksmine olla reguleeritud

kasutuslepinguga. Taotleja peab igal juhul katma järgmised kulud:

• DGEG-i otsuse riigi ametlikus teatajas avaldamine;

• esialgne tagatis, millega tagatakse, et taotleja täidab kontsessiooni vastavalt kokkulepitule;

• kõik kontsessioonilepinguga seotud kulud.

Kasutustasud ja muud rahalised kompensatsioonid räägitakse iga kord eraldi läbi ning nende

summad täpsustatakse kontsessioonilepingus. Määr jääb tavaliselt kaevandusest väljastatava

toodangu väärtusest 2–5% vahele.

Ressursi-ja kontsessioonitasude erinevate riikide võrdlus:

RIIK RESSURSITASU KONTSESSIOONITASU

SOOME 0,6% metallitoore;

0,20 €/t mittemetallid

puudub

UNGARI Valitsuse määruses on

välja toodud sageli

kasutatavad

tasumäärad:

ehitusmaavarad 3–40

EUR/m³, tööstuslikud

maavarad: 4–130

EUR/m³,

metallimaagid: 150–

200 EUR/m³.

Värviliste metallide mineraalmaakide maa-alusele

kaevandamisele kohaldub 2% suurune kasutustasu ning

värviliste metallide karjäärides kaevandamisele 5%

kasutustasu.

PORTUGAL Kasutustasud ja muud rahalised kompensatsioonid

räägitakse iga kord eraldi läbi ning nende summad

täpsustatakse kontsessioonilepingus. Määr jääb tavaliselt

kaevandusest väljastatava toodangu väärtusest 2–5%

vahele.

POOLA Iga-aastane kontsessioonitasu koosneb fikseeritud ja

muutuvast osast.

•Fikseeritud osa on protsent kaevandatava maavara

väärtusest, mis põhineb varude tõestatud suurusel ning

varieerub sõltuvalt kaevandatavast maavarast 0,0005%-st

maardla tegelikust väärtusest 0,1%-ni. Metallimaagi

korral on see määr 0,005%. Riigikassa avaldab selles

arvutuses kasutatava toorme hinna kord aastas.

•Varieeruv element sõltub kaevandaja eelnenud aastal

makstud kasutustasu suurusest ning arvutatakse osana (5–

50 protsenti) eelnenud aastal tasutud kasutustasust.

Metalli kaevandamise korral on see määr 30%.

13

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Probleemi lahendamiseks võib olla mitmeid erinevaid regulatiivseid lahendusi.

Punktis 1.1 kirjeldatud probleemide lahendamiseks tehakse VTKs järgmine ettepanek:

maapõueseadust muudetakse ja täiendatakse lisades sinna maavarade kontsessiooni puudutav

peatükk, mis kirjeldab kontsessiooni algatamise, sisustamise ja menetluse läbiviimise

põhimõtted. Konkreetsed asjaolud määratakse igakordselt juhtumipõhiselt, konkreetse

kontsessioonimenetluse ettevalmistamise käigus.

Seaduses tuleb käsitleda vähemalt järgmiseid küsimusi:

1. Kontsessiooni algataja ja läbiviija (volitatud ministeerium)

2. Kontsessionääri kvalifitseerimise tingimused

3. Kontsessiooni ulatus (maapõue osa)

4. Etapid (uuring, kaevandamine, väärindamine, aruandlus)

5. Ligipääs maaomandile, õigusaktidest tulenevad piirangud, kinnisasja avalikes huvides

omandamine, kompensatsioonimehhanismid

6. Keskkonnaküsimused

7. Sotsiaalmajanduslikud küsimused, kaasamine

8. Kohaliku kasu instrument

9. Tehnoloogia ettekirjutamise tase

10. Ajagraafik (investeeringud, töö)

11. Riigiosaluse määr

12. Vastastikused garantiid, äririski ulatus ja jagamine

13. Tasustamise (hinnastamise) põhimõtted

14. Kontsessiooni lõpetamine, sh kaevandatud maa ja kasutatud tööstusalade korrastamine.

15. Järelevalve.

Kontsessioonikonkursi uuringualal või konkreetsel mäeeraldisel algatab Vabariigi Valitsus

volitatud ministeeriumi või kontsessioonikomisjoni ettepanekul. Kontsessioonikonkursi korra

kehtestab valdkonna eest valitsev minister käskkirjaga. Kontsessiooni läbiviimise ajakava ja

kontsessiooni tingimused otsustab kontsessioonikomisjon lähtuvalt kontsessiooniobjekti

mastaabist ja keerukusest.

Muudatused kavandatakse sisse viia senisesse maapõuseaduse struktuuri, mistõttu ei ole uue

tervikseaduse väljatöötamine vajalik.

Kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kompenseerimise kitsaskohtade (vt punkt 1.2)

lahendamiseks tehakse ettepanek muuta keskkonnatasude seadust. Muudatused viiakse sisse

senisesse keskkonnatasude seaduse struktuuri, mistõttu ei ole uue tervikseaduse

väljatöötamine vajalik. Muudetud keskkonnatasude seaduse alusel kehtestatakse Vabariigi

Valituse määrusega maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad alates 01.01.2026.

VTKs tehakse ettepanek täiendada ja muuta KeTSi järgmises osas:

1. Era- ja munitsipaalmaal pinnakattemaavarade kaevandamise tasustamise põhimõtted –

sätestatakse kohustus tasuda maavarade kaevandamisõiguse tasu ka era- ja

munitsipaalomandis oleva maavara kaevandamisel. Seejuures tuleb kehtestada

võrreldes riigi omandis oleva maavaraga erinevad kaevandamisõiguse tasu määrad,

14

kuna riigile mittekuuluva maavara kaevandamisõiguse tasus ei saa olla riigitulu

komponenti;

2. Kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad – lähtuvalt KeTSi § 3 lõikest 4

lähtutakse maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle seaduses

sätestatud alammäärade riigi tulu teenimise eesmärgist ehk kui KOVi osa

suurendatakse, siis on vaja tõsta ka kaevandamisõiguse alam- ning teatud juhtudel ka

kehtivaid ülemmäärasid;

3. Laekunud kaevandamisõiguse tasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse

üksuste eelarvete vahel – KOVi suunatakse suurem osa maavarade kaevandamisõiguse

tasust, mis oleks piisav, et kompenseerida maavara kaevandamisega kaasnevaid

mõjusid (sh lähipiirkonna elanikele). Eelnõu väljatöötamise käigus selgub täpselt, kas

ja kui suures ulatuses on vaja tõsta keskkonnatasu määrasid, et kohaliku kasu

instrument oleks piisavalt mõjus, ning samuti, milliste maavarade puhul seda

rakendatakse.

4. Seadust täiendatakse kohaliku kasu instrumendiga, eeldatavalt keskkonnatasude

seaduse § 553 (tuuleenergia kohaliku kasu instrument) eeskujul.

Kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju ei sõltu sellest, kas karjäär asub riigimaal,

munitsipaal- või eramaal, mõju on ikka samasugune, mistõttu tuleks ka era- ja

munitsipaalmaadel kehtestada tasu, mis laekuks ainult KOVile ja KOV jagaks piirkonna

elanikele. Tegemist ei ole eraldi tasuga, KOVile laekuks kaevandamisõiguse tasu, millest on

maha arvutatud riigile laekuv tasu osa.

Kuivõrd kaevandamine mõjutab ümbritsevat keskkonda, mõjutab see ka paljusid elanikke.

Kavas on välja töötada kaevanduste lähipiirkondades elavatele inimestele kohaliku kasu

instrument, mille aluseks võetakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu jagamise

põhimõtted. Näiteks tõstes ehitusmaavarade (liiv, kruus, savi, lubja- ja dolokivi) ja turba

kaevandamisõiguse tasumäära 10% (ning ühtlustades hästilagunenud ja vähelagunenud turba

tasumäärad), laekuks täiendav 10% keskkonnatasu KOVile, kes omakorda suunab selle

kaevanduste lähipiirkondades elavatele inimestele.

Kaevandamisõiguse tasu tõstmisel peab arvestama ka seda, et lisanduv keskkonnatasu

avaldub lõpptoodete hinnas. Riik ja KOVid on ca 80% ulatuses ise ehitusmaavarde tarbijad

läbi teede ehituse, seega suurenevad läbi kaevandamistasude tõstmise nii riigi kui KOVide

kulud.

Alternatiivina võiks jätta kehtima ka olemasoleva olukorra, kus KOVid sõlmivad ise

kaevandajatega koostöökokkuleppeid, mille raames kaevandajad korrastavad teid või rajavad

piirkonda uusi puurkaeve, kuid selliste kokkulepete sõlmimine on väga vaevaline protsess ja

ei taga alati kaevandamisega kaasnevate mõjude kompenseerimist elanikele.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida

tuleb kasutada säästlikult. See säte paneb riigile kohustuse kujundada looduskeskkonna

säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim6.

6 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS (pohiseadus.ee), § 5 selgitused, p 2.

15

Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud EL majanduse jaoks oluliste ressursside tagamiseks

kriitiliste toormete määrus, milles sätestatakse kriitiliste toorainete ja kestlike tarnete tagamise

raamistik. Määruse eesmärk on tagada ELi majanduse jaoks olulistele, kuid suure tarneriskiga

toormetele juurdepääs. Need kriitilised toorained on sageli asendamatud sisendid

mitmesugustes strateegilistes sektorites, sealhulgas taastuvenergeetikas, digivaldkonnas,

kosmose- ja kaitsetööstuses ning tervishoiusektoris.

Kriitiliste toormete määrusega sätestatakse seal käsitletud ressursside kasutuse korraldamise

põhimõtted, mida tuleb arvestada asjakohases ulatuses ka Eesti MaaPSi regulatsiooni

kavandamisel. Määruses on seatud sihttasemed, mille põhjal suunata jõupingutusi ja jälgida

edusamme:

1) kaevandamine: vähemalt 10% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis kaevandatud

toormega

2) töötlemine: vähemalt 40% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis töödeldud

toormega;

3) ringlussevõtt: vähemalt 25% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis ringlusse võetud

toormega;

4) välised allikad: ühest kolmandast riigist tohib tarnida maksimaalselt 65% iga

strateegilise tooraine liidus aastas ükskõik millises asjakohases töötlemisetapis

tarbitavast kogusest.

Eesmärk on suurendada iga strateegilise tooraine puhul võimsust kõigis väärtusahela

etappides ning saavutada strateegiliste toorainete kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu

koguvõimsuse sihttasemed. Ühe olulise osana sätestab kriitiliste toormete määrus

strateegiliste ressursside projektidele loamenetluse tähtajad.

Põhiseaduse § 32 sätestab omandipõhiõiguse, samas ei ole see absoluutne ega piiramatu.

Omandipõhiõigust võib seadusega kitsendada. Omandipõhiõiguse piirangu ehk tasu

kehtestamist õigustab avalik huvi, mis on väljendatud KeTS § 4 lõikes 1 -

keskkonnakasutusega seotud võimaliku kahju vältimine või vähendamine, loodusvara

tõhusamalt kasutama suunamine ja keskkonnahäiringu hüvitamine. Need eesmärgid on samad

sõltumata maavara omandist ning seega ei ole sisulist põhjendust tasukohustuses vahe

tegemiseks. Külla aga tuleb valida kohased tasumäärad, mis ei hõlma tasu riigitulu

komponenti.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku

omavalitsuse korraldusele, eelduslikult on positiivne sotsiaalmajanduslik mõju elanikele ja

KOVidele, kellele suunatakse kohaliku kasu instrumendi rakendamisega seotud

keskkonnatasuosa. Kavandatud muudatustel on positiivne mõju majandusele, kuna

kontsessioonimenetluse rakendamine tooks riigile majanduslikku kasu ja looks ühiskonnale

lisaväärtust. Kohaliku kasu instrumendi loomine aitab kompenseerida elanikele

kaevandamisega kaasnevad mõjud ning seeläbi paraneb kohalik eluolu.

Kaudselt võib kaasneda positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, maavara kasutuselevõtu

tervikliku ja paremini läbi kaalutud maavarade kasutuselevõtu kaudu.

Järgnevalt on loetletud olulisemad kavandatud muudatused teemade kaupa ja selgitatud nende

peamist mõju.

16

11.1. Mõju avaldav muudatus: kontsessiooni regulatsiooni lisamine maapõueseadusesse

VTK-ga kavandatakse MaaPSi kontsessioonimenetlust käsitleva regulatsiooni lisamine.

Vabariigi Valitsus otsustab määratud kriteeriumite alusel kontsessiooni algatamise, kui

kontsessiooni maavaral on suur majanduslik potentsiaal, sh ekspordi potentsiaal.

Kontsessiooniga määratletakse õigused ja kohustused konkreetses maapõue osas

geoloogiliseks uuringuks ja kaevandamiseks ning väljatud toorme väärindamiseks.

Kontsessiooni menetlusse ja konkreetse kontsessiooniga seotud kriteeriumite väljatöötamisse

kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksus, kelle territooriumil kontsessiooni objekt asub.

Kontsessiooni menetluse pakkuja ja võitja selgitatakse välja konkreetse lävendi alusel.

Menetluses on mitu etappi, see ei lõpe ainult kontsessiooni andmisega uuringule või

kaevandamisele, vaid järgneb järelevalve, kus lisaks tavapärasele kaevandamise järelevalvele,

tehakse kontrolli ka kontsessioonilepingu täitmise üle. Kontsessiooniks loetakse

kontsessioonilepingu alusel tehtavaid tegevusi alates lepingu sõlmimisest kuni käitise

sulgemiseni kõigis kontsessioonilepingus kirjeldatud aspektides.

Muudatuse sihtrühm 1: Eesti riik, riigiasutused (sh Keskkonnaamet, EGT)

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele, mõju majandusele

Riigi jaoks on alusinformatsiooni kogumine kriitilise tähtsusega, et põhjalikult hinnata

maavarade kasutuselevõtuga seotud hüvesid ja riske. EGT tegeleb hetkel tulevikumaavarade

uuringutega, et need riskid ja kindlaks määrata.

Muudatus on seega vajalik riigi maavara kasutamise korraldamisega seotud funktsioonide

täitmiseks.

Muudatus ei suurenda EGT töökulu, kuna teenistus on selleks vajalike töötajatega

komplekteeritud. Muudatusega kaasneb riigile lisakulu seoses tegemist vajavate uuringutega.

Muudatusega võib suurendada töökoormust Keskkonnaametis (keskkonnalubade menetlus),

kuid kokkuvõttes võib eeldada, et kontsessioonimenetluse läbimisel üksikute

keskkonnalubadega seotud menetluskoormus väheneb, kuna olulised küsimused otsustatakse

kontsessiooni andmisel ja ei jää üksiku loa tasemele. Kontsessioonimenetlusega kaasnevad

riigile täiendavad ülesanded, millega seoses kontsessioonimenetlust korraldava riigiasutuse

töökoormus kasvab.

Kaasnev mõju: mõju riigi ja KOVi tuludele

Muudatusega kaasneb riigile ja ühiskonnale tulu kontsessioonitasu näol. Riigi osaluse määr

kontsessioonilepingus lepitakse kokku iga lepingu puhul eraldi.

Kehtiva keskkonnatasude seaduse alusel makstakse kaevandamisõiguse tasu kaevandatud

maavara koguse alusel, kuid aluspõhjamaavarade nagu fosforiidi ja kaasnevate ressursside

kaevandamisel on iga kaevandatud tonni kohta saadav tulu erinev, võrreldes mahupõhise

arvestusega, kuna kasuliku osa (maavara) osa kaevises on erineva

kontsentratsiooni/sisaldusega kui see on täna Eestis kaevandatavate maavarade korral

(ehitusmaavarad, turvas, põlevkivi).

17

Kontsessioonimaavarade (peamiselt strateegiliste maavarade) puhul saadakse tulu lisaks

kaevandatava maavara väärtusest (kontsessioonitulu) ka kontsessioonipakkumisest, millede

võimalik jaotumine võiks olla järgmine:

• 1/3 tulust eraldatakse omavalitsusüksustele, mille territooriumil kontsessiooniobjekt

asub, ja mäeeraldise lähistel asuvatele majapidamistele.

• 2/3 tulust kantakse riigieelarvesse.

Seega suurenevad nende kohaliku omavalitsuse üksuste tulud, kus toimub

kaevandamistegevus ja seeläbi suureneb eeldatavalt nende võimekus kaevandamisega

kaasnevaid mõjusid leevendada. Kui suures ulatuses selgub edaspidise jaotuspõhimõtete

kokkuleppimise tulemusel.

Näiteks Aru-Lõuna pilootalal leidub ligikaudu 42 Mt fosforiiti, millest saab 16 Mt fosforiidi

kontsentraati P2O5, sisaldusega umbes 30%. Sellise kontsentraadi turuväärtus on keskmist

maailmaturu hinda (2024) arvestades ~5,6 miljardit eurot.

Lisaks leidub pilootala fosforiidis u 18 000 t haruldasi muldmetalle (~100 €/kg), fosforiidil

lasuvas graptoliitargilliidis 25 000 t vanaadiumi (~10 €/kg) ja selle peal veel 27 mln³ lubjakivi

(rakenduks ressursitasu). Pilootala ressursi koguväärtus: ~5,6 mlrd (P2O5) + ~1,8 mlrd

(HMM) + ~250 mln (vanaadium) = ~7,65 mlrd €.

Rahvusvahelise praktika kohaselt lepitakse kasutustasud ja muud rahalised kompensatsioonid

iga kord eraldi kokku ning fikseeritakse kontsessioonilepingus. Hüvitamise määr on jäänud

teiste riikide praktika kohaselt kaevandusest väljastatava toodangu väärtusest metallitoorme

puhul 2–5% piiresse. Selle juures võetakse muuhulgas arvesse kaevandatavat maavara, sellest

saadavad tulu ja ka kaevandamise kulusid aga ka laiemalt riigi maksubaasi. Maksustades

pilootala maavara näiteks 10% väärtusmaksuga, saab fosforiidikontsentraadi ning kaasnevate

maavarade (haruldased muldmetallid, vanaadium) väärtusest kogutulu ~770 mln €.

Selle pilootala maavara kaevandamiseks ja väärindamiseks läheks ligikaudu 10 aastat,

mistõttu jaotuvad eelpooltoodud tulud ära 10 aasta peale. Arvutus näitab, et aastas teeniks riik

u 54 mln € ja kohalik omavalitsus 23 mln €.

Maksustades 5%-ga on tulud nii riigile kui ka KOVile poole väiksemad.

Tasu määr RIIK KOV

10% 540 mln €/54 mln € aastas 230 mln €/23 mln € aastas

5% 270 mln €/27 mln € aastas 115 mln €/11,5 mln € aastas

Nii riigil kui ka omavalitsusel tekib lisaks võimalus täiendavat tulu teenida toorme edasisel

kohapealsel väärindamisel (rajatakse näit fosforhappe tootmise üksus; fosforhappe

maailmaturu hind 2024. aastal üle 1000 €/t).

18

Muudatuste sihtrühm 2: kohaliku omavalitsuse üksused

Kaasnev mõju: mõju kohaliku omavalitsuse üksustele

Kontsessioonitasu hulka on arvestatud ka kohaliku tasu komponent, mille suurus määratakse

iga kontsessioonilepingu puhul eraldiseisvalt. See osa tasust on kavandatud laekuma kohaliku

omavalitsuse üksusele.

Riigi korraldatud uuringu- ja kaevandamise kontsessioonimenetlusel on positiivne mõju

kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigiasutuste koostööle. Maapõueressursside kasutamine on

nähtav ja avaldab mõju eelkõige kohalikul tasandil. Seetõttu on väga oluline kaasata kohaliku

omavalitsuse üksused maapõueressurssidega seotud otsustusprotsessidesse võimalikult

varases staadiumis, et toimuks infovahetus ja oleks selged kohaliku omavalitsuse üksuste

ootused. Kohaliku omavalitsuse üksuste varane kaasamine aitab muu hulgas võimalikult palju

arvestada nende arvamusega ja leevendada sel moel potentsiaalseid konflikte. Efektiivne ja

varajane kaasamine on võimalik, kui riigi käsutuses on võimalikult põhjalik informatsioon

maavara ning selle kasutamise ja sellega seotud keskkonnatingimuste koht.

Kontsessioonilepingu sõlmimisel maavarade kaevandamiseks rakendatakse analoogseid

kohaliku kasu tasustamise põhimõtteid kui on keskkonnatasude seaduses kehtestatud

tuuleenergia tootmisest tasu „Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele“

(KeTS § 552). Analoogselt on vajalik kehtestada kohaliku kasu instrumendi rakendamiseks

vajalik keskkonnatasu osa mäeeraldise (avatud karjäär) mõjualas elavatele isikutele, mille

eraldab KOV temale laekuvast tulust kokkulepitud ulatuses, näiteks mäeeraldise (avatud

karjäär) mõjualas (kuni 1 km) elavatele inimestele maksimaalselt aastas kuni kuue alampalga

suuruse sissetuleku.

Muudatuste sihtrühm 3: avalikkus

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Riigi korraldatud kontsessioonimenetlusel on positiivne mõju valdkonna mainele ja huvitatud

osaliste koostööle. Kodanikud ja otsustajad ei ole piisavalt teadlikud maapõue kasutusest,

keskkonnamõjudest, potentsiaalist, nüüdisaegsetest tehnoloogilistest lahendustest ega

valdkonna õiguslikust reguleerimisest. See pärsib valdkonna arengut ja diskussiooni

lahenduste leidmiseks. Valdkonna maine on kindlasti osaliselt mõjutatud

okupatsiooniperioodi ajaloolisest kogemusest. Seni pole riik tegelenud sihipäraselt avalikkuse

teadlikkuse suurendamisega maapõue valdkonnas ning erinevad loamenetluse ja regulatiivsed

konfliktid on jätnud mulje, et riik pigem ei soosi valdkonna arengut. Seetõttu on vaja tagada

usaldus riigi ja arendajate tegevuse vastu. Selle eelduseks on avalikkuse objektiivne

teavitatus, et tegevus lähtub parimast võimalikust teadmisest. Seega on otstarbekas riigil endal

ehk EGT kaudu teha esmased uurimistööd, et selgitada enne detailsemat arendustööd ressursi

maht ja potentsiaal. Nimetatud skeem mahendab esilekerkivaid sotsiaalmajanduslikke ja

keskkonnakaitselisi teemasid ja võimaldab hinnata kõiki poolt- ja vastuargumente

objektiivselt. Muudatusega on riigil võimalik saada paremat teavet maavara kohta ning

seetõttu ka anda avalikkusele täielikumat ning õigemat informatsiooni. Lisaks loob

kontsessioonimenetluse rakendamine tulevikus uusi töökohti ja on võimalikuks ajendiks

noortele minna õppima seda valdkonda.

19

Muudatuste sihtrühm 4: võimalikud uuringute tegemisest huvitatud ettevõtted,

potentsiaalsed kaevandamisest huvitatud ettevõtted - Eestis on ligikaudu 270 ettevõtet, kes

omavad kaevandamisluba ning Statistikaameti järgi on Eestis 168 ettevõtet, kelle tegevusalaks

on mäetööstus. Kuna kavandatav regulatsioon puudutab vaid uusi menetlusi, siis on sihtrühm

pigem väike (võrreldes ettevõtjate koguarvuga). Samas tuleb arvestada, et kontsessiooni

pakkumises võivad osaleda ka teiste riikide ettevõtjad ning seetõttu on puudutatud isikute

arvu keeruline hinnata.

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Mõju sihtrühmale on positiivne, kuna saab kasutada juba olemasolevat infot tehtud

geoloogiliste uuringute kohta ja planeerida selle alusel täiendavaid uuringuid või

majandustegevust.

Strateegiliste maavarade kasutusele võtmisel rakendatakse võimalikult suures mahus

kohalikke tehnoloogiaid, oskustööjõudu ja sisendressursse ning arvestatakse kohalike

kogukondade ja loodusliku mitmekesisuse võimalustega. Riigi korraldatud

kontsessioonimenetlusel on positiivne mõju maapõueressursside kasutuselevõtmisele,

investeeringute võimaldamisele ning ka ringmajanduse arendamisele. Maapõuevaldkonna

investeerimisvõimalusi ei ole potentsiaalsetele investoritele märkimisväärselt tutvustatud.

Maapõuepoliitika põhialuste, riigi ja piirkonna (maakonna või kohaliku omavalitsuse)

arengustrateegia eesmärkidega kokku sobivate investeerimisvõimaluste tutvustamine aitaks

kaasa majanduse arengule. Eesmärk on tagada riigile juhtroll ressursikasutuse tingimuste

määramisel ning tuua ühiskonnale maksimaalne hüve ressursikasutusest, arvestades samal ajal

ressursi kasutamiseks olulist äririski võtvate ettevõtjate vajadusi.

Kaasnev mõju: mõju regionaalarengule

Regionaalarengule mõjub seadusemuudatus positiivselt, sest ressursside uurimine,

maavaravaru arvele võtmine ja võimalik kasutuselevõtt toob kaasa regionaalses plaanis

majanduse elavnemise.

11.2. Mõju avaldav muudatus: kohaliku kasu instrumendi loomine keskkonnatasude

kaudu kaevandamisega kaasnevate mõjude hüvitamiseks kohaliku omavalitsuse

üksusele ja kohalikele elanikele ning era- ja munitsipaalmaal asuvale

pinnakattemaavarale kaevandamisõiguse tasu kehtestamine KOV tasumäära ulatuses.

Kavas on suunata suurem osa kaevandamisõiguse tasust KOVidele, et kompenseerida

suuremal määral kaevandamisega seotudmõjusid, sh töötada välja kohaliku kasu instrument

kaevandamise lähipiirkonna elanikele. KOVi tulubaasi suurenemine on võimalik, kas tänaste

tasumäärade jaotumispõhimõtete muutmisel või siis mõnevõrra kõrgemate tasumäärade

kehtestamisel, mis eeldab kaevandamisõiguse alam- ja ülemmäärade tõstmist. Lisaks

muudetakse era- ja munitsipaalmaal pinnakattemaavara kaevandamisega seotud tasustamise

põhimõtteid, kuna ka selle tegevusega kaasnevad mõjud, mida kaevandaja peab hüvitama.

Sealjuures võetakse arvesse, et riigile mittekuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu ei saa

sisaldada riigitulu komponenti.

Muudatuse sihtrühm 1: Eesti riik, riigiasutused (sh Keskkonnaamet), KOVid

Kaasnev mõju: mõju riigi ja KOVi tuludele

20

Arvestades tänaseid maavarade kaevandamisõiguse tasumäärasid, siis tõenäoliselt

tasumäärade tõstmiseta ei suudeta täita seatud eesmärke ehk tagada KOVidele ja elanikele

piisav kaevandamisega kaasnev hüvitis kohalik kasu instrumendi kaudu.

KOV tulud suurenevad ka seeläbi, kui eramaal pinnakattemaavarade kaevandajad peavad

hakkama tasuma maavara kaevandamisõiguse tasu KOVile mineva määra ulatuses. Kui võtta

arvesse kõik era- ja munitsipaalmaal asuvad karjäärid, kus pinnakattemaavara eest tasu ei

maksta, siis laekuks neilt KOVidele täiendavalt 3,4 milj. eurot.

Kaevandamisõiguse tasude suurenemise korral kandub tasumäära tõus edasi lõpptoodete

hindadesse. Riik ja KOVid on ca 80% ulatuses ise ehitusmaavarde tarbijad läbi teede ehituse,

seega selles osas suurenevad nii riigi kui KOVide kulud.

Kaasnev mõju : mõju riigiasutuste korraldusele

Keskkonnaamet täidab maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid

maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu

arvutamisel ja määramisel.

Olulist mõju Keskkonnaameti töökorraldusele ei ole, sest juba täna esitavad era- ja

munitsipaalmaal kaevandajad elektroonselt keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS kaudu

iga kvartal maavara kaevandamise mahu aruandeid ning maavara kaevandamisõiguse tasu

arvutus ja jagamisloogika (sh KOVi osa) on seal juba välja arendatud. Tasu maksjate ring,

kelle osas on ka järelevalve tegemise kohustus, suureneb, mistõttu suureneb teatud määral ka

töökoormus.

Muudatuste sihtrühm 2: kohaliku omavalitsuse üksused

Kaasnev mõju: mõju kohaliku omavalitsuse üksuste tegevusele

Elanikele kohaliku kasu instrumendi rakendamisega seotud tasu suunamiseks peavad KOVid

arendama oma toetuste taotlemiste infosüsteeme ja kaasneb mõningane (üks kord aastas)

ametnike töökoormus taotluste läbivaatamise ja toetuse maksmisega. Praegu puudub KOVidel

selleks ühtne süsteem.

Muudatuste sihtrühm 3: avalikkus

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Mõju on üldjoontes sama kui toodud punktis 11.1 vastava sihtgrupi juures.

Suureneb inimeste teadlikkus ja positiivne meelsus maavarade kaevandamise suhtes.

Muudatuste sihtrühm 4: kaevanduste lähipiirkonnas elavad inimesed

Kaasnev mõju: kaevanduste lähipiirkonnas elavatele inimestele

Lähipiirkonnas elavad inimesed on maavarade kaevandamisest rohkemal või vähemal määral

mõjutatud (müra, vibratsioon, tolm, joogivee kättesaadavus, looduskeskkonna häving jms).

Seni on lähipiirkonna elanike pöördumisi lahendanud kohaliku omavalitsuse üksus, kuid tihti

on jäänud takistuseks rahaliste ressursside puudus. Nüüd suureneks lisaks KOVide tulubaasile

ka inimeste sissetulek ja see pakuks tekitatud häiringu täiendava leevendamise võimalusi.

21

Planeeritava kohaliku kasu instrumendi rakendamiseks vajaliku tasu suurus sõltub eelkõige

kaevandatud kogustest ning piirkonnas elavate inimeste arvust.

Potentsiaalsed kaevandamisega kaasneva kohaliku kasu näited.

Näidiskarjäär

(mõjualas

eluruume)

Kehtiv

kaevandami

sõiguse tasu

kokku

Riigieelarve

tasu

Kehtiv

KOV

tasu

Lisanduv

tasu 10%

Uus KOV

tasu

Tasu

eluruumile

/a

Lubjakivikarjäär

Järvamaal (2) 29 245 € 23 788 € 5 457 € 2 925 € 8 381 € 1 462 €

Dolokivikarjäär

Võrumaal (3) 58 090 € 47 157 € 10 934 € 5 809 € 16 743 € 1 936 €

Kruusakarjäär

Võrumaal (3) 30 348 € 10 209 € 20 139 € 3 035 € 23 174 € 1 012 €

Arvutuse aluseks on võetud 2022. a kaevandatud kogused, 2025. a kaevandamisõiguse

tasumäärad, kaevandamise mõjupiirkonnad: 250 m liiva- ja kruusakarjääridel ning 350 m

lubja- ja dolokivikarjääridel ning eeldus, et kaevandamise tasumäär tõuseb 10%.

Muudatuste sihtrühm 5: maavarade kaevandajad

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Maavarade kaevandajad (täna kokku ca 280 ettevõtjat) peavad rohkem maksma maavara

kaevandamisõiguse tasu, kuid tõenäoliselt kantakse see tõus edasi lõpptoodete hindadesse ja

see mõjutab eeldatavalt vähesel määral ettevõtete kasumeid. Tasumäärade kujunemine on

väljatöötamisel.

Muudatuste sihtrühm 6: era- ja munitsipaalmaal maavarade kaevandajad

Eestis kaevandab era- ja munitsipaalmaalt ca 150 ettevõtet põhiliselt ehituskruusa ja -liiva

ning liiva kui täitepinnast.

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Seni on saanud era- ja munitsipaalmaal kaevandajad mõnevõrra madalama hinnaga müüa

nimetatud maavarasid kui riigimaal kaevandajad, sest nad ei ole pidanud maavara

kaevandamisõiguse tasu maksma.

Tulevikus, kui era- ja munitsipaalmaal kaevandamisel peab ka tasuma teatud ulatuses

maavara kaevandamisõiguse tasu ja turul toodete hindasid sellises ulatuses täiendavalt tõsta ei

saa, siis vähenevad tõenäoliselt ettevõtete kasumid makstud kaevandamisõiguse tasu ulatuses.

Mitmed kaevandajad (ca 40) kaevandavad nii era- ja munitsipaal- kui riigimaal.

Era- ja munitsipaalmaal kaevandajad esitavad juba täna KOTKASes kaevandamise mahu

aruandeid. KOTKASes on juba välja arendatud kaevandamisõiguse tasu arvutamise

põhimõtted ning X-liidese kaudu kanduvad andmed Maksu- ja Tolliametisse (MTA). Tasu

maksmine võib toimuda pangaülekandega, pangalingi- ja krediitkaardimaksega ning MTA

kassa maksena.

Seega selle muudatuse sisse viimine ei too kaasa olulisi IT arendusi.

22

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Mõju halduskoormusele esineb loamenetlustes, kus kontsessiooni rakendatakse. Arvestades,

et kontsessioonimenetluses selgitatakse välja lubade andmisega seotud olulised asjaolud juba

tegevuse kavandamisel, kaasavas menetluses, siis võib eeldada, et hilisem konkreetne

loamenetlus on kiirem ja vähem halduskoormav.

Mõju ulatust võib pidada oluliseks kaevandamisest huvitatud ettevõtetele, kuna lisandub

kontsessiooni andmise menetlus, mis eeldab ka sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist ning

sisaldab lisaks uuringu- või kaevandamisõiguse andmisele muude õiguste andmist.

Mõju sagedus on keskmine, sest sihtrühm peab seaduse täitmist järgima oma igapäevases

majandus- ja kutsetegevuses. Samas peab arvestama, et kontsessioonimenetlust ei ole kavas

rakendada kõigi maavarade puhul.

Kaevandamisõiguse tasumäärade ja jaotamispõhimõtete muutmine ei mõjuta ettevõtete

halduskoormust. Era- ja munitsipaalmaal asuva pinnakattemaavara tasustamine

kaevandamisega seotud mõjude hüvitamiseks toob nendele ettevõtetele kaasa keskkonnatasu

deklareerimise kohustuse.

Kaevanduste lähipiirkondades elavad inimesed peavad hüvitise saamiseks hakkama kord

aastas esitama taotlusi, eeldatavasti läbi olemasolevate KOVi toetuste taotlemise süsteemide.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad

kulud ja tulud

Muudatused toovad riigile ja KOVidele kaasa tulu nii kaevandatud maavara väärtusest kui ka

positiivsest tööhõivest juhul kui kontsessioonimenetluse tagajärjel antakse välja uuringu-

ja/või kaevandamisluba. Kontsessioonikonkurss toob samuti sisse tulu riigile ja KOVile

kontsessioonitasu näol olenemata sellest, kas vastavad load väljastatakse või mitte.

KOVide, kus maavarasid kaevandatakse, tulubaas suureneb. Elanikele kaevandamisega

seotud mõjude kompenseerimiseks peavad KOVid, kus toimub kaevandamine, välja

arendama või muutma olemasolevat toetuste andmise süsteemi, tuginedes selleks KeTSis

kehtestatavatele alustele

Kehtivate tasumäärade ja nende jaotumise loogika alusel, laekuks era- ja munitsipaalmaal

kaevandamise eest KOVidele täiendavat tulu kokku ca 3,4 miljonit eurot aastas. KOVid

saavad täiendavat tulu ka munitsipaalmaadel kaevandamise eest, analoogselt eraomanikega,

vastavalt kaevandaja ja KOVi vahel sõlmitud kokkulepete alusel.

Mil määral tõstetakse kaevandamisõiguse tasumäärasid ja kui palju sealt hakkab tulevikus

rohkem laekuma KOVile selgub eelnõu väljatöötamise käigus.

14. Edasine mõjude analüüs

Põhjalikuma mõjuanalüüsi koostamine on kavas eelnõu ettevalmistamise protsessi käigus.

23

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Seaduse tasandil regulatsiooni loomine on vajalik seetõttu, kuna VTKs väljapakutud

ettepanekud põhjustavad piiranguid maapõue kasutuses, mida ei ole võimalik reguleerida

seadusest madalama taseme õigusaktiga. Samuti lähtuvalt maksukorralduse seadusest

kehtestatakse riiklike maksude põhimõtted maksuseaduses, see tähendab, et

kaevandamisõiguse tasu põhimõtted tuleb kehtestada keskkonnatasude seaduses.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise seaduse

struktuuris

X

15.3 Selgitus Muudatused ja täiendused on võimalik sisse viia kehtivate maapõueseaduse

ja keskkonnatasude seaduse struktuuri, mistõttu ei ole uute tervikseaduste

väljatöötamine vajalik.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Regulatsiooniga muudetakse keskkonnatasude seadust ja maapõueseadust. Edaspidi

vajavad muutmist ka nende seaduste vastavad rakendusaktid.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Väljatöötamise kavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks ministeeriumidele,

Rakvere ja Viru-Nigula vallale, mittetulundusühingtele Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti

Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti

Mäeselts, Eesti Geoloogia Selts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Metsa Abiks

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikuma mõjuanalüüsi koostamine on kavas keskkonnatasude seaduse ja

maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise protsessi käigus.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg

3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise

aeg (kui järgmise sammuna koostatakse

eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu kontseptsiooni ei koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni

ja kooskõlastamise aeg

MaaPS-i muutmise eelnõu 2025.a

KeTSi muutmise eelnõu 2024.a IV

kvartalis.

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.01.2026

Lähtudes maksukorralduse seaduse §-s 41

sätestatust (Maksuseaduse, samuti selle

muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise

vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus

kuud.) peaks KeTSi muudatus olema vastu

võetud ja selle alusel VV määrus

(tasumäärad) olema kehtestatud hiljemalt

30.06.2025.

22. Vastutavate ametnike nimed ja

kontaktandmed

Margus Raha,

[email protected];

Harry Kuivkaev,

[email protected];

Eva Suurkaev,

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

Riigikantselei

Eesti Linnade ja Valdade Liit

20.09.2024 nr 1-4/24/4493

Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnatasude seaduse ja

maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsus on

eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie kooskõlastust või

arvamust 30. septembriks 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisa: Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Lisaadressaadid: Eesti Geoloogiateenistus, Maa-amet, Rakvere Vallavalitsus, Viru-Nigula

Vallavalitsus, MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ Eesti

Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, MTÜ Eesti Mäeselts, MTÜ Eesti Geoloogia Selts, MTÜ Eesti

Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Eesti Metsa Abiks

Margus Raha, 625 6406

[email protected]