Justiitsministeerium
Teie
01.07.
2024
a nr 8-3/5169-1
Meie
23.09.
2024
a nr 10-3/94
Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Lugupeetud proua minister
Tänan Teid võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta. Suvist puhkusteperioodi ning sellele järgnenud planeeritud tööülesandeid silmas pidades ei olnud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumil, kes valdkonnas kahtluseta kõige asjatundlikum, võimalik kujundada VTK kohta seisukohta Teie palutud ajaks. Esitan selle siiski tagantjärgi, lootes, et sellest on abi eelnõu ettevalmistamisel. Põhilises vastuseisu tekitanud küsimuses, mis puudutab määruskaebusmenetluse regulatsiooni muutmist selliselt, et määruskaebused esitataks otse ringkonnakohtusse, väljendasin Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta ka 19.-20.09.2024 toimunud Kohtute haldamise nõukoja istungil, kus asjaomane küsimus tsiviilkohtumenetluse tõhustamise meetmeid käsitleva päevakorrapunkti raames kõneks tuli.
Tallinna Ringkonnakohus nõustub üldjoontes VTK-s nimetatud probleemide ja pakutud lahendustega, välja arvatud osas, milles VTK-s nähakse ette võimalus esitada määruskaebused otse ringkonnakohtule.
Järgnevalt esitab ringkonnakohus oma seisukohad iga kavandatud muudatuse kohta.
1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine
Toetame ettepanekut pikendada hagi tagamise avalduse lahendamise tähtaega praegusest ühest tööpäevast kolme tööpäevani.
2. Kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine
VTK kohaselt võiksid vähem koormavamaid hagi tagamise meetmeid ja teatud liiki hagita menetlusi olla pädevad menetlema ka kohtunikuabid ja vanemkohtujuristid. Regulatiivse lahendusena on VTK-s välja pakutud hagita menetluse liigid, mida võivad kohtunikuabi ja vanemkohtujuristid iseseisvalt lahendada. Kuigi kohtunikuabide ja kohtujuristide motiveerimine ja arendamine on oluline ning ettepanek aitab tõhustada õigusemõistmise tugipersonali (sh kohtujuristide) tööd, kahtleme siiski, kas ettepanek anda TsMS §-i 378 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud hagi tagamise meetmete rakendamise pädevus kohtunikuabile või vanemkohtujuristile on kooskõlas põhiseaduse §-ga 146.
3. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
Toetame ettepanekut loobuda maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest, kus vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase tahteavalduseta kohtusse. Samuti toetame ettepanekut anda menetlus üle kohtunikule lahendamiseks, kui makseettepaneku kättetoimetamisel ilmneb kahtlus, kas võlgniku elukoht on ikka Eestis ja kas seetõttu on Eesti kohus pädev asja lahendama.
4. Lihtmenetluse piirmäära suurendamine
Toetame lihtmenetluse piirmäära suurendamist. Olulist aja- ega ressursisäästu ei pruugi see aga ringkonnakohtus anda, sest lihtmenetlus on võimalus eelkõige mingit sorti väiksematele tüüpvaidlustele. Enne lihtmenetluse erisuste kohaldamist tuleks hinnata, kas menetlusreeglitest kõrvalekaldumine on tsiviilasja olemust arvestades õigustatud. Kui kohtuasjas kerkivad üles keerukad õiguslikud küsimused, võiks lihtmenetluse erisustest hoiduda, et tagada asja õige lahendamine.
Lisaks võiks meie hinnangul tõsta menetluskulude vaidlustamise summat (TsMS § 178 lg 2), millise ettepaneku on Tallinna Ringkonnakohus ka varem teinud. Üldjuhul on lepingulise esindaja kulud (ka vaidlustatud osas) oluliselt suuremad kui 280 eurot. Menetluskulude vaidlustamise summa suurendamine aitab ära hoida menetluskulude suuruse üle vaidlemisel tekkivaid menetlusosaliste täiendavaid menetluskulusid ning suunab menetlusosalisi kiirema õigusrahu saavutamisele olukorras, kus vaidlustatud summa on väike.
5. Määruskaebusmenetlus ringkonnakonnakohtus
VTK 5. osa käsitleb esimese astme kohtu (maakohtu) määruste peale ringkonnakohtule kaebuste esitamist. VTK p 5.2 esimese lause kohaselt seatakse eesmärgiks kohturessursi efektiivsem kasutamine ja määruskaebemenetluse kiirendamine. Väidetavalt nende eesmärkide saavutamiseks nähakse p 5.3 alapunkti 1 järgi ühe võimaliku lahendusena ette määruskaebuse vahetu esitamine ringkonnakohtule (v.a kaebused kohtunikuabi või vanemkohtujuristi määrustele). Lisaks laiendatakse alapunktis 2 nende menetlust lõpetavate määruste ringi, mille lahendab üks ringkonnakohtunik.
Tallinna Ringkonnakohus toetab VTK p 5.3 alapunkti 2 ettepanekut, aga ei toeta alapunkti 1 esimest lauset. Eelkõige ei järgi viimati viidatud ettepanek VTK 5. osa eesmärke, st nii ei õnnestu kohturessursi efektiivsem kasutamine ega määruskaebemenetluse kiirendamine. Pigem põhjustab muudatus täpselt vastupidise tulemuse. Kui kõnealune õigusmuudatus siiski tehakse, tuleb arvestada ringkonnakohtu töökoormuse olulise suurenemise ja menetlusaja märkimisväärse pikenemisega.
VTK ei erista selgelt kaebusi menetluslike ja menetlust lõpetavate määruste peale, viimaste hulgas on omakorda nii hagimenetlust kui ka hagita menetlust lõpetavaid lahendeid. Seetõttu ei ole eriti informatiivne VTK sissejuhatuse joonisel 4 ja selle ees kajastatud määruskaebuste keskmine menetlusaeg – märgitud keskmine 90 päeva ei võta arvesse, et hagita menetluse lõpplahendi peale esitatud kaebus eeldab üldjuhul sisulise (apellatsioonkaebusega sarnase) õigusvaidluse lahendamist. Samuti pole piisavalt täpne p 5.1.3 statistika, mille kohaselt keskmine menetlusaeg hagita asjas oli 101 päeva, sest ka siin ei eristata hagita asjades esitatud menetluslikke kaebusi (nt esialgse õiguskaitse kohaldamisele) ja lõpplahendite vaidlustamist, samuti on siin eristamata Tallinna ja Tartu ringkonnakohtud.
VTK koostamisel aluseks võetud statistilistest andmetest nähtub siiski, et aastatel 2021–2023 saabus ringkonnakohtutesse keskmiselt 2800 tsiviilasja aastas, millest ca 1700 on määruskaebused.
Praeguse menetluskorra järgi teeb maakohus mh järgmised toimingud: kontrollib kaebuse lubatavust, formaalsete eelduste täidetust (sh riigilõiv, allkiri), toimetab kaebuse kätte sellest puudutatud teistele menetlusosalistele ja annab neile vastamise tähtaja. Ringkonnakohus teeb ise samad toimingud apellatsioonimenetlustes. Mõlemas kohtus tegelevad vastava töölõiguga sekretärid ja kohtujuristid, keda maakohtutes on märkimisväärselt rohkem.
Kui ringkonnakohus peab tegema ise määruskaebuse menetlusse võtmise toimingud, siis tähendab see vastavas osas sekretäride (eelkõige kättetoimetamine) ja kohtujuristide (formaalsete eelduste kontroll) töömahu kasvu praeguselt ca 900-lt apellatsiooniasjalt peaaegu kolmekordseks. Sekretäride (kättetoimetamise) puhul on märkimisväärne, et see koormus tuleb Tallinna Ringkonnakohtus jagada viie inimese vahel – samal ajal, kui praegu jaguneb see kahe maakohtu kõigi tsiviilvaldkonna sekretäride vahel. Ringkonnakohtute sellist koormuse muudatust VTK ei käsitle ega selgita, mille arvelt või kuidas ringkonnakohtule täiendav ressurss luuakse.
Määruskaebuse menetlusajast moodustab formaalne kontroll, kättetoimetamine ja vastuse ootamine menetluslike kaebuste puhul olulise osa. Praegu on ringkonnakohtud püüdnud nimetatud kaebused lahendada 45 päeva jooksul, mis ei ole VTK-s kirjeldatud õigusmuudatuse korral enam võimalik. Võttes arvesse senist kogemust apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise, kättetoimetamise ja vastuse ootamise osas, võib eeldada, et asjaomane menetlusaeg vähemalt kahekordistub. Samavõrra pikeneb ka lõpplahenditele esitatud kaebuste menetlemise aeg. Mõlemal juhul on menetlusaja pikenemine veelgi ulatuslikum, kui ringkonnakohtutele ei anta eelmises taandes kirjeldatud olukorraga arvestavat ressurssi. VTK-s puudub analüüs ja ettepanekud, kuidas tuleks muuda norme, mis näevad ette ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamise tähtaja.
Eeltoodud kaalutlustel on ebaõige VTK p 8.5 hinnang, et ringkonnakohtute töökoormus ei tohiks määruskaebekorra muutmisega märgatavalt kasvada. Siinjuures on jäetud tähelepanuta, et VTK p 5.3 alapunkti 2 ettepanek ei vähenda sekretäride ega kohtujuristide töökoormust, kuid alapunkti 1 realiseerumisel toimub peamine koormuse suurenemine just nende osas.
Menetluslike määruskaebuste suunamine vahetult ringkonnakohtusse võtab maakohtult võimaluse korraldada menetlust sujuvalt, arvestades paralleelse kaebemenetlusega. Kaebuse saamisel nõuab ringkonnakohus maakohtust välja asja toimiku (kui see ei ole veel digitaalne), mis võib sisuliselt peatada põhimenetluse lahendamise. Nii paber- kui ka digitoimiku korral võib olla raskendatud toimikus kronoloogilise ja loogilise järjekorra pidamine, kui menetlusosalised esitavad samal ajal dokumente nii põhi- kui kaebemenetluses.
6. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
Toetame tagaseljaotsustele kaja esitamise tähtaja lühendamist ja tähtaja alguse sidumist lahendist, mitte täitemenetlusest teada saamisega.
7. Riigilõivu tagastamine kohtu algatusel
Nõustume, et riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi menetlemine ei ole otstarbekas. Sarnaselt halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg-ga 8 võiks ka tsiviilasjades olla kohtul võimalus ka endal riigilõiv seaduses sätestatud juhtudel tagastada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Siigur
Tallinna Ringkonnakohtu esimees