Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

22.09.2024 nr 1-4/24/4506

Kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi

kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede

veerežiimi taastamiseks“ muutmine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi

kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks“ muudatuse eelnõu koos

seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu

2. Seletuskiri

Kooskõlastamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, Ida-Virumaa

õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon

Kairi Toiger, 626 2931

[email protected]

K Ä S K K I R I

E E L N Õ U

0 9 . 0 9 . 2 0 2 4

Kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:

Kliimaministri 05.01.2024 käskkirjas nr 5 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud

Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1. Käskkirja Lisa 1 punktis 9.1 jäetakse ära lauseosa „, 16“;

2. Käskkirja Lisa 1 punkt 9.2.8 tunnistatakse kehtetuks;

3. Käskkirja Lisa 1 punkti 9.2.9 sõnastatakse uues sõnastuses järgmiselt:

„9.2.9. Ühtse määra alusel projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse

§21 lõikes 4, 7% ulatuses projekti otsesest abikõlblikust summast.“;

4. Käskkirja Lisa 2 „2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal „

asendatakse käesoleva käskkirja lisaga 1.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse §-i 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisa 1

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-

Virumaal

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa

(EUR)

Toetuse

summa

(EUR)

Õiglase

Ülemineku

Fondi toetuse

määr (%)

Riiklik

kaasfinantseerin

g (EUR)

Riikliku

kaasfinantseerin

gu määr (%)

2 014 285,71 2 014 285,71 1 410 000 70% 604 285,71 30%

Eelarve jaotus tegevuste lõikes

Tegevuse

nimetus

Meetme nimekirja

väljundnäitaja

(01.06.2023-31.12.2029)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Õiglase Ülemineku

Fondi toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kurtna järvede

veerežiimi

taastamistööd ja

sellega seotud

tegevused

Toetatava taastatud maa

pindala (23 hektarit)

1 875 710,01 1 312 997,01 562 712,00

Projektis

tehtavatest

töödest

avalikkuse

teavitamine

6 800,00 4 760,00 2 040,00

Kaudsed kulud

ühtse määra

alusel (7%)

131 775,70 92 242,99 39 532,71

Kokku: 2 014 285,71 1 410 000,00 604 285,71

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna

järvede veerežiimi taastamiseks“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks ” lisas 1

sätestatud toetuse andmise tingimusi ja lisas 2 kehtestatud eelarvet.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist

Annika Mikomägi (e-post: [email protected], tel 626 2899),

finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

[email protected], tel: 626 2931), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:

[email protected], tel: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja

ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast punktist, millega muudetakse toetuse andmise abikõlblike kulude

tingimusi ja eelarve jaotust kliimaministri 5.01.2024 käskkirja nr 5 Lisas 1 ja 2.

Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“

eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kavandada ja rakendada meetmeid liikide ja

elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamiseks. Toetuse andmise eesmärk

on põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja

saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu

ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Viidatud

määruse preambuli punkti 12 kohaselt peaks maapinna korrastamise projekti osana saama

toetada alade loodusliku seisundi taastamist, rohelise taristu väljatöötamist ja veemajandust.

Ka Õiglase ülemineku territoriaalses kavas on probleemina välja toodud

kaevanduspiirkondades põhjaveetaseme alandamine, mis omakorda avaldab mõju veerežiimile,

mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit

ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti.

Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike

arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku strateegiadokumendina põlevkivi kasutamise

riiklik arengukava ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Käskkirja punktidega 1 – 3 muudetakse kulude abikõlblikkust. Abikõlblikud otsesed

personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest)

asendatakse ühtse määra alusel hüvitatavate projekti kaudsete kuludega, mis on nimetatud

2

ühendmääruse § 21 lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust

summast. Üldkulud (kaudsed kulud) ja personalikulud on abikõlblikud lihtsustatud kuludena.

Nimetatud kaudseteks kuludeks võivad olla näiteks sidekulud, sealhulgas internet- ja

telefonikulud, riigihanke korraldamisega ja juriidilise nõustamisega seotud kulud. Kaudsed

kulud on abikõlblikud 7% ulatuses projekti abikõlblike otseste kulude maksumusest. Vastav

protsent on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54

punktis a.

Muudatuse eesmärk on viia projekti elluviimisega seotud kulud vastavusse tegelikkusega.

Elluviija tegelikud kaudsed kulud osutusid märksa suuremaks kui projektijuhi palgakulust

arvestatav 15%. Projekti rakendamisel selgus, et töömaht, mis tehakse projekti elluviimisel,

vastab seitsmele protsendile abikõlblike kulude kogusummast.

Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, elluviija ei pea kulusid

projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.

Käskkirja punktiga 1.4 muudetakse Lisa 2 eelarve jaotust lähtuvalt kulude abikõlblikkuse

muudatusest eelnevas punktis.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

Valitsuse määrustes sätestatut.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest

täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa

Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa

õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.