Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

22.09.2024 nr 4-12/24/4504

Taotlus netovõlakoormuse suurenemise

lubamiseks aastatel 2024-2028

Austatud rahandusminister

Kooskõlas rahandusministri 17.03.2022 määruse nr 13 „Keskvalitsuse juriidilise isiku

finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude,

põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“ § 6 lõikele 1

esitan taotluse AS Eesti Raudtee netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks üle riigieelarve

seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud piirmäära aastatel 2024-2028.

AS Eesti Raudtee netovõlakoormuse prognoos 2024-2028 on järgmine:

2024 2025 2026 2027 2028

Netovõlakoormuse osakaal põhitegevuse

tuludest (%)

89,60 120,31 144,49 211,28 228,58

AS Eesti Raudtee on riigieelarve tasakaalu arvestuses alates 2023. aasta novembrist.

Netovõlakoormuse piirmäära ületamise põhjuseks on raudteeinfrastruktuuri projektide jaoks

võetud laenud. Paljud projektid on rahastatud CEF ja CO2 vahenditest, kuid osade projektide

jaoks on vaja läinud laenuvahendeid. Seisuga 31.12.2023 oli AS Eesti Raudtee

intressekandvaid kohustisi 74,4 mln eurot, millest 50,0 mln eurot oli kohustis Euroopa

Investeerimispanga (EIB) ees kaalutud keskmise intressimääraga 2,02%.

Kokku on EIB olemasoleva laenulepingu maht 113,5 mln eurot, mis võetakse lõplikult välja

2025. aastal. Vastavalt laenulepingule kasutab AS Eesti Raudtee seda laenu taristuülese

turvangusüsteemide uuendamise ja liikluskorralduse automatiseerimise projektide

finantseerimiseks, mis koondnimetuse all „Liiklusjuhtimissüsteemide uuendamine“ ja on

kantud Vabariigi Valitsuse 22.01.2022 korraldusega kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri

arendamist suunavasse tegevuskavasse aastateks 2021–2028. Nimetatud projektid on kajastatud

ka omaniku ootustes AS-ile Eesti Raudtee.

Lisaks olemasolevale laenulimiidile on vajalik täiendava investeerimislaenu võtmine 70 mln

euro ulatuses aastatel 2026-2028, milleks ettevõte on EIB-ga alustanud eelkonsultatsioone.

Ilma selleta jääks tegemata turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste-Aegviidu lõigul ning

Muuga ja Maardu jaamades. See ei võimalda nendes piirkondades lõpetada ka riiklikult olulist

elektrifitseerimise projekti, kuna uus turvangusüsteem on vajalik uue 25 kV kontaktvõrgu

kasutamiseks, mistõttu reisirongide kiiruste 160 km/h saavutamine ei ole võimalik. Vabariigi

Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse

arengukava 2021–2035ˮ näeb ette 1520 mm raudtee kiiruste suurendamise kuni 160 km/h, et

vähendada aegruumilist vahemaad ja suurendada säästva pikamaareisitranspordi osakaalu.

Kiiruste suurendamisel kasutatakse arengukava kohaselt laenu- ja ELi struktuurivahendeid.

Laenu mittesaamisel ammenduks AS Eesti Raudtee investeerimisvõimekus 2026. aastal ja

jääksid tegemata ka nn tavainvesteeringud – raudtee tõsteremont ja raudteerajatiste (sillad,

truubid, ooteplatvormid, ülesõidud, ülekäigud) korralised remondid. Nimetatul oleks otsene

mõju raudtee toimepidevusele ja -ohutusele, mistõttu tuleks raudteel ka kiirusi vähendada.

Täiendav laen on vajalik järgmiste investeeringute katteks:

Turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste-Aegviidu lõigul ning Muuga ja

Maardu jaamades (SMO, seadmeruumid, pöörmeajamid)

20,98

Raudteeinfrastruktuuri hooned, sh CCS hooned (v.a seadmeruumid) 11,83

Uus liiklusjuhtimiskeskus, sh Rail Baltic liiklusjuhtimine 25,13*

Tee tõsteremont 13,00

Kokku (mln EUR) 70,94 * Investeering sisaldub Eesti Raudtee pikaajalises investeerimisplaanis, kuid elluviimise vajalikkus otsustatakse

nõukogu poolt koostöös omanikuga peale detailplaneeringu valmimist ja alternatiivide kaalumist. Ühishoone on

vajalik nii Rail Balticu kui Eesti Raudtee tarbeks. Sellest loobumisel jääb kahe erineva laiusega raudtee

liiklusjuhtimine erinevatesse kohtadesse, samuti on vajalik sellisel juhul lahendada Rail Balticu tööks vajalike

ruumide küsimus.

Olulises osas on turvangusüsteemide ja vastavate hoonetega seotud tööd käimasolevate

projektide koosseisus ning nendest loobumine on praeguses faasis ebamõistlik ja kulukas.

Võlakoormuse kasv kajastub ettevõtte finantsplaanis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Margit Dengo, 623 2254

[email protected]