Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja

kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“

Sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja

meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ elluviimiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi

“Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid

kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks

võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades

duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“.

Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide

saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase

haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%).

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid

ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti

2035“ näitajatega “Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64a) osakaal“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja

„Ligipääsetavuse näitaja“ Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid

valikukriteeriume ja –metoodikat

2

1.5. Mõisted

Õppeasutus on käesoleva käskkirja kohaselt kutse- või kõrghariduse tasemel

tasemeõpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool.

Õppur on käesoleva käskkirja kohaselt kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja

kutseõppe tasemeõppe õpilane.

Töökohapõhine õpe kutsehariduses on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe

ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust.

Töökohapõhine õpe kõrghariduses on kõrghariduse tasemeõppe õppevorm, mille

puhul teoreetiline ja praktiline õpe on tihedalt seotud ning õpiväljundite saavutamiseks

korraldatakse vähemalt 30% õppe mahust praktilise õppena asutuses või ettevõttes.

Kõrghariduse teisel astmel toimuvat töökohapõhist õpet nimetatakse koostöiseks

magistrantuuriks.

1.6. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe vastab ühiskonna vajadustele, sh

1.6.1. kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamine ning

laiendamine lähtub ühiskonna ja töömaailma vajadustest;

1.6.2. kutsemeistrivõistluste arendustegevused ja läbiviimine toetavad kutseõppe

tasemeõpet, et paremini vastata töömaailma ootustele;

1.6.3. kutsehariduse kvaliteedihindamise kriteeriumite ja metoodika ajakohastamine ja

tõhus rakendamine toetab kvaliteedikultuuri edendamist kutseõppeasutustes, mis

tagab muuhulgas kutsehariduse vastavuse erinevate huvigruppide (sh tööandjate ja

õppijate) vajadustele.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.6. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmisi tegevusi:

2.1. Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides

Tegevuse raames rahastatakse praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisega seotud

arendustegevusi, nõustatakse õppeasutusi, korraldatakse koolitusi ja seminare ning

populariseeritakse praktilist õpet ühiskonnas.

Arendustegevuste raames töötatakse välja interaktiivne koolitus ettevõttepoolsetele

praktikajuhendajate. Loodud koolitus- ja digiõppematerjal tehakse tasuta kättesaadavaks

kõigile õppeasutustele. Väljatöötatud koolituse kasutuselevõtuks korraldatakse infopäevi ja

koolitusi. Töötatakse välja töökohapõhise õppe korraldusmudelid riigile olulistes valdkondades

ja väljatöötamisel arvestatakse mh noorte ja hariduslikke erivajadustega õppijate sihtrühma

eripäradega. Valmivaid korraldusmudeleid rakendatakse tegevuse 2.2 raames. Kutsehariduse

tasemel töötatakse välja ja piloteeritakse praktikaettevõteteks sobivuse hindamise ühtsed

põhimõtted ja kriteeriumid .

Kutse- ja kõrgkoolide toetamiseks praktika- ja töökohapõhise õppe pakkumisel korraldatakse

kooli meeskondadele kovisioone ja nõustamisi. Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi

3

tõstmiseks õppeasutustes ning ettevõtetes korraldatakse koolitusi ja võrgustike seminare

praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, koolide õppetegevuse eest vastutavatele

töötajatele, erialaliitude ja ettevõtete esindajatele.

Korraldatakse teavitustegevusi praktika ja töökohapõhise õppe populariseerimiseks

ühiskonnas.

2.2. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses

Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi kutse- ja kõrghariduse

tasemel töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida töökohapõhise õppe rakendusmudeleid kutse- ja

kõrgkoolides. Rahastatakse õppes osalemist loodud 3000 täiendaval õppekohal.

Täiendavad õppekohad luuakse riiklikult prioriteetsetes ja majanduse kasvuvaldkondades

vastavalt tööandjate vajadustele ja valmisolekule. Samuti katsetatakse tegevuse 2.1 raames

loodud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Vähemalt 30% õppekohtadest on planeeritud

erialase kvalifikatsioonita kuni 26-aastastele noortele. Töökohapõhise õppe rakendamisel

kutseõppes lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise

õppe rakendamise kord“. Õpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud

tasemeõppe õppekavadel.

Kutse- ja kõrgkoolidel on võimalus koostöös tööandjatega esitada kaks korda aastas Haridus-

ja Teadusministeeriumile ettepanek töökohapõhise õppe vormis õppekohtade loomiseks.

Täiendavad õppekohad õppe pakkumiseks kinnitab haridus- ja teadusministri moodustatud1

riikliku täienduskoolituse tellimuse komisjon. Kõikide õppesse vastuvõetud õppurite andmed

kantakse EHISesse. Kutseõppeasutustes loodud täiendavatel õppekohtadel õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 2), kõrghariduses töökohapõhises õppes õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 3). Kõrghariduses luuakse täiendavaid töökohapõhise

õppe õppekohti kõrghariduse esimesel astmel tervise õppesuuna õppekavadel ning

magistriõppes.

Koostöise magistrantuuri töökohapoolsel juhendajal peab olema magistrikraad või

magistrikraadile vastav kvalifikatsioon ja erialane töökogemus vähemalt kolm aastat. Koostöise

magistrantuuri õppekohtade loomist ingliskeelsetel õppekavadel toetatakse juhul, kui

ingliskeelne õpe tuleneb tööturu vajadusest. Ingliskeelsetel õppekavadel rahastatakse vaid neid

üliõpilasi, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva

riigi kodakondsus, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

PRÕM+st ei rahastata töökohapõhise õppe õppekohti Õiglase ülemineku fondist rahastatavatel

õppekavadel ega koostöise magistrantuuri õppekohti IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia

raames toetust saavatel õppekavadel.

2.3. Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine

Tegevuse kutsemeistrivõistluste arendus ja võistluste korraldamine eesmärgiks on tõsta

kutsemeistrivõistluste läbiviimise kvaliteeti, võistlejate soorituse taset, võistlejate ja

1 Haridus- ja teadusministri määrus “Riikliku täienduskoolituse tellimise komisjoni moodustamine”

https://dok.hm.ee/et/document.html?id=69cacfe9-c241-4977-ad6f-65c25d43c5e6

4

võistlusalade arvu. Tegevust viiakse ellu kutsemeistrivõistluste arengukavast 2022–2035

lähtuvalt.

Tegevuse raames töötatakse välja koolisiseste kutsevõistluste formaadid, mis toetavad õppurite

osalemist kooli- ja Eesti sisestel kutsemeistrivõistlustel. Kaasajastatakse üle-eestilise

kutsemeistrivõistluste "Noor Meister" formaati ja põhimõtteid ning selle alusel korraldatakse

kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister“, mis toimuvad kas oskuste festivali, üksikvõistluse või

TV-võistluste formaadis. Võistlusi korraldab elluviija koostöös kutseõppeasutuste, erialaliitude

ja tööandjatega. Ettevõtjate, erialaliitude, toetajate jt huvitatud osapoolte kaasamiseks

töötatakse välja ja rakendatakse partnerlussuhete põhimõtteid.

Kutsemeistrivõistlustega seotud kutseõpetajatele, juhendajatele, ekspertidele, võistlejatele,

ettevõtete töötajatele jt võistlustega seotud isikutele korraldatakse infopäevi, koolitusi ja

seminare.

Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistluste turundustegevusi. Toimub kutsemeistrivõistluste

ühtse brändi ja selle veebilehe "WorldSkills Estonia" arendamine ja uuendamine.

Tegevuse kutsehariduse populariseerimine eesmärk on toetada ja võimendada

kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevusi. Selleks korraldatakse kutseõppeasutuste

kommunikatsiooniga seotud töötajatele võrgustiku seminare ning koolitusi. Elluviija

koordineerib iga-aastase Euroopa kutseoskuste nädala Eesti üritusi ning koostöös kutseõpet

pakkuvate õppeasutustega korraldab üle-Eestilist üritust „Oskuste öö“. Kutseõppe märgatavuse

parandamiseks hallatakse ja arendatakse kutsehariduse veebikanaleid. Kutsehariduse

populariseerimise eesmärgil tehakse koostööd erialaliitude, tööandjate jt TATi väliste

partneritega.

2.4. Kutseõppe kvaliteedi hindamine

Viiakse läbi kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamisi,

monitooritakse ja analüüsitakse nende mõju ning töötatakse analüüsi tulemusi, senist

hindamiskogemust ning erinevate huvipoolte ootusi arvestades välja uus kutseõppe kvaliteedi

hindamise mudel.

Kutseõppe kvaliteedi hindamisel koolitatakse ja toetatakse kutseõppeasutusi enesehindamise

läbiviimisel vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, koolitatakse ning toetatakse

hindamiseksperte kvaliteedihindamise läbiviimisel ning kutsehariduse hindamisnõukogu

hindamisotsuste asjakohasuse ja koherentsuse tagamisel. Kutseõppe kvaliteedihindamise

tulemused – hindamisaruanded ja hindamisnõukogu poolt vastu võetud hindamisotsused – ning

analüüsid tehakse kättesaadavaks kõigile osapooltele. Analüüsitakse senise kutseõppe

kvaliteedihindamise mudeli toimimist ja tehakse muudatusettepanekud selle muutmiseks ning

uue mudeli loomiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemusest uuendatakse kvaliteedihindamise

kontseptsiooni ja piloteeritakse uuendatud mudelit. Piloodi käigus kogutakse osapoolte

tagasisidet ja tulemusi analüüsitakse ning vajadusel täiendatakse kvaliteedimudelit.

Kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele pakutakse kvaliteedikultuuri edendamiseks koolitusi ja

seminare, kaasates sealhulgas väliseksperte. Tagamaks rahvusvahelise parima praktika

arvestamine kvaliteedihindamise mudeli uuendamisel ja kvaliteedikultuuri levitamisel,

5

osaletakse Euroopa Komisjoni kureeritava Euroopa kutseõppe kvaliteedi tagamise võrgustiku

EQAVET töös, sh EL liikmesriikide kutseharidussüsteemides kvaliteeditagamise

lähenemisviiside vastastikuse hindamise (peer review) protsessis ja teistes rahvusvahelistes

koostööalgatustes ning siseriiklikes võrgustikes. Korraldatakse õppereise teistesse riikidesse.

2.5. Horisontaalsed tegevused

Horisontaalsete tegevuste all käsitletakse toetatavate tegevuste korraldamise juhtimist, sh

eelarve ja tegevuskava koostamist, partneritega koostöö ja tegevuste koordineerimist,

töörühmade töö korraldamist, aruannete koondamist, tulemuste analüüsi, eelarve täitmise

jälgimist ja väljamaksetaotluste koostamist ning esitamist. Samuti analüüsitakse kavandatud

tegevuste tulemuslikkust ning valdkonnas toimuvaid muutusi.

Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada õppeasutused, tööandjad ja

indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul

pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste

levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele2 ja tagatakse inimestele

ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue –

lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise

võrdõiguslikkuse3 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste

läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonna

hoidlikke põhimõtteid6

3. Tulemused

3.1. Toetuse andmise tulemusena on kutse- ja kõrgharidusõpe paremas vastavuses ühiskonna

ootustega, sh

3.1.1. Õppeasutused on toetatud praktika ja töökohapõhise õppe protsesside

parendamisel.

3.1.2. Erialaliidud on kaasatud praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevustesse.

3.1.3. Loodud on täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutse- ja kõrgkoolides.

3.1.4. Järjepidevalt töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjate arv on

kasvutrendis.

3.1.5. Suureneb võistlejate arv siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel.

3.1.6. Võistlejate punktisumma siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel on kasvutrendis.

3.1.7. Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudeli toimivust on analüüsitud, mudelit on

uuendatud, hindamised on läbiviidud ning hindamistulemused on huvipooltele, sh

2 WCAG 2.2 nõuded https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 3 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download

6

õppeasutustele ja poliitikakujundajatele juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ja

arendustegevuste kavandamiseks kättesaadavad .

3.2. punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad :

7

Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja Töökohapõhises õppes osalejad, kes

said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni

(%)

69%

(2020)

Ei kohaldu 75% Kutsehariduses ja kõrghariduses

töökohapõhise õppe lõpetanute

osakaal kõigist töökohapõhisesse

õppesse sisseastunutest. Andmete

aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem.

Väljundnäitaja Töökohapõhises õppes osalejate arv

(osaluskord)

0 800 3000 Loetakse kutsehariduses ja

kõrghariduses töökohapõhises

õppevormis õppivaid õppureid

osaluskordade arvestuses. Andmed

kogutakse kõigi osalejate kohta

õpingute alguses ja esitatakse

kumulatiivselt iga aasta lõpus.

Andmete aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem

TAT

spetsiifilise

d näitajad

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

ühistesse arendustegevustesse kaasatud

õppeasutuste osakaal (% aastas)

0 70% 80% Loetakse tegevusse 2.1 kaasatud

õppeasutusi. Arvutatakse osakaaluna

kõigist kutse- ja kõrgkoolidest.

Allikas: elluviija aruanded.

8

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

võrgustikesse ja arendustegevustesse

kaasatud erialaliidud (arv programmi

perioodil)

0 8 20 Loetakse programmi perioodil

tegevusse 2.1 kaasatud erialaliite.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.2

Töökohapõhise õppe pakkumisse

kaasatud tööandjad (arv aastas)

0 30 50 Loetakse tegevuse 2.2 raames

töökohapõhist õpet pakkuvaid

unikaalseid ettevõtteid ja asutusi

aastases arvestuses.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Kutsemeistrivõistlustel osalenud

õppurid (arv aastas)

0 220 250 Loetakse aasta jooksul

kutsemeistrivõistlustel osalenud

võistlejaid.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Erialade arv, kus viiakse läbi

kutsemeistrivõistlusi (arv aastas).

0 23 25 Loetakse kokku aasta jooksul

toimunud erinevate

kutsemeistrivõistluste erinevate

erialade arv. Allikas: elluviija

aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.4

Läbi viidud kutseõppe

kvaliteedihindamised (kumulatiivne

arv)

0 26 116 Loetakse kutseõppe

kvaliteedihindamise tulemusel vastu

9

võetud hindamisotsuseid. Allikas:

elluviija aruanded.

10

4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija).

5.2. Punktis 2.2 toodud tegevuste partneriteks on kõik kutsekoolid, mis omavad õppe

läbiviimise õigust, ja kõik kõrgkoolid, mis omavad õppeõigust magistriõppes7.

6. Sihtrühm

6.1. Kutse- ja kõrgkoolid;

6.2. Kutse- ja kõrgkoolide töötajad;

6.3. Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes õppijad ;

6.4. Ettevõtted ja nende töötajad ;

6.5. Erialaliidud ja nende töötajad;

6.6. Kutseõppe kvaliteedi hindamisega ning praktika ja töökohapõhise õppe arendamisega

seotud spetsialistid, eksperdid ja ametnikud.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.5 abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 kuni 30.09.2029

7.2. Tegevuse 2.3 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 30.09.2029

7.3. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 30.09.2029

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 37 366 700 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa

Sotsiaalfondist 26 156 690 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering

11 210 010 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%.

7 01.11.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, , Heino. Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida -Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere

Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool,

Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna

Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekesk us, Vana-Vigala

Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu

Rakenduslik Kolledž, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Massaaži- ja

teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 7 01.09.2023 seisuga omavad magistriõppes õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia,

Eesti Maaülikool, Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,

Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Ettevõtluskõrgkoo l Mainor, Kaitseväe Akadeemia,

Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem

Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

11

Toetatav tegevus Summa

2.1 Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja

kõrgkoolides

1 730 200

2.2 Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja

kõrghariduses

28 474 700

2.3 Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine 4 159 800

2.4 Kutseõppe kvaliteedi hindamine 2 500 000

2.5 Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 502 000

Eelarve kokku 37 366 700

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 nimetatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest

vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;

9.2.3. analüüside kavandamise, läbiviimise ja avalikustamise kulud,

9.2.4. tegevustes 2.1, 2.3 ja 2.4 juhendite, õppevara, koolitusmaterjalide, sh

digiõppematerjalide, videote ja veebipõhiste juhendmaterjalide koostamise,

tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamis- ja

kirjastamiskulud; õiguste omandamise kulud, trükiste kirjutus- ja kirjeldustõlke

kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite

lisamise kulud;

9.2.5. Eestis ja välisriigis toimuvate koolituste, seminaride, konverentside korraldamise

ja osalemise kulu, sh välisriigi koolitaja või eksperdi sõidu- ja majutuskulud

Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel või seminaril osalemiseks;

ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja

suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue);

9.2.6. digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside

kulu, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös

hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud

vajalikud kulud;

9.2.7. tegevustega 2.1, 2.3 ja 2.4 kaasnevad välislähetuste kulud;

12

9.2.8. kutsemeistrivõistluste (sh üksikvõistlused, oskuste festivalid ja TV saade)

ettevalmistamise, korralduse, läbiviimise, levitamise ja teavitus kulud;

9.2.9. kutseõppe kvaliteedihindamise ettevalmistamise, läbiviimise ja tagasisidestamise ja

avalikustamise kulud;

9.2.10. tegevuse 2.3 kutsemeistrivõistlustel osaleva võistleja ja juhendaja sõidu- ja

majutuskulud;

9.2.11. teavitus- ja populariseerimistegevuste ja – ürituste kulu;

9.2.12. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.3. Punktis 2.2 kutseõppe tasemeõppe kulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2;

9.4. Punktis 2.2. kõrgharidustaseme õppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 3;

9.5. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.5.1. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa,

kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost;

9.5.2. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel;

9.5.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile

1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt § 28

lõikele 1.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te)

tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1.

detsembriks;

11.1.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud

prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud

eelarveaasta osas;

13

11.1.3. esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT

kinnitamisest;

11.1.4. ellu viima tegevusi vastavalt kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning

kasutama toetust säästlikult;

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite lõikes;

11.1.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule.

11.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi.

11.3. Riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on

hankija riigihangete seaduse tähenduses.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20.

jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni

seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Haridusvaldkonna

arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele

ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus

13.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste

väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi

Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

14

13.2. Punktis 13.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud

tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta:

13.2.1. tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.4 raames 32 akadeemilist kontakttundi ületavatel

koolitustel osalejad;

13.2.2. tegevuse 2.2 raames kõik töökohapõhises õppes õppijad.

13.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal

ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate

andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

15. Vaiete lahendamine

15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 3.

15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 2.

15.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

1 (2)

Lisa 3

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“

Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhind ja selle alusel toetuse

maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“

Sissejuhatus

Standardiseeritud ühikuhind (edaspidi ühikuhind) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 seoses ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise määratlusega liikmesriigi kulude hüvitamiseks

komisjoni poolt.

Ühikuhindade suurus ja nende väljamaksmise põhimõtted

1. Mõisted

1.1. Kõrgharidustaseme õppe õppekava on õppe alusdokument, milles määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe

lõpetamise tingimused (Kõrgharidusseadus (KHaS) § 3 lg 2);

1.2. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 ainepunkti (EAP)

ja üks ainepunkt vastab arvestuslikult 26 tunnile üliõpilase õppetööle;

1.3. Semester on õppeaasta osa. Õppeaastas on 12 kuud, millest 10 on õppekuud. Õppekuud moodustavad kaks semestrit (KHaS § 4 lg 2) Üldjuhul on semestri kestus

viis õppekuud;

1.4. Täiskoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks

õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (KHaS § 14 lg 2);

1.5. Osakoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks

õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti (KHaS § 14 lg 3);

1.6. Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) on riiklik andmekogu avaliku teabe seaduse mõttes, mille õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistris peetakse arvestust kõrgharidust omandavate üliõpilaste üle.

Ühikuhinna rakendamine

2. Toetuse andmise aluseks on täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse komisjoni, mis on

moodustatud haridus- ja teadusministri 6. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 276, protokolliline otsus töökohapõhises õppes õppekohtade rahastamiseks tegevuse „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ raames. Komisjoni

2 (2)

otsuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava kood ja nimetus, õppe maht,

õppekava õppekeel, õppekohtade arv.

3. Lähtuvalt Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2023/1676 on haridustasemel ED5-8

ühikuhind, mida on kohandatud määruse punktis 1.4 kirjeldatud meetodil, 4777 eurot

üliõpilase kohta õppeaastas.

4. Ühikuhind sisaldab kõiki kõrgharidusõppe pakkumisega seotud kulusid.

5. Ühikuks on kõrgharidusõppes täiskoormusega õppiva üliõpilase kulud ühel õppeaastal.

6. Kulude hüvitamine toimub kaks korda aastas:

6.1. esimese semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast;

6.2. teise semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast.

7. Kui üliõpilane ei ole semestri lõpuks täitnud täiskoormuse nõudeid ja langeb osakoormusesse, siis makstakse osakoormusesse langemise semestril välja 25%

ühikuhinnast.

8. Kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel, siis rahastamist ei toimu.

9. Ühiku tekkimist tõendatakse:

9.1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetest semestri lõppemise järel koostatava aruandega, mis kajastab rahastamisallikaga „ESF PRÕM+“ üliõpilaste

immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, õppekoormuse, akadeemilise puhkuse ja õppekava nominaalkestuse kohta;

9.2. kõrgkooli otsus üliõpilaskandidaadi vastuvõtmise või üliõpilase töökohapõhisesse

õppesse määramise kohta.

10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tõendatud „ESF PRÕM+“ õppekohtadel õppijate

arvu ühikuhinnaga.

11. Toetuse väljamaksmine toimub õppekava nominaalkestuse jooksul.

MINISTRI KÄSKKIRI

20.09.2024 nr 1.1-2/24/271

Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a

käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele

vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine

PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhind ja selle alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele

vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+““.

3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja

kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“

Sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja

meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ elluviimiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi

“Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid

kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks

võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades

duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“.

Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide

saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase

haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%).

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid

ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti

2035“ näitajatega “Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64a) osakaal“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja

„Ligipääsetavuse näitaja“ Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid

valikukriteeriume ja –metoodikat

2

1.5. Mõisted

Õppeasutus on käesoleva käskkirja kohaselt kutse- või kõrghariduse tasemel

tasemeõpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool.

Õppur on käesoleva käskkirja kohaselt kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja

kutseõppe tasemeõppe õpilane.

Töökohapõhine õpe kutsehariduses on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe

ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust.

Töökohapõhine õpe kõrghariduses on kõrghariduse tasemeõppe õppevorm, mille

puhul teoreetiline ja praktiline õpe on tihedalt seotud ning õpiväljundite saavutamiseks

korraldatakse vähemalt 30% õppe mahust praktilise õppena asutuses või ettevõttes.

Kõrghariduse teisel astmel toimuvat töökohapõhist õpet nimetatakse koostöiseks

magistrantuuriks.

1.6. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe vastab ühiskonna vajadustele, sh

1.6.1. kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamine ning

laiendamine lähtub ühiskonna ja töömaailma vajadustest;

1.6.2. kutsemeistrivõistluste arendustegevused ja läbiviimine toetavad kutseõppe

tasemeõpet, et paremini vastata töömaailma ootustele;

1.6.3. kutsehariduse kvaliteedihindamise kriteeriumite ja metoodika ajakohastamine ja

tõhus rakendamine toetab kvaliteedikultuuri edendamist kutseõppeasutustes, mis

tagab muuhulgas kutsehariduse vastavuse erinevate huvigruppide (sh tööandjate ja

õppijate) vajadustele.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.6. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmisi tegevusi:

2.1. Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides

Tegevuse raames rahastatakse praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisega seotud

arendustegevusi, nõustatakse õppeasutusi, korraldatakse koolitusi ja seminare ning

populariseeritakse praktilist õpet ühiskonnas.

Arendustegevuste raames töötatakse välja interaktiivne koolitus ettevõttepoolsetele

praktikajuhendajate. Loodud koolitus- ja digiõppematerjal tehakse tasuta kättesaadavaks

kõigile õppeasutustele. Väljatöötatud koolituse kasutuselevõtuks korraldatakse infopäevi ja

koolitusi. Töötatakse välja töökohapõhise õppe korraldusmudelid riigile olulistes valdkondades

ja väljatöötamisel arvestatakse mh noorte ja hariduslikke erivajadustega õppijate sihtrühma

eripäradega. Valmivaid korraldusmudeleid rakendatakse tegevuse 2.2 raames. Kutsehariduse

tasemel töötatakse välja ja piloteeritakse praktikaettevõteteks sobivuse hindamise ühtsed

põhimõtted ja kriteeriumid .

Kutse- ja kõrgkoolide toetamiseks praktika- ja töökohapõhise õppe pakkumisel korraldatakse

kooli meeskondadele kovisioone ja nõustamisi. Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi

3

tõstmiseks õppeasutustes ning ettevõtetes korraldatakse koolitusi ja võrgustike seminare

praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, koolide õppetegevuse eest vastutavatele

töötajatele, erialaliitude ja ettevõtete esindajatele.

Korraldatakse teavitustegevusi praktika ja töökohapõhise õppe populariseerimiseks

ühiskonnas.

2.2. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses

Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi kutse- ja kõrghariduse

tasemel töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida töökohapõhise õppe rakendusmudeleid kutse- ja

kõrgkoolides. Rahastatakse õppes osalemist loodud 3000 täiendaval õppekohal.

Täiendavad õppekohad luuakse riiklikult prioriteetsetes ja majanduse kasvuvaldkondades

vastavalt tööandjate vajadustele ja valmisolekule. Samuti katsetatakse tegevuse 2.1 raames

loodud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Vähemalt 30% õppekohtadest on planeeritud

erialase kvalifikatsioonita kuni 26-aastastele noortele. Töökohapõhise õppe rakendamisel

kutseõppes lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise

õppe rakendamise kord“. Õpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud

tasemeõppe õppekavadel.

Kutse- ja kõrgkoolidel on võimalus koostöös tööandjatega esitada kaks korda aastas Haridus-

ja Teadusministeeriumile ettepanek töökohapõhise õppe vormis õppekohtade loomiseks.

Täiendavad õppekohad õppe pakkumiseks kinnitab haridus- ja teadusministri moodustatud1

riikliku täienduskoolituse tellimuse komisjon. Kõikide õppesse vastuvõetud õppurite andmed

kantakse EHISesse. Kutseõppeasutustes loodud täiendavatel õppekohtadel õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 2), kõrghariduses töökohapõhises õppes õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 3). Kõrghariduses luuakse täiendavaid töökohapõhise

õppe õppekohti kõrghariduse esimesel astmel tervise õppesuuna õppekavadel ning

magistriõppes.

Koostöise magistrantuuri töökohapoolsel juhendajal peab olema magistrikraad või

magistrikraadile vastav kvalifikatsioon ja erialane töökogemus vähemalt kolm aastat. Koostöise

magistrantuuri õppekohtade loomist ingliskeelsetel õppekavadel toetatakse juhul, kui

ingliskeelne õpe tuleneb tööturu vajadusest. Ingliskeelsetel õppekavadel rahastatakse vaid neid

üliõpilasi, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva

riigi kodakondsus, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

PRÕM+st ei rahastata töökohapõhise õppe õppekohti Õiglase ülemineku fondist rahastatavatel

õppekavadel ega koostöise magistrantuuri õppekohti IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia

raames toetust saavatel õppekavadel.

2.3. Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine

Tegevuse kutsemeistrivõistluste arendus ja võistluste korraldamine eesmärgiks on tõsta

kutsemeistrivõistluste läbiviimise kvaliteeti, võistlejate soorituse taset, võistlejate ja

1 Haridus- ja teadusministri määrus “Riikliku täienduskoolituse tellimise komisjoni moodustamine”

https://dok.hm.ee/et/document.html?id=69cacfe9-c241-4977-ad6f-65c25d43c5e6

4

võistlusalade arvu. Tegevust viiakse ellu kutsemeistrivõistluste arengukavast 2022–2035

lähtuvalt.

Tegevuse raames töötatakse välja koolisiseste kutsevõistluste formaadid, mis toetavad õppurite

osalemist kooli- ja Eesti sisestel kutsemeistrivõistlustel. Kaasajastatakse üle-eestilise

kutsemeistrivõistluste "Noor Meister" formaati ja põhimõtteid ning selle alusel korraldatakse

kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister“, mis toimuvad kas oskuste festivali, üksikvõistluse või

TV-võistluste formaadis. Võistlusi korraldab elluviija koostöös kutseõppeasutuste, erialaliitude

ja tööandjatega. Ettevõtjate, erialaliitude, toetajate jt huvitatud osapoolte kaasamiseks

töötatakse välja ja rakendatakse partnerlussuhete põhimõtteid.

Kutsemeistrivõistlustega seotud kutseõpetajatele, juhendajatele, ekspertidele, võistlejatele,

ettevõtete töötajatele jt võistlustega seotud isikutele korraldatakse infopäevi, koolitusi ja

seminare.

Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistluste turundustegevusi. Toimub kutsemeistrivõistluste

ühtse brändi ja selle veebilehe "WorldSkills Estonia" arendamine ja uuendamine.

Tegevuse kutsehariduse populariseerimine eesmärk on toetada ja võimendada

kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevusi. Selleks korraldatakse kutseõppeasutuste

kommunikatsiooniga seotud töötajatele võrgustiku seminare ning koolitusi. Elluviija

koordineerib iga-aastase Euroopa kutseoskuste nädala Eesti üritusi ning koostöös kutseõpet

pakkuvate õppeasutustega korraldab üle-Eestilist üritust „Oskuste öö“. Kutseõppe märgatavuse

parandamiseks hallatakse ja arendatakse kutsehariduse veebikanaleid. Kutsehariduse

populariseerimise eesmärgil tehakse koostööd erialaliitude, tööandjate jt TATi väliste

partneritega.

2.4. Kutseõppe kvaliteedi hindamine

Viiakse läbi kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamisi,

monitooritakse ja analüüsitakse nende mõju ning töötatakse analüüsi tulemusi, senist

hindamiskogemust ning erinevate huvipoolte ootusi arvestades välja uus kutseõppe kvaliteedi

hindamise mudel.

Kutseõppe kvaliteedi hindamisel koolitatakse ja toetatakse kutseõppeasutusi enesehindamise

läbiviimisel vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, koolitatakse ning toetatakse

hindamiseksperte kvaliteedihindamise läbiviimisel ning kutsehariduse hindamisnõukogu

hindamisotsuste asjakohasuse ja koherentsuse tagamisel. Kutseõppe kvaliteedihindamise

tulemused – hindamisaruanded ja hindamisnõukogu poolt vastu võetud hindamisotsused – ning

analüüsid tehakse kättesaadavaks kõigile osapooltele. Analüüsitakse senise kutseõppe

kvaliteedihindamise mudeli toimimist ja tehakse muudatusettepanekud selle muutmiseks ning

uue mudeli loomiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemusest uuendatakse kvaliteedihindamise

kontseptsiooni ja piloteeritakse uuendatud mudelit. Piloodi käigus kogutakse osapoolte

tagasisidet ja tulemusi analüüsitakse ning vajadusel täiendatakse kvaliteedimudelit.

Kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele pakutakse kvaliteedikultuuri edendamiseks koolitusi ja

seminare, kaasates sealhulgas väliseksperte. Tagamaks rahvusvahelise parima praktika

arvestamine kvaliteedihindamise mudeli uuendamisel ja kvaliteedikultuuri levitamisel,

5

osaletakse Euroopa Komisjoni kureeritava Euroopa kutseõppe kvaliteedi tagamise võrgustiku

EQAVET töös, sh EL liikmesriikide kutseharidussüsteemides kvaliteeditagamise

lähenemisviiside vastastikuse hindamise (peer review) protsessis ja teistes rahvusvahelistes

koostööalgatustes ning siseriiklikes võrgustikes. Korraldatakse õppereise teistesse riikidesse.

2.5. Horisontaalsed tegevused

Horisontaalsete tegevuste all käsitletakse toetatavate tegevuste korraldamise juhtimist, sh

eelarve ja tegevuskava koostamist, partneritega koostöö ja tegevuste koordineerimist,

töörühmade töö korraldamist, aruannete koondamist, tulemuste analüüsi, eelarve täitmise

jälgimist ja väljamaksetaotluste koostamist ning esitamist. Samuti analüüsitakse kavandatud

tegevuste tulemuslikkust ning valdkonnas toimuvaid muutusi.

Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada õppeasutused, tööandjad ja

indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul

pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste

levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele2 ja tagatakse inimestele

ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue –

lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise

võrdõiguslikkuse3 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste

läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonna

hoidlikke põhimõtteid6

3. Tulemused

3.1. Toetuse andmise tulemusena on kutse- ja kõrgharidusõpe paremas vastavuses ühiskonna

ootustega, sh

3.1.1. Õppeasutused on toetatud praktika ja töökohapõhise õppe protsesside

parendamisel.

3.1.2. Erialaliidud on kaasatud praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevustesse.

3.1.3. Loodud on täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutse- ja kõrgkoolides.

3.1.4. Järjepidevalt töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjate arv on

kasvutrendis.

3.1.5. Suureneb võistlejate arv siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel.

3.1.6. Võistlejate punktisumma siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel on kasvutrendis.

3.1.7. Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudeli toimivust on analüüsitud, mudelit on

uuendatud, hindamised on läbiviidud ning hindamistulemused on huvipooltele, sh

2 WCAG 2.2 nõuded https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 3 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download

6

õppeasutustele ja poliitikakujundajatele juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ja

arendustegevuste kavandamiseks kättesaadavad .

3.2. punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad :

7

Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja Töökohapõhises õppes osalejad, kes

said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni

(%)

69%

(2020)

Ei kohaldu 75% Kutsehariduses ja kõrghariduses

töökohapõhise õppe lõpetanute

osakaal kõigist töökohapõhisesse

õppesse sisseastunutest. Andmete

aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem.

Väljundnäitaja Töökohapõhises õppes osalejate arv

(osaluskord)

0 800 3000 Loetakse kutsehariduses ja

kõrghariduses töökohapõhises

õppevormis õppivaid õppureid

osaluskordade arvestuses. Andmed

kogutakse kõigi osalejate kohta

õpingute alguses ja esitatakse

kumulatiivselt iga aasta lõpus.

Andmete aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem

TAT

spetsiifilise

d näitajad

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

ühistesse arendustegevustesse kaasatud

õppeasutuste osakaal (% aastas)

0 70% 80% Loetakse tegevusse 2.1 kaasatud

õppeasutusi. Arvutatakse osakaaluna

kõigist kutse- ja kõrgkoolidest.

Allikas: elluviija aruanded.

8

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

võrgustikesse ja arendustegevustesse

kaasatud erialaliidud (arv programmi

perioodil)

0 8 20 Loetakse programmi perioodil

tegevusse 2.1 kaasatud erialaliite.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.2

Töökohapõhise õppe pakkumisse

kaasatud tööandjad (arv aastas)

0 30 50 Loetakse tegevuse 2.2 raames

töökohapõhist õpet pakkuvaid

unikaalseid ettevõtteid ja asutusi

aastases arvestuses.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Kutsemeistrivõistlustel osalenud

õppurid (arv aastas)

0 220 250 Loetakse aasta jooksul

kutsemeistrivõistlustel osalenud

võistlejaid.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Erialade arv, kus viiakse läbi

kutsemeistrivõistlusi (arv aastas).

0 23 25 Loetakse kokku aasta jooksul

toimunud erinevate

kutsemeistrivõistluste erinevate

erialade arv. Allikas: elluviija

aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.4

Läbi viidud kutseõppe

kvaliteedihindamised (kumulatiivne

arv)

0 26 116 Loetakse kutseõppe

kvaliteedihindamise tulemusel vastu

9

võetud hindamisotsuseid. Allikas:

elluviija aruanded.

10

4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija).

5.2. Punktis 2.2 toodud tegevuste partneriteks on kõik kutsekoolid, mis omavad õppe

läbiviimise õigust, ja kõik kõrgkoolid, mis omavad õppeõigust magistriõppes7.

6. Sihtrühm

6.1. Kutse- ja kõrgkoolid;

6.2. Kutse- ja kõrgkoolide töötajad;

6.3. Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes õppijad ;

6.4. Ettevõtted ja nende töötajad ;

6.5. Erialaliidud ja nende töötajad;

6.6. Kutseõppe kvaliteedi hindamisega ning praktika ja töökohapõhise õppe arendamisega

seotud spetsialistid, eksperdid ja ametnikud.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.5 abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 kuni 30.09.2029

7.2. Tegevuse 2.3 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 30.09.2029

7.3. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 30.09.2029

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 37 366 700 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa

Sotsiaalfondist 26 156 690 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering

11 210 010 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%.

7 01.11.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, , Heino. Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida -Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere

Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool,

Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna

Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekesk us, Vana-Vigala

Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu

Rakenduslik Kolledž, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Massaaži- ja

teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 7 01.09.2023 seisuga omavad magistriõppes õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia,

Eesti Maaülikool, Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,

Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Ettevõtluskõrgkoo l Mainor, Kaitseväe Akadeemia,

Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem

Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

11

Toetatav tegevus Summa

2.1 Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja

kõrgkoolides

1 730 200

2.2 Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja

kõrghariduses

28 474 700

2.3 Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine 4 159 800

2.4 Kutseõppe kvaliteedi hindamine 2 500 000

2.5 Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 502 000

Eelarve kokku 37 366 700

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 nimetatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest

vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;

9.2.3. analüüside kavandamise, läbiviimise ja avalikustamise kulud,

9.2.4. tegevustes 2.1, 2.3 ja 2.4 juhendite, õppevara, koolitusmaterjalide, sh

digiõppematerjalide, videote ja veebipõhiste juhendmaterjalide koostamise,

tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamis- ja

kirjastamiskulud; õiguste omandamise kulud, trükiste kirjutus- ja kirjeldustõlke

kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite

lisamise kulud;

9.2.5. Eestis ja välisriigis toimuvate koolituste, seminaride, konverentside korraldamise

ja osalemise kulu, sh välisriigi koolitaja või eksperdi sõidu- ja majutuskulud

Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel või seminaril osalemiseks;

ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja

suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue);

9.2.6. digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside

kulu, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös

hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud

vajalikud kulud;

9.2.7. tegevustega 2.1, 2.3 ja 2.4 kaasnevad välislähetuste kulud;

12

9.2.8. kutsemeistrivõistluste (sh üksikvõistlused, oskuste festivalid ja TV saade)

ettevalmistamise, korralduse, läbiviimise, levitamise ja teavitus kulud;

9.2.9. kutseõppe kvaliteedihindamise ettevalmistamise, läbiviimise ja tagasisidestamise ja

avalikustamise kulud;

9.2.10. tegevuse 2.3 kutsemeistrivõistlustel osaleva võistleja ja juhendaja sõidu- ja

majutuskulud;

9.2.11. teavitus- ja populariseerimistegevuste ja – ürituste kulu;

9.2.12. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.3. Punktis 2.2 kutseõppe tasemeõppe kulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2;

9.4. Punktis 2.2. kõrgharidustaseme õppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 3;

9.5. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.5.1. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa,

kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost;

9.5.2. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel;

9.5.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile

1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt § 28

lõikele 1.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te)

tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1.

detsembriks;

11.1.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud

prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud

eelarveaasta osas;

13

11.1.3. esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT

kinnitamisest;

11.1.4. ellu viima tegevusi vastavalt kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning

kasutama toetust säästlikult;

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite lõikes;

11.1.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule.

11.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi.

11.3. Riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on

hankija riigihangete seaduse tähenduses.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20.

jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni

seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Haridusvaldkonna

arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele

ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus

13.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste

väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi

Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

14

13.2. Punktis 13.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud

tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta:

13.2.1. tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.4 raames 32 akadeemilist kontakttundi ületavatel

koolitustel osalejad;

13.2.2. tegevuse 2.2 raames kõik töökohapõhises õppes õppijad.

13.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal

ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate

andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

15. Vaiete lahendamine

15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 3.

15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 2.

15.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

1 (2)

Lisa 3

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“

Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhind ja selle alusel toetuse

maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“

Sissejuhatus

Standardiseeritud ühikuhind (edaspidi ühikuhind) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 seoses ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise määratlusega liikmesriigi kulude hüvitamiseks

komisjoni poolt.

Ühikuhindade suurus ja nende väljamaksmise põhimõtted

1. Mõisted

1.1. Kõrgharidustaseme õppe õppekava on õppe alusdokument, milles määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe

lõpetamise tingimused (Kõrgharidusseadus (KHaS) § 3 lg 2);

1.2. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 ainepunkti (EAP)

ja üks ainepunkt vastab arvestuslikult 26 tunnile üliõpilase õppetööle;

1.3. Semester on õppeaasta osa. Õppeaastas on 12 kuud, millest 10 on õppekuud. Õppekuud moodustavad kaks semestrit (KHaS § 4 lg 2) Üldjuhul on semestri kestus

viis õppekuud;

1.4. Täiskoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks

õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (KHaS § 14 lg 2);

1.5. Osakoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks

õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti (KHaS § 14 lg 3);

1.6. Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) on riiklik andmekogu avaliku teabe seaduse mõttes, mille õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistris peetakse arvestust kõrgharidust omandavate üliõpilaste üle.

Ühikuhinna rakendamine

2. Toetuse andmise aluseks on täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse komisjoni, mis on

moodustatud haridus- ja teadusministri 6. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 276, protokolliline otsus töökohapõhises õppes õppekohtade rahastamiseks tegevuse „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ raames. Komisjoni

2 (2)

otsuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava kood ja nimetus, õppe maht,

õppekava õppekeel, õppekohtade arv.

3. Lähtuvalt Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2023/1676 on haridustasemel ED5-8

ühikuhind, mida on kohandatud määruse punktis 1.4 kirjeldatud meetodil, 4777 eurot

üliõpilase kohta õppeaastas.

4. Ühikuhind sisaldab kõiki kõrgharidusõppe pakkumisega seotud kulusid.

5. Ühikuks on kõrgharidusõppes täiskoormusega õppiva üliõpilase kulud ühel õppeaastal.

6. Kulude hüvitamine toimub kaks korda aastas:

6.1. esimese semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast;

6.2. teise semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast.

7. Kui üliõpilane ei ole semestri lõpuks täitnud täiskoormuse nõudeid ja langeb osakoormusesse, siis makstakse osakoormusesse langemise semestril välja 25%

ühikuhinnast.

8. Kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel, siis rahastamist ei toimu.

9. Ühiku tekkimist tõendatakse:

9.1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetest semestri lõppemise järel koostatava aruandega, mis kajastab rahastamisallikaga „ESF PRÕM+“ üliõpilaste

immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, õppekoormuse, akadeemilise puhkuse ja õppekava nominaalkestuse kohta;

9.2. kõrgkooli otsus üliõpilaskandidaadi vastuvõtmise või üliõpilase töökohapõhisesse

õppesse määramise kohta.

10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tõendatud „ESF PRÕM+“ õppekohtadel õppijate

arvu ühikuhinnaga.

11. Toetuse väljamaksmine toimub õppekava nominaalkestuse jooksul.

MINISTRI KÄSKKIRI

20.09.2024 nr 1.1-2/24/271

Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a

käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele

vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine

PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhind ja selle alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele

vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+““.

3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister