Põltsamaa valla vaideotsus

VAIDEOTSUS

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 lõike 3 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi RTK) läbi Põltsamaa valla (edaspidi vaide esitaja) esitatud vaide, milles

vaide esitaja taotleb:

Rahuldada Põltsamaa valla vaie ning tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse

24.11.2022 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-8/1197.

2. Asjaolud ja vaide esitaja seisukoht

2.1. Põltsamaa vallale (edaspidi toetuse saaja) on määratud toetus siseriikliku meetme

„Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames toetuse

saaja projekti „Põltsamaa valla õppehoone energiatõhususe parendamine“ (edaspidi projekt)

elluviimiseks. Toetuse maksmine toimub riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7

„Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) alusel. Meetme määruse § 2 lg 2 kohaselt on

käesoleval juhul rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).

2.2. Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 232226 „Põltsamaa Lille

tn õppehoone projekteerimis-ehitustööd“ (edaspidi hange nr 232226). Hankemenetluse

tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga 3 SELTSIMEEST OÜ (registrikood

12167082) töövõtuleping nr 15.03.2021 (edaspidi hankeleping).

2.3. RTK edastas toetuse saajale finantskorrektsiooni tegemise otsuse eelnõu, millele toetuse

saaja vastas 02.11.2022. RTK tegi 24.11.2022 finantskorrektsiooni tegemise otsuse nr 11.2-

8/1197 (edaspidi FKO).

2.4. RTK selgitas, et on tuvastanud hanke nr 232226 kontrollimisel järgmised puudused: (i)

kvalifitseeritud on pakkuja, kes ei vasta kvalifitseerimistingimustele ning (ii) sõlmitud

hankelepingu tingimusi on oluliselt muudetud täitmisaegse tagatise garantiikirja osas, kuid

muudatus ei vasta riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lg-le 1.

2.5. FKO kohaselt on FKO tegemise aluseks meetme määruse § 19 lg 1 p 3 ja lg 2. RTK on

tuvastanud RHS-i järgmised rikkumised: (i) kvalifitseerimistingimustele mittevastava

pakkuja edukaks tunnistamist ja temaga hankelepingu sõlmimist ning (ii) hankelepingu

lubamatut muutmist.

02.02.2023

nr 11.2-8/23/164

2.6. Toetuse saaja hinnangul ei anna RTK viidatud õiguslik alus õigust toetuse saajat

ülalnimetatud RHS-i rikkumiste eest sanktsioneerida. Finantskorrektsiooni tegemise aluseks

saab olla üksnes meetme määruse § 19 lg 2 RTK on FKOs selgitanud, et käesoleval juhul on

finantskorrektsiooni tegemise aluseks meetme määruse § 19 lg 1 p 3 ning lg 2.

2.7. Toetuse saaja eeltooduga ei nõustu. Meetme määruse § 19 lg 1 p 3 sätestab, et

rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100 protsendi

ulatuses tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui toetuse saaja ei täida

taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud

tingimustel. Meetme määruse § 19 lg 2 sätestab, et kui toetuse saaja on rikkunud seoses

hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses sätestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt

rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. On

selge, et tegemist on kahe erinevat eesmärki täitva sättega. Meetme määruse § 19 lg 1

kohaldub toetusõiguslikele rikkumistele ning meetme määruse § 19 lg 2 kohaldub

hankeõiguslikele rikkumistele. Kuivõrd hankeõiguslikele rikkumistele on ettenähtud

eraldiseisev regulatsioon, puudub RTK-l õigus tugineda meetme määruse § 19 lg-le 1.

Seejuures on meetme määruse § 19 lg 1 p 3 liiga lai ja ebamäärane, et seda saaks käsitleda

kohase volitusnormina. Kui lähtuda § 19 lg 1 p 3 sõnastusest jääb mulje, et RTK-l on õigus

kontrollida kogu toetuse saaja tegevust täiesti piiramatult. Näiteks, kui toetuse saaja peaks

oma igapäevastes toimingutes eksima mõne muu õigusakti, nt raamatupidamisseaduse või

kohaliku omavalitsusüksuse korralduse seaduse, sätte vastu ning RTK peaks sellest mingil

moel teada saama, on RTK-l justkui õigus ka selle eest sanktsioon teha.

2.8. Meetme määruse § 19 lg 2 piiritleb selgelt, et sanktsiooni rakendatakse juhul, kui toetuse

saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud kohustusi.

Meetme määruses on toetuse saajatele kehtestatud seoses hangete läbiviimisega järgnevad

kohustused (meetme määruse § 17): (i) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb

alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava

kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist

tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu

käibemaksuta summa on suurem kui 5000 eurot; (ii) teostama lihthanke piirmäära ületavad

projektiga seotud hanked riigihangete registri kaudu; (iii) esitama rakendusüksusele

hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist. Eeltoodust nähtub, et toetuse saajal oli antud

juhul kohustus viia hange läbi Rahandusministeeriumi hallatava riigihangete registri (edaspidi

RHR) kaudu. Lisaks tuli toetuse saajal edastada viivitamata RTK-le eduka pakkujaga sõlmitud

hankeleping. Meetme määrusest ei nähtu toetuse saaja kohustust (ja seeläbi vastutuse

laiendamist) selliselt, et nõutav oleks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) veatu järgimine.

Ka meetme määruse seletuskiri ei laienda meetme määrusest tulenevat kohustust kaugemale

kohustusest viia hanked läbi riigihangete registri vahendusel. Seega tuleneb meetme

määrusest, et toetuse saajad ei või lihthanke piirmäära ületavaid projekte viia läbi

paberkandjal, ega kasutada hangete läbiviimiseks muid e-keskkondi kui RHR.

2.9. Meetme määrusest ei tulene alust sanktsioneerida toetuse saajaid mistahes RHS-i

rikkumiste eest. Samuti ei nähtu meetme määrusest, et RTK-le oleks vaidlusaluse

toetusmeetme kontrollimise raames antud volitus kontrollida toetuse saaja poolt RHS-i

järgmist enamas ulatuses, kui on meetme määruse §-st 17 tulenevad toetuse saaja kohustused.

2.10. RHS-i järgimise osas teostab riikliku järelevalvet Rahandusministeerium. RHS § 203 lg

1 kohaselt teeb Rahandusministeerium üksnes avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet

RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Ei RHS-st ega meetme määrusest

ei tulene normi, millega oleks antud järelevalve teostamise ülesanne RTK-le. RTK-l oli õigus

kontrollida üksnes meetme määruse §-st 17 tulenevate kohustuste täitmist. Need kohustused

on toetuse saaja ka täitnud. Hange viidi läbi RHR-s ja hankeleping on esitatud RTK-le. Muuks

ei ole seadusandja käesoleval toetuse puhul RTK-le volitust andnud, erinevalt näiteks perioodi

2014-2020 struktuuritoetuste seadusest (edaspidi STS2014_2020), mille § 26 lg 1 ütleb

selgelt, et toetuse saaja on kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i kohaselt.

Analoogset nõuet käesolevast meetme määrusest ei tulene. Seega puudub RTK-l õigus antud

juhul kontrollida riigihanke nr 232226 igakülgset vastavust RHS-is sätestatud nõuetele.

Finantskorrektsioon tuleb jätta kohaldamata, kuna toetuse saaja poolset meetme määruse § 17

rikkumist ei esine. Toetuse saaja on hanke viinud läbi riigihangete registris, nii nagu meetme

määrus seda ette näeb. Samuti on toetuse saaja esitanud RTK-le sõlmitud hankelepingu. Muid

kohustusi seoses hanke läbiviimisega meetme määrusest ei tulene.

2.11. RTK väidab, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 104 lg 8, § 98 lg 5 ja § 3 p-de 1 ja 2,

kuivõrd toetuse saaja tunnistas edukaks pakkuja, kes ei täida tegelikult hankes nr 232226

sätestatud netokäibe nõuet. Seoses etteheidetava RHS § 104 lg 8, § 98 lg 5 ja § 3 p-des 1 ja 2

rikkumisega märgib toetuse saaja, et jääb kõigi seni esitatud seisukohtade juurde. Toetuse

saaja kvalifitseeris ettevõtja hankepassis esitatud andmete alusel. Toetuse saajal ei tekkinud

sel hetkel põhjendatud kahtlust hankepassis esitatud andmete tõelevastavuses

2.12. Seoses tuvastatud RHS § 123 lg 2 p 2 rikkumisega märgib toetuse saaja, et jääb samuti

kõigi seni esitatud seisukohtade juurde. Toetuse saaja ei nõustu, et tegemist on hankelepingu

olulise muutmisega RHS § 123 lg 2 p 2 tähenduses. Finantsasutuse garantiikirja asemel 10-

protsendilise tagatissumma igakordne arvetest kinnipidamine on ettevõtja jaoks finantsiliselt

koormavam. Selle asemel, et teha ühekordne makse finantsasutusele garantiikirja saamiseks,

mis on eelduslikult väiksem kui 10 protsenti hankelepingu maksumusest, tuli ettevõtjal kogu

hankelepingu kestel saada tehtud tööde eest 10 protsenti vähem tasu. Seega oli ettevõtjal

vähem likviidseid vahendeid, millest oli võimalik finantseerida hankelepingu täitmist. Sellisel

korraldusel oli ettevõtja jaoks selgelt sanktsioneeriv, mitte soodustav mõju. Seejuures rõhutab

toetuse saaja, et vastupidiselt RTK arvamusele, ei ole täitmisaegse tagatise esitamise nõuet

võimalik mistahes moel pidada ehitustööde teostamise hankelepingu oluliseks tingimuseks.

Täitmisaegse tagatise garantiikirja esitamise nõue on kõrvalkohustus võlaõigusseaduse § 141

tähenduses. RTK ei saa menetluse läbiviimisel jätta tähelepanuta teistes asjakohastes

õigusaktides sätestatut. FKO-s esitatud seisukohad ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale.

2.13. Toetuse saaja on seisukohal, et RTK on põhjendamatult viidanud struktuuritoetuste

regulatsioonile ja Euroopa Kohtu praktikale. Toetuse saaja ei saa olla rikkunud talle

STS2014_2020 § 26 lg-ga 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is

sätestatud nõudeid (FKO p 1.2.3). STS2014_2020 ei kohaldu meetme määruse alusel

jagatavale toetusele (meetme määruse § 1). Samuti ei ole vaide esitaja hinnangul Euroopa

Komisjoni juhis ega Euroopa Kohtu praktika antud juhul kohaldatavad, kuivõrd käesolevas

asjas ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Toetuse saaja on saanud toetust siseriiklikust

toetusmeetmest, mida jagatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 ja § 1821 alusel. Viidatud

sätted ega ka toetusskeem ei ole ülevõetud Euroopa Liidu õigusest, mistõttu ei saa RTK kui

haldusorgan põhjendada oma tegevust Euroopa Liidu õigusest ja Kohtu praktikast tulenevate

seisukohtadega. Toetuse saaja ei ole toetuse taotlemisel osanud eeldada komisjoni juhise või

Euroopa Kohtu praktika kohaldatavust. Sellele ei ole viidatud ka toetuse määramise otsuses.

RTK on viidanud FKO p-s 2, et meetme määruse § 8 lg 3 p 4 annab aluse lähtuda Euroopa

Liidu õigusest ka siseriikliku toetusskeemi puhul. Selline RTK seisukoht on selgelt väär.

2.14. RTK on mõlema rikkumise osas asunud seisukohale, et põhjendatud

finantskorrektsiooniks tuleb pidada 10%. Esmalt rõhutab toetuse saaja veelkord, et käesoleva

määrusega on toetuse saajatele pandud üksnes kolm hangetega seotud kohustust, mille kõik

on toetuse saaja ka täitnud. Seega on finantskorrektsiooni tegemine igal juhul alusetu. Teiseks,

tegemist on rikkumistega, mille korral 10-protsendilise korrektsioonimäära kohaldamine on

ebaproportsionaalselt toetuse saajat kahjustav. RTK on FKO eelnõus viidanud kaalutlusõiguse

olemasolule (FKO eelnõu p 1.1.4), mille kohaselt on vähemoluliste rikkumiste korral

võimalik kohaldada 10-protsendilisest finantskorrektsioonist väiksemat määra. RTK ei ole

arvestanud piisavalt sellega, et tegemist on alla rahvusvahelist piirmäära jääva hankega ega

sellega, et konkurents oli piisavalt tagatud. Seejuures ei ole RTK üldse arvestanud sellega, et

projekti eesmärk sai saavutatud, et ükski teine hankest huvitatud isik või pakkuja ei

vaidlustanud kvalifitseerimisotsust või et tegelik kahju tekkimise tõenäosus on üksnes

marginaalne. Kohaldatav korrektsioonimäär peab vastama rikkumise raskusele, toetuse saaja

hinnangul on maksimaalne võimalik korrektsioonimäär 5 protsenti.

3. Vaide lahendaja seisukoht

3.1. Vaide esitaja leiab, et RTK viidatud õiguslik alus ei anna õigust toetuse saajat

ülalnimetatud RHS-i rikkumiste eest sanktsioneerida. Finantskorrektsiooni tegemise aluseks

saab olla üksnes meetme määruse § 19 lg 2. RTK on FKOs selgitanud, et käesoleval juhul on

finantskorrektsiooni tegemise aluseks meetme määruse § 19 lg 1 p 3 ning lg 2. Samuti ei nähtu

toetuse saaja kohustust (ja seeläbi vastutuse laiendamist) selliselt, et nõutav oleks riigihangete

seaduse (edaspidi RHS) veatu järgimine. Ka meetme määruse seletuskiri ei laienda meetme

määrusest tulenevat kohustust kaugemale kohustusest viia hanked läbi riigihangete registri

vahendusel. Vaide esitaja seisukoha kohaselt tuleneb meetme määrusest, et toetuse saajad ei

või lihthanke piirmäära ületavaid projekte viia läbi paberkandjal, ega kasutada hangete

läbiviimiseks muid e-keskkondi kui RHR.

3.2. Vaide lahendaja antud väitega ei nõustu. Põltsamaa vald on hankija RHS § 5 lg 2 p 2

tähenduses ning seetõttu on tal ka kohustus järgida RHS reegleid, mis ei piirdu ainult

kohustusega viia hanked läbi riigihangete registri vahendusel. Küsimustes, milles RHS-is

otsesed menetlusreeglid puuduvad, tuleb juhinduda riigihangete korraldamise

üldpõhimõtetest. RHS §-is 3 sätestatud üldpõhimõtted kohalduvad kõikidele riigihangetele,

sh maksumusega alla lihthanke piirmäära, ja samuti hangetele, mis viiakse läbi toetuse saajate

poolt, kes ei ole hankijad RHSi tähenduses. Kuna käeoleval juhul on toetuse saaja riigihangete

subjekt, on tal ka kohustus järgida RHS-st.

3.3. Meetme määruse § 19 lg 1 p 3 sätestab, et rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise

otsuse muutmise ja toetuse 10–100 protsendi ulatuses tagasinõudmise otsuse sõltuvalt

rikkumise raskusest, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides

sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Seega on toetuse saajal kohustus järgida

RHS-st ja sellega seotud kohustusi. Käesoleval juhul, ei ole toetuse saaja seda teinud ning

seetõttu on ka eelpool viidatud otsuse õiguslik alus kohane ja õiguspärane.

3.4. Samuti leiab vaide esitaja, et Meetme määrusest ei tulene alust sanktsioneerida toetuse

saajaid mistahes RHS-i rikkumiste eest. Samuti ei nähtu meetme määrusest, et RTK-le oleks

vaidlusaluse toetusmeetme kontrollimise raames antud volitus kontrollida toetuse saaja poolt

RHS-i järgimist enamas ulatuses, kui on meetme määruse §-st 17 tulenevad toetuse saaja

kohustused.

3.5. Vaide lahendaja selgitab, et vastavalt 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 2 g 2

kohaselt toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide

üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Seega puudub

vaidlus selle üle, et RTK puuduks alus järelevalve teostamiseks.

3.6. RHS § 104 lg-t 8, § 98 lg-t 5 ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 rikkumise osas märgib vaide

esitaja, et lähtus pakkuja esitatud andmetest ja ei tekkinud kahtlust nende andmete tõele

vastavuses ja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

3.7. Vaide lahendaja nõustub RTK seisukohaga, et RHS § 104 lg 8 alusel peab hankija

kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema suhtes ei esineks

kõrvaldamise aluseid. Tegemist on üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha

otsus ettevõtja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kohta. Kuna Hankija on hankemenetluses kasutanud pööratud menetlust, mis

tähendab RHS § 52 lg 3 kohaselt hankija õigust esmajärjekorras kontrollida pakkumuste

vastavust ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi ning alles seejärel kontrollida eduka

pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste esinemist ja tema kvalifikatsiooni. RHS § 52 lg-3

kehtestatud võimalus on sätte teise lauseosa järgi seotud tingimusega, et hankija tagab, et

hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lg 1 alusel

hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustele. Eelnev tähendab seda, et hankija peab enne lepingu sõlmimist viima eduka

pakkuja suhtes igal juhul läbi RHS § 104 lg-s 8 sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni ja

kõrvaldamise aluste sisulise kontrolli ning tegema ka selles sättes nimetatud otsused.

3.8. Erinevalt RHS § 104 lg 6 alusel läbiviidavast formaalsest eelkontrollist tuleb hankijal §

104 lg 8 alusel pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavust hinnates piisava hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada

kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või taotleja esitatud andmete õigsus. Seega,

oleks toetuse saaja pidanud sisuliselt kontrollima pakkuja poolt esitatud andmeid ning

veenduma nende õiguspärasuses. RHS-i seletuskiri selgitab, et hankijal tuleb RHS § 104 lg 8

alusel pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavust hinnates piisava hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada

kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või taotleja esitatud andmete õigsus (VAKO

11.05.2018, 59-18/193899, p 14.1). Hankija oleks pidanud eduka pakkuja jätma

kvalifitseerimata, tunnistama edukaks maksumuselt järgmise pakkumuse, sest

hindamiskriteeriumina oli kasutatud üksnes madalamat hinda, ning viima uue eduka pakkuja

suhtes läbi kõrvaldamise aluste kontrolli ja kvalifitseerimise faasi.

3.8. Seoses etteheidetava RHS § 123 lg 2 p 2 rikkumisega märgib toetuse saaja, et jääb samuti

kõigi seni esitatud seisukohtade juurde. Toetuse saaja ei nõustu, et tegemist on hankelepingu

olulise muutmisega RHS § 123 lg 2 p 2 tähenduses.

3.9. Vaide lahendaja hinnangul on RTK õigesti leidnud, et täitmistagatise garantiikirja

esitamata jätmise puhul on tegemist olulise muudatusega RHS-i mõistes. Vastavalt

hankelepingu punktile 12.1 kohustus töövõtja esitama tellijale 10 päeva jooksul alates

hankelepingu allakirjutamisest Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja täitmistagatise

garantiikirja summas, mis vastab 10% hankelepingu hinnast ning kehtivusega alates töö

teostamise algusest kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt.

3.10. Hankelepingu täitmise kuupäevad jm tingimused, seda ka täitmistagatise garantiikirja

osas, on olulised hankelepingu tingimused, mis mõjutavad otseselt pakkujate ringi. Pakkujad

peavad kaaluma antud ajaperioodiks võetud kohustusi, erinevaid riske, sh kas etteantud

kuupäevaks ja/või perioodil on neil võimalik tagada täitmistagatise garantiikirja olemasolu.

Riigihanke nr 232226 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses

olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et kehtiv Eesti krediidiasutuse või

kindlustusandja täitmistagatise garantiikiri tuleb esitada 10 päeva jooksul alates hankelepingu

allakirjutamisest summas, mis vastab 10% hankelepingu hinnast ning mis kehtib alates töö

teostamise algusest kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt.3.10. Teise rikkumisena on RTK

tuvastanud hankelepingu tingimuste muutmise CAR-kindlustuse osas. RTK hinnangul on

hankelepingu tingimusi muudetud oluliselt sellega, et CAR-poliisi kehtivusperiood algas

hiljem, kui tegelikkuses ehitustöödega alustati. Vaide esitaja rõhutab, et RHS § 123 lg 1 p-i 1

on võimalik kohaldada igal juhul, kui muudatusel on tuvastatav rahaline väärtus. Antud juhul

on tuvastatud, et muudatuse rahaline väärtus oli 0, kuna igal juhul oleks kindlustuse kulu olnud

töövõtja jaoks sama. RTK ei ole muudatuse lubatavust FKO-s üldse analüüsinud.

3.11. Lubamatu hankelepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2

toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole

kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega hankelepingu tingimusi

oluliselt muudab. Samuti on pakkujaid ebavõrdselt koheldud olukorras, kus edukalt pakkujalt

sõlmitud hankelepingus täitmistagatise garantiikiri jäetakse üldse küsimata. Eelnevat

arvestades on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale hankelepingus kehtestatuga

võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud hankelepingut ning

rikkunud sellega RHS § 123 lg-d 1 ja 2, niisamuti RHS § s 3 sätestatud isikute võrdse

kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid.

3.12 Vaide esitaja on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka

pakkuja soodsamasse olukorda, kuna vaide esitaja võimaldas hankelepingu täita hankelepingu

ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda

kindlaksmääratud tingimustest. RTK on FKO-s selgitanud, et vaide esitaja on enda poolt

kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa õigusvastaselt muutma või laiendama asuda

kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

möödumist.

3.13. RTK on põhjendamatult viidanud struktuuritoetuste regulatsioonile ja Euroopa Kohtu

praktikale. Toetuse saaja ei saa olla rikkunud talle STS2014_2020 § 26 lg-ga 1 pandud

kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid (FKO p 1.2.3).

STS2014_2020 ei kohaldu meetme määruse alusel jagatavale toetusele (meetme määruse §

1).

3.16. Vaide lahendaja nõustub, et käesoleval juhul ei kohaldu toetuse saajale STS2014_2020 ,

kuid kordab juba eelpool toodut, et kuna toetuse saaja on hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses

ning seetõttu on tal ka kohustus järgida RHS reegleid, mis ei piirdu ainult kohustusega viia

hanked läbi riigihangete registri vahendusel.

3.17. RTK on oma otsuses selgitanud, et tugineb analoogia korras on proportsionaalse määra

väljaselgitamiseks muuhulgas Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendile nr

C(2019) 3452. Nimetatud juhendi Lisa 1 p 2.3 alapunktile 23 tuleb hanketeates või tehnilises

kirjelduses esitatud lepingu elementide muutmise korral reeglina kohaldada 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Järelikult ei näe madalama finantskorrektsiooni määra

rakendamist käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon,

mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav

finantskorrektsiooni määr peaks 10 protsendist veelgi madalam olema.

4. Otsus

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 jätta vaie

rahuldamata.

5. Edasikaebamise õigus

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse

teatavaks tegemisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Martin Karro

peadirektori asetäitja