Vangistusseaduse muutmise seadus

EELNÕU

17.09.2024

Vangistusseaduse muutmise seadus

Vangistusseaduse § 1727 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1727. Käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 ning § 4 lõikes 2 nimetatud isiku vanglasse

paigutamise erisused

(1) Käesolevas seaduses sätestatud võimalust paigutada korrakaitseseaduse alusel kainenema

toimetatud joobeseisundis isik vanglasse kohaldatakse vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas.

(2) Kuni 2025. aasta 31. märtsini võib seaduses sätestatud võimalust paigutada arestiga

karistatud isik, kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoomisele allutatud isik või kainenema

toimetatud joobeseisundis isik vanglasse kohaldada vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................2024. a

allkirjastatud digitaalselt

MÄÄRUSE KAVAND

Määruse kavand vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

RAKENDUSAKTI KAVAND NR 1

Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 105 lõike 2 alusel.

Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruses nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide

vangistust, eelvangistust, aresti ning vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud

isikute, välja arvatud korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis

isikute kinnipidamist ning korraldab kriminaalhooldust.“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) korraldada kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ning vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja §

4 lõikes 2 nimetatud isikute, välja arvatud korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema

toimetatud joobeseisundis isikute, kinnipidamine;“;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 3 ja 5 asendatakse sõnad „kinnipeetavatele ja vahistatutele“

sõnadega „vanglas kinni peetavatele isikutele“;

4) paragrahvi 1916 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1916. Vastuvõtuüksus

Vastuvõtuüksuse põhiülesanded on korraldada § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute

vastuvõttu ja järelevalvet, vangistuse ja aresti täideviimist ning vangistusseaduse § 3 lõikes 2

ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute, välja arvatud korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema

toimetatud joobeseisundis isikute kinnipidamist.“.

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Tõnis Saar

kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

Määruse kavand vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

RAKENDUSAKTI KAVAND NR 2

Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 5 lõike 3 alusel.

Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruses nr 9 „Täitmisplaan“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „vahistatut“ sõnadega „või

arestialust“;

2) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „vastavalt“ sõnadega „Tallinna Vanglasse, “;

3) paragrahvi 61 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „vastavalt“ sõnadega „Tallinna

Vanglasse,“;

4) paragrahvi 61 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) sundtoodav paigutatakse Tallinna Vanglasse, kui sundtoomist on kohaldanud Harju

Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus või Põhja Ringkonnaprokuratuur või teostanud Põhja

prefektuur.“.

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Tõnis Saar

kantsler

Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu muudetakse vangistusseadust (VangS), et võimaldada paigutada arestiga karistatud,

samuti kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isik alates 1. aprillist 2025. a

Tallinna Vanglasse. Muudatus ei puuduta kainenema toimetatud isikuid, kuivõrd Tallinna

piirkonnas toimetatakse isikud korrakaitseseaduse alusel kainenema jätkuvalt üksnes

Siseministeeriumi haldusalas paiknevatesse arestimajadesse. Kehtiva VangS § 1727 järgi võib

arestiga karistatud, samuti kuni 48 tunniks kinni peetud1 või sundtoomisele allutatud või

kainenema toimetatud joobeseisundis isiku paigutada kas Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse.

Muudatuse tulemusel on alates 1. aprillist 2025. a võimalik paigutada Tallinna Vanglasse

arestiga karistatud, samuti kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikuid,

kuid mitte korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetatud isikuid. Samuti ei anta muudatusega

Tallinna Vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid. Muudatus on vajalik, et vähendada

riigieelarve kulutusi teenusele, mida on otstarbekam osutada Justiitsministeeriumi haldusalas

olevas Tallinna Vanglas, kus on selleks piisav vanglakohtade arv ja tagatud isikute

kinnipidamiseks vajalikud tingimused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Laura Glaase (620 8219;

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse VangS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

21.06.2024, 32.

Eelnõu on seotud üksnes riigieelarve seadusega. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses

oleva seaduseelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu

vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Vabariigi Valitsus on riigieelarvestrateegia raames otsustanud alates 2025. a anda Põhja

prefektuuri kinnipidamiskeskuse arestimaja ülesanded üle Tallinna Vanglale eesmärgiga, et

piirkonnas, kus vangla ja arestimaja asuvad lähestikku, osutataks kinnipidamisteenust ühes

valitsemisalas. Muudatuse tulemusena hakatakse Tallinna Vanglas kinni pidama ka kõiki neid

piirkonna vahistatuid, arestialuseid ja lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetuid isikuid, keda

seni peeti kinni Põhja prefektuuri arestimajas, v.a korrakaitseseaduse alusel kainenema

1 Termin „kuni 48 tunniks kinni peetud isik“ hõlmab seletuskirjas läbivalt ka kriminaalmenetluse

seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetuid, kuivõrd KrMS § 217 lõike 1 esimese lause järgi

on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse

võtmises. VangS § 4 lõike 2 järgi kohaldatakse vanglasse toimetatud kriminaalmenetluse seadustiku §

217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu kinnipidamisele vahistatu ja eelvangistuse täideviimise kohta

kehtestatud sätteid VangS-is sätestatud erisustega.

toimetatud isikuid. Põhja prefektuuri arestimajaga seotud kulud jäetakse Siseministeeriumi

eelarvest välja ja ülesanne antakse üle Tallinna Vanglale. Kokkuleppe kohaselt tuleb Tallinna

Vanglal Põhja prefektuuri arestimaja teenus üle võtta 2025. aastal. Sellest tingituna on eelnõu

otseselt seotud riigieelarvega ja tuleb menetleda Riigikogus enne 2025. aasta riigieelarve

vastuvõtmist, st tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Eelnõu kiireloomulisusest tingituna ei ole

koostatud sellele väljatöötamiskavatsust (HÕNTE § 1 lg 2 p 1).

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on konsolideerida seni Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuse arestimajas

kinni peetud isikutega, välja arvatud kainenema toimetatud joobeseisundis isikute ja

väljasaadetavate isikutega, seotud teenused ning anda need üle Tallinna Vanglale. Muudatuse

tulemusel peetakse Tallinna Vanglas kinni isikuid, keda on väärteo toimepanemise eest

karistatud arestiga, kaitseväelasi, keda on karistatud distsiplinaararestiga, lühiajaliselt (kuni 48

tunniks) kinni peetud isikuid ja sundtoomisele allutatud isikuid. Kainenema toimetatud isikuid

peetakse edaspidi jätkuvalt kinni Siseministeeriumi haldusalas olevates arestimajades ja neid

isikuid Tallinna Vanglasse ei toimetata. Samuti ei puuduta muudatus kinnipidamiskeskuses

viibivaid väljasaadetavaid. Nendega tegeleb kinnipidamiskeskus jätkuvalt edasi. Muudatus ei

puuduta Tartu Vanglat ega Viru Vanglat ja nendesse vanglatesse võib praegu ja ka edaspidi viia

nii arestiga karistatud isikuid, kuni 48 tunniks kinni peetud isikuid, sundtoomisele allutatud

isikuid kui ka kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid (VangS § 1727). Muudatuse

tulemusel on Politsei- ja Piirivalveametil võimalik suunata selle ülesande arvelt edaspidi

ressurss teistesse põhitegevustesse ja saavutada seeläbi eelarve kokkuhoid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse VangS-i § 1727 sõnastust selliselt, et VangS-is sätestatud võimalust

paigutada korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetatud joobeseisundis isik vanglasse,

kohaldatakse vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas (lõige 1). Muudatusega kaotatakse üldine

erisus arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud ja sundtoomisele allutatud isikute

paigutamise suhtes ning edaspidi on neid võimalik paigutada ka Tallinna Vanglasse. Muudatuse

kohaselt hakkab Tallinna Vangla sarnaselt Viru Vanglale ja Tartu Vanglale süüdimõistetute ja

vahistatute kõrval kinni pidama ka kõiki neid piirkonna vahistatuid, arestialuseid ja lühiajaliselt

(kuni 48 t) kinnipeetuid isikuid, keda seni peeti kinni Tallinna arestimajas. Arvestades, et Põhja

prefektuuri teeninduspiirkonnas on olemas eraldi Tallinna kainestusmaja, ei hakata muudatuse

jõustumise järel Tallinna Vanglasse korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetama

joobeseisundis isikuid, vaid nemad toimetatakse jätkuvalt kainenema Tallinna kainestusmajja.

Süüteokahtlusega isikut, kes on joobeseisundis, on sellegipoolest võimalik paigutada Tallinna

Vanglasse VangS § 851 lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku kinnipidamise protokolli alusel.

Lõikega 2 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt kuni 2025. aasta 31. märtsini võib

seaduses sätestatud võimalust paigutada arestiga karistatud isik, kuni 48 tunniks kinni peetud

isik või sundtoomisele allutatud isik või kainenema toimetatud joobeseisundis isik vanglasse,

kohaldada vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas. See on vajalik, et anda normi rakendajale

muudatusega kaasnevate kohustuste täitmisega seotud ettevalmistuste tegemiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Mõju riigiasutustele

Tallinna Vangla

Muudatus avaldab mõju Tallinna Vanglale. Vajalik on täiendava personali värbamine. Teenuse

ülevõtmisel on täiendavalt vaja ametisse nimetada 10 uut ametnikku (kokku üksuses 43

ametnikku). Uute ametnike värbamisega kaasneb täiendava väljaõppe vajadus. Teenistuses juba

olemasoleval personalil lisaväljaõpet tarvis ei ole, sest vanglas isikute õiguste ja kohustuste

tagamiseks vajalik väljaõpe on vanglaametnikel olemas. Ühekordne koolitusvajadus, sh

rakendusaktidest tulenevate muudatustega seonduv, on siiski vajalik. Täiendava

koolitusvajaduse korral saadakse selleks vajalikud vahendid vangla eelarvest.

Vanglal tuleb tagada ööpäevaringne isikute vastuvõtt ja valve. Sellega seoses on Tallinna

Vanglas vaja teha ümberehitused, mis võimaldavad pääslat läbida kiiremini ja sujuvamalt, ning

tagada järelevalveks vajalik turvavarustus (kaamerad, monitorid jms). Teenuse ülevõtmisega

kaasnevad kulud kantakse Siseministeeriumi eelarvest üle Justiitsministeeriumi vanglate

eelarvesse. Kulutused, mida ülekantavad vahendid ei kata, kaetakse Justiitsministeeriumi

vanglate eelarvest teiste teenuste ressursi arvelt. Vanglate eelarvest on juba vajalikud vahendid

eraldatud Riigi Kinnisvara AS-ile. Vanglal on olemas ka vajalik majutuspind.

Kuna Tartu Vanglas ja Viru Vanglas juba peetakse kinni arestiga karistatud, samuti kuni 48

tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikuid, on vanglateenistusele hästi teada,

millised töökorralduslikud muudatused (vangla territooriumile pääsemine, vanglas esmaste

toimingute vormistamine, vanglas menetlustoimingute tegemine, videoistungid,

kaugülekuulamine jms) kõnealuste isikute kinnipidamisega seoses ka Tallinna Vanglas tuleb

teha. Teenuse ülevõtmisega seotud töökorralduslike muudatuste vajadused on kaardistatud.

Ülesande ülevõtmisel tuleb Tallinna Vanglal arvestada keskmiselt 8-9 täiendava inimese

liikumisega ööpäevas.2 Need on isikud, kes on kinni peetud Tallinna piirkonnas. Põhja

Prefektuuri arestimaja 2023. a andmete kohaselt on ühes kuus keskmiselt 630 liikumist3, s.o

päevas keskmiselt 21 liikumist. Kõige rohkem kaasneb Tallinna Vanglale tegevusi seoses

isikutega, kes on kinni peetud kuni 48 tunniks (ühes nädalas keskmiselt u 75 inimest).

Lisanduvate isikugruppide puhul tuleb arvestada ka nende kohtusse viimisega

(saatmistoiming), vangla sees ka videokohtuistungitele saatmistega ning menetlustoimingute ja

kaitsjaga kokkusaamiste arvu suurenemisega. Arvestada tuleb ka seaduses ettenähtud õiguste

tagamiseks vajalike toimingute tegemisega. Nt võimaldatakse VangS § 87 lõike 1 järgi

arestialusele järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete

ja teiste isikutega.4 Kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikule lühiajalise

kokkusaamise võimaldamise otsustab isiku taotluse alusel arestimajas arestimaja juht, vanglas

2 Aluseks on võetud 2022. a statistika Põhja prefektuuri arestimaja liikumiste kohta. Lisaks analüüsiti

2023. a veebruarist aprillini arestialuste, Kaitseväe arestialuste ja 48 tunniks kinni peetud isikute

liikumiste arvu. 3 Silmas on peetud seda, mitu korda on isik arvele võetud (arestimajja toimetatud ja vastu võetud). 4 Distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele ei võimaldata lühiajalist kokkusaamist.

vanglateenistuse ametnik. Tallinna Vangla on lisanduvatest ülesannetest teadlik ja neil on

valmisolek vajalike muudatuste elluviimiseks.

Mõju Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuse arestimajale

Muudatus mõjutab Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuse arestimaja töökorraldust, ametnikke

ja töötajaid. Alates muudatuse rakendamisest 1. aprillist 2025 peetakse Põhja Prefektuuri

kinnipidamiskeskuse arestimajas kinni kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid ning

väljasaadetavaid.

Kinnipidamiskeskuses on 18.09.2024. a seisuga kokku 48 valvurit, kes töötavad ühtlasi ka

teistes arestimajades. Praegune koosseis (st 48 valvurit) jääb Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

koosseisu alles. Seda põhjusel, et kinnipidamiskeskusesse paigutatavad väljasaadetavad

paigutatakse jätkuvalt kinnipidamiskeskusesse. PPA Arestimajja toimetatakse jätkuvalt

edaspidi kainenema joobeseisundis isikuid, lisaks tegeletakse välismaalastega.

Olulisi ebasoovitavaid mõjusid ette näha ei ole. Varasemalt on arestimaja teenuse osutamine

üle võetud Tartu Vanglas ja Viru Vanglas ning muudatustega ei kaasnenud ebasoovitavat mõju.

Muudatuste läbiviimiseks on varasema kogemuse pinnalt arvestatud vajalik ajavaru, mistõttu

ei ole ka ette näha, et muudatusteks ette nähtud aeg oleks ebapiisav. Võimalik ebasoodne mõju

võib ilmneda juhul, kui vangla pääsla või töötajad on koormatud. Sel juhul ei pruugi olla

võimalik PPA ametnikel kohe oma toimingutega alustada ja tuleb arvestada, et võib kuluda

tavapärasest rohkem aega.

Mõju kinni peetavatele isikutele

Muudatus mõjutab isikuid, keda on arestiga karistatud, samuti kuni 48 tunniks kinni peetud või

sundtoomisele allutatud ja keda peetakse kinni Tallinna piirkonnas. Vanglates, sh Tallinna

Vanglas on isikute kinnipidamiseks vajalikud tingimused olemas. Tallinna Vangla on ühtlasi

Eesti kõige uuem vangla. Kuivõrd vangla on ehitatud ja sisustatud nii, et seal on tagatud

inimväärsed tingimused nii lühiajaliseks kui ka pikaajaliseks kinnipidamiseks, siis on Tallinna

Vanglas võimalik tagada kinni peetavatele isikutele paremad tingimused kui arestimajades, mis

on mõeldud üksnes lühiajaliseks kinnipidamiseks. Kuigi Põhja Prefektuuri arestimaja on samuti

kaasaegne hoone, on Tallinna Vanglas siiski nii personali kui majutamise poolest silmas peetud

sobivust eelkõige pikaajaliseks majutamiseks. Ebasoovitavaid mõjusid kinni peetavatele

isikutele ette näha ei ole.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad Tallinna Vangla ümberehituse ja töökorraldusega seotud

muudatused, mistõttu teenuse osutamiseks vajalik Siseministeeriumi eelarves ettenähtud

summa 135 325 eurot kantakse üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. Seni Tallinna

arestimaja poolt kasutatud hoonet vangla üle ei võta. Tallinna Vanglas vajalike

ümberehitustööde tegemiseks vajalikud vahendid on eraldatud Riigi Kinnisvara AS-ile.

Vangistusseaduses on lisanduvate kinni peetavate isikute gruppidega seotud muud vajalikud

muudatused tehtud juba varem, arestimaja teenuse Tartu Vanglasse ja Viru Vanglasse

üleviimise käigus.5

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses on tarvis muuta järgmisi justiitsministri määrusi:

1) justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 12.06.2024, 6;

2) justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ redaktsioon avaldamismärkega

RT I, 23.01.2024, 3.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõu on seatud riigieelarvega ning peab seetõttu kiirelt

jõustuma. Hilisem jõustamine ei ole vajalik ka Tallinna Vanglale uute ülesannete

ettevalmistamiseks, kuna eelnõu sisaldab rakendussätet. Arvestades, et Tallinna Vanglal tuleb

alles alustada ümberehitustöödega ja hakata värbama täiendavat personali, lisatakse eelnõusse

rakendussäte, mille kohaselt võib Tallinna Vanglasse toimetada arestiga karistatud, samuti kuni

48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isik, alates 1. aprillist 2025. a. See on piisav

aeg muudatusteks vajalike praktiliste ettevalmistuste tegemiseks. Vabariigi Valitsus on

riigieelarvestrateegia raames otsustanud Siseministeeriumi haldusalas olnud ülesande üle anda

Justiitsministeeriumile. Tallinna Vanglas on vaja teha vajalikud ehitustööd ja tööalased

ümberkorraldused, sisustada ruumid ja teha vajalikud personalitoimingud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Tallinna Vangla oli eelnõu ettevalmistamisel vajalike tegevuste ja personalivajaduse osas

kaasatud ja eesolevast muudatustest teadlik.

Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

5 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (arestimaja

ülesannete üleandmine) 275 SE, menetluskäik:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e1c628c0-1d28-4699-9dd6-ada188fb725c/

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Vangistusseaduse muutmise seadus Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Rakendusaktide kavand

Kadri Margus 53090311 [email protected]

Meie 24.09.2024 nr 8-1/6865-1