Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt hädaolukorra seaduse ja sellega seoses teiste seaduste muutmisest“ eelnõu kooskõlastamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Ministeeriumid Andmekaitse Inspektsioon Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Meie: 24.09.2024 nr 7-2/24-01441-2

      Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt hädaolukorra seaduse ja sellega seoses teiste seaduste muutmisest“ eelnõu kooskõlastamine

      Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt hädaolukorra seaduse ja sellega seoses teiste seaduste muutmisest“ eelnõu. Palume teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 30. septembriks 2024. a tulenevalt hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisest 18. oktoobril 2024. a ja lähtudes nn CER direktiivi artiklis 26 sätestatud tähtpäevast.   Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär     Lisad: Lisa 1 - Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu Lisa 2 - Seletuskiri   Peeter Papstel [email protected]

.

EELNÕU 23.09.2024

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt hädaolukorra seaduse ja sellega seoses teiste seaduste muutmisest

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5, maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 8214 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määruse nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määruses nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) hädaolukorra seaduses sätestatud korras kinnitamiseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusaktis määratud tähtpäevaks, mis ei või riskianalüüsi puhul olla hilisem kui üheksa kuud ja toimepidevuse plaani puhul kümne kuud elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Lõike 1 punkti 1 alusel personali kirjeldamisel määrab teenuseosutaja riskianalüüsis kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on hädaolukorra seaduse §-s 411 sätestatud taustakontrolli tegemine eesmärgipärane.

(12) Lõike 1 punkti 7 alusel varustajate ja partnerite väljaselgitamisel ja kirjeldamisel võtab teenuseosutaja arvesse enda osutatava elutähtsa teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja enda sõltuvust teistest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob riskianalüüsis esile sõltuvuse ulatuse.“;

3) paragrahvi 9 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret, võttes seejuures arvesse üleriigilises riskianalüüsis kirjeldatud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele.“;

4) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

2

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) teave hädaolukorra seaduse §-s 411 sätestatud taustakontrolli läbimise kohustuse kohta, kui tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid täitva isikuga;“;

2) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määruse nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määruses nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) pidada arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti omavate tööandjate üle.“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-s 281“ tekstiosaga „§-s 251“;

3) määrust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: „§ 251. Elutähtsa teenuse osutaja andmed Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse lisaks §-s 25 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) osutatav elutähtis teenus; 2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutused; 3) elutähtsa teenuse osutamise piirkond; 4) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp; 5) teave elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kohta; 6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.“;

4) paragrahvi 281 punktid 3–6 tunnistatakse kehtetuks;

5) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“.

§ 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 18. oktoobril 2024. a.

3

Kristen Michal Peaminister

Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

23.09.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt hädaolukorra seaduse ja sellega seoses teiste seaduste muutmisest“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5, maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ning riigikaitseseaduse § 8214 lõike 4 alusel.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198) (edaspidi CER direktiiv või direktiiv)1. Direktiivi eesmärk on tagada iga elutähtsa teenuse osutaja toimepidevus ning selle kaudu elanike elu ja tervis ning ühiskonna ja riigi toimimine eri laadi kriiside ajal. Direktiivi ülevõtmiseks koostatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) on Riigikogu menetluses2.

Muu hulgas laieneb seaduseelnõuga kavandatud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatuste tulemusena elutähtsa teenuse osutajate ring ning elutähtsa teenuse osutajatel tekib kohustus teha oma töötajate taustakontrolli. Nende muudatuste rakendamiseks tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid: 1) 29. juuli 2021. a määrus nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ (avaldamismärkega RT I, 31.07.2021, 2); 2) 7. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (avaldamismärkega RT I, 03.04.2024, 4); 3) 13. oktoobri 2016. a määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ (avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 25).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Heidi Käär ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Peeter Papstel ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse on teinud Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrust nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“.

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L2557 2 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/57e67d9e-ba15-412e-8b25-cda84efca58a

1

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 1 ning sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja, kellel on kohustus koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele HOS-is sätestatud korras kinnitamiseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusaktis määratud tähtpäevaks, mis ei või riskianalüüsi puhul olla hilisem kui üheksa kuud ja plaani puhul kümne kuud elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.

Muudatus on kooskõlas seaduseelnõuga HOS-i lisatava § 38 lõike 13 punktiga 1, mille järgi määrab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema HOS-i § 37 lõike 5 alusel määratud asutus isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusaktis muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani HOS-i §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt, arvestades, et toimepidevuse riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ning plaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates. Kehtiva määruse järgi tuleb mõlemad esitada hiljemalt ühe aasta möödumisel alates hetkest, kui elutähtsa teenuse osutaja vastab seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja tunnustele.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 8, mille lõikes 1 on loetletud, millised on ressursid, mida elutähtsa teenuse osutaja peab välja selgitama ja kirjeldama iga kriitilise tegevuse kohta. Kriitilisena käsitatakse määruse § 2 lõike 4 kohaselt sellist tegevust, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire. Määruse järgi tuleb käsitleda järgmisi ressursiliike: personal, ehitised ja territoorium, seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, teave, finantsvahendid, muud teenused, varustajad ja partnerid. Paragrahvi 8 lisatakse lõiked 11 ja 12, mis täpsustavad neist kahte (personal ning varustajad ja partnerid), lähtudes seejuures direktiivi ja seaduseelnõu nõuetest.

Paragrahvi 8 uue lõike 11 järgi määrab elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis lõike 1 punkti 1 alusel personali kirjeldamisel kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on HOS-i §-s 411 sätestatud taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Sellest lähtudes saab määrata isikute kategooriad, kelle suhtes taustakontrolli kohaldatakse. Säte tuleneb HOS-i lisatavast § 411 lõikest 2, mille järgi on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks määrama need HOS-i § 411 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Viidatud HOS-i § 411 lõikes 1 on oluliste ülesannetena esile toodud ülesanded, mis on seotud: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele ligipääsu võimaldamisega; 3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.

Kohustus määrata selliste isikute kategooriad, kelle suhtes taustakontrolli kohaldatakse, tuleneb CER direktiivi artikli 13 lõike 1 alapunktist e, milles nähakse ette, et üks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise meetmeid on ka selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Isikud määratakse kategooriasse eelnevalt nimetatud ülesannetega töökohtade või nende gruppide põhiselt. Kategooriate määramise tulemusena tehakse töötamise registrisse märge selle töötaja andmete juurde, keda tuleb allutada taustakontrollile.

2

Paragrahvi 8 uue lõike 12 järgi võtab elutähtsa teenuse osutaja lõike 1 punkti 7 alusel varustajate ja partnerite väljaselgitamisel ja kirjeldamisel arvesse enda osutatava elutähtsa teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja enda sõltuvust teistest, sealhulgas välisriikide elutähtsa teenuse osutajatest ning toob riskianalüüsis esile (nendest varustajatest ja partneritest) sõltuvuse ulatuse. Sättes tuuakse selgelt esile täpsustav nõue, mis tuleneb CER direktiivi artikli 12 lõikest 2. See kohustab elutähtsa teenuse osutajat sõnaselgelt oma riskianalüüsis arvesse võtma sektorite ristsõltuvuse ulatust ja nende sõltuvuse ulatust elutähtsast teenusest, mida osutab selle elutähtsa teenuse osutaja, ja selle elutähtsa teenuse osutaja sõltuvuse ulatust muude selle sektori elutähtsa teenuse osutajate pakutavatest elutähtsatest teenustest, sealhulgas asjakohasel juhul naaberliikmesriikides ja kolmandates riikides. Ohtude ja valdkondade omavahelisele ristsõltuvusele ning piiriülestele ohtudele tuleb suurt tähelepanu pöörata ka üleriigilises riskianalüüsis ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegias, mille lähteandmed saadakse muu hulgas elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsidest.

Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 9 lõike 1 esimest lauset ning tuuakse sõnaselgelt esile, et kui elutähtsa teenuse osutaja selgitab riskianalüüsi koostades välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret (ehk direktiivi tähenduses intsidendi), peab ta seejuures arvesse võtma ka üleriigilises riskianalüüsis kirjeldatud ohte. Need on ohud, mis võivad põhjustada üleriigilisi hädaolukordi või muid sarnaseid olukordi. Pärast väljaselgitamist tuleb kõiki ohte kirjeldada ning esitada nendega kaasneda võivad tagajärjed nii elutähtsa teenuse osutajale endale kui ka elutähtsa teenuse tarbijatele.

Tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid üksnes olemasoleva nõude täpsustusega, mis tugineb CER direktiivi preambuli punktis 15 esitatud põhimõttele ning artikli 5 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 2 esitatud nõuetele. Nende järgi peab nii liikmesriigi kui ka elutähtsa teenuse osutaja tehtavas riskianalüüsis võtma arvesse kõiki looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, mille realiseerumine võib põhjustada intsidendi, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervise hädaolukordi ja hübriidohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, sealhulgas terroriohte.

Täpsustusega kindlustatakse senisest paremini, et elutähtsa teenuse osutaja ei jäta ohte tuvastades ja riske hinnates tähelepanuta mõnda olulist ning direktiivis selgelt esile toodud ohtu, mille avaldumine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, ning need jõuavad lõpptulemusena ka üleriigilisse riskianalüüsi.

Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse määrust normitehnilise märkusega, milles viidatakse ülevõetavale CER direktiivile.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“.

Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse määruse § 53 lõiget 2 punktiga 101, mille kohaselt kantakse töötamise registrisse maksukorralduse seaduse § 202 lõikes 2 ning § 251 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikute kohta muu hulgas teave HOS-i §-s 411 sätestatud taustakontrolli läbimise kohustuse kohta, kui tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid täitva isikuga. Seega luuakse muudatusega elutähtsa teenuse osutajatele võimalus teha töötamise registrisse (sarnaselt riigikaitseliste töökohtadega) märge selle töötaja andmete juurde, keda tuleb allutada taustakontrollile.

Määruse muudatus on tingitud seadusemuudatusega elutähtsa teenuse osutajatele pandavast kohustusest teha oma teatud ülesandeid täitvate töötajate karistusandmete kontrolli ehk

3

taustakontrolli. Selleks, et elutähtsa teenuse osutajal oleks mugavam päringuid teha, luuakse taustakontrolli teenus. See on e-äriregistri juurde arendatav infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab pärida tsiviiltoetuse registrist elutähtsa teenuse osutajate loetelu, samuti töötamise registrist iga elutähtsa teenuse osutaja kohta taustakontrollile allutatud töötajad, misjärel kontrollitakse isiku karistatuse andmeid karistusregistrist ja edastatakse elutähtsa teenuse osutajale vastus karistusandmete kohta. Muu hulgas täiendatakse seaduseelnõuga maksukorralduse seaduse § 29 punktiga 461, mille kohaselt tohib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Justiitsministeeriumile (kui karistusregistri vastutavale töötlejale) isiku karistusandmete väljastamiseks elutähtsa teenuse osutajatele HOS-i § 411

lõikes 1 nimetatud taustakontrolli eesmärgil. Taustakontrolli teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid, täpsemat andmekoosseisu, andmeandjaid ja saadavaid andmeid, teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimusi ja muid korralduslikke küsimusi käsitletakse HOS-i § 411 lõike 10 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses „Taustakontrolli teenuse nõuded“. Selle eelnõu on esitatud 20. septembril 2024. a ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS)3.

Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määrust normitehnilise märkusega, milles viidatakse ülevõetavale CER direktiivile.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määrust nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“.

Paragrahvi 3 punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 punktiga 4, mille kohaselt on tsiviiltoetuse registri eesmärk muu hulgas pidada arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti omavate tööandjate üle. Sellega viiakse määrus suuremasse kooskõlla riigikaitseseaduse § 8214 lõikega 1, milles on loetletud, mille üle registris arvestust peetakse. Samuti on sätestatud HOS-i § 38 lõikes 11, et elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris.

Paragrahvi 3 punktidega 2–4 korrastatakse tsiviiltoetuse registri elutähtsa teenuse osutajate ning riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti omavate tööandjate üle arvestuse pidamise sätteid.

Kehtivas määruses on mõlema valdkonna andmestikud koondatud §-i 281. Selle järgi kantakse registrisse sellise tööandja kohta, kelle juures on riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti, järgmised andmed: 1) tööandja registrikood ja nimi; 2) riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus; 3) teave elutähtsa teenuse osutamise kohta, sealhulgas teenuse osutamise piirkond; 4) teave (elutähtsa teenuse toimepidevuse) riskianalüüsi ja plaani (teenuse toimepidevust korraldava asutuse poolt) kinnitamise kohta; 5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp; 6) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutused.

Eelnevast nähtub, et kuigi määruse § 281 pealkirja ja sissejuhatava tekstiosa järgi puudutavad loetletud andmed iga tööandjat, kelle juures on riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti, kohalduvad selle loetelu punktid 3–6 üksnes elutähtsa teenuse osutajatele. Teisalt on kehtiva määruse § 3 lõike 2 punktis 2 esitatud erandi järgi registri volitatud töötleja kogu §-s 281 sätestatud teabe puhul elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus. Tegelikult ei saa

3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9841d0a5-2a52-47e6-bb05-fcba2f82ca89

4

elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus olla teiste tööandjate andmete volitatud töötleja.

Muudatuse järgi täiendatakse määrust §-ga 251, milles loetletakse registris töödeldavad elutähtsa teenuse osutaja andmed, ning jäetakse § 281 loetelusse üksnes riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadega tööandjate andmed.

Kavandatud § 251 järgi kantakse registrisse järgmised elutähtsa teenuse osutaja andmed: 1) paragrahvis 25 nimetatud ettevõtja andmed (ärinimi, registrikood, aadress, õiguslik vorm, tegevusalad, sidevahendid); 2) osutatav elutähtis teenus (osa senisest § 281 punktist 3); 3) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutused (senine § 281 punkt 6); 4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond (osa senisest § 281 punktist 3); 5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp (senine § 281 punkt 5); 6) teave elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kohta (senine § 281 punkt 4); 7) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.

Muudetud määruse § 281 järgi kantakse registrisse ka edaspidi järgmised riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadega tööandja andmed: 1) registrikood ja nimi; 2) riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus.

Juhul, kui HOS-i § 38 lisatavate lõigete 12 ja 15 kohaselt määratakse isik haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks või tema elutähtsa teenuse osutajaks olemine lõpetatakse, kantakse asjakohased andmed registrisse määruse § 251 punkti 5 alusel. HOS-i § 38 lisatava lõike 16

järgi peab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus seda tegema viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates.

Paragrahve 251 ja 281 puudutavatest muudatustest tulenevalt muudetakse ka määruse § 3 lõike 2 punktis 2 esitatud viidet. Paragrahvis 251 sätestatud teabe puhul on registri volitatud töötleja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus. Paragrahvis 281 sätestatud teabe puhul ei ole volitatud töötlejat vaja eraldi määrata, vaid sellele kohalduvad § 3 lõike 2 punktid 1 ja 11, mille järgi on registri volitatud töötlejad Kaitseressursside Amet (kes on peamine riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti puudutava info töötleja) ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Paragrahvi 3 punktiga 5 täiendatakse määrust normitehnilise märkusega, milles viidatakse ülevõetavale CER direktiivile.

Paragrahv 4 on jõustumissäte. Määrus jõustub 18. oktoobril 2024. a, samal ajal hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) rakendusakt ning on koostatud Euroopa Liidu õiguse (CER direktiiv) ülevõtmise eesmärgil.

4. Määruse mõjud

5

Määrusel puudub iseseisev oluline mõju.

Tsiviiltoetuse registri põhimääruse muudatustega korrastatakse andmekoosseise viisil, mis viib need paremasse kooskõlla riigikaitseseaduse §-ga 8214.

Maksukohustuslaste registri põhimääruse muudatus toetab CER direktiivi ülevõtmiseks HOS- i lisatava § 411 rakendamist ning selle mõjusid on kirjeldatud seaduseelnõu ning HOS-i § 411

lõike 10 alusel antava Vabariigi Valitsuse määruse „Taustakontrolli teenuse nõuded“ eelnõu seletuskirjas, samuti seaduseelnõu seletuskirjas (lk 63–66). Muudatuse rakendamiseks tehakse taustakontrolli teenuse arendus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastutusalas oleva e- äriregistri juurde ning liidestatakse omavahel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutusalas olev tsiviiltoetuse register ning Maksu- ja Tolliameti vastutusalas olev töötamise register. Mõju on ka elutähtsa teenuse osutajatele ja neile füüsilisile isikuile, kelle andmeid taustakontrolli teenuse kasutamisel ja samuti taustakontrolli eesmärgil töödeldakse, samuti Riigikantseleile ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.

Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõudeid puudutavad muudatused tehakse samuti CER direktiivi ülevõtmiseks koostatud seaduse rakendamiseks ning need on eelkõige riskianalüüsi koostamise nõudeid täpsustava iseloomuga. Vahetut mõju elutähtsa teenuse osutajatele ega elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavatele asutustele ei kaasne.

Määrusel on kaudne positiivne mõju nii riigi julgeolekule kui ka sotsiaal-, majandus- ja looduskeskkonnale.Mis tahes elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamist toetav tegevus aitab suurendada turvalisust ühiskonnas ja riigi julgeolekut tervikuna. Parem valmisolek kriisideks ja oskus lahendada olukorda kiiresti võimaldab vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

HOS-i muudatuste ja kõnesoleva määruse rakendamisega seotud tegevusi ja eeldatavat kulu on täpsemalt kajastatud seaduseelnõu seletuskirjas (lk 79–81). Taustakontrolli teenuse kasutuselevõtuga seotud kulu on kirjeldatud HOS-i § 411 lõike 10 alusel antava Vabariigi Valitsuse määruse „Taustakontrolli teenuse nõuded“ eelnõu seletuskirjas. Määruse rakendamine on vajalik seadusemuudatuste rakendamiseks ning sellega ei kaasne eraldiseisvat vahetut kulu ega saada otsest tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 18. oktoobril 2024. a, samal ajal hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, lähtudes CER direktiivi artiklis 26 sätestatud tähtpäevast.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.

6