Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
28.08.2024

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 44 ja 45 järgmises sõnastuses:
„44) punkerdamine – laeva varustamine mootorikütuse või -õlidega, sealhulgas sh alternatiiv- ja taastuvkütustega;
45) punkerdaja – punkerdamise teenust osutav ettevõtja.“;

2) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui isik taotleb käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 41 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, lisatakse taotlusele seadme, vahendi või süsteemi tootja poolt taotlejale väljastatud loa või tunnistuse koopia selle toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks.“;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva seaduse § 7 punktis 9 nimetatud väikelaeva ehitamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlus väikelaeva tootja unikaalse koodi saamiseks kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1 veesõidukite identifitseerimine korra kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL (mis käsitleb väikelaevu ja jette) raames, artikli 4 lõikega 1. Transpordiamet väljastab tootja unikaalse koodi koos tegevusloaga.“;

4) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

5) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul tunnistuste väljastamise või nende kehtivuse kinnitamise korral ja mille hulka kuulub ka laeva veealuse osa ülevaatus;“;

6) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 23 ja 24 järgmises sõnastuses:
„(23) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul võib laeva ühe veealuse osa ühe dokiülevaatuse asendada laeva veealuse osa ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;
2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;
3) tegemist ei ole reisiparvlaevaga;
4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;
5) Transpordiamet on andnud tegevuseks nõusoleku tegevuse läbiviimiseks.

(24) Kaks korda viie aasta jooksul tehakse reisilaeva täisülevaatuse käigus laeva veealuse osa dokiülevaatus, seejuures ei või ülevaatustevaheline aeg ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini.“;

7) paragrahvi 13 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) vähemalt kaks laeva veealuse osa dokiülevaatust, mis tehakse igas viieaastases ajavahemikusvähemalt kaks korda viie aasta jooksul, kusjuures seejuures ei või ülevaatuste vaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;“;

8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud juhul võib ühe laeva veealuse osa ühe dokiülevaatuse võib asendada laeva veealuse osa ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;
2) järgitud on volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirju ja norme;
3) Transpordiamet on andnud tegevuseks nõusoleku tegevuse läbiviimiseks.“;

9) paragrahvi 18 pealkirjas asendatakse sõnad „ning tunnistuse kehtivuse kaotamine“ tekstiosaga „, tunnistuse kehtivuse kaotamine ning kehtivuse peatamine“;

10) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Transpordiamet peatab laeva meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse laeva madalale sõidu või põhjapuute korral, välja arvatud juhul, kui põhjapuute võimalus põhjapuude on lubatud sadama eeskirjaga või see on looduslike tingimuste tõttu tulenevalt looduslikest tingimustest tulenevalt sadamas tavapärane.

(4) Kui reeder tõendab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet tunnistuse kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne tunnistuse kehtivuse taastamist laeva vastavust asjakohastele nõuetele.“;

12) paragrahvi 20 lõike 53 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(53) Meresõidudiplomi taotlejal peab olema kutsekvalifikatsiooni vastav tase ja kõrgharidus, mille omandamisel ta on saanud teadmised, arusaamad, kogemused ja pädevuse valitud ametikohal töötamiseks ning mis vastab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni reeglile II/2 või III/2 ja Transpordiameti heaks kiidetud õppekavale, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:“;

13) paragrahvi 20 lõike 56 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„31) välisriigis väljastatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile vastava välisriigis väljastatud meresõidudiplomi alusel samaväärse Eesti meresõidudiplomi taotlemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatut;.“;

14) paragrahvi 20 lõike 56 punkt 32 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses:
„(59) Järgmise kutsekvalifikatsiooni vastava taseme Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlemiseks vajalikku meresõidupraktikat vajaliku meresõidupraktikana arvestatakse Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistusega läbitud meresõidupraktikat vastaval ametikohal.“;

16) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Välisriigis omandatud kutse korral hindab Transpordiamet välisriigi kvalifikatsiooni mereõppeasutuse õppekava mahu ja õppeperioodi vastavust STCW meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenuste aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW) ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele. Kui õppekava sisu ja maht või meresõidupraktika või muu praktika ei ole samaväärne, siis tuleb Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlejal läbida puuduv täiendusõpe või meresõidupraktika või muu praktika puuduolevas osas ja esitada vastava õppe või praktika läbimist tõendav dokument Transpordiametile.“;

17) paragrahvi 211 lõike 5 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või politseiasutuse“;

18) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse, kui reederi esitatud ettepanek laevapere miinimumkoosseisu määramiseks vastab selle määramise nõuetele ning on igas olukorras piisav laeva ohutuks kasutamiseks ja merekeskkonna kaitseks.“;

19) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kuni viieks aastaks.“;

20) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Transpordiamet tunnistab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks, kui laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga või reeder on jätnud esitamata taotluse laevapere miinimumkoosseisu muutmiseks, kui see on nõutav käesoleva seaduse § 21 lõigete lõike 5 või 51 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.“;

21) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka siseveelaevale.“;

22) paragrahvi 36 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 36 lõikest 52 jäetakse välja sõnad „või Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija“;

24) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10. peatükk
LAEVA LASTIMINE, LOSSIMINE JA PUNKERDAMINE“;

25) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
㤠411. Punkerdamine

(1) Punkerdaja peab punkerdamisel rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et vältida keskkonnareostuse tekkimist.

(2) Enne punkerdamise alustamist kannab punkerdaja info oma tegevuse kohta elektroonilisse mereinfosüsteemi rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa nõuete kohaselt.

(3) Nõuded punkerdajale, punkerdamisele ja alad, kus tohib punkerdada, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

26) paragrahvi 42 lõikes 21 asendatakse sõnad „peab ülevaatuse läbi viima“ tekstiosaga „viib ülevaatuse läbi käesoleva seaduse § 10 punktis 1 nimetatud ettevõtja või“;

27) paragrahvi 421 lõikes 2 asendatakse sõna „riigi“ sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriigi“;

28) seaduse 101. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „merereostuse“ sõnaga „reostuse“;

29) paragrahvi 441 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laev, mis kuulub rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse, on kohustatud täitma konventsioonis ette nähtud merereostusest teavitamise nõudeid. Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten konventsioonis ette nähtud vormi kohaselt teatama Kaitseväele.“;

30) 101. peatükki täiendatakse §-ga 447 järgmises sõnastuses:
„§ 447. Muudelt veesõidukitelt reostuse vältimine

Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht, kellele ei kohaldu käesoleva seaduse § 441 lõige 2, on kohustatud esimesel võimalusel teavitama teatama merealal reostuse põhjustamisest või avastamisest Kaitseväele ja piiriveekogul avastatud reostusest Politsei- ja PiirivalveametitPiirivalveametile.“;

31) paragrahvi 45 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa „ning avastatud reostusest politseiasutusele“;

32) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab, haldab ja arendab ujuvmärke ning hooldab, haldab ja arendab püsimärkide tulesid ning satelliitidel põhinevat asukoha määramise süsteemi määramissüsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapõhist maapealset kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi Riigilaevastik.

(32) Piiriveekogul paigaldab ujuvaid piirimärke Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohtadesse ja ning hooldab, haldab ja arendab neid piirimärke Riigilaevastik.“;

33) paragrahvi 47 lõike 41 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 47 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(43) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks on vaja Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel ei ole lähtutud või tühistamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, muutmine või tühistamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või tühistamisel on lähtutud Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide AssotsiatsiooniNavigatsioonimärgistuse Ametkondade Liidu (IALA) ning Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest.“;

35) paragrahvi 47 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „loa“ tekstiosaga „taotlemise,“;

36) paragrahvi 47 täiendatakse lõiketega lõigetega 51– ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö tegemise loa andmisest või hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest, kui:
1) kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või
2) mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.

(52) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö tegemise loa andmisest, kui mõõdistustöö tegija või tegemine võib kujutada ohtuohustada riigi julgeolekule julgeolekut ja Kaitsevägi või Kaitsepolitseiamet on jätnud sel põhjusel taotluse kooskõlastamata.“;

37) paragrahvi 47 lõikes 6 asendatakse sõnad „paigaldamise ja muutmise“ sõnadega „muutmise ja tühistamise“;

38) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Hüdrograafia infosüsteemi vastutav töötleja võib keelduda infosüsteemist andmete väljastamisest, kui see võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. Infosüsteemi vastutav töötleja kooskõlastab selliste andmete väljastamise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga enne andmete väljastamist.“;

39) paragrahvi 471 lõikes 3, § 52 lõikes 4, § 711 lõikes 3, § 76 lõikes 2, § 78 lõikes 5 ja § 9426 lõikes 4 asendatakse sõna „politseiasutus“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes;

40) paragrahvi 48 lõikes 6 asendatakse sõna „Transpordiamet“ sõnaga „Riigilaevastik“ vastavas käändes;

41) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pukseeritava laeva või teisaldatava ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama pukseerimise tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise luba.“;

42) seadust täiendatakse §-ga 492 järgmises sõnastuses:

„§ 492. Jäämurdetööde korraldamine ja teostamine

(1) Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet.

(2) Jäämurdetöid teostab Riigilaevastik koostöös Transpordiametiga.“;

43) paragrahvi 509 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihaldusülesandeid täitvad laevad;“;

44) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 51. Laevaliikluse korraldamise süsteem“;

45) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on aidata kaasa inimelude ohutuse tagamisele merel, suurendada ohutust ja efektiivsust navigeerimisel ning toetada keskkonnakaitset laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, vähendades ohtlike olukordade tekkimise riski järgmiselt:
1) edastada õigeaegset ja asjakohast teavet;
2) jälgida ja korraldada laevaliiklust, et tagada laevade ohutu ja efektiivne laevade liikumine;
3) reageerides reageerida tekkivatele ohtlikele olukordadele.“;

46) paragrahvi 51 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab Transpordiamet laevajuhile vastavalt vajadusele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid.“;

47) paragrahvi 51 lõike 23 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:
„(25) Transpordiamet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud elektroonilist informatsiooni. Kogutud informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva. Kogutud elektrooniline informatsioon on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.“;

49) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse.“;

50) paragrahvi 51 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed on laevaliiklusjuht ja vanemlaevaliiklusjuht.“;

51) paragrahvi 51 lõigetes 42–7, § 52 lõigetes 1–4, § 53 lõigetes 3 ja 4, § 59 lõikes 7 ning § 62 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõnad „laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator“ sõnaga „laevaliiklusjuht“ vastavas käändes;

52) paragrahvi 51 lõigetes 5 ja 6, § 52 lõikes 4 ning § 53 lõikes 3 asendatakse sõna „operaatori“ sõnaga „laevaliiklusjuhi“;

53) paragrahvi 51 lõikes 7 asendatakse sõna „vanemoperaatori“ sõnaga „vanemlaevaliiklusjuhi“;

54) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laeva kohustuslikku varustusse kuulub sama sätte alusel kehtestatud õigusakti kohaselt VHF VHF-raadioseade, peab laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva laevajuht juht pidama vastaval töökanalil raadiovahti ja olema valmis kahepoolse raadioside pidamiseks.“;

55) paragrahvi 53 lõikes 3 asendatakse sõnad „laeva kaptenile“ sõnaga „laevajuhile“;

56) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõna „kaptenile“ sõnaga „laevajuhile“;

57) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja muu välisriigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalaevad ning ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi laevad, välja arvatud juhul, kui laev kasutab sadama akvatooriumil manööverdamiseks või sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks vedurlaeva teenust või kui lootsiteenust nõuab sadamapidaja;“;

58) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lootsi juhendamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.“;

59) paragrahvi 571 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „loa“ tekstiosaga „taotlemise,“;

60) paragrahvi 58 lõike 22 punktis 4 asendatakse sõna „lootsimispiirkonda“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“;

61) paragrahvi 581 lõikes 4 asendatakse arv „1000“ arvuga „700“;

62) paragrahvi 581 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kes omab Eesti meresõidudiplomitkellel on Eesti meresõidudiplom ja kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt neli aastat või omab vanemmerelootsi kutseton vanemmerelootsi kutsega.“;

63) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
 „(52) Avamerelootsi kutse saamiseks esitab taotleja või vanemmerelootsi tööandja Transpordiametile taotluse, käesoleva seaduse § 581paragrahvi lõikes 1 punktides 2-4 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 51 nimetatud nõuete tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust, ning käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohast tegevusluba omava mereõppeasutuse väljastatud tunnistused Transpordiameti heaks kiidetud Läänemere avamerelootside koolituse õppekava ja polaarvetes sõitva laeva käitamist käsitleva õppekava läbimise kohta.“;

64) paragrahvi § 581 lõikes 8 asendatakse sõna „kvalifikatsiooniastme“ sõnadega „kutse või kvalifikatsiooniastme tõstmise“;

65) paragrahvi 582 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõigetes lõikes 2, 3, 4 või 41 nimetatud nõuete tõendamiseks vajalikud dokumendid.“;

66) paragrahvi 582 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks ei ole võimalik lootsil lootsimist praktiseerida sadamas sadamat seda külastavate laevade vähesuse või nende puudumise tõttu, tuleb puuduvad lootsimise korrad läbidavajalik arv lootsimisi teha käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohast tegevusluba omavakohase tegevusloaga mereõppeasutuses valmendil.“;

67) paragrahvi 582 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „läbima“ tekstiosaga
„käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohast tegevusluba omavaskohase tegevusloaga“;

68) paragrahvi 583 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Enne lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemist esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks.“;
69) paragrahvi 583 lõiget 2 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:
„Kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab loots sooritama kvalifikatsioonieksami.“;

70) paragrahvi 585 punktid 2–32 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) esitama Transpordiametile lootsi kutse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi taotluse ,ning käesoleva seaduse § 581 lõigetes 1–4 ja § 582 lõigetes 2–42 nimetatud lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust.;
3) korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmisel või vajadusel enne kvalifikatsioonieksamit;.“;

71) paragrahvi 585 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

72) paragrahvi 585 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise vähemalt kümnel korral kas piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral või korraldama osad või kõik lootsimise praktiseerimisedosaliselt või täies mahus käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohast kohase tegevusluba tegevusloaga omava mereõppeasutuse valmendil.“;

73) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:
㤠601. Mitme laeva samaaegne lootsimine

(1) Vanemmereloots võib lootsida samaaegselt mitut laeva, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) lootsil peab olema kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenite nõusolek;
2) lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi samaaegselt lootsitavate laevade liikumise jälgimiseks ja sidepidamiseks vajalikke lootsitava laeva seadmeid;
3) loots ning ja kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et meresõiduohutus on tagatud.

(2) Vanemmereloots vormistab iga samaaegselt lootsitava laeva kohta eraldi lootsikviitungi.

(3) Mitme laeva samaaegse lootsimise korra ja täpsustatud täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

74) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning koostama koos laeva kapteniga lootsimise kava;“;

75) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) teatama merereostusest Kaitseväele ja sadamas lisaks ka sadamakaptenile;“;

76) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.“;

77) paragrahvi 68 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Lootsitasu ja lootsitasu maksmise kord“;

78) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lootsimise eest maksab lootsitasu reeder, laevaagent või sadamapidaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.“;

79) paragrahvi 68 lõikest 26 jäetakse välja tekstiosa „sadama akvatooriumil,“;

80) paragrahvi 68 lõikest 27 jäetakse välja tekstiosa „ja lootsitasu maksmise korra,“;

81) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:
„(28) Kui samaaegselt lootsitakse mitut laeva, makstakse iga lootsitava laeva eest lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 27 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasu määradest lähtudes.“;

82) paragrahvi 68 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui loots on tellitud laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja lootsi teenusest loobutakse, maksab reeder või laevaagent lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 27 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasu määradest lähtudes.“;

83) paragrahvi 68 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laeva eest, mis on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ning mis eiega kasuta lootsiteenust, ei maksta lootsitasu.“;

84) paragrahvi 68 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nimetatud juhtudel makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 27 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.“;

85) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 51–58 järgmises sõnastuses:
„(51) Lootsitasu laekub riigieelarvesse.

(52) Lootsitasu arvestab ja makseteatise väljastab Riigilaevastik.

(53) Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule maksmisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile.

(54) Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. Ühe makseteatise võib koostada ja esitada mitme lootsimise kohta.

(55) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates.

(56) Makseteatisel näidatakse:
1) makseteatise väljastaja nimetus;
2) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
3) makseteatise koostamise kuupäev;
4) lootsitasu maksja nimi, registrikood ja aadress;
5) lootsikviitungi number ja kuupäev;
6) lootsitud laeva nimi;
7) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus;
8) makseteatise õiguslik ja faktiline alus;
9) maksetähtpäev;
10) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta, kui lootsitasu jäetakse tähtpäevaks tasumata.

(57) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

(58) Lootsitasu maksmise tähtaeg on 30 päeva jooksul makseteatise elektroonilises mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates.“;

86) paragrahvi 68 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui makseteatise saanud isik ei ole maksnud lootsitasu tähtaegselt, muutub lootsitasu maksmine täidetavaks käesoleva paragrahvi lõikes 58 nimetatud tähtaja lõppemisel.“;

87) paragrahvi 68 lõikes 7 asendatakse sõna „reeder“ sõnadega „makseteatise saanud isik“;

88) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Lootsiteenuse osutaja võib keelduda laevale lootsiteenuse osutamisest, kui sama laeva varasema lootsimise eest väljastatud makseteatise tasumise tähtaeg on saabunud, kuid varasema lootsimise tasu on maksmata.“;

89) paragrahvi 681 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:;
„(2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva lootsimise eest makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 27 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.

(3) Merematkeid tegeva reisilaeva eest makstakse lootsitasu 80 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 27 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.“;

90) paragrahvi 681 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „tasub reeder lootsitasu 50 protsenti tasumäärast“ tekstiosaga „makstakse lootsimise eest lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 27 alusel kehtestatud määruses sätestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust“;

91) paragrahvi 681 lõikes 5 asendatakse sõnad „Isoleeritud ballasttankidega naftatankeri“ sõnadega „Eraldatud ballasttankidega tankeri“;

92) paragrahvi 69 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „hülgamine“ sõnaga „mahajätmine“;

93) paragrahvi 69 lõike 1 punktid 5–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) laeva kahjustamine, mis mõjutab oluliselt laeva konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa laeva hävimise;
6) laeva madalale sõit või juhitavuse või käikuvuse kaotus või laeva osalemine kokkupõrkes;
7) meretaristu kahjustamine, mis võib tõsiselt ohustada laeva, teise teist laeva või üksikisiku üksikisikutfüüsilist isikut ohutust ning mis mõjutab oluliselt meretaristu konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa meretaristu hävimise;
8) tõsine keskkonnakahju või tõsise keskkonnakahju tekkimise võimalus, mis tuleneb laeva või laevade kahjustamisest.“;

94) paragrahvi 69 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) laeva või selle seadme kahjustust või riket, kui lisaülevaatuse tulemusena ei peatata laeva tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida;“;

95) paragrahvi 69 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

96) paragrahvi 69 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „madalikule sõitu sisevetel, kui laev sai madalikult“ tekstiosaga „madalale sõitu sisevetes, kui laev sai madalalt“;

97) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on kahjustada ohustada laeva, üksikisikut füüsilist isikut või keskkonnda ohutust.“;

98) paragrahvi 691 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ohtlik juhtum on sündmus või sündmuste jada, mis ei ole laevaõnnetus ja mis on aset leidnud otseselt seoses laeva käitamisega, ning mis ohustas või, kui seda ei oleks kõrvaldatud, ohustaks laeva, selle pardal asuvaid inimesi või kolmandaid isikuid või keskkonda.“;

99) paragrahvi 691 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Ohtlik juhtum ei hõlma tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on kahjustada ohustada laeva, üksikisikut füüsilist isikut või keskkonna keskkondaohutust.“;

100) paragrahvi 751 lõiget 3 täiendatakse punktiga 93 järgmises sõnastuses:
„93) teave punkerdaja kohta;“;

101) paragrahvi 758 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Kui see ei takista Riigilaevastikul õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist, võib Riigilaevastik osutada järgmisi tasulisi teenuseid:
1) veesõiduki haldamise teenushaldamine;
2) veesõiduki koos laevaperega kasutusse andmine ning ilma laevapereta kasutusse andmine teadus- ja arendusasutusele ning haridusasutusele;
3) sadama kasutamise teenus sadamas, mille pidaja on Riigilaevastikkasutamine Riigilaevastiku peetavas sadamas;
4) monitoorimisteenus monitoorimine veealuse või -pealse seadmega;
5) navigatsioonimärgistuse haldamise teenushaldamine;
6) hüdrograafiliste mõõdistustööde teenushüdrograafiline mõõdistamine, kui see on kiireloomuliselt vajalik avalikes huvides pakutava teenuse tagamiseks;
7) vara merepääste teenus, kui ükski juriidiline isik seda teenust ei paku või seda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul juriidiliselt isikult saada.“;

102) paragrahvi 758 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tasumäärad“ sõnadega „või tasu arvestamise alused,“;

103) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Riiklikku järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.“;

104) paragrahvi 77 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „lossimine ja ballastimine“ tekstiosaga „lossimine, ballastimine ja punkerdamine“;

105) paragrahvi 771 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „, 49 ja 50“ tekstiosaga „ja 49–51“;

106) paragrahvi 801 lõikes 2, § 811 lõikes 2, § 82 lõikes 2, § 932 lõikes 2, § 9413 lõikes 2, § 9414 lõikes 2 ja § 9417 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „40 000“;

107) paragrahvi 81 lõikes 2, § 812 lõikes 2, § 86 lõikes 2, § 903 lõikes 2, § 9411 lõikes 2, § 9415 lõikes 2, § 9416 lõikes 2, § 9420 lõikes 2, § 9421 lõikes 2 ja § 9422 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „20 000“;

108) seadust täiendatakse §-ga 861 järgmises sõnastuses:
„§ 861. Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine

(1) Veesõiduki kinnitamise eest navigatsioonimärgi külge või navigatsioonimärgi kahjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.“;

109) paragrahvi 90 lõikes 2 ja § 906 lõikes 2 asendatakse arv „16 000“ arvuga „40 000“;

110) paragrahvides 902, 948 ja 949 asendatakse arv „100“ arvuga „300“;

111) paragrahvi 904 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“;

112) paragrahvi 905 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „400 000“;

113) seadust täiendatakse §-ga 908 järgmises sõnastuses:
„§ 908. Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumine

(1) Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumise või elektroonilisse mereinfosüsteemi ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.“;

114) paragrahvi 93 lõikes 1 ja § 9411 lõikes 1 asendatakse arv „200“ arvuga „300“;

115) paragrahvi 9412 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „100“;

116) paragrahvi 9412 lõikes 2 ja §-s 9418 asendatakse arv „2000“ arvuga „20 000“;

117) paragrahvi 9424 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Veesõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

118) paragrahvi 9426 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 80–934 ja 941–9425“ tekstiosaga
„§-des 80–82, 86–881, 90–907, 93, 932, 942– ja 943, 945, 947–949, 9411–9418, 9420–9422 ja § 9424“;

119) paragrahvi 9426 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse §-des 82, 88, 9411 ja 9424 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus.“;

120) paragrahvi 9426 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Käesoleva seaduse §-des 88 ja 9424 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatule ka Kaitsevägi.“;

121) paragrahvi 9426 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:
„(42) Käesoleva seaduse §-s 905 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise korral ning §-s 908 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

(43) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsevägi.“;

122) paragrahvi 9426 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „9422, 9424 ja 9425“ tekstiosaga „9422 ja 9424“;

123) paragrahvi 95 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Laeva asjaõigusseaduse muutmine

Laeva asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud“ sõnadega „rahvusvahelisele merivõlgade ja pantide konventsioonile“;

2) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud“ sõnadega „rahvusvahelisele laevade arestimise konventsioonile“;

3) paragrahvi 72 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni“ tekstiosaga „laevapereta prahtija, haldaja või käitaja“;

4) paragrahvi 782 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laeva võib arestida käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude tagamiseks üksnes rahvusvahelises laevade arestimise konventsioonis sätestatud tingimustel.“;

5) paragrahvi 782 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Arestida võib igat laeva, mis on aresti seadmise ajal selle isiku omandis, kes vastutab merinõude eest ja kes oli nõude tekkimise ajal:
1) selle laeva omanik, mille suhtes vastu merinõue tekkis, või
2) selle laeva laevapereta prahtija, ajaprahtija või reisiprahtija, mille suhtes vastu merinõue tekkis.“;

6) paragrahvi 782 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata laeva omandiõiguse või valdusega seotud nõuete suhtes.“;

7) paragrahvi 783 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis vabastab kohus laeva arestist.“.

§ 3. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 341. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu

Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kantakse andmed riigile kuuluvate laevade kohta, mis on ette nähtud riigihaldusülesannete täitmiseks, ning riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta.“.

§ 4. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist“ tekstiosaga „rajamist, haldamist, hooldamist, muutmist ja tühistamist“;

2) paragrahvi 4 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „rajamise, paigaldamise, muutmise, eemaldamise ja märgistusest teavitamise vastavuse“ tekstiosaga „rajamise, muutmise, tühistamise ja märgistusest teavitamise vastavalt“;

3) paragrahvi 30 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnad „Kliimaministeeriumileesitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile“ sõnadega „esitatakse sadamaregistri vahendusel Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks“.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn „....“ ...................... 2024. a.

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2024. a.

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seaduseelnõuga tehakse meresõiduohutuse seaduses (edaspidi MSOS) muudatused, et täpsustada Riigilaevastiku töö ja ülesannete ning sealhulgas lootsiteenusega seotud regulatsioone ning uuendada Riigilaevastiku tasuliste teenusete regulatsiooni, täpsustada merereostusest teavitamise sätteid, sätestada nõuded punkerdajate registri toimimiseks ning uuendada meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimäärasid.

Majandus- ja taristuministri 30.11.2022 käskkirja nr 239 „Riigilaevastiku moodustamine“ alusel moodustatud Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus Riigilaevastik alustas ülesannete täitmist ning teenuste osutamist 1. juulil 2023. aastal. Praeguseks on riigilaevastik teenuseid osutanud ja oma õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täitnud ligi aasta ning selgunud on vajadus Riigilaevastiku ülesannetega seotud regulatsiooni täiendada.

MSOSi muudatused puudutavad esmalt Riigilaevastiku ning seotud riigiasutuste tööd, arvestades, et Riigilaevastiku tegevuse alustamisel korraldati ümber mitme asutuse tööjaotus. Sealjuures täpsustatakse Transpordiameti ja Riigilaevastiku omavaheline tööjaotus navigatsioonimärgistuse ja jäämurde alal, arvestades, et neid teenuseid osutavaid laevu haldab nüüd Transpordiameti asemel Riigilaevastik. Samuti täpsustatakse Riigilaevastiku rolli ujuvate piirimärkide haldamisel.

Eelnõuga muudetakse lootsiteenuse osutamise sätteid. Lootsiteenuse eest makstava lootsitasu maksmise regulatsiooni täpsustatakse selliselt, et seaduse tasandil oleks selgelt sätestatud lootsitasu maksjad ja tähtaeg makseteatise alusel lootsitasu maksmiseks. Kehtiva seaduse rakendamisel on esinenud probleeme, kuna sõnaselgelt ei ole lootsitasu maksjana nimetatud laevaagenti.

Samuti laiendatakse lootside võimalusi praktiseerida vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks või hoidmiseks valmendil. Muudatus on vajalik, et lootsiteenuse osutajal oleks tagatud kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid, kuna lootsiteenuse osutaja peab olema suuteline lootsiteenust osutama kõikides kohustusliku lootsimise alas olevates sadamates ja Väinamerel.

Samuti nähakse seaduses ette mitme laeva samaaegne lootsimine (nn karavanis lootsimine) ning täpsustatakse mitut muud lootsimist reguleerivat sätet, sealhulgas avamerelootsimisega seotud sätteid.

Seadusesse lisatakse uus erand lootsimiskohustuse osas ning edaspidi on ka teatud välisriikide sõjalaevad ning Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad laevad vabastatud lootsimisest, kui vajalik meresõiduohutus on tagatud.

Eelnõuga täpsustatakse samuti Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste regulatsioone. Riigilaevastiku tasuliste teenuste loetelu täiendatakse kolme uue teenusega. Uuteks teenusteks on sadama kasutamise teenus sadamas, mille pidaja on Riigilaevastik, monitoorimisteenus veealuse või -pealse seadmega (vajaduse korral koostöös teiste riigiasutustega) ja vara merepääste teenus. Muude teenuste osas tehakse sõnastuslikud täpsustused.

Samuti on korrastatud reostustõrjest teavitamist käsitlevad sätted. Kaitseväe korralduse seaduse järgi on merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine alates 1. jaanuarist 2023. a Eesti merealal Politsei- ja Piirivalveameti asemel Kaitseväe ülesanne. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt jääb reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine piiriveekogudel endiselt aga Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeks. Sellest tulenevalt muutuvad MSOS-is ka reostusest teavitamise sätted.

Eelnõus sätestatakse nõuded punkerdajate registri toimimiseks. Register luuakse elektroonilisse mereinfosüsteemi (edaspidi EMDE). Nõue riigile punkerdaja registri pidamiseks tuleb 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOLi konventsioon) lisa VI regulatsioonist 18. Punkerdajate register asub hetkel kütuseseire andmekogus, mille vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur. See lahendus ei ole sobiv, sest kütuseseire andmekogu on loodud eelkõige mootorikütustele ning on abivahend ELi direktiivide täitmiseks ja kütusetarbija teavitamiseks kütuse kvaliteedist. Samas on punkerdajate register vajalik eelkõige majandustegevuseks ja teabeandjaks laevaoperaatoritele. Probleemi arutelude käigus jõuti ühisele arusaamisele, et punkerdajate registri uus ja sisuline moodul tuleb luua EMDE-sse, kus käib ka kogu infovahetus näiteks jäätmete äraandmise kohta. See infosüsteem on laevaoperaatoritele tuttav ega tekita küsimust, kuidas laevad peaksid leidma info punkerdajate kohta üles kütuseseire andmekogust. Korrektsel kujul punkerdajate registri puudumise tõi välja ka 2010. aastal Eestis tehtud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) audit. Seadusemuudatus aitab parandada ühte tuvastatud puudust.

Lisaks tehakse muudatused MSOSi 16. peatükki, mis reguleerib vastutust meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest. Suurem osa peatükis sätestatud väärteomääradest on kehtestatud 2005. a, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Kõnealused määrad ei täida enam oma eesmärki ega ole mõjusad, proportsionaalsed ega hoiatavad, mistõttu tuleb neid ajakohastada. Ka karistusseadustikuga ette nähtud maksimummäära on vahepeal korduvalt tõstetud.

Muud MSOSi muudatused on peamiselt seotud seaduse sõnastuse täpsustamise ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate nõuetega ühtlustamisega. Teatud sätted (ohutu mehitatuse tunnistus) on praegu kehtestatud määrustes, kuid need ületavad osaliselt MSOSi volitusnormide ulatust, mistõttu peab volitusnormide ulatust ületav osa olema sätestatud seaduse tasandil.

Eelnõukohase seadusega muudetakse laeva asjaõigusseadust (edaspidi LAÕS). Seadus ühtlustatakse rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate regulatsioonidega.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusesse (edaspidi LaevaRS) tehakse muudatus, mis võimaldab Riigilaevastikul edaspidi registreerida riigile kuuluvaid laevu Transpordiameti laevade infosüsteemi1 osaks olevas riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunikud Anton Merits (715 3423, [email protected]), Katarina Karpina (715 5820, [email protected]) ja Aleks Martin Rebane (625 6307, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman (626 2820, [email protected]), keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

Eelnõu koostamises osalesid Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre ([email protected]), sama asutuse lootsinduse teenistuse direktor Margus Haljaste ([email protected]), Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu ([email protected]), sama asutuse meremeeste diplomeerimise osakonna juhataja Raul Tell ([email protected]), Kliimaministeeriumi merendusosakonna nõunik Rene Rajasalu (625 0002, [email protected]) ja välisõhu osakonna peaspetsialist Romario Siimer (teenistussuhe lõppenud).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 6.2.7 (Meremajanduse arendamiseks kaasajastame merenduse seadusandluse, arvestame valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul ning tähtsustame väikesadamate piirkondlikku rolli), mille alamülesanded on analüüs ja ettepanekud nüüdisaegse lootsiteenuse rakendamiseks Eestis ning analüüs ja ettepanekud merenduse õigusaktide korrastamiseks.

Eelnõu menetlemisel tuleb siiski arvestada, et paralleelselt on Kaitseministeerium samuti välja töötamas oma muudatusettepanekutega MSOS eelnõud, mis menetletakse pärast käesolevas eelnõus olevaid kiiremaid muudatusi.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) meresõiduohutuse seadus (MSOS), RT I, 30.12.2023, 2;
2) laeva asjaõigusseadus (LAÕS), RT I 2008, 59, 330;
3) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (LaevaRS), RT I, 04.08.2022, 5;
4) sadamaseadus (SadS), RT I, 30.06.2023, 70.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on teha MSOSis Riigilaevastikku käsitlevad muudatused, nagu on välja toodud seletuskirja sisukokkuvõttes, et tagada Riigilaevastiku töö ja ülesannete täitmise parem toimimine. Samuti on eesmärk võimaldada Riigilaevastikul pakkuda erasektorile uusi tasulisi teenuseid.

Samuti kavatsetakse kehtestada õiguslikud alused punkerdajate registri toimimiseks EMDEs. Korrektsetel alustel loodud punkerdajate register aitab riigil täita MARPOLi konventsiooni nõudeid ning annab Eesti vetes sõitvatele laevadele infot ettevõtjate kohta, kellelt on võimalik osta MARPOLi nõuetele vastavat laevakütust.

Lisaks kooskõlastatakse laeva veealuse osa ülevaatuse nõuded rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi SOLASi konventsioon) nõuetega.

Seaduseelnõuga ajakohastatakse ka MSOSi vastutuse peatüki sätteid meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest, tagades nende mõjususe, proportsionaalsuse ja hoiatava iseloomu.

Eelnõu koostamiseks ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisus on seotud Riigilaevastiku tööülesannetega – Riigilaevastik alustas oma ülesannete täitmist ning teenuste osutamist 1. juulil 2023, praeguseks on Riigilaevastik teenuseid osutanud üle aasta ning selgunud on praktiline vajadus MSOSi täiendada. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Kavandatud muudatustega, mis on seotud lootsiteenuse osutamisega, punkerdajate registri toimimisega, laevapere kutse ja kvalifikatsiooni nõuetega, olulist mõju ei kaasne. Punkerdajate register toimib ka praegu (kütuse seire andmekogus), lootsiteenuse ning kutse ja kvalifikatsiooni nõudeid täpsustatakse.

Eelnõuga viiakse kehtiv LAÕS kooskõlla 1999. a Genfi rahvusvahelisest laevade arestimise konventsioonist ja 1993. a Genfi rahvusvahelisest merivõlgade ja pantide konventsioonist tulenevate nõuetega.

Eelnõukohaselt tehakse muudatus, mis võimaldab Riigilaevastikul edaspidi registreerida riigile kuuluvaid riigihaldusülesandeid täitvaid laevu Transpordiameti laevade infosüsteemi osaks olevas riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist: §-ga 1 muudetakse MSOSi, §-ga 2 LAÕSi, §-ga 3 LaevaRSi ja §-ga 4 sadamaseadust (SadS).

§ 1. MSOSi muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MSOSi § 2 punktidega 44 ja 45. Mõistete paragrahvi täiendatakse uute mõistetega „punkerdamine“ ja „punkerdaja“. See muudatus tuleneb eelnõu eesmärgist sätestada õiguslikud alused punkerdajate registri toimimiseks EMDEs ning seeläbi täita MARPOLi konventsiooniga seatud nõudeid ja anda infot Eesti vetes sõitvatele laevadele punkerdajate, st ettevõtjate kohta, kellelt on võimalik osta MARPOLis kehtestatud nõuetele vastavat laevakütust.

Punkerdamise mõiste sisustamisel on viidatud ka alternatiiv- ja taastuvkütustele. Alternatiivkütus on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/719 artikli 1 punktis 2. Tegemist on kütuse või energiaallikaga, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordi energiavarustuses fossiilse naftaallika asemel ja mis aitab kaasa transpordisektori süsinikdioksiidi heite vähendamisele ja keskkonnatoime parandamisele. Näiteks on alternatiivkütus:
• elektrisõiduki tarbitav elektrienergia;
• vesinik;
• maagaas;
• biometaan;
• veeldatud naftagaas;
• mehaaniline energia sõiduki pardal asuvast kütusemahutist või sisseehitatud jõuallikast;
• heitsoojus.
Taastuvkütused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/2413 (uuendatud taastuvenergia direktiiv) artikli 1 punkti f kohaselt biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused.

Viitamine alternatiiv- ja taastuvkütusele on oluline seoses MSOS 111. peatüki (veeteetasud) kavandatavate muudatustega (Kliimaministeerium esitab eelnõu 2024. a jooksul, eelnõu väljatöötamiskavatsus on praegu koostamisel). MSOS § 509 lõike 1 punkti 9 kohaselt on reidil punkerdavad laevad veeteetasu maksmisest vabastatud. Punkerdamise puhul tuleb arvestada, et tegu on potentsiaalselt keskkonnaohtliku tegevusega, millele kehtivad ranged keskkonnanõuded (nt nõuded laevale, teavitamiskohustus, enne käitlemise alustamist ja käitlemise ajal nõutavad toimingud), mistõttu on kavas see tegevus edaspidi veeteetasuga hõlmata. Teisalt on oluline jätkuvalt edendada alternatiiv- ja taastuvkütuste (nt vesiniku, metanooli jm) punkerdamist, mis oleks kooskõlas ka uuendatud taastuvenergia direktiivi eesmärkidega suurendada taastuvenergia osakaalu Euroopa Liidu üldises energiatarbimises. Uutes normides seatakse siduv kombineeritud alleesmärk saavutada täiustatud biokütuste (üldjuhul valmistatud toiduks mittekasutatavatest lähteainetest) ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütuste (peamiselt taastuvallikatest toodetud vesinik ja vesinikupõhised sünteetilised kütused) 5,5% osakaal transpordisektorile tarnitud taastuvenergias. Selliste kütuste punkerdamisel säilib vabastus veeteetasu maksmisest ka edaspidi.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse MSOSi § 9 lõike 3 sõnastust. Praeguse sõnastuse kohaselt lisatakse juhul, kui laeva raadiosideseadme või päästevahendi tootja on väljastanud tegevusluba taotlevale isikule loa või tunnistuse toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks, emma-kumma dokumendi koopia tegevusloa taotlusele. Praktikas antakse MSOSi § 7 punktis 4 või 41 nimetatud tegevusluba konkreetse tootja seadmete või vahendite remontimiseks, kontrolliks ja hoolduseks – teisisõnu tuleb tegevusloa taotluse esitamisel lisada ka vastava tootja väljastatud tunnistus, sest selleta tegevusluba ei väljastata. Kehtivast lõike 3 sõnastusest polnud see üheselt selge, mistõttu seda korrigeeritakse õigusselguse huvides.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse MSOSi § 9 lõikega 41.
Lõike 41 kohaselt väljastab Transpordiamet väikelaeva ehitamise tegevusloa andmisel selle tootjale unikaalse tootja koodi (MIC-kood, Manufacturer Identification Code), mis moodustab osa veesõiduki identifitseerimisnumbrist (watercraft identification number, WIN). Selle kohustuse sätestab direktiivi 2013/53 I lisa punkt 2.1 ning komisjoni rakendusmääruse 2017/1 artikli 4 lõige 1. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 2 kohaselt peab tootja, kes soovib veesõiduki liidu turule lasta, esitama tootja unikaalse koodi saamise taotluse oma asukohariigi riiklikule asutusele või organile. Pärast taotluse kontrollimist väljastab liikmesriigi pädev asutus tootjale unikaalse koodi vastavalt artiklile 4.

Olukorras, kus isik soovib väikelaeva ehitada ja selle turule lasta, peab väikelaeva identifitseerimisnumbris olema unikaalne kood, mille Transpordiamet väljastab tootja taotluse alusel. Määruse 2017/1 artikli 5 lõike 1 kohaselt peab iga riik määrama riikliku asutuse, kes vastutab tootja unikaalse koodi andmise eest. Kuigi Transpordiamet väljastab tootjakoodi ka praegu väikelaevaehitaja tegevusloa taotluse läbivaatamise käigus, ei ole see praegu seaduse tasandil reguleeritud. Muudatusega see vastuolu kõrvaldatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse MSOSi § 9 lõike 5 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist, enne ei väljasta Transpordiamet otsust tegevusloa väljastamise kohta. See oli tingitud asjaolust, et riigilõivuseaduse (RLS) § 186 kohaselt polnud tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ette nähtud konkreetse summa tasumist, riigilõivu suurus sõltus taotluse läbivaatamisele kulunud ajast. Alates 01.06.2021 näeb RLSi § 186 (alates 01.07.2023 RLSi § 14251) ette, et tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda kindel riigilõiv, mis on 300 eurot. See võimaldab tegevusloa taotlejal paremini hinnata taotlusega seotud kulusid ja lihtsustab loataotluse menetlust majandustegevuse registris (MTR).

RLSis tegevusloa riigilõivusätte muutmise tõttu on seega vaja muuta ka MSOSi § 9 lõike 5 sõnastust. Uue sõnastusega sätestatakse üksnes üldine kohustus tasuda riigilõiv – enam pole vaja seaduses täpsustada, millal tuleb seda teha, ega sätestada, et enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet otsust tegevusloa väljastamise kohta.

Eelnõu § 1 punktidega 5–8 muudetakse MSOSi § 13 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 punkti 5 ning MSOSi § 13 lisatakse uued lõiked 23, 24 ja 41.

Muudatusega ühtlustatakse laeva veealuse ülevaatuse nõuded SOLASi konventsiooni nõuetega. Reisilaev peab läbima viie aasta jooksul kaks laeva veealuse osa ülevaatust kuivdokis. Ühe veealuse ülevaatuse kuivdokis võib asendada vees (eelkõige tuukritega) tehtava ülevaatusega, kui on järgitud IMO resolutsiooni A.1140(31) ja ringkirja MSC. 1/Circ.1348 nõudeid, laev ei ole reisiparvlaev ega vanem kui 15 aastat. Teisisõnu lubab IMO kergemaid nõudeid laevale, mis on 10-15 aastat vana ja tehniliselt heas korras. Laeva hinnatakse eraldi ja tehakse otsus. Kuivõrd laeva dokkimine on laevaomanikule väga kulukas tegevus ja laeva veealuse osa ülevaatuse korral ei pea laeva veest välja tõstma, dokitakse korralikus seisus laevu vähem ja laevaomanikud saavad nii säästa oma kulusid.

Lisaks peab Transpordiamet andma kooskõlastuse kuivdokis tehtava ülevaatuse asendamiseks veealuse osa ülevaatusega (sisuliselt tuukriülevaatusega). Teha tuleb laeva veealuse osa e korpuse ülevaatuseid. Seda teevad kas tuukris vees või Transpordiameti järelevalveametnikud (inspektorid) pärast laeva veest väljatõstmist dokis. Tuukriülevaatust saab teha isik, kellele on väljastatud tegevusluba laeva veealuse osa tuukriülevaatuseks ja veealuseks remontimiseks MSOS § 7 punkti 3 alusel.2

Kauba- ja kalalaevadele hakkab kehtima samasugune regulatsioon nagu reisilaevadele. Küll aga võib 15-aastase või vanema kauba- või kalalaeva ühe kuivdokis tehtava veealuse osa ülevaatuse asendada samuti vees tehtava tuukriülevaatusega, kui Transpordiamet annab selleks nõusoleku.

Lähtudes MSOSist ja SOLASi konventsiooni nõuetest hindab Transpordiamet iga laeva eraldi ning otsustab, kas ühe kuivdokis tehtava veealuse osa ülevaatuse võib asendada vees tehtava laeva veealuse osa ülevaatusega või mitte.

Eelnõu § 1 punktidega 9–11 muudetakse MSOSi § 18 pealkirja, lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks ja MSOSi § 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4.

MSOSi § 18 lõige 2 sätestab juhud, millal laeva tunnistus (meresõiduohutust tõendav tunnistus, merekõlblikkuse tunnistus, sõidukõlblikkuse tunnistus, reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja ajaloolise laeva tunnistus) kaotab kehtivuse. Loetelus on sätestatud olukorrad, kus tunnistus kaotab kehtivuse automaatselt, st ilma Transpordiameti kehtetuks tunnistamise otsuseta. MSOS ei näe praegu ette tunnistuse peatamise võimalust, kuid laeva madalikule sõidu või põhjapuute korral (MSOSi § 18 lõike 2 punkt 1) on see otstarbekam lahendus võrreldes tunnistuse kehtivuse kaotamisega. Regulatsioon on sarnane nt lennundusseaduses kasutatava sertifikaadi taastamisega – kui tunnistuse omanik (reeder) tõendab Transpordiametile, et tunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet selle kehtivuse. Tõendada on seda võimalik nt asjaomaste dokumentide (paberkandjal, helisalvestised, videod) saatmisega. Vajadusel viib Transpordiamet läbi laeva ülevaatuse ja kontrollib laeva vastavust asjakohastele nõuetele.

Eelnõu § 1 punktiga 12–16 muudetakse MSOS § 20 sätteid, mis reguleerivad laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõudeid ja meresõidudiplomite või kutsetunnistuste väljastamist.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse MSOSi § 20 lõike 53 sissejuhatavat lauseosa. Uue sõnastusega täpsustatakse, et meresõidudiplomi taotleja kutsekvalifikatsiooni vastav tase ning omandatud kõrgharidus peab vastama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsioonile (STCW konventsioon) ja Transpordiameti heaks kiidetud õppekavale. Lõikes 53 loetletud diplomite puhul peab isiku haridustase vastama STCW konventsiooni reeglile II/2 (500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded) või III/2 (3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded), mis on täpsemalt sisustatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ja diplomeerimise kord“ §-des 10–11, 48–51 ja 54–57.

Transpordiamet teeb MSOSi § 76 lõike 14 kohaselt riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse väljaõppe vastavuse üle MSOSi ja STCW konventsiooni nõuetele. Transpordiamet väljastab meresõidudiplomeid ka taotlejatele, kes on omandanud kutse välisriigis tegutsevas mereõppeasutuses. Praktikas on esinenud olukordi, kus välisriigi mereõppeasutuse õppekava maht ei vasta täies ulatuses Eesti mereõppeasutuste heaks kiidetud õppekavadele, mistõttu täpsustatakse sätet selliselt, et taotleja kutsekvalifikatsioon ja kõrgharidus peavad vastama Transpordiameti heaks kiidetud õppekavale. Transpordiamet väljastab õppeasutustele laevapere liikme erialane ettevalmistamise tegevusloa MSOS § 7 punkti 11 alusel, MSOS § 9 lõike 4 kohaselt kontrollib Transpordiamet tegevusloa taotluse läbivaatamisel muuhulgas taotlusele lisatud õppekavasid.

Muudatus on seotud ka MSOSi § 20 lisatava lõikega 61, mille selgitus on esitatud allpool, samuti MSOS § 20 lõike 56 punkti 31 muutmisega.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse MSOS § 20 lõike 56 punkti 31. Lõikes 56 on loetletud, millistel juhtudel hindab Transpordiamet laevapere liikme teadmisi ja oskusi. Punkti 31 tehakse esiteks sõnastuslik parandus – praegu on viidatud välisriigis väljastatud STCW konventsioonile vastava meresõidudiplomi vahetamisele samaväärse Eesti meresõidudiplomi vastu, kuid sõna „vahetamine“ reguleerib sama lõike punktis 1 kirjeldatut, kui isik soovib vahetada oma praegust diplomit kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi vastu. Kõnealune säte reguleerib eelkõige olukordi, kus kolmandast riigist pärit laevapere liige taotleb Eesti meresõidudiplomi saamist. Lisaks viidatakse eelnõuga lisatavale MSOS § 20 lõikele 61 , mille kohaselt peab välisriigi mereõppeasutuse õppekava maht ja vastavus olema samaväärne MSOS § 20 lõike 1 alusel olevas Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ kehtestatud nõuetele. Kui see pole samaväärne, tuleb taotlejal MSOS § 20 lõike 61 kohaselt läbida täiendusõpe või meresõidupraktika või muu praktika puuduolevas osas. Igal juhul tuleb taotlejal Eesti meresõidudiplomi saamiseks sooritada eksam, mille käigus Transpordiamet hindab isiku teadmisi ja oskusi.

Muudatus hõlmab ka kehtiva MSOS § 20 lõike 56 punkti 32 sisu, mille kohaselt peab e-residendil olema läbitud erialane täiendusõpe. Punkt 31 kehtib edaspidi kõigile isikutele (sh e-residentidele), kellele on meresõidudiplom väljastatud välisriigis ja kes soovivad Eesti meresõidudiplomi väljastamist.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse MSOS § 20 lõike 56 punkt 32 kehtetuks. Säte reguleerib e-residendi kohustust läbida erialane täiendusõpe, kuid edaspidi on see kohustus hõlmatud sama lõike punkti 31 sõnastusega. Punkti 31 kohaselt hindab Transpordiamet kõigi välisriigis väljaõppe läbinud laevapere liikmete, sh e-residentide teadmisi ja oskusi.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse MSOSi § 20 lõikega 59. Lõikega 59 võimaldatakse Eesti esmase meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saanud välisriigi meremeestel taotleda kõrgema kvalifikatsiooniastme meresõidudiplomit või kutsetunnistust pärast Eesti meresõidudokumentidega vastaval ametikohal läbitud meresõidupraktikat. Näiteks kui isikule on Eestis väljastatud vahitüürimehe diplom ning ta taotleb hiljem vanemtüürimehe diplomit, arvestatakse tema meresõidupraktikat alates sellest hetkest, mil talle väljastati Eestis vahitüürimehe diplom.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse MSOSi § 20 lõikega 61. Lisatava MSOSi § 20 lõike 61 kohaselt peab välisriigi mereõppeasutuses läbitud õppekava sisu ja maht olema vähemalt samaväärne MSOS § 20 lõike 1 alusel olevas Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ kehtestatud nõuetele. Kui Transpordiamet tuvastab, et õppekava pole samaväärne, peab taotleja läbima täiendõppe puuduolevas osas. Lisaks Transpordiametile kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium õppekava vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning registreerib nõuetele vastava õppekava Eesti hariduse infosüsteemis, kuid õppekava sisu ja mahu samaväärsust hindab üksnes Transpordiamet.

MSOSi 18.07.2022 jõustunud muudatustega3 sätestati Transpordiametile kohustus väljastada meresõidudiplomeid kõikide välisriikide kodanikele, kelle mereharidus on omandatud välisriigis. Sellega tekkis ebavõrdne olukord Eesti mereõppeasutuste lõpetajatele, kui kolmandate riikide kodanikud tulid taotlema Eesti meresõidudiplomi väljastamist oma olemasoleva meresõidudiplomi alusel, ent nende väljaõpe ei vastanud sageli Eesti mereõppeasutuste õppekavade sisule ega mahule ning oli madalam Eesti õppekavade väljundist. See tekitas olukorra, kus taotleti Eesti meresõidudiplomit, omamata samaväärset väljaõpet Eesti mereõppeasutuste lõpetajatega. Muudatusega kõrvaldatakse see vastuolu.
Meresõidupraktika või muu praktika, näiteks nõutud praktika mereõppeasutuse mehaanikatöökojas või õppepraktika laevaremondiettevõttes, peab olema vähemalt samaväärne Eestis nõutud praktikaga. Muudatus on vajalik, kuna MSOSis sätestati 2022. a jõustunud muudatusega, et Eesti meresõidudiplomeid väljastatakse ka isikutele, kellel puudub eelnev seos Eesti mereõppeasutuste ja Eesti riigiga – seega muudeti Eesti taasiseseisvumisest toiminud meresõidudiplomite väljastamise aluseid, mis seni olid kõigile üheselt arusaadavad.

Alates STCW konventsiooniga ühinemisest 15.08.1995 on Veeteede Amet (alates 2021. a Transpordiamet) meresõiduohutuse seadusega määratud pädevaks asutuseks STCW konventsiooni rakendamisel ja täidab administratsiooni kohustusi, mistõttu on kohustatud tagama STCW nõuetele vastava meremeeste ettevalmistamise Eesti Vabariigi nimel väljaantavate meresõidudiplomite saamiseks. Üheks osaks Eesti riigile võetud kohustuste täitmisel on mereõppeasutuste õppekavade vastavuse hindamine STCW konventsiooni ja Eesti nõuetele. Seda teeb Transpordiamet mereõppeasutusele MSOS § 7 lõike 11 kohase tegevusloa andmisega. Seejuures kontrollib Transpordiamet MSOS § 9 lõike 4 alusel tegevusloa taotlusele lisatud õppekavasid, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekirja.

Muudatus eeldab VV määruse täiendamist laevajuhtide ja laevamehaanikute koolitusele kehtestatavate nõuetega. Rakendusakti kavand on lisatud.

Eelnõu § 1 punktiga 17 jäetakse MSOS § 211 lõike 5 punktist 3 välja sõnad „või politseiasutuse“. Rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni kohaselt kasutavad lisaks Politsei- ja Piirivalveametile laevu mitteärilisel eesmärkidel ka Keskkonnaamet, Päästeamet, Toll jne. Seaduses ei ole enam vajalik eraldi välja tuua politseiasutust, sest 2023. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega on riigile kuuluvad veesõidukid edaspidi Riigilaevastiku hallatavad ning seega riigihaldusülesandeid täitvad asutused ainult kasutavad neid veesõidukeid. Seega ei saa enam rääkida politseiasutuste laevadest.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse MSOSi § 22 lõike 3 sõnastust. Selle kohaselt väljastab Transpordiamet laeva ohutu mehitatuse tunnistuse, kui reederi esitatud miinimumkoosseis vastab nõuetele ning on igas suhtes piisav laeva ohutuks kasutamiseks ja merekeskkonna kaitseks. See säte on praegu kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2002 määruse nr 36 „Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded“ (edaspidi ohutu mehitatuse määrus) § 11 lõikes 1. Kõnealuse määruse aluseks olev MSOSi § 21 lõike 5 volitusnorm reguleerib miinimumkoosseisu määramise nõudeid, kuid määruse kehtiv sõnastus (eelkõige selle IV peatükk, mis reguleerib ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamist) ületab volitusnormi ulatust, mistõttu tuleb tingimused sätestada seaduse tasemel. Rakendusakti kavand on lisatud (kavand 1).

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse MSOSi § 22 lõikega 31, mille kohaselt väljastab Transpordiamet ohutu mehitatuse tunnistuse kuni viieks aastaks. Ka see säte on praegu kirjas ohutu mehitatuse määruses (§ 12 lõikes 1), kuid määruse IV peatükk ületab MSOSi § 21 lõike 5 volitusnormi ulatust, mistõttu sätestatakse see seaduse tasemel.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse MSOSi § 22 lõikes 4 ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks tunnistamise tingimusi. Kehtiva sõnastuse kohaselt tunnistatakse see tunnistus kehtetuks, kui laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga. Lisaks näeb ohutu mehitatuse määrus ette, et tunnistus tuleb kehtetuks tunnistada ka juhul, kui reeder on jätnud Transpordiametile esitamata taotluse miinimumkoosseisu muutmiseks, kui see on nõutav MSOSi § 21 lõike 5 või § 21 lõike 51 alusel. Tegemist on pädeva asutuse kohustusega tunnistada ohutu mehitatuse tunnistus teatud tingimustel kehtetuks, mis tuleb sätestada seaduse tasemel.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse MSOSi § 22 lõikega 6, mille kohaselt kohaldatakse ohutu mehitatuse tunnistuse sätteid ka siseveelaevadele. Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõudeid reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.09.2005 määrus nr 102 „Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded ja siseveelaeva ohutu mehitatuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“. Sarnaselt ohutu mehitatuse tunnistuse määrusega sisaldab ka see määrus ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise tingimusi, mis peavad olema sätestatud seaduse tasemel. Rakendusakti kavand on lisatud (kavand 2).

Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse MSOSi § 36 lõige 51 kehtetuks. Säte reguleerib väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust, mis on väikelaeva tehnilise ülevaatuse üks liik. Väikelaeva tehnilist ülevaatust teeb MSOSi § 36 lõike 5 alusel Transpordiamet. Praegu võib registreerimiseelset ülevaatust teha nii Transpordiamet kui ka Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja või nende tunnustatud levitaja või importija. Säte pärineb ajast, kui ülevaatusi tehti kohapeal ning protsess oli aeganõudev, mistõttu oli esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võimalik teha ka muude seaduses nimetatud isikute juures. Tänapäeval pole see enam aktuaalne, sest Transpordiamet teeb registreerimiseelseid ülevaatusi oma süsteemis, kuhu isik esitab taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega, mida Transpordiamet saab kontrollida.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse MSOSi § 36 lõike 52 sõnastust. Säte reguleerib jeti registreerimiseelse ülevaatuse tegemist, mida praegu saab teha Transpordiamet või või Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija. Viide Transpordiametiga lepingu sõlminud jeti tootjale, tootja volitatud esindajale, levitajale või importijale pole enam aktuaalne, sest sarnaselt väikelaeva registreerimiseelse ülevaatusega teeb Transpordiamet jeti registreerimiseelset ülevaatust oma süsteemis, kuhu isik esitab taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega. Teisisõnu on jetti võimalik registreerida ilma Transpordiameti teenindusbüroosse tulemata.

Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse MSOSi 10. peatüki pealkirja ja lisatakse sõna „punkerdamine“.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse MSOSi §-ga 411 ning reguleeritakse laeva punkerdamist, sätestades eelkõige nõuded punkerdajale.

Lõige 1 seab punkerdajatele nõude võtta punkerdamisel kasutusele kõik vajalikud meetmed keskkonnareostuse vältimiseks.

Lõige 2 seab nõude ettevõtjatele, kes osutavad punkerdamise teenust, registreerida ennast EMDEs. Nõue kehtib nii sadamas kui ka merel punkerdamise teenust osutavatele ettevõtjatele. Ettevõtja lisab EMDEsse oma kontaktandmed, pakutava kütuse tüübi ning asukoha, kus teenust osutatakse. Kui ettevõtja tegutseb sadamas, annab EMDE kaudu kinnituse seesama sadam. Registreerimise nõue tuleneb MARPOL konventsiooni VI lisa reegli 18 punktist 9, mille kohaselt kohustuvad konventsiooni osalisriigid tagama, et laevakütuse tarnijate kohta peetakse registrit. Kuivõrd MSOS alusel on välja töötatud elektrooniline mereinfosüsteem, mille eesmärgiks on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni edastamist, kogumist ja säilitamist, siis lisatakse ka punkerdamisega seotud teenus, sh punkerdajate register, olemasolevasse EMDE keskkonda.

Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele määruse kehtestamiseks, millega kehtestatakse nõuded punkerdajale, punkerdamisele ja alad, kus tohib punkerdada. Need nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2020. a määruses nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, mida tuleb täiendada viitega MSOSi § 411 lõikes 3 sätestatud volitusnormile. Teema on mitme ministeeriumi (Kliimaministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium) vastutusalas, mistõttu on asjakohane reguleerida seda Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Lisaks on asjaomane VV määrus kehtinud alates 2020. aastast ning nõuete kehtestamiseks lõike 3 volitusnormi alusel piisab määruse täiendamisest. Rakendusakti kavand on lisatud.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse MSOSi § 42 lõike 21 sõnastust. Praeguse sõnastuse kohaselt, kui MARPOL konventsiooni kohaselt on kemikaalitankeri lossimisel nõutud lastioperatsioonide ülevaatus, peab selle läbi viima Transpordiameti järelevalveametnik. Kuni 01.06.2021. a kehtinud sõnastuse kohaselt pidi lastioperatsiooni ülevaatuse läbi viima kas Transpordiameti järelevalveametnik või MSOSi alusel tegevusloa saanud kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja. Tegevusloa nõue asendati alates 01.06.2021. a MSOS § 10 punkti 1 kohase teatamiskohustusega, kuna ühtegi tegevusluba ei olnud väljastatud. Ühtlasi jäeti MSOS § 42 lõikest 21 välja võimalus kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatajale läbi viia ülevaatusi ning jäeti see kohustus üksnes Transpordiametile.

Muudatus polnud praktikas siiski otstarbekas. Ülevaatusi tellib laeva reeder, viimastel aastatel ei ole Eesti sadamatesse saabunud ühtegi kemikaali, mille puhul tuleb lossimise lõpus ja laevatankide eelpesemise järel veenduda, et tankidesse ei oleks jäänud jääke üle nõutud miinimumkoguse. Transpordiameti poole ei ole selles küsimuses kordagi pöördutud viimase 7 aasta jooksul ning Transpordiametil puudub tegevuse läbiviimiseks vajalik väljaõpe ja varustus, mis on olemas sellega tegelevatel eraettevõtjatel. Seega muudetakse MSOSi § 42 lõiget 21 selliselt, et ülevaatusi saab läbi viia ka ettevõtja, kes on esitanud Transpordiametile majandustegevusteate kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse tegevusalal tegutsemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 27 tehakse MSOSi § 421 lõikesse 2 sõnastuslik parandus. Sõna „riigi“ asendatakse sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriigi“. Säte reguleerib rahvusvaheliste regulaarreiside tegemist üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, mistõttu on täpsustus vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse seaduse 101. peatüki pealkirja selliselt, et peatükk ei reguleeriks edaspidi ainult merereostuse vältimist konventsionaalsete laevade poolt, vaid ka reostuse vältimist piiriveekogudel muude veesõidukite poolt.

Muudatus on vajalik, kuna seaduse 101. peatükki täiendatakse §-ga 447, mis reguleerib lisaks merereostusest teavitamise korrale ka piiriveekogul avastatud reostusest teavitamist. Kuna piiriveekogude hulka kuuluvad riigipiiri seaduse kohaselt jõed, järved või tehisveekogud, siis ei ole korrektne pealkirjas viidata enam ainult „merereostusele“ ning pealkirjas tehakse vastav muudatus.

1. jaanuaril 2023. a muutus reostustõrjes osalevate asutuste ülesannete ja vastutuse jaotus. Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 48 kohaselt juhib Eesti merealal reostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamist Kaitsevägi. Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 42 kohaselt on reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeks. Päästeseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Päästeameti ülesandeks päästetöö tegemine maismaal ja siseveekogudel, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti. Päästesündmus päästeseaduse tähenduses on ka keskkonna reostus, kui ootamatu olukord vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda (PäästeS § 3 lõige 1).

Täpsem reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 määruses nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“.

Asutuste reostusest teavitamise kohustus jaguneb omakorda allolevas tabelis nimetatud viisil.

Tabel. Reostusest teatamine

Reostustõrje vastutus
Reostusest teatamine
Meri
KV/MEV
MOK
Siseveed
(MSOS – laevatatavad siseveed)
Piiriveekogu
PPA
JRCC

Muu siseveekogu
PÄA
HÄK

Keskkonnaameti teavitamise kohustus tulene sealjuures keskkonnavastutuse seadusest, mille § 9 kohaselt tuleb keskkonnakahjust või kahjust ohu tekkimisel teavitada KeA-d.

Sealjuures tuleb tähele panna, et kui kodanik teavitab reostusest valele asutusele (merereostuse korral JRCC´le, piiriveekogul 112´le jmt juhused), ei tohi seda käsitleda reostusest teavitamata jätmisena. Kaitsevägi (Merevägi) peab tegema avalikuks ja kodanikele lihtsasti kättesaadavaks kontaktinfo, kuhu merereostusest teatada.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse MSOSi § 441 lõiget 2 ning selguse huvides lisatakse sätte algusesse uus lause, mis näeb ette, et paragrahvi kohaldatakse vaid laevadele, mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse. Konventsioonis ette nähtud ja selles sättes viidatud vormi kohaselt peavad merereostusest teavitama nimelt vaid need laevad, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni kohaldamisalasse. Ülejäänud veesõidukite juhid teavitavad reostusest uue § 447 kohaselt.

Kuna merereostustõrje ülesanded läksid 1. jaanuaril 2023 Politsei- ja Piirivalveametist üle Kaitseministeeriumi haldusalasse, siis sellest tulenevalt muudetakse sätet selliselt, et merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten konventsioonis ette nähtud vormi kohaselt teatama Kaitseväele.

Samas kui teade jõuab esmalt Politsei- ja Piirivalveametile (JRCC Tallinnale), edastab JRCC Tallinn kohe teabe Kaitseväele ning vastavalt protseduuridele teavitab Kaitsevägi teisi asjassepuutuvaid asutusi (Transpordiamet, Keskkonnaamet). Näiteks Transpordiametil on vaja seda infot, et laevaliiklusteenistus (VTS) saaks reostuspiirkonnast liikluse eemale juhtida. Samuti on Transpordiametile oluline sadamariigi kontrolli seisukohalt reostuse ja reostuse võimalike põhjustajate kohta info saamine.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse MSOSi 101. peatükki §-ga 447 tulenevalt sellest, et MSOSi § 441 lõige 2 kohaldub vaid laevadele, mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse, kuid samas on selle kõrval oluline reguleerida ka reostustõrjest teavitamist muude veesõidukite puhul, kui konventsionaalsed laevad. Varem oli see reguleeritud MSOSi § 45 lõikes 10, kuid § 45 kuulub MSOS 11. peatüki alla, mis reguleerib veeliikluse ohutust veeteel, mitte reostustõrjet. Kuna vahepeal on MSOSis loodud eraldi peatükk 101 reostustõrje reguleerimiseks, oleks otstarbekas koondada kõik reostustõrjet käsitlevad sätted nimetatud peatükki ning tuua ka MSOSi § 45 lõikes 2 olnud reostusest teavitamise kord üle MSOSi 101. peatükki. Seega on lisatud Mossi 101. peatükki § 447, mis reguleerib reostustõrjest teavitamist muude veesõidukite puhul. Säte näeb ette, et laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teavitama merealal reostuse põhjustamisest või avastamisest Kaitseväge (Kaitseväe mereoperatsioonide keskust) ja piiriveekogul avastatud reostusest Politsei- ja Piirivalveametit (JRCC Tallinnat).

Eelnõu § 1 punktiga 31 jäetakse MSOSi § 45 lõikest 10 välja lõpuosa, mis näeb ette, et reostustõrjest teavitatakse politseiasutust. Reostustõrjest teavitamise kord on viidud üle 101. peatükki. Kuna MSOSi § 45 kuulub seaduse 11. peatüki alla, mis reguleerib veeliikluse ohutust veeteel ning vahepeal on MSOSis loodud eraldi peatükk 101, mis reguleerib reostustõrjet, oleks otstarbekam koondada kõik reostustõrjet reguleerivad sätted sellesse peatükki ning seega viia ka MSOSi § 45 lõikes 10 sätestatud reostusest teavitamine üle MSOSi 101. peatüki § 447.

MSOSi § 72 lõige 1 jäetakse sealjuures käesoleva eelnõuga muutmata (Keskkonnaameti teavitamine reostusest laevaõnnetuse korral).

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse MSOSi § 47 lõikega 31.
1. jaanuaril 2023. a loodi ja alates 1. juulist 2023. a alustas tegevust Kliimaministeeriumi hallatav asutus Riigilaevastik, kelle ülesanne on muudetavas sättes täpsustatud mahus navigatsioonimärgistuse (ujuvmärgistus ja püsimärgistuse tuled) paigaldamine, hooldamine, haldamine ja arendamine. Sisevetel paigaldab Riigilaevastik ujuvnavigatsioonimärke, mis on osa ujuvmärgistusest.4 Samuti hakkab Riigilaevastik hooldama, haldama ja arendama satelliitidel põhinevat asukoha määramissüsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapõhist kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi. Need ülesanded kuulusid kuni 1. juulini 2023. a ainult Transpordiameti pädevusse. Kuna navigatsioonimärgistusega seotud ülesanded on nüüd antud kahe asutuse pädevusse (Riigilaevastik, Transpordiamet), siis on korrektne sätestada see ka seaduse tasandil.

MSOS § 47 lõikes 32 nähakse ette, et piiriveekogul paigaldab ujuvaid piirimärke Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohtadesse ning hooldab, haldab ja arendab neid Riigilaevastik. Piiriveekogu on riigipiiri seaduse § 3 lõike 4 mõistes jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir. Piiriveekogul tähistatakse riigipiiri ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega (RiPS § 5 lg 1 p 1). Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele ajutisele kontrolljoonele paigaldatavate piirimärkide kuju, elemendid ja mõõtmed ning nende paigaldamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.09.2015 määrus nr 95 (edaspidi piirimärkide määrus). Sättes tehtud viide, et ujuvate piirimärkide asukohad määrab Politsei- ja Piirivalveamet on kooskõlas RiPS § 7 lõikega 1.

Vastavalt piirimärkide määrusele on ujuvate piirimärkide puhul tegemist toodrite ja poidega ning nende konstruktsioon peab vastama navigatsioonimärgistuse määruses sätestatud eriotstarbeliste märkide tunnustele. Ujuvad piirimärgid on kantud navigatsioonimärkide andmekogusse. Vastavaid märke on andmekogu andmete põhjal (27. mai 2023. a seisuga) kokku 393.

Ujuvaid piirimärke paigaldas seni Transpordiamet ja varasemalt Veeteede Amet (välja arvatud Narva jõel), Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel ametiabi korras. Kuna navigatsioonimärgistuse haldamise ülesande võttis Riigilaevastik koos laevadega Transpordiametilt üle, siis antakse ka ujuvate piirimärkide paigaldamise ja haldamise ülesanne kõikidel piiriveekogudel Riigilaevastikule.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse MSOS § 47 lõike 41 kolmas lause kehtetuks. Säte reguleerib hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmisest või aruande heakskiitmise keeldumisest. Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, on otstarbekas normi asukoht ümber tõsta eraldi lõikesse, eelnõuga lisatavasse MSOS § 47 lõikesse 51.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse MSOS § 47 lõiget 43. Eelkõige täpsustatakse navigatsioonimärgistusega seotud tegevuste loetelu, milleks on vajalik Transpordiameti luba. Kehtivas sõnastuses on loetletud navigatsioonimärgistuse rajamine, paigaldamine, muutmine ja eemaldamine. Eelnõuga jäetakse välja navigatsioonimärgistuse paigaldamine – kõigepealt toimub navigatsioonimärgistuse rajamine, milleks on vajalik Transpordiameti luba, pärast seda toimub märgi füüsiline paigaldamine, mis tegelikult Transpordiameti luba ei vaja.

Lisaks asendatakse sõna „eemaldamine“ sõnaga „tühistamine“. Navigatsioonimärgistuse tühistamine on menetlus, mille käigus võtab Transpordiamet navigatsioonimärgistuse kasutusest välja ja märgib selle tühistatuks navigatsioonimärkide andmekogus. Eemaldamine on füüsiline tegevus, mis järgneb navigatsioonimärgistuse tühistamisele ning see ei eelda Transpordiameti luba.

Navigatsioonimärgistuse tühistamise puhul ei ole tegemist uue terminiga. See oli kasutusel sadamaseaduse5 § 4 lõikes 8, kuid alates 01.07.2021. a jäeti sõna SadS § 4 lõikest 8 välja ning viidati üksnes märgi eemaldamisele. Korrektne on siiski viidata märgi tühistamisele, kõnealuse eelnõuga korrigeeritakse ka SadS sätte sõnastust.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse MSOS § 47 lõiget 5. Tegemist on volitusnormiga hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestamiseks. Selle alusel kehtestatud määrus sisaldab ka mõõdistusloa taotlemise korda, mida pole volitusnormis praegu otsesõnu kirjas. Täpsustus tehakse õigusselguse huvides. Rakendusakti kavand on lisatud.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse MSOS § 47 lõigetega 51–52. Sätted reguleerivad, millistel juhtudel keeldub Transpordiamet hüdrograafilise mõõdistustöö tegemise loa andmisest või hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest.

Lõike 51 kohaselt keeldub Transpordiamet loa andmisest või aruande heakskiitmisest, kui kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi. Tegemist on kehtiva seaduse § 47 lõike 41 kolmanda lausega, mis on ümber tõstetud uude lõikesse.

Lõikesse 52 lisatakse uus keeldumise alus – kui mõõdistustöö tegija või tegemine võib kujutada ohtu riigi julgeolekule ja Kaitseväe või Kaitsepolitseiamet on jätnud sel põhjusel taotluse kooskõlastamata. Selliseks juhtumiks võib olla kas mõõdistustööde tegemise asukoht või ka isikud, kes seda tööd tegema hakkavad. Riigi julgeolekuolukord on viimastel aastatel oluliselt muutunud, eriti aga pärast Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukrainas, ning selle mõju võib tunda ka Läänemerel, sealhulgas Eesti merealal. Paljudes Läänemere-äärsetes riikides on enamik merepõhjaga seotud andmetest riigisaladus ning hüdrograafilisi mõõtmistöid teevad üksnes riigiasutused. Eestis see nii ei ole, kuid arvesse võttes suurenevat survet merepõhjaga seotud info kättesaadavusele, tuleb ka Eestis oma naaberriikide eeskujul rohkem jälgida, kellele andmeid väljastatakse ja kellel lubatakse mõõdistustöid teha. Kuna loa andmisest keeldumise alused peavad olema kehtestatud seadusega, lisataksegi loa andmisest ja andmete väljastamisest keeldumise alusena riigi julgeoleku kaalutlused seadusesse. Kui Transpordiametile esitatakse taotlus hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks, kooskõlastab Transpordiamet selle Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga.

Hüdrograafiliseks mõõdistustööks loa andmise kord on kehtestatud majandus- ja taristuministri 20.12.2022 määrusega nr 102 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele“ (hüdrograafiliste mõõdistustööde määrus) ning majandus- ja taristuministri 31.01.2023 määrusega nr 6 „Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus“. Eelnõukohase seaduse jõustumise korral tuleb muuta ka hüdrograafiliste mõõdistustööde määrust ja lisada Kaitsepolitseiamet nende asutuste hulka, kellega tuleb esitatud mõõdistustöö tegemise taotlus kooskõlastada.

Eelnõu § 1 punktiga 37 asendatakse MSOS § 47 lõikes 6 sõnad „paigaldamise ja muutmise“ sõnadega „muutmise ja tühistamise“. Selgitused on esitatud eelnõu § 1 punktis 34 (MSOS § 47 lõike 43 muutmine).

Lõike 6 alusel on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse rajamise muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“. Kliimaministeeriumil on kavas kehtestada määrus uues sõnastuses ning tunnistada kehtiv määrus kehtetuks. Rakendusakti kavand on lisatud.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse MSOSi § 47 lõikega 71, mille kohaselt võib Transpordiamet hüdrograafia infosüsteemi (edaspidi HIS) vastutava töötlejana keelduda andmete väljastamisest, kui see võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. Andmete väljastamine tuleb kooskõlastada Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga. Tegemist on avalikkusele mittesuunatud andmetega, millele on viidatud hüdrograafia infosüsteemi põhimääruse § 7 lõigetes 2 ja 3.
Eelnõu jõustumisel seadusena tuleb muuta hüdrograafia infosüsteemi põhimäärust ning lisada, et Kaitsevägi ja Kaitsepolitseiamet peavad andma andmete väljastamiseks esitatud taotlusele kooskõlastuse või kooskõlastuse andmisest keelduma. Samuti tuleb lisada, millise aja jooksul tuleb seda teha. Rakendusakti kavand on lisatud.

Eelnõu § 1 punktiga 39 asendatakse sõna „politseiasutus“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes. Muudatused tehakse § 471 lõikes 3, § 52 lõikes 4, § 711 lõikes 3, § 76 lõikes 2, § 78 lõikes 5 ja § 9426 lõikes 4. Sätet täpsustatakse, kuna otsingu- ja päästetöid ning piiriveekogu reostustõrjet korraldab ja riiklikku järelevalvet teeb Politsei- ja Piirvalveamet. Politseiasutuse mõiste on jäänud seadusesse varasemast ajast, kui politseiasutusteks loeti ka prefektuure. Kuna täna sellist liigitust enam ei kasutata, siis on õigem õigusaktides kasutada Politsei- ja Piirivalveameti nime.

Eelnõu § 1 punktiga 40 asendatakse MSOSi § 48 lõikes 6 läbivalt sõna „Transpordiamet“ sõnaga „Riigilaevastik“. 1. jaanuaril 2023. a loodi ja alates 1. juulist 2023. a alustas tegevust Kliimaministeeriumi hallatav asutus Riigilaevastik. Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi memorandumis, millega 22. septembril 2022. a toetati Riigilaevastiku moodustamist, märgiti, et taimestiku piiramine ja eemaldamine jääb Riigilaevastiku ülesandeks. Kokkuleppe kohaselt asendatakse MSOSi § 471 lõikes 6 Transpordiamet Riigilaevastikuga ja Riigilaevastik saab õiguse navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust. Ilma nõusolekuta taimestiku eemaldamine või piiramine on siiski viimane abinõu, kõigepealt peetakse kinnisasja omaniku või valdajaga läbirääkimisi, et leida osapooli rahuldav lahendus.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse MSOSi § 49 lõikega 11. Selle kohaselt peab pukseeritava laeva või teisaldatava ujuvvahendi tehniline seisukord vastama pukseerimise tingimustele, samuti peab laeval või teisaldataval ujuvvahendil olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise luba. Säte on praegu kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määruse nr 23 „Pukseerimise nõuded“ § 4 lõikes 3 – kuna see sätestab nõutava tunnistuse või loa olemasolu, peab see olema sätestatud seaduse tasemel, mistõttu tõstetakse säte ümber MSOS § 49.
Volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste on sätestatud MSOS § 2 punktis 12. Selle kohaselt on tegemist juriidilise isikuga, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu tegemiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest. MSOS § 12 lõike 3 kohaselt võib volitatud klassifikatsiooniühing muuhulgas teha laeva tehnilist ülevaatust.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse MSOSi §-ga 492 ning nähakse ette selge Transpordiameti ja Riigilaevastiku vaheline rollide jaotus jäämurdetööde korraldamisel ja teostamisel (tegemisel, läbiviimisel). Riigilaevastik võttis Transpordiametilt üle jäämurdjad, nende meeskonnad ja jäämurdetööde tegemise ülesande (välja arvatud jäämurdja MPSV Botnica ja tema prahilepingu). Jäämurdetööde korralduslik pool ning sealjuures jäämurde koordinaatori teenistuskoht jäävad aga endiselt Transpordiametisse.

Säte on lisatud seadusesse selguse huvides, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määrus nr 265 „Jäämurdetööde kord“ juba sätestab, et jäämurdetöid korraldab Transpordiamet ning jäämurdetöid teostab Riigilaevastiku hallatavate laevadega Riigilaevastik (koostöös Transpordiametiga).

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse MSOSi § 509 lõike 1 punkti 1 sõnastust. Eesti Vabariigile kuuluvate haldusülesandeid täitvate laevade asemel kasutatakse väljendit riigihaldusülesandeid täitvad laevad, et ühtlustada regulatsioon veeteetasu regulatsiooniga. Veeteetasude maksmisest on senise praktika kohaselt vabastatud ka laevad, mis täidavad küll Eesti Vabariigi haldusülesandeid, kuid ei kuulu Eesti Vabariigile, vaid on lepingu alusel Eesti Vabariigi poolt prahitud. Sellised laevad on näiteks Soomest prahitud poi- ja reostustõrjelaev Sektori ja TS Shipping OÜ-lt prahitud jäämurdja MPSV Botnica.

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse MSOSi § 51 pealkirja. Pealkirjast jäetakse välja sõna „eesmärk“, kuna MSOS § 51 sisu on laiem kui üksnes laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk. Normis reguleeritakse ka laevaliiklusjuhi tegevust, mistõttu peab see kajastuma normi pealkirjas.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse MSOSi § 51 lõike 1 sõnastust ning täpsustatakse laevaliikluse korraldamise (edaspidi VTS) süsteemi6 eesmärki, võttes aluseks IMO resolutsiooni A.1158(32). See resolutsioon kehtestab suunised laevaliiklusteenuste osutamise põhimõtete ajakohastamiseks. Suunised on sätestatud resolutsiooni lisa punktis 3 ning on seotud SOLASi konventsiooni eeskirjaga V/12, IMO osalisriigid peavad nendega arvestama VTSi süsteemi korraldamisel riigisisese õiguse alusel.
Õigeaegne ja asjakohane teave võib eelkõige sisaldada järgmist:
• laeva asukoht, päritolu ja liikumine;
• teave meresõiduohutuse kohta;
• sellised piirangud laevadele VTSi piirkonnas, mis võivad piirata teiste laevade navigatsiooni (nt manööverdusvõimet);
• muu info, nt teavitusformaalsused ja ISPSi koodeksi detailid.

Laevaliikluse jälgimine ja korraldamine võib eelkõige sisaldada järgmist:
• laeva liikumise eelnev planeerimine;
• teel olevate laevade liikluse korraldamine;
• ruumi planeerimise korraldamine;
• liikluslubade süsteemi loomine;
• reisi- või läbisõiduplaanide süsteemi koostamine;
• laeva marsruudi kohta soovituste andmine;
• oma vastutusvaldkonna regulatiivsätetele vastavuse ja nende jõustamise tagamine.

Reageerimist tekkivatele ohtlikele olukordadele nõuavad näiteks järgmised juhud:
• laev ei ole kindel oma marsruudi või asukoha suhtes;
• marsruudilt kõrvale kalduv laev;
• laev, mis vajab juhendamist sõiduks ankrualale;
• puuduste, nt navigatsiooni- või manööverdusseadmete rikkega laev;
• rasked ilmastikutingimused (nt halb nähtavus, tugev tuul);
• madalikule sõidu või kokkupõrkeohus laev;
• hädaolukordadele reageerimise või hädaabiteenuste tugi.

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse MSOSi § 51 lõike 21 sõnastust ning senine § 51 lõige 21 tõstetakse ümber uude lõikesse 25.

Uue sõnastuse kohaselt edastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud funktsioonide täitmiseks laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas (laevaliiklusteeninduse piirkonnas ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas) olevate laevade juhtidele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid vastavalt vajadusele. Ka see säte tuleneb IMO resolutsiooni A.1158(32) lisa punktist 3.2. Tegemist on Transpordiameti peamise kohustusega VTS süsteemi töö korraldamisel, mistõttu sobib see paremini vahetult MSOS § 51 lõike 2 järele.

Teabe edastamine toimub laevajuhi ja VTS süsteemi operaatori vahelise raadioside kaudu. Täpsemalt on teabe edastamise kord reguleeritud majandus- ja taristuministri 30. augusti 2019. a määruses nr 55 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord“.

Esiteks täpsustatakse, et laevaliikluse korraldamise käigus kogutakse infot elektrooniliselt. Elektrooniliseks infoks on näiteks liikluspilt, kommunikatsioon ja laevade ettekanded. Samuti täiendatakse lõiget kolmanda lausega, mille kohaselt on salvestatud elektrooniline info avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 alusel asutusesiseseks kasutamiseks, kuna selline informatsioon võib sisaldada laevandusettevõtjate ärisaladusi, mida avalikustamine võib kahjustada.

Eelnõu § 1 punktiga 47 jäetakse MSOSi § 51 lõikest 23 välja teine lause, milles märgitakse, et laevaliiklusteenused on infoteenus, navigatsiooniabiteenus ja liikluse organiseerimise teenus. See täpsustus tuleneb IMO resolutsioonist A.1158(32), kus laevaliiklusteenuseid ei liigitata enam allteenusteks, et välistada olukordi, kus mõnedes riikides piirati laevaliiklusteenuseid vaid infoteenuse osutamisega. IMO seisukoht on, et laevaliiklusteenus peab sisaldama nii info edastamist, navigatsiooniabi kui ka võimekust organiseerida laevaliiklust.

Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse MSOSi § 51 lõikega 25. Tegemist oli lõike 21 senise sõnastusega. Võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse, et laevaliikluse korraldamise käigus kogutakse infot elektrooniliselt. Elektrooniliseks infoks on näiteks liikluspilt, kommunikatsioon ja laevade ettekanded. Samuti täiendatakse lõiget kolmanda lausega, mille kohaselt on salvestatud elektrooniline info avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 alusel asutusesiseseks kasutamiseks, kuna selline informatsioon võib sisaldada laevandusettevõtjate ärisaladusi, mida avalikustamine võib kahjustada.

Eelnõu § 1 punkti 49 kohaselt kasutatakse MSOSi § 51 lõikes 4 ja edaspidi läbivalt VTSi süsteemi operaatori asemel terminit laevaliiklusjuht. Operaator on muudetud laevaliiklusjuhiks analoogiliselt lennujuhile või maanteeliikluse liiklusjuhile, kuna sageli samastatakse laevaliiklusjuhti sadama operaatoriga või muude protsesside operaatoriga. Laevaliiklusjuht on sobiv termin, mis kirjeldab täpselt ja arusaadavalt inimest, kes vastutab laevade liikluse korraldamise ja ohutuse tagamise eest. See on ka laialdaselt kasutatav termin merenduses. Samasisulised muudatused tehakse ka eelnõu § 1 punktidega 43–46. Seoses kõnealuse muudatusega tuleb muuta MSOS § 51 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrust „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord“ ja MSOS § 51 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning operaatori atesteerimise kord“. Rakendusaktide kavandid on lisatud.

Lisaks muudetakse lõike 4 sõnastust selliselt, et laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kes vastab MSOS § 51 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud kutsetunnistuse, mille väljastab § 51 lõike 42 kohaselt Transpordiamet. Sätte kehtiva sõnastuse järgi peab isik olema Eesti kodanik. Arvestades, et Transpordiametis töötavad laevaliiklusjuhid ei ole ametnikud avaliku teenistuse seaduse tähenduses, samuti ei nõue Eesti kodakondsust ka riigikaitseseadus, võib laevaliiklusjuhina töötada ka muu isik, kes on täitnud vajalikud kvalifikatsiooninõuded ja kes on saanud kutsetunnistuse. Oluline on siiski märkida, et MSOS § 51 lõike 5 alusel kehtestatud määrus „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning operaatori atesteerimise kord“ näeb ette eesti keele valdamise kohustuse, seega peab isik igal juhul valdama oma tööülesannete täitmiseks piisaval määral eesti keelt.

Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse MSOSi § 51 lõike 41 sõnastust. Terminid „operaator“ ja „vanemoperaator“ asendatakse terminitega „laevaliiklusjuht“ ja „vanemlaevaliiklusjuht“.

Eelnõu § 1 punktiga 51 asendatakse MSOSi § 51 lõigetes 42–7, § 52 lõigetes 1–4 ning § 53 lõigetes 3 ja 4 sõnad „laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator“ vastavas käändes läbivalt sõnaga „laevaliiklusjuht“.

Eelnõu § 1 punktiga 52 asendatakse MSOSi § 51 lõigetes 5 ja 6 ning § 52 lõikes 4 sõna „operaatori“ sõnaga „laevaliiklusjuhi“.

Eelnõu § 1 punktiga 53 asendatakse MSOSi § 51 lõikes 7 sõna „vanemoperaatori“ sõnaga „vanemlaevaliiklusjuhi“.

Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse MSOSi § 52 lõikega 21. Tegemist on sättega, mis on praegu kirjas majandus- ja taristuministri 30. augusti 2019. a määruses nr 55 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord“, kuid tegemist on üldise, isikutele kohustusi kehtestava normiga, mis peab olema sätestatud seaduse tasandil.
Nimetatud määruse § 1 lõike 21 kohaselt peab VTS piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva laevajuht pidama vastaval töökanalil raadiovahti ja olema valmis kahepoolseks raadiosideks. Nõue kehtib laevajuhtidele, kelle laeva kohustuslikku varustusse kuulub VHF (ultralühilaine, mereside sagedusribas 156–174 MHz) raadioseade. VHF raadioseade peab olema laevadel, mis kuuluvad MSOS § 19 lõike 5 alusel kehtestatud volitusnormi reguleerimisalasse. Need laevad on:
• 12-meetrise ja suurema kogupikkusega kalalaev;
• alla 24-meetrise pikkusega reisilaev;
• alla 500-se kogumahutavusega kaubalaev;
• muud laevad niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 alusel kehtestatud või muus õigusaktis või rahvusvahelises konventsioonis.

Eelnõu § 1 punktidega 55 ja 56 asendatakse MSOSi § 53 lõigetes 3 ja 4 sõna „kaptenile“ sõnaga „laevajuhile“. Sätte kohaselt vastutab VTSi laevaliiklusjuht tahtlikult või hooletuse tõttu kaptenile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse. Laeva navigatsioonivahis ei pruugi olla alati laeva kapten, vaid võib olla ka muu vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser ehk laevajuht (nt vanem- ja vahitüürimees). MSOS § 53 lõigetes 1 ja 2 samasisulisi muudatusi ei tehta, sest kõnealused sätted reguleerivad kapteni vastutust laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest. Kaubandusliku meresõidu koodeksi § 62 kohaselt ning ka laevasõidu üldpõhimõttena lasub kaptenil laeva üldjuhtimine, sealhulgas laeva navigeerimine, kõikide ohutu laevasõidu tagamiseks vajalike meetmete rakendamine, korra säilitamine laeval, kõige selle ärahoidmine, mis võiks olla kahjulik laevale, laeval olevatele inimestele ja lastile.

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse MSOSi § 57 lõiget 1 punktiga 71. Kaitseministeeriumi ettepanekul vabastatakse kohustusliku lootsimise alas:
• Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriigi ja muu välisriigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalaevad, ning
• ranniku- ja piirivalve ning reostustõrje funktsiooni täitvad Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi laevad.

Laevad peavad võrdselt Eesti sõjalaevadega saama harjutada igas olukorras Eesti vetes, et olla valmis täitma kas sõjalisi või ranniku- ja piirivalvamise funktsiooniga ülesandeid, sealhulgas otsingu- ja päästetööd ja merereostustõrje tööd. Kui Eesti riigi abistamise korral on need laevad vabastatud kohustuslikust lootsimisest, siis muude koostööjuhtumite puhul mitte. Õppused on hädavajalikud, et harjutada koostööd tegelikkuses juhtunud olukorra edukaks lahendamiseks.

Vabastus ei kehti juhul, kui laev kasutab sadama akvatooriumil manööverdamiseks või sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks vedurlaeva abi või kui lootsi olemasolu nõuab sadamapidaja. Kuna lootsimisest on vabastatud Eesti Vabariigi sõjalaevad, siis antakse analoogne vabastus ka NATO ja teiste Eesti Vabariigi sõjalise koostöö partnerite sõjalaevadele (edaspidi koos teise riigi sõjalaev), samuti ranniku- ja piirivalve funktsiooni täitvatele välisriigi laevadele (edaspidi piirivalvelaev). Vabastuse absoluutseks tingimuseks on alati meresõiduohutuse tagamine. Kui nimetatud sõjalaev või piirivalvelaev tahab siseneda sadamasse ja manööverdamise abistamiseks kasutada vedurlaeva teenust ja laeval ei ole lootsi, siis võib tekkida meresõiduohutuse tagamisel vajakajäämisi. Vastavalt § 54 lõikele 1 toimub kohustusliku lootsimise alas lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks. Loots tunneb hästi lootsimispiirkonna hüdrograafilisi, navigatsioonilisi, meteoroloogilisi ja muid olusid ning on laeva kaptenile navigeerimisel nõuandjaks.

Samuti peab teise riigi sõjalaev ja ranniku- ja piirivalvelaev kasutama lootsi abi, kui sellise nõude on esitanud sadamapidaja. Seega tuleb lootsita sadamasse sisenemise vabastus eelnevalt kooskõlastada sadamapidajaga.

Teise riigi sõjalaeva või ranniku- ja piirivalvelaeva kapten, kes satub esmakordselt Eesti vetesse, võib siiski lootsi nõuandeid vajada. Isegi kui laev on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, võib kapten soovi korral siiski lootsi abi kasutada. Sellisel juhul teeb laevaagent või muu isik ettenähtud korras lootsitellimuse.

Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse MSOSi § 571 lõikega 51 ning nähakse lootsitasõidu loa taotlemise protsessis ette, et lootsi juhendamisel sadama külastuse sooritamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.

Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise alas lootsiteenust kasutamata. MSOSi § 571 lõike 4 kohaselt peab lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kapten ja vanemtüürimees (vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal) olema viimase 12 kuu jooksul lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab lootsitasõidu loa taotlemisel ka muu laeva kapten viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral (tõendatakse arvestuslehega). Lõikes 5 viidatud lõike 3 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit, kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse lootsitasõidu luba. Kuidas lootsiteenuse osutaja lootsitasõidu loa taotlemiseks väljaõpet pakub ja kuidas selle eest tasutakse, kehtiv seadus aga ei reguleeri.

Paragrahvi 571 lisatakse lõige 51, mille kohaselt lootsi juhendamisel sadama külastuse sooritamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ (edaspidi lootsimise korra määrus) § 1 lõike 2 kohaselt tellib lootsi laevale majandustegevuse teate esitanud laevaagent ja Eesti riigilippu kandvale laevale võib lootsi tellida ka reeder. Kõnealune tellimus esitatakse lootsiteenuse osutajale elektroonilisse mereinfosüsteemi kaudu. Lootsitellimus tuleb esitada ka juhul, kui näiteks konkreetsel sadamakülastusel on reisilaeva kaptenil ja vanemtüürimehel olemas lootsitasõidu load, kuid luba soovitakse taotleda mõnele teisele kaptenile või vanemtüürimehele. Loots koostab laeval viibimise kohta lootsikviitungi, kuhu märgib märkusena, et tegemist oli väljaõppe eesmärgil laeval viibimisega. Lisaks tuleb praegu sadama külastuse kohta täita majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.09.2011. a määruse nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ (muutmisel) lisa 1 kohane arvestusleht, millel loots kinnitab oma allkirjaga, et laevajuht isiklikult manööverdas laevaga sadamas või reidil. Sadama külastuste arvestusleht tuleb esitada lootsitasõidu loa taotlemisel Transpordiametile.

Lootsi kasutamise eest esitab Riigilaevastik MSOS § 68 kohaselt lootsitasu maksmiseks makseteatise, mille alusel tuleb tasuda lootsitasu.

Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse MSOSi 571 lõikes 9 asuvat ministri määruse volitusnormi selliselt, et see hõlmaks ka lootsitasõidu loa taotlemist, et viia volitusnorm kooskõlla määruse sisuga.

Eelnõu § 1 punktiga 60 asendatakse MSOSi § 58 lõike 22 punktis 4 sõna „lootsimispiirkonda“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“. Säte reguleerib avamerelootsi tegevuspiirkonda, praeguses sõnastuses on lootsimispiirkonna mõiste kasutamine eksitav. Kohustusliku lootsimise ala jaguneb lootsimispiirkondadeks, mis on nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“. Lootsimispiirkonnaks on näiteks Tallinna või Pärnu lootsimispiirkond. Avamerel lootsib avamereloots laeva aga väljaspool kohustusliku lootsimise ala kogu Läänemere ulatuses.

Eelnõu § 1 punktiga 61 muudetakse MSOS § 581 lõiget 4, kus on esitatud vanemmerelootsi kutsetunnistuse taotlemise eeldused. Muudatus on lisatud eelnõule pärast esimest kooskõlastusringi Riigilaevastiku ettepanekul.

MSOS-i § 581 lõikes 4 muudetakse vanemmerelootsi kutse taotlemise eeldusi. Kehtiva seaduse kohaselt võib mereloots taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja teostanud vähemalt 1000 lootsimist, millest vähemalt kümme on praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel. MSOS § 58 lõike 22 punktile 4 on merelootsil lubatud laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade lootsimine. Lähtutud on põhimõttest, et mereloots omandab töö käigus kogemused, mis võimaldavad tal kõigepealt tõsta kogumahutavuse piirangut merelootsi kutsetunnistusel (MSOS § 582 lõige 4) ning seejärel taotleda vanemmerelootsi kutset.

Arvestades lootsimiste arvu pidevat langust ei ole tänases olukorras tõenäoline, et loots jõuaks nelja aasta jooksul teostada 1000 lootsimist. Sündmused, mis algasid 2020. a (COVID-pandeemia ja hiljem Venemaa Föderatsiooni täiemahuline sõda Ukrainaga), on avaldanud negatiivset mõju nii tarneahelatele kui ka turismivoogudele. Kõik see on omakorda kaasa toonud laevakülastuste arvu languse, mis on avaldanud negatiivset mõju ka lootsimiste arvule. 2019. a teostati 10 780 lootsimist, 2020. a – 8 732, 2021. a – 9 033, 2022. a – 8 607 ja 2023. a – 7 064. (Kuni 1. juulini 2023. a osutas lootsiteenus AS Eesti Loots, alates 1. juulist 2023. a osutab lootsiteenust Kliimaministeeriumi hallatav asutus Riigilaevastik).

Võrreldes 2019. aastaga on lootsimiste arv vähenenud 34,5%. Riigilaevastikus töötab 39 lootsi, mistõttu keskmine lootsimiste arv ühe lootsi ühes aastas on 180. Nelja aasta jooksul on lootsil võimalik hinnanguliselt teostada 700 lootsimist. Nendest kalkulatsioonidest lähtuvalt asendatakse seaduses nelja aasta jooksul teostatavate lootsimiste arv 1000 arvuga 700. Muudatus ei avalda mõju meresõiduohutusele, kuna endiselt jääb kehtima nõue, et merelootsina töötamise aja jooksul ei ole lootsi süül esinenud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist. Samuti tuleb merelootsil teostada vähemalt kümme praktilist lootsimist vanemmerelootsi juhendamisel. Lisaks näeb MSOS § 581 lõige 6 ette, et lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, milles kontrollitakse lootsi teadmisi ja oskusi. Seda korraldab Transpordiamet.

Eelnõu punktiga 62 muudetakse MSOS § 581 lõike 5 sõnastust järgmiselt: „Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kes omab Eesti meresõidudiplomit ja on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt neli aastat või omab vanemmerelootsi kutset“.

Pärast kooskõlastusringi on eelnõule lisatud Transpordiameti ettepanekul avamerelootsi kutse saamise eeldus - Eesti meresõidudiplomi nõue. Nõue, et meresõidudiplom peab olema väljastatud Eesti riigi poolt, on seotud Läänemere riikide ja Norra lootsindusega seotud asutuste (BPAC) vahelise kokkuleppega (MOU), mille kohaselt kehtestab iga osalisriigi kompetentne asutus (Eestis Transpordiamet) nõuded avamerelootsi kutse taotlemiseks. Meresõidudiplomite väljastamine on korraldatud Transpordiamet poolt, kes omab Eesti meresõidudiplomite väljastamisel ülevaadet taotlejate haridusest, kvalifikatsioonist ja läbitud meresõidupraktikast jms teavet, mis tagab meresõiduohutuse ja merekeskkonna reostuse vältimise.



Eelnõu punktiga 63 täiendatakse MSOS-i § 581 lõikega 52 ning sätestatakse viidete kaudu, millised dokumendid avamerelootsi kutse taotleja või lootsi tööandja Transpordiametile esitab. Täindus on lisatud pärast kooskõlastusringi Traspordiametilt saabunud ettepanekul. Avamerelootsi kutset saab taotleda § 581 lõike 5 kohaselt kas kapten ja vanemtüürimees (tööandjaks ei pea olema Riigilaevastik) või vanemmereloots (vanemmerelootsi tööandjaks on Riigilaevastik). Sel põhjusel on sätet täiendatud selliselt, et taotlejaks saab olla nii avamerelootsi kutse taotleja ise või siis lootsi tööandja.

Samas on täpsustatud, et kui dokumendid on kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust, siis dokumente Transpordiametile siiski esitada vaja ei ole. Transpordiamet poolt peetav andmekogu (MIS - meremeeste infosüsteem) on pidevas arenduses ja kui nõutavad andmed on Transpordiametile juba kättesaadavad, siis administratiivse koormuse vähendamiseks täiendavalt dokumente siiski esitama ei pea (hea halduse põhimõte).

Eelnõu § 1 punktiga 64 asendatakse MSOS paragrahvi § 581 lõikes 8 sõna „kvalifikatsiooniastme“ sõnadega „kutse või kvalifikatsiooniastme tõstmise“. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla paragrahvi ülejäänud sätete sõnastusega.

Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse MSOS § 582 lõige 1 ja sõnastatakse see selliselt, et taotluse mitte enam loots ise, vaid lootsi tööandja (Riigilaevastik). Muudatus on kooskõlas MSOS § 585 punkti 2 muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse MSOSi § 582 lõikega 4 teise lausega. Paragrahv 582 käsitleb lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmist, sh lootsi kutsetunnistusele kantava lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks. Kehtiva lõike 4 kohaselt tuleb lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks lootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks.

MSOSis ei ole aga reguleeritud olukorda, kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks praktilise lootsimise tegemine ei ole võimalik, kuna vastavat sadamat külastavad laevad harva või puuduvad laevakülastused sootuks, mida saab kontrollida EMDE alusel. Sellisel juhul ei ole kehtiva seaduse kohaselt praktiliselt üldse võimalik lootsimispiirkonna sadama piirangut muuta või kaotada. Sarnaselt MSOSi § 582 lõikega 41, milles lubatakse uue sadama rajamisel praktiseerida lootsimist MSOS § 7 punkti 11 kohast tegevusluba omava mereõppeasutuse valmendil, antakse ka lõikes 4võimalus konkreetset sadamat külastavate laevade vähesuse või laevakülastuste puudumisel teha kõik kümme lootsimist valmendil.

Eestis on mitu sadamat, mida laevad külastavad harva. Näiteks Kunda-Loksa lootsimispiirkonnas asuvat Loksa sadamat ei ole üksi laev külastanud viimaste aastate jooksul. Laevad külastavad harva ka Saaremaa süvasadamat. Muudatus on vajalik, et lootsiteenuse osutajal oleks tagatud iga sadama jaoks kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid, kuna lootsiteenuse osutaja peab olema suuteline lootsiteenust osutama kõikides kohustusliku lootsimise alas olevates sadamates.


Lisaks valmendil praktiseerimisele tuleb sarnaselt kehtivale MSOSi § 582 lõikele 4 sooritada lisaks asjaomase sadama jaoks kvalifikatsioonieksam.

Eelnõu § 1 punktiga 67 muudetakse MSOSi § 582 lõiget 41. Säte reguleerib lootsimise praktiseerimist valmendil. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et sättes nimetatud mereõppeasutusel peab olema MSOS § 7 punkti 11 kohane tegevusluba.

Eelnõu § 1 punktiga 68 ja 69 muudetakse § 583 lõikeid 1 ja 2. Sätete sõnastust on korrigeeritud, et viia see kooskõlla ülejäänud MSOS lootsi kutse andmist, tingimuste muutmist ja kutsetunnistuse pikendamist puudutavate sätetega.

Eelnõu § 1 punktidega 70–72 täpsustatakse MSOSi §-s 585 lootsi tööandja kohustusi. Alates 1. juulist 2023. a osutab lootsiteenust Kliimaministeeriumi hallatav asutus Riigilaevastik, kes on ühtlasi MSOSi mõistes lootsi tööandja. Transpordiamet menetleb taotluseid vastavalt haldusmenetluse seadusele.

MSOSi §-s 585 punktis 2 täpsustatakse, milliseid dokumendid peab lootsi tööandja (Riigilaevastik) lootsi kutse saamiseks Transpordiametile esitama (edastama). Sõltumata dokumendist esitatakse edaspidi kõik vajalikud dokumendid Transpordiametile Riigilaevastiku kaudu, kes selleks vajalikud dokumendid kokku koondab, sh taotlus. Arvestades eelnevat muudetakse edaspidi ka majandus- ja taristuministri 11.07.2022 määrust nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja kutsetunnistus“, mille kohaselt esitab hetkel loots või lootsikandidaat osaliselt dokumendid ise.

Samuti lisatakse, et kui dokumendid on kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust, siis neid eraldi esitada pole vaja.

MSOSi § 585 punktis 3 täpsustatakse tööandja kohustusi lootside väljaõppes. Lootsi tööandja (Riigilaevastik) peab korraldama lootside väljaõpet, kui lootsimispiirkonnas muutub navigatsiooniline olukord, näiteks sadamasse uute kaide rajamine, süvenduskanali rajamine, laevatee muutmine jne. Samuti peab tööandja korraldama vajaduse korral väljaõpet enne, kui loots läheb kvalifikatsioonieksamile. MSOSi § 581 lõike 6 kohaselt tuleb lootsi kutse saamiseks või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab Transpordiamet. Samuti tuleb MSOSi § 583 lõike 1 kohaselt sooritada lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemisel kehtivusaja pikendamiseks lootsi kvalifikatsioonieksam.

Lisaks peab tööandja korraldama lootside väljaõpet, kui võetakse kasutusele uus sadam. See on praegu sätestatud MSOSi § 585 punktis 4. Säte on seotud MSOSi § 582 lõikega 41, mis reguleerib lootsi kutsetunnistuse muutmise võimalust olukorras, kui lootsipiirkonda rajatakse uus sadam. Lootsiteenuse osutaja peab tagama iga sadama jaoks kvalifitseeritud ja vajaliku kutsetunnistusega lootsid, kuna lootsiteenuse osutaja peab olema suuteline lootsiteenust osutama kõikides kohustusliku lootsimise alas olevates sadamates.

Sättest jäetakse välja viide uue lootsimispiirkonna kasutuselevõtmisele, kuna uusi lootsimispiirkondi enam ei looda.

Kuna lootsi tööandja tänapäeval õppusi ei korralda, atesteerimist ei tee ega kvalifikatsioonieksamile ei suuna, siis loobutakse eelnimetatud sätetes vastavast kohustusest. Kehtiv seadus nägi ette, et lootsi tööandja on kohustatud korraldama õppusi ja atesteerima lootse nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral ja enne kvalifikatsioonieksamile suunamist. Muudatuse kohaselt on tööandja kohustuseks vaid korraldada lootside väljaõpet.

MSOSi § 585 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna kõik lootsi tööandja lootside väljaõppega seotud kohustused (sh lootside väljaõpe uute sadamate kasutuselevõtmisel) on koondatud sama paragrahvi punkti 3 ning viide uue lootsimispiirkonna kasutuselevõtmisele pole enam asjakohane.

MSOS § 585 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse ümber. MSOS §-s 585 punktis 5 täpsustatakse tööandja kohustusi seoses lootside praktiseerimisega. Lootsi tööandja (Riigilaevastik) peab juhul, kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral.

Eelnõuga lisatakse võimalus, et praktilisi lootsimisi võib loots teostada ka MSOS § 7 punkt 11 kohast tegevusluba omava mereõppeasutuse valmendil. MSOS § 7 punkt 11 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba muu hulgas sama seaduse 5. peatüki kohase laevapere liikme erialaseks ettevalmistamiseks (välja arvatud laevakoka koolitus). Vastava tegevusloa omajaid on Eesti neli, kellest valmendi on TalTech’i Mereakadeemial.

Valmendil praktiseerimise võimaluse lisamise ettepaneku on teinud lootsid. Valmendil lootsimine võimaldab lootsil praktiseerida lootsimist erinevate laevatüüpide simulatsiooni mudelitel ja erineva lainetuse, ilmastiku jms oludes. Praktikas ei pruugi lootsil olla võimalust erinevates ilmastikuoludes ja erinevat tüüpi laevadega praktilist lootsimist teostada. Mitu lootsimist teostab loots reaalsetes oludes ja mitu valmendil, on tööandja otsustada. Eelistatud on siiski praktiseerimine reaalsetes oludes. Samas võib esineda olukord, kus reaalses olukorras lootsimise praktiseerimine ei ole osaliselt või tervikuna üldse võimalik. Eestis on mitu sadamat, mida laevad külastavad harva või puuduvad laevakülastused üldse. Näiteks Kunda-Loksa lootsimispiirkonnas asuvat Loksa sadamat ei ole üksi laev külastanud viimaste aastate jooksul, samuti vastloodud Pakrineeme sadamat. Laevad külastavad harva ka Saaremaa süvasadamat. Kui lootsil ei ole võimalik mõnes sadamas laeva lootsimist praktiseerida, siis on õigustatud, et tööandja võimaldab lootsil kõik vajalikud lootsimised teostada valmendi. Kui aga mõnd kohustusliku lootsimise piirkonnas asuvat sadamat laevad siiski külastavad, kuid külastuste arv on vähene, on põhjendatud, et tööandja võimaldab osasid lootsimisi teostada valmendil.

Muudatus on vajalik, et lootsiteenuse osutajal oleks tagatud iga lootsimispiirkonna ja nendes asuvate sadama jaoks kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid ja nende asendamise vajadusel ka vajalik tugevusvaru, kuna lootsiteenuse osutaja peab olema suuteline lootsiteenust osutama kõikides kohustusliku lootsimise alas olevates sadamates.

Eelnõu § 1 punktiga 73 täiendatakse MSOSi §-ga 601, millega lisatakse seadusesse võimalus lootsida samal ajal mitut laeva.

Muudatusega antakse olukorras, kus meresõiduohutus on tagatud, võimalus üksteise järel liikuvaid laevu lootsida, ilma et loots viibiks teisel laeval. Samaaegselt mitme laeva lootsimisel on tähtsaimaks eelduseks meresõiduohutus.

Lisatava § 601 lõike 1 kohaselt võib vanemmereloots lootsida samaaegselt mitut laeva. Selleks peavad olema aga täidetud kõik järgmised tingimused:
1) vanemmerelootsil peab mitme laeva samaaegseks lootsimiseks olema kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenite nõusolek. Agent vahendab kapteni nõusolekut enne mitme laeva samaaegselt lootsima asumist. Täiendavalt saab kapten anda nõusoleku vahetult enne mitme laeva samaaegse lootsimise alustamist. Kapteni nõusolek võib olla suuline (raadio teel), kui nõusolekut saab tehniliselt taasesitada.
2) vanemmerelootsil peab olema võimalik kasutada samaaegselt lootsitavate liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke lootsitava laeva seadmeid;
3) vanemmereloots ning kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et tagatud on meresõiduohutus. Kui lootsil või ühe laeva kaptenil on kahtlus, et meresõiduohutus ei ole tagatud, siis mitut laeva samaaegselt lootsida ei tohi. Kui laevade liikumisega on juba alustatud, siis katkestatakse mitme laeva samaaegne lootsimine ning taga liikuv laev, millel pole lootsi peal, jääb triivi või ankrusse ning jääb ootama lootsi.

Mitme laeva samaaegse lootsimise võimaluse lisamine on tingitud vajadusest pakkuda lootsiteenust võimalikult otstarbekalt ning on seotud vajadusega selliselt laevu lootsida nn Väinameres transiidil ehk Väinemere läbimisel ilma sadamatesse sisenemata. Ettepanekuid karavanis liikuvate laevade lootsimise lubamiseks esitanud lootsiteenust vajavate laevade kaptenid.

MSOSi § 601 lõikes 2 sätestatakse, et samaaegselt lootsitavate laevade lootsimisel vormistab vanemmereloots iga lootsitava laeva kohta eraldi lootsikviitungi. Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu on esitatud lootsimise korra määruses.7

MSOSi § 601 lõikes 3 nähakse ette, et mitme laeva samaaegse lootsimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastava rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas. Mitme laeva samaaegse lootsimise kord ja tingimused lisatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusesse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“.

Määruse kavandis on nimetatud, et mitme laeva samaaegne lootsimine on lubatud lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata ehk nn Väinamere transiidi puhul. Nn Väinamere transiit on lubatud määruse § 4 lõike 2 punktides 14 ja 15 nimetatud punktide vahel. Samuti on määruse kavandis esitatud lisaks seaduses esitatud tingimustele täiendavad tingimused laevade samaaegseks lootsimiseks, et oleks tagatud meresõiduohus. Näiteks on määruse kavandis ette nähtud, et samaaegselt võib lootsida mitte rohkem kui kahte laeva, loots peab asuma neist esimesel ja lootsil peab olema tagumise laeva kapteni nõusolek liikumiseks ilma lootsita. Ilma lootsita liikuva laeva kapten peab olema varasemalt sama teekonda läbinud eelneva 12 kuu jooksul lootsi juhendamisel neli korda. Seega ei lubata mitme laeva samaaegse lootsimise korral liikuda ilma lootsita laeval, mille kapten ei ole piirkonda varasemalt koos lootsiga läbinud. Varasemalt koos lootsiga piirkonda läbides on kapten teadlik piirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest. Valitsema peavad soodsad ilmaolud. Ilma lootsita liikuva laeva käiturid ning side- ja navigatsioonivahendid peavad olema töökorras.

Eelnõu § 1 punktiga 74 muudetakse MSOSi § 62 lõike 2 punkt 4 ja sõnastatakse see ümber. Muudatus on eelnõusse lisatud pärast kooskõlastusringi Riigilaevastiku ettepanekul. MSOS § 62 sätestab lootsi kohustused ja vastutuse. Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda (MSOS § 62 lg 1). Lootsi kohustused on loetletud § 62 lõikes 2. MSOS § 62 lõike 2 punkt 4 kehtiva sõnastuse kohaselt on loots kohustatud esitama enne lootsimist lootsimiskava ning teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest. Praktikas toimuvad need tegevused vastupidiselt – esmalt teavitab loots kaptenit lootsimispiirkonna erinevatest oludest ja seejärel koostab koos kapteniga lootsimiskava. Kuna loots on kapteni nõuandja, siis ei koosta ta lootsimiskava üksi vaid koos kapteniga, kes vastutab laeva juhtimise eest. Vastavalt MSOS § 59 lõikele 1 on lootsi nõuanded soovituslikku laadi. Sätte muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla praktikas tavapärase tegevusega.

Eelnõu § 1 punktiga 75 muudetakse MSOSi § 62 lõike 2 punkti 9 ja sõnastatakse see selliselt, et loots on kohustatud merereostusest teatama Kaitseväele (merereostuse likvideerimise eest vastutav asutus) ja sadamas lisaks sadamakaptenile. Lisaks on oluline, et teave reostusest sadamas jõuaks samuti sadamakaptenini.

Eelnõu § 1 punktiga 76 täpsustatakse MSOSi § 67 lõikes 1 lootsimise kviitungi vormistamist. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt vormistab laevale saabunud loots lootsikviitungi. MSOSi § 60 näeb ette, et kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Kuna seadus näeb ette, et lootsimiseks ei pea loots alati minema laeva pardale, siis täpsustatakse ka MSOSi § 67 lõikes 1 lootsikviitungi vormistamise regulatsiooni. Lootsikviitung koostatakse lootsimise kohta olenemata sellest, kas lootsimine toimub lootsitava laeva, lootsilaeva või mõne muu laeva pardalt. Muudatus on seotud eelnõuga seadusesse lisatava MSOSi §-ga 601.

Eelnõu § 1 punktiga 77 täiendatakse MSOSi § 68 pealkirja selliselt, et pealkirjas oleks viidatud ka lootsitasu maksmise korrale. Eelnõuga sätestatakse MSOS-s ka lootsitasu maksmise kord.

Eelnõu § 1 punktiga 78 täiendatakse MSOSi § 68 lõiget 2 selliselt, et lootsimise eest võib lisaks reederile lootsitasu maksta ka laevaagent või sadamapidaja. Analoogne regulatsioon on MSOSis veeteetasu maksmise kohta. MSOSi § 511 lõike 3 kohaselt tasub veeteetasu reeder või laevaagent. Kuna lootsitellimusi saab esitada laevaagent, siis on põhjendatud ette näha, et lootsitasu maksmise kohutus võib olla ka laevaagendil. Samuti jäetakse sättest välja piirang, et lootsitasu makstakse vaid lootsimise eest kohustusliku lootsimise alas, kuna seadus näeb ette ka avamerelootsimise, mida ei tehta kohustusliku lootsimise alas.

Seadusesse lisatakse samuti võimalus, et lootsitasu maksja võib olla ka sadamapidaja. Seda juhul, kui lootsitellimuse on teinud sadamapidaja. Sadamapidaja võib lootsitellimuse teha sadama akvatooriumil laeva manööverdamiseks ühelt kailt teisele, dokkimiseks, avariiliseks väljumiseks jms. Tegemist on tavapärase praktikaga, et lootsitellimusi esitab vajaduse korral ka sadamapidaja.

Lootsitasu maksjate puhul ei ole tegemist solidaarvõlgnikega, vaid lootsitasu maksmise kohustus on igal konkreetselt isikul tema lootsitellimuse kohaselt.

Lootsimise korra määruse § 1 lõike 2 kohaselt tellib lootsi laevale majandustegevuse teate esitanud laevaagent ja Eesti riigilippu kandva laeva puhul võib lootsi tellida ka reeder. Kõnealune tellimus esitatakse lootsiteenuse osutajale elektroonilisse mereinfosüsteemi kaudu

Reeder tasub lootsitasu juhul, kui tegemist on:
• Eesti riigilippu kandva laevaga ja reeder on teinud lootsitellimuse;
• Eesti riigilippu kandva laevaga, reederit esindab laevaagent, kes on teinud lootsitellimuse ja märkinud selles lootsitasu maksjana reederi;
• välisriigi lippu kandva laevaga, lootsitellimuse on teinud laevaagent ja laevaagent on lootsitasu maksjana märkinud lootsitellimuses reederi.

Laevaagent tasub lootsitasu juhul, kui tegemist on:
• Eesti riigilippu kandva laevaga, reederit esindab laevaagent, kes on teinud lootsitellimuse ja märkinud selles lootsitasu maksjana enda;
• Eesti riigilippu kandva laevaga, reederit esindab laevaagent, kes on teinud lootsitellimuse, kuid lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged (vt MSOSi § 68 uus lõige 52);
• välisriigi lippu kandva laevaga, lootsitellimuse on teinud laevaagent ja on märkinud selles lootsitasu maksjana enda;
• välisriigi lippu kandva laevaga, lootsitellimuse on teinud laevaagent, kuid lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged (vt MSOSi § 68 uus lõige 52).

Sadamapidaja tasub lootsitasu juhul, kui ta on teinud lootsitellimuse sadama akvatooriumil lootsimiseks.

Kuna MSOSi § 68 lõikes 5 on sätestatud erisus lootsitasu maksmise kohta, siis on õigusselguse huvides toodud lõikesse 2 viide vastavale sättele.

Eelnõu § 1 punktiga 79 tehakse täpsustus MSOSi § 68 lõikes 26. Sättest jäetakse välja viide sadama akvatooriumile. Kuna MSOSi § 68 lõikes 22 on esitatud juba lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsimisel sadama akvatooriumil, siis puudub vajadus viidata samuti lõikes 26 sadama akvatooriumil lootsimisel kohalduvale lootsitasu arvestamise erisusele.

Eelnõu § 1 punktiga 80 jäetakse MSOSi § 68 lõikes 27 sätestatud volitusnormist välja volitus kehtestada lootsitasu maksmise kord, kuna eelnõuga on lootsitasu maksmise kord reguleeritud seaduse tasandil. Analoogne regulatsioon on kehtestatud seaduse tasandil ka veeteetasu puhul. Ühtlasi tuleb muuta kliimaministri määrust „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“, rakendusakti kavand on lisatud (kavand 5).

Eelnõu § 1 punktiga 81 täiendatakse MSOSi § 68 lõikega 28. Muudatus on seotud MSOSi § 601 lisamisega, milles sätestatakse võimalus, et loots võib samal ajal lootsida samaaegselt mitut laeva ühelt samaaegselt lootsitavalt laevalt. Lootsitasu reguleerivas paragrahvis nähakse ette, et mitme laeva samaaegse lootsimise korral makstakse kõigi lootsitavate laevade eest lootsitasu täismääras ehk puudub alus lootsitasu tasumiseks vähendatud määras. Analoogselt ei anna lootsitasu vähendamiseks alust ka olukord, kus halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu ei lootsi loots laeva lootsitava laeva pardalt, vaid teeb seda lootsilaevalt või teiselt laevalt.

Eelnõu § 1 punktiga 82 täpsustatakse MSOSi § 68 lõike 3 sõnastust, kuna lootsitellimust ei tee tavapäraselt laevale mitte kapten, vaid reeder või laevaagent. Kui lootsitellimus on tehtud lootsimiseks alas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja lootsimisteenusest loobutakse, peab reeder või laevaagent lootsitasu selle eest siiski tasuma.

Eelnõu § 1 punktiga 83 jäetakse MSOSi 68 lõike 4 esimesest lausest välja viide reederile kui lootsitasu maksjale. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna sättes ei ole oluline välja tuua lootsitasu maksjat, vaid sätestada, millise laeva eest lootsitasu ei maksta.

Eelnõu § 1 punktiga 84 täpsustatakse MSOSi 68 lõikes 5 lootsitasu vähendamisega seonduvat. Sätte muutmise vajadust on selgitatud MSOSi § 681 lõigete 2–4 muudatuste juures.

Eelnõu § 1 punktiga 85 täiendatakse MSOSi § 68 lootsitasu ja makseteatist käsitleva regulatsiooniga, mis sätestatakse lõigetes 51–58. See on analoogne veeteetasu regulatsiooniga, mistõttu on põhjendatud, et mõlema avalikõigusliku tasu regulatsioon on kehtestatud terviklikult seaduse tasandil. Praegu sisaldub lootsitasu maksmise regulatsiooni kehtestamise volitusnorm § 68 lõikes 27.

MSOSi § 68 lõike 51 kohaselt laekub lootsitasu riigieelarvesse. Analoogne regulatsioon on selgelt ette nähtud ka veeteetasu puhul.

MSOSi § 68 lõike 52 kohaselt arvestab lootsitasu ja väljastab makseteatiseid Riigilaevastik, kui lootsiteenust osutav riigiasutus.

MSOSi § 68 lõike 53 kohaselt esitab Riigilaevastik lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule (reederile, laevaagendile või sadamapidajale) tasumisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile. Selliselt sätestatakse seaduses üheselt mõistetavalt isik, kellele makseteatis esitatakse, isegi juhul, kui maksja või tema andmed on lootsitellimuses märgitud ebaõigesti. Lootsitasu maksja andmed võivad olla puudulikud või ebatäpsed, kui lootsitasu maksjana sisestatakse reederi andmed. Kui laevaagendi andmeid kontrollitakse automaatselt majandustegevuse registrisse lisamisel – ettevõtja peab laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks olema esitanud registrisse majandustegevusteate –, siis reederi andmete puhul sellist automaatkontrolli ei tehta (nt äriregistrisse) või ei saagi teha (kui tegemist on välisriigis registreeritud reederiga).

MSOSi § 68 lõike 54 kohaselt koostatakse makseteatis lootsikviitungi andmete põhjal. Lootsikviitungile kannab loots kõik andmed, mis on lootsimise või lootsitasu arvestamise seisukohalt olulised, nagu lootsimisel läbitud meremiilid, märge sadama akvatooriumil lootsimise kohta, lootsi laevale saabumise ja laevalt lahkumise aeg ja koht, kas esines asjaolusid, mille korral kohaldatakse erisusi või lisatasu jms. Ühe makseteatise võib koostada ja esitada mitme lootsimise kohta.

MSOSi § 68 lõike 55 kohaselt esitab Riigilaevastik lootsitasu maksjale (reeder, laevaagent või sadamapidaja) makseteatise 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates. Ka selle tähtaja määramisel on võetud eeskuju veeteetasu analoogsest regulatsioonist.

Lootsitasu makseteatis on haldusakt. MSOSi § 68 lõikega 6 on lootsitasu makseteatisele antud täitedokumendi jõud täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses (seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks). Makseteatis peab vastama haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusaktile kehtestatud nõuetele. Makseteatisest peab ilmnema, kuidas on maksmisele kuuluv lootsitasu arvutatud. Need arvutused võib esitada makseteatises või makseteatises viidatud dokumendis, näiteks lootsikviitungil. HMSi § 56 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

MSOSi § 68 lõikes 56 sätestatakse makseteatisel esitatavad andmed. Makseteatisel esitatavate andmete sätestamisel on lähtutud veeteetasu makseteatise andmetest, mis on samuti sätestatud MSOS-is.

MSOSi § 68 lõikes 57 sätestatakse, et Riigilaevastik esitab lootsitasu maksjale (reeder, laevaagent või sadamapidaja) makseteatise elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Ka siin on kasutatud analoogiat veeteetasu regulatsiooniga, sest veeteetasu maksteatised esitatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

MSOSi § 68 lõikes 58 nähakse ette lootsitasu maksmise tähtaeg. Lootsitasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise elektroonilises mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates. Samasugune regulatsioon on MSOSis ka veeteetasu tasumise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 86 täpsustatakse MSOSi § 68 lõike 6 teise lause sõnastust, sest eelnõuga nähakse ette lootsitasu maksmise tähtaeg. Muudatusega nähakse ette, et kui makseteatise saanud isik (reeder, laevaagent, sadamapidaja või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva võõrustav või kutsunud isik) ei ole tasunud lootsitasu tähtpäevaks, muutub lootsitasu täidetavaks lootsitasu maksmiseks ettenähtud tähtaja (30 päeva) möödumisel.

Eelnõu § 1 punktiga 87 asendatakse MSOSi § 68 lõikes 7 mõiste „reeder“ mõistega „makseteatise saanud isik“ ja muudetakse sätet seega selliselt, et lootsitasu maksmisega viivitamisel on viivise tasumise kohustus makseteatise saanud isikul. Makseteatise saanud isikuks on reeder, laevaagent, sadamapidaja või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva võõrustav või kutsunud isik. Muudatus on seotud eelnõuga tehtavate teiste muudatustega.

Eelnõu § 1 punktiga 88 täiendatakse MSOSi § 68 lõikega 8, mis võimaldab lootsiteenuse osutajal keelduda teenuse osutamisest, kus varem on sama laeva lootsimise eest lootsitasu tasumata. Lootsitasu maksmise kohustatud subjektiks ja isikuks, kellele makseteatis esitatakse, on reeder, laevaagent, sadamapidaja või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva võõrustav või kutsunud isik. Võimalus teenuse osutamisest keelduda distsiplineerib teenuse kasutajat teenuse eest õigeks ajaks tasuma. Kuna lootsiteenuse eest tasutakse pärast teenuse osutamist, siis puudub lootsiteenuse osutajal võimalus teenuse osutamisest keelduda, kui selle eest ei ole tasutud. Näiteks riigilõivu seadus näeb ette, et riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Sättega jäetakse kaalutlusõigus teenuse osutamisel Riigilaevastikule. Sealjuures tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada meresõiduohutuse ja merekeskkonna kaitse aspektidega. Lootsiteenuse osutamisest ei keelduta seega juhul, kui ohtu satub meresõiduohutus või merekeskkonna kaitse ning laeval pole võimalik valida muud teekonda sihtkohta jõudmiseks ilma lootsi kasutamata.

Eelnõu § 1 punktidega 89 ja 90 jäetakse MSOSi 681 lõigetest 2–4 välja viide reederile kui lootsitasu maksjale. Tegemist on tehniliste muudatustega, kuna sätetes ei ole oluline välja tuua lootsitasu maksjat, vaid sätestada, millise laeva lootsimise eest lootsitasu ei maksta. Olenevalt lootsitellimuse tegemisest võib lootsitasu maksjaks olla kas reeder, laevaagent, sadamapidaja või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva võõrustav või kutsunud isik.

Lisaks täpsustatakse § 681 lõigetes 2–4 nimetatud sätetes maksmisele kuuluva lootsitasu arvutamisega seotut. Analoogne muudatus samal põhjusel on tehtud § 68 lõikes 5.

Lootsitasuna käsitatakse § 68:
1) lõikes 22 nimetatud lootsitasu lootsimisel sadama akvatooriumil;
2) lõikes 23 nimetatud lootsitasu lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi;
3) lõikes 24 nimetatud lisatasu;
4) lõikes 25 nimetatud tasu;
5) lõikes 26 nimetatud erisustest lähtudes arvestatud lootsitasu.

Konkreetsed lootsitasu määrad on kliimaminister kehtestanud 22. juuni 2023. a määrusega nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord” (edaspidi lootsitasu määrus).

Kui laeval on õigus saada MSOSi § 68 lõike 5 või § 681 lõigete 2–4 kohaselt soodustust lootsitasust, siis arvestatakse esmalt välja lootsitasu, mis tuleks maksta, kui soodustus ei rakenduks. Kui laeva lootsitakse sadamasse ja sadama akvatooriumil või sadama akvatooriumil ja sadamast välja, koosneb lootsitasu sadamavälise lootsimise ja sadama akvatooriumil lootsimise lootsitasu summast. Seejärel vaadatakse, kas esineb olukord, mille puhul rakendub mõni erisus (erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel õhtusel või öisel ajal, puhkepäeval või riigipühal) või lisandub lisatasu (näiteks lisatasu laeva lootsimisel rohkem kui ühe lootsiga või ooteaja lisatasu). Kuna hetkel viidatud sätetes kasutatud sõnastus, mis viitab tasumäärale, on ebatäpne, lisatakse neisse viide §-le 68.

Näiteks kui merematkeid tegev reisilaev kogumahutavusega 100 001–120 000 väljub Tallinna Vanasadamast laupäeval kell 18.15, arvestatakse esmalt välja lootsitasu, mis tuleks tasuda laeva lootsimise eest sadama akvatooriumil ja Suurupi 3 poi lootsijaamani 10 meremiili (lootsitasu määruse lisa). Seejärel korrutatakse saadud summa koefitsiendiga 1,25 (lootsitasu määruse §-s 6 nimetatud erisus). Saadud summast arvestatakse § 681 lõike 3 põhjal 20% suurune soodustus. Tasumisele kuuluks lootsitasuna seega 4523 eurot‬ ((2530 + 1993) x 1,25 – 20%).

Samamoodi arvutatakse tasumisele kuuluv lootsitasu suurus välja § 68 lõike 5 (ujuvhospitalid, õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad, rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad laevad, riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad) või § 681 lõigete 2 (regulaarreise tegev reisilaev, ro-ro-tüüpi kaubalaev, konteineriveolaev ja autoveolaev) ja 4 (laev, mis on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, kui laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi) kohaselt rakenduva soodustuse puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 91 muudetakse MSOSi 681 lõiget 5. Muudatusega ühtlustatakse veetee- ja lootsitasude arvestamise põhimõtteid, kuna veeteetasu puhul võetakse kõikide tankerite, mitte ainult naftatankerite puhul aluseks vähendatud kogumahutavus ehk RGT, kui laeva mõõtekirjas on vastavasisuline märge RGT kohta olemas (veeteetasude vastav regulatsioon: MSOSi § 5010 lõige 5). Kehtiva seaduse kohaselt rakendatakse lootsitasude puhul vastavat lootsitasude arvestamise põhimõtet vaid naftatankerite puhul. Samas võttis varasem lootsiteenuse pakkuja AS Eesti Loots mitte ainult naftatankerite, vaid ka teiste tankerite (nt gaasi-, keemia-, toiduõli, ja õlletanker) puhul lootsitasu arvestamisel praktikas aluseks laeva vähendatud kogumahutavuse, mitte kogumahutavuse (GT), kui laeva mõõtekirjas oli vastavasisuline märge vähendatud kogumahutavuse kohta olemas. Seega on lootsiteenuse kasutaja õigustatud ootuseks, et Riigilaevastik ASi Eesti Loots järeltulijana rakendab sama praktikat, nagu AS Eesti Loots varem. Selle muudatuseta suureneks lootsitasude arvestamisel ka Riigilaevastiku halduskoormus, kuna asutus peaks hakkama välja selgitama, kas tegemist on naftatankeri või muud liiki tankeriga. Samuti on sättes parandatud mõiste „segregated“8 tõlget eesti keelde ning sarnaselt veeteetasude regulatsioonile on muudatuse tulemusena kõnealuses sättes viidatud eraldatud ballasttankidele, mitte isoleeritud ballasttankidele. Eraldi puudub vajadus sättes viidata ka topeltpõhjaga tankeritele, sest topeltpõhjata tankereid ei lubatagi enam Euroopa sadamatesse.

Eelnõu § 1 punktidega 92–99 täpsustatakse MSOS §-de 69 ja 691 sõnastust. Kõnealused sätted reguleerivad laevaõnnetuse mõistet ja laevaõnnetuste liigitamist. Eelnõu menetluse käigus juhtis Ohutusjuurdluse Keskus tähelepanu, et sätete kehtivat sõnastust tuleb täpsustada ja viia kooskõlla IMO ohutusjuurdluse koodeksiga9, millest lähtumine on direktiivi 2009/18/EÜ artikli 3 punkti 2 alapunkti a kohaselt liikmesriikidele kohustuslik. Näiteks on koodeksis määratletud, mis on laevaõnnetuste mõiste, kuid MSOSis on seda mõistet kohati pigem välistamise kaudu defineeritud. See muudab rahvusvaheliselt koostöö ja raporteerimise keerukamaks, sest samaaegselt tuleb silmas pidada koodeksi määratlust ning MSOSi määratlust ja välistusi, mis võivad olla kohati vastuolulised.

Eelnõu § 1 punktiga 92 asendatakse MSOS § 69 lõike 1 punktis 4 sõna „hülgamine“ sõnaga „mahajätmine“. Sätte aluseks on IMO ohutusjuurdluse koodeksi punktis 2.9.3 kasutatav ingliskeelne sõnastus „the loss, presumed loss or abandonment of a ship“. Paremaks vasteks sõnale „abandonment“ on mahajätmine.

Eelnõu § 1 punktiga 93 muudetakse MSOS § 69 lõike 1 punktide 5–8 sõnastust.
Punkti 5 kohaselt on laevaõnnetus sündmus, millega kaasneb laeva kahjustamine. Ohutusjuurdluse koodeksis nimetatakse seda materiaalseks kahjuks (punkt 2.9.4) ja sisustatakse punktiga 2.16, mille kohaselt on tegemist kahjuga, mis:
• mõjutab oluliselt meretaristu või laeva konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning
• nõuab olulise(te) komponendi(te) suuremahulist remonti või väljavahetamist või
• meretaristu või laeva hävimist.

MSOS-is on kahjustuse ulatus aga sisustamata. Ei ole otstarbekas iga väheolulist riket, mõlki jms laevaõnnetuseks lugeda ning praegune sõnastus on äärmiselt üldine. Kui rahvusvaheliselt on kriteeriumid seatud, tuleks need ka Eesti õigusesse üle võtta. Mõnevõrra on MSOS-is proovitud kahjustuse ulatust piiritleda laevaõnnetuste välistuste osas, kuid see on koodeksi põhimõttelise käsitlusega vastupidine, teistel alusel ja tekitab seetõttu segadust.

Punktis 6 on kasutatud terminit „madalik“, mille asemel tuleb kasutada sõna „madal“. Madal on madalaveeline, meresõidu seisukohast sageli ohtlik ala meres, järves või jões. Madalik on ulatuslik, valdavalt tasase pinnamoega madal maa-ala.
Lisaks on valesti tõlgitud koodeksi originaalteksti lauseosa „disabling of a ship“ (kehtivas sõnastuses „vigastamine“), korrektne tõlge on „juhitavuse või käikuvuse kaotus“. Ka on MSOS § 69 lõike 1 punktides 4 ja 5 loetletud „kahjustamine“ ja „vigastamine“ samasuguse tähendusväljaga ning nende erinevust ei ole seletatud, mistõttu ei ole otstarbekas seda mõtet kahes erinevas punktis dubleerida.

Punkti 7 kehtiv sõnastus on „kaldaehitise, navigatsioonimärgi või hüdrotehnilise rajatise kahjustamine“. Aluseks on võetud koodeksi punkti 2.9.6, kuid sätestamata on jäänud tõsine mõju laeva, teise laeva või üksikisiku ohutusele. Näiteks kujutab sillale otsasõit ohtu inimestele, kuid sildumisotsaga sadama valgustusposti kahjustamine seda otseselt ei tee. MSOS § 69 lõike 1 punkti 7 sõnastus viiakse vastavusse koodeksiga.

Punkti 8 kehtiv sõnastus on „keskkonnareostus“. Aluseks on võetud koodeksi punkt 2.9.7, mille kohaselt loetakse laevaõnnetuseks üksnes sellist keskkonnakahju, mis tekib laeva konstruktsiooni kahjustumise tagajärjel. MSOSis selline kitsendus puudub ning MSOSi praeguse sõnastuse kohaselt tuleks lugeda laevaõnnetuseks ka käitamispõhjuste tõttu tekkinud reostust (nt hooletuse, tehnilise rikke, tahtluse jms korral), kuigi see ei ole ohutusjuurdluse eesmärgi ja halduskoormuse seisukohalt otstarbekas. Seega viiakse sõnastus vastavusse koodeksiga.

Eelnõu § 1 punktiga 94 muudetakse MSOS § 69 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Lõikes 2 on loetletud, mida ei käsitata laevaõnnetusena. Punkti 1 sõnastust on vaja muuta järgmistel põhjustel:
• lauseosa „mis ei põhjusta laeva meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotust“ – laeva meresõiduomadused on ujuvus, püstuvus, uppumatus, käikuvus ja juhitavus. Kui laev kaotab ujuvuse, püstuvuse või uppumatuse, siis laev upub või kaadub ja tegu on laevaõnnetusega. Ka käikuvuse või juhitavuse kaotust loetakse koodeksi kohaselt laevaõnnetuseks. Seetõttu on tarbetu korrata sama mõtet (defineerida laevaõnnetuse mõistet) ka läbi välistuste ja teiste kriteeriumite.
• lauseosa „volitatud klassifikatsiooniühingu inspekteerimise“ on ebavajalik ja ebatäpne. Lisaülevaatust võivad läbi viia nii riiklik mereadministratsioon kui ka tunnustatud organisatsioon, olenevalt rollide jaotusest. Selles sättes ei ole oluline, kes konkreetselt tunnistuse kehtetuks tunnistab.
• lauseosa „või kui kaldaehitist või navigatsioonimärki ei viida ekspluatatsioonist välja“ – meretaristu kahjustamist ei ole vajalik läbi välistuse sõnastada, kui kasutada koodeksi sõnastust, mis sätestab, millistel juhtudel on meretaristu kahjustamine laevaõnnetus.

Eelnõu § 1 punktiga 95 tunnistatakse MSOS § 69 lõike 2 punkt 4 kehtetuks. Sätte kohaselt ei käsitata laevaõnnetusena laeva või selle seadmete kahjustust või riket, mis põhjustas laeva lühiajalise meresõiduomaduste kaotuse, kuid millega ei kaasnenud muid laeva kahjustusi ega inimese vigastust või surma. Sisuliselt ei ole võimalik kaotada laeva meresõiduomadusi (ujuvust, püstuvust ja uppumatust) lühiajaliselt, need on laeva käitamise vaatest pöördumatud protsessid. Kui laev kaotab ujuvuse, püstuvuse või uppumatuse, siis laev upub või kaadub ja tegu on laevaõnnetusega. Kuigi laev võib kaotada lühiajaliselt käikuvuse või juhitavuse (nt peamasina või roolimasina rikke tõttu), siis ka nende meresõiduomaduste kaotust loetakse koodeksi kohaselt laevaõnnetuseks. Eelnevast tulenevalt ei saa praktikas tekkida olukorda, mis vastaks selle välistussätte tingimustele, mistõttu on tegu sisutühja sättega, mis tuleks kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 96 muudetakse MSOS § 69 lõike 2 punkti 5 sõnastust. Kehtivas sõnastuses on viidatud madalikule, korrektne on aga termin „madal“.

Eelnõu § 1 punktiga 97 täiendatakse MSOS § 691 lõiget 2 punktiga 6. Koodeksi kohaselt ei hõlma laevaõnnetus tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on kahjustada laeva, üksikisiku või keskkonna ohutust. Sellist sätet pole praegu MSOS § 69 lõike 2 välistuste loetelus, kuid seda on vajalik lisada välistamaks nt Balticconnectori juhtme kahjustamise laadsete juhtumite puhul, kui peaks olema tegu tahtliku tegevusega ja mille eest on ette nähtud vastutus.

Eelnõu § 1 punktiga 98 muudetakse MSOS § 691 lõike 4 sõnastust. Sättega on defineeritud ohtlik juhtum. Kehtivas sõnastuses on viidatud laeva kasutamisele, kuid koodeksi punktis 2.10 on nii laevaõnnetuse kui ka ohtliku juhtumi eelduseks seos laeva käitamisega (which has occurred directly in connection with the operations of a ship), mistõttu ei ole kasutamise mõiste korrektne. Lisaks ei ole koodeksi tekstis kasutatud terminit „kahjustamine“, vaid „ohustamine“, mis ei ole päris samatähenduslikud sõnad. Säte sõnastatakse lähtuvalt koodeksi tekstist.

Eelnõu § 1 punktiga 99 täiendatakse MSOS § 691 lõikega 5. Sarnaselt laevaõnnetuse mõistele tuleb MSOSi täiendada ka ohtliku juhtumi välistustega, mis on määratletud koodeksi punktis 2.10.

Eelnõu § 1 punktiga 100 täiendatakse MSOSi § 751 lõiget 3 punktiga 93, mis sätestab, et ettevõtja kannab EMDEs olevasse punkerdajate registrisse ka andmed punkerdaja kohta. MARPOLi konventsioon ei sätesta täpselt, millised andmed peavad olema registris esitatud, kuid IMO on vastu võtnud merekeskkonna kaitse komitee 72. istungil laevakütuse ostjale ja kasutajale mõeldud parimate tavade juhise (MEPC.1/CIRC.875), milles kirjeldatu on andmete registrisse kandmisel aluseks võetud. Samuti on võetud eeskujuks teiste IMO osalisriikide avalike punkerdajate registrid. Sellega seoses tuleb muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määrust nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“, rakendusakti kavand on lisatud.

Eelnõu § 1 punktiga 101 muudetakse MSOSi § 758 lõiget 1, sättesse lisatakse uued tasulised teenused ja säte esitatakse uues sõnastuses uuesti. Kuna osutatavate teenuste loetelu pikeneb, on otstarbekas lõige struktureerida punktideks ja esitada teenused punktide loeteluna. Seadus loetleb tasulised teenused, mida Riigilaevastik võib osutada. Kehtiva seaduse kohaselt võib Riigilaevastik osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust ning ujuvmärgistuse haldamise teenust, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist Riigilaevastiku poolt.

Muudatusi ei ole selles osas, et Riigilaevastik võib osutada veesõiduki haldamise teenust (MSOSi § 758 lõige 1 punkt 1). Veesõidukite haldamise teenusega pakutakse isikutele olemasolevate veesõidukite haldamist, mis seisneb eelkõige nende tehnilises juhtimises, millega tagatakse laeva merekindlus ja vastavus tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele.

Veesõiduki renditeenuse nimetust on korrigeeritud vastavalt kaubandusliku meresõidu seaduse § 62 lõike 1 terminoloogiale ning MSOSi § 758 lõike 1 punktis 2 nähakse ette, Riigilaevastik võib anda veesõidukit kasutusse koos laevaperega. Tegemist on laeva tähtajalise prahtimisega, kus laev prahitakse välja koos meeskonnaga. Riigilaevastik ei mehita sealjuures teiste reederite veesõidukeid.

Riigilaevastik võib anda veesõidukit kasutusse lisaks ka ilma laevapereta, kuid vaid teadus- ja arendusasutusele ning haridusasutusele (näiteks ülikoolid, Merekool). Vajadus sellise teenuse järele võib tekkida juhul, kui Riigilaevastiku haldusse tulevad üle ülikoolide veesõidukid. Riigilaevastik võib sel juhul üle võtta sõidukite haldamise ülesande, kuid ei mehita neid laevu, sest ülikoolil on endal olemas laevajuhi ülesande täitmiseks pädevad töötajad. Sellisel juhul annaks Riigilaevastik veesõiduki ülikoolile kasutusse ilma laevapereta. See oleks analoogne praeguse olukorraga, kus Riigilaevastik annab nt Politsei- ja Piirivalveameti kasutusse ilma meeskonnata laeva. Erinevus on vaid selles, et Politsei- ja Piirivalveameti puhul saab Riigilaevastik vastava rahastuse eelarve kaudu, ülikool peaks aga tasuma selle eest renti vastavalt hinnakirjale. Ülikoolidega koostööd ehk neile teenuse pakkumist on käsitletud ka Riigilaevastiku loomise Vabariigi Valitsuse memorandumis.

Samuti võib olla ülikoolil olla vajadus kasutada mõnd juba Riigilaevastiku halduses olevat väiksemat veesõidukit. Ka sel juhul oleks tegemist ilma laevapereta veesõiduki kasutusse andmisega kui tasulise teenusega (eeldab tasuliste teenuste määruse täiendamist ka väiksemate veesõidukite nimekirjaga).

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 3 lõige 2: haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.

Teaduskorralduse seaduse § 3 lõige 2: teadus- ja arendusasutused (edaspidi teadusasutused) on asutused, mille põhikirjajärgseks põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus.

MSOSi § 758 lõike 1 punktis 3 nähakse ette, et Riigilaevastik võib osutada ka sadama kasutamise teenust, eelkõige veesõiduki sildumist ja territooriumil veesõidukite hoiustamist, neis sadamates, mille pidajaks Riigilaevastik on. Eelnõu koostamise seisuga on Riigilaevastik Tallinnas asuva Hundipea sadama ja Harjumaal asuva Rohuneeme sadama pidaja ning saab seega neis sadamates teenuste osutamisel võtta nende eest edaspidi tasu. Hundipea sadam ja Rohuneeme sadam on riigihaldusülesandeid täitvad sadamad ja nendes osutatakse sadamateenuseid Eesti riigile kuuluvaile veesõidukeile ja vaid erandjuhtudel võimaldatakse sildumist teistele veesõidukitele. Samas siiski on võimalik pakkuda ka teistele veesõidukitele mõningaid sadama teenuseid. Teenuse pakkumise tingimuseks on, et see ei tohi takistada Riigilaevastiku sadama põhiülesannete täitmist ehk Riigilaevastiku laevade teenindamist. Teenuste sihtrühm on eelkõige ülikoolid, merel uurimistöid tegevad teadlased, vajaduse korral ka sõjalaevad. Eelkõige on vajadus tasuliste teenuse pakkumiseks selgunud Hundipea sadamas.

MSOSi § 758 lõike 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse Riigilaevastiku tasuliste teenuste loetelu monitoorimisteenusega, mis osutatakse veealuse või -pealse seadmega (edaspidi monitoorimisteenus). Vajadus sellise teenuse loomiseks on tulnud erasektorist, kuna Eesti turul vastav teenus puudub. Üheks teenuse väljundiks on veealuse taristu (nt veealused side-, gaasi- ja elektriühendused) seisukorra jälgimine. Teenust osutatakse ennekõike kaablite ja torujuhtmete omanikele ja haldajatele.

Monitoorimisteenust osutatakse peamiselt Transpordiameti tehniliste vahenditega (erinevat tüüpi sonarid, allveerobot). Nimetatud vahenditega on võimalik teha seiret veekogudel, sealhulgas merealal. Teenuse osutamisse kaasatakse seega vajaduse korral Transpordiamet ning Transpordiameti teenistujad (hüdrograafid), mida on võimalik teha ametiabi või muu halduskoostöö korras.

Samas tuleb arvestada, et sonaritega ei ole võimalik laevadelt veealust taristut detailselt seirata, sest enamasti on taristu sügaval ja sonarite lahutusvõime jääb ebapiisavaks, et väiksemaid muutusi oleks võimalik leida. Suured muutused (näiteks gaasitoru on silmnähtavalt puruks ja tükid üksteisest eristatavad) on määratletavad. Parema lahendusena saab kasutada allveerobotit, mis paigaldatakse Riigilaevastiku hallatava laeva EVA-316 peale (DP laev). Roboti kaabli pikkus on 300 m, seega peab laev tihti kohta vahetama. Töö on ajamahukas ja seega on Transpordiameti tehnikaga võimalik hinnata juba tekkinud kahjusid, kuna seal ei ole ajafaktor nii oluline.

Arvestades, et võimalused Transpordiameti tehnikaga on piiratud, saab teenuse osutamiseks kasutada ka teiste riigiasutuste tehnikat, nende asutustega kokkuleppel, näiteks mereväega. Samuti tegeleb Riigilaevastiku arendusteenistus uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega ning seega on võimalik aja jooksul teenust täiustada ja edasi arendada.

Veepealsete seadmetega monitoorimisteenuse osutamine on võimalik integreeritud seireplatvormide võrgustiku väljaarendamise järel. Seireplatvormide (või ka seirepoide) all mõeldakse nn nutipoisid, mille arendamisega on Riigilaevastik juba täna tegelema asunud. Nutipoide võrgustiku eesmärk on luua mere digitaalne kaksik Eesti merealal toimuva reaalajas prognoosimiseks ja hindamiseks. Nutipoide võrgustik võimaldab seirata keskkonda ja panustab meresõiduohutusse, tulevikus on soovi korral võimalik kasutada võrgustiku baastaristut energeetikaga seotud võimekuste arendamiseks.
Riigilaevastik osutab tasulisi teenuseid lepingu alusel, kus määratakse kindlaks kõik teenuse osutamisega seotud aspektid. Monitoorimisteenuse osutamise korral lepitakse lepingus kokku, kuidas toimub teenuse osutamise käigus kogutud andmete töötlemine, sealhulgas nende edastamine tellijale. Transpordiameti vahendeid kasutades kogutud andmete töötlemine toimub koostöös ja kokkuleppel Transpordiametiga.

Teenuse täpsem sisu ja hind avatakse ja teenus hinnastatakse kliimaministri 22.06.2023 määruses nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“.

Kliimaministeeriumi haldusalasse kuulub merekeskkonna seire ja meresõiduohutuse tagamine, kuid samuti energeetika ning jagatud pädevusena ka energiajulgeolek.

MSOSi § 758 lõike 1 punktis 5 täpsustatakse navigatsioonimärgistuse haldamise teenuse sisu. Riigilaevastiku osutatavaks tasuliseks teenuseks ei ole üksnes ujuvmärgistuse haldamine, vaid navigatsioonimärgistuse haldamine laiemalt. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ (edaspidi navigatsioonimärgistuse määrus) kohaselt jaguneb navigatsioonimärgistus püsimärgistuseks, mis koosneb statsionaarsetest rajatistest (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid), ja ujuvmärgistuseks, mis paigaldatakse veeteedele ja navigatsiooniohtude tähistamiseks (tulepoid, poid ja toodrid).

MSOSi § 758 lõike 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse Riigilaevastiku tasuliste teenuste loetelu ja nähakse ette, et üheks teenuseks on hüdrograafiliste mõõdistustööde teenus, kui see on kiireloomuliselt vajalik avalikes huvides pakutava teenuse tagamiseks. Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemine on teenus, mida turul pakutakse ja tavaolukorras Riigilaevastik selle teenuse turul ei tegutse. Küll aga juhul, kui hüdrograafilise mõõdistustöö tegemise järele on kiireloomuline vajadus, võib Riigilaevastik teenust pakkuda. Eelkõige olukorras, kui näiteks avalikku parvlaeva liinivedu teenindava sadama pidaja vajab kiireloomuliselt teenust, et võimalikud takistused liiniveo osutamisel kõrvaldada.

Nagu seireteenust tehakse ka hüdrograafiliste mõõdistustöid eelkõige Transpordiameti tehniliste vahenditega. Teenuse osutamisse kaasatakse seega vajaduse korral Transpordiamet ning Transpordiameti teenistujad (hüdrograafid), mida on võimalik teha ametiabi korras.

MSOSi § 758 lõike 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse Riigilaevastiku tasuliste teenuste loetelu ja nähakse ette, et üheks teenuseks on vara merepääste teenuse osutamine, kui ükski juriidiline isik teenust ei paku või seda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul juriidiliselt isikult saada. Vara merepääste teenuse puhul on tegemist teenusega, mida turg pakub, kuid mitte piisavas mahus või piisavalt kiiresti. Eelkõige tekib teenuse järgi vajadus juhul, kui on vaja kiiresti tegutseda, et vältida näiteks veesõidukist tulenevat keskkonnaohtu või ohtu laevaliiklusele, kui näiteks ilma meeskonnata laev on hakanud triivima või on oht selleks pärast meeskonna päästmist väikelaevalt ning alus jääb ilma meeskonnata .

Eelnõu § 1 punktiga 102 täpsustatakse MSOSi § 758 lõike 3 sõnastust. Riigilaevastik võib MSOSi § 758 kehtiva lõike 1 kohaselt osutada rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust ning ujuvmärgistuse haldamise teenust. Nende osutatavate tasuliste teenuste tasumäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tasumäärade suuruse väljaarvutamise käigus on ilmnenud, et ministri määruses konkreetsete tasumäärade kehtestamine ei pruugi olla otstarbekas. Näiteks navigatsioonimärgistuse haldamise teenuse, mis sisaldab ujuvmärgi paigaldamist, hooldamist ja veest väljatõstmist, konkreetse tasumäära kehtestamisel tuleb arvestada märgi suurust, paigaldamise sügavust, kaugust kaldast, töö kestust jms. Mitu teenuse hinna komponenti selgub alles nende hankimisel riigihanke käigus, näiteks ankruketid, mis ühendavad ujuvmärki veekogu põhjas oleva ankruga. Sellisel juhul on otstarbekas ministri määruses näha ette tasu arvestamise alused, millest Riigilaevastik peab teenuse eest tasu võtmisel lähtuma. Analoogset lähenemist on kohaldatud ka teistes õigusaktides, kus konkreetsele teenuse osutamise tasumäärale võib lisanduda kasutatud materjalide maksumus.10 Renditeenuse mõiste asendatakse prahtimise teenusega, kuna tegemist on laevade prahtimisega kaubandusliku meresõidu seaduse tähenduses.
Ühtlasi tuleb muuta kliimaministri määrust „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“, rakendusakti kavand on lisatud (kavand 6).

Eelnõu § 1 punktiga 103 täiendatakse MSOSi § 76 lõikega 15, mille kohaselt on Keskkonnaamet pädev asutus, kes teeb järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle.

MSOS § 76 kohaselt viib Transpordiamet läbi kontrolle Eesti lipu all sõitvate laevade ja Pariisi memorandumi kohaselt sadamariigi kontrolle välisriigi lippu kandvate laevade üle. Muude merekeskkonna reostuste, sh õhusaaste vältimise nõuete osas oli järelevalvepädevus seni määratletud ebaselgelt. Seetõttu täpsustakse eelnõuga, et merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sh punkerdamise nõuete osas teeb järelevalvet Keskkonnaamet (edaspidi KeA).

Merekeskkonna reostuse, sh õhusaaste vältimise nõuded on peamiselt sätestatud MARPOL konventsiooni lisades I–VI. Punkerdamine on toiminguna kirjeldatud MARPOL VI lisa reeglis 18, naftasaaduste (nt ka punkrikütus) käitlemisest tingitud merereostuse vältimise reeglid on kirjeldatud I lisas ning muude kemikaalide käitlemisest tingitud merereostuse vältimise meetmed MARPOL II lisas.

Nende nõuete osas on järelevalve tegemine sätestatud MSOS § 76 lõikes 1 (järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Transpordiamet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused). Keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 2 lõike 1 kohaselt on keskkonnajärelevalve tegevus eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas. Sisuliselt sama kordab KeJS § 3 lõige 1, mille kohaselt teostavad keskkonnajärelevalvet KeA. Samuti viib KeA läbi kohtueelset menetlust karistusseadustiku §-des 3651 ja 3652 kirjeldatud rikkumiste (laevalt saasteainete merre heitmise keeld) korral.

Seega kuulub keskkonnakaitse valdkonnas riikliku järelevalve, sh kohtueelse menetluse teostamine peamiselt KeA pädevusse, mistõttu täpsustatakse eelnõuga eelkõige õigusselguse KeA pädevust teha järelevalvet merekeskkonna reostuse, sh õhusaaste vältimise nõuete üle.

Eelnõu § 1 punktiga 104 täiendatakse MSOSi § 77 lõike 2 punktis 3 tegevuste loetelu sõnaga „punkerdamine“. MSOSi § 77 lõikes 2 on loetletud riikliku järelevalve objektid.

Eelnõu § 1 punktiga 105 täiendatakse MSOSi § 771 lõike 1 sõnastust viitega korrakaitseseaduse (KorS) §-le 51. Muudatusega lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete loetellu KorSi §-s 51 toodud erimeede, mis sätestab valduse läbivaatust. KorSi § 51 alusel on valduse läbivaatamine valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuvate esemete ülevaatamine ning uste, väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine. Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Samuti võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud takistavad tahtlikult meetmete õiguspärast kohaldamist. Laevu võib asjaõiguse kohaselt vaadelda nii vallasasja (kinnistamata laev) kui ka kinnisasjana. Muudatus on vajalik, kui näiteks Keskkonnaamet (või muu pädev asutus), kes tegutseb korrakaitseorganina, peab kontrollima merereostuse vältimise ja keskkonnaohu tõrjumiseks tehtavaid toiminguid ning laeva võetavaid meetmeid punkerdamisel.

Kõnealuse KorS erimeetme lisamine ei ole seotud seni ilmnenud probleemi lahendamisega, vaid see erimeede on osa tavapärastest kontrolltoimingust, kui kontrollitav ei tee järelevalveametnikuga koostööd. Samad erimeetmed on näiteks atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS), millele tuginedes viib KeA läbi laevakütuste seiret ja võtab laevakütustest proove. Ka on see erimeede loetletud JäätS-s, mille alusel teostavad järelevalveametnikud kontrolle nt laevajäätmete käitlemise üle.

Ka teistel järelevalveasutustel võib tekkida vajadus erimeedet rakendada, kuna lisaks KeA-le võib ka näiteks mereväel olla vajalik siseneda valdusse ja see läbi vaadata, kui laekub info, et mõni laev on merereostuse tekitamise kahtlusega.

MSOSi 16. peatükis (vastutus) tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ettenähtud trahvimäärasid väärteomenetlustes. Enamike MSOSis sätestatud väärteosätete puhul on juriidilise isiku trahvimäär 3200 eurot (e 50 000 krooni) kehtestatud 2005. aastal ning seda pole sellest ajast muudetud. Tuleb ka arvestada, et see oli ka tol ajal kehtinud karistusseadustiku (KarS) § 47 lõike 2 kohane maksimummäär, kuid seda on KarSis vahepeal korduvalt tõstetud. Viimati tehti seda 2015. a jõustunud muudatusega, mille kohaselt on juriidilise isiku rahatrahvi maksimummäär väärteo eest 400 000 eurot. On ilmne, et MSOSi vastutuse peatükis sätestatud karistusmäärad meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ei täida enam oma eesmärki ega ole mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, mistõttu tuleb neid ajakohastada. Asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Justiitsministeerium, kelle hinnangul on merendusalastes õigusaktides (eelkõige MSOS ja sadamaseadus) endiselt vastutuse sätteid, kus juriidilise isiku karistusmäär on kuni 3200 eurot, mis on praeguseks ebapiisav.

Eelnõu § 1 punktiga 106 muudetakse eeltoodu põhjal juriidilise isiku vastutuse piirmäärasid selliselt, et praktikas tõsisemate ohutusnõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi ülempiiri praeguselt 3200 eurolt 40 000 euroni. Seda tehakse MSOSi § 801 lõikes 2, § 811 lõikes 2, § 82 lõikes 2, § 932 lõikes 2, § 9413 lõikes 2, § 9414 lõikes 2 ja § 9417 lõikes 2. Need rikkumised on järgmised:
• sadamasse sisenemise keelu rikkumine (MSOSi § 801 lõige 2);
• laeva- ja väikelaevaliikluse tahtlik takistamine ja segamine (§ 811 lõige 2);
• reisijateveo ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis (§ 82 lõige 2);
• puistlastilaeva ohutu laadimise ja lossimise nõuete rikkumine (§ 932 lõige 2);
• kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsita liiklemine (§ 9413 lõige 2);
• laevaõnnetusest, ohtlikust juhtumist, vigastusest ja rikkest teatamata jätmine (§ 9414 lõige 2);
• ohutu mehitatuse nõude rikkumine (§ 9417 lõige 2).

Eelnõu § 1 punktiga 107 tõstetakse MSOSi 81 lõikes 2, § 812 lõikes 2, § 86 lõikes 2, § 903 lõikes 2, § 9411 lõikes 2, § 9415 lõikes 2, § 9416 lõikes 2, § 9420 lõikes 2, § 9421 lõikes 2 ja § 9422 lõikes 2 nimetatud nõuete rikkumise eest rahatrahvi maksimummäära juriidilise isiku puhul praeguselt 3200 eurolt 20 000 euroni, mis on mõjus ning ühtlasi proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Need rikkumised on järgmised:
• veeteel liiklemise nõuete rikkumine (§ 81 lõige 2);
• sisselülitamata ja hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamine (§ 81 lõige 2);
• navigatsioonimärkide ja signaalmärkide loata paigaldamine ja ümberpaigutamine ning navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise ja muutmise ning märgistusest teavitamise nõuete ja korra rikkumine (§ 86 lõige 2);
• laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmine ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmine (§ 903 lõige 2);
• laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine (§ 9411 lõige 2);
• tunnistuseta laeva ja väikelaeva kasutamine (§ 9415 lõige 2);
• toote valmistamine või teenuse osutamine nõutava tegevusloata (§ 9416 lõige 2);
• veeliiklust takistav loata tegevus (§ 9420 lõige 2);
• ehitustegevuse nõuete rikkumine veeteel ja navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas (§ 9421 lõige 2);
• uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri ja muude seadmete loata paigaldamine (§ 9422 lõige 2).
Loetletud tegevuste puhul on praegu ülempiiriks 3200 eurot rikkumise eest, §-s 9418 sätestatud rikkumise (diplomi või kutsetunnistuse puudumine) puhul 2000 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 108 täiendatakse MSOSi §-ga 861, millega nähakse ette rahatrahvid veesõiduki kinnitamisel navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamisel. MSOSi § 45 lõike 11 kohaselt on veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine keelatud, kuid asjaomane väärteokoosseis seaduses seni puudus. Seetõttu täiendatakse MSOS-i §-ga 861 pealkirjaga „Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine“. Rikkumise eest on füüsilisele isikule nähtud ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kui sama teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000eurot. Väärteo kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

Vastutuse koosseis on vajalik, et riigil oleks võimalik sekkuda, kui ilmneb, et navigatsioonimärgi külge on kinnitatud veesõiduk või märki kahjustatud. MSOSi § 2 punkti 36 kohaselt on navigatsioonimärk navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks. Navigatsioonimärgistuse määruse kohaselt jaguneb navigatsioonimärgistus püsimärgistuseks, mis koosneb statsionaarsetest rajatistest (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid), ja ujuvmärgistuseks, mis paigaldatakse veeteedele ja navigatsiooniohtude tähistamiseks (tulepoid, poid ja toodrid).

Nagu navigatsioonimärgi mõiste juba ütleb, siis on märgi eesmärk hõlbustada navigeerimist. Just sellest eesmärgist lähtudes peab navigatsioonimärk olema nähtav ja visuaalselt ära tuntav. Navigatsioonimärgi külge veesõiduki kinnitamine seab ohtu märgi nähtavuse ja võib seda kahjustada. Ujuvmärgi kahjustamisel näiteks veesõidukiga otsasõidu korral võib ujuvmärk halvimal juhul uppuda või saada vigastusi, mistõttu ujuvmärk ei täida enam oma eesmärki ja tuleb asendada. Kui ujuvmärk puudub veeteel või on ebaõiges kohas, on risk, et veeteel liikleja või tema veesõiduk satub ohtu. Ohtu võib põhjustada veealune takistus, mille märgistamiseks ujuvmärk on paigaldatud. Takistusega kokkupõrkel võivad ohtu sattud veesõidukil sõitjate elu ja tervis, samuti on oht keskkonnareostuse tekkimiseks. Lisaks tekib ujuvmärgi taastamisest lisakulu Riigilaevastikule või teistele ujuvmärkide omanikele.

Kuigi seaduse järgi on veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine keelatud, ei ole riigiasutused saanud teo toimepanijat karistada, kuna vastav väärteokoosseis puudub.

Eelnõu § 1 punktiga 109 tõstetakse MSOSi 90 lõikes 2 ja § 906 lõikes 2 ettenähtud rahatrahvi suurust ülempiiri juriidilise isiku puhul 16 000 eurolt 40 000 euroni. MSOSi § 90 lõige 2 reguleerib lasti, sealhulgas ohtliku lasti ja esemete veosenõuete rikkumist sisevee- ning meretranspordis ning § 906 lõige 2 laevade kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete rikkumist.

Eelnõu § 1 punktiga 110 tõstetakse MSOSi §-des 902, 948 ja 949 füüsilise isiku rahatrahvi määra 100 trahviühikult 300 trahviühikuni, mis on KarSi § 47 lõike 1 alusel maksimaalne trahvimäär. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on KarSi § 47 lõike 1 kohaselt 4 eurot, seega 300 trahviühikut on 1200 eurot, ja määratakse järgmiste rikkumiste eest:
• lootsimise nõuete rikkumine (§ 902);
• lootsimisel laevaõnnetuse põhjustamine (§ 948);
• lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine (§ 949).

Kõnealused trahvimäärad on kehtestatud 2004. aastal ning pole enam ajakohased ega mõjusad. Arvestades, et tegu on tõsisemate meresõiduohutusalaste rikkumistega, mille puhul peavad määratavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ei ole põhjendatud madalama trahvimäära kehtestamine võrreldes muude MSOSis sätestatud väärtegudega, mille eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Silmas on peetud seda, et trahvimäärad omaksid nii eri- kui ka üldpreventiivset mõju ehk kujundaksid nii süüdlase kui kogu ühiskonna hoiakut, arvestades sealjuures rikkumise võimalikku olemust ja selle tagajärgi – seda ka juhul, kui rikkumiste arv on minimaalne. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist on maksimumsummaga ning väärteo menetlemisel võib konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades olla põhjendatud sellest madalama rahatrahvi määramine.

Lootsimise nõuete rikkumise korral kohalduv rahatrahv kohaldub ka samaaegselt mitme laeva lootsimisele.

Eelnõu § 1 punktiga 111 muudetakse MSOSi § 904 lõiget 2 ja tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi ülempiiri seniselt 3200 eurolt 400 000 euroni õhuliini, kaabli, torujuhtme ja muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise ja kahjustamisest teatamata jätmise ning neid kahjustada võivate tegevuste eest. Õhuliini, kaablit, torujuhet või muud hüdrotehnilist rajatist kahjustada võivate tegevustena mõistetakse näiteks ankrusse jäämist kaabli või torujuhtme kaitsevööndis. Kuna laeva ankrust lahtipääsemisel võib mööda merepõhja lohisev ankur hüdrotehnilist rajatist vigastada, siis on selline tegevus õhuliini, kaabli või torujuhtme kaitsevööndis keelatud. Tegemist võib olla ulatusliku mõjuga tegevusega ja julgeolekuriskiga, mida näitas ka 2023. a oktoobris toimunud Eesti ja Soome vahelise gaasitrassi ja sidekaabli inimtekkeline kahjustamine, mistõttu on KarSi-kohase maksimummäära kehtestamine proportsionaalne ja põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 112 muudetakse MSOSi § 905 lõiget 2 ja tõstetakse merereostuse vältimise nõuete rikkumise eest juriidilise isiku rahatrahvi ülempiiri seniselt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Tegemist on rikkumisega, mis võib kaasa tuua ulatusliku keskkonnareostuse, mistõttu on ka siin maksimummäära kehtestamine proportsionaalne ja põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 113 täiendatakse MSOSi §-ga 908. Kuivõrd MSOS reguleerib edaspidi ka punkerdamist, on vaja näha ette ka vastutus MSOS §-s 41 sätestatud punkerdamise nõuete rikkumise eest. Uus MSOSi § 908 reguleerib punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumist. Kui punkerdaja kannab EMDEsse ebaõiged andmed või jätab andmed esitamata, on karistuse suurus 300 trahviühikut füüsilise isiku puhul ja kuni 20 000 eurot juriidilise isiku puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 114 tõstetakse MSOSi § 93 lõikes 1 (väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine) ja § 9411 lõikes 1 (laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine) rahatrahvi määra 200 trahviühikult 300 trahviühikuni.

Eelnõu § 1 punktiga 115 tõstetakse MSOSi § 9412 lõikes 1 (tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamine) rahatrahvi määra 20 trahviühikult 100 trahviühikuni. Tegemist on väärteokoosseisuga, mis on kehtestatud 2002. aastal, kuid praeguseks ei täida 20 trahviühiku suurune karistussumma enam oma eesmärki. Laevapere liikme tervisekontrolli eesmärk on MSOSi § 26 lõigete 1 ja 3 kohaselt kindlaks teha laevapere liikme sobivus laeval töötamiseks. Lisaks nähakse MSOSi § 26 lõikega 6 ette, et laevapere liikme terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele, millele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud tervisetõend. Seega tähendab laeva mehitamine tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega, et jäeti kontrollimata nõutava tervisetõendi olemasolu.

Eelnõu § 1 punktiga 116 tõstetakse MSOSi § 9412 lõikes 2 ja § 9418 lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise eest rahatrahvi ülempiiri praeguselt 2000 eurolt 20 000 euroni. MSOSi § 9412 lõige 2 reguleerib juriidilise isiku tervisekontrollinõude rikkumist laeva mehitamisel, § 9418 sätestab trahvimäära juriidilisele isikule, kes rakendab tööle laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht.

Eelnõu § 1 punktiga 117 muudetakse MSOSi § 9424 teksti. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga veesõiduki juhtimise eest nõuetekohase juhtimisõigust tõendava dokumendita. See ei ole kooskõlas MSOSi § 37 lõikega 3, mille kohaselt ei pea väikelaeva juht kandma kaasas väikelaeva juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument (nt ID-kaart). Seega muudetakse MSOS § 9424 sõnastust selliselt, et rahatrahviga karistatakse isikut juhul, kui on tuvastatud tema juhtimisõiguse puudumine. Lisaks tõstetakse rahatrahvi määra 200 trahviühikult 300 trahviühikuni.

Eelnõu § 1 punktidega 118 ja 119 muudetakse MSOSi § 9426, mis reguleerib MSOSis sätestatud väärtegude menetlust. Paragrahvi ajakohastatakse ning jäetakse välja viited väärteosätetele, mis on tunnistatud kehtetuks.

MSOSi § 9426 lõikes 2 on loetletud väärteod, mille kohtuväline menetleja on Transpordiamet. Muudatusega jäetakse välja viited sätetele, mis on tunnistatud kehtetuks (§-d 83–85, 89, 91, 92, 931, 933, 934, 941, 944, 946, 9410, 9419, 9423 ja 9425).

MSOSi § 9426 lõikes 4 on loetletud väärteod, mille kohtuväline menetleja on lisaks Transpordiametile politseiasutus (Politsei- ja Piirivalveamet). Lõikest 4 jäetakse välja viited kehtetuks tunnistatud väärteosätetele (§-d 89 ja 944).

Eelnõu § 1 punktiga 120 muudetakse MSOSi § 9426 lõike 41 sõnastust. Muudatusega täpsustatakse, et MSOSi §-des 88 (veesõiduki juhtimine joobeseisundis) ja 9424 (veesõiduki juhtimisõiguseta juhtimine) sätestatud väärtegude puhul on kohtuväline menetleja lisaks Transpordiametile ja politseiasutusele ka Kaitsevägi.

Eelnõu § 1 punktiga 121 täiendatakse MSOSi § 9426 lõigetega 42–43.
Lõikega 42 lisatakse Keskkonnaamet väärteo kohtuväliseks menetlejaks merereostuse vältimise nõuete rikkumise korral (MSOSi § 905), kohtuväliste menetlejate loetelust jäetakse välja Kaitsevägi, mis ei tee järelevalvet merereostuse üle. Samuti on Keskkonnaamet väärteo kohtuväline menetleja eelnõuga MSOSi lisatava § 908 (punkerdamise nõuete rikkumise) korral.

Lõike 43 kohaselt on MSOSi §-s 93 (väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine) sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja lisaks Transpordiametile ka politseiasutus ja Kaitsevägi. Tegemist on kehtiva lõike 41 sõnastusega, mis tõstetakse ümber lõikesse 43.

Eelnõu § 1 punktiga 122 jäetakse MSOSi § 9426 lõikest 5 välja viide MSOSi §-le 9425, mis on tunnistatud kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 123 tunnistatakse kehtetuks MSOSi § 95 lõige 7, mille kohaselt ei rakendata MSOS § 20 lõiget 53 (kutsekvalifikatsioon ja kõrghariduse nõue) isikute suhtes, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on asunud õppima mereõppeasutuses enne 2005. aasta 1. juulit. Rakendussäte kehtestati 2005. a ning selle eesmärk oli kehtestada üleminekuaeg kadettidele, kes asusid õppima mereõppeasutuses enne 2005. aasta 1. juulit, kuid kel polnud nõutavat kõrgharidust MSOS § 20 lõikes 53 loetletud diplomite saamiseks. Selle sihtgrupi liikmed on nüüd, ligi 20 aastat hiljem, täitnud kõrghariduse nõude ja arvestades isikute vanust, pole eeldada uute sellekohaste taotluste esitamist. Üleminekusätte alusel saaksid kõrgemat meresõidudiplomit taotleda kolmandate riikide meremehed, kuid sellise erisuse jätmine seadusesse ei ole enam põhjendatud.

§ 2. LAÕSi muutmine

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 asendatakse LAÕSi § 1 lõigetes 3 ja 4 viited nimetutele rahvusvahelistele konventsioonidele korrektsete viidetega asjaomastele konventsioonidele. Lõikes 3 on peetud silmas rahvusvahelist merivõlgade ja pantide konventsiooni11 (edaspidi rahvusvaheline merivõlgade konventsioon) ja lõikes 4 rahvusvahelist laevade arestimise konventsiooni12 (edaspidi laevade arestimise konventsioon).

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse LAÕSi § 72 lõiget 2. Sätte sõnastus viiakse vastavusse rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni ametliku ingliskeelse tekstiga, mille kohaselt tekib merivõlg laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, laevapereta prahtija, haldaja või käitaja vastu.

Rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni artikli 4 punktis 1 on sätestatud, et „Each of the following claims against the owner, demise charterer, manager or operator of the vessel shall be secured by a maritime lien on the vessel:“ Selle eestikeelne tõlge sätestab, et „merivõlaga peavad olema tagatud järgmised laeva omaniku, laevapereta prahtija, reederi vastu esitatavad nõuded“. Siin on ebakõla rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni ametliku ingliskeelse teksti ja eestikeelse tõlke vahel, kus terminid „manager or operator“ on asendatud eestikeelse terminiga „reeder“.

Viga on ka rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni artikli 4 punktile 1 vastavas LAÕSi sättes, kus LAÕSi § 72 lõige 2 sätestab, et merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni vastu. Selle sätte vastuolu 1993. a konventsiooniga seisneb järgmises:
1) ingliskeelsed terminid „manager or operator“ on asendatud LAÕSis terminiga „ reeder (isik, kes laeva oma nimel kasutab)“, mis ei vasta ei sisuliselt ega vormiliselt rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni mõistetele „manager or operator“. Terminid „manager or operator“ tähendavad laeva haldajat ja käitajat, kuid need isikud osutavad laeva omanikule teenuseid lepingu alusel tavapäraselt laevaomaniku esindajatena laevaomaniku nimel. Seetõttu ei kata LAÕSis kasutatav termin ja selgitus sulgudes „reeder (isik, kes laeva oma nimel kasutab)“ rahvusvahelises merivõlgade konventsioonis sätestatud nõudeid laeva haldaja ja käitaja („manager or operator“) vastu, mis peavad olema tagatud merivõlaga;
2) LAÕSi § 72 lõige 2 sätestab, et merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva kapteni vastu. See on täiesti uus merivõlg, mis erineb rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni sätetest ja põhimõttest, seega on see konventsiooniga vastuolus. Rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni üks eesmärk oli sätestada rahvusvaheliselt tunnustatud merivõlgade absoluutne kinnine loetelu, et laevade suhtes ei kohalduks mingid muud merivõlad kui need, mis on selles konventsioonis sätestatud. Kui LAÕS sätestab uue merivõla, mis võib tekkida nõudest laeva kapteni vastu, siis see on rahvusvahelise merivõlgade konventsiooniga vastuolus ega saa kehtida konventsiooni ülimuslikkuse tõttu riigisiseste õigusaktidega. Seega LAÕS on selles osas eksitav ja vastuolus konventsiooniga.

Eeltoodu tõttu tuleb LAÕSi § 72 lõiget 2 muuta ja sätestada rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni ametliku ingliskeelse teksti järgi, et merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, laevapereta prahtija, haldaja või käitaja vastu.

Eelnõu § 2 punktiga 4 asendatakse LAÕSi § 782 lõikes 1 mõiste „laev arestitakse“ mõistega „laeva võib arestida“. Muudatuse mõte on ühtlustada riigisisest ja rahvusvahelist õigust. Laevade arestimise konventsiooni artikkel 3 sätestab, et „arestida on lubatud laeva, mille suhtes on merinõue esitatud“. Seega tuleb LAÕSis asendada kohustus laev arestida võimalusega laeva arestida.

Eelnõu § 2 punktidega 5 ja 6 parandatakse LAÕSi § 782 lõikes 3 doktriini „sõsarlaeva arest“ (sistership arest) tõlget, mis tuleneb laevade arestimise konventsiooni artikli 3 lõikest 2. Praegu erineb kõnealune LAÕSi säte konventsiooni artikli 3 punkti 2 mõttest, kuna ei sea laeva aresti tingimuseks selle omaniku vastutust merinõude eest. LAÕSi sätte järgi võib arestida iga laeva, mille suhtes on tekkinud merinõue. See läheb vastuollu konventsiooni eesmärgiga, et arestida võib eelkõige merinõude eest vastutavale isikule kuuluvat laeva ja erandjuhuna laevapereta prahitud laeva, kui selle laeva laevapereta prahtija on selle laevapereta prahilepingu ajal tekkinud merinõude eest vastutav ja ta on selle arestitava laeva omanik või jätkuvalt laevapereta prahtija aresti seadmise hetkel.

LAÕSi § 782 lõige 3 praegu kehtivas vigases sõnastuses aga teeb võimalikuks arestida merinõude põhjustanud laeva omaniku igat laeva isegi siis, kui see laeva omanik ei ole vastutav selle merinõude eest. Selline viga on viinud Eestis olukorrani, kus laevaomaniku laev arestiti ja müüdi aresti käigus teise isiku (selle laeva ajaprahtija) kütusevõla eest, mis oli küll seotud selle arestitud ja hiljem täitemenetluse käigus müüdud laevaga, kuid ei olnud laevaomanikuga seostatav (nn. m/v „Tosno“ kaasus Eesti kohtus, tsiviilasi nr 2-08-84087).

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse LAÕSi § 783 lõike 1 esimest lauset. Kui laevade arestimise konventsiooni artikli 4 lõige 1 näeb esimeses lauses ette, et „Arestitud laev vabastatakse piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis“, kasutades inglise keeles sõnu „shall be released“, siis LAÕSi § 783 lõige 1 on sellega vastuolus ja kasutab sõnastust „võib kohus laeva arestist vabastada“, andes kohtunikule õiguse ka keelduda laeva vabastamisest, kui piisav tagatis on antud. Kui võlgnik on andnud piisava tagatise rahuldavas vormis, ei ole kohtunikul diskretsiooni õigust otsustada laeva vabastamise üle ja laev tuleb vabastada, sest laeva arestimise esmane eesmärk on täidetud ning ees ootab kas vaidluse sisuline lahendamine pädevas kohtus või vahekohtus, alternatiivina aga ka kompromiss. Kohtuniku diskretsiooni õigus hõlmab ainult seda, kas võlgniku antud tagatis on piisav ja rahuldavas vormis.

§ 3. LaevaRSi muutmine

LaevaRSi § 341 muudetakse, et võimaldada laevade infosüsteemi osaks olevas riigihaldusülesandeid täitvate laevade (edaspidi RHÜT) andmekogus registreerida ka laevu, mis kuuluvad riigile ja täidavad riigihaldusülesandeid, kuid mida ei halda valitsusasutus. RHÜT andmekogu puhul on tegemist Transpordiameti peetava andmekoguga. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kantakse seaduse kohaselt andmed valitsusasutuste kasutusse antud riigile kuuluvate laevade kohta, mis on ette nähtud valitsusasutuste haldusülesannete täitmiseks. Riigilaevastiku puhul ei ole tegu valitsusasutusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 näeb ette, et täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Riigilaevastik on valitsusasutuse (Kliimaministeerium) hallatav riigiasutus. Selleks, et seaduses oleks alus kanda Riigilaevastiku laevad RHÜT laevade andmekogusse, tuleks LaevaRSi sätet muuta selliselt, et see ei sisaldaks enam valitsusasutuste piirangut. RHÜT andmekogusse ei kanta laevu, mis kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse.

§ 4. SadSi muutmine

Eelnõu § 4 punktidega 1 ja 2 muudetakse SadSi § 4 lõigete 3 ja 8 sõnastust. Sätetega reguleeritakse sadama pidaja kohustusi seoses sadama navigatsioonimärgistusega. Muudatused on seotud MSOS § 47 lõikes 43 tehtavate muudatustega, kus täpsustatakse navigatsioonimärkide menetlusi.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse SadS § 30 lõiget 5. Säte reguleerib sadama reostustõrje plaani kooskõlastamist Kliimaministeeriumiga. Seoses uue sadamaregistri arenduse valmimisega on edaspidi võimalik viia läbi kõik reostustõrjeplaanide menetlused sadamaregistris. Seoses sellega täpsustatakse SadS § 30 lõiget 5 eelnõuga nii, et reostustõrjeplaanide esitamine toimub ainult sadamaregistri kaudu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid „punkerdaja“ ja „punkerdamine“, mis on defineeritud eelnõu § 1 punktis 1.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu Riigilaevastikuga seotud muudatustel on otsene mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ning seoses kaubalaevade ja liitlaste laevade ohutu transpordiga (lootsiteenus) mõju ka riigi julgeolekule ning välissuhetele, ka meresõiduohutusele. Samuti on seadusel kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sätestades järelevalve punkerdamise toimingute üle, mis võimaldab keskkonnaohtu senisest paremini tõrjuda ja ennetada.
Seaduse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Kavandatav muudatus 1: reostustõrjest teavitamise (tööjaotus Kaitseväe ja PPA vahel) ning Transpordiameti ja Riigilaevastiku omavahelise tööjaotuse täpsustamine navigatsioonimärgistuse osas (täpsustatakse ja laiendatakse Riigilaevastiku ülesandeid navigatsioonimärgistuse osas) ning jäämurde korral (reguleeritakse seaduse tasandil selgelt Riigilaevastiku ja Transpordiameti vahel).
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju sihtrühm: Riigilaevastik, Transpordiamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet.
Mõju kirjeldus: muudatuste alusel luuakse selgus seaduse tasandil reostustõrjest teavitamisel. Reostustõrjest korrektne teavitamine võimaldab riigiasutusel korrektselt olukorrale reageerida, mis toob kaasa ka positiivse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Riskid on maandatud seeläbi, et juhul kui reostusest teavitatakse vale asutust, näeb juba kehtiv õiguslik kord ette põhimõtte, et info edastatakse õigele asutusele (hea halduse põhimõte).Navigatsioonimärgistuse ning jäämurde tööjaotuse täpsustamine toob kaasa selge ülesannete jaotuse kahe Kliimaministeeriumi rakendusasutuse vahel.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuna riigiasutuste ülesanded on juba varem teiste õigusaktide tasandil kokku lepitud, muudatusega luuakse seaduses suurem õigusselgus asutuste tööülesannete jaotamisel. Seega ei kaasne kõnealuse muudatusega olulist mõju.

Kavandatav muudatus 2: lootsitasu maksmise sätete täpsustamine, lootsipraktika valmendil tegemise regulatsiooni muudatused ning avamerelootsimise sätete täpsustamine.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele, mõju majandusele (ettevõtlusele).
Mõju sihtrühm: Riigilaevastik, lootsid, lootsiteenuse kasutajad (reederid kui ettevõtjad), laevaagendid, sadamapidajad, Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia.
Mõju kirjeldus: muudatuste kohaselt võib edaspidi kohustusliku lootsimise alas lootsimise eest lisaks reederile lootsitasu maksta ka laevaagent või sadamapidaja. Analoogne regulatsioon on MSOSis veeteetasu maksmise kohta – veeteetasu tasub reeder võib laevaagent. Kuna lootsitellimusi saab esitada laevaagent, siis on põhjendatud ette näha, et ka lootsitasu maksmise kohutus võib olla laevaagendil. Samuti jäetakse sättest välja piirang, et lootsitasu makstakse vaid lootsimise eest kohustusliku lootsimise alas, kuna seadus näeb ette ka avamerelootsimise, mis ei toimu kohustusliku lootsimise alas.
Seadusesse lisatakse samuti võimalus, et lootsitasu maksja võib olla ka sadamapidaja, kui ta on teinud lootsitellimuse. Sadamapidaja võib lootsitellimuse teha selleks, et sadama akvatooriumil manööverdada laeva ühelt kailt teisele, dokkimiseks, avariiliseks väljumiseks jms. Tegemist on tavapärase praktikaga, et lootsitellimusi esitab vajaduse korral ka sadamapidaja.
Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule (reederile, laevaagendile või sadamapidajale) tasumisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile. Nii sätestatakse seaduses üheselt mõistetavalt isik, kellele makseteatis esitatakse, isegi juhul, kui maksja või tema andmed on lootsitellimuses märgitud ebaõigesti. Viimastel aastatel on Eestis toimunud u 7000–9 000 lootsimist aastas (2020. a – 8 732, 2021. a – 9 033, 2022. a – 8 607 ja 2023. a – 7 064 lootsimist).
Lootsiteenuse kasutajad peavad arvestama regulatsiooni muudatuste ja täpsustusega. Mõju on samuti Riigilaevastiku töökorraldusele – muudatused võimaldavad osutada lootsiteenust vastavalt Riigilaevastiku vajadustele. Valmendil lootsimise väljaõpet hakkab korraldama Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on keskmine. Riigilaevastik esitab edaspidi makseteatiseid lootsitasu kohta ka laevaagentidele ja sadamapidajatele, ühtlasi tekib laevaagendil ja sadamapidajal kohustus maksta lootsitasu. Makseteatised esitatakse EMDE kaudu, lootsitasu suurus arvutatakse automaatselt laeva kogumahutavuse, lootsimisel läbitud meremiilide ja lootsitasu määra põhjal. Seega pole tegemist tegevusega, mis eeldaks suuremaid ümberkorraldusi Riigilaevastiku igapäevatöös. Muudatus suurendab õigusselgust ning on seega positiivse mõjuga.

Kavandatav muudatus 3: Riigilaevastiku uute tasuliste teenuste lisamine meresõiduohutuse seadusesse. Uued lisateenused on esitatud MSOS eelnõu paragrahvi 758 lõikes 1. Tegemist on peamiselt erasektorile Riigilaevastiku poolt pakutavate lisateenustega, mida Riigilaevastik osutab tingimusel, et see ei takista Riigilaevastiku õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist.
Mõju valdkond: mõju majandusele ja riigiasutuste töökorraldusele, muu mõju (mõju meresõiduohutusele).
Mõju sihtrühm: Riigilaevastiku sadamateenuse sihtrühm on eelkõige ülikoolid ja merel uurimistöid tegevad teadlased. Riigilaevastiku monitoorimisteenuse sihtrühmaks on eelkõige torujuhtmete ning sidekaablite omanikud. Navigatsioonimärgistuse teenuse laiendatud sihtrühmaks on eelkõige sadamad. Lisaks mõjutab muudatus Transpordiametit, keda kaasatakse vajaduse korral monitoorimisteenuse osutamisse.
Mõju kirjeldus: uued on teenused sadamates, mille pidaja on Riigilaevastik (Hundipea ja Rohuneeme sadamad) ning monitoorimisteenus. Sadamates pakutavate teenuste all peetakse silmas veesõiduki sildumist ja hoiustamist sadama territooriumil. Teenuste sihtrühmaks on eelkõige ülikoolid, merel uurimistöid tegevad teadlased, vajaduse korral ka sõjalaevad. Eelkõige on vajadus tasuliste teenuse pakkumiseks selgunud Hundipea sadamas. Monitoorimisteenust osutataks Transpordiameti tehniliste vahenditega (sonar, allveerobot). Mõju on erasektori jaoks positiivne – edaspidi on võimalik kasutada teenuseid, mida turult kas pole võimalik või on keeruline saada. Uute teenuste osutamine toob riigieelarvesse edaspidi, kui teenused on hinnastatud, lisatulu ja seega mõju majandusele on positiivne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on keskmine, selle tulemusel täieneb Riigilaevastiku osutatavate teenuste ulatus, kuid see ei too kaasa suuremaid ümberkorraldusi Riigilaevastiku tegevuses, so halduskoormus Riigilaevastikule on väike. Teenuseid ei hakata osutama ka enne, kui teenused on määruse tasandil hinnastatud. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, muudatus avaldab positiivset mõju meresõiduohutusele. Mõju avaldumise sagedus sõltub teenusest ja sellest, kui palju konkreetset teenust turul vajatakse.

Kavandatav muudatus 4: punkerdajate registri loomine EMDEs.
Mõju valdkond: mõju majandusele ja riigiasutuste töökorraldusele.
Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet, punkerdamisega tegelevad ettevõtjad, laevaagendid, sadamapidajad.
Mõju kirjeldus: muudatusega luuakse EMDEs punkerdajate register, mis on vajalik eelkõige majandustegevuseks ja teadmiseks laevaoperaatoritele. Punkerdajate registri loomise eest EMDE-sse ja vajaliku andmekoosseisu kehtestamise eest vastutab Kliimaministeerium. Andmekogu haldab igapäevaselt Transpordiamet, kelle vastutada on edaspidi punkerdajate registri toimimine.
Registri loomine on positiivse mõjuga, kuna EMDE on süsteem laevaoperaatoritele ning infot punkerdajate kohta leiab edaspidi lihtsalt. Ühtlasi aitab punkerdajate registri korrektsel kujul loomine parandada IMO auditi käigus tuvastatud puudust.
Punkerdajate registri loomisega kasvab vähesel määral halduskoormus nii punkerdamise teenust osutavatel ettevõtjatel, kellel tekib seaduse jõustudes kohustus enda andmed punkerdajate registrisse kirja panna, kui ka sadamatel, kes peavad sadamates teenuse osutajaid kinnitama. Sel teemal on suheldud suuremate punkerdajate ja Tallinna Sadamaga – turuosaliste vaatest on korrektse registri loomine tervitatav ning olulist lisanduvat halduskoormuse kasvu nad ettevõtja tegevusele ei näe, kuna iga päev kasutatakse EMDEd ka muudeks tegevusteks.
Keskkonnaametile on punkerdajate registri loomine toeks, kuna see annab tervikliku ja ajakohase vaate ametlikult tegutsevatest punkerdajatest ning võimaldab nii koostada tõhusamalt kütuseseire jaoks vajalikku valimit. Keskkonnaamet võtab regulaarselt kütuseseire raames keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks laevakütuse proove ka punkerdamise ajal.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike. Punkerdamise teenust osutavate ettevõtjate halduskoormus suureneb vähesel määral, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega vajadust teha oma tegevuses ümberkorraldusi. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, mistõttu ei kaasne kõnealuse muudatusega olulist mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too riigieelarvesse otseseid tulusid. Trahvimäärade suurendamine MSOS 16. peatükis ei too kaasa märkimisväärset lisatulu riigieelarvesse. Väärteomenetluste arv on viimastel aastatel olnud marginaalne, nt viimase kahe aasta (2022–2023) jooksul on Transpordiamet menetlenud ühte juriidilise isikuga seotud meresõiduohutusalast rikkumist, mille rahatrahv jäi alla 1000 euro. Mõnevõrra rohkem on menetletud väikelaeva juhtimisõiguse rikkumisi füüsiliste isikute puhul – 2021. a 6 rikkumist, 2022. a 3 rikkumist ja 2023. a 5 rikkumist.

Riigilaevastiku uued tasulised teenused (seireteenus, Riigilaevastiku sadamateenus) toovad riigieelarvesse tulusid pärast seda, kui teenused on hinnastatud kliimaministri 22.06.2023 määruse nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“ alusel.

Elektroonilisse mereinfosüsteemi punkerdajate registri arendamise kulu on 6240 eurot koos käibemaksuga. Kulud kaetakse Kliimaministeeriumi vahenditest.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seadusega kehtestatakse MSOS § 47 lõike 6 volitusnormi alusel järgmine õigusakt:
• Kliimaministri määrus „Navigatsioonimärgistuse rajamise muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“ (kehtiv majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ tunnistatakse kehtetuks).

Muuta tuleb järgmiseid rakendusakte:
• majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määrus nr 36 „Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded“. Kõnealuse määruse IV peatükk ületab MSOSi § 21 lõike 5 volitusnormi ulatust, mistõttu jäetakse see määrusest välja ja viiakse üle seaduse tasemele;
• majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrus nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomile ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“. Sarnaselt reisilaevade määrusega sisaldab see sätteid, mis peavad olema sätestatud seaduse tasemel;.
• Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrus nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“. Vajalik on täiendada volitusnormi viitega MSOS § 411 lõikele 3.
• majandus- ja taristuministri 30. augusti 2019. a määrus nr 55 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord“;
• majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2003. a määrus nr 89 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vorm ja väljastamise kord ning operaatori atesteerimise kord“;
• majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ ja täiendada määrust mitme laeva samaaegse lootsimise regulatsiooniga;
• MSOSis tehtavate lootsitasu puudutavate muudatuste põhjal on vaja muuta ka kliimaministri 22. juuni 2023. a määrust nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“. Määruse pealkirjast ja § 1 lõikest 1 tuleb välja jätta sõnad „ja maksmise kord“ ning kehtetuks tunnistada § 13;
• Riigilaevastiku uue tasulise sadamateenuse ja monitoorimisteenuse osutamiseks tuleb uued teenused hinnastada. Riigilaevastiku tasulised teenused hinnastatakse kliimaministri 22.06.2023 määruses nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“. Kuna monitoorimisteenust pakutakse koos teiste asutustega (eelkõige Transpordiameti hüdrograafiaosakonnaga, kokkuleppel ka Mereväega), tuleb asutustel enne teenuste hinnastamist läbi rääkida ja teha kokkulepped uue monitoorimiseteenuse ühiseks osutamiseks ning vajaduse korral kokku leppida kulude hüvitamise põhimõtted;
• majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määrus nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“. Muudatused tehakse Transpordiameti andmekogu vastutavaks töötlejaks määramise tõttu.
• Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord”.
• Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2022. a määrus nr 102 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele“.
• Majandus- ja taristuministri 31. jaanuari 2023. a määruse nr 6 „Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus“.

Rakendusaktide kavandid on lisatud.

Lisaks tuleb Riigilaevastiku ülesannete täpsustamisest MSOSis teha asjakohased muudatused Riigilaevastiku põhimääruses,13 mis samuti reguleerib Riigilaevastiku ülesandeid. Riigilaevastiku põhimäärust on kavas muuta 2024. aastal.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Suur osa eelnõuga kavandatavatest muudatustest on eesmärgiga tagada Riigilaevastiku meresõiduohutuse tagamisega seotud töö ja ülesannete täitmise parem toimimine. Samuti on eesmärk võimaldada Riigilaevastikul pakkuda uusi tasulisi teenuseid. Lisaks kavatsetakse kehtestada õiguslikud alused punkerdajate registri toimimiseks EMDEs ning täita MARPOL konventsiooni nõudeid. Ka muud muudatused ei eelda suuremaid muudatusi sihtgruppide tegevuses ning ei eelda täiendava üleminekuaja andmist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Siseministeeriumile. Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega, teised ministeeriumid vaikimisi. Esitatud märkustele on vastatud seletuskirja lisas 2 (Ministeeriumide kooskõlastustabel).

Eelnõu esitati teadmiseks Transpordiametile, Keskkonnaametile ja Riigilaevastikule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele ja asutustele: Eesti Laevaomanike Liit, AS Tallinna Sadam, AS Saarte Liinid, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, Logistika ja Sadamate Liit, Kaitsevägi, Ohutusjuurdluse Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Esitatud märkustele on vastatud seletuskirja lisas 3 (Huvigruppide ettepanekute tabel).

Lisad:
Lisa 1. Rakendusaktide kavandid;
Lisa 2. Ministeeriumide kooskõlastustabel MSOS;
Lisa 3. Huvigruppide ettepaneku tabel_MSOS 2024.