Käskkiri

1

Lisa 1

Rakendusuuringu „Eesti majanduse säilenõtkuse tagamise ja

kriisivalmiduse tõstmise stsenaariumid“ lähteülesanne

1. Rakendusuuringu (edaspidi uuring) taust

1.1 Uuringu vajaduse põhjendus

Viimased aastad on kinnitanud, et muutusest on saanud püsiseisund ning kriisile järgneb

järgmine kriis enne, kui eelmisest on ühiskond ja majandus suutnud taastuda. Sestap on

võtmeküsimus, kuidas paremini muutustega toime tulla ning kasvatada tulevasteks kriisideks

paremat valmisolekut ning tugevdada ühiskondlikku ja majanduslikku säilenõtkust. Tuleviku-

uurijad on leidnud, et tulevikukindluse suurendamiseks on kriitiline tähtsus kolmel võimekusel:

ennetaval tegutsemisel, muutumisvõimekusel ning agiilsusel. Küsimuseks riigi vaatest ongi,

kuidas suuta neid võimekusi tugevdada ja tagada, et kriisidele reageerimissuutlikkus paraneks.

Pidevad muutused, kriisidest rääkimata, tekitavad küsimuse, kuidas tagada arengustrateegiates

püstitatud eesmärkide saavutamine. Vastavalt Eesti 2035 strateegiale ja TAIE 2035le on seatud

strateegiliseks riiklikuks eesmärgiks tootlikkuse kasvatamise 110%ni EL keskmisest. Täna on

Eesti tootlikkuse tase 84% Euroopa Liidu keskmisest ning on hinnatud, et praeguse kasvutempo

jätkumisel jõuame Euroopa Liidu saja protsendi peale aastaks 2046. Kriisid tekitavad

täiendavaid tagasilööke ning lükkavad eesmärgi saavutamise veelgi kaugemasse tulevikku.

Eesti majandust on viimase kahekümne aasta jooksul tabanud mitmed suuremad ja väiksemad

kriisid, mille lahendamine on vajanud erinevaid sekkumismeetmeid. Suuremad kriisid viimastel

kümnenditel:

 Idapoolse ekspordi kriis I 2007 (Venemaa sanktsioonid Eestile)

 Finantskriis 2009

 Idapoolse ekspordi kriis II 2014 (täiendavad sanktsioonid Venemaale)

 Pandeemia 2020

 Ukraina sõja eskaleerumine2022

Kriisid on endaga kaasa toonud majanduslanguse ning tootlikkuse kasvutempo aeglustumise.

Sõltuvalt kriisist on pidanud valitsus reageerima, et kriisist välja tulek oleks kiire ning Eesti

konkurentsivõime säiliks. Samas on iga kriisi ajal kulunud märkimisväärselt aega

reageerimisele.

2023. aasta novembris on uute kriisidena paistmas sõjategevuse oluline hoogustumine Lähis-

Idas ning Hiina ja USA vaheliste suhete pingestumine. Neist kriisidest oleks ilmselt suurema

mõjuga Eestile sõda Taiwanis, mis võib järjekordselt segamini lüüa ülemaailmsed tarneahealad.

1.2 Eelnevad uuringud

Eelnevad uuringud on näidanud, kriiside vägagi erinevat mõju majandusele. Eesti

Teadusagentuuri rahastatud „COVID-19 majandusmõjude ning nende pehmendamiseks

mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamise uuring“ tõi välja, et kriis mõjutas enim

liikumispiirangutest mõjutatud sektoreid nagu turism ja vaba aja veetmine. Sealhulgas oli Eesti

2

majanduse jaoks võtmetähtsusega sisetarbimine, mis omas majanduse võtmenäitajatele

suuremat mõju kui investeeringute või väliskaubanduse langus. Paremini said kriisis hakkama

need ettevõtted, kes kvalifitseerusid riiklikele toetusmeetmetele. Eesti Panga uuring „Were jobs

saved at the cost of productivity in the Covid-19 crisis 2022“, uuris lähemalt tootlikkuse

muutuseid. Kuigi võiks eeldada, et kriisis liiguvad töötajad vähem tootlikkest ettevõtetest

tootlikumatesse, siis pandeemia ajal sektorite siseselt seda vähemalt ei juhtunud. Liikumine

toimus pigem sektorite üleselt, kuna kinni läksid madala tootlikkusega turismisektori ettevõtted

ning nõudlus suurenes kõrgema tootlikkusega tööstussektorites.

Kriisistsenaariumite modelleerimist on tehtud TÜ Pärnu kolledži poolt läbi viidud uuringus

„COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele

majandusharudele 2021“, kus muuhulgas tehti soovitusi riigile kriisisituatsioonis paremaks

reageerimiseks. Näiteks soovitati parandada sektori statistikakorjet, informeerida rohkem

avalikkust ning kaasata ettevõtteid. Arenguseire Keskuse uuring „Vene-Ukraina sõja mõju

Eestile 2022“, tõi kriisi positiivse mõjuna välja tööjõu hulga suurenemise Eestis, mis lükkab

edasi Eesti rahvastiku vähenemist. Samas aastal 2060 see mõju taandub. Eesti majanduse

tegevusaladest on kõige enam mõjutatud laonduse ja veondusega seotud harud, samuti

metallitootmine ning puidu- ja keemiatööstus.

Riigikantselei juhtimisel on teostamisel ning valmib 2024. aasta sügisel terviklik üleriigiline

riskianalüüs. Sellest saab valdkondlike riskide hindamise, erinevate kriisiplaanide koostamise

ja maandamistegevuste planeerimise alus. Riskianalüüs valmistab ette Euroopa Liidu

elutähtsate teenuste pakkujate kerksuse direktiivi (CER-direktiivi) ülevõtmist 2024. aasta

oktoobris.

Seega erinevad uuringud on küll välja toonud mõjusid konkreetsete kriiside kontekstis, aga

puudu on tulevikuvaade võimalikest tekkivatest Eesti majanduse kriisiolukordadest pikas

perspektiivis ning teekaart riigile, kuidas tegutseda ja sekkuda, kui üks või teine majanduskriis

aset leiab. Protsesside kiirendamiseks tuleb töötada välja erinevad stsenaariumid võimalikeks

tulevikuolukordadeks ja ettepanekud tegevustrajektoorideks nendes erinevates olukordades.

1.3 Uuringu tulemuste mõju

Uuringu tulemuste abil saab riik vajadusel muuta seadusi, luua finantspuhvreid või teha muid

ettevalmistavaid tegevusi, et olla paremini valmis võimalikeks kriisideks. Viimased kaks kriisi,

Covid ja sõda Ukrainas, on näidanud mitmeid puudujääke kriisile reageerimise kiiruses ja

võimalike abimeetmete valikutes. Seetõttu on oluline suurendada riigi valmisolekut kriisideks,

et tagada võimalikult efektiivne ning kiire reageerimine.

2. Rakendusuuringu eesmärk ja uurimisküsimused

2.1 Rakendusuuringu eesmärgiks on töötada välja Eesti majanduse säilenõtkuse tagamise ja

kriisivalmiduse tugevdamise stsenaariumid ja neist lähtuvad sekkumisstrateegiad ning läbi

mängida need erinevate osapooltega.

Stsenaariumide konstrueerimise eesmärk on üleriigilise riskianalüüsi käigus selekteeritud

riskide hulgast välja sõeluda Eesti majandusele enim mõju avaldavad võimalikud

3

mitmevariantsed kriisiolukorrad ning neid põhjustavad olulisimad tegurite ja tegutsejate

kombinatsioonid, millede väljavalimisel tuleb muuhulgas toetuda nii kvantitatiiv- kui

kvalitatiivandmete põhistele mudelitele. Majanduse kriisistsenaariumidest lähtuvalt tuleb välja

töötada sekkumisstrateegiad, mis peavad hõlmama: (a) kriiside leevendamise

tegevustrajektoore, sh võimalikke sekkumisviise meetmete, regulatsioonide jm näol, (b)

riskihinnangut riigipoolse sekkumise ajastamisele, sh nii sekkumise alustamisele kui sekkumise

lõpetamisele, (c) mõõdikud sekkumise mõju hindamiseks ning (d) võimalikud piirangud, mis

takistavad sekkumist (sh juriidilised, keskkondlikud jm). Oluline on, et väljatöötatavad

stsenaariumid käsitleksid erinevaid majandusvaldkondi – nende võimalikke arenguid ja mõju

neile, aga samuti vaataks potentsiaalset laiemat ühiskondlikku mõju ja arengut tulenevalt

vastava võimaliku stsenaariumi olemusest ja potentsiaalse tulevikukriisi tüübist.

2.2 Uurimisküsimused:

1. Millised kriisid ohustavad Eesti majandust enim aastani 2050?

2. Millised on võimalikud majanduse kriisistsenaariumid, millest peaks riik lähtuma oma

majanduskeskkonna tulevikukindluse kasvatamiseks?

3. Millised majandussektorid ja millisel moel on enim kriisidest haavatavad?

4. Millised on riigipoolsed võimalikud sekkumisstrateegiad igas majanduse

kriisistsenaariumis?

5. Kuidas tagada riigipoolse sekkumise õigeaegsus: millised on sobivad mõõdikud riigi

sekkumise hindamiseks erinevates majanduse kriisiolukordades?

6. Millised on võimalikud piirangud, mis takistavad riigipoolset sekkumist, sh juriidilised

piirangud (riigiabi reeglid, kohalikud seadused jms), keskkondlikud piirangud jt.

7. Millised on sobivad mõõdikud sekkumise lõpetamise hindamiseks.

3. Rakendusuuringu metoodika

3.1 Üldised nõuded uuringule

Uuringu läbi viimisel kasutatakse akadeemilist kirjandust, eksperte, juriidilist analüüsi ning

majandusprotsesside kvantitatiivset ja kvalitatiivset modelleerimist. Mõjusid hinnatakse eraldi

nii ettevõtetele kui ka üksikisikutele. Lisaks neis lõigetes, mida uuringu läbiviija vajalikuks

peab.

3.2 Eeldatavad tegevused ja uuringu metoodiline raamistik

Uuringu käigus selekteeritakse kirjanduse ja eksperthinnangute toel üleriigilise riskianalüüsi

käigus selekteeritud kriiside hulgast (vajadusel kriiside nimekirja täiendades) Eesti majandusele

enim mõju avaldavad võimalikud kriisid. Järgmise sammuna konstrueeritakse võimalikud Eesti

majanduse kriisistsenaariumid, mis baseeruvad erinevate kriiside kombinatsioonidel.

Stsenaariumide põhiselt töötatakse välja sekkumisstrateegiad, koondades kokku ja analüüside

võimalikud meetmed, mida peaks kriisi lihtsamaks läbimiseks rakendama. Sealhulgas antakse

hinnang meetme rakendamise kiirusele, juriidilistele piirangutele ja maksumusele. Maksumuse

ja majandusliku mõju jaoks modelleeritakse hüpoteetilise šoki ja võimaliku sekkumise

koosmõju. Lõpliku metoodika töötab välja pakkuja.

4

Rakendusuuringu teostamisel tuleb jälgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja

kriteeriume1:

- Uudsus – rakendusuuringu raames luuakse mitmevariantsed, erinevaid võimalikke

majanduse olukordi laiapindselt puudutavad kriisistsenaariumid koos

sekkumisstrateegiatega, mis hõlmavad sekkumisviise, ajastamise hinnangut sekkumisega

alustamise ja lõpetamise osas ning mõõdikuid sekkumise mõju hindamiseks. Teisisõnu,

antud rakendusuuringu eesmärgiks on otsida uusi seoseid erinevate valdkondade nähtuste

ja mõjude vahel. Selliseid laiapõhjalisi majanduse kriisistsenaariume, mis lähtuks uut tüüpi

kriisidest ning muutunud (majandus)julgeoleku situatsioonist Eesti jaoks loodud ei ole.

Rahvusvahelisi stsenaariumeid on Eestile võimalik kohandada vaid teatavate mööndustega

ning sekkumismehhanismid eeldavad selgelt Eesti kontekstist lähtuvat

analüüsiperspektiivi;

- Loomingulisus – antud rakendusuuringu eesmärk on leida uusi viise, kuidas

tulevikukriisideks ja -muutusteks paremini valmis olla ja tänaseid teadmisi uutmoodi

rakendades luua suuremat majanduslikku tulevikukindlust;

- Ettemääramatu tulemus – antud rakendusuuringu tulemus ei ole ette teada – majanduse

kriisistsenaariumid koos sekkumisstrateegiatega valmivad rakendusuuringu käigus ja

sõltuvad tuvastatavate suurima mõjuga muutujate tuvastamisest ja nende

kombineerimisest;

- Süstemaatilisus – rakendusuuring peab olema kavandatud ja läbi viidud antud

ülesandepüstitusele sobiva metoodikaga, mis võimaldab süsteemseid tegevusi, etapilisust

ja dokumenteerimist ning tegevuste iteratiivsust ja korratavust.

- Ülekantavus ja korratavus – rakendusuuring ja selle tulemusel tekkiv uus teadmine peab

olema vabalt kättesaadav ja kasutatav rakendamise või kordamise eesmärgil teiste

projektide käigus, et tagada, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne ning et see

saaks olla muuhulgas sisendiks ka uutele teadus-arendustegevustele. Rakendusuuringu

tulemused peavad olema avaldatud ka teistele, mitte üksnes teadus- ja arendustegevuse

teenuste tellijale või teadus- ja arendustegevuse tegevuste läbiviijale; sealjuures teadus- ja

arendustegevuse tulemuste avaldamine toimub antud teadusvaldkonna teadusajakirjades

ja/või ettekannetega teaduskonverentside raames.

4. Tegevusplaan, ajakava ja tulemused

4.1 Uuringu ülesehitus ja ajakava

4.1.1 Tellitav uuring jagatakse hankelepingu täitmise jooksul kolme etappi, mille sisu, kestus

ning järjekord võivad vastavalt vajadustele ja reaalsest olukorrast tulenevatest prioriteetidest

muutuda. Uuringu läbiviimisel lähtuvad tellija ja töövõtja põhimõttest, et uuring viiakse läbi

agiilset mõtteviisi silmas pidades, arvestades pidevalt muutuva keskkonna ning nõuetega, kuid

keskendudes alati uuringu realiseerimisest tulenevale väärtusele. Muudatused kooskõlastatakse

tellija ja töövõtjavahel uuringu käigus. Etappide kirjeldused on esitatud alljärgnevalt ning nende

detailne sisu pannakse paika tellija ja töövõtja koostöös.

4.1.2 Etappide kirjeldused ja tähtajad on järgmised:

1 kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise

suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf

5

4.1.2.1 I etapi raames selekteeritakse üleriigilise riskianalüüsi käigus selgunud riskide hulgast

(vajadusel nimekirja täiendades) Eesti majandusele enim mõju avaldavad võimalikud kriisid

koos põhjendustega. I etapp tuleb teostada hiljemalt 27. detsembriks 2023. a.

4.1.2.2 II etapi raames viiakse läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüsierinevate kriiside

võimalike mõjude kohta ning töötatakse välja võimalikud Eesti majanduse kriisistsenaariumid,

mis baseeruvad kriisiolukordade ja neid põhjustatavate tegurite ja tegutsejate

kombinatsioonidel. Stsenaariumidest lähtuvalt tuleb välja töötada sekkumisstrateegiad, mis

peavad hõlmama: (a) kriiside leevendamise tegevustrajektoore, sh võimalikke sekkumisviise

meetmete, regulatsioonide jm näol, (b) riskihinnangut riigipoolse sekkumise ajastamisele, sh

nii sekkumise alustamisele kui sekkumise lõpetamisele, (c) mõõdikud sekkumise mõju

hindamiseks ning (d) võimalikud piirangud, mis takistavad sekkumist (sh juriidilised,

keskkondlikud jm). II etapp tuleb teostada kaheksa jooksul alates lepingu sõlmimisest.

4.1.2.3 III etapi raames toimub majanduse kriisistsenaariumide läbimängimine, mille käigus

arutatakse erinevate osapooltega läbi stsenaariumide realiseerumise võimalikkus ja

sekkumisstrateegiad. Läbimängimise eesmärk on luua seotud osapooltele selgem arusaam,

mida ühe või teise stsenaariumi realiseerumine tähendab ning milline tegevusstrateegia peaks

sellega kaasnema. Lähtudes stsenaariumide läbimängimise tulemustest stsenaariume

täpsustatakse. III etapp lõpeb lõpparuande esitamisega. III etapp tuleb teostada hiljemalt alates

kümne kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest.

4.1.3 Pakkuja esitleb uuringu tulemusi avalikkusele füüsilises või virtuaalses keskkonnas

vastavalt poolte kokkuleppele 4 nädala jooksul pärast täiendatud lõpparuande lõpliku

verisooni esitamist.

4.1.4 Igal etapil on 1–2 vaheetappi, kus antakse tagasiside analüüsi tegevustest ja tulemustest.

Iga etapi lõpus esitab Pakkuja vahearuande. Kui rakendusuuringu käigus selgub, et

vahearuandes uuritud osasid tuleb täiendada peale vahearuande üleandmist ja vastuvõtmist, siis

tuleb parandused sisse viia lõpparuandes.

5. Uuringu tulemid

5.1 Töövõtja peab uuringu tulemina esitama:

5.1.1 Avakoosoleku kirjaliku protokolli (sh fikseeritud kontaktisikud, tähtajad jms).

Vajadusel uue detailse projektiplaani koos täpsustatud ajakava või metoodikaga. Tellijal

on õigus esitada muudatusettepanekuid protokolli osas.

5.1.2 Kirjaliku vahearuande I, mis sisaldab võimalike tuleviku kriisiolukordade ning neid

põhjustavate olulisimate tegurite ja tegutsejate kaardistust ehk I etapp.

5.1.3 Kirjaliku vahearuande II, mis sisaldab stsenaariumeid, mis baseeruvad

kriisiolukordade ja neid põhjustatavate tegurite ja tegutsejate kombinatsioonidel ja

sekkumisstrateegiaid ehk II etapp.

5.1.4 Kirjaliku lõpparuande (eesti keeles; mahuga soovituslikult kuni 70 lk; elektrooniliselt

muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis), mis

sisaldab vastuseid kõikidele uurimisküsimustele. Uuringu juhtrühm võib teha

ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu

juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist.

6

5.1.5 Lõpparuande koostamisel tuleb arvestada järgnevaga:

5.1.5.1 Lõpparuande terviktekstile lisanduvad lisad, millena tuleb esitada vähemalt uuringu

metoodika kirjeldus, sh kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel moel kogutud andmete

kogumise metoodika, samuti stsenaariumide läbimängimise metoodika ning

lõpparuande jaoks koostatud tabelid ja jooniste aluseks olevad tabelid levinud

andmetöötlustarkvara (nt MS Excel) vormingus.

5.1.5.2 Lisaks kirjalikule lõpparuandele peab Töövõtja tööd esitlema avalikkusele vastavalt

punktile 5.1.7;

5.1.5.3 Töövõtja esitab ka uuringu tulemuste visualiseeritud esitlusslaidid (vt punkti 5.1.7).

5.1.5.4 Töövõtja peab lõpparuande üle andma koos ISBN numbriga.

5.1.5.5 Peale lõpparuande heakskiitmist 10 tööpäeva jooksul peab Töövõtja lisama

ETISesse andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema

mõistliku aja jooksul avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide

all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema

jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu

jäädavalt avalikult kättesaadavaks.

5.1.5.6 Lõpparuanne peab sisaldama esilehte, kahte visualiseeritud lühikokkuvõtet (nn

üksleht; vastavalt eesti ja inglise keeles; lühikokkuvõttes peab sisalduma

lõpparuande pealkiri), sisukorda, uuringu peamiste mõistete definitsioonide loetelu

(kui on otstarbekas), uuringus kasutatud lühendite ja akronüümide loetelu (kui on

otstarbekas), sissejuhatust, uuringu põhiteksti, vahekokkuvõtteid põhiteksti

vähemalt esimese tasandi pealtükkide kohta, kokkuvõtet (soovituslikult kuni 5 lk),

vajadusel ka tabelite ja jooniste loetelud ning kasutatud allikate viitamisel loetelu.

5.1.5.7 Järeldused ja ettepanekud (poliitikasoovitused) peavad olema selgelt eristatud.

Mõlemad peavad olema loogilised ja tuginema analüüsi tulemusel saadud

tulemustele. Need ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt

põhjendatud. Ettepanekud (poliitikasoovitused) peavad olema rakendatavad ning

aitama Tellijal teha tõenduspõhiseid valikuid kriisiolukordadega paremini

toimetulekuks.

5.1.5.8 Kokkuvõte peab sisaldama kõiki peamisi uuringuteemasid, konkreetseid järeldusi ja

ettepanekuid (poliitikasoovitusi) ning uuringu läbiviija hinnanguid.

5.1.5.9 Lõpparuandes peab kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja

tooma piirangud, mis võivad takistada analüüsi raames saadud tulemuste

kasutamist.

5.1.5.10 Kahtlused info/andmete usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud.

5.1.5.11 Kasutatud allikate viitamisel tuleb lähtuda üldlevinud viitamise vormistamise

nõuetest (nt APA).

5.1.5.12 Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud

hinnang/lühike selgitus. Tabelid, joonised ja fotod peavad olema nummerdatud.

5.1.5.13 Igal tabelil, joonisel, fotol on pealkiri/allkiri ja allikaviide.

5.1.5.14 Lõpparuande teksti lõplik versioon peab olema ühtlaselt toimetatud ja

tekstikorrektuuri läbinud.

5.1.5.15 Kui Töövõtja kasutab uuringu jaoks juturobotit vm teksti loovat

tööriista/tehisintellekti, peab selle kasutamine koos vastava metoodilise kirjeldusega

(sh hinnang selle usaldusväärsusele) olema kajastatud nii pakkumuses kui ka

lõpparuandes. Nii pakkumuses kui ka lõpparuandes peab selgelt kirjeldama, kuidas,

mille jaoks jms kasutatakse/kasutati vastavat tööriista. Juturoboti/tehisintellekti vms

tööriistaga leitud teavet, fakte jm tuleb kontrollida teiste allikatega ning lõpparudes

7

tuleb viidata kontrollitud allikatele. Kogu analüüs peab otseselt tuginema teiste

meetoditega kogutud andmetel/teabel, sh kontrollitud allikatest pärit teabel.

5.1.6 Uuringu lõpparuanne koos lisadega avaldatakse MKMi veebilehel.

5.1.7 Töövõtja ülesandeks on ka uuringu tulemuste suuline ja visualiseeritud (nt

PowerPoint, Prezi vmt esitlustarkvara abil) tutvustus avalikkusele suunatud füüsilisel

või virtuaalsel üritusel:

5.1.7.1 Tulemusi esitletakse eesti keeles.

5.1.7.2 Osalejate arv on kuni 25 inimest, mis lisandub Töövõtja esindajate arvule.

5.1.7.3 Ürituse kestus on kaks kuni neli tundi, mida võib muuta Tellija nõusolekul.

5.1.7.4 Tellija teeb lõpliku otsuse, kas esitlusüritus toimub füüsiliselt koha peal olles, veebi

vahendusel või hübriidvormis.

5.1.7.5 Kui üritus toimub füüsiliselt, tuleb osalejatele pakkuda kohvipausi (kohv/tee, vesi,

suupisted).

5.1.7.6 Ürituse korraldus ja visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb Tellijaga enne esitlust

kooskõlastada.

5.1.7.7 Kutse osalejatele edastab Töövõtja. Tellija esitab osalejate nimekirja.

5.1.7.8 Visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb Tellijale üle anda 3 tööpäeva jooksul peale

ürituse toimumist.

5.1.7.9 Tellijal on õigus esitlusmaterjalid avaldada MKMi veebilehel.

5.1.7.10 Ürituse korraldamine on Töövõtja ülesanne ning Töövõtja kannab ürituse

läbiviimisega seotud kulud. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi

ministeeriumide ühendhoones.

6. Töökorraldus

6.1 Uuringu teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl uuringu

teostaja ja tellija vahel, saavutamaks lepingu eesmärke.

6.2 Uuringu teostamisega tuleb alustada 7 (seitsme) päeva jooksul pärast hankelepingu

sõlmimist.

6.3 Töövõtja üheks oluliseks tööks on uuringu käigus Töö tulemite dokumenteerimine.

Dokumentatsioon peab sisaldama uuringu oodatavaid tulemusi: uuringu käigus

kokkulepitud vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, aruandeid ja

muud olulist dokumentatsiooni.

6.4 Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning

salvestatakse tellijaga kokkulepitud keskkonda.

6.5 Töökeel on eesti keel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelsed.

6.6 Töövõtja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka

vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse regulaarsete (vastavalt kokku lepitud

ajakavale) koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu. Üldjuhul toimuvad koosolekud

Tellija füüsilises või virtuaalses ruumis.

6.7 Koosolekute protokollid koostab Töövõtja ja laeb üles tellijaga kokkulepitud keskkonda.

8

6.8 Töövõtja täidab hanke raames teisi ülesandeid, mida ei ole siinkohal otseselt kirjeldatud,

kuid mis on vajalikud analüüsi edukaks läbiviimiseks.

6.9 Tellija teeb Töövõtjale ligipääsu vajalikule MKMi infole, mis on vajalik ja toetab uuringu

tulemuste saavutamist.

6.10 Uuringu teostamiseks moodustab Tellija uuringu juhtrühma.

6.10.1 Uuringu juhtrühm veendub uuringule esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma

ekspert-teadmiste jagamisega.

6.10.2 Uuringu juhtrühma ülesandeks on teha ettepanekuid uuringu tegevusplaani, ajakava,

metoodika ja töökorralduse kohta, osalemine aruteludes ning tagasiside andmine

tulemile.

6.10.3 Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või

põhjendama nende tagasilükkamist.

6.10.4 Juhul, kui uuringule esitatud nõuete sisu osas tekivad pooltel vaidlused, siis lõpliku

otsuse teeb uuringu juhtrühm.

6.10.5 Juhtrühma on kaasatud MKM Strateegiaosakonna ning erinevate sisuosakondade

esindajad.

7. Meeskond

7.1 Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama

teadusvõimekuse ja -kogemusega ekspertidest koosneva meeskonna, milles on esindatud

läbiviimise pädevused ja eelnevad kogemused.

7.2 Üks meeskonnaliige võib täita kuni kahte rolli, kuid sellisel juhul peab antud isik vastama

mõlema rolli nõuetele.

7.3 Juhul, kui pakkuja nimetab meeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole nõutud

või kellele pole seatud tingimusi (nt assistent), siis nende meeskonnaliikmete osas

nõuetele vastavust ei kontrollita.

7.4 Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et tema poolt esitatud

meeskonnaliikmed hakkavad hanke tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel töid

teostama. Pakkuja saab meeskonnaliikme hankelepingu kehtivuse ajal välja vahetada

üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige

asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega.

7.5 Meeskonda peavad kuuluma liikmed, kellest igaüks eraldi peab vastama vastavale

liikmele sätestatud nõuetele ning kelle pädevused kokku peavad katma uuringu

olulisemateks ülesanneteks vajalikud oskused vähemalt järgmiselt:

7.6 Projektijuht:

7.6.1 kellel on hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise

kuupäev) eelneva 60 kuu jooksul vähemalt 2 lõppenud alus-või rakendusuuringu

juhtimise kogemus, mille täitmisel ta osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli

majandus- või sotsiaalvaldkonna või tuleviku-uuring. Projektijuht on tellijale esmaseks

9

kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga

teabevahetuse eest (esitada vastav kogemus CVs);

7.7 Ekspert 1:

7.7.1 kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; kes on hanke

algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva

60 kuu jooksul osalenud vähemalt 2 (kahe) majandusprognoose või majanduseanalüüse

käsitleva teadus- ja arendusuuringu2 läbiviimisel analüüsijana/eksperdina (uuringud

peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse

esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud); kes on avaldanud vähemalt 2 (kaks) ETISe

publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 ja 3.1 publikatsiooni (esitada vastav

kogemus CVs);

7.8 Ekspert 2:

7.8.1 kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; kes on hanke

algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev)

eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt 2 (kahes) teadus- ja arendusuuringus3

analüüsijana/eksperdina, mille üheks uurimisülesandeks on/oli

tulevikustsenaariumide või prognooside väljatöötamine (uuringud peavad olema

lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamisel

hetkeks vähemalt 6 kuud); kes on avaldatud vähemalt 2 (kaks) ETISe publikatsiooni

klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 ja 3.1 publikatsiooni (esitada vastav kogemus CVs).

8. Nõuded pakkumuse esitamisele

8.1 Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:

8.1.1 Pakkumuse maksumuse (uuringu teostamise kogumaksumus eurodes ilma

käibemaksuta. Juhul, kui Pakkuja on käibemaksukohuslane, lisada märge

käibemaksu lisandumise kohta).

8.1.2 Uuringut teostavate isikute CV-d, millest nähtub meeskonna vastavus

lähteülesandes toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist

kontrollida.

8.1.3 Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest, mis sisaldab vähemalt:

8.1.3.1 arusaama uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni stsenaariumide

koostamisest;

8.1.3.2 uuringu teostamise aja- ja tegevuskava;

8.1.3.3 uuringu projektijuhtimise kirjeldust;

8.1.3.4 uuringu teostamisega seotud riske ja nende maandamismeetmeid.

8.2 Punktides 8.1.1 ja 8.1.3 esitatud andmete alusel toimub pakkumuste hindamine

vastavalt hindamismetoodikas toodule.

8.3 Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuste esitamise

tähtpäevast arvates.

2 Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes. 3 Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes.

Lisa 2

Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine

1. Üldised põhimõtted

1.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi

lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti

süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva hanke alusdokumentides esitatud

tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada

pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides

nimetatud tingimustest.

1.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse

väärtusega maksumuse.

1.3. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab

punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses

küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus

hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille

väärtuspunktide summa kokku on suurim.

1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktis 2.1.2 alusel saanud hindamisel 10

punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande

lahendamisest“ eest (vt p 2.1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte,

otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema

info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel.

2. Hindamismetoodika kirjeldus

2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on:

2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 30.

Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 2.1.2. Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest (osakaal 70%):

“Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse ülesande lahendamise eest antud hindamispunktid” ÷

“kõrgeimad ülesande lahendamise eest antud hindamispunktid” × 70. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni stsenaariumide koostamisest, teostamise aja- ja tegevuskava vastavust lähteülesande kirjeldusele, realistlikkust projekti juhtimisel, meeskonna tööjaotust, ja riskide maandamist järgmiselt:

2

2.1.2.1. Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti:

70 hindamispunkti – 70 punkti antakse, kui:

a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja

ülesandepüstituse.

b. Lisaks pakub Pakkuja ülesande eesmärgi ja sisu lahtimõtestamisel välja olulisi ja asjakohaseid

täiendusi, mis annavad rakendusuuringule lisandväärtust ja mida Tellija ei osanud algsesse

ülesandepüstitusse lisada;

c. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele

ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,

omavahelises seoses ja kooskõlas hanke lähteülesande kirjeldusega. Etapi tööde

mahuhinnangud on realistlikud, arvestades etapi tulemite mahtu. Esitatust nähtub selgelt,

kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele

plaanitakse realiseerida.

d. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringuprojekti juhtimist ja uuringu juhtrühma

tegevuse koordineerimist (uuringu juhtrühma moodustab Pakkuja kooskõlastatult Tellijaga),

sh koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik kokku

võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja vastavalt lepingu tingimustele valmis saada.

e. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt, kuidas

meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse uuringu

eesmärgi saavutamiseks.

f. Riskide valiku ja nende maandamise ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,

struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab

nii sisust (uuringu teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on

erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud.

Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning

tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks

teostamiseks. 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.

Lisa 3

TÖÖVÕTULEPINGU NR …

ERITINGIMUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija),

ja

………., registrikood ………, asukoht ………., mida esindab juhatuse liige/volituse alusel

………….. (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on teadus- ja arendusteenuse „Eesti majanduse säilenõtkuse tagamise

ja kriisivalmiduse tõstmise stsenaariumid'' (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande

täpsem kirjeldus on esitatud lepingu lisas 1 „Lähteülesanne“ (edaspidi lähteülesanne).

2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse „Eesti majanduse säilenõtkuse tagamise ja

kriisivalmiduse tõstmise stsenaariumid'' hanke tulemusena, mis on korraldatud

riigihangete erandi1 alusel ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja

edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) lähteülesande punktides 4 ja 5 toodud

etappide kaupa, sh ka avakoosoleku protokolli, vastavalt toodud tähtaegadele.

2.4. Nelja nädala jooksul arvates täiendatud lõpparuande versiooni esitamisest peab

toimuma uuringu tulemuste suuline ja visualiseeritud (nt PowerPoint, Prezi vmt

esitlustarkvara abil) tutvustus avalikkusele.

2.5. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates esimese etapi, teise etapi vahearuande

ja lõpparuande esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele.

Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt

heakskiidetuks.

2.6. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

1 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

2

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …. eurot

ilma käibemaksuta, millele lisandub/ei lisandu käibemaks.

3.2. Tellija tasub töö eest kolmes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.2.1. I etapi töö (üleandmise tähtaeg hiljemalt 27. detsember 2023) eest 70% punktis

3.1 nimetatud tasust kogusummas …..

3.2.2. II etapi töö (üleandmise tähtaeg kaheksa kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest)

eest 15% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas ….

3.2.3. III etapi töö (üleandmise tähtaeg kümne kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest)

ja pärast punktis 2.4 nimetatud tutvustuse tegemise eest 15% punktis 3.1 nimetatud

tasust kogusummas …

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Karel Lember, telefon 58851111, e-post [email protected] või

teda asendav isik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

……, telefon ….., e-post ….

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. – hanke alusdokumendid (lähteülesanne, pakkumuste hindamismetoodika,

lepingu projekt);

5.1.2. Lisa 2. – üleandmise-vastuvõtmise akt;

5.1.3. Lisa 3. – töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist).

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

3

Lisa 2

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesoleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi

Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna analüütikule (edaspidi Tellija),

tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2023. aastal sõlmitud lepingu nr ….

alusel osutatud töö alljärgnevalt:

1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e nimetus, detailne

kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele

vms).

2. Tellija on töö tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö tulemused,

millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks.

Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga 3 arve esitamiseks

summas …… (summa sõnades) eurot.

Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

KÄSKKIRI

16.11.2023 nr 102

Teadus- ja arendusteenuse „Eesti majanduse

säilenõtkuse tagamise ja kriisivalmiduse tõstmise

stsenaariumid“ tellimine, vastutava isiku ja

komisjoni nimetamine

Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 03.10.2017 käskkirjaga (registreeritud

dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida teadus- ja arendusteenus „Eesti majanduse säilenõtkuse tagamise ja kriisivalmiduse

tõstmise stsenaariumid''' (edaspidi rakendusuuring).

1.1 Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses

sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja

seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui

sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste

eest tasub täies ulatuses sama hankija.

1.2 Uuringu objektiks olev teadmuspõhiselt koostatavad Eesti majanduse säilenõtkuse

tagamise ja kriisivalmiduse tõstmise stsenaariumid koos sekkumisstrateegiatega on

rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses.

Uuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse Eesti riigi majanduse säilenõtkuse

stsenaariumide loomiseks ja kriisidega toimetuleku valmisoleku suurendamiseks ning

selleks sobivate sekkumisstrateegiate valimiseks. Rakendusuuringu tulemuste avaldamine

saab toimuda teadusvaldkonda puudutavates eriala-ajakirjanduses või

teaduskonverentside raames. Seega omab uuring laiemalt mõju innovatsiooni ja teaduse

edendamisele. Uuringu tulemused tehakse ka kättesaadavaks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

1.3 Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna

teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks. –

arvestades, et tegemist on Eesti majanduse säilenõtkuse ja kriisivalmiduse tõstmise

stsenaariumidega, on kasusaajateks kogu avalik sektor ja erasektor, keda stsenaariumid

otseselt mõjutavad, seega laiem avalikkus.

1.4 Rakendusuuring on uudne, selle tulemus ei ole ette teada, rakendusuuring on

loominguline, kuna eesmärk on leida teadmistele uusi rakendusviise, süstemaatiline,

2

järgides selgelt protsessi ning selle tulemused on ülekantavad erinevatele asutustele ja

projektidele.

1.5 Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse Eesti 2035 strateegia ja Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 toodud

eesmärkide elluviimiseks, et aidata kaasa strateegiliseks riiklikuks eesmärgiks seatud

tootlikkuse kasvatamise eesmärgile, aga ka toetada Eesti majanduse, riigi ja ühiskonna

kriisivalmiduse tõstmist. Tellitav rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja

arendustegevuse tunnusele. Rakendusuuringu tulemus ei ole pärast uuringu läbiviimist

Hankija ja Pakkuja vahelise hankelepingu alusel turustatav.

2. Kinnitan rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (Lisa 1),

pakkumuste hindamismetoodika (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3).

3. Nimetan rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks strateegiaosakonna analüütik Karel Lemberi. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle.

4. Moodustan komisjoni rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud

pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud

rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus:

4.1. komisjoni esimees: Karel Lember, strateegiaosakonna analüütik.

4.2. komisjoni liikmed:

4.2.1. Martti Kalvik, innovatsiooni ja targa majanduse osakonna strateegilise planeerimise

juht;

4.2.2. Marie Allikmaa, ettevõtluse osakonna juhataja;

4.2.3. Andri Haran, ettevõtluse osakonna tööstusvaldkonna juht;

4.2.4. Regina Kallaste, innovatsiooni ja targa majanduse osakonna hangete projektijuht;

4.2.5. Külliki Tafel-Viia, strateegiaosakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht.

5. Rakendusuuringut finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 120 000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulla Saar

tööala asekantsler kantsleri ülesannetes