| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2395 |
| Registreeritud | 24.09.2024 |
| Sünkroonitud | 25.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Ülle Otsepp |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 19.09.2024 nr 1.4-1/886
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse
korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise
arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Lisad:
1. Korralduse eelnõu;
2. Korralduse eelnõu seletuskiri;
3. Pärnu jõe teemaplaneering.
Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Merilin Rosenberg
58041423 [email protected]
EELNÕU
29.08.2024
KORRALDUS
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine
Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 71 lõike 1 alusel.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Asjaolud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju
strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021
korraldusega nr 151. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 55 lõike 1 kohaselt on
maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike
omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste
ja huvide tasakaalustamiseks. Tulenevalt PlanS § 58 lõikest 8 ja § 62 lg 6 punktist 1 võib
maakonnaplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kindla teema lahendamiseks.
Teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut2 ja määratletakse
esmakordselt Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused.
Teemaplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“3, mille
tegevuskavas4 on Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamine ülesandeks seatud. Samuti on
teemaplaneeringu koostamise vajadus sätestatud Pärnu maakonna planeeringu ja Pärnu
maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“5 tegevuskavades.
Teemaplaneering käsitleb Pärnu jõge Pärnu maakonna ulatuses, Pärnu linna ning Tori ja Põhja-
Pärnumaa valdade territooriumil. Planeeringuala suurus on u 42 000 ha. Planeeringuala hõlmab
Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (u 75 km pikkuses
lõigus). Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses (u 1,2 km) ning Sauga
jõgi kuni Kalurikülani (u 3 km).
1 Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 15 2 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 3 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 4 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskava, uuendatud 2020 5 Pärnumaa arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
2. Teemaplaneeringu ülesehitus
Teemaplaneering koosneb seletuskirjast, joonisest ja lisadest (KSH aruanne, asjakohaste mõjude
hindamise aruanne, kultuuriväärtuslike objektide nimekiri ning jõe puhastamise ja süvendamise
uuring).
Teemaplaneeringu seletuskirja esimeses peatükis antakse ülevaade planeeringu eesmärgist,
planeeringualast, selle keskkonna- ja looduskaitselistest väärtustest. Seletuskirja teises peatükis
on esitatud planeeringuala ruumilise arengu visioon ja eesmärgid. Kolmas ja neljas peatükk
sisaldavad endas maa- ja veealade kasutamise suuniseid ja tingimusi, sh eraldi suuniseid ja
tingimusi kliimamuutustega arvestamiseks ja nendega toime tulemiseks. Tegemist on
planeeringu lahendusega, milles on käsitletud järgmisi teemasid ja valdkondi:
- Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused maalises ning linnalises
piirkonnas;
- Puhkealad- ja puhkemajandus, sh puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas, puhke- ja
külastuskeskkond, veematkateed, matkarajad- ja marsruudid, puhkevõrgustiku
sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad, avalikud supluskohad;
- Väärtuslikud maastikud;
- Kultuuriväärtused;
- Rohevõrgustik;
- Liikuvus ja tehniline taristu, sh jõe veeala kasutus, laevatatavad jõed, veeskamiskohad
ja sildumisalad, sadamad, teedevõrk, sillad ja jõeületuskohad, kergliiklusteede
võrgustik, liikumine kaldal ja juurdepääs kallasrajale, turvalisus ja päästevõimekus ning
taastuvenergeetika;
- Kliimamuutused, üleujutuseohuga ja lihkeohtlikkusega arvestamine.
Seletuskirja viiendas peatükis on toodud KSH aruandest tulenevad meetmed olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Kuuendas peatükis on selgitatud
teemaplaneeringu elluviimisega seonduvat.
Teemaplaneeringuga on antud üldised suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste
planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamiseks arvestades maakonnaplaneeringu
täpsusastet.
3. Mõjude hindamine
Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi asjakohaste mõjude hindamine ja KSH
koos Natura asjakohase hindamisega.
KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi
teemaplaneeringu koostamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik
areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks,
millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada.
KSH käigus viidi Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu
loodusala osas läbi Natura asjakohane hindamine. Planeeringualale jäävate ülejäänud
loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala,
Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul jõuti
planeeringulahenduse analüüsimise käigus järeldusele, et nimetatud Natura aladele ja nende
piirkonda ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid alade terviklikkust ja kaitse-
eesmärkide seisundit mõjutada ning puudus vajadus Natura asjakohase hindamise
läbiviimiseks.
Arvestades Pärnu jõe loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei
põhjusta planeeringuga kavandatud suunised ja tingimused loodusalale ja selle veekeskkonnale
ning ökosüsteemidele olulisi negatiivseid mõjusid. Edasiste kohaliku omavalitsuse tasandi
planeeringute koostamisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste
kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima
mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused.
Teemaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle
osa seisundit olulisel määral. Ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. Jõe veeala ja kaldaalade säästlikku ja
keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad Pärnu jõe
loodusalale pigem positiivset mõju.
Reiu jõe loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline, kuna ei
kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit
olulisel määral. Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi seisundile ja
kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei
avaldu. Edasistel kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel tuleb konkreetsete
loodusala mõjutada võivate arenduste või tegevuste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale
ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude
leevendamise vajadus ja võimalused.
Planeeringuga kavandatavaga ei avaldu negatiivseid mõjusid Rannaniidu ja Tori põrgu
loodusaladele, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate
elupaigatüüpide ja liikide seisundile.
Teemaplaneeringu koostamisel on KSH ja planeerimine toimunud tihedas seoses, KSH
töögrupi ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel ja
integreeritud planeeringu lahendusse. Lisaks on mõjude hindamise käigus tehtud täiendavad
ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks, mis on lisatud teemaplaneeringu seletuskirja
peatükki 5. Meetmed on määratud järgmiste valdkondade kaupa: Natura alad, kaitstavad
loodusobjektid ja elustik, jõgede veekvaliteet, kallaste lihkeohtlikkus, üleujutus,
kultuuripärand, maastikud, taristuobjektid, müra ja kliimamuutused.
PlanS § 4 lg 2 p 5 alusel läbiviidud asjakohaste mõjude hindamise käigus on tasakaalustatult
arvestatud sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakutud välja
olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise
tulemustega on arvestatud, need kajastuvad planeeringulahenduses. Asjakohaste mõjude
hindamise lõpparuanne ja KSH aruanne on avalikult kättesaadavad teemaplaneeringu lisadena.
4. Menetluse käik
Teemaplaneeringu ja selle KSH koostamisel on lähtutud PlanS-ist tulenevatest nõuetest.
Teemaplaneering ja selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021 korraldusega
nr 156. Algatamise järgselt koostati teemaplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise
kavatsus, mille eelnõud koos planeeringuala kirjeldusega saadeti 16.09.20217
6 Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 15 7 16.09.2021 kiri nr 14-11/6472-1
koostööpartneritele ning kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Laekunud ettepanekute alusel
täiendati teemaplaneeringu dokumente ja avalikustati need Rahandusministeeriumi veebilehel.
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.01–
23.02.2023. Planeeringu dokumentidega sai tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel ning
lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas kohapeal.
Samades kohtades toimusid jaanuari lõpus eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning märtsi
lõpus avalikustamise tulemusi tutvustavad avalikud arutelud. Üheaegselt avaliku väljapaneku
toimumisega esitati 27.12.20228 teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud koostöötegijatele
ja kaasatavatele ettepanekute ja arvamuste saamiseks.
Avaliku väljapaneku käigus esitasid planeeringumaterjalide kohta kirjalikke arvamusi 15
asutust ning neli eraisikut. Eraisikud tegid ettepanekuid kaldatee paiknemise kohta Tammiste
ja Uuemetsa elamupiirkonnas ning tõid välja veeliiklusest tuleneva müra. Asutuste ettepanekud
puudutasid valdavalt kavandatud teid ja kaldateed, veeliikluse korraldamist, sh Pärnu jõe
laevatava osa pikendamist, veeskamiskohtade olulisust päästetöödeks, jõkke jahutus- ja
küttesüsteemide kavandamist, jõe süvendamist ja setete eemaldamist, supluskohti, puhkekohti
ja -metsi (rohealasid), kallasrajale ja jõele juurdepääse ning kliimamuutusi. Arvamuste alusel
täiendati nii teemaplaneeringu kui ka KSH aruande eelnõusid.
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks ja
kaasatavatele arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi 20.06.2023 kirjadega9. Lähtuvalt
laekunud ettepanekutest täiendati teemaplaneeringut ja KSH aruannet ning KSH tulemused
integreeriti teemaplaneeringu lahendusse.
Teemaplaneering võeti vastu Vabariigi Valitsuse 05.02.2024 korraldusega nr 2710.
Vastuvõtmise otsusega kinnitatakse, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, et
maakonnaplaneering on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning
maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi.
Teemaplaneeringu vastuvõtmise järgselt toimus ajavahemikul 21.02–21.03.2024 planeeringu
avalik väljapanek, mille ajal oli kõigil huvilistel võimalik teemaplaneeringu materjalidega
tutvuda ja avaldada nende kohta arvamust. Planeeringumaterjalidega sai tutvuda Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse
teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas kohapeal.
Avaliku väljapaneku käigus esitasid planeeringumaterjalide kohta kirjalikke arvamusi kaks
asutust ja neli eraisikut. Arvamustes käsitleti veemotospordiala arengut, linnalise piirkonna
piire, Pärnu jõe puhketee lahendust, RMK metsaalade arendamist, tuuleparkide mõjude
käsitlemist, planeeringu ja selle jooniste täpsusastet ning mõistete täpsustamist. Avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 06.05.2024 Pärnu riigimajas. Arvamuste
alusel täpsustati teemaplaneeringu lahendust veemotospordi ja RMK metsaalade arendamise
osas ning täpsustati mõisteid. Ülejäänud teemades selgitati arvamuse andjatele
teemaplaneeringu eesmärkki, lahendust ja maakonnaplaneeringu täpsusastet.
Koostöö ja kaasamine teemaplaneeringu koostamisel toimus vastavalt PlanS-is toodud
nõuetele. Teemaplaneeringu menetlusega seotud avalikud teated avaldati Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi (kuni 01.07.2023 Rahandusministeeriumi) veebilehel, Ametlikes
8 27.12.2022 kiri nr 15-2/10190-1 9 20.06.2023 kiri nr 15-2/4415-1 ja 20.06.2023 kiri nr 15-2/4414-1 10 Vabariigi Valitsuse 05.02.2024 korraldus nr 27
Teadaannetes, maakonnalehes Pärnu Postimees, kohalike omavalitsuste veebilehtedel ja
kohalikes ajalehtedes Tori Valla Teataja ning Põhja-Pärnumaa valla infoleht.
Koostöötegijad Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel olid Pärnu Linnavalitsus, Tori
Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet,
Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium
(alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates
01.07.2023 Kliimaministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus. Koostöötegijad on olnud kaasatud erinevatesse planeeringu
etappidesse, küsitud on seisukohti ja teavitatud avalikest väljapanekutest. Teemaplaneering
esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks 20.06.202311 ja 24.04.202412 (Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus). Kõik koostöötegijad on teemaplaneeringu kooskõlastanud.
Teemaplaneeringu koostamisse kaasati personaalselt isikud ja asutused, kelle õigusi võib
teemaplaneering puudutada või kellel võib olla põhjendatud huvi teemaplaneeringu lahenduse
vastu.
II KAALUTLUSED
Teemaplaneeringu ja selle KSH menetlus on läbi viidud lähtuvalt PlanS-is sätestatud nõuetest.
Teemaplaneeringuga viiakse ellu üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“, Pärnu maakonna
planeeringut ja Pärnumaa arengustrateegiat „Pärnumaa 2030+“. Teemaplaneeringu koostamisel
on arvestatud kõrgema tasandi planeeringutest tulenevate arenguvajaduste ja suundadega ning
täpsustatud Pärnu maakonna planeeringut Pärnu jõe ja kaldalaga seotud teemade osas.
Teemaplaneering on kooskõlas asjakohaste keskkonda käsitlevate eesmärkide ja
arengudokumentidega. Vastav ülevaade on antud teemaplaneeringu lisaks oleva KSH aruande
peatükis 5.
Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.
Lähtuvalt huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on teemaplaneeringus riigi,
kohaliku omavalitsuse ja avalikkuse koostöös kokku lepitud Pärnu jõe kui kogu piirkonna jaoks
olulise telje edasised arengusuunad. Käesoleval hetkel on kõik planeeringuala omavalitsused
koostamas uusi üldplaneeringuid ja teemaplaneering toetab üldplaneeringute koostamist
tervikliku ning kohalike omavalitsuste ülese Pärnu jõe vee- ja kaldaala käsitluse osas.
Teemaplaneering annab uute üldplaneeringute koostamiseks suuniseid ja tingimusi. Kõik
planeeringuala omavalitsused on teemaplaneeringu kooskõlastanud.
Planeeringu koostamisel on lähtutud elukeskkonna parendamise ja otstarbeka, mõistliku ja
säästliku maakasutuse põhimõttest. Teemaplaneeringuga on maakonnaplaneeringu
täpsusastmes loodud eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtusi. Asustuse arengu suunamisel jõe kallastel on linnalise ja maalise
asustusega alasid käsitletud eraldi ning määratud suunised lähtuvalt ehitatud keskkonna ja
looduskeskkonna tasakaalustamise vajadusest. Näiteks on olulist tähelepanu pööratud
linnalises keskkonnas jõe äärsete puhkealade säilitamisele ja tervikliku puhkealade võrgustiku
loomisele. Soodustatakse varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat
kasutamist nagu linnalises piirkonnas jõe äärsetele tootmisaladele uute sobilike kasutuste
11 20.06.2023 kiri nr 15-2/4415-1 12 24.04.2024 kiri nr 14-2/524
leidmist, sadama akvatooriumi alal merega seotud tegevuste eelistamist, keskuste sidumist
jõega, jõe äärsete külakeskuste tugevdamist ning olemasolevate maastiku-, kultuuri- ja
puhkeväärtuste esiletoomist jms. Soodustatakse säästvaid liikumisviise nii asustuse arengu
suunamise kui kergliiklusteede võrgustiku ja mitmeliigiliste transpordisõlmede kavandamise
kaudu. Käsitletud on jõgedes taastuvenergeetika tootmise võimalusi.
Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud teabe piisavuse põhimõttest. Teemaplaneeringu
algatamise eelselt ja selle koostamise käigus on teostatud mitmeid uuringuid nagu „Pärnu jõe
kasutusvõimaluste uuring“13, „Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seos merega“14,
„Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“15.
Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi asjakohaste mõjude hindamine ja KSH
koos Natura asjakohase hindamisega. Mõjude hindamise käigus on tasakaalustatult arvestatud
sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakutud välja olulisi
negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on
teemaplaneeringu koostamisel arvestatud ja need kajastuvad planeeringus. Teemaplaneering on
koostatud koostöös asjaomaste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, kes on planeeringu
kooskõlastanud. Planeeringu koostamisel on kaalutud huvitatud isikute arvamusi ning
ettepanekuid ning planeeringulahendust sellest lähtudes täiendatud.
III OTSUS
Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 71 lõike 1 alusel otsustab Vabariigi Valitsus:
1. Kehtestada Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala
ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“.
2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos
seletuskirjaga ja maakonnaplaneeringu teemaplaneering koos kõigi lisadega
maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel ja planeeringute andmekogus.
3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil korraldada maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 71 lõigetele 2 - 4.
I. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
13 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, Maves OÜ, 2019 14 Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seos merega, Ruumab OÜ, 2021 15 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus, Maves OÜ, 2022
1
15.08.2024
Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
kehtestamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 71 lõike 1 alusel
„Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (teemaplaneering). Teemaplaneering koostatakse
eelkõige riiklike ja Pärnu maakonna kohaliku omavalituse üksuste üleste huvide ja
arenguvajaduste väljendamiseks. Esimest korda määratakse ühtses arengudokumendis Pärnu
jõe vee- ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused aastani 2030 ja sellele
järgnevateks aastateks.
Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamist korraldab
ja teemaplaneeringut koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni 01.07.2023
Rahandusministeerium).
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM)
ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Merilin Rosenberg
(58041423, [email protected]) ja juhtivspetsialist Raine Viitas (58851458,
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis REM kohaliku omavalitsuse
poliitika osakonna kohalike omavalitsuste õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442,
[email protected]) ja REM Ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna juht
Külli Siim (5817 0529, [email protected]).
2. Eelnõu eesmärk ja sisu
Eelnõu eesmärk on kehtestada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis koosneb
seletuskirjast, põhijoonisest ning lisamaterjalidest.
Eelnõu I osas antakse ülevaade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu olulisematest
asjaoludest nagu selle eesmärk ja vajadus, planeeringuala suurus ja ulatus, teemaplaneeringu
ülesehitus ja planeeringulahendus, teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude
hindamise tulemused ning esitatakse ülevaade planeeringu koostamise menetluse käigust.
Eelnõu teises osas tuuakse kaalutlused, millest planeeringu koostamisel on lähtutud, sh tuuakse
välja planeeringulahenduse seos PlanS-is sätestatud planeerimise põhimõtetega. Eelnõu III ja
IV osas on vastavalt käsitletud Vabariigi Valitsuse otsust ja selle vaidlustamise võimalust.
Teemaplaneeringu lisadeks KSH aruanne, asjakohaste mõjude hindamise lõpparuanne,
kultuuriväärtuslike objektide nimekiri ning jõe puhastamise ja süvendamise uuring.
2.1 Teemaplaneeringu ja KSH menetluse osas
2
PlanS § 1 lõike 2 kohaselt tulenevad nõuded planeerimismenetlusele PlanS-st.
Teemaplaneering ja selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021 korraldusega nr
15. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust
reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise ajal kehtinud PlanS § 2 lõike 3 kohaselt
kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le menetlusnõudeid, mis
tulenevad PlanS-st. Eelnevast tulenevalt on nii teemaplaneeringu, kui ka selle KSH
menetlusnõuded sätestatud PlanS-is ja dokumentide menetlus on läbi viidud ühiselt.
Täpsemalt on teemaplaneeringu menetluse käigu, laekunud ettepanekute ja nendega
arvestamise kohta võimalik ülevaade saada REM veebilehel.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Planeeringu koostamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja kehtivatest strateegilistest
arengudokumentidest, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seega otsene puutumus
Euroopa Liidu õigusega puudub.
5. Korralduse mõjud
PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Kõigis
planeeringuala omavalitsustes on käsil uute üldplaneeringute koostamine, mida
teemaplaneeringu lahendus toetab tervikliku ning omavalitsuste piiride ülese jõe vee- ja
kaldaala käsitluse osas. Teemaplaneeringus on seatud detailsemate kohaliku omavalistuse
planeeringute jaoks jõe ja kaldaala kasutusega seonduvad suunised, tingimused ning
negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavad meetmed. Teemaplaneeringu koostamisel on
arvestatud kehtivate üldplaneeringute asjakohaste põhimõtete ja lahendustega ning asjakohaste
detailplaneeringute lahendustega, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet.
Teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ja
kaldaga seotud teemades Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas.
Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna
ning erasektori vahel. Teemaplaneeringus seatud põhimõtete, suuniste ja tingimustega
arvestamine läbivalt kõigil tasanditel aitab kaasa teemaplaneeringu terviklikule elluviimisele ja
tagab planeeringute ja erinevate strateegiliste arengudokumentide vahelise kooskõla.
Teemaplaneeringuga tuleb arvestada maakonna arengustrateegia koostamisel, samuti on
teemaplaneering ja maakonna arengustrateegia aluseks üldplaneeringute koostamisele.
Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi asjakohaste mõjude hindamine ja KSH
koos Natura asjakohase hindamisega. Mõjude hindamise käigus on tasakaalustatult arvestatud
sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakutud välja olulisi
negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on
3
arvestatud, need kajastuvad planeeringulahenduses, mõju hindamise aruanded on avalikult
kättesaadavad teemaplaneeringu lisamaterjalidena.
6. Korraldusega kaasnevad kulud
Korraldusega kaasneb ajalehes teavitamisega seonduv kulu, mis tasutakse riigieelarvesse
planeeritud vahenditest.
7. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Pärnu jõe teemaplaneering on koostatud koostöös planeeringuala kohalike omavalitsuste,
ministeeriumide ja valitsusasutuste ning teiste asjaomaste asutuste ja huvitatud osapooltega.
Teemaplaneeringu eskiislahenduse koostamiseks viidi 2021-2022 ajavahemikul läbi
külastusvisiite, planeeringuala paikvaatlusi ja teemapõhiseid koosolekuid koos planeeringu
koostajate, mõjuhindajate, kohalike omavalitsuste ning teiste erinevate valdkondade
esindajatega.
Ajavahemikul 16.01-23.02.2023 toimus teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik
väljapanek. Avaliku väljapaneku ajal viidi läbi eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning
selle järgselt viidi läbi avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud kõigis
kaasatud kohalikes omavalitsuses (Pärnu, Tori, Põhja-Pärnumaa). Ajavahemikul 21.02-
21.03.2024 toimus planeeringu avalik väljapanek ning 06.05.2024 avaliku väljapaneku
tulemusi tutvustav avalik arutelu. Avalike väljapanekute käigus oli kõigil huvitatud isikutel
võimalik tutvuda koostatud planeeringulahendusega, avaldada selle kohta arvaust ning saada
vastuseid.
Koostöötegijad Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on Pärnu Linnavalitsus, Tori
Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium (alates 01.07.2023
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023
Kliimaministeerium), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus. Koostöötegijad on olnud kaasatud erinevatesse planeeringu
etappidesse, küsitud on seisukohti ja teavitatud avalikust väljapanekust. Teemaplaneering
esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks 20.06.2023 ja 24.04.2024 (Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus). Kõik koostöötegijad on teemaplaneeringu kooskõlastanud.
Täpsemalt on võimalik kooskõlastustega tutvuda REM veebilehel.
4
Teemaplaneeringu koostamisse kaasati isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi
teemaplaneeringu lahenduse vastu või kelle õigusi teemaplaneering võib puudutada.
Teemaplaneeringu koostamisse kaasati Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Türi Vallavalitsus,
Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Pärnumaa
Arenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, TTÜ Särghaua õppekeskus, SA Pärnu
muuseum, Sõudeklubi Pärnu, Pärnu sõudekeskus Kalev, Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ,
Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Rohelise Jõemaa
Koostöökogu, Fishing Village, Soomaa turism MTÜ, Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus,
Pärnu sadam AS, MTÜ Pärnu jahtklubi, JAPS AS, Tucuruvi OÜ Lustipark, Kaitseliidu
Pärnumaa malev, Ülejõe selts MTÜ, Keskkonnaagentuur, OÜ Pärnu Loovlinnak Haldus, OÜ
Rail Baltic Estonia, Suurejõe Rahvamaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning kutseliste
kalurite ja veemotosportlaste esindajad. Kaasatavate isikute ring on olnud ajas täienev.
Kaasatavaid isikuid on teavitatud personaalselt e-kirjaga olulisematest planeeringu etappidest
ja küsitud arvamusi planeeringulahenduse kohta.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse kaasati ka personaalselt isikud, kes esitasid
teemaplaneeringule ettepanekuid, kelle maaüksustel asuvad rippsillad ja veeskamiskohtade
võimalikud asukohad, kelle maaüksused jäävad pikendatava laevatatava jõelõigu äärde Sauga
ja Pärnu jõel ning kelle maaüksused on olulised puhke- ja peatuskohtade sõlmpunktide ning
puhke- ja kergliiklustee võrgustiku arendamiseks.
Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) ja kooskõlastamiseks
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja
Valdade Liidule.
5
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine“ eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Planeeringuala asukoht ja piir
Töö number 2021-0046
Tellija Rahandusministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev Mai 2024
Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneering „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH aruanne
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
2 / 144
Versioon 4 (menetletud)
Kuupäev 13.05.2024
Koostanud: Eike Riis, Raimo Pajula, Vivika Väizene, Marko Ründva, Sander Lõuk,
Marko Lauri
Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Jõesuu rippsillalt, 30.05.2019. Foto: Eike Riis
Projekti nr 2021-0046
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
3 / 144
Sisukord
KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 6
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 14
2. OSAPOOLED JA MENETLUS .............................................................................. 15
3. TEEMAPLANEERINGU EESMÄRK JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS17
3.1. Teemaplaneeringu eesmärk ................................................................................. 17 3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...................................................................... 18
4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA .................... 20
5. OLULISED RAHVUSVAHELISED, EUROOPA LIIDU JA RIIKLIKUD
KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID ..................................................................... 21
5.1. Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärgid ................................. 21 5.2. Riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid .................................................................... 22
6. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................. 28
7. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS ............................................. 30
8. NATURA HINDAMINE ...................................................................................... 33
8.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 33 8.2. Mõjuala ulatuse määratlemine ............................................................................. 33 8.3. Natura eelhindamise tulemused ........................................................................... 33 8.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ................. 34 8.4.1. Pärnu jõe loodusala iseloomustus ......................................................................... 34 8.4.2. Reiu jõe loodusala iseloomustus ........................................................................... 35 8.4.3. Rannaniidu loodusala iseloomustus ....................................................................... 36 8.4.4. Tori põrgu loodusala iseloomustus ........................................................................ 37 8.5. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele .......................................................... 38 8.5.1. Mõju Pärnu jõe loodusalale .................................................................................. 38 8.5.2. Mõju Reiu jõe loodusalale .................................................................................... 45 8.5.3. Mõju Rannaniidu loodusalale ................................................................................ 49 8.5.4. Mõju Tori põrgu loodusalale ................................................................................. 50 8.6. Hinnang võimalikule koosmõjule teiste tegevustega ............................................... 51 8.7. Meetmed kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks ........................................ 52 8.7.1. Leevendusmeetmed ........................................................................................... 52 8.7.2. Seiremeetmed ................................................................................................... 53 8.8. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus ............................................... 53 8.8.1. Pärnu jõe loodusala ............................................................................................ 53 8.8.2. Reiu jõe loodusala .............................................................................................. 54 8.8.3. Rannaniidu loodusala .......................................................................................... 54 8.8.4. Tori põrgu loodusala ........................................................................................... 54
9. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................. 55
9.1. Mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele ................................................... 55 9.1.1. Mõju jõgede veekvaliteedile ................................................................................. 55 9.1.2. Mõju jõgede hüdromorfoloogiale ja kallastele ......................................................... 57 9.1.3. Vastavus veemajanduskava eesmärkidele ............................................................. 63 9.1.4. Mõju planeeringuala jõgede elustikule (veetaimestikule ja -loomastikule) .................. 64 9.1.5. Mõju jõgede kaldapiirkonna taimestikule ja loomastikule ......................................... 68 9.2. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju ................................................. 69 9.3. Üleujutustega arvestamise vajadus ...................................................................... 71 9.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 75 9.4.1. Mõju kaitsealadele .............................................................................................. 75
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
4 / 144
9.4.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 78 9.4.3. Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 80 9.4.4. Mõju kaitstavate liikide püsielupaikadele ............................................................... 81 9.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 82 9.5. Mõju vääriselupaikadele ...................................................................................... 82 9.6. Mõju rohelisele võrgustikule ................................................................................ 82 9.7. Mõju kultuuriväärtustele ..................................................................................... 83 9.7.1. Mõju kultuurimälestistele .................................................................................... 84 9.7.2. Mõju teistele väärtuslikele kultuuriobjektidele ........................................................ 89 9.7.3. Kultuuriväärtusega hoonete ja rajatiste säilitamise olulisus...................................... 94 9.8. Mõju maastikele ja vaadetele ............................................................................... 95 9.8.1. Mõju väärtuslikele maastikele, ilusatele teelõikudele ja vaadetele............................. 95 9.8.2. Maastik kui elu- ja töökeskkond ........................................................................... 97 9.9. Mõju asustusele ja maakasutusele ...................................................................... 100 9.10. Mõju ettevõtlusele ............................................................................................ 104 9.11. Kavandatava taristuga seotud võimalikud mõjud .................................................. 104 9.11.1. Maanteed ja linnatänavad ................................................................................. 105 9.11.2. Jalg- ja jalgrattateed ........................................................................................ 105 9.11.3. Sadamad ........................................................................................................ 106 9.11.4. Sillad, sildumisalad, veeskamiskohad jms............................................................ 107 9.11.5. Jahutussüsteemid ja küttekontuurid jões ............................................................. 107 9.11.6. Jõe veeala kasutus ja veeteed ........................................................................... 108 9.12. Maardlatega seotud võimalikud mõjud ................................................................ 109 9.13. Mõju planeeringuala müratasemele .................................................................... 109 9.14. Mõju inimeste tervisele ..................................................................................... 117 9.15. Mõju inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................................ 118 9.16. Kliimamuutustega arvestamine .......................................................................... 121 9.17. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................. 123
10. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS
KAVANDATUD MEETMED................................................................................ 124
10.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks ................... 124 10.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja
vähendamiseks ................................................................................................ 125 10.3. Jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks
kavandatud meetmed ....................................................................................... 126 10.4. Kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks
kavandatud meetmed ....................................................................................... 128 10.5. Üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks
kavandatud meetmed ....................................................................................... 129 10.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ...................................................................... 129 10.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks ................................................... 130 10.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks ........................................................... 131 10.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks ................................................... 133 10.10. Supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamine ................................................ 134 10.11. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks .......................................................... 134
11. OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA
MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ................................................ 135
12. ÜLEVAADE ALTERNATIIVSETEST ARENGUSTSENAARIUMIDEST .................... 138
13. ÜLEVAADE KSH ARUANDE MENETLEMISEST .................................................. 140
13.1. Ülevaade KSH aruande eelnõu avalikustamise tulemustest .................................... 140 13.2. Ülevaade KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest ................................................. 140
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
5 / 144
14. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................. 141
Lisad
Pärnu jõe teemaplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus ning planeeringuala kirjeldus on leitavad
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel teemaplaneeringu materjalide kaustast:
https://agri.ee/parnu-maakonna-planeeringu-teemaplaneering-parnu-joe-ja-kaldaala-ruumilise-
arengu-perspektiiv-ning#planeeringu-lahtesei (vaadatud 13.05.2024).1
Kuna KSH aruande eelnõu menetlus on teemaplaneeringu menetlusega ühine ja toimub vastavalt
planeerimisseadusele, siis menetlusega seotud dokumendid (avaliku väljapaneku käigus laekunud
asutuste ja isikute ettepanekud ning vastused neile, avalike arutelude protokollid,
kooskõlastused/arvamused jms) avalikustab planeeringu koostamise korraldaja (antud juhul ühtlasi
ka planeeringu koostaja) vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.
Kasutatud lühendeid
DP detailplaneering
EELIS Eesti Looduse Infosüsteem
eRT elektrooniline Riigi Teataja
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KOV kohalik omavalitsus
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
KÜ katastriüksus
LKA looduskaitseala
LS lähteseisukohad
PlanS planeerimisseadus
VMK veemajanduskava
VTK väljatöötamise kavatsus
ÜP üldplaneering
ÜRMK üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava
1 Varem Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/maakonnaplaneeringud#planeeringu-lahtesei
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
6 / 144
Kokkuvõte
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi: teemaplaneering) eesmärk on piirkonna ruumilise
arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade
kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha
määramine. Samuti on eesmärk loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning piirkonna
kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike
eelduse loomine, jõe- ja kaldaala kasutajate vaheliste vastuolude määratlemine ning huvide
tasakaalustamine.
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu
lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori
ja Põhja-Pärnumaa valdades. Pärnu jõe alamjooksu ja selle lähiala all mõistetakse piirkonda Kurgjalt
kuni jõe suudmeni. Teemaplaneering hõlmab ka Sauga ja Reiu jõgede alamjooksud. Pärnu ja Reiu
jõgi kuuluvad loodusaladena Natura 2000 võrgustiku alade hulka.
KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu
koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng.
KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib
kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada.
Teemaplaneeringu koostamist korraldab, planeeringut koostab ja KSH koostamist korraldab
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (varem Rahandusministeerium). Teemaplaneeringu KSH
viib läbi OÜ Skepast&Puhkim eksperdirühm. Teemaplaneeringu ja KSH koostamine toimub koostöös
ning nende dokumentide menetlus on ühine. Ühised on ka teemaplaneeringu ja KSH koostamisse
kaasatavad osapooled. KSH läbiviimise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast ning neid
dokumente menetletakse koos.
KSH aruandes käsitletakse Pärnu jõe teemaplaneeringu seisukohast olulisi rahvusvahelisi, Euroopa
Liidu ja riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ning kirjeldatakse, kuidas neid eesmärke ja muid
keskkonnakaalutlusi on teemaplaneeringu koostamisel arvesse võetud.
Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus
Pärnu jõe loodusalal kavandatakse mitmeid rajatisi (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad,
supluskohad, sõudekanal jms), mille rajamine eeldab suuremal või vähemal määral jõe
veekeskkonda sekkumist ning süvendustöid või setete eemaldamist. Samuti võib prognoosida veeala
intensiivsemat kasutust ja veesõidukite liikluse tihenemist. Tegevused ja arendused, mis
intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja
kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale mõningaid negatiivseid mõjusid.
Arvestades loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei põhjusta
planeeringuga kavandatavate objektide rajamine loodusalale ja selle veekeskkonnale ning
ökosüsteemidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Jõe veeala ja kaldaalade säästlikku ja
keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad Pärnu jõe loodusalale
pigem positiivset mõju. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel
tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus
ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused.
Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline, sest ei kavandata
arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral.
Suurem osa planeeringuga kavandatavatest objektidest ja tegevustest toimub piirkonnas (Papiniidu
sillast allavoolu), kus ei esine kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ning ei ole olulisi elupaiku
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Seega ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks
olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
7 / 144
Reiu jõe loodusalale kavandatakse planeeringuga väikesadamat ja olemasoleva supluskoha
arendust ning kajastatakse perspektiivse Sindi-Lodja silla asukohta. Samuti võib prognoosida
veeliikluse kasvu. Seoses sadamaga ja vähesel määral ka ujumiskohaga kaasneb jõe
looduskeskkonnale ja loodusalale mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju. Sadama
rajamisega seotud mõjud on leevendatavad ehitustehniliste meetmetega. Veeliiklusega seoses olulist
negatiivset mõju loodusalale ei kaasne.
Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid
loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete
mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude
avaldumine ei ole tõenäoline kuna ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või
halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral.
Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile seoses
planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Samuti ei avaldu ebasoodsaid mõjusid
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
Rannaniidu loodusalale planeeringuga rajatisi ega tegevusi ei kavandata, kuid planeeringuala
lähedusse nähakse ette võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks. Sadama
rajamisel on võimalik vältida mõjusid loodsusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Seega ei avaldu
seoses planeeringuga kavandatuga negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad
mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile.
Tori põrgu loodusalal kavandab planeering Tori põrgu kaldaraja pikendamist. Antud tegevus ei
põhjusta alale ja selle kaitse-eesmärkidele negatiivseid mõjusid. Seega ei avaldu seoses
planeeringuga kavandatuga negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala
kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide.
Lähtudes Natura eelhindamises toodud järeldustest (vt LS ja KSH VTK) arvestati Natura asjakohase
hindamise läbiviimisel ka planeeringualale jäävate ülejäänud loodusaladega (Soomaa loodusala,
Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja
linnualadega (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala), mille puhul ebasoodsad mõjud Natura
eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistati. Planeeringulahenduse analüüsimise käigus sai
kinnitust, et nimetatud Natura aladele ja nende ümbrusesse ei kavandata objekte või tegevusi, mis
võiksid nende alade terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit mõjutada, ning jõuti järeldusele, et
puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks nende alade suhtes.
Ülevaade KSH tulemustest ja järeldustest
Keskkonnamõju hindamisel lähtuti teemaplaneeringu eesmärgist ja ülesannetest ning sellega
kaasneda võivast keskkonnamõjust, samuti KSH eelhinnangu tulemustest ja järeldustest. Hinnangu
koostamise käigus on lähtutud põhimõttest, et teemaplaneeringu ülesannete täitmisel tuleb vältida
kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete
kavandamise kaudu.
Kavandatava tegevusega kaasnev jõe põhja puhastamine ja süvendamine ei too kaasa olulist
negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on
vajadusel leevendatav. Kuna nii sette eemaldamine kui ka süvendamine ning tahkete ainete vette
uputamine vajavad alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse taotluse kohta (sõltuvalt
tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul, kui otsustatakse, et oluline mõju
eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia. Tegevuste edasisel kavandamisel on soovitav
jälgida, et üheaegselt ei toimuks jõe veekeskkonnas mitut suuremahulist süvendustööd (ehitustööd),
mis koosmõjus võiksid põhjustada heljumi kontsentratsiooni olulist suurenemist ulatuslikumal alal
ning sellega põhjustada võimalikku olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulist kasutusaegset mõju jõgede vee kvaliteedile, kui järgitakse veeseaduse ja selle
alamaktide nõudeid.
Kavandatava tegevusega ei muudeta jõe morfoloogilisi tingimusi: jõe langu, jõe põhja iseloomu ja
jõe laiust. Samuti ei muuda kavandatavad objektid jõe kaldavööndi ulatust ja jõe lammialasid.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
8 / 144
Märkimisväärselt ei muutu jõe kalda iseloom, sest teemaplaneeringuga kavandatavad objektid
paiknevad Pärnu jõe ääres hajusalt ning nende rajamisega kaasnev mõju jõe kalda iseloomule
reeglina lokaalne ja väheoluline. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa muutusi Pärnu jõe
veerežiimis, vooluhulkades ja voolukiiruses. Planeeringualal asuvatele Pärnu jõe lisajõgedele ei ole
samuti kavandatud objekte või tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada nende jõgede
hüdromorfoloogilist seisundit.
Planeeringulahendus ei eelda jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks.
Küll aga tiheneb veeliiklus piirkonnas, sest planeeringus kavandatu realiseerimine soodustab aluste
arvu suurenemist. Veeliikluse mõju jõe kallastele avaldub läbi lainetuse. Lainetuse erodeeriv mõju
oleneb eelkõige kalda pinnasest, aga ka sängi kujust ja kalda nõlvusest. Regulatiivsetest meetmetest
aitab mõju vähendada liikumiskiiruse piiramine ja väiksema võimsusega mootorite kasutamine.
Ehituslikest meetmetest on kasutatav kallaste kindlustamine. Inimjõul liikuvate aluste mõju
kallastele läbi lainetuse tekke võib lugeda olematuks.
Planeeringuala jõgede kallaste maalihkeoht mõjutab rajatiste ehitamist kaldale. Eristatud
lihkeohtlikel aladel tuleb igasuguse ehitustegevuse kavandamisel arvestada maalihete toimumise
võimalikkusega. Maalihkeohtlikud ja potentsiaalselt ohtlikud lõigud on soovitav kanda
teemaplaneeringu kaardirakendusse. Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade
markeerimine, alade kitsenduste ja muude kasutamistingimuste määratlemine ja
kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine aitab vähendada maalihetest tulenevaid
võimalikke kahjustusi hoonetele ja rajatistele, suurendades sellega ohutust. Hinnatud on
maalihkeohtlikkusest lähtudes soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus jõe veepiirist, välja töötatud
nõuded lihkeohtlike alade uuringute läbiviimiseks ja välja pakutud meetmed nõlvastabiilsuse
suurendamiseks.
Positiivse mõjuga on kaldaala tehnilise taristu objektide põhimõtteliste asukohtade määramine
teemaplaneeringuga ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks suuniste seadmine. See
suunab ja korrastab taristu objektide rajamist jõe kallastel, vähendab kaootilisust ja võimaldab
edaspidi reguleerida nende rajamist, et vähendada võimalikku koosmõju. Kavandatava tegevuse
mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele kokkuvõttes positiivne, kui võetakse arvesse
ettepanekuid edasise tegevuse kavandamiseks.
Kaugjahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada võimalike kaasnevate
mõjudega. Jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude
hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja lahenduse sobivus ning rakendada
vajalikke meetmeid mõju vähendamiseks.
Planeeringuga ei kavandata nende vooluveekogude piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa
tuua veekogude seisundi halvenemise. Teemaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks
saastekoormuse tõus (välja arvatud ajutiselt seoses ehitustöödega), mõju planeeringuala jõgede
üldisele hüdromorfoloogilisele seisundile või veerežiimile. Planeeringuga kavandatavate tegevuste
nõuetekohasel realiseerimisel ja leevendusmeetmete rakendamisel ei ole eeldada planeeringuala
veekogumite seisundi halvenemist. Takistusi veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks ei
tuvastatud.
Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi
halvendada, seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Mõjud põhjaelustikule on
suhteliselt väikesed, sest need avalduvad lokaalselt piiratud aladel ning on pöörduvad – elustik
taastub olulisel määral juba mõne aastaga. Vee-elustikule avalduvate mõjude minimeerimiseks tuleb
jõepõhja sekkuvaid töid teha madalveeperioodil, mil vool on aeglasem, heljumi levik piiratum ja selle
settimine kiirem. Suuremahuliste süvendustööde puhul tuleb kasutada heljumi levikut tõkestavaid
ekraane või eraldada töötsoon näiteks sulundseinaga või pinnastammidega. Süvendustöödega
kaasnev mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri.
Planeeringuala jõgede laevatatavates osades pole teadaolevalt olulisi kudealasid, mida heljumi
settimine ohustada võiks. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt kaitsealuste veeselgrootute
jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku tavapärasele elule vee heljumisisalduse lühiajaline
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
9 / 144
tõus olulist mõju ei avalda. Jõgede kaldapiirkonna taimestikule ega loomastikule ei avaldu
planeeringuga seoses olulisi negatiivseid mõjusid.
Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab
kevadisel ja sügisesel perioodil, kui on kalade peamine kudemise, kuderände ja kalavastsete
laskumise aeg, suuremahulised süvendustööd välistama. Eelpooltoodut arvesse võttes on
süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kalastiku seisukohalt kõige
sobivam periood ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Iga konkreetse süvendamist hõlmava
tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju
kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH).
Kuna võimalikud süvendustööd ei muuda olulisel määral jõesängi kuju ja ristlõiget, siis pole ühegi
kavandatud ehitise puhul ette näha, et nende rajamisega kaasneks oluline mõju Pärnu, Reiu ja Sauga
jõgede hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev mõju jõgede hüdromorfoloogilisele seisundile on lokaalne
ja väheoluline.
Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava
pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised
uuringud, laevateeveetee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused). Olenevalt
kavandatavast tööde mahust võib olla vajalik ka keskkonnamõju eelhinnangu andmine või
keskkonnamõju hindamine. Uuringute ja mõju hindamise tulemusel määratakse leevendusmeetmete
rakendamise vajadus ning leevendusmeetmete spetsiifika.
Kuna Pärnu jõe lõik Tindisaartest kuni Sindi kärestikuni on kaladele oluline kudeala, siis kalastiku
seisukohast ei ole aktsepteeritav jõe põhja puhastustöödega minna Tindisaartest (Türgi oja
suudmest) ülesvoolu. Põhjendatud vajadusel (paadisõidu ohutuse seisukohast) võib kaaluda üksikute
suuremate kivide nihutamist kooskõlastatult Keskkonnaametiga ning kõiki vajalikke
keskkonnameetmeid arvestades. Samas tuleb põhjalikult kaaluda selle tegevuse otstarbekust, sest
eeldatavalt ei ole see ühekordne tegevus. Korduvad/regulaarsed häiringud selles 4,5 km pikkuses
jõelõigus võivad kokkuvõttes põhjustada olulist mõju jõekeskkonnale, eelkõige kalade kudealale.
Hüdroajamiga veemootorsõidukite (eeskätt jetide) kasutamine mõjutab negatiivselt enim kalade
noorjärke, eriti larve. Jetide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt. Eriti tundlikud
on jetidele meritindi vastsed. Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode, on
nende kaitse seisukohast vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade
noorjärkude kaitse seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. Üldjuhul on see üsna
hästi kooskõlas jetisõidu kõrghooajaga, mis samuti kestab juuni keskpaigast augusti lõpuni (peamisel
puhkuseperioodil, kui vesi jões on piisavalt soe).
Kavandatava tegevuse elluviimisel on vajalik arvestada üleujutusega seotud riskide maandamise
eesmärkidega ning asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks antud soovitustega. Riskipiirkondade
ehituslike tegevuste puhul tuleb erinevate lahenduste mõju ja maksumust täpsemalt hinnata
riskipiirkondade uuringute käigus. Ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist
negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt reostuse
sattumine jõkke). Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud
leevendatavad.
Pärnu rannaniidu looduskaitsealale, Pärnu maastikukaitsealale, Saarjõe maastikukaitsealale,
Kaansoo mesimuraka kasvualale ja kaitstavatele parkidele ning nende kaitse-eesmärkidele puuduvad
seoses planeeringuga negatiivsed mõjud. Niidu maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele ei
avaldu seoses planeeringuga negatiivseid mõjusid, kui ala kohta töötatakse välja asjakohane
kaitsekord ja rakendatakse meetmeid kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja väärtuste säilitamiseks.
Autosilla rajamisega Tammsaare pst pikendusele kaasneks Niidu maastikukaitsealale pöördumatu
oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik leevendada.
Kuna Pärnu jõe ja Reiu jõe hoiualad kattuvad vastavate Natura loodusaladega ning ka kaitse-
eesmärgiks olevad elupaigatüüp ja liigid on samad, siis on mõju hinnang hoiualale ja loodusalale
sama (vt eespool). Seoses planeeringuga puuduvad olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale Navesti
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
10 / 144
hoiualale ja Tellissaare hoiualale, samuti nende hoiualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja
elupaigatüüpidele.
Peamiseks rajatistega ning kaldaalade arendamisega seotud mõjuriks, mis põhjustab kaitsealuste
nahkhiirtele häiringuid, on valgusreostus. Seega on oluline kasutada jõe kallastel paiknevate
puhkealade, kergliiklusteede ja muude valgustatud radade puhul säästlikke valguslahendusi.
Konkreetse rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse tuleb hinnata mõju
nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduvate mõjude vähendamise
vajadusega. Jõe kallastele puhkealade kavandamisel tuleb arvestada kõrghaljastuse säilitamise ja
rajamise vajadusega. Hõredad puistud, mis on katkestamata suuremate lagedate aladega, pakuvad
nahkhiirtele orienteerumiseks võimalusi ning on ühtlasi ka headeks toitumisaladeks.
Jõe toimimisel rohekoridorina on oluline selle kaldaalade looduslik seisund ehk iseloomuliku
kaldataimestiku esinemine. Valdaval osal planeeringualale jäävast Pärnu jõest säilib looduslik
kaldataimestik. Planeering ei kavanda tegevusi, millega muudetaks suuremas ulatuses jõe
kaldaalasid ja kaldataimestikku. Kaldaid muudetakse üksikute looduslikumale alale jäävate objektide
alal, kuid need mõjud on lokaalsed ega ohusta rohevõrgustiku sidusust. Kuna Pärnu linna lähedased
rohealad on juba puhkealadena kasutusel, siis pole ette näha rohealade kasutuskoormuse suurt
tõusu, mis võiks avaldada olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele.
Kultuurimälestiste säilimise tagamiseks ja nende väärtustamiseks tuleb lähtudes
teemaplaneeringuga kavandatavatest tegevussuundadest anda edaspidi täpsemad lahendused.
Käesolevalt saab ainult juhtida tähelepanu Muinsuskaitseametiga edasise koostöö vajadusele
järgmistes planeerimise ja projekteerimise etappides. Eraldi tuleks välja tuua vahetult Pärnu jõe
(Sindist allavoolu) ja Sauga jõe kallastel asuvate ajalooliste asulakohtade kaitse vajaduse seoses
kallaste võimaliku uhtumisega veeliikluse eeldatava intensiivistumise tõttu. Samuti võib vahetult jõe
põrkeveerul paiknevaid arheoloogiamälestisi mõjutada veevoolust tingitud kallaste uhtumine, kuid
siin on tegemist looduslike protsessidega, millesse sekkumine ei ole mõttekas.
Muinsuskaitseamet käsitleb kogu Pärnu jõe ja selle lisajõgede kaldaala Pärnu linna, Tori valla ja
Põhja-Pärnumaa valla piires arheoloogiatundliku alana. Kuna jõgesid kasutati liikumisteedena, siis
nende ääres võib olla säilinud jälgi/leide kunagistest asula- ja laagripaikadest. Eeltoodust lähtuvalt
on arheoloogiatundlikuks hinnatud piirkonnas tõenäosus inimtegevuse ja ajaloolise asustusega
seotud arheoloogilistele leidudele sattumiseks tavalisest suurem. Tegevuste edasisel kavandamisel
tuleb arvestada, et info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev
ja uuenev. Arheoloogiliste leidude ja arheoloogiliste leiukohtade kaitset ning arheoloogilise uuringu
vajadust reguleerib muinsuskaitseseadus.
Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku
konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt
(kultuuri)turismi arendamisel. XX sajandi arhitektuuri objektide ja maaehituspärandi olemasolu
teadvustamine kultuuriväärtusena võimaldab neid objekte planeeringutes määratleda ja väärtustada
kui kohalikku arhitektuuripärandit. Hooned ja rajatised säilivad kõige paremini siis, kui need on
kasutuses. Kui planeeringualal asuvate XX sajandi arhitektuuripärandi objektide ja maaehituspärandi
hulka arvatud ehitiste hea seisukord tagatakse, siis negatiivset mõju ei avaldu. Kui väärtuslikku
hoonet ei ole võimalik kasutusele võtta ja säilitada, siis tuleb ehitis kirjeldada, dokumenteerida ja
inventeerida enne, kui see lootusetult halvas seisukorras on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ja
kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kohalikul omavalitsusel on
soovitav pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust kohaliku tasandi planeeringute
koostamise käigus teadvustada ning see kogukondliku kokkuleppena fikseerida. Miljööväärtuslikele
aladele annab lisaväärtust paiknemine jõe kaldal ning alade väärtustamine koos jõega võimaldab
välja tuua nende eripära.
Arvestades teemaplaneeringu spetsiifikat, on keskendutud eelkõige nendele väärtuslikele
maastikele, mis on seotud Pärnu jõega, ning Pärnu jõele kui ilusa vaatega veeteelõigule. Arvestades
väärtuslikke maastikke, vaateid ilusatelt teelõikudelt ja ilusatest vaatekohtadest tuleb tuuleparkide
ja suurte päikeseparkide asukohtadena eelistada vähem silmapaistvaid piirkondi maastikus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
11 / 144
Suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad on kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus
saab nautida loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Üldkasutatavate puhkealade
ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega kohtade, matkateede jms edasisel
kavandamisel ning kasutamistingimuste täpsustamisel tuleb arvestada maastiku koormustaluvusega
tallamiskindluse aspektist ning vajadusel projekteerida vastavad rajatised. Vajalik on tugevdada
maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku
igapäevase elu- ja töökeskkonnana.
Teemaplaneeringuga on kavandatud ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele
ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Kavandatud tegevused koos
suuniste ja tingimustega loovad eeldused suure arengupotentsiaaliga alade funktsionaalsemaks
kasutuseks. Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade
arengukavades seatud eesmärke. Planeeringus on läbivalt välja toodud, et jõeäärsete alade
arengupotentsiaali realiseerumiseks ning avaliku ruumi ja avalikkusele suunatud funktsioonide
kavandamisel tuleb oluliseks pidada avaliku ruumi sidusat, inimmõõtmetest ja kõiki kaasava disaini
põhimõtetest lähtuvat kavandamist. Samuti tõstetakse esile säästvate liikumisviiside soodustamise
olulisust ning antakse suunised ja tingimused üle jõe ühenduste parendamiseks. Ruumilise
keskkonna kõrge kvaliteedi tagamine aitab elukeskkonda rikastada ning veeäärsete alade
atraktiivsust ja toimivust tõsta. Ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine,
prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja
tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele
teatud kindlustunde.
Mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavasti positiivne tänu ettevõtlust soosivale ning kvaliteetset ja
mitmekülgset veeäärset avalikku ruumi toetavale lähenemisele. Samas tuleb arvestada sellega, et
ettevõtlusalade kavandamine ja eelduste loomine iseenesest ettevõtlust endaga kaasa ei too ega
elavda majandust. See sõltub pigem üldisest majanduse arengust, erasektori initsiatiivist,
poliitilistest otsustest jms.
Teemaplaneeringus maa- ja veetranspordi võrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust,
luua võimalused erinevatele liikumisviisidele ning vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid
mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud, piisava tihedusega ning heas korras
mitmekesine transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja teenuste kättesaamiseks
ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Igati põhjendatult on teemaplaneeringus välja toodud
üldine põhimõte, et linnalises keskkonnas, kus liikumisviiside valikuvõimalused on mitmekesisemad,
on vaja panustada lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutaja
arvelt. Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja
teenuste kättesaadavusele, sh ohutuse seisukohalt. Tekib eri transpordiliike ja liikumisviise ühtseks
toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik ning leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja paraneb
liiklemise turvalisus. Jalg- ja jalgrattateede sidumine matkateede võrgustikku loob eeldused
rekreatsiooni ja turismi arendamiseks ja mitmekesistamiseks.
Kõikide planeeringuala sadamate akvatooriumid on looduslikest tingimustest tulenevalt madalad ja
vajavad aeg-ajalt süvendamist, mistõttu on oluline hoolikalt läbi kaaluda ka sadama rajamise
majanduslikud aspektid (süvendamine on kallis). Väikesadamate rajamine ja rekonstrueerimine
suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise.
Planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad jõesadamad (väikesadamad) tuleb integreerida
Pärnumaa väikesadamate võrgustikku, et nende toimimine oleks efektiivsem.
Asjakohane on Pärnu jõe tsoneerimine lähtuvalt erinevatest kasutajagruppidest ka vajadustest, mis
võimaldab sarnased tegevused koondada kindlatesse jõelõikudesse ja vähendada konfliktide
tekkimise võimalusi. Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist
ja kokkuleppeid järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab reguleerida
ruumilise planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid.
Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura
loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
12 / 144
primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. Kuna
planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad, ei ole individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised
jões lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste
paigutamiseks jõkke liiga kitsas ning võib see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke
kaldaid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel tuleb hinnata riske seoses jõgede jääoludega,
arvestada setetest puhastamise vajadusega (täiendav koormus jõe veekeskkonnale) ning hinnata
koosmõju muude tegevustega.
Kuna Sauga jõe ääres asuvat Kaluriküla sadamat jätkuvalt arendatakse ning seda külastavate aluste
hulk suureneb, tuleks tõsiselt kaaluda selle jõelõigu mõõdistamist ning analüüsida väikelaevade
sõiduohutust ja märgistamise vajadust (laevatee pikendamist). Laevaliikluse intensiivistudes Sauga
jõel suureneb aluste poolt põhjustatud lainetuse mõju jõe kallastele (kallaste uhtumine), mis võib
põhjustada kallaste varisemist ja puude kukkumist jõkke. Tekkivad muudatused võivad kaasa tuua
vajaduse Sauga jõe kallaste kindlustamiseks. Käesolevas etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses
on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-
majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist.
Planeeringuala üldist liiklusmüra olukorda mõjutavad olulisel määral uute teede (nt Via Baltica Pärnu
suur ümbersõit) ja sildade rajamine, Rail Balticu kiirraudtee väljaehitamine jm suured muudatused
olemasolevas teedevõrgus (on valdavalt varem planeeritud). Uute infrastruktuuriprojektide
kavandamisel on vajalik neile koostada täiendavad liiklusmüra hinnangud, mille alusel töötatakse
välja projekti elluviimiseks vajalikud liiklusmüra leevendusmeetmed. Uute veeskamiskohtade ning
neid teenindavate ligipääsuteede täpsete asukohtade valikul on soovitatav arvestada olemasolevate
müratundlike kinnistute ja hoonete asukohtadega ning võimalusel kaaluda/eelistada asukohti, kus
müratundlikud alad puuduvad. Keskkonnamüra seisukohast on kõige kriitilisem kaubasadam ning
sellega seonduv tegevus, mis võib kohati olla väga mürarohke. Uute sadamate kavandamisel on
järgnevates etappides vajalik täpsel asukohavalikul ja planeeringutes arvestada olemasolevate
hoonete ja müratundlike aladega, eesmärgiga ennetada või vähendada võimalikke häiringuid. Ei ole
ette näha, et teemaplaneeringuga suurendataks planeeringualal tööstusalade ja sellest tulenevalt ka
võimalike tööstusmüra häiringute osakaalu. Pigem vastupidi – olemasolevaid tööstusalasid
soovitatakse ümber kavandada ja seeläbi kaudselt vähendada ka võimalikke tööstusmüra häiringuid.
Meelelahutusmüra alla liigituva veesõidukite müra ohjamiseks on vaja seada vastav kasutuskord.
Jõesängis ehitustöödega kaasnev veealune müra võib, sõltuvalt rakendatavatest ehitusmeetoditest,
liigituda pidevmüraks või impulssmüraks, kuid esineb ka kattuvust. Ehitustööde mõju on ajutine
(ehitusaegne) ning ehitustööde lõppedes see lakkab.
Arvestades veemotospordi harrastamisega kaasnevate mõjudega Pärnu jõe veekeskkonnale ja vee-
elustikule, muule veeliiklusele jõel ja ujujatele (ohutus), seoses müra mõjuga (elanike sagedased
kaebused) ning tõenäosusega, et seoses jõe kaldapiirkonna arendamisega suureneb ka üldine
veeliikluse tihedus jõel, on asjakohane kaaluda veemotospordi harrastamise võimalusi ja sobivust
Pärnu jõel. Soovitav on suunata jõud veemotospordi harrastajatele uue sobiva asukoha leidmiseks,
näiteks mõnes tekkivas karjääriveekogus, mis on asustusest piisavalt kaugel, et müra ei hakkaks
elanikke häirima.
Teemaplaneeringuga loodavad puhkealade võrgustikud ja erinevate liikumisviiside kombineerimise
võimalused annavad inimestele mitmekesised võimalused värskes õhus liikumiseks, tervisespordiks
jms. Sellel on eeldatavasti kaudne positiivne mõju ka inimeste tervisele. Kui liiklus- ja tööstusmüra
tase jääb kehtestatud normide piiresse ning veesõidukite (sh jetide) kasutamisega seotud müratase
saab vastava kasutuskorraga reguleeritud, ei ole alust arvata olulist negatiivset mõju inimeste
tervisele. Jõeäärsete avalike supluskohtade läbimõeldud kavandamisel ja nõuetekohasel
väljaehitamisel on inimeste tervisele ja heaolule märkimisväärne positiivne mõju. Supluskohad
mitmekesistavad inimeste vabas õhus viibimise ja tervislike eluviiside harrastamise võimalusi, sh ka
populaarsust koguva talisupluse jaoks. Nõuetekohaselt välja ehitatud ning päästevahenditega
varustatud supluskohad muudavad vees viibimise ohutumaks.
Pärnu jões kudevate siirdekalaliikide seisundil ja rändetingimustel on oluline sotsiaalmajanduslik
mõju Pärnu lahe ja Liivi lahe kalandusele.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
13 / 144
Pärnu jõe teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu kliimapoliitika kasvuhoonegaaside
heite vähendamise ja/või sidumise eesmärke ning on kooskõlas 2050. aastaks seatud riikliku
kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kasvuhoonegaaside heite edasise vähendamise kavandamise
võimalused sõltuvad teemaplaneeringuga määratud lahenduste rakendamisest riiklikul ja kohalikul
tasandil.
Teemaplaneeringu ala piirkonnas on kliimamuutustega seonduvalt maa- ja veekasutuse ning
planeerimise kontekstis tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma-
ja põuaperioodid, lokaalsed üleujutused ning neist tulenevalt muutused veekogude veerežiimis,
maapinnalähedase veekihi veerežiimis ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste toimimises, sademetest
tingitud jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, tormide
sagenemine ja neist tulenevad nõuded ehitiste ja taristu vastupidavusele, samuti võimalikud
muutused ökosüsteemides ja elurikkuses. Pärnu linnapiirkonnas tuleb arvestada ka merepinna tõusu
ja sellest tulenev kaldaerosiooniga, ohuga kaldarajatistele, survega ehitiste ümberpaigutamiseks
jms. Teemaplaneeringu raames on võimalik anda suunised kliimamuutuste riskide ja negatiivse mõju
leevendamiseks, kuid maakasutuse planeerimine on vaid üks meede kliimamuutustega
kohanemiseks. Järgnevate planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste
väljaandmisel tuleb arvestada kliimamuutustega kohanemise arengukavaga.
Keskkonnameetmed
Teemaplaneeringu KSH-s olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks
kavandatud meetmed on pigem ettepanekud ja soovitused edasiseks tegevuseks ning ÜP-de jm
planeerimis- ja projekteerimisdokumentide koostamiseks, mis täiendavad teemaplaneeringus
esitatud suuniseid, põhimõtteid ja tingimusi. Leevendusmeetmed on kavandatud järgmistes
mõjuvaldkondades:
• Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks;
• kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja
vähendamiseks:
• jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks:
• kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks;
• üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks;
• kultuuripärandi kaitseks;
• maastike kaitseks ja väärtustamiseks;
• taristuobjektide kavandamiseks;
• välisõhus leviva müra vähendamiseks;
• supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamiseks;
• kliimamuutustega arvestamiseks.
Oluline keskkonnaseire rakendus riigi ja maakonna tasandil on teemaplaneeringu regulaarne
ülevaatamine lähtuvalt planeerimisseaduse §-st 72. Planeeringu ülevaatamisega selgitatakse
muuhulgas välja planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele,
kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning
planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus.
Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga Natura alade seiremeetmeid ei kavandata.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
14 / 144
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus algatas 15.01.2021 korraldusega nr 15 Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ (edaspidi: teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH). KSH eelhindamise tulemusena leiti, et KSH algatamine on vajalik, sest kavandatava
tegevusega ei ole võimalik välistada ebasoodsaid mõjusid piirkonna Natura 2000 võrgustiku aladele.2
Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis
Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste
määramine aastani 2030+ ning tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel
nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste
aspektist lähtuvalt. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna
majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu
lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori
ja Põhja-Pärnumaa valdades. Pärnu jõe alamjooksu ja selle lähiala all mõistetakse piirkonda Kurgjalt
kuni jõe suudmeni. Teemaplaneering hõlmab ka Sauga ja Reiu jõgede alamjooksud. Pärnu ja Reiu
jõgi kuuluvad loodusaladena Natura 2000 võrgustiku alade hulka.
KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu
koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng.
KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib
kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada. KSH käigus
kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse teemaplaneeringu rakendamisega kaasneda võivaid olulisi
mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning
kultuuripärandile. Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus tehakse ettepanekuid soodsaima
lahendusvariandi valikuks ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamiseks, et vähendada
ebasoodsat keskkonnamõju.
KSH aruande koostamise aluseks on KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) – vt:
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-lahtesei. KSH VTK-s on märgitud mõju hindamise
ulatus, teemaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas
mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000
võrgustiku aladele ning KSH eeldatav ajakava, mis sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast.
KSH VTK koostamise käigus küsis teemaplaneeringu koostamise korraldaja seisukohti asjaoomastelt
asutustelt.
KSH käsitlusalaks on teemaplaneeringu ala. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast
keskkonnaelemendist ja mõju ulatuskaugusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala
väljaspool planeeringuala. Mõjuala ulatust arvestatakse olulise mõju leviku kaugusele, mis sõltuvalt
mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist võib olla erinev.
2 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud#ParnuJogi (vaadatud 21.10.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
15 / 144
2. Osapooled ja menetlus
Teemaplaneeringu koostaja
Teemaplaneeringu koostamist korraldab, planeeringut koostab ja KSH koostamist korraldab
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ruumilise planeerimise osakond; varem
Rahandusministeerium).
Kontaktisikud:
• Raine Viitas, juhtivspetsialist, tel: 7155 865, e-post: [email protected]
• Merilin Rosenberg, ruumilise planeerimise peaspetsialist,3 tel 58041423,
KSH eksperdirühm
Teemaplaneeringu KSH viib läbi OÜ Skepast&Puhkim eksperdirühm, koosseis vt Tabel 1.
Tabel 1. Teemaplaneeringu KSH eksperdirühma koosseis
Ekspert Vastutusvaldkond Ülesanded eksperdirühmas
Jüri Hion Töögrupi juht Projektijuhtimine
Eike Riis KSH juhtekspert; mõjude
hindamise ekspert
Eksperdirühma töö korraldamine, ekspertide
sisendite ülevaatus, KSH VTK ja KSH aruande koostamine; kultuuriväärtused, väärtuslikud maastikud, mõju hindamine kultuurilisele
keskkonnale; Natura hindamine; seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega; mõju inimeste tervisele; mõju taristule (teedevõrk,
tehnovõrgud, jõega seotud rajatised); veealune müra
Sander Lõuk Mõjude hindamise ekspert Mõju asustusele ja maakasutusele, ettevõtlusele, inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Raimo Pajula
Eluslooduse valdkonna ekspert – taimestik ja loomastik; jõgede elustik (taimestik, loomastik)
Kaitstavad loodusobjektid (sh kaitsealused taime-
ja loomaliigid maismaal); Natura hindamine; mõju maismaaökosüsteemidele ja rohevõrgustikule; mõju hindamine planeeringuala vooluveekogude elustikule ja Natura kaitse-eesmärkidele
Vivika Väizene Geoloogia ja hüdrogeoloogia spetsialist
Reljeef ja geoloogilised tingimused; mõju pinna-
veekogudele ja põhjaveele; mõju maavaradele ja
maardlatele (ning vastupidi)
Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ)
Müra ja vibratsiooni ekspert
Müra ja vibratsiooni mõju
Marko Lauri Geoinformaatika spetsialist GIS andmete kogumine, haldamine ja analüüs, KSH aruande jooniste koostamine
KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lõike 4 punktides 1–5 KSH juhteksperdile esitatavatele
nõuetele.
Erinevate asjaolude tõttu on võrreldes KSH VTK-ga eksperdirühmas toimunud mõned muudatused.
Ingo Valgma asemel hindab geoloogia ja veega seotud mõjusid Vivika Väizene. Rewild OÜ asemel
3 Kuni aprill 2023 Tiiu Pärn, nõunik
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
16 / 144
hindab Pärnu jõe elustikuga seotud mõjusid Raimo Pajula. Aide Kaare asemel hindab mõju taristule
juhtekspert Eike Riis. Muudatused ei mõjuta eksperdirühma pädevust.
Kaasatavad osapooled
Teemaplaneeringu ja KSH koostamine toimub koostöös ning nende dokumentide menetlus on ühine.
Sellest tulenevalt on ühised ka teemaplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatavad osapooled
(asutused ja isikud). Dubleerimise vältimiseks on kaasatavate asutuste ja isikute nimekiri esitatud
teemaplaneeringu lähteseisukohtade dokumendis. Planeeringu ja selle KSH aruande koostamise
jooksul võib kaasatavate asutuste ja isikute nimekiri täpsustuda ja täieneda.
Samas on toodud ka teemaplaneeringu ja KSH ühine kaasamiskava (koostöö ja kaasaamise
põhimõtted).
Teemaplaneeringu ja KSH läbiviimise ajakava
KSH läbiviimise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast ning neid dokumente menetletakse
koos. Vastav menetluskord on sätestatud planeerimisseaduse peatükis 5. KSH koostamist korraldab
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (varem Rahandusministeerium).
Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on toodud teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav põhimõtteline
ajakava peamiste etappide järgi. KSH ajakava sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast.
Tabel 2. Teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav ajakava
Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamine
Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamine ning ettepanekute küsimine
Aprill–oktoober 2021
Planeeringu ja KSH
aruande eelnõu koostamine ning avalikustamine
Planeeringu eskiislahenduse ja KSH aruande
eelnõu koostamine
November 2021–
detsember 2022
Planeeringu avalik väljapanek ja avalikud arutelud (sh arutelud koostöötegijatega)
Jaanuar–märts 2023
Planeeringu korrigeerimine Märts–aprill 2023
Planeeringu ja KSH aruande kooskõlastamine
ning arvamuste küsimine
Mai–juuli 2023
Vastuvõtmine Planeeringu vastuvõtmine September 2023
Planeeringu
avalikustamine
Planeeringu avalik väljapanek ja avalikud
arutelud
September–november
2023
Kehtestamine Planeeringu kehtestamine Jaanuar–märts 2024
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
17 / 144
3. Teemaplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse
lühikirjeldus
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus
määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestavad erinevate
kasutajate huve. Seejuures on vajalik vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või
minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu.
3.1. Teemaplaneeringu eesmärk
PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu regiooni
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse
eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise
arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering
üldplaneeringu koostamise aluseks.
Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Pärnu jõe teemaplaneeringu
puhul on riigi huvid järgmised:
- tagada pääs jõelt merele;
- Pärnu sadama toimimine;
- väikesadamate ja väikelaevaliikluse arenemine;
- väikesadamate võrgustiku kavandamine arvestades väikealuste arvu kiiret kasvutrendi;
- kindlustada jõe kasutajate turvalisus;
- määrata avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile;
- veekogude hea seisundi tagamine.
Läbi koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse selgitada välja riigi huvid ja koos riigiametite
ja kohaliku omavalitsuse üksustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks, seejuures
arvestada Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid.
Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimismenetluse käigus, kus erinevate osapoolte (riik, kohaliku
omavalitsuse üksused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt) vahel lepitakse kokku
vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimise tegevused.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised ja seatakse tingimused kohaliku
omavalitsuse üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamiseks.
Pärnu jõe teemaplaneeringuga:
- täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla
osas;
- määratakse piirkonna ruumilise arengu prioriteedid ja põhisuunad, samuti maa- ja veealade
kasutamistingimused ning tehnilise taristu olulisemate objektide asukohad;
- antakse sisend üldplaneeringute koostamiseks.
Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk on:
- esmakordselt ja ühtses arengudokumendis jõe ja kaldaala (arvestades ka lähimereala)
terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste määramine aastani 2030 ja
sellele järgnevatel aastatel;
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
18 / 144
- tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid ning jõe vee- ja kaldaala kasutajate huvid nii
keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste
aspektist lähtuvalt;
- olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena
kokku leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused
nende elluviimiseks;
- kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja elanikkonnale
tervikuna ja säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Pärnu jõe teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:
1. Pärnu maakonna planeeringu täpsustamine, kohaliku omavalitsuse planeeringute ning
erineva tasandi arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine;
2. Pärnu jõe veeala kasutuseks suuniste andmine;
3. piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide
täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, tehnilise taristu
(olulisemate objektide) asukoha määramine;
4. loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete kavandamine;
5. rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine;
6. piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine;
7. piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks
vajalike eelduse loomine;
8. ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine.
3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Teemaplaneeringuga on määratud Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu visioon ja eesmärgid.
Teemaplaneeringu visioon on: „Pärnu jõgi – piirkonda ühendav südajõgi“. Pärnu jõgi on teljeks
rohelisele ja nutikale arengukoridorile jõe mõlemal kaldal. Jõgi kui ajatelg ühendab kogukondi
minevikust tulevikku: 11 000 aastat ajalugu, mille pärliks on UNESCO vaimse kultuuri
maailmapärandi nimekirjas olev ühepuulootsik ehk haabjas.
Ruumilise arengu eesmärgid on esitatud nelja alateema kaupa: „Näoga jõe poole“, „Mobiilsus –
taristu ja transport“, „Puhkus, kalandus, sport“, „Roheliste ja ajalooliste väärtustega jõgi“ ning
„Nutikad lahendused“.
Tuginedes seatud ruumilise arengu visioonile ning eesmärkidele antakse teemaplaneeringus
suunised ja tingimused Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ning kaldaala kasutamiseks järgmiste teemade
lõikes:
• jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunad ja tingimused linnalises piirkonnas ja maalises
piirkonnas, sh eristades linnalises piirkonnas viis tsooni (ala);
• puhkealade võrgustik ning puhke- ja külastuskeskkond, käsitledes linnalise asustusega ala
puhkealade võrgustikku, avalikke supluskohti, veematkateid, jõe äärseid matkaradu- ja
marsruute, matkateede sõlmpunkte ja puhke-ning peatuskohti;
• jõeäärsed väärtuslikud maastikud ja kultuuriväärtused;
• jõeäärne roheline võrgustik;
• transpordivõrgustik, käsitledes jõe veeala kasutust tsoonide kaupa, laevatatava jõeala
pikendamise võimalusi, veeskamiskohti ja sildumisalasid, sadamaid, teedevõrku, sildu ja jõe
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
19 / 144
ületuskohti, kergliiklusteid, liikumist kaldal ja kaldale juurdepääsu, turvalisust ja
päästevõimekust, veeliiklusega seotud mõjude arvestamist ning taastuvenergeetikat;
• keskkonnatingimused, käsitledes kliimamuutustega, üleujutuse ohuga ning
lihkeohtlikkusega arvestamist ning säästva arengu meetmeid jõe ja kaldaala arendamisel.
Teemad on lahendatud maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Arvestades, et maakonnaplaneering on
üldplaneeringu koostamise aluseks, antakse suunised üldplaneeringute koostamiseks.
Teemaplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks koostatakse planeeringu hilisemates
etappides tegevuskava.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
20 / 144
4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega
Teemaplaneeringu KSH VTK käigus analüüsiti kavandatava tegevuse seost muude asjakohaste
strateegilise planeerimise dokumentidega.
Maakondlikud arengudokumendid ning nendest tulenevad põhijäreldused teemaplaneeringu
koostamiseks:
• Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ toetab teemaplaneeringu koostamist.
Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada arengustrateegias toodud eesmärke;
• Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+;
koostataval teemaplaneeringul on mitmeid olulisi seoseid Soomaa rahvuspargiga: 1)
planeeringuala jääb Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda, kontaktalasse ja mõjualasse; 2)
Torisse planeeritakse täiendavat Soomaa väravat; 3) planeeringualale jäävad
teenuskeskused (Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu).
Kohalike omavalitsuste arengudokumentidest on koostatava teemaplaneeringuga seotud Pärnu
linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla üldised arenguavad ning asjakohased
valdkondlikud arengukavad.
Ruumilise planeerimise dokumendid, millega teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse, on:
• Pärnu maakonna planeering, milles on välja toodud Pärnu maakonna ruumilise arengu
suunamise põhimõtted, millega tuleb arvestada teemaplaneeringu koostamisel;
• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, sest on loogiline ja
otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda Pärnu jõel toimuvaga ühtseks tervikuks;
• Soomaa piirkonna teemaplaneering, sest mõlema teemaplaneeringu alad osaliselt
kattuvad, mistõttu tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolusid nende planeeringute vahel;
• Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0", sest
Via Baltica trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Tori valla ja Pärnu linna (haldusüksus)
territooriumil;
• Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“, sest Rail Balticu trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Pärnu linna
(asustusüksuse) territooriumil lõigus Tammiste teest kuni Paide maanteeni ning
teemaplaneeringu alale on planeeritud Rail Balticu Pärnu reisijate raudteejaam;
• Teemaplaneeringu alal asuvate kohalike omavalitsuste (Pärnu linn, Tori vald, Põhja-
Pärnumaa vald) haldusterritooriumide kehtivad ja koostatavad üldplaneeringud;
teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringualal asuvate kohalike
omavalitsuste kehtivates üldplaneeringutes toodud asjakohaste põhimõtetega ning teha
koostööd kohalike omavalitsustega, et teemaplaneeringu lahendus ja uute koostatavate
üldplaneeringute lahendused oleksid kooskõlas. Samas annab koostatav maakonna tasandi
teemaplaneering sisendi üldplaneeringute koostamiseks;
• Planeeringualal Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades kehtivad
detailplaneeringud.
Täpsem ülevaade Pärnu jõe teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste seostest teiste
strateegilise planeerimise dokumentidega on esitatud teemaplaneeringu KSH VTK-s.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
21 / 144
5. Olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja riiklikud
keskkonnakaitse eesmärgid
Käesolevas peatükis käsitletakse Pärnu jõe teemaplaneeringu seisukohast olulisi rahvusvahelisi,
Euroopa Liidu ja riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ning kirjeldatakse, kuidas neid eesmärke ja
muid keskkonnakaalutlusi on teemaplaneeringu koostamisel arvesse võetud.
5.1. Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärgid
Eesti riik on ühinenud mitmete rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis hõlmavad
muuhulgas kliimat, looduskaitset, sisevete ja mere kaitset jne. Euroopa maastikukonventsiooni
eesmärk on edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa
maastikualast koostööd. Ruumiline planeerimine on üks olulisemaid maastike kasutust suunavaid
vahendeid ning üks maastikukonventsiooni peaeesmärke. Konventsiooni kohaselt on maastike
planeerimine tulevikku suunatud tegevus, mille eesmärgiks on parendada, taastada või luua
erinevatele vajadustele ja ootustele vastavaid maastikke.
Euroopa keskkonnapoliitika4 rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõttel, et
keskkonnasaaste tuleb kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Viimasel ajal on
keskkonnapoliitika seatud ELi poliitikakujundamise keskmesse ning Euroopa Komisjon on käivitanud
Euroopa rohelise kokkuleppe kui oma majanduskasvu strateegia peamise teguri. Ettevaatuspõhimõte
on riskijuhtimise vahend, mida saab kohaldada teadusliku kahtluse korral, et teatud tegevus või
poliitika võib olla ohtlik inimeste tervisele või keskkonnale. Olulisemad ELi keskkonnapoliitika
valdkonnad, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga on võitlus kliimamuutuste vastu,
bioloogiline mitmekesisus, maakasutus ning veekaitse ja -majandus.
Aastani 2030 rakendatavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus on EL seadnud endale eesmärgid
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate
energiaallikate osakaalu suurendamiseks lõpptarbimises.
EL-i elupaigadirektiivi ja linnudirektiivist lähtuvalt kaitstakse Euroopa kaitsealade võrgustiku Natura
2000 loodus- ja linnualasid. Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit
kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on lisatud ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika
raamistikku, mille kohaselt tuleks maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit
kasvuhoonegaaside heidet kompenseerida vähemalt samaväärse CO₂ sidumisega atmosfäärist.
ELi veepoliitika raamdirektiiviga (VRD) on loodud raamistik maismaa pinnavee, üleminekuvee5,
rannikuvete ja põhjavee kaitseks. Selle eesmärk on hoida ära ja vähendada reostust, edendada
kestlikku veekasutust, kaitsta ja parandada veekeskkonda ning leevendada üleujutuste ja põua
mõju. Üldine eesmärk on kõigi vete hea keskkonnaseisundi saavutamine. Sellest lähtuvalt on Eestis
koostatud looduslike geograafiliste vesikondade alusel veemajanduskavad ning konkreetsed
meetmeprogrammid püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Veepoliitika raamdirektiivi toetavad
sihipärasemad direktiivid, s.o põhjaveedirektiiv, joogiveedirektiiv ja suplusveedirektiiv,
nitraadidirektiiv, asulareovee puhastamise direktiiv, keskkonnakvaliteedi standardite direktiiv ja
üleujutuste direktiiv.
Kuna Pärnu jõe teemaplaneeringu seisukohast olulised rahvusvahelised ja Euroopa Liidu
keskkonnakaitse eesmärgid on olnud aluseks riiklike keskkonnakaitse eesmärkide seadmisel ning üle
võetud vastavatesse riiklikesse strateegiatesse ja arengukavadesse (vt ptk 5.2), samuti
siseriiklikesse õigusaktidesse, siis ei ole põhjust neid käesolevas töös eraldi välja tuua.
4 https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/section/193/keskkonnapoliitika 5 Üleminekuvesi – pinnaveekogu jõesuudme läheduses, mis on osaliselt soolane oma läheduse tõttu
rannikuvetele, kuid sisaldab olulist mageveevoolu.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
22 / 144
5.2. Riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid
Strateegilise planeerimise kontekstis on olulisemaks dokumendiks Eesti Keskkonnastrateegia
aastani 20306, millega pannakse paika Eesti keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik.
Strateegia määratleb Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,
lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende
mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia põhisuunad on
loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse
säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning tervis ja elukvaliteet.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi.
Nende saavutamisse panustab teemaplaneering järgmiste meetmetega:
- kaitstavate loodusobjektide ning loodusliku ja poolloodusliku taimkatte säilitamine,
- toimiva rohevõrgustiku tagamine,
- mitmekesise maakasutuse kavandamine,
- pinnavee saastamist ärahoidva tegevuse kavandamine,
- tervist säästvat ja head elukvaliteeti toetava välisruumi kujundamine ning
- säästva, ohutu ja mitmekesiseid liikuvusvõimalusi pakkuva transpordivõrgustiku (sh jalgsi ja
jalgrattaga ning veel liikumine) kavandamine.
Eesti keskkonnastrateegia põhineb omakorda riiklikul strateegial Säästev Eesti 21 (SE21), mille
näol on tegemist ühiskondliku kokkuleppega Eesti jätkusuutliku arendamise osas. Kuna strateegia
on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega, siis on ka
Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21 eesmärk on
ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti
traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 säästva arengu põhieesmärgid on Eesti kultuuriruumi
elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud SE21 eesmärke. Nende saavutamisse
panustab teemaplaneering elu- ja ettevõtluskeskkonna parendamise ja arendamise, rekreatiivsete
ressursside kasutamise soodustamise, loodusliku mitmekesisuse ning kultuurikekeskkonna
väärtustamise ja säilitamise kaudu.
Strateegia „Eesti 2035“7 üheks strateegiliseks sihiks on kliimaneutraalse majanduse kujundamine.
Selle mõõdikuks on taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises. Pärnu jõe
teemaplaneeringul on suhteliselt vähe hoobasid selle eesmärgi edendamiseks, sest planeeringu
põhieesmärgid on teised. Samas ei ole planeering vastuolus strateegiaga ega sea takistusi
kliimaeesmärkide saavutamiseks. Teemaplaneering võimaldab vähesel määral jahutussüsteemide
arendamist Pärnu jõe baasil, kuid kuna tegemist on Natura loodusalaga, siis on praeguste poliitiliste
otsuste valguses siiski prioriteet jõe elupaigatüübi kaitse. Teemaplaneering panustab oluliselt kõigi
vajadusi arvestava, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna loomisesse, mis on teine strateegiline siht.
Kliimapoliitika põhialused aastani 20508 on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja
poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Eesti pikaajaline
eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult
eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks
ja keskkonnahoidlikumaks. Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika,
transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades.
Visioonidokumendis sõnastatud üldiste põhimõtete otsene ülevõtmine konkreetsesse ruumilise
planeerimise dokumenti on keeruline. Siiski on asjakohane neid üldpõhimõtteid tegevuste
kavandamise igas järgnevas etapis taustal meeles pidada. Visioonidokumendis toodud üleriigilisi
eesmärke ja prioriteetseid arengusuundi konkretiseeritakse valdkondlikes arengukavades ja neid on
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/12793848 7 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 8 https://www.envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
23 / 144
planeeringu koostamise käigus asjassepuutuvatel juhtudel arvesse võetud (vt järgnevate
arenguavade kirjeldus).
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud kliimapoliitika põhialuseid vastavalt
planeerigu eesmärgile ja täpsusastmele. Näiteks on kavandatud on kergliiklusteede võrgustik,
täpsustatud on rohevõrgustikku ning antud on suunised taastuvenergeetika arendamiseks.
Teemaplaneering loob eeldused transpordivalikute tegemiseks, et soodustada üleminekut
puhtamatele, vähema süsinikuheitega transpordiliikidele, soodustab jalgrattasõidu ja jalgsi käimist
ning tõhusa ja integreeritud ühistranspordisüsteemi loomist. Selle tulemusena väheneb fossiilsete
kütuste kasutamine ja kasvuhoonegaaside heide. Teemaplaneeringuga ei kavandata selliseid
maakasutuse muutusi, mis võiks seada ohtu kliimapoliitika eesmärkide saavutamise. Mitmete endiste
tootmisalade asemele on kavandatud segahoonestusalad, kuhu on võimalik luua uusi haljasalasid ja
istutada kõrghaljastust. Teemaplaneeringuga ei kavandata raadamist. Vastupidi – teemaplaneering
peab väga oluliseks rohealade ja kõrghaljastuse säilitamist, eriti Pärnu jõe kui planeeringuala telje
kaldavööndis. Teemaplaneering võimaldab vähesel määral jahutussüsteemide arendamist Pärnu jõe
baasil, kuid kuna tegemist on Natura loodusalaga, siis on praeguste poliitiliste otsuste valguses siiski
prioriteet jõe elupaigatüübi kaitse.
Kokkuvõtteks võib öelda, Pärnu jõe teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu ELi ja
siseriikliku kliimapoliitika kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärke ning on
kooskõlas 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kasvuhoonegaaside heite
edasise vähendamise kavandamise võimalused sõltuvad teemaplaneeringuga määratud lahenduste
rakendamisest riiklikul ja kohalikul tasandil.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20309 strateegiliseks eesmärgiks on
suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga
kohanemiseks. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutustest põhjustatud
riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide
valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutustega kohanemise arengukava
koostamiseks on välja selgitatud kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need
valdkonnad on: planeeringud ja maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus, looduskeskkond,
biomajandus, taristu ja ehitised, energeetika ja energiavarustus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja
koostöö.
Prognooside alusel võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:
• temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas
keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid;
muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik,
külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete
energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;
• sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused,
kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede
kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve
elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms;
• merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste
ümberpaigutamiseks jms;
• tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja
tormitagajärgede likvideerimise võimele.
Arengukava seab kaheksa alaeesmärki väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete
valdkondade järgi:
1. Tervis ja päästevõimekus.
9 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
24 / 144
2. Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke
riskiga alad, maaparandus, linnad.
3. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee
ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused.
4. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine.
5. Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus.
6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised
suhted ja koostöö.
7. Taristu ja ehitised, sh transport ja transporditaristu, tehnilised tugisüsteemid, hooned;
8. Energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -turvalisus, -ressursid,
energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine.
Maakasutuse ja planeerimise alaeesmärk on, et tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk oleks maandatud,
soojussaare efekti oleks leevendatud ja asustuse kliimakindlust suurendatud, valides selleks parimad
lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Arengukava kohaselt on maakasutuse ja
planeerimise meetmete puhul ruumiline planeerimine instrument, millega on võimalik ennetada
linnade ja rannikupiirkondade kohanemisega seotud riske. Teine oluline tegur on maakonna tasandi
ja kohalike omavalitsuste planeerimisalane pädevus ja võimekus ehk kliimamuutuste mõjuga
kohanemise valdkonnas pädevate planeerimisspetsialistide olemasolu. Seega on oluline nii elanike
kui ka spetsialistide kliimamuutuste mõjuga kohanemise teadmise integreerimine planeeringutesse,
keskkonnamõju strateegilisse hindamisse kui ka linnakorraldusse.
Eelnimetatud eesmärke on arvesse võetud Pärnu jõe teemaplaneeringu põhilahenduse
väljatöötamisel vastavalt planeeringu ülesannetele ja täpsusastmele ning seatud suunised ja
leevendusmeetmed (ettepanekud edasiseks tegevuseks) mõjude vähendamiseks ja ärahoidmiseks.
Kliimamuutustega kohanemise põhjuseid ja vajadust on käsitletud ptk-s 9.16, teemaplaneeringu
lahendusest lähtuvad leevendusmeetmed vt ptk 10.11. Samuti on oluline kliimamuutustega
kohanemise vajadusega arvestada kõikides järgnevates planeerimise ja projekteerimise etappides.
Seda ei pea planeerijale või projekteerijale ette ütlema keskkonnamõju hindaja, vaid
kliimamuutustega arvestamine peab saama planeerimise ja projekteerimise elementaarseks
lähtekohaks ning vastutuse selles osas peavad võtma nii planeerijad-projekteerijad kui ka arendajad
ja otsustajad.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–202710 eesmärgid on:
• hoida ära veeökosüsteemide ning oma veevajaduse osas otseselt veeökosüsteemidest
sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemine ning kaitsta ja
parandada nende seisundit;
• edendada säästvat veekasutust, mis põhineb kättesaadavate veeressursside pikaajalisel
kaitsel;
• kaitsta ja parandada vesikeskkonda, muuhulgas erimeetmete kaudu prioriteetsete ainete
vettejuhtimise, heidete ja kao järkjärguline vähendamine ning prioriteetsete ohtlike ainete
vettejuhtimise, heidete ja kao lõpetamine või järkjärguline kõrvaldamine;
• tagada põhjavee reostuse vähendamine ja hoida ära selle edasine reostus ning
• aidata kaasa üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele ning seeläbi aidata:
- tagada piisavad kvaliteetse pinna- ja põhjavee varud, mida on vaja püsivaks,
tasakaalustatud ja õiglaseks veekasutuseks,
- oluliselt vähendada põhjavee reostust.
10 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
25 / 144
Teemaplaneeringu koostamisel on vastavalt planeeringu eesmärgile ja täpsusastmele arvestatud
veemajanduskavaga seatud eesmärke, meetmeid ja veekogumite seisundit. Uusi pinna- ja põhjavee
koormusallikaid (reostusallikaid) ei ole kavandatud. On seatud suunised ja tingimused kohalike
omavalitsuste planeeringute koostamiseks. Olulisi hüdromorfoloogilisi muudatusi Natura aladele
(Pärnu ja Reiu jõgi) kavandatud ei ole. Väiksemate hüdromorfoloogiliste muudatuste kavandamisel
on vajalik kaaluda keskkonnamõjude hindamise vajadust.
Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2022–202711 (Lääne-Eesti üleujutusriskide
maandamiskava 2022–2027) eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat
mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning
vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutuste olulisuse määratlemisel
on lähtutud kahjuliku mõju iseloomust. Üleujutusega seotud risk on loetud oluliseks, kui üleujutus
esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool kirjeldatud sündmus:
- üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade,
koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd;
- üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 ie
reoveepuhastit;
- üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut nende tuvastatud elupaigas, avaldab
olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale;
- üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist;
- üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu või tervise;
- üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel.
Üleujutusega seotud oluliseks riskipiirkonnaks on määratud alad, kus esineb olulise kahjuliku mõjuga
üleujutusi. Pärnu jõe teemaplaneeringu planeeringualal on sellised piirkonnad Pärnu linnas ja Sindis.
Pärnus on tegemist rannikumere ja Pärnu jõe koostoimest tingitud üleujutuse riskipiirkonnaga ning
Sindis Pärnu jõe sängi täitumisest põhjustatud üleujutuse riskipiirkonnaga. Ajakohastatud
maandamiskava meetmed on muuhulgas (arvestades koostatavat teemaplaneeringut) järgnevad:
üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine; üleujutusohtlikes piirkondades
ehituskeelualade määratlemine ning ehitistele tingimuste seadmine; üleujutusohuga alade
kaardistamine, sh väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid; looduslähedaste
lahenduste kasutamine vee hajutamiseks ning pinnasesse imbumise soodustamiseks;
kultuuripärandi säilitamine ning kaitse üleujutusega kaasnevate riskide eest. Veemajanduskava näeb
ette teostada igas riskipiirkonnas uuring riskipiirkonna üleujutuste ja/või nende tagajärgede
leevendusvõimaluste selgitamiseks ning sobivate tehniliste lahenduse väljatöötamiseks.
Asjakohasusel (kui riskipiirkonnas on kuluefektiivne ja kaasnevatelt keskkonnamõjudelt vastuvõetav
rakendada ehituslikke meetmeid) järgneb uuringule tehniliste lahenduste projekteerimine ning
seejärel nende lahenduste elluviimine.
Teemaplaneeringuga kavandatakse üldised meetmed üleujutusest tulenevate kahjulike mõjude
vältimiseks nii maalises kui ka linnalises piirkonnas. Konkreetse piirkonna maakasutust ja arengut
arvestavad meetmed kavandatakse üldplaneeringuga.
Eesti merestrateegia ja selle meetmekava12 rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena. Aastal
2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutatud 2020. aastaks Eesti
merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks
põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete
juhtimisest merre, peamiselt maismaalt jõgede kaudu. Peamised inimtegevuse valdkonnad, mis
merekeskkonda mõjutavad, on põllumajandus, transport, tööstus, olme. Kuna toitainete koormus
11 Kinnitatud keskkonnaministri 08.06.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/197 12 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia; merestrateegia meetmekava on uuendamisel
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
26 / 144
Läänemerele pärineb valdavalt maismaalt, siis on peamised meetmed eutrofeerumise ohjamiseks
kavandatud veemajanduskavade meetmeprogrammis.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse planeeringuala seost merealaga, eelkõige
otseselt Pärnu lahe ning kaudselt Liivi lahega. Kuna planeeringuala hõlmab Pärnu jõega seotud
maismaa ala ning ühendus merealaga on ainult Pärnu jõe suudmepiirkonna kaudu, siis põhiosas
toimub Eesti merestrateegia meetmete rakendamine veemajanduskavas eutrofeerumise
vähendamiseks seatud eesmärkide kaudu, lähtudes teemaplaneeringu täpsusastmest.
Energiamajanduse arengukava aastani 203013 (ENMAK 2030) koondab elektri-, soojus- ja
kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega
seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 seab muuhulgas ülesandeid ja eesmärke, mis kaudselt
on seotud ka käsitletava teemaplaneeringuga (eelkõige edasiste tegevuste kavandamisega), näiteks:
- taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpp-
tarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru
tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta;
- säilitatud on kaugküttesüsteemid piirkondades, kus need on kestlikud ja võimelised pakkuma
tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi;
- 80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike
energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse
valdavalt turupõhiselt;
- läbi rekonstrueerimistegevuse on suurenenud hoonete energiatõhusus;
- uued hooned vastavad liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele.
ENMAK 2030-s on tõdetud, et arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning
ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head
võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks.
Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks ning selle
arendamist arengukava ette ei näe. ENMAK 2030 KSH on jõudnud tulemuseni, et arengukava
meetmete elluviimine on oluline Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks.
Teemaplaneeringuga ei kavandata planeeringuala jõgedele hüdroenergia tootmise objekte. Muude
taastuvenergia liikide osas lähtub teemaplaneering maakonnaplaneeringus kavandatust ning
täpsustab tuule- ja päikeseenergia rajatiste kavandamise tingimusi seoses planeeringualal asuvate
väärtuslike maastikega. Planeeringuala jõgedesse elektrienergia tootmiseks mikro- ja
hajatootmisvõimsuste kavandamisel ja rajamisel tuleb mõjusid hinnata juhtumipõhiselt ning
arvestada seejuures ka võimaliku kumuleeriva mõjuga.
Koostamisel on energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035.14 ENMAK 2035 koostamise
eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad
energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse
arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja
-tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 valmimine on kavandatud
aastaks 2025.15
Kaitsekorralduskavad, elupaiga tegevuskavad ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavad.
Kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskavasid, milles
seatakse objekti kaitse eesmärgid ning planeeritakse vajalikud tööd ja meetmed nende eesmärkide
saavutamiseks. Lisaks koostatakse elupaikade soodsa seisundi tagamiseks elupaiga tegevuskavasid
13 Kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285; https://www.mkm.ee/media/99/download
(vaadatud 16.11.2022) 14 Vabariigi Valitsus algatas ENMAK 2035 koostamise 18.11.2021. 15 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava (vaadatud
16.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
27 / 144
ning liikide soodsa seisundi tagamiseks liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavasid. Teemaplaneeringu
koostamisel on arvesse võetud planeeringualal paiknevate kaitstavate loodusobjektide
kaitsekorralduskavasid ja kaitse tegevuskavasid.
Lähtudes teemaplaneeringu eesmärgist ja üldistusastmest on eelnimetatud kavadega arvestatud,
täpsemad hinnangud antakse kohaliku tasandi planeeringute või projektide koostamisel.
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203516 (Eesti transpordipoliitika) eesmärk on tagada
elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud
liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Arengukava
elluviimise eesmärk on tagada kogu transpordisüsteemi ligipääsetavus, ohutus ja nutikus,
vähendades ühtlasi transpordisektori kasvuhoonegaase, suunates kaubavood maanteedelt
keskkonnahoidlikele alternatiividele, s.o raudteele ja merele. Arengukava näeb ette reisijateveos
ühistranspordi kasutamise ja aktiivsete liikumisviiside (käimine, jalgrattasõit jms) suurendamist ning
kergliikurite (nt mono- ja elektritõukerattad) kasutamise soodustamist sõiduautode ja neile rajatud
ruumi arvelt. Eesmärk on vähendada transpordivahendite keskkonnajalajälge. Hästi läbimõeldud
ruumiotsused, eelkõige tiheasustusega piirkondades, ning nendest tulenev kvaliteetne
ruumikeskkond ja transporditaristu (planeerimise liikuvushierarhia: jalgsi, jalgratta, ühissõiduki ja
seejärel muuga) parandavad inimeste heaolu ning vähendavad õhusaaste ja müraga seotud
negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, toetades ühtlasi majanduse arengut. Transporditaristut
kavandatakse selliselt, et see toetaks inimestele vajalike igapäevateenuste kättesaadavust, oleks
mugav, ligipääsetav ja kõigile ohutu. Taristu rajamisel pööratakse läbivalt tähelepanu ka kvaliteetse
ruumi loomisele, et avalik ruum ja teenused (sh teed ja tänavad, ühistranspordipeatused ja
sõlmpunktid, ühissõidukid) oleksid kõikidele inimestele ligipääsetavad, kasutusmugavad ja
meeldivad olenemata nende vanusest, füüsilisest eripärast ja erivajadustest. Liikuvusteenuste
kujundamisel arvestatakse rahvastikusuundumusi, sh vanust ja arvu, elupiirkondade
asustustihedust, liikuvusnõudlust, sihtkohti, sõlmpunkte ning mahte, et pakkuda sobivat,
vajaduspõhist teenust. Eeltoodud eesmärke ja ülesandeid on teemaplaneeringu koostamisel
arvestatud.
Arengukava eesmärkidega on arvestatud planeeringulahenduste väljatöötamisel ja edasiste suuniste
andmisel.
16 https://valitsus.ee/media/4253/download (vaadatud 16.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
28 / 144
6. Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu
lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 1). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu
linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured
erinevused Pärnumaa eri osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt
väikesem asustustihedus on Sindist ülesvoolu. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud
suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus.
Joonis 1. Planeeringuala paiknemine17
Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal
Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on
planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.
17 Allikas: Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ ja KSH algatamise otsus
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
29 / 144
Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), sest Sauga jõgi on
ca 3 km ulatuses laevatatav18 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on seal
jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni
raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), sest ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga
ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringalasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks planeerimiseks
eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga.
Mõjualana (lisaks planeeringualale) käsitletakse planeeringuala piirist ca 5 km laiust puhverala, mida
iseloomustab tihe seotus planeeringualaga (vt Joonis 1).
Mõjutatav keskkond, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga, koosneb erinevatest loodus- ja
tehiskeskkonna, kultuurilise ning sotsiaal-majandusliku keskkonna elementidest:
• vooluveekogud, sh Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi ja Navesti jõgi;
• reljeef ja geoloogilised tingimused, sh lihkeohtlikud piirkonnad ja pinnase radoonisisaldus;
• üleujutusohuga ala ja üleujutuse riskipiirkonnad;
• Natura 2000 võrgustiku alad;
• kaitstavad loodusobjektid, sh kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised,
püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid; vääriselupaigad;
• rohevõrgustik;
• kultuuriväärtused, sh kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid,
maaehituspärand, pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud
ja ilusad vaated, ilusad veetee lõigud;
• välisõhu seisund ja müraolukord;
• asustus ja maakasutus;
• ettevõtlus, sh tööstus, turism, laevandus ja sadamad, metsandus, põllumajandus;
• tehniline taristu, sh teedevõrk (maanteed, kergliiklusteed, matkarajad), raudtee, veeteed;
• sillad ja paisud;
• riigikaitselised ehitised, ohtlikud ettevõtted, keskkonnaohtlikud objektid;
• soojussaared.
Planeeringuala täpsem kirjeldus, sh mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt mõjutatavatest
keskkonnaelementidest ning teemaplaneeringu seisukohast olulisematest objektidest ja teemadest
on esitatud teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK ühise lisana (seisuga november 2021).
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamise käigus arvestatakse mõjutatavate
keskkonnaelementide ajakohase seisuga.
18 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe
suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
30 / 144
7. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus
KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste
tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest.
Teemaplaneeringu koostamise käigus antakse hinnang eeldatavalt olulisele keskkonnamõjule.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara19.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide
nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.
Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-
juhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ning planeerimisseadus (PlanS). KSH aruande koostamisel
järgitakse KeHJS-e §-s 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise
planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel juhindutakse
asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest.20 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel
arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse:
• mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele
loodusobjektidele, vääriselupaikadele, rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinna-
ja põhjaveele jms;
• mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh asustusele,
ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele,
põllumajandusmaale, puhkealadele ja turismile;
• mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile ja maastikele.
Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele (tugevusele), kestvusele (lühi-
ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kus see on
asjakohane, tuuakse mõju hindamise käigus esile nende tegurite omavahelised seosed.
Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:
• teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;
• teemaplaneeringu ala kohta koostatud uuringute ja analüüside läbitöötamine;
• ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;
• konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;
• konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.
KSH käigus:
• hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid,
määratletakse mõjude ulatus;
• pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast
tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju
põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu
mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms;
• hinnatakse võimalikke koosmõjusid;
• antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Lähtudes teemaplaneeringu eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus:
19 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 20 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://envir.ee/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine#ksh-
juhendmaterjalid (vaadatud 05.07.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
31 / 144
1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala
erinevaid kasutusvõimalusi, kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool
planeeringuala;
2) hinnatakse teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju
planeeringuala keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool
planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.
Teemaplaneeringu ja KSH käigus kasutatud materjalide loetelu vt ptk 14. KSH läbiviimisel
tuginetakse käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele (uuringud, analüüsid,
registrite ja seireandmed jms). Teemaplaneeringu KSH mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid
uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks.
KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne
mõju või ka positiivne mõju. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et
kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest
negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks
ja arvestamiseks.
Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,
sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.
Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on
arvulise normiga reguleerimata21.
Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:22
1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna
keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi
inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada);
2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus
õhu, vee või pinnase kvaliteedis);
3) keskkonnakahju põhjustamisel;
4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel;
5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale.
Natura hindamise metoodiline alus on „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis“23. Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva osana
ja keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.
KSH aruandes esitatakse teemaplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse
nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii
soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See
võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.
Erinevad asjaolud mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja
kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus sobiv(ad)
ja praktiline(sed) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul saab arvesse võtta mõju
iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.
Arvestades planeeringuala iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond
Pärnust Sindini ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani – kasutatakse
21 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 22 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 23 Koostajad: Riin Kutsar, Aune Aunapu ja Kaile Eschbaum, KeMÜ; Tallinn 2019; Keskkonnaameti veebileht:
https://envir.ee/media/5594/download (vaadatud 05.07.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
32 / 144
planeeringulahendusega kavandatava mõju hindamisel vajadusel erinevaid metoodikaid ja erinevat
täpsusastet.
Uuringud
KSH läbiviimisel on arvestatud järgmiste teemaplaneeringu koostamiseks läbi viidud uuringute
tulemustega:
• Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. Ruumab OÜ, 29. märts 202124;
• Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ (I
etapi aruanne: detsember 2021; II etapi aruanne: november 2022)25.
Teemaplaneeringu koostamise ettevalmistustööde käigus koostati Pärnu jõe kasutusvõimaluste
uuring (Maves OÜ, 26. juuni 2019).26
Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus täpsustati
uuringute koostamise vajadust ning leiti, et eelnimetatud uuringud katavad teemaplaneeringu ja KSH
vajadused.
24 Vt uuringu aruanne, aruande kokkuvõte ja veebikaart: https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-
planeeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-alusuuri 25 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama
akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ja Sindi kärestikuni, samuti piki Sauga jõge kuni planeeringuala piirini.
Uuring ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 26 Vt uuringu aruanne ja veebikaart: https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-alusuuri
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
33 / 144
8. Natura hindamine
8.1. Teave kavandatava tegevuse kohta
Teemaplaneeringu ülesandeks on Pärnu jõe kasutuseks suuniste andmine, maakonnaplaneeringu ja
KOV üldplaneeringute ja muude arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine, piirkonna
ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja
veealade kasutamistingimuste määratlemine, tehnilise taristu asukoha määramine, loodus- ja
kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete kavandamine, piirkonna elanikele
kvaliteetsema elukeskkonna loomine, piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Planeeringu ülesandeks on ka loodus- ja
kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete kavandamine; rohevõrgustiku
toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine ja ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega
arvestamine. Teavet teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kohta vt ka peatükis 3.
Kokkuvõtlikult öeldes on planeeringu eesmärgiks erinevate Pärnu jõe kasutusega seonduvate
valdkondade arendamise koordineerimine. Planeeringuga määratakse võimalike uute
infrastruktuuriobjektide ja muude rajatiste nagu sadamad, jõelaevade sildumiskohad (sh veetrammi
peatuskohad), veeskamiskohad, sillad, kergliiklusteed, vaateplatvormid, supluskohad jne vajaduse,
asukoha ja rajamise põhimõtted. Arvestades teemaplaneeringu üldistusastet pole asukohad
enamuse objektide puhul täpselt näidatud, vaid on toodud piirkonnad, kus on teatud rajatise järele
vajadus. Samuti planeeritakse jõe veeala kasutust erinevate kasutusalade jaoks: veeteed,
laevaliiklus, veesport, supluskohad jms. Planeeringuga seatakse jõe kasutamiseks tingimused, et
vältida kasutusalade vahelisi konflikte. Ühest küljest toetab planeering jõega seonduvat
majanduslikku arengut ja elanikkonna heaolu, teisalt aga ka loodusväärtuste säilimist ja
väärtustamist.
Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade
kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
8.2. Mõjuala ulatuse määratlemine
Teemaplaneering keskendub Pärnu jõele, kuid planeeringualaks on määratletud märksa laiem
piirkond, mis võib olla ruumiliselt seotud erinevate jõe kasutusvaldkondadega. Seega tuleb ka
mõjualana käsitleda kogu planeeringuala (vt Joonis 1). Mõju Pärnu jõest kaugemal paiknevatele
Natura aladele on siiski vähetõenäolised. Olulise mõju väljaspool planeeringuala võib välistada ning
seega võib mõjuala piiritleda planeeringualaga.
Koosmõju teiste projektide ja kavadega võib avalduda eelkõige Pärnu jõe kallastel ja jõe alal. Seega
võib koosmõju avalduda seoses jõega ristuvate kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega,
näiteks kavandatavad Rail Balticu raudtee ja jõega ristuvate teede (nt Via Baltica) sillad, samuti
Pärnu linna kavandatavad sillad. Koosmõju pole välistatud ka seoses olemasolevate tegevuste ja
kavandatavate arendustega jõe kallastel ja vees.
8.3. Natura eelhindamise tulemused
Enne teemaplaneeringu algatamise üle otsuse tegemist koostati KSH eelhinnang, mille mahus viidi
läbi Natura eelhindamine – protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimine võib avaldada mõju Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Natura eelhindamine põhineb ettevaatuspõhimõttel. Kui
eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude osas, tuleb läbi viia Natura
asjakohane hindamine.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
34 / 144
Natura asjakohane hindamine (seega ka KSH27) on kohustuslik, kui eelhindamise tulemusena
jõutakse järgmistele järeldustele:
1) ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni
järelduste tegemiseks;
2) tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele.
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsat mõju kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole võimalik välistada järgmiste Natura loodusalade puhul: Pärnu
jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala. Mõju ei
saanud välistada seetõttu, et nimetatud alad kattuvad (Pärnu jõe loodusala, osaliselt Reiu jõe
loodusala) või piirnevad olulises ulatuses Pärnu jõe teemaplaneeringu aladega ning võimalikud
infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib nende alade kaitse-eesmärke mõjutada.
Seetõttu on teemaplaneeringu koostamise etapis eelnimetatud loodusalade osas läbi viidud Natura
asjakohane hindamine (vt ptk 8.4 kuni ptk 8.8).
Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti
loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu
lahe linnuala) puhul sai ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal
välistada ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei osutunud vajalikuks (vt täpsemalt LS ja KSH
VTK ptk 7.4.5 kuni 7.4.11). Lähtudes Natura eelhindamises toodud järeldustest arvestati Natura
asjakohase hindamise läbiviimisel, et juhul, kui teemaplaneeringuga siiski kavandatakse tegevusi,
mis võivad mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade soodsat seisundit, viiakse Natura asjakohane
hindamise läbi ka eelhinnangus välistatud Natura alade osas. Planeeringulahenduse analüüsimise
käigus jõuti järeldusele, et nimetatud Natura aladele ja nende piirkonda ei kavandata objekte või
tegevusi, mis võiksid nende alade terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit mõjutada ning puudub
vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks.
8.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Kõikide kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade
kirjeldused ja kaitse-eesmärgid – sõltumata sellest, kas Natura eelhinnangu järgi (vt ptk 8.3) on
alade kohta vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte – on toodud LS ja KSH VTK lisas
„Planeeringuala kirjeldus“. Natura alade kohta, mille osas viiakse läbi asjakohane hindamine, on
iseloomustused toodud alljärgnevalt (vt ptk 8.4.1 kuni 8.4.4).
8.4.1. Pärnu jõe loodusala iseloomustus
Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) üldpindala on 859,9 ha. Sellest maismaa pindala on 92,4 ha ja
veeosa pindala 767,5 ha. Loodusala kogupindalast jääb planeeringualale 672,5 ha. Loodusala hõlmab
valdava osa Pärnu jõe veealast (suudmest kuni Paide linnani) ning lisaks osaliselt ka Vodja ja Esna
jõe. Loodusalale jääb kogu planeeringuga käsitletav Pärnu jõe lõik (vt Joonis 1). Planeeringuala
ulatuses hõlmab loodusala vaid jõe veeala ja lisaks mõnda jõesaart, jõe kalaalad loodusalale ei jää.
Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),
lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
27 Lähtuvalt KeHJS-es sätestatust tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia KSH menetluse käigus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
35 / 144
EELIS infosüsteemis ei ole elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) Pärnu jõel ja loodusalal kaardistatud,
kuid Natura standardandmevormi28 järgi on antud elupaiga pindala loodusalal 700 ha.
Standardandmevormi kantud elupaigatüüpide pindalad ei pruugi samuti alati reaalsusele vastata,
kuid neid käsitletakse kui eesmärke, mis on ala puhul tarvis tagada. Pärnu jõgi vastab suuremas
osas elupaigatüübi jõed ja ojad kriteeriumitele. Vaid Pärnu linna läbival lõigul (Papiniidu sillast
allavoolu) on jõgi suures osas tehislike ja kindlustatud kallastega ning elupaigatüübiks ei
kvalifitseeru.
Planeeringuala piires esineb loodusalal vaid elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpe
lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) planeeringualal ja selle lähistel ei ole, viimased asuvad
Türi ja Paide vahelise jõelõigu piirkonnas ning Jändja lähistel, kus loodusalasse on hõlmatud ka
suuremad maismaa alad.
Pärnu jõe loodusala kaitstakse Eestis looduskaitseseaduse alusel suuremas osas Pärnu jõe hoiualana,
mis maakonnapõhiselt on jagatud kaheks – hoiuala Järva maakonnas ja hoiuala Pärnu maakonnas29.
Türi ja Paide vahelisel lõigul on loodusalale jääv jõgi ja maismaa alad kaitstud osaliselt ka Türi
maastikukaitsealana. Planeeringualale jääv loodusala osa jääb terves ulatuses Pärnu maakonnas
paiknevale Pärnu jõe hoiualale (KLO2000293). Loodusalale on koostatud kaitsekorralduskava.30
8.4.2. Reiu jõe loodusala iseloomustus
Reiu jõe loodusala (RAH0000616) pindala on 105,4 ha, millest 10,7 ha moodustab maismaa pindala
ja 94,7 ha veeosa pindala. Loodusala kaitse-eesmärgid hõlmavad vaid Reiu jõe veeala.
Planeeringualale jääb Reiu jõe suudmeosa 1,1 km ulatuses ehk väike osa (7,5 ha) loodusalast (vt
Joonis 2).
Reiu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline
jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik
hink (Cobitis taenia).
Reiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Reiu jõe hoiualana (KLO2000294). Ala kaitse korraldamiseks
on koostatud Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-202531.
28 Natura 2000 satandardandmevorm Pärnu loodusala kohta.
https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345 29 Moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu
maakonnas“ 30 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015 31 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
36 / 144
Joonis 2. Reiu jõe loodusala (tähistatud türkiissinise joonega) paiknemine
planeeringualal. Oranž joon – planeeringuala piir. Tumedama sinisega on tähistatud
jõgede laevatatav osa. Allikas: teemaplaneeringu kaardirakendus; aluskaart: Maa-amet
8.4.3. Rannaniidu loodusala iseloomustus
Rannaniidu loodusala (RAH0000324) pindala on 396,9 ha, millest maismaa moodustab 291,3 ha ja
veeosa 105,6 ha. Loodusala paikneb Pärnu linnas ja kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu jõe
suudmeala lähistel (vt Joonis 3): paremkaldal Pärnu kaubasadamast lõunas ca 1,7 ha suurune ala ja
vasakkaldal ca 3 ha suurune ala piki jõe kallast.
Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150),
rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad
rannikuluited – 2120);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk
(Angelica palustris);
Planeeringualal jõe paremal kaldal esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis32
elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad
jõega kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi emaputke elupaigad.
32 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib
seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna
ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste
avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete
võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
37 / 144
Rannaniidu loodusala on siseriiklikult kaitstud Rannaniidu looduskaitsealana. Ala kaitse
korraldamiseks on koostatud Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-202033.
Joonis 3. Rannaniidu loodusala (türkiissinise joonega) paiknemine planeeringuala
piirkonnas. Oranž joon – planeeringuala piir. Allikas: teemaplaneeringu kaardirakendus;
aluskaart: Maa-amet
8.4.4. Tori põrgu loodusala iseloomustus
Tori põrgu loodusala (RAH0000286) pindala on 2,1 ha, sellest moodustab maismaa 2 ha ja
siseveekogud 0,1 ha. Loodusala piirneb Pärnu jõega ning haarab endasse ka selle veeala 0,1 ha
ulatuses. Loodusala paikneb Tori vallas Tori alevikus Pärnu jõe vasakkaldal (vt Joonis 4) ning jääb
kogu ulatuses planeeringualale.
Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160),
liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310).
Tori põrgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Tori põrgu kaitstava looduse üksikobjektina
(pinnavormina; KLO1000081). Kaitsekorralduskava pole ala kohta koostatud.
33 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_rannaniidu_lka_kkk_2011-
2020.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
38 / 144
Joonis 4. Tori põrgu loodusala (tähistatud türkiissinise joonega) paiknemine
planeeringualal. Allikas: teemaplaneeringu kaardirakendus; aluskaart: Maa-amet
8.5. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele
8.5.1. Mõju Pärnu jõe loodusalale
Mõju Pärnu jõe loodusala seisundile ja terviklikkusele
Suurem osa Pärnu jõe loodusalast jääb planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale
jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa jõe
keskjooksust.
Planeeringuga kavandatavate tegevuste, rajatiste ja meetmete süsteemne planeerimine võimaldab
nendega seotud negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja loodusalale minimeerida. Seega
kaasnevad lisaks võimalikele negatiivsetele mõjudele planeeringuga ka positiivsed mõjud.
Sildade, sadamate, slippide ja muude veeskamiskohtade, sildumiskohtade, sõudekanali ja muude
veekeskkonnaga kokkupuutuvate rajatiste mõju veekeskkonnale avaldub põhiliselt nende
ehitusetapis, mil ehitustegevuse käigus võib vette paiskuda heljumit. Heljumit võib vette paiskuda
ka setete eemaldamise käigus, mis on vajalik erinevate objektide (sõudekanal, sadamad, slipid ja
muud veeskamiskohad, supluskohad jne) rajamiseks. Antud objektide alal või juures võib tekkida
vajadus jõepõhja sinna kogunenud setetest puhastada teatud aja järel (vastavalt vajadusele) ka
objektide kasutusperioodil. Arvestades asjaolu, et nimetatud rajatised on kavandatud valdavalt
Pärnu linna piirkonda Pärnu jõe alamjooksule ja suudmepiirkonda ehk laevatatavale jõelõigule, kus
jõe vool on suhteliselt aeglane, siis ei toimu setete eemaldamisel või süvendustöödel olulist heljumi
laialikandumist. Lihtsamad, jões suuri ehitustöid mitte eeldavad veeskamiskohad on kavandatud ka
ülesvoolu olulisemate asulate juurde, kuid need loodusala seisundit ei mõjuta.
Planeeringulahendus näeb ette võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu
Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal. Pärnu jõe selles lõigus on tegemist
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
39 / 144
küll kaubasadama akvatooriumiga, kuid kaubasadama jaoks pole jõe vasakkalda piirkonda vaja
süvendada. Jahisadama rajamine eeldab ala süvendamist ja vesiehitiste rajamist Pärnu jõe
loodusalale. Sadamaga kaasneb lokaalne mõju loodusalale antud piirkonnas, kuid jõe vee režiimile
ega veekeskkonna seisundile püsivaid mõjusid ei kaasne. Ehitusaegsed mõjud on tehniliste
lahendustega tõenäoliselt leevendatavad.
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning võimalikkuse uuringu34 kohaselt ei
avalda süvendustööd ja setete eemaldamine olulist negatiivset mõju Pärnu jõe veekeskkonnale ja
elustikule. Laevatatavale jõeosale ei jää ühegi kaitse-eesmärgiks oleva kalaliigi jaoks olulisi
koelmualasid, mida süvendamine võiks mõjutada. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt
kaitsealuste veeselgrootute jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku tavapärasele elule vee
heljumisisalduse lühiajaline tõus olulist mõju ei avalda. Vee heljumisisaldus ja setete allakanne on
jõgedes ka looduslikult oluliselt suuremad näiteks suurvee perioodidel ning vee-elustik on selliste
perioodiliste muutustega kohanenud.
Teatud juhtudel võivad jõe setetest puhastamise mõjud osutuda ka positiivseks. Setete hulga
vähendamine võib positiivselt mõjutada veekvaliteeti ja jõe füüsilist keskkonda. Setete kuhjumine
on osaliselt tingitud valgalalt lähtuvast toitainete koormusest ehk ka inimmõjust. Setetest
puhastamine võib omada olenevalt kaitse-eesmärgiks olevast liigist ning tegevuse asukohast ja
viisist nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Seega eeldab setete eemaldamine eelnevat mõjude
hindamist. Jõe süvendamine muudab jõesängi ja jõekeskkonda olulisemal määral kui setetest
puhastamine ning sellega ei ole välistatud negatiivsed mõjud loodusala veekeskkonnale.
Vajadusel, sõltuvalt töö iseloomust ja muudest oludest, tuleb jõepõhja sekkuvatel töödel rakendada
tehnilisi või tehnoloogilisi leevendusmeetmeid, näiteks kasutades geotekstiilist ekraane või piirates
süvendatava ala sulundseintega või pinnasevallidega. Juhul, kui pole võimalust kasutada heljumi
levikut tõkestavaid tehnilisi lahendusi, tuleb heljumi teket põhjustavad tööd viia läbi madalvee
tingimustes, mil vool on aeglane ja heljumi levik piiratud. Arvestades antud tingimuste ning
seadusest tulenevate veekaitsenõuetega võib prognoosida, et rajatised ei mõjuta oluliselt
veekvaliteeti, veerežiimi ja elustiku elupaigatingimusi.
Ka Pärnu jõe kaldaalal ja laiemalt jõe valgalal kavandatavad tegevused ja rajatised (kergliiklusteed
ja erinevad rajad, puhke- ja sportimispaigad, vaateplatvormid jms) ei mõjuta negatiivselt Pärnu jõe
veekvaliteeti ja veerežiimi. Planeeringuga soositakse jõe kaldapiirkondades tasakaalukaid ja
terviklikke linnaruumi arendusi ning rohealade rohkust, millel on veekeskkonnale pigem positiivne
mõju.
Jõeäärse taristu arendamine (uued sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, turismimarsruudid)
ja jõe väärtustamine nii kohalike elanike kui ka külastajate jaoks tingib tõenäoliselt loodusalale jääva
jõelõigu aktiivsema kasutuse. Tõenäoliselt intensiivistub veeliiklus nii suuremate (nt veetramm,
Pärnu sadamasse saabuvad reisilaevad) kui ka väiksemate aluste osas. Planeeringu kohaselt
kaalutakse veetrammi võimaliku marsruudina Rail Baltic reisijate raudteejaama ühendamist
kesklinnaga, rannapiirkonna ja sanatooriumitega ning Reiu jõe suudmeala puhkepiirkonnaga.
Veetrammile nähakse ette peatuskohti ehk kindlustatud kaldaga sildumiskohti, mille rajamine eeldab
tõenäoliselt ka süvendustöid. Veeliiklus intensiivistub peamiselt jõe laevatataval alamjooksul,
veesport ja veematkamine kanuude, süstade ja muude inimjõul liikuvate vahendistega võib
suureneda aga kogu planeeringualale jääva jõelõigu ulatuses.
Hästi korraldatud ja reguleeritud (vajadusel teatud piirkondades piiratud kiirustega) veetransport ei
too Pärnu jõel kaasa olulist erosiooni suurenemist ja sellega seotud kaldatsoonide teisenemist ning
setete jõkke kandumist. Mootoriga veesõidukite liikluse tihenemine avaldab mõningast mõju
kalastikule, kuna sõukruvisse sattuvad kalad hukkuvad või saavad vigastatud. Sellel võib olla teatud
mõju loodusala vee ökosüsteemile, kuid kaitse-eesmärgiks olevaid kalaliike see tõenäoliselt oluliselt
ei mõjuta.
34 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
40 / 144
Pärnu jõe võimalik kasutamine hoonete kaugjahutuseks (kaugjahutusjaamade rajamine) võib
mõjutada jõe veekeskkonda ja elustikku peamiselt kahel viisil: temperatuuri muutuse kaudu ja
organismide füüsilisel sattumisel jahutussüsteemi, kus nad võivad hukka saada. Füüsilist sattumist
jahutussüsteemi on võimalik vältida vastava filtersüsteemiga. Kaugjahutusjaamade rajamisel toimub
ka sekkumine jõe põhja ning jõepõhja elupaikade teisenemine. Kaugjahutusjaamade kavandamine
eeldab kindlasti Natura alale avalduvate mõjude hindamist, sh koosmõju muude jõe keskkonda
mõjutavate tegevustega.
Piirkondades, kus kavandatakse suuremaid jõge ületavaid infrastruktuurirajatisi (Rail Balticu
raudteesild, Via Baltica maanteesild) või jõe kallastele kavandatakse suuremaid arendusi, võivad
jõele avalduda kumulatiivsed mõjud. Kumulatiivsed mõjud võivad avalduda veekvaliteedile eelkõige
lähedalasuvate rajatiste ehitamisega seotud mõjude kumuleerumise tõttu, kui suuremad ehitustööd
satuvad samale ajaperioodile. Kuna planeeringuga loodusalale kavandatavad rajatised on enamasti
suhteliselt väikesed ja väikeste mõjudega veekeskkonnale, on mõjude kumuleeruv efekt eeldatavalt
suhteliselt väike.
Jõe valgalalt (peamiselt põllumajandusest) lähtuva hajukoormuse võimaliku suurenemisega ja
võimalike uute punktkoormusallikate tekkega seoses olulisi kumuleeruvaid mõjusid ei avaldu, sest
planeeringuga kavandatav ei suurenda jõe toitainete- ja reostuskoormust.
Kokkuvõttes avaldavad jõe säästlikku kasutust soodustavad tegevused Pärnu jõe loodusalale pigem
positiivset mõju. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad
füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale mõningaid
negatiivseid mõjusid. Arvestades loodusala ulatust ja iseloomu ei põhjusta väikesadamate,
veeskamiskohtade, supluskohtade, sõudekanali jms rajamine loodusalale ja selle veekeskkonnale
ning ökosüsteemidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Konkreetsete loodusala mõjutavate
arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et
selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja
võimalused.
Negatiivsete mõjude avaldumine loodusala terviklikkusele ei ole tõenäoline, sest ei kavandata
arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral.
Mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele
Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)
Pärnu jõe loodusalal on elupaigatüübi jõed ja ojad suurimaks väärtuseks kärestikulised ja kiirema
vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel tihti napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes
on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Tähtis on, et
jõelõigud ei oleks paisudega isoleeritud. Pärnu jõe planeeringualale jäävast ca 75 km pikkusest
jõelõigust hõlmab elupaigatüüp valdava osa. Vaid Pärnu linnas (Papiniidu sillast allavoolu jääval
lõigul), kus esinevad tehislikud kaldad ning jõesängi on süvendamise ja muude tegevustega ümber
kujundatud, ei vasta jõgi elupaigatüübi kriteeriumitele.
Elupaigatüüpi võivad mõjutada selle alale ja piirile kavandatavad rajatised ehk sillad, sadamad,
veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi
muudetakse (sh süvendatakse) või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid,
mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti. Elupaigatüübi levikualadel ehk Pärnu jõel Papiniidu sillast
ülesvoolu on suurimaks võimalikuks rajatiseks Rail Balticu reisiterminaliga seotud väikesadam35.
Sadamaga seotud mõjud elupaigatüübile sõltuvad sadama parameetritest ja asetsemisest jõesängi
suhtes ning süvenduse vajadusest. On tõenäoline et sadama rajamise käigus avaldub elupaigatüübile
lokaalselt sadama piirkonnas negatiivne mõju. Kuna tegu on potamaalse ehk aeglasevoolulise ning
suhteliselt sügava jõelõiguga siis ei avalda setete eemaldamine või väikesel alal toimuvad ehitustööd
35 Sadama rajamine on otsustatud Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneeringuga (kehtestatud
19.07.2007). Nimetatud DP on tunnistatud osaliselt kehtetuks 15.10.2015. Kehtima jäeti DP see osa, mis
käsitles planeeritud sadamat aadressiga Jõekääru tn 6 (nüüd Kaldapealse tn 6).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
41 / 144
elupaigatüübile olulist ega püsivat negatiivset mõju. Mõju avaldub peamiselt sadama ehitusetapis.
Seega ei too antud väikesadama ehitus otseselt kaasa ebasoodsat mõju elupaigatüübi seisundile
loodusalal.
Juhul, kui käivitatakse veetramm (regulaarne laevaliiklus), mis liigub kesklinnast RB reisiterminali
sadamasse, tiheneb veeliiklus elupaigatüübi alal. Olenevalt veetrammi marsruudile jäävate jõealade
sügavusest ning laeva tüübist ja süvisest võivad laeva liikumismarsruudil avalduda mõjud jõepõhjale
ja selle elustikule. Mõjud võivad avaldud seoses laeva ja selle sõukruvi poolt tekitatud turbulentsiga,
mis võib paisata vette heljumit ning mõjutada jõepõhja elustikku. Seega tuleb veetrammi
kavandamisel hinnata sellega kaasnevaid mõjusid loodusalale.
Planeeringuga kaalutakse laevatava jõelõigu pikendamist Türgi oja suudmeni. Veetranspordi
sagenemine ja laevatatava lõigu pikenemine Türgi oja suudmeni võib avaldada jõepõhjale ja
veekeskkonnale ning seega ka elupaigatüübile mõju, kuna sõukruvi tekitatud turbulents mõjutab
jõepõhja ja selle elustikku ning paiskab veesambasse heljumit. Kirjeldatud mõju avaldumine ja
tugevus sõltub aga aluste süvisest ja jõe sügavusest. Arvestades, et jõgi on laevatataval osal üsna
sügav, kuid jõel liiguvad valdavalt väikese süvisega väikelaevad ja kaatrid on kirjeldatud mõju
elupaigatüübile tõenäoliselt ebaoluline.
Pärnu linnapiirkonna ja Sindi vahele jäävasse jõelõiku kavandatakse kolme veeskamiskohta.
Täpsemalt on tegu Tammistes Uuemetsa tee otsas, Paikusel Türgi oja suudmes ja Sindis
kärestikukeskuse juures olevate veeskamiskohtade edasiarendamisega. Tõenäoliselt on võimalik
antud veeskamiskohtade arendamine viisil, millega ei kaasne elupaigatüübile negatiivseid mõjusid.
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava (koostatud 2015. aastal) kohaselt veeliiklusel loodusalale
oluline mõju puudub ning kava koostamise ajal veeliikluse piiramiseks põhjus puudus. Samas ei saa
kava kohaselt välistada ettenägematuid mõjusid veeliikluse arenemisel ja laienemisel. On tõenäoline,
et planeeringuga kavandatud paremini reguleeritud veeliiklus ei avalda elupaigatüübile olulist mõju,
sest arvestades planeeringulahendust toimub veeliikluse eeldatav kasv peamiselt Papiniidu sillast
allavoolu, kus elupaigatüüpi ei esine.
Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile
positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad
väiksemat mõju kui jõeala kaootiline kasutamine ja kaldaalade koordineerimatu arendamine.
Planeering näeb ette kaaluda Türgi oja suudme piirkonda täiendavate veeteenuste kavandamist
(sildumine, veeskamine, laenutus, veemeelelahutus, väikesadam) ja laevatatava jõeala pikendamise
vajadust kuni Türgi oja suudmeni ehk ca 1,7 km võrra. Jõelõigul teostatud mõõdistuste kohaselt on
vähemalt 1,5 m sügavune veetee võimalik märkida kuni Türgi oja suudmeni ilma jõge süvendamata.
Oja suudmes asuvad oja mõlemal kaldal slipid. Arvestades mõjusid elupaigatüübile on laevatatava
jõeala pikendamine lubatav vaid juhul kui selleks ei vajata ulatuslikku jõe süvendamist. Üksikute
kivide eemaldamine ja mõningane setete eemaldamine ei põhjustaks elupaigatüübile olulisi mõjusid.
Türgi oja suudmesse väikesadama rajamisel on tõenäoliselt võimalik ehitusaegseid mõjusid tehniliste
võtetega (näiteks eraldades süvendusala sulundseinaga) vältida, kuid sadama rajamine mõjutab
siiski elupaigatüüpi sadama süvendataval veealal. Elupaigatüübi üldisele seisundile loodusalal
ebasoodsaid mõjusid siiski ei avaldu. Sadamise rajamise mõjusid saab vähendada või vältida kui
rajada see Türgi oja laia (kuni ca 25 m) suudmeossa.
Planeering näeb jõe alamjooksule ette mitut supluskohta, mis osalt on juba praegu sel eesmärgil
kasutusel. Supluskohtade arendamisel tuleb sekkuda jõesängi minimaalselt. Supluskohtade
arendamise või uute rajamisega kaasneb teatav mõju elupaigatüübile, samuti mõjutab jõepõhja ja
sealset elustikku suplemine. Antud mõjud on siiski lokaalsed ja väikese intensiivsusega ning seega
elupaigatüübi seisundit ei halvenda.
Pärnu jõe suudmeossa Pärnu kesklinna piirkonda kavandatud rajatised (võimalikud sadamad,
veeskamiskohad jms), samuti sõudekanali arendamine elupaigatüüpi ei mõjuta kuna antud
piirkonnas (Papiniidu sillast allavoolu) elupaigatüüpi ei esine.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
42 / 144
Pärnu jõele ja selle kallastele matkamarsruutide kavandamine ning võimalik veematkade (kanuude,
süstade ja muude inimjõul liikuvate alustega) intensiivistumine ei põhjusta eeldatavalt jõele ja
kaitstavale elupaigatüübile olulisi mõjusid kuna see ei mõjuta jõe füüsilist keskkonda ega ka
veekvaliteeti.
Kokkuvõttes võivad elupaigatüüpi mõjutada mõningad Papiniidu sillast ülesvoolu kuni Sindini
kavandatavad rajatised (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad), mille puhul võib
avalduda lokaalne mõju elupaigatüübi seisundile. Enamasti on see mõju suures osas leevendatav
lahenduse täpsema disaini ja ehitusaegsete meetmetega. Seoses muude piirkonnas kavandatavate
arendustega pole ette näha sellist mõjude kumuleerumist, mis avaldaks elupaigatüübi seisundile
olulist mõju. Seega seoses planeeringulahendusega elupaigatüübi seisundile loodusalal ebasoodsad
mõjud puuduvad.
Elupaigatüüp lamminiidud (6450)
Elupaigatüüp levib loodusalal jõe ülemjooksul Türi ja Paide vahelisel lõigul. Elupaigatüüpi
planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile seoses planeeringuga
puuduvad.
Elupaigatüüp puisniidud (*6530)
Elupaigatüüp esineb loodusalal jõe ülemjooksul Türi ja Paide vahelisel lõigul. Elupaigatüüpi
planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud puisniitudele seoses planeeringuga
puuduvad.
Harilik hink (Cobitis taenia)
Pärnu jõe loodusalast on hingu jaoks sobilikuks elupaigaks hinnatud Pärnu jõgi suudmest kuni
Reopalu jõe suudmeni (113,5 km) ehk kogu planeeringualale jääv jõelõik. Enamikus jõelõikudes
tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Hink ongi enamasti suhteliselt
vähearvukana esinev liik ning tema asustustihedus võib aastati suurtes piirides kõikuda. Natura 2000
standardandmebaasi järgi on hink Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist
lähtuvalt on hea (B).
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava (2015-2024) kohaselt on hingu puhul nii
kaitsekorraldusperioodi kui pikaajaline kaitse-eesmärk: „Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
liigist lähtuvalt on vähemalt B.“ Hingu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad
(3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed.
Seoses planeeringuga kavandatuga võib hinku mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu
sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi ajutine halvendamine rajatiste
ehitusperioodil. Süvendustöödega seotud häiringud ja elupaikade kadu on enamasti ajutine ja
puudutab väga väikest osa planeeringualale jäävast jõelõigust ning hingu võimalikest elupaikadest.
Rajatiste kasutusfaasis liigile olulisi mõjusid ei avaldu.
Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused
liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja tema kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal,
seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Kokkuvõttes ei avalda planeeringuga kavandatu hingu elupaikadele ning liigile endale olulisi
negatiivseid mõjusid. Seega ebasoodsad mõjud liigi seisundile puuduvad.
Harilik võldas (Cottus gobio)
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava raames enne Sindi paisu lammutamist tehtud vee-elustiku
ekspertiisi põhjal on võldase jaoks hea elupaigalise kvaliteediga jõelõikudeks kõik Pärnu jões olevad
kärestikud ja ritraalsed36 jõelõigud Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Sindi paisuni (119,8…15,7 km
36 Kiirevooluline jõelõik
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
43 / 144
suudmest). Rahuldav on võldase elupaigaline kvaliteet järgmistel aladel: Pärnu jões potamaalset37
tüüpi jõeosades Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi-Särevere languni (119,8…101,2 km
suudmest) ja Sindi paisu alusel langul (15,7…14,8 km suudmest). Kesise võldase elupaigalise
kvaliteediga on Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosad Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km
suudmest). Arvestades Sindi paisu lammutamisega on tõenäoliselt võldasele sobivaks elupaigaks ka
paisualused kärestikud ja jõelõik kuni Tindisaarteni.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang
alale liigist lähtuvalt on hea (B). Võldase puhul nii kaitsekorraldusperioodi (2015-2024) kui
pikaajaline kaitse-eesmärk: „Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km
kogupikkusega jõelõikude ulatuses, hea kvaliteediga elupaikade ulatus vähemalt 16,4 km. Natura
2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.“ Võldase soodsa elupaiga säilimine
põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka
mõjutegurid ja meetmed.
Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi
süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki
sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Jõe alamjooksul Pärnu linna piirkonnas võldasele sobivaid elupaiku ei leidu. Võldase elualaks
olevatele kiiremavoolulistele jõelõikudele ei kavandata jõe alale rajatisi ega kavandata jõe
süvendamist ega muid jõe keskkonda füüsiliselt sekkuvaid tegevusi. Elupaikade piirkondadesse on
ette nähtud veeskamiskohtade kavandamise vajadus. Kuid antud juhul ei tähenda veeskamiskohad
paadislippe vaid paika, kus saab kaldalt vette lasta kanuusid ja muid kergemaid inimjõul liikuvaid
aluseid. Seega võimalike veeskamiskohtade rajamisega jõepõhja ei muudeta ning seoses liigile
negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ka võimalik veematkade (kanuude, süstade ja muude inimjõul
liikuvate alustega) ja veespordi mõningane intensiivistumine ei põhjusta võldase elupaikadele
mõjusid, samuti ei avalda see liigile olulisi häiringuid.
Kokkuvõttes ei avaldu hariliku võldase seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Kuni Sindi paisu lammutamiseni esines jõesilm Pärnu jões vaid suudmest kuni Sindi paisuni ning
kudes regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul. Praeguseks on liigi levila laienenud,
sest Sindi kärestikust ülesvoolu jäävad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga jõelõigud on samuti
jõesilmule kudemiseks sobivad. Sigimisalaks sobivate jõelõikude kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal
on hinnatud 19,1 km.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang
alale liigist lähtuvalt on hea (B). Kaitsekorraldusperioodi (2015-2024) eesmärgiks on liigile soodsa
elupaiga säilimine ning selle kättesaadavuse tagamine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega
jõelõikude ulatuses. Elupaikade kättesaadavuse osas on eesmärk seoses Sindi paisu avamisega
täidetud. Pikaajaline kaitse-eesmärk on: „Liigile kättesaadava soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
liigist lähtuvalt on vähemalt B. “Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja
ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
Kõik jõepõhja sekkuvaid ehitustöid nõudvad rajatised on planeeringualal kavandatud jõe sügavale ja
aeglasevoolulisele alamjooksule kus silmu elupaiku ei esine. Kiirevoolulistel lõikudel toimuv
veematkamine ja veesport ning selle mõningane intensiivistumine ei mõjuta silmu elupaiku ja ei
põhjusta liigile olulisi häiringuid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, kuid planeeringuga
kavandatu ei põhjusta silmupüügi suurenemist.
Jõesilm on siirdekala kes laskub noore kalana merre ja suguküpseks saades tõuseb taas jõgedesse
kudema. Seega läbib jõesilm ka Pärnu jõe alamjooksu. Alamjooksule kavandatavate rajatiste ehitus
ei mõjuta jõesängi ega veekeskkonda ei rajatiste ehitus- ega kasutusfaasis sel määral et põhjustaks
37 Aeglase vooluga jõelõik
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
44 / 144
olulisi mõjusid jõge läbivatele silmudele. Silmu ränne toimub sügisel. Samal perioodil toimuvad
suuremahulised süvendustööd võivad liiki siiski mõjutada. Seetõttu tuleks jõepõhja sekkuvaid töid
teostada väljaspool silmu rändeperioodi, eelistatult suvisel madalveeperioodil. Kui jões tööde
teostamine sügisel on vältimatu, tuleb rakendada heljumi levikut tõkestavaid meetmeid.
Kokkuvõttes ei avaldu jõesilmu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid, kui
vajadusel rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid.
Lõhe (Salmo salar)
Lõhele sobivateks koelmualadeks on Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud kuni Esna
jõe suudmeni (118,7 km suudmest). Enne Sindi paisu likvideerimist oli Pärnu jões ja ühtlasi Pärnu
jõe loodusalal lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid
Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik. Võimalike koelmualade kogupikkuseks Pärnu jõe
loodusalal peale rändetõkkeks oleva Sindi paisu lammutamist on hinnatud 15,15 km. Seega võib
eeldada, et liigi levila loodusalal on suurenemas ja seisund paranemas.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on lõhe Pärnu jõe loodusalal haruldane (R) ning üldhinnang
alale liigist lähtuvalt on hea (B), enne Sindi paisu avamist oli hinnang C. Kaitsekorraldusperioodi
(2015-2024) kaitse-eesmärk on: „Liigile soodsa elupaiga säilimine ning selle kättesaadavuse
tagamine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi
üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.“ Elupaiga kättesaadavuse osas on kaitse-eesmärk
ka täidetud. Pikaajaline kaitse-eesmärk on „Liigile kättesaadava soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist
lähtuvalt on vähemalt B.“ Planeeringuga kavandatav tegevus ei takista kaitse-eesmärkide suunas
liikumist.
Lõhe soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal
seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna lõhe on püügikala, mõjutab liigi arvukust ka
kalapüük.
Jõepõhja sekkuvaid ehitustöid nõudvad rajatised on planeeringualal kavandatud jõe sügavale ja
aeglasevoolulisele alamjooksule, kus lõhe kudealasid ega muid olulisi elupaiku ei esine.
Kiirevoolulistel lõikudel, kus asuvad koelmud ning noorjärkude elupaigad, toimuv veematkamine ja
veesport ning selle mõningane intensiivistumine ei mõjuta lõhe elupaiku ja ei põhjusta liigile olulisi
häiringuid.
Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub peamiselt meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Seega
läbib lõhe ka Pärnu jõe alamjooksu. Alamjooksule kavandatavate rajatiste ehitus ei mõjuta jõesängi
ega veekeskkonda rajatiste ehitus- ja kasutusetapis sel määral, et see põhjustaks olulist mõju jõge
läbivatele täiskasvanud lõhedele. Lõhe koeb sügisel, suurtes jõgedes tõuseb lõhe jõkke umbes
augusti keskpaigast. Kudemine ise toimub vastavalt veetemperatuuridele oktoobris-novembris ja
vastsed kooruvad kevadel. Smoltifitseerunud38 noorkalad rändavad jõest merre kevadel.
Rändeperioodil teostatavad suuremahulised süvendus- või ehitustööd võivad liiki siiski mõjutada.
Seetõttu tuleks jõepõhja sekkuvaid töid teostada väljaspool lõhe rändeperioodi, eelistatult suvisel
madalveeperioodil. Kui jões tööde teostamine sel ajal on vältimatu, tuleb rakendada heljumi levikut
tõkestavaid meetmeid.
Kokkuvõttes ei avaldu lõhe seisundile teemaplaneeringuga seoses ebasoodsaid mõjusid, kui
vajadusel rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid.
Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning
rikkaliku kalastikuga jõed. Pärnu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Jändja, Vihtra, Rae, Tori-
38 Noorkalades toimuvad morfoloogilised ja füsioloogilised muutused, mida nimetatakse smoltifikatsiooniks, mis
valmistab neid ette eluks meres.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
45 / 144
Jõesuu, Oore ja Sindi piirkondadest. Paksukojalise jõekarbi levikualaks Pärnu jõe loodusalal võib
lugeda jõelõiku Jändja paisust kuni suudmeni.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Pärnu jõe loodusalal tavaline (C)
ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on väga hea (A). Nii kaitsekorraldusperioodi kui ka pikaajaline
kaitse-eesmärk on: „Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega
jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on A“
Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja
bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis
tõenäoliselt välistada. Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed
ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
Liigi peamised elupaigad planeeringualal asuvad tõenäoliselt lõigul Paikuselt kuni ülesvoolu
planeeringuala piirini. Antud lõigule ei kavandata jõepõhja sekkuvaid töid nõudvaid rajatisi ega
muudeta jõe sängi muul viisil. Seoses planeeringuga puuduvad ka olulised mõjud veekvaliteedile.
Liigi elupaikade alal toimuv veematkamine ja veesport ning ja selle mõningane intensiivistumine ei
mõjuta jõekarbi elupaiku ega liiki ennast.
Kokkuvõttes ei avaldu paksukojalise jõekarbi seisundile teemaplaneeringuga seoses ebasoodsaid
mõjusid.
8.5.2. Mõju Reiu jõe loodusalale
Reiu jõe loodusala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,2 km pikkuse laevatatava
jõelõigu ulatuses (lõik suudmest kuni raudteesillani; vt Joonis 2) ehk suhteliselt väikeses osas nii
loodusala pindala mõistes kui ka loodusalale jääva jõelõigu pikkuse mõistes.
Planeeringuga käsitletavast alast on enim kasutatav Pärnu jõe alamjooks, kuid ka Reiu jõe alamjooks
laevatataval lõigul on suhteliselt aktiivselt kasutatav ning tuleviku perspektiivis atraktiivne piirkond.
Planeeringuga on Reiu jõe paremkaldale kavandatud väikesadam (Reiu külalissadam) ja raudteesilla
lähedusse supluskoht, mille näol on tegemist juba suplemiseks kasutatava paigaga. Pärnu jõele Reiu
jõe suudmest veidi allavoolu on kavandatud säilitada olemasolev veemotospordi eripiirkond, mis Reiu
jõe loodusala otseselt ei mõjuta. Muus osas soovitab teemaplaneering kaaluda veeliikluse
reguleerimist ja kiiruste piiramist, et see sobiks pigem aeglasematele sõidukitele.
Planeeringuga on kavas Reiu jõe suudme piirkond välja arendada pikemat puhkust ja erinevate
tegevuste kombineerimist võimaldavaks veematka sõlmpunktiks. Ala kohta on kavas koostada
terviklik puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi arvestav kontseptsioon (terviserajad,
spordirajad, veesport, kalastus- ja ujumiskohad, lõkke- ja piknikukohad, puhketeenused,
juurdepääsud, maastikuhooldus jms). Arvestades sellega võib veeliiklus Reiu jõel ning ka jõe
kaldaalade kasutus olulisel määral suureneda.
Otsesed mõjud loodusalale avalduvad seoses Reiu külalissadama rajamisega, mis võib eeldada
vähemalt jõe kaldapiirkonna süvendamist või setetest puhastumist. Ehitusaegsed mõjud
veekeskkonnale on tehniliste lahendustega leevendatavad. Seoses sadama rajamisega muutub
vähesel määral jõesäng ja sadama kohalt kaob jõe looduslik kallas. Tegu on lokaalselt olulise mõjuga,
mis avaldub siiski väga väikesel alal ning jõepõhja morfoloogiat ja elustikku suuremal määral ei
muuda.
Mõningast mõju võib avaldada ka ujumiskoha rajamine, täpsemalt arendamine, sest tegemist on
juba kasutatava ujumiskohaga. Antud mõju loodusalale on siiski väheoluline. Reiu jõe kallastele
kavandatavad kergliiklusteed ja rajad, samuti maismaal toimuvad tegevused ei avalda jõele ja
loodusalale olulist mõju.
Veeliikluse suurenemine Reiu jõel avaldab veekeskkonnale mõningaid mõjusid, kuid tõenäoliselt ei
kaasne sellega olulisi negatiivseid mõjusid loodusalale. Laevatatav ja suurematele alustele
läbipääsetav on jõgi vaid 1,2 m lõigul ning ilmselt jääb liiklus seal kordades hõredamaks, kui see on
Pärnu jõel.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
46 / 144
Perspektiivse Sindi-Lodja silla ehitamisega39 Reiu jõele võib ehitusaegselt kaasneda mõju
loodusalale, kuid asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel ei takista see eeldatavalt loodusala
kaitse-eesmärkide soodsa seisundi saavutamist. Samuti ei mõjuta uus sild loodsala terviklikkust.
Seega uue silla rajamine ei ole põhimõtteliselt välistatud, kui selle kavandamisel ja ehitamisel
arvestatakse loodusala kaitse-eesmärkidega. Silla eeldatava ehitusaegse mõju alasse jääb lisaks
Reiu jõe loodusalale ka Pärnu jõe loodusala, mis asub perspektiivse silla asukohast ca 200 m
allavoolu. Mõju täpsustamiseks ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb läbi viia eraldi Natura
asjakohane hindamine (sõltuvalt silla kavandamise edasisest menetlusest kas KSH või KMH raames).
Arvestada tuleb ka Reiu ja Pärnu jõgede kallaste lihkeohtlikkusega (vt ptk 9.1.2).
Kokkuvõttes kavandab planeering loodusalale väikesadamat ja olemasoleva supluskoha arendust
ning kajastab perspektiivse Sindi-Lodja silla kavandamist. Samuti võib prognoosida veeliikluse
kasvu. Seoses sadamaga ja vähesel määral ka ujumiskohaga kaasneb jõe looduskeskkonnale ja
loodusalale mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju. Veeliiklusega seoses olulist
negatiivset mõju loodusalale ei kaasne. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste
kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima
mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused.
Negatiivsete mõjude avaldumine loodusala terviklikkusele ei ole tõenäoline, sest ei kavandata
arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral.
Mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele
Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)
EELIS infosüsteemi andmetel ei ole elupaigatüübi ala planeeringualale jääval jõe alamjooksul (nagu
ka kogu jõe alal) kaardistatud, kuid kogu loodusala veeala võib elupaigatüübiks kvalifitseeruda küll.
Ka jõe alamjooks ja suudmeala on üldjoones looduslikus seisundis ning kvalifitseerub elupaigatüübiks
jõed ja ojad. Tegemist on sügava ja aeglase vooluga jõelõiguga.
Elupaigatüüpi võivad mõjutada erinevad rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad,
veeskamiskohad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või
kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti.
Planeeringuga kavandatust võivad elupaigatüüpi mõjutada Reiu külalissadama rajamine, raudteesilla
kõrval asuva supluskoha arendamine ning perspektiivse Sindi-Lodja silla rajamine. Sadama mõjud
avalduvad väikesel alal (lokaalselt) ja eelkõige selle ehitusetapis, mil süvendustöödega mõjutatakse
jõepõhja ja elupaigatüüpi. Ehitusaegsed mõjud veekvaliteedile on leevendusmeetmete rakendamisel
ebaolulised. Supluskoha mõjud avalduvad veelgi väiksemal alal ning on pigem ebaolulised.
Perspektiivse silla rajamise mõju võib avalduda ehitusaegselt.
Veeliikluse mõningane suurenemine Reiu jõe alamjooksul ei avalda olulist mõju elupaigatüübile.
Kumulatiivsete mõjude avaldumist Reiu loodusalale seoses muude arendustega pole ette näha.
Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandtavate rajatiste ning tegevustega elupaigatüübi
jõed ja ojad (3260) seisundile loodusalal ebasoodsaid mõjusid.
Harilik hink (Cobitis taenia)
Hink on soojalembene selgeveelistes ja aeglase vooluga veekogudes liivasel või mudasel põhjal,
järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas elav mageveekala. Natura 2000
standardandmebaasi järgi on hink Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist
lähtuvalt on rahuldav (C). Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui ka pikaajaline kaitse-eesmärk
hingu osas on: „Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha40 ulatuses. Natura
39 Transpordiameti 23.02.2023 kirjas nr 7.2-4/22/29151-2 esitatud infost lähtuvalt on Sindi-Lodja uue silla
projekteerimine ja rajamine kantud teehoiukava sillaremondi objektide nimekirja 2022-2025. 40 Selline pindala on toodud Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskavas 2016-2025. EELIS-e järgi on Reiu jõe
loodusala pindala 105,4 ha, millest 94,7 ha moodustab veeala ja 10,7 ha maismaa. Reiu jõe hoiuala
kogupindalaks ja veeosa pindalaks on EELIS-es märgitud 105,4 ha (veeosa pindalas tuleks kahelda, sest Reiu
jões on arvukalt saari). Natura standardandmebaasi järgi on loodusala pindala 105,4 ha ning jõgede ja ojade
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
47 / 144
2000 ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C).“ Hingu soodsa elupaiga säilimine
põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka
mõjutegurid.
EELIS-e infosüsteemi andmetel on hingu elupaik kaardistatud ka Reiu jõe alamjooksul kuni
suubumiseni Pärnu jõkke, see tähendab, et ka planeeringualale jäävas jõelõigus. Planeeringualale
jääv potamaalne jõelõik on liigile tõenäoliselt ka igati sobiv.
Jõgede hüdrobioloogilise seire viimase viie aasta andmetel puudus hink Reiu jõe alamjooksul Laadi
seirekohas (ca 13 km planeeringuala piirist ülesvoolu) ja Laadi koolme seirekohas (planeeringualast
ca 11 km ülesvoolu). Liiki leiti vähesel hulgal jõe kesk- ja ülemjooksult. Planeeringualale jääva
suudmelähedase lõigu osas andmed liigi esinemise osas puuduvad, kuid jõelõik on oma iseloomult
liigile sobilik.
Hinku võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadama ja muude objektide rajamisel ning
veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus
ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki
sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Planeeringualal võib hingu elupaika mõjutada Reiu külalissadama rajamine. Antud mõju toimub väga
väikesel alal. Veekvaliteedi kaudu liigile mõjud puuduvad, kuna sadama ehitusaegsed mõjud on
leevendatavad ning kasutusetapis olulisi mõjusid veekvaliteedile ei avaldu. Olemasoleva supluskoha
arendamise mõju hingule on tõenäoliselt tühine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe
veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda.
Kokkuvõttes ei avaldu hariliku hingu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid.
Harilik võldas (Cottus gobio)
Keskkonnaseire käigus on võldase esinemine fikseeritud Laadi koolme seirelõigus41 (ca 11 km
planeeringuala piirist ülesvoolu). EELIS-e infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale
jääval jõelõigul.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang
alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Jõgede hüdrobioloogilise seire42 andmetel oli Reiu jõe Laadi
seirekohas, mis paikneb planeeringuala piirist ca 10 km ülesvoolu, 2021. aastal võldase arvukus
elupaigale iseloomulik ning seiratav jõelõik on viimase 8 aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilselt
heas ökoloogilises seisus. Võldas on antud seirekohas stabiilselt esinenud ka varasematel
seirekordadel. Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui ka pikaajaline kaitse-eesmärk võldase
osas on: „Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha ulatuses. Natura 2000
ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C).“ Võldase soodsa elupaiga säilimine
põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka
mõjutegurid.
Planeeringualale jääv Reiu jõe lõik on sügav ja aeglase vooluga ning pole tõenäoliselt võldasele kuigi
sobivaks elupaigaks, kuid liigi esinemist alal siiski välistada ei saa.
Võldasele võib negatiivset mõju avaldada jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadama ja muude
objektide rajamisel ning veekvaliteedi halvendamine. Planeeringualal on selliseks objektiks Reiu
külalissadam. Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, kuid veekvaliteedi kaudu liigile
olulised mõjud puuduvad, sest sadama ehitusaegsed mõjud on leevendatavad ning kasutusetapis
olulisi mõjusid veekvaliteedile ei avaldu. Olemasoleva supluskoha arendamise mõju on tõenäoliselt
elupaigatüübi pindala 104 ha. Erinevates allikates toodud pindalade erinevus ei mõjuta käesolevas KSH
aruandes toodud hindamise tulemusi. Märkus kehtib ka käesolevas peatükis toodud hinnangutele teiste
loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kohta. 41 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 42 Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2021. aastal. Eesti maaülikool.
https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=26403573&monitoringWorkUid=23607362
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
48 / 144
tühine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad
tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Samuti on mõju hindamisel arvesse võetud asjaolu, et
planeeringualale jääv aeglase vooluga sügav jõelõik ei ole võldasele elupaigana eriti sobiv (st liigi
esinemine seal on pigem vähetõenäoline) ning planeeringualale jääval jõelõigul kavandatavate
tegevuste võimalik mõju (nt heljumi levik ehitustööde ajal) ülesvoolu, võldase jaoks sobivamate
elupaikadeni ei levi. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega
muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Kokkuvõttes ei avaldu hariliku võldase seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks, püük käib silmutorbikutega ja -mõrdadega. Reiu jões on
kutselistel kaluritel silmupüük lubatud. Põllumajandusministeeriumi andmetel püüdsid kalurid Reiu
jõest 2010.-1012. aastatel 2,3-3,4 tonni ning 2013. ja 2014. aastatel vastavalt 1,1 ja 1,2 tonni
jõesilmu.43 Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang
alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Keskkonnauuringute Keskuse 2017-2018. aastal tellitud
uuringu jõesilmu ja ojasilmu leviku ja seisundi kohta Pärnu jõestikus kohaselt on jõesilm Reiu jões
levinud. Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui ka pikaajaline kaitse-eesmärk jõesilmu osas on:
„Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha ulatuses. Natura 2000 ala
üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C)“.
Planeeringualale jäävas sügavas ja aeglasevoolulises jõelõigus ei ole jõesilmule sobivaid
kudemispaiku ning tõenäoliselt toimub ka silmu vastsete areng käsitletavast jõelõigust ülesvoolu.
Kuna jõesilm on siirdekala, kes laskub noore kalana merre ja suguküpseks saades tõuseb taas
jõgedesse kudema, siis läbib silm rännetel Reiu jõe alamjooksu. Alamjooksule kavandatava
väikesadama (Reiu külalissadam) ja supluskoha arendus ei mõjuta jõesängi ega veekeskkonda ei
rajatiste ehitus- ega kasutusetapis sel määral, et see põhjustaks olulisi mõjusid jõelõiku läbivatele
silmudele. Järgmistes kavandamise etappides tuleb vees teostatavate ehitustööde võimalikku mõju
täpsustada ning vajadusel rakendada sobivaid leevendusmeetmeid (nt ehitustööde tegemine
väljaspool silmu rändeperioodi, heljumileviku tõkestamine vms). Liigi seisundit võib mõjutada ka
ülepüük, kuid koostatav teemaplaneering silmupüüki ei mõjuta, sest planeeringualal puuduvad
silmupüügiks sobivad alad.
Kokkuvõttes ei avaldu jõesilmu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid.
Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning
rikkaliku kalastikuga jõed. Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks
mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel). Reiu jõest on
paksukojalist jõekarpi leitud Laadi (ca 13 km planeeringualast ülesvoolu) ja Tõitoja (ca 35 km
planeeringualast ülesvoolu) seirelõikudest ning alamjooksult Laadi koolme piirkonnast (ca 11 km
planeeringualast ülesvoolu)44. Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava45 andmetel on liik levinud
ülemjooksust alamjooksuni ning kõige ülemise ja alumise leiukoha vahe on 52 km.
Ka Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Reiu jõe loodusalal olemas (P)
ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C). Nii kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kui
pikaajaline kaitse-eesmärk on: „Liigile kättesaadava elupaiga säilimine Reiu jõe hoiualal 104,8 ha
43 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 44 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 45 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017.
https://keskkonnaamet.ee/media/721/download
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
49 / 144
ulatuses. Natura 2000 ala üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt rahuldav (C).“ Paksukojalise
jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal
seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
EELIS-e infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul. Kuna planeeringualale
jääv jõelõik on sügav, lai ja seetõttu suhteliselt aeglasevooluline, siis tõenäoliselt ei ole see jõekarbi
elupaigaks sobiv. Seetõttu ei avalda planeeringuga kavandatu liigile mõju. Isegi juhul, kui liik siiski
planeeringualale jääval jõelõigul esineb, on kavandatava väikesadama ja ujumiskoha arenduse
mõjud liigile suhteliselt väikesed, avaldudes väga väikesel alal (lokaalselt).
Kokkuvõttes ei avaldu jõesilmu seisundile seoses teemaplaneeringuga ebasoodsaid mõjusid.
8.5.3. Mõju Rannaniidu loodusalale
Rannaniidu loodusala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub
planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal (kokku ca 4,7 ha ulatuses; vt Joonis 3).
Planeeringualal jõe paremkaldal esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis46
elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad
jõega loodusala kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi emaputke elupaigad.
Jõe paremkaldal piirneb loodusala jõe veealaga. Loodusalale jääv kallas on kindlustatud muuli
pikendusena sisemaa suunas jätkuva kividest kaldakindlustusega. Seega ei jää paremkaldal
loodusalale looduslikku jõekallast. Ka jõe vasakkaldal on muuli jätkuna rajatud kividest
kaldakindlustus, kuid see jääb loodusalast välja (loodusala ei ulatu jõeni). Loodusala piiril ja servas
kulgeb Rannapargist muulile viiv laudtee. Kaldakindlustus on mattunud osaliselt liiva alla, liiva on
settinud ka jõkke selle vasakkalda lähedusse. Liivast moodustunud saar ulatub jõe keskossa. Seoses
laevatee ja sadama akvatooriumi täissettimisega puhastatakse jõe keskosa ja parempoolset sängiosa
regulaarselt setetest.
Planeeringuga loodusalale rajatisi ja tegevusi ei kavandata. Planeeringulahendus näeb ette võimaluse
Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu
muuli tee) vahelisel alal ehk Rannaniidu loodusala läheduses. Antud ala jääb muulist jõe poole ning
loodusalaga ei kattu. Juhul, kui välditakse ehitusaegseid mõjusid (tehnikaga loodusalal ei liiguta ning
alale materjale ei ladustata), siis loodusalale tõenäoliselt olulisi mõjusid ei avaldu. Sadama
kavandamisel on siiski vajalik hinnata lisaks Pärnu jõe loodusalale avalduvatele mõjudele ka
Rannaniidu loodusalale avalduvaid mõjusid.
Pärnu jõe veelala kasutamine veeteena ning muudel otstarvetel Rannaniidu loodusala ei mõjuta.
Juhul, kui on vajalik jõesängi parempoolse osa setetest puhastamine, ei kaasne sellega mõju
loodusalale. Seoses koostatava planeeringuga pole ette näha rannaala ja muuli külastatavuse olulist
suurenemist, mis võiks põhjustada loodusala külastamise ning tallamiskoormuse kasvu. Pigem võib
planeeringuga seoses avalduda külastuskoormust vähendav või selle kasvu pidurdav mõju, sest
Pärnu jõe piirkonna väärtustamine ja arendamine puhkepiirkonnana laiemalt loob inimestele
puhkamiseks rohkem alternatiivne ja aitab leevendada rannaala ülekasutust. Samas võib jõe ja selle
kaldaalade laiem populariseerimine suurendada Pärnu üldist atraktiivsust ja suurendada ka
rannapiirkonna kasutust.
Planeeringuga ei kavandata rajatisi ega tegevusi, mis võiks avaldada loodusalale killustavat mõju või
mõjutada muul viisil ala terviklikkust.
Kokkuvõttes puuduvad seoses planeeringuga igasugused otsesed mõjud loodusalale, samuti
puuduvad olulised kaudsed mõjud, näiteks ala külastuskoormuse võimaliku kasvu kaudu.
46 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib
seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna
ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste
avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete
võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
50 / 144
Mõju Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele
Kaitstavad elupaigatüübid
Kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest esinevad planeeringualaga kattuval loodusala osal
vaid rannaniidud (*1630), mis paiknevad jõe paremkaldal sadama ja mere vahelisel alal. Kuna
planeeringuga ei kavandata alale ega ka selle naabrusse rajatisi ega tegevusi, siis puuduvad mõjud
rannaniitude elupaigatüübile. Ülejäänud loodusalal kaitstavad elupaigatüübid (rannikulõukad
(*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) jäävad
planeeringualast rohkem kui 0,5 km kaugusele, ning neile ei saa piisava vahemaa ning
kaugeleulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu otseseid ega tõenäoliselt ka kaudseid mõjusid
avalduda. Elupaigatüüpidele puuduvad ka mõjud veerežiimi kaudu. Külastuskoormuse kaudu võivad
avalduda pigem positiivsed, kuid tõenäoliselt väheolulised mõjud, sest Pärnu jõe piirkonna
populariseerimine alternatiivse puhkealana laiemalt aitab inimeste liikumist hajutada ning
tõenäoliselt mõningal määral vähendada Rannaniidu loodusala kasutuskoormust või pidurdada selle
kasvu.
Pärnu jõe vasakkaldale jääval loodusala osal pole kaitstavaid elupaigatüüpe EELIS-e elupaigatüüpide
kihi andmetel kaardistatud. Alal on siiski inventeeritud rannaniidu elupaik (*1630), mis on kantud
EELIS-e poollooduslike koosluste kihile. Kaasnevate elupaigatüüpidena on märgitud rannikulõukad
(*1150) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120). Nimetatud elupaigatüübi esinemine alal on
kajastatud ka ala kaitsekorralduskavas47. Rannaniidu elupaigatüüp ulatub kuni muulini ja selleni viiva
laudteeni. Planeeringuga kavandatud perspektiivne Pärnu jahisadama arendamine Pärnu Vallikraavi
suudme ja Rannapargi vahelisel alal ehk loodusala läheduses ei põhjusta elupaigatüübile otseseid
mõjusid, kui välditakse ehitusaegseid mõjusid (tehnikaga liikumine alal, materjalide alale
ladustamine jms).
Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandatavaga Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärgiks
olevate elupaigatüüpide seisundile ebasoodsaid mõjusid.
Kaitstav liik - emaputk (Angelica palustris)
Emaputke elupaigad on kaardistatud loodusala planeeringualaga kattuvatel osadel nii jõe parem- kui
ka vasakkaldal. Paremkaldal hõlmab elupaik praktiliselt kogu kattuva ala ja ka selle piirkonda jääva
loodusala osa. Vasakkaldal hõlmab emaputke elupaik pisut üle poole planeeringualaga kattuvast
alast.
Planeeringuga kavandatud perspektiivne Pärnu jahisadama arendamine Pärnu Vallikraavi suudme ja
Rannapargi vahelisel alal ehk loodusala läheduses ei põhjusta liigile otseseid mõjusid, kui välditakse
ehitusaegseid mõjusid (tehnikaga liikumine alal, materjalide alale ladustamine jms). Seoses
jahisadama rajamisega ei avaldu liigile ka kaudseid mõjusid, näiteks veerežiimi muutumise kaudu.
Kuna seoses planeeringuga kavandatavaga ei avaldu loodusalale otseseid ja olulisi kaudseid mõjusid
(sh näiteks veerežiimi kaudu) ning seoses külastuskoormuse hajutamisega võivad avalduda pigem
positiivsed mõjud, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka emaputkele ja selle elupaikadele. Seega ei
avaldu seoses planeeringuga emaputke seisundile ebasoodsaid mõjusid.
8.5.4. Mõju Tori põrgu loodusalale
Tori põrgu loodusala pindalaga 2,1 ha paikneb valdavas osas maismaal, kuid 0,1 ha suurusel alal
hõlmab ka Pärnu jõe veeala. Planeeringuga kavandatavad rajatised ning Pärnu jõe kasutus ei
põhjusta loodusala piirkonnas veekeskkonna muutusi ehk Pärnu jõe veerežiimi ja veekvaliteedi
muutusi. Seega veekeskkonna kaudu ei avaldu loodusalale mõjusid. Loodusalale ei kavandata ehitisi
ega maakasutuse muutusi.
Planeering kavandab Tori põrgu kaldaraja pikendamist itta ehk ülesvoolu kuni Kalda kinnistuni. See
tähendab raja pikendamist loodusalal ca 120 m võrra. Raja pikendamine ei nõua kunstliku katte
47Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet, 2010
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
51 / 144
rajamist, vaid juba praegu kasutatava raja tähistamist ja vajadusel korrastamist. Loodusalale seoses
sellega negatiivsed mõjud puuduvad.
Raja pikendamine ei toimu kaitstavate elupaigatüüpide alal ning ei mõjuta ala kaitse-eesmärgiks
olevaid elupaigatüüpe allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Raja
pikendamine suhteliselt lühikesel lõigul ei too tõenäoliselt kaasa loodusala külastuskoormuse olulist
suurenemist ning alale seeläbi negatiivseid mõjusid ei avaldu.
Kokkuvõttes puuduvad seoses planeeringuga kavandatavaga negatiivsed mõjud Tori põrgu
loodusalale ja selle terviklikkusele. Ebasoodsaid mõjusid kaitstavate elupaigatüüpide seisundile ei
avaldu.
8.6. Hinnang võimalikule koosmõjule teiste tegevustega
Pärnu jõe loodusala
Kumulatiivsed mõjud ehk koosmõjud Pärnu jõe loodusalale võivad avalduda piirkondades, kus
kavandatakse suuremaid jõge ületavaid infrastruktuurirajatisi (Rail Balticu raudteesild, Via Baltica
maanteesild) või jõe kallastele kavandatakse suuremaid arendusi. Kumulatiivsed mõjud võivad
avalduda elupaigatüübi veekvaliteedile eelkõige seoses rajatiste ehitamisest tingitud mõjude
kumuleerumisega. Seega võivad koosmõjud avalduda eeskätt rajatiste ehitusetapis ning juhul, kui
samas piirkonnas toimuvad ehitustööd samaaegselt. Kuna planeeringuga loodusalale kavandatavad
rajatised on enamasti suhteliselt väikesed ja väikeste mõjudega veekeskkonnale, on mõjude
kumuleeruv efekt suhteliselt väike. Jõe valgalalt (peamiselt põllumajandusest) lähtuva hajukoormuse
võimaliku suurenemisega ja võimalike uute punktkoormusallikate tekkega seoses olulisi
kumuleeruvaid mõjusid ei avaldu, kuna planeeringuga kavandatav ei suurenda jõe toitainete- ja
reostuskoormust.
Reiu jõe loodusala
Reiu jõe loodusala planeeringualale jääva osa piirkonnas pole teada suuremaid arendusi, mis võiks
avaldada koos planeeringuga kavandatuga loodusalale olulisi mõjusid. Seega olulised kumulatiivsed
mõjud seoses planeeringu ja muude tegevuste/arendustega loodusalale puuduvad.
Reiu jõe paremkaldale kavandatud väikesadama (Reiu külalissadam), raudteesilla lähedusse
kavandatud supluskoha ja perspektiivse Sindi-Lodja silla ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada
võimaliku ehitusaegse koosmõjuga jõe veekeskkonnale, kui töid viiakse läbi samaaegselt. Võimalikku
koosmõju jõe elupaigatüübi seisundile tuleb hinnata Natura asjakohase mõju hindamise käigus.
Rannaniidu loodusala
Rannaniidu loodusalale ja selle naabrusse ning ühtlasi planeeringualale või selle lähedusse ei ole
teadaolevalt kavandatud rajatisi ega tegevusi, mis võiks loodusala mõjutada. Ka planeeringuga
kavandatu ei avalda loodusalale negatiivseid mõjusid. Eeltoodust lähtuvalt ei ole näha tegevusi, mis
võiksid avaldada negatiivset koosmõju Rannaniidu loodusalale.
Tori põrgu loodusala
Tori põrgu loodusalale kavandatakse kaldaraja pikendamist lühikesel lõigul, mis loodusalale ja selle
eesmärkidele negatiivseid mõjusid ei põhjusta. Loodusalal ja piirkonnas pole teada arendusi või muid
tegevusi, mis võiksid loodusala mõjutada. Seega koosmõjud seoses planeeringu ja muude
tegevustega loodusalale puuduvad.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
52 / 144
8.7. Meetmed kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks
8.7.1. Leevendusmeetmed
Igasugusele tegevusele, mis võib mõjutada Natura loodusalasid, tuleb läbi viia Natura eelhindamine
ja vastavalt vajadusele Natura asjakohane hindamine.
Pärnu jõe loodusala
Pärnu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (sadamad, sõudestaadion, sildumiskohad,
veeskamiskohad, supluskohad) puhul, mille rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist
tuleb rakendada ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb
teostada madalvee tingimustes või kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid
jms) heljumi leviku piiramiseks.
Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide
kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja
võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem.
Laevatatava jõeala pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud teostada jõe
süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju jõe looduslikule keskkonnale ning kaitstavale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Veeliikluse ohutuse tagamiseks üksikute kivide eemaldamine
jõe põhjast või setetest puhastamine lühikesel lõigul on lubatav.
Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee-
elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse
piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda
korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel.
Pärnu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates
seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise
vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist
juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine.
Reiu jõe loodusala
Reiu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (Reiu külalissadam, supluskoht) puhul, mille
rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist, tuleb rakendada ehitusaegseid
leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb teostada madalvee tingimustes või
kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms) heljumi leviku piiramiseks.
Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide
kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja
võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem.
Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee-
elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse
piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda
korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel.
Reiu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates
seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise
vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist
juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine.
Rannaniidu loodusala
Objektide rajamisel loodusala naabrusse (nii maismaale kui ka Pärnu jõe alale) tuleb vältida loodusala
pinnase ja taimkatte kahjustamist ehitustööde käigus. Seetõttu ei tohi tehnikaga loodusalal liikuda
ja sinna materjale ladustada.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
53 / 144
Tori põrgu loodusala
Tori põrgu loodusalal loodusraja väljaarendamisel (jalgtee, pingid jms) ei tohi halvendada ala
seisundit ega kahjustada kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe.
8.7.2. Seiremeetmed
Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga Natura alade seireks otseselt meetmeid ei kavandata.
Seiratavad keskkonnanäitajad määratakse õigusaktide alusel seireprogrammide ja
keskkonnakaitselubadega (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba). Riikliku keskkonnaseire48
raames teostatakse vooluveekogude hüdrokeemilist ja hüdroloogilist seiret, eluslooduse
mitmekesisuse (elupaikade, liikide ja koosluste) ning maastike seiret jms, mis võimaldavad hinnata
planeeringuala keskkonna seisundit. Seiremeetmeid kavandatakse ka mitmete tegevuste puhul, mis
lähtuvad erinevatest strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava,
kaitsekorralduskavad, veemajanduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub
konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast).
8.8. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus
Järgnevates peatükkides on toodud kokkuvõte planeeringuga kavandatava tegevusega kaasneda
võiva mõju asjakohasest hindamisest neljale planeeringualal asuvale Natura alale: Pärnu jõe
loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala.
Lähtudes Natura eelhindamises toodud järeldustest (vt LS ja KSH VTK ptk 7.4.5 kuni 7.4.11)
arvestati Natura asjakohase hindamise läbiviimisel ka planeeringualale jäävate ülejäänud
loodusaladega (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala,
Tellissaare loodusala) ja linnualadega (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala), mille puhul
ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistati.
Planeeringulahenduse analüüsimise käigus sai kinnitust, et nimetatud Natura aladele ja nende
ümbrusesse ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid nende alade terviklikkust ja kaitse-
eesmärkide seisundit mõjutada, ning jõuti järeldusele, et puudub vajadus Natura asjakohase
hindamise läbiviimiseks nende alade suhtes.
8.8.1. Pärnu jõe loodusala
Pärnu jõe loodusalal kavandatakse mitmeid rajatisi (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad,
supluskohad, sõudekanal jms), mille rajamine eeldab suuremal või vähemal määral jõe
veekeskkonda sekkumist ning süvendustöid või setete eemaldamist. Samuti võib prognoosida veeala
intensiivsemat kasutust ja veesõidukite liikluse tihenemist. Tegevused ja arendused, mis
intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja
kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale mõningaid negatiivseid mõjusid.
Arvestades loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei põhjusta
planeeringuga kavandatavate objektide rajamine loodusalale ja selle veekeskkonnale ning
ökosüsteemidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Jõe veeala ja kaldaalade säästlikku ja
keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad Pärnu jõe loodusalale
pigem positiivset mõju. Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel
48 Riikliku keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade riigi keskkonna seisundist ja selle pikaajalistest
muutustest, tagada välislepingutest ning riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseisundi seire
kohustuste täitmine ja hinnata riiklike tegevus-, arengu- ja korralduskavade täitmise mõju keskkonnaseisundile
ja selle muutustele. Riiklikku keskkonnaseiret viiakse ellu pikaajalise programmi alusel. Vt täpsemalt:
https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaseire-ja-analuusid/keskkonnaseire
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
54 / 144
tuleb hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus
ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused.
Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline, sest ei kavandata
arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral.
Suurem osa planeeringuga kavandatavatest objektidest ja tegevustest toimub piirkonnas (Papiniidu
sillast allavoolu), kus ei esine kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ning ei ole olulisi elupaiku
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Seega ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks
olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad.
8.8.2. Reiu jõe loodusala
Planeeringuga kavandatakse loodusalale väikesadamat ja olemasoleva supluskoha arendust ning
kajastatakse perspektiivse Sindi-Lodja silla asukohta. Samuti võib prognoosida veeliikluse kasvu.
Seoses sadamaga ja vähesel määral ka ujumiskohaga kaasneb jõe looduskeskkonnale ja loodusalale
mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju. Sadama rajamisega seotud mõjud on
leevendatavad ehitustehniliste meetmetega. Veeliiklusega seoses olulist negatiivset mõju loodusalale
ei kaasne.
Konkreetsete loodusala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid
loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete
mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude
avaldumine ei ole tõenäoline kuna ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või
halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral.
Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile seoses
planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Samuti ei avaldu ebasoodsaid mõjusid
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
8.8.3. Rannaniidu loodusala
Planeeringuga ei kavandata rajatisi ega tegevusi loodusalal, kuid planeeringuala lähedusse nähakse
ette võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks. Sadama rajamisel on võimalik
vältida mõjusid loodsusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Seega ei avaldu seoses planeeringuga
kavandatuga negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-
eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile.
8.8.4. Tori põrgu loodusala
Planeering kavandab loodusalal Tori põrgu kaldaraja pikendamist. Antud tegevus ei põhjusta alale ja
selle kaitse-eesmärkidele negatiivseid mõjusid. Seega ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga
negatiivseid mõjusid loodusale, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate
elupaigatüüpide.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
55 / 144
9. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse teemaplaneeringu eesmärgist, vajadusest ja ülesannetest (vt
ptk 3) ning sellega kaasneda võivast keskkonnamõjust, samuti KSH algatamise vajaduse
tuvastamiseks koostatud eelhinnangu tulemustest ja järeldustest. Hinnangu koostamise käigus on
lähtutud põhimõttest, et teemaplaneeringu ülesannete täitmisel tuleb vältida kasutajate ja looduse
vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu.
9.1. Mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele
9.1.1. Mõju jõgede veekvaliteedile
Süvendamise mõju veekvaliteedile
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning võimalikkuse uuringuga49
käsitletavad alad planeeringualal on märgitud laevatatavad lõigud Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedel ning
lisaks Pärnu jõgi väljaspool laevatatavat osa (jõgi suudmest Kurgja sillani). Hindamisel eeldati, et
looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava
veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud
jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega, ning enamiku rajatiste puhul puudub vajadus
suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis
ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada. Uuringus keskenduti vaid veekeskkonnale ega hinnatud
kavandatavate tegevuste teostatavust selles osas, mis puudutab maismaa kasutamist (nt
juurdepääsetavus, reljeef, õigus maakasutuseks jms). Uuringu põhjal olemasolevate teadmiste
alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede
pikendamiseks.
Planeeringuga kavandatavate objektide rajamiseks tuleb eemaldada setet, mida veekogu
kaldavööndis alati leidub. Süvendamiseks ja setetest puhastamiseks kasutatakse ujuvat
kaevetehnikat või kaldal paiknevat kaevetehnikat ning meetodina pinnase väljakaevamist. Olenevalt
pinnase liigist ei ole välistatud ka pinnase väljapumpamine ja pumbatud materjali tahendamine
spetsiaalsetes geotekstiilist torudes (inglise keeles geotube). Arvestades asjaolu, et enamus
suurematest pinnasetöödest tuleks tegemisele linnakeskkonnas, ei ole soovitav kavandada
pumbatava pinnase tahendamist suure ruumivajadusega settebasseinides (väiksemate objektide
puhul võib see olla teostatav).
Ujuvtehnikat on tõenäoliselt vaja kasutada Reiu jõe suudmest allavoolu kavandatud suuremate
ehitiste (sadamad, sõudestaadion) rajamisel. Teemaplaneeringu järgi on uued väikesadamad
kavandatud Reiu jõele (külalissadam) ja Rail Balticu jaama lähistele, samuti on antud perspektiivne
võimalus jahisadama laienduse kavandamiseks Pärnu jõe suudmeosa vasakkaldale Rannapargiga
külgnevale alale. Enamuse planeeringus ette nähtud ehitiste rajamiseks on kaevetööd võimalik teha
kaldal või jõe põhjas madalas kaldaäärses vees paikneva kaevetehnikaga. Väljakaevatav materjal on
soovitav paigaldada kaldale (st mitte uputada ehitusalast väljapoole). Ujuvsüvendaja kasutamisel
kaasneb vajadus pinnase transportimiseks kaldale praamiga (erandjuhul on võimalik see otse kaldale
tõsta). Juhul, kui kalda täitmine ei ole võimalik, tuleb materjal minema vedada.
Süvendamise ja settest puhastamise tehnilised põhimõtted ei sõltu planeeritud objekti olemusest ja
otstarbest.
Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava
pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised
49 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
56 / 144
uuringud, laevatee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate
laevateede puhul tehakse regulaarselt).
Peamine kaevetöödega kaasnev mõju on tekkiva heljumi edasikanne. Veevooluga edasikanduva
heljumi maht sõltub peamiselt kaevatava materjali liigist (näiteks savil on heljunduva materjali
osakaal suurusjärkudes väiksem võrreldes koheva mudaga), terastikulisest koostisest (näiteks
kruusal on heljunduva materjali osakaal väiksem kui peenliival), voolu kiirusest, kaevemahust ja
tööde kestusest (suurema kopaga kaevates on heljunduva materjali osakaal väiksem). Kaevetööd
vees on seetõttu soovitav teha veevaesel ajal võimalikult lühikese perioodi jooksul ja arvestades
vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Heljumi edasikandumise
vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga. Ekraani kasutamine on
soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas
kestvate tööde puhul. Väiksemate tööde puhul (näiteks veeskamiskohad, paadisillad, supluskohad)
on tööde kestus lühiajaline, tekkiva heljumi kogus väike ning töötsooni piiramisel puudub mõju
heljumi levikule. Arvestades kavandatavate rajatiste iseloomu, paiknevad need aeglase vooluga
kohtades, mis samuti ei soodusta kaevamisel heljunduvate pinnaseosakeste kaasakannet. Kui siiski
peetakse vajalikuks, siis madalas vees on võimalik näiteks kasutada töötsooni piiramiseks täidetud
pinnasekotte või vett täispumbatavaid tõkketamme. Samuti täidavad heljumi leviku tõkestamise
eesmärki sulundseinad, mis paigaldatakse ehituskaeviku kuivana hoidmiseks. Töötsooni on võimalik
piirata ka pinnasest tammiga (soovitavalt kasutada kivimaterjali, mille veetihedus tagatakse
geomembraaniga). Tuginedes suuremahuliste pinnasetööde ajal Sindi kärestiku rajamisel tehtud
mõõtmiste ja laboratoorsete analüüside tulemustele ei ole planeeringuga kavandatud ehitiste
rajamisel kaevetöödega kaasneva heljumi olulise mõjuga levikut ette näha. Kindlasti tuleb heljumi
levikut vähendavaid meetmeid kaaluda ehitusprojektis ja võtta neist kasutusele efektiivseimad.
Enamus planeeritud rajatisi on võimalik ja mõistlik ehitada ilma tööpiirkonda heljumi leviku
tõkestamiseks piiramata. Suurema mahu ja pikaajaliselt kestvate tööde puhul tuleb kaaluda
töötsooni piiramist lähtudes põhimõttest, et ehitustööde mõju leevendamiseks rakendatavad
meetmed ei peaks olema suurema maksumusega, kui töö mida plaanitakse teha. See põhimõte ei
pruugi olla rakendatav ehitiste puhul, mida uuring ei käsitle. Keskkonnamõju leevendavate meetmete
rakendamine ei peaks olema suurema keskkonnamõjuga, kui nende rakendamata jätmine. Näiteks
ujumiskoha puhastamisel ja süvendamisel ei ole mõistlik üritada töötsooni pinnasvalliga piirata, et
ujumiskohta kuivalt puhastada jne. Heljumi levikut töötsoonist väljapoole võib planeeringus
käsitletavate jõelõikude puhul lugeda ajutiseks negatiivseks mõjuks, millel puudub pikaajaline mõju
veekogule. Mõju avaldub vee hägususe ajutises suurenemises, kuid ei ole reaalne, et väljaspool
suurvee- ja tulvaperioodi tehtavatel kaevetöödel kanduks töötsoonist välja selline kogus materjali,
millest jätkuks allavoolu jääva jõe põhja katmiseks püsiva settekihiga, mida võiks lugeda oluliseks
negatiivseks mõjuks.50
Sõudekanali rajamiseks Pärnu jõele Pärnu linna piiresse on vajalik nii jõesängi süvendamine, sette
eemaldamine jõe kaldapiirkondadest kui ka jõe kaldapiiri mõningane muutmine. Kuna sõudekanal
rajatakse jõeossa, mis on aeglase vooluga, sügavam ning pehmete põhjasetetega, siis eeltoodust
tulenevalt ei ole selle rajamisel kaevetöödega kaasneva heljumi olulise mõjuga levikut ette näha, kui
tööde läbiviimise käigus rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid heljumi leviku
vähendamiseks.
Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada tegevuste nimekirja, mis vajavad luba alates 5 m3 tahkete
ainete vette uputamiseks, ka veeskamiskohtade ja kaldakindlustuste rajamise.51
Kokkuvõtteks võib üldistatult järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev jõe põhja puhastamine
ja süvendamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest tegemist on
lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel leevendatav. Kuna nii sette eemaldamine kui ka
süvendamine ning tahkete ainete vette uputamine vajavad alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga
konkreetse taotluse kohta (sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul,
50 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 51 Keskkonnaameti 10.08.2023 kiri nr 6-5/23/5667-4
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
57 / 144
kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia. Tegevuste
edasisel kavandamisel on soovitav jälgida, et üheaegselt ei toimuks jõe veekeskkonnas mitut
suuremahulist süvendustööd (ehitustööd), mis koosmõjus võiksid põhjustada heljumi
kontsentratsiooni olulist suurenemist ulatuslikumal alal ning sellega põhjustada võimalikku olulist
keskkonnamõju.
Kavandatava tegevusega kaasneda võiv kasutusaegne mõju
Ei ole ette näha, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda olulist kasutusaegset mõju jõgede vee
kvaliteedile, kui järgitakse veeseaduse ja selle alamaktide nõudeid (nt heitvee juhtimisel jõkke jms).
9.1.2. Mõju jõgede hüdromorfoloogiale ja kallastele
Setetest puhastamise ja süvendamise mõju
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning võimalikkuse uuringu põhjal ei ole
ühegi kavandatud ehitise puhul ette näha, et nende rajamisega kaasneks oluline mõju jõgede (Pärnu,
Reiu, Sauga) hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev mõju jõgede hüdromorfoloogilisele seisundile on
lokaalne. Planeering käsitleb väikeseid ehitisi, mille prognoositav süvendamise maht on valdavalt
alla 100 m³ ja mõnedel juhtudel vahemikus 100–500 m³. Suurimat mõju omavad kindlasti
sõudestaadioni ja sadamate rajamine. Nii sõudestaadioni rajamise kui ka jõe suudmeala liivast
puhastamise, süvendamise ja jahisadama rajamise keskkonnamõju hindamine saab toimuma
vastavas menetluses.52 Teemaplaneeringu järgi on uued väikesadamad kavandatud Reiu jõele
(külalissadam) ja Rail Balticu jaama lähistele, samuti on antud perspektiivne võimalus jahisadama
laienduse kavandamiseks Pärnu jõe suudmeosa vasakkaldale Rannapargiga külgnevale alale.
Kavandatava tegevusega ei muudeta jõe morfoloogilisi tingimusi: jõe langu, jõe põhja iseloomu ja
jõe laiust. Samuti ei muuda kavandatavad objektid jõe kaldavööndi ulatust ja jõe lammialasid.
Märkimisväärselt ei muutu jõe kalda iseloom, sest teemaplaneeringuga kavandatavad objektid
paiknevad Pärnu jõe ääres hajusalt ning nende rajamisega kaasnev mõju jõe kalda iseloomule
reeglina lokaalne ja väheoluline. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa muutusi Pärnu jõe
veerežiimis, vooluhulkades ja voolukiiruses. Planeeringualal asuvatele Pärnu jõe lisajõgedele ei ole
samuti kavandatud objekte või tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada nende jõgede
hüdromorfoloogilist seisundit. Seega kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus planeeringuala
veekogumite üldisele hüdromorfoloogilisele seisundile olulist kumulatiivset mõju. Mõju ennetamisele
aitab kaasa, kui objektide projekteerimisel arvestatakse jõe morfoloogiliste tingimustega (jõe lang,
jõe põhja iseloom, jõe laius, jõe kalda iseloom, jõe kaldavööndi ulatus), välditakse jõevoolu
tõkestamist ning kui erinevate objektide ehitustöid teostatakse erinevatel aegadel.
Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist veeliikluseks
sobivate veeteede pikendamiseks. Küll aga tiheneb veeliiklus tulenevalt piirkonnas aluste arvu
suurenemisest ning planeeringus kavandatu realiseerimine soodustab aluste arvu suurenemist
veelgi. Veeliikluse mõju jõe kallastele avaldub läbi lainetuse. Lainetuse erodeeriv mõju oleneb
eelkõige kalda pinnasest, aga ka sängi kujust ja kalda nõlvusest. Regulatiivsetest meetmetest aitab
mõju vähendada liikumiskiiruse piiramine ja väiksema võimsusega mootorite kasutamine.
Ehituslikest meetmetest on kasutatav kallaste kindlustamine. Inimjõul liikuvate aluste mõju
kallastele läbi lainetuse tekke võib lugeda olematuks.53
Kallaste lihkeohtlikkus
Jõgede maalihkeid on uuritud 2002. a Tartu Ülikooli geoloogia instituudi poolt ning on koostatud
uurimus54, mis sisaldab soovitusi maalihkeohtlikel jõelõikudel toimetamiseks. Pärnu linnas on
52 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 53 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 54 Maalihked Pärnu maakonnas. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut, 2002
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
58 / 144
maalihke ohualale ehitamise vältimiseks läbi viidud Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse uuring55
ning Pärnu linnast väljaspool 2022. a Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude uuring56.
2000.a. valmis AS GIB ja OÜ IPT koostöös ülevaade Pärnu jõe kallaste püsivusest. Tuginedes
püsivusarvutustele on selles toodud Pärnu jõe kallaste tsoneerimise skeem (vt Joonis 5), mille põhjal
on jõe kallas jagatud järgmisteks tsoonideks:57,58
• A – lubatud kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse
rajamine. Lubatud ehitiste rajamine kaldajoonest 30 m ja kaugemale. Ehitiste rajamine
lähemale kui 30 m kaldajoonest nõuab nõlva stabiilsuse kontrolli.
• B – lubatud kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse
rajamine. Lubatud ehitada 50 m kaugusele kaldajoonest. Ehitamisel kaldajoonest kuni 50 m
kaugusele on vajalik pinnase tugevusparameetrite täpsustamine ja nõlva stabiilsuse kontroll.
• C – kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine
nõuab pinnase tugevusparameetrite täpsustamist ja püsivuse kontrolli. Ehitamine lubatud
kaldajoonest 30 m kaugusel.
• D – kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine
nõuab pinnase tugevusparameetrite täpsustamist ja püsivuse kontrolli. Ehitamine lubatud
kaldajoonest 50 m kaugusel. Ehitamisel kaldajoonest kuni 30...50 m kaugusel nõuab pinnase
tugevusparameetrite täpsustamist ja püsivuse kontrolli.
• E – kaldatsooni täitmine abs. kõrguseni 2,5 m ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamine,
samuti ehitiste rajamine lähemale kui 70 m kaldajoonest nõuab pinnase tugevusparameetrite
täpsustamist ja püsivuse kontrolli.
• F – kaldakindlustuses rajatud. Reeglina kaid ja tugiseinad. Ekspluatatsioonieeskirjade
kehtestamise vajadus. Ehitiste rajamiseks 70 m ulatuses on vajalikud nõlva stabiilsuse
arvutused.
• G – nõlv ebastabiilne. Koormuse suurendamine on keelatud. Vajalik rakendada meetmeid
stabiilsuse normikohaseks tagamiseks. Ehitamine kuni 70 m kauguseni nõuab
pinnaseuuringuid ja nõlva stabiilsuse kontrolli.
Pärnu linnas mõjutab maalihke oht rajatiste ehitamist jõekaldale. Pärnu jõe alamjooksu kaldad on
lihkeohtlikud. Sauga jõel planeeringuala lõigul Vana-Pärnu kalmistu all on kallas lihkeohuga (E-tsoon;
vt Joonis 5). Sauga jõgi on kalmistule ligidal ja konkreetselt kallasrada on jõe ja kalmistu vahele
raske luua. Lahenduseks on välja pakutud kalda kindlustamine ja pääsu avamine läbi surnuaia
kaldaäärse, jõega paralleelse kõnnitee. Reiu jõe kallastel on samuti maalihke oht: alates 1,4 km Silla
külast allavoolu kuni Reiu jõe suudmeni esineb jõe mõlema oru veerul 4,2 km ulatuses savitüüpi
lihkeohtlikke nõlvu59,60.
Savipinnaste korral võib looduslik maalihe tekkida kuni 50 m kaugusel veepiirist, inimtegevuse
sekkumisel veelgi kaugemal (kuni 70 m). Orulõigus, kus võib toimuda lihe liivas, tuleb arvestada
sellega, et lihked võivad looduslikult vallanduda 5–10 m kaugusel oru pervest, inimtegevuse
lisandudes aga kuni 20 m kaugusel oru pervest61. Eristatud lihkeohtlikel aladel tuleb igasuguse
ehitustegevuse kavandamisel arvestada maalihete toimumise võimalikkusega62
Planeeringualal Pärnu linna alas on Pärnu jõel ebastabiilsed nõlvad:63
55 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs. OÜ IPT, 2000 56 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel
ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT
Projektijuhtimine OÜ, 2022 57 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs, OÜ IPT 2000 58 Pärnu linna üldplaneeringu ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste osa. OÜ Geoengineering, 2012 59 Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. RUUMAB OÜ, 2021 60 Maalihked Pärnu maakonnas, Tartu Ülikool 2002 61 Maalihked Pärnu maakonnas, Tartu Ülikool 2002 62 Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. RUUMAB OÜ, 2021 63 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs, OÜ IPT 2000
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
59 / 144
• Papiniidu silla Pärnu jõe paremkallas;
• Vaala sadam Pärnu jõe vasakkallas;
• Sindi-Lodja sild Reiu jõe paremkallas;
• Paikuse PL veeskamiskoht Pärnu jõe vasakkallas;
• Külalissadam Reiu jõel Reiu jõe paremkallas;
• Reiu raudteesild osaliselt Pärnu linna ja Häädemeeste valla alal Reiu jõe paremkallas.
2022. a. Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude uuringu64 tulemusena kaardistatud ja
määratud lihkeohtlike lõikude põhjal asub Pärnu ja Reiu jõe ebastabiilse nõlva piirkonnas
planeeringuga kavandatav järgmine ehitis: Via Baltica ümbersõidu planeeritav sild asub
maalihkeohtlikul kaldal. Uuringu lõikel Pärnu 2-2’V on Pärnu jõgi lõikunud savisse või savi-moreeni
kihipiirile. Pärnu-poolne lõik kuni umbes Vabriku kanali suudmeni on maalihkeohtlik, kuna savist
koosnev nõlv on järsk. Selles lõigus on soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus jõe veepiirist 75 m.
2022. a. uuringu põhjal maalihkeohtlikkusest lähtudes on soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus jõe
veepiirist (põhikaardijärgne veepiir) järgmine (vt ka Joonis 6):
• Maalihkeohtlikud lõigud (joonisel punasega):
- Pärnu jõgi – ehituskeeluvöönd 75 m. Maalihked toimuvad sel alal ka looduslikult, kuid
lihete mõõtmed on olnud väiksemad kui Sauga jõel.
- ehituskeeluvööndi vähenemine (sh kaldakindlustuste, paadisadamate ja sildumiskohtade
rajamine) nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud vaid siis, kui on tehtud pinnaseuuringud
ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta.
• Potentsiaalselt ohtlikud lõigud (joonisel oranžiga)
- Sauga jõgi – ehituskeeluvöönd 75 m.
- Pärnu jõgi – ehituskeeluvöönd 50 m.
- ehituskeeluvööndi vähenemine nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud vaid siis, kui ehitis
jääb nõlva pervest vähemalt 20 m kaugusele (jõest eemale). Seejuures ei ole väikeste
ehitiste (tüüpilised kuni 2-korruselised eramud, abihooned) puhul nõlvastabiilsuse
arvutused vajalikud.
- suuremate ehitiste (3 ja enam korrust) ja nõlva morfoloogia muutmisel on vaja teha
stabiilsusarvutused ja hankida vajalikud andmed arvutuste tegemiseks uuringutega.
- kaldakindlustuste, paadisadamate ja sildumiskohtade rajamine on lubatud vaid siis, kui
on tehtud pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused.
• Ohutud lõigud (joonisel rohelisega):
- ehituskeeluvööndi vähendamine nõlvastabiilsuse seiskohast on lubatud.
64 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel
ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT
Projektijuhtimine OÜ, 2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
60 / 144
Joonis 5. Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivus. Allikas: Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs, OÜ IPT 2000
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
61 / 144
Joonis 6. Pärnu jõe maalihkeohtlikkuse kaart. Allikas: Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine... Töö nr
21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
62 / 144
Nõuded lihkeohtlike alade uuringutele65
Lihkeohtlikel ja potentsiaalselt lihkeohtlikel aladel tuleb lisaks tavapärasele, iga hoone või rajatise
projekteerimiseks tehtavale uuringule, arvestada täiendavate nõuetega:
• geoloogiline lõige koostatakse vähemalt 3 uuringupunkti abil risti nõlvaga hoone või rajatise
asukohast jõeni. Sellega selgitatakse pinnasekihtide geomeetria (paiknemine) nõlvas;
• tehakse tiivikkatsed maalihet tekitava kihi tugevuse määramiseks koha peal, soovitavalt
0,5 m sügavusintervalliga (10 m nõrka kihti – 20 katset) ning kahes kohas – nõlva pervel ja
jalamil;
• määratakse maapinna reljeef nõlval rajatisest veepiirini 15–20 m sammuga, jälgides reljeefi
murdejooni;
• mõõdetakse jõe põhja reljeef 30–40 m kaugusele kaldast (või jõe teljeni) 15–20 m
sammuga;
• uuringud tehakse vastavalt standardite EVS-EN 1997-1 ja 2 juhistele.
Maalihkeohtlikud ja potentsiaalselt ohtlikud lõigud on soovitav kanda teemaplaneeringu
kaardirakendusse. Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade markeerimine, alade
kitsenduste ja muude kasutamistingimuste määratlemine ja kaldakindlustusrajatiste vajaduse
väljaselgitamine aitab vähendada maalihetest tulenevaid võimalikke kahjustusi hoonetele ja
rajatistele, suurendades sellega ohutust. Hinnatud on maalihkeohtlikkusest lähtudes soovituslik
ehituskeeluvööndi ulatus jõe veepiirist, välja töötatud nõuded lihkeohtlike alade uuringute
läbiviimiseks ja välja pakutud meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks.
Positiivse mõjuga on see, et teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide
põhimõttelised asukohad ning antakse suunised nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks. See
suunab ja korrastab taristu objektide rajamist jõe kallastel, vähendab kaootilisust ja võimaldab
edaspidi reguleerida nende rajamist, et vähendada võimalikku koosmõju.
Positiivne mõju jõe- ja kaldaala kasutamisele on ka teistel planeeringuülesannetel (eesmärkidel ja
kavandatavatel tegevustel) – vt ptk 3 – sest need aitavad korrastada Pärnu jõe ja selle kaldavööndi
maa- ja veekasutust, leides eesmärgipärased ja keskkonnasäästlikud lahendused ning luues
eeldused tasakaalustatud arenguks.
Eeltoodust tulenevalt on teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju planeeringuala jõgedele
ja nende kallastele kokkuvõttes positiivne, kui võetakse arvesse KSH leevendusmeetmete peatükis
esitatud ettepanekuid edasise tegevuse kavandamiseks.
Meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks on toodud ptk-s 10.4.
Taastuvenergeetika arendamise mõju
Teemaplaneeringuga käsitletakse taastuvenergeetika arendamise all jõe kasutamist kaugjahutuseks,
-kütteks ning hüdroenergia tootmiseks. Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis hüdroenergia
kasutamise potentsiaal madal66. Hüdroenergia tootmine planeeringualal ei ole eeldatavalt võimalik
kõrgete keskkonnanõuete tõttu Natura võrgustikku kuuluvatel loodusaladel ning aktiivse veeliikluse
tõttu jõe laevatatava ala ulatuses. Pärnu ja Reiu jõgede loodusaladel, ei ole lubatud hüdroenergia
tootmine viisil millega kaasneb veetaseme tõus, veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi
muutmine67.
65 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel
ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT
Projektijuhtimine OÜ, 2022 66 Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 67 Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel on keskkonnaministri poolt kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, milles loetletud veekogudel on keelatud uute paisude rajamine ja
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
63 / 144
Mõju hindamisel jõevee jahutuseks kasutamisel on näitena kasutatud Pärnu jõele kaugjahutusjaama
rajamise eelhinnangut68. Kaugjahutusjaama ehitustegevuse käigus ei teki olulisel määral reovett
(ehitajate olmereovesi) ning heitvee juhtimist suublasse ei toimu. Ühtlasi ei juhita ehitustööde käigus
saasteaineid pinnavette. Ehitustööde käigus tuleb vältida välja kaevatud pinnase sattumist Pärnu
jõkke. Ehitustegevuse nõuetekohasel läbiviimisel, arvestades ka looduskaitseseaduses ja
veeseaduses sätestatud nõuetega, ei ole tavatingimustel ehitustöödest tingitud olulise negatiivse
mõju ilmnemist Pärnu jõe kallastele ja hüdromorfoloogiale ette näha. Eeldatavalt ei kaasne
tavatingimustel kavandatava tegevuse käigus olulist negatiivset mõju pinnaveele.
Kaugjahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada võimalike kaasnevate
mõjudega – vt ptk 9.11.5.
Meetmed jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks on toodud ptk-s 10.4.
Suunised taastuvenergeetika arendamiseks: jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal
konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja
lahenduse sobivus.
9.1.3. Vastavus veemajanduskava eesmärkidele
Pärnu jõgi
Veemajanduskava (VMK) andmetel69 oli 2019. a Pärnu jõe Käru jõest suudmeni (kood 1123500_3,
Pärnu_3) ökoloogilise potentsiaali seisund kesine, keemiline seisund halb ning koondseisund halb.
2020. a ökoloogilise potentsiaali kesise seisundi mittehea element varasemast on kala, mittehea
näitaja varasemast jõgede kalastiku indeks (JKI) ning mittehea põhjus oli varasemast oodatav
seisundi paranemine ja paisud. Keemiline seisundi halb näitaja 2020. a oli benso(a)püreen vees,
elavhõbe (Hg), PBDE70 ja kaadmium (Cd) kalas ning TBT71 settes72.
Pärnu jõe Tarbja paisust Käru jõeni (kood 1123500_2, Pärnu_2) ökoloogilise potentsiaali seisund oli
kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine73. 2020. a ökoloogilise potentsiaali kesise
seisundi mittehea element on varasemast kala, mittehea näitaja varasemast jõgede kalastiku indeks
(JKI) ning mittehea põhjus oli varasemast oodatav seisundi paranemine ja paisud74.
2021. a VMK koondseisundi eesmärk hea on saavutamata.
Pärnu jõe lõikude Pärnu_2 ja Pärnu_3 hea seisundi eesmärgi saavutamise aeg on pärast 2027.
Veekogumi Pärnu_3 hea seisundi eesmärgi saavutamisel on erandina lubatud leebem eesmärk mitte
hea seisundikomponent: PBDE kalas halb (kontrollimatu heide, kaugkanne), TBT settes halb (kanne
laevadega).
VMK järgi on tegemist veekogumitega, kus vee kasutamist tuleb piirata, sest koormus on
saasteainetest ja koormus hüdromorfoloogiale või veerežiimile. Veekogumite olulised koormused on
olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja
hüdroloogilise režiimi muutmine. Pärnu ja Reiu jõgede planeeringualale jäävad lõigud kuuluvad sellesse
nimistusse. 68 Fortum Eesti AS Pärnu Lai tn 1 kaugjahutusjaama keskkonnamõju eelhinnang. ELLE OÜ, 2016 69 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.11.2022) 70 polübroomituddifenüüleeter 71 tributüültina ja selle ühendid 72 Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur,
https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 (külastus
14.11.2022) 73 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.11.2022) 74 Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur,
https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 (külastus
14.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
64 / 144
eelkõige põllumajandus, aga ka metsandus. Koormus on põhjustatud põllumaa kuivendusest,
metsakuivendusest, põllumajandustegevuse tõttu pinnaveele avalduvast koormusest mitmesuguste
ainete vette leostumise tõttu haritavalt maalt, loomakasvatushoonete (laudad, sõnnikuhoidlad)
kasutamise tõttu neist tekkiv koormus võimalike lekete tõttu pinnavette. Eesmärgi hea seisundi
saavutamine on koormusest tingituna ohustatud. Teemaplaneeringuga ei kavandata tegevusi,
millega kaasneks saastekoormuse tõus (välja arvatud ajutiselt seoses ehitustöödega), mõju jõe
üldisele hüdromorfoloogilisele seisundile või veerežiimile.
Eesmärgi hea seisundi saavutamiseks on veemajanduskavas75 välja töötatud meetmed
põllumajandustegevusest põhjustatud koormuse vähendamiseks, mis hõlmavad peamiselt
veekeskkonda säästvaid eesvoolude hoiutöid, sõnnikumajandust, väetiste ja taimekaitsevahendite
kasutust jms. Meetmeprogrammi meetmed ei ole rakendatavad teemaplaneeringuga kavandatavate
tegevuste realiseerimisel, sest Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk ei ole põllumajandustegevuse
suunamine.
Planeeringuga kavandatavate tegevuste realiseerimisel Pärnu jõe veekogumite seisundi halvenemist
eeldada ei ole.
Reiu jõgi
Reiu jõe Reiu Humalaste ojast suudmeni (1145400_2, Reiu_2, tüüp V1A) ökoloogilise potentsiaali
seisund on hea, keemiline seisund hea ning koondseisund hea. 2021. a VMK koondseisundi eesmärk
on saavutatud.
Planeeringuga ei kavandata Reiu jõe piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa tuua veekogu
seisundi halvenemise.
Sauga jõgi
Sauga jõe Sauga Uru ojast suudmeni (kood 1148700_3, Sauga_3, tüüp V2A) ökoloogilise potentsiaali
seisund on hea, keemiline seisund hea ning koondseisund hea. 2021. a VMK koondseisundi eesmärk
on saavutatud.
Planeeringuga ei kavandata Sauga jõe piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa tuua
veekogu seisundi halvenemise.
Teised planeeringuala jõed
Lisaks eelnimetatud jõgedele jääb teemaplaneeringu alale hajaasusutuse piirkonda kas tervikuna või
osaliselt rida Pärnu jõe lisajõgesid ja ojasid: Suuroja (veekogumi kood 1145000_1), Kurina
(1144600_2), Navesti (1131600_4), Siberi (1144200_1), Saarjõgi (1134700_2), Piistaoja
(1144400_1), Vändra (1130700_3, 1130700_2), Massu (1131400_1), Käru (1129000_2).
Planeeringuga ei kavandata nende vooluveekogude piirkonda objekte või tegevusi, mis võiksid kaasa
tuua veekogude seisundi halvenemise.
9.1.4. Mõju planeeringuala jõgede elustikule (veetaimestikule ja -loomastikule)
Valdav osa teemaplaneeringuga kavandatust seostub Pärnu jõe veeala ja kallaste kasutusega.
Mõningal määral puudutab kavandatav tegevus ka Sauga jõe ja Reiu jõe alamjookse. Mõju vee-
elustikule saab avalduda eelkõige jõepõhja muutvate tegevuste kaudu või veekvaliteedi muutuste
kaudu. Samuti saaks mõju avalduda jõe veerežiimi muutumise kaudu, kuid planeeringuga ei
kavandata jõe veerežiimi ei muutmist.
Jõepõhja sekkumine on vajalik jõe süvendamiseks või setete eemaldamiseks rajatavate sadamate
ning sõudestaadioniga seoses. Vähemal määral võib süvendamist või setete eemaldamist nõuda ka
veeskamiskohtade, sildumiskohtade ja supluskohtade rajamine (ehitusetapis). Setete eemaldamine
75 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.
Meetmeprogrammi Lisa 1. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
65 / 144
on tõenäoliselt vajalik ka mitmete eelnimetatud objektide käigushoidmisega seoses (kasutusetapis).
Süvendamise või setete eemaldamise käigus hävib alal olev põhjaelustik, sest see kaevatakse koos
setetega välja. Antud mõju avaldub üsna piiratud aladel ning suuremas ulatuses ühekordne. Siiski
toimub põhjaelustiku kadu ka siis, kui hiljem on tarvis jõepõhja sinna settinud materjalist uuesti
puhastada. Nimetatud korduvate mõjude vältimiseks on otstarbekas rajada supluskohad ning
veeskamiskohad paikadesse, mis ei setti kiirelt täis ega nõua sagedast puhastamist.
Teemaplaneeringus (ptk 3.6.2) on antud suunised laevatee süvendamiseks. Muuhulgas tehakse
ettepanek laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda
madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning viia veeliikluse
alal läbi väikesemahulisi hooldustöid (puhastamine, kivide eemaldamine jms). Keskkonnaamet on
seisukohal76, et arvestades, et Sindi kärestik ja allavoolu jääv jõelõik on lõhe, forelli, meritindi jt
kalade oluline kudeala, ei ole hooldustööde tegemine (eeskätt puhastamine) eeldatavalt võimalik.
Eeltoodust tulenevalt võiks jõe põhja puhastamise vajadust kaaluda Pärnu jõe lõigus Reiu jõe
suudmest kuni Türgi oja suudmeni vaid juhul, kui see osutub paadiliikluse ohutuse seisukohast
põhjendatuks ja otstarbekaks. Eeltööna tuleb läbi viia valikud sotsiaalmajanduslikud ja
keskkonnauuringud, jõe põhja põhjalik mõõdistamine ning Pärnu jõe loodusala Natura asjakohane
hindamine. Maves OÜ on oma uuringus77 märkinud järgmist: „Türgi oja suudmest ülesvoolu jäävatest
Tindisaartest alates kuni Sindi kärestikuni on jõe sügavus muutlik. Madalikud vahelduvad süvikutega
ja vee sügavus on valdavalt 1,0 kuni 2,5 m. Lõik on kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh
aeglasel käigul ka mootorit kasutades), kuid garanteeritud sügavusega ja takistuste vaba (peamiselt
kivid) laevateena kasutamiseks sobimatu.“ Kuna jõelõik Tindisaartest kuni Sindi kärestikuni on
kaladele oluline kudeala, siis kalastiku seisukohast ei ole aktsepteeritav jõe põhja puhastustöödega
minna Tindisaartest (Türgi oja suudmest) ülesvoolu. Põhjendatud vajadusel (paadisõidu ohutuse
seisukohast) võib kaaluda üksikute suuremate kivide nihutamist kooskõlastatult Keskkonnaametiga
ning kõiki vajalikke keskkonnameetmeid arvestades. Samas tuleb põhjalikult kaaluda selle tegevuse
otstarbekust, sest eeldatavalt ei ole see ühekordne tegevus, kuna jääminek ja suurvesi võib iga-
aastaselt olukorda jões muuta. Korduvad/regulaarsed häiringud selles 4,5 km pikkuses jõelõigus
võivad kokkuvõttes põhjustada olulist mõju jõekeskkonnale, eelkõige kalade kudealale.
Jõe Pärnu linnapiirkonda jääva alamjooksu ja suudmeosa näol on tegu potamaalse ehk sügava ja
aeglasevoolulise jõelõiguga, mille põhjaloomastik on suhteliselt liigivaene, kuid biomass võib olla
üpriski suur. Põhjaloomastiku biomassist enamuse moodustavad karbid. Kuna jõgi on sügav ning vee
läbipaistvus on suhteliselt väike ja valgusolud kehvad, on põhjataimestik enamikus Pärnu
linnapiirkonda jäävast osast vaene ja väikese katvusega. Sarnase iseloomuga ning põhjaelustikuga
on ka planeeringualale jäävad Sauga ja Reiu jõe alamjooksud.
Jõe põhja sekkuvate tegevuste järel taastub põhjaelustik reeglina juba mõne aastaga, mistõttu on
tegemist ajutise ning pöörduva mõjuga. Setete eemaldamine võib jõepõhjas paljandada teistsuguse
substraadiga (liivaseid või saviseid) alasid ning mitmekesistada põhjaloomastiku elupaiku, mis võib
põhjaloomastikku hoopis rikastada.
Jõe põhja sekkuvate tööde käigus paiskub veesambasse heljumit (juhul, kui ei kasutata heljumi
levikut tõkestavaid meetmeid). Kuna jõgede vool Pärnu linnapiirkonnas ning Sauga ja Reiu jõgede
alamjooksudel on suhteliselt aeglane, siis settib heljum suuremas osas süvendustööde lähikonnas.
Settinud heljum võib avaldada mõningaid mõjusid põhjaelustikule, kuid need mõjud on suhteliselt
väikesed ja ajutised. Jõe veelala kasutuse mõjud põhjaelustikule on suhteliselt väikesed, kuid
mõningates madalamaveelistes piirkondades võib laevade ja suuremate kaatrite/paatide sõukruvide
tekitatud turbulents mõjutada põhjaelustikku.
Kokkuvõttes on mõjud põhjaelustikule suhteliselt väikesed, sest need avalduvad lokaalselt piiratud
aladel ning on pöörduvad – elustik taastub olulisel määral juba mõne aastaga.
76 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 77 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
66 / 144
Jõe põhja sekkuvad tööd paiskavad veesambasse heljumit ja muudavad veekeskkonda kalastiku
jaoks. Taas-settiv heljum võib ohustada kalade koelmuid. Olulisi kudepiirkondi planeeringuala
jõgedes Pärnu linnapiirkonnas teadaolevalt ei ole ning pole ka koelmuteks sobivate oludega jõelõike
(kuigi Keskkonnaametile teadaolevalt78 seal mõned kalaliigid siiski koevad). Varakevadel, märtsis ja
aprillis (hilise kevade korral ka mai alguses), suunduvad arvukad meritindi kudekarjad merest Pärnu
jõe kudealadele, millest olulisim asub ligikaudu 9 km ülesvoolu, Tindisaarte piirkonnas. Tegu on
koelmuga, mis on olulisim kogu Liivi lahe meritindi varu seisukohalt. Olenevalt kevadistest
veetemperatuuridest algab enamasti aprilli lõpus meritindi vastkoorunud kalavastsete kandumine
kudealadelt merre. See protsess kestab tavaliselt juuni esimese kolmandikuni. Peamine meritindi
vastsete mass liigub merre jõe ülemises, 0,9–1,0 m paksuses veekihis. Jõesilmu 4–5 aastat jões
kestnud vastseperioodi läbinud noorjärgud (pikkusega 9–15 cm) alustavad merre laskumist aprillis.
Sõltuvalt varakevadistest veetemperatuuridest, enamasti aprillis – mai alguses toimub Pärnu jões
kudeva merisiia unikaalse siirdevormi 11–14 mm pikkuste vastsete jõevooluga merre kandumine.
Põlula kalakasvatuses ette kasvatatud ja Pärnu jõkke asustatud siiamaimud siirduvad jõest merre
pärast nende vettelaskmist oktoobrikuus. Alates mai algusest laskuvad jõest merre lõhe ja meriforelli
smoldid. Lisaks Pärnu jões looduslikult kudevate lõhede järglastele suunduvad merre ka sinna
varasemalt asustatud ja jõetsükli läbinud lõhesmoldid. Kevadperioodil – aprillist juuni keskpaigani –
liigub Pärnu jõkke ja sealt tagasi merre vimma kudekari. Pärnu jõe koelmud on Liivi lahe põhjaosa
vimmavaru seisukohalt olulise tähtsusega ja Pärnu jões olevad vimmakoelmud on Eesti vetes
produktiivseimad. Hilissuvel, alates augusti teisest poolest, algab meriforelli ja lõhe kudekarja
isendite suundumine Pärnu jõkke. Aktiivne liikumine jõe ja mere vahel kestab enamasti detsembri
alguseni. Hilissuvest alates algab jõesilmu kudekarja tõus Pärnu jõkke ja alates septembri lõpust –
oktoobri algusest suundub jõkke talvituma suur osa vimma kudekarjast.79
Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab
kevadisel ja sügisesel perioodil, kui on kalade peamine kudemise, kuderände ja kalavastsete
laskumise aeg, suuremahulised süvendustööd välistama. Eelpooltoodut arvesse võttes on
süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kalastiku seisukohalt kõige
sobivam periood ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Iga konkreetse süvendamist hõlmava
tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju
kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH).
Vee-elustikule avalduvate mõjude minimeerimiseks tuleb jõepõhja sekkuvaid töid teha
madalveeperioodil, mil vool on aeglasem, heljumi levik piiratum ja selle settimine kiirem. Mõjude
minimeerimiseks tuleb suuremahuliste süvendustööde puhul arvestada vee-elustikust tulenevaid
ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Kaevetööd vees on soovitatav teha veevaesel ajal ja võimalikult
lühikese perioodi jooksul, rakendades heljumi levikut vähendavaid asjakohaseid tehnilisi meetmeid
(nt kasutada heljumi levikut tõkestavaid ekraane või eraldada töötsoon näiteks sulundseinaga või
pinnastammidega).
Kalastikule ja vähemal määral ka muule vee-elustikule saaks mõju avaldada veekvaliteedi muutus.
Kasutusaegselt ei too planeeringuga kavandatav tegevus jõgedes kaasa olulist veekvaliteedi
muutust, sest seoses planeeringuga kavandatuga ei lisandu jõgedesse toitaineid ning ohtlikke
ühendeid. Heljumi vettepaiskamisega seotud mõjud veekvaliteedile on lokaalsed ja lühiajalised.
Seoses suureneva veeliiklusega suureneb siiski õlireostuse risk, kuid selle realiseerumine on
tõenäoliselt harv ja põhjustab üsna lokaalseid ning kiirelt likvideeritavaid tagajärgi.
Kalastikule avaldab mõningast negatiivset mõju kalade hukkumine või vigastumine kokkupõrkel
veesõidukite sõukruviga. Antud risk on suurem kiiremini liikuvate aluste puhul, mille eest kalad ei
jõua pageda. Antud mõju kalastikule pole tõenäoliselt väga tugev, kuid veeliikluse intensiivistumise
korral võib koosmõjus osutuda oluliseks. Seetõttu on tervitatav sõidukiiruse piiramine teatud
laevatee lõikudel.
78 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 79 Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse seisukohast.
Ekspertarvamus. Koostaja: Heli Špilev, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 13.04.2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
67 / 144
Keskkonnaamet juhib (tuginedes kirjanduse ja TÜ Eesti mereinstituudi andmetele) tähelepanu80, et
hüdroajamiga veemootorsõidukite (eeskätt jetide) kasutamine mõjutab negatiivselt enim kalade
noorjärke, eriti larve. Larvid toituvad soojas pinnalähedases veekihis zooplanktonist, samuti madalas
kaldavees. Jetide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt, läbides koos veega turbiini,
või veesõidukite poolt tekitatud tugeva lainetuse tagajärjel. Eriti tundlikud on jetidele meritindi
vastsed. Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode (vt eespool), on nende kaitse
seisukohast vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade noorjärkude kaitse
seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. Üldjuhul on see üsna hästi kooskõlas
jetisõidu kõrghooajaga, mis samuti kestab juuni keskpaigast augusti lõpuni (peamisel
puhkuseperioodil, kui vesi jões on piisavalt soe).
Kalastikku võib häirida veealune müra, kuid vastavaid uuringuid on tehtud merekeskkonnas ja
mereelustikule ning nende tulemused ei ole üle kantavad planeeringuala jõgedele. Erinevad
elusolendid tajuvad müra erinevalt ja ka reageerivad mürale erinevalt. See tähendab, et tegemist on
liigispetsiifilise aspektiga, samuti sõltub müra levik müratekitajast ja veekeskkonna omadustest.
Vooluveekogus esineb erinevatel põhjustel (jõe põhja omadused, voolukiirus, jääminek jms) tekkivat
looduslikku müra. Planeeringualal võib kasutusaegne inimtekkeline veealune müra teemaks olla vaid
nendel jõelõikudel, kus kasutatakse mootori abil liikuvaid veesõidukeid (mootorpaadid, kaatrid, jetid
jms), eelkõige Pärnu jõe laevatatavas osas. Veesõidukeid saab jõel kasutada ainult jäävabal perioodil
ning reeglina on neid rohkem liikumas soojemal aastaajal ja päevasel (valgel) ajal.
Mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri. Näiteks on tavaline, et lõhelaste
kudepesasid võib leida nii maantee-, kui raudteesildade alt, kui seal on selleks sobiv põhjasubstraat
ja sobivad hüdraulilised tingimused. Ka kalade üldine arvukus maanteesildade all pole tavaliselt
väiksem kui mujal sarnastes elupaikades. Tugev müra kalu küll peletab, kuid ka sellega kalad
osaliselt harjuvad ja osa kaladest naaseb pärast esialgset eemaldumist hiljem mürarikkamasse
piirkonda tagasi.81 Pärnu jõe laevatavas osas ei ole kaladele sobivaid kudepaiku. Kalade ränne toimub
peamiselt kevadel ja sügisel, kui veeliiklust, seega ka häirivat veealust müra on vähem. Ehitusaegse
(nt süvendamise ja jõepõhja puhastamisega seotud) veealuse müra võimalikku mõju rändavatele
kalaliikidele aitab vähendada, kui veealuseid töid tehakse väljaspool kalade rändeperioodi. Veealuse
müra kohta vt ptk 9.13.
Pärnu jõe ritraalsete ehk kiirevooluliste, aga ka Pärnust kaugemale jäävate potamaalsete lõikude
puhul pole seoses planeeringuga vee-elustikule olulisi mõjusid ette näha, sest neis lõikudes jõepõhja
sekkuvaid töid ei kavandata. Jõel toimuv matkamine või veesport inimjõul liikuvate alustega ei avalda
negatiivseid mõjusid jõe veekeskkonnale ja elustikule.
Eesti keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks on kalade rändeteede avamine, mis sisuliselt tähendab
paisutuse likvideerimist või kalapääsude rajamist. 2018. aastal ehitati Jändja paisule kalapääs
(rampkärestik) ja Vihtra paisule looduslähedane kärestik, mille kaudu pääsevad kalad liikuma. Sindi
pais lammutati samuti 2018. aastal ning selle asemele rajati kärestik. Pärast Sindi paisu
likvideerimist jäi planeeringualale vaid üks pais – Kurgja pais, kuid sellel on olemas kalapääs, mis
võimaldab kaladel üles- ja allavoolu rännata. Paisude kasutustingimusi reguleeritakse veelubadega,
mille tingimused määrab Keskkonnaamet.
Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi
halvendada, seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Planeeringualal asuvate
paisude osas on koostatud eraldiseisvaid uuringuid, hinnanguid ja keskkonnamõjude hindamisi.
Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb järgida vastavates töödes esitatud meetmeid ja soovitusi.
Pärnu jõgi on oluline kalajõgi, eriti pärast Sindi paisu lammutamist. Pärnu jõe kalavarudele seoses
planeeringuga kavandatuga olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kavandatav tegevus ei põhjusta
sellist veekeskkonna või elupaikade muutust, mis põhjustaks olulist kalavarude vähenemist.
Planeering rõhutab küll kalastusvõimaluste olulisust, kuid keeruline on hinnata, kuivõrd suureneb
80 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 81 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
68 / 144
harrastuskalapüük ja kalaturism planeeringuga kavandatuga seoses. Seoses veesõidukite arvu
kasvuga ning jõele ligipääsu parandavate rajatiste/paikade lisandumisega võib eeldada mõningast
harrastuskalapüügi suurenemist. Kalapüügi suurenemist võib soodustada ka Sindi paisu avamise
järel toimuv jõe kalastiku liigirikkuse ja arvukuse suurenemine, mis ei ole planeeringust tingitud.
Tõenäoliselt ei suurene kalapüük sel määral, et hakkaks oluliselt vähendama kalavarusid ning
ohustama kalavarude kestlikkust.
Keskkonnaministeerium on juhtinud tähelepanu82, et Sindi paisu lammutamine ja kasvav veeliiklus
võib soodustada ka võõrliikide levikut Pärnu jõestikus. Koostatava teemaplaneeringu KSH läbiviimisel
eeldati, et võõrliikide leviku mõju Pärnu jõestikule seoses Sindi paisu lammutamisega ja veeliikluse
(veeturismi) võimaluste suurenemisega (mida loeti paisu lammutamise oluliseks positiivseks
mõjuks) on hinnatud vastavates töödes, mis olid aluseks paisu lammutamise otsuse tegemisel.
Koostatava teemaplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduti võõrliikide leviku mõju hindamisel
eelkõige sellele veeliiklusele, mis toimub ja mida teemaplaneeringuga kavandatakse allpool Sindi
kärestikku, peamiselt Pärnu linnapiirkonnas.
Veekeskkonnas elutsevate võõrliikide levikule võib mõningaid mõjusid avaldada veeliikluse kasv, sest
võõrliigid võivad kinnituda veesõidukitele ja sel viisil levida. Samuti võivad võõrliigid levida laevade
ballastveega ja kalapüügivarustusega. Kuna veeliiklus Pärnu jõe suudmepiirkonnas on juba praegu
suhteliselt tihe ja võõrliikidel on selle kaudu levikupotentsiaal olemas, siis liikluse mõningane
tihenemine enam liikide levikut oluliselt ei soodusta. Kuna laevatatavad ja tiheda liiklusega on
suhteliselt lühikesed jõelõigud, siis leviksid võõrliigid antud piirkonnas ka ilma inimese kaasabita.
Näiteks mageveega kohastunud võõrliigid, kes laevade ballastveega või laevade/merejahtide külge
kinnitunult jõuavad Pärnu sadamasse, võivad levida jõestikus ka looduslikul teel. Kuna Sindi paisu
avamise järel on Pärnu jõgikond avatud, siis on võõrliikidel parem potentsiaal levida kogu jõestikus
looduslikul teel.
Lisaks inimtegevusele soodustab võõrliikide levikut ka soojenev kliima. Seetõttu on võõrliigid
valdkond, mida tuleb planeeringualal operatiivselt jälgida, et oleks võimalik võtta õigeaegselt
tarvitusele võõrliikide levikut piiravaid meetmeid.
9.1.5. Mõju jõgede kaldapiirkonna taimestikule ja loomastikule
Jõe ja selle kaldaalade kasutus veeliikluse, veespordi, kalapüügi ja muude tegevuste näol on seoses
planeeringuga kavandatava tegevusega suurenemas. Suurem kasutusintensiivsus toob kaasa
häiringuid elustikule, peamiselt loomastikule. Häiringud on tõenäoliselt olulised vaid Pärnu jõe
laevatataval osal ning kavandatava Sindi kärestikukeskuse piirkonnas, vähemal määral ka Reiu ja
Sauga jõel. Kuna suurem osa laevatatavatest jõeosadest jääb linnakeskkonda, ei kaasne seal
loomastikule olulist häiringut, sest loomastik on linnakeskkonnas vaesem. Samuti on seal esinevad
liigid häiringutega juba kohanenud. Häiringut loomastikule vähendab ka asjaolu, et Pärnu jõgi on lai
ja veesõidukid liiguvad enamasti kaldast suhteliselt kaugel.
Valdaval osal planeeringualale jäävast jõeosast toimub hajus veematkamine inimjõul liikuvate
alustega. Antud liiklus on suhteliselt väikese sagedusega ning ei põhjusta olulisi häiringuid jõe
kaldapiirkonnaga seotud loomastikule.
Planeeringuga ei kavandate tegevusi, millega muudetaks suuremas ulatuses jõe kaldaalasid ja
kaldataimestikku. Planeeringuala jõgede kaldapiirkonna taimestikule avalduvad arvestatavad mõjud
vaid seoses konkreetsete rajatistega (sadamad, veeskamiskohad, sildumiskohad, supluskohad)
seoses. Kavandatavate rajatiste alal ei esine teadaolevalt väga kõrge väärtusega taimekooslusi
(loodusdirektiiviga kaitstavaid nn Natura elupaigatüüpe). Siiski toimub mõningane jõe kallastele
iseloomuliku loodusliku või looduslähedase taimkatte kadu. Mõningast mõju taimkattele avaldab ka
matkateede ja -radade ning muude jõest veidi eemal paiknevate objektide arendamine. Pärnu linna
(nt endiste tööstusalade asemele) kavandatavad rohealad omavad taimkattele positiivset mõju.
82 Keskkonnaministeeriumi 15.10.2021 kiri nr 7-15/21/431-4
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
69 / 144
Väljaspool Pärnu linnapiirkonda ja Sindi linna ehk suuremal osal planeeringualast ei kaasne
kaldapiirkonna taimestikule olulisi mõjusid. Inimjõul liikuvatele alustele mõeldud veeskamiskohad ja
sildumiskohad ei põhjusta arvestatavat taimkatte kadu või teisenemist.
Kokkuvõttes ei avaldu jõgede kaldapiirkonna taimestikule ega loomastikule planeeringuga seoses
olulisi negatiivseid mõjusid.
9.2. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju
Teemaplaneeringu üheks ülesandeks on veeliiklusvahenditega liikumise tarbeks Kesklinna sillast
(sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni jõgede setetest puhastamise ja
süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine ja selleks tingimuste seadmine. Samuti
kavandatakse Sauga jõe laevatatava osa pikendamist.
Planeeringu raames koostatud Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkuse ning
võimalikkuse uuringu83 põhjal ei ole Pärnu jõe laevatatava osa pikendamisel Türgi oja suudmeni ning
Sauga jõe laevatatava lõigu pikendamisel Fishing village kalurikülani vaja jõe suuremahulist
süvendamist ega setete ulatuslikku eemaldamist. Küll aga võivad nõuda süvendamist ja setetest
puhastamist sõudestaadioni arendamine, uute sadamate, veeskamiskohtade ja sildumiskohtade
rajamine, väiksemas mahus ka supluskohtade rajamine.
Süvendamise ja setete eemaldamise mahtude hindamisel on eeldatud, et looduslikud tingimused
soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava veesügavusega kohtadesse,
veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva
süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks.
Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu84, et uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda ka avalikust
huvist, juba olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu ja Reiu jõe Natura
aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud.
Väikese supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik tihedam
hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks.
Süvendamise mõju hindamisel on teineteisest eristatud võimalike uute süvendamiste vajadus seoses
teemaplaneeringuga kavandatavate uute tegevustega (vt allpool) ja olemasolevate sadamate
akvatooriumide regulaarse süvendamise (põhjasetete eemaldamise) vajadus, et sadamad vastaksid
sadamaregistris toodud parameetritele. Olemasolevate sadamate akvatooriumide regulaarse
süvendamise mõju hindamine ei ole käesoleva töö ülesanne.
Süvendustööde ja setete eemaldamise mõju põhjaloomastiku elupaikadele
Süvendamise või setete eemaldamise paratamatu mõjuna hävib alal olev põhjaelustik, sest see
kaevatakse koos setetega välja. Antud mõju avaldub üsna piiratud ehk vaid süvendataval alal ning
suuremas ulatuses ühekordselt (esimesel korral). Siiski toimub põhjaelustiku kadu ka siis, kui hiljem
on tarvis jõepõhja sinna settinud materjalist uuesti puhastada. Nimetatud korduvate mõjude
vältimiseks on otstarbekas rajada supluskohad ning veeskamiskohad paikadesse, mis ei setti kiirelt
täis ega nõua regulaarset puhastamist.
Jõe põhja sekkuvate tegevuste järel taastub põhjaelustik reeglina juba mõne aastaga, mistõttu on
tegu ajutise ning pöörduva mõjuga, setete eemaldamine võib jõe põhjas paljandada teistsuguse
substraadiga (liivaseid või saviseid) alasid ning mitmekesistada põhjaloomastiku ja ka -taimestiku
elupaiku, mis võib põhjaelustikku hoopis rikastada.
Heljumi leviku mõju
83 Uuring „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“. Maves, 2022 84 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
70 / 144
Jõesängis toimuvate kaevetööde peamine mõju veekeskkonnale seisneb heljumi vette paiskamises
ning veevooluga edasikandes. Heljumi vette sattumise määr ja vees püsimise aeg sõltub kaevatavast
materjalist, voolu kiirusest, kaevemahust ning tööde kestusest ja tehnoloogiast.
Kuigi planeeringuala veekogude laevatatavatele osadele ei jää olulisi kalade kudealasid, on
suuremahuliste tööde läbiviimine Keskkonnaameti hinnangul85 kindlasti elustikule kahjulik, sest
lisaks kudepaikadele (mida seal siiski osadele liikidele on) toimub kevadel aktiivne kuderänne,
meriforelli ja lõhe noorjärkude laskumine, erinevate kalavastsete laskumine ja toitumine. Erinevate
kalaliikide ränne (tõus jõkke või laskumine merre) toimub ka sügisel. Vt täpsemalt ptk 9.1.4.
Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab
kevadisel ja sügisesel perioodil suuremahulised tööd välistama. Kalastiku seisukohalt on
süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kõige sobivam periood
ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Mõjude minimeerimiseks on kaevetööd vees soovitatav
teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil, rakendades heljumi levikut vähendavaid
meetmeid ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Iga konkreetse
süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-elustikule, sh kalastikule
avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH).
Arvestades planeeringuga kavandatavat ei ole laevatatavatest lõikudest ülesvoolu tõenäoliselt
arvestatavaid süvendustöid ja setete eemaldamist tarvis teha. Juhul, kui laevatatavatest jõeosadest
ülesvoolu jäävatel potamaalsetel jõelõikudel on siiski vaja teha süvendustöid või setete eemaldamist,
tohib jõesängis kaevetöid teha ainult väljaspool kalade kudemisperioodi (ajavahemikul 01.06 kuni
30.09) ning seda vaid madalvee tingimustes.
Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga,
sulundseinaga või pinnastammiga. Nimetatud meetme kasutamine on Pärnu jõe setetest
puhastamise ja süvendamise uuringu kohaselt soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks
sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas kestvate tööde puhul. Väiksemate tööde puhul (näiteks
veeskamiskohad, paadisillad, supluskohad) on tööde kestus lühiajaline, tekkiva heljumi kogus väike
ning töötsooni piiramisel puudub mõju heljumi levikule. Arvestades kavandatavate rajatiste
iseloomu, paiknevad need aeglase vooluga kohtades, mis samuti ei soodusta kaevamisel
heljunduvate pinnaseosakeste kaasakannet. Kui heljumi levikut tõkestavaid meetmeid peetakse
siiski vajalikuks, siis madalas vees on võimalik kasutada töötsooni piiramiseks täidetud pinnasekotte
või vett täispumbatavaid tõkketamme. Samuti täidavad heljumi leviku tõkestamise eesmärki
sulundseinad, mis paigaldatakse ehituskaeviku kuivana hoidmiseks. Töötsooni on võimalik piirata ka
pinnasest tammiga, mille veetihedus tagatakse geomembraaniga.
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise uuringu kohaselt ei ole Sindi kärestiku rajamise
suuremahuliste pinnasetööde ajal tehtud mõõtmiste ja laboratoorsete analüüside andmetel ette
näha, et käesoleva planeeringuga kavandatud ehitiste rajamisel kaasneks heljumi olulise mõjuga
levikut. Kindlasti tuleb heljumi levikut vähendavaid meetmeid kaaluda ehitusprojektis ja võtta
kasutusele efektiivseimad.
Vette paisatud heljum halvendab vee läbipaistvust, mis omakorda toob kaasa veeloomastiku elu- ja
toitumistingimuste halvenemise. Samuti avaldub negatiivne mõju veeloomadest toituvatele
loomadele (linnud, poolveelised imetajad jms). Heljumi jõepõhja settimine võib avaldada mõju
põhjaelustikule ning kalade koelmutele. Marjale settinud heljum võib takistada marja arengut ja
põhjustada selle hukkumist. Planeeringuala jõgede laevatatavates osades pole teadaolevalt olulisi
kudealasid, mida heljumi settimine ohustada võiks. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt
kaitsealuste veeselgrootute jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku tavapärasele elule vee
heljumisisalduse lühiajaline tõus olulist mõju ei avalda.
Kuna heljumi levik on piiratud ulatusega ning selle kontsentratsioon ja mõju veekeskkonnale on
leevendusmeetmeid arvestades suhteliselt väike, siis on ka mõju vee-elustikule väike, piiratud
ulatusega ning pöörduv. Heljumi leviku mõju Natura loodusaladele ja nende kaitse-eesmärgiks
85 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
71 / 144
olevatele elupaigatüüpidele on põhjalikumalt hinnatud Natura hindamise peatükis (ptk 8.5.), mõju
kaitstavatele loodusobjektidele vt ptk 9.4.
Mõju vee kvaliteedile
Süvendamisega kaasnev mõju vee kvaliteedile vt ptk 9.1.1.
Süvendustööde teostamisega võib kaasneda reostusoht, kui kasutatav tehnika ei ole töökorras
(nõuetekohaselt hooldatud) või esineb rikkeid/avariiolukordi, mille tagajärjel võib vette lekkida
kütust või õlisid. Mõju ulatus sõltub rikke suurusest ning olukorrale reageerimise ja reostuse
likvideerimise kiirusest. Reostusohtu vähendavad töökorras tehnika, pädevad töötajad ja kõrge
töökultuur.
Mõju jõe hüdroloogilisele režiimile
Kuna võimalikud süvendustööd ei muuda olulisel määral jõesängi kuju ja ristlõiget, siis pole ühegi
kavandatud ehitise puhul ette näha, et nende rajamisega kaasneks oluline mõju Pärnu, Reiu ja Sauga
jõgede hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev mõju jõgede hüdromorfoloogilisele seisundile on lokaalne.
Mõju jõe hüdromorfoloogiale ja kallastele (sh seoses maalihetega) vt ptk 9.1.2.
Süvendustöödega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju
Süvendustöödega kaasnev mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri. Tugev müra
(mida süvendustöödega reeglina ei kaasne) küll peletab kalu, kuid nad naasevad pärast häiringu
lõppemist. Seega on müra mõju vee-elustikule ajutine ja väheoluline.
Veealuse müra mõju kohta vt ka ptk 9.13 ja ptk 9.1.4.
Eeluuringute ja mõju hindamise vajadus
Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise käigus eemaldatava
pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud (topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised
uuringud, laevateeveetee pikendamise korral ka hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate
laevateede puhul tehakse regulaarselt). Olenevalt kavandatavast tööde mahust võib olla vajalik ka
keskkonnamõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju hindamine. Eelnevate uuringute ja mõju
hindamise tulemusel määratakse leevendusmeetmete rakendamise vajadus ning
leevendusmeetmete spetsiifika.
9.3. Üleujutustega arvestamise vajadus
Teemaplaneeringu üks ülesandeid on Pärnu jõe üleujutusohuga arvestamine ning alade
kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määramine. See võimaldab ennetada võimalikest
üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale.
Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine
meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Pärnu linnapiirkonnas on
Pärnu jõega seotud üleujutuste põhjuseks reeglina samuti merevee kõrge tase (merevesi hakkab jõe
suudmest sisse pressima). Teiseks üleujutuse tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus
üle tavapäraste kallaste. Selle põhjuseks võivad olla kevadine suurvesi ja tugevad valingvihmad.
Pärnu jõel võib üleujutusi põhjustada ka jääminek: kui jõel jäämineku ajal on Pärnu laht veel jääs,
kuhjub jõejää takistuseks veevoolule.
Oluline on rakendada üleujutuste riskijuhtimist, mille eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise
tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.
Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste
prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
72 / 144
Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava (ÜRMK)86 koostati koos veemajanduskava ja selle
juurde kuuluva meetmeprogrammiga. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada
planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide
koostamisel.
Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud üleujutusohuga seotud riskipiirkonna olemasoluga ja
veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline mõju inimestele ja
nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Pärnu linna üleujutusohuga seotud
riskipiirkonda jäävate elanike arv sõltub üleujutuse esinemise tõenäosusest (vt Tabel 3). Üleujutuse
riskipiirkond on määratud ka Sindi linnas. Arvestada tuleb seejuures, et suurema tõenäosusega
(sagedamini) toimuvad üleujutused on seotud Pärnu jõega.
Tabel 3. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv lähtuvalt
üleujutuse esinemise tõenäosusest87
Üleujutuse esinemise tõenäosuse %
Elanike arv
0,1% (1000 a) 9670
1% (100 a) 4480
2% (50 a) 2950
10% (10 a) 770
Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu
põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted,
reoveepuhastid jms). Üleujutused võivad ohustada kultuuriväärtuseid ja takistada liiklemist.
Üleujutusega seotud riskide maandamiseks on seatud neli keskset üldeesmärki ja seitse
alameesmärki:
1. Üleujutusega seotud riskide ennetamine
o Uute objektide rajamise piiramine ja tingimuste seadmine üleujutusohtlikel aladel
o Ennetusmeetmete rakendamine ja järelevalve kahjude vältimiseks
2. Üleujutuse eest kaitsmine
o Üleujutusohu või üleujutuste mõju vähendamine tehniliste tegevuste toel
3. Üleujutuseks valmisoleku tagamine
o Elanikkonna turvalisuse tagamine ja keskkonnakahju vältimine üleujutuse ajal
o Üleujutuste prognoosimise ja hoiatussüsteemi toimimine
o Üleujutusohuga seotud teadlikkuse suurendamine
4. Üleujutuse tagajärgedest taastumine
o Üleujutuse tagajärgedest taastumine
Riskipiirkondade ehituslike tegevuste puhul tuleb erinevate lahenduste mõju ja maksumust
täpsemalt hinnata riskipiirkondade uuringute käigus.
Pärnu riskipiirkonna maandamiskava meetmekava oodatav tulemus aastaks 2027:
86 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022-2027. Kinnitatud
keskkonnaministri poolt 08.06.2022 nr 1-2/22/197 87 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022-2027. Kinnitatud
keskkonnaministri poolt 08.06.2022 nr 1-2/22/197
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
73 / 144
• 6.a.2 tegevus: Pärnu riskipiirkonnale on välja töötatud sobivad tehnilised vm lahendused
üleujutuste mõju vähendamiseks
• 6.l.1 tegevus: Pärnu riskipiirkonnas on langetatud valik sobivaimaks meetmete paketiks
üleujutuste mõju vähendamiseks
• 6.l.2 tegevus: Pärnu riskipiirkonnas on alustatud ehituslike meetmete ellu viimisega.
ÜRMK 2021-2027 meetmekava lisas toodud asukohapõhiselt kaalutavate tehniliste lahenduste
võimalikud alternatiivid:
1. Looduslähedased lahendused tiheasustusaladel sademevee hajutamiseks ning vee
pinnasesse imbumise soodustamiseks
2. Loodusliku hüdromorfoloogiaga seotud lahendused sademee hajutamise ning vee pinnasse
imbumise soodustamiseks
3. Muud tehnilised lahendused.
Joonis 7. Üleujutusala riskipiirkond Pärnu jõe teemaplaneeringu alal (planeeringuala piir
on tähistatud pruuni joonega)
Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuringus88
(oli seotud rannikuala üleujutustega) on antud soovitused asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks.
Järgnevalt on välja toodud soovitused, mis KSH koostaja seisukohast on asjakohased ka Pärnu jõe
teemaplaneeringu puhul.:
• üleujutusohuga aladel ehitamisel tuleb silmas pidada ehitustingimusi sh arvestada üleujutuse
mõju konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele ning vajadusel rajada ehitise vastavad osad
veekindlatena või hingavatena;
• Pärnu linnas majandusliku kahju vältimiseks üleujutusohuga aladel määrata (reeglina) uute
põhihoonete ruumide esimese maapealse korruse põranda lubatavaks madalaimaks
ehituskõrguseks 3,2 m abs. Alla 3,2 m abs on erandina lubatud kavandada kasutatavuse
mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee
jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega. Madalamal asetsevate
88 Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Maves OÜ,
2020
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
74 / 144
elupindade kavandamine on lubatud põhjendatud kaalutluse korral, näiteks muinsuskaitse
vajadustest tulenevalt. Ajalooliselt väljakujunenud miljööga aladel on uute hoonete
püstitamisel vajalik leida sobilikud lahendused (nt arhitektuursed või maastikukujunduslikud
võtted), mis aitavad hooneid sobitada olemasoleva hoonestuslaadiga;
• lubada elukorruse põranda madalamat ehituskõrgust, kui rakendatakse efektiivselt muid
meetmeid inimeste ja hoone ohutuse tagamiseks;
• täiendavalt tuleb hinnata üleujutusega kaasneva ujuvmaterjali poolt tekitatavat võimalikku
kahju ning ette näha vajalikud kaitsemeetmed (takistavad piirded, metallkatted
klaasfassaadidele, tugevdatud konstruktsioonid vms);
• tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga;
• elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada
ja kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides. Uued alajaamad ja elektrikilbid tuleb
paigaldada 3,2 m abs kõrgusele;
• uued sademe- ja reoveepumplad tuleb üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks.
Pumpadele ja toitesüsteemidele tuleb kuni 3,2 m veetõusu korral tagada töökindlus;
• üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida ka keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee,
põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et
võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või avariisid, mistõttu satuks reovesi või
ohtlikud ained keskkonda;
• uute ühendusteede rajamisel arvestada kõrgema teetammi rajamise vajadusega, mis käituks
omakorda üleujutust takistava tegurina. Samas tuleb silmas pidada, et sellised tammid
takistavad ka sademevee äravoolu valingvihmade korral;
• teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva
veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei
jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu;
• äri- ja tootmistegevuse kavandamisel arvestada kavandatava tegevuse võimaliku
keskkonnamõjuga ekstreemsete üleujutuste korral, näiteks saasteainete sattumise
võimalikkusega pinnavette. Keskkonnatundlikke tegevusi on soovitatav mitte kavandada
ranna ja kalda lähedusse;
• ranna ja kalda ning ka inimeste kaitseks kavandada kõrghaljastuse säilimine asustatud
katastriüksuste ja üleujutusega ala piiri vahele. Kõrghaljastuse säilitamine on vajalik ka jõe
järsumatel kallastel võimaliku erosiooni takistamiseks;
• üleujutusohuga aladel on detailplaneeringute algatamise otsustamisel või
projekteerimistingimuste väljastamisel soovitatav koostada KSH eelhinnang ja selgitada
välja võimaliku olulise keskkonnamõju kaasnemine kavandatava tegevusega;
• üleujutusohuga aladel koostatavates detailplaneeringutes või projekteerimistingimustega
ehitusõiguse saamiseks on vaja kanda kinnistusraamatusse märge: maaüksus asub
üleujutusohuga piirkonnas;
• Pärnu rannaniitudel ja seal asuvatel veekogudel on oluline üleujutusi puhverdav roll, mistõttu
nende alade looduslik säilitamine on väga oluline.
2021. a lõpul valminud uuringu89 käigus hinnati siseveekogude üleujutusalasid ja määrati
üleujutusalade piirid. Nimetatud uuringu põhjal on planeeringualal lisaks eelnevalt toodud Pärnu linna
ehitistele puutumus üleujutusalaga järgnevatel ehitistel:
89 Piirimäe, K. jt, 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid (sh Alused ja metoodika
suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
75 / 144
• Paikuse PL veeskamiskoht
• Via Baltica ümbersõidu sild
• Sindi kärestikukeskus
• Sindi raudteesild
• Tori sild
• Tori PL veeskamiskoha vajadus
• Jõesuu PL veeskamiskoha vajadus
• Kavasoo rippsild
• Jõesuu (Navesti j) sild
• Vihtra PL veeskamiskoha vajadus
• Vihtra sild
• Vihtra rippsild
• Suurejõe PL veeskamiskoha vajadus
• Suurejõe sild
• Kurgja sild
• Kurgja kergliiklussild
• Kurgja PL veeskamiskoha vajadus
Kavandatava tegevuse elluviimisel on vajalik arvestada üleujutusega seotud riskide maandamise
eesmärkidega ning asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks antud soovitustega. Riskipiirkondade
ehituslike tegevuste puhul tuleb erinevate lahenduste mõju ja maksumust täpsemalt hinnata
riskipiirkondade uuringute käigus.
Keskkonnaagentuuril on plaanis 2023.-2024. aastal arvutada Pärnu jõele üleujutustõenäosused ja
need kaardistada.90
Ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist negatiivset mõju inimeste varale
(sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt reostuse sattumine jõkke). Asjatundliku
planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad.
9.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
9.4.1. Mõju kaitsealadele
Pärnu rannaniidu looduskaitseala
Pärnu rannaniidu looduskaitseala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmepiirkonnas ning
kattub planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualaga kattuval osal (nii jõe
paremal kui ka vasakul kaldal) esineb ning jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp
rannaniidud (*1630). Samuti jäävad planeeringualale ja selle naabrusesse looduskaitseala
eesmärgiks olevate taimeliikide emaputke, kahkjaspunase sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja ahtalehise
ängelheina elupaigad. Planeeringuala lähedusse (sellest 80 m kaugusele) jääb kaitse-eesmärgiks
oleva sileda kardheina elupaik. Looduskaitseala kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Rannaniidu
loodusalana.
90 Keskkonnaagentuuri 21.02.2023 kiri nr 6-6/22/2214-2
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
76 / 144
Planeeringulahendus näeb ette võimaluse Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu
Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal ehk kaitseala läheduses. Antud ala
jääb muulist jõe poole ning kaitsealaga ei kattu. Juhul, kui välditakse ehitusaegseid mõjusid
(tehnikaga loodusalal ei liiguta ning alale materjale ei ladustata), siis loodusalale tõenäoliselt olulisi
mõjusid ei avaldu. Sadama kavandamisel on siiski vajalik hinnata lisaks Pärnu jõe loodusalale
avalduvatele mõjudele ka Rannaniidu loodusalale avalduvaid mõjusid.
Muid rajatisi ja tegevusi kaitseala naabrusesse ei kavandata. Seega ei avaldu kaitsealale
planeeringuga otseseid mõjusid. Puuduvad ka kaudsed negatiivsed mõjud (nt veerežiimi kaudu)
kaitsealale ja selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Mõjusid on täpsemalt hinnatud
Natura hindamise peatükis 8.5.3 (Mõju Rannaniidu loodusalale). Planeeringualale jäävad
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kahkjaspunase sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja
ahtalehise ängelheina elupaigad. Nimetatud liigid ei ole loodusala eesmärgiks kuid negatiivsed mõjud
nendele puuduvad samal põhjusel, mis loodusala eesmärgiks olevale emaputkelegi.
Kokkuvõttes puuduvad Pärnu rannaniidu looduskaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele seoses
planeeringuga negatiivsed mõjud.
Niidu maastikukaitseala
Niidu maastikukaitseala paikneb veidi rohkem kui pooles ulatuses planeeringualal ja piirneb Pärnu
jõega. Maastikukaitseala moodustab ühe osa Niidu-Tammiste metsamaastikust (maakondliku
tähtsusega väärtuslik maastik) ja on Niidu parkmetsana oluline rekreatsiooniala (puhke- ja
peatuskoht). Niidu maastikukaitseala eesmärgiks on kaitsta metsamaastikku ja sellele omast
linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid niidukooslusi. Ala läbib
teemaplaneeringu kohane Pärnu jõe kaldatee. Kaitseala läbiv teelõik on juba olemas valgustatud
kergliiklustee näol ning sellega seoses eeldatavalt täiendavaid mõjusid kaitsealale ei kaane.
Teemaplaneeringu koostamise käigus kaaluti A. H. Tammsaare pst pikendusele kavandatud
jalakäijate/kergliikluse silla muutmist autosillaks. Autosilla kavandamisega ja tänava pikendamisega
Tammiste teeni kaasneks maastikukaitseala kaitseväärtuste hävimine märkimisväärsel alal ja
kaitseala killustamine, sh liikluskoormuse tõus Tammiste teel. Autosilla ja sõidutee rajamisega
kaasnevad tänavavalgustuse ja autoliikluse poolt põhjustatavad valgushäiringud, mis mõjutavad
kaitse-eesmärgiks olevaid nahkhiiri ja alal elutsevat linnustikku. Kuna autosilla rajamisega kaasneks
oluliselt suurem maavajadus ja mõju ümbritsevale keskkonnale kui jalakäijate silla puhul, siis
mõjutaks see negatiivselt nii kaitseala kaitse-eesmärke kui ka vähendaks ja killustaks
väljakujunenud puhke- ja haljasalade võrgustikku. Arvestades Niidu maastikukaitseala kaitse-
eesmärki ning olulisust linna rohe- ja puhkealana kaasneks autosilla kavandamisega oluline
negatiivne mõju Niidu maastikukaitsealale. Arvestades maastikukaitseala asukohta ja ümbritsevat
maakasutust ei ole võimalik leida tõhusaid meetmeid olulise negatiivse mõju
leevendamiseks/kompenseerimiseks mõjutatavas piirkonnas (näiteks ala laiendamise näol), sest
selleks puuduvad alal ja ümbruskonnas võimalused.
Niidu maastikukaitseala olulisus puhke- ja peatuskohana (Niidu parkmets) eeldatavalt kasvab seoses
jõeäärsete rekreatsioonitingimuste arendamise ja parandamisega. Juurdepääsu alale soodustab ka
kavandatav kergliiklussild. Arvestada tuleb ka sellega, et jõe paremkalda tööstusalad (endise
linavabriku piirkond jms) on perspektiivis kavas muuta elamu- ja äripiirkondadeks, millega kaasneb
vajadus puhke- ja rekreatsioonialade järele ning eeldatavalt suureneb ka koormus Niidu
maastikukaitsealale. Sellest tulenevalt tuleb maastikukaitseala väärtuste säilimiseks analüüsida ala
vastupanuvõimet (koormustaluvus, tallamine jms) ning välja töötada ja rakendada konkreetsed
meetmed ala väärtuste kaitseks (nt ala külastajate/kasutajate suunamine, prügimajanduse
korraldamine, puhkeala rajatised jms).
Pärnu jõe alale kaitseala piiri lähedusse kavandatakse sõudestaadionit. Juhul, kui jõe kaldajoont ei
muudeta ning sõudestaadioni rajamisega seotud tööd toimuvad jõe alal ehk väljaspool kaitseala, siis
kaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele nahkhiirtele
puuduvad mõjud eeldusel, et kaitsealale ei rajata täiendavat valgustust. Kaitse-eesmärgiks olevat
metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
77 / 144
niidukooslusi, samuti kaitse-eesmärgiks olevat linnuliiki kassikakk (Bubo bubo), kelle elupaik asub
jõest kaugemal, planeeringuga kavandatu ei mõjuta.
Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga Niidu maastikukaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele
negatiivseid mõjusid, kui ala kohta töötatakse välja asjakohane kaitsekord ja rakendatakse
meetmeid kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja väärtuste säilitamiseks. Autosilla rajamisega
Tammsaare pst pikendusele kaasneks maastikukaitsealale pöördumatu oluline negatiivne mõju, mida
ei ole võimalik leevendada.
Pärnu maastikukaitseala
Pärnu maastikukaitseala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal maastikukaitseala
põhjaservas. Kaitseala jääb Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade
ja Paide maanteega. Ala eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ja veekogudega seotud liike. Pärnu jõe
alal ja kallastel kavandatavad rajatised ja tegevused kaitseala ei mõjuta. Planeeringuga rajatisi ega
tegevusi kaitsealale ja selle piirile ei kavandata. Seetõttu puudub seoses planeeringuga otsene
negatiivne mõju nii maastikukaitsealale kui ka selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja
linnuliikidele.
Planeeringuga luuakse seos puhkevõrgustiku Reiu jõe suudmeala sõlmpunkti ja Pärnu
maastikukaitsealal asuvate metsaradade (Raeküla terviseradade) vahel. Pärnu maastikukaitsealal on
terviserajad juba välja arendatud. Reiu jõe suudmeala sõlmpunkti väljaarendamisega saab need
siduda üheks terviklikuks puhkealaks. Teemaplaneeringuga on Pärnu jõe puhkeala arendamiseks
seatud tingimus: kohalike omavalitsuste planeeringutega tuleb sidusa puhkealade võrgustiku
tagamiseks ühendada Pärnu jõe puhkealaga teised linnalise piirkonna olulised puhkealad: Pärnu
rand, rannaniit ja Rannapark; Pärnu vanalinna parkide vöönd, Niidu ja Tammiste metsad, Rääma
raba puhkeala; Saugamõisa ja Loode-Pärnu puhkeala; Reiu, Raeküla ja Paikuse metsaalad jm.
Puhkevõrgustiku loomisega ei kaasne olulist kaudset negatiivset mõju Pärnu maastikukaitsealale, kui
arvestatakse maastikukaitseala kaitse-eeskirja91 ja kaitse-eesmärkidega, jälgitakse puhkeala
kasutuskoormust ning regulaarselt hooldatakse puhketaristut ja radasid.
Saarjõe maastikukaitseala
Saarjõe maastikukaitseala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel. Navesti
jõkke suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult jõe
veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb kaitseala
Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Planeeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi
kaitsealale või selle piirile. Kaitseala läbib planeeringualalt Kurgjalt alguse saav Sakala tee
matkarada. Kurgjale on kavandatud matkateede sõlmpunkt, mis seob maismaal ja piki Pärnu jõge
kulgevad matkateed. Seoses matkateede sõlmpunktide määratlemise ja arendamisega pole ette
näha suurt külastuskoormuse kasvu ega muid mõjusid kaitsealale. Järelikult puuduvad seoses
planeeringuga mõjud nii kaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.
Kaansoo mesimuraka kasvuala
Kaansoo mesimuraka kasvuala asub planeeringualal, kuid paikneb Pärnu jõest 2,1 km kaugusel. Alal
puuduvad igasugused seosed jõe veekeskkonnaga. Ehitisi või tegevusi kaitseala piirkonda ei
planeerita. Seega mõjud kaitstavale alale ja selle kaitse-eesmärgiks olevale liigile mesimurakale
puuduvad.
Mõju kaitstavatele parkidele
Vahetult Pärnu jõe kaldale jäävad järgmised pargid: Pärnu rannapark, Annemõisa park, Sõpruse
park, Sindi kirikupark, Taali mõisa park, Tori pastoraadi park ja Kurgja Linnutaja talu maa-ala.
Parkidele võib mõjusid avaldada eelkõige jõe kallastel toimuv tegevus ja sinna kavandatavad
ehitised.
91 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018005
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
78 / 144
Annemõisa pargi piirile või naabrusse on kavas rajada jõepääste slipp. Päästetööde operatiivseks
korraldamiseks Pärnus on kavandatud lühim võimalik juurdepääs Politsei ja Piirivalve ühishoonest
jõele. A.H.Tammsaare pst pikenduse ja Annemõisa pargi vahelisele jõe kalda alale planeeritakse
Pärnu jõepääste slipp, mis on ette nähtud päästetöödeks jõel. Slipi täpne asukoht ja juurdepääs pole
teada, kuid tõenäoliselt sellega negatiivseid mõjusid pargile ei kaasne.
Rannapargi naabrusse (sellest põhja suunas) on kavandatud veeskamiskoht, millega seoses pargile
tõenäoliselt mõjusid ei avaldu. Planeeringuga nähakse ette võimalused Pärnu jahisadama
arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel
alal. Antud arendus tuleb läbi viia nii, et see ei avaldaks mõju pargile ja selle kaitseväärtustele.
Kesklinna silla ja Rannapargi vahele jääv ala on juba täna aktiivselt kasutatava puhketee osa, kuid
piirkonna edasisel arendamisel on planeeringuga antud suunis kavandada Pärnu jõe äärse
promenaadi (Jaansoni raja) katkematu ühendus rannapromenaadiga. Promenaadi pikendamisel
Rannapargi suunas kaalutakse selle äärde sildumisvõimaluste kavandamist. See loob eeldused
kergliiklejate ruumi parendamisele, et luua selge ja turvaline ning mugavalt kasutatav ühendus
kesklinna, reisisadama ala, Vallikääru pargi, Jahtklubi, Rannapargi ja keskranna vahel. Puhketeede
võrgustiku sidususe parandamine ei avalda kaitsealusele pargile tõenäoliselt negatiivseid mõjusid.
Vallikaraavi ümbrusesse jäävat Valli parki puudutab planeering seoses puhketeede võrgustiku
sidususe parandamisega. Tõenäoliselt ei kaasne sellega pargi alal uusi rajatisi ega muid füüsilisi
mõjusid. Seega negatiivsed mõjud pargile puuduvad.
Tõenäoliselt on planeeringu rakendamisel võimalik olulisi negatiivseid mõjusid parkidele vältida.
Selleks tuleb arvestada parkide kaitsekorra ning kaitseväärtustega ning kooskõlastada parkide alal
või naabruses kavandatavad tegevused kaitseala valitsejaga.
9.4.2. Mõju hoiualadele
Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) jääb valdavas osas planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka
loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa
jõe keskjooksust. Jõe alale ja kallastele kavandatakse erinevaid rajatisi (sadamad, veeskamiskohad,
supluskohad, sildumiskohad, sõudestaadion jne) ning tegevusi (veetramm ja muu veetransport,
veemotosport jne).
Arvestades hoiuala ja kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu ei põhjusta väikesadamate,
veeskamiskohtade, sildumiskohtade, supluskohtade, sõudekanali jms rajamine hoiualale ja selle
veekeskkonnale ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele tõenäoliselt olulisi
negatiivseid mõjusid. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad
füüsiliselt loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada hoiualale siiski mõningaid
negatiivseid mõjusid. Jõe säästlikku kasutust soodustavad tegevused ning jõepiirkonna kasutamise
ja arendamise koordineerimine avaldavad jõe Pärnu jõe hoiualale pigem positiivset mõju.
Konkreetsete hoiuala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid
hoiualale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude
leevendamise vajadus ja võimalused.
Kuna Pärnu jõe hoiuala kattub Natura Pärnu jõe loodusalaga ning ka kaitse-eesmärgiks olevad
elupaigatüüp ja liigid on samad, siis on mõju hinnang hoiualale ja loodusalale sama. Võimalike
mõjude esinemist on täpsemalt käsitletud Natura hindamise peatükis (ptk 8.5.1. Mõju Pärnu jõe
loodusalale).
Pärnu jõgi on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.92
Nimistus olevatel jõgedel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude
rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu
92 Keskkonnaministri 15.03.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
79 / 144
loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Teemaplaneeringuga ei kavandata Pärnu jõele
eelnimetatud keelatud objekte ja tegevusi.
Pärnu lahe hoiualast jääb planeeringuala kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele ning on lisaks
eraldatud Pärnu jõe paremkalda muuliga. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid
jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning ei ulatu hoiuala piiridesse. Samuti ei hõlma planeeringuala
rannikualasid, kus võib olla hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi pesitsusalasid.
Hoiualale jääval Pärnu jõe paremkalda muulil pole inimeste liikumise tõttu tõenäoliselt olulisel määral
lindude pesitsuspaiku.
Planeeringuga ei kavandata ehitisi ja tegevusi, mis mõjutaksid olulisel määral hoiualale jäävat
merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu ei ole tõenäolised.
Tõenäoline pole ka selline häiringute (nt veeliiklusest põhjustatud) taseme tõus seoses
planeeringuga, mis võiks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada.
Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses planeeringuga olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale puuduvad,
samuti puuduvad olulised mõjud hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Reiu jõe hoiuala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,1 km pikkuse laevatatava
jõelõigu ulatuses ehk väikeses osas nii hoiuala pindala mõistes kui ka hoiualale jääva jõelõigu pikkuse
mõistes.
Reiu jõe alamjooks on sarnaselt Pärnu jõe alamjooksule aktiivselt kasutatav ning tuleviku
perspektiivis atraktiivne piirkond. Planeeringuga on Reiu jõe paremkaldale kavandatud väikesadam
(Reiu külalissadam; varem kehtestatud DP alusel) ja raudteesilla lähedusse supluskoht, mille näol
on tegu juba suplemiseks kasutatava paigaga. Planeeringuga on kavas Reiu jõe suudme piirkond
arendada välja pikemat puhkust ja erinevate tegevuste kombineerimist võimaldavaks veematka
sõlmpunktiks. Arvestades sellega võib veeliiklus Reiu jõe alamjooksul (laevatataval jõelõigul) ning
ka jõe kaldaalade kasutus olulisel määral suureneda.
Seoses kavandatud sadama ja vähesel määral ka ujumiskohaga ning intensiivistuva veeliiklusega
kaasneb jõe looduskeskkonnale ja hoiualale mõningane, kuid suhteliselt väheoluline negatiivne mõju.
Hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitstavatele liikidele
(lõhe, harilik võldas, harilik hink, jõesilm, paksukojaline jõekarp) olulisi negatiivseid mõjusid seoses
planeeringuga ei avaldu.
Konkreetsete hoiuala mõjutavate arenduste või tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid
hoiualale ja selle eesmärkidele, selgitamaks välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude
leevendamise vajadus ja võimalused.
Kuna Reiu jõe hoiuala kattub Natura Reiu jõe loodusalaga ning ka kaitse-eesmärgiks olevad
elupaigatüüp ja liigid (v.a lõhe) on samad, siis on mõju hinnang hoiualale ja loodusalale sama.
Võimalike mõjude esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 8.5.2. Mõju
Reiu jõe loodusalale).
Reiu jõgi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.93 Nimistus olevatel jõgedel on vastavalt
looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude
rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise
režiimi muutmine. Teemaplaneeringuga ei kavandata Pärnu jõele eelnimetatud keelatud objekte ja
tegevusi.
Navesti hoiuala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca
4 km ülesvoolu. Hoiuala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud
Navesti jõe ja hoiuala veekeskkonnale puuduvad. Planeeringuga ei kavandata veekeskkonda
mõjutavaid rajatisi hoiualale või selle lähedusse. Jõesuusse, Navesti hoiuala lähistele kavandatakse
93 Keskkonnaministri 15.03.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
80 / 144
matkateede sõlmpunkti ja veeskamiskohta kanuudele ja muudele inimjõul liikuvetele alustele.
Sellega seoses võib mõningal määral suureneda ka Navesti jõe kasutamine matkateena, kuid olulist
mõjus see jõe veekeskkonnale ega elustikule ei avalda. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga
mõjud nii hoiualale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Negatiivsed
mõjud puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline
jõekarp).
Tellissaare hoiuala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks
on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Ala pole
ka populaarne matkamispaik. Planeeringuga ei kavandata rajatisi aga tegevusi hoiualale ega selle
lähedusse. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale kui ka selle kaitse-
eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele.
9.4.3. Mõju kaitstavatele liikidele
Käesolevas peatükis käsitletakse kaitstavaid liike, mille elupaigad (sh kaitstavate liikide
püsielupaigad) asuvad väljaspool kaitstavaid alasid, ning kaitstavaid liike, mis pole kaitstavate alade
kaitse-eesmärgiks.
I kategooria kaitstavad liigid
Kõik planeeringualal registreeritud I kategooria liikide elupaigad paiknevad kaitstavatel aladel või on
nende kaitseks moodustatud püsielupaigad. I kategooria liikide elupaiku ei jää planeeringuga
kavandatud tegevuste otseste ega oluliste kaudsete mõjude raadiusse.
II kategooria kaitstavad liigid
Pärnu jões elutsev paksukojaline jõekarp on Pärnu jõe hoiuala/loodusala ja Reiu jõe
hoiuala/loodusala kaitse-eesmärgiks. Mõjusid sellele liigile on käsitletud Natura hindamise vastavates
peatükkides (ptk 8.5.1 ja ptk 8.5.2).
Pärnu jõe alal ja osaliselt ka jõe kallastel on registreeritud 10 kaitstava nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir,
veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri
lendlane, habelendlane, suurkõrv) elupaigad ehk lennu- ja toitumisalad. Pärnu linna läbival jõelõigul
on registreeritud 7 nahkhiireliigi esinemine. Nahkhiiri võivad mõjutada sillad ja muud jõe kohal ning
ka kallastel paiknevad rajatised, samuti võib mõju avaldada jõgede kaldaalade maastiku muutmine.
Oluline on kõrghaljastuse säilitamine kaldaaladel. Rohealade säilitamise näol omab planeering
positiivset mõju nahkhiirtele.
Planeeringuga kavandatavad rajatised nagu sadamad ning sildumis- ja veeskamiskohad ei avalda
nahkhiirtele olulist mõju kokkupõrkeohu näol, samuti ei kaane nendega olulist elupaikade kadu. Jõel
toimuv veeliiklus võib avaldada jõe kohal toituvatele nahkhiirtele mõningaid häiringuid, kuid mõju
on tõenäoliselt üsna ebaoluline, sest veeliiklus toimub valdavalt valgel ajal, mil nahkhiired ei lenda.
Peamiseks rajatistega ning kaldaalade arendamisega seotud mõjuriks, mis põhjustab nahkhiirtele
häiringuid, on valgusreostus. Seega on oluline kasutada jõe kallastel paiknevate puhkealade,
kergliiklusteede ja muude valgustatud radade puhul säästlikke valguslahendusi, mille puhul valgus
on suunatud allapoole. Konkreetse rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse
tuleb hinnata mõjusid nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduvate
mõjude vähendamise vajadusega.
Jõe kallastele puhkealade kavandamisel tuleb arvestada kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise
vajadusega. Hõredad puistud, mis on katkestamata suuremate lagedate aladega, pakuvad
nahkhiirtele orienteerumiseks võimalusi ning on ühtlasi ka headeks toitumisaladeks.
Muude II kategooria kaitstavate liikide elupaiku Pärnu jõe ning planeeringualale jäävate Sauga ja
Reiu jõe alamjooksude alal ning kallastel registreeritud pole. Planeeringualal esinevate kaitstavate
liikide elupaigad paiknevad Pärnu jõest eemal ning neile mõjude avaldumine seoses planeeringuga
kavandatuga pole võimalik.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
81 / 144
III kategooria kaitstavad liigid
III kaitsekategooria loomaliikidest on lisaks Pärnu jõe hoiuala ja Pärnu jõe loodusala kaitse-
eesmärgiks olevatele kalaliikidele võldasele ja hingule (mõjud neile on hinnatud Natura hindamise
peatükis) jõe alal registreeritud vaid linnuliik must-viires.
Must-viirese elupaigana on kaardistatud ligi 2 km pikkune jõelõik Pärnu linnas. Kuna elupaik on
registreeritud 2004. aastal ja seda hiljem seiratud pole, siis pole teada jõe kaldatsoonis paiknevad
võimalikud pesitsusalad ja antud elupaiga asustatus liigi poolt. Arvestades, et jõelõigu looduslikumad
kaldaalad säilivad suuremas osas praeguses seisundis ning jõe veeala osas, mis on liigile peamiseks
toitumisalaks, olulisi muutusi ei toimu, siis tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid liigile ei avaldu.
Planeeringualal väljaspool jõgesid on kaardistatud järgmiste III kategooria loomaliikide elupaigad:
kaldapääsuke, hiireviu, musträhn, sookurg, nõmmelõoke, hallpea-rähn, laanepüü, väike-kirjurähn,
väike-kärbsenäpp, herilaseviu, soo-loorkull, suurkoovitaja, rüüt, jõgitiir, punajalg-tilder, teder,
mudatilder, punaselg-õgija, rohukonn, rabakonn, valgelaup-rabakiil. Valdavas osas jäävad
nimetatud liikide elupaigad planeeringuga kavandatud objektidest ja tegevustest piisavalt kaugele,
välistamaks igasugused planeeringuga seotud mõjud. Kaitstavate linnuliikide elupaigad jäävad Pärnu
jõest vähemalt 0,3 km kaugusele, jõe alamjooksu piirkonnas enam kui 0,5 km kaugusele, ning mõjud
neile seoses planeeringuga puuduvad.
Kaldapääsukese pesapaigad asuvad Pärnu jõe kaldal Tori põrgu liivakivipaljandis. Seoses
planeeringuga võib prognoosida nii veematkade sagenemist kui ka maismaal paiknevate
matkamarsruutide populaarsuse kasvu. Järelikult võib eeldada Tori põrgu külastatavuse mõningast
kasvu. Kuna liivakivipaljandis olevad pesakäigud asuvad külastajate mõjuulatusest kõrgemal, siis
olulisi negatiivseid mõjusid kaldapääsukestele ei kaasne.
Lähimad kahepaiksete rohukonna ja rabakonna sigimisveekogud on kaardistatud Pärnu jõest 100–
200 m kaugusel, kuid need paiknevad jõe keskjooksul piirkonnas, kuhu elupaiku mõjutavaid ehitisi
ja tegevusi ei kavandata.
III kaitsekategooria taimeliikidest on planeeringualal registreeritud soo-neiuvaip, harilik käoraamat,
kuradi-sõrmkäpp, künnapuu, laialehine neiuvaip, siberi võhumõõk, ungrukold, vööthuul-sõrmkäpp,
kahelehine käokeel, helleri ebatähtlehik, karukold, sulgjas õhik. Kõik Pärnu linnapiirkonnas ja jõe
alamjooksul registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad jäävad jõest kaugemale kui 0,5
km ja seoses planeeringuga pole neile mõjusid ette näha. Pärnu jõe keskjooksul Vihtra piirkonnas
jääb sulgja õhiku elupaik jõest ca 200 m kaugusele, kuid igasugused mõjud liigi elupaigaks olevale
metsaalale puuduvad. Kurgjal ulatub karukolla elupaigaks olev metsaala praktiliselt jõe kaldani, kuid
seoses planeeringuga pole elupaigale mõjusid ette näha.
III kategooria seene- ja samblikuliikidest leiduvad planeeringualal harilik kopsusamblik ja haava-
tardsamblik, kuid nende elupaigad jäävad Pärnu jõest enam kui kilomeetri kaugusele ning liikidele
mõjusid seoses planeeringuga ei avaldu.
Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga olulisi negatiivseid mõjusid III
kaitsekategooria liikidele.
9.4.4. Mõju kaitstavate liikide püsielupaikadele
Mitte ükski planeeringualale jääv püsielupaik ei asu Pärnu jõe kaldal ega selle vahetus läheduses.
Jõele lähim on Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, mis paikneb jõest 625 m kaugusel. Valdav
osa Pärnu jõe piirkonda (sellest 1 km raadiusse) jäävatest püsielupaikadest on moodustatud väike-
konnakotka kaitseks ja üks kassikaku kaitseks. Kõik need püsielupaigad asuvad metsaaladel, kuhu
ei ulatu mingid planeeringuga seotud mõjud. Ka matkateede arendamine ei avalda piirkonda
jäävatele püsielupaikadele ja seal elutsevatele liikidele mõjusid. Seega pole seoses planeeringuga
ette näha rajatisi ega tegevusi, mis võiks mõjutada kaitstavate liikide püsielupaiku või põhjustada
kaitstavatele linnuliikidele häiringuid. Järelikult kaitstavate liikide püsielupaikadele seoses
planeeringuga mõjud puuduvad.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
82 / 144
9.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele
Pärnu jões paiknevale Võnnukivile ehk Kalevipoja vestitasku kivile pole negatiivsete mõjude
avaldumine tõenäoline, sest kivi paikneb madalaveelisel mittelaevatataval jõelõigul. Kallastel
toimuvad tegevused rändrahnule mõju ei avalda. Ka jõel toimuv matkamine ja veesport ei avalda
kivile mõju.
Tori põrgu jääb planeeringualale ja paikneb vahetult Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal (0,1
ha) ka Pärnu jõe veeala. Pinnavorm on kaitse alla võetud kesk-devoni liivakivipaljandite ja koobaste
kaitseks. Planeeringuga seoses ei toimu Pärnu jõe veekeskkonna muutusi, mis võiks mõjutada
kaitstavat objekti ja selle kaitseväärtusi (kesk-devoni liivakivipaljandid ja koopad).
Planeeringuga kavandatakse Tori põrgu kaldaraja pikendamist ca 120 m võrra ida suunas ehk
ülesvoolu kuni Kalda kinnistuni. Raja pikendamine ei nõua kunstliku katte rajamist, vaid juba praegu
kasutatava raja tähistamist ja vajadusel korrastamist. Kaitstavale objektile seoses sellega
negatiivsed mõjud puuduvad. Raja pikendamine suhteliselt lühikesel lõigul ei too tõenäoliselt kaasa
Tori põrgu külastuskoormuse olulist suurenemist ning alale seeläbi negatiivseid mõjusid ei avaldu.
Kurgjal Pärnu jõe kaldapiirkonnas kasvavaid põlispuid (C. R. Jakobsoni mänd ja Kõrvi tamm)
planeeringuga kavandatavad tegevused ei mõjuta. Pärnu jõe matkatee populariseerimine ning
matkateede sõlmpunkti ning veeskamiskoha rajamine Kurgjale võib mõnevõrra suurendada Kurgja
külastatavust, kuid põlispuudele sellega seoses mõjusid ei avaldu.
Ülejäänud planeeringualal leiduvad kaitstavad looduse üksikobjektid (Peksumänd, Kariste talu mänd,
Päkapiku mänd, Ratta rändrahn, Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn,
Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi e Viie valla piirikivi,
Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn) paiknevad Pärnu jõest eemal ning nende
seos planeeringuga kavandatavaga on nõrk või puudub. Mõne objekti külastatavus võib seoses
matkateede arendamisega küll suureneda, kuid mitte sel määral, et see objekti negatiivselt
mõjutaks. Seega ei avaldu neile objektidele ka mõjusid.
9.5. Mõju vääriselupaikadele
Planeeringualal on kokku registreeritud 97 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 13
vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 11 vääriselupaika. Pärnu linnapiirkonnas
jõest vähem kui 100 m kaugusele jäävad vääriselupaigad asuvad valdavalt Niidu maastikukaitsealal.
Planeeringuga ei kavandata vääriselupaikade alale ehitisi ja tegevusi.
Mitmed Pärnu linnapiirkonnas asuvad vääriselupaigad jäävad puhkealadena määratletud aladele,
kuid pole ette näha puhkealade sellist kasutuskoormuse kasvu, mis võiks vääriselupaikadele olulist
mõju avaldada. Puhkealade arendamisel tuleb arvestada vääriselupaikade säilitamise vajadusega
ning nende alal ei tohi teostada kujundusraieid ning piirata põõsarinnet, eemaldada surnud puid ja
lamapuitu jms. Vääriselupaikade ala ei tohi ka niita, samuti tuleb vältida radade ja kergliiklusteede
rajamist vääriselupaikade alale ning igasuguseid raadamist nõudvaid arendusi. Jõe veealal toimuvad
tegevused vääriselupaiku ei mõjuta.
Kokkuvõttes ei avaldu seoses planeeringuga kavandatuga vääriselupaikadele negatiivseid mõjusid.
9.6. Mõju rohelisele võrgustikule
Piirkonna roheline võrgustik (rohevõrgustik) ja selle kasutustingimused on määratud Pärnu
maakonna planeeringuga. Selle kohaselt on Pärnu jõgi koos kaldavööndiga määratud rohevõrgustiku
koridori vooluveekoguks (kuulub nn sinivõrgustikku). Kuna planeeringualal on põllumajandusmaade
osakaal suhteliselt suur ja asustus võrdlemisi tihe, siis on planeeringualal rohevõrgustik väiksema
katvusega ja peenema struktuuriga kui alaga külgnevatel suurtel loodusmaastikel (nt Soomaa
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
83 / 144
rahvuspark). Planeeringualale jäävad rohevõrgustiku tugialad on väikesed, kuid tänu rohketele
rohekoridoridele on võrgustiku sidusus üldiselt hea.
Maakonna tasandi rohevõrgustikku täpsustatakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega.
Koostamisel on Pärnu linna üldplaneering 2035+, samuti Tori valla üldplaneering, kuid mõlema
planeeringu lahendus on alles väljatöötamisel. Valdav osa planeeringuga kavandatavatest
objektidest ning jõeala kasutusest jääb just nimetatud kahe omavalitsuse alale. Põhja-Pärnumaa
valla osas on teemaplaneeringuga kavandatud tegevusi minimaalselt.
Pärnu jõe kallastele kavandatavad suuremad rajatised nagu sadamad ja veeskamiskohad jäävad
väljapoole maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialasid. Seega pole kavandatavate
rajatistega seoses näha olulist konflikti rohevõrgustikuga ning ei toimu ka rohevõrgustiku tugialade
kvaliteedi halvenemist.
Mõningal määral võib rohevõrgustiku toimimist mõjutada Pärnu ja Paikuse piirkonda jäävate
rohevõrgustikku kuuluvate metsaalade, mis on ühtlasi ka puhkealad, kasutuse võimalik
intensiivistumine. Rohevõrgustiku aladel valgustatud kergliiklusteede ning muu taristu arendamine
ning inimeste liikumise tihenemine võib vähendada nende alade väärtust loodusliku loomastiku
jaoks. Kuna Pärnu linna lähedased rohealad on juba puhkealadena kasutusel ja neis on juba
olemasolev teede ja radade võrgustik, siis pole seoses planeeringuga ette näha rohealade
kasutuskoormuse suurt tõusu, mis võiks avaldada olulisi negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku
toimimisele.
Pärnu jõe kui rohekoridori (sinivõrgustiku ala) toimimist võib mõjutada jõe veeala ja kallaste kasutus.
Jõe ja selle kaldaalade kasutus veeliikluse, veespordi, kalapüügi ja muude tegevuste näol on seoses
planeeringuga kavandatavate objektide ja tegevustega suurenemas. Suurem kasutusintensiivsus
toob kaasa häiringuid loomastikule. Antud häiring on tõenäoliselt oluline vaid laevatataval jõeosal,
mis jääb Papiniidu sillast ülesvoolu, ning kavandatava Sindi kärestikukeskuse piirkonnas. Valdaval
osal planeeringualale jäävast jõeosast toimub hajus veematkamine, mis on suhteliselt harvema
sagedusega ning ei põhjusta olulisi häiringuid jõe veeala ja kaldaalaga seotud loomastikule.
Jõe toimimisel rohekoridorina on oluline selle kaldaalade looduslik seisund ehk iseloomuliku
kaldataimestiku esinemine. Valdaval osal planeeringualale jäävast Pärnu jõest (välja arvatud Pärnu
linn ja eriti kesklinna piirkond) säilib looduslik kaldataimestik. Planeering ei kavanda tegevusi, millega
muudetaks suuremas ulatuses jõe kaldaalasid ja kaldataimestikku. Kaldaid muudetakse mõnede
looduslikumale alale jäävate objektide (RB reisiterminali väikesadam, veeskamiskohad/
sildumiskohad, supluskohad) alal, kuid need mõjud on lokaalsed ega ohusta rohevõrgustiku sidusust.
Kokkuvõttes ei kaasne seoses kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku
aladele ning rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele.
9.7. Mõju kultuuriväärtustele
Pärnu maakonna planeeringu kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis
tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh kultuuriväärtusi veealal ja jõe
lähialadel. Selleks on teemaplaneeringu seletuskirjas antud suunised kultuuriväärtuste säilimiseks ja
arendamiseks, mis võimaldavad ühtlasi kavandada tegevusi nende väärtuste atraktiivsuse
parandamiseks. Väga asjakohane suunis kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks on hoida mälestised,
miljööväärtuslikud hooned ja pärandkultuuriobjektid kasutuses. Samuti tuleb nende väärtustamisega
jätkata ja arvestada kohaliku tasandi planeeringutes ning konkreetsete tegevuste (nt vaatekoridoride
tagamine, maastike hooldus jms) kavandamisel.
Kultuuriväärtuste olemasolu teadvustamiseks on soovitav lisada need vaatamisväärsustena
puhkealade ja matkateede võrgustikku. Edaspidi vajab täpsemat kaalumist ja lahenduste
väljatöötamist, millistele jõe ääres asuvatele kultuuriväärtuslikele objektidele on veematkajate jaoks
vajalik ja võimalik tagada juurdepääs jõe poolt (sildumiskoht/paadisild, jalgtee objektini).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
84 / 144
Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. See toetab kultuuriväärtuste kasutamist
ja korrastamist. Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on kokkuvõttes
positiivne, sest üks teemaplaneeringu koostamise eesmärke on kultuurilise keskkonna väärtuste
säilitamine.
9.7.1. Mõju kultuurimälestistele
Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik
ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline,
kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Teemaplaneeringu koostamisel on
asjakohases täpsusastmes arvestatud riiklikus registris olevate kinnismälestistega.
Teemaplaneeringu koostamise käigus ei ole tehtud ettepanekuid uute objektide määramiseks
kultuurimälestiste hulka.
Suur osa mälestisena kaitse all olevatest arheoloogiamälestistest on ühtlasi muistised ja
pärimuspaigad, mis on samuti loetletud kultuurimälestiste registris.94
Kultuurimälestiste kaitsega seotud küsimusi reguleerib muinsuskaitseseadus (MuKS). Tegevused
kultuurimälestistel ja nende kaitsevööndites on lubatud MuKS-is sätestatud korras
(maakonnaplaneeringu, sh maakonna teemaplaneeringu koostamisele MuKS otseselt tingimusi ei
sea). Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamist reguleerib MuKS-i
§ 61.
Teemaplaneeringuga kavandatavad tegevused on paratamatult seotud planeeringualal asuvate
kultuurimälestistega. Kuna teemaplaneeringu üldistusaste võimaldab kavandatava tegevusega
kaasnevat võimalikku mõju hinnata väga üldises skaalas, siis ei ole alust ühtegi planeeringuga
kavandatavat tegevust kultuurimälestise olemasolu tõttu välistada. Kultuurimälestiste säilimise
tagamiseks ja nende väärtustamiseks tuleb lähtudes teemaplaneeringuga kavandatavatest
tegevussuundadest anda edaspidi täpsemad lahendused. Käesolevalt saab ainult juhtida tähelepanu
Muinsuskaitseametiga edasise koostöö vajadusele järgmistes planeerimise ja projekteerimise
etappides.
Planeeringuala jõgede kaldapiirkonnas asuvad kultuurimälestised (Pärnu muinsuskaitseala,
kinnismälestised, koos kaitsevööndiga), millele tuleb Pärnu jõe teemaplaneeringu kontekstis edasise
tegevuse kavandamisel suuremat tähelepanu pöörata, on nimetatud alljärgnevas tabelis (Tabel 4).
Eraldi peab ekspert vajalikuks välja tuua vahetult Pärnu jõe (Sindist allavoolu) ja Sauga jõe kallastel
asuvate ajalooliste asulakohtade kaitse vajaduse seoses kallaste võimaliku uhtumisega veeliikluse
eeldatava intensiivistumise tõttu. Samuti võib vahetult jõe põrkeveerul95 paiknevaid
arheoloogiamälestisi mõjutada veevoolust tingitud kallaste uhtumine, kuid siin on tegemist looduslike
protsessidega, millesse sekkumine ei ole mõttekas.
94 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo (vaadatud 02.12.2022) 95 Põrkeveer – jõelooke kõrge väline külg, kus vool on kiirem ja uuristab kallast
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
85 / 144
Tabel 4. Planeeringualal jõgede kaldavööndites asuvad kultuurimälestised, millele tuleb suuremat tähelepanu pöörata edasise tegevuse
kavandamisel
Mälestis / Tüüp96 Reg. nr Paiknemine planeeringualal Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus
Asulakoht / arhm 11791 Pärnu jõe paremkaldal Sauga jõe suudmest allavoolu; Sauga jõe paremkaldal Põllu tänavast kuni suudmeni
Pärnu kaubasadama arendamine Veeskamiskoha kavandamise vajadus Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tn kai vahelises piirkonnas Linnalise piirkonna tsoneeringud: - Merevärav – sadama akvatoorium - Sauga jõgi Pärnu jõe kaldatee Vana-Pärnu ja Kesklinna põhimõtteline ühendus Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine)
Vana-Pärnu kalmistu / ajm (kattub mälestisega nr 11791)
8319 KÜ 62501:002:0001 Sauga jõe paremkaldal (Põllu tänavast kuni Väike-Toome tn pikenduseni)
Meetmete rakendamine Sauga jõe lihkeohtlike kallaste püsivuse tagamiseks (kindlustamine, haljastamine) Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine)
August Sanga (1914-1969) haud97 / ajm (asub mälestisel 8319)
8332 Sauga jõe paremkaldal, vahetult jõe kaldavööndis Meetmete rakendamine Sauga jõe lihkeohtlike kallaste püsivuse tagamiseks (kindlustamine, haljastamine)
Asulakoht / arhm 11792 Pärnu jõe paremkaldal Sauga jõe suudmest ülesvoolu kuni Kaevu tänavani, Sauga jõe vasakkaldal Ankru tänavast kuni suudmeni
Japsi kalasadama arendamine Veeskamiskoha kavandamise vajadus Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tn kai vahelises piirkonnas Linnalise piirkonna tsoneeringud: - Sauga jõgi - Merevärav – sadama akvatoorium - Kesklinna sillast Papiniidu sillani Pärnu jõe kaldatee Meetmete rakendamine Sauga jõe lihkeohtlike kallaste püsivuse tagamiseks (kindlustamine, haljastamine) Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine)
Pärnu muinsuskaitseala98 27007
Pärnu jõe vasakkaldal Kesklinna sillast Rannapargini; olulised on vaated muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele silmapaistvatele objektidele – vt Joonis 8
Pärnu Jahtklubi Jahisadama ja Talvesadama arendamine Linnalise piirkonna tsoneeringud: - Merevärav – sadama akvatoorium - Kesklinna sillast Papiniidu sillani Pärnu jõe kaldatee Vana-Pärnu ja Kesklinna põhimõtteline ühendus
Asulakoht / arhm 11811 Tammiste külas Käbi tn ja Pärnu jõe vahelisel alal Linnalise piirkonna tsoneering: - Papiniidu sillast Tammiste ja Paikuse alevi elamupiirkonnani
96 arhm – arheoloogiamälestis; ajm – ajaloomälestis; ehm – ehitismälestis 97 Kultuurilooline haud, asukoht Vana-Pärnu kalmistu, üldosa, kvartal 21, plats 13-8;
https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=0eQNyPW5prx8 98 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord – eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
86 / 144
Mälestis / Tüüp96 Reg. nr Paiknemine planeeringualal Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus
Pärnu jõe kaldatee Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine)
Sindi-Lodja kiviaja asulakohad I, II ja III / arhm
27039 27040 27041
Paikuse alevikus Pärnu jõe vasakkaldal kaldavööndis (Reiu jõe suudmest ülesvoolu)
Linnalise piirkonna tsoneering: - Papiniidu sillast Tammiste ja Paikuse alevi elamupiirkonnani Planeeritav kergliiklustee Pärnu jõe kaldatee Supluskoht Veeliikluse arendamine (väikelaevaliikluse intensiivistumine)
Sindi õigeusu kiriku park / ehm 16779 Sindi linnas Pärnu jõe vasakkaldal
Linnalise piirkonna tsoneering: - Tammiste küla – Paikuse alev – Sindi linn Planeeritav kergliiklustee Pärnu jõe kaldatee
Sindi kalevivabriku hoonete kompleks koos kaitsevööndiga / ehm
16785 16786 16787
Sindi linnas Pärnu jõe vasakkaldal (sh Pärnu jõega ühenduses olev endine Vabriku kanal)
Linnalise piirkonna tsoneering: - Tammiste küla – Paikuse alev – Sindi linn Tagada hoonetele kasutus Pärnu jõe kaldatee
Kiviaja asulakoht / arhm 11810 Pärnu jõe paremkaldal Pulli külas Pulli küla puhke- ja peatuskoht Supluskoht Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Kalmistu / arhm 11826 Pärnu jõe vasakkaldal Kõrsa külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Ohvrikivi "Võnnukivi", "Kalevipoja vestitasku kivi" / arhm, ajalooline looduslik pühapaik
11840 Pärnu jõe sängis Urumarja külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Taali mõisa kalmistu / ajm 28745 Pärnu jõe vasakkaldal Taali külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Taali mõisa hooned ja rajatised, kokku 8 objekti (koos kaitsevööndiga) / ehm
-99 Pärnu jõe vasakkaldal Taali külas Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis Tagada hoonetele kasutus Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Taali mõisa park / ehm 16821 Pärnu jõe vasakkaldal Taali külas Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Kalmistu „Roomamägi“ / arhm 11836 Pärnu jõe paremkaldal Oore külas Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Kalmistu "Poola kirikuase“ / arhm 11835 Pärnu jõe paremkaldal Oore külas Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Tori pastoraadi hoone / ehm 16819 Pärnu jõe vasakkaldal Randivälja külas Puhke- ja peatuskoht – Taali mõis Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Tori mõisa hooned ja rajatised (kokku 19 objekti) / ehm
-100 Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, moodustab kiriku ja kalmistuga ühtse kompleksi
Matkatee sõlmpunkt Tagada hoonetele kasutus Veeskamiskoha kavandamise vajadus Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
II maailmasõjas hukkunute ühishaud / ajm
8344 Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, asub mõisakompleksi vahetus läheduses
99 Ei pea vajalikuks kõigi 8 kaitsealuse objekti registrikoode eraldi välja tuua, sest koostatava teemaplaneeringu täpsusastmes moodustavad need ühe kompleksi. 100 Ei pea vajalikuks kõigi 19 kaitsealuse objekti registrikoode eraldi välja tuua, sest koostatava teemaplaneeringu täpsusastmes moodustavad need ühe kompleksi.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
87 / 144
Mälestis / Tüüp96 Reg. nr Paiknemine planeeringualal Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus
Tori kirik / ehm 16846 Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, moodustab mõisa ja kalmistuga ühtse kompleksi
Tori kalmistu / ajaloomälestis 8345
Pärnu jõe vasakkaldal Tori alevikus, moodustab kiriku ja mõisaga ühtse kompleksi
Tori kalmistu väravaehitis / ehm 16847
Vabadussõja mälestussammas / ajm
27150
Kalmistu / arhm Kivikalme / arhm
11827 11828
Pärnu jõe vasakkaldal Levi külas
Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Muistne sild / arhm 11829 Pärnu jões Levi ja Muraka külade piiril
Ohvrikivi „Kõvera kase kivi“ / arhm 11834 Pärnu jõe paremkaldal Muraka külas
Kalmistu „Saaremägi“ / arhm 11832 Pärnu jõe paremkaldal Muraka külas
Ohverdamiskoht „Hiiesaar“ / arhm 11833 Pärnu jões Muraka ja Jõesuu külade piiril Veeskamiskoha kavandamise vajadus Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut
Kivikalme / arhm 11873 Pärnu jõe paremkaldal Vihtra külas Matkatee sõlmpunkt Veeskamiskoha kavandamise vajadus
Planeeritav kergliiklustee / Matkamarsruut Kivikalme / arhm 11874 Pärnu jõe paremkaldal Vihtra külas
Suurejõe vesiveski hoone / ehm 16888 Pärnu jõe vasakkaldal Suurejõe külas
Matkatee sõlmpunkt Veeskamiskoha kavandamise vajadus Matkamarsruut
Kurgja talu, kus aastail 1874-1882 elas Carl Robert Jakobson / ajm
8352 Pärnu jõe vasakkaldal Kurgja külas
Kurgja talu kalmistu / ajm 8353 Pärnu jõe paremkaldal Kurgja külas
Kalmistu / arhm 11866 Pärnu jõe paremkaldal Kurgja külas
Kalmistu / arhm 11870 Pärnu jõe vasakkaldal Rahnoja külas
Matkamarsruut
Kalmistu / arhm 11867 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas
Ohvrikivi „Kurikivi“ / arhm 11865 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas
Kivikalme "Kalmetimägi" / arhm 11864 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas
Kalmistu / arhm 11863 Pärnu jõe paremkaldal Kullimaa külas
Kalmistu / arhm 11877 Pärnu jõe vasakkaldal Võiera külas
Ülejõe talu kalmistu / ajm 28751 Pärnu jõe vasakkaldal Tagassaare külas
Hauamäe talu kalmistu / ajm 28752 Pärnu jõe vasakkaldal Tagassaare külas
Kalmistu / arhm 11869 Pärnu jõe paremkaldal Orikülas
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
88 / 144
Joonis 8. Väljavõte Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra101 lisast 1
101 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
89 / 144
9.7.2. Mõju teistele väärtuslikele kultuuriobjektidele
9.7.2.1. Prognoositud arheoloogiatundlikud alad
Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand)
kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise
võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula-
või laagripaigale vaid 1–5 cm suurused töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja kergesti
purunevad savinõude katkendid. Planeeringualal paiknevad potentsiaalsed kiviaja elupaigad Pärnu
jõe ning selle harujõgede kallastel. Maapõues künnikihi all võib olla säilinud kunagisi hoonepõhju,
koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest maasse peidetud
väärtvara. Oluline on tähelepanu pöörata ka vanade külade läheduses olevatele liivastele küngastele,
sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena.102 Eeltoodust lähtuvalt käsitleb
Muinsuskaitseamet kogu Pärnu jõe ja selle lisajõgede kaldaala Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-
Pärnumaa valla piires arheoloogiatundliku alana. Ei saa välja tuua alasid, mis on tundlikumad kui
mõni teine jõeäärne piirkond, sest arheoloogiapärandit esineb ühtlaselt kogu Pärnu jõe ulatuses ja
kultuurimälestisena riikliku kaitse all on sellest vaid väga väike osa.103 Selline lähenemine on
põhjendatud ja loogiline, sest ajalooline asustus on reeglina olnud seotud veekogudega, mida
kasutati joogivee ja toidu hankimiseks ning mille äärde tekkis esimene asustus. Kuna jõgesid kasutati
liikumisteedena, siis nende ääres võib olla säilinud jälgi/leide kunagistest asula- ja laagripaikadest.
Eeltoodust lähtuvalt on arheoloogiatundlikuks hinnatud piirkonnas tõenäosus inimtegevuse ja
ajaloolise asustusega seotud arheoloogilistele leidudele sattumiseks tavalisest suurem.
Pärnu jõe teemaplaneering arvestab Muinsuskaitseametilt saadud teabega prognoositud
arheoloogiatundlike alade paiknemise kohta. Vastavad kaardikihid (2021. aasta seisuga) on lisatud
teemaplaneeringu kaardirakendusse. Muinsuskaitseamet on samad kaardikihid edastanud ka Tori
vallale ja Põhja-Pärnumaa vallale ning arheoloogiatundlike alade prognoosist lähtuvalt teinud oma
ettepanekud üldplaneeringute koostamiseks.104 Pärnu linna osas teadaolevalt sellist kaardikihti veel
koostatud ei ole.
Tegevuste edasisel kavandamisel tuleb arvestada, et info arheoloogiliste leiukohtade ja uute
muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Muinsuskaitseametil on edaspidi kavas
arheoloogiatundlike alade ajakohast infot kajastada loodavas veebirakenduses.105
Arheoloogiliste leidude ja arheoloogiliste leiukohtade kaitset ning arheoloogilise uuringu vajadust
reguleerib muinsuskaitseseadus (MuKS). Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse,
veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise,
kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole
omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (MuKS § 24 lg 1). Arheoloogilise leiu
kultuuriväärtuse tuvastab Muinsuskaitseamet (MuKS § 24 lg 2). Arheoloogiline leiukoht on maa- või
veeala, kust on leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või
muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võib neid elemente jätkuvalt sisaldada
(MuKS § 25 lg 1). Igaüks peab rakendama ettevaatusmeetmeid, et vältida arheoloogilise leiukoha ja
arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist (MuKS § 25 lg 1).
Kuna arheoloogiapärandi kaitse tingimused on MuKS-iga piisavalt hästi ja detailselt reguleeritud, siis
puudub vajadus seada teemaplaneeringuga täiendavaid tingimusi. Edasiste tegevuste kavandamisel
ning vajadusel ka elluviimisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. MuKS-i § 76 lg 1 sätestab,
et kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi haldusorganid arvestavad oma ülesannete täitmisel
mälestiste, muinsuskaitsealade ja nende kaitsevöönditega, arheoloogiliste leiukohtade ja veealuse
102 Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja: Muinsuskaitseamet 103 Info Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõuniku Terje Luure 29.11.2022 e-kirjast 104 Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja: Muinsuskaitseamet 105 Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja: Muinsuskaitseamet
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
90 / 144
kultuuripärandiga ning kooskõlastavad seaduses sätestatud juhtudel Muinsuskaitseametiga
haldusaktide eelnõud ning teatisekohustusega tegevuste lubamise, mille ese on seotud mälestise,
muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha või veealuse kultuuripärandiga. Kui
seadusega ei ole kooskõlastamine nõutav, kuid taotletav tegevus on seotud MuKS-i § 26 lõikes 1,
§ 31 lõikes 3, § 32 lõikes 2, § 52 lõigetes 1–3 ning § 58 lõigetes 1–3 sätestatud töödega, küsib
kohaliku omavalitsuse üksus või riigi haldusorgan Muinsuskaitseameti arvamust. Arheoloogiapärandi
kaitseks ehitus- või muude mulla- ja kaevatööde peatamist reguleerib MuKS-i § 31. Arheoloogilise
leiu leidja kohustusi reguleerib MuKS-i § 27.
9.7.2.2. XX sajandi arhitektuur
XX sajandi (väärtuslik) arhitektuuri all mõeldakse 20. sajandil rajatud arhitektuuri paremikku, mis
väärib säilitamist. XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris
kajastuvates tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on 20. sajandi elukeskkonda
radikaalselt muutnud. Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid
ehitustavad. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme
teisenemises.106
Planeeringualale jääb neli XX sajandi arhitektuuri objekti Pärnus, üks objekt Sindis, üks objekt Tori
alevikus ja üks objekt Rõusa külas (vt Tabel 5). Planeeringualal jõele lähemate/jõe äärde jäävate
objektide asukohad on kajastatud planeeringu kaardirakenduses.
Tabel 5. Planeeringualal asuvad XX sajandi arhitektuuri objektid. Allikas:
kultuurimälestiste riiklik register107
Objekt Oma-
valitsus Aadress Dateering
/ periood Kasutus* Seisukord*
Sauga sild (ka
Siimu sild)
Pärnu linn üle Sauga jõe
Haapsalu mnt alguses
EW aegne kasutusel hea
Beti linaait Pärnu linn Pärnu, Vana-Sauga 2 tsaariaegne kasutusel rahuldav
Tsentraal- elektrijaam
Pärnu linn Pärnu, Lai tn 14 tsaariaegne kasutusel hea
”Silla” kauplus Pärnu linn Pärnu, J. V. Jannseni 2a108
nõukogude kasutusel hea
Sindi hüdroelektrijaam
Tori vald Sindi, Kalamaja tee 3 EW aegne ei kasutata
rahuldav
Korterelamu Tori vald Muraka tee 1, Tori alevik
EW aegne kasutusel halb
Uue-Vändra
vallamaja (vt ka Tabel 6)
Põhja-
Pärnumaa vald
Rõusa küla tsaariaegne ei
kasutata rahuldav
* Info kasutuse ja hinnang seisukorra kohta põhineb Muinsuskaitseameti eestvedamisel läbi viidud välitööde
andmetel (2008. a seisuga).
XX sajandi arhitektuuripärandit on võimalik kaitsta erinevatel tasanditel ja viisil:109
106 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne.
Eesti Kunstiakadeemia, 2012;
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud
30.11.2022) 107 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (vaadatud 19.12.2022) 108 XX sajandi arhitektuuri objektide registris on aadressiks ekslikult märgitud Pärnu, Silla tn 3a. 109 Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia
2012: https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud
30.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
91 / 144
1) riiklik muinsuskaitse (kultuurimälestiseks tunnistamine) – rakendada kõige olulisematele,
paremas korras olevatele unikaal- ja tüüpprojektidele, millel on (või on lihtsalt leitav)
funktsioon;
2) KOV-i miljööväärtuslikud hoonestusalad – suuremad ühetaolise väärtusliku hoonestusega,
ajastule iseloomulikud terviklahendused, tüüpilised üksikobjektid (kooslustena), elamud;
3) andmebaasis (kultuurimälestiste riiklik register) arvel olevad ehitised ja rajatised110 – objektid,
mille riiklik kaitse pole otstarbekas, kuid mis on olulised teadvustada;
4) dokumenteerimine – kui väärtuslikku hoonet ei ole võimalik kaitse alla võtta ja säilitada, siis
tuleb ehitis kirjeldada, dokumenteerida ja inventeerida. Kui kaitsta ei suudeta, siis on
kirjeldamisel ja dokumenteerimisel väga suur väärtus.
XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel
kujul ja neid on hiljem vähe muudetud. Selle nimekirja objektide kaitse alla võtmine saab käia ainult
paralleelselt olemasolevate mälestiste nimekirja analüüsiga, et oleks tagatud erinevate mälestiste
liikide, tüüpide ja ajastute esindatus kultuurimälestiste nimekirjas. Mitte kõik XX sajandi
arhitektuuripärandi objektide nimekirjast kaitse alla võtmiseks esitatud objektid ei pruugi
kultuurimälestisteks saada. Hinnata tuleb konkreetse kultuuriväärtuse olulisust ja avalikku huvi selle
säilimiseks, aga teiselt poolt ka kitsenduste/piirangute/kohustuste ulatust, mida mälestiseks
tunnistamine selle omanikule või mõnele teisele avalikule huvile (nt maakasutuse planeerimine)
kaasa toob. Kui riik soovib mõnda objekti mälestiseks tunnistada, peab ta tuvastama objektil
mälestise tunnused ning kaaluma, kas avalik huvi kaalub üles eraomaniku huvi asja vabalt vallata,
kasutada ja käsutada. Mälestiseks tunnistamisel peab ka selgitama, miks võetakse kaitse alla just
see objekt ja mitte mõni teine samalaadne.
Pärandihoid ei tähenda ainult rangeid muinsuskaitselisi meetmeid. Väga efektiivsed kaitsemeetmed
on teadlikkus ja väärtustamine. XX sajandi arhitektuuri objektide olemasolu teadvustamine
kultuuriväärtusena võimaldab neid objekte planeeringutes määratleda ja väärtustada kui kohalikku
arhitektuuripärandit.
Hooned ja rajatised säilivad kõige paremini siis, kui need on kasutuses. Kui planeeringualal asuvate
XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud ehitiste hea seisukord tagatakse, siis
negatiivset mõju ei avaldu.
9.7.2.3. Maaehituspärand
Maaehituspärand hõlmab piirkonnale iseloomulikku taluhoonestust (rehielamuid) ning valla- ja
koolimaju. Planeeringualale jäävad maaehituspärandi objektid vt Tabel 6. Planeeringualale jäävate
objektide asukohad on kajastatud planeeringu kaardirakenduses.
Tabel 6. Planeeringualal asuvad maaehituspärandi objektid. Allikas: kultuurimälestiste
riiklik register111
Objekt Oma- valitsus
Aadress Ehitus- aasta
Kasutus* Seisukord*
Rehemajad
Tölba Tori vald Oore küla 1890 info puudub hea
Tasase Tori vald Muraka küla 1890 info puudub hea kuni halb
Eldorado Tori vald Piistaoja küla 1918 info puudub hea
Tahkuse-Madise Tori vald Piistaoja küla 1921 info puudub hea
110 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (vaadatud 30.11.2022) 111 Kultuurimälestiste registri maaehituspärandi andmekogu sisaldab Eesti Vabaõhumuuseumi poolt kogutud
materjale piirkonnale iseloomuliku taluhoonestuse, valla- ning koolimajade kohta. Lingid:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list;
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-parishhouse;
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-school (vaadatud 30.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
92 / 144
Objekt Oma- valitsus
Aadress Ehitus- aasta
Kasutus* Seisukord*
Vallamajad
Taali vallamaja Tori vald Kõrsa küla 1901 kasutusel rahuldav
Tori vana vallamaja (on
mälestisena kaitse all112)
Tori vald Tori alevik, Pärnu mnt 9
19. saj kasutusel väga hea kuni hea
Tori vallamaja
(on mälestisena kaitse all113)
Tori vald Tori alevik 1889-
1890 kasutusel väga hea
Uue-Vändra vallamaja (vt ka
Tabel 5)
Põhja- Pärnumaa
vald
Rõusa küla 1885 ei ole kasutusel
väga hea kuni halb
Koolimajad
Sindi ministeeriumikool
(on mälestisena kaitse all114)
Tori vald Sindi, Kooli tn 9 1900- 1901
kasutusel koolimajana
väga hea kuni hea
Taali
ministeeriumikool Tori vald Pulli küla 1904 hoone seisab
tühjalt ja kasutuseta
väga hea kuni
hea
Viira algkool Tori vald Jõesuu küla 1934- 1935
kasutusel hoolekande- asutusena
väga hea kuni hea
Aleksandri (Pumbioja)
vallakool
Põhja- Pärnumaa
vald
Kullimaa küla 1884, juurde-
ehitused 1909 ja 1929
hoone on hüljatud ja
hävinemas
rahuldav kuni väga halb
Vändra gümnaasium
Põhja- Pärnumaa vald
Vändra alev, Kooli tn 13
1911- 1913
kasutusel koolimajana
väga hea kuni hea
Vändra õigeusu kihelkonnakool
Põhja- Pärnumaa vald
Vändra alev, Vana tn 94
1885 kasutusel sotsiaalmajana
väga hea
Vändra
kurttummade kool
Põhja-
Pärnumaa vald
Vändra alev,
Vana tn 100
1893,
juurde- ehitus 1904
hoone on
hüljatud ja lagunemas
hea kuni halb
Juurikaru
vallakool
Põhja-
Pärnumaa vald
Säästla küla 1912 kasutusel
koolimajana
väga hea kuni
hea
Saalemaa vallakool
Põhja- Pärnumaa vald
Mädara küla 1896 kasutusel elamuna
hea kuni rahuldav
* Info kasutuse ja hinnang seisukorra kohta põhineb Muinsuskaitseameti eestvedamisel läbi viidud välitööde
andmetel (2012. a seisuga). Hinnang on antud objekti konstruktsiooniosadele eraldi.
Hooned ja rajatised säilivad kõige paremini siis, kui need on kasutuses. Nagu eeltoodud tabelist näha,
on maaehituspärandi hoonete kasutatavuse ja seisundi vahel äratuntav seos: kasutusel olevad
hooned on reeglina väga heas ja heas seisundis, samal ajal kui kasutuseta hooned on pigem halvas
seisundis ja lagunemas. Maaehituspärandi säilitamiseks tuleks leida võimalused tühjalt seisvate
hoonete kasutuselevõtuks. Pärandihoid ei tähenda ainult rangeid muinsuskaitselisi meetmeid. Olulist
112 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16850 (vaadatud 30.11.2022) 113 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16850 (vaadatud 30.11.2022) 114 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16760 (vaadatud 19.12.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
93 / 144
rolli mängivad teadlikkus ja väärtustamine. Kui väärtuslikku hoonet ei ole võimalik kasutusele võtta
ja säilitada, siis tuleb ehitis kirjeldada, dokumenteerida ja inventeerida enne, kui see lootusetult
halvas seisukorras on. Kui hoonet säilitada ja väärtustada ei suudeta, siis on kirjeldamisel ja
dokumenteerimisel väga suur väärtus tulevaste põlvede jaoks.
9.7.2.4. Pärandkultuuriobjektid
Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist
väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud
pärandkultuuri objektid kunagi on kandnud. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul
olnu uuesti päevavalgele tuua ja seeläbi tõsta maaomanike ning maastikul tegutsejate teadlikkust
pärandkultuurist. Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua
eeldused nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja
kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks.
Planeeringualale jäävate pärandkultuuriobjektide asukohad on kajastatud planeeringu
kaardirakenduses. Kaardistatud pärandkultuuri objektid on leitavad ka Maa-ameti andmebaasist, mis
on töövahendiks kinnisvaraarendajatele ja planeerimisotsuste tegijatele, et võimalusel vältida
pärandkultuuri objektide hävimist. Pärandkultuuriobjektide register on ajas muutuv. Selle
täiendamiseks ja täpsustamiseks tuleb pöörduda pärandkultuuriobjektide registri haldaja Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) poole115 või teha seda läbi Maa-ameti kaardirakenduse.116
Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku
teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kohalikul omavalitsusel on soovitav pärandkultuuriobjektide
säilitamise ja kaitse vajadust kohaliku tasandi planeeringute koostamise käigus teadvustada ning
see kogukondliku kokkuleppena fikseerida.
9.7.2.5. Miljööväärtuslikud alad
Miljööväärtuslik (hoonestus)ala on kohaliku tasandi planeeringuga määratletud ala, mille terviklik
miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi,
ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.
Planeeringualal on Pärnu jõega otseselt seotud viis miljööväärtuslikku ala.
Sindi linnas asuv miljööala – Wöhrmanni puiestee koos kiriku, raekoja ja Kiriku pargi ning
neid ümbritseva haljastusega – jääb osaliselt jõe kaldale. Teemaplaneeringuga on läbi
miljööväärtusliku ala kavandatud Pärnu jõe kaldatee, mis võimaldab jalakäijatel ja kergliiklejatel
liikuda jõe kaldavööndis.
Pärnu linnas jõe vasakkaldal asub Jõe miljööala, mille iseloomulikuks osaks on jõele suunduvad
tänavad. Tegemist on kunagisest kalurikülast välja kasvanud Pärnu vanima eeslinna osaga, mille
miljöö kujunemisel on oluline roll Pärnu jõel ja ajalooliselt väärtusliku hoonestuse arhitektuursel
mitmekesisusel. Pärnu jõega piirnevatel kinnistutel paiknevate elumajade peafassaad ei avane jõe
poole, vaid sealpool asuvad tagaõued.117 Koostatava teemaplaneeringu kontekstis on oluline tagada
Pärnu jõe vaadeldavus piki tänavakoridore, mis suubuvad jõeni (tänavad: 1. Jõe, 2. Jõe, 3. Jõe, 4.
Jõe, Väike-Jõe, Pilli). Teemaplaneering näeb ette läbi miljööväärtusliku ala Pärnu jõe kaldatee (tee
on reaalselt olemas Jaansoni raja näol), mis võimaldab jalakäijatel ja kergliiklejatel liikuda jõe
kaldavööndis. Tee aktiivse kasutatavuse tõttu (mis aja jooksul eeldatavalt suureneb) on soovitav
tähelepanu pöörata ka Jõe miljööala jõeäärsete kruntide tagaõuede heakorrale ja jõepoolsete piirete
esteetilisele väljanägemisele.
Taali mõisakompleksi ja mõisapargi miljööväärtuslik ala asub Tori vallas, Taali külas Pärnu jõe
vasakkaldal. Alal asub hulgaliselt kultuurimälestisi jm vaatamisväärsusi, samuti ilusa vaatega koht
115 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist;
vaadatud 30.11.2022 116 http://media.rmk.ee/files/Kuidas_saata_teave_parandkultuuri_objekti_asukohast.pdf; vaadatud 30.11.2022 117 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+. Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond, märts 2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
94 / 144
Pärnu jõe ääres. Ala asub Tori väärtusliku maastiku piirides. Teemaplaneeringuga on ala määratud
puhkevõrgustiku peatus- ja puhkekohaks. Vahetult ala kõrvalt möödub kergliiklustee/
jalgratta(matka)tee.
Tori asula miljööväärtuslik ala asub Tori aleviku keskuses valdavalt jõe vasakkaldal Tori mõisa
hoonestuse alal, kuid haarab kaasa ka Tori silla ja Tori vallamaja hoone. Alal asub hulgaliselt
kultuurimälestisi jm vaatamisväärsusi, läheduses on ilusa vaatega kohad Pärnu jõe ääres. Ala asub
Tori väärtusliku maastiku piirides. Vahetult ala kõrvalt möödub kergliiklustee/jalgratta(matka)tee.
Oore küla talumaade miljööväärtuslik ala haarab ulatuslikku külamaastiku ala Pärnu jõe
paremkaldal. Alal asub mitmeid vaatamisväärsusi. Jõe vastaskaldal on ilusa vaatega kohad. Suurem
osa alast asub Tori väärtusliku maastiku piirides. Ala läbib kergliiklustee/jalgratta(matka)tee.
Miljööväärtuslike alade tingimused määratakse üldplaneeringuga. Paiknemine jõe kaldal annab
miljööaladele lisaväärtust ja ning alade väärtustamine koos jõega võimaldab välja tuua nende
eripära.
9.7.3. Kultuuriväärtusega hoonete ja rajatiste säilitamise olulisus
Kultuuriväärtusega hoonete ja rajatiste, samuti kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu olulisus
seisneb eelkõige vaimse kultuuripärandi järjepidevuse hoidmise ja edasiandmise võimaldamises. Üks
võimalus kultuuriväärtusega hoonete säilitamiseks ja (uuesti) kasutuselevõtuks on leida neile sobiv
kasutusotstarve. Selle aluseks on kohaliku kogukonna vajadused, soovid ja võimalused. Kuna need
objektid (kunagised koolimajad, vallamajad, rahvamajad, samuti laululavad, külaplatsid jms) asuvad
enamasti keskustes, siis tuleb mõelda ka sellele, kuidas tagada nendes pakutavate kultuuriteenuste
mitmekesisus ja kättesaadavus ka kaugemal maapiirkondades elavatele inimestele. See aspekt vajab
muuhulgas analüüsimist ka seoses ühistranspordi korraldamisega. Kuna kultuuritaristu
käigushoidmine on reeglina suures osas projektipõhine, siis on oluline tagada taristu ülalpidamise
järjepidevus KOV-i ja riigi toel, et inimestel, sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel, ning
kogukonnal tekiks kindlustunne tuleviku suhtes. Lisaks kultuuriväärtuste hoidmisele on sellel oluline
positiivne mõju ka piirkonna elanike sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele.
Üks oluline teema, mis seoses kultuuripärandi kaitsega vajab riiklikul, maakondlikul ja kohalikul
tasandil kokkuleppeid, on väärtuslike hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks vajalikud finantsid. Eestis
on üksjagu näiteid, kus ajaloolised väärikad hooned, mis on seni toiminud nt koolimajade või
hooldekodudena, jäetakse maha põhjendusega, et nende ülalpidamine on kulukas. Seejuures
ehitatakse sageli lähedusse uus sama otstarbega, kuid nii ehitamise kui ka ülalpidamise mõttes
„soodne“ hoone. Tegemist on lühinägeliku mõtteviisiga, sest ei nähta laiemat pilti. Asi on sageli ka
suhtumises ja kergema vastupanu teed minekus. Enne otsuste tegemist tasuks muuhulgas mõelda
ka sellele, millise suhtumise me anname sellega edasi järeltulevatele põlvedele.
Kui tehakse koostööd, ei tohiks ajalooliste ja kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimine reeglina
olla ületamatu ülesanne, kuigi see võib esialgu olla kallim. Asi ei ole ainult ühepoolne – ka
muinsuskaitsjatel tuleb mõnikord teha järeleandmisi, kui kaalul on objekti säilimine. Et ajaloolised
hooned oleksid kasutatavad, tuleb neis muuhulgas tagada tuletõrje- ja ohutusnõuded ning
kaasajastada tehnovõrgud. Kaasaegse küttelahendusega ning asjatundlikult soojustatud hoone
ülalpidamiskulud ei pruugi uue hoone omadest olla suuremad. Samas võib rahasse (otseselt)
mittekonverteeritav tulu olla suurem, sest tegemist on inimeste elu- ja töökeskkonda kujundavate
väärtustega.
Samas, kui on tehtud otsus, et mõni ajalooline objekt väärib kaitset, tuleb selle omanikuga teha
koostööd ning vajadusel leida ka (kompromiss)lahendused ja ressursid, et objekti säilimine ja kaitse
oleks tagatud. Piirangute, kohustuste ja vastutuse seadmine ainult objekti omanikule ei ole
õigustatud. Seetõttu on ka oluline, et mälestiste omaniku motiveerimiseks leitaks vajalikud ressursid
(nt nõustamine, restaureerimistoetused, muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud,
eritingimustest tulenevate kulude kompenseerimine jms). Kindlasti ei piisa toetuste eraldamisest
ainult avariiliste objektidele.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
95 / 144
Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui
piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks
eeliseks nt (kultuuri)turismi arendamisel.
Kultuuripärandi hoidmine ei ole ainult muinsuskaitsjate ja väheste fanaatikute ülesanne. Tegemist
on valdkonnaülese teemaga, kus ideede ja ressursside ühitamine peaks olema kõigi, sh riigi ja
kohaliku omavalitsuse üks põhiülesandeid. Erinevad huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel
lõimitud. Kultuurimälestiste säilimine tuleb poliitikate ja arengukavade kaudu siduda teiste
valdkondade ja huvidega nagu näiteks sotsiaalvaldkond, säästev areng, elamisväärne keskkond jms.
Näiteks Rahandusministeerium üksi ei peaks otsustama riigile kuuluvate ja Riigi Kinnisvara AS-i
hallatavate ajalooliste hoonete saatuse üle, vaid võiks arvestada ka kohaliku kogukonna huvide ja
vajadustega. Koolivõrgu korrastamine võib avaldada kaudset negatiivset mõju ka ajaloolise
väärtusega koolihoonetele (nt mõisakoolid), kui koole suletakse. Ajalooliste paisude likvideerimisega
ja avamisega (eelkõige seoses kaladele rändeteede tagamisega) vajuvad unustusehõlma ajaloolised
veskid ja veskikohad. Paljud veskikohad on säilinud vaid varemetena, aga mitmed veskielamud on
veel kasutusel ja neid hooldatakse.
Oluline kultuuriväärtuslik, kuid halvas seisukorras objekt planeeringualal Pärnu jõe kaldal, mis vajab
terviklahendust, on Sindi kalevivabriku hoonetekompleks (riikliku kaitse all olevad ehitismälestised)
koos Vabriku kanaliga.
Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on vaja leida väärikas sisu, et areng selles osas oleks säästev ja
samas jätkusuutlik. Ekstensiivset poliitikat, kus vana ja ajalooline hoone jäetakse maha, et ehitada
kõrvale uus ja odav, ei saa nimetada säästvaks ja jätkusuutlikuks. Sellega kaob ära motivatsioon
ajalooliste hoonete säilitamiseks ja ülalpidamiseks või veeretatakse need kulud kellegi teise kanda.
Ajaloolised hooned ja rajatised, paigad, kohanimed jms on üks osa komponentidest, mis kujundavad
piirkonnale iseloomuliku keskkonna. Tänaseks on suur osa neist inventeeritud ja uuritud ning arvele
võetud kas Muinsuskaitseameti eestvedamisel (vt uuringud118) või RMK poolt pärandkultuuri
inventeerimise käigus (vt pärandkultuuri kaardirakendus119). Raudteejaamade, vallamajade,
palvemajade ja maakoolimajade kohta on koostatud alusuuringud.120
Muinsuskaitseametil, KOV-idel ja kultuurimälestiste valdajatel on soovitav teha omavahel koostööd,
et saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike
objektide säilitamiseks, kaitseks ning jätkuva kasutuse tagamiseks.
9.8. Mõju maastikele ja vaadetele
9.8.1. Mõju väärtuslikele maastikele, ilusatele teelõikudele ja vaadetele
Teemaplaneeringu alal Pärnu jõe ääres asuvad järgmised väärtuslikud maastikud: Pärnu rand ja
vanalinn, Niidu‒Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi linn, Tori ning Vihtra‒Suurejõe‒
Kurgja jõemaastik. Planeeringualal paiknevad ka Piistaoja põllumaastik ning osaliselt Vändra ja
Soomaa väärtuslikud maastikud.
Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud maakonnaplaneeringus toodud tingimustest väärtuslike
maastike säilitamiseks. Arvestades teemaplaneeringu spetsiifikat, on keskendutud eelkõige nendele
väärtuslikele maastikele, mis on seotud Pärnu jõega, ning Pärnu jõele kui ilusa vaatega veeteelõigule.
Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud alad, milles on kuhjunud
kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus
118 Muinsuskaitseameti veebileht: http://www.muinas.ee/uuringud 119 Maa-ameti X-GIS kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 120 Programmi „Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ käigus; vt:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=methodologicalmaterial
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
96 / 144
ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning
silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Maakonnaplaneeringuga on kehtestatud:
- üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks;
- tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks;
- tingimused silmapaistvalt ilusa vaatega kohtade säilitamiseks;
- soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks.
Kõrgelt hinnatud maastikuväärtuste ja tuuleparkide domineeriva visuaalse mõju tõttu annab
teemaplaneering üldise suunise vältida tuuleparkide kavandamist väärtuslikule maastikule.
Põhjendatud vajadusel on tuuleparke võimalik väärtuslikule maastikule kavandada, kuid nende
asukohta ja tuulikute paiknemist tuleb hoolikalt valida läbi visuaalse mõju hindamise. Mõju hindaja
nõustub selle lähenemisega (maakonnaplaneeringu täpsustamisega), sest kuigi üldisele riiklikule
taastuvenergeetika poliitikale toetudes soovitakse arendada tuuleparke iga hinna eest ja igal pool,
tuleb siiski arvestada ka muude väärtustega. Tuulepargid maastikus on väga domineerivad, mistõttu
nende asukohti tuleb kaaluda hoolikalt (koostades nähtavusanalüüsi ja hinnates mõju vaadetele).
Sama kehtib ka suurte tööstuslike päikeseparkide kohta: arvestades väärtuslikke maastikke, vaateid
ilusatelt teelõikudelt ja ilusatest vaatekohtadest tuleb nende asukohtadena eelistada vähem
silmapaistvaid piirkondi maastikus.
Maakonnaplaneeringuga on Pärnu jõgi määratud ilusa vaatega veeteelõiguks. Maakonnaplaneering
annab soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks veeteelõikudel. Nendeks on kaldaalade
(eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele avalike juurdepääsude
tagamine veekogudele, veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele,
vaadete avamine veekogult kallastele, veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne)
loodusliku sängi taastamine.
Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringus on jõutud järeldusele, et maakonnaplaneeringu kaardile
märgitud ilusa vaatega punktidest ei avanenud mitmel juhul (nt Suurejõe, Sindi) vaadet jõele või
oleks selleks tulnud minna eramaale (nt Randjärve külas). Uuringu koostaja hinnangul avanesid
märkimisväärsemad vaated pigem sildadelt. Lisaks jäi piirkonda ka mitmeid selliseid ilusa vaatega
punkte, mida kaardile ei ole märgitud (nt Tori põrgu)121. Lähtuvalt nimetatud uuringust ning
arvestades veeäärsete vaadete atraktiivsust ja puhkeväärtust ning avalikku huvi on
teemaplaneeringuga määratud täiendavaid silmapaistvalt ilusa vaatega kohti, näiteks vaated
planeeringualal asuvatelt sildadelt, Jaansoni rajalt jms. Perspektiivis tuleb ilusa vaatega punktid
metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti korrigeerida. Vajalikuks võib osutuda ilusate
vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine (kinnikasvamise vältimine) või parema
juurdepääsetavuse tagamine.
Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet plaanitakse kalda
piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi
pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu
veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Jõe kallaste piiranguvööndis valik- ja turberaie
tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses toodud tingimustega (nõuded puistu esimese rinde
rinnaspindalale ja täiusele). Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava järgi ei kahjusta vaate avamise
eesmärgil kaldavööndis (sh veekaitsevööndis) noore puittaimestiku eemaldamine kaitseväärtusi,
kuid põlispuude raiest tuleb hoiduda. Lubatav on jõkke langenud puude eemaldamine ning reaalses
vettelangemise ohus oleva puu raie. Kohad, kus vaate avamine on vajalik või mõistlik, tuleb selgitada
planeeringute või projektidega. Avatud vaatega kohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ning
tagada parkimisvõimalus, pingid jms.
Suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad on kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus
saab nautida loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Teemaplaneering on veeäärsed ilusa
vaatega kohad hõlmanud veematka sõlmpunktide ja puhkealade kooseisu. Seetõttu on vajalik, et
121 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves 2019
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
97 / 144
üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega
kohtade, matkateede jms edasisel kavandamisel ning kasutamistingimuste täpsustamisel arvestada
maastiku koormustaluvusega tallamiskindluse aspektist (sh kasutuskoormuse eeldatava
suurenemisega) ning vajadusel projekteerida vastavad rajatised.
Ilusa vaatega kohtade hulka liigituvad kahtlemata ka Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorraga122
määratud vaated muinsuskaitsealale ja seal asuvatele silmapaistvatele objektidele (vt Joonis 8).
nende vaadete tagamisel lähtutakse muinsuskaitseala kaitsekorrast.
9.8.2. Maastik kui elu- ja töökeskkond
Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon (Council of Europe Landscape Convention) on 20.10.2000
Firenzes vastu võetud ja 01.03.2004 jõustunud üleeuroopaline kokkulepe kaitsta kõiki maastikke
ning edendada koostööd maastike hindamisel ja väärtustamisel. Eesti allkirjastas konventsiooni
20.12.2017 ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.06.2018. Maastikukonventsioonis
rõhutatakse, et igasugune maastik kui inimeste elukeskkond vajab kaitset, hoolt ja
kokkuleppeid. Maastik mõjutab olulisel määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sellel on suur
tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt.123
Konventsiooni põhimõtted puudutavad ka planeeringute koostamist.
Konventsioon selgitab ja põhjendab maastike tähtsust järgmiselt:124
- maastikud aitavad kaasa sotsiaalsete vajaduste, majandustegevuse ja keskkonna vahelisele
tasakaalustatud ja harmoonilisel suhtel põhineva säästliku arengu saavutamisele;
- maastik pälvib kultuurilises, ökoloogilises, keskkonnaalases ja ühiskondlikus valdkonnas suurt
avalikkuse huvi ning on kasulik majandusressurss, mille õige kaitse, korraldus ja planeerimine
võib kaasa aidata töökohtade loomisele;
- maastikel on tähtsus kohalike kultuuride kujunemisel ning roll loodus- ja kultuuripärandi ühe
põhiosana, mis edendab inimeste heaolu ning aitab kindlustada piirkonna identiteeti;
- maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades,
degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel;
- põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning
regionaal- ja linnaplaneerimise, transpordi, infrastruktuuride, turismi ning puhkemajanduse
areng ehk üldisemalt muutused maailma majanduses kiirendavad sageli maastike
ümberkujunemist;
- üldsus soovib näha heatasemelisi maastikke ja maastike kujunemises aktiivselt osaleda;
- maastikud mängivad võtmerolli isikliku ja sotsiaalse heaolu tagamisel ning maastike
kaitsmisel, korraldamisel ja planeerimisel on kõigil nii õigusi kui ka kohustusi;
- maastikukonventsioonil on seosed loodus- ja kultuuripärandi kaitset ja korraldust, regionaal-
ja ruumiplaneerimist ning kohalikke omavalitsusi ja piiriülest koostööd puudutavate
rahvusvaheliste õigusaktidega;125
122 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002 123 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa-
noukogu-maastikukonventsioon (vaadatud 09.11.2022) 124 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 125 eriti Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (sõlmitud 19. septembril 1979
Bernis), Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (sõlmitud 3. oktoobril 1985 Granadas), Euroopa
arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni redaktsioon (sõlmitud 16. jaanuaril 1992 Vallettas), territoriaalsete
kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon (sõlmitud 21. mail 1980
Madridis) ja selle lisaprotokollid, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (sõlmitud 15. oktoobril 1985
Strasbourgis), bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sõlmitud 5. juunil 1992 Rio de Janeiros), maailma
kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (sõlmitud 16. novembril 1972 Pariisis) ning konventsioon
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
98 / 144
- maastike kvaliteet ja mitmekesisus on ühiskondlik ressurss, mille kaitseks, korralduseks ja
planeerimiseks on oluline teha koostööd.
Maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Maastik on mängulava mitmele
majandussektorile. Maastik on oma olemuselt kergesti mõjutatav ja haavatav ning majanduses
toimuvad arengud kiirendavad maastike ümberkujunemist. Samas on maastik ka majandusressurss,
mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele. Maastikku peetakse üheks indiviidi
ja ühiskonna heaolu võtmeks ning maastikel on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis
avalikkust ühendav roll.
Eesti maastikukorraldus on seni olnud peamiselt kaitsealadepõhine, väärtustades esteetilisi
maastikupilte, mis toovad meieni (kunagise) traditsiooni ja ajaloo. Erinevus maastikukonventsiooni
lähenemisest seisnebki selles, et Eestis klassifitseeritakse väärtuslikuks küll tüüpilised, esinduslikud
ja haruldased maastikud, ent harilik igapäevamaastik jääb tähelepanuta, kohalik elanik justnagu
lahutatakse maastikust. Kahtlemata omavad kaunid pildid hingelist väärtust, ent maastikus elavate
ja seda loovate inimeste jaoks ei oma need oluliseks peetud maastikud erilist tähtsust.
Kohalik ei suhtu maastikku kui kultuurisündmusse ja museaali, tema jaoks on maastik igapäevane
töö- ja elukeskkond.126
Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku
käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Selle teema alla kuuluvad
peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse (vt allpool) muuhulgas ka
linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne
atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik
elanik liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja korrastatud ning meeldivas
keskkonnas. See võib saada mõnelgi puhul argumendiks ka elukoha valikul ning tuua piirkonda
juurde uusi elanikke.
Valdkonnad, mis mõjutavad ümbritsevat maastikku, on metsandus, põllumajandus, majandus,
ruumiline planeerimine, arhitektuur, maastikuarhitektuur, jäätmekäitlus, maavarad ja vesi.
Metsadega seoses kujundavad maastikku nii lagealale sirgunud noor mets, raiesmikud, leht- ja
okaspuude vaheldumine kui ka tormimurru- ja metsapõlengualad ja muu taoline. Põllumajandusel
on oluline roll kultuurmaastike kujunemisel. Maastik on oluline majandusressurss, mille õige kaitse,
korraldus ja planeerimine mõjutab positiivselt nii majandusinvesteeringute tegemist kui aitab kaasa
ka töökohtade loomisele. Ruumiline planeerimine on üks olulisemaid maastike kasutust suunavaid
vahendeid ning üks kolmest maastikukonventsiooni peaeesmärgist. Konventsiooni kohaselt on
maastike planeerimine tulevikku suunatud tegevus, mille eesmärgiks on parendada, taastada või
luua erinevatele vajadustele ja ootustele vastavaid maastikke. Selle käigus maastikke uuritakse,
analüüsitakse, kavandatakse ning kavandatu elluviimise tulemusena luuakse uusi maastikke.
Arhitektuur loob suure osa meie igapäevasest elukeskkonnast. Selle väljenduseks on meid ümbritsev
maastik. Maastikuarhitektuuri objektiks on kogu välisruum nii linnas kui ka maal. Maastikuarhitekti
töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, säilitades ja esile tuues
maastikuväärtusi ning võttes seejuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja
ökoloogilisi aspekte. Jäätmekäitlusvaldkonnas panustavad maastiku kvaliteeti kõik tegevused, mille
eesmärk on prügistamise ja ebaseadusliku ladestamise vähendamine. Maastikupilti ning
maakasutust mõjutab ka maavarade kaevandamine ja kasutamine. Kaevandamine ei hõlma küll
pindalaliselt ulatuslikke alasid, kuid sellel on suur visuaalne ja ökoloogiline mõju maastike
kvaliteedile. Veemaastik on samuti maastik ja veekogude puhtusel ning kallaste kujundamisel ja
kasutamisel on oluline mõju maastikuilmele ja -kvaliteedile.127
üldsuse juurdepääsust infole, osalemisest otsuste tegemisel ja juurdepääsust õigusemõistmisele keskkonna alal
(sõlmitud 25. juunil 1998 Århusis) 126 Diana Rimm. Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise vajadus ja võimalused Eestis. Magistritöö, Eesti
Maaülikool, 2007 127 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa-
noukogu-maastikukonventsioon#valdkonnad (vaadatud 09.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
99 / 144
Maastikukonventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt –
üksikisikust riikliku tasandini ning kõigi maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade
koostöös. Riigi roll on määratleda kohaliku, riikliku ja piirkondliku tasandi eesmärgid ja meetmed
ning paika panna eri tasandite vahelise koostöö põhimõtted. Maastikukonventsioon rõhutab kohaliku
tasandi otsuste olulisust maastike kaitsel, planeerimisel ja korraldamisel. Maastike seisukohalt omab
seejuures erilist tähtsust kohalike omavalitsuste ülesanne korraldada antud vallas või linnas ruumilist
planeerimist (üld- ja detailplaneeringuid), heakorda, teede ehitamist ja korrashoidu. Kohalikel
omavalitsustel on oma territooriumil kõige suuremad sisulised võimalused maastike kvaliteediga ning
elukeskkonna parendamisega seonduvaid tegevusi suunata, kuna sellel tasandil toimub üksikisikute
ja avalike huvide sidumine vahetult.128
Maastiku olemust ja väärtust teemaplaneeringu ala linnalises keskkonnas (Pärnu jõe alamjooksu
piirkonnas Sindi linnas ja sellest allavoolu kuni suudmeni) mõjutavad eelkõige majandus, ruumiline
planeerimine, arhitektuur, maastikuarhitektuur, jäätmekäitlus ning vesi (jõed ja nende kaldad).
Oluline on leida tasakaal linnalooduse (sh pargid, alleed, roheline võrgustik) ja ehitatud keskkonna
(hooned, teedevõrk jm ehitised) vahel. Pärnu jõgi loob eeldused unikaalse avaliku ruumi
kujundamiseks ja selle nautimiseks nii jõe kaldalt kui ka vee pealt.
Maastiku mitmekesist tunnetamist võimaldavad erinevad liikumisvõimalused. Planeeringuala teljeks
olev Pärnu jõgi on maakonnaplaneeringuga määratud ilusaks veeteeks. Seega on oluline, millised
vaated avanevad jõel liikuja jaoks ja milline on jõe kallaste heakord. Sama kehtib ka planeeringualale
jäävate Sauga ja Reiu jõgede kohta, sest seal on jõe kaldad veel liikujale oluliselt lähemal kui Pärnu
jõe alamjooksul. Samaväärselt oluline on maastikupilt kohaliku inimese jaoks, kes liigub igapäevaselt
töö/kooli ja kodu vahel (sõltumata liikumisviisist), ning puhkaja ja külalise jaoks, kes tuleb veetma
vaba aega.
Pindalaliselt suurem osa teemaplaneeringu alast (eelkõige Sindi linnast ülesvoolu) on hajaasustusega
maapiirkond. Sellega seoses on allpool toodud mõned kaalutlused, millele tuleks järgmistel
planeerimise tasanditel selle piirkonna maastike kujundamisel tähelepanu pöörata.
Kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike planeerimisel129
Maastik on kompleksne ja keeruline mõiste. Maastiku üks kõige tähtsamaid omadusi on muutumine.
Eesti maastike peamised ohud on rahvastiku vähenemine ja põllumajandusmaade hülgamine koos
kõigi sellega kaasnevate muutustega visuaalses kvaliteedis ja maastike toimimises.
Inimestel on erinev arusaam maastiku mõistest. Kohalikul tasandil maastiku mõistet igapäevakõnes
ei kasutata, vaid räägitakse pigem kohtadest. Seepärast tuleb planeerijatel teha palju eeltööd, et
leida kohalike elanikega ühine keel ning saada mõistetest ühtmoodi aru. Vastasel korral võivad
planeeringud, strateegiad, poliitikad või muud eesmärgiks seatud meetmed luhtuda.
Kohalike elanike maastikueelistuste uurimine näitas, et positiivselt mõjutasid eelistusi eeskätt
maastikul nähtavad looduslikud tunnusjooned ning piirkonnale iseloomulik ajaloolis-kultuuriline
pärand (nt mõisad, kirikud). Kohalikul tasandil võib ilmneda veel arvukalt mõjutusi, nt
kirjandusteoste mõju, aktiivsete koduloouurijate või piirkonnast pärit tuntud inimeste mõju.
Loomulikult mõjutab inimeste maastikueelistusi ka nende päritolu, tegevusala, hariduslik taust ja
palju muid individuaalseid tegureid, kuid üldjoontes, sh valla tasandil on võimalik inimeste
maastikueelistusi ja nende suhtumist maastikusse analüüsida ja nendega arvestada ka
individuaalsetesse eripäradesse laskumata. Valdav osa avalikkusest hindab moodsat tööstuslikku
põllumajandusmaastikku madalalt ja eelistab „vanamoodsat“ maastikku ja/või maastikke paljude
„looduslike elementidega“. Eesti maaelanikud eelistavad selgelt avatud vaadete ja enamasti
128 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa-
noukogu-maastikukonventsioon#rakendamine (vaadatud 09.11.2022) 129 Helen Alumäe. Landscape Preferences of Local People: Considerations for Landscape Planning (Kohalike
elanike maastikueelistused: kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike planeerimisel. Doktoritöö). Institute of
Geography, University of Tartu, 2006. Dissertationes Geographicae Universistatis Tartuensis 26:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/984/5/alumaehelen.pdf (vaadatud 09.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
100 / 144
väiksemastaabiliste maastikuelementidega mitmekesist külamaastikku. Küsitluse kohaselt sisaldab
ideaalne Eesti külamaastik põlde, lehmakarju ja talumajapidamisi koos taustal oleva metsaga.
Traditsiooniliselt on põllumajandus olnud kõige olulisem Eesti maastike kujundaja. Viidatud
doktoritöö tulemused tõendasid, et käsitletud maakondade130 kohalikud elanikud eelistavad
mitmekesist, elavat külamaastikku koos selles nähtavate ja tajutavate inimtegevuse mõjudega.
Enamike kohalike elanike arvates ohustab Eestimaa külamaastikke põllumajanduse allakäik ning
sellega kaasnevad protsessid nagu külade tühjenemine ja lagunemine, põllumaade söötijätmine ja
võsastumine. Samas hinnatakse kõige kõrgemalt just selliseid külamaastikke, kus vaateväljas on
haritud põllud, kariloomad ja toimivad talukohad. See annab selge signaali vajadusest
maapiirkondade maastike arengule ja tulevikule enam tähelepanu pöörata, arvestades ka seal
elavate inimeste eelistuste ja väärtushinnangutega. Traditsiooniline põllumajandusmaastik on
asendumas nn post-produktiivse külamaastikuga, milles sageli annavad tooni turismirajatised ja
põllumajanduses mittehõivatud elanikud. Muutlikud on ka kohalike elanike väärtushinnangud
maastiku osas: kui keerulisemal, majanduslikult raskel ajal hinnatakse enam maastiku
majanduslikku väärtust, siis nn parematel aegadel peetakse oluliseks ka maastiku
identiteediväärtust, samuti ajaloolis-kultuurilist pärandit ja maastiku esteetilist aspekti.
Kuigi me võime teada kohalike elanike maastikulisi eelistusi ja maastikega seotud väärtusi ning
teeme plaane, mis peavad kaasa aitama soovitud tuleviku täitumisele, ei ole maastike arengu tulevik
siiski täielikult ennustatav ega planeeritav. Tuleviku maastikel on mitmeid alternatiive, mis sõltuvad
nii üksikisikute otsustest kui ka poliitikatest, strateegiatest ja muudest elluviidavatest meetmetest.
Üks viis maastike tuleviku käsitlemiseks on kasutada erinevaid stsenaariume. Visualiseeritud
stsenaariumide väljatöötamine ja kohalike elanike eelistuste väljaselgitamine annab tagasisidet
poliitikutele ja otsustajatele, kusjuures lõpptulemus võib sisaldada elemente erinevatest
stsenaariumidest.
Kohalikke elanikke kaasav planeerimine aitab inimesi ja neid ümbritsevaid maastikke lähendada ning
innustada inimesi maastiku ja selles peituva pärandi eest hoolt kandma. Sageli jääb puudu
enesekindlusest, huvist ja teadmistest, mis suunaksid inimesi maastikule rohkem tähelepanu
pöörama. Kaasav planeerimine saab aidata tekkida sisemisel huvil ja vajadusel omi maastikke
austada, harida ja hoida, mis omakorda tugevdab kohaliku kogukonna identiteeti ja elujõudu, luues
aluse külamaastike säilimisele.
9.9. Mõju asustusele ja maakasutusele
Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde
jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Pärnu maakonna rahvastik on viimastel aastatel
kasvanud. Samas on Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade rahvaarv vähenenud. Rahvaarvu vähenemine
valdades on piirkonniti olnud erinev.
Planeeringu eesmärk on muuhulgas piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade
määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,
sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine ja piirkonna elanikele
kvaliteetsema elukeskkonna loomine.
Pärnu linna arengukava 2035+131 seab eesmärgiks teha kõik selleks, et Pärnus oleks hea elada ning
ühendada elanike elukeskkond parimal ja loodussäästlikumal moel looduskeskkonnaga. Pärnu üheks
väljakutseks on ruumiline planeerimine lähtuvalt elanikkonna vajadustest. Pärnu on valglinnastuv
linn, kus toimub väikese asustustihedusega suurte linnaliste alade laienemine peamiselt
ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt, kesklinn jääb rohkem vanemaealise elanikkonna jaoks.
130 Võrumaa (Obinitsa piirkond Meremäe vallas), Põlvamaa, Valgamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa,
Saaremaa, Harjumaa 131 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf#
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
101 / 144
Pärnu suurimaid väljakutseid on noorte peredega elanike ligimeelitamine, tagamaks linnarahvastiku
jätkusuutlikkus. Teiseks oluliseks arenguvajaduseks on toetada vananevat elanikkonda nii, et tervelt
elatud aastad võimaldaksid vanemaealisel elanikkonnal olla aktiivne ka tööturul. Senisest enam tuleb
rõhku pöörata lähtuvalt elanikkonna heaolust uue omavalitsuse terviklikule ruumilisele
planeerimisele. Uuel omavalitsusel on väljakutseid, kuidas moodustada ühinenud omavalitsuses
ühisosa, samal ajal arvestades piirkondade erisusi.
Tori valla arengukava 2018-2030132 missioon on toetada Tori vald kogukondade ja elanikkonna
heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning
ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused.
Võtmeküsimuseks on elukeskkonna atraktiivsus ja vastavus elanikkonna soovidele ning aktiivne
positiivse maine kujundamine. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli
tulipunkti, mis on valla jätkusuutliku arengu seisukohalt eriti olulised: vaba aeg ja loodusturism,
tublid ja tõhusad teenuskeskused, koostöö ja sidusus ning kohapealne ettevõtluskeskkond.
Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030133 missioon on tagada elanike vajadustele vastav
elu, õpi- ja ettevõtluskeskkond. Oluliste riskidena tuuakse välja sündide vähenemine ja elanikkonna
vananemine.
Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud
eesmärke. Planeeringu eesmärgiks on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna
majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Teemaplaneeringuga kavandatud tegevused koos suuniste ja tingimustega loovad eeldused suure
arengupotentsiaaliga alade funktsionaalsemaks kasutuseks. Olemasolev alakasutuses tootmise- ja
sadamaala võib ümber kujuneda eripäraseks sadama funktsioonidega rikastatud ettevõtlus- ja
elupiirkonnaks. Uute funktsioonide lisandumine võimaldab Pärnu Ülejõe elupiirkonna ühendada
jõega, rikastada elu- ja ettevõtluskeskkonda ning avada linna ühed kaunimad vaated. Arengulade
väljaarendamine äri- ja elukeskkonnana võimaldab kavandada kaasaegset ja merelinnale
iseloomulikku segahoonestusega piirkonda, mis ühtlasi laiendab Pärnu kesklinna jõe paremkaldale.
Tootmisalade ümberkavandamisel tekkiv ruumiline lahendus toetab mitmekesise ning hästi toimiva
avaliku ja inimmõõtmelise ruumi loomist.
Samuti on teemaplaneeringus toodud tingimused, mis arvestavad Pärnu kaubasadama arengu
vajadustega. Pärnu Sadama akvatooriumi alal ja Sauga jõe suudme alal on eesmärgiks eelisarendada
sadamaid, mille kasutus on seotud merega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste
kavandamisel tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ning kaubasadamas
toimuv tegevus peab arvestama piirkonna teiste tegevustega ning keskkonnahäiringutega ei tohi
kahjustada puhke- ja elukeskkonda.
Veeliikluse osas on väikealuste merele pääsu soodustamiseks ja jõel läbiva liikluse vähendamiseks
teemaplaneeringuga ette nähtud, et Pärnu sadama akvatooriumi piirkonda tuleb rajada merele
pääsemiseks avalikult kasutatav ja paaditreilerite parkimise võimalusega veeskamiskoht (-kohad).
Suudme lähistel oleva veeskamiskoha vajadust on varasemalt välja toonud nii harrastuskalurid kui
ka veesportlased, arvestades vajadust kiirelt pääseda merele, maismaa juurdepääsu võimalust ja
ümbritseva keskkonna maakasutust. Väikelaevaliikluse arendamiseks kaalutakse avalikult
kasutatavate sildumisalade kavandamist. Teemaplaneeringuga kavandatakse olemasoleva
veeskamiskoha edasiarendamist Pärnu Jahtsadama juures (Lootsi tn 6/8). Antud veeskamiskoht
aitab parandada juurdepääsuvõimalusi jõele, mis harrastuskalurite sõnul sõltus varasemalt suuresti
läbisaamisest maaomanikega. Samuti on veeskamiskohtade vajadus planeeritud Pärnu
Kaubasadama ja Jannseni tn kai vahelisse piirkonda. Mõlemad markeeritud alad on hetkel
sihtotstarbelisest kasutusest suuresti väljas, mistõttu on veeskamiskoha mõju maakasutusele ja
asustusele eeldatavasti positiivne seoses maa-alade taaskasutusele võtmisega. Pärnu linna
132 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 133 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18;
https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
102 / 144
asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas üheks pikemaajalisemaks eesmärgiks
piirkonna kujundamine kvaliteetseks kesklinnalähedaseks linnaruumiks ja jõe kalda avamine
avalikuks kasutamiseks. Samuti on läheduses piisavalt ruumi veeskamiskoha jaoks vajaliku
pikaajalise parkimise jms vajaliku taristu rajamiseks.
Kesklinna ja Papiniidu silla vahelise jõelõigu osas toob planeering välja, et arvestades eesmärki võtta
veeäärsed alad aktiivsemalt kasutusele ning mitmekülgset huvi veega seotud tegevuste
kavandamise vastu, on kesklinna piirkonna vee- ja kaldaala kasutusvõimaluste täpsustamiseks
vajalik koostada kohaliku tasandi arengukava. Tervikliku arengukava koostamise abil leitakse Pärnu
kesklinna jaoks sobivaim lahendus, arvestades nii väikelaevaliikluse arenguga, piirkonna elanike ja
linnakülaliste vajadustega kui ka jõepromenaadi potentsiaaliga. Kesklinna silla ja kavandatava Raba
silla vahelisele alal on veeteenuste ja veetranspordi arenguks vajalik säilitada ja juurde luua
veesõidukite peatuskohti (lõbusõidulaev, veetakso, veepraam). Inimeste liikuvuse parendamiseks ja
parema ühilduvuse tagamiseks määratakse planeeringuga, et veesõidukite peatuskohad
ühendatakse selgelt ja mugavalt linna transpordivõrgustikku ning soodustatakse erinevate
transpordiliikide kombineerimist (bussijaam, raudteejaam, reisisadam, kergliikus, pargi-sõida
parklad jms). Samuti näha veepeatused ette sildade juurde kavandatud pargi/sõida/kõnni parklate
juurde, kus lisaks sõiduautode parklatele on kavandatud kergliiklusvahendite rent, elektriliste
sõiduvahendiste laadimine, jalgrataparklad ja hooldusjaamad. Teemaplaneeringuga nähakse ette
olemasoleva veeskamiskoha edasiarendamine Papiniidu silla piirkonnas koos pikaaegse
parkimisvõimalusega. Mõju asustusele ja maakasutusele on eeldatavasti positiivne, sest aitab
veeäärseid alasid avada laiemale kasutajaskonnale, neid omavahel paremini siduda ning muuta
maakasutuse funktsionaalsust mitmekülgsemaks.
Teemaplaneeringuga on olemasolevate veeskamiskohtade edasiarendamine linnalises asustuses
kavandatud veel Tammistes Uuemetsa tee otsas, Paikusel Türgi oja suudmes ja Sindis
kärestikukeskuse juures. Veeskamiskoha mõju asustusele ja maakasutusele on eeldatavasti
positiivne, sest aitab veeäärseid alasid avada laiemale kasutajaskonnale ning muuta maakasutuse
funktsionaalsust mitmekülgsemaks.
Väikelaevaliikluse edendamiseks tuuakse välja, et tuleb arendada Reiu külalissadamat ja Rail Balticu
väikesadamat ning kaaluda avalikult kasutatavate sildumisalade kavandamist (Rail Balticu jaam,
arengualad, Kiviaja asulakoht, puhkealad).
Veeäärsed alad on linnakeskkonda oluliselt rikastavad ja atraktiivsed alad. Planeeringus on läbivalt
välja toodud, et nende alade arengupotentsiaali realiseerumiseks ning avaliku ruumi ja avalikkusele
suunatud funktsioonide kavandamisel tuleb oluliseks pidada avaliku ruumi sidusat, inimmõõtmetest
ja kõiki kaasava disaini põhimõtetest lähtuvat kavandamist. Samuti tõstetakse esile säästvate
liikumisviiside soodustamise olulisust. „Näoga jõe poole“ arengueesmärgi saavutamiseks tuleb
parandada asulakeskuste ja jõe vahelist sidusust. Selleks nähakse planeeringuga ette parema
ühendusteede võrgustiku loomine nii keskuste kui ka teiste oluliste puhke- ja liikluspunktide vahel
(nt Kesklinna ja Papiniidu keskust, bussijaama ja Rail Balticu reisijate raudteejaama vahel, Jaansoni
raja ühendamine Videviku tn kergliiklusteega, Kiviaja teemapargi, Reiu külalissadama ja Paikuse
vabaõhulava kaldateega üheks tervikuks sidumine, Sindi linnakeskuse ühendamine jõeäärse alaga
jne). Pärnu jõe kaldatee ja avalikud juurdepääsud jõekaldale kavandatakse kohaliku omavalitsuse
planeeringutega. Juurdepääsud tuleb siduda piirkonna kergliiklusteede, jalgteede ja puhkealade
võrgustikuga. Läbi paremate kergliiklusühenduste loomise ja kallasraja välja arendamise avaldub
positiivne mõju asustusele.
Teemaplaneeringuga on antud suunised ja tingimused üle jõe ühenduste parendamiseks. Arvestades,
et Pärnu jõgi on linnalise asustusega alal lai ja pinnase olud keerukad, siis on uute sildade
projekteerimisel ja ehitamisel suurimaks probleemiks nende suur maksumus. Erinevate
planeeringutega on linnalise asustusega alale kavandatud mitmeid sildu: uue kesklinna ühendusena
Raba-Lai sild, Via Baltica Pärnu suure ümbersõidu sild, mis võimaldab ühendada Sindi linna, Paikuse
alevi ning Tammiste küla. Lisaks on kavandatud kergliiklussild Pärnus A. H. Tammsaare pst
pikendusel. Uued sillad loovad linnalise asustusega alal parema sidususe ning aitavad vähendada
liiklemiseks kuluvat aega ning liikluse hulka. Uute sildade mõju asustusele ja maakasutusele võib
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
103 / 144
pidada positiivseks. Kehtivas üldplaneeringus on Raba–Lai silla ühendusteks olemasoleva
transpordivõrguga reserveeritud liikluse maa-ala. Maakasutuse täpsemal kavandamisel tuleb
arvestada, et sild jääb Kesklinna arengualale A1, kuhu on oodatud uued elukeskkonda rikastavad
ruumilised terviklahendused. Kavandatav sild loob täiendava juurdepääsu kesklinna ja parandab
oluliselt Rääma piirkonna ja linnakeskuse vahelist ühendust.
Teemaplaneeringu koostamise käigus kaaluti A. H. Tammsaare pst pikendusele kavandatud
jalakäijate silla kavandamist autosillaks. Arvestades Pärnu linna tänavate struktuuri, silla ümbruses
välja kujunenud maakasutust ja Niidu maastikukaitseala kaitse-eesmärki ei peetud
teemaplaneeringuga autosilla kavandamist otstarbekaks. Kehtiva üldplaneeringuga on kirjeldatud
asukohas jõe paremkaldal ette nähtud puhke- ja haljasala maa-ala. Lisaks on sealse Niidu
maastikukaitseala eesmärgiks kaitsta metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid
puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid niidukooslusi. Kuna autosilla rajamisega kaasneks
oluliselt suurem maavajadus ja mõju ümbritsevale keskkonnale kui jalakäijate silla puhul, siis
mõjutaks see negatiivselt nii kaitseala kaitse-eesmärke kui ka vähendaks ja killustaks
väljakujunenud puhke- ja haljasalade võrgustikku. Arvestada tuleb ka sellega, et jõe paremkalda
tööstusalad (endise linavabriku piirkond jms) on perspektiivis kavas muuta elamu- ja
äripiirkondadeks, millega kaasneb vajadus puhke- ja rekreatsioonialade järele ning eeldatavalt
suureneb ka koormus Niidu maastikukaitsealale. Jõe vasakkaldal läbiks silla ühendustee
väikeelamute ja üldkasutatavate ehitiste maa-alasid ning seoses tekkivate transpordivoogudega
kaasneksid häiringuid piirkonna elanike jaoks. Autosilla rajamine mõjutaks seega negatiivselt juba
väljakujunenud jõeäärset elu- ja puhkekeskkonda. Seevastu kergliiklusele mõeldud sildade
kavandamine linnalise asustusega alal aitab kaasa säästvate liikumisviiside edendamisele.
Puhkealade võrgustiku sidususe suurendamine aitab soodustada puhkealade ja -radade (sh Jaansoni
rada) aktiivsemat ja mugavamat kasutust puhkuse eesmärgil.
Puhkealade osas on toob planeering välja, et hea ja tasakaalustatud elukeskkonna jaoks tuleks
vähendada olemasolevate rohealade koormust ja tugevdada jõeäärset puhkekeskkonda. Puhkealade
olulisust endiste tootmisalade funktsionaalsel muutumisel (tootmisalade kavandamisel
elamupiirkondadeks nt Kesklinna silla ja Sauga jõe suudme vahelisel alal) ning piirkonda lisanduvate
rohkete korterelamute (eriti Kesklinna silla ja Papiniidu silla vahelisel lõigul) on korduvalt välja
toodud. Piirkondades, kus avalikult kasutatavaid puhkekohti on vähe (nt Pärnu jõe paremkaldal
mereäärsemas lõigus ja Sauga jõe ääres) tagada Pärnu Ülejõe ja Vana-Pärnu linnaosade elanikele
jõeäärsed puhkevõimalused. Pärnu linna puhkemetsade vöönd Pärnu jõe mõlemal kaldal ja Reiu jõe
suudmes plaanitakse välja arendada pikemat puhkust ja erinevate tegevuste kombineerimist
võimaldavaks veematka sõlmpunktiks. Ala kohta tuleb koostada terviklik puhkamise ja vaba aja
veetmise võimalusi arvestav kontseptsioon (terviserajad, spordirajad, veesport, kalastus- ja
ujumiskohad, lõkke- ja piknikukohad, puhketeenused, juurdepääsud, maastikuhooldus jms).
Veeäärse puhkuse võimaldamiseks ja asustuse arendamiseks tuleb välja arendada erinevad
supluskohad (nt Veteranide pargis, Kiviaja teemapargis, Paikuse laululava juures jne). Läbi
piirkondlike lähipuhkealade kavandamise ja jõeäärse puhkekeskkonna tugevdamise on mõju
asustusele positiivsed. Ruumilise keskkonna kõrge kvaliteedi tagamine aitab elukeskkonda rikastada
ning veeäärsete alade atraktiivsust ja toimivust tõsta.
Maaline asustus
Teemaplaneeringuga ei kavandata uusi elamualasid, küll aga luuakse piirkonna elanikele
kvaliteetsem elukeskkond. Seega on planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule eeldatavasti
positiivne. Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide
täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu
(olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud
kindlustunde. Maalises piirkonnas on veeskamiskoha vajadusega piirkonnad määratud Tori alevis,
Jõesuu, Vihtra, Suurejõe ja Kurgja külades. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi
looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu
arendamise kaudu avaldab positiivset mõju ka varale. Sildumiskoha vajaduse on välja toonud ka C.
R. Jakobsoni Talumuuseum, mida külastavad ka mööda jõge kanuude ja süstadega tulevad turistid.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
104 / 144
9.10. Mõju ettevõtlusele
Pärnu jõe alamjooks on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond. Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku
maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Suuremad tööandjad ja
tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned suuremad tööandjad
asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile suunatud ning seda
soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga maapiirkondades on
põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära.
Planeeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. Planeeringuga tuuakse välja riiklikud ja
kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna (sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-
majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Määratakse tingimused vee- ja kalaturismi arendamiseks.
Piirkonna arendamiseks kavandatakse vajalik taristu ning luuakse eeldused ka uute töökohtade
tekkimiseks ning eeldatavalt meelitatakse piirkonda ka uusi elanikke.
Planeeringuala on aastaringselt köitev turismisihtkoht. Olemasolev alakasutuses tootmis- ja
sadamaala võib kujuneda ümber eripäraseks sadama funktsioonidega rikastatud ettevõtlus- ja
elupiirkonnaks (vanalinna vaadetele ja õhtupäikesele avatud avalik promenaad, toitlustus- ja
meelelahutusasutused, alad väliüritusteks, veeteenused, sildumisalad, külaliskaid kaatritele jms).
Teemaplaneering arvestab jõe rolliga kesklinna ja kaldapromenaadi elavdamisel. Lisaks Läänemere
kunstisadamale tuuakse välja vajadus leida kasutusi, mis suurendaksid piirkonna turismipotentsiaali
ja atraktiivsust ning võimaldaksid jõge eksponeerida kui “kunsti- ja loovjõge” (kvaliteetne avalik
ruum, välinäituste pinnad, jõega seotud välikohvikud, veega seotud meelelahutus ja teenused,
veeäärsete kontsertide ja kultuurisündmuste võimaldamine jms). Soodustatakse Vana-Sauga
kalasadama arengut, kus tuleb luua tingimused kala säilitamiseks ja töötlemiseks. Piirkonna
atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks on mõeldud kavandada hooajaline kalaturg.
Samuti märgitakse „Fishing village“ kaluriküla arendamist, et tõsta piirkonna külastuspotentsiaali.
Mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavasti positiivne tänu ettevõtlust soosivale ning kvaliteetset ja
mitmekülgset veeäärset avalikku ruumi toetavale lähenemisele. Samas tuleb arvestada sellega, et
ettevõtlusalade kavandamine ja eelduste loomine iseenesest ettevõtlust endaga kaasa ei too ega
elavda majandust. See sõltub pigem üldisest majanduse arengust, erasektori initsiatiivist,
poliitilistest otsustest jms.
Piirkonna majanduskeskkonna eeliseks on ka paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiirete
tulevikuühenduste (Via Baltica, Rail Baltic) olemasolu, väljapääs merele, tugevate energiaühenduste
olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine ning mitmekülgsed loodusolud ja
ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Lisaks paiknevad piirkonnas Eesti kontekstis mitmed tugevad
ettevõtted ja ainulaadsed tehased. Ettevõtluse arendamiseks on oluline luua piisavalt paindlikud
tingimused ning vähese bürokraatiaga läbiviidavad kavandamise plaanid.
9.11. Kavandatava taristuga seotud võimalikud mõjud
Teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh
juurdepääsud jõele, sillad, matkarajad, veeskamiskohad, sildumisalad, sadamad jt) põhimõttelised
asukohad ning suunised nende kasutamiseks ja arendamiseks. Valdav suund on tagada
planeeringuala jõgede ja kaldapiirkondade avalik kasutus, pääsud veekogude äärde ning võimalused
erinevatele kasutajagruppidele. Samuti on planeeringu koostamise käigus uuringuga134 selgitatud
jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajadus ning võimalused ja tingimused.
Maa- ja veetranspordi võrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, luua võimalused
erinevatele liikumisviisidele ning vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste,
müra, vibratsioon). Läbimõeldud, piisava tihedusega ning heas korras mitmekesine
134 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
105 / 144
transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja teenuste kättesaamiseks ning
ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Riigimaanteede teedevõrgu arendamine toimub vastavalt
riigiteede teehoiukavale135 ning kohalike teede hooldamine ja remont linna või valla teehoiukava
alusel.
Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõit, Rail Balticu kiirraudtee
ja nendega seotud sillad) puhul on arvestatud vastavate planeeringute ja projektlahendustega ning
nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega.
9.11.1. Maanteed ja linnatänavad
Teemaplaneeringu ülesanne on muuhulgas kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja
kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad,
sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) põhimõtteliste asukohtade määramine ning nende
avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine. Selliseid muudatusi maakasutuses
(nt uusi elamualasid, tootmisalasid), mis mõjutaksid oluliselt liiklusvoogusid ning tingiksid sellest
tulenevalt uute teelõikude või sõiduteede rajamise vajaduse, planeeringuga ei kavandata. Lisaks
sellele on planeeringuala riigi- ja kohalike teede võrk piisavalt tihe ja vastavuses asustustihedusega,
et võimaldada turvaliselt liigelda.
Igati põhjendatult on teemaplaneeringus välja toodud üldine põhimõte, et linnalises keskkonnas, kus
liikumisviiside valikuvõimalused on mitmekesisemad, on vaja panustada lahendustesse, mis
suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutaja arvelt. Sellele vastukaaluks on maalises
piirkonnas autoga liikumisvõimaluste tagamine kriitlise tähtsusega, sest seal ei ole võimalik pakkuda
tihedat ühistranspordi ühendust ning teekonnad/vahemaad on kergliikluse jaoks liialt pikad.
Teemaplaneeringu koostamise käigus oli kaalumisel paralleelselt Liivi teega täiendava
juurdepääsutee (sõidutee) rajamine Rail Balticu jaama ja Videviku tänavani, et parandada Rail Balticu
jaamale juurdepääsu. Tee parandaks ka juurdepääsetavust sõiduautoga jõeäärsele alale ning Pärnu
linna arengualadeni juurdepääsu RB jaamast. Samas on probleemne, et jõe kaldapiirkonnas asub
juba Liivi tee (riigi põhimaantee osa) ning on kavandatud Rail Balticu trassikoridor (trass koos
teenindusteega). Liivi teest ca 100 m edela pool kulgeb paralleelselt Riia maantee. Jõe kaldaalal
kasvab hetkel luitemännik ja inimesed kasutavad ala jõe ääres puhkamiseks. Alal asuvad
kõrgepingeõhuliinid. Kaldad piirkonnas on lihkeohtlikud (ehitamine 70 m ulatuses vajab nõlva
stabiilsuse kontrolli). Hetkel on planeeringulahenduses selles kohas (Rail Balticu raudtee ja jõe vahel)
ette nähtud kergliiklustee, mis on kergliiklusteede sidususe ja säästlike liikumisviiside eelistamise
mõttes eelistatum variant, kui järjekordne paralleelne autotee.
Meetmed teede ja tänavate rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk 10.8.
9.11.2. Jalg- ja jalgrattateed
Jalg- ja jalgrattateed on peamised asulate sisestruktuuri ja lähialade sidustajad. Need tagavad
liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja
muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, asulakeskus jm)
ning tähtsamate transpordisõlmedega. Teede kasutajapotentsiaal on enamasti suurem väiksemates
kohtades, kus on väiksem liiklussagedus ja hõredam ühistranspordiühendus ning inimesed valmis
läbima ka pikemaid vahemaid. Samas seab jalgsi ja jalgrattaga liiklemine igapäevase liikumisviisina,
sõltuvalt muuhulgas inimeste füüsilisest võimekusest, ajakulust jms, märkimisväärseid piiranguid
teekonna pikkusele, mistõttu auto kasutamisele igapäevase liiklusvahendina jääb ka edaspidi
maapiirkondades oluline roll.
Teemaplaneeringuga on markeeritud kergliiklusteede võrgustiku asukohad jõgede kaldaalal (alates
kallasrajast kuni planeeringuala teiste teedeni) kogu planeeringuala ulatuses (teed koos purrete ja
135 Riigiteede teehoiukava: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
106 / 144
sildade vajadusega) ning seatud suunised kallasrajal takistusteta liikumise tagamiseks. Sellest
lähtuvalt on Pärnu jõe mõlemale kaldale on planeeritud sidus kergliiklusteede võrgustik
(kaldatee/matkatee) praktiliselt kogu planeeringuala ulatuses. Kohaliku tasandi planeeringutega on
kergliiklustee kavandatud Sauga jõe vasakkaldale ja Reiu jõe paremkaldale. Puhkeotstarbeline Pärnu
jõe kaldatee hõlmab planeeringualal ka Sauga ja Reiu jõe. Jalakäijate (jalutajate) jaoks võiks
võimalusel kaaluda jalgtee kavandamist Pärnu jõe kaldapiirkonda läbi Vana-Pärnu kalmistu
(jalgrattad ja muud kiired liikumisvahendid kalmistule ei sobi, sest need häirivad kalmisturahu).
Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste
kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja lahendatakse ära mitmed
puuduvad ühendused. Tekib eri transpordiliike ja liikumisviise ühtseks toimivaks süsteemiks ühendav
võrgustik ning leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja paraneb liiklemise turvalisus. Kergliiklusteede
rajamine parandab oluliselt erinevate vanusegruppide liikumisvõimalusi (eeskätt lapsed ja eakad,
kes on piiratud liikumisvõimalustega). Samuti parandavad jalg- ja jalgrattateed puhkealade
kättesaadavust erinevatele vanuserühmadele ja erinevate liikumisvahenditega, soodustavad
piirkonna arengut rekreatiivsest seisukohast ning aitavad edendada säästvat liikumist (eeldatavasti
väheneb isiklike sõiduautode kasutamine ning sellega ka saastatus ja müratase). Jalg- ja
jalgrattateede sidumine matkateede võrgustikku loob eeldused rekreatsiooni ja turismi arendamiseks
ja mitmekesistamiseks.
Meetmed jalg- ja jalgrattateede rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk
10.8.
9.11.3. Sadamad
Planeeringualal Pärnu jõe suudmes asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam,
mis hõlmab kauba-, reisiparvlaeva- ja kruiisisadama ala. Sadamaregistrisse kantud olemasolevad
väikesadamad on Japsi kalasadam, Pärnu Jahtklubi väikesadam, Talvesadam ja Vana-Sauga sadam.
Planeeringualal (kuid mitte registris) asuvad Kaluriküla väikesadam (Fishing Village) Sauga jõel ning
Vaala sadam Pärnu jõel (Raeküla piirkonnas). Lisaks on detailplaneeringutega kavandatud
külalissadam Reiu jõel136 ja sadam Pärnu jõel Rail Balticu reisijate raudteejaama piirkonnas137.
Kõikide planeeringuala sadamate akvatooriumid on looduslikest tingimustest tulenevalt madalad ja
vajavad aeg-ajalt süvendamist. Ka Pärnu sadama akvatoorium vajab perioodiliselt süvendamist (sh
muulide vaheline ala ja laevatee Pärnu lahel). Kuna süvendamine on kallis ning sellega võivad
kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole arukas liiga arvukate sadamate
pidamine/loomine/arendamine ja püüe tagada seal suhteliselt suurt sügavust.138
Väikesadam on objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral (nt antud asukoha jaoks ebasobiv suurus
või kuju, süvendusmahu lahendus) võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks
objektiks. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla kergekäeline ja läbimõtlematu.
Maakonnaplaneeringus139 on seatud rõhk mereäärsete väikesadamate toimiva võrgustiku
väljaarendamiseks. See tähendab muuhulgas, et väikesadamatesse tuleks integreerida võimalikult
lai tegevuste baas (kalandus, turism, merepääste, rekreatsioon), mis võimaldaks sadamate
kasumlikumat majandamist. Toimiva väikesadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii
kohalikule majandusele kui ka elujõulise rannaasustuse püsimisele.
136 Reiu külalissadama detailplaneering 137 Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering 138 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 139 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
107 / 144
Planeeringuala olemasolevad ja kavandatavad jõesadamad (väikesadamad) tuleb samuti
integreerida Pärnumaa väikesadamate võrgustikku, et nende toimimine oleks efektiivsem.
Asjakohane on teemaplaneeringuga kavandatud ruumiline jaotus, mille puhul Pärnu sadama
akvatooriumi alal (Kesklinna sillast allavoolu) ja Sauga jõe suudmes arendatakse eelistatult
sadamaid, mille kasutus on seotud merega, sest sellest piirkonnast on pääs merele kõige lihtsam.
Kesklinna sillast ülesvoolu pannakse põhirõhk jõeliikluse teenindamiseks mõeldud sadamatele.
Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest.
Väikesadamate rajamine ja rekonstrueerimine suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas,
aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise.
Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (veeluba,
ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa taotluse menetluse käigus
kavandatava tegevuse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju.
Meetmed sadamate rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju leevendamiseks vt ptk 10.8.
9.11.4. Sillad, sildumisalad, veeskamiskohad jms
Erinevate planeeringutega on üle Pärnu jõe juba kavandatud Pärnu kolmas Raba-Lai sild, Via Baltica
Pärnu suure ümbersõidu sild (Tammiste sild), Tammsaare pst pikenduselt Niidu piirkonda ning
Tammiste ja Paikuse vahele kergliiklussild, Papiniidus Rail Balticu raudteesild jt. Uued sillad
võimaldavad planeeringuala linnapiirkonnas paremat sidusust Pärnu jõest kahele poole jäävate alade
vahel ning aitavad vähendada liiklemiseks kuluvat aega ja hajutada liikluskoormust olemasolevatel
sildadel. Planeeringu koostamise käigus jõuti järeldusele, et Pärnu jõel planeeringuala maalises
piirkonnas ning Reiu ja Sauga jõgedel puudub vajadus täiendavate ületuskohtade (sildade)
kavandamiseks.
Sildade, sildumiskohtade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks.
Süvendamise ja kaadamisega kaasneb setete paiskamine veesambasse, mis avaldab ajutiselt
(ehitusperioodil) mõju veekogu elustikule. Süvendustöödega kaasneva mõju kohta vt ptk 9.2. Mõju
võib siiski lugeda lokaalseks ja olukorda suures osas taastuvaks.
Meetmed sildade, sildumiskohtade, veeskamiskohtade jms rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju
leevendamiseks vt ptk 10.8.
9.11.5. Jahutussüsteemid ja küttekontuurid jões
Kuna Pärnu, Sauga ja Reiu jõed on avalikult kasutatavad veekogud, siis tuleb tegevuste
kavandamisel eelistada avaliku kasutusega seotud tegevusi. Seetõttu ei ole individuaalseteks
vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Jahutus- ja
küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad,
mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks
jõkke liiga kitsas ning võib see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke kaldaid.
Pärnu jões esineb sageli olukordi, kus jões jäämineku ajal on Pärnu laht veel jääkaane all ning jões
allavoolu liikuvad jäätükid moodustavad jõe põhjani ulatuvaid kuhjatisi. Sellises olukorras võivad
jõkke paigaldatud torustikud ja seadmed (nt pumbad jms) saada olulisi kahjustusi.
Samuti võib kärestikulistes lõikudes jõe põhja torustiku ümber hakata kogunema setteid. Kuna
kärestikulised lõigud jões on jõe elustiku ja jõe kui elupaiga seisukohalt väga olulised, siis mõjutab
setete kogunemine neid oluliselt. Aeglasevoolulistes (mudastes) jõelõikudes võib tekkida vajadus
liigset muda regulaarselt eemaldada. Jõe põhja regulaarselt setetest puhastamisega (kütte- või
jahutussüsteemi tööshoidmiseks) kaasneb täiendav koormus jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile.
Seetõttu võib olla otstarbekas vältida kunstlikke taristuobjekte jões ning kui on olemas muu mõistlik
alternatiiv, siis kasutada muid lahendusi (nt maaküte vms).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
108 / 144
Planeeringualal Pärnu jõe alamjooksul Kesklinna sillast allavoolu (Pärnu sadama akvatooriumis)
algupärast põhjaelustikku ei ole. Sealt ülesvoolu kuni Papiniidu silla piirkonnani on jõgi samuti kohati
tugevalt mõjutatud. Kui maalises piirkonnas (jõe mõistes Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu) on jõe
looduslikkuse säilitamine primaarne ja igasuguseid tehislikke süsteeme jões tuleks pigem vältida,
siis Papiniidu sillast allavoolu on nende rajamine aktsepteeritud. Seejuures on oluline arvestada teiste
jõe kasutajate huvide ja vajadustega ning tegevuse kavandamisel hinnata koosmõju, sh setete
liikumine ja settimine allavoolu.
Pärnu jõkke jahutussüsteemide kavandamisel on oluline vältida meritindi, siia jt kalaliikide vastsete
ja noorjärkude sattumist jahutussüsteemi, et vältida nende massilist hukkumist ning sellega
kaasnevat mõju populatsioonide elujõulisusele. Kalavastsete allavoolu liikumise teema kohta vt
täpsemalt ptk 9.1.4. Jahutussüsteemi sissevoolutoru asukoha ja voolukiiruse (võimsuse)
kavandamisel tuleb arvestada vee-elustiku peamiste elupaikadega ja jõe veesambas
esinemisega/liikumisega. Jõkke tagasi juhitav soojenenud vesi võib mõjutada jõe veekeskkonda ning
selle kaudu vee-elustikku, sh kalastikku (ainevahetuse kiirenemine). Jahutussüsteemi kavandamisel
tuleb arvestada selle võimalikku koosmõju ka teiste jõe keskkonda mõjutatavate tegevustega.
Meetmed jahutussüsteemide ja küttekontuuride rajamise ja kasutamisega kaasneva mõju
leevendamiseks vt ptk 10.8.
9.11.6. Jõe veeala kasutus ja veeteed
Läänemeri on maailma üks tihedaima laevaliiklusega veekogusid. Laevaliiklus Läänemerel ja Soome
lahe piirkonnas on väga intensiivne. Hinnangute kohaselt sõidab Läänemerel kogu aeg 2000 laeva.
Pärnu lahel on laevaliiklus oluliselt hõredam, sest suuremaid aluseid saab vastu võtta vaid Pärnu
sadam. Laevaliikluse hetkeolukorda (transpondritega alused) on võimalik jälgida interneti abil140.
Meretransport on rahvusvaheliselt väga reguleeritud valdkond, milles riikide omapoolsed erisused on
minimaalsed141. Laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja
teistele ujuvvahenditele kehtib „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“142.
Planeeringuala on oluliselt tagasihoidlikuma laevaliikluse mahuga. Sealjuures on suur osa
veeliiklusest seotud kohaliku laevaliiklusega ning väikealuste ja veespordivahenditega.
Pärnu jõe veeala kasutamine on seni tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp kasutab
jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad
„ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv ning jõe ja jõeäärsete alade
kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja
parkimistingimused.
Teemaplaneeringuga antakse üldised ja piirkondlikud suunised veeala kasutamiseks. Asjakohane on
Pärnu jõe tsoneerimine lähtuvalt erinevatest kasutajagruppidest ka vajadustest, mis võimaldab
sarnased tegevused koondada kindlatesse jõelõikudesse ja vähendada konfliktide tekkimise
võimalusi. Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist ja
kokkuleppeid järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab reguleerida
ruumilise planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid.
Teemaplaneeringu koostamise käigus arutati vajadust pikendada Sauga jõe laevatavat lõiku kuni
Kaluriküla väikesadamani (ca 2,5 km jõe suudmest). Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole
vastavate näitajatega laevatee pikendamiseks süvendamine vajalik, kuid jõe põhja asjakohast
mõõdistamist Sauga jõe laevatava lõigu lõpust kuni Kaluriküla väikesadamani teadaolevalt tehtud ei
140 Aadressilt: http://www.marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx 141 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 142 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 28; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022005?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
109 / 144
ole. Arvestades, et Kaluriküla sadamat jätkuvalt arendatakse ning seda külastavate aluste hulk eriti
suvisel perioodil suureneb, tuleks tõsiselt kaaluda selle jõelõigu mõõdistamist ning analüüsida
väikelaevade sõiduohutust ja märgistamise vajadust (laevatee pikendamist). Laevaliikluse
intensiivistudes Sauga jõel suureneb aluste poolt põhjustatud lainetuse mõju jõe kallastele (kallaste
uhtumine), mis võib põhjustada kallaste varisemist ja puude kukkumist jõkke. Tekkivad muudatused
võivad kaasa tuua vajaduse Sauga jõe kallaste kindlustamiseks. Käesolevas etapis ei ole teada, kas
ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi,
tehnilis-majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist.
9.12. Maardlatega seotud võimalikud mõjud
Teemaplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse keskkonnaregistrisse kantud
maardlate ja mäeeraldistega. Vastavalt maapõueseaduse §-le 14 tuleb tagada maavara
kaevandamisväärsena säilimine143 ja juurdepääs maavarale. Teemaplaneeringuga ei kavandata
kaevandamist ega maardlates oleva maavara muul viisil kasutuselevõttu.
Kavasoo turbamaardlas külgneb aktiivse mäeeraldise Kavasoo turbatootmisala Pärnu jõe kalda
piiranguvööndiga. Sindi lähedal Kõrsa turbamaardlas asub Kõrsa II turbatootmisala.
Teemaplaneeringuga kavandatavad uued tegevused ei kattu olemasolevate maardlate ja
mäeeraldistega. Seega ei takista planeeringulahendus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja
juurdepääsu maavarale.
Teemaplaneeringuga kavandatavate objektide ehituseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade
kättesaadavuse ja varustuskindluse teemat käesoleva KSH käigus ei käsitleta, sest vajalike ehitiste
jaoks materjalide hankimise üle otsustab ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud (ja
eeldatavasti eelneb ka tulevikus) kaevandamise keskkonnaloa KMH või keskkonnamõju
eelhindamine, mille käigus on muuhulgas reeglina võetud arvesse materjali veost tekkivad
keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Maavara kaevandamisega seotud
võimalik oluline keskkonnamõju tuleb maandada kaevandamisloas esitatud tingimustega. Selle,
millisest karjäärist sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes
ehitusmaterjali kvaliteedinõuetest ja majanduslikest kaalutlustest.
9.13. Mõju planeeringuala müratasemele
Välisõhus leviva müra normtasemed
Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse144 tähenduses inimtegevusest põhjustatud
ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad
(müraallikad).
Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses ei kuulu välisõhus leviva müra hulka:
- olmemüra;
- meelelahutusürituste müra;
- töökeskkonna müra;
- riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
143 Juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise,
kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses. MaaPS § 14 lg 1 144 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125102022007?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
110 / 144
- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;
- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-
alad, rohealad;
- III kategooria: keskuse maa-alad;
- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;
- V kategooria: tootmise maa-alad;
- VI kategooria: liikluse maa-alad.
Eesti riiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“145 lisas 1.
Liiklusmüra on määruse tähenduses müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja
lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise
liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Tööstusmüra on määruse tähenduses müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas
elektrituulikud ja sadamad.
Järgnevates tabelites (Tabel 7, Tabel 8) on esitatud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed.
Tabel 7. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]
Kategooria Ajavahemik Liiklusmüra normtasemed
piirväärtus sihtväärtus
I päev (Ld)
öö (Ln)
55
50
50
40
II päev (Ld)
öö (Ln)
60 (651)
55 (601)
55
50
III
IV
päev (Ld)
öö (Ln)
65 (701)
55 (601)
60
50 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
Tabel 8. Tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]
Kategooria Ajavahemik Tööstusmüra normtasemed
piirväärtus sihtväärtus
I päev (Ld)
öö (Ln)
55
40
45
35
II päev (Ld)
öö (Ln)
60
45
50
40
III
IV
päev (Ld)
öö (Ln)
65
50
55
45
Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse
tööstusmüra sihtväärtust.
Kuigi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele on olemas ka mürakategooriad V ja VI, siis
keskkonnamüra nõudeid neile esitatud ei ole.
145 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
111 / 144
Planeeringuala peamiste välisõhu müraallikate üldine kirjeldus
Planeeringualal ja selle lähiümbruses on peamisteks müraallikateks maanteeliiklus ning alal toimuv
tööstustegevus. Pärnu jõe järjest intensiivsema kastutusega veeliikluseks kaasneb
veeliiklusvahendite poolt põhjustatud müra.
Olemasolevat müra teemaplaneeringuala piirkonnas on varasemalt käsitletud Pärnu linna kohta.
Koostatud on Pärnu linna välisõhu mürakaart ning müra vähendamise tegevuskava (Akukon Eesti
OÜ töö nr 190496-1-A, 07.01.2020 ning Akukon Eesti OÜ töö nr 190496-3-A, 07.01.2020). Mõlemad
tööd on leitavad Pärnu linna kodulehelt146.
Lisaks on olemasolevat müra planeeringualal käsitletud Tori valla osas. Koostatud on nii Tori valla
mürakaart kui ka Tori valla müra vähendamise tegevuskava (töö nr 21/3566, OÜ Inseneribüroo
STEIGER, 2021). Tööd on leitavad Tori valla kodulehel.147
Pärnu linna mürakaartidel on esitatud nii olemasoleva liiklus- kui ka tööstusmüra kaardid päevasel
ja öisel ajal. Tori valla mürakaartidel on esitatud nii liiklusmüra, tööstusmüra, lennumüra kui ka
kavandatava Rail Balticu raudtee opereerimisega kaasnev müra.
Müra vähendamise tegevuskavades on esitatud ülevaade leevendusmeetmete kohta piirkondades,
kus müra on vaja vähendada ning on välja toodud müra ennetavad meetmed, mille eesmärk on
mürahäiringuid vältida.
Põhimaanteede osas koostatakse Transpordiameti tellimusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivile 2002/49/EÜ välisõhu strateegiline mürakaart kõigile maanteelõikudele, mida
kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Viimasel, 2022. aastal koostatud strateegilisel mürakaardil
on kajastatud ka Tallinn-Pärnu-Ikla km 82,6-141,4 põhimaantee148, mis jääb osaliselt
planeeringualale.
Planeeringulahenduse mõju liiklusmürale
Vastavalt teemaplaneeringu eskiislahendusele on planeeringualal peamised ülesanded seotud
olemasolevate maanteede rekonstrueerimisega. Teede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ka
piirkonna müratundlike alade ja hoonete paiknemisega ning vajadusel neile ette näha täiendavad
liiklusmüra leevendavad meetmed (müratõkked, muldvallid, piirkiiruste kehtestamine, raskeliikluse
piirang vms). Läbimõeldud projektlahendustega on võimalik piirkonna liiklusmüra olukorda mõjutada
positiivses suunas. Teemaplaneeringu eskiislahenduses on üldise suunisena teedevõrgu
arendamiseks esitatud ka maanteede teekaitsevööndisse uute ehitusalade kavandamise vältimine,
mis on keskkonnamüra seisukohast sobilik lähenemine – mürarikastesse piirkondadesse välditakse
täiendavate müratundlike alade tekitamist. Sellest hoolimata on võimalik müra vähendavate
leevendusmeetmete rakendamisel ka maanteede lähedusse uute müratundlike alade arendamine.
Planeeringuala üldist liiklusmüra olukorda mõjutavad olulisel määral uute teede (nt Via Baltica Pärnu
suur ümbersõit) ja sildade rajamine, Rail Balticu kiirraudtee väljaehitamine jm suured muudatused
olemasolevas teedevõrgus. Uute infrastruktuuriprojektide kavandamisel on vajalik neile koostada
täiendavad liiklusmüra hinnangud, mille alusel töötatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud
liiklusmüra leevendusmeetmed.
Teemaplaneeringu eskiislahendusega on planeeringualale ette nähtud mitmete veeskamiskohtade
asukohad. Kuigi veeskamiskohad ei ole oma olemuselt liiklusmüra allikad, siis toimub veesõidukite
veeskamiskohtadesse transportimine autodega, mille tõttu suureneb piirkonna üldine liikluskoormus
ning sellest tulenevalt ka liiklusmüra tase. Uute veeskamiskohtade ning neid teenindavate
ligipääsuteede täpsete asukohtade valikul on soovitatav arvestada olemasolevate müratundlike
146 https://parnu.ee/uudised/uudised-koik/3167-valmisid-paernu-linna-vaelisohu-muerakaart-ja-muera-
vaehendamise-tegevuskava 147 https://www.torivald.ee/koostatava-uldplaneeringu-seotud-uuringud 148 https://transpordiamet.ee/mura#strateegiline-muraka
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
112 / 144
kinnistute ja hoonete asukohtadega ning võimalusel kaaluda/eelistada asukohti, kus müratundlikud
alad puuduvad.
Liiklusmüra alla liigitub ka regulaarse liiklussagedusega veeliiklus (nt veetakso, veetramm jms).
Regulaarse veeliikluse kavandamisel ning Pärnu jõe laevatatava osa pikendamisel tuleb arvestada,
et sellega kaasneb ka välisõhus leviv müra. Regulaarse veeliikluse kavandamisel tuleb välja töötada
leevendusmeetmed, et välisõhus leviv müra oleks vastavuses lubatud liiklusmüra normtasemetega
(eelkõige rakendada müratundlikes piirkondades kiiruspiiranguid, ajalisi piiranguid vms).
Planeeringulahenduse mõju tööstusmürale
Pärnu jõe alamjooksu ja suudmeala piirkonnas on asustus oluliselt tihedam kui mujal maakonnas
ning vastavalt teemaplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjale asub seal kaks kolmandikku
maakonna tööstusettevõtetest.
Teemaplaneeringu eskiislahenduses on toodud üldise suunisena linnalise piirkonna arendamiseks:
- Näha ette jõeäärsete tootmisalade kasutusele võtmine ümbritsevasse keskkonda sobival
viisil (elukeskkonda häiriva tootmistegevuse asendamine häiringutevaba ettevõtlusega,
väikesadamate arendamine, tootmisalade hoonestuse ja välisilme parendamine,
kasutusotstarvete laiendamine äri- ja tootmisaladeks, väikeettevõtluse soodustamine, alade
ümber kavandamine elu-, ettevõtluse- ja kultuuriasutuste arengualadeks jms).
Pärnu jõe Kesklinna ja Papiniidu silla vahelise piirkonna kohta on teemaplaneeringu eskiislahenduses
öeldud:
- Ajalooliselt on jõe vesi olnud tootmisettevõtete jaoks vajalik ressurss, seetõttu paikneb jõe
ääres mitmeid tootmisalasid, millest mõned on täna veel kasutusel. Arengusuunaks on
tootmistegevuse jõe äärest välja viimine ja aladele uute olemasolevasse linnakeskkonda
sobivate terviklahenduste kavandamine.
Pärnu jõe Papiniidu silla ja Tammiste küla vahelise piirkonna kohta on teemaplaneeringu
eskiislahenduses öeldud:
- Pärnu jõe vasakkaldale jääb kaks ajaloolist tootmisala. Arvestades Rail Balticu jaama mõju,
piirkonna arengupotentsiaali ja Pärnu linna visiooni jõe äärest tootmistegevuse välja
viimiseks on ettevõtlusalad haaratud linna arenguala kooseisu, mille üldiseks eesmärgiks on
Reiu jõe suudme lähisele puhkepiirkonna arendamine.
Sellest tulenevalt ei ole ette näha, et teemaplaneeringuga suurendataks planeeringualal tööstusalade
ja sellest tulenevalt ka võimalike tööstusmüra häiringute osakaalu. Pigem vastupidi – olemasolevaid
tööstusalasid soovitatakse ümber kavandada ja seeläbi kaudselt vähendada ka võimalikke
mürahäiringuid.
Samuti ei nähta teemaplaneeringuga otseselt ette maalises piirkonnas asuvate tööstusalade
laiendamist. Kui selle jaoks peaks tulevikus siiski vajadus tekkima, siis on vajalik kohaliku
omavalitsuse planeeringutega täpsustada võimalikud tööstusalade laiendamise piirkonnad,
arvestades muuhulgas ka võimalike mürahäiringutega. Maalisesse piirkonda uue hoonestuse
kavandamisel on soovitav vältida olemasolevate tööstuspiirkondade lähiümbrust ning jätta neile
kavandatavate hoonestatud aladega piisav puhverala, et mh ka võimalikust tööstusest tulenevad
keskkonnamüratasemed jõuaksid sumbuda.
Tööstusmüra alla liigitub lisaks reaalsetele tööstusaladele ka sadamate müra. Teemaplaneeringu
eskiislahenduses on linnakeskuse piirkond tinglikult jagatud kaheks tsooniks: tööstuslikuks
transpordile ja logistikale suunatud kaubasadama piirkonnaks ja sadamateenustega rikastatud
linnakeskuse piirkonnaks (vt Joonis 9).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
113 / 144
Joonis 9. Väljavõte teemaplaneeringu eskiislahendusest. Linnakeskuse piirkond
Keskkonnamüra seisukohast on kõige kriitilisem kaubasadam ning sellega seonduv tegevus, mis võib
kohati olla väga mürarohke (laevade lastimine ja lossimine, kaupade ladustamine, laevade
pukseerimine jms).
Pärnu linna välisõhu mürakaardi seletuskirjas on Pärnu sadama piirkonna kohta öeldud:
- Lähimad hooned asuvad sadamast põhja ja lääne suunal, kus jääb Vana-Pärnu elamupiirkond
ja Ranna puhkepiirkond. Päevasel ajal ulatub Vana-Pärnus Emajõe 9, 11, 13, 14, 16, 18, 20
ja Merekalda tn 1, 3, 5, 7 asuvate elamuteni ja Ranna piirkonnas Seedri tn 6 ja 4 ärihooneteni
kuni 50-54 dB ja öisel ajal 45-49 dB suurune müratase.
Teemaplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas on kaubasadama arenguga seoses öeldud:
- Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama
mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate
keskkonnahäiringutega ja rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas
toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud kasutust ja
keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja elukeskkonda.
Keskkonnamüra piiramise seisukohast on tegu sobiliku lähenemisega. Lisaks on Pärnu linna müra
vähendamise tegevuskavas Pärnu sadama kohta öeldud:
- Mürahäiringute vältimiseks öisel ajal tuleks võimalusel laadida laevu elamutest kõige
kaugemal oleval kail (nt kai nr 1), mistõttu on müra varjestatud sadama territooriumil
asuvate hoonete poolt. Müratasemeid saab vähendada ka hoolikate töövõtetega.
Jahisadama piirkonnas ning seda ümbritsevate arengualade kavandamisel ei ole ette näha
tööstuslikku tegevust, kuid sellest hoolimata võib eeldada, et piirkondadesse tekib teatud täiendavaid
müraallikaid – veeliiklus, väiksel kiirusel manööverdamine, seisvate veesõidukitega seotud
mürasündmused jms. Alade arendamisel saab müra vähendada leevendusmeetmete rakendamisega
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
114 / 144
(nt veeliikluse kiiruspiirangud, ajalised- või mahulised piirangud jms). Lisaks on võimalik teatud
mürasündmusi vältida sadama siseste eeskirjadega.
Pärnu sadama eeskirjas149 on müra kohta kirjutatud järgmist:
- Keelatud on laeval teha kerepuhastus-, värvimis- või muid remonditöid, mis tekitavad tolmu
või müra.
Sadama siseste eeskirjadega on võimalik ka täiendavate piirangutega teatud mürahäiringuid
vähendada. Näiteks on Port Noblessneri sadama eeskirjas150 müra kohta kirjutatud järgmist:
- Sadamas seisvatel jahtidel peab seisevtaglas ning pakitud (rullitud) purjed olema kinnitatud
turvaliselt ja sellisel moel, et nad ei tekitaks liigset müra;
Laeva omanik on kohustatud kooskõlastama jahisadama korrapidajaga tööd, mis tekitavad
valju müra ja prahti.
Ülejäänud planeeringualal uute sadamate kavandamisel on samuti järgmistes planeeringutes vajalik
täpsel asukohavalikul arvestada olemasolevate hoonete ja müratundlike aladega ning nendega
planeeringutes arvestada, eesmärgiga ennetada või vähendada võimalikke häiringuid.
Planeeringulahenduse mõju meelelahutusürituste mürale ja olmemürale
Peamine planeeringuga seotud meelelahutusürituste müra ja olmemüra on tingitud veemotospordist
– eelkõige skuutrid, kaatrid jm mürarikkad veesõidukid. Meelelahutuseürituste müra ja olmemüra ei
ole atmosfääriõhu kaitse seadusega reguleeritud, mistõttu ei rakendu neile otseselt ka
keskkonnamüra nõuded.
Meelelahutusmüra reguleerib eelkõige korrakaitseseadus151, mille §-s 56 on öeldud:
- Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Lisaks on korrakaitseseaduse §-s 57 öeldud:
- Käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse
keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt
kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.
Korrakaitseseaduse §-s 571 on öeldud:
- Avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet: 1) politsei;
2) valla- või linnavalitsus.
Teemaplaneeringu eskiislahenduses on Papiniidu silla ja Tammiste küla vahelise ala kohta öeldud:
- Pärnu jõgi on laevatatav kuni Reiu jõe suudmeni ja Reiu jõgi suudmest kuni Reiu
raudteesillani. Veeala kasutus on valdavalt seotud puhkusega (skuutrid, kaatrid,
veesuusatajad, vesijalgrattad, aerupaadid jms). Reiu jõe suudme lähistel on veemotospordi
eripiirkond.
Üldise suunisena piirkonna arendamiseks on teemaplaneeringu eskiislahenduses öeldud:
- Arvestades välja kujunenud vee- ja kaldaala kasutust, veeliikluse tihedust, jõe laiust ja
sügavust, kaaluda Vaala sadama ja Tammiste ja Paikuse elamualade vahelisel veelõigul
veemotospordi (skuutrid, veesuusatamine) harrastamise võimalusi. Kõigile kasutajatele
turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks kaaluda eripiirkonna
tähistamist ja kasutuskorra seadmist.
Arvestades veemotospordi harrastamisega kaasnevate mõjudega Pärnu jõe veekeskkonnale ja vee-
elustikule (eelkõige kalastikule; vt ptk 9.1.4), muule veeliiklusele jõel ja ujujatele (ohutus), seoses
149 https://parnusadam.eu/pdf/SADAMA-EESKIRI-SADAMAREGISTER.2020.pdf 150 https://noblessner.ee/wp-content/uploads/Sadama-eeskiri-2020-2.pdf 151 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106082022016?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
115 / 144
müra mõjuga (elanike sagedased kaebused) ning tõenäosusega, et seoses jõe kaldapiirkonna (sh
sadamate ja veeskamiskohtade) arendamisega suureneb ka üldine veeliikluse tihedus jõel, on
asjakohane kaaluda veemotospordi harrastamise võimalusi ja sobivust Pärnu jõel. Soovitav on
suunata jõud veemotospordi harrastajatele uue sobiva asukoha leidmiseks, näiteks mõnes tekkivas
karjääriveekogus, mis on asustusest piisavalt kaugel, et müra ei hakkaks elanikke häirima.
Veemotospordi arendamisel piirkonnas on vajalik kaaluda korralduslike meetmete rakendamist
mürahäiringu vähendamiseks (kiiruse piirang, lainetuse keeld, vähem müra tekitavate spordialade
eelistamine jms).
Ülejäänud planeeringualale ei ole teemaplaneeringu eskiislahenduses veemotospordiga seotud alasid
kavandatud.
Väikelaevade ja jetide müra on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20. novembri 2013
direktiiviga 2013/53/EL väikelaevade ja jetide kohta152, mis määratleb vastavalt ühtlustatud
standardites kehtestatud mõõtmismeetoditele väikelaevadele ja jetidele lubatud müratasemed,
millele uued sõidukid vastama peavad. Vastavalt direktiivile sisemootoriga või sisseehitatud
väljalaskesüsteemita sisepäramootoriga väikelaevad, jetid ning päramootorid ja sisseehitatud
väljalaskesüsteemiga sisepäramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et müra ei
ületa alljärgnevas tabelis (Tabel 9) toodud piirnorme.
Tabel 9. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis toodud müra piirnormid
Ühe mootori nimivõimsus kilovattides Helirõhu piirnorm=LpASmax [dB]
PN≤10 67
10<PN≤40 72
PN>40 75
PN = mootori nimivõimsus kilovattides nominaalkiirusel
LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Vastavalt standardile ISO 14509-1:2018 Small craft — Airborne
sound emitted by powered recreational craft — Part 1: Pass-by measurement procedures on tegemist
pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmisega 25 m kauguselt.
Vastavalt Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringutele on peamised müraalaste kaebuste põhjused
seotud jetide kasutamisega (võrreldes väikelaevadega tehakse jetidega kiireid suunamuutuseid ja
manöövreid ning sellega kaasnevad pidevad kiiruse muutused). Jetide keskmine helirõhutase on ca
80-90 dB(A) mõõdetuna 6 m kaugusel, kuid nende tegelik kasutamine mõjutab ka nende poolt
põhjustatud helirõhutasemeid.
Kui jeti põhjustatud helirõhutase 6 m on kaugusel 80 dB(A), siis 12 m kaugusel on see 75 dB(A),
24 m kaugusel 70 dB(A) ja 48 m kaugusel 65 dB(A). See tähendab, et vahemaa kahekordsel
suurenemisel väheneb helirõhutase veepinna kohal 5 dB(A) võrra. Väikelaevade (sh jetide)
hinnangulised maksimaalsed A-korrigeeritud helirõhutasemed 15 m kaugusel on vahemikus 70–
115 dB, sõltuvalt väikelaeva tüübist ja tegevusest.153, 154
Kiirusel 100 km/h võib jeti helirõhutase ületada 115 dB(A) ja järskude manöövrite ajal ulatuda 95
dB(A)-ni. Radikaalsed manöövrid (kiiluvees hüppamine, „sõõrikud“ jne) põhjustavad pidevalt
muutuvat mürataset mootori töö muutuste, vee summutusomaduste kadumise tõttu hüpete ajal ja
vees maandumisel tekkivate helide tõttu. Hüpete ajal on jetide mootorite põhjustatud müratase
oluliselt valjem – tüüpiliselt 15 dB(A) võrra.
Sellest tulenevalt võib planeeringul olla oluline mõju veespordipiirkondade müratasemele. Kuigi
meelelahutusürituste mürale ei ole otseselt normväärtusi kehtestatud, on selge, et veemotospordi
152 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0053 (vaadatud 25.11.2022) 153 Navajo Reservoir Area Resource Management Plan. Final Environmental Assessment and Finding of No
Significant Impact. Appendix E – Noise: https://www.usbr.gov/uc/envdocs/ea/navajo/appdx-E.pdf (vaadatud
25.11.2022) 154 Drowning in Noise. Noise Costs of Jet Skis in America. A Report for the Noise Pollution Clearinghouse by
Charles Komanoff & Howard Shaw, Ph. D. April 2000: https://www.nonoise.org/library/drowning/drowning.htm
(vaadatud 25.11.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
116 / 144
sõidukid võivad olla küllalt mürarohked ning tekitada piirkonnas mürahäiringuid. Sellest tulenevalt
on väga oluline veespordialade määramisel koostöö kohaliku omavalitsuse, ala haldava ettevõtte ja
ala läheduses paikenvate elanike vahel võimalike häiringute ennetamiseks ja vähendamiseks.
Veemotospordi eripiirkonnas on võimalik mürahäiringuid vähendada ajaliste ja mahuliste
piirangutega ning samuti aktiivse teavitustöö ja muude koostöövormidega kohaliku kogukonna vahel.
Veealune müra
Veealune helitase moodustub looduslikust ja inimtekkelisest helitasemest. Veealuse inimtekkelise
müra puhul eristatakse pidevmüra ja impulssmüra. Pidevmüra iseloomustab kõrge pikemat aega
kestev helirõhutase. Peamiseks inimtekkeliseks pidevmüra allikaks veekeskkonnas on laevad
(veeliiklus). Laevamüra tekitavad sõukruvi, masinad ja laeva liikumine (hüdrodünaamiline müra).
Probleeme võivad tekitada ka väiksemad paadid ja kaatrid, sest neid on palju. Jääkatte esinemisel
tekitab müra jäälõhkumine. Impulssmüra tunnusteks on kõrge amplituud ja lühike impulsi kestus.
Impulssmüra allikateks võivad olla plahvatused, sonarid, akustilised peletid, vaiade löökrammimine
või muud selgelt impulsiivsed allikad. Müra levib vees umbes 4,5–5 korda kiiremini kui õhus.155
Mootoriga varustatud veeliiklusvahendid põhjustavad veealust müra, mis oma iseloomult liigitub
pidevmüra alla. Veeliikluse, sh väikelaevaliikluse sagenemisel veealuse müra tase suureneb.
Eeldatavalt kasvab väikelaevaliikluse intensiivsus ja turism – hinnanguliselt kuni 30% aastaks
2030.156 Kuna Pärnu jõe alamjooksu laevatatav osa on tihedalt seotud Pärnu lahe ja laiemalt Liivi
lahe Läänemerega, siis võib kuni samas suurusjärgus eeldada veeliikluse kasvu ka Pärnu jõel.
Teemaplaneering teeb ettepaneku kaaluda jõelõigul Vaala sadamast kuni Paikuse ja Tammiste
tiheasustusala alguseni võimalusi veemotospordi (jetisõit, veesuusatamine) harrastamiseks.
Lokaalse mõjuallikana lisandub jetisõidu harjutus- ja võistlusala Reiu jõe suudmest allavoolu.
Seejuures on oluline arvestada Pärnu ja Reiu jõgede kalastiku ning kalanduse kaitse põhimõtetega
(vt ptk 9.1.4). Pärnu jõgi alates Reiu jõe suudmest kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni
on elustiku seisukohast tundlik ala ning sinna veemotospordiala laiendamine ei ole mõistlik.
Jõesängis ehitustöödega kaasnev veealune müra võib, sõltuvalt rakendatavatest ehitusmeetoditest,
liigituda pidevmüraks või impulssmüraks, kuid esineb ka kattuvust. Ehitustööde mõju on ajutine
(ehitusaegne) ning ehitustööde lõppedes see lakkab.
Veealuse müra mõju ja selle olulisuse hindamiseks Pärnu jõe alamjooksul on palju määramatust.
Teadaolevalt ei ole Pärnu jõe alamjooksul ja rannikumeres (sh Pärnu lahes) veealuse müra mõõtmisi
teostatud157 ning puudub ülevaade sellest, millise osa moodustab inimtekkeline helitase ja kas
kindlasti on tegemist müraga158. Veealuse müra piirnormid Eestis puuduvad, samuti ei ole tehtud
piisavalt alusuuringuid veealuse müra mõjust jõgede elustikule, mis võimaldaks määrata kahjuliku
mõju läviväärtuseid159. Seetõttu ei ole hetketeadmistele tuginedes võimalik hinnata, kas
inimtekkeline veealune müra Pärnu jõe laevatatavas lõigus on olulise mõjuga, ega teha ettepanekuid
leevendusmeetmete rakendamiseks. Reeglina on veesõidukite poolt tekitatav välisõhus leviv
müratase ja veealune müratase omavahel seotud, st suuremat välisõhu müra tekitav veesõiduk
tekitab ka suuremat veealust müra. Sellest tulenevalt leevendavad välisõhu mürataseme
vähendamise meetmed (nt kiiruse alandamine, ajalised piirangud) kaudselt ka veealuse müra taset.
155 Lühikokkuvõte Keskkonnaministeeriumi korraldamisel 03.11.2022 toimunud meremüra seminari
materjalidest ja erinevate teadusartiklite käsitlustest. 156 Allikas: Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse
ja piisavuse analüüs. Veealune müra. TTÜ Meresüsteemide instituut, TÜ Eesti mereinstituut, Leping: nr 2-
1/3/2020. Tallinn 2022 157 Eesti merestrateegia ja selle meetmekava hõlmab veealuse müra osas merealasid (territoriaal- ja
rannikumerd) Eesti majandusvööndis ning lähtub EL merestrateegiast, Läänemere tegevuskavast ja
sellega seotud regionaalsest meremüra tegevuskavast (HELCOM soovitus 42-43/1: Regional Action Plan
on Underwater Noise). 158 Müra on igasugune heli, mis häirib. 159 Veealuse müra uuringud ja mõju hinnangud hõlmavad valdavalt merekeskkonda ja mereelustikku (vaalad,
pelaagilised kalaliigid jms).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
117 / 144
Eeldatavalt on Pärnu jõe alamjooksul suhteliselt kõrge ka veealuse helitaseme looduslik foon, sest
voolava vee kokkupuude jõe kallaste ja põhjaga tekitab veealuseid helisid. Tekitatav looduslik
veealune helitase sõltub jõesängi ebatasasustest, sügavusest, vooluhulgast, voolukiirusest,
voolutakistustest jm teguritest. Looduslikku veealust helitaset ülemises veekihis suurendavad –
sõltuvalt ilmaoludest – ka sademete (vihm, rahe jms) langemine veepinnale ning tuule poolt tekitatav
lainetus. Kõrget veealust mürataset põhjustab kevadine jääminek.
Hinnang veealuse müra võimaliku mõju olulisuse kohta Pärnu jõe vee-elustikule (eelkõige kaladele
nende rände- ja kudeajal) vt ptk 9.1.4.
9.14. Mõju inimeste tervisele
Teemaplaneering panustab olulisel määral suuniste seadmisele puhkealade ning kergliiklus-, matka-
ja veeteede võrgustiku loomiseks. Sellel on eeldatavasti kaudne positiivne mõju ka inimeste
tervisele. Loodavad võrgustikud ja erinevate liikumisviiside kombineerimise võimalused annavad
inimestele mitmekesised võimalused värskes õhus liikumiseks, tervisespordiks jms.
Müra mõju
Müratundlikel aladel peab müratase jääma müra normtasemete piiridesse.160 Kas maakonna
teemaplaneeringu lahendus seda kõikjal tagab, ei ole võimalik selles täpsusastmes hinnata, sest
olulisel määral sõltub, mis iseloomuga objektid ja tegevused planeeritud maa- ja veekasutust
sisustama hakkavad. Alljärgnevalt on välja toodud mõned müra mõjuga seotud aspektid, millele
tuleb maa- ja veekasutuse kavandamisel tähelepanu pöörata.
Müratundlikud hooned on elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning
muud hooned, millele on müra suhtes kehtestatud kõrgendatud nõudeid.161 Müratundlike alade hulka
kuuluvad puhke- ja rekreatsioonialad.
Eeldades, et müra normtasemete kehtestamise aluseks on asjakohased teadusuuringud, siis ei ole
põhjust arvata, et normi piiresse jääv müratase võiks avaldada inimese tervisele olulist negatiivset
mõju. Samas ei saa välistada, et piirnormist madalam müratase võib põhjustada häiringuid.
Kuna teemaplaneeringuga soodustatakse erinevaid säästlikke liikumisviise, eriti linnapiirkonnas, kus
müraga seonduv vajab rohkem tähelepanu kui maapiirkonnas, siis loodetavasti vähendab see mingil
määral ka autokasutust ja sellega kaasnevat müra.
Teedevõrguga seoses teemaplaneering olulisi muudatusi ei kavanda. Planeeringualale varem
kavandatud olulisemate magistraalide (eelkõige Via Baltica) müra levikut on hinnatud vastavate
planeeringute/projektide käigus ning vajadusel ette nähtud asjakohased leevendusmeetmed. Müra
ohjatakse vastavalt sellekohastele tegevuskavadele (vt ptk 9.13) Samuti ei muuda teemaplaneering
midagi seoses raudteede ja sellega kaasneva müraga. Vajalikud müraleevendusmeetmed on välja
töötatud Rail Balticu raudtee kavandamise käigus.
Navigatsiooniperioodil (jäävabal ajal) võivad hooajalist häirivat mürataset põhjustada erinevad
mootoriga veesõidukid (jetid, kaatrid jms). Sellisele veeliiklusele välisõhu müranormid ei kehti. Kuigi
jetisõidu jaoks planeeringuga konkreetse ala määramine ei pruugi selle lähikonnas elavatele
inimestele meeldida, on see laiemat pilti vaadates siiski parem lahendus, kui lubada mürarikastel
jetidel liikuda kogu veeala ulatuses (lisandub ka konfliktioht teiste jõe kasutajatega). Veesõidukite
müra (v.a regulaarliinid) liigitub meelelahutusmüraks; vt ptk 9.13) ning reguleeritakse vastavalt
160 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv; müratundlik ala nimetatud määruse mõistes on
üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. 161 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
118 / 144
avaliku korra kaitse põhimõtetele162. Veeliikluse ning veemotospordi võistluste ja treeningutega
kaasneva müra reguleerimisega seonduv on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Mõjust planeeringuala müratasemele vt täpsemalt ptk 9.13.
Supluskohad ja vee kvaliteet
Teemaplaneeringuga kavandatakse Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede äärde mitmeid avalikke supluskohti.
Enamasti on tegemist kohtadega, mida inimesed juba suplemiseks kasutavad, kuid mille rajatised ja
ohutus ei ole nõuetekohased. Planeeringuala ainus ametlik supluskoht on Sindi väliujula.
Jõeäärsete avalike supluskohtade läbimõeldud kavandamisel ja nõuetekohasel väljaehitamisel on
inimeste tervisele ja heaolule märkimisväärne positiivne mõju. Supluskohad mitmekesistavad
inimeste vabas õhus viibimise ja tervislike eluviiside harrastamise võimalusi, sh ka populaarsust
koguva talisupluse jaoks. Nõuetekohaselt välja ehitatud ning päästevahenditega varustatud
supluskohad muudavad vees viibimise ohutumaks.
Teadaolevalt ei ole planeeringuala jõgede vee kvaliteedinäitajate seisukohast probleeme, mis võiksid
kahjustada suplejate tervist.
Supluskohtade väljaehitamisel ja hooldamisel on aluseks sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63
„Nõuded suplusveele ja supelrannale“. Määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus
käib ujumas suur hulk inimesi163. Määrus näeb ette, et supluskoht peab olema suplejatele ohutu,
lauge, aukudeta, allikateta, veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust.
Suplusvee sügavus ei tohi ületada 1,8 m ning suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema
veekogu muust osast hoiatusmärkidega eraldatud. Määruse järgi ei tohi heitvee suubla olla
supluskoha territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 meetrit, kuid määrus ei tee vahet, kas
supluskoht on voolu- või seisuveekogus. Vooluveekogu puhul võib olla oluline hinnata, kas
kavandatavast supluskohast ka rohkem kui 200 meetrit ülesvoolu on selliseid heitveesuublaid, mis
võivad suplusvee kvaliteeti supluskohas ebasoodsalt mõjutada. Supluskohast allavoolu jäävad
heitveesuublad supluskoha veekvaliteeti ei mõjuta ning 200 meetrise vahemaa tagamine ei pruugi
olla vajalik.
Planeeringuga kavandatud tegevused piirkonna elanike joogivee kvaliteeti ei mõjuta. Samuti ei kuulu
koostatava teemaplaneeringu ülesannete hulka planeeringuala veevarustuse kavandamine.
9.15. Mõju inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Inimeste heaolu konkreetses piirkonnas sõltub olulisel määral:
- riigi poolt tehtavatest otsustest, eelkõige majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas;
- KOV-i võimekusest;
- töökohtade olemasolust, mis tagavad piisava sissetuleku;
- elukeskkonnast;
- vaba aja tegevuste ja rekreatsioonialade olemasolust ja mitmekesisusest;
- liikumisvõimalustest ja juurdepääsust teenustele jms.
Ruumiline planeerimine, eriti maakonnaplaneeringu tasandil, ei saa otseselt mõjutada inimeste
heaolu taset. Koostatava teemaplaneeringuga on loodud soodsad tingimused ettevõtluse ja liikuvuse
arendamiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks nii igapäevaeluks, puhkuseks ja
rekreatsiooniks kui ka turismi arendamiseks.
Planeeringuala KOV-id on oma arengukavades üsna põhjalikult analüüsinud inimestega seotud
sotsiaalseid teemasid ja sõnastanud eesmärke olukorra parandamiseks ja ette näinud vastavaid
162 Korrakaitseseadusest lähtuvalt 163 suur hulk suplejaid – suplejate arv, mida Terviseamet peab küllalt suureks, võttes arvesse eelkõige
varasemaid suundumusi või olemasolevat infrastruktuuri või ehitisi või teisi vahendeid suplemise
soodustamiseks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
119 / 144
meetmeid, kuid sageli raskendab nende elluviimist ressursipuudus. Ressursipuuduse all tuleb mõista
nii rahaliste vahendite vähesust kui ka vastava pädevusega tööjõu defitsiiti.
Inimeste heaolu mõjutavad ka nende elukeskkonna väärtused: ümbritsev maastik (vt ptk 9.8),
kultuuripärand (ptk 9.7), loodusväärtused, puhkealade olemasolu jne. Selles osas on planeeringuala
rikas ning teemaplaneering on nende väärtustega arvestanud ja nende kaitse vajadust esile toonud.
Teemaplaneering käsitleb planeeringuala jõgedel ja nende kallastel liikumise ning puhkamise
võimalusi ning seoseid olemasoleva puhke- ja turismitaristuga võrgustikuna toob välja suunised ja
tingimused puhkealade võrgustiku arendamiseks/kavandamiseks. Samuti käsitletakse
puhkealadena linnalise asustuse ümbruses olevaid rohealasid (rohevõrgustikku), kus lisaks
ökoloogilistele aspektidele tuleb arvesse võtta ka rohevõrgustiku sotsiaalseid aspekte ning luua
võimalused (nt terviserajad arvestades erinevate elanikerühmade vajadusi) inimeste vaba aja
veetmiseks looduses, kus selleks on sobivad looduslikud eeldused.
Puhkealadena käsitletakse teemaplaneeringus ka avalikke supluskohti, juhtides tähelepanu, et neile
on vaja tagada juurdepääs. Ühtlasi tuleb avalikus supluskohas tagada tingimused vastavalt
kehtestatud nõuetele.164 Lisaks suplusvee kvaliteedinõuetele peab supluskoht olema suplejatele
ohutu, lauge, aukudeta, allikateta, veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust.
Suplusvee sügavus ei tohi ületada 1,8 m ning suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema
veekogu muust osast hoiatusmärkidega eraldatud. Samuti tuleb tagada suplejate ohutus, heakord
ja vajalik taristu.
Meritindi jt Pärnu jões kudevate siirdekalaliikide seisundil on oluline sotsiaalmajanduslik mõju Pärnu
lahe ja Liivi lahe rannakalandusele.
Olemasolevate loodus- ja kultuuriväärtustega arvestamine, mitmekesiste kasutusvõimaluste
loomine, säästvate liikumisviiside soodustamine ja rekreatsioonivõimaluste arendamine parandavad
inimeste heaolu ning väärtustavad planeeringuala elukeskkonda.
Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine
Oluline luua selline elukeskkond, kus kõik elanikkonna grupid tunneksid ennast ühtviisi turvaliselt,
ohutult ja mugavalt. Objektide ja tegevuste kavandamisel tuleb kogu aeg taustal hoida teadmist, et
Eesti on vananeva rahvastikuga riik ning suhteliselt suur on ka erivajadustega inimeste osakaal.
Juhendmaterjal „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“165 toob välja, et liigagi
paljude inimeste liikumisvabadus on keskkonnas olevate takistuste tõttu olulisel määral piiratud. See
määr on tihti nii suur, et mõjub diskrimineerivalt ning väärikust alandavalt. Kuigi avalik arvamus
kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese inimrühmaga, puudutab see tegelikult palju
rohkemaid elukeskkonna kasutajaid (sh eakad, ajutise liikumistakistusega inimesed, lapsed,
lapsevankriga ja saatjaga liikujad jne). Keskkonnakohanduste abil või, veelgi parem, ligipääsetavuse
ja kaasamise printsiipide järgimisega juba keskkonna planeerimisfaasis muutub meie kõigi, mitte
ainult liikumisraskustega inimeste liikumine mugavamaks, tervislikumaks ning kvaliteetsemaks.
Viidatud juhendmaterjalist leiab vajalikku teavet kaasava elukeskkonna mõttesuundade ja
ülddefinitsioonide kohta, ülevaate teiste riikide praktikast, elukeskkonna erinevate kasutajate
kirjeldused, kommunikatsiooni põhimõtted, liikumise ja liikumisteede erinevad aspektid,
ühiskondlike hoonete ja korterelamute kavandamise juhised, disainimeetodid jms ning hulgaliselt
viiteid erinevatele teemakohastele allikatele. KOV-ide juhtidele ja spetsialistidele on see igati vajalik
materjal tutvumiseks ja rakendamiseks.
164 Sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004 165 Juhendmaterjal „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. Koostajad: Eesti Arhitektide Liit,
Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia;
https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
(vaadatud 14.12 2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
120 / 144
Juhendmaterjali põhifookuses on ehitatud keskkonna, selle kasutamise võimaluste ning selles
pakutavate teenuste planeerimine ja kujundamine võimalikult paljude inimeste vajadustest lähtudes.
Samas on keskkonna valmimine vaid eelprotsess selle kasutamisele, seal elamisele, töötamisele ja
liikumisele.
Juhendmaterjali alusuuringu intervjuudes kerkis üha uuesti pinnale sügavam probleem – halvustav
või tõrjuv suhtumine keskmisest erinevatesse inimestesse. Ehk lisaks keskkonna kohandustele on
äärmiselt vajalik laiaulatuslik muutus suhtumises, mis väärtustab kõiki ühiskonnaliikmeid. Ei vanadus
ega puue tohi olla aluseks erinevas vormis diskrimineerimise ilmingutele. Käitumismustrite
muutumised on aga väga pikad ja keerulised protsessid, kus elukeskkond saab vaid toeks olla.
Suhtumisega on otseselt seotud ka elukeskkonna hooldamise ja korrashoiuga seonduv. Kahjuks jääb
väheks vaid ehitamisest ja ehitiste valmimisest, et saavutada kõigile ligipääsetav ja mugav lahendus.
Kui invaparkimisplatsi kasutatakse talvisel ajal lume ladustamiseks või sissepääsuni viivalt panduselt
sügisel lehti ei koristata, siis ei ole võimalik neid sihipäraselt kasutada. Selle tulemusel ei saa aga
inimesed, kelle ainsaks juurdepääsuks teenusele on spetsiaalselt avaram parklakoht või kaldtee,
teenuseid tarbida ega ühiskonnaelus kaasa lüüa.
Kolmas oluline eeldus kogu keskkonna kvaliteetsemaks arendamisel on seotud kogu
planeerimisprotsessi süsteemsuse ja terviklikkuse juurutamisega. Senine praktika lähtub kruntidest
ja omandist ning kahe kinnistu piiril toimuv ei ole kellegi vastutusalas. Ometi võib just sinna jääv
teekatte muutus põhjustada teekäijatele ebamugavusi, mõne abivahendiga liikuja tee võib
ootamatute trepiastmete tõttu seal ka lõppeda. Seega on soovitav rohkem arvestada kogu süsteemi
kui terviku toimimist ning kooskõlastada oma tegevused naabrite omadega.
Liikumisvabaduse ja juurdepääsetavusega on tihedalt seotud universaalne disain (ka kaasav disain),
mis tähendab, et ehitised ja füüsiline keskkond, mis on avalikus kasutuses, on loodud viisil, mis
võimaldab kõikidel inimestel seda võrdselt kasutada, ilma et oleks vajalik kohaldada erilisi
abivahendeid või disaini. „Universaalse disaini” või “disain kõigi jaoks” mõistete puhul on tegemist
puuetega inimestele, aga ka teistele rühmadele, nagu lastega pered, vanurid, ajutise
liikumistakistusega või muu igapäevaelus toimetuleku takistusega inimestele sobivate lahendustega.
Siia alla kuulub ligipääs hoonetele, transpordivahenditele, infole, kaupadele ning palju muud. Idee
seisneb selles, et odavam ja tulemuslikum on juba kavandamisetapis luua kõigile ligipääsetav
keskkond, selle asemel et hakata tehtud vigu/puudusi hiljem parandama, mis läheb märksa
kulukamaks ning pole ka kasutajasõbralik.166
Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine,
maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate
objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde.
Teemaplaneeringuga kavandatud tegevused koos suuniste ja tingimustega loovad eeldused suure
arengupotentsiaaliga ja olemasolevate veeäärsete alade funktsionaalsemaks kasutuseks. Läbi vara
väärtuse kasvamise võib ka mõju inimese varale pidada positiivseks.
Planeeringuga on toodud suunised, et vähendada maalihete tekkimise tõenäosust jõgede kallastel,
mis võivad põhjustada ohtu inimese varale ja/või tervisele (nt lõigul Tammiste külast Sindi linnani).
Läbivalt on välja toodud ka üleujutusohuga arvestamise vajadus (nt Uuemetsa elamupiirkond, Sauga
jõe piirkond Pärnu linnas) ja antud selleks suunised. Samuti on maalises piirkonnas seatud
tingimuseks, et üleujutusaladel ja liigniisketel aladel tuleb vältida ehitustegevust.
166 Artiklid „Universaalne disain – mis see on?“ ja „Norra ühiskonna võtmevaldkondade ligipääsetava plaanimise
kava“. Eesti Puuetega Inimeste Koja väljaanne „Sinuga“, märts 2007;
https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/149564
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
121 / 144
9.16. Kliimamuutustega arvestamine
Prognoosid Eesti tuleviku kliima kohta on toodud raportis „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani
2100“167. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonda plaanitakse ja juhitakse terviklikult
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja selle juurde kuuluva rakendusplaani
kaudu168. Arengukava ja rakendusplaani eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja
kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Arengukava annab
kohanemismeetmed lühikeses ajavaates (aastani 2030), olles samas osaks pikaajalisest visioonist
(aastani 2100). Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste
väljaandmisel tuleb arengukavaga arvestada.
Eeltoodud raporti ja arengukava kohaselt on Eestis 21. sajandi jooksul oodata järgmisi
kliimamuutusi:
• temperatuuritõus ja sellest tulenevad jää ja lumikatte vähenemine, kuuma- ja
põuaperioodid, muutused taimekasvus, võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja
haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi,
sesoonsete energiatarbimistippude muutused, elanike terviseprobleemide sagenemine jms.
Prognoositav temperatuuritõus on 2,0–4,3°C, kõige suuremat tõusu on oodata kevadel,
järgnevad talvekuud; talvise temperatuuritõusuga suureneb jäitepäevade arv;
• sademete hulga suurenemine ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide
ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest
tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste
ümberpaigutamiseks, karjäärivee pumpamismahu suurenemine jms. Prognoositav kuu
keskmise sademetehulga tõus on 10–19%, samuti on oodata ööpäevase sademete hulga
tõusu (eeskätt suvekuudel);
• merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste
ümberpaigutamiseks jms;
• tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja
tormitagajärgede likvideerimise võimele. Tuule kiiruse kasvuks prognoositakse 3-18%, kasv
on suurem talve- ja kevadkuudel.
Oluline on silmas pidada, et kliimamuutustest tulenevate ilmastikutrendide prognoosid näitavad
tõenäoliste muutuste üldist iseloomu, samuti on muutused piirkonniti erinevad. Teemaplaneeringu
ala piirkonnas on kliimamuutustega seonduvalt maa- ja veekasutuse ning planeerimise kontekstis
tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid,
lokaalsed üleujutused ning neist tulenevalt muutused veekogude veerežiimis, maapinnalähedase
veekihi veerežiimis ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste toimimises, sademetest tingitud jõgede
kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, tormide sagenemine ja
neist tulenevad nõuded ehitiste ja taristu vastupidavusele, samuti võimalikud muutused
ökosüsteemides ja elurikkuses. Pärnu linnapiirkonnas tuleb planeeringualal arvestada ka merepinna
tõusust tingitud Pärnu jõe veetaseme tõusuga ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga, ohuga
kaldarajatistele, survega ehitiste ümberpaigutamiseks jms.
Teemaplaneeringu raames on võimalik anda suunised kliimamuutuste riskide ja negatiivse mõju
leevendamiseks, kuid maakasutuse planeerimine on vaid üks meede kliimamuutustega
kohanemiseks.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt on üks peamisi tulevikukliima riske
kuumalained, mis linnalistes asulates võimenduvad soojussaare efektina169. Soojussaare170 teke
167 https://envir.ee/media/932/download; vaadatud 20.12.2022 168 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava; vaadatud 20.12.2022 169 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 170 Linna soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
122 / 144
seostub eelkõige maakasutuse ja ehituslike iseärasustega – kas ja kuivõrd need päikesekiirgust
neelavad ja omakorda õhku ruumis kütavad. Kuigi suurem osa planeeringualast on suhteliselt hõreda
asustusega (suuremad asulad on üks suur linnaline keskus – Pärnu linn – ning Paikuse-Tammiste-
Sindi piirkond, maalises piirkonnas Vändra alev ja Tori alevik) ning asutusüksustes ei ole hooneid ja
transpordirajatisi (nii mahu kui paiknemise poolest), mis õhku oluliselt kütavad, tuleb planeerimisel
ja arendamisel siiski võimalike kuumalainetega arvestada. Pärnu linnapiirkonnas on 2014. aastal
kuumalaine ajal fikseeritud mitmeid soojussaari (vt Joonis 10). Samal aastal on soojussaari
registreeritud ka Sindi linna lähedal asuvas Lanksaare rabas (tõenäoliselt turbapinnase kuumenemise
tõttu).
Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb tähelepanu pöörata jahutavate
mikroklimaatiliste meetmete rakendamisele – rohealade, haljastuse ning veekogude säilitamisele ja
laiendamisele. Kuumalainete puhul on oluline veeäärsete ja varjuliste puhkealade olemasolu, kus on
võimalik nii suplemine, et ennast jahutada, kui ka veeäärse ja kõrghaljastusega puhkeala olulisus
madalama õhutemperatuuri tõttu. Teemaplaneeringu lahenduse kohaselt olemasolevad rohealad ja
veekogud tiheasustusaladel säilivad. Teemaplaneeringuga on kavandanud kaldatee ja määratud
Pärnu jõe puhkeala, kus kuumalaineid leevendavat efekti saab säilitada ja edasi arendada.
Ulatuslikke maakasutuslike muutusi, millega võiks kaasneda oluline soojuse akumuleerumine, ei
kavandata. Jõeäärsete puhkealade ja inimeste liikumisteede edasisel kavandamisel tuleb vältida
suuri kõvakattega pindu, mis kuumuse mõjul soojenevad, ning rajada varjupakkuvat kõrghaljastust,
purskkaeve jms, mis kuumalainete ajal mikroklimaatilisi tingimusi inimeste jaoks vastuvõetavamaks
muudavad.
Eeltoodud põhjustel on oluline, et kohalike omavalitsuste planeeringutega tagatakse Pärnu jõe
puhkeala sidus toimimine koos Pärnu jõe kaldatee ja kergliiklusteede võrgustikuga. Säilitada tuleb
olemasolevad jõeäärsed ning jõega seotud rohe- ja metsaalad. Kaaluda tuleb täiendavate
puhkealade juurdeloomise vajadust. Vajalik on tagada elanikele juurdepääsud Pärnu jõe puhkealale.
Seetõttu on oluline, et teemaplaneeringuga kavandatud kaldatee asuks võimalikult jõe ääres või
vahetus läheduses, mitte jõega paralleelselt kulgevate maanteede ääres.
Joonis 10. Soojussaared: Pärnu 25. juuli 2014171
171 Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019. Lopparuanne. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2020
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
123 / 144
Jäitepäevade arvu suurenemine tekitab suuremat koormust teehooldusele (libedusetõrje). Jääkihi
raskuse all võivad puruneda elektriõhuliinid või muud rajatised.
Tegevuste kavandamisel jõgede kaldavööndites tuleb arvestada, et sagenevate valingvihmade
tagajärjel suureneb jõekallaste erosioonioht ja lihkeoht.
Üheks suurema mõjuga kliimamuutuseks on prognooside kohaselt üleujutused. Planeeringualal on
mitu üleujutusohu piirkonda ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonda (vt ptk 9.3). need piirkonnad
nõuavad suuremat tähelepanu seetõttu, et tegemist on tiheasustusaladega, kus üleujutustega võivad
kaasneda negatiivsed mõjud inimeste heaolule ja varale, halvemal juhul ka elule ja tervisele.
Üleujutused, aga ka temperatuuritõusust tulenev lumi- ja jääkatte vähenemine ning sagenevad
äärmuslikud kliimasündmused, nagu kuumalained ja põuad, avaldavad vahetut mõju vee- ja
kanalisatsiooniteenuste toimimisele. Tegevuse planeerimisel on oluline tähelepanu pöörata
sademevee ärajuhtimise lahenduste kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral.
Kliimamuutustega võivad kaasneda muutused nii põhjavee kvaliteedis kui ka
maapinnalähedase veekihi veerežiimis. Viimasest sõltub muldade veerežiim ja kuivendatud
maade kasutamine. Kuigi suurt põhjaveetaseme tõusu kliimamuutuste kontekstis ei prognoosita,
võib madalatel tasastel aladel maapinnalähedase põhjaveekihi tase tõusta nii palju, et põhjustab
soostumist. Kliimamuutused koosmõjus kuivendussüsteemide seisundi halvenemisega
(amortiseerumisel) hakkavad omakorda põhjustama muutusi maakasutuses, liigniisked alad
laienevad ja võivad jääda kasutusest välja. Sademete hulga kasv suurendab toitainete väljakandmise
riski mullast pinna- ja põhjavette. Põllumajandusmaa säilitamiseks ja väärtustamiseks tuleb
tähelepanu pöörata maaparandussüsteemide toimimise tagamisele.
Asustust mõjutavad tormikahjud avalduvad üsna juhuslikult, sõltudes pigem juhuste
kokkusattumisest, puudulikust ehituskvaliteedist või ohtude ignoreerimisest. Mõningal määral saab
neid ennetada teemaplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitustingimustega, kuid olulisel kohal on
eelkõige tormikindlate ehitiste projekteerimine ning ehitustegevus ja selle kvaliteet (hoonete
vastupidavus).
Kliimamuutused mõjutavad ka ökosüsteeme ja elurikkust, mõjutades nii ohustatud kui ka kõige
tavalisemaid liike. Tähelepanu tuleb pöörata liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsele,
kaitsealadele ja rohevõrgustikule, millel on tähtis roll elurikkuse hoidmisel. Piisavalt suur kaitstavate
alade pindala ja sidusus tagavad paremini ökoloogiliste funktsioonide ja liikide liikumisvõimaluste
säilimise. Suvistel sademetevaestel kuumaperioodidel võib veetase jõgedes oluliselt langeda ja
väiksemad ojad-kraavid kuivada. Teemaplaneeringu ala mitmekesine looduskeskkond (vahelduv
maastik põldude, metsamassiivide ja märgaladega), valdavas osas hõre asustus, ulatuslikud
kaitsealad ning toimiv rohevõrgustik selle koosseisus olevate mitmekesiste ökosüsteemidega
(metsad, põllud, niidud, sood jms) tagavad siiski elurikkuse kaitse ja säilitamise ning leevendavad
kliimamuutustest tingitud mõjusid.
Teemaplaneeringuga on antud suunised tegevuste edasiseks kavandamiseks, mis aitavad ennetada
ja leevendada kliimamuutusi ning nendega kohaneda.
Meetmed kliimamuutuste ennetamiseks, leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vt ptk 10.11.
9.17. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Arvestades planeeringuala paiknemist ning teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste iseloomu
ja eeldatavat mõjuala, samuti seda, et planeeringuala ei ulatu merele, ei ole tõenäoline, et
kavandatav tegevusega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi
keskkonnaseisundile.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
124 / 144
10. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks kavandatud meetmed
Lähtudes KeHJS-est tuleb KSH läbiviimisel juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise
käigus kavandatakse tegevusi, mille elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline negatiivne
keskkonnamõju, esitada nende mõjude vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Kuna
koostatav teemaplaneering on eelkõige dokument Pärnu jõe ning Sauga ja Reiu jõgede alamjooksude
kasutuse ja ümbritseva maakasutuse suunamiseks ning selle põhieesmärk on positiivsete ruumiliste
arengueelduste loomine, siis keskendutakse teemaplaneeringus eelkõige suunistele järgmiste
tasandite planeeringute (ÜP-d, DP-d) koostamiseks.
Seega ei saa ka alljärgnevaid ettepanekuid ja soovitusi lugeda otseselt leevendavateks meetmeteks
KeHJS-e tähenduses. Esitatud meetmed on pigem ettepanekud ja soovitused edasiseks tegevuseks
ning ÜP-de jm planeerimis- ja projekteerimisdokumentide koostamiseks, mis täiendavad
teemaplaneeringus esitatud suuniseid, põhimõtteid ja tingimusi. Teemaplaneeringu ja KSH ühine
eesmärk on vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist järgmistel, detailsematel
planeerimistasanditel ning toetada planeeringuala jätkusuutlikku ja tasakaalustatud (ruumilist)
arengut ning positiivseid muutusi.
Tegevuste edasisel kavandamisel on oluline, et igakordselt kontrollitakse andmete ajakohasust ja
lähtutakse kehtivatest õigusaktidest.
10.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks
Igasugusele tegevusele, mis võib mõjutada Natura loodusalasid, tuleb läbi viia Natura eelhindamine
ja vastavalt vajadusele Natura asjakohane hindamine.
Pärnu jõe loodusala
Pärnu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (sadamad, sõudestaadion, sildumiskohad,
veeskamiskohad, supluskohad) puhul, mille rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist
tuleb rakendada ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb
teostada madalvee tingimustes või kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid
jms) heljumi leviku piiramiseks.
Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide
kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja
võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem.
Laevatatava jõeala pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud teostada jõe
süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju jõe looduslikule keskkonnale ning kaitstavale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Veeliikluse ohutuse tagamiseks üksikute kivide eemaldamine
jõe põhjast või setetest puhastamine lühikesel lõigul on lubatav.
Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee-
elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse
piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda
korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel.
Pärnu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates
seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise
vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist
juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
125 / 144
Reiu jõe loodusala
Reiu jõe alale ja kallastele kavandatavate objektide (Reiu külalissadam, supluskoht) puhul, mille
rajamine nõuab jõe süvendamist või setete eemaldamist, tuleb rakendada ehitusaegseid
leevendusmeetmeid. Süvendustööd ja setete eemaldamine tuleb teostada madalvee tingimustes või
kasutada tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms) heljumi leviku piiramiseks.
Heljumi leviku minimeerimise vajadust tuleb silmas pidada ka setete eemaldamisel objektide
kasutusajal. Uute objektide kavandamisel on vajalik hinnata kasutusperioodi hooldusvajadust ja
võimalusel leida lahendus, mille puhul hooldusvajadus on väiksem.
Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse vähendamiseks ja vee-
elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada veesõidukite liikumiskiiruse
piiramist. Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitav kaaluda
korralduslike meetmete rakendamist ehituslike meetmete (nt kallaste kindlustamise) asemel.
Reiu jõe kallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks on vaja põhjalikult kaaluda, hinnates
seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise
vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajadusel kasutada jõe kallaste kindlustamist
juhul, kui sellega on välditud loodusala kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine.
Rannaniidu loodusala
Objektide rajamisel loodusala naabrusse (nii maismaale kui ka Pärnu jõe alale) tuleb vältida loodusala
pinnase ja taimkatte kahjustamist ehitustööde käigus. Seetõttu ei tohi tehnikaga loodusalal liikuda
ja sinna materjale ladustada.
Tori põrgu loodusala
Tori põrgu loodusalal loodusraja väljaarendamisel (jalgtee, pingid jms) ei tohi halvendada ala
seisundit ega kahjustada kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe.
10.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude
vältimiseks ja vähendamiseks
Enne tegevusi, mis võivad mõjutada kaitstavaid loodusobjekte, tuleb läbi viia mõjuhindamine.
Alljärgnevalt on toodud leevendusmeetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate
mõjude vältimiseks ja leevendamiseks, mida tuleb rakendada järgmistes planeerimise,
projekteerimise ning ehitustööde etappides:
• Iga konkreetse süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-
elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH).
Süvendustööde ja setete eemaldamisega kaasnevate mõjude minimeerimiseks tuleb
tegevuse kavandamisel hinnata leevendusmeetmete vajalikkust ning leida antud olukorda
arvestades optimaalsed meetmed.
• Kuna igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone, peab
kevadisel ja sügisesel perioodil (peamine kalade kudemise ja kuderände aeg)
suuremahulised tööd planeeringuala jõgedes välistama. Kalastiku seisukohalt on
süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde läbiviimiseks kõige sobivam
periood ajavahemik 25. juunist kuni 5. augustini. Mõjude minimeerimiseks tuleb kaevetööd
vees teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil, rakendades heljumi levikut
vähendavaid tehnilisi meetmeid ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid
tööde tegemisele.
• Juhul, kui süvendustöid on vaja läbi viia väljaspool madalvee perioodi, tuleb vastavalt
konkreetse tegevuse mõju hindamise tulemustele kasutada negatiivse mõju vähendamiseks
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
126 / 144
tehnilisi lahendusi (töötsooni eraldamine geotekstiilist ekraanide, pinnasvallide, sulundseinte
jms) heljumi leviku piiramiseks.
• Pärnu jõe veetee pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud teostada jõe
süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju looduslikule jõekeskkonnale ning
kaitstavale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260).
• Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates kohtades potamaalsete jõelõikude
süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul, kui kaevekohtadest allavoolu jääb
ritraalseid jõelõike) tohib jõesängis kaevetöid teha ainult väljaspool kalade kudemisperioodi
(ajavahemikul 01.06 kuni 30.09) ning seda vaid madalvee tingimustes. Ritraalsete jõelõikude
süvendamine ja sealt sette eemaldamine on keelatud.
• Põhjendatud vajadusel, nt veesõidukite poolt jõe kaldaid mõjutava lainetuse ja erosiooni
vähendamiseks ja vee-elustiku kaitseks, on soovitav korraldusliku meetmena rakendada
veesõidukite liikumiskiiruse piiramist ja lainetuse tekitamise keeldu.
• Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode, on nende kaitse seisukohast
vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade noorjärkude kaitse
seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni.
• Objektide rajamisel Rannaniidu looduskaitseala/loodusala naabrusesse tuleb ehitustööde
käigus vältida looduskaitseala pinnase ja taimkatte kahjustamist. Lubatud ei ole tehnikaga
loodusalal liikumine ja sinna materjale ladustamine.
• Pärnu linnalises piirkonnas planeeringuga seotud arenduste ja puhkealade kavandamisel
jõgede äärde tuleb võimalikult suures mahus säilitada olemasolevat kõrghaljastust ning
võimalusel rajada seda juurde. Antud meede toetab üldist elurikkust, sealhulgas piirkonnas
elutsevate nahkhiirte elupaikade säilimist.
• Jõgede kallastel paiknevate puhkealade, kergliiklusteede ja muude valgustatud radade
arenduse puhul tuleb kasutada valguslahendust, mille puhul valgustuspostid on madalad ning
valgus suunatud allapoole. Kavandatavate sadamate, veeskamiskohtade, sildumiskohtade ja
muude rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse tuleb hinnata mõju
nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduva mõju vähendamise
vajadusega.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada kavandatavast tegevusest
tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule laiemalt.
10.3. Jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks kavandatud meetmed
• Veekeskkonna ja pinnase saastumise vältimiseks ehitusetapis on vajalik kasutada tehniliselt
heas korras olevaid masinaid ja vältida avariilisi juhtumeid (avariid materjalide ja jäätmete
ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste
olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva
järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja
kiire reostustõrjega.
• Kaevetöödega kaasneva heljumi edasikande leevendamiseks on soovitav kaevetööd vees
teha veevaesel ajal võimalikult lühikese perioodi jooksul. Veekogude laevatatavatel osadel
vee-elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad (neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei jää
olulisi kalade kudealasid), kuid kalapopulatsioonide kaitseks peab suuremahulisi ja
heljumirikkaid töid veekeskkonnas vältima kalade peamisel kudemis- ja rändeperioodil
(kevadel ja sügisel). Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates kohtades potamaalsete
jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul, kui kaevekohtadest allavoolu
jääb ritraalseid jõelõike – ja üldjuhul neid jääb) tohib jõesängis kaevetöid teha vaid väljaspool
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
127 / 144
kalade kudemisperioodi (perioodil 01.06 kuni 30.09) ning seda vaid madalvee tingimustes.
Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist
ekraaniga. Ekraani kasutamine on soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks
sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas kestvate tööde puhul. Heljumi levikut
vähendavaid meetmeid tuleb kaaluda ehitusprojektis ja võtta kasutusele efektiivseimad.
• Kõikide jõkke ja kaldavööndisse planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja
süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud
(topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised uuringud, veetee pikendamise korral ka
hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate veeteede puhul tehakse regulaarselt).
Uuringute ulatus ja eesmärk tuleb määrata lähtuvalt konkreetse kavandatava objekti
iseloomust ja tehnilistest näitajatest.
• Olenevalt tööde mahust võib olla vajalik keskkonnamõju eelhinnangu andmine või
keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaamet juhib tähelepanu172, et ka tahkete ainete vette
paigutamisel on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata igakordselt, kas tegevus põhjustab
ebasoodsat mõju ja on lubatav. Veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 on
KMH läbiviimine kohustuslik.
• Sõudestaadioni asukoha täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline
mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring ja koostada sõudestaadioni eskiisprojekt
eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes. Töö eesmärgiks peab olema piisavate
mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste
piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Teemaplaneeringu lisa 4 tabelis on sõudestaadioni
eeldatav süvendamismaht üle 500 m3, mis tähendab, et KMH läbiviimine on kohustuslik173.
Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st vajalik on
leevendavate meetmete kavandamine), seega on vajalik Natura asjakohase hindamise
läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult KMH menetluses. Samad tingimused kehtivad
Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamisel.
• Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamiseks tuleb koostada piirkonna
topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada eskiisprojekt
eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö
eesmärgiks peab olema sildumisala ja/või jahisadama rajamise võimalikkuse hindamine
keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb
jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega.
• Veekogumite hüdromorfoloogilisele seisundile avalduva võimaliku mõju ennetamisele aitab
kaasa, kui objektide projekteerimisel arvestatakse jõe morfoloogiliste tingimustega (jõe lang,
jõe põhja iseloom, jõe laius, jõe kalda iseloom, jõe kaldavööndi ulatus), välditakse jõevoolu
tõkestamist ning kui erinevate objektide ehitustöid teostatakse erinevatel aegadel.
• Selleks, et kasutada jõevett jahutamiseks või kütteks, on vaja igal konkreetsel juhul viia läbi
uuringud, vajadusel mõju hindamine ja nende alusel välja töötada sobiv lahendus. Uuringute
käigus tuleb välja selgitada võetava ja tagasi suunatava vee kogus, pinnase süvendamisel
võimalik heljumi levik, mõju jää moodustumisele ning arvestada lõheliste elupaikadena
kaitstavates veekogudes väljatava veetemperatuuriga. Suublasse juhitav heitvesi peab
vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning
heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Vastavalt
veeseaduse § 187 p 1 on veeluba kohustuslik, kui võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam
kui 30 kuupmeetrit ööpäevas või p 4 juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja
jahutusvett või p 18 muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu
bioloogilisi omadusi või veerežiimi.
172 Keskkonnaameti 22.02.2023 kiri nr 6-5/22/25202-2 173 KeHJS § 6 lg 1 p 17
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
128 / 144
Täpsemate uuringute vajadus võib ilmneda järgnevates etappides keskkonnamõju eelhinnangute või
keskkonnamõju hindamise käigus.174
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada veekvaliteedi muutustest
tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid.
10.4. Kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks kavandatud meetmed
Maalihetest tulenevate kahjude vältimiseks on vajalik kohapõhiste uuringute alusel välja selgitada ja
täpsustada liheohtlikud kaldalõigud ja lihkeohtliku ala ulatus kaldast ning määrata tingimused
lihkeohu vältimiseks (ehitustegevuse kaugus kaldast, uuringu vajadus jms). Teada on, et Pärnu ja
Sauga jõgedel võib maaliheohtlik tsoon ulatuda kuni 75 m kaugusele kaldast175. Reiu jõe lihkeohuga
ala ulatuse kohta täpsem uuring puudub.
Lihkeohuga alale ehitamisel on oluline arvestada täiendavate uuringute koostamise vajadusega.
Ülevaade lihkeohtlikele alade uuringutele esitatavatest nõuetest on toodud peatükis 9.1.2.
Lihkeohtlikule alale ehitamisel tuleb leida sobilikud nõlvastabiilsuse tagamise meetmed lähtuvalt
konkreetsest asukohast ja kavandatava ehitise tehnilistest näitajatest, arvestades konkreetse
ehitustegevuse poolt põhjustatavat nõlva stabiilsuse puudujääki. Üldiseid meetmeid, mis sobiksid
igaks juhtumiks ei ole, sest võimalikke meetmeid on palju ja ka puuduv stabiilsusvaru jõe kallastel
on erinev. Võimalikud kasutatavad meetmed, mida üksikult või kombinatsioonis saab kasutada, on
järgmised176:
• nõlva muutmine laugemaks kas veeru kõrguse vähendamise või jalami kõrguse kasvatamise
teel (nn vastukaalu loomine) või nende kombinatsioonis;
• nõlva muutmine kergemaks asendades osaliselt pinnase kergmaterjaliga (kergkruus,
vahtplastid jt tehismaterjalid);
• veetaseme kontrollmeetmed nõlvatsoonis (eelkõige dreenimise võimaldamine);
• nõrga kihi stabiliseerimine vajalikus ulatuses (sügavuses ja plaanis);
• nõlva armeerimine vaiade või ankrutega, nõlva toestamine tugiseinaga vajalikus ulatuses;
• erosiooni takistamine kaldakindlustusega.
Veeliikluse poolt põhjustatava lainetuse mõju jõe kallastele aitavad regulatiivsetest meetmetest
vähendada liikumiskiiruse piiramine ja lainetuse keelu seadmine. Ehitusliku meetmena võib
põhjendatud vajadusel kasutada kallaste kindlustamist. Natura loodusalade hulka kuuluvate Pärnu
ja Reiu jõgede kallaste kindlustamist on vajalik põhjalikult kaaluda, et vältida loodusalade kaitse-
eesmärkide seisundi halvendamist. Seejuures tuleb hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust.
Jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb kalda lihkeohtlikkuse seisukohast igal konkreetsel
juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja jõe kallast
mõjutava lahenduse (nt torustiku jt tehniliste rajatiste) sobivus, sh koosmõjus teiste veekogu kaldal
olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega.
174 Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ, 2022 175 Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs. OÜ IPT, 2000.
Pärnu linna ÜP joonise järgi jagunevad erineva tasemega ohutsoonid 30, 50 ja 70 m kaugusele kaldast. 176 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel
ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT
Projektijuhtimine OÜ, 2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
129 / 144
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada lihkeohust tuleneda võivad
olulisi negatiivseid mõjusid.
10.5. Üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks kavandatud meetmed
• Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu
põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted,
reoveepuhastid jms).
• Arvestada tuleb üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas (ÜRMK)177 seatud
eesmärkidega ja ÜRMK 2021-2027 meetmekava lisas toodud asukohapõhiselt kaalutavate
tehniliste lahenduste võimalike alternatiividega (vt täpsemalt ptk 9.3).
• Järgida Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise
uuringus178 antud soovitusi asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks (vt täpsemalt ptk 9.3).
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada üleujutustest tuleneda võivad
olulisi negatiivseid mõjusid.
10.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks
• Nendel aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla suurem
(peamiselt jõgede kaldavööndis ja jõelähedastes asulates), ning aladel, kuhu ei ulatu mälestis
või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Seetõttu tuleb nendes piirkondades
ehitustööde ja ka põlluharimise käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte
kahjustada.
• Väärtustada sobivusel XX sajandi arhitektuuripärandi ja maaehituspärandi objekte kohaliku
arhitektuuripärandina ning kavandada meetmed objektide hea seisukorra tagamiseks.
• Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on oluline leida sobiv kasutus, et väärtuslikud objektid
säiliksid ning ehitatud keskkonna areng oleks säästev. Vajalik on tagada väärtuslike hoonete ja
rajatiste korrashoidmiseks vajalikud ressursid. See võib vajada riiklikul, maakondlikul ja
kohalikul tasandil kokkuleppeid.
• Väärtustada tuleb maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslike
maastike piire, sest maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Selle
teema alla kuuluvad peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse ka
linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne
atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik
elanik igapäevaselt liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja
korrastatud ning meeldivas keskkonnas ning see võib saada mõnelgi puhul argumendiks elukoha
valikul ja tuua piirkonda juurde uusi elanikke.
• Pärandkultuuriobjektide kaitse seisukohast on tõhus viis maaomanike teavitamine väärtusliku
objekti olemasolust ja selle tähtsusest piirkonna identiteedile ja ajaloole. Pärandkultuuriobjektid
aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade
mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise
177 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused (vaadatud
12.12.2022) 178 Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Maves OÜ,
2020
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
130 / 144
ergutamiseks. Sellele aitavad kaasa suunavate viitade ja teabetahvlite paigaldamine ning
vajadusel objektide ümbruse ja juurdepääsude korrastamine.
• Oluline on säilitada kultuuriväärtuslike objektide (kunagised koolimajad, vallamajad,
rahvamajad, samuti laululavad, külaplatsid jms) avalik kasutus, pakkudes piirkonna jaoks
sobilikku ja mitmekesist valikut kultuuriteenuseid. Kuna need objektid asuvad enamasti
keskustes, siis tuleb mõelda ka sellele, kuidas tagada neile juurdepääs ja nendes pakutavate
kultuuriteenuste kättesaadavus ka kaugemal maapiirkondades elavatele inimestele (nt
ühistranspordi korralduse kaudu).
• Kuna kultuuriteenustega seotud taristu rajamine ja käigushoidmine on reeglina suures osas
projektipõhine, siis on oluline tagada taristu ülalpidamise järjepidevus KOV-i ja riigi toel, et
inimestel, sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel, ning kogukonnal tekiks kindlustunne
tuleviku suhtes. Lisaks kultuuriväärtuste hoidmisele on sellel oluline positiivne mõju ka piirkonna
elanike sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele.
• Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku
konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt
(kultuuri)turismi arendamisel.
KOV-idel, kultuurimälestiste ja teiste kultuuriväärtuslike objektide valdajatel ning
Muinsuskaitseametil on soovitav teha omavahel koostööd, et saada asjakohast teavet ning leida
sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike objektide säilitamiseks, kaitseks ning
jätkuva kasutuse tagamiseks.
Loetletud meetmed on nende rakendamise korral tõhusad, sest võimaldavad säilitada ja väärtustada
planeeringualal olevat kultuuripärandit.
10.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks
• Tuuleparkide ja suurte päikeseparkide asukohtade valikul tuleb arvestada väärtuslike
maastikega, vaadetega ilusatelt teelõikudelt ja ilusatest vaatekohtadest ning eelistada suurte
energiataristu objektide jaoks vähem silmapaistvaid piirkondi maastikus.
• Ilusa vaatega punktid tuleb metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti
korrigeerida. Vajalikuks võib osutuda ilusate vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine
(kinnikasvamise vältimine) või parema juurdepääsetavuse tagamine.
• Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet plaanitakse
kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kohad, kus vaate avamine on vajalik
või mõistlik, tuleb selgitada planeeringute või projektidega. Avatud vaatega kohtadele tuleb
tagada avalik juurdepääs ning tagada parkimisvõimalus, pingid jms.
• Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega
kohtade, matkateede jms edasisel kavandamisel ning kasutamistingimuste täpsustamisel
arvestada maastiku koormustaluvusega tallamiskindluse aspektist (sh kasutuskoormuse
eeldatava suurenemisega) ning vajadusel rakendada meetmeid inimeste liikumise suunamiseks
ja projekteerida vastavad rajatised.
• Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku
käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Selle teema alla kuuluvad
peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse muuhulgas ka linnalised
asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne
atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik
elanik liigub ja toimetab.
Loetletud meetmed on nende rakendamise korral tõhusad, sest võimaldavad säilitada ja väärtustada
planeeringuala maastikke.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
131 / 144
10.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks
• Liiklusohutuse seisukohast on tähtis tagada kergliiklejatele turvalised, mugavad ja loogilised
teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ja raudteega, et ei tekiks nende tugevat
katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus.
• Uute teede kavandamisel on soovitav võimalusel eelistada juba olemasolevaid pinnaseteid/sihte.
Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel silmas pidama ka kavandatava tee iseloomu
ja sellest tulenevaid muid võimalikke mõjusid (nt mõju välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale
juhul, kui lähedal asuvad elamud). Uute teede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva
keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik
põllumajandusmaa, väärtuslik maastik jms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning
vajalike kooskõlastustega. Kaaluda uute teede planeerimisel ka liikuvus- ja liiklusanalüüsi (nt
liikuvuskava) koostamist.
• Teedel liiklemise ohutuse tagamiseks on oluline ette näha vajalikud ressurssid ka tee maa-ala
regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et säilitada vajalik külg- ja pikinähtavus.
• Jalg-ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad teel
liikumise ohutuse ning sujuva liikumise. Säästvate liikumisviiside soodustamiseks on oluline
pöörata tähelepanu kergliiklusvahendite rentimisvõimalustele, aga ka sellega seotud
kohustustele ja vastutusele (nt ei ole aktsepteeritav jätta renditud liiklusvahendit teedele, kus
need häirivad ja on ohuks teistele liiklejatele; kergliiklusteedel tuleb tagada kõigi liiklejate
ohutus ja turvalisus).
• Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja
piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms),
kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Teede kavandamisel
ja rajamisel jõgede kaldavööndisse on oluline arvestada kallaste lihkeohtlikkusega (vt ptk 9.1.2)
ja üleujutuspiirkondade olemasoluga (vt ptk 9.3). Jalg- ja jalgrattatee kavandamisel on
muuhulgas soovitav arvestada ka sellega, et tee oleks huvitav ja mitmekesine ning et oleks,
mida vaadata, ja võimalus maastikku nautida.
• Iga uue väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt
detailplaneering, KSH/KMH, ehitusluba, veeluba) käigus. Samuti tuleb kaaluda ja otsustada,
milliseid aluseid iga konkreetne sadam on võimeline turvaliselt vastu võtma, et sadama
majanduslik toimetulek ei kannataks (nt sagedaste kallite süvendustööde tõttu).
• Kuna Sauga jõgi on kitsas ja selle kaldad välistele mõjutustele tundlikud (kallaste uhtumine
veesõidukite poolt tekitatud lainetuse mõjul, kallaste lihkeoht), siis on oluline jälgida jõe kallaste
seisundit navigatsiooniperioodil ning vajadusel seada piiranguid (nt kiiruse vähendamine).
Samuti on vajalik lisaks Sauga jõe äärsete sadamate arendamisega kaasnevatele
ehitusaegsetele mõjudele anda hinnang ka sadama kasutamisega kaasnevatele
keskkonnamõjudele seoses laevaliikluse suurenemisega.
• Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema ka maa poolt juurdepääsude rajamine,
vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade,
jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku
kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis sätestatud
keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning kindlasti annab konkurentsieelise,
kui pakutavad teenused sadamas on läbi mõeldud ja järgitakse väikesadamate soovituslikku
teenusstandardit.179
• KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada. Selleks,
et soovijatel oleks võimalik mööda jõgede kaldaid liikuda, tuleb tagada kas sobiv optimaalne
179 https://parnu.ee/failid/linnavara/V2ikesadamate_standard2014.pdf (vaadatud 19.12.2022)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
132 / 144
rada ümber sadamat moodustatava maa-ala (kui sadama territoorium peab olema piiratud) või
tagada ohutu läbipääs (väike)sadama territooriumil.
• Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi
halvendada veekogude seisundit. Sildumisalade kavandamisel tuleb lähtuda kalda kaitse
eesmärkidest180. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 6 kohaselt tohib paadisilda kaldale rajada, kui
see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega.
• Avalikult kasutatavate veekogude ääres peab olema kallasrada ning tagatud avalik juurdepääs
kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine (KeÜS § 38).
• Veeskamiskohtade täpsemal kavandamisel on oluline lahendada juurdepääs maa poolt ning
tagada kaldal vajalik manööverdamisala (sh haagisega sõidukitele), vajadusel ka sõidukite
parkimine.
• Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS-ses sätestatule. Kui tegevusega kaasneb veekogu
süvendamine alates mahust 100 m3, on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang181 ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine (KeHJS § 6 lg 1 p 17).
• Sildade ja paadisildade rajamine eeldab ehitusgeoloogilisi uuringud ja maalihkeohtlikes
piirkondades vajadusel ka geotehniliste erimeetmete rakendamist pinnase stabiilsuse
tagamiseks.
• Veeseaduse § 183 lg 4 kohaselt ei tohi keegi veeliiklust ohustada, sh sildumisalade
kavandamisel, ning paadisillaga tohib tõkestada kuni kolmandiku veel liikumiseks kasutatava
vooluveekogu laiusest.
• Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid
järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab reguleerida ruumilise
planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid.
• Planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad veekogud ning individuaalseteks vajadusteks
mõeldud rajatised jões ja jõe kallastel ei ole lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust.
• Jahutussüsteemide ja küttekontuuride kavandamisel jõkke tuleb arvestada järgmiste
asjaoludega:
o Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille peamine eesmärk on looduslikkuse
säilitamine;
o tuleb leida tõhusad tehnilised lahendused, et meritindi, siia jt kalaliikide vastsed, kes
jõeveega allavoolu kanduvad, ei satuks jahutussüsteemi; põhjendatud vajadusel
kaaluda ajaliste piirangute rakendamist kalavastsete peamisel laskumisperioodil;
o jahutussüsteemide ja küttekontuuride paigaldamise kavandamisel jõkke on oluline
arvestada jõgede jääoludega, eriti kevadisel jääminekuperioodil, ning hinnata sellega
kaasnevaid riske;
o kuna jõe põhja regulaarselt setetest puhastamisega (kütte- või jahutussüsteemi
tööshoidmiseks) kaasneb täiendav koormus jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile,
võib olla otstarbekas kasutada muid lahendusi (nt maaküte vms);
180 Looduskaitseseaduse § 34: Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. 181 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 lg 7, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
133 / 144
o tuleb arvestada võimaliku koosmõjuga seoses teiste tegevustega jões, sh jõe
veetemperatuuri võimalik tõus ja selle mõju elustikule.
• Seoses Kaluriküla sadama jätkuva arendamise ning seda külastavate aluste hulga
suurenemisega teeb planeering ettepaneku Sauga jõe laevatatava veeosa pikendamiseks.
Seoses sellega on vajalik mõõdistada Sauga jõgi kuni Kaluriküla sadamani ning analüüsida
väikelaevade sõiduohutust ja piirangute seadmise vajadust.
• Laevaliikluse intensiivistudes Sauga jõel suureneb aluste poolt põhjustatud lainetuse mõju jõe
kallastele (kallaste uhtumine), mis võib põhjustada kallaste varisemist ja puude kukkumist
jõkke. Tekkivad muudatused võivad kaasa tuua jõe kallaste kindlustamise vajaduse. Käesolevas
etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. Sauga
jõe kallaste kindlustamise vajaduse väljaselgitamine vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-
majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. Seejuures tuleb
muuhulgas arvestada laevaliikluse suurenemisega, kallaste lihkeohtlikkusega ning
kliimamuutuste võimaliku mõjuga (nt kaldaerosioon valingvihmade tõttu).
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada taristuobjektide rajamisest ja
kasutamisest tuleneda võivad olulisi negatiivseid mõjusid.
10.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks
Alljärgnevalt on toodud leevendusmeetmed välisõhus leviva müra mõju vältimiseks ja
leevendamiseks, mida tuleb rakendada järgmistes planeerimise ja projekteerimise etappides:
• Tegevuste kavandamisel arvestada asjakohaste õigusaktidega ning kehtestatud müra
normtasemetega.
• Uute tegevuste kavandamisel tuleb planeerimis- ja projekteerimisetappides sõltuvalt
tegevusest ja selle asukohast välja töötada antud konteksti sobivad müra leevendamise
meetmed.
• Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada väljakujunenud keskkonnaga ning võimalusel
vältida planeeringute tasemel müra mõttes ebasoodsaid piirnemisi (nt vältida uute
müratundlike alade kavandamist olemasolevate müraallikate vahetusse lähedusse ja
vastupidi) – eesmärk on uute tegevuste kavandamisel mitte kahjustada
keskkonnahäiringutega olemasolevat elu- ja puhkekeskkonda.
• Jetide, skuutrite jm lõbusõiduks ja sportimiseks kasutatavate veeliiklusvahendite müra ei
kvalifitseeru liiklusmüraks. Tegemist on meelelahutusmüraga, mida reguleerib
korrakaitseseadus (§ 56) ja mida tuleb ohjata korralduslike meetmetega.
• Hea keskkonna tagamiseks on oluline selliste tegevuste kavandamisel, millega eeldatavalt
kaasneb korduv meelelahutusmüra (laululava, ringrada, veemotospordiala jms), leida
kavandatava tegevuse iseloomu arvestades asukoht, millega ei kaasne häiringuid
ümbritsevale elukeskkonnale ega piiranguid kavandatavale tegevusele.
• Mürarikaste veespordipiirkondade määramisel ja seal tegevuste kavandamisel on väga
oluline koostöö kohaliku omavalitsuse, ala haldava ettevõtte (tegevuste/võistluste
korraldaja) ning ala läheduses paiknevate elanike vahel, et ennetada ja vähendada
võimalikke häiringuid. Veemotospordi eripiirkonnas on võimalik mürahäiringuid vähendada
piirangutega tegevustele, nende kestusele ja ulatusele ning samuti aktiivse teavitustöö ja
muude koostöövormidega korraldajate ja kohaliku kogukonna vahel.
• Üldplaneeringute koostamisel arvestada maakasutuste ning mürakategooriate määramisel
mh ka planeeritava tegevusega ning võimalike müraallikatega.
• Tulevikus võimalike mürakaebuste tekkimisel tuleb teostada piirkonna müratasemete
eksperthinnang, müratasemete leviku modelleerimine, olemasolevate müratasemete
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
134 / 144
mõõtmine või koostada muu alusdokument, mille põhjal saab hinnata mürakaebuse
põhjendatust ning vajadusel välja töötada sobivad leevendusmeetmed.
• Välisõhus leviva müra pidev seire planeeringualal ei ole otseselt vajalik, soovituslik on
vajadusel müratasemeid mõõta seoses võimalike mürakaebuste lahendamisega.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada/leevendada mürast tuleneda võivad olulisi
negatiivseid mõjusid.
10.10. Supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamine
• Supluskohad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded
suplusveele ja supelrannale“182 nõuetele.
Meede on eeldatavalt tõhus, sest aitab tagada nõuetekohase suplusvee ja supluskoha.
10.11. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks
Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb
arvestada võimalike kliimamuutustega ning rakendada meetmeid nende ennetamiseks,
leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, lähtudes siinkohal eelkõige Keskkonnaministeeriumi
poolt koostatud „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavast aastani 2030’’.
• Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tiheasutusaladel tuleb
rakendada jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid (rohealade, haljastuse ning veekogude
säilitamine, laiendamine, purskkaevude rajamine). Kuumalainete puhul on oluline veeäärsete
ja varjuliste puhkealade olemasolu, kus on võimalik nii suplemine, et ennast jahutada, kui
ka veeäärse ja kõrghaljastusega puhkeala olulisus madalama õhutemperatuuri tõttu.
• Soovitav on vältida ehitamist alal, kus teadaolevalt esineb üleujutusprobleeme. Kui see
osutub vajalikuks, tuleb rakendada tehnilisi meetmeid ehitise kaitseks. Jõeäärsetes
piirkondades tuleb arendamisel tähelepanu pöörata võimalikule kaldaerosiooni
suurenemisele ja maalihkeohule.
• Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel tuleb
tähelepanu pöörata nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse
tuleb võtta kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära.
• Maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada maaparandussüsteemide toimine.
Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav
lähtuda vastava piirkonna maaparandushoiukavast.
• Ehitiste projekteerimisel, hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel ning nende
rekonstrueerimisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslikele
ilmastikuoludele.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada kliimamuutustest tuleneda
võivad olulisi negatiivseid mõjusid ning teistalt omakorda leevendada kliimamuutusi.
182 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
135 / 144
11. Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete
ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus
Alljärgnevalt on toodud üldised seirepõhimõtted lähtuvalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
tasandist.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 42 lg 10 järgi on
seiremeetmete eesmärk teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja
leevendavaid meetmeid. KeHJS-e § 42 lg 11 ja lg 12 järgi on koos strateegilise
planeerimisdokumendiga kehtestatud seiremeetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale
järgimiseks kohustuslikud. Seirel võib kasutada olemasolevat keskkonnaseiresüsteemi või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud
seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatud
tegevuse raames.
Oluline keskkonnaseire rakendus riigi ja maakonna tasandil on planeeringute regulaarne
ülevaatamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 72 lg 1 järgi vaatab Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium (varem Rahandusministeerium) maakonnaplaneeringud üle vähemalt
iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu
jooksul ülevaatamisest arvates. Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja
(PlanS § 72 lg 2):
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele,
kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise
tingimused;
4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise
vajadus;
5) uue planeeringu koostamise vajadus;
6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
Koostatava teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire
kujutab endast eelkõige planeeringu ülevaatamisega seotud analüüsi ja hinnangut lähtuvalt PlanS-i
§ 72 lõike 2 punktist 3 (vt eespool). Oluline on maakonna erinevate strateegilise (sh ruumilise)
planeerimise dokumentide KSH-des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite
omavaheline kooskõla.
Koostatava teemaplaneeringu KSH toob muuhulgas välja need valdkonnad, mille puhul koostatava
planeeringu täpsusastmes on hinnangu andmiseks palju määramatust. Planeeringu suure
üldistusastme tõttu on suur osa leevendusmeetmetest (ptk 10) pigem ettepanekud ja soovitused
rakendamiseks kavandamise järgmistes etappides, kui teave kavandatava tegevuse kohta on
täpsem. Samuti on teemaplaneeringu üks peamisi eesmärke anda sisendit üldplaneeringute
koostamiseks. Seetõttu on vajalik ülevaatusse kaasata ka teemaplaneeringu ala üldplaneeringud, et
oleks võimalik analüüsida, kas ja kuidas teemaplaneeringu lahendust on arvesse võetud.
Lähtuvalt PlanS-i § 72 lõike 2 punkti 3 sõnastusest (vt eespool) tuleb planeeringu kehtivusaja jooksul
iga viie aasta järel mõjud uuesti hinnata ning analüüsida rakendatud keskkonnameetmete
asjakohasust ja piisavust. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas KSH aruandes toodud leevendus- ja
seiremeetmed mõeldud teemaplaneeringu elluviimisel rakendamiseks planeeringu kehtivusaja viie
esimese aasta jooksul (kuni korralise ülevaatuseni). Seejärel tuleks iga ülevaatuse tulemusena
fikseerida uus meetmete kava järgmiseks viieks aastaks (kuni järgmise korralise ülevaatuseni).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
136 / 144
Planeeringu rakendamisel tuleb arvestada, et seoses kliimamuutuste ja rohepöördega toimuvad
praegusel perioodil keskkonnavaldkonnas olulised ja kiired muudatused ning teemaplaneeringu
elluviimine peab ruumilist planeerimist puudutavate muudatustega kaasas käima. Otsuste tegijatel
tuleb olla teadlik riskidest, mis kaasnevad planeeringulahenduse edasiarendamise või
mittearendamisega, sest ajaga muutuvad ka arusaamad, vajadused ja nõuded seoses ümbritseva
keskkonnaga, samuti keskkond ise ja sellega seotud õigusruum. Et riske vähendada, peabki toimuma
planeeringulahenduse regulaarne sisuline ülevaatamine, mis hindab tulemusi võrreldes varasemate
eelduste ja eesmärkidega, muuhulgas sellest aspektist, et ebaõigeks või mitteasjakohaseks osutunud
varasemad otsused saaksid ümber muudetud nii ruttu kui võimalik.
Teemaplaneeringu ülevaatamise sisuliseks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks on soovitav sisse
seada süsteem (protseduurireeglid), kuidas jooksvalt teostada planeeringulahenduse elluviimise
järjepidevat jälgimist ja registreerida tegevused, mis on rakendatud, millega on ette tulnud
probleeme (milliseid), kuidas probleemid on lahendatud jne. Võimalusel lisada ka vastava
tegevusega kaasnevate mõjude analüüs. Selline juhtimissüsteem võimaldab iga viie aasta järel infot
lihtsamalt koondada, süstematiseerida, analüüsida ja hinnata ning sellest järeldusi teha.
Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga keskkonnaseire meetmeid otseselt ei kavandata. Seiratavad
keskkonnanäitajad määratakse õigusaktide alusel seireprogrammide ja keskkonnakaitselubadega
(keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba). Seiremeetmeid kavandatakse ka mitmete tegevuste
puhul, mis lähtuvad erinevatest strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava,
kaitsekorralduskavad, veemajanduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub
konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast). Väljatöötamist vajavad mõõdikud ja
meetmed sotsiaal-majandusliku keskkonna kompleksseks ja regulaarseks seireks.
Teemaplaneeringu realiseerimise seisukohalt on oluline ja piisav tagada nende keskkonnaseire
meetmete rakendamine, mida kavandatakse:
- riikliku ja kohalike omavalitsuste seireprogrammidega, sh sotsiaal-majandusliku keskkonna
seire;
- ettevõtetele keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade väljastamisel;
- pinnaveekogude ja põhjavee valgala kaitseks (veemajanduskavaga);
- kaitsealade kaitsekorralduskavadega;
- teiste teemaplaneeringu lahendusega kooskõlas olevate kavade, planeeringute ja projektide
realiseerimiseks.
Teemaplaneeringu ülevaatamise kavandamisel ja mõõdikute väljatöötamisel on soovitav juhinduda
järgmistest elukeskkonna seisukohalt oluliste eesmärkide saavutamise aspektidest:
• Pärnu jõe ja teiste planeeringuala vooluveekogude seisund on paranenud;
• on tagatud rohevõrgustiku säilimine ning kergliiklusteede arendamine;
• kultuuriväärtuslike objektide ja maastikuliste väärtuste säilimine on halduslikult tagatud;
• on tagatud igaüheõiguse kasutamine, sh avalikult kasutatavate veekogude kallastel;
• kaebuste arv Pärnu jõel toimuvate veemotospordiürituste mürahäiringute kohta on
vähenenud;
• sotsiaal-majanduslike näitajate paranemine, elanike heaolu kasv ja tervisenäitajate
paranemine.
ÜP-de koostamisel ja menetlemisel tuleb järgida maakonna teemaplaneeringu nõudeid. Kui ÜP-ga
tehakse ettepanek teemaplaneeringut muuta, tuleb vajadusel rakendada keskkonnameetmeid, et
tagada teemaplaneeringuga seatud põhimõtete ja eesmärkide saavutamise võimalus.
Käsitletava teemaplaneeringu KSH-ga Natura alade seireks otseselt meetmeid ei kavandata.
Seiratavad keskkonnanäitajad määratakse õigusaktide alusel seireprogrammide ja
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
137 / 144
keskkonnakaitselubadega (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba). Riikliku keskkonnaseire183
raames teostatakse vooluveekogude hüdrokeemilist ja hüdroloogilist seiret, eluslooduse
mitmekesisuse (elupaikade, liikide ja koosluste) ning maastike seiret jms, mis võimaldavad hinnata
planeeringuala keskkonna seisundit. Seiremeetmeid kavandatakse ka mitmete tegevuste puhul, mis
lähtuvad erinevatest strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava,
kaitsekorralduskavad, veemajanduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub
konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast).
183 Riikliku keskkonnaseire eesmärk on saada ülevaade riigi keskkonna seisundist ja selle pikaajalistest
muutustest, tagada välislepingutest ning riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseisundi seire
kohustuste täitmine ja hinnata riiklike tegevus-, arengu- ja korralduskavade täitmise mõju keskkonnaseisundile
ja selle muutustele. Riiklikku keskkonnaseiret viiakse ellu pikaajalise programmi alusel. Vt täpsemalt:
https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaseire-ja-analuusid/keskkonnaseire
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
138 / 144
12. Ülevaade alternatiivsetest arengustsenaariumidest
Alternatiivsete arengustsenaariumidena saab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH
läbiviimisel KeHJS-e § 40 lg 4 tähenduses käsitleda maakonna tasandil määratletud üldisi võimalikke
arengusuundi (stsenaariume). Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala
ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ koostamise käigus töötati välja
planeeringuala ruumilise arengu visioonid ja eesmärgid (vt teemaplaneeringu seletuskirja ptk 2),
kuid sellega seotud erinevaid ruumilise arengu stsenaariume ei kaalutud ega määratletud, sest
selleks puudusid põhjused ja vajadus.
Tõenäoline areng juhul, kui teemaplaneeringut ellu ei viida
Olukorrad, kus teemaplaneeringuga kavandatud tegevust ellu ei viida, võib põhimõtteliselt jagada
kahte rühma:
a. kehtestatud teemaplaneeringuga kavandatud tegevus jääb kas osaliselt või täielikult
realiseerimata: tegemist on olukorraga, kui ei järgita teemaplaneeringuga seatud ruumilise
arengu põhimõtteid ja suundumusi (teemaplaneeringu seletuskirja ptk 2).
Teemaplaneeringu realiseerimine võib takerduda mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete
asjaolude taha, nt ressursipuudus, riiklike institutsioonide, KOV-ide, maaomanike ja/või
arendajate teadmatus või ükskõiksus, riigi ja/või KOV-ide poolse järjekindluse ja järelevalve
puudus vms. Teemaplaneering seab ülesandeid KOV-idele ÜP-de koostamiseks, aga peab ka
tasakaalustama riiklikku ja kohalikku arengut ning huvisid. Seega on teemaplaneeringu
realiseerimisel vastutus ja ülesanded ka riigiasutustel. Siinkohal tuleb rõhutada, et ruumiline
planeerimine loob eeldused planeeringuala arendamiseks kokkulepitud raamides ja
tingimustel, kuid ressursid selle tegevuse elluviimiseks tuleb leida tuginedes
teemaplaneeringule ja paljudele muudele arengudokumentidele ning poliitilistele kokkulepetele.
Asjakohaste mõjude hindamise aruanne184 toob igati põhjendatult välja, et positiivsed mõjud
ilmnevad eelkõige juhul, kui planeeringulahendus viiakse ellu terviklikult, ning kui
teemaplaneeringu elluviimises ei suudeta kokku leppida, kulgeb ruumiline areng Pärnu jõe
arengukoridoris omasoodu ja stiihiliselt.
b. teemaplaneeringut ei kehtestata: põhimõtteliselt on tegemist 0-alternatiiviga ehk olemasoleva
olukorra jätkumisega. Sel juhul on tõenäoline, et edasine areng planeeringualal toimub vastavalt
Pärnu maakonna planeeringus jt planeeringualaga seotud kehtestatud ruumilise planeerimise
dokumentides sätestatule. On oht, et piisavalt ei arvestata maakonna põhiteljeks oleva Pärnu jõe
ja selle kaldapiirkonna majandus-, elu- ja looduskeskkonna tingimustega, sest Pärnu jõest
lähtuvad kriteeriumid planeeringuala arendamiseks ei ole määratud või on ebapiisavad, et tagada
planeeringualal igakülgselt läbimõeldud majandus- ja elukeskkond, eeldused selle säästvaks
arenguks ning väärtuste säilimine.
0-alternatiiv on Pärnu jõe teemaplaneeringu puhul üsna teoreetiline, sest nii riik, planeeringuala
KOV-id, ettevõtjad kui ka aktiivne elanikkond on huvitatud Pärnu jõe piirkonna (sh veeala)
tasakaalustatud, säästvast, efektiivsest ja keskkonnahoidlikust arengust.
Maa- ja veealade kasutamise suundade ja tingimuste (vt teemaplaneeringu seletuskirja ptk 3)
määratlemise kaudu on koostatav teemaplaneering Pärnu maakonna planeeringu, ÜP-de,
arengukavade, tegevusplaanide jt dokumentide kõrval üks alusdokumente maakonna arengu
soodustamiseks ja suunamiseks. Teemaplaneering koostatakse riiklike ja Pärnu maakonna kohalike
omavalitsuste huvide ja arenguvajaduste väljendamiseks.
184 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning
seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Vahearuanne, osa 2. Eesti Planeerijate Ühing,
30.11.2022
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
139 / 144
Teemaplaneeringu ja selle KSH koostajate ühine eesmärk oli koostöös KOV-ide jt huvitatud osapoolte
ning avalikkusega saada igakülgset arengut soodustav ja keskkonnakaitseliselt läbimõeldud
dokument. KSH seisukohast on see eesmärk täidetud.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
140 / 144
13. Ülevaade KSH aruande menetlemisest
13.1. Ülevaade KSH aruande eelnõu avalikustamise tulemustest
Vastavalt PlanS-i §-le 62 korraldas teemaplaneeringu koostamise korraldaja (Rahandusministeerium,
nüüd Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) planeeringu ja KSH aruande eelnõude avaliku
väljapaneku, mis kestis 16.01-23.02.2023. Planeeringu dokumentidega sai tutvuda ministeeriumi
veebilehel ning lisaks kohapeal Vihtra külakeskuses, Tori vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu
riigimajas. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus esitada maakonnaplaneeringu ja KSH
aruande eelnõude kohta arvamust.
Vastavalt PlanS §-le 63 korraldas teemaplaneeringu koostamise korraldaja planeeringu ja KSH
aruande eelnõude avalikud arutelud Vihtra külakeskuses, Tori vallavalitsuse teenuskeskuses ning
Pärnu riigimajas. 2024. aasta jaanuari lõpus toimusid nimetatud asukohtades eelnõusid tutvustavad
avalikud arutelud ning märtsi lõpus avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud.
Märtsi lõpus toimunud avalikel aruteludel tutvustas teemaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku
väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendas
teemaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastas muudele teemaplaneeringu ja KSH
aruande eelnõusid käsitlevatele küsimustele. Planeeringu ja KSH aruande eelnõude avalike arutelude
kohta koostati protokollid, mis on lisatud teemaplaneeringu menetlusdokumentide hulka.
Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti teemaplaneeringu ja KSH aruande
eelnõudes vajalikud muudatused. Ülevaade KSH aruande eelnõu kohta avaliku väljapaneku käigus
laekunud ettepanekutest ning ülevaade ettepanekutega arvestamisest või arvestamata jätmise
põhjendustest on esitatud teemaplaneeringuga ühise tabelina, mis on lisatud teemaplaneeringu
menetlusdokumentide juurde. Laekunud kirjad (asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja
küsimused) ja vastuskirjad neile on samuti lisatud teemaplaneeringu menetlusdokumentide hulka.
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamisega seotud teave ja dokumendid on
kättesaadavad planeeringu veebilehel.185
13.2. Ülevaade KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest
Pärast eelnõude avalikustamist, vastavalt PlanS-i §-le 65 esitati teemaplaneeringu ja KSH aruande
eelnõud kooskõlastamiseks PlanS-i § 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele. Ühtlasi teavitati
PlanS-i § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada teemaplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu kohta arvamust. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnati aruande eelnõu
õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
Kooskõlastamise tulemuste alusel tehti teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudes vajalikud
muudatused.
Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamise ja arvamuste küsimise tulemused
(teave, dokumendid ning kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelid) on kättesaadavad planeeringu
veebilehel.186
185 Planeeringuga seotud teave ja dokumendid: https://agri.ee/parnu-maakonna-planeeringu-teemaplaneering-
parnu-joe-ja-kaldaala-ruumilise-arengu-perspektiiv-ning#planeeringu-ja-selle--2 186 Planeeringuga seotud teave ja dokumendid: https://agri.ee/parnu-maakonna-planeeringu-teemaplaneering-
parnu-joe-ja-kaldaala-ruumilise-arengu-perspektiiv-ning#planeeringu-ja-selle
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
141 / 144
14. Kasutatud materjalid
Alljärgnevalt on loetletud materjalid, mida on kasutatud KSH aruande eelnõu koostamise käigus:
• Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
• Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja)
• Diana Rimm. Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise vajadus ja võimalused Eestis.
Magistritöö, Eesti Maaülikool, 2007
• Drowning in Noise. Noise Costs of Jet Skis in America. A Report for the Noise Pollution
Clearinghouse by Charles Komanoff & Howard Shaw, Ph. D. April 2000
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)
• Eesti mereala planeering 2020
• Eesti merestrateegia ja selle meetmekava
• Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende
teostatavuse ja piisavuse analüüs. Veealune müra. TTÜ Meresüsteemide instituut, TÜ Eesti
mereinstituut, Leping: nr 2-1/3/2020. Tallinn 2022
• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017
• Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
• Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2014
• Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“
• Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs.
Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012
• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)
• Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (VRD)
• Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv)
• Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon (Council of Europe Landscape Convention)
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(linnudirektiiv)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL, 20. november 2013 väikelaevade ja
jettide kohta
• Fortum Eesti AS Pärnu Lai tn 1 kaugjahutusjaama keskkonnamõju eelhinnang. ELLE OÜ,
2016
• Helen Alumäe. Landscape Preferences of Local People: Considerations for Landscape
Planning (Kohalike elanike maastikueelistused: kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike
planeerimisel. Doktoritöö). Institute of Geography, University of Tartu, 2006.
Dissertationes Geographicae Universistatis Tartuensis 26
• Juhendmaterjal „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. Koostajad: Eesti
Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia
• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
142 / 144
• Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2021. aastal. Eesti maaülikool
• Keskkonnaameti veebileht
• Keskkonnaministeeriumi korraldamisel 03.11.2022 toimunud meremüra seminari
materjalid
• Keskkonnaministeeriumi (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) veebileht
• Keskkonnaportaal
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv
rakendusplaan
• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
• KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018
• Kultuurimälestiste riiklik register
• Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
• Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022-2027
• Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneeringu keskkonnamõju
eelhinnang
• Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse,
kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, teeregister, ohtlikud ettevõtted,
soojussaared, üleujutusalad, mahekaart)
• Maalihked Pärnu maakonnas. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut, 2002
• Meremüra käsitlevad erinevad teadusartiklid
• Natura 2000 standardandmevormid
• Navajo Reservoir Area Resource Management Plan. Final Environmental Assessment and
Finding of No Significant Impact. Appendix E – Noise
• Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022
• Noblessneri jahisadama eeskiri 2022. Port Noblessner
• Norra ühiskonna võtmevaldkondade ligipääsetava plaanimise kava. Eesti Puuetega
Inimeste Koja väljaanne „Sinuga“, märts 2007
• Paikuse valla kehtiv üldplaneering
• Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017
• Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering
• Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur
• Põhja-Pärnumaa koostatav üldplaneering
• Põhja-Pärnumaa valla arengukavad
• Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud
• Pärnu ja Sauga jõe kallaste püsivuse geotehniline analüüs. OÜ IPT, 2000
• Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering
• Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. Maves OÜ, juuni 2019
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
143 / 144
• Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024
• Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus. Maves OÜ,
2022
• Pärnu jõe Sindi väliujula süvendustööde KMH aruanne
• Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt
• Pärnu linna arengudokumendid
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+
• Pärnu linna kehtiv üldplaneering
• Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud
• Pärnu linna korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise
uuring. Maves OÜ, 2020
• Pärnu linna välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ, töö nr 190496-1-A, 7.1.2020
• Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Akukon Eesti OÜ,
töö nr 190496-3-A, 7.1.2020
• Pärnu linna üldplaneeringu ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste osa. OÜ
Geoengineering, 2012
• Pärnu linna üldplaneering, kogu omavalitsus (koostamisel)
• Pärnu maakonna planeering
• Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“
• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016
• Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
• Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021
• Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020
• Pärnu sadama eeskiri. Kinnitatud 20.10.2020. Versioon 7
• Pärnumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2020+
• Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025
• Reiu külalissadama detailplaneering
• Riigiteede teehoiukava
• Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21)
• Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023
• Sauga valla kehtiv üldplaneering
• Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH aruanne
• Sindi linna kehtiv üldplaneering
• Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019. Lopparuanne. Keskkonnaagentuur,
Tallinn 2020
• Soomaa piirkonna teemaplaneering
• Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH aruanne
144 / 144
• Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+
• Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid (sh Alused ja metoodika
suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks). Piirimäe, K. jt, 2021
• Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022
• Tori valla arengukavad, sh ühinemiseelsed
• Tori valla arheoloogiapärand. Seletuskiri Tori valla üldplaneeringu juurde. Koostaja:
Muinsuskaitseamet
• Tori valla kehtiv üldplaneering
• Tori valla kehtivad detailplaneeringud
• Tori valla koostatav üldplaneering
• Tori valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr
21/3566, 2001.a
• Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel
jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete
väljatöötamine. Töö nr 21-09-1707. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022
• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
• Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega. Ruumab OÜ, 29. märts 2021
• Universaalne disain – mis see on? Eesti Puuetega Inimeste Koja väljaanne „Sinuga“, märts
2007
• Veebileht EELIS VEKA
• Väikesadamate soovituslik teenusstandard
• Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki
aastas. Uuring. Transpordiamet 2022 (teostajad: Kajaja Acoustics OÜ ja OÜ Hendrikson &
Ko)
• Vändra valla kehtiv üldplaneering
• Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2022-2027
Viited KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatud allikatele on toodud ka tekstis joonealuste
viidetena.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine
Lõpparuanne
18.12.2023
2 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3
2. Planeeringu eesmärk ........................................................................................................... 5
3. Asjakohaste mõjude hindamise protsess ............................................................................ 7
4. Euroopa Liidu struktuuritoetused ....................................................................................... 8
5. Kasutajagruppide ja mõju tabel ........................................................................................ 11
6. Mõjude hindamise tulemused ........................................................................................... 16
7. Ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks: .......................................................... 21
3 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
1. Sissejuhatus
Käesolev asjakohaste mõjude hindamine (edaspidi ka AM) teostatakse Pärnu maakonna
planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“.
Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 15 algatas Pärnu maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku
ruumilise arengu põhimõtted aastani 2030+ ja seada tingimused nende elluviimiseks.
Kiiduväärt on asjaolu, et Planeeringu koostajad Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumist
otsustasid planeeringu koostada iseseisvalt ja esmakordselt võtsid ette nii KSH kui ka
asjakohaste mõjude hindamise kaasates oma ala professionaale.
Ruumilisel planeerimisel on vaja hinnata asjakohaseid mõjusid. Seda olenemata sellest, kas
planeeringu menetlemisel viiakse läbi KSH.
Käesoleva töö käigus viiakse Eestis esmakordselt läbi asjakohaste mõjude hindamine
maakonna planeeringu koostamise raames.
Kuna seadus seob mõjude hindamise planeeringu elluviimisega, siis peab selge olema ka
planeeringu elluviimisest vastutav tasand - maakonnaplaneeringu puhul kas riik ja
omavalitsus.
Asjakohaste mõjude hindamine on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve
arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,
kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. Lisaks peab kavandatu
soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt
jätkusuutlikku arengut. Seda kõike pole võimalik teha, kui ohjatakse üksnes olulisi mõjusid.
Lõpparuandes (edaspidi aruanne) kirjeldatakse asjakohaste mõjude hindamise protsessi (ptk 3)
ja Euroopa tõukerahastu võimalusi (ptk 4), tuuakse ära täiendatud kasutajagruppide tabel (ptk
5), mis on aluseks maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava koostamisele. Mõjude
hindamise tulemused ja nendest tulenevad soovitused planeeringulahenduse täiendamiseks on
toodud ptk 6 ja 7.
4 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Käesoleva aruande koostamisel osalesid Maila Kuusik; Indrek Ranniku; Kaido Koppel ja
juhteksperdina Pille Metspalu Eesti Planeerijate Ühingust.
5 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
2. Planeeringu eesmärk
Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide
väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide
tasakaalustamiseks. Ühtlasi on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks.
Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Pärnu jõe
teemaplaneeringu puhul on oluline:
• pääs jõelt merele;
• Pärnu sadama toimimine (kaubasadam, reisisadam ja ühendused saartega);
• väikesadamate võrgustiku ja väikelaevaliikluse arenemine;
• jõe ja mere kasutajate turvalisuse kindlustamine;
• jõe ja kallaste avalik kasutus ning juurdepääs kaldaalale;
• rohevõrgustiku toimimine;
• maastikuväärtuste säilimine;
• asustuse kestliku arengu tagamine;
• säästvate liikumisviiside soodustamine;
• kliimakindluse tagamine;
• veekogu hea seisundi tagamine.
Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimisprotsessi käigus, kus lepitakse erinevate osapoolte
(riik, kohalikud omavalitsused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt) vahel
kokku vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimiseks
vajalikud tegevused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised kohaliku
omavalitsuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamiseks.
Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu linna, Tori
valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Määratakse piirkonna ruumilise arengu prioriteedid ja
põhisuunad, samuti maa- ja veealade kasutamistingimused ning sotsiaalse ja tehnilise taristu
olulisemate objektide asukohad.
Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis jõe ja
kaldaala (arvestades ka lähimereala) terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja
suundumuste määramine aastani 2030+
6 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Joonis 1 Planeeringuala skeem
7 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
3. Asjakohaste mõjude hindamise protsess
Asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise lahutamatu osa. Planeeringulahenduse
läbimõtlemine selle elluviimisega kaasnevate mõjude seisukohast on ruumilise planeerimise
kvaliteedinäitaja. Planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevate positiivsete mõjude
võimendamine ja negatiivsete mõjude leevendamine või vältimine aitab jõuda tasakaalustatud
ja eesmärgipärase planeeringulahenduseni. Asjakohasus tähistab seotust konkreetse
planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud on planeeringu elluviimisega kaasnevad
mõjud sotsiaalsele, majanduslikule, kultuurilisele ja looduskeskkonnale, mis vajavad
konkreetse planeeringu käigus käsitlemist ja mis tulenevad otseselt planeeringulahendusest.
Mõjude hindamisel keskendutakse asjakohastele mõjudele, mis mõjutavad omakorda ka
planeeringulahendust.
Planeerimisseadus ei sea nõudeid asjakohaste mõjude hindamise menetlusele ja sisule, seega
on planeeringu koostamise korraldaja otsustada, kuidas ja milliseid asjakohaseid mõjusid
hinnata tuleb. Asjakohaste mõjude kaalutlemisel on lähtekohtadeks:
▪ Planeeringu koostamise eesmärk
▪ Planeeringuala asukoht
▪ Olemasolevad väärtused
▪ Võimalikud (maa- ja ruumikasutuse) konfliktid tegevuste kavandamisel
▪ Varasemad ja ka samal ajal kaalutavad otsused (eelkõige teised planeeringud või
strateegiad)
▪ Lähiaja arengutest tulenev võimalik mõjude kumulatiivsus.
Selguse huvides tasub eristada keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatavaid
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaseid
keskkonnamõjusid ja asjakohaseid mõjusid, kuigi teemad võivad olla kohati kattuvad. KeHJS
käsitleb mõjude avaldumist läbi looduskeskkonna. Asjakohaste mõjude hindamine tähtsustab
eelkõige sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke teemasid.
Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt, st kogu
planeeringuprotsessi jooksul. Mõjude analüüs, hindamine ja vajadusel leevendus- või
võimendusmeetmete väljatöötamine on põhjaliku planeerimisprotsessi lahutamatu osa.
Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine
8 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
eraldiseisvat selgelt reguleeritud protsessi. Mõjudega arvestamine peab siiski olema nähtav –
mõttekäigud ja argumendid planeeringu materjalidest leitavad. Nii on võimalik nii otsustajal,
avalikkusel kui ka teistel osapooltel aru saada, miks on valitud just selline planeeringulahendus
ja mida selle elluviimine endaga kaasa toob.
Asjakohaste mõjude hindamise aluseks on võetud Pärnu maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu eskiislahendus. Asjakohaste mõjude hindamise protsessi käigus on
toimunud mitmeid kohtumisi nii ministeeriumi, kohalike omavalitsuste kui ka strateegilise
keskkonnamõju läbiviijatega. Samuti on osaletud Rahandusministeeriumi poolt korraldatud
jõge tutvustaval tuuril ja sellele järgnenud ühisel seminaril, erinevatel töökoosolekutel jne.
4. Euroopa Liidu struktuuritoetused
Euroopa Liidu struktuuritoetused on oluliseks ruumilise arengu tõukerahastuks, toetades
algatusi erinevates valdkondades. Arusaam Euroopa Liidu eelisarendatavatest ja rahalist
toetust saavatest valdkondadest aitab suurendada piirkonnale oluliste valdkondade arendamise
tõenäosust. Ühtlasi võib toetusvaldkondade analüüsi pidada üheks osaks asjakohaste mõjude
hindamisel, mille põhjal võimendada kaasnevaid positiivseid mõjusid. Praegusel hetkel on
teada tõuketoetuste suurus, valdkonnad ja jaotamise põhimõtted perioodiks 2022-2027 (vt
joonis 2)
Joonis 2 Struktuurivahendite üldsumma ja jaotus perioodiks 2022-2027.
9 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Perioodil 2022-2027 on Eesti endiselt nn „netosaajate“ riikide hulgas, saame jätkuvalt üle 3€
iga sissemakstud euro eest. Toetatavad valdkonnad põhinevad riigi pikaajalisel
arengustrateegial „Eesti 2035“ 8 (vt joonis 3).
Joonis 3 Perioodil 2022-2027 Euroopa struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad.
Pärnu jõe teemaplaneeringu elluviimise ajaline perspektiiv jääb pigem ülejärgmisesse
rahastusperioodi. Hetkel ei ole teada ülejärgmise perioodi toetatavaid valdkondi ja toetuse
jagamise täpseid põhimõtteid, sellega tegeletakse Euroopa tasandil alles aastal 2024. Siiski
võib tuginedes Rahandusministeeriumi välisabi osakonnajuhataja hinnangule1 välja tuua
valdkonnad, mis tõenäoliselt oma mastaapsuse tõttu kanduvad ka ülejärgmisesse perioodi:
➔ kliima- ja roheteemad, sh CO2 heitmete vähendamine;
➔ digivaldkond ja nutikad lahendused;
➔ elanikkonna vananemisega seotud teemad.
Pikaajaliste arengute kavandamisel on oluline nende valdkondade omavaheline
kombineerimine. Asjakohaste mõjude hindamise kontekstis tähendab see positiivseid
koosmõjusid, mille võimendamisele on otstarbekas eritähelepanu pöörata. Esialgse
1 21.09.2022 Tartu eurotoetuste infopäeval läbiviidud lühiintervjuu
10 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
informatsiooni kohaselt antakse ülejärgmisel perioodil liikmesriikidele rohkem vabadust ja
paindlikkust meetmete kujundamisel. Regionaalse arengu toetamisel eelistatakse tõenäoliselt
jätkuvalt mitme omavalitsuse koostöös ettevõetavaid algatusi.
Pärnu jõe teemaplaneering riigi tasandi planeeringuna võiks anda sisendi esialgsete mõtete
koondamiseks ülejärgmise perioodi tõukerahastu jagamisel.
Ka ülejärgmisel rahastusperioodil on eeldatavalt oluline, et toetatav valdkond ja tegevus
kajastuks strateegilises arengudokumendis. Seetõttu on teemaplaneeringu ja selle tegevuskava
koostamisel hea silmas pidada tõukerahastu võimalusi. Toetatavatest valdkondadest lähtuvad
ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks on toodud ptk 7. Maakonnaplaneeringu
eesmärk on tasakaalustada nii riigi kui kohalike omavalitsuse huve. Kuna riigi tasandil ei ole
enam otseselt institutsiooni (varasemalt oli see roll maavalitsusel) , kes jälgib planeeringu
elluviimist, siis on oluline, et maakonnaplaneeringu juurde kuulub ka tegevuskava.
Tegevuskavas peab olema määratud, mis tasandil – kas riigi või omavalitsuse - planeeringus
kavandatud tegevus ellu viiakse. Tegevuskava olemasolu võimaldab hinnata planeeringu
elluviimise tõenäosust. Kuna asjakohaseid mõjusid hinnatakse planeeringu ellu viidavuse
võtmes, siis on oluline planeeringu koostamise käigus leppida kokku nii roll kui vastutus eri
institutsioonide vahel. Maakonnaplaneeringut viiakse ellu omavalitsuste ja riigi koostöös.
Seega lisaks sellele, et maakonnaplaneeringus sätestatu võetakse aluseks üldplaneeringu
koostamisel, peab tegevuskavas olema kajastatud ka riigi roll ja vastutus maakonnaplaneeringu
elluviimisel. Ühtlasi aitab tegevuskava olemasolu kaasa sellele, et planeeringuga kavandatu
positiivsed mõjud tõepoolest realiseeruksid.
Lähtudes maakonnaplaneeringuga seatud ruumilise arengu eesmärkidest, võib eeldada, et
maakonnaplaneering on elluviidav EL struktuurifondide rahastamisel järgnevate valdkondade
osas:
1. teenuste digitaliseerimine ja avaandmete kasutus,
2. kliimamuutuste leevendamine sh CO2 emissiooni vähendamine,
3. kliimamuutustega kohanemine sh bioloogiline mitmekesisus, üleujutusriskide
maandamine.
11 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
5. Kasutajagruppide ja mõju tabel
Asjakohasust mõjutavateks teguriteks tuleb lugeda ka planeeringu detailsusastet ja mõju
jõekoridori kasutajatele.
Tabelis nr 1 on kaardistatud Pärnu jõe ja kaldaalade teemaplaneeringu võimalikud mõjutatud
kasutajagrupid. Mõjude hindajate hinnanguna on välja toodud planeeringulahenduse eeldatav
mõju konkreetsele kasutajagrupile ja samuti kasutajagrupi mõju planeeringu elluviimisele.
Hinnangute andmisel on lähtutud arusaamast, mille järgi suuremat mõju suudavad avaldada
institutsionaliseerunud või konkreetset esindajat omavad huvigrupid. Hinnangud on lähtuvad
maakonnaplaneeringu teemadest ja eesmärgist. Hinnanguid on lähtuvalt planeeringu
lahendusest täiendatud ja muudetud (võrreldes vahearuande esimeses osas esitatud tabeliga).
Kasutajagruppide ja mõju tabel annab aluse planeeringu elluviimise tegevuskava koostamisele.
Kasutajagrupina ei ole käsitletud kohalikku omavalitsust kuna maakonnaplaneeringuga
antakse suunised üldplaneeringute koostamiseks. Seega on maakonnaplaneeringus sätestatu
omavalitsusele siduv, kuid kasutajagruppidele mitte. Teine oluline grupp
maakonnaplaneeringu elluviimisel on riigi institutsioonidel – ka neile peavad suunised siduvad
kuna vastasel juhul jääb planeeringu realiseerumata. Planeeringu mõju on seega mõlemas
suunas suur.
12 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Tabel 1Kasutajagrupid ja mõju
Nr Kasutajagrupp Eeldatav huvi Planeeringu
eeldatav mõju
kasutajagrupil
e
Kasutajagrupi
mõju
planeeringu
elluviimisele
1. Kalastajad
(harrastuskalastajatel
analoogne huvi
matkajatega)
Kalapüük – puhas vesi,
ligipääs, lõkkekohad,
jäätmekäitlus, tualetid,
sadamad koos vajaliku
taristuga, slipid,
müügipunktid.
Keskmine Keskmine
2. Jõe ääres
matkajad/jalutajad
Hajaasustuses meeldiv
keskkond, katkematud
matkarajad, puhkekohad-
(lõkkekoht, varjualune,
jäätmekäitlus, tualett)
läbipääsetav kallasrada..
Linnas meeldiv keskkond,
avatud vaated, läbipääsud
erakinnistutelt, kohvikud,
pingid, valgustus, juurdepääs
veele.
Suur Väike
3. Vee peal aeglaselt
liikujad (suplejad,
ujujad,
vesijalgratturid)
Jõel liikumine -
ligipääs, ohutus, meeldiv
keskkond, kaunid vaated,
supelranna teenuste
olemasolu
Suur Väike
13 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
4. Vee peal keskmise
kiirusega liikujad
(jõel süstaga, parvega,
kummipaadiga
matkajad, sõudjad,
aerutajad)
Jõel liikumine -
ligipääs, ohutus, meeldiv
keskkond, kaunid vaated, jõe
puhastamine enne
treeninguperioodi algust,
taristu võistluste
läbiviimiseks Pärnus ja
Sindis.võimalus jõe
sulgemiseks võistluste korral,
puhkekohtade, kämpingute
võrk koos internetiteenuse ja
aku laadimispunktiga,
veeskamiskohad, jõe
puhastamine enne
matkahooaja algust.
Suur
Keskmine
5. Vee peal kiiresti
liikujad
(skuutrisõitjad,
purjetajad,
kaatriomanikud)
Jõel liikumine -
ligipääs, ohutus, taristu
(tanklad, slipid) olemasolu.
Suur Suur
6. Jõeäärse maa
omanikud – mets ja
põllumajandus
Soov privaatsusele, jõega
seotud majandustegevuse
arendamisele, kallasraja
sulgemine avalikkusele,
ligipääs, korraldatud
matkaradade hoolduse,
turvalisuse ja
prügikoristusteenuse
Suur Suur
14 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
tagamine avaliku sektori
poolt.
7. Jõe ületajad (silla
kasutajad,
potentsiaalsed
kergliiklusparvega
ületajad)
Sihtpunktide vahel liikumine,
mis eeldavad jõe ületamist –
sildade olemasolu
Keskmine Väike
8. Jõepäästjad, päästjad
(tuletõrje)
Tööülesanded
päästetegevusel – ligipääs,
sillad, slipid, ohutus
Suur Keskmine
9. Jõekallaste elanikud Soov privaatsusele nt
kallasraja sulgemine
avalikkusele, ligipääs, sillad,
ohutus
Suur Keskmine
10. Jõega seotud ürituste
külastajad ja
korraldajad
Jõega piirnemisega ja vee
peal liikumisega seotud
hüvede nautimine - meeldiv
keskkond, vaated, ligipääs,
ohutus, avatud vaadete
olemasolu installatsioonide,
valgusetenduste, jõega seotud
kunstifestivalide jms.
läbiviimiseks
Keskmine Väike
11. Jõega seotud tavade ja
traditsioonide
harrastajad ja hoidjad
Jõega seotud tegevuste
harrastamine, ajalooline
asustus ja tegevused, ligipääs,
ohutus
Suur Keskmine
15 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
(pärandikaitse,
muuseumid vms
12. Veega seotud teenuse
pakkujad (nt
veepealne saun,
kruiiside korraldajad,
jõekallastel majutajad,
kohvikupidajad)
Jõest sõltuva äritegevusega
tegelemine - meeldiv
keskkond, vaated, ligipääs,
ohutus, matkarajad
Suur Suur
13. Tööstuslikud
veetarbijad
(tööstuskäitised, sh
hüdronenergia
kasutamien)
Jõest sõltuva äritegevusega
tegelemine – veeressurss,
veeliikluse suhtes ohtlike
piirkondade kaardistamine
Keskmine Suur
14. Loodusehuvilised
(loodukaitse
linnavaatlus)
Linnuvaatlemine –
looduskeskkond
Suur Keskmine
15. Jõega seotud
ühistranspordi
kasutajad (jõetramm)
Jõel liikumine –
pääs jõele, ohutus, meeldiv
keskkond, kaunid vaated,
sihtkohtade seotus
Keskmine Väike
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Vahearuanne.
6. Mõjude hindamise tulemused
Planeeringulahenduse elluviimisel on arvestatav mõju Pärnu jõeäärse piirkonna elujõulisusele.
Väljapakutud lahendus aitab kaasa jõekoridori kui atraktiivse keskkonna ning puhkepiirkonna
läbimõeldud arengule. Teemaplaneeringus sisalduvate suuniste rakendamisel riigi ja
omavalitsuste koostöös on pikaajaline kaudne mõju. Planeeringus käsitletud valdkonnad on
selges omavahelises sünergias, mistõttu positiivsed mõjud ilmnevad eelkõige juhul, kui
planeeringulahendus viiakse ellu terviklikult.
Asjakohaste mõjude hindajate töögrupp ei tuvastanud planeeringulahenduse eeldataval
elluviimisel arvestatavaid negatiivseid mõjusid. Positiivsete mõjude võimendamiseks
soovitame järgida meie poolt väljatoodud ettepanekuid (vt ptk 7) planeeringu täiendamisel.
Positiivseid mõjusid suurendavad omakorda ka lähialal toimuvad arengud ja suured
arendusprojektid nagu Rail Baltic ja Via Baltica.
Positiivsete mõjude ilmnemiseks on ülioluline selguse saamine planeeringu elluviimisest.
Planeeringulahenduses peab olema üheselt mõistetav, millised on omavalitsustele
kohustuslikud suunised ja tingimused. Kuna maakonnaplaneeringu mõte ei ole vaid ülesannete
jagamine omavalitsustele vaid kohaliku ja riikliku arengu tasakaalustamine, on vajalik ka
riiklike ametkondade rolli ja nende poolt kavandatava selgem määratlus. Otstarbekas on
koostada elluviimise tegevuskava, kust tuleksid välja planeeringu elluviimisega tegelevad
osapooled, nende poolt üldjoontes kavandatavad tegevused ning võimalusel rahastusallikad.
Tegevuskava võimaldab ka läbi viia perioodilist seiret planeeringu elluviimise kohta. Vaid nii
saab olla veendunud, et planeeringu elluviimisega avalduvad positiivsed mõjud. Juhul, kui
planeeringu elluviimises ei suudeta kokku leppida, realiseerub 0-stsenaarium – ruumiline areng
Pärnu jõe arengukoridoris kulgeb omasoodu ja stiihiliselt.
Asjakohaseid mõjusid on hinnatud alates planeeringulahenduse esmasest eskiisist.
Peale maakonnaplaneeringu eelnõu avalikustamist ja kooskõlastamist on
planeeringulahendusse tehtud täiendusi.
Järgnev loetelu annab ülevaate olulisematest täiendustest ja kaasnevatest asjakohastest
mõjudest ning võimalikest võimendus- või leevendusmeetmetest.
17 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Muudatus Asjakohane mõju ja selle
leevendamine/võimendamine
Lisandunud või sisustatud on järgmised
peatükid:
pt 1.3“ Pärnu jõe keskkonna- ja looduskaitse
väärtused“;
3.6.10 „Taastuvenergeetika“,
ptk 4 „Kliimamuutused“,
ptk 5 “ Olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud
meetmed“;
ptk 6 „Planeeringu elluviimine“.
Ptk 1.3 osas märgib hindaja, et väärtuste
väljatoomine on oluline, kuna planeeringust
tulenevate järgnevate otsuste tegemisel on
kirjelduses toodu oluline kaalutlemise
asjaoluna. Ptk 3.6.10 toodud suunised
taastuvenergeetika osas on nii
keskkonnamõjude kui ka jõe avaliku
kasutuse tagamise kohta piisavad. Peatükki
aga on vaja täiendada ja lisada, et
tehnorajatiste kavandamisel peab kallaste
käidavus ja radade katkematus olema
tagatud. Samuti võiks selguse huvide
täpsustada päikesepargi ja tööstusliku
päikesepargi mõistet.
Ptk 4.1 ja 4.2 osas peaks olema lisaks
hoonetele eraldiseisvalt käsitletud rajatiste,
mh. alajaamade ja avalike teede rajamine
üleujutusalale. Kokkuvõtvalt on suunised
asjakohased ja piisavad maakasutuse ning
ehituskeskonna kujundamises alamastme
planeeringutes ja muudes asjakohastes
otsustes.
Koostatud ei ole eraldi planeeringu
tegevuskava vaid elluviimise peatüki juures
on välja toodud võimalikud jätkutegevused.
Ptk 6 on sõnastatud edasised tegevused, mis
aitavad teemaplaneeringus seatud eesmärke
ellu viia. Peamiselt on seatud suunised
omavalitsusele, kuid riigi poolsed
kohustused on jäänud kas kajastamata või
18 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Valdavalt annab planeering suunised.
Tingimused on toodud pigem
tegevuste/ülesannete osas, mida on vaja
üldplaneeringuga täpsustada või väga
konkreetsetel juhtudel.
ebamääraseks. Kõige markantsem näide on
veeliikluse reguleerimine, mis on põhiliselt
kahe ametkonna ülesanne, kuid riik siin
otseseid kohustusi tegevuste läbiviimiseks ei
võta. Mõjude hindajad teevad ettepaneku
määrata konkreetsed planeeringu elluviijad
ka riigi tasandil – tuleks anda suunised
millist rolli nähakse Transpordiametil ja
Politsei- ja Piirivalveametil jõel liiklemise
reguleerimisel ja järelevalvel. Kui on
vajadus muuta seadusi, siis tuleb
planeeringus sellekohased suunised anda.
Ala 1 – merelepääsu veeskamiskoha
vajadusega ala on määratud laiemalt, kui
eskiisis toodud Emajõe 22. Toodud juurde
suunis kaaluda endisel kaubasadama ala
sobilikkust tuuleparki teenindava
hooldussadamana.
Positiivne mõju kaasneb sadamaala
kasutuses hoidmisega läbi kasutuse
mitmekesistamise. Olemasoleva taristu
säilitamine, sadama funktsiooni säilitamine
on hea näide jätkusuutlikust ruumilisest
arengust. Oluline on, et jätkuksid jõega
seotud tegevused.
Ala 3 puhul muutunud veemotospordiala
käsitlus. Olemasolev jetiala on
eemaldatud.Tehakse ettepanek
veemotospordi jaoks uue asukoha leidmist
piirkonnas, kus ei ole vaja rakendada
täiendavaid piiranguid elustiku, elukeskonna,
veeliikluse ja kallaste kaitseks.
Mõjude hindamisel tuleb lähtuda olukorrast,
kus jõel toimuvaid tegevusi mõjutavad nii
KOV kui ka riigiametid. Sealjuures saavad
eripiirkondi kehtestada mõlemad; samas
oluliste mõjude kontekstis (st kiiruse
mõõtmine) on oluline roll Transpordiametil.
Selline olukord muudab keeruliseks jetisõidu
kui arvestatavate negatiivsete häiringutega
jõekasutuse mõjude leevendamise. Eelnevast
lähtuvalt on õigustatud planeeringuprotsessis
19 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
tehtud kompromiss, mille käigus loobuti
jetisõidualast. Nii hoitakse ära negatiivsete
mõjude ilmnemine arvukamatele gruppidele
(elanikud, rahu ja vaikust armastavad
puhkajad jm jõekasutajad). Uue asukoha
leidmiseks on ettepanek anda suunised, et
millest tuleks lähtuda.
Ala 3 puhul käsitletud uue silla vajadust
olemasoleva Sindi-Lodja silla
läbilaskevõime parandamiseks.
Uus sild parandab liikumisvõimalusi ja omab
seetõttu positiivset mõju. Mõju hindaja
soovitab kaaluda vana Lodja silla
rekonstrueerimist jalakäijate tarbeks, mis
võimaldab omakorda ühendada ühel pool
jõge oleva Kiviaja ala ja teisel pool oleva
veespordiala.
Ptk 3.2.1 Puhkealade võrgustik linnalises
piirkonnas – muutunud on teema käsitlus.
Sisuline idee on sama, kuid vormistatud
teemaplaneeringu jaoks sobilikumal viisil,
läbi jõe puhkeväärtusliku ala ja puhketee.
Ptk. 3.2.1 osas märgib hindaja, et täiendatud
suunised ja tingimused on tingimused
edasisteks tegevusteks on piisavad, et tagada
nii jõe-äärsete kui ka kontaktvööndi
puhkealade areng tasakaalustatult kas
muutustega maakasutuses (tootmise
likvideerimine) kui ka jõeäärsete alade
hoonestamisel. Samas juhib hindaja
tähelepanu võimalusele, kus senistel
tootmisaladel senise hoonestuse paiknemise
alusel arengu kavandamine on selgelt
vastuolus teemaplaneeringu ühe peamise
eesmärgiga tagada jõgede kallaste avalik
kasutus ja atraktiivne keskkond. Seetõttu
tehakse hindaja poolt ettepanek täiendada
planeeringut suunisega, kus nimetatud aladel
20 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
ei saa senine krundi ehitusõigus (nt
ehitusjoon) olla siduvaks ala arendamisel.
Eesmärgiks peaks olema jõe kaldaala avalik
kasutus ja sellele vastavalt ka katkematu
läbikäik alalt. Nimetatud alade kallaste
taaskasutusel on esimene prioriteet jõega
seotud tegevus (paatide sildumisalad, jõega
seotud kaubandus -ja teenindustegevus jms.
Teeme ettepaneku täiendada peatükki ja
lisada, et kavandatavad paadisillad peab
lahendama põhimõttel, kus ei sulgetaks jõe-
äärseid tervis- ja matkaradu. Suunised peaks
sisaldama eesmärki avada jõekaldad
avalikuks kasutuseks kõikjal peatükis
käsitletud piirkonnas.
21 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
7. Ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks:
Asjakohaste mõjude hindajad on omapoolsed ettepanekud planeeringulahenduse
täiendamiseks esitanud vahearuande etapis. Alljärgnevalt on toodud ülevaade ettepanekutega
arvestamisest.
1. EL tõukerahastu toetab jõe looduskeskkonnaga seotud piiriüleseid teemasid –
üleujutuste leevendamist, soode taastamist (leevendab ühtlasi tulekahjuohtu, aitab
säilitada puhta vee varu jne), märgalade taastamist elupaikadena (lamminiidud,
soostunud niidud, rannaniidud). Planeeringu eskiislahenduses ei ole neid teemasid
sisustatud viidates KSH sisendi vajalikkusele. KSH sisendi laekumisel tasub
tähelepanu pöörata just maakonnaplaneeringule kui piiriüleste tegevuste
raamdokumendile, mis võimaldab sõlmida kokkuleppeid ühiste teemade
lahendamiseks kuna nende ruumiline mõju ületab nii omavalitsuste kui planeeringuala
piire.
Planeeringut on täiendatud üleujutuse ohuga arvestamist käsitleva peatükiga,
lamminiitude teema kajastub peatükis “Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas”.
EL tõukerahastu toetusvõimalusi ei ole küll peatükkides märgitud (see ei ole ka
maakonnaplaneeringu otsene ülesanne, kuid võiks anda lisaväärtust erinevate
meetmete rahastamise taotlemisel ja planeeringu elluviimisel).
2. Teemaplaneeringu visioonis küll juba tuuakse välja nutikad lahendused
ettevõtluskeskkonna ja külastusvõimaluste ning jõeliikluse korraldamisel. Kuna
nutikus on EL tõukerahastu puhul üks läbivaid teemasid, siis ehk on lisaks otstarbekas
nutikust ühe lähtekohana mõtestada ka teiste valdkondade juures, tuua sisse ka nt Eesti
riigis hästi kättesaadavad avaandmed ja nende edasised kasutusvõimalused.
Isikutele edastatava teabe parendamise tegevused on elluviimise osas kajastatud, kuid
mõelda võiks ka riigi tasandi info ja andmebaaside ristkasutuse parendamisele nt
transpordiamet, politsei, keskkonnaameti järelevalvetoimingud, planeeringud vms.
22 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
3. Kaaluda, kas on otstarbekas eristada perspektiivseid (eelisarendatavaid) jõeäärseid
elamualasid, sh just korterelamupiirkondi, kuhu oleks võimalik seejärel põhjendatult
suunata toetusrahad (nt kaugküttesüsteemi arendamine, korterelamute renoveerimine
jne).
Eelisarendatavaid alasid ei määratud. Oluliseks peeti suuniseid rohealade säilimisele
ja loomisele.
4. Rõhutada jõekoridori perspektiivikust asustuse ja kaasaegsete taristulahenduste
seisukohast. Mitmed taristulahendused on toetatavad just suurlinnadest kaugemal, nt
biometaani tanklad 30 km kaugusel linnast.
Ptk 2, ruumilise arengu visioon ja eesmärgid, räägib esmajoones heast elukeskkonnast,
seega on teema üldjoontes kaetud. Siiski võiks ehk märksõna ‘kaasaegsed
taristulahendused’ just loodusväärtuslikus piirkonnas elukeskkonna arendamisel välja
tuua (nt punktis “Mobiilsus- taristu ja transport”), mõeldes siin nt kanalisatsiooni ja
soojusenergia tootmise võimalikku kombineerimist jm teemasid. Nii oleks
maakonnaplaneering ehk tugevamaks aluseks EL tõukerahastu kasutamisel.
5. Seletuskirja tööversioonis on seatud ruumilise arengu eesmärgid ning võrreldes seda
huvigruppide analüüsiga (Tabel 1) võib pidada seatud eesmärke asjakohasteks oluliste
huvigruppide osas st huvigruppe, keda planeering enam mõjutab. Samuti on
eesmärkidega kaetud peamised valdkonnad, mis seonduvad jõega – liikuvus (sadamad,
sildumine, juurdepääsud jne), turism või puhke funktsioon laiemalt, turvalisus.
Viimane vajaks veel täpsustamist planeeringuga seatud kasutustingimustes nt
üleujutusriski maandamine, ehitustegevus kaldaalal vms.
Lisatud on peatükk 4.1., antud on teemakohased suunised.
6. Oluliseks faktoriks on mõjude hindamisel on planeeringu asukoht. Seega peaks kõiki
suuniseid ja kasutustingimusi vaatama eelkõige seoses jõega kuna seda aspekti on
soovitud käesoleva planeeringuga täpsustada. Planeeringu tööversioonis on
23 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
kasutustingimused liialt üldsõnalised, et oleks võimalik hinnata asjakohast mõju.
Näitena võib tuua asustuse ja rohevõrgustiku kasutustingimused, mis peaks olema
enam fokuseeritud jõele nt üleujutused, üleujutusalad ja selle mõju asutusstruktuurile,
kaldaerosioon ja selle vältimise tingimused kui need on olemas (metsaraie,
kaevandamine vms). Nende faktorite esiletoomine võimaldab ka planeeringulahendust
paremini põhjendada nt ehitamise eelistamist vanadele talukohtadele, mis on loogiline
tingimus, kuid planeeringus on põhjendamata, miks selline tingimus on planeeringus
seatud. Üleujutusriski ja asustus struktuuri sidustamine annab seatud tingimusele
põhjendatuse, mida hetkel seletuskirjas ei ole.
Lisatud on peatükk 4.1. antud on teemakohased suunised.
7. Samas on planeeringu seletuskirja versioonis detailselt lahendatud Pärnu linna osa.
Kasutustingimused peaksid olema planeeringus ühtlustatud, mis tagab ka arusaadavuse,
mida on vaja edaspidi üldplaneeringutes täpsustada. Praeguses faasis on ka läbi
rääkimata omavalitsuste üldplaneeringuid mõjutavad kasutustingimused, mistõttu võib
seletuskiri selles osas muutuda. Igal juhul mõjutavad nii täpsed kasutustingimused (nt
tänavapõhine kergliiklustee, juurdepääsud kinnistupõhiselt jne) omavalitsust.
Seletuskirja tekstis ei ole võimalik aru saada, mida tähendab linna jaoks „tuleb kaaluda,
vajalik kaaluda, soovitame kaaluda, määrata kasutusvõimalused, määrata tingimused,
kasutamise suunad“. Osaliselt on nii suunised kui tingimused kattuvad, seega nende
eristamine tekstis muutub veel arusaamatumaks. Kokkuvõttes ei ole hetkel võimalik
hinnata kui suurt mõju planeering linna arengule avaldab ja kuivõrd on see linnale
siduv.
Planeeringu mõistete peatükk (nr 7), selgitab suunise ja tingimuse erinevust. Eelkõige
annab maakonnaplaneering suuniseid, tingimuste ja suuniste jagunemine on üle
vaadatud ja muudetud.
8. Soovitame tasakaalustada linna ja maapiirkonna maakasutustingimusi ning üles ehitada
kasutustingimused või suunised liikudes üldistelt tingimustelt detailsematele (nii
vajadusepõhiselt kui ka arvestades kuidas tingimused mõjutavad huvigruppe).
24 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
Ettepanekuga ei ole arvestatud, kuna planeeringus on valdavalt kogu planeeringuala
kohta käivaid üldisi tingimusi - nt rohevõrk, lihkeoht, üleujutus, puhke- ja
külastuskeskkond. Lisaks on linnalises piirkonnas rohkem erinevaid kasutajagruppe-
ja huve, mistõttu on vajadus suuniste järgi eeldatavalt suurem. Tegemist oli mõju
hindajate poolse soovitusega, millega mittearvestamine ei too kaasa otsest mõju.
9. Planeeringu seletuskirjas puudub peatükk, mis käsitleb seoseid muude asjakohaste
planeerimisdokumentidega ning arengustrateegiate ja kavadega. Teeme ettepaneku see
lisada, kuivõrd see võimaldab aru saada kuidas maakonnaplaneeringute eesmärgid on
kooskõlas riigi ja teiste omavalitsuste arengu- ja planeerimisdokumentidega ning
millist mõju kehtestatud planeering neile avaldada.
Peatükk on lisatud KSH aruandele, mis on planeeringu lisaks.
10. Läbi tuleks viia linnalise ja maalise keskkonna piiritlemine, mis on olemuselt
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule sobiv teema.
Linnalise asustusega ala on piiritletud (skeem 2.).
11. Selgust vajab, mis on maakonnaplaneeringu muutmine ja mis mitte seega tuleb
mõistetesse lisada, mida tähendavad kehtestatavad suunised ja tingimused.
Mõisteid on selgitatud elluviimise peatükis ja eraldi kasutatavate mõistete peatükis.
12. Pärnu jõel tuleb tagada kõigi liikumisvahendite/liiklejagruppide tasakaal, et üks
liikumisvahend ei hakkaks takistama teisi (nt kiirkaatrid vs sõudjad, aerutajad). Lisaks
tuleb jälgida, kuidas muutub olukord võimaliku uue kasutajagrupi lisandumisel. Praegu
ei ole selgust, kuidas koostatav planeering suudab tasakaalu luua/säilitada.
Elluviimise peatükis on selgitatud korralduslikke küsimusi - eripiirkonna
moodustamine, veeliikluse korra seadmine. Samas on selge, et planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste tegelevad erinevad ametkonnad ja lõplikke
25 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
kokkuleppeid ei ole olnud võimalik sõlmida. Tegemist ei ole mõistagi ühe planeeringu
spetsiifilise küsimusega, vaid laiemalt Eesti planeerimissüsteemi ja institutsionaalse
nõrkusega. Asjakohaste mõjude hindamine eeldab konkreetse planeeringu keskset
hindamist, mistõttu ei saa käesoleva planeeringu kontekstis mõju pidada otseselt
oluliseks ja ebasoodsaks. Oluline on, et ruumilisse otsustusprotsessi kaasatakse ka teisi
valdkonna eest vastutavaid institutsioone just planeeringu koostamise etapil, mitte
ruumiotsuseid ei tehtaks läbi valdkondlike õigusaktide (määrused, ministrite
üksikotsused vms). Läbi tuleb mõelda ka planeeringu seiresüsteem.
13. Arengu kavandamisel tuleb silmas pidada lisaks elamualade kavandamisele ka
töökohtade loomise võimalust sh ettevõtluse säilitamist või arendamist.
Teemat on silmas peetud mitmes peatükis (nt ptk 3.6.4 Sadamad, 3.6.5. Teedevõrk).
14. Energeetika osa on maakonnaplaneeringus nõrgalt esindatud, selles osas saab KSH
tulemustega seletuskirja täiendada. Arvestada tuleks, et hajaenergeetika on eesmärgiks
seatud ka üleriigilises planeeringus.
Lisatud on taastuvenergeetika peatükk.
15. Olulised on kõik liikumised nii mööda kui üle jõe. Jahtide pääsu võimaldamiseks
kesklinna on küsimuse all olnud Pärnu kesklinna silla avatavaks muutmine, mis
võimaldaks jahtidega sildumist kuni kavandatava Raba tänava sillani (ca 600m lõik
mõlemal kaldal). Kaatritele ja madalamatele alustele onn võimalik täiendavaid
sildumisalasid rajada kogu laevatatava vee ala ulatuses. Jahtide sildumisvõimaluste
laiendamiseks tuleks kasutada siiski mere poole jäävad ala kuna silla kavandamine
avatavana on äärmiselt kulukas. Enne selle projekti kavandamist peaks olema välja
ehitatud alternatiivne jõeületus ning arvestada kaasneva mõjuga linna liikuvusele nt
millise sagedusega sild avatakse, kas sellega kaasnevad võimalikud ummikud,
milliseks kujuneb koormus teistele sildadele, kas silla avamine maksustatakse jne.
Lisaks on kesklinnas suurem nõudlus ka erinevate veetegevuste osas (meelelahutus,
veeteenused, veetakso ja veepraami peatus), mis potentsiaalselt kaldapromenaadi
26 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
elavdaksid. Suurte ja kulukate infrastruktuuriobjektide kavandamine peab olema
igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Praegu informatsiooni kohaselt ei pea
mõjude hindajad otstarbekaks ega majanduslikult põhjendatuks silla avamist jahtide
sildumiseks.
Mõjudega on arvestatud.
16. Seletuskirjas esineb mitmeid dubleerimisi (kergliiklus Pärnu linnas ja linnalises
keskkonnas jne). Soovitame seletuskirja muuta kompaktsemaks ja lähtuda kaardil
kajastatust. Vajab selgitust ka seletuskirjas esitatud jooniste staatus – kas need on
siduvad või mitte. Praegu on need leppemärkide ja selgitusteta ning kajastavad
teemasid, mis ei kuulu maakonnaplaneeringute ülesannete hulka.
Ettepanekutega on arvestatud.
17. Linnakeskuse piirkond – sadama-, äri- ja elupiirkond. Selles osas tuleb selgelt eristada
kus toimub tööstuslik sadama tegevus ja kus me näeme teistsugust sadama kasutuse
tulekut. Soovitav on välja tuua, kuidas traditsiooniline sadam ei lämmataks arendusi ja
kuidas arendused ei hävitaks sadamat
Ettepanekuga on arvestatud, sadama käsitlust on täpsustatud.
18. Pärnu jõe kallastel on hea elukeskkond, mis meelitab jõe äärde elama. Hoonestatud alad
vahelduvad tasakaalustatult puhkealadega. Teeme ettepaneku läbi analüüsida ja
pakkuda välja võimalused, kuidas tagada vaba liikumine kallasrajal ja jõe ääres.
Ettepanekut on arvestatud, teemat on põhjalikult käsitletud.
19. Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures kaaluda erinevate liikumisviiside
ühildamise võimalust (näiteks parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgratta
hoolduse ja rendi taristuga linnalise asustusega alal, parklad koos veeskamise
27 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ asjakohaste mõjude hindamine. Aruanne.
võimalusega maalise asustusega alal jms). Mõju hindajate arvates oleks see otstarbekas
ja võimendab jõe kui liikuvuskoridori mõju.
Ettepanekuga on arvestatud.
20. Mõjude hindajate arvates on planeering liialt detailne nähes ette ka üldplaneeringu
ülesandeid nagu nt slipi kavandamist A.H.Tammsaare pst pikenduse ja Annemõisa
pargi vahelisel jõe kalda alale – soovitame vähendada detailsust ja pigem piirduda
üldisemate soovitustega kui konkreetsete kohtade määramisega. Hindajate arvates võib
muidu sattuda ohtu planeeringu eesmärkide saavutamine.
Ettepanekuga on arvestatud.
Asjakohaste mõjude hindajate koondhinnang on, et tehtud ettepanekutega on
planeeringulahenduse täiendamisel piisaval määral arvestatud. Kuna käesolev aruanne jääb
planeeringu lisaks, siis on planeeringu kasutamisel ka olemas ülevaade mõjude hindamise
käigust, sh tulemustega arvestamisest.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
Lisa 3: Kultuuriväärtuslikud objektid
20 sajandi arhitektuuripärandi objektid
Nr Objekti nimi Aadress Omavalitsus 1 Sauga sild ka Siimu sild Sauga jõe suudmes, Pärnu linnas Pärnu linn 2 Beti linaait Vana-Sauga 2, Pärnu linn Pärnu linn 3 Tsentraalelektrijaam Lai tn 14, Pärnu linn Pärnu linn 4 ”Silla” kauplus J.V.Jannseni 2a, Pärnu linn Pärnu linn 5 Sindi hüdroelektrijaam Kalamaja tee 3, Sindi linn Tori vald 6 Korterelamu Muraka tee 1, Tori alevik Tori vald
Maaehituspärandi objektid
Objekti nimi Aadress/Küla Omavalitsus Vallamajad 1 Taali vallamaja Paikuse, Kõrsa küla Tori vald 2 Uue-Vändra vallamaja Vallamaja, Rõusa küla Põhja-Pärnumaa vald Koolid 3 Taali ministeeriumikool Koolimaja tee 11, Pulli küla Tori vald 4 Viira algkool Viira kool, Jõesuu küla Tori vald 5 Aleksandri (Pumbioja) vallakool Aleksandri-kooli, Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 6 Juurikaru vallakool Juurikaru kool, Säästla küla Põhja-Pärnumaa vald 7 Saalemaa vallakool Saalemaa, Mädara küla Põhja-Pärnumaa vald Rehemajad 8 Tölba rehemaja Tölba, Oore küla Tori vald 9 Tasase rehemaja Tasase, Muraka küla Tori vald 10 Eldorado rehemaja Eldorado, Piistaoja küla Tori vald 11 Tahkuse- Madise rehemaja Tahkuse-Madise, Piistaoja küla Tori vald
Pärandkultuuriobjektid
Nr Objekti nimi Küla Omavalitsus Vesiveskid ja veskitammid 1 Sindi pais Vainu küla Tori vald 2 Kurina vesiveski Urumarja küla Tori vald 3 Asule veski Tori alevik Tori vald 4 Vesiveski Randivälja küla Tori vald 5 Virula veskipais Randivälja küla Tori vald 6 Virula vesiveski Randivälja küla Tori vald 7 Kase (Oore) veski Oore küla Tori vald 8 Jõesuu vesiveski ja koolmekoht Jõesuu küla Tori vald 9 Levi veski Levi küla Tori vald 10 Suurejõe jahu ja saeveski Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 11 Pais/kärestik Pärnu jõel Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 12 Vihtre-Ülejõe talu veski Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 13 Reinmanni villa- ja linaveski Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 14 Reinmanni jahu- ja püüliveski Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
Sillad 15 Sindi-Lodja sild Paikuse alev Pärnu linn 16 Kodara raudteesild Paikuse alev Pärnu linn 17 Sindi raudteesild Pulli küla Tori vald 18 Rippsild Jõesuu küla Tori vald 19 Sakslaste ajutine sild Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 20 Rahnoja rippsild Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 21 Turbatööstuse rippsild Rahnoja küla Põhja-Pärnumaa vald 22 Vihtra rippsild Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 23 Puusilla koht Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald Koolmekohad, kalatõkked, parvetuskohad 24 Lodjakoht Oore küla Tori vald 25 Lodjaületuskoht Urumarja küla Tori vald 26 Kalatõke Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 27 Lodjakoht Kempre talu all Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 28 Reiu palgiparvetus Paikuse alev Pärnu linn 29 Vändra jõe suudme palgiparvetus Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 30 Mädara jõe suudme palgiparvetus Oriküla Põhja-Pärnumaa vald Meiereid 31 Oore meierei Oore küla Tori vald 32 Jõesuu meierei Jõesuu küla Tori vald 33 Rahnoja meierei Rahnoja küla Põhja-Pärnumaa vald 34 Suurejõe meierei Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 35 Vihtra mõisa meierei Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald Põlised talukohad, taluhäärberid, taluaidad 36 Sõmera talu Paikuse alev Pärnu linn 37 Soppaaugu talu Rütavere küla Tori vald 38 Elbi talu Rütavere küla Tori vald 39 Kaasiku talu Muraka küla Tori vald 40 Juhan Kaarlimäe sünnikodu Tohera küla Tori vald 41 Kaupme taluhäärber Tohera küla Tori vald 42 Talukoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 43 Lahmuse talukoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 44 Särgava talu rehielamu Kurgja küla Põhja-Pärnumaa vald 45 Vihtre-Ülejõe talu ait Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 46 Valma pealt talu ait Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 47 Vihtre-Ülejõe talu Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 48 Hauamäe talukoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 49 Valma pealt talu Oriküla Põhja-Pärnumaa vald 50 Särgava talu Kurgja küla Põhja-Pärnumaa vald 51 Kempre talu Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 52 Jõekalda talu Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 53 Piesta-Kuusikaru talu Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald Koolimajad 54 Kiisa koolimaja Kiisa küla Tori vald 55 Taali koolimaja Pulli küla Tori vald
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
56 Urumarja kool ja karjamõis Urumarja küla Tori vald 57 Viira kool Jõesuu küla Tori vald 58 Levi kool Levi küla Tori vald 59 Urumarja II kool Urumarja küla Tori vald 60 Aleksandri kool Randivälja küla Tori vald 61 Kodumajanduskool Randivälja küla Tori vald 62 Koolikoht Urumarja küla Tori vald 63 Koolikoht Võiera küla Põhja-Pärnumaa vald 64 Pumbioja kool Kullimaa küla Põhja-Pärnumaa vald 65 Võiera kool Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald Vallamajad, kõrtsid, kirikud 66 Sindi-Lodja kõrts Paikuse alev Pärnu linn 67 Sindi vallamaja Paikuse alev Pärnu linn 68 Randivälja õigeusu kirik Randivälja küla Tori vald 69 Taali vallamaja Kõrsa küla Tori vald 70 Vaestemaja Tori alevik Tori vald 71 Tori vallamaja Tori alevik Tori vald Mõisaobjektid 72 Sindi mõis Paikuse alev Pärnu linn 73 Sindi mõisa kelder Paikuse alev Pärnu linn 74 Mustaru mõisa peahoone Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 75 Vihtra mõisa peahoone Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 76 Vihtra mõisa karjalaut Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 77 Vihtra mõisa magasiait Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 78 Mustaru mõisa laut Mustaru küla Põhja-Pärnumaa vald 79 Mustaru mõisa kuivati Mustaru küla Põhja-Pärnumaa vald 80 Mustaru mõisa keller Mustaru küla Põhja-Pärnumaa vald Hauad ja mälestuskivid 81 II Maailmasõja mälestuskivi Tammiste küla Tori vald 82 II Maailmasõja mälestuskivi Sindi linn Tori vald 83 Urumarja maaparandusobjekti
tähis Taali küla Tori vald 84 Mälestuskivi tõutäkk Hetmanile Tori alevik Tori vald 85 Tori kooli mälestuskivi Tori alevik Tori vald 86 Mihkel Ilmjärve mälestussammas Tori alevik Tori vald 87 Hauamäe perekalmistu Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald Muu 88 Reiu aurutellisevabrik Paikuse alev Pärnu linn 89 Pulli lepiku külavain Pulli küla Tori vald 90 Tammiste kaitseliin Tammiste küla Tori vald 91 Geoloogiliste uuringute puurkaev Oore küla Tori vald 92 Oore liivakarjäär Oore küla Tori vald 93 Rahaaugu kivi Muraka küla Tori vald 94 Liivaaugu pelgupaik Kõrsa küla Tori vald 95 Töngi savitööstus Tori alevik Tori vald 96 Oriküla metsavahikoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald 97 Saarniidu metsavahikoht Tagassaare küla Põhja-Pärnumaa vald
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
98 Suurejõe kaitseliidu plats Suurejõe küla Põhja-Pärnumaa vald 99 Vihtre nimekivi Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald 100 Rahnoja saun Rahnoja küla Põhja-Pärnumaa vald 101 Möldri maja Vihtra küla Põhja-Pärnumaa vald
detsember 2022
Pärnu jõe setetest puhastamise ja
süvendamise vajalikkus ning
võimalikkus
Töö nimetus: Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus
ning võimalikkus
Töö number: 21144
Tellija: Rahandusministeerium
Vastutav täitja: Tuuli Vreimann
Koostajad: Tuuli Vreimann
Meelis Viirma (veekogu süvendamise ekspert)
Rein Järvekülg (vee elustiku ekspert)
Kontrollija: Karl Kupits
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
www.maves.ee e-post: [email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015
alusel.
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 1
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2
1.1 PLANEERITUD OBJEKTID JA NENDE ASUKOHT..................................................................... 4
1.2 SETTEST PUHASTAMISE JA SÜVENDAMISE MÕISTED JA KÄSITLUS ÕIGUSAKTIDES ............ 4
1.3 TÖÖS KASUTATUD MÕISTED ............................................................................................... 0
2 KÄSITLETAVATE JÕELÕIKUDE ÖKOLOOGILISED TINGIMUSED ............................ 5
3 JÕGEDE SETETEST PUHASTAMISE JA SÜVENDAMISE VAJADUS,
VÕIMALUSED, PÕHIMÕTTED ............................................................................................................... 7
4 ÜLDINE ÜLEVAADE VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST .............................. 15
4.1 VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST PÄRNU JÕEL ........................................................ 15
4.2 VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST SAUGA JÕEL ........................................................ 16
4.3 VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST REIU JÕEL ............................................................ 16
4.4 SÜVENDAMISE JA SETETEST PUHASTAMISE VAJADUS VÄLJASPOOL VEETEED ................. 17
5 SÜVENDAMISE JA SETETEST PUHASTAMISEGA KAASNEV MÕJU JA SELLE
ULATUS 19
5.1 JÕESÄNGI SÜVENDAMISE MÕJU JÕGEDE HÜDROLOOGILISTELE TINGIMUSTELE ............. 20
5.2 SÜVENDAMISEST TINGITUD VEELIIKLUSE SUURENEMISE MÕJU JÕE KALLASTELE ........... 21
5.3 SÜVENDAMISEGA KAASNEV MÕJU VEE-ELUSTIKULE JA ELUPAIKADELE .......................... 21
5.3.1 Veetee süvendamine ........................................................................................ 21
5.3.2 Planeeringu eskiisiga kavandatavad tegevused ..................................... 22
6 EDASISTE UURINGUTE VAJADUS ................................................................................. 23
7 SOOVITUSED EDASISEKS PLANEERIMISEKS ............................................................. 25
8 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 26
LISA 1 KAARDID................................................................................................................................ 27
LISA 2 OBJEKTIDE LOETELU .......................................................................................................... 33
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 2
1 SISSEJUHATUS
Rahandusministeerium on koostamas planeeringut „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise
arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“. Selle raames kaalutakse laevatatava
jõe osa suurendamist, veeskamiskohtade ja väikesadamate kavandamist ja muud vee
ala kasutamisega seonduvat maakonnaplaneeringu tasandil.
Käesoleva uuringu aruanne koostati riigihanke nr 240422 pakkumuse koosseisus
esitatud metoodika järgi.
Uuringuga käsitletavaks alaks on Pärnu jõgi Kurgja sillani, Reiu jõgi vana raudtee sillani
ja Sauga jõgi Fishing village kalurikülani (Joonis 1).
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 3
Joonis 1. Uuringuala piir. Joonise allikas: Tehniline kirjeldus uuringu „Pärnu jõe
setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“ teostamiseks.
Rahandusministeerium, 2021.
Töös hinnati kontseptuaalselt süvendamise ja setetest puhastamise võimalikkust ning
nendega kaasnevaid mõjusid. Keskenduti vaid veekeskkonnale ega hinnatud
kavandatavate tegevuste teostatavust selles osas, mis puudutab maismaa kasutamist
(nt juurdepääsetavus, reljeef, õigus maakasutuseks jms). Hinnangud anti olemasoleva
info põhjal, st ei mõõdetud jõe põhja reljeefi, ei võetud setteproove ega tehtud
analüüse, ei tehtud katsepüüke ega muid keskkonna- ja ehitusuuringuid. Tulenevalt
planeeringu üldisest detailsusastmest ei ole võimalik hinnata ehitusuuringute ulatust
ega ehitustööde mahtu ja maksumust.
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 4
Planeeringualal asuvate objektidega tutvuti tellija poolt moodustatud töögrupi
ühiskülastustena 26.11.2021 ja 10.05.2022. Täiendavalt vaatasid plaanitavate rajatiste
asukohad üle hüdrotehnikainsener ja vee-elustiku ekspert 11.10.2022. Tellijat ja
töögrupi liikmeid konsulteeriti jooksvalt toimunud töökoosolekutel.
Töö esimeses etapis anti ülevaade laevatee pikendamise võimalustest Pärnu, Sauga ja
Reiu jõgedel (peatükk 4 „Üldine ülevaade veetee pikendamise võimalustest“) ning
koondati kaardikihid olemasoleva olukorra ja jõe ritraalsete lõikude (lõhe ja forelli
kudealade kohta) kohta.
1.1 Planeeritud objektid ja nende asukoht
Teemaplaneeringus kaalutakse erinevate veekasutusega seotud objektide asukohti.
Nende võimalikud asukohad kanti lähtudes tellija poolt 19.09.2022 esitatud skeemidest
ja kirjeldusest asendiplaanile(LISA 1). Uuringuala oli võrreldes esialgsega laiendatud
Pärnu maakonna piiril asuva Rae sillani Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteel nr 5.
Objektid tähistati unikaalse positsiooninumbriga ja ülevaade kavandatud tegevustest
koos märkustega koondati tabelisse lisas 2. Paremaks orienteerumiseks lisati tabelisse
objekti koordinaadid.
1.2 Settest puhastamise ja süvendamise mõisted ja käsitlus õigusaktides
Veeseaduse (VeeS) § 176 lõike 1 järgi loetakse veekogu süvendamiseks veekogu
põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui seda tehakse
maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse
ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni. Veekogu süvendamiseks ei loeta
sette eemaldamist veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil.
Pärnu lahest sadamasse viiv laevatee asub nii meres kui jões. Oluline on pöörata
tähelepanu asjaolule, et VeeS eristab jões ja meres asuvat laevateed ja töös on
süvendamist käsitletud VeeS mõistes. Jões asuvalt laevateelt sette regulaarset
eemaldamist korrashoiu eesmärgil ei loeta süvendamiseks, meres loetakse sama
tegevust süvendamiseks.
Settest puhastamise ja süvendamise piiritlemine ei ole sageli üheselt võimalik. Juhul kui
veekogu on varasemalt süvendatud/puhastatud, võib olla piiritlemine lihtsam – peale
puhastamist settinud materjal võib (aga ei pruugi, näiteks juhul kui liivast puhastatud
sängi on peale kandunud sama materjal) tuvastatav olla eristatava kihina.
Puhastamise/süvendamise järgselt tehtud teostusmõõdistuse olemasolu korral on
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 5
võimalik setet eristada kõrgusandmete alusel. Samuti on reeglina võimalik eristada
kohapeal kasvanud veetaimede lagunemisel tekkinud materjali, mis sageli on
segunenud nende samade taimede poolt kasvuperioodil kinni peetud heljumiga.
Veeseaduse järgi on alates teatud süvendamise või puhastamise mahtudest vajalik
veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine või veeloa taotlemine. Puhastamise
ja/või süvendamise puhul tuleb teatud juhtudel hinnata ka tegevuste keskkonnamõju.
Olenevalt mahust hinnatakse seda eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise vormis
või juhul kui tegevust planeeritakse Natura 2000 võrgustiku alal või selle läheduses,
Natura hindamise käigus. Järgnevalt on toodud puhastamise või süvendamise
mahtude künnised, mille puhul on vajalik eelkirjeldatud tegevused:
• 5-100 m3 süvendamise puhul on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse
registreeringu (edaspidi registreering) taotlemine, loa andja otsustab
eelhinnangu vajaduse (kuna tegu Natura jõega, siis tõenäoliselt on
eelhinnangu andmine planeeringualal vajalik)
• Alates 5 m3 - veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette
eemaldamise puhul on vajalik registreeringu taotlemine
• Alates 100 m3 süvendamise puhul on vajalik veeloa taotlemine ja kohustuslik
keskkonnamõju eelhinnangu andmine
• Alates 500 m3 süvendamise puhul on kohustuslik keskkonnamõju hindamine
(KMH)
• siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud
1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste, on kohustuslik KMH
• sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350
tonni ületava veeväljasurvega aluseid, on kohustuslik KMH.
Planeeringuga ei kavandata 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste laevatee
pikendamist ja nende teenindamiseks kai rajamist. Süvendustööde vajalikkus ja maht
selgub iga konkreetse objekti ehitusprojekti koostamise käigus.
9. detsember 2022 0
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
1.3 Töös kasutatud mõisted
Mõiste Selgitus Allikas
väikelaev Veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht
ja kaater), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana
käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit,
millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse
vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi
väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning
veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks.
Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks
kasutatavat spordialaliidu märgistatud veesõidukit (näiteks jett,
purjelaud ja võistluspurjekas) ning primitiivse konstruktsiooniga
veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas);
MSOS
veetee Laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel; MSOS
laevatee Veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning
navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses
tähistatud;
MSOS
üldkasutatav veetee Veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle
sissesõiduteed;
MSOS
9. detsember 2022 1
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Mõiste Selgitus Allikas
akvatoorium Piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu
sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab
veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete
täitmise eest;
SadS
sadam Veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse
osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama
sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised
SadS
väikesadam Sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid 24-
meetrise ja väiksema kogupikkusega veesõidukitele;
SadS
sadama sissesõidutee Laevatee osa, mis võimaldab veesõidukil sadamasse siseneda ja
sadamast väljuda ning kus selleks on vajalik korraldada
veeliiklust. Sissesõiduteena käsitatakse ka sadamate ühist
sissesõiduteed ja sissesõiduteed, mis läbib teise sadama
akvatooriumit;
SadS
topogeodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring (edaspidi uuring) on geodeetiliste
tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja
esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-
alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal
enne ehitusprojekti koostamist.
EhS ja Topo-geodeetilisele
uuringule ja
teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded
9. detsember 2022 2
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Mõiste Selgitus Allikas
kärestik ja ritraalne jõelõik Kärestik (ingl fiffle) ehk ritraal on kivise põhjaga madal
kiirevooluline jõeosa. Eesti keeles puudub sõna, mis tähistaks
ritraali ja potamaalse vahepealseid olusid, s.t. jõelõike, kus vool
on kiire kuid ühtlane (ingl run). Hüdraulikas jaotatakse voolamine
rahulikuks ja käredaks. Kummas olukorras vool on, sõltub sellest,
kas ülekaalus on potentsiaalne või kineetiline energia. Rahulikus
voolus on ülekaalus potentsiaalne energia ja selline vool on
tavaliselt sügav ja aeglane. Käre vool on kiire ja ülekaalus on
kineetiline energia. Olenevalt vooluhulgast võib üks ja sama
jõelõik olla käreda või rahuliku vooluga hüdraulika mõistes,
jäädes skaalal ritraal/potamaal praktiliselt alati ritraaliks.
Vooluhulga suurenedes vee tase tõuseb ja olukorras, kus
väiksema vooluhulga juures oli jões kärestik ja käre voolamine
(voolu sügavus oli väiksem kriitilisest) on suure vooluhulga
juures kiirem vool, mis hüdraulika seisukohalt kvalifitseerub
rahulikuks voolamiseks (vee sügavus on suurem kriitilisest
sügavusest)
Siseveekogud. Õpik
kõrgkoolidele (I. Ott, H.
Timm); Hüdraulika ja
pumbad (A. Maastik, H.
Haldre, T. Koppel, L. Paal)
potamaal Aeglasevooluline, liivase, savise, turbase või mudase põhjaga
jõelõik (ingl pool)
Siseveekogud. Õpik
kõrgkoolidele (I. Ott, H.
Timm)
9. detsember 2022 3
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Mõiste Selgitus Allikas
hüdroloogia Teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri Hüdroloogia ja
hüdromeetria lühikursus
(A.Maastik)
hüdromeetria Hüdroloogia haru, mis tegeleb veekogusid iseloomustavate
suuruste mõõtmise ja registreerimisega
Hüdroloogia ja
hüdromeetria lühikursus
(A.Maastik)
hüdrograafia Loodusgeograafia haru, mis tegeleb veekogude mõõtmise,
kirjeldamise ja kaardistamisega
Hüdroloogia ja
hüdromeetria lühikursus
(A.Maastik); vt ka
Hüdrograafiliste
mõõdistustööde tegemise
kord
hüdroloogiline reziim e veereziim Veekogude ja põhjaveekihitide vee hulga ja taseme ajaline
muutumine
EVS 924:2015 Vesiehitised
sisevetel
hüdromorfoloogilise seisund veekogude hüdromorfoloogilist seisundit hinnatakse vastavalt
välja töötatud metoodikale, arvestades järgnevaid
kvaliteedielemente: veekastutus, äravoolu looduslikkuse
hinnang, tõkestamatuse hinnang, morfoloogia hinnang
Vooluveekogude
hüdromorfoloogilise
seisundi analüüs.
Keskkonnaagentuur, 2019
9. detsember 2022 4
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Mõiste Selgitus Allikas
sete Kivimite murendist, organismide jäänustest või keemilistel
reaktsioonidel moodustunud aine
Rannad ja rannikud. Õpik
kõrgkoolidele (K.Orviku)
setend Setete ja settekivimite ühisnimetus Rannad ja rannikud. Õpik
kõrgkoolidele (K.Orviku)
settekivim Setete tihenemisel ja tsementeerumisel tekkinud kivim Rannad ja rannikud. Õpik
kõrgkoolidele (K.Orviku)
9. detsember 2022 5
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
2 KÄSITLETAVATE JÕELÕIKUDE ÖKOLOOGILISED TINGIMUSED
Pärnu, Sauga, Reiu ja Navesti jõgede alamjooksud on valdavas ulatuses potamaalset
tüüpi jõeosad (sügavad, aeglase vooluga peente põhjasetetega). Sauga ja Reiu jõe
planeeringuga käsitletavatel jõeosadel kärestikud ja ritraalsed jõelõigud puuduvad.
Pärnu jões on suudmest alates esimeseks ritraalseks/kärestikuliseks jõelõiguks Sindi
kärestik, mis jääb suudmest 14,9…15,7 km kaugusele. Navesti jões on suudme poolt
esimene lühikene kärestik jõe suudmes asuva Jõesuu silla all (kaugus merest 38,4 km).
Vooluveekogudes eristatakse tavaliselt kahte põhilist elupaigalist
(~hüdromorfoloogilist) tüüpi: potamaalseid ja ritraalseid jõelõike. Potamaalsed
jõelõigud on sügavad, aeglase vooluga, enamasti pehmepõhjalised (liivase-mudase-
savise põhjaga). Ritraalsed jõelõigud on vastupidi madalaveelised, kiire vooluga ning
kõvapõhjalised (kivise-kruusase põhjaga). Kõige suurema languga ritraalseid jõelõike
nimetatakse kärestikeks. Kärestikeks nimetatakse ritraalseid jõelõike siis, kui kivide taha
ja vahele tekivad paiguti järsud või astmelised veelangused, millega kaasneb vee
vahutamine ja seisulained kivide taga. Ritraalse jõelõigu veepind on sile, kärestiku oma
murtud. Kui lang Pärnu jõe alamjooksul on >0,3%, siis on üldjuhul tegemist ritraalsete
jõelõikudega. Kärestike puhul peab jõe lang olema tavaliselt >1,5…2%.
Näiteks Sindi paisu asukohta rajati tehiskärestik pikkusega ca 170 m, aga
tehiskärestikust allavoolu jääb ritraalne jõeosa pikkusega ca 600 m. Sealt veel allavoolu
algab potamaalne jõeosa.
Kui vähemalt üks osa ritraalsest jõelõigust annab kärestiku mõõdu välja, siis
nimetatakse sageli ka kogu ritraalset jõeosa kärestikuks (näiteks Sindi kärestik
pikkusega ca 800 m). Samas kui tehiskärestik Sindi juures puuduks, siis me sellest
allavoolu jäävat ca 600 m pikkust ritraalset jõeosa enam kärestikuks ei tohiks nimetada.
2018-2019. aastal viidi TÜ Eesti Mereinstituudi, Eesti Maaülikooli ja Eesti Loodushoiu
Keskuse ihtüoloogide poolt läbi Pärnu jõestikus olevate lõhelaste elu- ja sigimispaikade
inventuur1. Selle käigus selgitati välja kõik lõhelaste kudealad, milleks on kärestikud ja
ritraalsed (kivise-kruusase põhjaga kiirevoolulised) jõelõigud. Uuritud jõgede seas olid
1 Kesler M., Svirgsten R., Taal I., Järvekülg R., Pihu R., Pensa L., Sinimets A., Järvekülg T., Lauringson G.
2020. Pärnu jõestiku jõgedes lõheliste inventuuride läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja
potentsiaalsete kudealade kvaliteedi hinnangute koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine.
Riigihanke 196874 aruanne. 629 lk.
9. detsember 2022 6
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
nii Pärnu-, Sauga, Reiu kui ka Navesti jõgi. Uuringute tulemustel kaardistatud lõigud on
kajastatud käesoleva töö lisas 1 toodud joonistel.
Inventuuri põhjal on teada, et Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede laevatatavatele jõelõikudele
ei jää ühtki lõhelaste kudeala. Laevatatavateks lõikudeks on potamaalsed jõeosad, mille
iseloomu ja elupaigalist kvaliteeti väiksemad kaeve- ja süvendustööd oluliselt ei
muuda.
Lisaks eeltoodule on Pärnu jõgi kogu planeeringuala ulatuses Natura 2000 võrgustiku
alaks (Pärnu jõe loodusala EE0040345) ning kaitstav hoiualana (Pärnu jõe hoiuala
(Pärnu) KLO2000293). Samuti on Natura 2000 võrgustiku alaks Reiu jõgi kogu
planeeringuala ulatuses (Reiu jõe loodusala EE004038), mis on samuti kaitstav
hoiualana (Reiu jõe hoiuala KLO2000294).
Kaitseväärtusteks mõlemal hoiualal on jõgi elupaigana (tüüp 3260 – jõed ja ojad) ning
liikidest hink, võldas, jõesilm, lõhe ja paksukojaline jõekarp.
Hoiualadel on keelatud kõik tegevused, mis halvendavad kaitse-eesmärgiks olevate
liikide ja elupaikade kaitseseisundit.
Piiratud ulatuses (mõnedes kohtades, mitte lausaliselt) potamaalsetest jõelõikudest
setete eemaldamine ja jõe keskosa süvendamine laevatatavuse parandamiseks ei
halvenda jõe kui elupaiga kaitseseisundit, samuti puudub sellel tegevusel kahjulik mõju
Pärnu ja Reiu jõe hoiualadel kaitstavatele liikidele. Samas, jõe põhja võimalik
süvendamine või muutmine ritraalsetes jõelõikudes omaks selgelt mõõdetavat
negatiivset mõju nii jõe elupaigalisele väärtusele kui ka võldase, lõhe, jõesilmu ja
paksukojalise jõekarbi elu- ja sigimistingimustele.
Vee-elupaikadest on süvendus- ja kaevetööde suhtes väga tundlikud kärestikud ja
ritraalsed jõelõigud. Sellistel jõelõikudel on põhja süvendamine ja põhjamaterjali
ümbertõstmine keelatud, sh ka kivide eemaldamine jõesängist. Seetõttu saab paatide
veeskamiskohti kärestikele ja ritraalsetele jõelõikudele kavandada vaid tingimusel, et
olemasolevat jõe põhja ja voolusängi seal ei muudeta. Jõe kallaste osas piirangud
tegevusteks vajalikud pole.
9. detsember 2022 7
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
3 JÕGEDE SETETEST PUHASTAMISE JA SÜVENDAMISE VAJADUS,
VÕIMALUSED, PÕHIMÕTTED
Planeeringu eskiisiga kavandatavate tegevuste osas hindas hüdrotehnika insener
tuginedes oma varasemale kogemusele, kas ja millises mahus on plaanitavate objektide
puhul vajalik eemaldada ka setet või süvendada jõge (LISA 2). Mahtude hindamisel on
võetud aluseks veeseaduses toodud künnised veekeskkonnariskiga tegevuse
registreerimiseks ja veeloa taotlemiseks ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud künnis keskkonnamõju hindamise
läbiviimiseks.
Mahtude hindamisel eeldati, et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi,
st uued supluskohad rajatakse piisava veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja
sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega
jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks.
Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb
eemaldada.
Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede
süvendamist veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks.
Süvendamiseks ja setetest puhastamiseks kasutatakse ujuvat kaevetehnikat või kaldal
paiknevat kaevetehnikat ja meetodina pinnase väljakaevamist. Olenevalt pinnase liigist
ei ole välistatud ka pinnase väljapumpamine ja pumbatud materjali tahendamine
geotekstiilist spetsiaalsetes torudes (inglise keeles geotube, vt https://www.water-
pollutionsolutions.com/dewatering-products.html). Arvestades asjaolu, et enamus
suurematest pinnasetöödest tuleks tegemisele linnakeskkonnas, ei ole soovitav
kavandada pumbatava pinnase tahendamist suure ruumivajadusega settebasseinides
(väiksemate objektide puhul võib see olla kasutatav).
Ujuvtehnika kasutamine on tõenäoliselt vajalik Reiu jõe suudmest allavoolu kavandatud
suuremate ehitiste (sadamad, sõudestaadion) rajamisel. Enamuse lisas 2 märgitud
ehitiste rajamiseks on kaevetööd võimalik teha kaldal või jõe põhjas madalas
kaldaäärses vees paikneva kaevetehnikaga.
Väljakaevatav materjal on soovitav paigaldada kaldale (st mitte uputada ehitusalast
väljapoole). Ujuvsüvendaja kasutamisel kaasneb vajadus pinnase transportimiseks
kaldale praamiga (erandjuhul on võimalik see otse kaldale tõsta). Juhul kui kalda
täitmine ei ole võimalik, tuleb materjal minema vedada. Illustreeriv materjal on esitatud
fotodena.
9. detsember 2022 8
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Kokkuvõtlikult:
kaevetehnika asukoha järgi saab jagada tööd kaheks:
• kaevetehnika asub kaldal
• kaevetehnika asub ujuvalusel veekogus
pinnase eemaldamise viisi alusel saab tööd jagada kaheks:
• pinnase väljakaevamine
• pinnase välja pumpamine (vajab tahendamist geotubis või basseinis)
Väljakaevatud materjali transport on võimalik kahel viisil:
• kaldal autodega
• veepeal praamiga
Näited lisatud fotodena.
Põhimõtteliselt teistsuguste tehnoloogiate lisandumist praegu teadaolevate
planeeritud rajatiste alusel ette näha ei ole.
Süvendamise ja settest puhastamise tehnilised põhimõtted ei sõltu planeeritud objekti
olemusest ega otstarbest. Kasutatav tehnoloogiline tsükkel (kaevamine-transport-
ladustamine) sõltub rajatava objekti mõõtmetest ja asukohast, töö teostaja
võimalustest ning otsustakse töö kavandamise käigus iga kord eraldi. Näiteks:
• veepeal asuv kaevetehnika laadib pinnase praamile, mis transpordib materjali
kalda äärde, kust see peale kaldal tahenemist laaditakse ümber autole;
• pinnas kaevatakse välja kaldal asuva kaevetehnikaga ja paigaldatakse kohapeal
maapinna täiteks;
• pinnas pumbatakse kaldale, kus see peale tahenemist veetakse autoga
minema.
Süvendamise ja puhastamisega kaasnevaid mõjusid ja neid leevendavaid meetmeid on
kirjeldatud peatükis 5 „Süvendamise ja setetest puhastamisega kaasnev mõju ja selle
ulatus“.
9. detsember 2022 9
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Foto 1. Pärnu jõe süvendamine Pärnu jahisadama piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja
ujuvsüvendajaga, laaditakse praamile ja veetakse minema (asukoht teadmata).
Kaevetööde piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud. (M.Viirma foto
2018).
9. detsember 2022 10
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Foto 2. Pärnu jõe süvendamine Sindi väliujula piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja kuival
maal paiknevate lintekskavaatoritega. Väljakaevatav materjal laaditakse veoautodele ja
veetakse kalda täiteks endise paisjärve alal. Kaevetööde piirkond on eelnevalt piiratud
pinnastammidega. Heljumi levik toimus ainult tammide paigaldamise ja tammide
eemaldamise ajal. (R. Ariko foto 2019).
9. detsember 2022 11
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Foto 3. Mustvee jõe süvendamine paadisadama piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja
ujuvsüvendajaga, paigutatakse kaldale ja veetakse peale tahenemist minema.
Kaevetööde piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud. (M.Viirma foto
2014).
9. detsember 2022 12
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Foto 4. Emajõe süvendamine Karlova paadisadama piirkonnas. Pinnas kaevatakse välja
ja veetakse minema. Kallas täidetakse kivimaterjaliga ja kindlustatakse. Kaevetööde
piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud. (M.Viirma foto 2014).
Foto 5. Kolkja (vasakul) ja Varnja (paremal) sadama sissesõidutee puhastamine Peipsi
järves. Väljakaevatud materjal paigutati järve. Pinnas kaevati välja kaevatud pinnasest
moodustatud vallil sõitnud ekskavaatoriga. Kaevetööde ja materjali ladustamise
piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud, (M.Viirma foto 2019).
9. detsember 2022 13
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Foto 6. Snelli tiigi puhastamine ujuvsüvendajaga. Materjal pumbatakse välja kaladele
rajatud settebasseini, tahendatakse (vesi juhitakse tagasi tiiki) ja veetakse minema
(K.Tuul foto 2021)
Foto 7. Emajõe süvendamine Sõbra tn ujuvkai rajamisel. Materjal (pinnas ja palgid)
kaevatakse välja ujuvsüvendajaga, paigaldatakse kaldale ja veetakse peale tahenemist
minema. Kaevetööde ja materjali ladustamise piirkonda ei ole heljumi leviku
tõkestamiseks piiratud (U. Nugin foto 2013).
9. detsember 2022 14
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Foto 8. Emajõe süvendamine Atlantise kai rajamisel. Pinnas kaevatakse välja praamil
seisva roomikekskavaatoriga, laaditakse praamile ja veetakse minema. Kaevetööde ja
piirkonda ei ole heljumi leviku tõkestamiseks piiratud (U. Nugin foto 2005).
9. detsember 2022 15
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
4 ÜLDINE ÜLEVAADE VEETEE PIKENDAMISE VÕIMALUSTEST
Pärnu jõgi on laevatatav (Meresõiduohutuse seadus § 21) suudmest kuni Reiu jõe
suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi
suudmest kuni raudteesillani. Laevatatavate osade sügavuste kaart on kättesaadav
WMS teenusena hüdrograafia infosüsteemist Transpordiameti kodulehelt:
https://transpordiamet.ee/liikuvus-ja-
transpordikorraldus/veeliiklus/meremoodistamine ja WMS teenusena:
https://his.vta.ee:8443/HIS/WMS.
Laevatee on meresõiduohutuse seaduse2 järgi veetee osa, mis on veeliikluseks
sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud.
Veeteeks peetakse laevatatavat veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel.
Mereleksikoni3 järgi on laevatee kahe või enama punkti vaheline navigatsiooniliselt
ohutu, piisava sügavuse ja laiusega laevasõidutee merel või muul veekogul ja on
harilikult tähistatud meremärkidega.
Olemasolevaid veeteid haldab Transpordiamet mereohutuse seaduse alusel (§ 47).
Olemasolevate veeteede ulatuse muutmiseks – nt sügavuse, laiuse vms kohta
konkreetseid tingimusi sätestatud ei ole. Projekteerimisnormid kirjeldavad nõudeid
lähtuvalt sobivusest alustele (nt kaatrid, jahid, kaubalaevad), millega ja millistes
tingimuses (ilmastik, vee tase, kiirus jms) seal plaanitakse sõita. Kuivõrd suuremate
(suurema süvisega) aluste pääs Reiu jõe suudmesse on juba praegu sildade tõttu
piiratud, siis laevatee pikendamine saab olla eesmärgiks vaid väiksemaid (väiksema
süvisega) aluseid silmas pidades. Sadamate puhul peab vastavalt sadamaseaduse § 4
tagama sadama pidaja navigatsiooniteabes avaldatud sügavused akvatooriumil ja
sissesõiduteel ning sügavuste mõõdistamise vastavalt meresõiduohutuse seaduse
alusel kehtestatud korrale.
4.1 Veetee pikendamise võimalustest Pärnu jõel
Hüdrograafiline mõõdistamine4 on tehtud Reiu jõe suudmest ca 1 km ülesvoolu kuni
Paikuse alevikuni. Mõõdistatud alal on võimalik märkida laevatee, mille sügavus on
vähemalt 2 m. Mõõdistatud alast ülesvoolu on tehtud topogeodeetiline mõõdistus
2 Mereohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021023?leiaKehtiv
3 Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
4 Ajakohased andmed on leitavad hüdrograafia infosüsteemist.
9. detsember 2022 16
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
(Raxoest 2020. aasta töö nr M-41-18), mille kohaselt on vähemalt 1,5 m sügavune
laevatee võimalik märkida kuni Türgi oja suudmeni. Oja suudmes asuvad oja
mõlemal kaldal slipid. Laevatee märkimiseks tuleb teha hüdrograafiline mõõdistamine
ja laevatee lähtuvalt mõõdistuse tulemustest tähistada. Praeguste andmete alusel
otsustades ei ole veetee pikendamiseks Pärnu sadamast kuni Türgi oja suudmeni
jõe süvendamine vajalik. Süvendamise vajadus kalda ääres võib ilmneda kui Türgi oja
suudme piirkonda soovitakse rajada sadamat. Laevatee märgistamine Pärnu jõel ei
ole sadama rajamise eeltingimuseks. Piirduda võib veekogu mõõdistamisega
hüdrograafilise mõõdistamise nõuetele vastavalt ja võtta Pärnu jõgi veeteena
arvele kuni Türgi oja suudmeni.
Türgi oja suudmest ülesvoolu jäävatest Tindisaartest alates kuni Sindi kärestikuni on
jõe sügavus muutlik. Madalikud vahelduvad süvikutega ja vee sügavus on valdavalt 1,0
kuni 2,5 m. Lõik on kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh aeglasel käigul ka
mootorit kasutades), kuid garanteeritud sügavusega ja takistuste vaba (peamiselt kivid)
laevateena kasutamiseks sobimatu.
4.2 Veetee pikendamise võimalustest Sauga jõel
Hüdrograafiline mõõdistamine on Sauga jõel tehtud suudmest kuni Vana-Pärnu
jalakäijate sillani (ca 1 km pikkune lõik). Veeteena oleks mõistlik Sauga jõge arvele
võtta vähemalt kuni 2,5 km kaugusel suudmest asuva Kaluriküla väikesadamani.
Jõelõik on teadaolevalt mõõdistamata ja tähistamata, kuid juba praegu veeteena
intensiivselt kasutusel. Laevatee märkimiseks tuleb teha hüdrograafiline
mõõdistamine ja laevatee lähtuvalt mõõdistuse tulemustest tähistada. Praegu
teadaolevad veeliiklust ohustavad ja eemaldamist vajavad takistused asuvad
Lennuvälja tee silla all (ca 1,7 km suudmest), kus jõkke on jäänud silla ehitamiseks
kasutatud abiehitised (sulundsein) ning Kaluriküla sadamast ca 200 m allavoolu,
praeguse Pritsu tee pikendusel asunud silla varemed. Praeguste andmete alusel
otsustades ei ole veetee pikendamiseks jõe süvendamine vajalik. Süvendamise
vajadus kalda ääres võib ilmneda kui lõigule soovitakse rajada sadamat.
Piirduda võib veekogu mõõdistamisega hüdrograafilise mõõdistamise nõuetele
vastavalt ja võtta Sauga jõgi veeteena arvele kuni Kaluriküla sadamani.
4.3 Veetee pikendamise võimalustest Reiu jõel
Hüdrograafiline mõõdistamine on Reiu jõel tehtud kuni endise raudteesillani, mille
juures paremal kaldal paikneb Reiu puhkekeskus. Olemasolevad mõõdistusandmed
9. detsember 2022 17
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
ülesvoolu jääva jõelõigu kohta puuduvad. Ortofotode alusel võib veeliikluseks sobilik
jõelõik ulatuda kuni 1,3 km raudteesillast ülesvoolu asuvate saarteni. Lõik on enamusel
ajast kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh aeglasel käigul ka mootorit
kasutades). Veetee pikendamise vajaduse ilmnemisel tuleb teha hüdrograafiline
mõõdistus. Veetee pikendamise ulatus on mõistlik määratleda nii, et jõge lausaliselt
süvendada ei tuleks. Kindlasti vajaks siis süvendamist endise raudteesilla alune, kus
2022. aasta suvel paljandus ulatuslikult jõe põhi ja mis ei olnud veesõidukiga läbitav,
kuid ka peale sillaaluse süvendamist ei oleks ülesvoolu jääv jõgi garanteeritud
sügavusega, takistustevaba (peamiselt kivid) ega veeteena kasutamiseks sobiv.
Reiu sillast ülesvoolu on süvendamise vajadus kalda ääres olemas juhul kui
soovitakse rajada sadamat, mis on planeeritud Pärnu-Tori teest ülesvoolu Paikuse
alevisse Vesiroosi tn 3 ja 5 kinnistutele.
Edasisel planeerimisel on soovitav veetee pikendamist mitte kavandada ja
piirduda vajadusel endise raudteesilla aluse läbipääsetavuse parandamisega
paatidele.
4.4 Süvendamise ja setetest puhastamise vajadus väljaspool veeteed
Planeeringus käsitletavate jõgede lokaalse süvendamise ja setetest puhastamise
vajadus väljaspool praegu laevatatavateks märgitud lõike sõltub planeeritavast
kasutusest.
Veematkamiseks ja harrastuskalastamiseks kasutatavatele veesõidukitele
(paadid, süstad, kanuud jms) on Pärnu, Reiu ja Sauga jõgi planeeringus
käsitletavates lõikudes allavoolu läbitavad ilma veekogusid süvendamata. Reiu ja
Sauga jõe käsitletavad lõigud on läbitavad ka vastuvoolu. Vastuvoolu liikumise
võimalikkus sõltub voolu kiirusest, mis omakorda sõltub vooluhulgast.
Pärnu jõe kärestikke, sh kärestikuks lagunenud endiseid paisuasemeid tuleks käsitleda
kui vastuvoolu mitteläbitavaid. Paisuasemed võivad osutuda allavoolu läbimatuteks ka
jõe väikese vooluhulga korral ja vajalik on alused takistusest mööda kanda või ujutada.
Süvendamise vajadus niisugustes kohtades puudub ning kuna neis kohtades
asuvad ka olulised lõhelaste kudekohad, siis pole kärestikuliste vanade
paisukohtade süvendamine ka looduskaitseliselt lubatav. Tegemist on objektidega,
mis pigem loovad veematkajale mitmekesisust kui kujutavad enesest takistusi.
Ujumiskohtade, veematkajate laagripaikade, veesõidukite veeskamiskohtade jms jõe
kasutamist toetava taristu rajamist saab planeerida väljapoole lõhe ja forelli
kudealadena määratletud piirkondi, st väljapool kärestikke ja ritraalseid (kiirevoolulisi
9. detsember 2022 18
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
kivise-kruusase põhjaga) jõelõike (kajastatud lisas 1 toodud joonistel). Samas ei sobigi
kärestikud ja ritraalsed jõelõigud üldjuhul paadisildade rajamiseks, paatide veeskamis-
ja ujumiskohtade rajamiseks. Tegevuskavas jäävad kiirevoolulistele jõelõikudele kaks
objekti (nr 29 ja 216 – vt lisa 2).
9. detsember 2022 19
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
5 SÜVENDAMISE JA SETETEST PUHASTAMISEGA KAASNEV
MÕJU JA SELLE ULATUS
Peamiseks kaevetöödega kaasnevaks mõjuks on tekkiva heljumi edasikanne.
Edasikanduva heljumi maht sõltub peamiselt kaevatava materjali liigist (näiteks savil on
heljunduva materjali osakaal suurusjärkudes väiksem võrreldes koheva mudaga),
terastikulisest koostisest (näiteks kruusal on heljunduva materjali osakaal väiksem kui
peenliival), voolu kiirusest, kaevemahust ja tööde kestusest (suurema kopaga kaevates
on heljunduva materjali osakaal väiksem). Kaevetööd vees on seetõttu soovitav teha
veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil ja arvestades vee-elustikust
tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Veekogude laevatatavatel osadel
vee-elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad (neile jõelõikudele ja sealt allavoolu
ei jää olulisi kalade kudealasid). Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates
kohtades potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul kui
kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike – ja üldjuhul neid jääb) tohib
jõesängis kaevetöid teha vaid perioodil 01.06 kuni 30.09 ning seda vaid madalvee
tingimustes.
Heljumi edasikandumise vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist
ekraaniga. Ekraani kasutamine on soovitatav eelkõige suuremamahuliste (näiteks
sõudestaadion) ja pikaajaliselt samas paigas kestvate tööde puhul. Väiksemate tööde
puhul (näiteks veeskamiskohad, paadisillad, supluskohad) on tööde kestus lühiajaline,
tekkiva heljumi kogus väike ning töötsooni piiramisel puudub mõju heljumi levikule.
Arvestades kavandatavate rajatiste iseloomu, paiknevad need aeglase vooluga
kohtades, mis samuti ei soodusta kaevamisel heljunduvate pinnaseosakeste
kaasakannet. Kui siiski peetakse vajalikuks, siis madalas vees on võimalik näiteks
kasutada töötsooni piiramiseks täidetud pinnasekotte, vett täispumbatavaid
tõkketamme. Samuti täidavad heljumi leviku tõkestamise eesmärki sulundseinad, mis
paigaldatakse ehituskaeviku kuivana hoidmiseks. Töötsooni on võimalik piirata ka
pinnasest tammiga (soovitavalt kasutada kivimaterjali, mille veetihedus tagatakse
geomembraaniga). Tuginedes suuremahuliste pinnasetööde ajal Sindi kärestiku
rajamisel tehtud mõõtmiste ja laboratoorsete analüüside tulemustele ei ole kavandatud
ehitiste rajamisel kaevetöödega kaasneva heljumi olulise mõjuga levikut ette näha.
Kindlasti tuleb heljumi levikut vähendavaid meetmeid kaaluda ehitusprojektis ja võtta
kasutusele efektiivseimad.
Kokkuvõtlikult on võimalik töötsooni piirata järgnevalt:
• geotekstiilist ekraan
9. detsember 2022 20
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
• pinnasega täidetud kotid
• veega täidetavad tammid
• sulundsein
• pinnastamm
Enamus planeeritud rajatisi on võimalik (ja mõistlik) ehitada ilma tööpiirkonda
heljumi leviku tõkestamiseks piiramata. Suurema mahu ja pikaajaliselt kestvate
tööde puhul tuleb kaaluda töötsooni piiramist lähtudes põhimõttest, et
ehitustööde mõju leevendamiseks rakendatavad meetmed ei peaks olema
suurema maksumusega kui töö mida plaanitakse teha (see põhimõte ei pruugi
olla rakendatav ehitiste puhul, mida käesolev uuring ei käsitle). Keskkonnamõju
leevendavate meetmete rakendamine ei peaks olema suurema keskkonnamõjuga
kui nende rakendamata jätmine (näiteks: ujumiskoha puhastamisel ja
süvendamisel ei ole mõistlik üritada töötsooni pinnasvalliga piirata, et
ujumiskohta kuivalt puhastada jne). Heljumi levikut töötsoonist väljapoole võib
planeeringus käsitletavate jõelõikude puhul lugeda ajutiseks negatiivseks
mõjuks, millel puudub pikaajaline mõju veekogule. Mõju avaldub vee hägususe
ajutises suurenemises, kuid ei ole reaalne, et väljaspool suurvee- ja tulvaperioodi
tehtavatel kaevetöödel kanduks töötsoonist välja selline kogus materjali, millest
jätkuks allavoolu jääva jõe põhja katmiseks püsiva settekihiga, mida võiks lugeda
oluliseks negatiivseks mõjuks.
Aruande koostajatel puudub info uuringutest, mille eesmärgiks on olnud ehitusaegsete
heljumi levikut tõkestavate meetmete efektiivsuse uurimine. Samuti puudub info
uuringutest, mis mõõdavad tööpiirkonnast lähtuvate erinevate
heljumikontsentratsioonide mõju veekogu seisundile. Tehtud ettepanekud põhinevad
praktilisel kogemusel ja muudel eesmärkidel tehtud uuringutel. Juhul kui soovitakse
saada täpsemat infot erinevate meetodite mõjust, tuleb teha vastavad uuringud.
5.1 Jõesängi süvendamise mõju jõgede hüdroloogilistele tingimustele
Ühegi kavandatud ehitise puhul ei ole ette näha, et nende rajamisega kaasneks
oluline mõju jõgede (Pärnu, Reiu, Sauga) hüdroloogilisele režiimile. Kaasnev
mõju hüdromorfoloogilisele seisundile on lokaalne. Tegemist on väikeste
ehitistega: 57 puhul on prognoositav süvendamise maht alla 100 m³, 10 puhul
vahemikus 100…500 m³ Suurimat mõju omavad kindlasti sõudestaadioni ja sadamate
rajamine. Nii sõudestaadioni (pos 3) rajamise kui jões suudmeala (pos1) liivast
puhastamise/süvendamise/jahisadama rajamise keskkonnamõju hindamine saab
toimuma vastavas menetluses.
9. detsember 2022 21
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
5.2 Süvendamisest tingitud veeliikluse suurenemise mõju jõe kallastele
Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist
veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Küll aga tiheneb veeliiklus tulenevalt
piirkonnas aluste arvu suurenemisest ning planeeringus kavandatu realiseerimine
soodustab aluste arvu suurenemist veelgi. Veeliikluse mõju jõe kallastele avaldub läbi
lainetuse. Lainetuse erodeeriv mõju oleneb eelkõige kalda pinnasest, aga ka sängi
kujust ja kalda nõlvusest. Regulatiivsetest meetmetest aitab mõju vähenda
liikumiskiiruse piiramine ja väiksema võimsusega mootorite kasutamine. Ehituslikest
meetmetest on kasutatav kallaste kindlustamine. Inimjõul liikuvate aluste mõju
kallastele läbi lainetuse tekke võib lugeda olematuks.
5.3 Süvendamisega kaasnev mõju vee-elustikule ja elupaikadele
5.3.1 Veetee süvendamine
Olemasolevate teadmiste alusel ei eelda planeeringulahendus jõgede süvendamist
veeliikluseks sobivate veeteede pikendamiseks. Põhimõtteliselt aga potamaalsete
jõelõikude elupaigalist kvaliteeti süvendamine üldjuhul oluliselt ei mõjuta ega
halvenda. Parema laevatatavuse eesmärgil süvendatakse peamiselt jõe keskel olevat
peavoolusängi osa ja sellisel juhul jäävad jõe madalad ja taimestikurikkad kaldaosad
süvendamisest reeglina puutumata. Mingil määral muutuvad süvendamise tagajärjel
voolukiirused jõe ristlõikes, kuid need muutused ei oma suuremate jõgede puhul olulist
mõju jõelõigu elupaigalise väärtusele ega sealsele vee-elustikule.
Süvendustööde ajal suureneb lokaalselt tööde piirkonnas ja sellest allavoolu vee
heljumisisaldus ning setete allakanne. Töödega kaasneb müra. Pärnu, Sauga ja Reiu
jõgede laevatatavatele jõeosadele ei jää ühegi kalaliigi jaoks olulisi koelmualasid,
mida süvendamine võiks mõjutada. Samuti ei jää neile jõelõikudele teadaolevalt
kaitsealuste veeselgrootute jaoks olulisi elupaiku. Tüübiomase vee-elustiku
tavapärasele elule vee heljumisisalduse lühiajaline tõus aga olulist mõju ei avalda.
Vee heljumisisaldus ja setete allakanne on jõgedes ka looduslikult oluliselt suuremad
näiteks suurvee perioodidel ning vee-elustik on selliste perioodiliste muutustega
kohanenud.
Mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul oluliselt ei häiri. Näiteks on tavaline,
et lõhelaste kudepesasid võib leida nii maantee-, kui raudteesildade alt, kui seal on
selleks sobiv põhjasubstraat ja sobivad hüdraulilised tingimused. Ka kalade üldine
arvukus maanteesildade all pole tavaliselt väiksem kui mujal sarnastes elupaikades.
9. detsember 2022 22
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Tugev müra kalu küll peletab, kuid ka sellega kalad osaliselt harjuvad ja osa kaladest
naaseb pärast esialgset eemaldumist hiljem mürarikkamasse piirkonda tagasi5.
5.3.2 Planeeringu eskiisiga kavandatavad tegevused
Sõudekanali rajamiseks Pärnu jõele Pärnu linna piiresse on vajalik nii jõesängi
süvendamine, sette eemaldamine jõe kaldapiirkondadest kui ka jõe kaldapiiri
mõningane muutmine. Kuna sõudekanal rajatakse potamaalsesse jõeossa, siis sellega
kaasnevad mõjud jõe elustikule ja elupaigalisele väärtusele on väheolulised. Ühegi
kalaliigi jaoks olulisi kudepaiku sellega ei mõjutata, pole alust eeldada, et mõne
tüübiomase kalaliigi arvukus tööde tagajärjel võiks Pärnu jõe alamjooksul väheneda.
Kaitsealuste vee-eluviisiga liikide püsielupaikasid planeeritava sõudekanali piirkonnas
teadaolevalt ei esine.
Paatide sildumiskohtade ja veeskamiskohtade rajamine potamaalsete jõelõikude
elupaigalist kvaliteeti mitte kuidagi ei kahjusta. Pigem on sellel tavaliselt isegi väike
positiivne mõju elupaigalisele mitmekesisusele. Vastunäidustatud pole ka sette
eemaldamine sildumiskoha juures, kui see vajalik peaks olema. Ritraalsetes jõelõikudes
on tingimuseks olemasoleva jõepõhja ja voolusängi säilitamine.
Ujumiskohtade rajamine potamaalsetesse jõelõikudesse (sh sette eemaldamine,
kaldavööndist veetaimestiku niitmine-eemaldamine, liiva juurdetoomine) nende
elupaigalist kvaliteeti ei halvenda. Kärestikele ja ritraalsetele jõelõikudele ujumiskohti
aga üldjuhul keegi ei kavandagi. Kui seda siiski teha, siis eeltingimuseks on olemasoleva
jõe põhja ja sängi muutmata kujul säilitamine.
Väikesadamate rajamine on aktuaalne ainult potamaalsetes jõelõikudes ning seal ei
halvenda sellega seotud muutused (sette eemaldamine, kaldaalade süvendamine,
sildumiskaide rajamine) antud jõelõigu elupaigalist kvaliteeti. Ka ehitusööde aegsed
mõjud (vee heljumisisalduse tõus, müra jms) on reeglina elustiku jaoks väheolulised,
kui järgitakse üldisi keskkonnakaitselisi nõudeid (töö korras mehhanismidega jms).
5 Adam T. Piper, Paula J. Rosewarne, Rosalind M. Wright, Paul S. Kemp. 2018. „The impact of an
Archimedes screw hydropower turbine on fish migration in a lowland river“. Ecological Engineering 118
(2018) 31–42
9. detsember 2022 23
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
6 EDASISTE UURINGUTE VAJADUS
Olemasoleva info alusel on maakonnaplaneeringuga kavandatud põhimõttelistesse
asukohtadesse ehitisi tehniliselt võimalik rajada ning tehnilisest seisukohast välistavaid
või ilmselgelt ebasoodsaid asjaolusid ei ole võimalik planeeringu praeguse detailsuse
alusel välja tuua.
Kõikide planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja süvendamise
käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud
(topogeodeetilised uuringud, ehitusgeoloogilised uuringud, veetee pikendamise korral
ka hüdrograafilised mõõdistused, mida olemasolevate veeteede puhul tehakse
regulaarselt). Uuringute ulatus ja eesmärk tuleb määrata projekteerimise
lähteülesandega, mis tugineb detailplaneeringul või projekteerimistingimustel,
milles on ära määratud rajatiste iseloomulikud andmed. Olenevalt tööde mahust
võib olla vajalik ka keskkonnamõju eelhinnangu andmine või keskkonnamõju
hindamine.
Sõudestaadioni (pos 3 lisas 1 toodud kaardil) asukoha täpsustamiseks tuleb
kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline
uuring, koostada sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017
mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema piisavate
mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste
piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb jätkata
detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega.
Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama (pos 1 lisas 1 toodud kaardil)
kavandamiseks tuleb koostada piirkonna topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane
ehitusgeoloogiline uuring, koostada eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017
mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema sildumisala
ja/või jahisadama rajamise võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja
muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja
keskkonnamõju hindamisega.
Väiksemate ehitustööde (näiteks supluskohad, veeskamiskohad, paadisillad vms)
kavandamisel saavad uuringud põhineda ka muudel kavandatava rajatise eesmärki ja
ulatust kirjeldavatel dokumentidel (näiteks tellimiskiri vms).
Täpsemate uuringute vajadus võib ilmneda järgnevates etappides keskkonnamõju
eelhinnangute või keskkonnamõju hindamise käigus.
9. detsember 2022 24
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Ehitusuuringute vajadust käsitleb Ehitusseadus § 14, mis ütleb, et vajaduse korral
tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete
väljaselgitamiseks teha ehitusuuring. Ehitusuuring võib hõlmata ka teistele
ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. Seejuures tuleb ehitusuuringuid teha ka
siis kui ehitamise tulemusel ei valmi ehitist (supluskoht ei ole ehitis, kuid valmib
ehitamise tulemusel ja sellele on kehtestatud nõuded). Seega ei ole uuringute
nimekiri lõplik ja uuringute vajaduse ja ulatus otsustab projekteerija igal
konkreetsel juhul lähtuvalt projekteeritava ehitise parameetritest, asukohast jne.
Praeguses staadiumis ei tohiks ühtegi uuringut välistada. Kõikide ehitustööde
kavandamisel on soovitav teha piisava ulatusega topo-geodeetiline uuring.
Lihkeohtlikel aladel6 ehitamisel tuleb teha põhjalikud ehitusgeoloogilised
uuringud.
6 Käesoleva töö koostajatele teadaolevad lihkeohtlikke alasid kirjeldavad uuringud on toodud kasutatud
materjalide peatükis
9. detsember 2022 25
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
7 SOOVITUSED EDASISEKS PLANEERIMISEKS
Kohaliku tasandi planeerimisel on soovitatav täpsemalt sisustada kasutatavad mõisted
ja määrata arvulised parameetrid, näiteks:
• täpsemalt eristada veeskamiskohad selle järgi, millistele veesõidukitele
veeskamist kavandatakse ja lähtuvalt sellest kirjeldada maapealne taristu
(treileril transporditava väikelaeva puhul näiteks betoonist slipi ja kattega
juurdepääsutee vajadus, treilerite parkla, süstade, kanuude jms veeskamisel
kalda tasandamine jms);
• täpsemalt eristada sadamaalade, sadamate, sildumisalade ja sildumiskohtade
olemus planeeritavate veesõidukite kohtade arvu, veesõiduki tüübi (kaater,
paat, süst jms) ja parameetrite (pikkus, süvis jms) jne alusel;
• täpsemalt eristada puhkekoha, puhkeala ja peatuskoha olemus peamiste
kasutajate alusel, võimaluse korral esitada arvulised parameetrid (prognoositav
kohtade arv, pindala vms);
• täpsemalt kirjeldada supluskoha olemus (vetelpääste olemasolu, varustatus
riietuskabiinide ja tualetiga, parkimiskohtadega jms), samuti lisada kasutajate
arvu prognoos.
9. detsember 2022 26
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
8 KASUTATUD MATERJALID
• Kesler M., Svirgsten R., Taal I., Järvekülg R., Pihu R., Pensa L., Sinimets A.,
Järvekülg T., Lauringson G. 2020. Pärnu jõestiku jõgedes lõheliste inventuuride
läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja potentsiaalsete kudealade kvaliteedi
hinnangute koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine. Riigihanke
196874 aruanne. 629 lk.
• Mereohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116122021023?leiaKehtiv
• Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
• Adam T. Piper, Paula J. Rosewarne, Rosalind M. Wright, Paul S. Kemp. 2018.
„The impact of an Archimedes screw hydropower turbine on fish migration in a
lowland river“. Ecological Engineering 118 (2018) 31–42
• Maalihked Pärnu maakonnas https://maakonnaplaneering.ee/wp-
content/uploads/2021/08/Maalihked-Parnu-maakonnas_2002.pdf
• Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine,
lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu
vältimise põhimõtete väljatöötamine
https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Lihkeohtlikkuse_uuri
ng.pdf/4e2c618b-582b-4289-b6c1-cc5043f87999
• Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015
• Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet, 2015
9. detsember 2022 27
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
LISA 1 KAARDID
9. detsember 2022 28
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 29
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 30
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 31
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 32
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
9. detsember 2022 33
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
LISA 2 OBJEKTIDE LOETELU
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
1 1,6 Pärnu linn Pärnu linn
1.6 Pärnu jõe paremkallas, kus
toimub liiva kandumine ja ala
kinni kasvamine. Vajadus
tagada turvaline laevatee
sadama akvatooriumis. Soov
säilitada piirkonna
maastikuilme ja tagada
turvalised puhkevõimalused.
Alal soovitakse kaaluda
jahtide sildumise
võimaldamist, samuti on
Rannapargist soovitud
alustada ka matku merele.
(See on koht, kus tormide ja
kõrgema veeseisu korral vesi
tungib Rannaparki).
Pärnu linn, Pärnu
jõe suue, laevatee,
vasak muul
XY: 6471140,
528098
x
Laevatee hooldus on vajalik
olenemata käesolevast
planeeringust.
Puhkamisvõimalusi kaldal
sette kogunemine ei mõjuta.
Suplemist jms tegevust
laevateel tuleb vältida.
x x
Kui soovitakse rajada jahtide
sildumise võimalus ja
alustada sadamat vajavate
(kajakid jms seda ei vaja)
alustega ka matku merele,
siis sadama rajamiseks on
vajalikud ka süvendustööd.
2 1,5 Pärnu linn Pärnu linn
Pärnu kesklinnas, jõe
vasakkalda ala aktiivsemasse
kasutusse võtmine (veega
seotud meelelahutusteenused,
paadilaenutus, Jaansoni raja
äärde suvekohvikute
kavandamine koos sildumise
võimalusega, veeskamise koht
Vingi tänava piirkonnas,
elamute sildumiskohad jms).
Vingi tänava
piirkond
planeeritavast Raba
tänava sillast üles-
ja allavoolu vasakul
kaldal
XY: 6472147,
529874 x x
Sette ja veetaimestiku
eemaldamine on vajalik vees
toimuva meelelahutuse,
näiteks vee seikluspark,
rajamisel ja ujuvsildade
paigaldamisel. Süvendamine
on vajalik veeskamiskoha
rajamisel. Oluliseks
tegevusvõimaluste piirajaks
on Raba tänava sild
3 1,7 Pärnu linn Pärnu linn
Sõudestaadioni nihutamine ja
laevateel parema läbipääsu
tagamine
Papiniidu sillast
allavoolu
XY: 6471418.1,
531569.8 x x
4 1,2 Pärnu linn Pärnu linn RB sadamaala kavandamine Kaldapealse tn 6
(62514:177:0045)
XY: 6470490.6,
532724.9 x x
5 1,3 Pärnu linn Pärnu linn
Videviku tänava piirkonnas
Vaala sadama edasi
arendamisel, Videviku tn 3 ja 5
kinnistute edasisel
planeerimisel (väikesadam,
ettevõtlus ja elamupiirkond
koos veeskamise ja sildumise
võimalusega).
Videviku tänav 3, 5,
7; Vaala sadam
XY: 6469323.6,
533311.6 x x
9. detsember 2022 34
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
6 1,1 Pärnu linn Paikuse alev Reiu jõe sadama kavandamine Vesiroosi tn 5,
56801:001:0927
XY: 6469435.5,
534808.7 x x
7 1.4;
2 Pärnu linn Paikuse alev
Türgi oja suudmes veeskamise
koha edasi arendamisel, selle
kasutatavuse suurendamisel
või piirkonda väikesadama
kavandamisel; puhkekoha
rajamine
Sisekaitseakadeemi
a piirkond ja
Teeveere park,
56801:001:1179;
56801:001:0715
XY: 6471146.5,
535801.6 x x
Soovitav on sadama ja
sildumiskoha rajamine Türgi
oja suudmest mitte
kõrgemale ülesvoolu kui
100 m.
8 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine
Lennuvälja tee silla
ümbrus: Lennuvälja
tee T1
(62502:076:0117) ja
Vana-Sauga tn 64 (
62502:076:0024)
XY: 6473038.3,
527080.8 x x
9 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine
Lennuvälja tee silla
ümbrus: Lennuvälja
tee T3 (
15904:003:1982),
Sillaveere (
62401:001:0288)
XY: 6473038.3,
527080.8 x x
10 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Mõrra park (
62501:001:0328)
XY: 6472780.0,
527123.8 x x
11 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine
Sauga jõe
kallasrada L12 (
62502:004:0019)
XY: 6472528.1,
527590.6 x x
12 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine
Sauga jõe
kallasrada L17 (
62502:003:0003)
XY: 6472134.5,
528152.6 x x
13 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine J. V. Jannseni tn 50a
( 62502:001:5310)
XY: 6472168.2,
528270.3 Kai ees sügavus piisav
14 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Suur-Jõekalda tn 1
(62502:001:6420)
XY: 6472227.5,
528768.7 x x
15 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Haapsalu mnt 2
(62501:042:0009)
XY: 6471967.1,
528266.8 x x
16 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine
Emajõe tn 22a
(62501:042:0001);
Kaubasadama tee 2
(62501:042:0016)
XY: 6471688.3,
528032.4 x x
17 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Vingi tänav T2 (
62510:131:0010)
XY: 6472150.9,
529894.3 x x
9. detsember 2022 35
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
18 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Pilli tänav T1 (
62511:156:0022)
XY: 6471918.5,
530548.6 x x
19 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha
rekonstrueerimine
Suur-Jõe tänav T2 (
62511:156:0020),
Suur-Jõe tn 42c (
62511:156:0019)
XY: 6471804.4,
530770.5 x x
20 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine
A.H.Tammsaare pst
tn pikenduse ja
Annamõisa pargi
vaheline ala, Suur-
Jõe tn 50a (
62511:164:0031);
Vasakkalda
kallasrada L10 (
62511:164:0036)
XY: 6471191.3,
531411.9 x x
21 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine
Pootsmani tänav
(62401:001:0890);
Vasakkalda
kallasrada L12 (
62401:001:0891)
XY: 6471017.9,
531705.4 x x
22 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha
rekonstrueerimine
Vasakkalda
kallasrada L13 (
62514:170:0135)
XY: 6470949.0,
532171.6 x x
23 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Ringtee mets
(62517:064:0066)
XY: 6471604.0,
531344.1 x x
24 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Videviku tn 5
(62501:001:0172)
XY: 6469262.2,
533410.5 x x
25 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Paide mnt 4a (
62515:001:0002)
XY: 6469264.2,
533963.2 x x
26 1,8 Pärnu linn Pärnu linn Veeskamiskoha rajamine Paide mnt 4a (
62515:001:0002)
XY: 6469622.3,
534492.4 x x
27 1,8 Tori vald Tammiste
küla Veeskamiskoha rajamine
Uuemetsa tee
(73001:008:1958)
XY: 6469441.7,
533844.9 x x
28 2 Tori vald Sindi linn Veeskamiskoha rajamine Linnuriigi kaldaala (
74101:001:0379)
XY: 6472646.8,
537091.6 x x
29 2 Tori vald Sindi linn Veeskamiskoha
rekonstrueerimine
Sindi pais
(74101:001:0341)
XY: 6474448.6,
537928.4 x x
30 2 Tori vald Vainu küla Veeskamiskoha rajamine Pärnu jõgi V1
(73001:001:1471),
XY: 6474883.7,
538479.3 x x
9. detsember 2022 36
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
31 2 Tori vald Pulli küla Veeskamiskoha
rekonstrueerimine
19275 Urge-Sindi
tee
(73001:007:0065)
XY: 6475494.7,
539176.2 x x
U1 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rajamine
Rääma- Õuna-
Männi tn,
Paremkalda
kallasrada L5,
62506:027:0002
XY: 6472399.5,
530040.3 x x
U2 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rajamine
Pilli park,
Vasakkalda
kallasrada L5 (
62511:156:0013)
XY: 6471879.0,
530617.2 x x
U3 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine
Kastani tn,
Vasakkalda
kallasrada L7 (
62511:162:0008)
XY: 6471544.8,
531085.8 x
U4 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rajamine
Annemõisa park,
Vasakkalda
kallasrada L11
(62514:170:0134)
XY: 6471155.9,
531464.1 x x
U5 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine Ringtee mets
(62517:064:0066)
XY: 6471604.0,
531344.1 x
U6 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine Veteranide park
(62401:001:1633)
XY: 6470750.2,
532682.5 x
U7 1,9 Pärnu linn Pärnu linn Supluskoha rekonstrueerimine
Videviku
kergliiklustee (
62501:001:0595)
XY: 6469425.2,
533043.6 x
U8 1,9 Tori vald Tammiste
küla Supluskoha rekonstrueerimine
Surju metskond 67 (
73001:008:1957)
XY: 6469502.1,
533337.5 x
U9 1,9 Tori vald Tammiste
küla Supluskoha rekonstrueerimine
Uuemetsa tee
73001:008:1958)
XY: 6469434.6,
533835.1 x
U10 1,9 Pärnu linn Paikuse alev Supluskoha rekonstrueerimine Kiviaja
(56801:001:1109)
XY: 6469954.2,
534811.6 x
U11 1,9 Pärnu linn Paikuse alev Supluskoha rekonstrueerimine Vabaõhulava
(62401:001:1512)
XY: 6469033.8,
535382.1 x
U12 1,9 Pärnu linn Paikuse alev Supluskoha rekonstrueerimine Teeveere park (
56801:001:0715)
XY: 6471138.6,
535789.2 x
U13 1,9 Tori vald Tammiste küla Supluskoha rekonstrueerimine Pahke tänav
(73001:001:1496)
XY: 6471336.7,
535641.8 x
9. detsember 2022 37
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
U14 1,9 Tori vald Sindi linn Supluskoha rekonstrueerimine Jõeharu
(74101:001:0329)
XY: 6471822.3,
536439.1 x
U15 1,9 Tori vald Sindi linn Supluskoha rekonstrueerimine Supluse tn 7 (
74101:001:0281)
XY: 6475000.2,
538825.3 x
U16 2 Tori vald Pulli küla Supluskoha rekonstrueerimine
Pulli-Jaani
(73001:007:0089),
Künka tee 8
(73001:001:1361)
XY: 6475608.4,
539579.4 x
101 2 Pärnu linn Pärnu linn Puhkeala ja sildumiskoha
rajamine
Suur-Jõekalda tn 1
(62502:001:6420)
XY: 6472253.4,
528913.3 x x
102 2 Pärnu linn Pärnu linn Puhkeala ja sildumiskoha
rajamine
Lai tn 10
(62510:131:3580)
XY: 6472196.5,
529457.7 x x
103 2 Pärnu linn Pärnu linn Puhkekoha ja peatuskoha
rajamine
Ringtee mets
(62517:064:0066)
XY: 6471604.0,
531344.1 x x
104 2 Pärnu linn Pärnu linn Puhkekoha ja peatuskoha
rajamine
Veteranide park
(62401:001:1633)
XY: 6470750.2,
532682.5 x x
105 2 Pärnu linn Pärnu linn Puhkekoha rajamine Uuemetsa tee
(73001:008:1958)
XY: 6469441.7,
533844.9 x x
106 2 Pärnu linn Pärnu linn Puhkeala ja peatuskoha
rajamine
Paide mnt 4a (
62515:001:0002)
XY: 6469622.3,
534492.4 x x
107 2 Pärnu linn Pärnu linn Peatuskoha rajamine Kiviaja
(56801:001:1109)
XY: 6469954.2,
534811.6 x x
108 2 Tori vald Sindi linn
Sindi kärestikukeskuse
rajamine: puhkeala,
veeskamiskohtade rajamine
Sindi pais
(74101:001:0341)
XY: 6474682.9,
538372.7 x x
109 2 Tori vald Vainu küla Puhkeala ja peatuspaiga
rajamine
Pärnu jõgi V1
(73001:001:1471),
Veejaama
(73001:008:1006)
XY: 6474825.6,
538310.4 x x
110 2 Tori vald Pulli küla Puhkekoha ja peatuskoha
rajamine
Pulli-Jaani
(73001:007:0089),
Künka tee 8
(73001:001:1361)
XY: 6475608.4,
539579.4 x x
111 2 Tori vald Urumarja küla Peatuskoha ja veeskamiskoha
rajamine
Võnnukivi
(80803:001:0320)
XY: 6477801.5,
542926.3 x x
112 2 Tori vald Randivälja
küla
Puhkekoha, peatuskoha ja
veeskamiskoha rajamine
Metskonna (
80803:001:0085)
XY: 6480965.6,
545652.4 x x
113 2 Tori vald Tori alevik Puhkekohta ja veeskamiskoha
rajamine
Virula 11
(80803:001:0424)
XY: 6482206.9,
546478.6 x x
9. detsember 2022 38
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
201 2 Tori vald Tori alevik Sildumisala rajamine Pärnu mnt 15c
(80803:001:0621)
XY: 6482539.8,
547143.3 x x
Juurdepääsu piiratuse tõttu
eelistada sildumisala
rajamist Pärnu mnt 1
kinnistule.
202 2 Tori vald Tori alevik Sildumisala rajamine Pärnu mnt 1 (
80803:001:0347)
XY: 6482850.8,
547431.3 x x
203 2 Tori vald Tori alevik Veeskamiskoha rajamine
Mäeotsa
(80801:002:0701);
Oore tee 7
(80801:002:0780)
XY: 6482781.1,
547222.9 x x
204 2 Tori vald Tori alevik Puhkeala ja veeskamiskoha
rajamine
Kalda
(80803:001:0998)
XY: 6482971.3,
548011.9 x x
205 2 Tori vald Levi küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Levikivi
(80802:001:0139)
XY: 6485278.3,
549323.4 x x
206 2 Tori vald Jõesuu küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Jõesuu bussijaam
(80802:001:0378)
XY: 6484126.4,
552507.1 x x
207 2 Tori vald Jõesuu küla Veeskamiskoha rajamine Orava tee 26a (
80802:001:0498)
XY: 6483530.6,
552797.6 x x
208 2 Tori vald Jõesuu küla Veeskamiskoha rajamine Orava tee 30 (
80802:001:0164)
XY: 6483390.1,
552833.7 x x
209 2 Tori vald Tohera küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rekonstrueerimine
Jõeroosi (
80802:001:0035)
XY: 6489160.2,
554814.2 x x
210 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Kullimaa küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rekonstrueerimine
Kure
(93005:001:0011)
XY: 6490486.2,
555034.9 x x
211 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Kullimaa küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Piesta-Kuusikaru
(93005:001:0095)
XY: 6493035.8,
558156.2 x x
212 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Vihtra küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Jõesuu tee 4
(93005:002:0182),
Pumpla
(93005:002:0184),
Jõekäänaku (
93005:002:0322)
XY: 6494444.6,
559255.4 x x
Väiksematele saartele mitte
kavandada, need on
üleujutatavad. Vahetult
vasaku kalda äärde
kavandada kivivallist
läbipääs/läbiujutamise
võimalus, et pääseda
vasakharusse. Parema kalda
poolt kärestikust alla sõites
ei ei pruugi tavamatkaja
suurema vooluhulga korral
enam peatuskohta tagasi
saada.
9. detsember 2022 39
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
213 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Vihtra küla Veeskamiskoha rajamine Meieri (
93005:002:0010)
XY: 6494849.5,
559760.1 x x
214 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Vihtra küla Veeskamiskoha rajamine Ülejõe-Aadu
(93005:002:0215)
XY: 6494811.9,
559983.7 x x
215 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Vihtra küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rekonstrueerimine
Käära
(93005:002:0292)
XY: 6494773.9,
560491.6 x x
216 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Suurejõe küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Tammiotsa
(93004:001:0163);
Mustaru tee
3/Sauna
(93004:001:0136)
Mustaru tee
5/Saunataguse
(93004:001:0004)
XY: 6498008.4,
563972.7 x x
Vahetult parema kalda
äärde kavandada kivivallist
läbipääs/läbiujutamise
võimalus, et pääseda
vasakharusse. Vasaku kalda
poolt vareme müüride
vahelt alla sõites ei ei pruugi
tavamatkaja suurema
vooluhulga korral enam
peatuskohta tagasi saada.
217 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Tagassaare
küla
Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rekonstrueerimine
Hiieaugu
93004:002:0037
XY: 6499169.3,
566945.2 x x
218 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Tagassaare
küla
Veematka peatuskoha
rajamine
Viidika (
93004:002:0010)
XY: 6499747.7,
568046.7 x x
Tullimurru saarele mitte
kavandada, see on
üleujutatav. Sobiv koht võiks
olla vahetuslt saarest
allavoolu vaskul kaldal
jõeharude kokkusaamise
kohas. Suure veega võimalik
siseneda koha vasakusse
harusse, veevaesel ajal
võimalik kaldale tulla ka
paremharu läbides. Peab
olema suurveeaegsest
veetasemest kõrgemal.
219 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Kurgja küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Särghaua
(93002:004:0189)
XY: 6502641.8,
571860.0 x x
220 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Kurgja küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Kurgja-Linnutaja
(93002:005:0004)
XY: 6503513.9,
572902.0 x x
9. detsember 2022 40
Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus
Pos nr
kaardil
(LISA 1)
Jrk
nr
LÜ-s
KOV Asustusüksus Planeeritud objekt, tegevus Asukoha kirjeldus Orienteerivad
koordinaadid
Tegevused, mis on vajalikud praegu või tulevikus
Märkus Sette
eemaldamine
Süvendamise
maht alla 100
m³
Süvendamise
maht üle 100
m³
Süvendamise
maht üle 500
m³
221 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Samliku küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rekonstrueerimine
Nõmme
(93002:005:0054)
XY: 6505227.5,
574360.0 x x
222 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Samliku küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rekonstrueerimine
Samliku kool
(93002:005:0056)
XY: 6505353.8,
574405.1 x x
223 2
Põhja-
Pärnumaa
vald
Rae küla Veeskamiskoha ja veematka
peatuskoha rajamine
Raeveski
(93002:005:0285)
XY: 6509097.3,
573766.2 x x
Sobiv koht vahetult sillast
allavoolu vasakul kaldal
Pärnu maakonna teemaplaneering
Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga
M 1 : 65 000
Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga
Mõõtkava 1 : 65 000 (maaline piirkond) 1 : 35 000 (linnaline piirkond)
Pärnu maakonna teemaplaneering
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
juuni, 2024
Joonis Põhijoonis
Koostaja
Kuupäev
Kaardi koostamisel on kasutatud: - Eesti Topograafilise andmekogu (ETAK) andmeid seisuga 01.01.2022 - Haldus- ja asustusjaotus andmeid seisuga 09.01.2022 - Keskkonnaregistri andmeid seisuga 01.12.2023 - Kultuurmälestiste registri andmeid seisuga 01.12.2023 - Maavarade registri andmeid seisuga 26.09.2023
Aluskaart afadghh
põhimaantee tugimaantee kõrvalmaantee
kärestik
sild
raudtee elektriliin
hoonestusala
järv
mets
turbaväli
soo, raba
liivarand
meri
vooluveekogu
vaatamisväärsus
RMK puhkekoht
Sindi kärestikukeskus
rippsild rattamatkatee
Olemasolev olukord kultuurimälestis (objekt) kultuurimälestis (ala)
kaitseala, hoiuala, Natura ala kaitsealune park
Rail Balticu trassikoridor Rail Balticu peatus
puhkemets (maakonnaplaneering)
sõudmise ja aerutamise staadion
üleujutuse riskipiirkond
Via Baltica trassikoridor
planeeringuala piir planeeringu mõjuala piir
miljöövaartuslik ala (üldplaneering)
veeliiklust teenindav tankla
kergliiklustee
laevatatav jõe ala
Pärnu siseturvalisuse ühishoone
laeva ümberpööramise koht
sõudmise eripiirkond
arenguala (Pärnu linna üldplaneering)
avaliku supluskoha põhimõtteline asukoht
ilusa vaatega koht
puhkevõrgustiku sõlmpunkt
puhkevõrgustiku puhke- ja peatuskoht
rohevõrgustik põhimõtteline veeühendus
linnalise piirkonna tsoneering (alad A1-A5)
Liikuvus ja tehniline taristu dfgfdh
veeskamiskoha põhimõtteline asukoht linnalises piirkonnas
Planeeringulahendus
Liikuvus ja tehniline taristu
Puhkealad, puhkemajandus, väärtused
RMK matkarada
sadam (sadamaregistris)
Puhkealad, puhkemajandus, väärtused sfdgfm,
väärtuslik maastik
muu tee, tänav
Rail Balticu peatuse kergliikluse ühenduse vajadus
Reiu-Raeküla terviserada
M 1 : 35 000
M 1 : 35 000
Pärnu jõe jalgrattamarsruut
silla vajadus
maakonna piir omavalitsuse piir
jõe laevatatava ala pikendamise ettepanek
sadama akvatoorium
veeskamiskoha vajadusega piirkond jõepääste korraldamiseks
veeskmiskoha vajadusega piirkond merele pääsuks
veeskamiskoha vajadusega asula maalises piirkonnas
Pärnu jõe puhkeväärtuslik ala
puhkemets
kergliikluse ühenduse põhimõtteline asukoht
maardla mäeeraldis koos teenindusmaaga
planeeritav sadam (rajamist kavandatakse/ sadamaregistris registreerimata)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering
Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga
seletuskiri
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
1
SISUKORD 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................... 3
1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................................... 5
1.2. Planeeringuala ........................................................................................................................ 7
1.3. Pärnu jõe keskkonna- ja looduskaitse väärtused ning kalanduslik tähtsus ................................ 8
2. RUUMILISE ARENGU VISIOON JA EESMÄRGID ................................................................... 10
3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMISE SUUNISED JA TINGIMUSED .......................................... 12
3.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused ....................................................... 12
3.1.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised maalises piirkonnas ...................................... 13
3.1.2. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused linnalises piirkonnas ............... 15
3.1.2.1. Ala 1. Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium ................................................................17
3.1.2.2. Ala 2. Pärnu jõgi Kesklinna sillast Papiniidu sillani ...................................................................22
3.1.2.3. Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni ...............26
3.1.2.4. Ala 4. Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevi ja Sindi linna läbival lõigul ...............................32
3.1.2.5. Ala 5. Sauga jõgi ....................................................................................................................36
3.2. Puhkealad ja puhkemajandus ................................................................................................ 39
3.2.1. Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas .................................................................... 39
3.2.2. Puhke- ja külastuskeskkond .......................................................................................... 44
3.2.2.1. Veematkateed .......................................................................................................................46
3.2.2.2. Matkarajad ja -marsruudid ....................................................................................................48
3.2.2.3. Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad ............................................................50
3.2.2.4. Avalikud supluskohad .............................................................................................................53
3.3. Väärtuslikud maastikud ......................................................................................................... 55
3.4. Kultuuriväärtused.................................................................................................................. 59
3.5. Rohevõrgustik ....................................................................................................................... 65
3.6. Liikuvus ja tehniline taristu .................................................................................................... 68
3.6.1. Jõe veeala kasutus ........................................................................................................ 68
3.6.2. Laevatatavad jõed ......................................................................................................... 71
3.6.3. Veeskamiskohad ja sildumisalad ................................................................................... 73
3.6.4. Sadamad ....................................................................................................................... 75
3.6.5. Teedevõrk ..................................................................................................................... 77
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
2
3.6.6. Sillad ja jõe ületuskohad ............................................................................................... 78
3.6.7. Kergliiklusteede võrgustik ............................................................................................. 80
3.6.8. Liikumine kaldaalal ja juurdepääs kallasrajale ............................................................... 83
3.6.9. Turvalisus ja päästevõimekus ........................................................................................ 84
3.6.10. Taastuvenergeetika ...................................................................................................... 86
4. KLIIMAMUUTUSED ............................................................................................................ 88
4.1. Üleujutusohuga arvestamine ................................................................................................. 89
4.1 Lihkeohuga arvestamine ....................................................................................................... 92
5. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS
KAVANDATAVAD MEETMED ..................................................................................................... 94
5.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks ................................ 94
5.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja
vähendamiseks .................................................................................................................................. 95
5.3. Meetmed jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ... 96
5.4. Meetmed kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks 98
5.5. Meetmed üleujutusega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks 99
5.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ........................................................................................ 99
5.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks .................................................................. 101
5.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks .......................................................................... 101
5.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks ................................................................. 103
5.10. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks ........................................................................ 104
6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................................ 105
7. PLANEERINGUS KASUTATAVAD MÕISTED ....................................................................... 108
8. LISAD................................................................................................................................ 113
Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Lisa 2. Asjakohaste mõjude hindamise aruanne
Lisa 3. Kultuuriväärtuslike objektide nimekiri
Lisa 4. Jõe puhastamise ja süvendamise uuring
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
3
1. ÜLDOSA Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi Pärnu jõe teemaplaneering,
teemaplaneering või planeering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatas Vabariigi Valitsus 15.01.2021 korraldusega nr 15.
Teemaplaneeringu ülesanne on määrata avaliku planeerimisprotsessi käigus Pärnu jõe ja selle
kaldaala kasutamise suunad, arvestades tasakaalustatult erinevate kasutajate huve, vältides
kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerides vastuolusid leevendavate meetmete
kavandamise kaudu.
ALGATAMINE 15.01.2021 01.–04.2021 Lähteinformatsiooni kogumine ja analüüs, olulisemate arendusideede ja
probleemide väljaselgitamine, kohtumised huvigruppidega 05.–11.2021 Hangete tegemine ja vajalike tööde tellimine
(KSH, asjakohaste mõjude hindamine, uuringu „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“)
04.–10.2021 Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine ja ettepanekute küsimine
11.2021–12.2022 Planeeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu koostamine 03.–04.2022 Töökoosolekud kaasatavate ja koostöötegijatega, paikvaatlused kohalike
omavalitsuste esindajate ja mõjude hindajatega 01.–03.2023 Planeeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamine 03.–04.2023 Planeeringu ja KSH aruande eelnõude korrigeerimine 06.–11.2023 Planeeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamine ja arvamuste küsimine 02.2024 Planeeringu vastuvõtmine 02.–04.2024 Planeeringu avalikustamine
KEHTESTAMINE 2024. aastal
Tabel 1. Teemaplaneeringu koostamise ajakava ja olulisemad etapid
Pärnu jõe teemaplaneering koostatakse, et väljendada riiklikke ja Pärnu maakonna kohalike
omavalitsuste huvisid ja arenguvajadusi Pärnu jõe ja kaldaala kasutamise osas. Teemaplaneering
on alus eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Teemaplaneeringu
terviklikku elluviimist toetab, kui sellega arvestatakse ka teiste kohalike omavalitsuste ja riiklike
arengudokumentide koostamisel. Teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises
planeeringus „Eesti 2030+“, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus, Pärnu
maakonna planeeringus ning Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
4
Arvestatud on riigi strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside, kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute ning asjakohaste detailplaneeringutega1.
Pärnu jõe teemaplaneering on koostatud koostöös planeeringuala kohalike omavalitsustega,
ministeeriumide, valitsusasutuste ning teiste asjaomaste asutuste ja huvitatud osapooltega.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel olid koostööpartnerid Pärnu Linnavalitsus, Tori
Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse kaasati Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Türi
Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA
Pärnumaa Arenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), TTÜ Särghaua
õppekeskus, SA Pärnu Muuseum, Sõudeklubi Pärnu, Pärnu Sõudekeskus Kalev, Eesti
Harrastuskalastajate Liit MTÜ, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu,
MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Sauga Kaluriküla (Fishing Village), Soomaa Turism MTÜ,
Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus, Pärnu Sadam AS, MTÜ Pärnu Jahtklubi, JAPS AS, Tucuruvi
OÜ Lustipark, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnu Ülejõe Selts MTÜ, Keskkonnaagentuur, OÜ
Pärnu Loovlinnak Haldus, OÜ Rail Baltic Estonia, Suurejõe Rahvamaja, Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut ning kutseliste kalurite ja veemotosportlaste esindajad.
Samuti kaasati Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse isikud, kes esitasid teemaplaneeringule
ettepanekuid ja isikud keda planeeringulahendus võib tulevikus mõjutada, nagu maaomanikud,
kelle:
maaüksustel asuvad rippsillad ja veeskamiskohtade võimalikud asukohad;
maaüksused jäävad pikendatava laevatatava jõelõigu äärde Sauga ja Pärnu jõel;
maaüksused on olulised puhke- ja peatuskohtade sõlmpunktide ning puhke- ja
kergliiklustee võrgustiku arendamiseks.
Planeeringuga samaaegselt viidi läbi KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, mis arvestavad
tasakaalustatult sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ning pakuvad välja
olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega
on arvestatud ning need kajastuvad planeeringulahenduses. Teemaplaneeringu asjakohaseid
mõjusid hindas Eesti Planeerijate Ühing, hindajad Pille Metspalu, Maila Kuusik, Indrek Ranniku ja
Kaido Koppel. Töögrupi ettepanekutega arvestati planeeringu koostamise käigus jooksvalt.
1 Teemaplaneeringu seos strateegiliste dokumentide ja planeeringutega on kajastatud KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4 ja KSH aruande peatükis 5.2 (vt Lisa 1).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
5
Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi Skepast&Puhkim OÜ
juhtekspert Eike Riis, eksperdid Raimo Pajula, Vivika Väizene, Marko Ründva ja Marko Lauri. KSH
töögrupi ettepanekuid on planeeringu koostamisel jooksvalt arvestatud. KSH aruandes toodud
leevendavad meetmed on integreeritud planeeringu lahendusse ja toodud eraldiseisvalt välja
seletuskirja 5. peatükis.
Teemaplaneeringu koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise
osakonnast Merilin Rosenberg, Raine Viitas, Tiiu Pärn ja Tiia Kallas. Planeeringujoonise vormistas
ja kaardirakenduse koostas Anne Karjus.
Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja põhijoonisest. Seletuskirja peatükkide alguses on
toodud piirkondlik või valdkondlik ülevaade olemasolevast olukorrast, mille alusel on seatud
suunised ja tingimused edasise tegevuse kavandamiseks. Lisaks joonisele on
planeeringulahendused ja asjakohased taustaandmed kuvatud planeeringu kaardirakenduses.
Planeeringu juurde kuuluvad planeeringulahendust toetavad lisamaterjalid, nagu KSH aruanne,
asjakohaste mõjude hindamise aruanne, jõe süvendamise ja puhastamise uuring ning
kultuuriväärtuslike objektide loetelu.
1.1. Planeeringu eesmärk Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut seoses Pärnu, Sauga
ja Reiu jõega. Sellega seatakse esimest korda ja ühes arengudokumendis jõe ja kaldaala ruumilise
arengu põhimõtted ja suundumused nii aastani 2030 kui ka sellele järgnevateks aastateks. Samuti
antakse dokumendis suunised ja tingimused kohaliku tasandi planeeringute, eelkõige
üldplaneeringute koostamiseks. Konkreetsed maakonnaplaneeringu täpsustused on välja toodud
vastavas peatükis.
Teemaplaneeringu koostamisel analüüsiti Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus2 seatud eesmärke ning käsitleti mereala seoseid jõgedega. Seosed
merega avalduvad teemaplaneeringu alal eelkõige sadamate ja laevaliikluse, merele pääsemise,
merepääste, puhke- ja harrastustegevuse, kalastiku ning merest tuleneva üleujutuse kaudu.
Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on väljendada riigi huvisid. Pärnu jõe
teemaplaneeringu puhul on riigi olulisemad huvid järgmised:
pääs jõelt merele;
jõe ja kallaste avalik kasutus ning juurdepääs kaldaalale;
Pärnu sadama toimimine (kaubasadam, reisisadam ja ühendused saartega);
väikesadamate võrgustiku ja väikelaevaliikluse arenemine;
jõe ja mere kasutajate turvalisuse tagamine;
2 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
6
rohevõrgustiku toimimine;
maastikuväärtuste säilimine;
asustuse kestliku arengu tagamine;
säästvate liikumisviiside soodustamine;
kliimakindluse tagamine;
veekogu hea seisundi tagamine.
Pärnu jõe teemaplaneeringu ülesanded seoses jõega on järgmised:
määratleda piirkonna ruumilise arengu põhisuunad ja eesmärgid;
anda suunised üldplaneeringute ning erineva tasandi arengudokumentide koostamiseks;
väljendada kohalike omavalitsuste üleseid huvisid ning tasakaalustada riiklikke ja
kohalikke ruumilise arengu vajadusi ja huvisid;
kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja
elanikkonnale ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused;
anda Pärnu jõe veeala kasutuseks suunised ja üldised tingimused;
määrata jõega seotud olulised puhke- ja virgestusalad ning nende üldised
kasutustingimused;
määrata jõega seotud olulisemate taristuobjektide põhimõttelised asukohad;
anda loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks suunised ja üldised
tingimused;
anda rohevõrgustiku toimimise tagamiseks suunised ja üldised tingimused;
luua piirkonna elanikele kvaliteetsem elukeskkond;
luua piirkonna ettevõtjatele eeldused majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse
arendamiseks;
arvestada kliimamuutustega.
Koostöö ja kaasamise abil on selgitatud välja riigi täiendavad huvid ning kohalike omavalitsuste
ülesed ja kohalikud huvid seoses jõega. Koos valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja
huvitatud osapooltega on kokku lepitud ühine raamistik piirkonna arendamiseks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
7
1.2. Planeeringuala Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringuala hõlmab Pärnu
jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (u 75 km pikkusel lõigul).
Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses kuni raudteesillani (u 1,2 km).
Sauga jõgi on haaratud alasse kuni Kalurikülani (u 3 km), sest seda jõelõiku kasutatakse
veeliikluseks üha rohkem.
Skeem 1. Planeeringuala
Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades.
Planeeringuala määramisel võeti aluseks suured erinevused Pärnumaa eri piirkondade
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
8
asustustiheduses – suur asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väiksem Sindist ülesvoolu
Kurgjani. Hõredamas asustuses on planeeringuala määratud suurem, et lahendada vajadusel
jõega seonduvaid ühendusi.
Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu, Sauga ja
Reiu jõega seotud teemades, keskendudes valdavalt vahetule kaldaalale.
Tervikliku ruumilahenduse koostamiseks on planeeringuala juurde haaratud mõjuala, mis on
planeeringuala piirist u 5 km laiune puhverala.
1.3. Pärnu jõe keskkonna- ja looduskaitse väärtused ning kalanduslik
tähtsus Pärnu jõge teatakse kui Eesti üht kala- ja liigirikkaimat jõge, mis on Narva jõe järel koos Emajõega
2.–3. kohal. Jõe eri osades on kalastiku koosseis ja ökoloogilised tingimused erinevad. Ülemjooks
on üsna liigivaene, kuid sealt edasi liigirikkus järjest suureneb3. Koos oma eriilmeliste jõelõikude
ja paljude lisajõgedega on Pärnu jõgi kalastiku ja kogu vee-elustiku poolest väga mitmekesine.
Merre suubuva jõena on see sigimispaigaks ka paljudele meres elavatele siirde- ja
poolsiirdekaladele, rikastades oluliselt rannikumere, eelkõige Pärnu ja Liivi lahe kalastikku4.
Pärnu jõgi on suure looduskaitse väärtusega. Selle kaitseks on moodustatud Pärnu jõe hoiuala5,
mis kuulub loodusalana ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku. Pärnu jõe loodusala eesmärk on
säilitada elupaigatüüpide (jõgede ja ojade, lammi- ja puisniitude) ja liikide (hingu, võldase,
jõesilmu, lõhe ja paksukojalise jõekarbi) soodne seisund. Selle tagavad kirjeldatud liikide elu- ja
kudealade säilitamine ning kalaliikide takistamatu juurdepääsu võimaldamine koelmualadele.
Pärnu jõgi on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik, kus ei ole lubatud uusi
paisusid rajada ja olemasolevaid rekonstrueerida, kui sellega kaasneb veetaseme tõus või
veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutus6. Pärnu jõel on välja selgitatud
lõhelaste kudealad, milleks on kärestikud ja ritraalsed (kivise-kruusase põhjaga kiirevoolulised)
jõelõigud7. Planeeringualasse jäävatel Sauga ja Reiu jõel ning Pärnu jõe laevatataval alal selliseid
elustiku jaoks olulisi ja tundlikke lõike ei esine.
Pärnu jõgi on ka pikim rändetakistusest vaba lõhejõgi Eestis. Sindi, Jändja ja Vihtra paisude
avamise ning veel kümmekonna väiksema paisutuse likvideerimise järel on kaladele avatud terve
3 Eesti jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001. 4 Pärnu jõel paiknevate Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, 2006. 5 Pärnu jõe hoiuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154. „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. 6 Keskkonnaministri 30.06.2022 määrus „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. 7 Planeeringu lisa 4 „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“ Maves, 2022c
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
9
Pärnu jõestik, mis suudab toota peaaegu sama palju lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku8.
Lisaks lõhele parandas Sindi paisu lammutamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu,
paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade, nagu meritindi,
meriforelli, vimma ja siia elupaiku.
Pärnu jõgi on meretindi oluline koelmuala. Olulisim kudeala Pärnu jõel jääb suudmest ligikaudu
9 km ülesvoolu nn Tindisaarte piirkonda, mis on ühtlasi ka kogu Liivi lahe meritindi varu
seisukohalt olulisim. 2020. aastal oli sellel kudealal reproduktsiooniprotsessis osalenud meritindi
kudekarja biomass hinnanguliselt ligi 1700 tonni ja kudemise ajal saadi Pärnu lahesopist meritindi
kudekarjal baseeruvast töönduspüügist 892,9 tonni kala, mis moodustas 97,5% kogu Eesti
rannikumerest saadud meritindist9.
Jõgedel on tähtis ülesanne pakkuda elupaiku mageveeliikidele ja sobilikke kudealasid
siirdekaladele. Veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena
mitmetele maismaaliikidele. Selliselt on jõed vajalik osa rohevõrgustikust, mis aitavad kaasa
elurikkuse säilimisele ja veevoogude reguleerimisele tervikuna.
8 Keskkonnaagentuur, 2018. 9 Eksperdiarvamus „Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse seisukohast“, TÜ Eesti mereinstituut, Heli Shpilev.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
10
2. RUUMILISE ARENGU VISIOON JA EESMÄRGID
Pärnu jõgi – piirkonda ühendav südajõgi
Pärnu jõgi on telg rohelisele ja nutikale arengukoridorile jõe mõlemal kaldal. Jõgi kui ajatelg
ühendab kogukondi minevikust tulevikku: 11 000 aastat ajalugu, mille pärliks on UNESCO vaimse
kultuuri maailmapärandi nimekirjas olev ühepuulootsik ehk haabjas.
Joonis 1. Teemaplaneeringu eesmärgid
„Näoga jõe poole“
Pärnu jõe kallastel on hea elukeskkond, mis meelitab jõe äärde elama. Hoonestatud alad
vahelduvad tasakaalustatult puhkealadega. Kavandatava linnaruumi ja hoonestuse
kvaliteet rikastab olemasolevat keskkonda. Maaline asustus on elujõuline ja külakeskused
korras. Miljöö-, arhitektuuri- ja maastikuväärtused on hoitud.
Pärnu jõe kallaste elukeskkond on mitmekesine (elu-, töö-, kultuuri- ja looduskeskkond).
Jõeäärse ala ettevõtluse suundadeks on sadamad, kalandus, keskkonnasõbralik
väikeettevõtlus ja tööstus.
Pärnu jõgi on ümbritseva keskkonnaga sidus. Kallastele on tagatud avalikud pääsud, jõele
ja jõelt avanevad vaatekoridorid, jõeäärse maastiku keskkonnaseisund on hea ning
hooldus vastab kasutajate vajadustele.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
11
Ehitatav keskkond on kliimakindel.
„Mobiilsus – taristu ja transport“
Pärnu jõgi on juurdepääsetav ja avatud erinevateks tegevusteks.
Pärnu jõgi on merevärav, linnapiirkonna oluline liikumistelg ja maapiirkonna matkatee.
Pärnu jõe ääres on kasutajate vajadustele vastav jõeliikluse taristu.
Ühendused jõe kallastel ja üle Pärnu jõe vastavad piirkonna vajadustele. Linnalises
piirkonnas soodustavad liiklemist uued sillad.
Liiklemine Pärnu jõel on hästi korraldatud, nutikas ja turvaline.
„Puhkus, kalandus, sport“
Pärnu jõgi koos kaldaalaga moodustab atraktiivse puhke- ja külastuskeskkonna.
Pärnu jõgi on juurdepääsetav ja avatud nii kohalikele kui ka külastajatele – puhkuseks,
kalastuseks, suplemiseks ja veel liiklemiseks.
Pärnu jõgi, selle kaldaalad ja kallastel paiknevad rohealad on olulised
rekreatsioonikoridorid, linnapiirkonna keskne ja erinevaid tegevusi võimaldav puhkeala
ning maapiirkonna puhke- ja külastusobjekt.
Pärnu jõgi on atraktiivne puhke- ja turismiobjekt ning kultuuri- ja kunstijõgi.
Pärnu jõgi on kalavarude seisukohalt üks olulisim ja liigirikkaim jõgi Eestis.
„Roheliste ja ajalooliste väärtustega jõgi“
Pärnu jõgi, selle kaldaalad ja kallastel paiknevad rohealad moodustavad olulise
rohekoridori, mis toetab elurikkust, tasakaalustab kliima mõjusid ja keskkonda ning tagab
kestlikud kalavarud.
Pärnu jõe ajalugu ja selle väärtusega objektid on eksponeeritud ja külastajale kergelt
leitavad.
„Nutikad lahendused“
Pärnu jõe ääres on eeldused targa ja koostöövõimelise ettevõtluskeskkonna tekkeks
(Pärnu kesklinna arengualad, Rail Balticu reisijate raudteejaama ala, sadamaalad).
Pärnu jõe külastusvõimaluste tutvustamine ja jõel liiklemine on korraldatud nutikalt –
Pärnu jõe turismiväärtused ning külastus- ja kasutusvõimalused on nutikalt esitletud, jõel
liiklemine on hästi ja nutikalt korraldatud ning turvaline.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
12
3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMISE SUUNISED JA TINGIMUSED
3.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused Teemaplaneeringu eesmärk on määrata piirkonna ruumilise arengu põhimõtted ja põhisuunad,
sh täpsustada prioriteedid ja määrata kaldaalal asustuse paiknemist suunavad tingimused.
Pärnu maakonna planeeringuga on määratud linnalise asustusega alad. Pärnu jõe ääres hõlmab
see Pärnu linna, Paikuse alevit, Sindi linna ja Tammiste küla. Lisaks on linnalise asustusega alaks
Vändra alev. Ülejäänud osas jääb Pärnu jõgi maalise piirkonna alale.
Skeem 2. Linnalise asustusega ala ja rahvastikutihedus planeeringualal
Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas. Jõe äärde
jäävad tihedama asustusega Pärnu ja Sindi linn, Paikuse alev ja Tammiste küla, mis koos
väiksemate küladega (Kiisa, Vainu, Pulli) moodustavad Pärnu linnalise piirkonna. Piirkonnas
paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted.
Piirkond on hea ligipääsuga, mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise
kategooria lennujaam ning sadam.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
13
Projekteerimisel on Rail Balticu kiirraudtee koos kaubajaama, reisijate raudteejaama ning
kohalike peatustega (Urge, Tootsi, Kaisma).
Maalises piirkonnas on hoonestus ja asustusstruktuur tihedam Pärnu jõe ääres Sindi linna ja
Jõesuu küla vahelisel lõigul. Jõesuust Kurgjani suureneb oluliselt põllumajandusmaa osatähtsus,
kus kompaktsema asustusena eristuvad Vihtra ja Suurejõe küla Vändra lähialal.
Arvestades maalise ja linnalise asustuse erinevusi, võimalusi, huve ja kasutusintensiivsust, on
teemaplaneeringus ruumilise arengu suunised ja tingimused määratud maalises ja linnalises
piirkonnas eraldi.
3.1.1. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised maalises piirkonnas
Maaline piirkond ulatub Kurgjast Sindi raudteesillani. Maaline asustusmuster hõlmab metsa ja
põllumaad ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppide ja väiksemate
kompaktsemate külakeskustega.
Pärnu jõe planeeringuala on põhiosas maalise asustusega, kus on valdavalt hajus asustusmuster,
väiksemad kompaktsed asustusalad (nt külakeskused, elamupiirkonnad), metsad ja suured
põllualad. Lisaks Tori alevikule paiknevad maalises piirkonnas jõe ääres tihedamad külakeskused
– Jõesuu, Vihtra ja Suurejõe ning kompaktsemad elamupiirkonnad, nagu Taali, Pulli, Muraka ja
Randivälja. Jõeäärsed külakeskused on kahaneva asustusega piirkonnad, kuid külakeskust
ümbritsevad asulad on samas stabiilse või kergelt kasvava elanikkonnaga10. Keskusi ilmestavad nii
ajalooväärtuslikud pärandkultuuriobjektid (nt Suurejõe Meierei, Vihtras asuv Reimanni jahu- ja
püüliveski) kui ka endised suuremõõtmelised majandihooned ja väiksemad korruselamute
piirkonnad11. Tori, Suurejõe ja Jõesuu asulad on endised kolhoosikeskused.
Pärnu jõe äärse asustuse tugevused on looduskaunis keskkond, rikas ajalugu, säilinud
kultuuriväärtuslikud objektid, sidus teedevõrk ning Pärnu linnalise piirkonna ja Vändra alevi
lähedus. Piirkonna pärl on Tori alevik oma rikkaliku kultuuriväärtusliku keskkonna ja
asulamiljööga. Maalise asustuse kitsaskohad on suur eakate osakaal, külakeskuste kahanev
asustus ning alakasutatud ja lagunevad tootmisterritooriumid keskustes ja jõe lähedal.
Teemaplaneering toetab maalise asustuse maakasutuse põhisuuna, asustusstruktuuri ja valdava
ehitusviisi säilimist ja taastamist ning mõõdukat kahanemisega kohanemist.
Pärnu jõe äärse maalise piirkonna arendamise põhisuund on säilitada maaline asustusmuster ja
olemasolevate jõeäärsete keskuste elujõulisus ning tõsta piirkonna turismipotentsiaali.
10 Väikeasulate elujõulisuse uuringu veebirakendus, Rahandusministeerium, Hendrikson&Ko, Tallinna Ülikool, 2018. 11 Taali, Tori, Jõesuu, Piistaoja, Vihtra ja Suurejõe piirkonda eristab muu asustusega võrreldes korterelamute 10–30% osakaal hoonestuses (samas).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
14
Üldised suunised maalise piirkonna arendamiseks
Eelistada uute arendustegevuste koondumist olemasolevatesse keskustesse, et toetada
toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja edasist arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu.
Piirkonna ettevõtluse arendamisel arvestada jõeäärse ala turismipotentsiaali ja olemasoleva
elukeskkonnaga. Jõeäärsel alal, asula keskustes ja elamute lähedal soosida puhkemajandust
toetavat ja keskkonnahäiringuteta ettevõtlust.
Asulate elukeskkonna ja üldilme parendamiseks ning külastuspotentsiaali tõstmiseks kaaluda
kasutusest väljas olevate ja perspektiivitute tootmishoonete lammutamist ja kasutusest väljas
olevatele territooriumitele uue piirkonda sobiva kasutuse leidmist. Planeeringute ja
arengukavade koostamisel näha ette meetmeid kasutuses olevate tootmishoonete üldilme ja
heakorra parandamiseks (haljastuskava, territooriumi heakorrastamine, hoonete
välisviimistluse parandamine jms).
Planeeringute ja arengukavade koostamisel näha ette meetmeid kahaneva elanikkonnaga
korterelamute piirkondade elukvaliteedi parandamiseks (säästev renoveerimine,
haljastuskavad jms).
Väärtustada ajaloolise tähendusega hooneid, komplekse ja rajatisi, mis loovad piirkondlikku
lisandväärtust (vesiveskid, rippsillad, meiereid, põlistalud, mõisahooned jms), võimalusel
ehitised korrastada ja leida neile vajaduse korral uus kasutus.
Uute hoonete kavandamisel järgida väljakujunenud asustusmustrit ja hoonestusstruktuuri.
Elamualadena eelistada ajalooliste talukohtade kasutusele võtmist12.
Säilitada jõeäärseid väärtuslikke maastikke, väärtuslikku põllumajandus- ja metsamaad.
Jõe kaldad säilitada looduslikuna.
12 Vt lisa 3 „Kultuuriväärtuslikud objektid“ – pärandkultuuriobjektid, põlised talukohad.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
15
3.1.2. Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused linnalises piirkonnas
Planeeringuala linnaline piirkond ulatub suudmest kuni Sindi raudteesillani. Linnalisse piirkonda
jäävad Pärnu maakonna planeeringuga määratud linnalise asustusega alad (Pärnu ja Sindi linn,
Paikuse alev, Tammiste küla). Linnalise asustusega alad on nii elamu-, äri- ja tootmis- kui ka
linnasisesed puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku. Linnalise asustusega alad on Pärnu
maakonna planeeringuga kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja
teenuste peamised koondumiskohad ka rahvastiku kahanemise tingimustes.
Pärnu jõe teemaplaneeringuga on kavandatud üldised suunised ja tingimused jõe äärde jääva
linnalise piirkonna arendamiseks. Arvestades linnalise asustusega ala iseloomu, jõe
kasutustihedust ja arenguvõimalusi, on linnalises piirkonnas olulisemad linnaehituslikud seosed
ja piirkonna arengusuunised ning tingimused välja toodud järgmiste tsoonide kaupa:
ala 1: Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium (vt ptk 3.1.2.1);
ala 2: Pärnu jõgi Kesklinna sillast kuni Papiniidu sillani (vt ptk 3.1.2.2);
ala 3: Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni ning
Reiu jõgi (vt ptk 3.1.2.3);
ala 4: Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevit ja Sindi linna läbival lõigul (vt ptk 3.1.2.4);
ala 5: Sauga jõgi (vt ptk 3.1.2.5).
Üldised suunised linnalise piirkonna arendamiseks
Tagada kogu jõeäärse linnalise piirkonna ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus, erinevate
funktsioonide, teenuste ning elu-, puhke- ja ettevõtluskeskkonna koostoimimine, jõe
maastikuväärtuse säilimine, puhkepotentsiaali tugevdamine ja veeliikluse arendamine.
Jõeäärse asustuse arendamisel arvestada olemasolevat asustusstruktuuri, selle tihendamisel
tagada hoonestatud ja looduslike alade tasakaal ning jõeäärsete puhkealade olemasolu.
Tühjana seisvatele hoonetele ja kasutusest välja langenud maa-aladele kavandada uued,
ümbritseva keskkonnaga sobivad kasutusviisid.
Näha ette jõeäärsete tootmisalade kasutusele võtmine ümbritsevasse keskkonda sobival
viisil (asendada elukeskkonda häiriv tootmistegevus häiringutevaba ettevõtlusega, arendada
väikesadamaid, parendada tootmisalade hoonestust ja välisilmet, laiendada
kasutusotstarbed äri- ja tootmisaladeks, soodustada väikeettevõtlust, kavandada alad ümber
elu-, ettevõtlus- ja kultuuriasutuste arengualadeks jms).
Väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri, miljööd ja ajaloolist ehituspärandit
(Pärnu vanalinn, jõeäärsed miljööalad, endised mõisad ja mõisapargid, Sindi ja Pärnu linna
tööstuspärand jms).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
16
Säilitada linna- ja asulasüdameid, toetada seal teenuste mitmekülgsust, inimmõõtmelist
ruumi13 ja hea kvaliteediga avaliku ruumi arengut. Siduda asulate südamed jõega.
Uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud ehitusmahtude ja
hoonestuslaadiga. Muutused hoonestuslaadis peavad olema põhjendatud ja looma juurde
uut ruumilist kvaliteeti.
Jõe kallastel seada eesmärgiks hoonete ja avaliku ruumi kõrge arhitektuurne tase.
Kaldapromenaadid kavandada ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt sobivana.
Kavandada jõe äärde puhkealasid ja ühiskondlikke või avalikke funktsioone.
Tagada jõgede juurdepääsetavus ja avada jõe kaldaalad kõigile kasutamiseks. Veeäärsed
alad siduda avaliku ruumi ja kergliiklusteede võrgustikuga.
Eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja jõeäärne
kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga, soodustada
erinevate liikumisviiside kombineerimist.
Planeeringujoonisele on kantud linnalise piirkonna tsoneering (alad A1–A5).
13 Inimmõõtmeline ruum – ruum, mille kavandamisel on lähtutud inimlikust mõõtkavast ehk ruum, mille
planeerimisel ja projekteerimisel pööratakse tähelepanu inimese silmakõrguselt saadud kogemustele, arvestatakse jalakäija liikumiskiiruse ja tajumisvõimega, et kujundada meeldiv ja inimese meeli positiivselt stimuleeriv keskkond (eristatavad detailid, tekstuurid, värvid, lõhnad, helid jms) ning soodne mikrokliima. Inimmõõtmelise ruumi kavandamise kaudu luuakse positiivne kasutajakogemus ja seeläbi eeldused, et seal viibitakse pikemalt ja sagedamini.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
17
3.1.2.1. Ala 1. Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium
Skeem 3. Ala 1 paiknemine linnalises piirkonnas
Piirkond on tihedalt seotud merega ning hõlmab Pärnu ja Sauga jõe suudmealasid. Pärnu Sadama
akvatoorium (ka sadama akvatoorium) Pärnu jõel ulatub Kesklinna sillani ja Sauga jõel Siimu
sillani. Sadama akvatooriumi ääres paikneb suurem osa Pärnu linna sadamatest: kaubasadam,
jahisadam, Japsi kalasadam, reisiparvlaeva ja kruiisisadam. Suuremate aluste pääsu sadama
akvatooriumi alalt ülesvoolu takistab Kesklinna sild.
Pärnu sadam on regiooni suurim ja olulisim sadam, mis võimaldab parandada kohaliku majanduse
konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu ning toetab uute
tänapäevaste tegevusvaldkondade arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud nii üleriigilises
planeeringus kui ka Pärnu maakonna planeeringus rahvusvahelise tähtsusega toimiva ja
arendatava sadamana.
Kaubasadam koos laevaremonditehasega paikneb jõe paremkaldal, Sauga jõe suudme ja
Vana-Pärnu rannaniidu vahel. Kaubasadama maismaaühendus toimub riigimaanteedega
ühendatud Kaubasadama teelt. Kaubasadama territoriaalsed arenguvõimalused on piiratud,
kuivõrd sadama ala külgneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu rannaniiduga ja sadama
mõjusid Vana-Pärnu elupiirkonnast puhverdava metsapargiga. Samas koostoimes kavandatava
Rail Balticu kaubajaama, Pärnu lennujaama ja maanteede ühendusega tekib edaspidi võimalus
arendada erinevaid logistikateenuseid ning tõsta nii Pärnu Sadama kui üldiselt ka kogu Pärnu
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
18
piirkonna logistilist potentsiaali14. Kaubasadama toimimiseks on oluline hoida laevatee vabana
ning regulaarselt puhastada ja süvendada sadama akvatooriumi, mis toetab ka jõeliiklust
tervikuna.
Jõe vasakkaldal paiknevad Pärnu Jahtklubi jahisadam, reisiparvlaeva ja kruiisisadam ning Pärnu
ajaloolises vallikraavis väikealuseid teenindav Talvesadam. Vasakkaldal paiknevad sadamad on
suure külastuspotentsiaaliga ning moodustavad koostoimes Pärnu „merevärava“. Jahisadam on
aktiivses kasutuses, laienev ja suure arengupotentsiaaliga. Reisi- ja kruiisisadama piirkond
arendatakse välja kaasaegse, atraktiivse ja mitmekülgse linnakeskkonnana15.
Paremkaldal – Sauga jõe suudme ja Kesklinna silla vahel – paikneb endine kaubasadama ala koos
tegutseva Japsi kalasadamaga. Tegemist on sadamana välja arendatud, kuid praegu suures osas
alakasutatud piirkonnaga. Piirkonnal on suur potentsiaal edasi areneda n-ö Pärnu marina
piirkonnaks, kus olemasolev alakasutatav tootmis- ja sadamaala võib kujuneda ümber
eripäraseks, sadama funktsioonidega rikastatud ettevõtlus- ja elupiirkonnaks. Kui kesklinna
lähistel paiknev jõeäärne tootmisala asendada ettevõtlus- ja elukeskkonnaga, võimaldab see
kavandada tänapäevast ja merelinnale iseloomulikku segahoonestusega ala ning ühendada
Ülejõe elupiirkond jõega, sh võimaldada juurdepääsu kaldaalale, kust avanevad ilusad vaated
suudmele ja vastaskaldale.
Avalikult kasutatav haagispaatide veeskamise võimalus on jõe vasakkaldal Ringi tänava ja
Rannapargi vahel. Veeskamiskoht on paadisõidu hooajal tihedas kasutuses, kuid seal on
paadihaagiste parkimise võimalus piiratud ning juurdepääs veeskamiskohale on kitsas
linnakeskkonnas raskendatud. Veeskamiskoha kasutamine takistab liiklemist jõeäärsel randa
suunduval kergliiklusteel.
Ühendus üle Pärnu jõe toimub Kesklinna silla kaudu. Vana-Pärnu, Pärnu kesklinna ja
rannapiirkonna vahel otseühendus puudub.
Pärnu jõe paremkalda ala on avalikkusele sadama osas suletud, mistõttu kaldal läbiv ühendus
puudub. Kaldale pääseb Kesklinna silla kõrval olevalt puhkealalt ning Vana-Pärnu rannaniidult.
Ülejõe ja Vana-Pärnu piirkonnas ei ole piisavalt jõeäärseid puhkevõimalusi.
Pärnu jõe vasakkalda ala on avalikkusele avatud ning seda kasutatakse aktiivselt kesklinna ja
ranna ühendusena. Jõe äärde ulatub vanalinna ümbritsev parkide vöönd, Pärnu rannapark ja
rannaniit ning muuliga eraldatud mererand. Pärnu linna üldplaneeringuga on seatud eesmärk
siduda jõeäärne promenaad rannapromenaadiga16.
14 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+. 15 Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering. 16 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
19
Kogu ala jääb üleujutusohuga riskipiirkonda17. Jõe kaldaalad on kohati lihkeohtlikud ning vajavad
nõlva stabiilsuse kontrolli18.
Suunised piirkonna arendamiseks
Eelisarendada Pärnu sadama akvatooriumi alal sadamaid, mille kasutus on seotud merega ja
eelkõige selliste aluste teenindamisega, mis ei pääse Kesklinna sillast ülesvoolu.
Pärnu sadama akvatooriumi äärsete kaldaalade arendamisel kaaluda täiendavate keskkonda
sobivate sadamate ja sadamateenuste (sildumine, veeskamine) arendamist.
Arvestades riiklikke taastuvenergeetika arendamise eesmärke, Liivi lahe tuuleenergia
arendamise potentsiaali19 ning vajadust leida uus sobilik kasutus endisele Pärnu Jannseni
kaubasadama alale, kaaluda Pärnu sadama akvatooriumi äärsel alal meretuuleparke
teenindava hooldussadama kavandamise otstarbekust.
Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama
mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate
keskkonnahäiringutega ja rakendada vajaduse korral leevendavaid meetmeid.
Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud
maakasutust. Olemasolevat puhke- ja elukeskkonda ei tohi keskkonnahäiringutega
kahjustada.
Reisiparvlaeva ja kruiisisadama arendamisel tagada mereväravale kohane kõrge tasemega
arhitektuurne lahendus. Reisisadama ala siduda selgelt ja mugavalt kesklinna ja
rannapiirkonnaga ning linna transpordivõrgustikuga (Rail Balticu reisijate raudteejaama,
ühistranspordi terminali, veetakso peatuse, jalgteede ja kergliiklusteede võrgustiku jms-ga).
Pärnu külastuspotentsiaali tõstmiseks ja merevärava tugevdamiseks laiendada ja arendada
Pärnu Jahisadama ala. Kaaluda sadama sildumisala pikendamist Rannapargi ja muuli suunal.
Kalasadamate arendamisel arvestada lossimistingimuste ja kala kvaliteedi tagamiseks
esmatöötlemise tingimuste parandamisega. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske
kalaga varustamiseks kaaluda hooajalise kalaturu või paadimüügiks sobilike kohtade
kavandamist.
Vana-Pärnu ja Ülejõe piirkonna ning kesklinna ja rannapiirkonna ühendamiseks kavandada
veetakso/väikepraami sildumisalad Ringi tänava ja Sauga jõe suudme piirkonda. Uue
veetranspordi ühenduse loomine võimaldaks ühendada sadama akvatooriumi kaldaalad
kergliiklusega, arendada välja terviklik rannaäärne puhketee ning siduda Pärnu rand ja
Valgerand üheks puhkealade võrgustikuks.
Kavandada Pärnu jõe äärse promenaadi (Jaansoni raja) katkematu ühendus
rannapromenaadiga. Promenaadi pikendamisel Rannapargi suunas kaaluda selle äärde
sildumisvõimaluste kavandamist.
17 Maa-amet, üleujutusohuga alade kaardirakendus. 18 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, ehitusgeoloogiliste tingimuste skeem. 19 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on kavandatud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond Liivi lahte.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
20
Sauga jõe suudme piirkonda jäävate kaldaalade arendamisel ja tööstusliku sadamategevuse
väljaviimisel pöörata tähelepanu sobilike keskkonnatingimuste loomisele. Leida olemasoleva
sadamategevuse ja uue kasutuse vahel toimiv ruumiline lahendus, mis aitaks suurendada
Pärnu merevärava positiivset mõju piirkonnale ja avada kaldaala avalikuks kasutuseks.
Ülejõe ja Vana-Pärnu piirkonnas tagada elanike juurdepääs jõeäärsetele aladele, säilitada
olemasolevad puhkealad ja kavandada täiendavaid jõeäärseid puhkevõimalusi.
Säilitada sadama akvatooriumiga piirneval kaldaalal veeliiklust teenindav tankla.
Tingimused piirkonna arendamiseks
Väikealuste merelepääsu soodustamiseks ja jõel läbiva liikluse vähendamiseks kavandada
Pärnu Sadama akvatooriumi piirkonda haagispaatide veeskamiskoht koos
parkimisvõimalustega. Arvestades maismaa juurdepääsuvõimalust ja ümbritseva keskkonna
maakasutust, on merelepääsu veeskamiskoha vajadusega piirkonnaks määratud Pärnu
Kaubasadama ja Jannseni tänava kai vaheline piirkond koos Sauga jõe suudmealaga (vt
ptk 3.6.3).
Kesklinna ja Siimu silla vahelise piirkonna arendamisel ja tööstusliku sadamategevuse
väljaviimisel avada kaldaala avalikuks kasutuseks ja näha ette sidus kergliiklejate ühendus
ning jõepromenaadi pikendamine (vt ptk-d 3.2.1 ja 3.6.7).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
21
Skeem 4. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
22
3.1.2.2. Ala 2. Pärnu jõgi Kesklinna sillast Papiniidu sillani
Skeem 5. Ala 2 paiknemine linnalises piirkonnas
Jõelõik asub Pärnu kahe keskuse, ajaloolise Pärnu kesklinna ning valdavalt kaubandusele
suunatud Papiniidu keskuse vahel. Keskuste vahele jäävad Eeslinna ja Rääma elamupiirkonnad.
Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisele alale on planeeritud kaks uut silda: Raba ja Laia tänavat
ühendav autosild20 ning A. H. Tammsaare puiestee ja Niidu metsapargi vaheline jalakäijate sild21.
Kavandatav Raba-Lai autosild tasakaalustab piirkonna liikluskoormust, loob täiendava
juurdepääsu kesklinna ning parandab oluliselt Rääma piirkonna ja linnakeskuse vahelist ühendust.
Pärnu linn on maakonna keskus ja oluline sihtkoht nii sise- kui ka väliskülastajatele. Linnakeskuse
funktsionaalsus ja atraktiivsus on oluliseks piirkonna arengut edasi viivaks jõuks ning veeäärsete
alade arendamise kaudu on võimalik linnakeskuse atraktiivsust oluliselt tõsta. Praegu on kesklinna
kaldaala suures osas endine tootmisala, millel on kesklinna arengu mõistes suur
tulevikupotentsiaal.
Pärnu jõgi on käsitletavas lõigus laevatatav22. Pärnu Kesklinna silla kõrval oleva kai ääres
peatuvad reisilaevad, millega suvehooajal korraldatakse regulaarseid huvireise jõele ja merele.
Kesklinna silla ja kavandatava Raba-Lai silla vahelisel alal on hakatud arendama veega seotud
puhketegevust (veebatuut, tuubisõit, SUP-laua matk jms). Viimastel aastatel on jõel veeliiklus
20 Raba-Lai tänava silla detailplaneering. 21 Suur-Jõe tn 50 kinnistu detailplaneering. 22 Meresõiduohutuse seaduse § 21.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
23
tihenenud ja suurenenud nõudlus sildumisalade järele. Haagispaatide veeskamiskoht on
Papiniidu silla lähistel, kuid seal puudub korralik juurdepääs ja parkimisala.
Pärnu jõel toimuvad sõudmise ja aerutamise treeningud ja võistlused. Papiniidu silla ja
kavandatava Raba-Lai silla vahelisel lõigul paiknevad Pärnu sõude- ja aerutamise klubid, jõele on
kehtestatud sõudmise eripiirkond ning kavandatud sõudmise ja aerutamise staadion. Võistluste
ajal (u viis kuni üheksa korda suvehooaja jooksul) on staadionil veeliiklus muuks kasutuseks
suletud. Sõudesport on jõelõigul määratud prioriteetseks tegevuseks, mis määrab teiste aluste
liiklemise (kiirus, lainetus) 23.
Kesklinna silla ja Papiniidu silla vahel, jõe mõlemal kaldal, kulgeb Jaansoni rada. See on u 10 km
pikkune aktiivselt kasutatav kergliiklustee, mis võimaldab kogu jõekallast katkematult läbida.
Kallasrajale juurdepääs vajab parendamist vanalinna tänavate sihil ning Mai, Papiniidu ja Niidu
asumite piirkonnas.
Jaansoni rada on tänu oma kesksele asukohale ja veeäärsele paiknemisele kogu linna jaoks oluline
puhketee, millel on suur potentsiaal edasi kujuneda mitmekülgseks vaba aja veetmise kohaks.
Raja ääres asuvad pargid ja haljasalad, mis võimaldaksid oluliselt täiendada raja senist
funktsionaalsust nii rahva- kui ka keskkonnatervise aspektist. Piirkonna elanikud kasutavad jõge
suplemiseks, enimkülastatavad kohad on paremkaldal Rääma sõudeklubi kõrval ning vasakkaldal
Liiva tänava lõpus ja Annemõisa pargi juures. Ametlikud supluskohad puuduvad.
Kuna ajalooliselt on jõe vesi olnud tootmisettevõtete jaoks vajalik ressurss, paikneb jõe ääres
mitmeid tootmisalasid, millest praegu on mõned veel kasutusel. Arengusuund on viia
tootmistegevus jõe äärest välja ning kavandada aladele uued, olemasolevasse linnakeskkonda
sobivad terviklahendused. Tootmisalade ümberplaneerimisega muutub jõeäärne ruum oluliselt,
suureneb elamualade osakaal ning kasvab kallaste kasutusaktiivsus. Endiste ettevõtlusalade
kasutuse muutmine võimaldab linna juurde kavandada atraktiivset ja tänapäevastele, säästva
linnaruumi arendamise põhimõtetele vastavat keskkonda.
Jõeäärse linnaruumi muutust soodustab Rail Balticu reisijate raudteejaama (ka Rail Balticu jaam)
valmimine Papiniidu keskuses, mis parandab kogu Pärnu aegruumilist kättesaadavust. Oluline
arengueesmärk on siduda Rail Balticu jaam kiirelt ja mugavalt Pärnu kesklinna ja kogu linna
transpordivõrgustikuga.
Kogu kaldaala jääb üleujutusohuga riskipiirkonda24, kus üleujutuse ulatus on suurim Kesklinna
silla ja kavandatava Raba-Lai silla vahelisel alal ning Eeslinna piirkonnas. Jõe kaldaalad on kohati
lihkeohtlikud ning vajavad nõlva stabiilsuse kontrolli25.
23 Pärnu Linnavalitsuse 01.06.2022 määrus nr 3 „Pärnu jõe staadioniga seotud liiklemise nõuded“. 24 Maa-amet, üleujutusohuga alade kaardirakendus. 25 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, ehitusgeoloogiliste tingimuste skeem.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
24
Suunised piirkonna arendamiseks
Kesklinna piirkonna vee- ja kaldaala kasutusvõimaluste täpsustamiseks koostada terviklik
lahendus. Arvestada väikelaevaliikluse arengust tulenevate vajadustega (veeliikluse
suurenemine, sildumisalade vajadus, veetranspordi teenuste areng), piirkonna elanike ja
linnakülaliste vajadustega ning jõepromenaadi potentsiaaliga kesklinna elavdamisel
(kultuurisündmused, veemeelelahutus, jõematkad, jõekohvikud jms).
Kesklinna silla ja kavandatava Raba-Lai silla vahelisel alal on veeteenuste ja -transpordi
arenguks vajalik säilitada ja juurde luua veesõidukite peatuskohti (lõbusõidulaevale,
veetaksole, veetrammile jms). Veesõidukite peatuskohad ühendada selgelt ja mugavalt linna
transpordivõrgustikuga ning soodustada erinevate transpordiliikide kombineerimist
(bussijaam, raudteejaam, reisisadam, kergliikus, pargi-ja-sõida-parklad jms).
Selleks, et eelistada Pärnu Sadama akvatooriumi alal suuremaid aluseid ja jahisadama alal
purjejahte ning võimaldada juurdepääs Pärnu linnakeskusele, kaaluda kesklinna piirkonda
sildumisalade kavandamist väikealustele (kaatrid, paadid jms).
Kavandatava Raba-Lai silla ja Papiniidu silla vahelisel alal tagada sõudeklubide
arenguvõimalused. Veeliikluse korraldamisel ja kaldaala kasutusvõimaluste kavandamisel
arvestada sõudespordi vajadustega (piirata veeliikluse kiirust ja lainetust). Sujuva veeliikluse
tagamiseks kaaluda jõe paremkalda ala puhastamist ja sõudekanali nihutamist kalda suunas.
Jõekallaste arendamisel tagada ruumilise keskkonna kõrge kvaliteet ja universaalse disaini
põhimõtteid järgiv avalik ruum.
Leida Läänemere kunstisadama kõrval teisi kasutusi, mis suurendaksid piirkonna
turismipotentsiaali ja atraktiivsust ning võimaldaksid jõge eksponeerida kui „kunsti- ja
loovjõge“ (välinäituste pinnad, veeäärsete kontsertide ja kultuurisündmuste korraldamise
võimaldamine, jõekohvikud, veega seotud meelelahutus ja teenused jms).
Soodustada Kesklinna ja Papiniidu keskuste vahelise kaldaala arendamisel säästvat liikuvust
ja erinevate liikumisviiside kombineerimist. Kesklinna ja Rail Balticu jaama kiireks ja mugavaks
ühendamiseks kaaluda Suur-Jõe tänava väljaarendamist kergliikluse põhivõrgustiku osana,
mis võimaldab tagada kergliiklejatele kiire ja sujuva ühenduse.
Jõeäärse ala arendamisel näha ette täiendavaid puhkealasid ning parendada puhkealade
võrgustiku sidusust.
Säilitada Jaansoni raja äärseid haljasalasid ja tõsta alade puhkeväärtust (mänguväljakud,
ujumiskohad, õpperajad jms). Parendada alal tervislikku eluviisi soodustavat taristut
(veevõtukohad, jalgrattahoidjad, jalgratta hooldusjaamad, välijõusaalid, pingid jms) ning rajal
pakutavaid teenuseid (liiklusvahendite laenutus, välikohvikud, veega seotud meelelahutus,
kultuurisündmused jms), et arendada välja terviklik jõeäärne puhkeala.
Pärnu linnakeskuse tugevdamiseks ja selle atraktiivsuse suurendamiseks parendada
vanalinna ja jõe vahelist ühendust (vaatesihid, tänavakoridorid).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
25
Tagada avalikud juurdepääsud jõe kaldale. Säilitada olemasolevad ühendused ümbritsevatelt
tänavatelt jõe äärde ning parendada Jaansoni raja ühendust kesklinna, Mai, Papiniidu ja Niidu
piirkondadega.
Tingimused piirkonna arendamiseks
Täpsustada avalike supluskohtade asukohad ning näha ette võimalused ala varustamiseks
supluskoha toimimiseks vajalike rajatiste ja inventariga. Jõe ääres puhkuse võimaldamiseks
kaaluda avalike supluskohtade arendamist Rääma sõudeklubi kõrval, Niidu pargis, Liiva
tänava sihil, Pilli pargis ja Annemõisa pargis (vt ptk 3.2.1.4).
Kavandada Niidu pargi ala pikemat puhkust ja erinevate tegevuste kombineerimist
võimaldavaks veematka puhkekohaks (vt ptk 3.2.1.4).
Päästetööde operatiivseks korraldamiseks kavandada lähim võimalik juurdepääs Pärnu
siseturvalisuse ühishoonest jõele (vt ptk 3.6.9).
Skeem 6. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
26
3.1.2.3. Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni
Skeem 7. Ala 3 paiknemine linnalises piirkonnas
Pärnu jõgi on laevatatav26 kuni Reiu jõe suudmeni ja Reiu jõgi suudmest kuni endise raudteesillani.
Jõelõigu veeala kasutatakse valdavalt meelelahutuslikul eesmärgil (sõitudeks jeti, kaatri,
vesijalgratta ja aerupaatidega, veesuusatamiseks, kalastuseks, supluseks jms). Reiu jõe suudme
lähistel on välja kujunenud veepuhkuse piirkond (paadilaenutus jt veeteenused). Reiu jõe
suudmes lõppeb Pärnu jõekruiisi laeva marsruut. Suudme lähistel on aastaid tegutsenud
veemotosportlased (võistlussport, jetid ja ringrajapaadid)27, kelle treeninguteks ning võistlusteks
on jõele märgistatud eraldi jetisõiduala.28 29 Lisaks sportlastele kasutavad märgistatud jetisõiduala
ka harrastussõitjad ning kogu jõelõiku laiemalt erinevad meelelahutuslikul või harrastuslikul
eesmärgil motoriseeritud veespordiga tegelejad (jetid, kaatrid, veesuusk, tuubisõit jms).
Jõelõigu keskel asub pikkade traditsioonidega Vaala sadam, kus tegutsevad Raeküla piirkonna
kalurid. Uued väikesadamad on kavandatud Reiu jõele (külalissadam) ja Rail Balticu jaama
26 Meresõiduohutuse seaduse § 21. 27 Pärnus tegutsevatest veemoto klubidest on võrsunud nii Eesti meistreid kui ka Maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel auhinnalisi kohti saanud võistlussportlased. 28 „Eesti veemoto arengukava aastateks 2019-2024“ (külastatud 25.04.2024) kohaselt on Pärnu jõel vähenenud veemotospordi võimalused ja ainus ala on jäänud alles Reiu jõe suudmesse. Võistluskohale on mõõdetud sertifitseeritud rekordkatsete rada, pikkusega 1 km, kuid võistlusi korraldatakse alal harva. 29 Transpordiemati kaardirakendus Nutimeri (külastatud 25.04.2024)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
27
lähistele. Haagispaatide veeskamise võimalusi on piirkonnas mitmeid – avalikkusele on
juurdepääsetavad Papiniidu silla alune, Uuemetsa tee ots Tammistes ja Lustipargi ala Reiu jõe
suudmes.
Pärnu jõe ületamine on piirkonnas võimalik üksnes Papiniidu silla kaudu. Reiu jõe ületamiseks on
suudmes Sindi-Lodja sild ja kergliikluseks kasutatav endine kitsarööpmelise Reiu raudteesild
(u 1 km suudmest). Täiendavaid sildasid planeeritud ei ole, kuid liiklustingimused vajavad
parandamist Sindi-Lodja sillal.
Jõe paremkalda alale jäävad Uuemetsa elamupiirkond ja Tammiste puhkemetsad. Planeeringu
mõjualas on arenemas Tammiste elamupiirkond Pärnu linnas. Uuemetsa elamupiirkonna ja
Papiniidu silla vahele jääb endine Tammiste mõisa ala. Jõe vasakkaldale jäävad Papiniidu
ärikeskus, Veteranide park, planeeritud Rail Balticu reisijate raudteejaam, looduslik kaldaala ja
Reiu-Raeküla piirkonna puhkemetsad. Loodusliku ala sees paiknevad üksikud elamud ja
tootmispiirkonnad ning kompaktsem elamuala Reiu jõe paremkaldal. Pärnu jõe vasakkalda ala on
muust linnakeskkonnast osaliselt eraldatud infrastruktuuri koridoridega – Tallinn–Pärnu–Ikla
põhimaantee ja kavandatud Rail Balticu raudteega. Mootorsõidukitega pääseb kaldale ühelt poolt
Papiniidus silla alt ja teiselt poolt Raekülas Videviku tänavalt. Läbiva liikluse võimalust kaldal ei
ole. Kergliiklejate juurdepääs jõe kaldale on lahendatud tunnelite kaudu Liivi tee alt, samuti
Videviku tänava ja Rail Balticu jaama kaudu.
Asustuse, sh elamualade edasine areng piirkonnas ja üldine väikelaevaomanike ning veeliikluse
kasv on tõstatanud küsimuse motoriseeritud veespordi tegevuste (nii meelelahutuslik
harrastustegevus, kui ka võistlussport) sobilikkuse kohta jõelõigul. Jetisõit ohustab kalade
noorjärke, eriti kuderände ajal.30 Laevatatavast alast ülesvoolu jääb ka Pärnu lahe üks olulisim
meritindi koelmuala ning vastsete edukaks merre suundumiseks on vajalik rakendada
motoriseeritud veespordi tegevustele ajalisi piiranguid.31 Suurtel kiirustel harrastatavate
veespordi tegevustega võivad kaasneda mürahäiringud elu- ja puhkekeskkonnale.32 Väljaspool
jetisõiduala toimuv meelelahutuslik harrastustegevus on kasvanud ja ohutu liiklemise ning
kallaste kaitseks on vajalik enam pöörata tähelepanu teavitusele, heakorrale ning ohutust
tagavate reeglite järgimisele. Lisaks on suurenemas üldine veeliiklus ja huvi kasutada piirkonda n-
ö vaikse puhkealana (suplemiseks, SUP-lauaga ning aeglaste veesõidukitega sõitmiseks), mis
muudab motoriseeritud veespordi arendamise piirkonnas keerukamaks.
30 Vt Lisa 1, KSH aruanne, peatükk 9.1.4 „Mõju planeeringuala jõgede elustikule (veetaimestikule ja -loomastikule)“ lk 66-67 31 MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu 04.05.2023 kirja nr 1-4/23.03/20 kohaselt on vajalik jõega seotud tegevuste planeerimisel arvestada vastkoorunud kalavastsetega, et need saaksid jõevooluga edukalt merre laskuda. Eriti oluline on kevadeti arvestada meritindi vastsetega, kes kanduvad oma Liivi lahe suurimalt ja produktiivseimalt koelmult Pärnu jõe Tindisaarte piirkonnast jõevee ülemistes kihtides mere poole. Aktiivne jetisõit jõel ohustab tindivastseid märkimisväärselt. Meritint on tähtis toiduallikas tarbijatele ja sissetulekuallikas kalurkonnale. MTÜ teeb ettepaneku alustada jetisõiduhooaega kõige varem alates 26. maist. 32 Vt Lisa 1, KSH aruanne, peatükk 9.13. „Mõju planeeringuala müratasemele“ lk 115-116.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
28
Papiniidu keskusesse, Liivi tee ja jõe vahelisele alale, on kavandatud Rail Balticu reisijate
raudteejaam. Jaamas on planeeritud erinevad transpordiliigid ühildada. Lisaks kergliikluse,
ühistranspordi ja sõiduauto juurdepääsule on jaam võimalik siduda ka veeliiklusega. Jaama kõrval
on võimalus sobiva ettevõtluse ja majutuse arenguks, sh väikesadama välja arendamiseks. Jaam
on kavandatud ühendada linna kergliiklusteede võrgustikku. Mootorsõidukite pääs jaamale on
kavandatud Papiniidu silla alt ning täiendav mahasõidu võimalus on kavandatud Liivi teelt (Via
Baltica).
Piirkond on kõrge puhke- ja külastusväärtusega. Ala läbib Pärnu linna puhkemetsade vöönd. Seal
asuvad Sindi-Lodja kiviaja asulakoht ja Reiu vabaõhulava. Kontaktvööndisse jäävad Reiu-Raeküla
terviserajad. Vastaskaldal asuvad Tammiste metsad koos RMK Tammiste matkarajaga.
Supluskohad asuvad Raekülas Saare tänava sihil, Tammistes Uuemetsa elamupiirkonna kõrval ja
Uuemetsa tee otsas ning Paikusel vabaõhulava ja kiviaja asulakoha juures.
Pärnu jõe vasakkaldale jääb kaks ajaloolist tootmisala. Arvestades Rail Balticu jaama mõju,
piirkonna arengupotentsiaali ja Pärnu linna visiooni viia tootmistegevus jõe äärest välja, on
ettevõtlusalad haaratud linna arenguala koosseisu, mille üldine eesmärk on arendada Reiu jõe
suudme lähistele puhkepiirkond.
Katkematu kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab Pärnu linna lähiümbruse aladega, on välja
ehitatud mõlemal pool jõge, valdavalt maanteede ääres. Otsene side jõega on vähestes lõikudes.
Vasakkaldal ei ole terviklikku jõeäärset puhketeed välja arendatud, kuid seal on võimalik liigelda
pargiteedel ning metsa- ja loodusradadel. Katkematut ühendust takistavad piirkonna
tootmisalad. Paremkalda kallasrada saab hästi kasutada Tammiste puhkemetsa ulatuses.
Kallasrajal takistavad katkematut liiklemist Uuemetsa elamupiirkonna paadikanalid, kohati
kaldani ulatuvad õuealad, kraavid ja ojad, kaldataimestik ning paiguti liigniiske maastik.
Madalamaid jõe kaldaalasid, sh Uuemetsa elamupiirkonda, ohustavad üleujutused ning
kõrgematel kallastel on lihkeohtlikud nõlvad.
Suunised piirkonna arendamiseks
Jõelõigu veekasutuse kavandamisel lähtuda sobivusest olemasoleva elu-, puhke- ja
looduskeskkonnaga. Arvestades linnalise asustuse tihenemist kallastel, üldist veeliikluse
kasvu ja motoriseeritud veespordi tegevustest tuleneda võivaid mõjusid ümbritsevale
keskkonnale, on otstarbekas kaaluda motoriseeritud veespordi (sh veemotospordi) jaoks
alternatiivse asukoha leidmist piirkonnas, kus ei ole vaja rakendada täiendavaid piiranguid
elustiku, sh kalastiku (kudeaja), elukeskkonna (müra), veeliikluse (ohutuse) ja kallaste
(uhtumise, erosiooni) kaitseks ning, mis ühtlasi tagaks head võimalused ka motoriseeritud
veespordi tegevuste edasiseks arenguks. Kaaluda asukohtade sobivust näiteks maardlate
aladel, nende kaevandamisjärgse taastamise käigus veekoguks, Pärnu lahes või muudes
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
29
sobivates asukohtades. Veemotospordi jaoks alternatiivsete asukohtade otsimisel on vajalik
arvestada vaba ja selge veega alaga, mille sügavus on vähemalt 1,5 m ja mis on soovitavalt
ligikaudu 500 m x 500 m suur.
Turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks kaaluda kogu jõelõigu
ulatuses liikluse reguleerimist (piirata kiirust ja keelata lainetuse tekitamist, kavandada
supluskohtadele ja veemeelelahutusele eripiirkonnad jms). Ala kasutuse korraldamisel on
oluline pöörata tähelepanu teabe kättesaadavusele (selge ala piiritlemine, veeliiklusmärgid,
infostendid veeskamiskohtade, sildumisalade ja ujumiskohtade juures jms).
Väikelaevaliikluse edendamiseks arendada välja Reiu külalissadam ja Rail Balticu väikesadam
ning kaaluda sildumisalade, sh külaliskohtade kavandamist (Rail Balticu jaam, arengualad,
Sindi-Lodja kiviaja asulakoht, puhkealad).
Jõeäärsetele tootmisaladele uue kasutusotstarbe kavandamisel kaaluda väikesadamate või
sadamateenuste kavandamise võimalusi.
Soodustada piirkonnas ajaloolise Vaala kalasadama arengut. Piirkonna atraktiivsuse
tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajalise kalaturu või paadimüügiks
sobilike kohtade kavandamist.
Rail Balticu reisijate raudteejaam arendada välja multimodaalseks transpordisõlmeks, kus
parendada erinevate transpordiliikide, sh veetranspordi ühilduvust (ühistranspordi
teenused, kergliikluse ühendused, kergliiklusvahendite rent, jalgrattaparkla, elektriliste
sõidukite laadimistaristu, perspektiivne sadamaala ja veetakso/veetrammi peatus jms).
Kaaluda Rail Balticu jaama ja kesklinna vahel regulaarse veetranspordi ühenduse
kavandamist.
Arvestada Reiu jõel oleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega, mille
eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse tänapäevaste nõuetega ning luua sujuvad ja
turvalised liiklemisvõimalused kõigile liiklejatele.
Sidusa kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks Pärnu jõe vasakkaldal ühendada Jaansoni
rada Videviku tänava kergliiklusteega ja kavandada kergliiklustee Kiviaja tee äärest kuni
Teeveere tänavani.
Sindi-Lodja kiviaja asulakoht arendada välja koos puhketee, sildumisvõimaluste, supluskoha
ja piirkonna ajalugu tutvustava ekspositsiooniga. Siduda kiviaja asulakoht, Reiu külalissadam
ja Paikuse vabaõhulava avalikult kasutatava puhketeega üheks tervikuks.
Ühendada Reiu-Raeküla terviserajad ja puhkemetsad piirkonna kergliiklusteede võrgustikku
(ühendused Paikuselt Raudtee tänavalt, Pärnu linnas Videviku tänavalt ja Riia maanteelt).
Ühendada Tammiste puhkemetsad ja RMK matkarada piirkonna kergliiklusteede võrgustikku.
Olemasolevate tootmisalade säilimisel arvestada, et tootmistegevus ei põhjustaks häiringuid
ümbritsevale puhkealale ning leida võimalusi tootmisalade keskkonnaesteetika
parandamiseks (haljastamine, hoonete rekonstrueerimine).
Jõe äärde pääsuks uute kergliiklustunnelite kavandamisel ja olemasolevate arendamisel
parendada läbipääsude turvalisust, kasutusmugavust ja esteetikat.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
30
Tingimused piirkonna arendamiseks
Kavandada Pärnu jõe puhketee ja avalikud juurdepääsud jõekaldale. Juurdepääsud siduda
piirkonna kergliiklusteede, jalgteede ja puhkealade võrgustikuga (vt ptk 3.2.1).
Täpsustada avalike supluskohtade asukohad ning näha ette võimalused ala varustamiseks
supluskoha toimimiseks vajalike rajatiste ja inventariga. Jõe ääres puhkuse võimaldamiseks
kaaluda avalike supluskohtade arendamist: Veteranide pargis, Saare tänava sihil, Sindi-Lodja
kiviaja asulakohas, Uuemetsa elamuala kõrval ja Uuemetsa tee otsas (vt ptk 3.2.1.4).
Kavandada Veteranide pargi ala veematka puhkekohaks, mis võimaldab seal veeta pikemat
puhkust ning kombineerida erinevaid tegevusi. Arvestada Rail Balticu jaama, sellega
kaasnevate ühenduste ja perspektiivse väikesadama potentsiaali terviklike
puhkemarsruutide arendamisel (vt ptk 3.2.1.3).
Arendada Pärnu linna puhkemetsade vöönd Pärnu jõe mõlemal kaldal ja Reiu jõe suudmes
välja veematka sõlmpunktiks, mis võimaldab seal veeta pikemat puhkust ja kombineerida
erinevaid tegevusi. Koostada ala kohta terviklik puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi
arvestav kontseptsioon (terviserajad, spordirajad, veesport, kalastus- ja ujumiskohad, lõkke-
ja piknikukohad, puhketeenused, juurdepääsud, maastikuhoolds jms) (vt ptk 3.2.1.3).
Kavandada haagispaatide veeskamise kohad Uuemetsa tee otsa Pärnu jõe äärde ja Papiniidu
silla piirkonda (vt ptk 3.6.3).
Seada tingimused üleujutus- ja lihkeohu vältimiseks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
31
Skeem 8. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
32
3.1.2.4. Ala 4. Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevi ja Sindi linna läbival lõigul
Skeem 9. Ala 4 paiknemine linnalises piirkonnas
Jõelõik ei ole laevatatav, kuid sügavusest tulenevalt on võimalik laevatatavat ala pikendada Türgi
oja suudmeni. Sealt ülesvoolu on jõe sügavus muutlik, madalikud vahelduvad sügavikega,
mistõttu on see sõltuvalt vee tasemest läbitav vaid väikese süvisega paatidega. Sindi linnas endise
paisu asukohas arendatakse välja kärestikukeskust (tehiskärestikuga veespordi võistluskeskust),
millest saab oluline veega seotud külastus- ja spordiobjekt.
Praegu saab jõge piirkonnas ületada vaid Sindi raudteesilla kaudu. Asulate vahelist ühendust
parandab Tammiste silla (Via Baltica, Pärnu suure ümbersõidu) väljaehitamine Sindi linna ja
Tammiste küla vahel Paikuse alevi piiril.
Jõe vasakkaldale jääb välja kujunenud tiheda asustusega linnaline keskkond. Paikuselt Sindi
kärestikukeskuseni on enamasti elamualad koos jõeäärsete puhkealadega. Türgi oja suudmes
kunagise Sindi mõisa asukohas asub Sisekaitseakadeemia Paikuse õppekeskus. Kärestikukeskuse
ja raudteesilla vahel eraldab Sindi kesklinna ja jõge ulatuslik ettevõtlusala, mis on kujunenud Sindi
kunagise kalevivabriku ümber. Jõe paremkaldal on madaltihe linnaline asustus Tammiste külas,
mis on arenenud endisest suvilapiirkonnast. Tammiste keskuse ja Sindi raudteesilla vaheline lõik
on hajusa asustuse ning üksikute tihedamate elamugruppidega (nt endise Taali kooli piirkonnas).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
33
Sindi linna keskus kui kunagine töölisasula on rikas kultuuriväärtuste poolest. Sindi linna
arhitektuuripärandist on jõe kaldaga seotud ajalooline kalevivabriku kompleks, Wöhrmanni
puiestee tööliselamud ning jõeäärne kirikupark koos Sindi õigeusu kirikuga. Kavandamisel on
ühendada Sindi linnakeskus jõega peatänava (Jaama tänava) kaudu.
Paikuse alevi keskuse olulisemad teenindushooned paiknevad Paide maantee ääres ja endistes
majandihoonetes (osavalla keskus ja kompleks, mis sisaldab põhikooli, raamatukogu, spordi- ja
perearstikeskust). Vajadus on välja arendada alevi keskuse avalik ruum. Praeguse keskuse side
jõeäärse alaga on nõrk, kuid seda saab parendada puhkealade võrgustiku kaudu (nt Kastani,
Pihlaka, Teeveere pargid).
Tammiste uuselamupiirkonna keskus areneb Kellukese tänava piirkonda. Keskuse side Pärnu
jõega on nõrk, kuid seda saab tugevdada Pahkoja järve (Tammiste paisjärve) ning selle äärde
kavandatud roheala kaudu, mis jääb Kellukese tänava sihile.
Rail Balticu Urge peatuse teenindusraadiusesse jääb Pulli küla (15 min kergliikurisõit) ja Sindi linn
(10 min autosõit)33. Sindi linna ja Urge peatuse vaheline sidus kergliiklustee soodustaks
elamuarendust ja säästvate liikumisviiside kasutust eelkõige Sindi linna põhjaosas ja Taali kooli
piirkonnas.
Sindi linnas jõe kaldal paikneb ligi 1,5 km pikkusel lõigul parkide vöönd koos laululava ja
suusaradadega. Eesmärk on arendada ala edasi koguperepargiks. Paikuse keskuses asub jõe ääres
Teeveere park, millel on suur potentsiaal areneda jõeäärseks puhkealaks. Jõe paremkalda alal
avalikke parke ega puhkealasid ei ole. Tammiste keskuse rohealaks on kavandatud Pahkoja järve
(Tammiste paisjärve) äärne ala.
Suurema kasutusega supluskohad asuvad jõe vasakkaldal. Sindi raudteesilla lähistel paikneb Sindi
väliujula ning Paikuse ja Sindi piiril, Pääsukese tänava sihil, supluskoht.
Kergliiklusteed on välja arendatud maanteede ääres. Paikuse alevit ja Sindi linna läbib katkematu
kergliiklustee mööda Paide ja Pärnu maanteed kuni Sindi raudteesillani. Pärnu–Rakvere–Sõmeru
maantee ääres on kergliiklustee välja arendatud kuni Tammiste keskuseni ja Sindi raudteesilla
juures. Tulevikus on kavas kergliiklustee lõigud ühendada.
Jõe vasakkaldal on jõeäärne puhketee osaliselt välja arendatud Sindi linnas. Paikuse alevis on
võimalik kaldaala läbida lõiguti. Jõe paremkaldal on kallasrajal võimalik liikuda osaliselt Tammiste
külas ning Pulli külas Taali kooli juures. Terviklikult on kaldaala läbimine raskendatud jõeni
ulatuvate õuealade, kraavide ja ojade, tiheda võsa ning kohati liigniiske maastiku tõttu.
Jõekalda madalamaid alasid ohustavad üleujutused, kõrgematel kallastel on lihkeohtlikud
nõlvad.
33 Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor, Skepast&Puhkim, 2021.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
34
Suunised piirkonna arendamiseks
Planeeringute koostamisel kaaluda laevatee pikendamist Türgi oja suudmeni väiksema
süvisega alustele.
Parendada Sindi linnakeskuse, Paikuse alevi keskuse ja jõeäärse ala sidusust, luua ühendused
jõeäärse ala ja puhkemaastikuga.
Siduda Tammiste külakeskus jõega, kavandada jõeäärne puhkemaastik ja ühendused
jõeäärse alaga.
Soodustada Sindi kärestikukeskuse arengut. Luua täiendavad avalikud jalakäijate
juurdepääsud Sindi kesklinnast kärestikukeskuse alale. Arvestada Pärnu jõe kui
veematkateega ning näha ette võimalused kärestikukeskuse ala ohutuks läbimiseks või
veematkateelt väljumiseks.
Sindi kärestikukeskuse ja kesklinna vahele jääval endisel kalevivabriku alal kaaluda
tööstuspärandi paremaks eksponeerimiseks ja linnakeskusesse sobiva kasutusotstarbe
leidmiseks avalikkusele suunatud ja kärestikukeskust toetavate funktsioonide kavandamist.
Jõe paremkaldal arvestada puhkealade kättesaadavuse ja piisavusega, asustuse arendamisel
kavandada puhkealasid, veeäärseid puhkevõimalusi ja avalikke supluskohti.
Arendada Sindi jõe äärset parkide vööndit (koguperepark, suveteatri- ja vabaõhukompleks,
väliujula jms).
Paikusel arendada jõeäärne Teeveere park välja multifunktsionaalseks puhkealaks.
Tingimused piirkonna arendamiseks
Kavandada Pärnu jõe puhketee ja avalikud juurdepääsud kaldale. Juurdepääsud siduda
piirkonna kergliiklusteede, kaldateede ja puhkealade võrgustikuga (vt ptk 3.2.1).
Täpsustada avalike supluskohtade asukohad ning näha ette võimalused ala varustamiseks
supluskoha toimimiseks vajalike rajatiste ja inventariga. Jõe ääres puhkuse võimaldamiseks
kaaluda avalike supluskohtade arendamist Teeveere pargis Paikusel, Pääsukese puiestee sihil
Sindi ja Paikuse piiril ning Pahke tänava otsas Tammiste külas (vt ptk 3.2.1.4).
Sindi linna veematkatee sõlmpunkti välja arendamiseks kavandada veematkajatele
peatuskoht, mis siduda piirkonna puhkealadega (vt ptk 3.2.1.3).
Kavandada haagispaatide veeskamiskohad Sindi kärestikukeskuse juures jõe mõlemale
kaldale. Koostöös Päästeametiga täpsustada päästevajadus ja -tingimused.
Kaaluda täiendava veeskamiskoha kavandamise vajadust Tammiste silla (Via Baltica, Pärnu
suure ümbersõidu) juures.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
35
Skeem 10. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
36
3.1.2.5. Ala 5. Sauga jõgi
Skeem 11. Ala 5 paiknemine linnalises piirkonnas
Sauga jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani. Veeliikluse kasutust
mõjutavad piirkonnas enim jõe suudme lähedal paiknev Vana-Sauga kalasadam ning lennujaama
lähistel paiknev Kaluriküla.
Sauga jõe kallastel on pika aja jooksul välja kujunenud eriilmeline linnakeskkond. Jõe vasakkaldal
on elamud, kalasadam ja tootmishooned ning endise Sauga mõisa ala. Alal asuvad mõisahoonete
varemed, allee ning ulatuslik roheala vahetult jõe kaldal. Piirkond on kavandatud välja arendada
ülelinnalise tähtsusega puhkealaks (sh on see võimalik suurürituste toimumispaik). Jõe
paremkaldale, Mõrra pargi ja surnuaia vahele jääb elamupiirkond. Lennuvälja tee lähistel
paiknevad kaubandus- ja ettevõtlusalad.
Kergliiklusteed on välja ehitatud Lennuvälja tee ja Haapsalu maantee ääres, mis tagavad Pärnu
linna ühenduse Audru ja Valgeranna piirkonnaga. Sauga jõe kaldal ei ole kergliiklejate ühendust
välja arendatud. Jõe paremkalda ala on suures osas läbitav ja elanikud kasutavad seda. Jõe
vasakkaldal on liikumine takistatud Sauga-Jõekalda tänava ja Lennuvälja tee vahelisel lõigul.
Käsitletaval alal on jõe ületamiseks kolm silda: Siimu sild jõe suudmes, Vana-Pärnut ja
Vana-Saugat ühendav kergliiklussild ning Sauga sild Lennuvälja teel (ühendab Via Balticat ja
Pärnu–Lihula maanteed). Sildade vahelised kaugused on alla 1 km.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
37
Sauga jõel soodustab veeliikluse arengut mere lähedus, hea juurdepääs riigimaanteedelt
(Pärnu–Lihula maanteelt, Via Balticalt) ja vaba maa olemasolu Sauga silla lähialal. Piirkonnas
veega seotud ettevõtluse arendamine võimaldaks jõele ja merele pääsu ilma linnakeskkonda
läbimata. Väikelaevaliikluse arengule seab piiranguid jõe kallaste erosiooni- ja lihkeoht, mille
vältimiseks on vajalik rakendada meetmeid. Sauga jõgi ja selle kaldaalad asuvad Pärnu linna
üleujutusohuga riskipiirkonnas.
Suunised piirkonna arendamiseks
Arvestada Sauga jõel väljakujunenud veekasutust ja veeliikluse arendamise potentsiaali, sh
mere lähedust ja head juurdepääsuvõimalust Pärnu–Lihula maanteelt.
Soodustada Vana-Sauga kalasadama arengut. Luua tingimused kala säilitamiseks ja
töötlemiseks. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda
hooajalise kalaturu või või paadimüügiks sobilike kohtade kavandamist.
Soodustada Kaluriküla arendamist ja tõsta piirkonna külastuspotentsiaali.
Näha Sauga mõisa puhkeala arendamisel ette võimalused veega seotud puhketegevusteks.
Arendada välja Sauga veematkateega seotud pikemat puhkust võimaldav puhkekoht.
Kaaluda jõe kasutusega seotud ettevõtluse soodustamist Sauga silla (Lennuvälja tee)
läheduses (väikesadam, veeskamiskoht, paatide hoiu ja hooldamisega seotud ettevõtlus jms).
Pärnu Linnavalitsusel ja Tori Vallavalitsusel kaaluda koostöös Transpordiametiga jõe
laevatatava ala pikendamist.
Väikelaevaliikluse arendamiseks kaaluda sildumisalade, sh külaliskohtade kavandamist.
Tingimused piirkonna arendamiseks
Kavandada Sauga jõe puhketee ja avalikud juurdepääsud jõe kaldale. Juurdepääsud siduda
piirkonna kergliiklusteede, jalgteede ja puhkealade võrgustikuga (vt ptk 3.2.1).
Kaaluda haagispaatide veeskamiskoha kavandamist Sauga silla (Lennuvälja tee) juures.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
38
Skeem 12. Linnaehituslikke seoseid ja planeeringulahendust illustreeriv skeem
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
39
3.2. Puhkealad ja puhkemajandus
Pärnumaa on jätkusuutlik ja köitev turismisihtkoht, mis toimib Läänemere piirkonnas
tõmbekeskusena. Turismiarendus toetub mitmekülgsele loodusele, jätkusuutlikule ja
kvaliteetsele elukeskkonnale ning sidususele kohaliku elanikkonnaga.
Pärnumaa puhkealad on seotud veekogude, metsade ja rabade, kaitsealade ja teiste
looduskaunite kohtadega. Pärnu maakonna planeeringuga on määratud puhkealad, millest
teemaplaneeringuga on seotud kuurorti- ja suvituslinn Pärnu koos ümbritseva puhkepiirkonnaga
(Valgerand, Niidu, Reiu-Raeküla, Tammiste metsad), Pärnu jõgi ja Kurgja piirkond.
Avalikult kasutatavad veekogud on mõeldud kõigile kasutamiseks. Suuremad jõed ja nende
kaldaalad pakuvad mitmekülgseid puhkevõimalusi seal saab supelda, veesporti teha, vee peal ja
kaldal liikuda, kala püüda jms, mistõttu on oluline neid veekogusid väärtustada. Selleks tuleb
tagada avalikud juurdepääsud ning luua veega seotud puhkealasid ja -kohti.
Planeeringualal on võimalik kulgeda mööda jõge veematkateel, liikuda jalgsi või sõita jalgrattaga
jõeäärsetel rattamatkamarsruutidel. Linnalises piirkonnas on jõekaldal võimalik liikuda
kergliiklusteedel ning vaiksema liiklusega tänavatel ja puhkealadel. Maalises piirkonnas on
üksikuid veeäärseid puhkealasid, mis asuvad valdavalt keskustes (nt Toris, Jõesuus, Vihtras),
kultuuriväärtuslike objektide (Taali mõis, C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal) või puhke- ja
külastusteenuseid pakkuvate ettevõtete juures.
Jätkusuutlik looduskeskkond ja kõrge kvaliteediga puhkealade võrgustik on oluliseks aluseks nii
hea elukeskkonna kui ka puhkemajanduse arendamisel. Pärnu jõgi ja selle kaldaalad on tähtis
puhkeala ning potentsiaalne pikemat puhkust võimaldav külastusobjekt. Teemaplaneeringuga
käsitletakse puhke- ja külastuskeskkonda terviklikult kogu planeeringuala ulatuses. Kuna
linnalises piirkonnas on avalike puhkealade vajadus ja kasutus suurem, käsitletakse linnalise
piirkonna puhkealade võrgustikku eraldi.
3.2.1. Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas
Pärnu jõgi kulgeb oma alamjooksul ligikaudu 18 km ulatuses läbi linnalise piirkonna. Jõgi läbib
Pärnu linna ning selle kallastele jäävad tihedama asustusega Paikuse alev, Sindi linn ja Tammiste
küla ning hõredamalt asustatud Kiisa, Vainu ja Pulli küla. Jõgi seob kaldaaladel olevad puhke- ja
metsaalad ühtseks puhkevööndiks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
40
Veekogusid kui linnalise asustuse sisestruktuuri olulisi elemente on tähtsustatud ka üleriigilises
planeeringus34, mille kohaselt tuleb veeäärseid alasid väärtustada ja avada. Veekogude
kasutusvõimaluste suurendamiseks saab luua avalikud ligipääsud veekogudeni ning ühendada
veekogude kaldad loomulikul viisil ülejäänud avatud ja avalikus kasutuses aladega. Kui füüsiline
ühendamine ei ole võimalik, on leevendava alternatiivina oluline kavandada veekogudele vaateid.
Pärnu jõe vasakkaldal on välja kujunenud võrdlemisi sidus puhkealade võrgustik. Kuni Reiu jõe
suudmeni on võimalik liikuda jõeäärsetel kergliiklusteedel, mis ühendavad suuremad ja
väiksemad Pärnu linna pargid ning puhke- ja rohealad. Osad rohealad on puhkealadeks
kujundatud, kuid aktiivseid tegevusvõimalusi on vähe. Suur metsa- ja rohealade osakaal on
Paikuse alevis Reiu jõe ja Türgi oja suudme vahelisel alal. Valdav osa Sindi linna kaldaalast on
avalikus kasutuses roheala, millest jõeäärsete parkide vööndi pikkus on ligi 1,5 km. Jõe vasakkaldal
on suur potentsiaal tervikliku jõeäärse puhkeala ja sidusa puhketee välja arendamiseks.
Pärnu jõe paremkaldal on võimalik jõe ääres liikuda Kesklinna sillast Tammiste külani, Tammiste
metsas, vähesel määral Tammiste elamupiirkonna ja Taali kooli juures. Katkematu jalakäijate
ühendus kaldal puudub – liiklemist takistavad paadikanalid, kaldani ulatuvad elamukinnistud,
õuealad, ojad, kraavid ja paiguti liigniiske pinnas. Olulisemad paremkalda puhkealad on Niidu
metsapark ja Tammiste mets. Väiksemaid avalikke rohealasid on piirkonnas vaid üksikuid.
Reiu jõe alamjooks paikneb Pärnu linna lähiümbruse puhkemetsade vööndis. Jõe vasakkaldal saab
liikuda Reiu metsas asuval Lodja teel. Jõe paremkaldal raudteesilla juures asub Paikuse
vabaõhulava ja jõe suudmes Sindi-Lodja kiviaja asulakoht. Katkematu jalakäijate ühendus kaldal
puudub.
Sauga jõe paremkaldale jäävad Mõrra park ja Vana-Pärnu kalmistu, mille vahel kulgeb jõe kaldal
loodusrada. Sauga jõe vasakkaldal, Kaluriküla kõrval asub ulatuslik Sauga mõisa puhkeala koos
mõisa varemete ja pargi alleega. Väiksem roheala asub Vana-Pärnu jalakäijate silla juures.
Puhkealad Sauga jõe ääres ei ole välja arendatud ja katkematu jalakäijate ühendus kaldal puudub.
Linnalise asustusega piirkonnas on oluline tagada Pärnu, Sauga ja Reiu jõe ääres sidus puhketeede
ja -alade võrgustik, mis tõstab elukeskkonna kvaliteeti ning toetab piirkonna puhkemajandust.
Hästi ühendatud puhkealade võrgustik võimaldab katkematult kasutada erineva pikkusega
puhkemarsruute ning loob eeldusi värskes õhus liikumiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks.
Arvestades Pärnu jõe keskset asukohta linnalises piirkonnas, olemasoleva asustuse tihedust ja
edasist arengupotentsiaali ning jõe ja selle kaldaalade olulisust puhkekeskkonnana, määratakse
teemaplaneeringuga jõed ja nende kaldaalad puhkeväärtuslikuks alaks. Jõe puhkeväärtusliku ala
eesmärk on parendada linnapiirkonna elukeskkonda ja arendada välja jõeäärne puhkealade
võrgustik, sh säilitada ja edasi arendada olemasolevaid puhkealasid ning luua uusi sidusalt
olemasoleva võrgustikuga. Jõe puhkeväärtuslik ala ulatub Pärnu jõel suudmest kuni Sindi
raudteesillani, Reiu jõel suudmest vana raudteesillani ja Sauga jõel suudmest Kalurikülani.
34 Üleriigiline planeering Eesti 2030+.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
41
Puhkealade võrgustiku moodustavad avalikult kasutatavad pargid, metsad, rohealad ja neid
ühendavad puhketeed (sh kergliiklusteed), mis jäävad jõekaldale või on sellega seotud.
Skeem 13. Linnalise piirkonna puhkealade võrgustikku illustreeriv skeem35
Pärnu maakonna planeeringuga on määratud maakonna puhkemetsad ja nende üldised
kasutustingimused. Teemaplaneeringuga on Tori valla Tammiste küla ja Pärnu linna Paikuse alevi
puhul täpsustatud Pärnu maakonna planeeringuga määratud puhkemetsa piiri ning puhkemetsa
koosseisust välja arvatud selle piiril paiknevad kompaktselt hoonestatud alad. Puhkemetsa alal
jäävad kehtima maakonnaplaneeringuga seatud üldised kasutustingimused.
35 Skeemil on katkendjoonega tähistatud puhketee võimalik asukoht piirkondades, kus ühendus on võimalik kavandada jõe kaldal munitsipaal- või riigimaal. Noolega on tähistatud piirkonnad, kus ühendusvõimalus jõekaldal vajab täpsemat väljaselgitamist.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
42
Suunised puhkealade võrgustiku arendamiseks
Pärnu jõe puhkeväärtuslikul alal on eesmärgiks avada jõeäärsed alad avalikuks kasutuseks.
Puhkealade võrgustiku kujundamisel lähtuda puhkealade kättesaadavusest,
juurdepääsetavusest, erinevate kasutajagruppide huvidest ja vajadustest, universaalse
disaini põhimõtetest, mitmekesiste kasutusvõimaluste pakkumisest ning vastava keskkonna
väärtustest ja võimalustest.
Puhkealadele juurdepääsu tagamisel arvestada eelkõige jalakäijate ja kergliikluse jaoks
mugavate ühenduste kavandamisega elamupiirkondadest ja ühistranspordipeatustest.
Linnalise keskkonna tihendamisel või jõe äärde uute elamualade kavandamisel näha ette uusi
puhkealasid, et tagada hea ja tasakaalustatud elukeskkond, vähendada olemasolevate
rohealade koormust ja tugevdada jõeäärset puhkekeskkonda.
Pärnu linnas olemasolevate jõe äärsete tootmisalade ümberkavandamisel
elamupiirkondadeks pöörata rõhku jõe kallaste avaliku kasutuse tagamisele ning näha ette
puhkealad ja kavandada kaldaala läbipääs võimalikult vee lähedal.
Pärnu Ülejõe ja Vana-Pärnu asumites tagada elanikele jõeäärsed puhkevõimalused Pärnu ja
Sauga jõe ääres, et kompenseerida piirkonnas avalikult kasutatavate puhkealade vähesust.
Uute elamualade kavandamisel Tori vallas Tammiste küla ja Sindi raudteesilla vahelisel lõigul
näha ette jõeäärsed puhkevõimalused, et tasakaalustada piirkonnas avalikult kasutatavate
puhkealade vähesust ja tagada jõeäärse puhkemaastiku jätkumine kuni Sindi raudteesillani.
Pärnu linna lähiümbruse puhkemetsade vööndis parendada puhkevõimalusi ja ühendusi ning
säilitada piirkonna looduslik seisund ja maastikuväärtused.
Puhkealade võrgustiku ja linnahaljastuse kavandamisel arvestada selle elurikkuse säilimise ja
kliimariskide (üleujutuse, erosiooni, kuumasaarte) maandamise rolli, mis tagavad koosmõjus
hea elukeskkonna ka inimesele.
Üleujutusohuga kaldaaladel säilitada looduslikud märgalad, lamminiidud ja roostikud.
Kavandada jõekaldale avalikku ruumi ja rohealasid, mis on ühtlasi puhver üleujutuste eest.
Lihkeohtlikel kaldaaladel säilitada kõrghaljastus ning vajaduse korral kavandada täiendavat
haljastust, et säilitada juurestiku abil nõlva stabiilsus.
Pärnu jõe puhkeväärtuslikule alale jäävate riigi- ja munitsipaalmetsade kohta koostada
pikaajaline puhkemetsade majandamise kava36, kus muu hulgas määrata vajaduse korral raie
intensiivsus, tingimused raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ja
raiutava puistu vanusele. Lisaks käsitleda kavas metsamaastiku kujundamise ja hoolduse
põhimõtteid.
36 RMK hallatavates metsades koostatakse pikaajalised metsa majandamise kavad kõrgendatud avaliku huviga
aladele. Uute kõrgendatud avaliku huviga alade moodustamine toimub RMK ja kohaliku omavalitsuse koostöös,
soovitavalt üldplaneeringu koostamise protsessi ajal, kuid vajadusel ka eraldi.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
43
Puhketee asukoha määramisel arvestada kultuuri- ja loodusväärtustega ning olemasolevasse
keskkonda sobivusega. Puhketee kavandamisel läbi metsa eelistada võimalusel
olemasolevaid looduslikke teid ja radu ning vältida olemasolevate puude raiet. Puhketee
kavandamisel hoonestatud piirkonda arvestada ümbritseva ruumistruktuuri, hoonestuse ja
avaliku ruumi iseloomuga.
Tingimused puhkealade võrgustiku kavandamiseks
Tagada jõe puhkeväärtuslikul alal puhkealade võrgustiku sidus toimimine, täpsustada
puhkeala piirid (määrata puhkeala moodustavad metsad, sh kõrgendatud avaliku huviga
metsad, pargid ja rohealad) ning arendamise tingimused. Säilitada olemasolevad jõeäärsed
ja jõega seotud munitsipaal- ja riigiomandis olevad pargid, rohe- ja metsaalad. Asustuse
arendamisel, selle laiendamisel või tihendamisel tagada elanikele puhkealade kättesaadavus
ja kaaluda täiendavate jõeäärsete puhkealade juurde loomise vajadust. Tagada
linnapiirkonna elanikele avalikud juurdepääsud jõe puhkealale ning siduda puhkeala
kergliiklusteede võrgustikku.
Kavandada jõe puhkeala sidususe parandamiseks katkematu puhkeotstarbeline ühendus –
jõe puhketee. Selle eesmärk on ühendada jõeäärsed puhkealad ühtseks terviklikuks
võrgustikuks ning võimaldada linnalise piirkonna elanikel viibida linnalooduses pikemat aega.
Puhketee on eelistatult jõele lähim võimalik ühendus, mis on jalgsiliikluseks ning võimalusel
ka jalgrattaga läbitav. Lähtudes ümbritsevast keskkonnast või piirkonna arenguvisioonist võib
jõe puhketee koosneda erineva iseloomuga lõikudest, nagu pargitee, metsarada, matkarada,
loodusrada, kergliiklustee, promenaad, vähese liiklusega tänav jms. Juhul, kui puhketeed ei
ole võimalik kalda lähedale rajada, on soovitav näha ette vaatekoridorid või juurdepääsud
jõele, et säilitada jõega sidusus.
Tagada Pärnu jõe puhkeala sidusus teiste linnalise piirkonna oluliste puhkealadega: Pärnu
ranna, rannaniidu ja Rannapargiga, Pärnu vanalinna parkide vööndiga, Niidu ja Tammiste
metsadega, Rääma raba, Saugamõisa ja Loode-Pärnu puhkealaga, Reiu, Raeküla ja Paikuse
metsaaladega jm.
Planeeringujoonisele on kantud Pärnu jõe puhkeväärtuslik ala.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
44
3.2.2. Puhke- ja külastuskeskkond
Pärnu linn ja laiemalt Pärnumaa on tuntud puhkepiirkond. Külastuskohana on eelkõige tuntud
Pärnu kuurortlinn ja kaunis mererand, aga ka eripärase looduse ja traditsioonidega Soomaa ning
loodus- ja kultuuriväärtuslikud Tori ja Kurgja. Pärnu jõge teatakse puhke- ja külastuskeskkonnana
vähem, kuid seda olulisem on jõest tulenev potentsiaal piirkonna puhkemajanduse arengul.
Pärnu piirkonna üldine probleem on sesoonsus, mistõttu on puhkemajanduse arengul eriti tähtis
tõsta piirkonna atraktiivsust ja kasvatada külastajate arvu väljapool suveperioodi. Aastaringse
atraktiivsuse jaoks on vajalikud uued põnevad ideed ja lahendused, sh Pärnu jõe potentsiaali
kasutamine uute teenuste arenguks.
Seda, et Pärnu jõge puhkamise ja turismi eesmärgil aktiivsemalt kasutada ning arendada uusi
teenuseid, on vajalikuks peetud nii maakondlikus arengustrateegias37 kui ka maakonna
turismivaldkonda käsitlevas strateegias38.
Säästev turism, jätkusuutlik majandamine ning roheline mõtteviis on puhkemajanduse
arendamisel olulisel kohal. Piirkonna atraktiivsus sõltub järjest rohkem sellest, kuidas hoolitakse
reisisihtkohas looduskeskkonnast ning millisel moel on loodud side kohalike elanike ja kultuuriga.
Vajalik on arendada ja tutvustada piirkonna võimalusi komplekselt ning tagada, et info
turismiteekondade, piirkonna vaatamisväärsuste ja juurdepääsuvõimaluste kohta oleks lihtsasti
leitav ning külastajal oleks seetõttu huvi veeta piirkonnas rohkem aega. Tähtsustunud on
digitaalne infovahetus. Vajalik on arendada piirkonna juurdepääsetavust, sh lennu-, rongi- ja
mereühendust, parandada erinevate transpordiviiside omavahelist ühendust ja arendada välja
terviklikud huviobjektini jõudmise teekonnad.
Teemaplaneering käsitleb jõel ja selle kallastel liikumise ja puhkamise võimalusi, seoseid
olemasoleva turismitaristu ja vaatamisväärsustega ning teeb ettepanekuid jõega seotud puhke-
ja külastuskeskkonna väljaarendamiseks.
Puhke- ja külastuskeskkonna arendamiseks on teemaplaneeringuga kavandatud puhkevõrgustik,
mis koosneb puhketeedest (veematkateed, matkarajad ja marsruudid), sõlmpunktidest ning
puhke- ja peatuskohtadest. Puhkevõrgustiku sõlmpunktid on piirkonnad, kus koonduvad
erinevad tegevused ja kasutusvõimalused, ristuvad matkamarsruudid ning paiknevad
vaatamisväärsused, puhkealad või teenused, mis võrgustiku toimimist tugevdavad.
37 Pärnumaa arengustrateegia 2035+ visioon on võtta Pärnu jõgi kasutusele atraktiivse puhke- ja turismiobjektina (sh arendada vee- ja kalaturismi, kavandada paadisadamaid ja veeskamiskohti). 38 Pärnu turismistrateegia aastaks 2025 seab sihtkoha atraktiivsuse suurendamisel eesmärgiks Pärnu jõe potentsiaali parema kasutamise uute teenuste arendamisel (nt arendada jõekallastele kohvikuid ja mänguväljakuid).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
45
Skeem 14. Puhkevõrgustiku paiknemine planeeringualal
Suunised Pärnu jõe puhke- ja külastuskeskkonna arendamiseks
Kavandada puhketeed ja sõlmpunktid sidusa võrgustikuna ning siduda ühtsesse võrgustikku
olemasolev puhketaristu.
Toetada puhkevõrgustikku täiendavate puhketeenuste, puhke- ja peatuskohtade ning huvi-
ja vaatamisväärsustega. Arvestada külastushooaja pikendamise vajadusega.
Siduda puhkevõrgustik ühistranspordi sõlmpunktidega (Pärnu ühistranspordi keskterminali,
kohalike bussipeatuste, Rail Balticu reisijate raudteejaama ning Urge, Kaisma, Tootsi
peatuste, Pärnu reisiparvlaevasadama, väikesadamate jms-ga). Soodustada erinevate
transpordiviiside sujuvat kombineerimist (transpordialase info kättesaadavus, selge
viidasüsteem, kergliikluse ühendused, parkimise ja rendivõimalused jms).
Koostada terviklikud arendusprojektid, sh puhketaristu kujundusprojektid, viidasüsteem ja
maastiku hoolduskavad.
Tagada ilusate vaadete säilimine ja avatuna hoidmine. Avada olemasolevatele
vaatamisväärsustele vaateid ja tuua need maastikus esile.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
46
3.2.2.1. Veematkateed
Planeeringualale jäävad Pärnu, Sauga ja Reiu jõelõigud, mis kõik on kasutusel veematkateedena.
Matkasid korraldatakse erineva pikkusega, alates mõnest tunnist kuni mitme päevani ning
kombineeritult teiste puhkevõimalustega (Tori keskuse ja Kurgjal asuva C. R. Jakobsoni
Talumuuseumi külastus jms).
Pärnu jõe veematkatee – Pärnu jõgi on 144 km pikk, planeeringualale jääb jõgi alates Kurgjast
u 75 km pikkuses lõigus. Mitmekülgse kaldamaastiku, paisuvarede ja kergete kärestikega jõgi on
vaheldusrikas ja hea alternatiiv aeglase kulgemisega Soomaa jõgedele39. Kiirem vool on kevadise
ja sügisese suurvee ajal ning väikestel kärestikel, vanadel veskitammidel või neist alles jäänud
kivisematel kohtadel. Oma suuruse ja veehulga poolest on Pärnu jõgi kanuuga läbitav ka suviti ja
sügiseti, kui veetase muutub madalamaks ja suur osa teisi väiksemaid jõgesid on veetaimestikku
täis kasvanud. Vaid mõni erandlik jõelõik muutub madalama veetasemega kivisemaks ja
veetaimedest küllastunuks. Jõgi saab alguse Järvamaal Roosna-Allikul, kuid veematka on sobivaim
alustada pärast Paide linna, kus jõgi on laiem. Eriti laiaks muutub jõgi Jõesuu külas, kus Pärnu
jõkke suubub ka Navesti jõgi.
Pärnu jõe veematkamarsruudil40 asuvad paatide vettelaskmise kohad olemasolevate sildade
juures, kuid samas ei ole tegemist tähistatud ja avalikult kasutatavate veeskamiskohtadega –
juurdepääs toimub valdavalt läbi eramaade. Jõe ääres asub mitmeid veeturismi ja puhkemajutust
pakkuvaid ettevõtteid, kelle territooriumilt on samuti võimalus matka alustada, lõpetada või seal
puhkepause teha. Avalike ja selgelt tähistatud aluste vette laskmise kohtade puudumine on
takistuseks veematkatee toimimisel ja veematkade korraldamisel.
Mööda jõge liikudes võib näha mitmekesist kaldamaastikku ja veetee äärde jääb mitmeid
vaatamisväärsusi. Samas puudub vee poolt selge ülevaade vaatamisväärsustest ning võimalus
teha veematkal puhkepause ja samal ajal vaatamisväärsusi külastada.
Pärnu jõel toimub kevadeti suurvee ajal Türi-Tori kiirlaskumine, mis on Eesti pikim
aerutamismaraton. 104 km pikkune marsruut algab Paides Pärnu ja Esna jõgede ühinemiskohas
ja lõppeb Sindis. Planeeringualale jääb maratoni rahvamatka distants, mis saab alguse Kurgjalt ja
mille pikkus on 47 km. Pärnu jõgi on sportliku klassifikatsiooni järgi kõige kergema tasemega ehk
sobilik kõigile, kes on omandanud kanuu- või süstajuhtimise tehnikad.
Pärnu jõe veematkateele jäävad mitmed kärestikud:
Suurejõe maanteesillast 50 m allavoolu asub kunagisest Suurejõe veskitammist kujunenud
kärestik;
Vihtra rippsillast 200 m allavoolu asub Vihtra kunagise veskitammi asemele tekkinud
kärestik;
39 Loodusmatkad.ee veebileht. 40 Seiklevee.ee veebileht.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
47
Jõesuu rippsilla juures asub kõrgete kallaste vahel kärestikuline jõelõik ligi 1 km ulatuses,
langusega 1,9 m;
u 1 km Tori maanteesillast allavoolu asub Virula veskitammi kärestik – kiirevooluline
jõelõik, kus madala vee korral ulatuvad suured kivid välja ja on suur laine.41
Pärast Sindi paisu likvideerimist on jõelõigul vaid üks pais. See on Kurgjal, kus peab ohutuse
tagamiseks aluse veest välja tõstma ja maismaad pidi ümber paisu viima.
Reiu jõe veematkatee – 72,2 km pikkune Reiu jõgi saab alguse Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu
jõkke 9,1 km kaugusel suudmest. Reiu jõgi on vaheldusrikka kaldamaastikuga, parajalt käänuline
ning huvitav veematkadistants kevadel ja suve algul.42
Planeeringualasse jääb Reiu jõe suudmeala 1,2 km ulatuses, alates vanast raudteesillast ja Reiu
vabaõhulavast. Seetõttu on käsitletav piirkond Reiu jõe veematkade lõpp-peatus, peatuspaik või
väljumiskoht Pärnu jõele. Alates raudteesillast on jõgi laevatatav ning seal saab suuremate
alustega veel liigelda ja veekogu mitmekülgsemalt kasutada.
Sauga jõe veematkatee – Sauga jõgi on 78,4 km pikkune ja suubub Pärnu jõkke selle vasakkaldal,
1,3 km kaugusel suudmest. Alamjooks on enne suubumist lai ja väga aeglase vooluga. Jõel on vähe
allikaid, mistõttu jääb see suvel veevaeseks. Veematkateena on jõgi kajastatud 23,3 km ulatuses,
alates Päivere küla Sepa sillast43. Planeeringualasse jääb Sauga jõgi 2,5 km ulatuses alates
Kalurikülast (ka Fishing Village), mis pakub erinevaid veega seotud puhkamise võimalusi. Jõe
vasakul kaldal Siimu silla ja Vana-Pärnu jalakäijate silla vahelisel alal paikneb maaliline Vana-Sauga
kalasadama ala.
Suunised veematkateede arendamiseks
Arendada jõgede kallastel välja avalikult kasutatavad puhke- ja peatuskohad koos
matkapaatide (süsta, kanuu, parve jms) vettelaskmise ja sildumise võimalustega.
Kuvada veeteel liiklejatele teavet asukoha, ohutuse, peatuskohtade ja vaatamisväärsuste
kohta (anda teavet ohtlike jõelõikude kohta, markeerida sildade nimed jms).
Säilitada ja vajaduse korral avada veeteelt vaateid vaatamisväärsustele ja väärtuslikele
maastikele. Kavandada sildumisalad huviobjektidele juurdepääsuks.
Kuna maalises piirkonnas on kaldaalad valdavalt eraomandis, on veematkatee terviklikul
toimimisel oluline roll jõeäärsetel puhkeettevõtetel. Sellega seoses soodustada jõeäärset
puhkeettevõtlust ja veeteenuste pakkumist.
41 Türi-Tori maratoni veebileht. 42 Loodusmatkad.ee veebileht. 43 Seikleveel.ee veebileht.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
48
Tingimused veematkateede arendamiseks
Tagada veematkateele avalikud juurdepääsud ning kavandada kohad aluste vettelaskmiseks
ja sealt väljatõmbamiseks.
Kavandada veematkateed teenindav puhketaristu (puhkealad, sildumisalad puhkealadele ja
vaatamisväärsustele juurdepääsuks jms). Arvestada puhkeala teenindamiseks vajalike
ehitiste kavandamisel jõe ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega ning vajaduse korral
teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
3.2.2.2. Matkarajad ja -marsruudid
Olemasolevad jõe lähedal paiknevad matkarajad asuvad linnalise asustusega alal ja Kurgja
piirkonnas. Linnalises piirkonnas on jõeäärne puhketeede võrgustik osaliselt välja arendatud.
Pärnu jõe vasakkaldal on kergliiklejate ühendus tagatud Pärnu keskranna muulist kuni Sindi
keskuseni, paremkaldal Kesklinna sillast kuni Tammiste külani. Pärnu linnas paikneb jalg- ja
jalgrattatee suures osas vahetult jõe kaldal või selle vaateulatuses.
Jõe kaldal, Pärnu linna ja Tammiste küla vahelisel alal on RMK Tammiste metsarada ‒ 2,8 km
pikkune puhkekohtadega varustatud matkarada. Pärnu linna ja Paikuse alevi vahelisel alal Pärnu
ja Reiu jõe kallastel paiknevad Reiu-Raeküla terviserajad ‒ 3, 5 ja 10 km pikkused tähistatud
terviserajad ja neid ühendavad metsarajad. Sindi jõe äärses rohevööndis asub Sindi terviserada,
kus talviti on 2,5 km pikkune ja 1,9 km ulatuses valgustatud suusarada.
Olemasolev taristu ja jõeäärsed puhkeotstarbelised maa-alad annavad võimaluse puhkealade ja -
teede paremaks sidumiseks ning veeäärsete puhkevõimaluste edasiseks arenguks, mis pakuvad
linnalises piirkonnas erineva pikkusega radade läbimise võimalust.
Maalises piirkonnas on jõekaldad valdavalt eraomandis ja põllumajanduslikus kasutuses. Vee
äärde pääseb keskustes (Toris, Jõesuus) ja puhketeenuseid pakkuvate asutuste ja ettevõtete
maa-aladelt. ahetult jõe kaldal matkamise võimalused puuduvad.
Erinevate matkateede ristumise sõlmpunkt on C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal. Selle alalt
kulgeb läbi 375 km pikkune Oandu ̶ Aegviidu–Ikla matkatee, mis algab Põhja-Eestist Lahemaa
rahvuspargist, viib läbi Kõrvemaa metsade, ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa
rahvuspargi – ja Pärnumaa metsade, kuni jõuab mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe
rannale Iklas.
Matkatee üks osa on Kurgjalt algav Sakala tee matkarada (12,2 km), mis on märgistatud ja
varustatud puhke- ja lõkkekohtade ning telkimisvõimalusega. Rada kulgeb metsateedel, mida
mööda käis C. R. Jakobson Kurgjalt Viljandisse ajalehte Sakala toimetamas. Sakala rajal Saeveski
ja Kabelimäe lõkkekohtade vahel paikneb tähistatud 8 km pikkune ringikujuline Saarjõe
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
49
matkarada. Vaheldusrikas rada kulgeb jõe kallastel, ürgorus, mis on kohati 5 m sügav ja 40–50 m
lai.
Planeeringualal paiknevad mitmed jalgrattamatka marsruudid. Üle-eestilised rattamatkateed
nr 2 Tallinn–Pärnu ja nr 5 Värska–Pärnu pakuvad võimalust matkata pikal lõigul mööda Pärnu jõe
äärseid teid ja tänavaid. Rattamatkatee nr 2 Tallinn–Pärnu kulgeb planeeringualal jõe vasakkaldal
Pärnust Jõesuuni ja jõe paremkaldal Jõesuust Vihtra kaudu Vändrani. Rattamatkatee nr 5
Värska–Pärnu kulgeb jõe vasakkaldal Pärnust Jõesuuni ning edasi mööda Navesti kallast ja
Soomaa rahvuspargi teid.
Tervikuna asub planeeringualal Vändra–Jõesuu rattamatkatee nr 372, mis on 82,4 km pikk ja
kulgeb distantsil Vändra–Kurgja–Suurejõe–Kaansoo–Jõesuu–Vihtra–Suurejõe–Vändra.
Rattamatkateest pool on kruusa kattega ja võib olla suvel tolmune.
Paikusel kulgeb Pärnu ja Reiu jõe kallastelt läbi rattatee nr 364 Paikuse ring, mis on 27 km pikkune
teeolude poolest vaheldusrikas matkatee. Tori alevist on võimalik mööda rattamarsruuti nr 373
liikuda Kaisma järve puhkealale, kus pärast 35 km rattamatka on võimalik külastada 6 km pikkust
laudteed ja kasutada järveäärseid puhkevõimalusi (paadisõit, ujumine, kalastus, majutus).
Pärnu linnas Siimu ja Kesklinna silla vahelisel lühikesel lõigul kulgeb planeeringualalt läbi
rattamatkatee nr 1 Ikla–Narva, mis kuulub ühtlasi rahvusvahelisse rattateede süsteemi EuroVelo
(nr 10 Balti marsruut ja nr 13 Raudse eesriide matkatee).
Piirkonna puhkevõrgustiku kasutust soodustab Rail Balticu reisijate raudteejaama
väljaarendamine Pärnus ning kohalike peatuste arendamine Urgel, Tootsis ja Kaismal.
Teemaplaneeringuga kavandatakse maalises piirkonnas Pärnu jõe äärne jalgrattamarsruut jõe
mõlemal kaldal Sindi raudteesillast Kurgjani. Matkamarsruut seob olemasolevad marsruudid
üheks tervikuks ning on jätk Pärnu jõe puhketeele.
Suunised matkaradade ja -marsruutide arendamiseks
Veeäärsete puhkevõimaluste suurendamiseks ja veematka vaheldusrikkuse tagamiseks
kavandada maalises piirkonnas jõe kaldale puhketeid, matkaradu ja -marsruute.
Matkaradade ja -marsruutide atraktiivsuse tõstmiseks avada vaateid jõele (kujundada ja
hooldada vaatesihte, eemaldada võsa jms). Jõe vaadeldavuse parendamiseks kaaluda
vaatetornide ja vaateplatvormide kavandamist ning näha ette jõeäärseid peatuskohti.
Siduda jalgrattamatka marsruudid kergliiklusteede võrgustikuga, et tõsta liiklejate
turvalisust, pakkuda alternatiivseid teekondi ja luua võimalusi kohaliku keskkonnaga
tutvumiseks.
Ühendada jalgrattamatka marsruutidega Rail Balticu reisijate raudteejaam Pärnus ning
peatused Urgel, Kaismal ja Tootsis, Pärnu ühistranspordi keskterminal ja jõeäärsed
bussipeatused.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
50
Ühendada jalgrattamatka marsruudid terviklikeks teekondadeks, mida on võimalik kasutada
ringmarsruutidena.
Sõiduteedel paiknevatel jalgrattamatka marsruutidel tagada liiklejate ohutus. Kruusateed,
millel jalgrattamatka marsruudid kulgevad, viia eelisjärjekorras mustkatte alla.
Tingimused matkaradade ja -marsruutide kavandamiseks
Pärnu jõe äärsel jalgrattamatka marsruudil kaaluda ohutuse tagamiseks eraldi kergliiklustee
kavandamise vajadust või marsruudi suunamist väiksema liiklusega teedele.
Kavandada matkateid teenindav puhketaristu (puhke-ja peatuskohtad, vaateplatvorm,
vaatetorn jms). Arvestada puhketaristu kavandamisel jõe ehituskeeluvööndis kehtivate
tingimustega ning vajadusel teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Pärnu jõe äärne jalgrattamarsruut on kantud planeeringujoonisele.
3.2.2.3. Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad
Teemaplaneeringuga on määratud puhkevõrgustiku sõlmpunktid ning olulisemad puhke- ja
peatuskohad. Sõlmpunktid on piirkonnad, kus koonduvad eri tegevused ja kasutusvõimalused,
ristuvad matkamarsruudid ning paiknevad vaatamisväärsused, puhkealad või teenused.
Sõlmpunktides on võimalik erinevaid tegevusi ühendada ning seeläbi tugevdada puhkevõrgustiku
toimimist.
Puhke- ja peatuskoht on Pärnu, Sauga ja Reiu jõe kaldale kavandatav avalikkusele suunatud
ehitiste kompleks, mis teenindab matkaraja külastajaid, puhkajaid, suplejaid, kalastajaid ja
veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud jm väikealused). Puhke- ja peatuskoht on lähtudes
konkreetse asukoha võimalustest ja sobivustest varustatud näiteks järgmiste rajatistega:
ettevalmistatud lõkkease, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend,
veeliiklejate teenindamiseks slipp ja paadisild, supelranna rajatised. Puhke- ja peatuskohtade
kaudu on võimalik täiendada veematka taristut ja jõeäärseid puhkevõimalusi.
Puhkevõrgustiku sõlmpunktideks on Kurgja-Särghaua piirkond, Suurejõe, Vihtra ja Jõesuu
külakeskus, Tori alevi ja Sindi linna keskus, Reiu jõe suudmeala ja Pärnu linn. Linnalises piirkonnas
on olulisemateks jõega seotud puhke- ja peatuskohtadeks määratud Veteranide park, Niidu
parkmets, Tammiste mõisa alune aas ja Vana-Sauga mõisapark, maalises asustuses Taali
metskond ja Taali mõis ning Pulli kiviaja asulakoht.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
51
Nimi Huviväärsuste loetelu Kurgja-Särghaua sõlmpunkt
C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Kurgja veskipais (IVK)44, Kurgja talu (M)45 Särghaua talu (PK)46 ja TTÜ Särghaua õppekeskus, Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee, Sakala matkarada
Suurejõe sõlmpunkt Suurejõe vesiveski (M, IVK), Suurejõe sild (IV), Suurejõe meierei hoone (PK), Mustaru mõisa park (ka Uue-Vändra mõis) (PK)
Vihtra sõlmpunkt Vihtra rippsild (PK), Vihtra külakeskus ja raamatukogu, Vesiveski saared, ajaloolised veskid ja talukoht (Reimanni jahu- ja püüliveski, möldri maja, saeveski, Ülejõe talu tall) (PK), Vihtra mõisa hooned (meierei, magasiait, karjalaut, peahoone) (PK)
Jõesuu sõlmpunkt Jõesuu rippsild (PK, IVK), Navesti jõe suue, Jõesuu meierei (PK), Hiiesaarestik, hiiehaud ja hiieaas, Pärnatõkke „Poola sild“
Tori sõlmpunkt Tori põrgu liivakivi paljand, Kurjamaa mägi ja Tõngi oja ehk Vanakuradi
silmavesi, Tori hobusekasvandus, Tori muuseum, Tori sild (IVK), EELK Tori Püha Jüri mälestuskirik, Tori mõisa hooned (M), Tori muuseum, Soomaa värav, Tori-Jõesuu tee (IVK), Songa „Poola sild“, Haabjakeskus
Taali metskonna puhke- ja peatuskoht
Tori pastoraadi peahoone ja park (M), Taali metskonna jõe aas (IVK), Randivälja õigeusu kirik (PK), Oore-Virula vesiveski pais (PK), Oore ja Randivälja liivakivi paljandid
Taali mõisa puhke- ja peatuskoht
Taali mõis (M), Taali mõisa park (M), Taali mõisa kalmistu, Taali mõisa pargi kaldaala (IVK), supluskoht, Lõusa aas, Taali krossirada
Pulli puhke- ja peatuskoht
Kiviaja asulakoht, supluskoht, puhkekoht
Sindi sõlmpunkt Sindi kärestikukeskus, Sindi muuseum, Sindi jõe äärsed pargid ja kalmistud (dendropark, Ojakalda park EV 100 tammedega), Sindi õigeusu kirik ja kiriku park (M, IVK), Sindi tööstuslinna pärand – Sindi kalevivabriku hooned ja tööliselamud (M), Sindi väliujula, endine Taali kool ja park (PK)
Reiu jõe suudmeala sõlmpunkt
Kiviaja asulakoht (M), Reiu-Raeküla metsad ja spordirajad, Tammiste metsad ja RMK matkarada, Lustipark (veeatraktsioonid), Reiu jõe suudmeala ja Sindi-Lodja sild (IVK), Reiu vana raudteesild (IVK), Paikuse laululava, supluskohad, Paikuse kiviaja küla teemapark ja kallasrada
Pärnu linna sõlmpunkt
Pärnu vanalinn, bastionaalvööndi pargid, Pärnu kuurort ja supelrand, miljööväärtuslikud alad, Jaansoni rada, Pärnu muul, rannaniidu
44 IVK – ilusa vaatega koht 45 M – mälestis 46 PK – pärandkultuuriobjekt
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
52
looduskaitseala ja matkarada, muuseumid, Pärnu kontserdimaja ja Endla teater, Pärnu jahtklubi sadam, Rail Balticu jaam, reisiparvlaeva sadam jm
Tammiste mõisa puhke- ja peatuskoht
Tammiste mõis, Tammiste mets
Veteranide pargi puhke- ja peatuskoht
Veteranide park, Jaansoni rada, Rail Balticu jaam, võimalik sadamakoht, supluskoht, lõkkekohad
Niidu pargi puhke- ja peatuskoht
Niidu metsapark, Jaansoni rada, piknikuala, lõkkekohad, supluskoht, parkla, koerteväljak
Sauga mõisa puhke- ja peatuskoht
Kaluriküla, Sauga mõisa park ja allee, Sauga mõisa varemed, Pärlimõisa tammepark (EV 100 tammed)
Tabel 2. Puhkevõrgustiku sõlmpunktide ning puhke- ja peatuskohtade huviväärsuste ülevaade
Suunised puhkevõrgustiku sõlmpunktide ning puhke- ja peatuskohtade arendamiseks
Puhke- ja peatuskohad varustada vajaliku inventari ja rajatistega (piknikukoht, varjualune,
lõkkekoht, infostend, käimla, jalgrattahoiukohad jms).
Kuvada teavet piirkonna vaatamisväärsuste ja tegevusvõimaluste kohta (viidad, stendid,
IT-rakendused jms).
Siduda Rail Balticu jaam Veteranide pargi puhke- ja peatuskohaga ning Reiu jõe suudmeala
sõlmpunktiga.
Arendada Reiu jõe suudmeala sõlmpunktis Pärnu ja Reiu jõe mõlemal kaldal välja puhke- ja
peatuskohad, kus on võimalik ühendada veematk loodusradade külastusega, pakkuda
erinevaid puhketeenuseid (veeatraktsioonid, telkimise ja kämpingu ala, kettagolf,
kontserdikülastus jms).
Kurgja – Särghaua sõlmpunktis arendada puhketeenuseid, sh telkimise ja majutuse võimalusi
piirkonnas. Kaaluda kergliiklejatele mõeldud silla (rippsilla) kavandamise võimalust, et
parendada Kurgja Talumuuseumi ja Särghaua õppekeskuse vahelist ühendust,
puhkevõrgustiku sõlmpunkti sidusust ja piirkonna külastuspotentsiaali.
Jõesuu ja Tori sõlmpunktides arendada turismi ja kultuurisündmusi toetavaid teenuseid.
Tingimused puhkevõrgustiku sõlmpunktide ning puhke- ja peatuskohtade arendamiseks
Luua sõlmpunktides eeldused puhke- ja peatuskohtade ning puhketeenuste arendamiseks
(sobiv maakasutus, veeäärsete puhkealade reserveerimine jms).
Kavandada sõlmpunktides ning puhke- ja peatuskohtades võimalused matkapaatide
vettelaskmiseks, sealt väljatõmbamiseks ning sildumiseks.
Tagada puhke- ja peatuskohtadele avalikud juurdepääsud.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
53
Arvestada puhkeala teenindamiseks vajalike ehitiste kavandamisel jõe ehituskeeluvööndis
kehtivate tingimustega ning vajaduse korral teha ettepanek ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
Planeeringujoonisele on kantud puhkevõrgustiku sõlmpunktid ning puhke- ja peatuskohtade
asukohad.
3.2.2.4. Avalikud supluskohad
Suplemine ja ujumine on oluline jõega seotud puhkamise võimalus. Pärnu jõe ääres paikneb
mitmeid erineva kasutustiheduse ja erinevalt varustatud supluskohti, millest ametlik on vaid Sindi
ujula. Viimastel aastatel on hoogustunud ka talisupluse harrastamine.
Teemaplaneeringuga seatakse suunised ja määratakse tingimused avalike supluskohtade47
kavandamiseks. Linnalises piirkonnas on määratud avalike supluskohtade põhimõttelised
asukohad.
Suunised avalike supluskohtade arendamiseks
Varustada supluskohad vajalike rajatiste ja inventariga (nt info- ja päästestendid,
riietuskabiinid, pingid, palliplatsid, mängu- ja spordirajatised, teisaldatavate tualettide
alused, varjualused, ujumissillad, vettehüppe platvormid, teenindavad parklad ja
juurdepääsuteed veekogule jms).
Supluskohtade arendamisel lähtuda universaalse disaini põhimõtetest, et arvestada
vananeva ühiskonna vajadustega ja tagada võimalikult laiale kasutajagrupile jõeäärse
puhkuse võimalused (näiteks kaaluda supluskohtade varustamist kaldtee, käsipuu jm toetava
inventariga vaegliikujatele).
Pärnu jõe puhkeala supluskohtade esteetilise ja tervikliku välisilme tagamiseks on soovitatav
välja töötada ühtne kujunduskontseptsioon.
Uute supluskohtade kavandamisel arvestada kaasneva hoolduse vajadusega. Natura jõel on
soositud lahendused, mille puhul on setete eemaldamise vajadus väiksem.
Tingimused avalike supluskohtade kavandamiseks
Täpsustada linnalises piirkonnas avalike supluskohtade asukohad.
47 Nõuded suplusveele ja supelrannale on kehtestatud sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
54
Maalises piirkonnas kaaluda avalike supluskohtade kavandamist puhkevõrgustiku
sõlmpunktidesse ning puhke- ja peatuskohtadesse.
Tagada avalikule supluskohale avalik juurdepääs.
Kavandada võimalused supluskoha varustamiseks vajalike rajatistega.
Kuna jõgede laevatataval osal on veeliiklusel eeliskasutus, tuleb supluskohtade ohutu
kasutuse tagamiseks tähistada suplemiseks ettenähtud veeala ja kaaluda eripiirkonna
määramist.
Supluskohtade põhimõttelised asukohad linnalises piirkonnas on kantud planeeringujoonisele.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
55
3.3. Väärtuslikud maastikud Pärnu maakonna planeeringus on määratud väärtuslikud maastikud, kaunid veeteelõigud ja
silmapaistvalt ilusa vaatega kohad.
Väärtuslike maastikena käsitletakse inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena kujunenud
kultuurmaastikke, milleks on eelkõige põllumajandusmaastik, kus on säilinud asustus ja teedevõrk
koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslike maastikena on määratud alad, kus on
kontsentreerunud kultuurilis-ajalooline, looduslik ja puhkeväärtus ning turismipotentsiaal,
identiteedi- ning esteetiline väärtus. Pärnu jõgi kulgeb suures osas väärtusliku maastiku ääres või
läbi selle. Planeeringualal jäävad jõe äärde järgmised väärtuslikud maastikud:
Pärnu rand ja vanalinn;
Niidu-Tammiste metsamaastik;
Reiu jõe suudmeala;
Sindi linn;
Tori;
Vihtra-Suurejõe-Kurgja jõemaastik.
Lisaks paiknevad planeeringualal Piistaoja põllumaastik ning osaliselt Vändra ja Soomaa
väärtuslikud maastikud. Pärnu maakonna planeeringuga on tehtud ettepanek määrata
rahvusmaastikeks Pärnu rand ja vanalinn, Tori ning Vihtra-Suurejõe-Kurgja jõemaastik.
Kaunid veeteelõigud planeeringualal on Pärnu, Navesti ja Reiu jõgi. Kauni veetee moodustab jõgi
koos kaldaalaga jõe ehituskeeluvööndi ulatuses. Veeteelõigud on sobilikud, et sinna kavandada
matkateid ja turismimarsruute. Teemaplaneeringuga on kavandatud Pärnu jõe veematkatee ja
puhketee ning kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid jõe äärde. Teemaplaneeringuga määratakse
planeeringuala ulatuses kauniks veeteelõiguks Sauga jõgi.
Silmapaistvalt ilusa vaatega kohti iseloomustab võrdlemisi hea ligipääs ja vaadete avarus.
Planeeringualale jäävad järgmised Pärnu maakonna planeeringuga määratud ilusa vaatega kohad:
Sindi vana raudteesild;
Reiu vana raudteesild;
Tori sild;
Reiu jõe suue;
Sindi kirikupark;
Pärnu jõgi Taali metskonna juures;
Tori-Jõesuu tee;
Suurejõe veski;
Kurgja veskipais;
Mädara linnamägi (planeeringualas,
jõest eema
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
56
Skeem 15. Väärtuslike maastike ja ilusa vaatega kohtade paiknemine planeeringualal
Arvestades jõeäärsete vaadete atraktiivsust ja puhkeväärtust ning avalikku huvi, määratakse
teemaplaneeringuga täiendavad silmapaistvalt ilusa vaatega kohad:
Vihtra ja Jõesuu rippsild;
Pärnu kesklinna, Siimu, Papiniidu, Vana-Pärnu jalakäijate, Sindi-Lodja, Vallikraavi ja
Suurejõe sild;
Sindi laululava;
Taali mõisa pargi kaldaala (Saare tee);
Siimu silla ja laevaremonditehase vaheline ala, sh vaade Haapsalu maantee sihilt
Eliisabeti kiriku tornile;
Kesklinna ja Siimu silla vahelisel kaldaalal vaated Vallikraavi suudmele, Lootsi tornile ja
jahtklubile.
Jõeäärsed ilusa vaatega kohad on teemaplaneeringuga arvestatud puhkevõrgustiku
sõlmpunktide, puhke- ja peatuskohtade ning jõe puhkeväärtusliku ala koosseisu.
Teemaplaneeringuga antakse suunised Pärnu jõe äärde jäävate väärtuslike maastike ning
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
57
Pärnu, Reiu ja Sauga jõe äärde jäävate ilusa vaatega kohtade ja kaunite veeteelõikude
arendamiseks48.
Suunised väärtuslike maastike, kaunite veeteelõikude ja ilusa vaatega kohtade
arendamiseks
Väärtuslikud maastikud koos kauni veetee ja silmapaistvalt ilusa vaatega kohtadega liita
matkateede ja -marsruutide koosseisu.
Matkamarsruutide kavandamisel arvestada maastikuväärtustega ja tuua need esile.
Silmapaistvalt ilusa vaatega kohtades tagada vaadete säilimine. Vältida vaateulatusse
uusehitiste kavandamist, mis ei ole kooskõlas maastiku väärtustega. Vaatekohtadele näha
ette avalik juurdepääs ja võimalusel puhkeala. Tehnilise taristu objektide kavandamisel
väärtuslikule maastikule ja kauni veetee äärde ning ilusa vaatega kohtade vaateulatuses
tagada kavandatava kooskõla maastiku väärtustega. Suuremõõtmelise tehnilise taristu
objekti kavandamisel, mis võib olla maastikul domineeriva mõjuga, teha visuaalse mõju
hinnang, et selgitada välja kavandatava objekti sobivus, leida sobiv asukoht ja seada
vajaduse korral leevendavad meetmed.
Kõrgelt hinnatud maastikuväärtuste ja tuuleparkide domineeriva visuaalse mõju tõttu
vältida väärtuslikule maastikule tuuleparkide kavandamist. Põhjendatud vajaduse korral
on tuuleparke võimalik väärtuslikule maastikule kavandada, kuid nende asukohta ja
paiknemist tuleb hoolikalt valida visuaalse mõju hindamise kaudu.
Päikeseparkide paigaldamisel tuleb lahendus kavandada väärtuslikku maastikku sobivalt,
arvestades maastiku mustrit ja väärtuslikke maastikuelemente. Päikesepargid ei tohi
häirida vaateid kaunilt veeteelt, ilusa vaatega kohtadest ning avalikelt teedelt
väärtuslikele maastikuelementidele (ajaloolised hooned, avatud vaadetega maastikud,
veekogud jms). Päikesepargi kavandamisel eelistada vähem silmapaistvaid asukohti
maastikul.
Vältida tööstuslike päikeseparkide rajamist väärtuslikule maastikule. Suurel maa-alal
paiknevaid tööstuslikke päikeseparke on võimalik kavandada üksnes põhjendatud
vajaduse korral. Nende kavandamisel teha visuaalse mõju hinnang, et selgitada välja
päikesepargi asukoha sobivus ja seada vajaduse korral leevendavad meetmed lähtudes
maastiku väärtustest. Hinnata päikesepargi paiknemist, suurust, vaadete säilimist
maastikuväärtustele, vaadete sulgemise ulatust, domineerimist väärtuslikul maastikul
jms.
48 Planeeringualale jäävate Vändra ja Piistaoja väärtusliku maastiku arendamisel tuleb lähtuda Pärnu maakonna planeeringust. Soomaa väärtusliku maastiku puhul tuleb lähtuda Soomaa piirkonna teemaplaneeringust.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
58
Tingimused väärtuslike maastike, kaunite veeteelõikude ja ilusa vaatega kohtade
arendamiseks
Täpsustada väärtuslike maastike piirid ning kaitse- ja kasutustingimused.
Määrata vaatesektorid ja näha ette meetmed vaadete avatuna hoidmiseks. Tagada
maastikuväärtuste vaadeldavus, arvestades eelkõige vaadetega avalikelt teedelt ja
veematkateelt. Näha ette võimalused jõe vaadeldavuse suurendamiseks ‒ selleks luua
vaatekohti, -platvorme, -torne jms.
Määrata tingimused päikeseparkide kavandamiseks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
59
3.4. Kultuuriväärtused
Kultuuripärand on meie kultuuri ja identiteedi oluline osa, millest tulevad füüsiliselt nähtavale
ajaloo kihistused. Kultuuriväärtustena käsitletakse teemaplaneeringus riikliku kaitse all
olevaid mälestisi, kohalikul tasandil kaitstavaid miljööalasid ja erinevate uuringute käigus välja
selgitatud kultuuriväärtuslikke objekte, nagu 20. sajandi arhitektuuriväärtused,
maaehituspärand ja pärandkultuuriobjektid. Teemaplaneeringus on välja toodud
arheoloogiatundlikud alad, millega tuleb tegevuste kavandamisel arvestada.
Teemaplaneeringus käsitletakse planeeringualal Pärnu, Reiu ja Sauga jõe lähistele jäävaid
kultuuriväärtusi.
Riiklikud mälestised
Mälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade
kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. Riiklikud mälestised on kajastatud kultuurimälestiste
registris49 ja nende kaitse on reguleeritud muinsuskaitseseadusega.
Pärnu jõe äärde jäävatest mälestistest on märkimisväärseimad Pulli ja Sindi-Lodja kiviaja
asulakohad. Pulli kiviaja asulakoht on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula, mis
paikneb Pärnu jõe paremal kaldal, Reiu jõe suudmest ülesvoolu Pulli külas. Hooajaliselt
kasutatud Pulli laagripaigas elati ilmselt 9000–8550 aastat enne Kristust. Vanuselt järgmised
on Sindi-Lodja asulakohad, mis jäävad Reiu jõe suudmealale ja olid kasutusel
7100–6600 aastat enne Kristust ning tõenäoliselt aasta läbi.
Pärnu linnas ulatuvad planeeringualale üksikud mälestised. Pärnu jõe suudmesse jäävad
Pärnu muinsuskaitseala ning arheoloogiamälestised (kunagised asulakohad). Vana-Pärnu ja
Ülejõe linnaosades paiknevad asulakohad ulatuvad Pärnu ja Sauga jõe kaldani ning jäävad
osaliselt planeeringualasse. Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra50 kohaselt ulatub
muinsuskaitseala kaitsevöönd planeeringualale Rannapargi ja Vallikraavi suudme vahelisel
lõigul. Olulised kaitstavad väärtused on Pärnu jõe paremkaldalt ja Sauga jõe suudmealalt
avanevad vaated Pärnu vanalinnale.
Sindi linnas kui kunagises töölisasulas on palju riiklikke mälestisi, sh vahetult jõe kaldaalale
jääv Sindi õigeusu kirik koos pargiga ning Sindi kalevivabriku hooned. Kalevivabriku kompleks
koosneb nii tööstushoonetest kui ka tööliselamutest ning sellel on Sindi linna kujunemisloos
märgiline tähtsus.
Sindist ülesvoolu asuvad Taali mõisakompleks koos pargiga ja Tori pastoraadi peahoone, Tori
alevis Tori kirik ja kalmistu ning Tori mõisa hooned, Suurejõe vesiveski ja Kurgja talu. Lisaks
nimetatule asub jõgede ääres mitmeid kalmistuid, kalmeid ja ohverduskohti. Arvestades
veekogude olulist rolli asustuse ajaloos, asuvad paljud piirkonna riiklikest mälestistest just
Pärnu jõe ääres.
49 Kultuurimälestiste register. 50 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
60
Skeem 16. Riiklike mälestiste paiknemine planeeringualal
Miljööväärtuslikud alad
Miljööväärtusega hoonestusala on kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringuga määratletud
ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu,
haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Pärnu
jõega on otseselt seotud viis miljööala.
Jõe miljööala asub Pärnu Eeslinna asumis Pärnu jõe vasakkaldal. Tegemist on
kunagisest kalurikülast välja kasvanud Pärnu vanima eeslinna osaga, mille miljöö
kujunemisel on oluline roll Pärnu jõel, jõele suunduvatel tänavatel ja ajalooliselt
väärtusliku hoonestuse mitmekesisusel.
Sindi miljööala, kuhu kuuluvad Wöhrmanni puiestee koos vabriku tööliselamutega,
Sindi õigeusu kirik ja Kiriku park, raekoda ja hooneid ümbritsev haljastus.
Taali mõisakompleksi ja mõisapargi miljööväärtuslik ala asub Tori vallas Taali külas
Pärnu jõe vasakkaldal.
Tori asula miljööväärtuslik ala asub Tori aleviku keskuses valdavalt jõe vasakkaldal Tori
mõisa hoonestuse alal, kuid hõlmab ka Tori silda ja Tori vallamaja hoonet.
Oore küla talumaade miljööväärtuslik ala haarab ulatuslikku külamaastiku ala Pärnu
jõe paremkaldal.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
61
Sauga jõe lähistele, planeeringuala piirile jääb Haapsalu maantee miljööala. See asub Sauga
jõe paremkaldal Vana-Pärnu asumis ning pakub linna sisse- ja väljasõidul unikaalset vaatepilti
teeserva palistavast ajalooliselt väärtuslikust ja terviklikult säilinud 19. sajandi lõpu ja
20. sajandi alguse puitarhitektuurist.
20. sajandi arhitektuuripärandi objektid
20. sajandi arhitektuuripärandina51 on käsitletud aastatel 1870–1991 püstitatud ehitisi, mis ei
ole riikliku kaitse all. Planeeringualale, jõe lähistele jäävad järgmised 20. sajandi
arhitektuuripärandi objektid – Siimu sild52, Beti linaait, Tsentraalelektrijaam, „Silla“ kauplus,
Sindi hüdroelektrijaam ja korterelamu Tori alevis. Jõega otseselt seotud objektidest väärib
väljatoomist Siimu sild Sauga jõe suudmes ning Sindi hüdroelektrijaam.
Maaehituspärand
Maaehituspärandi53 hulgas on esitatud piirkonnale iseloomulik taluhoonestus ning valla- ja
koolimajad, mis ei ole riikliku kaitse all. Planeeringualale, jõe lähistele jäävad järgmised
maaehituspärandi objektid:
Taali ja Uue-Vändra vallamajad;
Taali ministeeriumikool, Viira algkool, Aleksandri (Pumbioja), Juurikaru ja Saalemaa
vallakoolid;
Tölba (Oore külas), Tasase (Muraka külas), Eldorado (Piistaoja külas), Tahkuse-Madise
(Piistaoja külas) rehemajad.
Pärandkultuuriobjektid
Pärandkultuuriobjektidena54 käsitletakse eelmiste põlvkondade eluviisist jäänud nähtavaid
jälgi maastikul. See on eriline osa meie rahvakultuurist ja rahvuslikust identiteedist – nii
ainelise kui ka vaimse kultuuri pärandist. Pärandkultuuri tüübid on maa ja rahva ajalugu
valgustav, kultuurmaastiku kujunemise, kogukonna ajaloo ja talupidamisega seonduv,
töötleva tootmisega seotud ja metsanduslik pärandkultuur. Jõega seotud olulisemad objektid
on vesiveskid, rippsillad, poola sillad, parvetuskohad, koolmekohad, kalatõkked jms.
Kultuuriväärtuslike objektide täpsem nimekiri on toodud planeeringu lisas 3.
51 Muinsuskaitseameti riiklikus registris 20. sajandi arhitektuuripärandi andmekogu. Teemaplaneeringus on 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid toodud 2022. aasta detsembri seisuga. 52 20. sajandi arhitektuuripärandi andmekogus nimetatud Sauga sillana. 53 Muinsuskaitseameti riiklikus registris maaehituspärandi andmekogu. 54 Pärandkultuuriobjekte kaardistati RMK algatusel aastatel 2005–2011. Töö tulemusel on lisaks Maa-ameti andmebaasile välja antud infomaterjal „Pärnumaa pärandkultuurist“.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
62
Skeem 17. Pärandkultuuriobjektide, 20. sajandi arhitektuuripärandi objektide ja maaehituspärandi paiknemine Pärnu jõe ääres
Arheoloogiatundlikud alad
Teave arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta täieneb ja uueneb ajas pidevalt.
Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järvede, jõgede,
mereranna) kallastele, mistõttu on kogu Pärnu jõe kaldaala Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade
piires arheoloogiatundlik ala55, kus on suur tõenäosus, et seal tuleb ilmsiks uusi arheoloogilisi
leide. Arheoloogiatundlikel aladel tuleb ehitustööde ja ka maaharimise käigus olla tavalisest
tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada. Selleks, et tagada pärandi, mis ei ole
veel riikliku kaitse all, kaitse, tuleb neil aladel ehitustegevuse kavandamisel teha koostööd
Muinsuskaitseametiga.
55 Arheoloogiatundlikud alad on teemaplaneeringus käsitletud 2021. aasta seisuga Muinsuskaitseameti esitatud materjali alusel. Arvestada tuleb, et teave arheoloogiatundlike alade kohta ajas täieneb ja võib muutuda.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
63
Skeem 18. Arheoloogiatundlike alade paiknemine planeeringualal
Suunised kultuuriväärtuste säilimiseks ja arendamiseks
Kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks hoida kultuuriväärtuslikud objektid ja alad
kasutuses. Planeeringute koostamisel soodustada jõeäärsete kultuuriväärtuslike alade ja
objektide kasutuses hoidmist (paindlik maakasutus, segahoonestuse, ühiskondlike või
avalike funktsioonide ja puhkealade ning matkamarsruutide kavandamine jm konkreetse
ala või objekti iseloomu arvestavad sobivad meetmed).
Kaaluda kultuuriväärtuslike objektide lisamist vaatamisväärsustena puhkealade ja
matkateede võrgustikku, kavandada viidastus ja infokandjad ning tagada avalikud
juurdepääsud.
Kaaluda jõe äärsete alade arendamisel asustuse kujunemise erinevate ajalooliste
kihistuste esile toomist, et tutvustada piirkonna asustuse arengu järjepidevust
(kujunduselementidena avaliku ruumi projektides, tööstuspärandi esile toomine
endistele tootmisaladele uue linnaruumilise lahenduse leidmisel, turismimarsruutide
välja töötamisel jms).
Tingimused kultuuriväärtuste säilimiseks ja arendamiseks
Määrata kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed. Hinnata jõe äärde
jäävate 20. sajandi arhitektuuripärandi, maaehituspärandi ning pärandkultuuri objektide
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
64
väärtusi, kaaluda nende määramist väärtuslikuks üksikobjektiks. Piirkondades, kuhu
väärtuslikud üksikobjektid on koondunud, kaaluda miljööalade moodustamist.
Tagada kultuuriväärtuslike objektide vaadeldavus, arvestades eelkõige vaadetega
avalikelt teedelt ja veematkateelt. Määrata olulisemad vaatesektorid ja meetmed nende
avatuna hoidmiseks.
Täpsustada koostöös Muinsuskaitseametiga meetmed veel leidmata arheoloogiapärandi
hävimise vältimiseks jõe arheoloogiatundlikel aladel.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
65
3.5. Rohevõrgustik
Rohevõrgustik (ka roheline võrgustik) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav
ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest
kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.
Rohevõrgustikuga tagatakse tasakaalustatum ruumistruktuur, ökosüsteemide ja liikide
säilimine ning keskkonna loodusliku iseregulatsiooni võime, sh kliimamuutuste leevendamine
ja nende mõjudega kohanemine, mis koosmõjus tagab kvaliteetse elukeskkonna ka
inimestele.
Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele
kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku
funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tugialad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja
on liikide rände- ja liikumisteedeks ühest tugialast teise. Koridorid on looduslike alade riba- ja
joonstruktuurid (tugialadest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad
või muudetavad).
Pärnu jõe teemaplaneeringus käsitletakse Pärnu, Sauga ja Reiu jõge rohevõrgustiku
koridoridena. Jõgi on siseveekogude ökosüsteemi osa, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes
mitmekesistab selle funktsioone ja loob eri alade vahel sidusust. Rohevõrgustiku kontekstis on
siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa
elurikkuse säilimisele. Veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja
liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele. Veekogudel on tähtis roll veevoogude
reguleerimisel ning jõgede lammid pakuvad kaitset üleujutuste eest. Rohevõrgustiku
koosseisu kuuluvaid veekogusid koos kaldaaladega nimetatakse eraldiseisvalt ka
sinivõrgustikuks56.
Ökoloogiliset hästi toimiv, sidus ja mitmekülgne rohevõrgustik annab võimaluse alal hoida ja
seeläbi kasutada erinevaid looduse pakutavaid hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid57.
Planeeringualal on üsna suur põllumajandusmaade osakaal ja tihe asustus, mistõttu on
piirkonna rohestruktuur väiksema katvuse ja peenema struktuuriga kui alaga külgnevatel
suurtel loodusmaastikel (nt Soomaa rahvuspargil). Planeeringualale jäävad tugialad on
väikesed, kuid tänu rohketele rohekoridoridele on võrgustiku sidusus üldiselt hea. Maakonna
rohelist võrgustikku toetavad Pärnu linna lähiümbruse metsad, mis on lisaks rohelise
võrgustiku staatusele määratud Pärnu maakonna planeeringuga puhkemetsadeks ning on
kohalikul tasandil rohestruktuuri elemendid.
56 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, Keskkonnaagentuur 2018. 57 Ökosüsteemiteenused – looduse hüved, mida ökosüsteemid inimestele pakuvad. Teenused jagatakse kolme rühma: reguleerivad teenused – teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine; varustusteenused – teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena; kultuuriteenused – teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
66
Skeem 19. Rohevõrgustiku paiknemine planeeringualal58
Pärnu maakonna planeeringuga on määratud maakonna taseme roheline võrgustik ja üldised
kasutustingimused, et selle toimimist tagada ja säilitada. Teemaplaneeringuga on täpsustatud
ja täiendatud maakonnaplaneeringuga seatud rohevõrgustiku toimimise tingimusi jõgede kui
teatavat liiki rohelise võrgustiku koridoride osas. Muus osas rohevõrgustiku täpsustatud ei ole
ja Pärnu, Sauga ja Reiu jõe rohelise koridori alast väljaspool paikneva rohevõrgustiku puhul
jäävad kehtima Pärnu maakonna planeeringus seatud tingimused59.
Jõe kui rohelise võrgustiku koridori laius on jõgi koos selle kalda ehituskeeluvööndi60
ulatusega.
Suunised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks
Rohekoridori jääval alal säilitada kaldamaastiku looduslik seisund, mis võimaldab
loomadel vabalt liikuda ja looduslikel taimekooslustel levida.
Linnalises piirkonnas, kus olemasolev asustus paikneb jõe ehituskeeluvööndis või kus
ehituskeeluvöönd on vähendatud, tagada rohekoridori toimimine. Vajaduse korral näha
58 Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud maakonnaplaneeringu täpsusastmes, milles ei sisaldu kehtivate üldplaneeringutega tehtud rohevõrgustiku täpsustused. 59 Pärnu maakonna planeering. 60 Jõe ehituskeeluvööndi ulatus on vajalik iga kord välja selgitada lähtudes kehtivast seadusest, sh sellest tulenevatest erisustest ja kohaliku omavalitsuse planeeringust.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
67
ette meetmed rohevõrgustiku tugevdamiseks – säilitada ja suurendada kaldaalal
elurikkust, tagada optimaalne kõrghaljastuse osakaal (avatud ja varjuliste alade
vaheldumine inimesele meeldiva ning liikide jaoks vajaliku vahemaa jooksul), endiste
tootmisalade ümber kavandamisel parendada jõeäärse rohekoridori toimivust ja
suurendada rohealade osakaalu.
Arvestades jõgede olulisust rohevõrgustiku toimimisel ja jõeäärsete haljasalade olulisust
kliimamuutustega kohanemisel, toetada ja tugevdada jõeäärset rohekoridori. Haarata
rohekoridori koosseisu jõeäärsed lammialad, metsaalad ja pargid ning arvestada maastiku
mitmekesisuse ja elurikkuse säilimisega.
Vältida uute hoonete kavandamist rohekoridori. Jõe ehituskeeluvööndi vähendamise
vajaduse korral tuleb arvestada rohekoridori toimimise tagamisega.
Vältida jõe kui rohekoridori kaldaalal tarastamist. Selle vajaduse korral (elamu õueala,
karjamaa jms põhjendatud vajadusest tuleneva ala piiritlemisel) arvestada loomade vaba
liikumise ja kallasraja toimivusega.
Tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks
Täpsustada jõe rohekoridori piirid ja toimimist tagavad tingimused.
Jõe kaldaala arendamise ja jõe kaldale ehitamisega säilitada maakonna rohevõrgustiku
sidusus ning parendada sidusust kohalikul tasandil.
Planeeringujoonisele on kantud maakonna rohevõrgustik, sh Pärnu, Sauga ja Reiu jõgi kui
rohekoridorid.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
68
3.6. Liikuvus ja tehniline taristu
3.6.1. Jõe veeala kasutus
Riigi huvid on tagada pääs jõelt merele, Pärnu sadama toimimine, väikesadamate ja
väikelaevaliikluse arenemine ning jõe kasutajate turvalisuse kindlustamine. Üleriigilises
transpordi ja liikumise arengukavas61 on suunaks seatud rannaäärse elu- ja külastuskeskkonna
atraktiivsus, mis soodustab mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuri
edasikandmist.
Pärnu jõgi on laevatatav suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni
Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani62. Pärnu jõe suudme ja
Kesklinna silla vaheline jõelõik on Pärnu Sadama akvatoorium.
Kohalik huvi on tagada jõele juurdepääs ja võimaldada võimalikult paljudel huvigruppidel
veeala turvaliselt kasutada, lähtudes piirkonna iseloomust ja vajadustest. Valdav osa piirkonna
elanikest ja väikelaeva omanikest paiknevad planeeringuala linnalises piirkonnas laevatatava
jõelõigu ääres. Pärnu linnas kasvas registreeritud veesõidukite arv ajavahemikul 2010-2020
ligi 60%, mis on toonud kaasa ka jõe veeala täpsema planeerimise ja reguleerimise vajaduse63.
Teemaplaneeringuga antakse üldised ja piirkondlikud suunised veeala kasutamiseks.
Piirkondlikud suunised on määratud linnalises piirkonnas. Arvestades, et Sindi raudteesilla ja
Kurgja vahelisel jõelõigul vahelduvad sügavamad alad madalate kärestikuliste aladega, jõge
kasutavad pikematel teekondadel peamistelt veematkajad ning lühematel teekondadel
kalastajad ja kohalikud elanikud, siis maalises piirkonnas jõe veeala tsoonideks ei jaotatud.
Üldised suunised jõe veeala kasutamiseks
Laevatataval alal näha ette võimalused veeteenuste (veetakso, veetrammi, väikepraami
jms) arendamiseks ning kavandada vastav taristu (sildumisala, peatuskoht jms),
arvestades seoseid maismaa transpordivõrgustikuga.
Kaaluda kaldaga püsivalt ühendatud ja funktsionaalselt seotud aluste64 (jõekohvikute,
saunakomplekside, kultuuriasutuste jms) kavandamist Pärnu jõele. Arvestades jõe
looduskaitselist väärtust võib aluste kavandamist kaaluda jõe laevatataval alal ja
soovitavalt Papiniidu sillast allavoolu jääval jõelõigul tingimusel, et ei halvendata Natura
loodusala kaitse eesmärke. Aluse välisilme, parameetrite ja täpse asukoha määramisel
arvestada ümbritsevat loodus- ja ehitatud keskkonda, sh 10% tõenäosusega esinevat
61 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. 62 Meresõiduohutuse seaduse § 21. 63 Pärnu jõe liikuvusuuringu aruanne. RUUMAB OÜ, 2021. 64 Kaldaga püsivalt ühendatud ja funktsionaalselt seotud ehitis – planeeringu tähenduses on avalikul otstarbel kasutatav veekogu põhjale toetuv ehitis või ehitisena käsitletav, kaldaga püsivalt ühendatud ujuvalus, mida ei kasutata veesõidukina ja mis on antud alale sobivaks ehitatud.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
69
madal- ja kõrgveepiiri, kaldarajatise iseloomu ja jõesetete liikumist. Aluste kavandamisel
lahendada muu hulgas kaldaga ühendamine, juurdepääsud tänavani ja teenindamine (sh
nt prügimajandus). Aluse parameetrid ja välisilme sobitada ruumi, arvestades vaateid
kaldalt, vastaskaldalt, sildadelt ja pikivaadet jõelt.
Rail Baltic reisijate raudteejaama ühendamiseks kesklinna, rannapiirkonna ning Reiu jõe
suudmeala puhkepiirkonnaga (puhkevõrgustiku sõlmpunktiga) kaaluda veetrammi
ühenduse kavandamist.
Kavandada sildumise võimalusi jõe kallastel, sh näha väikelaevaliikluse soodustamiseks
ette külaliskohti.
Jõe laevatataval osal tagada veeliikluse ohutu toimimine. Veeala ohutuks kasutamiseks
tähistada vajadusel erineva kasutusega piirkonnad ja kaaluda eripiirkondade määramise
vajadust (ujumiskohad, sõudestaadion, veespordiala jms) ning veeliikluse korra seadmist.
Sindi raudteesillast Kurgjani ulatuva jõelõigu arendamisel arvestada veematkajate,
kalastajate ja kohalike elanike veel liikumise ja jõele juurdepääsu vajadustega.
Veeskamis-, sildumis- ja supluskohad varustada infostendiga, millel esitada teave veel
liiklemise korralduse ja ohutuse kohta.
Piirkondlikud suunised jõe veeala kasutamiseks
Skeem 20. Veeala tsoneering linnalises piirkonnas
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
70
Ala 1. Pärnu jõe Merevärav – sadama akvatoorium
Tagada Pärnu kauba-, jahi-, reisiparvlaeva ja kruiisisadama toimimine.
Piirkonna arendamisel arvestada eelkõige nende kasutajatega, kelle huvi on pääseda
merele. Tagada liikumisvõimalused alustele, mis ei pääse Kesklinna sillast ülesvoolu
(kaubalaevad, reisilaevad, kruiisilaevad, jahid jt suuremad alused).
Kavandada võimalused Pärnu jahisadama arendamiseks ja laiendamiseks Pärnu
Vallikraavi suudme ja Rannapargi (Pärnu muuli tee) vahelisel alal.
Kavandada sildumisvõimalusi Pärnu jõe paremkaldal Kesklinna silla ja kaubasadama
vahelisel lõigul.
Kavandada avalikult kasutatav veeskamiskoht või -kohad pääsuks merele koos
mootorsõidukite ja paadihaagiste pikaajalise parkimise võimalusega.
Säilitada piirkonnas veesõidukite tankimise võimalus.
Ala 2. Pärnu jõgi Kesklinna sillast kuni Papiniidu sillani
Kavandada sildumisvõimalusi, sh külaliskohti väikelaevadele ja paatidele, et võimaldada
veesõidukiga kesklinna saabumist.
Arvestada jõeäärse ala potentsiaali kesklinna ja kaldapromenaadi elavdamisel ning leida
lisaks Läänemere kunstisadamale kasutusi, mis suurendaksid piirkonna külastatavust ja
atraktiivsust ning võimaldaksid jõge eksponeerida kui „kunsti- ja loovjõge“ (kvaliteetne
avalik ruum, välinäituste pinnad, jõega seotud välikohvikud, veega seotud meelelahutus
ja teenused, veeäärsete kontsertide ja kultuurisündmuste võimaldamine jms).
Kesklinna kaldaala kasutusvõimaluste täpsustamiseks töötada välja detailne vee- ja
kaldaala kasutuse lahendus.
Kavandatava Raba-Lai silla ja Papiniidu silla vahelisel alal tagada sõudeklubide
arenguvõimalused. Veeliikluse korraldamisel ja kaldaala kasutusvõimaluste kavandamisel
arvestada sõudespordi vajadustega (piirangud veeliikluse kiirusele ja lainetusele). Sujuva
veeliikluse tagamiseks ning sõudetreeningu ja võistlustingimuste parendamiseks
selgitada välja sõudekanali paremkalda suunas nihutamise võimalus ja otstarbekus.
Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni ning Reiu
jõgi
Jõelõigu veekasutuse kavandamisel lähtuda sobivusest olemasoleva elu-, puhke- ja
looduskeskkonnaga. Arvestades linnalise asustuse tihenemist kallastel, üldist veeliikluse
kasvu ja motoriseeritud veespordi tegevustest tuleneda võivaid mõjusid ümbritsevale
keskkonnale, on otstarbekas kaaluda motoriseeritud veespordi (sh veemotospordi) jaoks
alternatiivse asukoha leidmist piirkonnas, kus ei ole vaja rakendada täiendavaid piiranguid
elustiku, sh kalastiku (kudeaja), elukeskkonna (müra), veeliikluse (ohutuse) ja kallaste
(uhtumise, erosiooni) kaitseks ning, mis ühtlasi tagaks head võimalused ka motoriseeritud
veespordi tegevuste edasiseks arenguks. Kaaluda asukohtade sobivust näiteks maardlate
aladel, nende kaevandamisjärgse taastamise käigus veekoguks, Pärnu lahes või muudes
sobivates asukohtades. Veemotospordi jaoks alternatiivsete asukohtade otsimisel on
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
71
vajalik arvestada vaba ja selge veega alaga, mille sügavus on vähemalt 1,5 m ja mis on
soovitavalt ligikaudu 500 m x 500 m suur.
Turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks kaaluda kogu jõelõigu
ulatuses liikluse reguleerimist (piirata kiirust ja keelata lainetuse tekitamist, kavandada
supluskohtadele ja veemeelelahutusele eripiirkonnad jms). Ala kasutuse korraldamisel on
oluline pöörata tähelepanu teabe kättesaadavusele (selge ala piiritlemine,
veeliiklusmärgid, infostendid sildumisalade, veeskamis- ja ujumiskohtade juures jms).
Soodustada ajaloolise Vaala kalasadama arengut piirkonnas. Piirkonna atraktiivsuse
tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajalise kalaturu või paadimüügiks
sobilike kohtade kavandamist.
Ala 4. Pärnu jõgi Tammiste küla, Paikuse alevit ja Sindi linna läbival lõigul
Kaaluda Türgi oja suudme piirkonda täiendavate veeteenuste kavandamist (sildumine,
veeskamine, laenutus, väikesadam jms) ja laevatatava ala pikendamist kuni Türgi oja
suudmeni.
Kavandada võimalused Sindi kärestikukeskuse kui piirkonna jaoks olulise ning omanäolise
spordi- ja turismiobjekti terviklikuks väljaarendamiseks.
Ala 5. Sauga jõgi
Kavandada võimalused Sauga jõe ääres Vana-Sauga kalasadama ja Kaluriküla edasiseks
arenguks.
Veeliikluse arendamisel arvestada kallaste lihkeohtlikkuse ja erosiooniga ning kavandada
meetmed, et ohtu vältida.
Kaaluda jõe kasutusega seotud ettevõtluse soodustamist maanteesilla läheduses
(väikesadam, veeskamisteenus, paatide hoiu ja hooldamisega seotud ettevõtlus jms).
3.6.2. Laevatatavad jõed
Pärnu jõgi on laevatatav suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni
Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani. Veeteede haldamine
on reguleeritud meresõiduohutuse seadusega ning veeteid haldab Transpordiamet65.
Pärnu jõel Reiu jõe suudmest ülesvoolu on võimalik ligikaudu 1 km pikkusel lõigul märkida
laevatee, mille sügavus on vähemalt 2 m ja kuni Türgi oja suudmeni märkida laevatee, mille
sügavus on vähemalt 1,5 m. Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole vastavate
näitajatega laevatee pikendamiseks süvendamine vajalik. Pikendamise vajadus võib tekkida,
kui Türgi oja suudmes olevat veeskamiskohta arendada ja veeliiklus piirkonnas suureneb.
65 Meresõiduohutuse seaduse § 21.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
72
Jõe sügavus on Türgi oja suudmest ülesvoolu kuni Sindi kärestikuni muutlik – madalikud
vahelduvad sügavikega ja vee sügavus on valdavalt 1,0–2,5 m. Kuna olemasolevas jõesängis ei
saa kindlat sügavust ja takistusteta liiklemist tagada, siis jõelõik laevatee pikendamiseks ei
sobi. See on läbitav väikese süvisega paatidega.
Sauga jõgi on laevatatav u 1 km kauguseni suudmest. Suudmest ligikaudu 2,5 km kaugusel
asub Kaluriküla, tänu millele on jõelõik veeteena aktiivselt kasutatav. Olemasolevatele
andmetele tuginedes ei ole laevatee pikendamiseks süvendamine vajalik.
Teemaplaneeringuga selgitati välja laevatatava ala pikendamise võimalused ja seati suunised
laevatee pikendamiseks.
Skeem 21. Laevatee pikendamise võimalused Pärnu ja Sauga jõel
Suunised laevatee pikendamiseks
Kohalike omavalitsuste planeeringute koostamisel, sh maa- ja veealade
kasutustingimuste määramisel arvestada laevatee pikendamise võimalusega.
Arvestades Kaluriküla olemasolevat veeliikluse kasutust ja arengu potentsiaali ning
vajadust tagada ühtne ning turvaline veeteede võrgustik, kaaluda kohalike omavalitsuste
ja Transpordiameti koostöös turvalise veeliikluse tagamiseks Sauga jõel laevatatava ala
pikendamist Kalurikülani. Laevatatava ala pikendamisel on oluline Kaluriküla kanda
sadamaregistrisse sarnaselt teiste sadamatega.
Kavandades arenguid, mis võivad Pärnu jõe lõigul Reiu jõe suudmest Türgi ojani oluliselt
suurendada veeliikluse kasutust (veeteenuste arendamine, väikesadama kavandamine
jms), kaaluda kohalikel omavalitsustel koostöös Transpordiametiga jõe laevatatava osa ja
laevatee pikendamist kuni Türgi oja suudmeni.
Laevatatava ala pikendamiseks ja laevatee tähistamiseks on vajalik teha hüdrograafiline
mõõdistamine.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
73
Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda
madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning
väikesemahuliste hooldustööde (näiteks üksikute kivide eemaldamine) läbi viimise
võimalust ja otstarbekust.
Planeeringujoonisele on kantud ettepanek laevatee pikendamiseks Pärnu ja Sauga jõel.
3.6.3. Veeskamiskohad ja sildumisalad
Veeskamiskohad ja sildumisalad on veetranspordi võrgustiku olulised osad, mis loovad
võimaluse veel liiklemiseks. Veeskamiskohad on vajalikud aluste vette laskmiseks ja veest välja
võtmiseks, sildumisalad annavad võimaluse jõelt juurdepääsuks ja paatide parkimiseks.
Arvestades jõeliikluse suurenemist on oluline ette näha piisaval hulgal veeskamiskohti ja
sildumisalasid. Kuna veeliiklejate huvi on kiiresti pääseda merele, on vajalik näha ette uusi
veeskamiskohti Pärnu ja Sauga jõe suudmealale. Läbimõeldud ja piisava tihedusega
veeliiklustaristu loob eeldusi väikelaevaliikluse arendamiseks, sh veega seotud turismi,
transpordi, harrastustegevuse ja puhkemajanduse arenguks ning ohutu veeliikluse
korraldamiseks.
Teemaplaneeringuga antakse suunised ja tingimused veeskamiskohtade ja sildumisalade
arendamiseks. Määratakse veeskamiskohtade põhimõttelised asukohad linnalises piirkonnas
ja veeskamiskoha vajadusega asulad maalises piirkonnas. Lisaks tuuakse eraldi välja
piirkonnad, kuhu on vajalik kavandada veeskamiskoht merele pääsuks ja jõepääste
korraldamiseks.
Linnalises piirkonnas nähakse ette olemasolevate veeskamiskohtade edasiarendamist Pärnu
Jahisadama (Lootsi 6/8) ja Papiniidu silla juures, Tammistes Uuemetsa tee otsas, Paikusel Türgi
oja suudmes ja Sindis kärestikukeskuse juures.
Arvestades vajadusega kiiresti merele pääseda, maismaa juurdepääsuvõimalust ja ümbritseva
keskkonna maakasutust, määratakse merelepääsu veeskamiskoha vajadusega piirkonnaks
Pärnu Kaubasadama ja Jannseni tänava kai vaheline ala koos Sauga jõe suudmealaga.
Operatiivse päästetöö paremaks korraldamiseks ning kiire pääsu võimaldamiseks Pärnu
siseturvalisuse ühishoonest jõele on ette nähtud jõepääste korraldamiseks veeskamiskoha
kavandamine Papiniidu silla ja kavandatava A.H.Tammsaare kergliiklussilla vahelisele alale (vt
pt 3.6.9).
Maalises piirkonnas on veeskamiskoha vajadus välja toodud Tori alevikus ning Jõesuu, Vihtra,
Suurejõe ja Kurgja külas.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
74
Suunised veeskamiskohtade ja sildumisalade arendamiseks
Kaaluda veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamise vajadust, lähtudes kohalikest
ruumilise arengu eesmärkidest (elamu-, puhkepiirkonda või puhkeettevõtet teenindav
veeskamiskoht ja sildumisala, piirkondlike harrastuskalurite ja veesportlaste juurdepääs
jms).
Laevatataval alal väikelaevaliikluse soodustamiseks, veeteenuste arendamiseks ja vee
poolt juurdepääsu tagamiseks kavandada avalike teenuste juurde (toitlustus,
meelelahutus, puhkealad jms) sildumisalad koos külaliskohtadega.
Arvestades, et planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad veekogud on veeskamiskoha
kavandamine üldreeglina lubatud avalikuks kasutamiseks mõeldud juhtudel.
Sildumisalade kavandamisel, nende paiknemise ja ruumilise ulatuse määramisel veealal
tagada ohutu jõeliiklus. Lisaks õigusaktides sätestatule66 arvestada jõe laevatee, süvise ja
erinevate liiklejate (sõudjate, veematkajate, veetrammi, veetakso jms)
liikumisvajadustega.
Paadisilla rajamisega ei tohi kaldal vaba liikumist takistada. Tagada tuleb katkematu
kallasraja ühendus. Juhul, kui kallasraja vööndis on välja arendatud kergliiklustee, tervise-
või matkarada vms ühendus, tagada tee kasutajatele katkematu ühendus.
Jõeäärse ala keskkonnaesteetika parendamiseks ja jõe puhkeväärtuse suurendamiseks on
laevatatava jõelõigu ulatuses soovitatav välja töötada ühtsed kujundusprintsiibid
sildumisalade kavandamiseks.
Väikesadamate kavandamisel ja arendamisel kaaluda avalikkusele suunatud veeskamise
ja sildumise võimaluste, sh külaliskohtade kavandamist.
Tingimused veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamiseks
Täpsustada veeskamiskohtade asukohad ja ehitustingimused arvestades
teemaplaneeringus välja toodud veeskamiskohtade põhimõtteliste asukohtade ja
veeskamiskoha vajadusega piirkondade ning asulatega.
Pärnu jõel veepääste võimekuse parandamiseks planeerida veeskamiskohad vähemalt 10
km vahemaa tagant. Maalises piirkonnas kaaluda lisaks välja toodud veeskamiskoha
vajadusega asulatele täiendavate veeskamiskohtade kavandamist jõelõikudel, mis jäävad
Sindi ja Tori ning Jõesuu ja Vihtra vahele.
Kaaluda veeskamiskohtade kavandamist sildade juurde: linnalises piirkonnas Sauga silla
(Lennuvälja teel) ja kavandatava Tammiste silla (Via Baltica, Pärnu suur ümbersõit) juures
ning maalises piirkonnas Tori alevikus, Jõesuu, Vihtra, Suurejõe ja Kurgja külades
paiknevate sildade juures.
Haagispaatidele mõeldud veeskamiskohtadele kavandada avalik juurdepääs ja vajalike
parameetritega slipp (laius, sügavus, kandevõime, kaldenurk), piisav manööverdusruum
ja parklakohad.
Veeskamiskohtade kavandamisel täpsustada koostöös Päästeameti ning Politsei- ja
Piirivalveametiga päästevõimekuse tagamise vajadus ja tingimused.
66 Veeseaduse § 183 lg 4.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
75
Määrata põhimõtted ja tingimused sildumisalade kavandamiseks.
Planeeringujoonisele on kantud veeskamiskohtade põhimõttelised asukohad linnalises
piirkonnas, veeskamiskoha vajadusega asulad maalises piirkonnas ning piirkonnad merele
pääsu ja jõepääste veeskamiskoha kavandamiseks.
3.6.4. Sadamad
Riigi huvi on teemaplaneeringuga tagada pääs merele, Pärnu sadama toimimine ja
väikelaevaliikluse arenemine. Arvestades väikealuste (mootorpaatide, purjekate jt) kiiret
kasvutrendi, on jõe tervikliku ruumilise arengu seisukohalt oluline kavandada väikesadamate
võrgustik.
Pärnu Sadam on regiooni suurim ja olulisim sadam, mis võimaldab parandada kohaliku
majanduse konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu ning toetab
uute kaasaegsete tegevusvaldkondade arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud nii
üleriigilises kui ka Pärnu maakonna planeeringus kui rahvusvahelise tähtsusega toimivat ja
arendatavat sadamat. Kuivõrd kaubasadama toimimine on üks oluline argument Pärnu jõe
süvendamisel ja laevatee avatuna hoidmisel, on Pärnu sadama toimimine vajalik kogu
piirkonna veeliikluse mõistes. Varasemalt on Pärnu sadamast toimunud ka regulaarsed
ühendused Kihnu ja Ruhnu saarega.
Sadamaregistri andmetel67 on planeeringualal järgmised sadamad:
Pärnu Sadam – Pärnu jõe suudmes paiknev sadam, mis hõlmab kauba-, reisiparvlaeva
ja kruiisisadama ala;
väikesadamad Pärnu jõe suudmes – Japsi kalasadam, Pärnu Jahtklubi jahisadam ja
Talvesadam ning Papiniidu silla ja Reiu jõe suudme vahelisel alal Vaala sadam
(kalasadam, kus tasulisi sadamateenuseid ei osutata);
Vana-Sauga sadam – olemasolev kalasadam Sauga jõel, kus tasulisi sadamateenuseid
ei osutata.
Lisaks registreeritud sadamatele paikneb Sauga jõe ääres, väljaspool jõe laevatatavat ala,
sadamateenuseid pakkuv Kaluriküla.
Detailplaneeringutega on kavandatud:
külalissadam Reiu jõel68;
Rail Balticu reisijate raudteejaamaga seotud sadam Pärnu jõel69.
Arvestades, et sadamateenuseks loetakse ka sildumisteenuse pakkumist, toetab
väikesadamate võrgustiku arengut avalikult kasutatavate sildumisalade kavandamine.
67 2023. aasta detsembri seisuga. 68 Reiu külalissadama detailplaneering. 69 Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
76
Suunised sadamate arendamiseks
Pärnu sadama akvatooriumi ja Sauga jõe suudme alal eelisarendada sadamaid, mille
kasutus on seotud merega.
Pärnu sadama akvatooriumi äärsete alade arendamisel kaaluda täiendavate keskkonda
sobivate väikesadamate või sadamateenuste (sildumine, veeskamine) arendamise
võimalust.
Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama
mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate
keskkonnahäiringutega. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonna teiste
tegevustega ning puhke- ja elukeskkonda ei tohi keskkonnahäiringutega kahjustada.
Pärnu sadama toimimise tagamiseks arvestada perioodilise süvendamise vajadusega.
Arvestades Pärnu linna olulisust külastussihtkohana, arendada sadamaid, mis
võimaldavad teenindada külastajaid, suurendada turismipotentsiaali ja edendada
puhkemajandust.
Reisiparvlaeva ja kruiisisadama arendamisel tagada mereväravale kohane kõrge
tasemega arhitektuurne lahendus. Reisisadama ala siduda selgelt ja mugavalt kesklinna ja
rannapiirkonnaga ning linna transpordivõrgustikuga (Rail Balticu jaama, ühistranspordi
terminali, veetakso peatuse, jalgteede ja kergliiklusteede võrgustiku jms-ga).
Pärnu külastuspotentsiaali tõstmiseks ja merevärava tugevdamiseks laiendada ja
arendada Pärnu jahisadama ala. Jahtide sildumiseks on sobivaim Pärnu jõe vasakkalda ala.
Kaaluda sadama sildumisala pikendamist Rannapargi ja muuli suunal.
Säilitada võimalused Pärnu sadama akvatooriumi alal ja Sauga jõel kalasadamate
arenguks. Kalasadamate arendamisel arvestada lossimistingimuste ja kala kvaliteedi
tagamiseks esmatöötlemise tingimuste parandamisega. Piirkonna atraktiivsuse
tõstmiseks ja värske kalaga varustamiseks kaaluda hooajaliste kalaturgude või
paadimüügiks sobilike asukohtade kavandamist.
Väikelaevaliikluse edendamiseks Pärnu, Sauga ja Reiu jõel kaaluda väikesadamate,
sildumisalade, sh külaliskohtade ning haagispaatide veeskamiskohtade kavandamist.
Laevatatavuse järjepidevuse tagamiseks Sauga jõel ja väikesadamate arenguks
kindlustada lihke- ja erosiooniohtlikud jõekaldad.
Avalikult kasutataval veekogul puudub sadamas kallasrada70. Selleks, et mööda jõgede
kaldaid oleks võimalik liikuda, tuleb lähtuvalt keskkonnast tagada sobilik ühendus ja
läbipääs. Võimalusel tagada ohutu läbipääs kaldal ning suunata kaldal liiklejad ümber
sadama territooriumi eelkõige juhul, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks.
Säilitada sadama akvatooriumiga piirneval kalda alal veeliiklust teenindav tankla.
Planeeringujoonisele on sadamatena kantud sadamaregistris registreeritud sadamad,
planeeritavate sadamatena on kajastatud registreerimata sadamad või kavandatavad
sadamad.
70 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 1.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
77
3.6.5. Teedevõrk
Läbimõeldud, piisava tihedusega ja heas korras transpordivõrgustik tagab ligipääsetavuse,
loob eelduse teenuste kättesaadavuseks ning ettevõtluse ja puhkemajanduse (turismi)
arendamiseks.
Maakonnasiseste ühenduste seisukohalt on tähtsad kõik avalikult kasutatavad teed – riigiteed,
kohalikud teed ja avalikuks kasutamiseks määratud erateed71, mis tagavad elanikele ja
ettevõtjatele igapäevaselt vajalikud liikumisvõimalused. Planeeringuala teedevõrk on tihe
ning enamik riigi- ja kohaliku omavalitsuse teid on mustkattega. Planeeringualale jäävad
Tallinn–Pärnu–Ikla ja Pärnu– Rakvere– Sõmeru põhimaanteed ning Pärnu–Tori ja Pärnu–Lihula
tugimaantee. Maalises piirkonnas toimub jõeäärne liiklus valdavalt riigi kõrvalmaanteede
kaudu. Pärnu jõe kallastel kulgevad Tori–Rütavere, Tori–Massu, Suurejõe–Kullimaa,
Kadjaste–Suurejõe, Laupa–Suurejõe, Suurejõe–Vihtra–Jõesuu ning Kaansoo–Tori riigi
kõrvalmaanteed. Kurgja ja Oriküla vahelisel lõigul puudub kaldaalal avalikult kasutatav
ühendustee. Linnalises piirkonnas tagab jõe kaldaalal liikumise valdavalt tihe kohalike teede
ja tänavate võrgustik.
Peamised ülesanded planeeringualal on seotud maanteede rekonstrueerimisega, et tagada
liiklejate turvalisus ning parandada asulate vahelist ühendust. Oluline suurem muutus
piirkonna teedevõrgus on Pärnu maakonna planeeringus ette nähtud Via Baltica Pärnu suur
ümbersõit, millega kaasneb uue silla rajamine üle Pärnu jõe Paikuse ja Sindi piiril. Muudatused
teedevõrgus kaasnevad ka Rail Balticu kiirraudtee rajamisega, sh eritasandilise ristumisega
Pärnu linnas Riia ja Paide maantee ristmikul ning kergliiklejate läbipääsudega jõe äärde
Papiniidu silla ja Paide maantee ristmiku vahelisel lõigul.
Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõidu72, Rail Balticu
kiirraudtee73) kavandamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneeringud ja nende alusel
koostatud projektlahendused. Olulised muudatused planeeringuala kontaktvööndi
teedevõrgustikus võivad kaasneda Pärnu kaubasadama ja kavandatava Rail Balticu
kaubajaama vahelise ühenduse parendamisel.
Autoga liikumisvõimaluste tagamine on oluline maalises piirkonnas, kus ei ole võimalik tihedat
ühistranspordiühendust pakkuda ja teekonnad kergliikluseks on liiga pikad. Linnalises
keskkonnas, kus võimalused on laiemad, on vajalik panustada lahendustesse, mis
suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutaja arvelt.
71 Ehitusseadustiku § 92 lg 8: avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mille avalikkusele suunatud funktsiooni on määranud tee omanik ja mis ei ole riigi- või kohalik tee. 72 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“. 73 Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
78
Suunised teedevõrgu arendamiseks
Viia teedevõrk vastavusse ettevõtluse, asustuse ja ühistranspordi vajadustega.
Teedevõrgustiku arendamisel parendada eelisjärjekorras ühistranspordi, transiitliikluse ja
ettevõtlusega seotud sõidu- ja kergliiklusteede seisukorda.
Viia jõeäärsed kruusakattega teed mustkatte alla. Mustkate rajada esmajärjekorras
nendele kruusateedele, kus liigub ühistransport ja mida kasutatakse kergliikluseks.
Tagada teedevõrgu ja liiklustaristu arendamisel ohutus – turvalised ülekäigukohad,
jalgrattamarsruutide ohutu toimimine ning parandada liiklusohtlike kohtade turvalisust.
Turvalisuse tagamiseks suurema liiklusega maanteede puhul rajada eraldiseisvad jalg- ja
jalgrattateed (kergliiklusteed).
Kasutada asulasisestel maanteelõikudel liikluskeskkonna rahustamist ja luua
asulakeskkonda sobilik liiklusruum.
Tingimused teedevõrgu arendamiseks
Avalikus kasutuses olevatele puhkealadele, olulistele vaatamisväärsustele, avalikele veeskamiskohtadele ja tuletõrje veevõtukohtadele kavandada mahasõidud maanteelt.
3.6.6. Sillad ja jõe ületuskohad
Linnalises piirkonnas on Pärnu jõge võimalik ületada kolme silla kaudu – Kesklinna ja Papiniidu
sillalt ning Sindi raudteesillalt. Vähesed jõeületusvõimalused piiravad asustuse vahelist
ühendust ja teenuste otstarbekamat kasutust ning suurendavad liiklusmahtu ja pikendavad
liiklemiseks kuluvat aega. Maalises piirkonnas paiknevad sillad olulisemates keskustes (Toris,
Jõesuus, Vihtras, Suurejõel ja Kurgjal), tagades sellega ka asulakeskuste parema ühenduse.
Hajaasustuses on mitmeid rippsildu, millest osad on jalgsiliikluseks kasutatavad, nagu Jõesuu
ja Vihtra rippsild.
Reiu ja Sauga jõe ületamiseks paiknevad sillad piisava vahemaa tagant, mistõttu täiendav jõe
ületamise vajadus puudub.
Erinevate planeeringutega on linnalisse piirkonda kavandatud mitmeid sildu. Kavandatud Via
Baltica Pärnu suure ümbersõidu sild74 võimaldab ühendada Sindi linna, Paikuse alevi ja
Tammiste küla. Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisele alale on planeeritud kaks uut silda – Raba
ja Laia tänavat ühendav autosild75 ning A. H. Tammsaare puiestee ja Niidu metsapargi vaheline
jalakäijate sild76. Kavandatud Raba-Lai autosild tasakaalustab piirkonna liikluskoormust, loob
täiendava juurdepääsu Pärnu kesklinna ning parandab oluliselt Rääma piirkonna ja
74 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“. 75 Raba-Lai tänava silla detailplaneering. 76 Suur-Jõe tn 50 kinnistu detailplaneering.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
79
linnakeskuse vahelist ühendust. Kavandatud jalakäijate sild soodustab säästvate
liikumisviiside kasutust ja juurdepääsu puhkealadele.
Teemaplaneeringuga on antud suunised ja tingimused jõeületusvõimaluste parendamiseks.
Arvestades, et Pärnu jõgi on linnalise asustusega alal lai ja pinnase olud keerukad, on uute
sildade projekteerimise ja ehitamise suurim probleem nende kõrge maksumus.
Selleks, et võimaldada jahtide pääsu kesklinna, on kaalutud Pärnu Kesklinna silla avatavaks
muutmist. See võimaldaks jahtidega sildumist kuni kavandatava Raba-Lai sillani (u 600 m lõik
mõlemal kaldal). Olemasolevas ruumilises keskkonnas on võimalik Pärnu sadama
akvatooriumi ala paremini tsoneerida, eelistada jahte sadama akvatooriumi alal ning
laiendada nendele mõeldud sildumisala. Kaatritele ja madalamatele alustele saab täiendavaid
sildumisalasid rajada kogu laevatatava veeala ulatuses. Kesklinnas on suurem nõudlus ka
erinevate veetegevuste järele (meelelahutus, veetakso ja veepraami peatus jms), mis
kaldapromenaadi potentsiaalselt elavdaksid. Suurte ja kulukate taristuobjektide kavandamine
peab olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Teemaplaneeringu eesmärkidest lähtudes ei
ole vajalik Kesklinna silda avatavaks kavandada.
A.H. Tammsaare puiestee sihile planeeritud kergliiklussilla asukohale on kaalutud autosilla
kavandamist. Kergliiklusele mõeldud sildade kavandamine linnalises piirkonnas toetab
säästvate liikumisviiside edendamist. Arvestades Pärnu linna tänavate struktuuri, silla
ümbruses välja kujunenud maakasutust ja Niidu maastikukaitseala kaitse eesmärki, ei ole A.
H. Tammsaare puiestee pikendusele võimalik autosilda kavandada.
Suunised sildade ja jõe ületuskohtade arendamiseks
Jõe kallaste paremaks ühendamiseks on vaja planeeritud sillad välja ehitada.
Arvestada Reiu jõel oleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega,
mille eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse tänapäevaste nõuetega ning luua
sujuvad ja turvalised liiklemisvõimalused kõigile liiklejatele. Uue maanteesilla
kavandamisel kaaluda olemasoleva Sindi-Lodja silla kui väärtusliku üksikobjekti77
säilitamist puhkeotstarbelisel eemärgil kergliiklussillana.
Kaaluda Kurgja-Särghaua puhkevõrgustiku sõlmpunktis kergliiklejatele mõeldud silla
(rippsilla) kavandamise võimalust, et parendada Kurgja Talumuuseumi ja Särghaua
õppekeskuse vahelist ühendust, puhkevõrgustiku sõlmpunkti sidusust ja piirkonna
külastuspotentsiaali.
Arendada jõe ületamiseks välja erinevaid transporditeenuseid koos vastava taristuga
(veetakso, veetrammi sildumisalad ja peatuskohad jms). Kaaluda võimalusi Paikuse alevi
ja Tammiste küla ühendamiseks.
Sildade kavandamisel ja renoveerimisel arvestada nende märgilist tähtsust (linna)ruumis,
kasutatavust, vaadeldavust, visuaalset mõju ja potentsiaali asula identiteedi
kujundamisel. Eesmärk on tagada rajatiste kõrge arhitektuurne tase.
77 Väärtuslike üksikobjektide inventuur, MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Pärnu Ühendus, 2023.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
80
Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures näha ette erinevate liikumisviiside ühildamise
võimalust (veepeatus, parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgrattahoolduse ja rendi
taristuga linnalises piirkonnas, parklad koos veeskamisvõimalusega maalises piirkonnas
jms).
Pärnu jõe laevatatavale lõigule uusi sildu kavandades tuleb tagada veeliikluse toimimine.
Tingimused sildade ja jõe ületuskohtade arendamiseks
Uute sildade kavandamisel, olemasolevate renoveerimisel ja jõe ületuskohtade
kavandamisel tagada turvaline ja mugavalt kasutatav ülepääs jalakäijatele ja
kergliiklejatele.
Maalise piirkonna keskustes (Jõesuus, Vihtras) tagada olemasolevate rippsildade kui
kohaliku kultuuripärandi ja jõe jalgsi ületamise kohtade avalik kasutus ja juurdepääs.
Planeeringujoonisel on näidatud olemasolevad sillad ja rippsillad, uue silla vajadused ning
Vana-Pärnu ja Kesklinna põhimõtteline veeühendus.
3.6.7. Kergliiklusteede võrgustik
Funktsionaalne ja turvaline kergliiklusteede võrgustik võimaldab liigelda keskkonda säästvalt
ja tervist edendavalt, arvestades nii igapäevast liikumisvajadust kui ka puhkusega seotud
liikumist.
Linnalises piirkonnas kulgeb kergliiklustee Pärnu jõe paremkaldal Siimu sillast Tori valla piirini.
Valla piirist Sindi raudteesillani on kergliiklustee osaliselt välja arendatud
Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ääres. Maantee ja jõe vahel on kergliikluse ühendus välja
ehitatud Uuemetsa tee ääres. Üldplaneeringutega on kergliiklustee kavandatud terviklikult
kogu maanteelõigu ulatuses. Jõele pääsuks on täiendav kergliiklustee ette nähtud Jõekalda
tänavale Tammiste külas.
Pärnu jõe vasakkaldal kulgeb jõeäärne kergliiklustee mererannast (muulist) kuni Papiniidu
sillani. Sealt edasi kuni Sindi raudteesillani asub jõele lähim kergliiklustee valdavalt maanteede
ääres. Üldplaneeringutega on kavandatud arendada jõeäärne kergliiklustee välja Papiniidu
sillast kuni Reiu jõe suudmeni ning Sindis jõeäärse puhkeala ääres.
Pärnu linnas Kesklinna ja Papiniidu silla vahel on jõe mõlemal kaldal Jaansoni rada. Seda rada
on kavandatud pikendada Siimu sillani ja ühendada jõepromenaad rannapromenaadiga.
Jaansoni rada toimib nii olulise jalgrattaühenduse kui ka puhketeena (jalakäijatele,
tervisesportlastele, jalutajatele jt).
Sauga ja Reiu jõe ääres kergliiklustee puudub. Üldplaneeringutega on kergliiklustee
kavandatud Sauga jõe vasakkaldale ja Reiu jõe paremkaldale.
Linnalises piirkonnas on eesmärk luua sidus kergliiklusteede võrgustik. Arvestades asustuse
paiknemist ning jõe keskset asukohta, on Pärnu jõe äärsel kergliiklusteede võrgustikul oluline
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
81
potentsiaal säästvate liikumisviiside arendamisel, sh oluliste transpordisõlmede, keskuste,
elu- ja töökohtade ühendamisel ning aktiivse puhkuse võimaldamisel. Kehtivate
planeeringutega on kergliiklusteede võrgustik juba kavandatud, kuid edasiste planeeringutega
on vaja rohkem tähelepanu pöörata võrgustiku sidususe parendamisele, erinevate kasutajate
huvidega arvestamisele ning kergliiklusteede võrgustiku abil erinevate liikumisviiside
ühendamise soodustamisele.
Teemaplaneeringu koostamisel on analüüsitud Pärnu maakonna planeeringu ja kohalike
omavalitsuste planeeringutega kavandatud kergliiklusteede võrgustikku ning määratud
olulisemad ühendused võrgustiku täiendamiseks, arvestades seoseid jõega (jõele juurdepääs,
liikumisvõimalused kõrge puhkeväärtusega keskkonnas). Sidusa jõeäärse kergliiklusteede
võrgustiku loomiseks ja jõele pääsu parandamiseks on teemaplaneeringu põhijoonisel välja
toodud olulisemad kergliikluse ühendused78.
Maalises piirkonnas on olemasolevad kergliiklusteed välja arendatud Tori aleviku ja Vändra alevi juures. Tori alevik on kergliiklusteega ühendatud Selja külani. Tori valla üldplaneeringuga on kergliiklustee kavandatud Sindi raudteesillast kuni Jõesuu külani jõe vasakkaldal (Pärnu–Tori tugimaantee nr 59 ja Kaansoo–Tori kõrvalmaantee nr 19252 äärde). Jõe paremkaldal on kergliiklustee kavandatud Tori–Rütavere kõrvalmaantee (nr 19285) ääres Sindi raudteesillast kuni Oore külani. Vändra alevist kulgeb kergliiklustee Suurejõe külani.
Maalises piirkonnas on eesmärk luua turvalised kergliikluse ühendused linnalise piirkonna ja
suuremate keskustega (Tori ja Vändraga), transpordisõlmedega ning puhkemarsruutidel.
Maalises piirkonnas kavandatakse teemaplaneeringuga järgmised kergliikluse ühendused:
Sindi raudteesilla ja Jõesuu küla vaheline lõik jõe vasakkaldal (Pärnu–Tori tugimaantee
nr 59 ja Kaansoo–Tori kõrvalmaantee nr 19252 ääres);
Sindi raudteesilla ja Tori alevi vaheline lõik jõe paremkaldal (Tori–Rütavere kõrvalmaantee
nr 19285 ääres);
Selja küla ja Tootsi–Piistaoja kõrvalmaantee vaheline lõik (Pärnu–Rakvere–Sõmeru
maantee nr 5 ääres);
Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee nr 9 ja Pärnu jõe vaheline lõik (Tootsi–Piistaoja
kõrvalmaantee nr 19271 ääres);
Vändra alevi ja Vihtra küla vaheline lõik (Vändra–Vihtra kõrvalmaantee nr 19240 ääres);
Vändra alevi ja Pärnjõe küla vaheline lõik (Massu kõrvalmaantee nr 19247,
Mudiste–Suure-Jaani–Vändra tugimaantee nr 57);
Suurejõe ja Kaansoo külade vaheline lõik (Mudiste–Suure-Jaani–Vändra tugimaantee
nr 57).
78 Arvestades planeeringu täpsusastest, on põhijoonisel kuvatud ühenduse soovituslik asukoht. Kergliikluse ühenduse täpne asukoht ja teetüüp määratakse detailsema astme planeeringu või projekteerimistingimustega.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
82
Suunised kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks
Kavandada kasutajasõbralikud, ohutud ja sidusad jõeäärsed ning jõe äärde viivad
kergliikluse ühendused.
Arvestada kergliikluse kasutustihedusega ja erinevate kasutajate huvidega. Säästvate
liikumisviiside kasutamise soodustamiseks ja kiire jalgrattaühenduse tagamiseks eraldada
vajaduse korral jalgratturid jalakäijatest ning kavandada eraldi jalgratta põhi- ja
tervisevõrgustik79. Arvestada teiste kergliiklusvahendite (tasakaaluliikurite, tõukerataste
jms) kasutuse kasvuga.
Kergliikluse ühenduste kavandamisel lähtuda tee liigist, olemasolevast tee maa-alast,
erinevate liiklejate liiklussagedusest ja liikumiskiirusest ning neist tulenevatest
liiklusohutuse tagamise kaalutlustest.
Tagada sildadel kergliiklejatele mugavad ja turvalised juurde- ja ülepääsud.
Arvestada jalgrattaparklate, laadimistaristu ja hooldusjaamade kavandamise vajadusega.
Kergliiklusühenduste kavandamisel riigitee äärde tuleb turvalisuse tagamiseks ühendus
kavandada tee sellele poolele, kus asuvad peamised sihtpunktid.
Erinevate transpordiliikide koostoime parendamiseks siduda olulised transpordisõlmed
(reisisadam, ühistranspordi keskterminal, Rail Balticu Pärnu reisijate raudteejaam, Rail
Balticu Urge, Tootsi ja Kaisma kohalikud peatused jt) kergliiklusteede võrgustikku.
Transpordisõlmedes rajada säästvate liikumisviiside kasutamise toetamiseks taristu
(jalgrattaparkla, kergliiklusvahendite rent, laadimistaristu, jalgratta hooldusjaam jms).
Pärnu kesklinna (ühistranspordi keskterminali, reisisadama) ja Rail Baltic Pärnu reisijate
raudteejaama ühendamiseks kaaluda eraldi jalgrattatee põhimarsruudi välja arendamist,
mis võimaldaks sihtkohtade vahel kiiret ühendust ning säilitaks jõe äärse Jaansoni raja
puhketeena (aeglaselt liikujad nagu jalutajad, tervisesportlased, väikelastega pered jt).
Kesklinna ja Haapsalu maantee vahelise veeühenduse (veepraami, veetakso, muu
veeteenuse) kavandamisel tagada ülepääs kergliiklusvahenditega.
Kergliiklusteed sobitada olemasolevasse keskkonda, arvestada väärtusliku haljastuse ja
looduskoosluste, avanevate vaadete, üleujutusohu, lihkeohtlikkuse jm-de konkreetsest
keskkonnast tulenevate väärtuste ja piirangutega.
Kergliiklusteede äärde kavandada puhke- ja peatuskohti ning varustada need vajaliku
inventariga.
Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse puhul arvestada turvalise kergliikluse ühenduse
rajamise vajadust Tori alevikuga, mis on ühtlasi Soomaa värav.
Rail Balticu Kaisma kohaliku peatuse puhul arvestada turvalise kergliikluse ühenduse
rajamise vajadust Vändra aleviga, kust on võimalik edasi liikuda Vihtra ja Suurejõe külasse.
79 Jalgratta põhivõrgustik on teedevõrgustik, mis tagab kiire ja ohutu jalgrattaühenduse oluliste sihtkohtade vahel igapäevaseks sundliikumiseks (marsruudil kodu-töö-kodu jms). Üldjuhul on vajalik jalgrattaliiklus muust liiklusest eraldada. Jalgratta tervisevõrgustik on teedevõrgustik, mis on eelkõige mõeldud vaba aja veetmiseks, tervisespordiks ja puhkuseks (valikuline liikumine). Üldjuhul on jalg- ja jalgrattateed väiksema liiklusega piirkonnas, maapiirkonnas ja puhkealadel.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
83
Tingimused kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks
Kavandada katkematu kergliikluse ühendus Pärnu jõe mõlemal kaldal Sindi raudteesillast
kuni jõe suudmeni ning Sauga jõe vasakkaldal Kalurikülast kuni jõe suudmeni.
Täpsustada teemaplaneeringuga kavandatud kergliikluse ühenduste täpne paiknemine ja
tüüp. Põhijoonisel kuvatud ühenduste põhimõttelisi asukohti võib muuta, kuid
kavandatav lahendus peab tagama turvalise, sidusa ja mugavalt kasutatava ühenduse.
Ühendada ühtsesse kergliiklusteede võrgustikku jõeäärsed puhkealad, elamupiirkonnad,
transpordisõlmed ja keskused (Pärnu kesklinn, Vana-Pärnu, Ülejõe, Papiniidu keskus,
Paikuse alevi keskus, Sindi kesklinn, Tammiste küla keskus).
Planeeringujoonisele on kantud teemaplaneeringuga kavandatud kergliikluse ühenduste
põhimõttelised asukohad.
3.6.8. Liikumine kaldaalal ja juurdepääs kallasrajale
Kallasrada80 on avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Laevatatava veekogu osa
kallasraja laius on 10 m ja mittelaevatatava osa puhul 4 m. Kaldaomanik peab lubama
kallasrada igaühel kasutada ning selle võib sulgeda vaid ülekaaluka avaliku huvi korral
üldplaneeringuga. Vaba ligipääsu tagamine jõe kallastel on avalikes huvides, et tagada
piirkonna elanikele ja selle külastajatele võimalus jõe ääres viibimiseks.
Linnalises piirkonnas saab Pärnu jõe vasakkaldaalal hästi liigelda avalike alade kaudu suudmest
kuni Sindi raudteesillani. Pärnu jõe paremkaldal saab jõe ääres liikuda Kesklinna sillast
Tammiste külani, Tammiste metsas, vähesel määral Tammiste elamupiirkonna juures ning
Taali kooli juures. Jõekaldal liiklemist takistavad paadikanalid, kaldani ulatuvad
elamukinnistud ja õuealad, ojad, kraavid, paiguti liigniiske pinnas. Maalises piirkonnas jääb
jõekaldale lõiguti avalikke alasid, kus on kaldal liigelda parem, kui tavapärasel kallasrajal (nt
Taali mõis, Tori põrgu, Kurgja territoorium).
Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek tervikliku Pärnu jõe puhketee välja arendamiseks
linnalises piirkonnas, mis võimaldab takistusteta läbivat liikumist jõe puhkeväärtuslikul alal, sh
eelistatult jõe kaldal.
Suunised kaldale juurdepääsuks ja liikumiseks kaldaalal
Linnalises piirkonnas kavandada jalakäijatele (võimalusel kergliiklejatele) katkematu
liikumise võimalus Pärnu, Reiu ja Sauga jõe puhkeväärtuslikul alal, eelistatult kallasraja
vööndis või lähimal sobival alal. Ühendus kavandada lähtudes konkreetse keskkonna
80 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
84
vajadustest ja võimalustest (jõe promenaad, kergliiklustee, pargitee, loodusrada, vähese
liiklusega tänav jms).
Maalises piirkonnas tagada pääsud kallasrajale. Näha ette võimalused kallasrajal või selle
lähistel loodusradade välja arendamiseks, mis soodustavad kaldaala avalikku kasutust ja
parandavad piirkonna puhkevõimalusi (näiteks Kurgja – Särghaua vahel, Tori põrgu
lähistel).
Avalikult kasutataval veekogul puudub sadamas kallasrada81. Selleks, et mööda jõgede
kaldaid oleks võimalik liikuda, tuleb keskkonnast lähtuvalt tagada sobilik ühendus ja
läbipääs. Võimalusel tagada ohutu läbipääs kaldal ning suunata kaldal liiklejad ümber
sadama territooriumi eelkõige juhul, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks.
Paadisilla rajamisega ei tohi kaldal vaba liikumist takistada. Tagada tuleb katkematu
kallasraja ühendus. Juhul, kui kallasraja vööndis on välja arendatud kergliiklustee, tuleb
tagada katkematu kergliikluse ühendus.
Tingimused kaldale juurdepääsuks ja liikumiseks kaldaalal
Kavandada kaldaalal liikumise võimalused, avalikud juurdepääsud kallasrajale ning tagada
kallasraja läbitavus. Kallasrajale juurdepääs tagada eelkõige jalgsiliiklejale.
3.6.9. Turvalisus ja päästevõimekus
Veeliikluse ja veeäärsete puhkevõimaluste arendamisel on vajalik tagada alade ohutu kasutus
ja ette näha võimalused päästetööde korraldamiseks, sh päästeauto juurdepääsuks.
Päästetöödeks saab kasutada olemasolevaid ja kavandatakse ka uusi veeskamiskohti (vt pt
3.6.3).
Operatiivse päästetöö paremaks korraldamiseks ning kiire pääsu võimaldamiseks Pärnu
siseturvalisuse ühishoonest jõele on ette nähtud veeskamiskoha kavandamine Papiniidu silla
ja kavandatava A.H.Tammsaare kergliiklussilla vahelisele alale.
Suunised turvalisuse ja päästevõimekuse tagamiseks
Veetranspordi taristu (veeskamiskohtade, sildumisalade, sadamate) arendamisel tagada
päästevõimekus.
Veeala ohutu kasutamise korraldamiseks kaaluda veeliiklust reguleeriva korra
rakendamist ja eripiirkondade määramise vajadust.
Veeskamiskohad ja sildumisalad tuleb varustada veeliikluse korraldust selgitavate
infostendidega.
Sildumisalade kavandamisel arvestada erakorralist veelt maale pääsemise vajadust (nt
terviserikke puhul) ja näha ette vajalikud meetmed (sobiva vahemaaga avalikud
81 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 391 lg 1.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
85
sildumisalad, varustamine kontaktandmetega, vee poolt avatavad sildumisala väravad,
kiirabi juurdepääs sildumisalale jms).
Pärnu jõe puhketee, veeäärsete puhke-, peatus- ja supluskohtade ning kaldarajatiste
kavandamisel arvestada kasutajate turvalisusega ning vajaduse korral näha ette
meetmed, mis vähendavad juhuslikku vette kukkumise riski (valgustus, piirded,
paiknemine, infoalused jms). Turvalisuse tagamisega on otstarbekas arvestada
planeerimise ja projekteerimise algstaadiumis, et leida konkreetsesse asukohta sobivaim
lahendus.
Tingimused turvalisuse ja päästevõimekuse tagamiseks
Pärnu jõepääste veeskamiskoha täpne asukoht määrata kohalikul omavalitsusel koostöös
Päästeametiga.
Veeskamiskohtade ja väikesadamate arendamisel täpsustada Päästeameti ning Politsei-
ja Piirivalveametiga päästevajadus ja tingimused.
Avalikud supluskohad tuleb varustada päästestendidega. Supluseks kasutatav veeala
tuleb tähistada.
Täpsustada tuletõrje veevõtukohtade vajadus ja juurdepääsu tingimused jõe ääres.
Sadamates arvestada päästetööde korraldamise vajadusega ja tagada päästeauto
juurdepääs.
Tagada Pärnu sadamas võimalus reostustõrje korraldamiseks (töölaeva laugema kaldega
vettelaskmise võimalus).
Planeeringujoonisele on kantud veeskamiskoha vajadusega piirkond jõepääste
korraldamiseks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
86
3.6.10. Taastuvenergeetika
Riiklik eesmärk on minna üle kliimaneutraalsele82 energiatootmisele ja tagada
energiajulgeolek83. Eesmärkide saavutamiseks uuendatakse energiamajanduse arengukava
ning riiklikku energia- ja kliimakava.
Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis hüdroenergia kasutamise potentsiaal madal84. Selle
tootmine planeeringualal ei ole perspektiivne kõrgete keskkonnanõuete tõttu Natura
võrgustikku kuuluvatel loodusaladel ning aktiivse veeliikluse tõttu jõe laevatataval alal. Pärnu
ja Reiu jõe loodusaladel ei ole lubatud toota hüdroenergiat viisil, millega kaasneb veetaseme
tõus ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine85.
Pärnu kesklinnas on Pärnu jõe baasil välja arendatud kaugjahutusjaam ja -võrk. Jõevee
kasutamine kaugjahutuseks võib olla otstarbekas ka mujal linnalises piirkonnas suure
jahutusvajadusega hoonete ja piirkondade puhul, näiteks Papiniidu keskuses. Võrreldes
lokaalsete jahutusseadmetega on kaugjahutuse kasutamine väiksema energiavajaduse ja CO2
emissiooniga. Kaugjahutuse kasutamine aitab kaasa kvaliteetse linnaruumi loomisele, sest
väheneb välistest jahutusseadmetest tulenev visuaalne ja keskkonna häiring (müra,
vibratsioon). Samas on jõevee kasutamisel jahutamiseks vaja arvestada seadmetest tuleneva
mõjuga, sh erinevate seadmete koosmõjuga, jõe looduskeskkonnale ning jõe ja kaldaala
kasutusega (laevatatavuse tagamine, veeskamiskohad, sildumisalad, supluskohad jms).
Pärnu, Reiu ja Sauga jõe kasutamine kütteks ei ole seni piisavalt põhjendatud olnud. Avalikult
kasutatavatel veekogudel tuleb esmalt arvestada jõe avaliku kasutuse tagamisega.
Loodusaladele veekasutuse kavandamisel on oluline mitte halvendada veekeskkonna
looduslikku seisundit ega hõivata tehnorajatistega kaitsealasid. Kütteks saab kasutada teisi
lihtsamalt rakendatavaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi, nagu kaug- ja maaküte.
Üldised põhimõtted ja tingimused taastuvenergeetika arendamiseks on määratud Pärnu
maakonna planeeringuga. Teemaplaneeringuga on tuule- ja päikeseparkide arendamise
tingimusi täpsustatud vaid jõeäärsete väärtuslike maastike osas (vt ptk 3.3).
Teemaplaneeringuga käsitletakse taastuvenergeetika arendamise all jõe kasutamist
kaugjahutuseks, kütteks ja hüdroenergia tootmiseks.
Suunised taastuvenergeetika arendamiseks
Jõe kasutamisel jahutamiseks ja kütteks tuleb igal konkreetsel juhul analüüsida
tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid, et selgitada välja lahenduse sobivus.
82 Kliimaneutraalsus on olukord, kus kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on tasakaalus ehk kasvuhoonegaaside netoheide on null. 83 Strateegia „Eesti 2035“. 84 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. 85 Looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel on valdkonna eest vastutava ministri (kliimaministri) kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, milles loetletud veekogudel on keelatud uusi paisusid rajada ja olemasolevaid rekonstrueerida ulatuses, mis tõstab veetaset, ning muuta veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilist režiimi. Pärnu ja Reiu jõgede loodusalad kuuluvad nimistusse.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
87
Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõgi on
Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla
piirkonnast ülesvoolu on primaarne säilitada Pärnu jõe looduslikkus ning torustike
paigaldamist jõkke tuleb vältida.
Täiendava kaugjahutusjaama kavandamise vajaduse korral linnalisse piirkonda tuleb selle
asukohta hoolikalt valida ning soovitavalt leida asukoht Papiniidu silla piirkonnast
allavoolu.
Arvestades jõgede keskkonnakaitse eesmärke ja laevatatavust ei ole hüdroelektrijaama
kavandamine Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedele eeldatavalt võimalik. Väiksemate
hüdroenergia seadmete kasutamise soovi korral tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda
mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja lahenduse sobivus
Jõgede baasil taastuvenergeetika arendamisel tuleb arvestada jõgede avaliku kasutuse ja
laevatataval alal veeliikluse tagamisega. Tegevused, mis halvendavad jõgede avalikku
kasutust ja laevatatavust, ei ole lubatud. Kaldaalal tuleb tagada vaba liikumine ja
jõeäärsete liikumisradade katkematus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
88
4. KLIIMAMUUTUSED
Kliima muutub järk-järgult, kuid üha kiiremini ja jõulisemalt. Eesti keskmine õhutemperatuur
on viimase 50 aasta jooksul tõusnud, sh kõige enam talve- ja kevadkuudel. Temperatuuritõus
mõjutab omakorda sademete hulka, intensiivsust ja jaotust. Kliima üldine soojenemine
muudab looduse sesoonsust – kevad saabub varem ja talv hiljem. Lumikatte kestus on
viimastel aastakümnetel vähenenud enam kui kolm nädalat. Samuti on viimastel
aastakümnetel tõusnud Eesti mereveetase, seda nii maailmamere taseme üldise tõusu kui ka
tugevama tuulesurve tõttu86.
Õhutemperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine
on kliimamuutused, millega tuleb planeeringute koostamisel arvestada, et suurendada
asustuse ja ehitatud keskkonna kliimakindlust87.
Õhutemperatuuri tõus, kuumalainete sagenemine ning linnakeskkonna tihendamine
soodustavad kuumasaarte (ka soojussaarte efekti) teket. Kuumasaarte tekkimine on seotud
eelkõige linnade maakasutuse ja ehituslike iseärasustega, kus tumedad tehismaterjalid
neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mille tõttu soojenevad teed ja ehitised, mis
omakorda kütavad linnaõhku ööpäev läbi. Kuumalained toovad kaasa suurema koormuse
puhkealadele, eriti veeäärsetele puhkealadele tuule ja vee jahutava mõju tõttu. Samuti tõuseb
linnades haljastuse osakaalu ja selle hoolduse vajadus. Mida rohkem on tehiskeskkonnas rohe-
ja veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju.
Kliimamuutustega suureneb paduvihmade ja nendest põhjustatud üleujutuste esinemise
tõenäosus. Suurte sadude tagajärjel võib tekkida üleujutusi, kus suur tehispindade (hoonete,
teede, parklate) osakaal ei lase sademeveel loomulikul teel maapinda imbuda või sademevesi
ei mahu kanalisatsiooni- või drenaažisüsteemidesse ära. Mida suuremaks kasvab tehispinna
osakaal, seda probleemsemaks muutub sademevee majandamine. Sademete hulga
suurenemine toob kaasa vajaduse rakendada looduspõhiseid lahendusi sademevee
juhtimisel.
Üleujutustest saab eristada tormidest ja mereveetõusust põhjustatud üleujutusi rannikul ning
kevadisest suurveest ja suurtest valingvihmadest põhjustatud üleujutusi jõgede kallastel.
Tulevikus võib oodata kevadisest lumesulamisest tuleneva suurvee vähenemist, kuid samas
sügisvihmade põhjustatud suurvee suurenemist ja tormide sagenemist. Üleujutusest tuleneva
kahju vähendamiseks on eriti oluline arvestada kliimariske maakasutuse planeerimisel ja
asustuse suunamisel.
Suunised kliimamuutustega arvestamiseks
Arvestada kliimariskidega maakasutuse ja elutähtsa taristu (elektri-, side-, kanalisatsiooni-
ja teedevõrgu) planeerimisel.
86 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022–2027. 87 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
89
Kavandada linnalises piirkonnas kliimariskide maandamiseks uusi rohealasid ja haljastust
(jõeäärseid puhkealasid, varju andvat kõrghaljastust, haljastusega liigendatud tehispindu,
tänavahaljastust, looduslikke veesidumismeetmeid jms). Säilitada olemasolevad rohealad
ja kõrghaljastus.
4.1. Üleujutusohuga arvestamine
Pärnu linnas on jõega seotud üleujutuste88 põhjuseks tavaliselt merevee kõrge tase, mis
hakkab jõe suudmest sisse pressima. Rannikualadel tihedamini esinevate tormide tõttu võivad
üleujutused tulevikus sageneda.
Jõgedes põhjustavad üleujutusi lume sulamine ja kevadine suurvesi ning tugevad
valingvihmad, mille tõttu võib veetase üle kallaste tõusta. Pärnu jõel võib üleujutust
põhjustada ka kevadine jääminek olukorras, kus Pärnu laht on veel jääs, kuid jõe jää kuhjub ja
takistab vee edasipääsu.
Tiheasustusalad, kus esineb olulise kahjuliku mõjuga üleujutusi, on üleujutusega seotud
olulised riskipiirkonnad89. Planeeringualal asuvad olulised riskipiirkonnad Pärnu ja Sindi
linnas.
Pärnus on rannikumere ja Pärnu jõe koostoimest tingitud üleujutuse riskipiirkond, mis hõlmab
planeeringualal Pärnu jõe paremkallast Uuemetsa elamupiirkonnani ja vasakkallast Reiu jõe
suudmeni ning Sauga jõe kaldaalasid Kalurikülani.
Sindi linnas on tegemist Pärnu jõe sängi täitumisest põhjustatud üleujutusega, mida
seostatakse jääummistuste tekkimisega või pikaajaliste ja rohkete sademete ning lume
sulamisega. Sindi riskipiirkond hõlmab jõe vasakkaldal elamupiirkonda Paikuse alevi ja
kavandatud Via Baltica silla vahelisel alal.
Linnalises piirkonnas oluliste riskipiirkondade lähialal on koostatud üleujutusohupiirkonna
kaardid, mis näitavad veetasemete tõusu erinevate tõenäosusstsenaariumide korral90.
88 Veeseaduse § 106 lg 2 kohaselt on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega. 89 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022–2027. 90 Kliimaministeerium, üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
90
Skeem 22. Üleujutusega seotud oluline riskipiirkond ja tõenäosusega üks kord saja aasta jooksul üleujutatav ala (Maa-amet, üleujutusohuga alade kaardirakendus)
Pärnu, Reiu ja Sauga jõgi suure üleujutusega siseveekogude hulka ei kuulu 91. Samas Pärnu ja
Sauga jõe suudmeala jääb suurema üleujutusala kooseisu, mis asub Pärnu, Audru ja Sauga jõe
suudmealal Pärnus ja Valgerannas ning ulatub Audru, Sauga ja Sindini. Üleujutus alamjooksul
on eelkõige põhjustatud merevee tõusust siseveekokku ja selle kallastele92.
Kuna üldjuhul on jõgede kaldad kõrged, mõjutab perioodiline üleujutus piirkonniti väiksemaid
lammialasid. Jõe kallastega piirnevad ja perioodiliselt üleujutatavad madalad jõelammid
moodustavad puhverala, kuhu suurvee perioodil liigne vesi saab koguneda. Lammialad
stabiliseerivad jõe veetaset ja vooluhulka ning nende säilitamine aitab vältida üleujutusega
kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.
Teemaplaneeringuga seatakse suunised ja tingimused edasisel planeerimisel
üleujutusriskidega arvestamiseks, et vältida üleujutusohuga seotud riskide suurenemist ja
uute riskipiirkondade teket.
91 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise korra § 2. 92 Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks, Kristjan Piirimäe jt, 2021.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
91
Skeem 23. Väljavõte uuringust „Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks“ – Pärnu alamveskikonna üleujutusala
Suunised üleujutusest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks
Väljaspool üleujutusega seotud olulisi riskipiirkondi selgitada välja jõeäärsed
üleujutusohuga alad. Nendele aladele määrata üleujutusriskist vähem mõjutatud
maakasutus ja vältida asustuse laienemist ning uute hoonete ja rajatiste kavandamist.
Juhul kui ehitustegevus osutub vajalikuks, rakendada meetmeid ehitiste kaitseks.
Üldplaneeringutega seada tingimused üleujutusest tuleneva negatiivse mõju vältimiseks
ja kaaluda ehituskeeluvööndi suurendamist.
Linnalises piirkonnas arvestada üleujutusriskiga. Olemasoleva kompaktse asustusega alal
uute hoonete ja rajatiste kavandamisel määrata planeerimise ja ehitamise tingimused
üleujutusest tuleneva negatiivse mõju vältimiseks või leevendamiseks.
Linnalises piirkonnas ehitustegevuse kavandamisel arvestada veetaseme tõusu võimalike
tõenäosustega. Uute hoonete ja rajatiste kavandamisel on ehitustingimuste määramisel
soovitatav aluseks võtta üks kord saja aasta jooksul esineda võiv veetaseme tõus.
Sagedamini ohustatud alade planeerimisel eelistada maakasutust, mis on üleujutusriskist
vähem mõjutatud või mis on otseselt seotud jõega (nt väikesadamad, puhkealad jms).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
92
Vältida ehitustegevust jõe lammialadel (v.a matka- ja loodusrajad). Üldplaneeringute
koostamisel kaaluda lammialadel ehituskeeluvööndi suurendamist.
Soodustada sademevee hajutamiseks ja pinnasesse imbumise soodustamiseks
looduslähedaste lahenduste kavandamist (viibetiigid ja -kraavid, haljaspinnad jms).
Arvestades jõeäärsete haljasalade olulisust kliimamuutustega kohanemisel, toetada ja
tugevdada jõeäärset rohekoridori. Hõlmata rohekoridori koosseisu jõeäärsed lammialad,
metsaalad ja pargid.
Tingimused üleujutusest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks
Seada tingimused üleujutusest tuleneva negatiivse mõju vältimiseks ja kaaluda
ehituskeeluvööndi suurendamist.
4.1 Lihkeohuga arvestamine
Pärnu, Reiu ja Sauga jõe kaldad on alamjooksul lihkeohtlikud. Lihkeoht on tingitud ala
geoloogilisest ja morfoloogilisest ehitusest. Savipinnaste korral võib looduslik maalihe tekkida
kuni 50 m kaugusel, inimtegevuse sekkumisel kuni 70 m kaugusel veepiirist. Liivapinnase puhul
võivad lihked looduslikult vallanduda 5–10 m kaugusel ning inimtegevuse lisandudes kuni
20 m kaugusel oru pervest.
Toimunud maalihete eeldus on pinnaste suhteliselt madalad tugevusomadused, oruveerude
suur kallakus, jõgede erosioon ning jõe- ja pinnasevee taseme olulised ja kiired muudatused.
Eeldused kombineeruvad erinevatel jõelõikudel erinevalt. Oruveeru ehitust muudab
peamiselt erosioon. Osa erodeeritud setteid kantakse jõe looke siseküljele, mistõttu muutub
see oruveer laugemaks. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks
ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda
lihe.
Veeliiklus avaldab kallastele mõju lainetuse kaudu. Lainetuse erodeeriv mõju oleneb eelkõige
kalda pinnasest, aga ka sängi kujust ja kalda nõlvusest. Eraldi märkimist vajab kallaste
kaitsevajadus Sauga ja Pärnu jõe laevatataval osal kallaste võimaliku uhtumise tõttu, mis
veeliikluse kasvuga eeldatavalt intensiivistub.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
93
Pärnu jõe alamjooksul on lihkeohtlikud ja potentsiaalselt lihkeohtlikud kaldad terviklikult välja
selgitatud Tori vallas93. Pärnu linna piires (sh Paikuse alevis) terviklik ülevaade jõgede kallaste
lihkeohtlikkusest puudub – see on välja selgitatud vaid lõiguti94.
Suunised lihkeohu vältimiseks
Selgitada välja Pärnu, Reiu ja Sauga jõe kallaste lihkeohtlikkus terviklikult Pärnu linna
territooriumil (sh Paikuse alevis).
Sauga jõel, kus veeliikluse kasv võib kaldaerosiooni suurendada, võtta tarvitusele
meetmed kaldaerosiooni ja lihkeohu vähendamiseks (piirata veeliikluse kiirust ja
lainetust, kindlustada kaldaid jms).
Maalises piirkonnas säilitada jõe kaldad looduslikuna. Ehitustegevuse kavandamisel
arvestada kallaste looduslikuna säilitamisega ja vältida kallaste tehislikku kindlustamist.
Tingimused lihkeohu vältimiseks
Täpsustada lihkeohtlikud piirkonnad ja ohuala ulatus ning seada meetmed lihkeohu
vältimiseks (ehituskeeluala, uuringute koostamise vajadus jms).
Maalihkeohuga kallastel tuleb ohualasse jääva ehitustegevuse (sh veeskamiskohtade ja
sildumisalade) kavandamisel viia läbi täpsemad uuringud.
93 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine, IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022. 94 Pärnu linna üldplaneeringu ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste osa. OÜ Geoengineering, 2012.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
94
5. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA
LEEVENDAMISEKS KAVANDATAVAD MEETMED
Pärnu jõe teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks viidi
läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine mille peamine eesmärk on arvestada erinevaid
keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning tagada
kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. KSH toetab teemaplaneeringu
lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne
mõju keskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada.
Teemaplaneeringu koostamisel on keskkonnamõjude hindamine ja planeerimine olnud
tihedalt seotud. KSH töögrupi ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse
väljatöötamisel ja need on lõimitud planeeringu lahendusse. Lisaks on mõjude hindamise
käigus tehtud täiendavad ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks. Tulenevalt
teemaplaneeringu täpsusastmest on meetmed pigem ettepanekud ja soovitused
planeeringulahenduse edasiseks rakendamiseks kohaliku tasandi planeeringute ja projektide
koostamisel. Teemaplaneeringu ja KSH ühine eesmärk on vältida olulise negatiivse
keskkonnamõju tekkimist järgmistel (detailsematel) planeerimistasanditel ning toetada
planeeringuala jätkusuutlikku ja tasakaalustatud (ruumilist) arengut jaˇ positiivseid muutusi.
Meetmete puhul, milles viidatakse kehtivale õigusaktile, tuleb iga kord kontrollida selle
kehtivust ning lähtuda jõus olevast õigusaktist.
5.1. Meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi
tagamiseks Tegevuste kavandamisel, mis võivad mõjutada Natura 2000 loodusalasid tuleb läbi viia
Natura eelhindamine ja vajadusel Natura asjakohane hindamine.
Pärnu ja Reiu jõe loodusaladele, jõele ja kallastele kavandatavate objektide (nt sadamate,
sõudestaadioni, sildumis-, veeskamis-, supluskohtade jms) puhul, mille rajamine nõuab
jõe süvendamist või setete eemaldamist, tuleb rakendada ehitusaegseid
leevendusmeetmeid. Süvendustöid tuleb teha ja setteid eemaldada madalvee
tingimustes või kasutades tehnilisi lahendusi (sulundseinad, geotekstiilist ekraanid jms),
et heljumi levikut piirata.
Pärnu ja Reiu jõe loodusaladel tuleb heljumi leviku minimeerimise vajadust silmas pidada
ka setete eemaldamisel objektide kasutusajal. Uute objektide kavandamisel tuleb hinnata
kasutusperioodi hooldusvajadust ja võimalusel leida lahendus, mille puhul
hooldusvajadus on väiksem.
Pärnu ja Reiu jõe loodusaladel on põhjendatud vajaduse korral, näiteks selleks, et
vähendada veesõidukite tekitatavat lainetust, mis mõjutab jõe kaldaid, või kaitsta
vee-elustikku, soovitatav piirata korraldusliku meetmena veesõidukite liikumiskiirust.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
95
Arvestades Natura kaitse-eesmärke on esimese prioriteedina soovitatav kaaluda
korralduslike meetmete rakendamist ehituslike (nt kallaste kindlustamise) asemel.
Pärnu ja Reiu jõe loodusaladel on jõekallaste kindlustamist maalihkeohu vältimiseks vaja
põhjalikult kaaluda, hinnates seejuures kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise
(Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud
vajaduse korral jõekaldaid kindlustada juhul, kui sellega on välditud loodusala
kaitse-eesmärkide seisundi halvendamine.
Pärnu jõe loodusalal laevatatava jõeala pikendamisel Türgi oja suudmeni ei ole lubatud
teha jõe süvendustöid, sest see avaldab negatiivset mõju jõe looduslikule keskkonnale
ning kaitstavale elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260). Veeliikluse ohutuse tagamiseks on
lubatud jõe põhjast üksikuid kivisid eemaldada või lühikesel lõigul setteid puhastada.
Objektide rajamisel Rannaniidu loodusala naabrusse (nii maismaale kui ka Pärnu jõe alale)
vältida loodusala pinnase ja taimkatte kahjustamist ehitustööde käigus. Seetõttu ei tohi
tehnikaga loodusalal liikuda ja sinna materjale ladustada.
Tori põrgu loodusalal loodusraja välja arendamisel (jalgtee, pingid jms) ei tohi ala
seisundit halvendada ega kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe kahjustada.
5.2. Meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule
avalduvate mõjude vältimiseks ja vähendamiseks Tegevuste kavandamisel, mis võivad mõjutada kaitstavaid loodusobjekte tuleb hinnata
neile avalduvat mõju (anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang) ning vajadusel viia läbi
keskkonnamõju hindamine.
Iga konkreetse süvendamist hõlmava tegevuse kavandamisel tuleb anda hinnang vee-
elustikule, sh kalastikule avalduva võimaliku mõju kohta (eelhinnang ja vajadusel KMH).
Süvendustööde ja setete eemaldamisega kaasnevate mõjude minimeerimiseks tuleb
tegevuse kavandamisel hinnata leevendusmeetmete vajalikkust ning leida antud
olukorda arvestades optimaalsed meetmed.
Kuna igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone,
peab kevadisel ja sügisesel perioodil (s.o peamine kalade kudemise ja kuderände aeg)
suuremahulised tööd planeeringuala jõgedes välistama. Kalastiku seisukohalt on
süvendustööde jm suuremahuliste heljumit tekitavate tööde tegemiseks kõige sobivam
aeg 25. juunist 5. augustini. Mõjude minimeerimiseks tuleb kaevetööd vees teha
veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil, rakendades heljumi levikut vähendavaid
tehnilisi meetmeid ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde
tegemisele.
Juhul, kui süvendustöid on vaja teha väljaspool madalvee perioodi, tuleb konkreetse
tegevuse mõju hindamise tulemuste alusel kasutada negatiivse mõju vähendamiseks
tehnilisi lahendusi (eraldada töötsoon geotekstiilist ekraanide, pinnasvallide,
sulundseinte jms-ga), et heljumi levikut piirata.
Pärnu jõe veetee pikendamise korral kuni Türgi oja suudmeni ei ole lubatud jõe
süvendustöid teha, sest see avaldab negatiivset mõju looduslikule jõekeskkonnale ning
kaitstavale elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
96
Laevatatavast alast ülesvoolu jäävate potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt
setete eemaldamisel (juhul, kui kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike) tohib
jõesängis kaevetöid teha ainult väljaspool kalade kudemisperioodi (ajavahemikul
1. juunist kuni 30. septembrini) ning vaid madalvee tingimustes. Ritraalseid jõelõike
süvendada ja sealt setteid eemaldada on keelatud.
Põhjendatud vajaduse korral, näiteks selleks, et vähendada veesõidukite tekitatavat
lainetust, mis mõjutab jõe kaldaid, vähendada erosiooni ning kaitsta vee-elustikku, on
soovitatav piirata korraldusliku meetmena veesõidukite liikumiskiirust ja keelata
lainetuse tekitamist.
Arvestades kalade noorjärkude laskumise peamisi ajaperioode, on nende kaitse
seisukohast vajalik jetisõitu ajaliselt piirata. Jetisõidu lubatud periood kalade noorjärkude
kaitse seisukohast võiks olla juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni. Meritindi vastsete
edukaks merre laskumiseks on oluline, et jetiga ei alustataks jõel liiklemist enne 25. maid
(konkreetne kuupäev võib sõltuvalt ilmastikuoludest muutuda).
Objektide rajamisel Rannaniidu looduskaitseala/loodusala naabrusse tuleb vältida
ehitustööde käigus looduskaitseala pinnase ja taimkatte kahjustamist. Seetõttu ei tohi
tehnikaga loodusalal liikuda ja sinna materjale ladustada.
Linnalises piirkonnas teemaplaneeringuga seotud arenduste ja puhkealade kavandamisel
jõgede äärde tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ning võimalusel
rajada seda juurde. Meede toetab üldist elurikkust ja piirkonnas elutsevate nahkhiirte
elupaikade säilimist.
Jõgede kallastel paiknevate puhkealade, kergliiklusteede ja muude valgustatud radade
arenduse puhul kasutada valguslahendust, mille puhul on valgustuspostid madalad ja
valgus suunatud allapoole. Kavandatavate sadamate, veeskamis- ja sildumiskohtade ning
muude rajatiste kavandamisel nahkhiirte elupaikade alale või naabrusse tuleb hinnata
mõju nahkhiirtele ning valguslahenduste puhul arvestada nahkhiirtele avalduva mõju
vähendamise vajadusega.
5.3. Meetmed jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks Veekeskkonna ja pinnase saastumise vältimiseks ehitusetapis on vajalik kasutada
tehniliselt heas korras olevaid masinaid ja vältida avariilisi juhtumeid (avariid materjalide
ja jäätmete ladustamisel, ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus).
Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise,
objekti pideva järelevalve ja liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse
asjakohase ja kiire tõrjega.
Kaevetöödega kaasneva heljumi edasikande leevendamiseks on soovitatav kaevetööd
vees teha veevaesel ajal võimalikult lühikese perioodi jooksul. Veekogude laevatatavatel
osadel vee-elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad (nendele jõelõikudele ja sealt
allavoolu olulisi kalade kudealasid ei jää), kuid kalapopulatsioonide kaitseks peab
suuremahulisi ja heljumirikkaid töid veekeskkonnas vältima kalade peamisel kudemis- ja
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
97
rändeperioodil (kevadel ja sügisel). Laevatatavatest jõeosadest ülesvoolu jäävates
kohtades potamaalsete jõelõikude süvendamisel ja sealt setete eemaldamisel (juhul, kui
kaevekohtadest allavoolu jääb ritraalseid jõelõike – üldjuhul neid jääb) tohib jõesängis
kaevetöid teha vaid väljaspool kalade kudemisperioodi (perioodil 1. juunist kuni
30. septembrini) ning vaid madalvee tingimustes. Heljumi edasikandumise
vähendamiseks on võimalik piirata töötsoon geotekstiilist ekraaniga. Ekraani kasutamine
on soovitatav eelkõige suuremamahuliste (nt sõudestaadioni) ja pikka aega samas paigas
kestvate tööde puhul. Heljumi levikut vähendavaid meetmeid tuleb ehitusprojektis
kaaluda ja võtta kasutusele tõhusaimad.
Kõigi jõkke ja kaldavööndisse planeeritavate objektide puhul on setetest puhastamise ja
süvendamise käigus eemaldatava pinnase mahu määramise eelduseks ehitusuuringud
(topogeodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud, veetee pikendamise korral ka
hüdrograafilised mõõdistused), mis lähtuvad konkreetse kavandatava objekti iseloomust
ja tehnilistest näitajatest.
Olenevalt tööde mahust võib olla vajalik keskkonnamõju eelhinnangu andmine või
keskkonnamõju hindamine. Tahkete ainete vette paigutamisel (nt veeskamiskohtade ja
kaldakindlustuste rajamisel) on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata iga kord, kas tegevus
põhjustab ebasoodsat mõju ja on lubatud. Veekogu süvendamisel alates pinnase mahust
500 m3 on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kohustuslik.
Sõudestaadioni asukoha täpsustamiseks tuleb ajakohastada jõelõigu topo-geodeetiline
mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring ja koostada sõudestaadioni
eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes. Töö eesmärk peab olema
piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse hindamine
keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes. Olenevalt tulemustest
tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. Teemaplaneeringu lisas 4
toodud uuringu tabelis on sõudestaadioni eeldatav süvendamismaht üle 500 m3, mille
puhul on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kohustuslik. Sõudestaadioni rajamisel ei
ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st vajalik on leevendavate meetmete
kavandamine), mistõttu on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis on
samuti võimalik ainult keskkonnamõju hindamise menetluses. Sama tuleb arvestada
Pärnu jõe vasakkaldale (muuli lähistele) jahisadama ja sildumisala kavandamisel.
Pärnu jõe vasakkaldal (muuli lähistel) jahisadama ja sildumisala kavandamiseks tuleb
koostada piirkonna topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring,
koostada eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju
eelhinnang. Töö eesmärk peab olema sildumisala ja/või jahisadama rajamise
võimalikkuse hindamine keskkonnakaitseliste piirangute ja muu veeliikluse tingimustes.
Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega.
Veekogumite hüdromorfoloogilisele seisundile avalduva võimaliku mõju ennetamisele
aitab kaasa, kui objektide projekteerimisel arvestatakse jõe morfoloogiliste tingimustega
(jõe lang, põhja iseloom, laius, kalda iseloom, kaldavööndi ulatus), välditakse jõevoolu
tõkestamist ning erinevate objektide ehitustöid tehakse erinevatel aegadel.
Selleks, et kasutada jõevett jahutamiseks või kütteks, on vaja igal konkreetsel juhul teha
uuringud, vajaduse korral mõju hinnata ning nende alusel töötada välja sobiv lahendus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
98
Uuringute käigus tuleb välja selgitada võetava ja tagasi suunatava vee kogus, pinnase
süvendamisel võimalik heljumi levik ja mõju jää moodustumisele ning arvestada lõheliste
elupaikadena kaitstavates veekogudes väljatava veetemperatuuriga. Suublasse juhitav
heitvesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
nõuetele. Veeseaduse § 187 punkti 1 alusel on veeluba kohustuslik, kui võetakse
pinnavett, sh jääd, enam kui 30 m3 ööpäevas, punkti 4 alusel, kui juhitakse suublasse
saasteaineid või heitvett ja jahutusvett, või punkti 18 alusel, kui muudetakse oluliselt vee
füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi.
5.4. Meetmed kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks Maalihetest tulenevate kahjude vältimiseks on vajalik kohapõhiste uuringute alusel välja
selgitada ja täpsustada liheohtlikud kaldalõigud ja lihkeohtliku ala ulatus kaldast ning määrata tingimused lihkeohu vältimiseks (ehitustegevuse kaugus kaldast, uuringu vajadus jms). Pärnu ja Sauga jõel võib maalihkeohtlik tsoon ulatuda kuni 75 m kaugusele kaldast, kuid Reiu jõe lihkeohuga ala ulatuse kohta täpsem uuring puudub.
Lihkeohuga alale ehitamisel on oluline arvestada täiendavate uuringute koostamise vajadusega. Ülevaade lihkeohtlikele alade uuringutele esitatavatest nõuetest on toodud KSH aruande peatükis 9.1.2.
Lihkeohtlikule alale ehitamisel leida sobilikud nõlvastabiilsuse tagamise meetmed, lähtudes konkreetsest asukohast ja kavandatava ehitise tehnilistest näitajatest, arvestades konkreetse ehitustegevuse põhjustatavat nõlva stabiilsuse puudujääki. Üldiseid meetmeid, mis sobiksid igaks juhtumiks, ei ole. Võimalikud kasutatavad meetmed, mida üksikult või kombinatsioonis on võimalik kasutada, on järgmised:
• nõlva muutmine laugemaks, kas veeru kõrguse vähendamise või jalami kõrguse kasvatamise teel (nn vastukaalu loomine) või nende kombinatsioonis;
• nõlva muutmine kergemaks, asendades pinnase osaliselt kergema materjaliga (kergkruusa, vahtplastide jt tehismaterjalidega);
• veetaseme kontrollmeetmed nõlvatsoonis (eelkõige dreenimise võimaldamine); • nõrga kihi stabiliseerimine vajalikus ulatuses (sügavuses ja plaanis); • nõlva armeerimine vaiade või ankrutega, nõlva toestamine tugiseinaga vajalikus
ulatuses; • erosiooni takistamine kaldakindlustusega.
Veeliiklusest põhjustatud lainetuse mõju jõe kallastele aitavad regulatiivsetest meetmetest vähendada liikumiskiiruse piiramine ja lainetuse keelu seadmine. Ehitusliku meetmena võib põhjendatud vajaduse korral kasutada kallaste kindlustamist. Natura loodusalade hulka kuuluvate Pärnu ja Reiu jõe kallaste kindlustamist on vaja põhjalikult kaaluda, et vältida loodusalade kaitse-eesmärkide seisundi halvendamist. Seejuures tuleb hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (Natura hindamise) läbiviimise vajalikkust.
Jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb kalda lihkeohtlikkuse seisukohast igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
99
selgitada välja jõekallast mõjutava lahenduse (nt torustiku jt tehniliste rajatiste) sobivus, sh koosmõjus teiste veekogu kaldal olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega.
5.5. Meetmed üleujutusega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks Arvestada üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas (ÜRMK) seatud eesmärkidega
ja ÜRMK 2021–2027 meetmekava lisas toodud asukohapõhiselt kaalutavate tehniliste lahenduste võimalike alternatiividega (vt täpsemalt KSH aruande ptk 9.2).
Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted, reoveepuhastid jms).
Üleujutusohuga aladel ehitamisel arvestada ehitustingimusi, sh üleujutuse mõju konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele, ning vajaduse korral rajada ehitise vastavad osad veekindlate või hingavatena. Täiendavalt tuleb hinnata üleujutusega kaasneva ujuvmaterjali tekitatavat võimalikku kahju ning näha ette vajalikud kaitsemeetmed (takistavad piirded, metallkatted klaasfassaadidele, tugevdatud konstruktsioonid vms).
Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga. Uute alajaamade ja elektrikilpide paigaldamisel tuleb arvestada üleujutuse tõenäosuse tsenaariumitega ja paigaldada rajatised vajalikule kõrgusele. Uued sademe- ja reoveepumplad tuleb üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks ning tagada üleujutuste puhul töökindlus.
Üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida ka keskkonnakaitselisi meetmeid, näiteks reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või avariisid, mistõttu satuks reovesi või ohtlikud ained keskkonda.
Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimalikku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.
Äri- ja tootmistegevuse kavandamisel arvestada kavandatava tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga ekstreemsete üleujutuste korral, näiteks saasteainete sattumise võimalikkusega pinnavette. Keskkonnatundlikke tegevusi on soovitatav mitte kavandada ranna ja kalda lähedusse.
Üleujutusohuga aladel on detailplaneeringute algatamise otsustamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel soovitatav hinnata mõjusid ja selgitada välja võimaliku olulise keskkonnamõju kaasnemine kavandatava tegevusega.
5.6. Meetmed kultuuripärandi kaitseks Aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstulek võib olla tõenäolisem (peamiselt
jõgede kaldavööndis ja jõelähedastes asulates), tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
100
Seetõttu tuleb olla nendes piirkondades ehitustööde ja ka põlluharimise käigus tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.
Väärtustada sobivuse korral 20. sajandi arhitektuuri- ja maaehituspärandi objekte kohaliku arhitektuuripärandina ning kavandada meetmeid objektide hea seisukorra tagamiseks.
Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on oluline leida sobiv kasutus, et väärtuslikud objektid säiliks ning ehitatud keskkonna areng oleks säästev. Vajalik on tagada väärtuslike hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks vajalikud ressursid. See võib vajada riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil kokkuleppeid.
Väärtustada tuleb maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslike maastike piire, sest maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Selle teema alla kuuluvad lisaks traditsiooniliste külamaastike mitmekesisusele ja mosaiiksusele ka linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik elanik iga päev liigub ja tegutseb. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud, korrastatud ja meeldivas keskkonnas ning see võib olla mõnelegi argument elukoha valikul ja tuua tänu sellele piirkonda uusi elanikke.
Pärandkultuuriobjektide kaitse seisukohast on oluline maaomanike teavitamine väärtusliku objekti olemasolust ja selle tähtsusest piirkonna identiteedile ja ajaloole. Pärandkultuuriobjektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused näiteks matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Pärandkultuuriobjektide kaitsele aitavad kaasa suunavate viitade ja teabetahvlite paigaldamine ning vajaduse korral objektide ümbruse ja juurdepääsude korrastamine.
Oluline on säilitada kultuuriväärtuslike objektide (vanade koolimajade, valla- ja rahvamajade, laululavade, külaplatside jms) avalik kasutus, pakkudes piirkonna jaoks sobilikku ja mitmekesist valikut kultuuriteenuseid. Kuna need objektid asuvad enamasti keskustes, tuleb mõelda sellelegi, kuidas tagada neile juurdepääs ja nendes pakutavate kultuuriteenuste kättesaadavus kaugemal maapiirkondades elavatele inimestele (nt ühistranspordi korralduse kaudu).
Kuna kultuuriteenustega seotud taristu rajamine ja käigushoidmine on suures osas projektipõhine, on tähtis tagada taristu ülalpidamise järjepidevus kohaliku omavalitsuse ja riigi toel, et inimestel, sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel ja kogukonnal tekiks tuleviku suhtes kindlustunne. Lisaks kultuuriväärtuste hoidmisele on sellel oluline positiivne mõju ka piirkonna elanike sotsiaalsete vajaduste täitmisele.
Kultuuripärandi säilimise üks oluline alus on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on eelis näiteks (kultuuri)turismi arendamisel.
Kohalikel omavalitsustel, kultuurimälestiste ja teiste kultuuriväärtuslike objektide valdajatel ning Muinsuskaitseametil on soovitatav teha omavahel koostööd, et saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike objektide säilitamiseks, kaitseks ja jätkuva kasutuse tagamiseks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
101
5.7. Meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks Tuuleparkide ja suurte päikeseparkide asukohtade valikul arvestada väärtuslike
maastikega, vaadetega ilusatelt teelõikudelt ja ilusa vaatega kohtadest ning eelistada suurte energiataristu objektide jaoks vähem silmapaistvaid piirkondi maastikul.
Ilusa vaatega kohad tuleb vaadata metoodiliselt üle ning vajaduse korral nende asukohti korrigeerida. Ilusa vaatega kohtades võib olla vajalik vaateid avada või hooldada (kinnikasvamise vältimiseks) või tagada parem juurdepääsetavus.
Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib olla vajalik raiete tegemine. Kui raiet plaanitakse kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kohad, kus vaate avamine on oluline või mõistlik, tuleb välja selgitada planeeringute, projektide või hoolduskavadega. Avatud vaatega kohtadele tagada võimalusel avalik juurdepääs ning parkimisvõimalus, pingid jms.
Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega kohtade, matkateede jms edasisel kavandamisel ning kasutustingimuste täpsustamisel arvestada maastiku koormustaluvusega tallamiskindluse aspektist (sh kasutuskoormuse eeldatava suurenemisega). Vajaduse korral rakendada meetmeid inimeste liikumise suunamiseks ja projekteerida vastavad rajatised.
Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Selle alla kuuluvad lisaks traditsiooniliste külamaastike mitmekesisusele ja mosaiiksusele muu hulgas linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik elanik liigub ja tegutseb.
5.8. Meetmed taristuobjektide kavandamiseks Liiklusohutuse seisukohast on tähtis tagada kergliiklejatele turvalised, mugavad ja
loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ja raudteega, et ligipääs sihtkohtadesse ei oleks katkestatud ning tagatud oleks ohutus.
Uute teede kavandamisel on soovitatav eelistada võimalusel juba olemasolevaid
pinnasteid/sihte. Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel pidama silmas
kavandatava tee iseloomu ja sellest tulenevaid muid võimalikke mõjusid (nt mõju välisõhu
kvaliteedile ja müraolukorrale juhul, kui lähedal asuvad elamud). Uute teede
kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega
(kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa ja maastik
jms) ning kõigi õigusaktidest tulenevate tingimuste ja vajalike kooskõlastustega. Kaaluda
planeerimisel ka liikuvus- ja liiklusanalüüsi (nt liikuvuskava) koostamist.
Teedel liiklemise ohutuse tagamiseks on oluline ette näha vajalikud ressursid ka tee maa-
ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et säilitada vajalik külg- ja pikinähtavus.
Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad
teel liikumise ohutuse ning sujuva liikumise. Säästvate liikumisviiside soodustamiseks on
oluline pöörata tähelepanu kergliiklusvahendite rentimise võimalustele, aga ka sellega
seotud kohustustele ja vastutusele (nt ei ole lubatud jätta renditud liiklusvahendit
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
102
teedele, kus need häirivad ja on ohuks teistele liiklejatele – kergliiklusteedel tuleb tagada
kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus).
Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja
piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa
ja maastik jms), kõigi õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
Teede kavandamisel ja rajamisel jõgede kaldavööndisse arvestada kallaste
lihkeohtlikkusega (vt ptk 9.1.2) ja üleujutuspiirkondade olemasoluga (vt ptk 9.3). Jalg- ja
jalgrattatee kavandamisel on muu hulgas soovitatav arvestada, et tee oleks huvitav,
mitmekesine, ilusate vaadete ja maastikuga.
Iga uue väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt
detailplaneeringu, KSH / keskkonnamõju hindamise, ehitus- ja veeloa) käigus. Samuti
kaaluda ja otsustada, milliseid aluseid iga konkreetne sadam on võimeline turvaliselt vastu
võtma, et selle majanduslik toimetulek ei kannataks (nt sagedaste kallite süvendustööde
tõttu).
Kuna Sauga jõgi on kitsas ja selle kaldad välistele mõjutustele tundlikud (kallaste
uhtumine veesõidukite tekitatud lainetuse tõttu, kallaste lihkeoht), on oluline jälgida
jõekallaste seisundit navigatsiooniperioodil ning vajaduse korral seada piiranguid (nt
piirata kiirust). Samuti on lisaks Sauga jõe äärsete sadamate arendamisega kaasnevatele
ehitusaegsetele mõjudele vajalik anda hinnang sadama kasutamisega kaasnevatele
keskkonnamõjudele seoses laevaliikluse suurenemisega.
Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema ka maa poolt juurdepääsude
rajamine, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine,
parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine
koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4.
peatükis sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning kindlasti
annab konkurentsieelise, kui pakutavad teenused sadamas on läbi mõeldud ja järgitakse
väikesadamate soovituslikku teenusstandardit.
Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi
halvendada veekogude seisundit. Sildumisalade kavandamisel tuleb lähtuda kalda kaitse
eesmärkidest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 6 kohaselt tohib paadisilda kaldale rajada,
kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega.
Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel kaaluda keskkonnamõju
hindamise vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
(KeHJS) sätestatu alusel. Kui tegevusega kaasneb veekogu süvendamine alates mahust
100 m3, on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ning veekogu
süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine
(KeHJS-i § 6 lg 1 p 17).
Sildade ja paadisildade rajamine eeldab ehitusgeoloogilisi uuringud ja maalihkeohtlikes
piirkondades vajaduse korral ka geotehniliste erimeetmete rakendamist, et pinnase
stabiilsust tagada.
Sildumisalade kavandamisel arvestada veeliikluse ohutuse tagamisega, millest tulenevalt
võib paadisillaga tõkestada kuni kolmandiku veel liikumiseks kasutatava vooluveekogu
laiusest (veeseaduse § 183 lg 4).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
103
Kiirete ja mürarikaste veeliiklusvahendite kasutamise teema vajab täpsustamist ja
kokkuleppeid järgnevates kavandamise etappides. Samuti tuleb analüüsida, mida saab
reguleerida ruumilise planeerimisega ja kus tuleb rakendada korralduslikke meetmeid.
Jahutussüsteemide ja küttekontuuride kavandamisel jõkke tuleb arvestada järgmiste
asjaoludega:
• jahutussüsteemide ja küttekontuuride paigaldamise kavandamisel jõkke on
oluline arvestada jõgede jääoludega, eriti kevadisel jääminekuperioodil, ning
hinnata sellega kaasnevaid riske;
• kuna jõe põhja regulaarselt setetest puhastamisega (kütte- või jahutussüsteemi
tööshoidmiseks) kaasneb täiendav koormus jõe veekeskkonnale ja
elupaigatüübile, võib olla otstarbekas kasutada muid lahendusi (maaküte vms);
• tuleb arvestada võimaliku koosmõjuga seoses teiste tegevustega jões.
Seoses Kaluriküla jätkuva arendamise ja seda külastavate aluste hulga suurenemisega
teeb teemaplaneering ettepaneku Sauga jõe laevatatavat veeosa pikendada. Seetõttu on
vajalik mõõdistada Sauga jõgi kuni Kalurikülani ning analüüsida väikelaevade
sõiduohutust ja piirangute seadmise vajadust.
Laevaliikluse tihenedes Sauga jõel suureneb aluste põhjustatud lainetuse mõju
jõekallastele (kallaste uhtumine), mis võib põhjustada kallaste varisemist ja puude
kukkumist jõkke. Tekkivad muudatused võivad kaasa tuua jõekallaste kindlustamise
vajaduse. Käesolevas etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd
vajalikud ja võimalikud. Sauga jõe kallaste kindlustamise vajaduse väljaselgitamine vajab
põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat
keskkonnamõju hindamist. Seejuures tuleb arvestada laevaliikluse suurenemise, kallaste
lihkeohtlikkuse ning kliimamuutuste võimaliku mõjuga (nt kaldaerosioon valingvihmade
tõttu).
5.9. Meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks Uute tegevuste kavandamisel tuleb planeerimis- ja projekteerimisetappides sõltuvalt
tegevusest ja selle asukohast välja töötada antud konteksti sobivad müra leevendamise meetmed.
Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada väljakujunenud keskkonnaga ning võimalusel vältida planeeringute tasemel müra mõttes ebasoodsaid piirnemisi (nt vältida uute müratundlike alade kavandamist olemasolevate müraallikate vahetusse lähedusse ja vastupidi). Eesmärk on uute tegevuste kavandamisel mitte kahjustada keskkonnahäiringutega olemasolevat elu- ja puhkekeskkonda.
Jetide, skuutrite jm lõbusõiduks ja sportimiseks kasutatavate veeliiklusvahendite müra ei kvalifitseeru liiklusmüraks. See on meelelahutusmüra, mida reguleerib korrakaitseseadus (§ 56) ja mida tuleb ohjata korralduslike meetmetega.
Hea keskkonna tagamiseks on tegevuste kavandamisel, millega eeldatavalt kaasneb
korduv meelelahutusmüra (nt laululava, ringraja, veemotospordi jms puhul), oluline leida
kavandatava tegevuse iseloomu arvestades asukoht, millega ei kaasne häiringuid
ümbritsevale elukeskkonnale ega piiranguid kavandatavale tegevusele.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
104
Mürarikaste veespordipiirkondade määramisel ja seal tegevuste kavandamisel on väga
oluline koostöö kohaliku omavalitsuse, ala haldava ettevõtte (tegevuste/võistluste
korraldaja) ning ala läheduses paiknevate elanike vahel, et ennetada ja vähendada
võimalikke häiringuid. Motoriseeritud veespordi piirkonnas on võimalik mürahäiringuid
vähendada piirangutega tegevustele, nende kestusele ja ulatusele, samuti aktiivse
teavitustöö ja muude koostöövormidega korraldajate ja kohaliku kogukonna vahel.
Üldplaneeringute koostamisel arvestada maakasutuste ja mürakategooriate määramisel
planeeritava tegevuse ning võimalike müraallikatega.
Võimalike mürakaebuste tekkimisel tulevikus tuleb teha piirkonna müratasemete
eksperdihinnang, müratasemete levikut modelleerida, olemasolevaid müratasemeid
mõõta või koostada muu alusdokument, mille põhjal saab hinnata mürakaebuse
põhjendatust ning vajaduse korral välja töötada sobivad leevendusmeetmed.
Välisõhus leviva müra pidev seire planeeringualal ei ole otseselt vajalik. Soovituslik on
vajaduse korral müratasemeid mõõta võimalike mürakaebuste lahendamise tõttu.
5.10. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks Planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmisel arvestada võimalike
kliimamuutustega ning rakendada meetmeid nende ennetamiseks, leevendamiseks ja
nendega kohanemiseks, lähtudes eelkõige Kliimaministeeriumi koostatud
„Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavast aastani 2030“.
Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tiheasutusaladel
rakendada jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid (säilitada ja laiendada rohealasid,
haljastust ja veekogusid, rajada purskkaevusid). Kuumalainete puhul on oluline, et olemas
oleksid nii veeäärsed ja varjulised puhkealad, kus on võimalik supelda, et end jahutada,
kui ka veeäärsed ja kõrghaljastusega puhkealad, kus õhutemperatuur on madalam.
Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemide, kraavide, truupide vms) kavandamisel
tuleb pöörata tähelepanu nende kliimakindlusele ja toimivusele valingvihmade korral.
Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära.
Maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.
Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel on
soovitatav lähtuda vastava piirkonna maaparandushoiukavast.
Ehitiste projekteerimisel, hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel ning nende
rekonstrueerimisel tuleb pöörata tähelepanu nende äärmuslikele ilmastikuoludele
vastupidavusele.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
105
6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Teemaplaneeringuga antakse üldised suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste
planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamiseks, arvestades maakonnaplaneeringu
täpsusastet.
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus, mistõttu peab üldplaneeringute
koostamisel arvestama maakonna teemaplaneeringuga seatud suuniseid ja tingimusi.
Teemaplaneeringuga antud suuniste puhul on õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise
ulatust ning kohandamist vajadustele vastavaks. Suuniste järgimata jätmist peab sisuliselt
põhjendama. Teemaplaneeringuga seatud tingimusi on kohustus järgida, tingimustes
määratud juhtudel on võimalik neid täpsustada. Pärnu jõe teemaplaneeringuga kehtivaid
üldplaneeringuid ei muudeta.
Teemaplaneeringu lahendused on kajastatud põhijoonisel. Kõik põhijoonisel toodud
lahendused on maakonnaplaneeringu mõõtkava (1:65000 ja 1:35000) arvestades üldises
täpsusastmes ning täpsustuvad kohaliku tasandi planeeringute ja projektide koostamisel.
Planeeringu seletuskirjas on toodud skeemid, mis sisaldavad planeeringuala analüüsi,
annavad valdkonna kohta ruumilist teavet ja illustreerivad teemaplaneeringus seatud
põhimõtteid ja suuniseid. Skeemidel kajastatud teave ei ole planeeringuliselt siduv, vaid
planeeritavat teemat, põhimõtteid ja suuniseid selgitav. Illustreerival skeemil kajastatud
lahendused on soovituslikud ega ole järgimiseks kohustuslikud.
Teemaplaneering ei ole otsene alus ehitusprojekti koostamisele. Ehitustegevuseks
määratakse tingimused kohaliku omavalitsuse planeeringu või projekteerimistingimustega,
lähtudes õigusaktides ettenähtust.
Teemaplaneering ei ole oma üldisest täpsusastmest tulenevalt alus maade omandamisele või
avalikku kasutusse määramisele. Maade omandamise või avalikku kasutusse määramise
vajaduse korral sõlmitakse kokkulepped maade omanikega või võõrandatakse need
konkreetse planeeringu või projekti alusel, mille kaudu on võimalik välja selgitada maa-ala
täpne vajadus ja ruumiline ulatus.
Teemaplaneeringuga kavandatavad uued lahendused ei kattu olemasolevate maardlate ja
mäeeraldistega, mistõttu ei takista planeeringulahendus maavara kaevandamisväärsena
säilimist ja juurdepääsu maavarale.
Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja
erasektori vahel. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole valdkondlike riiklike
arengudokumentide koostamisel otseselt kohustuslik võtta aluseks
maakonnaplaneeringuid95. Samas planeerimisel tuleb arvestada asjakohaseid ruumilist
arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning
95 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 1.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
106
teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet96.
Teemaplaneeringus seatud põhimõtete, suuniste ja tingimustega arvestamine läbivalt kõigil
tasanditel aitab kaasa teemaplaneeringu terviklikule elluviimisele ning tagab planeeringute ja
erinevate strateegiliste arengudokumentide vahelise kooskõla.
Teemaplaneeringuga tuleb arvestada maakonna arengustrateegia koostamisel. Samuti on
teemaplaneering ja maakonna arengustrateegia aluseks üldplaneeringute koostamisele97.
Kohalikul tasandil viiakse teemaplaneeringut ellu eelkõige üldplaneeringu ja sellele järgnevate
tegevuste, aga ka teiste seotud arengudokumentide ja õigusaktide kaudu.
Seoses erinevate veeala kasutuste (suplus, veesport, laevaliiklus) ja veeliikluse suurenemisega
muutub järjest olulisemaks veeala kasutuse ja liiklemise korraldamine. Veeseaduse98 kohaselt
on kohalikul omavalitsusel õigus oma haldusüksuse piires keelata ja piirata veeliiklust
vastavate korraldustega. Meresõiduohutuse seaduse alusel saab veeteel vajaduse korral
määrata eripiirkonnad99.
Oluline on tagada veeala hea ja selge korraldus, turvaline liiklemine ja ohutu kasutus, mis võib
tulenevalt veeliikluse kasvust vajada tulevikus lisavahendeid ja -kokkuleppeid kohaliku
omavalitsuse ja riigi veeliiklust korraldavate ning korrakaitset tagavate asutuste vahel. Samuti
peab veeliikluse paremaks korraldamiseks ja kõigile kasutajatele turvalise veeala kasutuse
tagamiseks parendama kasutajate teadlikkust ja vajaliku teabe kättesaadavust.
Planeeringuga kavandatud riigiteedega seonduvad tegevused rahastatakse teehoiukava100
alusel.
Järgnevalt on välja toodud võimalikud edasised tegevused, mis aitavad teemaplaneeringus
seatud eesmärke lisaks eeltoodule ellu viia.
Pärnu jõe puhkeväärtuslikule alale jäävate riigi- ja munitsipaalmetsade kohta
pikaajalise metsamajandustööde ja metsamaastike hoolduse- ja kujundamise kava
koostamine.
Kavaga määratakse muu hulgas vajaduse korral raie intensiivsus, tingimused
raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ja raiutava puistu
vanusele ning käsitletakse metsamaastiku hoolduse ja kujundamise põhimõtteid.
Pärnu jõe veematkateele terviklik kujundus- ja arendusprojekti koostamine.
Projektiga kavandatakse Pärnu jõe matkatee terviklahendus, sh füüsiline taristu (vee-
ja maismaa radade võrgustik, viidasüsteem, puhke- ja peatuskohad, veeskamiskohad
ja sildumisalad, kultuuriväärtuslike objektide tähistamine, vaadete avamine,
juurdepääs jms), nähakse ette meetmed turismiinfo kättesaadavuse tagamiseks ja
matkatee halduseks. Töötatakse välja teemapõhised marsruudid, näiteks „Pärnu jõe
veejõud“, „Kiviaja asulast tänapäeva“, Pärnu jõe loodust tutvustav rada, Pärnu jõe
96 Planeerimisseaduse § 11 p 1. 97 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 373 lg 6. 98 Veeseaduse § 184. 99 Meresõiduohutuse seaduse § 471. 100 Liiklusseaduse § 11.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
107
legende tutvustav rada. Pärnu jõge tutvustatakse kui „kalajõge“ – kalagiidid, püügiinfo
kuvamine jms.
Turismi ja veeliikluse alase teabe paremaks kättesaadavuseks ning turismi- ja
liikluskorralduseks mobiilsete rakenduste välja töötamine. Võimalusel Euroopa Liidu
toetusfondide rahalise toetuse kasutamiseks meetmete välja töötamine.
Sauga jõel laevatatava veeala pikendamine.
Laevatataval jõealal supluskohtade veeala piiritlemine ja tähistamine (vajadusel
eripiirkondade moodustamine).
Papiniidu silla ja Reiu jõe suudme vahelisel alal veeliikluse korra seadmine.
Papiniidu silla ja Reiu jõe suudme vahelisel alal sobivate motoriseeritud veespordi
tegevuste (sh veemotospordi) välja selgitamine.
Pärnu jõe üleujutustõenäosuste arvutamine ja kaardistamine (Keskkonnaagentuur,
2023–2024).
Üleujutusega seotud riskide hinnangu ja riskipiirkondade ajakohastamine
(Kliimaministeerium, 2024)
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade
teemaplaneeringu koostamise raames maardlate välja selgitamine, mida oleks
kaevandamisjärgse taastamise käigus võimalik arendada motoriseeritud veespordi
tegevuste, sh veemotospordi alaks.
Motoriseeritud veespordi tegevuste, sh veemotospordi jaoks sobiliku asukoha
kaalumine Pärnu lahes, arvestades Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus sätestatut.
Jagatakse teavet ja tehakse teavitustööd veealal turvalise liiklemise ja ohutu kasutuse
tagamiseks (infopäevad, teavituskampaaniad, koolitused, infostendid, mobiilsed
vahendid jms).
Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö, et tagada ohutu veeala
kasutus ja veeliikluse korraldus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
108
7. Planeeringus kasutatavad mõisted
Arenguala Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga (kehtestatud 2021. aastal)
määratud alad on linnaruumi osad, mis eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt
ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul on võimalikud erinevad
linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Lähtudes arenguvõimaluste
paljususest, ei ole aladele määratud konkreetset juhtotstarvet, vaid võimalike
juhtotstarvete raames on antud tingimused aladele ruumilise ja funktsionaalse
lahenduse kavandamiseks senise funktsiooni muutumisel.
Avalik juurdepääs Juurdepääsu tagamine avalikult kasutatava tee (ehitusseadustiku mõistes) või
avalikuks kasutuseks servituudi seadmise kaudu.
Elurikkus Erinevate elusorganismide rohkus maismaa- ja veeökosüsteemides ning neid
hõlmavates ökoloogilistes kompleksides.
Eripiirkond Piiritletud veeala, mis on määratud mingiks tegevuseks või kus rakendatakse
piiranguid või keelustatakse teatud tegevus.
Haagispaat Paat, mis lastakse vette paadihaagiselt (paadikärult).
Jalgratta
põhivõrgustik
Teedevõrgustik, mis tagab kiire ja ohutu jalgrattaühenduse oluliste sihtkohtade
vahel igapäevaseks sundliikumiseks (marsruudil kodu-töö-kodu jms). Üldjuhul
on vajalik jalgrattaliiklus muust liiklusest eraldada.
Jett (ka skuuter) Kokpitita ja statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 m,
mida juhitakse istudes, põlvili või seistes.
Jõelamm
(ka lamm,
üleujutustasandik)
Perioodiliselt üleujutatavad jõekaldad, mis muu hulgas stabiliseerivad veetaset
ja vooluhulka. Jõelammil asuvaid lamminiite nimetatakse ka luhaks.
Jõe puhketee Pärnu jõe puhketee eesmärk on ühendada linnalises piirkonnas jõeäärsed
puhkealad ühtseks terviklikuks võrgustikuks ning võimaldada linnalise
piirkonna elanikel pikemat aega linnalooduses viibida. Puhketee on eelistatult
jõele lähim võimalik ühendus, mis on jalgsi (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav.
Lähtudes ümbritsevast keskkonnast või piirkonna arenguvisioonist, võib jõe
puhketee koosneda erineva iseloomuga lõikudest, nagu pargitee, metsa-,
matka-, loodusrada, kergliiklustee, promenaad, vähese liiklusega tänav jms.
Juhul, kui puhketeed ei ole võimalik rajada kalda lähedale, on soovitatav näha
ette vaatekoridorid või juurdepääsud jõele, et säilitada sellega sidusus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
109
Kai (ka paadisild) Vesiehitis ujuvvahendite sildumiseks. Võib olla püsiehitis või ujuvkai.
Kaldaerosioon Voolava vee liikumisest ja lainetusest põhjustatud kallaste kulumine.
Kallasrada Avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust
arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal
kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee
piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.
Kergliiklustee (ka
kergliikluse
ühendus)
Jalgsi, jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil liiklemise tarbeks kavandatud
teed ja rajad. Erinevad kergliiklejad võivad kasutada ainult neid kergliiklusteid,
mis on sätestatud liiklusseaduses. Üldiselt on planeeringus mõeldud
eraldiseisvat jalg- ja jalgrattateed, kuid tulenevalt konkreetsest ruumilisest
keskkonnast ja liikluse iseloomust võib kergliikluse ühendus olla kavandatud ka
teisiti – näiteks eraldi jalgrattateel ja jalgteel, sõidutee osal eraldi markeeritud
jalgrattarajal, vähese ja aeglase liikluse korral sõiduteega ühisel osal vms.
Kliimakindluse
tagamine
Protsess, mille eesmärk on vältida ehitatud keskkonna vastuvõtlikkust
võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele. Vajaduse korral rakendatakse
kliimamuutustega kohanemise või nende leevendamise meetmeid.
Kliimamuutus Pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Kliimamuutuste
mõjuga
kohanemine
Kliimamuutuste põhjustatud riskide maandamine ja tegevusraamistik, et
suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja
vastupanuvõimet kliimamuutustele.
Külaliskoht Lühemajaajaliseks peatumiseks ehk külastuseks mõeldud sildumiskoht
sadamas ja sildumisalal.
Külalissadam Harrastussõitjat vastuvõttev, kõrge teeninduskultuuriga ja mitmekülgseid tugi-
ja mugavusteenuseid pakkuv väikesadam.
Laev Majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks
kasutatav veesõiduk, v.a väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24 m
kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks.
Laevatee
(ka faarvaater,
laevajoom)
Veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse
korral meremärkidega tähistatud veetee osa.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
110
Laevatatavad
siseveekogud
Planeeringualal on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi kuni Reiu jõe
suudmeni, Sauga jõgi kuni Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi kuni vana
raudteesillani. Laevatatavatel sisevetel reguleerib sõidu ohutust, laevade
turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel meresõiduohutuse
seadus.
Linnalise
asustusega ala
Pärnu maakonna planeeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik
ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – olemasoleva hoonestuse
tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja
tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.
Linnaline piirkond Valdavalt kompaktse asustusega ala, mis koosneb keskuslinnast või omavahel
seotud linnadest ja nendega funktsionaalselt seotud ees- ja valglinna
piirkondadest.
Maalihe Pinnase- või kivimimassi kiire libisemine nõlvas mööda kindlat lihkepinda alla
jalami poole, et saavutada uus tasakaalus olek.
Multimodaalsus Transpordiliikide omavaheline kombineerimine reisijate- ja kaubaveos.
Potamaal Aeglasevooluline, liivase, savise, turbase või mudase põhjaga jõelõik.
Puhkeala Maastikuliste ja sotsiaalsete eeldustega avaliku juurdepääsuga ala vabas õhus
puhkuse veetmiseks ja puhkemajanduse korraldamiseks.
Puhketee Vaba aja veetmise ja puhkuse eesmärgil kasutatav ja kergliiklejatele suunatud
tee (kergliiklustee, jalgtee, metsa- ja loodusrada jms), mis kulgeb rohealadel,
parkides, metsades ja teistel kõrge puhkeväärtusega maastikel (jõel, rannikul,
väärtuslikul maastikul, külamiljöös jm) või erandina ka vähese liiklusega
sõiduteel või tänaval.
Reisilaev Rohkem kui 12 reisijat vedav laev.
Reisiparvlaev Merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev.
Ritraalne jõelõik
ehk kärestik
Kivise põhjaga madal kiirevooluline jõeosa.
Rohevõrgustik
(ka roheline
võrgustik)
Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest
kooslustest koosnev süsteem, mis jaguneb tugialadeks ja neid ühendavateks
rohekoridorideks.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
111
Roheala Loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh
linnametsad, pargid, haljakud (väiksemad haljasalad, tänavaäärsed haljasribad,
haljastatud ristmikualad), aiad, kalmistud ning ettevõtete, liiklussoonte ja
taristuobjektide ümber paiknevad puhvervööndid.
Sadam Veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks
kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks
kasutamiseks vajalikud ehitised (sadamaehitised).
Sadama
akvatoorium
Piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise
korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse,
turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest.
Sildumine Veesõiduki (ujuvvahendi) lähenemine kai või teise laeva parda äärde ning
kinnitamine kinnitusotstega pollarite või muude kinnitumist võimaldavate
seadmete külge.
Sildumisala Koht/ala jõe kaldal, kus veesõidukil on võimalik kaile läheneda ning sõiduk
sinna külge kinnitada.
Sinine võrgustik
ehk sinivõrgustik
Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad veeökosüsteemid ja nende kaldaalad, mis
sisaldavad järvi, jõgesid, ojasid jt ökoloogiliselt toimivaid veekogusid.
Slipp Kaldtee, mida mööda tõmmatakse alus (väikelaev) veest välja või lastakse
vette.
Supluskoht Veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev
maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt.
Suunis Teemaplaneeringuga antav üldine juhend, mille puhul tuleb kaaluda selle
järgimise ulatust ning arvestamist vastavalt vajadusele kohalike omavalitsuste
planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamisel.
Tingimus Teemaplaneeringuga seatav nõue, mis on järgimiseks ja teatud juhtudel
täpsustamiseks kohalike omavalitsuste planeeringute ja teiste
arengudokumentide koostamisel.
Universaalne
disain
Toodete ja keskkonna planeerimise ja kujundamise strateegia, et tagada
kaasav ühiskond ning võrdsed võimalused ja osalemine kõigi jaoks.
Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nii, et seda saaksid
kasutada kõik inimesed nii palju kui võimalik, ilma vajaduseta seda kohandada
või luua erilahendus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
112
Motoriseeritud
veesport
Veemootorsõidukiga (jett, kaater jms) või veemootorsõiduki slepis (nt
veesuusatamine, tuubisõit) liiklemine sportlikul või meelelahutuslikul
eesmärgil. Konkreetsest liiklusvahendist ja liikumisviisi iseloomust tulenevalt
(suur kiirus, järsud manöövrid, hüpped) võivad kaasneda häiringud
ümbritsevale keskkonnale (müra, lainetus, elustiku kahjustamine jms).
Veemotosport Veespordiala, milles võisteldakse veemootorsõidukite (nt skuutrid, jetid)
kiiruses.
Veeskamiskoht Sobivalt ette valmistatud koht mööda maismaad transporditavate veesõidukite
vette laskmiseks.
Veetee Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel laevatatav veeala.
Väikelaev Vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 m (nt paat,
purjejaht, kaater).
Väikesadam Alla 24 m kogupikkusega veesõidukitele sadamateenuseid osutav sadam.
Väärtuslik
maastik
Pärnu maakonna planeeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.
Ökosüsteem Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid (elustik) koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva ja areneva terviku (mets, niit, meri, järv, jõgi, aga ka sellised elupaiga/kasvukoha tasemel üksused nagu palumännik, puisniit jne).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ seletuskiri
113
8. Lisad
Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Lisa 2. Asjakohaste mõjude hindamise aruanne
Lisa 3. Kultuuriväärtuslike objektide nimekiri
Lisa 4. Jõe puhastamise ja süvendamise uuring
Lisad on vormistatud eraldi dokumentidena.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0956 - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/678160c9-33d8-4f4e-88a0-04ed74618176 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/678160c9-33d8-4f4e-88a0-04ed74618176?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main